Juuni 2010

Mobiilne keskmaa õhutõrjevõime loob tõsise heidutuse S Õ J A N D U S A J A K I R I NR 3 (67)

JUUNI 2010

Õppusel Kevadtorm 2010 osales ligi 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast

SISUKORD

N R 3 (6 7 )

JUUNI 2010

Horvaatia-Serbia konflikt

6

Serblaste-horvaatide omavaheline maadejagamine endises Jugoslaavias tõi kaasa mitu verist sõda.

Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele

17

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24. veebruaril 2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Kaitseväelase pensionit ei saa tsiviilmõõdupuuga mõõta

6

20

Kaitseväeteenistusse astuja võtab endale tsiviilameteile mitteomaseid riske, mis eeldavad erisusi ka töö tasustamisel.

Eripensionite kaotamisest ning sõjaväelaste pensionitest NATO liikmesriikides

24

Kõigis NATO riikides kehtivad sõjaväelaste pensionisüsteemides erisused võrreldes tsiviilpensionitega.

Kaitseväelase õigus määrata tema hukkumise korral riigi antava hüvitise saajad

27

Et kindlustada kaitseväelaste elukaaslastele toetuse saamise võimalikkus, muutis riigikogu kaitseväeteenistuse seadust.

Raketikaitsehanked loovad uut õhutõrje tehnilist põhja

30

Keskmaa õhutõrjevõime arendamist on sihipärane alustada naabrite juures tehtava sellesisulise töö tundmaõppimisest.

Tänapäeva julgeolekuriskid: piraatlus Somaalia vetes

30

36

Somaalia piraatide tegevus ühel maailma elavamal laevateel on jätkuvalt paljude maailma riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide huviorbiidis.

Al-Qaeda värbab liikmeid nagu agentuurid luurajaid

42

Al-Qaedast on saanud ülemaailmse levikuga ideoloogia, mis kasutab moodsat tehnoloogiat ninjg äraproovitud võtteid oma mõjukuse suurendamiseks.

Meist sõltub! Kaitseväe logistikakeskus aastal 2009, I osa

49

Kaitseväe logistikakeskus alustab kokkuvõtet kõigi oma allstruktuuride tegevusest läinud aastal.

Sõjalise otsustusmudeli muundumine malest pokkerini III

62

Lõpule jõuab mõttemäng sõjalise otsuse langetamise meetodite ülekandmisest ühe traditsioonilise ja ühe harjumatu strateegiamängu reeglistikku.

Eesti sõjaväe pioneeripataljon aastatel 1924–1940: struktuur, isikkoosseis, väljaõpe

75

75

Ülevaade Eesti kaitseväe pioneeripataljoni arenguloost kahe maailmasõja vahel.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

1

TOIMETUSE VEERG Võlg vanaisade ees

Ma ei usu, et Eestis oleks mõnd represssioonidest pääsenud suguvõsa.

On päikesepaisteline pühapäev Nõmmel Nurme tänava üürikorteris. Kaheksa-aastane õde ja viieaastane vend mängivad. Ema valmistab lõunat. Laste isa on läinud rongiga Pääskülla aasta tagasi ostetud ehituskrundile plaani pidama ja noori marjapõõsaid vaatama.

Kapten Peeter Pettai oli minu vanaisa. Ma tunnen teda ainult fotodelt. Tsaariarmee noore ohvitserina, vuntsid uljalt üles keeratud, Vabadussõjas seismas rongi kõrval eraldusmärkideta talvevammuses, varustusvalitsuse grupipiltidel tagasihoidlikult teises reas, perepiltidel vanema mehena hoidmas väikest tüdrukut ja poissi.

Vanaisal on aus ja kindel silmavaade. Vanemad koduküla inimesed Võrumaalt räägivad temast siiani suure lugupidamisega. Rohkem ohvitsere Põdralt ei ole tulnud.

Maja ees peatub must läikiv sõiduauto. Kõlab nõudlik koputus üürikorteri uksele. Isale tuldi järele. Võõrad ei räägi eesti keelt. Nad jäid kapten Peeter Pettaid ootama. Oli 15. juuni 1941. Ei, see ei ole trükiviga. Okupatsioonivõim ei jõudnud kõiki Eesti elu edendajaid 14. juunil vangistada. Osa kuritööst jäi järgmistele päevadele.

Aga see oli alles okupatsiooniaja algus.

Vabadussõja mälestusmedali ja pikaajalise kohusetundliku teenistuse eest saadud Kotkaristi V klassi teenetemärgi võtavad võõrad kaasa. Asitõenditeks. Kapten Pettaile paneb nõukogude võim süüks vande murdmist ja Esimeses maailmasõjas Venemaa vastu võitlemist. Mis sellest, et vanne oli antud tsaarile, kelle punakaartlased olid ammu koos perekonnaga maha lasknud.

Mis siis, et Esimene maailmasõda sai läbi 11. novembril 1918 ja meie Vabadussõda algas 28. novembril 1918.

Kapten Pettai suri 1943. aastal Sverdlovski oblastis Tavdaa jaama lähedal stalinistlikus koonduslaagris. Aastaid hiljem välja kirjutatud surmatunnistus ütleb kiretult: südamepuudulikkus. Tema perest olid Eestis saanud sisepagulased. Nõmme maja ei valminud kunagi, Võrumaa taluhäärberist tegi uus võim kanala. Küüditamise hirmus olid kaasal ja lastel kolm kohvrit kogu aeg pakitud.

Juuniküüditamine oli muutnud ühe perekonna elu, ühe rahva ja riigi saatust. Paljudel meist on okupatsiooniga ikka veel oma, väga isiklik arve.

Eesti sõjandusajakiri Sõdur Väljaandja Kaitsejõudude Peastaap 6 numbrit aastas

2

Sõ d u r

Vanaisa ja minu pere saatus on mõjutanud mind valima vabatahtlikuna algul reserv- ja hiljem kaadriohvitseri teenistust. Kunagi aastaid tagasi leppisime ülikoolisõpradega kokku, et meie ennast loomavagunitesse toppida ei lase. Meie hakkame vastu. Meie lapsed ja nende lapsed peavad üles kasvama vabas Eestis ning saama koolihariduse emakeeles. Selleks on meie rahval ja riigil vaja tahet ning oma väge. Meie kohustus ja võlg meie vanaisade ees on julgeda ning tahta olla vaba, luua iga päev riigikaitseks väge, mis välistab võõraste nõudlikud koputused meie kodude ustele. Meie kohustus on teenida Eestit.

•

Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna ülem kolonelleitnantt Peeter Tali

Esikaanefoto: Kärt Liekis Toimetus: Juhkentali 58, 15007 Tallinn Vastutav toimetaja: kolonelleitnant Peeter Tali e-mail: peeter.tali@mil.ee Küljendus: Matis Karu Keeletoimetaja: Kairit Henno Trükitud ASi Printall trükikojas

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

EESTI Maaväe ülem tunnustas Kevadtormil 2010 osalenuid Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas 22. mail Tihemetsas Kevadtorm 2010 lõpurivistusel kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi, kes sellel õppusel osalesid.

“Minu ees rivis ei seisa enam üksikud sõdurid, kes te olite 8−11 kuud tagasi, minu ees seisavad kokkuharjutatud üksused, mis on valmis tegutsema brigaadi koosseisus, see on kõige tähtsam Kevadtormi tulemus. Minu ees rivis seisab jõud, ühine jõud,” ütles õppuse üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel lõpurivistusel.

“Kevadtorm näitab väga hästi, et reservile toetuv Eesti kaitseväe mudel on tõhus ja töötab.”

Kolonel Sireli sõnul on Kevadtorm 2010 eesmärgid täidetud ning 1. jalaväe-brigaadi üksused, sealhulgas Kalevi jalaväepataljon, on valmis täitma oma ülesandeid. “Esmane hinnang näitab, et Kalevi jalaväepataljon on saavutanud vajaliku väljaõppetaseme,” lausus kolonel Sirel. Maaväe ülem andis kaitseväe juhataja nimel eeskujulikele ajateenijatele üle allohvitseride auastmetunnused. Seersandi auastmesse ülendati 47 ja nooremseersandi auastmesse viis ajateenijat. Õppusel osalenuid tunnustati hinnaliste kingituste ja tänukirjadega.

3.−22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales ligi 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde, Abja, Halliste ja Karksi vallavalitsused ning kohalike elanike vastutulelikkus. Kevadtorm 2010 eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivitus- ja kaitselahingut ning rünnakut. Õppusel Kevadtorm 2010 osalesid Kalevi jalaväepataljoni, Lääne kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.

Õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL lahinglaskmisi kroonis täielik edu Õhutõrjepataljoni ajateenijad tabasid Mistrali õhutõrjeraketisüsteemi lahinglaskmistel Lätis Škede laskeväljal tugevas tuules kõik sihtmärgid.

“Sõdurid said oma ülesannetega väga hästi hakkama, kõik sihtmärgid hävitati. Pataljoni ülemana olen oma sõduritega südamest rahul,” ütles õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. Lühimaa õhutõrjeraketisüsteemi hankeks hakati valmistuma 2002. aastal ning kaitseministeerium sõlmis tarnijaga lepingu 2007. aasta veebruaris.

Kaitsevägi tõmbas kaldani Ülemiste järve jäässe vajunud Poola transpordilennuki AN-26 “Saime hädamaandunud lennuki jäält kätte kaitseväe eri väeliikide ja üksuste ning päästeameti koostöö tulemusena,” ütles päästetöödel osalenud kaitseväe logistikute meeskonna ülem kapten Kuido Põldoja. Ülemiste järve jäässe vajunud transpordilennuki kaldani toimetamiseks toodi kohale kaks universaalset kraana ja vintsiga varustatud 20-tonnise tõmbejõuga Saksa päritolu puksiirmasinat Mercedes-Benz Actros 4150 ning jäässe vajunud lennuki tõstmiseks tõmbekõrgusele hangiti õhuväest pontoonid.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

KVÜÕA andis välja “Taktikaõppuse korraldamise juhendi”, mis on mõeldud Eesti kaitseväe ohvitseridele abiks taktikaõppusteks valmistumisel. “Juhend sätestab esimest korda ühtsed alused ja põhimõtted taktikaõppuste korraldamiseks kaitseväes, tuues ühte dokumenti kokku nii eri riikide kogemused kui ka õppuste Kevadtorm dokumentide analüüsi tulemused,” ütles KVÜÕA taktika õppetooli sõjaväepedagoogika õppesuuna ülem major Tõnis Männiste.

Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii korraldas kohe pärast õppust Kevadtorm 2010 kaitseväe keskpolügoonil edukad lahinglaskmised tankitõrjeraketisüsteemist MAPATS. “Ajateenijad said oma ülesandega väga hästi hakkama,” ütles leitnant Margus Kallo.

“Ilm oli laskmiste päeval sombune, sihtmärk paistis kehvasti, kuid tankitõrjurid ei lasknud ilmaoludel ennast segada.”

Eesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis sõjaväelaste maailmamängudel Itaalias 25 km patrullsuusatamises kuldmedali. Võidukasse meeskonda kuulusid staabi- ja sidepataljoni kaitseväelased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Priit Narusk, kapral Indrek Tobreluts ja reamees Roland Lessing. Teise koha saavutas Šveits ja kolmandaks tuli Norra.

Kaitseväe logistikud aitasid 1. aprilli öösel Mustvee lähedal kraavist välja metaanilastis tsisternauto. Poola päritolu veok vajus Mustvee lähedal kraavi 31. märtsi hommikul. Päästeamet pöördus abi saamiseks kaitseväe poole ja kell kuus õhtul sõitsid sündmuskohale logistikud kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonist ja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist.

Ligi tuhat inimest võttis 1. aprillil Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30-kilomeetrisest Scoutsrännakust.

Scoutspataljoni taasloomise üheksandale aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55.47 kadett Andrei Verner sisekaitseakadeemiast. Kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses võitis veebel Tarvo Tamme, kes oli 2006. aastal üldvõitja rajarekordiga.

Sõ d u r

3

MAAILM aVenemaa kopteritoodang kasvas 2009. aastal 8,3%. Venemaa riiklik kopteritehas tootis mullu 183 sõjaväe- ja tsiviilhelikopterit, mis on 14 võrra rohkem kui 2008. aastal. Enamik koptereid olid siiski tsiviilotstarbelised. Üle poole toodetud koptereist müüdi 2009. aastal välismaale.

India sõlmis Venemaaga hulga sõjalisi kokkuleppeid, mis lähevad Lõuna-Aasia suurriigile maksma üle nelja miljardi dollari. Tehingute hulka kuulusid 29 MiG-29K hävitaja ost ning 2004. aastal soetatud kasutatud lennukikandja Admiral Gorškov renoveerimine. India plaanib Venemaalt liisida veel tuumaallveelaeva ja 40 Su-30MKI tüüpi hävitajat. Alates 1960. aastatest on India soetanud Nõukogude Liidult ja Venemaalt üle 30 miljardi dollari väärtuses sõjavarustust. 2009. aasta detsembris pikendasid kaks riiki partnerluslepingut aastani 2020.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kohtus kevadel Jordaania kuninga Abdullah II ja teiste riigi esindajatega, et arutada Jordaania panust Afganistani armee treeningutesse. Rasmussen kiitis Jordaania armee väljaõppe head mainet ning nende tööd Iraagi armee koolitamisel. Rasmussenil oli hea meel, et Jordaania pakkus võimalust õpetada välja ka Afganistani riiklikke julgeolekujõude.

Venemaa president Dmitri Medvedev valis planeeritava Venemaa “Silicon Valley” asukohaks Moskva äärelinna Skolkovo. Medvedevi sõnul saab tehnoloogiakeskusest uus linn, kus tegeldakse viie kõrgtehnoloogilise teadusala arendusega: energia, IT, telekommunikatsioonid, biomeditsiin ja tuumatehnoloogia. Venemaa sõjatehased ja sõjavägi sooviksid näha ka sõjatehnika arendussuunda.

Sloveenia taasavas läbirääkimised Soome Patria soomussõidukite soetamiseks. Esialgu oli Sloveenial sõlmitud leping kokku 135 Patria AMV 8x8 sõiduki ostuks 2006. aastal, kuid 2008. aastal leping peatati kaebuste tõttu esimese 13 sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Majandusraskuste tõttu on Sloveenia kaitse-eelarvet kärbitud, ning 135 sõiduki asemel kavatsetakse hankida 80.

4

Sõ d u r

Venemaa demonstreeris maiparaadil uut sõjatehnikat Teise maailmasõja lõpust 65. aasta möödumise puhul peetud 9. mai paraadil marssis üle Punase väljaku peaaegu 11 300 sõjaväelast, keda saatsid 160 sõjaväemasinat ning õhuparaadil osales 127 õhusõidukit. Paraadi olulisemaks osaks oli kolme Topol-M (SS-27 ‘Sickle B’) kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide süsteemi kandja esitlus. Oma debüüdi tegid paraadil TOS-1 Buratino leegiheitja/mitmeraketiheitja, Pantsyr-S1 õhukaitsesüsteemi (SPADS) veok ja kergsoomuk KamAZ-43269 Dozor.

Topol-M Moskvas Punasel väljakul.

Esimest korda osalesid paraadil ka välisriigid. Üheksast SRÜ riigist pärit sõdurite kõrval marssisid Prantsusmaa, Poola, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide üksused, ühtekokku tuhat välisriigi sõdurit.

Venemaa president Dmitri Medvedev ei teinud seekord üleskutset suurendada Venemaa sõjalist jõudu, vaid hoidis pigem lepitavat tooni.

NATO ja Euroopa Liidu ametnikud näevad küberrünnakutes ohtu NATO ja Euroopa Liidu ametnike hinnangul on kasvamas valitsuste ja sõjavägede võrgustike vastu suunatud küberrünnete oht. Iga päev avastatakse umbes sada pahatahtlikku küberintsidenti NATO vastu ja 120 riiki tegeleb küberrünnete strateegiate kujundamisega. Euroopa Parlamendi Ungari saadiku Agnes Hankissi sõnul näitavad 2007. aasta küberründed Eesti vastu, et kõik riigid võivad olla haavatavad. Ta tõstatas küsimuse, missuguse hoiaku peaks NATO võtma artikkel 5 järgi küberrünnakute suhtes.

Rootsi kuningriik kaotas kohustusliku sõjaväeteenistuse Rootsi parlament otsustas 19. mail, et alates 1. juulist käib värbamine armeesse vabatahtliku avalduse alusel ning alustatakse üleminekuga täielikult elukutselisele sõjaväele. Uue süsteemi raames loodab Rootsi kaitseministeerium igal aastal teenistusse võtta 4000 sõdurit. Viimastel aastatel on ajateenistusse kutsutavate arvu aastas vähendatud 50 000ltt 10 000ni. Ajateenistus jääb siiski seaduseks, mida saab hädaohu korral uuesti taastada. Uued taotlejad peavad vastama online-küsitlusele ja tegema sisseastumiskatsed, millest sõltuvalt määratakKutseline Rootsi sõdur Afganistanis. se neile kolm kuud kestevv treening- ja haridusprogramm. Programmi läbinud edukad kandidaadid jätkavad regulaarvägedes treeningut ja teenistust ning hiljem luuakse neist kiirreageerimisüksused. Lootused on värvata kõrge kvaliteediga vabatahtlikke, kes on huvitatud pikaaegsest sõjaväelase karjäärist.

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MAAILM “Venemaa oleks potentsiaalse rünnaku puhul võimetu” Nii arvab Venemaa õhujõudude erruläinud armeekindral Anatoli Kornukov.

Neid sõnu toetab ka Venemaa kaitseministeeriumi relvajõudude hankeosakonna endine ülem kindralpolkovnik Anatoli Sitnov. Kuigi pole sugugi tavaline näha endisi Vene ohvitsere kritiseerimas Venemaa relvajõudude olukorda, kinnitasid mehed, et tunnevad olukorra pärast suurt muret.

Kornukovi sõnul oleks Nõukogude ajal 100st vaenlase lennukist suudetud alla tulistada 98, kuid praeguse võimekuse juures vaid 20. Ta lisas, et näiteks Põhja-Koreast või Iraanist teele saadetud ballistilise lühimaaraketi allatulistamine Armeekindral (erus) Anatoli Kornukov ja oleks Venemaa jaoks juba Vladimir Putin. üsna raske. Mõlemad kõrged sõjaväelased arvasid, et kehvv võimekus on tingitud jätkuvast kaitsetööstussektori kokkuvarisemisest, mille tõttu on Venemaa kaitsetehnoloogiad USAst 25−30 aastaga maas. Kõrgtehnoloogilisi relvi tootvate tehaste olukord on meeste sõnul trööstitu. Venemaa õhutõrje selgroo moodustavad Almaz-Antei S-300 õhutõrjesüsteemid, mis paraku lähenevad juba pensionieale ning asendusi järgmise generatsiooni S-400 ja S-500 süsteemide kujul pole saada. Erukindralite sõnul oli Venemaa relvajõudude praeguse võimekuse heaks näiteks 2008. aasta Georgia sõda, mil õhutõrjeüksused tulistasid alla vähemalt ühe oma lennuki.

NATO ja Euroopa Liit pingutavad turvalisuskoostöö nimel NATO ja Euroopa Liidu ametnikud soovivad üle saada poliitilisest ummikseisust, mis ei lase valmida kahe liidu vahelisel koostööleppel. Kuigi ligi kolm neljandikku Euroopa Liidu liikmesriikidest kuulub NATOsse, ollakse suhete formaalse harmoniseerimisega tupikusse jõudnud. Ühiselt soovitakse arendada kaitsevõrgustikku, luuretegevust, meditsiinilist toetust ning kaitset keemia-, bioloogiliste ja tuumarelvade vastu.

Improviseeritud lõhkeseadeldiste (IED) rünnakute arv on Afganistanis kasvamas Kindralleitnant Mike Oatesi sõnul on viimase aasta jooksul tublisti sagenenud lihtsate, kuid väga ohtlike improviseeritud lõhkekehadega sooritatud rünnete arv Afganistanis. Kuna lõhkekehades kasutatakse vähe metallosi, siis teeb see olukorra erinevaks Iraagiga võrreldes. Oates tunnistas, et selliseid lõhkeseadeldisi tuvastavat tehnoloogiatt veel ei ole. Kuigi Afganistani saadetavad soomussõidukid pakuvad sõduritele kaitset, on olukord täbar, kui improviseeritud lõhkekehasid ei saa kahjutuks teha, sest neid ei suudeta avastada. Seetõttu on suurendatud õhuturvet ja IED ja Humee Afganistanis. jälgimist võimalike pommide avastamiseks.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen pakkus Venemaale “kaitsekatust”, mis seisneks ühtse raketikaitse koostööprojekti väljaarendamises.

Rasmusseni sõnul tuleks ühtne lähenemine raketikaitsele kasuks, kuna “seega teaksid inimesed Vladivostokist Vancouverini, et nad asuvad ühtses turvalises kogukonnas, mis pakub reaalset kaitset reaalsete ohtude eest”.

Austria kaitse-eelarvet vähendatakse veel nelja aasta jooksul. 2011. aasta kaitseeelarve väheneb praeguse 2,23 miljardi euroga võrreldes 80 miljoni euro võrra ning 2014. aastaks on see praegusega võrreldes vähenenud 169,4 miljonit eurot. Peamise löögi saab plaan vahetada 40 aasta vanused Saab 105OE lennukid välja uute Aermacchi M-346 vastu.

Saksamaa tellis ettevõttelt Krauss-Maffei Wegmann (KMW) 41 Dingo soomukit. Kõik tellitud masinad kohandatakse Afganistani oludele ning need peaksid kohale saabuma 2010. aasta lõpuks.

Ukraina andis pärast kaheaastast keeldu Vene pilootidele loa käia treenimas Novofedrovka lennuväljal asuvas NITKA treeningkompleksis. See on järjekordseks sammuks Ukraina välispoliitika suunamuutusel pärast seda, kui presidendiks valiti Viktor Janukovitš.

Treeningkompleksi kasutamisest on huvitatud ka Hiina rahvaarmee.

Euroopa Liit alustas 7. aprillil kahe tuhande Somaalia sõduri väljaõppega.

Projekti viiakse ellu Hispaania juhtimisel kolonel Ricardo Gonzalez Eluli käsu all.

Projekti koostööpartnerid on ka Aafrika Liit ja ÜRO. Väljaõpe korraldatakse Ugandas. Üheks treeningu eesmärgiks on edendada piraatidevastast võitlust.

Kasahstan ja USA jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt lubab Kasahstan kasutada oma riigi õhuruumi Afganistani missiooni tarvis. Üle Kasahstani lennates võidab USA armee palju aega ja ressursse võrreldes seniste transiiditeede kasutamisega.

Poola presidendikohuseid täitev Bronislaw Komorowski kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadetakse Afganistani lisavägesid. Poola vägede arv Ghazni provintsis kasvatatakse 2600 sõdurini, peale selle ootavad Poolas kõrgendatud valmisolekus veel 400 võitlejat.

Poola kavatseb Afganistani saata kuni 50 Rosomak 8x8 soomukit.

Sõ d u r

5

KONFLIKT Hoone Vukovaris.

Horvaatia-Serbia konflikt “Kangelane on ja jääb väljapoole seaduse piire ning tal ei ole mingeid moraalseid piiranguid.”

Ivan Čolović, Serbia antropoloog ja kirjanik

Endise Jugoslaavia territooriumil 1991. aasta augustist 1995. aasta augustini kestnud, horvaatide ja serblaste vahel peetud sõja olemuseks oli Horvaatia riigi võitlus kohalike ekstremistlikult meelestatud serblaste ülestõusu ning Jugoslaavia rahvaarmee ja Serbia paramilitaarsete organisatsioonide sissetungi vastu. Sõja puhkemise juures mängis olulist rolli poliitiline konflikt Horvaatia valitsuse ja serbia vähemuse vahel. Seda võimendas Serbia liidri Slobodan Miloševići süstemaatiline hirmu ja viha külvamine kohalike serblaste seas, mis seisnes Teises maailmasõjas Horvaatia fašistide poolt serblaste vastu suunatud metsikuste meeldetuletamises.

Samas ei saa väita, et sõjas oleks süüdi olnud vaid üks pool. MATTIAS JÕESAAR annab ülevaate verisest vastasseisust, milles kahe vaenupoole tõde sõja kohta on erinev ning isegi üldteada faktide puhul võib märgata erinevusi poolte esitatud andmetes.

6

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KONFLIKT Nii nagu paljud lõunaslaavi rahvad, on ka serblased ja horvaadid üksteisele väga lähedased. Keelelt on kaks rahvast isegi nii sarnased, et juba 19. sajandil mainiti esimest korda seda keelt kui serbohorvaadi keelt. Aastatel 1954−1990 oli serbohorvaadi keel1 kommunistliku Jugoslaavia ametlikuks keeleks serblaste, horvaatide ja bosnialastega asustatud aladel, ehkki juba 1970. aastate keskpaigast nimetaSõja puhkemise juures män- sid horvaadid oma keelt horvaadi keeleks. 1990. aastate alguses muutsid bosnialased ja horvaadid vastavalt bosnia ja horvaadi keele ametlikuks gis olulist rolli poliitiline keeleks2, samas kui serblased kasutasid terminit “serbohorvaadi keel” aaskonflikt Horvaatia valitsuse tani 1997. Suurimaks erinevuseks nende kolme rahva vahel on usk: horvaadid on katoliiklased, serblased õigeusklikud ning bosnialastel on ajaja serbia vähemuse vahel. looliselt islami taust.

Ee l l u g u Paljusid tähtsaid Serbia ja Horvaatia ühiskondi iseloomustavaid tunnuseid, mis tõid 1990. aastatel kaasa sõjalise konflikti puhkemise, tuleks otsida juba 20. sajandi esimesest poolest või isegi 19. sajandist. Serbia ja Horvaatia riikide ülesehitamise lood on vägagi erinevad. Kui Serbia saavutas iseseisvuse Ottomani impeeriumist ja järkjärgult laiendas ülestõusude ja sõdade abil oma territooriumi (alates esimesest 1804. aasta ülestõusust, lõpetades Balkani sõdadega aastatel 1912−1913), siis Horvaatia maad (Horvaatia, Slavoonia, Dalmaatsia, Istria) pidid leppima vaid piiratud autonoomiaga Habsburgi monarhia võimu all. Horvaatia alade täielik iseseisvumine tundus olevat võimatu kuni aastani 1918. Enne ühtse Jugoslaavia riigi rajamist olid mõlemad ühiskonnad enamasti agraarsed, olles saanud vaid vähesel määral osa moderniseerimisest ja lõimumisest muu Euroopaga.

Lõunaslaavi rahvaste esimene ühendatud riik aastatel 1918−1940 oli üsnagi ebaõnnestunud, kuna selle nõrk parlamentaarne režiim muudeti juba 1929. aastal avalikult diktatuuriks. Riiki destabiliseeris üha süvenev horvaatide-serblaste omavaheline konflikt, sest kuSerblaste ja horvaatide ningas Aleksander I soovis riiki ühtsemaks muuta, lähtudes eelkõige serblaste omavaheline konflikt päädis huvidest. Teine maailmasõda tõi kaasa Saksa ja Itaalia vägede okupatsiooni, mis lõunaslaavlaste ühise riigi lammutas. Serblaste ja horvaatide omavaheline massilise vägivalla, genotkonflikt päädis massilise vägivalla, genotsiidi ja etnilise puhastusega, milles oli siidi ja etnilise puhastusega, eriti agar natsi-Saksamaa toetusel loodud revolutsioonilise ultranatsionalistliku milles oli eriti agar natsiUstaša liikumise juhitud fašistlik Horvaatia.

Laialdasest kommunistlikust vabastusliikumisest arenes sõja lõpuks välja kommunistlik Jugoslaavia, mis oli kuue vabariigi föderatsioon. Kuni 1960. aastateni võis kommunistliku Jugoslaavia föderatsiooni institutsioone iseloomustada kui fassaadföderalistliku süsteemi koostisosi. Alates 1960. aastatest arenes süsteemist välja tõeline föderatsioon mõningate konföderatiivsete elementidega. Näiteks kindlustati Vojvodina ja Kosovo autonoomsete piirkondade põhiseaduslik staatus. Seeläbi olid Vojvodina ja Kosovo esindatud ka föderaalsel tasandil, ehkki kuulusid Serbia koosseisu.

Saksamaa toetusel loodud revolutsioonilise ultranatsionalistliku Ustaša liikumise juhitud fašistlik Horvaatia.

Kommunistliku Jugoslaavia rajaja ning juhi Josip Broz Tito surm 1980. aastal tõi kaasa üldise poliitilise kriisi. Ilma Tito karisma ja autoriteedita kulges otsustusprotsess vaevaliselt ja läbirääkimised lõppesid tavaliselt ummikus. Seeläbi kasvas ka rahulolematus föderaalse korraldusega, mida esmalt väljendasid albaanlastest meeleavaldajad 1981. aasta aprillis, nõudes Kosovole seitsmenda liiduvabariigi staatust. Serbias aga hakkas kasvama rahulolematus nende liiduvabariigi põhiseadusliku staatusega. Muret tunti nii sisestruktuuri, terve föderatsiooni nõrgenemise kui ka serbia vähemuste saatuse üle Kosovos.

1980. aastate Jugoslaavia majandust iseloomustasid välisvõlad, eelarvepuudujäägid, kõrge inflatsioon ja töötute osakaalu kasv. Sellega süvenes ka majanduslik lõhe liiduvabariikide vahel. Vähemarenenud liiduvabariigid ning Serbia jäid Sloveeniast ja Horvaatiast majanduslikult maha. 1980. aastate lõpuks oli keskmine sissetulek Sloveenias kaks korda kõrgem Jugoslaavia keskmisest, Horvaatias enam kui neljandiku võrra kõrgem, Serbias umbes Jugoslaavia keskmine, Montenegros 74%, Bosnia-Hertsegoviinas 68%, Makedoonias 63% ja Kosovos kõigest 27% keskmisest.3 1

Greenberg 2004: 114−115.

2

Ibid., lk 116−117.

3

Herman, Peterson 2007: 4.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

7

KONFLIKT Horvaatias oli poliitiline tegevus peaaegu külmutatud pärast seda, kui Tito rahvusliku taasärkamise liikumise 1971. aastal maha surus. Režiimi iseloomustas horvaatide-serblaste võimu jagamine Horvaatias, mis kindlustas serblaste ebaproportsionaalselt suure esindatuse. Seetõttu võisid serblased iga poliitilise otsuse puhul vetot rakendada.

1980. aastate keskel sai selgeks, et reformid on vajalikud, kuid ühelegi kokkuleppele ei jõutud. 1986.−1988. aasta kriis sai vastuse kolme reaktsiooni kujul. Esmalt hakkasid arenema sündmused Sloveenias, kus refromimeelsed kommunistid ja mittekommunistlik opositsioon otsustasid poliitilise pluralismi ja 1980. aastate Jugoslaavia vabade valimiste kasuks ning töötasid Sloveenia iseseisva põhiseadusliku staatuse nimel. Sloveenia mudel osutus äärmiselt edukaks ning sel oli märkimisväärmajandust iseloomustasid ne mõju Horvaatia demokratiseerumisele ja riigi ülesehitusele. Teise muutuste välisvõlad, eelarvepuudu- suuna visandas president Slobodan Milošević ja Serbia kommunistlik juhtkond.

Selle peamiseks eesmärgiks oli kaugeneda demokraatlikust suunast ja pöörajäägid, kõrge inflatsioon ja ta poliitiline süsteem autoritaarsemaks. Sellise ülemineku planeerimise käigus töötute osakaalu kasv. tekkisid vastuolud mõõdukate ja radikaalide vahel Serbia kommunistide liidus, millest tuli võtjana välja Miloševići juhitud kindlakäeliste tiib, kes alustas uue poliitilise kursi elluviimist. Milošević asendas kollektiivsed ja impersonaalsed poliitilised mängureeglid tseesarlike ja populistlike meetoditega. Karismaatilise Miloševići populaarsus kasvas tohutult, kui ta mobiliseeris laialdase natsionalistliku protestiliikumise, mis asus võitlema Kosovo serblaste nimel “bürokraatiasvastase revolutsiooni” nime all. Kolmandaks suunaks oli 1988. aastal peaminister Ante Markovići algatatud majandusreform, mille eesmärgiks oli erastamine ja poliitiline pluralism. Kuigi algul edukas, kukkus reform läbi, sest ei püsitud rahumeelsel üleminekusuunal, enamasti seetõttu, et ei suudetud hoida kontrolli Jugoslaavia rahvaarmee üle. Ühtse riigi lagunemisel kuivasid kokku nii föderaalne valitsus kui ka selle poliitikad.4 Miloševići poliitika Serbias oli demokraatiavastane ja natsionalistlik ning selle juures kasutati isegi 19. sajandi loosungit “Kõik serblased peavad elama ühes riigis!”. Pooldati laguneva Jugoslaavia koos püsimist Serbia juhtimisel ning vastanduti Horvaatia ja Sloveenia reformimeelsetele. Horvaatias valitsesid segased ajad. Piirid reformimeelse opositsiooni ning valitseva kommunistliku eliidi vahel muutusid selgemaks alles 1989. aasta suvel, mil idablokk hakkas murenema. Samuti mõjutasid Horvaatia arenguid poliitilised reformid Sloveenias ning kasvav Serbia surve.

1989. aasta detsembris saavutasid reformimeelsed Horvaatia kommunistide liidus enamuse ning Sloveenia eeskujul hakati valmistuma vabadeks valimisteks. Horvaatia rahvuslased hakkasid mobiliseeruma 1990. aasta kevade parlamendivalimiste ajal ning valimisvõidu noppiski endise kindrali ja dissidendi Franjo Tudjmani juhitud natsionalistlik Horvaatia demokraatlik liit. Horvaatia kommunistide liit leppis kaotusega ning see avas tee rahumeelsele ja seaduslikule üleminekule. Uus põhiseadus võeti vastu väga varakult, 1990. aasta detsembris. Selle kohaselt määratleti riigis tugev poolpresidentaalne Horvaatia rahvuslased hakvõim. Uue presidendi Tudjmani võim kasvatas rahva seas tugevat serblastevastast meelsust. Serbia vähemuselt võeti ära vetoõigus ning Horvaatiast kasid mobiliseeruma 1990. sai horvaatide rahvusriik, mille riigikeeleks kinnitati horvaadi keel. Riigi aasta kevade parlamendivarahvuslikult meelestatud poliitika peegeldus ka serblaste asendamises horvaatidega riigi ametkondades, kohtutes, politseis, meedias jne. limiste ajal ning valimisvõiHorvaatia rahvustuv riik ja Slobodan Miloševići Horvaatia serblastele suudu noppiski endise kindrali natud propaganda süvendas konflikti kahe rahvuse vahel. Ekstremistlikult ja dissidendi Franjo Tudjmani meelestatud Horvaatia serblaste juhid lükkasid tagasi neile pakutud vähejuhitud natsionalistlik Hormuse staatuse. Juba neli kuud pärast esimesi vabu valimisi leidsid aset esimesed vägivaldsed mässukatsed serblastega asustatud Horvaatia aladel. vaatia demokraatlik liit.

Kohalikud serblased võtsid üle kohalike piirkondade juhtimise ja ühendasid need üheks territoriaalseks üksuseks, mille nimeks sai Krajina. Nad ähvardasid Horvaatiast eralduda, kui Horvaatia peaks Jugoslaavia koosseisust välja astuma. Seega ei saanud serblaste probleemiks mitte küsimus demokraatiast, vaid küsimus riiklusest. Olukord halvenes kiiresti, arenedes episoodilistest vägivallaintsidentidest 1991. aasta augustiks laiamõõtmeliseks sõjaks. Horvaatia demokraatlik liit moodustas “demokraatliku ühtsuse valitsuse”, mis ühendas kõiki parlamendierakondade esindajaid, välja arvatud serblaste erakonda. See valitsus kestis kuni 1992. aasta parlamendi- ja presidendivalimisteni. Kui saavutati turvaline enamus parlamendis ning Horvaatia iseseisvus ning põhilised institutsioonid olid üles ehitatud, sai Horvaatia demokraatlikust liidust ülemvõimu omav erakond, kes kasutas oma poliitilist monopoli opositsiooni marginaliseerimiseks ja keelas režiimi vastu suunatud kriitika.5

8

4

Zakošek 2008: 589−592.

5

Zakošek 2008: 593−598.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KONFLIKT

Kaart 1. JRA edasitung Ida-Slavoonia aladele 1991−1992.

Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Eastern_slavonia_91-92_map.jpg

S õd a aas tta Sõda att e l 1 1991− 9 9 1− 1 1995 995 1991 Märts – 31. märtsil piiravad serbia mässulised Horvaatia politseiüksusi. Kokkupõrkes hukkub üks Horvaatia politseinik ja üks serblasest mässuline. Intsident saab nime “verised munadepühad”, kuna tõi kaasa esimesed ohvrid Horvaatia konfliktis.

Mai – 2. mail toimuvad Borovo Selos järjekordsed tapatalgud, kui serblased mõrvavad kokkupõrkes Horvaatia politseinikega 12 korrakaitsjat. Jugoslaavia armee sekkudes lõpeb lahing ning seejärel luuakse mässuliste ja Horvaatia kontrollitavate alade vahele piir riigi idaosas.

Juuni − Sloveenia ja Horvaatia kuulutavad välja iseseisvuse. Etnilised konfliktid ja vägivald muutuvad üha igapäevasemaks. Sloveenias algab Kümnepäevane sõda, mis lõpeb juuli alguses sloveenide võiduga.

Juuli – võitlus Sloveenias lõpeb Brioni vaherahuga, mille kohaselt peavad Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse väljakuulutamisega ootama veel kolm kuud.

August – kuigi iseseisvuskõnelused pidid kokkuleppe alusel olema kolmeks kuuks külmutatud, hakkas Horvaatia vaidlusaluste küsimuste asjus läbirääkimisi pidama.6 Serbia mässulised üritasid Jugoslaavia rahvaarmee (JRA) toetusel enda kätte haarata osa Horvaatia rannikust, lõigates sellega Dalmaatsia piirkonna ära ülejäänud Horvaatiast.

Lahingus aga kaotati horvaatidele, mille tagajärjel sõlmiti vaherahu.

24. augustil alustas JRA Vukovari pommitamisega.

6

Brändström, Malešič 2004: 61.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

9

KONFLIKT 27. augustil toimus Brüsselis kohtumine, mille raames mõistis Euroopa Komisjon hukka serblastest võitlejad ja föderaalarmee osad, kes soovisid olukorda lahendada sõjategevuse abil. Sellega asetati kodusõja süü serblaste õlule.

Serblased hakkavad piirama Vukovari linna.

September – JRA alustab avalikult rünnakut Horvaatia aladele, mis vallandab ametlikult Horvaatia iseseisvussõja. Algavad niinimetatud barakkide lahingud, mille käigus horvaadid hakkavad üle võtma JRA kasarmuid üle kogu riigi.

Oktoober – JRA alustab Dubrovniku piiramist. Samal ajal lahkub viimane JRA sõdur Sloveeniast.

5. oktoobril alustab Horvaatia üldmobilisatsiooni ning 8. oktoobril kuulutatakse välja iseseisvus. Algab täismõõtmeline sõda.

10. oktoobril toimub Ida-Horvaatias Lovasis veresaun, mille käigus tapavad serbia mässulised 75 tsiviilisikut.

10.−13. oktoobril tapetakse Široka Kula nimelises külas 34 horvaatia päritolu tsiviilisikut.

16.−18. oktoobril vastavad Horvaatia väed Široka Kula tapatalgutele 11 kilomeetrit eemal asuvas Gospići linnas toime pandud veresaunaga, mille käigus tapetakse eri andmetel kuni sada enamasti serbia päritolu tsiviilisikut.

21. oktoobril tapavad serblastest mässulised Bosnia piiri ääres asuvas Baćini külas 110 horvaadi päritolu tsiviilelanikku.

28. oktoobril tapavad serblased Lipovacas 7 tsiviilisikut.

31. oktoobril alustab Horvaatia armee JRA ja kohalike serblaste vägede vastu sõjalist operatsiooni “Otkos 10”.

November – operatsioon “Otkos 10” lõpeb 4. novembril. Horvaatia sõjaväel õnnestub peatada JRA vägede strateegiline pealetung eesmärgiga lõigata Slavoonia piirkond ära ülejäänud Horvaatiast.

7. novembril tapavad serblaste väed Vukovići alevis 10 tsiviilisikut.

12. novembril tapetakse Saborsko külas 29 horvaati.

18. novembril langeb Vukovar serblaste kätte.

18.−21. novembril leiab aset Vukovari veresaun.

8. novembril hõivavad JRA toetatud serblaste paramilitaarväed Aadria mere ranniku lähedal asuva Škabrja küla ning hukkavad 25 sõjavangi. Järgnevatel päevadel tapetakse samas külas 61 tsiviilisikut.

Detsember – 12. detsembril alustab Horvaatia armee operatsiooni “Orkan 91”.

13. detsembril hukkavad serblastest koosnevad paramilitaarüksused Voćini külas 32−45 horvaati.

Horvaatia serblased kuulutavad 19. detsembril Horvaatia aladel ametlikult välja Serbia Krajina vabariigi, mida tunnustab rahvusvaheliselt vaid Serbia.

Kaart 2. Serblaste kontrollitud alad (punasega) aastatel 1992−1995.

Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Serbia_in_the_Yugoslav_Wars.png

21. detsembril tapetakse Bruška veretöös 10 horvaati.

23. detsembril tunnustab Saksamaa ametlikult Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust.

1992 Jaanuar – 3. jaanuaril lõpeb edukalt “Orkan 91” nime kandev sõjaline operatsioon, mille tulemusena võidab Horvaatia armee serblastest mässuliste käest 170 ruutkilomeetrit maad ning saab enda valdusesse Pakrac-Požega teelõigu, mis avab uue läbipääsu Slavoonia piirkonna ja Horvaatia alade vahel. Sarajevos saavutatakse ÜRO egiidi all rahukokkulepe, mille tulemusena saabuvad kevadel Horvaatiasse ÜRO rahuvalvejõud.7 7

10

Väiksemad relvastatud kokkupõrked toimusid ka rahuperioodil, kui Horvaatia väed üritasid päästa Dubrovnikut, Šibernikut, Zadari ja Gospići piiramisrõngast. Rahuperioodil pommitasid Serbia väed ka Horvaatia linnu.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KONFLIKT Mai – 22. mail saab Horvaatiast ÜRO liikmesriik. 26. mail lõpeb Dubrovniku piiramine Horvaatia vägede vasturünnakuga.

Juuni – 21. juunil toimub Miljevci platoo lahing. Horvaatia armee korraldab üllatusrünnaku Serbia Krajina maakaitsevägede vastu ning suudab Dalmaatsia sisemaal võita tagasi 90 ruutkilomeetrit maad.

1993 Jaanuar − 22. jaanuaril alustab Horvaatia armee pealetungi Serbia Krajina valduses olevate PõhjaDalmaatsia ja Lika tagasivallutamiseks. Operatsiooni eesmärgiks on kindlustada turvaline teelõikk Dalmaatsia ja Põhja-Horvaatia alade vahel, kuid hoolimata horvaatide suhtelisest edust operatsioonis ei suudeta kindlustada Dalmaatsia linnade julgeolekut. Teelõik jääb endiselt Serbia Krajina suurtükkide laskeulatusse. Operatsiooi käigus hukkub 114 horvaati ning 490 serblast.

September − 9. septembril algab Medaki Tasku militaaroperatsioon, mille käigus ründab Horvaatia armee Serbia Krajina vabariigi Lika regiooni osa.

Kaart 3. Medaki Tasku operatsioon.

Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/ba/Medak_pocket_battle_map.png Ehkki esialgu suudavad horvaadid serblased Medaki Taskust edukalt välja ajada, lõpeb operatsioon vastuolulise jagelusega Horvaatia armee ja ÜRO rahuvalvajate vahel. Nimelt süüdistavad ÜRO rahuvalvajad horvaate kohalike serblastest tsiviilisikute vastu suunatud sõjakuritegudes. Sõjaliselt saavad horvaadid küll taktikalise võidu, kuid rahvusvaheline poliitiline üldsus nõuab Horvaatia vägede tagasitõmbumist algse vaherahu piiridesse. Operatsoonis hukkub Horvaatia andmetel 10, kuid Kanada rahuvalvajate andmetel 27 horvaati. Vigastada saab neli Kanada rahuvalvajat ning hukkub 100 serblast, kellest 29 on tsiviilisikud. Konflikti käigus on horvaadid avanud tule Serbia ja Horvaatia vägede vahel liikunud, ÜRO egiidi all tegutsenud Kanada rahuvalvajate pihta.

1994 Märts – Krajina võimud sõlmivad Horvaatiaga vaherahu.

November ja detsember – Horvaatia armee osaleb mitmel korral Bosnia konfliktis.

1995 Jaanuar – luuakse Z-4 plaan, mille järgi saaks Serbia Krajina vabariik Horvaatia koosseisus laialdase autonoomia. Horvaatia president Tudjman on nõus plaani üle läbirääkimisi pidama, kuid Krajina president Milan Martic ei soostu Z-4 ettepaneku dokumenti isegi puutuma, kui seda talle Kninis 30. jaanuaril üritatakse esitleda.8 Mai – 1. mail algab Horvaatia vägede rünnakuoperatsioon “Välk” Serbia Krajina vabariigi aladele Pakraci linna kahepäevase pommitamisega. Operatsioon läheb korda ning Horvaatial õnnestub saavutada kontroll Lääne-Slavoonia alade üle. Helsingi inimõiguste raporti järgi on Horvaatia armee operatsiooni käigus tapnud 83 tsiviilisikut, kellest 30 on mõrvatud põgenikekolonnis ning 53 oma kodus. 30 000 serblast on sunnitud oma kodudest lahkuma.9 Vastuseks Horvaatia operatsioonile pommitavad Serbia väed 2.−3. mail maa-maa tüüpi rakettidega Horvaatia pealinna Zagrebit, surmates sellega vähemalt seitse inimest.10 8

Shatzmiller 2002: 144−145.

9

B92: 2009.

10 Ameerika Hääl: 2007.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

11

KONFLIKT August – 4. augustil algab Horvaatia vägede suurim pealetungioperatsioon “Torm”, mis kestab neli päeva ning mille tulemusena võidetakse tagasi 10 500 km2 territooriumit. Operatsioon on nii edukas, et see lõpetab sõja Horvaatia võiduga. Enam ei ole olemas Serbia Krajina vabariiki.

Siiski toob “Torm” kaasa palju tsiviilohvreid ning sadu tuhandeid põgenikke, mistõttu satuvad Horvaatia kindralid hiljem Haagi sõjakohtu alla.

November – 12. novembril sõlmitakse Erduti kokkulepe, mille järgi sätestatakse endiste Krajina kontrolli all olevate alade legaalne staatus Horvaatia riigi koosseisus.

Detsember – 14. detsembril sõlmitakse Daytoni kokkulepe, mis lõpetab ühtlasi ka Bosnia sõja ning saab lõplikuks rahulepinguks.

Täh Tä h tsa t s am ma ad d sün s ü n dmused dmused Vukovari piiramine

Ovcara seafarmi juurest leitud massihaud.

Vukovar on keskmise suurusega linn Ida-Slavoonia piirkonnas Horvaatia idapiiril. Vukovar ja Serbia Vojvodina piirkond on looduslikult eraldatud Doonau jõega. Jugoslaavia rahvaarmee jaoks oli Vukovari hõivamine tähtis, et seejärel haarata enda valdusesse piirkonna teised linnad Vinkovci ja Osijek. Nende linnade enda valdusesse haaramise eesmärgiks oli saada ühendus LääneSlavoonias asetsevate serblaste sõjajõududega.

Kuna linnas elasid valdavalt serblased, siis Miloševići propaganda abil saavutati kiirelt kohalike elanike toetus JRA tegutsemisele.

Vukovari piirkonnas oli JRA suuruseks 35 000 – 40 000 võitlejat, keda juhtis kindralleitnant Života Panic. Peale JRA regulaarvägede tegutsesid piirkonnas ka Serbia politsei ja paramilitaarorganisatsioonide väeüksused. Horvaatia poolel oli 400 kaardiväelast ja 300 politseinikku ning veel 1100 kohalikku vabatahtlikku. Linna kaitsjad olid relvastatud automaatrelvade, mõne suurtüki ja mõnesaja tankitõrje-raketiheitjaga Zolja. Veel oli kaitsjate poolel kolm 105-mm haubitsat, mõned 120-mm raskemiinipildujad ja mõned 76-mm ZIS-3 ja B-1 suurtükid. Siiski jäi linna kaitsjatel vajaka laskemoonast, mistõttu tuli iga lasku lugeda. Relvi, toitu ja meditsiinivarustust toodi linna aeg-ajalt läbi kitsa “koridori” Marinci ja Bogdanovci külade lähedusest, kuid oktoobriks Hakati arendama aktiivse oli terve Vukovari ümbrus Serbia vägede hõivatud, mistõttu varustamine kaitse meetodit, mis tähenlõppes.

Zagreb ei saanud kohalikele horvaatidele lähetada toidu- ega laskemoonaabi, kuna ligipääs Vukovarile oli raskendatud: terve linn oli ümbritsetud miiniväljadega ning peale selle olid Horvaatia väeüksused saadetud Bosniasse kohalikke Bosnia horvaate kaitsma.

Antud olukorras oleks Vukovar pidanud vastu pidama mõne päeva. JRA luure andmetel oleks Vukovar pidanud vastu pidama kuni kaks nädalat.

Siiski suutsid Vukovari kaistjad vastu pidada kolm kuud.

das ressursside ratsionaalse kasutamise juures piiratud rünnakoperatsioonide korraldamist, et vastased tasakaalust välja viia.

Kuigi võitlus Vukovari lähiümbruses algas serblaste ja horvaatide vahel juba maikuus Borovo Selo tapatalgutega ja jätkus juulikuu teisel poolel, on tähtis ära märkida suurpealetungi algus 24. augustil, mis algas pommitamiste ja

12

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KONFLIKT jalaväerünnakutega. Esimeste hoonetena said kahjustusi kohalik haigla, töölisseltsi hoone, katoliku kirik ja veetorn.

Siiski suutsid horvaadid alla tulistada kaks JRA lennukit ning hävitada kümme tanki. Rünnak seega nurjus ning ka 27. ja 28. augusti rünnakud ei osutnud edukamateks. Seejärel otsustas JRA rünnata distantsilt ning suurpommitamise käigus horvaadid lihtsalt ära hirmutada ning nende vastupanu halvata. Vukovari piirkonda toodi kümme soomusbrigaadi, mille hulka kuulus 600 tanki ja teisi soomussõidukeid.

Sellegipoolest ei suudetud edu saavutada, kuna rünnakutel tehti rohkeid vigu. Selle asemel et Vukovari lihtsalt piirata ja samal ajal lähedal asuvaid piirkondi üle võtta senikaua, kuni Vukovar alistub, otsustas JRA juhtkond puhastada kogu Doonau jõe äärse ala igasugusest vastupanuliikumisest, enne kui oma vägedega edasi liikuda.

Selgusetuks on jäänud, keda süüdistada selle piiramise katastroofilistes tagajärgedes.

JRA ei kasutanud oma ressursse optimaalselt. Näiteks rünnakute viimases faasis, kui linn oli isoleeritud ning täielikult ümber piiatud, rünnati tankide ning neile järgnenud jalaväekompaniidega, mis linna piiratud lahingumaastikul ei suutnud piisavalt dünaamiliselt manööverdada ning see vähendas rünnakujõudu.

31. augustil organiseeriti Vukovari ümber ringkaitse, jaotades linna kaitsesektoriteks. Ümberorganiseerumise juures lisati kohalikest elanikest kaitseüksustele 204. brigaad, mis hiljem sai tuntuks kui Vukovari veteranide brigaad. Hakati arendama aktiivse kaitse meetodit, mis tähendas ressursside ratsionaalse kasutamise juures piiratud rünnakoperatsioonide korraldamist, et vastased tasakaalust välja viia.

Ebatavalise kaitsetaktika kõrval kasutati ära kohalikke olusid. Nimelt kasutas JRA Vukovari ümbritsevaid maisipõlde rünnakute algatamise lähtepunktidena. Et maisivarred olid sel aastal kuni kolme meetri kõrgused, siis kaotasid ründajad lähenemisteed kiiresti ning pealegi olid horvaadid maisipõllud väga suures ulatuses mineerinud, mis vähendas JRA ründevõimet oluliselt. Seega pidid serblased ründama linna suunduvaid teid pidi, mis jällegi piiras nende ründevõime ulatust.

Horvaatide kaval taktika ja kaitsevõime ning JRA vead ründeoperatsioonide korraldamisel olidki peamiseks põhjuseks, miks horvaadid suutsid ümberpiiratud Vukovari linna hoolimata pidevatest rünnakutest kuni 18. novembrini enda valduses hoida. Lõpuks sai määravaks JRA ülekaal. Serbia pool kaotas 300 soomussõidukit, neist 50 tanki; alla tulistati 29 lennukit ning Serbia andmetel hukkus 5000−7000 serblasest võitlejat (Horvaatia andmetel 14 500).11

Dubrovniku piiramine Dubrovniku piiramine on hiljem tekitanud väga kirglikke vaidlusi nii ajaloolaste kui ka poliitikute keskis, jättes seejuures hulga küsimusi vastamata. Seetõttu on raske Dubrovniku piiramise põhjuseid ja sündmustikku objektiivselt kirjeldada. Selgusetuks on jäänud, keda süüdistada selle piiramise katastroofilistes tagajärgedes. Dubrovniku piiramise sündmused on nii ähmased, et on Välismaistest võitlejatest tekkinud küsimused, kas tegemist üldse oli piiramisega või kas JRA sissetungi eesmärgiks oli vabastada kohalik elanikkond rõhuva Ustaša režiimi käest. Selteati ainult üht kohalikku gusetuks on jäänud ka asjaolu, kas piiramises osalesid montenegrolased või hollandlast, kes oli abielus serblased või kas pommitamine oli pürotehnika abil horvaatide lavastatud.

Dubrovniku elanikuga ning

1991. aasta sügisel leidsid Montenegro poliitilised juhid ja JRA juhtkond, et kalsõja ajal astus vabatahtlikult lalaetung Dubrovnikule on vajalik samm kaitsmaks Montenegro ja Jugoslaavia territoriaalset terviklikkust, hoidmaks ära etniliste rühmade vahelist verevalamist Horvaatia väkke. ning lõpetamaks Horvaatia põhiseadusvastane eraldumine Jugoslaaviast. Montenegro peaminister Djukanovic ütles toona, et “kui Horvaatia võimud soovivad sõda, siis seda nad peavad saama” ja “kui Horvaatia tahab eralduda, siis tuleb riigipiirid üle vaadata”. Ta tõlgendas sõda kui Zagrebi totalitaarsete poliitikate vältimatut tagajärge, mille järgi “miljon Horvaatia serblast jäeti õigusteta” ning “uued piirid Horvaatiaga peaksid olema loogilisemad, kui on senised kehva haridusega bolševikest kartograafide tõmmatud piirid”.

16. septembril kuulutas JRA Montenegros välja mobilisatsiooni. Selleks et motiveerida loide montenegrolastest kutsealuseid kaitsma serblasi väljaspool Serbiat “serbluse” nimel, liitusid paljud Montenegro rahvapartei liikmed JRAga. Montenegro üldsusele söödeti informatsiooni “ohtlikust vaikusest” Horvaatia piiril ning tehti avaldusi, milles 11 Sebetovsky 2002: 9−30.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

13

KONFLIKT öeldi, et “kui Horvaatia “valvurid” või “politseinikud” peaksid julgema rünnata, siis nad veel kahetsevad seda”.

Kuni 27. septembrini kõlas valitsuse kontrollitud meedias pidevalt fraas “Montenegro-Horvaatia piir”, pärast mida kasutati väljendit “Montenegro-Horvaatia halduspiir”, mis peaks tähistama seda, et Horvaatia ei ole mingisugune eraldiseisev riik.

1991. aasta 1. oktoobri varahommikul alustas JRA Konavle piirkonnas sõjalist operatsiooni. Kell 5.00 hommikul ärkas kohalik elanikkond üles tugeva suurtükitule peale. JRA sõjaväealused seilasid Horvaatia rannikule ning JRA maaväed liikusid läbi Konavle Kuigi Horvaatia armee sooDubrovniku poole. Dubrovniku ala vallutanud 7500- kuni 20 000-pealine väekontingent koosnes nii elukutselistest JRA sõduritest kui ka Bosnia-Hetsegoritas rünnaku käigus inimviinast ja Montenegrost pärist reservväelastest. Samal ajal kui Jugoslaavia susevastaseid kuritegusid, rahvaarmee väed Dubrovniku piirkonna alasid vallutasid, saatis toonane nagu näiteks taganevate Serbia peaminister Dragutin Zelenovic Zagrebile teate, milles süüdistas Horvaatiat “paramilitaarüksuste, Musta Leegioni ja välismaa palgasõdurite serblaste kolonnide pommiDubrovikusse saatmise kaudu veresauna provotseerimises piirkonnas” ning tamine, mis tõi kaasa tsiviillisas, et “kõik Jugoslaavia rahvaarmee üksused ja liikmed teevad jõupinguisikute hukkumisi, sooritati tusi, et kaitsta seda ajalooliselt tähtsat linna”.

enamik inimsusevastaseid JRA korraldas Montenegros propagandat, mille kohaselt kujutasid “suurt Horvaatiast tulenevat ohtu Montenegrole Ustaša liikumise 30 000 relvastakuritegusid pärast ala enda tud võitlejat ja 7000 terroristi, kelle hulgas pidavat olema ka kurdi päritolu valdusesse haaramist. palgasõdureid”. Et Horvaatia sõjaväejuhtide valehinnangute tõttu ei arvatud Dubrovniku regioonile ohtu olevat ning Dubrovniku regioon oli kaua olnud suuresti demilitariseeritud, siis polnud JRA propagandal erilist alust. Välismaistest võitlejatest teati ainult üht kohalikku hollandlast, kes oli abielus Dubrovniku elanikuga ning sõja ajal astus vabatahtlikult Horvaatia väkke.

Oktoobris oli JRA saavutanud laialdase kontrolli tähtsamate strateegiliste punktide üle Horvaatia ja Bosnia piiril, mis aitas neil blokeerida ühenduse Dubrovniku piirkonna ja ülejäänud Horvaatia alade vahel. Merelt blokeeris linna Jugoslaavia laevastik. Põhjused, miks JRA võrdlemisi aeglaselt piirkonda üle võtma asus, seisnesid selles, et Dubrovnik oli rahvusvahelise tähtsusega linn ning rahvusvaheline üldsus oli teinud ettepaneku seada piirnagud JRA edasisele sissetungile Dubrovniku territooriumile. 19. novembril avaldatud Kouchneri plaani kohaselt pidid JRA väed peatuma Mokosica külas.

1. ja 2. oktoobril pommitas JRA Srdj mäel asuvat Keiserlikku Kindlust ja teletorni. 3. oktoobril pommitati Belvedere’i hotelli, kus paiknes Horvaatia sõjaväe üks vahipost. 23. oktoobril sai vanalinn tunda miinipildujatuld ning esimest korda kasutati ka 83-mm rakette. 30. oktoobri Babin Kuki hotellikompleksi pommitamises sai surma 6 tsiviilisikut.

Hotellid majutasid paljusid põgenikke, mistõttu said need tihtilugu pommitamiste sihtmärgiks. 7. novembril esitati Horvaatia vägedele ultimaatum alistumiseks, mis tagasi lükati. Seejärel algas 9. novembril suurem pommitamine, mille sihtmärkideks olid endiselt hotellid ning vanalinn. 6. detsembri pommita7. augustil tunnistas Hor- mises sai pihta ülikooli kompleks ning selle tulemusena põles maha ülikooli raavaatia kaitseminister Gojko matukogu koos 20 000 teosega. Hukkusid ka Libertase hotelli kustutama läinud tuletõrjujad, kelle pihta avati sihilikult miinipildujatuli. Ühtekokku sai DubrovniSusak, et Horvaatia väed olid ku lahingutegevuses surma 86−88 tsiviilisikut. Dubrovniku ümbrusest põgenes kasutanud seitset taanlasest linna 15 000 tsiviilelanikku ning 1991. aasta oktoobris õnnestus linnast mere kaudu evakueerida 7000 inimest. Peale selle jõudsid humanitaarabiorganisatÜRO sõdurit ja kuut serbla- sioonid ning JRA kokkuleppele, mille kohaselt ei tohtinud JRA takistada 9000 sest vangi lahingus inimkil- inimese (enamasti rasedate, väikeste lastega emade, vanurite ja haigete) evakueerimist. Linnas hävis 11 425 hoonet. JRA reservväelased mitte ainult ei sundipidena. nud inimesi nende kodudest lahkuma, vaid tegelesid Dubrovniku piirkonnas ka rüüstamiste ja huligaanitsemistega. Röövitud kaubad sattusid hiljem Podgoricas mustale turule. Dubrovniku piiramine lõppes 1992. aasta 26. mail Horvaatia vägede vasturünnakuga, mis piiramisrõnga murdis.

Dubrovniku piiramisega seotud asjaolud tekitasid aastatepikkused pinged horvaatide, serblaste ja montenegrolaste vahel. Piiramise ajal tekkis ka Montenegros tugev vastuseis Dubrovniku ründamisele, kui rahvas ei saanud selgust ründamise põhjustes. Ka JRA ja Miloševići jaoks oli Dubrovniku piiramine täielik läbikukkumine, kuna neil puudus selle vallutamise jaoks korralik strateegia ja tegevuskava edasiseks.12 12 Pavlovic 2005.

14

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KONFLIKT Operatsioon “Torm” 4. augustil 1995. aastal algatas Horvaatia armee operatsiooni “Torm”, mille eesmärgiks oli vallutada 1991. aastast serblastestt separatistide valduses olnud Krajina regioon. Vaevalt 36 tundi kestnud rünnaku tulemusena hukkus hinnanguliselt 526 serblast, kellest 116 olid tsiviilisikud, ning piirkonnast asustati ümber kuni 200 000 inimest. Kuigi Horvaatia armee sooritas rünnaku käigus inimsusevastaseid kuritegusid, nagu näiteks taganevate serblaste kolonnide pommitamine, mis tõi kaasa tsiviilisikute hukkumisi, sooritati enamikk inimsusevastaseid kuritegusid pärast ala enda valdusesse haaramist. Horvaatia valitsuse vaikival nõusolekul korraldatud rikkumised hõlmasid ka maha jäänud vanurite ja väetite hukkamisi ning Serbia külade mahapõletamist. Augustirünnakule järgnenud kuudel hukati vähemalt 150 serblast ning 110 inimest jäi kadunuks.

Peale nende inimeste, kes rünnaku ajal piirkonnast põgenesid, pidid horvaatide vägivallatsemise tõttu pagema ka need, kes alguses olid otsustanud jääda Krajina piirkonda.

Enamikule serblastest, kes Krajina regioonis elasid, tehti võimatuks Horvaatia kodakondsuse taotlemine, kuna nende ainsad isikut tõestavad dokumendid oli välja andnud Serbia Krajina vabariik. 1996. aasta 1. aprilliks oli vaid 3000 inimest hinnanguliselt 200 000 serbia põgenikust koju naasnud.

Kaart 4. Operatsioon “Torm”.

Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/12/Operation_storm_map.jpg

Rünnakus osales umbes 100 000-pealine Horvaatia valitsusvägi ning rünnak kestis nõnda vähe aega, kuna Krajina serblased ei saanud mingit abi omadelt Bosniast ega ka Serbiast, mistõttu oli vastupanu hädine ja taganemine kiire. 1995. aasta 30. augustil hindas Horvaatia valitsus oma kaotusteks 211 sõdurit ja politseinikku ning 42 horvaadi tsiviilelanikku.

Viis aastat serblaste käes olnud Knini linn vallutati kahe päevaga, mille käigus pommitati linna 24 tundi, kusjuures üks pomm maandus vähem kui saja meetri kaugusele ÜRO baasist. ÜRO ametnikel ei lastud olukorda vaadelda mitte lahingute ajal, vaid alles siis, kui kogu sõjaline tegevus oli lõppenud. Mõningad rünnakud ÜRO sõdurite vastu olid ka tahtlikud. 7. augustil tunnistas Horvaatia kaitseminister Gojko Susak, et Horvaatia väed olid kasutanud seitset taanlasest ÜRO sõdurit ja kuut serblasest vangi lahingus inimkilpidena. Taanlastel ja serblastel kästi kaks tundi kõndida edasiliikuva Horvaatia pataljoni ees, enne kui nad vabaks lasti. Minister Susaki sõnul olid aga intsidendis süüdi olnud Horvaatia sõdurid juba vahi alla võetud.

Serbia vastupanu kestis Petrinja, Topusko ja Dvori aladel kuni 8. augustini, ehkki nad olid Horvaatia vägede poolt ümber piiratud. Peale vastupanuvõitlejate asusid ümber piiratud Petrinja/Glina alal 10 000 serbia tsiviilelanikku, veel 30 000 Topusko ümbruses ja 15 000 Dvori lähistel.

Operatsioon “Torm” tõi kaasa Euroopa lähiajaloo ühe kõige suurema rahva ümberpaigutamise.13 13 Human Rights Watch 1996.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

15

KONFLIKT Rahvusvahelistel andmetel hukkus sõjas umbes 20 000 inimest14, ümber Eriliseks teeb sõja asjaolu, et asustati Serbia poolel kokku ligi 300 000 inimest ja Horvaatia poolel umbes 15 200 000 inimest. Kuigi sõja esimesel aastal lahkus oma kodust serblaste kuigi tegemist on keeleliselt kallaletungi tõttu kokku pool miljonit mitteserblast, siis nüüdseks on paljud pea sama rahvaga, siis ajaloo neist tagasi koju pöördunud, kuid mitusada tuhat inimest elab veel väljaskeerdkäigud ning eri võõrvõipool kodukohta (ÜRO 2005). Eriliseks teeb sõja asjaolu, et kuigi tegemist on keeleliselt pea sama rahvaga, siis ajaloo keerdkäigud ning eri võõrmude all elatud aastad on võimude all elatud aastad on muutnud nende rahvaste kultuurilise tausta muutnud nende rahvaste kulniivõrd erisuguseks, et samaks rahvaks nad end pidada ei taha. Tähtis tuurilise tausta niivõrd eriosa on religioonil, kuna sellega määratletakse oma rahvuslikku identiteeti kõige enam. Nii siseriiklikel kui ka välispoliitilistel põhjustel ei suutnud aga suguseks, et samaks rahvaks horvaadid enam teiste lõunaslaavi rahvastega ühes riigis elada. Horvaatinad end pidada ei taha. del tärkas vana soov olla serblastega riigis võrdsel tasemel, ehkki serblased pidasid end Jugoslaavias suurimaks ja tähtsaimaks rahvaks. Sõda nimetavad horvaadid oma iseseisvussõjaks, aga serblaste jaoks oli see kodusõda.

Horvaadid kaitsesid sõjas oma iseseisvust, serblased aga horvaatide aladele elama jäänud serblasi. Jugoslaavia lagunemine oli üldiselt Euroopa lähiajaloo verisemaid sündmuste jadasid ning sellest tekkinud pinged pole siiani lõplikult jahtunud ega lahenenud.

Allikad Ameerika Hääl (2007) “Prosecutors Seek Life Sentence for War Crimes Suspect Martic”, http://www1.voanews. com/english/news/a-13-2007-01-10-voa46-66510572.html?textmode=1, 10. jaanuar 2007.

B92 (2009) “Anniversary of Cratia’s “Flash” onslaught”, Crime & War Crimes, www.b92.net, 1. mai 2009.

Brändström, Annika; Malešič, Marjan (2004) “Crisis management in Slovenia: Comparative perspectives”, Elanders Gotab, Stockholm, lk 61.

Greenberg, Robert D. (2004) “Language and Identity in the Balkans”, Oxford University Press, p. 114−117.

Herman, Edward; Peterson, David (2007) “The Dismantling of Yugoslavia”, An Independent Socialist Magazine, Vol. 59, No 5, p 4.

Human Rights Watch (1996) “Croatia. Impunity for Abuses Committed During “Operation Storm” and the Denial of the Right of Refugees to Return to the Krajina”, Raport, Vol. 8, No 13 (D).

Pavlovic, Srdja (2005) “Reckoning: The 1991 Siege of Dubrovnik and the Consequences of the “War for Peace””, spaceofidentity.net Special Issue: War Crimes, Vol 5, No 1.

Sebetovsky, Mario (2002), “The Battle of Vukovar: The Battle That Saved Croatia”, Marine Corps Command and Staff Coll Quantico VA, p 9−30.

Shatzmiller, Maya (2002) “Islam and Bosnia:conflict resolution and foreign policy in multi-etnic states”, McGillQueen’s University Press, p 144−145.

Zakošek, Nenad (2008) “Democratization, State-building and War: The Cases of Serbia and Croatia”, Democratization, Vol. 14, No. 3, p 589−598. ÜRO Põgenike Agentuur (2005) “Home again, 10 years after Croatia’s Operation Storm”, News Stories, http:// www.unhcr.org/42f38b084.html, 5. august 2005.

CONFLICT

Serbo-Croatian Conflict S T dissolution of communist Yugoslavia brought about many consecutive armed conflicts. One of the most deThe structive and deadliest of those was the division of two very close nations’ territories, population and spheres of st influence. Several military campaigns were conducted before mutually agreeable borders could be established. in

14 BBC 2003.

15 ÜRO 2005.

16

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

SÕNAVÕTT

Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24. veebruaril 2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Eesti rahva juured on siin, sügaval põhjamaa pinnas, millest oleme ammutanud oma visaduse, töökuse ja vabadusiha. Euroopa ajaloo kulg on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida oma meelt ja oma keelt. Oleme pidanud siin Läänemere kaldal olema paindlikud, aga samas visad, jonnakad ja mõnikord ka sõjakad, et rahvana püsima jääda.

Meile on tähtsad ja kallid meie põhiseaduslikud väärtused: iseseisvus, demokraatlik riigikord, kultuuriline järjepidevus, peremehetunne oma riigi suhtes, rahvusriik, kodurahu ja üksteisemõistmine, keskkonnahoid, kodanikuühiskond ja ühistegevus.

Oleme üksteise ja maailma suhtes mõistvad ning uuendusmeelsed. See kõik kokku on meie identiteet. Meie ühtekuuluvustunne, meie samastumine rahvana, kes kestab läbi aegade. Nii uskusid need, kes 92 aastat tagasi lõid Eesti riigi, ja nii usume ka meie, kelle hoida on see riik praegu.

Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul.

Möödunud aasta oli meie riigile ja inimestele raske.

Majanduskriis mõjutas kogu rahva, ka kaitseväe ja Kaitseliidu elu ning tegemisi. Riigieelarve vähenemise tõttu olime sunnitud mõnedki plaanid kokku tõmbama, paljud tegevused edasi lükkama ja kaitseväelaste palku vähendama.

Kuid kaitseväe juhatajana saan öelda rahuloluga, et hoolimata probleemidest ei olnud 2009. aasta riigikaitse arengule halb. Jõudsime teha üpris palju. Alustasime vabariigi valitsuses kinnitatud uue, kaitsejõudude kümne aasta arengukava täitmist. Selle raames rakendus kaitsejõudude terviklik juhtimisstruktuur. Kaitsevägi ja Kaitseliit tegid ära suure töö sõjalise valmisoleku ning mobilisatsiooni praktilise ettevalmistuse vallas. Saatsime reservi järjekordsed ajateenijatest väljaõpetatud üksused. Viisime läbi hulga õppekogunemisi reservüksustega. Need jätkuvad ka tänavu.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

17

SÕNAVÕTT Kõige tähtsam reservväelastelt saadud sõnum: meie rahval on kaitsetahe olemas. Õppekogunemistele tulid jalaväe ja õhutõrje reservüksused − kusjuures üks neist lõpetas õppekogunemise äsja − täies koosseisus, koos nõndanimetatud ülekattega ehk reserviga. Reservväelased tulid kõik.

Kaitseliit kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja olla valmis oma vabadust kaitsma.

Kasvavast kaitsetahtest räägib ka see, et Kaitseliit suurenes mullu rekordarvu ehk 902 uue liikme võrra. Ligi 20 000 vabatahtlikku ühendav Kaitseliit kummutab arvamuse, nagu oleks tänapäeval eestlaste seas valdav mugav mõtlemine stiilis “see pole minu asi“, sest Kaitseliit kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja olla valmis oma vabadust kaitsma.

Üha rohkem gümnasiste ja üliõpilasi ei küsi enam, kas minna ajateenistusse.

Nüüd arutavad nad hoopis, millal sõdurisaapad jalga panna – kas pärast keskkooli või pärast kõrgkooli. See on oluline nihe haritud noorte mõttemaailmas. Nii muutub kaitsevägi – tänu järjest targematele ajateenijatele – ainult paremaks.

Vastutus riigi kaitsmise eest ja soov selles ise osaleda on Eesti meestel ja naistel muutumas iseenesest mõistetavaks.

See on küpse kodanikkonna tunnus.

NATO kollektiivkaitse, mille lahutamatuks osaks on alliansi operatsioonid, on Eesti sõjalise riigikaitse mõõgaks.

Oleme täitnud kõik, sh ka ootamatud riigikogu ja valitsuse poolt kaitseväele pandud ülesanded, mis puudutavad missioone. Meie kaitseväelased võitlevad NATO vägede koosseisus Afganistanis. Vabariigi president rääkis täna nendega. Tean, kui raske on neil sõduritel ja nende lähedastel. See on aga võitlus NATO edu eest Afganistanis, võitlus selle paljukannatanud maa jalule aitamise eest. Meile väga oluline võitlus, sest NATO usaldusväärsus ja heidutusvõime on Eestile elulise tähtsusega. Just NATO solidaarsus tagab meile need iseseisvuse hoidmiseks vajalikud sõjalised võimed, mida väikeriik üksinda arendada ei suuda.

Me oleme usaldusväärne partner oma liitlastele. Rõhutan veel kord: NATO on jätkuvalt maailma võimsaim sõjaline organisatsioon, meil NATOs on kõige rohkem poliitilist ja sõjalist jõudu, sõjalaevu, lennukeid ja tanke. NATO 60-aastase ajaloo jooksul ei ole ükski riik julgenud alliansi liikmeid sõjaliselt rünnata. Demokraatlikke riike ühendavate NATO ja Euroopa Liidu liikmesus on Eesti julgeoleku alusmüür.

Eesti julgeolekupoliitilised valikud ja tegevused on olnud õiged, sest NATO on jõuliselt suurendanud oma kohalolekut Eestis. Selleks aastaks oleme koos oma liitlastega kavandanud siia Läänemere äärde kolm suurt rahvusvahelist õppust.

Head inimesed!

Vana-Hiina väejuht ja sõjandusteoreetik Sun Zi on öelnud: “Ülim ei ole võidelda ja võita kõik lahingud. Ülim on murda vaenlase vastupanu ilma lahinguta.“ Eesti elab infoühiskonnas, mis tähendab avatust kogu maailmale ja selle mõjudele. Inimestena ja rahvana ellujäämiseks on peale elu ning asjade hoidmise hädavajalik ka iseendaks jääda ehk säilitada rahva ühisväärtused ja identiteet. Tuleviku saab rajada vaid ühistele hoiakutele ja tõekspidamistele.

Infoajastul aga on peamiseks eesmärgiks saavutada ülevõim inforuumis ja inimeste peades.

Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et moodsas sõjapildis on kasvav tähtsus sellel, millest Sun Zi juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi kirjutas. Veel eelmisel sajandil saavutasid riigid oma eesmärgid sõjakäikude ja vallutuste ning omandi ja ressursside kontrollimise kaudu. Infoajastul aga on peamiseks eesmärgiks saavutada ülevõim inforuumis ja inimeste peades. See ülevõim määratleb informatsioonivälja arengu, suunad ja päevakorra ning määrab selle, millest räägitakse, mida arutatakse, aga ka selle, mida mõeldakse ja tehakse.

Kui Vabadussõja ajal kohtusid sõdurid täiesti uue väeliigi, lennuväega, mis saavutas oma lahingulise hiilgeaja küll alles paarkümmend aastat hiljem, siis nüüd on poliitikute ja väejuhtide arsenali tulnud sellised oskussõnad nagu “kübersõda“, “mõjutusoperatsioonid“, “infosõda“ ja “strateegiline kommunikatsioon“.

Küberründed on ohtlikud, sest neid ei saa silmaga näha ning rahvusvaheline õigus ei käsita neid sõjalise ründena.

Samas suudavad need halvata riigi haldusliku toimimise, varustamise ja majandustegevuse. Küberrünnakuid oleme omal nahal tundnud ja me võtame neid väga tõsiselt. Täpsemalt öeldes, nüüd võtab neid väga tõsiselt kogu NATO, kes on Eestis avanud alliansi küberkaitse keskuse.

Mõjutusoperatsioonid ja vaenulik propaganda omakorda võivad desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet. Neid tuleb võtta niisama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut. Infosõja ja mõjutusoperatsioo-

18

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

SÕNAVÕTT nide eesmärgiks laiemalt on murendada rahva identiteeti, see asendada ja hävitada. Sõjaliste infooperatsioonide eesmärgiks on lõhkuda käsuliinid ja murda rahva vastupanutahe.

Kõigepealt rünnatakse meie välist kuvandit, üritades meid sildistada ja luua meist tegelikkusele vastamatu pilt.

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Eesti kujutamisel väikese, saamatu ja tigeda, minevikku takerduva riigina on klassikaline mõjutusoperatsiooni eesmärk: külvata segadust, seada kahtluse alla demokraatlik ühiskonnakorraldus, pärssida juhtimisahelaid ja tekitada meie liitlaste seas umbusku meie vastu.

Sõjaliste infooperatsioonide eesmärgiks on lõhkuda käsuliinid ja murda rahva vastupanutahe.

Seejärel rünnatakse meie sisemaailma, meie hoiakuid, väärtussüsteemi, meie tahet ise olla ja ise otsustada.

Lõpuks üritatakse meid hirmutada, esitades tõsiasjade pähe väljamõeldisi, millel ei ole loogika ega reaalsusega mingit seost. Näiteks niinimetatud “militaarasjatundjate“ visalt levitatav naiivne kuulujutt, et üks vaenlase diviis suudab Eesti vallutada kahe tunniga.

Need on vaid mõned killud infoühiskonna strateegilistest lahingutest, mis

käivad eetris ja meie peades.

Paraku ei saa vaenulike mõjutusrünnakute tõrjumisel loota ainult talupojatarkusele, sest suured riigid kulutavad selleks rindejooneta sõjaks miljardeid. Eesti vajab immuunsüsteemi. Meie rahvuslik psühholoogiline kaitse tuleb üles ehitada laiapõhjalisele ja tugevale alusele. Siis ei lõhu välismõjutused ega kriisid meie sisemist sidet, ühiskonda ja riiki tervikuna halbadel aegadel ära.

Kaasmaalased! Need Eesti sõdurid, kes täna siin Vabaduse väljakul rivis seisavad, ja nende tuhanded kaasvõitlejad, kes meie kodumaad teenivad, on sündinud ja kasvanud vabas Eestis. Nad kõik on Eesti Vabariigi kodanikud ning ei ole tähtis, kas nad oma kodus räägivad eesti, vene, inglise või rootsi keelt.

Nende jaoks on Eesti riik olnud igavene, sest nad ei mäleta okupatsiooni, tsensuuri, suletud piire. Uut põlvkonda ei ole muserdanud hirm küüditamise ees, topeltmoraal ega võltspatriotism.

President Lennart Meri on öelnud, et vabaks kasvamine nõuab aega. Eesti on olnud taas vaba juba ligi kaks aastakümmet. See on piisavalt pikk aeg, et õigustusi otsimata küsida: kuidas täita rahakummardamise ja kohustusi eitava näilise vabaduse tühisus igavikuliste väärtustega, mis meie rahvast seovad?

Vastus sõltub sellest, kui hästi me suudame järgmise põlvkonna ja sellele järgnevad põlvkonnad kasvatada vaba riigi väärikateks, tugevateks ning terveteks kodanikeks, kes oskavad oma eluga toime tulla ning mõistavad seda, mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab Eestit.

On tõsiselt hea meel, et kõigis gümnaasiumides ja kutsekoolides saab peagi õppida riigikaitset, sest õpetus riigikaitsest on eelkõige õpetus riigist.

Eesti riik hoiab ilmasambana meie ühist maailmapilti, kultuuriruumi ja meid rahvaks ühendavat väärtuste süsteemi. Eesti kultuur on meie sisemine, viimane ja kõige olulisem kaitseliin.

Vastus sõltub sellest, kui hästi me suudame järgmise põlvkonna ja sellele järgnevad põlvkonnad kasvatada vaba riigi väärikateks, tugevateks ning terveteks kodanikeks, kes oskavad oma eluga toime tulla ning mõistavad seda, mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab Eestit.

Eesti elab meis kõigis. Ta on igahommikuses sinimustvalge lipu heiskamises Pika Hermanni tippu ja riigilipus meie sõdurite vasakul käisel. Eesti on ka tänane pidupäev, julgus olla uhke oma riigi üle ja siiras rõõm meie laste silmades. Eesti algab igaühest meist.

S P E E C H

Elagu Eesti Vabariik!

P Preserving Independence is Based on the Will to Defend of Those Who Consider Our Country to be Their Home In his speech of the 92th Victory Day parade of the Republic of Estonia, the Commander-in-Chief of the Estonian D Defence Forces Lieutenant General Ants Laaneots underlined the importance of the engrained values and the importance of the will to defend the national security of our small nation by all of the people living in Estonia. He im also emphasised the importance of the work that has been done to develop deterrance ability in order to improve a th the skills of non-kinetic warfare.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

19

ANALÜÜS

Kaitseväelase pensionit ei saa tsiviilmõõdupuuga mõõta Kolm halba nähtust Kahe asja pärast on minu süda murelik Ja kolmanda pärast tõuseb minus viha: Sõjamees, kes vaesuse tõttu puudust kannatab, Arukad mehed, keda ei panda millekski, Ja see, kes õigusest pöördub pattu: Issand valmistab teda mõõga jaoks.

Srk 26,28.

Kaitseväelased on tänavu kevadel olnud tavalisest enam avalikkuse tähelepanu all.

Seda peamiselt tänu kavandatavale pensionireformile, kuid arutelud on sisaldanud ka arvamusi ja seisukohti kaitseväelase karjääri ning kaitseväe töökorralduse kohta. Väljateenitud aastate pensioni teema on pannud sõna võtma nii poliitikuid kui ka ajakirjanikke, eru- ja reservohvitsere. Oluline on aru saada, et tavapärasest erinev pensionisüsteem on siiski pelgalt väljund, mis toetub kaitseväelase ameti eripärale. Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli selgitab, mille poolest on kaitseväelase teenistus ja pension eripärased.

Tsiviil-militaarsuhete klassiku Samuel P. Huntingtoni sõnul on professionaalse sõjaväelase ülesandeks ühiskonnas vägivalla juhtimine (management of violence), sõjaväelane vastutab sõjalise julgeoleku eest oma kliendi – ühiskonna − ees. Sama ülesannet ei täida ühiskonnas ükski teine institutsioon. “Ohvitser ei ole palgasõdur, kes osutab teenuseid sellele, kes paremini maksab, ega ka ajutiselt sõjaväelase ülesandeid täitev kodanik-sõdur, keda inspireerivad patriotism ja kohusetunne. Ohvitseri motivaatoriteks on armastus oma professionaalsete oskuste vastu ja sotsiaalne kohustus kasutada neid oskusi ühiskonna hüvanguks. Ühiskond omakorda saab tema motivatsiooni vaid kinnitada, pakkudes ohvitserile jätkuvat ja piisavat tasu nii tema tegevteenistuses kui pensionil olles.”1

Ohvitseri motivaatoriteks on armastus oma professionaalsete oskuste vastu ja sotsiaalne kohustus kasutada neid oskusi ühiskonna hüvanguks.

Loomulikult on ühiskonna teenistuses relvi valdavaid ja jõu kasutamise õigusega organisatsioone teisigi. Kuid nii politseil kui ka piirivalvel puuduvad pädevus ja võime rakendada organiseeritud vägivalda sellises mastaabis, nagu seda suudab kaitsevägi.

Jõu kasutamise õigusega kaasneb sotsiaalne ootus, et selle kasutamine on proportsionaalne ja kontrolli all ehk teisisõnu professionaalne. Professionaalsust saab tagada ainult spetsiifilise väljaõppe ja praktilise kogemuse kaudu. Selle tõttu on sõjaline organisatsioon üles ehitatud hierarhilise karjäärisüsteemina, milles inimene liigub järgmisele astmele alles pärast nõutud kompetentsitaseme saavutamist. Erinevalt enamikust elukutsetest teeb noor inimene sõjaväelase ametit valides tõepoolest valiku aastakümneteks, kusjuures ta valib ühtlasi ka oma ainukese tööandja, sest sõjaväelasele saab selleks olla ainult riik.

Riik omakorda vajab sõjaväelaste hierarhilist karjäärisüsteemi. Me ei saa kuulutada välja avalikku konkurssi pataljoniülema või – enamgi veel − kaitseväe juhataja ametikohale ning loota, et leiame tänavalt inimese, kes juhiks sama tõhusalt nii kaitseväge kui ka saapavabrikut. Kindralid peavad kasvama kaitseväe seest, see omakorda

1

20

Huntington, S. “The Soldier and the State”, The Belknap Press of the Harvard University Press 1957, 1985, 12. trükk, lk 15.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ANALÜÜS nõuab aega ja ressurssi, samuti kindlustunnet, et valitud tee on hoolimata raskustest käimist väärt ja riik väärtustab aastatepikkust pühendumist. Võib-olla on kellelgi raske uskuda, et kapral ei saa armee juhtimisega hakkama, kuid paraku on Euroopa ajaloost hoiatav näide olemas ja sellest oleks tark õppida.

Hoolimata rahvatarkusest, et igal sõduril on ranitsas marssalikepike, ei saa igast seersandist leitnanti ega igast kolonelist kindralit. See ei ole hierarhilises ülespoole kitsenevas süsteemis võimalik ja selle järele pole ka vajadust.

Kaitseväe kaaderkoosseisu võib võrrelda põllukividest laotud müüriga. Kuigi kõik kivid on erinevad, pole ükski neist üleliigne ja igal on müüris oma koht, õigesti laotuna moodustavad need tugeva ja monoliitse terviku. Sõjaline juhtimine jaguneb strateegiliseks, operatiiv- ja taktikaliseks tasandiks. Igal tasandil on oma eripära ja kaitseväe personalihalduse suur mustkunst seisneb selles, kuidas paigutada inimesed ametikohtadele nii, et nende võimed oleksid maksimaalselt ära kasutatud. Inimesed on erinevad. Helmuth von Moltke vanem, kes juhtis Preisimaa võidukate kampaaniate planeerimist ja elluviimist Taani, Austria ning Prantsusmaa vastu, kukkus nooruses haledalt läbi kompaniiülemana. Omal ajal Kaitseliidu Sakala malevasse sisuliselt asumisele saadetud leitnant Alfons Rebane tõestas ennast Teise maailmasõja lahingutes suurepärase taktikuna.

Omal ajal Kaitseliidu Sakala malevasse sisuliselt asumisele saadetud leitnant Alfons Rebane tõestas ennast Teise maailmasõja lahingutes suurepärase taktikuna.

Kõrgem sõjakool koolitab nooremleitnanti kolm aastat, siis on lõpetanu teoreetiliselt valmis kaadrikaitseväelase karjääriks. Kapteniks saamiseks kulub veel kuus aastat. Kolonelleitnandile vajaliku pagasi kogumine kestab aga vähemalt viisteist aastat. Enamikus riikides on kolonelleitnandi tase see, kus langetatakse ohvitseri edasist karjääri kujundavad otsused. Selleks ajaks on ohvitser saavutanud vajaliku küpsuse – ta on enamasti läbinud tasemekoolituse astmed, sealhulgas staabikolledži, ja kogunud vajalikul määral praktilist teenistuskogemust. Teisest küljest kitseneb püramiidjas karjäärisüsteem siit alates – ülespoole pääsevad vähesed, allesjäänud jätkavad teenistust endisel tasemel, liikudes edasi horisontaalselt, mitte vertikaalselt. Tänu horisontaalsele liikumisele kogutud suurele kogemustepagasile on sellised vanemohvitserid väga efektiivsed. Kui me näiteks vaatame NATO sõjalise juhtimisstruktuuri strateegilise ja operatiivtasandi staape, siis lõviosa ametikohti ongi mehitatud OF 4-ga (NATO lühend kolonelleitnanti tähistamiseks). Rea- ja Ka neljakümnene kolonelallohvitserkoosseisu kasutamine on ses kontekstis veelgi keerulisem, sest lõviosa leitnant vajab kindlustunnet nimetatud kategooria ametikohti asub taktikalisel tasandil ja nõuab 50-aastaselt ja sotsiaalseid garantiisid, mehelt niisama head tervist ning füüsilist vormi kui 20-aastaselt.

mis võimaldaksid tal sõjaKuid mingil hetkel hakkavad sellele tasandile kinni jäänud inimesed takistama nooremate pealekasvu. Samas on üle neljakümnesel kolonelleitnandil raskem väest lahkuda ning laseksid tööturul endale uut rakendust leida kui 30ndates kaptenil − ühiskond ei pruugi hierarhilisel karjäärisüsteevajada küpses eas tsiviilisikut, kes tunneb põhjalikult “vägivalla juhtimise” spetsiifikat, kuid mitte ühtegi tsiviileriala. Seega on oluline, et kaitseväel oleks olemas mil toimida. mehhanism, mis tagaks ühest küljest senise teenistuspanuse väärtustamise kaitseväest väljumisel ning teisest küljest vabastaks piisavalt ametikohti altpoolt tulijatele. Kindlasti saab näiteks kaitseväes teeninud sideallohvitser oma erialal tööd ja leiba ka tsiviilmaailmas: kasvatab patsi, vahetab vormi teksaste vastu ja rakendab oma IT-valdkonna teadmisi-kogemusi edukalt eraettevõttes.

Suurtüki- või jalaväelasega on lugu keerulisem: nende professionaalseid teadmisi vajab vaid üks tööandja, riik. Elukutselistel sõjaväelastel on küll palju oskusi, mis teevad nad tsiviilmaailmas läbilöögivõimelisteks, nagu inimeste juhtimise kogemus eri tasemel ning oskus kiiresti muutuvas ja pingelises keskkonnas efektiivselt tegutseda. Ometi vajab sõjaväelaste organisatsioonist väljumise teema eraldi käsitlemist. Ka neljakümnene kolonelleitnant vajab kindlustunnet ja sotsiaalseid garantiisid, mis võimaldaksid tal sõjaväest lahkuda ning laseksid hierarhilisel karjäärisüsteemil toimida. Riikidelt, kus sõjaväelaste tsiviilellu pöördumise temaatikaga on aastakümneid tegeletud, on siin palju õppida.

Endise kõrge kaitseväelase valikute kohta tsiviilelus saab näite tuua hiljutisest ajast, mil Leedu avalikkust rabas teade kaitseväe endise juhataja kindralleitnant Valdas Tutkuse tööleasumisest väidetavalt Venemaa Raudteede allfirmas Hoptrans Projects. Venemaa Raudteede eesotsas on endine Venemaa KGB juht Vladimir Jakunin. Leedu väljaanded kirjeldasid Tutkuse olukorda järgmiselt: olles pärast kaitseväe juhataja ametist lahkumist pikka aega tööta olnud, võttis ta hiljuti vastu ettevõtte Hoptrans Projects arendusdirektori ametikoha.

Veel üks oluline aspekt: meie riigikaitsemudel on üles ehitatud reservarmeele. Rahuaegne alaline koosseis on pelgalt jäämäe tipp. Rahuaegse kaitseväe põhiülesanne on välja õpetada üksusi kaitseväe sõjaaegse struktuuri tarbeks, mille suuruseks annab arengukava 25 000 kaitseväelast.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

21

ANALÜÜS 25 000-line armee vajab enam juhte kui rahuaegne kaitsevägi. “Noored pensionärid”, kes rahuajal teenistuses enam rakendust ei leia, on kriisi ajal juhtivkoosseisuna kaitseväele vaieldamatult kasulikud. Kaitseväeteenistuse seadus näeb ette, et kaitseväekohustuslane kuulub reservväelaste hulka 60. eluaastani ja selle tõttu saab 50−55-selt pensionile läinud endisi kaadrikaitseväelasi edukalt reservüksustes kasutada.

Tänavu kevadel ajakirjanduses ilmunud kirjutistes on olnud juttu ka töökorraldusest kaitseväes. Loomulikult saab kõike teha paremini, kuid väidan, et ühest paralleeli tsiviilkeskkonnaga siin tõmmata ei saa. Seda iseloomustab hästi möödunudsuvine näide, mil riigi poliitiline juhtkond võttis vastu otsuse saata Afganistani valimisi turvama lisakompanii. See ülesanne sündis poliitilisest Kaitseväeteenistuse seadus tahtest, kaitseväe üheski plaanis seda enne poliitilist otsust ei olnud. Minimaalse näeb ette, et kaitseväeko- valmistumisaja tõttu täitis ülesande teiseks otstarbeks formeeritud kompanii, milhustuslane kuulub reservväe- le ülem major Ain Tiidrus ja suur osa isikkoosseisust olid just värskelt Afganistanist tulnud. See on üks paljudest näidetest kaitseväelase teenistuses ette tulevate laste hulka 60. eluaastani ja ootamatute ülesannete, aga ka poliitilise tahte kiire ja efektiivse täideviimise kohselle tõttu saab 50−55-selt ta. Kaitseväe sisemise töökorraldusega pole taolistel ülesannetel palju pistmist.

Kaitsevägi selleks ongi loodud, et riigil oleks mehhanism, mida vajadusel oma pensionile läinud endisi tahte elluviimiseks kiiresti ja tõhusalt kasutada ning mis oleks vastupidav ja reakaadrikaitseväelasi edukalt geerimisvõimeline.

reservüksustes kasutada.

Teiseks näiteks on kaitseväe iga-aastane suurim õppus Kevadtorm, kus osaleb umbes 3000 kaitseväelast, neist pooled kaadrikaitseväelased. 20-päevase õppuse sisse jääb viis puhkepäeva, samuti ei kesta õppus kaheksast viieni, vaid ööpäev läbi. Ajateenijad lähevad pärast õppust reservi, kuid töölepingu seaduse kohaselt peaksid 1500 Kevadtormil osalenud kaadrikaitseväelast saama õppuse järel 45 puhkepäeva. Kas kaitseväe selline kasutamine on mõistlik?

Ehk peaks kaitseväeteenistuse eripära kompenseerima siiski teistsuguste meetoditega?

Põhiseaduse II peatükk sätestab kodanike põhiõigused. § 12 näeb ette kõigi kodanike võrdsuse seaduse ees ja sellele sättele viitavad seletuskirjas ka pensionisätete parandusettepanekute koostajad. Peatükki süvenedes selgub, et paljusid siin loetletud põhiõigusi on kaitseväelaste puhul suuremal või vähemal määral piiratud. Olgu nimetatud õigus eneseteostusele (§ 19), õigus valida elukutset ja töökohta (§ 29), õigus poliitilisele enesemääratlusele, erakonda kuulumisele (§ 48), õigus tegeleda ettevõtlusega (§ 31). See kõik peab tagama kaitseväelaste sõltumatuse ja apoliitilisuse, aga ka võimaluse kasutada kaitseväge kui riigile olulist instrumenti kiirelt ja tõhusalt.

Liberaaldemokraatlik lähenemine üksikisiku õigustele näeb ette, et juhul kui riik isiku põhiõigusi mingil põhjusel piirab, tuleb piirangud millegagi kompenseerida. Kaitseväelaste puhul ei tohi unustada, et need piirangud ei puuduta mitte ainult vormikandjaid, vaid ka meie pereliikmeid. Kui olin perega pikaajalises välislähetuses Hollandis, hakkas minu poeg nõudma koju. Arutades abikaasaga tollal viieaastase mehehakatise muret, jõudsime jahmatavale järeldusele: iga oma eluaasta Hiljem, Rooma impeeriumi kohta oli väikemees korra kolinud ja seda minu teenistuse tõttu.

päevil, ei olnud sõduritele Ajaloolise tõe nimel tuleb mainida, et on küll teada riike, kus sõdurite õigused ja kohustused olid teisiti määratud. Näiteks Rooma vabariigis värpalga maksmine mitte riigi, vati sõdureid maaomanikest kodanike hulgast. Kuna sõjategevus oli hoovaid väepealike kohus, saajaline, oli sõduril võimalus end sõjakäikude vahepeal maad harides ära muti pidi pealik hoolitsema toita. Sõjategevusest saadav kompensatsioon pidi siiski olema küllaldane, et kompenseerida perekonna toitja võimalikku langemist ja puudumist veteranide heaolu eest. põllutöödelt. Hiljem, Rooma impeeriumi päevil, ei olnud sõduritele palga maksmine mitte riigi, vaid väepealike kohus, samuti pidi pealik hoolitsema veteranide heaolu eest. Nii olidki leegionärid lojaalsed eelkõige oma ülemale, mis omakorda lõi soodsa pinnase sõjaväelisteks mässudeks ja riigipööreteks.2 Eiki Nestor kirjutab 9. märtsi Päevalehes, et pension on vanadusest tingitud riskide kindlustamine, ja väidab, et kõrgendatud riskiga tööde puhul peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu enam kui teised. Praegu maksab kaitsevägi sotsiaalmaksu teiste asutustega võrdsetel alustel, kaitseväelaste pension ei tule aga üldisest pensionifondist, vaid kaitse-eelarvest. Loogiline oleks lahendus, mille korral kaitseväelaste vanaduspensioni osa tuleks teistega sarnaselt pensionifondist ning kõrgendatud risk kantaks riigikaitse kuludest. Mõlemad osad kokku looksid kaitseväelase jaoks piisavalt motiveeriva tulevikuperspektiivi.

2

22

Taylor, P. Munitions of the Mind, Manchster University Press 1990.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ANALÜÜS Kaitsevägi koos oma karjääripõhimõtetega on terviklik süsteem. Muutes süsteemi üht osa, muutuvad paratamatult ka teised. Peeter Lorentsi “Süsteemse käsitluse alused” defineerib süsteemi kui kindlate elementide kogumit koos elementidevaheliste seostega. Sellest tulenevalt muutub süsteem, kui muutuvad selle elemendid või nendevahelised seosed. Probleem on selles, et muutunud süsteem ei pruugi sarnaneda esialgsega, rääkimata ühtelangemisest.3 Paljuräägitud pensionisüsteem on kaitseväeteenistuse süsteemi üks osa. Asendades toimiva süsteemi millegi muuga, peame mõtlema, millised on tagajärjed. Süsteemi muutused ei pruugi puudutada vaid mõnesajale inimesele makstavat vanaduspensioni, need võivad mõjutada sõjaväelaste kogu karjäärisüsteemi, ettevalmistust ja teenistuse korraldamise põhimõtteid ning lõppkokkuvõttes kogu riigikaitsesüsteemi tervikuna.

A N A L Y S I S

Soldier’s Pension Cannot Be Measured on Civilian Scale S Th planned pension reform has increased attention on the careers of the members of the Defence Forces and The on the job manegement of the Defence Forces. The subject of the earned pensions has created different opinions o fr from politicians, journalists and both retired and reserve officers. It is vital to understand that a different pension system is simply an output based on the peculiarity of soldier’s profession. sy

3

Lorents, P. Süsteemse käsitluse alused, Tallinn 1998, Eesti Riigikaitse Akadeemia kirjastus.

Langenud kaitseväelaste mälestus on püha meile kõigile

ÜHISAVALDUS Riigikogu riigikaitsekomisjon ja Eesti Reservohvitseride Kogu algatavad korjanduse hukkunud kaitseväelastele mälestusmärgi püstitamiseks Afganistanis.

Eesti kaitseväelased on osalenud Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus 2003. aastast. Rahvusvahelised jõupingutused Afganistani stabiliseerimiseks jätkuvad. Seitsme aasta jooksul oleme kandnud ka ränki kaotusi. Seitse Eesti kaitseväelast on jätnud oma elu sellesse kaugesse kriisidest räsitud riiki.

Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis asuvas liitlasvägede baasis Camp Bastionis, kus paikneb ka eestlaste baaslaager, on sündinud üllas traditsioon: missioonil osalevate riikide laagrites on püstitatud mälestusmärgid hukkunud teenistuskaaslastele. Riigilipu all olev tagasihoidlik mälestusmärk, kuhu kantakse langenud kaitseväelaste nimed, on sõnumiks, et me ei unusta oma võitluskaaslasi kunagi ja mälestus nendest elab meiega. Mälestusmärk on teisaldatav, liikudes kaasa kaitseväe baaslaagriga, kui eestlased peaksid suunduma teise piirkonda. Pärast Afganistani missiooni lõppu tuuakse mälestusmärk Eestisse. Mälestusmärgi eeldatav maksumus on 100 000 krooni.

Hoidmaks hukkunud Eesti kaitseväelaste mälestust ja näitamaks sügavat austust nende missioonitunde ees, algatame korjanduse, et taanlaste ja brittide kõrval püstitataks ka eestlaste baaslaagrisse mälestusmärk Afganistanis langenud lahingukaaslastele.

Eriannetuskonto andmed: a/a 221049403340, Eesti Reservohvitseride Kogu, selgitus: Sihtannetus Mälestusmärk.

Mati Raidma, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Toomas Peek, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees

Sõ d u r

23

ANALÜÜS

Eripensionite kaotamisest ning sõjaväelaste pensionitest NATO liikmesriikides Eestis tänavu kevadel teravalt üles kerkinud arutelu pensionireformi teemal on tekitanud mitmeid küsimusi ka praegu või lähemas tulevikus pensioniikka jõudvate kaitseväelaste hulgas. Selleks et pensionireformi tuhinas ei kahjustataks kõrgendatud ohuriskiga seotud ametialade töötajate põhjendatud ootusi oma tulevasele pensionile, on vaja kõikide muutuste võimalikud järelmid veel hoolikalt läbi kaaluda. Kaitseväe peastaabi sõjaline esindaja NATO Euroopa liitlasvägede väejuhatuse (SHAPE) juures kolonel Ants Kiviselg annab ülevaate sellest, kuidas on oma sõjaväelaste pensioniprobleeme lahendanud meie NATO-liitlased.

Enne kui alustada eripensionite kaotamist või reformimist, tuleb selgeks teha, mis on eripensioni olemus ja eesmärk ning miks see üldse on vajalik.

Eripensione rakendab riik kui vägivalla- ja surveaparaat selleks, et ametikohad, mis on loodud riiklike elutähtsate ülesannete täitmiseks, oleksid vajalike erialaspetsialistidega komplekteeritud ning seega riigi ülesanded nendes valdkondades täidetud. Enamjaolt on need ülesanded edasilükkamatud, ohtlikud täitja elule ning tema füüsilisele ja vaimsele tervisele – seega tervistkahjustavad, ebameeldivad ja esitavad kõrgendatud nõudmisi nende täitjatele. Peale selle seab riik neid ametikohti täitvatele inimestele hulga kodanikuõiguste piiranguid ning lisab selliseid kohustusi ja nõudeid, mis teistel kodanikel puuduvad.

Eripensioni üheks funktsiooniks on kahtlemata ka sektori (antud juhul riigikaitse) personalistabiilsuse tagamine, kuna teadmine pensionisoodustustest (suurem pension ja varasem pensioniiga) hoiab inimesi ilma mõjuva põhjuseta sellisest organisatsioonist lahkumast. Kokkuvõtlikult on eripension riigi stabiilsuse tagamise tööriist. Eripensionit võib ja tulekski käsitleda kui teenistuse ajal saamata jäänud palka, mis makstakse välja siis, kui inimene ei suuda enam endisel viisil panustada oma kohustuste täitmisse ning tema eest hoolitsemise pensioni maksmise kaudu võtab enda kanda riik.

Mitmel juhul iseloomustab eripensione varasem, mõnel juhul tavalisest tunduvalt varasem vanaduspensioni väljamaksetega alustamine. Põhjuseks on see, et nii mõnelgi elualal saab edukas olla vaid teatud nõuetele vastates. Eelkõige puudutab see inimeste füüsilisi ja psüühilisi võimeid, kuid ka nende võimete koostoimet, samuti kiiret kohanemis- ja taastumisvõimet tarvilikuks soorituseks vajalikule tasemele tagasijõudmiseks. Näitena olgu toodud baleriinid ja sõdurid. Nendel ja mõnedel muudel elualadel tegutsejate eespool nimetatud võimed vähenevad paratamatult vanuse kasvades.

See, millises valdkonnas töötamine annab õiguse riiklikule eripensionile, sõltub riigi prioriteetidest ning võimalusest eripensione maksta. Üldisteks suundumusteks (eriti Euroopas) on sündimuse langus ja keskmise eluea pikenemine. Samas on pensioniikka jõudnute tervis ja töövõime parem kui varasematel aegadel. Üldise majanduslanguse taustal, kui ees ootavad tõsised raskused pensionimakseteks raha leidmisel, on nii Eestis kui ka mujal tekkinud vajadus teha tõsiseid riiklikke pingutusi eelolevale ulatuslikule probleemile lahenduste leidmiseks.

Kõige loomulikumaks lahenduseks oleks nn “pensionitootjate” arvu oluline kasv – see eeldab suuremat sündivust pikema aja vältel ning kõigile täisikka jõudnud inimestele tulevikus ka töökohti, mille maksutuludest pensione maksta. Lihtsamaks lahenduseks on üldine pensioniea tõstmine – “pensionitootja” ollakse

24

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ANALÜÜS kauem, pensioni hakatakse saama hiljem ning tõenäoliselt jõutakse pensionär olla lühemat aega − sest pensionil olekuks jääb aastaid varasemaga võrreldes lihtsalt vähem. Survet riiklikule pensionifondile vähendab ka riigipoolsete pensionimaksete vähendamine.

Lisalahenduseks arvatakse eripensionite kaotamist, mis samuti vähendab riigi koormust pensionite maksmiseks, kuna enamasti on sellised pensionid tavapensionitest suuremad, neid hakatakse saama varem ning neid makstakse tõenäoliselt pikemat aega.

Naastes eripensionite reformimise või ka kaotamise juurde, tuleks aga kogu aeg meeles hoida põhjuseid, miks neid üldse makstakse. Ehk − ärgem visakem pesuveega ka last välja! Ilma riskianalüüsi tegemata ei maksaks eripensionite kallale minna nii äärmuslike vahenditega, nagu praegu kavas on – sellel võivad pikemas perspektiivis olla riigile äärmiselt ohtlikud tagajärjed.

Kujutagem hetkeks ette, kui meil ei ole ühel päeval enam toimivat Kõik riigid rakendavad sõja- kaitseväge, politseid, päästeametit. Meenutagem ajaloolist tõdeväelastele varasemat pensio- must: riik, kes ei toida oma armeed, toidab varsti võõrast.

nile jäämise õigust võrreldes riikliku pensionivanusega (vanaduspension).

Samas ei saa vastutustundlik kodanik jätta nõustumata vajadusega riigipensionisüsteemi korrastada, kuid seda tuleks teha nõnda, et oleks tagatud riigi jätkusuutlikkus nii julgeoleku kui ka pensionite maksmise aspektist.

Seoses hiljutiste aktiivsete aruteludega eripensionite kaotamise teemal esitasime kõigi 27 NATO riigi kolleegidele kaks küsimust: kas nende riigis on eraldi pensionisüsteem sõjaväelastele ning millised on sõjaväelaste vanused pensionile jäämiseks. Umbes 48 tunni jooksul jõudsid vastata 24 liikmesriiki, peale selle on andmed ka Eesti enda kohta. Kuigi puuduvad andmed Kanadalt, Luksemburgilt ja Islandilt, võimaldavad saadud vastused teha esmaseid järeldusi, kokkuvõtteid sellest, kuidas sõjaväelaste pensionid on NATO liikmesriikides korraldatud.

1. Pen Pe n s i o on n i sü süsteem Kõik riigid on pidanud tarvilikuks kehtestada sõjaväelastele pensioni saamiseks eritingimused. Selleks on riikidel: a) spetsiaalne sõjaväe pensionisüsteem (Albaania − ALB, Belgia − BEL, Horvaatia − CRO, Saksamaa − DEU, Prantsusmaa − FRA, Rumeenia − ROU, Ameerika Ühendriigid − US, Suurbritannia − UK, Itaalia − ITA, Poola − POL, Ungari − HUN, Tšehhi − CZE, Holland − NDL, Eesti − EST, Läti − LAT, Leedu – LIT, Türgi −TUR); b) ühine pensionisüsteem riigikaitsestruktuuridele (sõjavägi, piirivalve, politsei, päästeamet jmt: Slovakkia − SVK, Kreeka − GRE, Portugal − PRT); c) eraldi osa riigiametnike pensionisüsteemist (Bulgaaria − BLG, Taani − DNK, Hispaania − ESP, Norra − NOR, Sloveenia − SLO).

2. Pen Pe n s i o on ni ma aks k sm m i se se va an n us us Kõik riigid rakendavad sõjaväelastele varasemat pensionile jäämise õigust võrreldes riikliku pensionivanusega (vanaduspension). Valdavalt makstakse väljateenitud pensioni kohe või tuleb jõuda teatud vanuseni (ALB 42 a, EST 50 a), mille juures väljamakseid alustatakse. Mõned riigid kasutavad enne riikliku pensionivanuse saavutamist (55, 60, 65, 67 aastat) eelpensionisüsteemi, mille korral pärast piirvanuse saavutamist ei maksta kohe täispensioni, vaid määratud osa sellest. Tekkiv vahe võidakse inimesele kompenseerida eraldi fondidest senikaua, kuni ta jõuab riikliku pensionivanuseni (DNK). Ka võidakse piirvanuse ületanud sõjaväelane arvata kuni täispensioni õiguse saamise vanuseni (riiklik pensionivanus) reservi. Reservis olles on tal teatud kohustused ja piirangud, mis kompenseeritakse lisamaksega eelpensionile (ESP).

3. Õi g u s k kai a i t se sevä äe e p e n sion s i on i le le Kõigis riikides tekib õigus kaitseväepensionile alles teatud tegevteenistusstaaži omandamisel. Riigiti ja auastmeti on see erinev: alates 12 a (ALB naised) kuni 30 a (SLO). Tendents on staaži suurendamisele (20, 25, 35 aastat).

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

25

ANALÜÜS 4.. Val i k uv 4 u v õi m a all u s Mõni riik annab valikuvõimaluse, kas saada teenistusaastate eest ühekordne väljamakse või hakata saama sõjaväepensioni (SVK).

5.. Kar j ä 5 äär ä r isü isüsteem ja sõ õjja av vä äe e pe p e n sion s i on Mõned riigid kasutavad kaht erinevat sõjaväelaste karjäärisüsteemi: tähtajalised lepingud ja tähtajatu tegevteenistus. Esimesel juhul sõlmitakse 3−5 a sammudega lepingud, mis lõppevad teatud vanuse saabudes (DNK, NOR 35 a, SLO 45 a) ning nendel isikutel puudub õigus sõjaväepensioni saada. Küll kompenseeritakse nende tegevteenistus sõltuvalt pikkusest kas ühekordse suurema (kuni mitme aasta palk) väljamaksega või kohustusega tasuda õppekulud (DNK). Viimane annab võimaluse riigil suunata oma vahendeid sihtotstarbeliselt.

6.. Õi g u s sõja 6 s õj av vä äe e p e n s i on i üle ü l e ka kan n dmise d m i s e ks ks Mõnes riigis on ette nähtud võimalus, et sõjaväepensionit saava isiku surma korral saab sellest teatud osa sõjaväepensionäri lesk (DNK puhul 50% sõjaväelase pensionist), kusjuures lesk kaotab õiguse oma pensionile.

7.. S 7 Sõ õjj av ä äe e p e n s i on i a arr v esta e s t am mise ise a allus us Pensionisummade arvutamise aluseks on kehtiv palgasüsteem, ehk pensionid on seotud saadud palgaga ja seega ka ametikohaga. Valida võib viimase 20 a parimast (SLO) või on aluseks viimase teenistuskoha palk.

8.. M 8 Mak akss im ima aal a l n e s õj a av vä äe e pe p e n sion s i on i suur s u u r us us

Mõned riigid kasutavad kaht erinevat sõjaväelaste karjäärisüsteemi: tähtajalised lepingud ja tähtajatu tegevteenistus.

Maksimaalne saadav pension jääb vahemikku 60% (DNK, SVK) kuni 80% sõjaväepensioni arvutuse aluseks olevast palgast (LAT, FRA, erandina ITA 100% esimesel viiel pensioniaastal).

9.. Te 9 Teenist enistussta aaži a ži a arr v u t a am min ine Mõni riik kasutab teenistusstaaži arvestamiseks koefitsiente. Nii näiteks korrutab SVK kahega aastad, mis teenitakse välisriigis, või kasutatakse indekseid eri väeliikide, erialade ja tegevuste puhul (lendurid, operatsioonidest osavõtt ITA, SVK). Eesti kasutab 1990. aastate alguse tegevteenistuse aja arvamisel üldisesse väljateenitud aastate hulka koefitsienti kolm.

10.

1 0 . Pe Pension n s i on i r e f or m id id Mitu riiki on kas lõpetanud sõjaväepensione puudutavate reformide elluviimise (SLO) või kavandavad neid (GRE, ALB, EST).

Ka selle pealiskaudse ülevaate põhjal võib tõdeda, et liikmesriigid on leidnud eri lahendusi sõjaväepensionite korraldamiseks – pole mitte ühtki riiki, kes kasutaks teisega täiesti sarnast süsteemi.

Riigid on lähtunud oma personalipoliitilistest vajadustest ja võimalustest.

Loodetavasti on esitatud põgusast ülevaatest kasu Eesti riigikaitsestruktuuride pensionisüsteemi arendamisel.

A N A L Y S I S

Kolonel Ants Kiviselg on olnud piirivalveameti personaliosakonna ülem 1997−2000 ja kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülem 2000−2006.

26

O Losing of Special Pensions and about the Pensions of the Soldiers in the NATO Member On States S Sp Special pension must be considered to be a salary that has not been received during the service and that is paid out when a person cannot continue to fulfill commitments and the state is bound to take care of that person by o paying out pensions. The survey carried out within the personnel of the NATO member states showed that all the p states have applied special pensions. However, different states have applied the special pension system differst ently. en

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

JURISTI KOMMENTAAR

Kaitseväelase õigus määrata tema hukkumise korral riigi antava hüvitise saajad Kaitseväelase teenistuskohustused näevad ette osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, kus teenistuse käigus tuleb pidevalt surmaga silmitsi seista, eriti sellistes intensiivse sõjategevuse piirkondades nagu Afganistan. Seetõttu on Eesti riigil oluline õiguslikult valmis olla kõigi võimalike riskide maandamiseks. Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja, õigusteaduse magister ja reservkapten Aivar Engel selgitabki ühe olulise õigusakti saamislugu ja toimet.

Kai t s ev e v äet äe t e e n ist istuse sea ad d u s e (e da d asspidi p i d i KV KVTS TS ) muutmin muutmine al g at at i ha algatat h aav ava att a ass a aan anud ka aiitse t se vä v äe e la l asste t e e tte t t e pa p an n e kul ku l 2009. aasta 22. septembril kohtusid riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikeskuses taastusravil viibinud kaitseväelastega, kes olid saanud haavata rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Taastusravil viibinud kaitseväelased nimetasid ühe olulise probleemina tõsiasja, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole kaitseväelasel võimalust määrata tema hukkumisel ettenähtud toetust näiteks elukaaslasele või isikule, kes kaitseväelast tegelikult toetas ja kasvatas.

Tõepoolest, traditsioonilisi peresuhteid arvestades võib osa inimesi, kes olid hukkunuga lähedastes suhetes, jääda ilma hüvitisest, mida makstakse isikutele, kes perekonnaseaduse kohaselt kuuluvad hukkunu perekonda. Justiitsministeeriumi 2009. aastal koostatud uuringu “Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon”1 kohaselt elab partneriga koos 51% elanikkonnast ja 21% paaridest elab vabas kooselus.2

Seejuures on kaitseväelasele antav õigus ise määratleda isikute ring, kellele makstakse kaitseväelase hukkumisel osa riigi antavast hüvitisest, kehtivas õiguses vägagi erandlik.

Nii riigikogu riigikaitsekomisjon kui ka kaitseminister lubasid selle teemaga tegeleda. Kaitseminister Jaak Aaviksoo korraldusel koostas kaitseministeerium eelnõu, millele kaitseminister saavutas vabariigi valitsuse toetuse. Seejuures on kaitseväelasele antav õigus ise määratleda isikute ring, kellele makstakse kaitseväelase hukkumisel osa riigi antavast hüvitisest3, kehtivas õiguses vägagi erandlik. Tegemist on riigi rahaga ja teistes samalaadsetes õigussuhetes seda ei kasutata.

Er i s u s ed Eri ed sõ õjj a av vä äe ela asstt e l e olid ol i d juba j u b a Rooma Room a õiguse õi g u s e s Siiski olid juba Rooma õiguses eriregulatsioonid seoses sõjaväelaste õigusliku staatusega. Tuntud Rooma juristi Caiuse “Institutsioonide” teises raamatus on peatükk “Sõdurite testamendist”. Sellest selgub, et Rooma imperaatorite sõduritele nähti testamendi tegemisel ette erisus võrreldes kehtiva õigusega. Nimelt sätestas “Institutsioonide” punkt 109, et Rooma imperaatori sõdurid ei pea oma testamenti koostades järgima kehtiva õiguse nõudeid, mistõttu ei olnud näiteks vajalik tunnistajate olemasolu, kui sõdur avaldas pidulikult oma viimast tahet. Punkti 110 järgi võis sõdur testamendi teha ka välismaalaste või latiinidest Rooma kodanike kasuks. Toona kehtinud Juliuse tsiviilõiguse alusel ei olnud latiinidel pärimisõigust ja välismaalased ei võinud omandada pärandvara.4 1

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+%25F5iguslik+regulatsioon.pdf (25.01.2010).

2

KVTSi muutmise seaduse eelnõu 698 SE algataja seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=945508&u=20100414130302.

3

Vt siin artiklis tagapool.

4

Памятники Римского права: Законы XII таблиц, Институций Гая 1997. Москва, с 59.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

27

JURISTI KOMMENTAAR S e ad u s e e l n õu a Sead all g se s e s t sõn s õn a asstuse t u s e st st KVTS muutmise seaduse eelnõu esialgne eesmärk oli anda kaitseväelasele õigus määrata füüsiline isik või füüsilised isikud, kellele makstakse hüvitist riigi poolt ettenähtud hüvitise summast poole suuruse ulatuses. Teine osa riigi makstavast hüvitise summast makstakse hukkunud kaitseväelaste perekonnaliikmetele ja teistele isikutele, kes olid hukkunu ülalpidamisel perekonnaseaduse mõistes. Ehk siis algselt oli seaduseelKVTS muutmise seaduse eel- nõu eesmärgiks laiendada riigi makstava ühekordse hüvitise saajate ringi ning anda poole hüvitissumma osas kaitseväelasele otsustusõigus.

nõu esialgne eesmärk oli anda kaitseväelasele õigus määrata füüsiline isik või füüsilised isikud, kellele makstakse hüvitist riigi poolt ettenähtud hüvitise summast poole suuruse ulatuses.

Vastavalt KVTS § 164 lõikele 1 on kaitseväelase hukkumisel riigi makstav hüvitise suuruseks hukkumise kuule eelneva, statistikaameti viimati avaldatud kuukeskmise brutopalga 150-kordne summa. Riigi makstav hüvitis on mõeldud neile kaitseväelastele, kellele teenistusülesannete täitmisel asetleidnud õnnetus tekitab varalise ja mittevaralise kahju, mõistlikuks kompensatsiooniks tekitatu eest, kaasa arvatud kompensatsioon isiku füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest.

Kaitseväelase hukkumisel teenistusülesannete täitmise tagajärjel on nimetatud kahju saajateks kaitseväelasega lähedalt suhelnud inimesed: perekonnaliikmed, elukaaslased, vanemad.5

Rii i g i k R kog o gu u e i ol e k ku u m m i t e mpe m p e l n in i n g se a ad duse u s e va v asstuvõtmis t u v õt m i s est est Massiteabevahendites osundatakse riigikogule kui kummitemplile, mis vabariigi valitsuse esitatud eelnõud muutmata kujul heaks kiidab. Valdavalt see siiski nii ei ole. Ka käsitletavat KVTSi muutmise seadust muudeti riigikogus menetlemise käigus nii riigikaitsekomisjoni kui ka juhtivkomisjoni ettepanekul. Riigikaitsekomisjon esitas seaduseelnõule neli muudatusettepanekut ning need tulenesid riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma, aseesimehe Toivo Tootseni, riigikaitsekomisjoni liikme Kalvi Kõva ja siinse artikli autori ettepanekutest ning riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest. Riigikaitsekomisjon nõustus hüvitist saava isikute ringi laiendamisega, kuid menetlemise käigus täpsustas hüvitise osakaalu ja sätestas kaitseväelase tahteavalduse kinnitamiseks kirjaliku vormistamise nõude.

Seega, riigikaitsekomisjoni tehtud muudatuste kohaselt annavad KVTSi Kui kaitseväelasel ei ole pe§ 164 lõiked 11 ja 12 kaitseväelasele otsustusõiguse kuni poole hüvitise summa ulatuses, mitte täpselt poole hüvitise summa ulatuses, nagu eelnõus rekonnaliikmeid ega teisi algselt kavandati. Ehk siis kaitseväelane võib määrata füüsilise isiku või isikuid, kes on tema ülalpifüüsilised isikud väljaspool perekonnaliikmete ringi, kellele makstakse kaitseväelase hukkumisel hüvitist riigi antavast hüvitisest kuni poole damisel perekonnaseaduse summa ulatuses. Ülejäänud osa hüvitise summast, mis võib sellisel juhul kohaselt, makstakse kaitseolla suurem kui pool ettenähtud hüvitissummast, makstakse hukkunud kaitväelase hukkumisel kogu etseväelase perekonnaliikmetele ja teistele isikutele, kes olid hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaselt. Kui kaitseväelasel ei tenähtud hüvitis kaitseväelaole perekonnaliikmeid ega teisi isikuid, kes on tema ülalpidamisel perekonse määratud füüsilisele isikule naseaduse kohaselt, makstakse kaitseväelase hukkumisel kogu ettenähtud või füüsilistele isikutele. hüvitis kaitseväelase määratud füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele.

Seejuures tuleb kaitseväelase tahteavaldus määratleda kirjalikus vormis, mis välistab edaspidi võimaluse, et kaitseväelase tahet saaks mitmeti tõlgendada − välistab suulise tahteavalduse ning annab seaduse rakendamiseks selge volitusnormi.

Vabariigi valitsuse esindajana toetas kaitseministeerium eelnõu esitajana riigikaitsekomisjoni eelnimetatud ettepanekuid.

Riigikogu võttis KVTSi muutmise seaduse vastu k.a 21. aprillil.

Hü H ü v i ti t i s e osa os ad de mä äär ära am m ise i s e st st Siinkohal võiks kerkida küsimus, miks ei võiks kaitseväelasel olla otsustusõigus kogu ettenähtud hüvitissumma ulatuses? Nagu eespool mainitud, on tegemist kehtivas õiguses erandliku olukorraga. Sisuliselt on tegemist riigi rahaga ja teistes samalaadsetes õigussuhetes seda võimalust ei kasutata. Pealegi välistab seadus olukorra, kus 5

28

KVTSi muutmise seaduse eelnõu 698 SE algataja seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=945508&u=20100 414130302.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

JURISTI KOMMENTAAR hüvitiseta võivad jääda isikud, kelle suhtes hukkunul oli seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ning kelle kaitse tuleneb otseselt põhiseadusest. Seaduse kohaselt tagatakse hukkunu perekonna ja ülalpeetavate jätkuv toimetulek olukorras (pool riigi ette nähtud hüvitisest), kus kaitseväelane määrab hüvitise saajaks isiku, näiteks uue elukaaslase, kellega tal perekondlik suhe puudub. Teisalt suurendab eelnõu ka kaitseväelase leibkonda kuuluva, kuid temaga perekondlikult mitte seotud isiku kindlustunnet eraelu korraldamisel sarnaselt perekonnaliikmetega.6 Ühtlasi märgin, et eeltoodud põhimõtetest ja seadusest lähtuvalt saab kaitseväelane määrata hüvitise saajaks vaid füüsilise isiku või isikud. Kaitseväelane ei saa määrata hüvitise saajaks mittetulundusühinguid või teisi juriidilisi isikuid.

Kai t s ev e v äel äe l a ass e t a ah htea av va all d u s e vor v or m ja j a e sita s i t am mise i s e kor d Vastavalt KVTS § 164 lõikele 13 kehtestab kaitseminister määrusega kaitseväelase nimetatud isikute määramise korra. Kaitseministri määrus kehtestatakse pärast riigikogus vastuvõetud seadusemuudatuse jõustumist (riigikogus vastuvõetud seaduse kuulutab välja vabariigi president ning see tuleb avaldada Riigi Teatajas – seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist).

Kaitseministri antavas määruses sätestatakse kaitseväelase avalduse vorminõuded ning avalduse esitamise ja säilitamise kord. Tõenäoliselt tuleb avaldus isiklikult esitada kinnises ümbrikus ning selle esitamine posti või elektroonilisel teel ei ole lubatud.7 Kuna siinne artikkel valmis vahetult pärast riigikogus vastuvõetud KVTSi muudatust ja enne selle seaduse jõustumist (vacatio legis), siis ei saa ma siinkohal kommenteerida kaitseministri antavat määrust, kuna selle lõplik sisu ei ole teada. Kindlasti tuleb KVTSi terviktekstis8 § 164 lõike 13 juurde viide kaitseministri määrusele.

Hüvitise õigustatud saajate määratlemine ei ole kaitseväelasele kohustuslik (see on kaitseväelase õigus), vaid on mõeldud näiteks juhtumiks, kui ta elab vabaabielus.

Hüvitise õigustatud saajate määratlemine ei ole kaitseväelasele kohustuslik (see on kaitseväelase õigus), vaid on mõeldud näiteks juhtumiks, kui ta elab vabaabielus. Kui kaitseväelane ei ole isikut (isikuid) määranud, makstakse kogu hüvitise summa hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele.9

Om akäe Omak äell i n e t e st sta am ment Siinkohal peab märkima, et nii nagu igal teisel füüsilisel isikul, on ka kaitseväelasel võimalus pärimisseaduse10 § 24 kohaselt pärandada oma vara ka niinimetatud koduse testamendi alusel, milleks on omakäeliselt kirjutatud testament. Omakäelise testamendi kirjutab kaitseväelane algusest lõpuni oma käega, märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab kaitseväelane ise alla. Omakäeliselt kirjutatud testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui omakäeliselt koostatud testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Ka pärimise puhul ei saaks testamendist välja jätta neid isikuid, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus. Kui testamendist on eelnimetatud isikud välja jäetud, tekib neil siiski õigus pärandi sundosale.11

O V E R V I E W

It Is a Right for an Estonian Soldier to Decide Who Should Receive the State Compensation After One’s Deceased A Th Estonian Defence Forces’ participation in different military conflicts has brought about a need to reduce risks The related to soldiers’ death. Recently, a new law regulation was applied that enables mission soldiers to decide re who should receive the state compensation in the case of death. Legalisation of this kind of opportunity is quite w exceptional in the Estonian judicial area. ex

6

Ibid.

7

Ibid.

8

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13248020.

9

KVTSi muutmise seaduse eelnõu 698 SE algataja seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=945508&u=20100 414130302.

10 Riigi Teataja I 2008, 7, 52; 2009, 51, 349 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13231562.

11 Vt lähemalt pärimisseaduse 5. peatükki “Sundosa”.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

29

ÜLEVAADE

Raketikaitsehanked loovad uut õhutõrje tehnilist põhja Eesti sõjalise kaitse arengukavas on kirjas, et õhukaitse tugevdamiseks on prioriteetne arendada välja Eestile jõukohases mahus mobiilne keskmaa õhutõrjevõime, mis suudab vastasele pakkuda tõsiseltvõetavat heidutust ning vajadusel kaitsta elutähtsaid objekte. Selle kõrval on kavas tugevdada olemasolevat maaväe lähimaa õhutõrjevõimet relvasüsteemide lisahanke ja kaitseväe struktuuris uute õhutõrjeüksuste loomise kaudu. Et aegsasti juhatada meie lugejaid kõnealuse teema juurde, on maaväe õhutõrjeinspektor kolonelleitnant Gert Treu eestindanud asjakohase artikli. Selle on kirjutanud kapten Pasi Seppälä, kes õpib Soome maakaitsekõrgkoolis viiendal süvendatud õppega tehnikakursusel, mille eesmärk on õpetada ohvitsere võimearendushangetega seotud ülesannete täitmiseks.

Massihävitusrelvade levimisega tekkinud ohtu on poliitiliste vahendite kõrval püütud vähendada ka raketitõrjeks mõeldud relvasüsteeme arendades. Ballistiliste rakettide1 tõrjet on sellegipoolest harjutud pidama tehniliselt ja majanduslikult peaaegu ületamatuks väljakutseks. Tänapäeval ei suhtuta sellesse Raketikaitsesüsteemi aren- enam nii pessimistilikult. Raketikaitsesüsteemi arendamine on muidugi ikka veel kallis, kuid mitmel maal peetakse sellesse investeerimist möödapääsmatuks, damine on muidugi ikka veel sest rakettide potentsiaalset hävitusvõimet võib pidada suureks. Finantsotsuste kallis, kuid mitmel maal pee- tegijad ongi pidanud vastama küsimusele, milline hinnasilt võimalikul hävitustakse sellesse investeerimist võimel võiks olla. Sellises seoses minetab tähtsuse traditsiooniline relva ja vasturelva hinna võrdlus. Näiteks on USA raketikaitsehankeid raske võrrelda Soomöödapääsmatuks, sest ra- me õhukaitsesüsteemi arendamisega, kuid sellegipoolest on nende jälgimine kettide potentsiaalset hävitus- huvitav sõjatehnilisest vaatevinklist. Nimelt toimivad need hanked õhutõrje- ja õhukaitsetehnoloogia arenduse edendajate ning katsepaikadena. Võib oletada, võimet võib pidada suureks. et seda tehnoloogiat saab tulevikus ka Soome kaitseks kasutada. Siinkohal arutletakse ka selle üle, miks raketitõrje on nii raske ja kuidas seda võiks saavutada.

Tiibrakettide2 puhul piirdub käsitlus kompaktse sihtmärgianalüüsiga, kuna soovisin jätta põhitähelepanu ballistiliste rakettide tõrjumisele.

B al l i sstt i l ise Bal i s e d ja j a t i ib ibra ake k e t i d – sa s am ma a sugu, s u g u , e r i ma m aad ad Lahingumoona võib üldiselt jagada juhitamatuks lahingumoonaks (Unguided Weapons) ja juhitavaks lahingumoonaks (Guided Weapons) sõltuvalt sellest, kas lahingumoona saab selle lennu ajal juhtida või mitte. Raketid3 kuuluvad üldjuhul juhitava lahingumoona4 klassi, samas juhitamatud raketid juhitamatu lahingumoona hulka. Maa-maa raketisüsteemid jagunevad endiselt nende lennu kinemaatika5 põhjal ballistilisteks ja aerodünaamilisteks6 rakettideks.

30

1

Ballistic missile – rakett, mis ei kasuta õhkutõusuks aerodünaamilisi kandepindu ja pärast tõmbe lakkamist järgib ballistilist trajektoori [AAP-6 tõlge]. MILITERM. Tõlk.

2

Cruise missile – lennu lõppjärgus madalalt lendav rakett, mis juhitakse sihtmärgini pardaarvuti abil [KOMISJON]. MILITERM. Tõlk.

3

Eesti keeles ei ole terminit, mis eristaks juhitavat raketti (Missile) ja juhitamatut raketti (Rocket). Vastavalt MILITERMile on Rocket – rakett, iseliikuv viskekeha, mille trajektoori ega kurssi ei saa lennu ajal kontrollida [AAP-6 tõlge]; terminile Missile aga eestikeelset vastet ei ole antud.

Lihtsustamaks tõlkimist, kasutatakse tekstis edaspidi terminit “rakett“ – juhitava raketi tähistamiseks. Tõlk.

4

Guided missile – juhitav rakett, mehitamata iseliikuv rakett, mille trajektoori ehk lennujoont saab lennu ajal kontrollida [AAP-6 tõlge]. MILITERM. Tõlk.

5

Kinemaatika – FÜÜS. mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist sõltumatult selle põhjustest ja kehade massist. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tõlk.

6

Aerodynamic missile – rakett, mis kasutab lennujoonel püsimiseks ära aerodünaamilisi jõude [AAP-6 tõlge]. MILITERM. Tõlk.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE Vastavalt oma nimele lendab ballistiline rakett sihtmärgialale mööda kumerat ballistilist lennutrajektoori. Juhul kui ballistilise raketi algkiirenduse ajalised faktorid on mõõdetud, on selle lennutrajektoor ja sihtmärgiala küllaldase täpsusega välja arvutatav. Tõsi, juhtimismeetodeid proovitakse arendada selles suunas, et trajektoori arvutustel võetakse arvesse mõõtmiste võimalikke ebatäpsusi. Allolevas tabelis on esitatud mõned üldkasutatavad ballistiliste rakettide lennukaugusel põhinevad rahvusvahelised klassifikatsioonid ja nende klasside soome- ning eestikeelsed vasted. Veel tuleb tähelepanu juhtida sellele, et sõidukitel baseeruvaid taktikalisi ballistilisi rakette kutsutakse tihti ka (juhitavateks) reaktiivmürskudeks7.

Ballistiliste rakettide jagunemine laskekauguse põhjal < 300 km

Short Range Ballistic Missile (SRBM)

< 1000 km 1000–3000 km

Medium Range Ballistic Missile (MRBM)

3000–5500 km

Intermediate Range Ballistic Missile (IRBM)

> 5500 km

Intercontinental Ballistic Missile (ICBM)

Tactical Ballistic Missile (TBM) Theatre Ballistic Missile (TBM)

Taktikaline (taktinen < 300 km) või lühimaa (lyhyen matkan) (< 1000 km) ballistiline rakett (ballistinen ohjus) Keskmaa ballistiline rakett (keskipitkänmatkan ballistinen ohjus)

Mandritevaheline ballistiline rakett (mannertenvälinen ballistinen ohjus)

Juhitamatuid rakette on vahetevahel raske eristada ballistilistest rakettidest, sest nad on väliselt sarnased ja mõnel juhul lastakse neid välja ka samadelt lafettidelt. Juhitamatutele rakettidele on omane tabamistäpsuse vähenemine kauguse kasvades ja ligikaudu 200 km laskekaugust võibki pidada nende teoreetiliseks maksimum-laskekauguseks. Juhitamatule raketile juhtimissüsteemi lisades saab arendada taktikalise ballistilise raketi. Näitena sellise modifitseerimise kohta on Lockheed Martini GMLRS XM30 “juhitav rakett“, mille puhul tavalisele reaktiivmürsule on lisatud positsioneerimis- ja juhtimissüsteem. Kõne all olevat raketti, nagu ka 300 km tegevusraadiusega ATACMS (Army Tactical Missile System) juhitavat reaktiivmürsku, saab välja lasta samalt Soomessegi hangitud raskelt stardiseadmelt (MLRS).8 Selliste taktikalisteks ballistilisteks rakettideks liigituvate relvasüsteemide tähtsus on lahinguväljal suurenenud võrreldes tavaliste juhitamatute rakettidega.

Aerodünaamilisi, kaugmõjuga maa-maa ja õhk-maa klassi rakette nimetatakse üldiselt tiibrakettideks. Tiibraketid on kinemaatiliselt harilikult mehitamata lennukid, mis lendavad varem programmeeritud marsruutpunktide kaudu sihtmärgialale. Tiibraketid on tavaliselt, erinevalt ballistilistest rakettidest, varustatud õhuhapnikku kasutavate mootoritega, mistõttu nende lennukiirused on suhteliselt väikesed (tavaliselt < 500 m/s). Tiibrakettide lennutrajektoori või täpsemalt öeldes marsruuti ei saa, erinevalt ballistiliste rakettide omast, arvutuslikult prognoosida, sest parimal juhul võib raketi programmeerida pidevalt manööverdama ja isegi vältima luure avastatud õhutõrjeüksusi. Allolevas tabelis on analüüsitud ballistilise raketi ja tiibraketi erinevusi tõrjutavate sihtmärkidena.

Ballistiline rakett “kerge leida – raske hävitada“

Tiibrakett “raske leida – kerge hävitada“

Start ja algkiirendus on kergelt avastatavad raketimoo- Starti on raske avastada, sest tiibraketi reaktiivmootori tori tekitatud IR-, visuaalse ja UV-kiirguse tõttu. tekitatud kiirguse intensiivsus on suhteliselt väike.

Raketi jälgimine ja rünnaku sihtmärgi eelhoiatamine on võimalik, sest rakett ei saa peituda “varje“ taha, lennutrajektoor ja sihtmärgiala on välja arvutatav ning stealth-tehnoloogiat saab täielikult ära kasutada.

Märkus: raketi jälgimine ja osutamine on endiselt suuremaid tõrjesüsteemide väljakutseid!

Raketi jälgimine ja rünnaku sihtmärgi eelhoiatamine on raskendatud, sest rakett lendab madalalt, varjatud ala ja maastiku kaitset kasutades, lennutrajektoori võib varem programmeerida ja raketi kiirusvahemik võimaldab tõhusalt kasutada stealth-tehnoloogiat.

Kinemaatiliselt teeb raketitõrje eriti raskeks raketi suur kiirus ja tugev konstruktsioon. Teisalt on raketi lennutrajektoor prognoositav ja manööverdamine piiratud.

Kinemaatiliselt ei ole tiibraketi tõrjumine kuigi raske ja seda võib pidada “pehmeks“ sihtmärgiks. Teisalt, madalast lennukõrgusest johtuvalt jäävad tõrjumiseks kasutada olev reageerimisaeg ja tõrjumisala liiga väikeseks.

7

Artillery A ill Mi Missile il / TTykistöohjus. ki hj MILITERM. MILITERM T Tõlk. lk

8

Multi Launcher Rocket System. Tõlk.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

31

ÜLEVAADE Rak ett i tõ Rake t õrr je j e n õu a ab b pa all ju j u se s e ir i r e -, sih s i h tmä t m ärr giosuta g i osu t am mis i s - ja ja j u h t i m i ssü s s ü s t e e m id idelt Ballistilise raketi lennu võib jagada kiirendus-, lennu- ja lõppfaasiks. Raketitõrjesüsteemid jagunevad samade põhimõtete järgi, kuigi ingliskeelsed terminid (Boost-phase-, Mid-course- ja Terminal-phase defence) erinevad veidi soomekeelsetest terminitest. Raketid lastakse tüüpiliselt välja oma alalt ja need tõusevad kiiresti välja enamiku tavaliste õhutõrjesüsteemide kõrgusulatusest. Kiirendusfaas kestab enamasti mõnekümnest sekundist (SRBM) kuni nelja minutini (ICBM). Kiirendusfaasis on rakett kergemini avastatav mootorist tingitud võimsa soojus- ja UV-kiirguse pärast. Rakett lastakse enamasti välKiirendusfaasis on rakett ja oma maa-ala sügavusest või merelt, mis raskendab raketi avastamist kergemini avastatav mootokiirendusfaasis, sihtmärgiosutust ja tõrjet. Radarsensorite avastamisaega 9 piirab maakera kumerusest tingitud radarihorisont . Kosmoses paikneva rist tingitud võimsa soojus- ja SBIR-sensori (Space Based Infra-Red) avastamisviive sõltub atmosfääri aluUV-kiirguse pärast. mise osa ilmastikutingimustest, praktiliselt aga peamiselt pilvede kõrgusest.

American Physical Society (APS) tehtud uurimuses määratleti SBIRi avastamisviive kõrgusreferentsiks10 7 kilomeetrit. Näiteks SCUD B rakett saavutab 7 kilomeetri kõrguse ligikaudu 30 sekundiga, mida võib selle näite põhjal pidada SBIR-sensori avastamisviiveks. APSi uurimuses tõdetakse, et õhus oleva radarsensori avastamisviiveks on SCUD B juhtumi puhul minimaalselt 14 sekundit, oletades, et radarihorisonti ei moodustu (mis eeldab näiteks 400 kilomeetri kaugusel 12-kilomeetrist lennukõrgust). Maapinnal oleva radarisüsteemi osaliselt moodustuv radarihorisont suurendab avastamisviivet. Mainitud 400 kilomeetri kaugusel suudaks maapinnal asuv radar avastada raketi alles ligikaudu 10 kilomeetri kõrgusel. See tähendaks SCUD B juhul umbes 40-sekundilist avastamisviivet.

Radari avastuse ja seire võimekust raskendab tihti, peale suureks kasvava kauguse, raketi suhteliselt väike radaripeegelduspindala, mis arvatakse olevat suurusjärgus 0,1–0,5 ruutmeetrit. SBIR sensori poolest on olukord mõnevõrra kergem, sest raketimootori kiirendusfaasis tekkiv kõrge soojuskiirgusvõimsus (MW suurusjärk/strad) võimaldavat oletatavasti, peale raketi stardi avastamise, määrata ka raketi tüüpi. Raketi tõusunurk on tavaliselt üle 45 kraadi, seega üle 200-kilomeetrise laskekaugusega raketi lennutrajektoor kulgeb osaliselt atmosfäärist kõrgemal. Lennufaasi ajal muutuvad kobarlõhkepead kandvad jagunevate isesihituvate lõhkepeadega raketid korraga mitme sihtmärgi ründamise vahendiks, kuna eri sihtmärkidele isesihituvad lõhkepead eralduvad nii kanderaketist kui ka üksteisest.

Stardimootori töö lõpu järel väheneb raketi kiirgusvõimsus oluliselt ja muutub, eriti aeglaste lühimaa rakettide puhul, väga väikeseks (näiteks SCUD-B puhul 2,6−2,8 µm lainealal 200 W/strad tasemele ehk teisisõnu mitu suurusjärku väiksemaks). Sellest johtuvalt on lennufaasi jälgimiseks ja sihtmärgiosutamiseks efektiivne kasutada just selleks otstarbeks ehitatud radarsensoreid. Areng on eriti keskendunud X-riba (8−12 GHz) radartehnikale, mille heaks näiteks on Raytheoni radar GBR-X (Ground Based X-band Radar), mille kohta kasutatakse ka nimetust AN/TPY-2. Kasutades niinimetatud solid-state (pooljuhtseadme) saatetehnikat ja AN/TPY-2 radari elektrooniliJoonis 1. Raytheoni X-riba AN/TPY-2 valve- ja sihtmärgiosutamisradar. Pilt: Raytheon selt faseeritud antennikonstruktsiooni, on see radari suurest võimsusest (1,3 MW) hoolimata suudetud teha teisaldatavaks. Kõrge sagedus võimaldab raketi lennutrajektoori täpset mõõtmist ja saadava info kasutatavust ka sihtmärgiosutamiseks. AN/TPY-2 radari avastamiskaugus on ligikaudu 1000 kilomeetrit ja see võimaldab sihtmärgiosutamist vähemalt PAC-3 (Patriot Advanced Capability 3) ja THAAD (Theatre High Altitude Area Defence) süsteemidele. Eelhoiatusradar ei pea tingimata töötama madalatel sagedustel ega 9

Punkt, kus radarantenni kiired maakera pinnaga tangentsiaalseteks muutuvad. Avamerel on see koht horisontaalne, aga maa peal varieeruv, olenedes maastiku topograafilisest iseloomust. [AAP-6 tõlge]. MILITERM. Tõlk.

10 Kokkuleppeline pind, mille suhtes mõõdetakse vertikaalset nihkumist. Kõrguse mõõtmisel on referentsiks ehk mõõtebaasiks otse õhusõiduki all asuv maapind või mõni täpsemalt määratletud mõõtebaas; rõhkkõrguse mõõtmisel on mõõtebaasiks tasand, kus atmosfäärirõhk on 760 mm elavhõbedasammast (1013,2 mbar); tegeliku kõrguse mõõtmisel on mõõtebaasiks merepinna keskmine tase. [AAP-6 tõlge]. MILITERM. Tõlk.

32

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE olema suuremõõtmeline nagu näiteks USA 1972. aastal kasutusele võetud ja ikka veel eelhoiatussüsteemi osana toimiv Cobra Dane radar.

Raketi kosmonaasik (re-entry vehicle)11 tekitab atmosfääri jõudes selgesti eristuva soojusjälje ning saavutab samas ka manööverdusvõime. Järsust lähenemisnurgast ja suurest kiirusest johtuvalt on raketi lennu lõppfaas väga lühiajaline, kestusega poolest minutist minutini. Lõppfaasis jääb funktsioneerivale tõrjesüsteemile väga vähe tegutsemisaega. Ballistiliste rakettide re-entry-kiirused kasvavad tüüpiliselt laskekauguse suhtes, olles minimaalselt suurusjärgus 1 km/s (SCUD-B-sugune SRBM) ja maksimaalselt isegi 6 km/s (ICBM). Läbi atmosfääri tihedate kihtide tunginud raketi kiirus väheneb umbes 30−50 protsendini re-entry-kiirusest, kergendades nii mõnevõrra tõrjesüsteemide tegevust.

S u u n atu Suu at u d k in i n e e t i lin l i n e v õi e le l e ktr kt r oma om ag gn n e tilin t i l i n e e n e r gia gia Ballistilist raketti, eriti aga selle lõhkepead, võib õhutõrje vaatevinklist nimetada kõvaks sihtmärgiks, sest rakett peab juba lendamisest tulenevate raskuste tõttu olema tugeva kestaga. Raketti on tavalise kildlõhkepeaga raske mõjutada. Peaaegu kõik BMD-relvasüsteemid põhinevad kõva lõhkepea kasutamisega otsetabamusel suurel tabamiskiirusel (hit-to-kill). Selliste löökenergial põhinevate lõhkepeaga varustatud rakettide üldnimetus on Kinetic Energy Interceptor (KEI)12. Tõrjeraketti võib välja Ballistilist raketti, eriti aga lasta maalt, merelt või õhust. Mitte ühtegi õhust lastavat süsteemi (Air-borne Inselle lõhkepead, võib õhutõrje terceptor, ABI13) ei ole veel operatiivkasutuses, kuid näiteks Global Hawk UAVlt lastava ABIga on saavutatavad vaieldamatud eelised kiirendusfaasi raketitõrjel. vaatevinklist nimetada kõvaks Lennupõhine stardialus võimaldab seejuures laskmisala optimaalse valiku ja sihtmärgiks, sest rakett peab parandab ka raketi kinemaatikat.

juba lendamisest tulenevate

KEI on tihti ehitatud nii, et kahe- kuni neljaetapilise kiirendusfaasi lõpul eralraskuste tõttu olema tugeva datakse raketist niinimetatud “tapamasin“ (Kinetic-Kill-Vehicle, KKV14) sihtmärgi hävitamiseks. Suur löögienergia võimaldab raketimootori või lõhkepea vigaskestaga. tamist, kuid nõuab loomulikult seejuures äärmiselt täpset tabamist. Tulemust ei mõjuta see, kas sihtmärgist lastakse mööda pool meetrit või kilomeeter. Sellise täpsuse saavutamiseks peab lahinguosa olema võimeline iseseisvaks sihitumiseks. KKV on tavaliselt varustatud pilti andva ühe- või kahesagedusliku IR-sensoriga, sest nende abiga on saavutatav isegi 20-sentimeetrine täpsus.

Marsruudi arvutamisel vältimatult tekkivast ebatäpsusest ja tõrjutava raketi suurest kiirusest tingituna teostuv ennakupunkt võib olla kaugel ennustatavast punktist. Sellisel juhul, kui KKV on eraldunud, peab see suutma korrigeerida liikumissuunda ja heal juhul ka kiirust kiirendusfaasi mootorite eraldudes.

Probleemile lahenduse leidmiseks on eeldatud uuemat laadi raketipea juhtimissüsteemide (Solid Divert Attitude Control) ja raketipea tõukejõu-juhtimissüsteemi (Throttleable Divert Attitude Control) arendamist. KKV kiiruse kasvades kasvab ka selle manööverdamiste arv, seega selle liikumissuuna muutmine nõuab rohkem juhtimisjõudu.

Joonis 2. THAAD- ja GMD-süsteemide KKV-teostused. Pildil võib näha, et parempoolne KKV (GMD) on planeeritud kasutatavaks ainult ülalpool atmosfääri, seega ei ole voolujoonelisus tähtis.

Pilt: U.S. Missile Defence Agency ja Raytheon

Piisava tegevusulatuse saavutamiseks ja ennaku minimaliseerimiseks on vaja tõrjeraketi ja KKV kiirus tõsta väga suureks.

Näiteks kiirendusfaasis tõrjumisel on tabamus vaja saada tublisti enne sihtmärgi mootori töö lõppu ja samas enne, kui tab bamuse eeldatav nurkkiirus kasvab ebasoodsaks. Kahe- kuni neljafaasilise ra raketimootori puhul on saavutatav KKV algkiirus 4−5 km/s. Arendustöös on

11 Re-entry vehicle – kosmonaasik, see osa kosmosesõidukist, mis siseneb lennutrajektoori viimases lõigus Maa atmosfääri [AAP-6 tõlge].

MILITERM. Tõlk.

12 Kinetic Energy Interceptor – kineetiline püüdurrakett. MILITERM. Tõlk.

13 Air-borne Interceptor – lennupõhine püüdeseade. MILITERM. Tõlk.

14 Kinetic-Kill-Vehicle – kineetiline lahingupea. MILITERM. Tõlk.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

33

ÜLEVAADE ühest küljest keskendutud endisest tõhusamate mootorite arendusele ja teisest küljest KKV enda massi vähendamisele. Stanfordi ülikoolis töötava ja omal alal hinnatud dr Dean Wilkenini järgi saab tänapäevase tehnoloogiaga toota 50 kg kaaluvat KKVd, mille juhtimissuutlikus on vähemalt 1 km/s ja mis saavutab 15 g gravitatsioonikiirenduse. Kineetilisel energial põhinevat lahinguosa kasutavad näiteks Ameerika tehnikat esindavat PAC-3, Joonis 3. USA visioon raketikaitse kihilisest ülesehitusest. Pilt on põhimõtteline ega ole mõõtkavas.

AEGIS, GMD (Ground BaPilt: Chris Anzalone, U.S. Missile Defence Agency sed Midcourse Defence), THAAD, Iisraeli ARROW ning rahvusvaheline arendushange MEADS. USA PAC-3 süsteem on olnud lahingutegevuses Iraagi operatsioonides 2003. aastal, mil selle süsteemi ja samas ka üldiselt hit-to-kill-tehnoloogia arvele kirjutati kaks õnnestunud tõrjet.

Konkureeriva tehnoloogiana raketi hävitamiseks on arendatud suunatud kiirgusel põhinevat laserrelva, mille näiteks on Boeing ABLi (Air-Borne Laser15) ja Northrop Grummani Skyguard arendushanked. ABL-süsteem on paigaldatud Boeing 747-400 laiakerelisse lennukisse ja see on planeeritud kesk-kaugmaa ning kaugmaa rakettide tõrjumiseks nende kiirendusfaasi ajal. Sihtmärgi ligikaudne suunainfo määratakse kuue IR-sensori abil. Tegelik sihtmärgi mõjutamine toimub megavattidesse küündiva võimsusega gaaslaseri kiirt erilise peegelsüsteemi abil raketikere survestatud osadele juhtides. Laserkiire energia absorbeerimise eesmärgiks on kutsuda raketi kerel esile selline temperatuuri ja surve tõus, millele raketi konstruktsioon vastu ei peaks. Arendusprojekt on pakkunud väljakutseid, kuid tõeliste sooritusvõimet iseloomustavate proovilaskmisteni pole veel jõutud.

Northrop Grumman Skyguard on sõidukil baseeruv lühimaa ballistiliste rakettide, lühimaa õhutõrjerakettide, kaudtulerakettide, tiibrakettide ja mehitamata lennuvahendite hävitamiseks ette nähtud objektitõrjesüsteem.

Skyguardi arenguhange põhineb MTHELi (Mobile Tactical High Energy Laser16) katseprojektil, mille käigus ehitati gaaslaseril Iisraelis välja töötatud keskmaa õhutõrjeraketisüsteemi David Sling on koostöös Ameerika Ühendriikidega arendatud väljalastavaks ka laevadelt. põhinev C-RAMi (Counter Rocet Artillery and Mortar) relvasüsteem. MTHELil õnnestuski katselaskmistel hävitada eri suurusega kaudtulerakette, kuid selle suurte mõõtmete tõttu ei saanud seda ka kõige parema tahtmise juures pidada kuigi mobiilseks relvasüsteemiks. Skyguardi süsteemi arendamise eesmärgiks ongi pigistada samasugune sooritusvõime kokku kasutuskõlblikesse mõõtmetesse. Skyguardi efektiivseks tegevuskauguseks olevat kõvade RAM-sihtmärkide vastu 5 km ja pehmemate sihtmärkide vastu 20 km. Atmosfääriosakestest tingitud absorbeerimine ja hajumine ning eriti ilmastikutingimused summutavad tunduvalt optilise sagedusala kiirgust, mille tõttu ei saa maapinnale paigaldatud laserrelvasüsteeme pidada töövõimeliseks iga ilmaga. Nii nagu ABL, on ka Skyguard veel arendamisjärgus.

15 Air-Borne Laser – lennupõhine laser. MILITERM. Tõlk.

16 Mobile Tactical High Energy Laser – liikuv taktikaline kõrgvõimsuslaser. MILITERM. Tõlk.

34

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE

Joonis 4. Vasakul MTHEL-, keskel Skyguard- ja paremal Boeing ABL-süsteem.

Pildid: Northrop Grumman

Mit M i t m ek e k i h i l in i n e t õr j e - m õt t e ma m aai a ilm l m või v õi ka kaiitse t s e str stra atte e e gilise g i l i se lt lt t äh t s at el täh e l e ob je jektidele USA püüab üles ehitada kihilist raketikaitset ja olla valmis kõiksugusteks ohustsenaariumideks (vt joonist 3). Samasuguse kihilise raketikaitse ülesehituseks ei ole Soomes loomulikult ressursse ega ka vajadust. Rakettrelvade tähtsus sõjapidamises on siiski kasvanud ja kasvab tulevikus veelgi, nagu tõdes Iisraeli hinnatud raketitõrjespetsialist dr Uzi Rubin, külastades mullu detsembris maakaitsekõrgkooli. Soome poolt vaadates moodustavad suurima kaugelt mõjutava ohuallika taktikalised ballistilised raketid ja tiibraketid. Nagu eespool mainitud, on lühimaa rakettide tõrjumine nende kiirendusfaasis johtuvalt mootori lühikesest põlemisajast väga raske. Lennufaasis tõrjumine aga nõuab samas suurt ja väga kaugele laskvat süsteemi. Erilise tähelepanu peab suunama lõpufaasi tõrje eesmärgil arendatavatele süsteemidele. Peale selles artiklis mainitud süsteemide tasub jälgida vähemalt Iisraeli Iron Dome’i ning David Slingi süsteemide, MBDA Aster 30 raketiseeria ja miks mitte ka venelaste S-400 ja S-500 süsteemide arenguid. Iron Dome’i ja Skyguardi süsteemide ballistilised raketid ja RAM-tõrje kätlevad teineteist, mis teeb need süsteemid meie vaatevinklist eriti huvitavaks. Tulen kunagi tulevikus tagasi kaudtulesüsteemidest tulenevate ohtude tõrjumise väljakutsete juurde.

Täh t s am ad a alllik l i kad ad Airborne Boost-Phase Ballistic Missile Defense. Dr Dean Wilkening Science and Global Security sarjas aastal 2004 avaldatud raport. http://fsi.stanford.edu/publications/airborne_boostphase_ballistic_missile_defense.

The Changing Nature of Ballistic Missile Defence. U.S. National Defence University:n raport aastast 2009. Http:// www.ndu.edu/CTNSP/NCW_course/BMD%20Conference%20Report,%20Updated%2008-12-2009.pdf.

Assessment of the Ballistic Missile Defense Systems (2008). USA BMD hankeid käsitlev testimis- ja hindamisraport, jaanuar 2009. http://www.cdi.org/pdfs/FY08BMDSJan09.pdf.

Sotatekninen arvio ja ennuste 2025. Puolustusvoimien Teknillisen Tutkimuslaitoksen julkaisu vuodelta 2008.

O V E R V I E W

Tõlkimisel olid abiks: kapten Tõnu Tomberg staabi- ja sidepataljoni, kaitseväe side- ja juhtimissüsteemide väljaõppeja arenduskeskuse elektromagnetilise kaitse sektsioonist ja major Lembit Kulmar luurepataljonist.

Missile Defense Procurements Create New Technics for Air Defense M It is written in the development plan of the Estonian military defense that the main priority is to strenghten medium range mobile air defense ability with a manageable capacity that could seriously deter the enemy and d could defend important objects in case of need. In order to acquaint this very specific knowledge, we should turn co our look at our northern neighbours and see how the usage of medium range missiles is dealt with in the Finnish o special literature. sp

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

35

ÜLEVAADE

Tänapäeva julgeolekuriskid: piraatlus Somaalia vetes Somaalia siseriiklikest probleemidest alguse saanud ning praeguseks rahvusvaheliseks mureks kasvanud ning jätkusuutlikku lahendust nõudev tänapäevase piraatluse probleem pole mööda läinud ka Eestist. Meie meremehi on vangistatud ning Eesti on lubanud panustada rahvusvahelisse piraatlust ohjeldavasse meeskonda.

Balti kaitsekolledžis õppivad Poola kolonel Zdzislaw Sliwa ja Eesti kaptenmajor Annes Vainamäe käsitlevad Somaalia piraatluse tagamaid ning võimalikke tulevikuarenguid. (Vt ka Sõdur nr 2 (63) oktoober 2009).

Seega on küsimused piraatluse lätete, rahvusvahelise sekkumise hetkeseisu ja võimalike lahenduste kohta tähtsad, et paremini mõista kõiki maailma riike otseselt ja kaudselt mõjutavat väljakutset.

Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo tegi veebruaris teatavaks Eesti huvid piraatlusvastases võitluses Somaalia vetes. Ta ütles, et “me plaanime piiratud osalemist piraatluse ärahoidmiseks Somaalia rannikul. Siiski on raske öelda, kas Euroopa Liidu raamistikus võib tulla edasisi missioone. Selle operatsiooni edu on tähtis Eestile, kuna ka Eesti meremehed on sattunud piraatide kätte”.1 Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet lisas, et aktiivselt piraatidega võitleva Euroopa Liidu Mereväe (EU NAVFOR2) missioon Somaalias on “hetkel kõige olulisem Euroopa Liidu operatsioon”3. Otsusele Eesti osaluse kohta pole veel jõutud, kuna riigikogus pole veel Eesti osaluse ega võimaliku panuse üle hääletatud, kuid läbirääkimised on juba alanud. Seega on küsimused piraatluse lätete, rahvusvahelise sekkumise hetkeseisu ja võimalike lahenduste kohta tähtsad, et paremini mõista kõiki maailma riike otseselt ja kaudselt mõjutavat väljakutset. Merekaubanduse vastu suunatud vohava vägivalla tõttu peab otsus rahvusvahelise üldsuse vastutegevuse kohta olema üsna kiireloomuline. Eesti jaoks on tähtis toetada seda operatsiooni võimalike meetmete ja vahenditega. Samas annaks see selge signaali, et riik jagab Euroopa Liidu muresid ning on valmis aktiivselt toetama nii sõjalist kui ka mittesõjalist osalemist ülemaailmsete probleemidega tegelemisel. Veel tuleks ära märkida, et piraatluse küsimus ei ole Balti riikidele tundmatu, kuna EUNAVFORi operatsioon on üheks teemaks tulevasi sõjaväejuhte tänapäevaste tsiviil- ja militaarohtude vastu võitlemiseks koolitava Balti kaitsekolledži juhtumiuuringu juures.

P i r aat l u s e j u u r e d S Pi Som om a aal alia i ass XXI sajandi algus tõi kaasa terve hulga uusi väljakutseid rahvusvahelisele Piraatlus on vägagi kiirelt julgeolekule. Neist paistavad silma asümmeetrilised ohud, mis on mitmes tõusnud suureks riskiks, ning maailma piirkonnas sõjaväelise sekkumise peamiseks põhjuseks. Selliste ohtude mitmekesisus üllatas terrorismivastase võitluse koalitsiooni, mis see ei ole filmidest tuntud pikeskendus Iraagile ja Afganistanile kui tänapäeva julgeolekuprobleemide raatlus, vaid väga hästi orgapeamistele allikatele. Piraatlus on vägagi kiirelt tõusnud suureks riskiks, ning see ei ole filmidest tuntud piraatlus, vaid väga hästi organiseeritud ja niseeritud ja varustatud rühvarustatud rühmituste sissetulekuallikas. Kuna umbes 95 protsenti maailmituste sissetulekuallikas. makaubandusest käib meritsi mööda sealseid ühendusteid, on äärmiselt oluline hoolitseda logistiliste toimingute jätkusuutlikkuse eest senise kaubavahetuse jätkamiseks. Samas on kaubalaevad väga haavatavad ning tihtilugu kaitsetud sihtmärgid inimestele, kel on eesmärk kiirelt raha teenida. Somaalia vetes asuvad tähtsad kaubateed ning aastas läbib Adeni lahe 21 000 kaubalaeva, millest 11 protsenti moodustavad India ja Atlandi ookeani vahel seilavad naftatankerid.4 1

36

Estonia Plans to Join Fight against Somali Pirates, Baltic News Service, 09 February 2010. http://www.bns.ee.

2

http://www.eunavfor.eu/about-us.

3

Estonia Plans to Join Fight against Somali Pirates, Baltic News Service, 09 February 2010. http://www.bns.ee.

4

http://en.wikipedia.org/wiki/MV_Sirius_Star.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE Piraatluse olemus on muutlik: kui aastatel 2002–2006 keskendusid piraadid Malacca väinale, siis nüüd on peamiseks rünnakualaks Somaalia veed. Muutunud on ka sihtmärgid. Kui varem olid nendeks väiksemad kaubalaevad, siis nüüdseks on piraatide saagiks sattunud ka suuri naftatankereid. See muutus leidis aset 2008. ja 2009. aastal, mil meedia vahendusel sai maailm teateid supertankeri Sirius Star kaaperdamisest, mille vabastamiseks maksti hiiglaslik lunaraha. Teiseks õnnetuseks oli Ukraina aluse Faina kaaperdamine, mille Supertanker MV Sirius Star ankrus Harardhere’is, Somaalias (jaanuar 2009). pardal asus 33 T-72 tanki ning muid relvi.5 Faina hõivamine umbes 250 meremiili kaugusel rannikust andis signaali piraatide kasvavast võimekusest ning tegevusulatuse laienemisest Adeni lahest India ookeani sihis. See tõstatas ka küsimuse piraatide sidemetest teistel kontinentidel.6 2008. aastal kasvas intsidentide arv Somaalia vetes 111ni, millest 42 tähendas otsest laevade kaaperdamist; lunarahaks maksti ligi 300 miljonit USA dollarit.7 2009. aastal kasvas intsidentide arv 39 protsenti 406 intsidendini, millest 217 leidis aset Somaalia vetes (kaaperdati 47 alust)8. Nende sündmuste käigus kasvas ka piraatide julmus, kuna hukkus kaheksa laevade meeskonnaliiget ning vigastatuid oli 68. Piraatluse kasv on laevakompaniidele kaasa toonud lisakulusid, millest osa moodustavad suuremad kindlustustasud. Kaotatud tulusid on hinnanguliselt 16 miljardi9 USD väärtuses ning suurenenud on oht laevade meeskonnaliikmetele. Ameerika naftainstituudi (API) hinnangul on piraatide tegevuse tõttu kerkinud ka naftahinnad.10 Tekkinud olukorda jälgib lähedalt rahvusvahelise mePiraatlusega seotud intsidentide arv reinstituudi kommertsosakond (IMB ICC), mis kutsub ajavahemikul 2002−200911 üles suhtuma ohtu tõsiselt ning ohjeldama seda varases faasis. Seega on loomulik, et asjaosaliste riikide vastus 500 445 ohule oli vältimatu ja kohene. Pealegi osutavad andmed 450 406 sellele, et piraadid ja terroristid teevad omavahel koos370 400 tööd ning piraatlus on järjekordne sissetulekuallikas toe322 350 293 tamaks terroristide tegevust. Piraatlusvastast võitlust hõl273 263 300 239 bustas ÜRO julgeolekunõukogu toetus, kui 2008. aastal 250 võeti vastu resolutsioonid 1814, 1816, 1838, 1846 ja 200 1851, mis andsid välismaistele merevägedele õiguse võtta ette operatsioone Somaalia vetes (1816) ning õi100 guse korraldada operatsioone ka Somaalia maismaal 50 (1851)12. Selline lähenemine aitas alustada efektiivset ja 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 kompleksset operatsiooni moodsa piraatluse vastu võitlemiseks, mis ÜRO konventsiooni mereseaduse järgi on “igasugune ebaseaduslik vägivallaakt või vangistus või igasugune rüüsteakt, mille on sooritanud eralaevade või eraõhusõidukite sõitjad”13. Probleemi on tavaliselt seostatud nõrkade riikide ehk nn “läbikukkunud riikidega”14, mis ei suuda tagada elementaarset valitsemist ning sisejulgeolekut ei maismaal ega ka territoriaalvetes. Olukorda kasutavad ära lihtlabased kurjategijad suurema sissetuleku ootuses, ning kuna viimase kümne aasta jooksul on mereteedel aset leidnud intsidentide koguarv kasvanud 2500ni, tuleb olukorda võtta tõsiselt, seejuures keskenduda ka piraatluse põhjustele, mitte üksnes tagajärgedele.15 5

http://www.nation.co.ke/News/-/1056/530336/-/u2ey0y/-/index.html .

6

http://www.nowpublic.com/world/somali-pirates-have-connections-north-america.

7

J. Kraska, B. Wilson, The Co-operative Strategy and The Pirates of the Gulf of Aden, The RUSI Journal 2009, Volume 154, issue 2, p. 76.

8

P. Mukundan, 2009 Worldwide piracy figures surpass 400, ICC Commercial Crime Services, 14. jaanuar 2010. http://www.icc-ccs.org.

9

S. Hanson, Combating Maritime Piracy, the Council on Foreign Relations (CFR), 7. jaanuar 2010. http://www.cfr.org/publication/18376.

10 J. Kraska, B. Wilson, op. cit., p. 75.

11 International Chamber of Commerce Commercial Crime Services, http://www.icc-ccs.org.

12 The full text of the Resolution 1851 (2008) see: http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N08/655/01/PDF/N0865501.pdf?OpenElement.

13 S. Hanson, Combating Maritime Piracy, the Council on Foreign Relations, op. cit.

14 The Joint Operating Environment (JOE), United States Joint Forces Command, Suffolk 2008, p. 35.

15 K. Kubiak, Terroryści na morzach i oceanach (Terrorists on Seas and Oceans), [w:] Stosunki Międzynarodowe (International Relations), issue 11. Nov 2005, p. 10.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

37

ÜLEVAADE Ehkki piraatlus on ülemaailmne väljakutse, võib määratleda neli põhilist operatsioonipiirkonda, mis on seotud selle nähtusega. Nendeks on16: -

Adeni laht Somaalia ümbruses ning Punase mere sissekäigu juures;

-

Guinea laht Nigeeria ja Nigeri jõe delta ümbruses;

-

Malacca laht Indoneesia ja Malaisia vahel;

-

Hindustani poolsaar, eelkõige India ja Sri Lanka vahelised alad.

Probleemid algasid 1991. aastal, mil Siad Barre valitsus kokku varises ning riigis toimuva üle ei olnud enam kellelgi kontrolli.

Ülalnimetatutest on kaks seotud Aafrika kontinendiga ning Aafrika Sarv on murettekitavate intsidentide arvu poolest nimekirja eesotsas. Seejuures tuleb märkida, et Aafrika on üha tähtsam majanduspartner ja looduslike ressursside allikas maailmamajandusele. Aafrika riigid on kaugenemas vana Euroopa liitlastest ning lähenemas USAle, Indiale, Hiinale jt. Näiteks Hiina välisinvesteeringud Aafrikas on tõusnud seitsme protsendini ülemaailmsetest investeeringutest17.

See suhtarv aga kasvab, kuna Hiina panustab energia, hariduse, meditsiini ja muudesse sellistesse infrastruktuuridesse, mis on aluseks heale ja pikaajalisele koostööle vastastikuse kasu nimel.18

Aaf A af r i k ka a pira aat a t id ide “kuldne a ajja asstu” tu” Piraatlus Somaalias on üsna keerukas teema. Probleemid algasid 1991. aastal, mil Siad Barre valitsus kokku varises ning riigis toimuva üle ei olnud enam kellelgi kontrolli. Peale selle tekitas põud toiduainete puudujäägi, mis tõi kaasa humanitaarkatastroofi. Geograafiliselt 3025 kilomeetrit pikk rannajoon jäi igasuguse kontrollita, kuna riigil puudus võimekas merevägi. Järgmine oluline faktor Somaalia kriisiolukorra süvenemisel oli 2004. aasta tsunami, mis hävitas Puntlandi provintsis 2400 kalapaati, jättes 70 000 kalurit ja nende peret ilma igasuguse toidu ja sissetulekuallikata.19 Kalurite täbar olukord ja valitsuse võimetus rannavalvet toimima saada päädis sellega, et võõraste riikide lipu all seilavad traalerid püüdsid illegaalselt 300 miljoni dollari väärtuses kala. Röövpüüdjate hulgas oli riike Taivanist Hispaania ja Prantsusmaani.20 Somaalia rannarahvas ei suutnud vastu seista välisriikide kalatraalerite tegevusele ning hakkas otsima võimalusi nälja ja vaesuse vastu võitlemiseks. Algul keskendusid nad välismaiste kalalaevade enda valdusesse haaramisele ning nende püütud kalade äravõtmisele, kuid kriminaalse elemendi lisandudes said sihtmärgiks kaubalaevad ning eesmärgiks lunarahanõue. Siiani leidub inimesi, kes usuvad, et piraadid tegutsevad kalatööstuse kaitseks, kuid see pole ammu enam nii. Leidub informatsiooni selle kohta, et välisettevõtted võivad olla Somaalia territoriaalvett kasutanud jäätmete illegaalseks ladustamiseks.

Võrreldes varasema ajaga on moodsast piraatlusest saanud omaette võrPuntlandi provintsi võimud gustik. Hästiorganiseerunud piraadid on nüüdseks varustatud kõrgtehei suuda olukorda mõjutada, noloogiliste vahenditega ning kasutusele on võetud tegevust kontrollivad emalaevad ning kiired mootorpaadid, mis suudavad rünnata sihtmärke ka kuna kardavad kättemaksu, rannavetest kaugetes ookeaniavarustes. Mõnikord tehakse koostööd “hunpeale selle on neil isiklikud dikarja” meetodil, mis tähendab esmalt “saagi” asukoha kindlaksmääramist ning seejärel jälitustegevust. Oma eesmärkide saavutamiseks tehakse ja hõimusidemed kuritegelike pettemanöövreid, et ajada segadusse piirkonnas patrullivaid mereväealurühmitustega. seid. Rünnakutel kasutatakse enamasti automaatrelvi, näiteks AK-47id, samuti GPSe, satelliittelefone ja muud moodsat tehnikat. Ligipääs sellisele tehnikale ei ole piraatide jaoks väga raske ülesanne, kuna toetust saadakse naaberriikidest terrorivõrgustike kaudu.

Olukord maismaal tuleb piraatidele vägagi kasuks, kuna sisejulgeolekujõud on andnud neile vabad käed kontrollida nende jaoks turvalisi paiku, nagu rannikulinn Eyl, millest on saanud kaaperdatud laevade hoiukoht. Puntlandi provintsi võimud ei suuda olukorda mõjutada, kuna kardavad kättemaksu, peale selle on neil isiklikud ja hõimusidemed kuritegelike rühmitustega. Teisteks tähtsateks piraatide baasideks on Caluula, Hobyo, Haradheere ja terve Kismaayo regioon.21 16 S. Hanson, Combating Maritime Piracy, op. cit.

17 The Joint Operating Environment (JOE), op. cit., p. 29.

18 C. Pumphrey, Global Climate Change; National Security Implications, Strategic Studies Institue, Carlisle, mai 2008, p. 285.

19 K. Wardin, Współczesne piractwo morskie zagrożeniem dla międzynarodowego transportu morskiego, Zeszyty Naukowe AMW No 3 (178) 2009, Gdynia 2009, pp. 89−94.

20 P. Lehr, A Western Armada is Not the Way to Sink Somalia’s Pirates, The Guardian, 19. Nov 2008.

21 M. Nakamura, Piracy off the Horn of Africa: What is the Most Effective Method of Repression? Naval War College, Newport 2009, p. 5.

38

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE Nagu eespool juba mainitud, andsid ÜRO resolutsioonid legaalse võimaluse alustada piirkonnas efektiivsed operatsioone. Esimene reaktsioon tuli loomulikult NATOlt, kui 2008. aasta 23. oktoobrist detsembrini korraldati operatsioon “Allied Provider”, mille eesmärgiks oli julgestada kaubalaevu, mis pakkusid ÜRO toiduprogrammi raames Somaalia rahvale humanitaarabi. Operatsioonis lõid kaasa NATO mereväe 2. grupi (SNMG2) alused Kreekast, SaksaRahvusvahelise transiidikoridori asukoht (IRTC).

Allikas: http://www.manw.nato.int/pdf/web_copy_op_allied_protector.pdf. maalt, Itaaliast, Hollandist, Hispaaniast, Türgist, Ühendkuningriigist ja USAst, neile lisandus ajutine toetus teistelt riikidelt.22 Järgmine operatsioon oli 2009. aasta 29. märtsil algatatud “Allied Protector”, mis kestis 2009. aasta augustini. Selle operatsiooni eesmärgiks oli tugevdada kaubamereteede ja rahvusvahelise navigeerimise turvalisust.

S õj al i n e v a Sõj ass t u s p i r a aat a t lu l u s e le l e Aa Aaffrr ika i ka S a arr ve v e ümbr ü m b r use uses MCC Northwood komandöri Sir Mark Stanhope’i sõnul “peegeldab see missioon NATO vajalikkust ja kohanemisning vastupanuvõimet tegelemisel selliste tänapäevaste julgeolekuriskidega nagu piraatlus. Koostöös teiste riikide ja organisatsioonidega on meie eesmärgiks end kaitsta ning piraate heidutada ja nende tegevust häirida Aafrika Sarve ümbruses maksimaalsel määral”23. 14. märtsist 29. juunini toimunud SNMG1 operatsioonist võtsid osa üheksa riigi mereväealused. Nendeks olid NRP Corte Real (lipulaev, Portugal), HCMS Winnipeg (Kanada), HNLMS de Zeven Provinciën (Holland), SPS Blas de Lezo (Hispaania) ja USS Halyburton (USA). SNMG2 koosseisu, mis võttis juhtimise üle 29. juunil 2009, kuulusid ITS Libeccio (Itaalia), HMS Cornwall (Ühendkuningriik) ja USS Laboon (USA)24. Üheks eesmärgiks oli tagada nn soovitusliku rahvusvahelise transiidikoridori (RSTK) julgeolek Adeni lahe vetes. Operatsiooni tulemusena vähenes piirkonnas rünnakute arv.

Kui operatsioon “Allied Protector” oli lõpule viidud, otsustasid NATO juhid jätkata piraatidevastast missiooni uue operatsiooniga “Ocean Shield”, mis algas 17. augustil 2009. aastal ning kestab siiamaani. Tööle rakendati kaks NATO välkreageerimisüksust, mis hakkasid tegutsema järgmiste operatsioonide raames: -

alaline NATO meregrupp, mis koosneb SNMG1st ja SNMG2st;

-

alalised NATO miinitõrjegrupid (SNMCMG1 ja SNMCMG2).

SNMG2 tegutses 2009. aasta augustist novembrini ja selle moodustasid HS Navarinon (Kreeka), ITS Libeccio (Itaalia), TCG Gediz (Türgi), HMS Cornwall (Ühendkuningriik) ja USS Donald Cook (USA). Alates 2009. aasta 9. novembrist on SNMG1 alluvuses olnud sellised alused nagu NRP Álvares Cabral (lipulaev, Portugal), USS Donald Cook (USA), USS Stephen W. Groves (USA), ITS Libeccio (Itaalia) ja HMCS Fredericton (Kanada). Tavatöö kõrval anti üksustele ülesanne abistada regiooni riike nende piraatlusvastase tegevuse võimekuse kasvatamisel. Sellega on lähenemine kõikehaarav, kuna tegeletakse nii probleemi põhjuste kui ka tagajärgedega.

EL oli väga mures Adeni lahe olukorra pärast, mistõttu võttis Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aasta 10. novembril vastu otsuse alustada ELi mereväe NAVFORi abil piraatlusvastast operatsiooni “Atalanta”. Algul plaaniti operatsiooniks perioodi 2009. aasta 8. detsembrist 12. detsembrini, kuid hiljem pikendati seda ohuhinnangute alusel 2010. aasta 12. detsembrini. Peakorter asub Ühendkuningriigis Northwoodis25 ning ELi NAVFOR saavutas algse operatsioonivalmiduse 2008. aasta 13. detsembril ja täieliku operatsioonivalmiduse 2009. aasta veebruaris. Praegu koosnevad sihtüksused Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania, Hollandi, Luksemburgi, Saksamaa, Rootsi ja Itaalia alustest. Küpros, Iirimaa, Soome, Malta, Norra ja Poola panustavad staabiohvitseridega. Muutmaks operatsiooni usaldusväärsemaks, abistab Aafrika Sarve merejulgeolekukeskus (MSCHOA) vastavalt ÜRO julgeolekunõu22 http://www.nato.int/issues/allied-provider/index.html.

23 Operation Allied Protector. Safeguarding Our Seaways. http://www.manw.nato.int/pdf/web_copy_op_allied_protector.pdf.

24 Based on: Counter-piracy operations, NATO, http://www.nato.int/cps/en/natolive/topics_48815.htm.

25 The European Union Naval Force Somalia EU NAVFOR - Operation “Atalanta”. www.eunavfor.eu.

26 The Maritime Security Centre – Horn of Africa (MSCHOA) http://www.mschoa.eu/About.aspx.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

39

ÜLEVAADE kogu resolutsioonidele 1814, 1816 ja 183826 meremehi Adeni lahes ja Aafrika Sarve ümbruses. Laevakompaniisid julgustatakse keskusega koopereeruma, pakkudes neile andmeid keskuse tegevuse kohta, et hõlbustada ELi NAVFORi pakutavat eskorti. Euroopa Nõukogu otsustas militaarse jõupingutuse tõhustamiseks 2010. aasta 4. veebruaril algatada militaarmissiooni Somaalia julgeolekujõudude väljaõpetamiseks (EUTM Somalia).

Euroopa Liidu ja NATO jõupingutusi toetab pidevalt USA. Peale mereväealuste pakkumise korraldatakse piirkonnas aktiivselt operatsioone ühendatud rakkerühmade CTF-150 ja CTF-151 kaasabil. CTF-150 koosneb tavaliselt 14 või 15 mitme riigi mereväealusest ning selle keskus asub Djiboutis. CTF-150 ülesandeks on järelevalve ja inspekteerimine, rühm peatab kahtlasi laevu, jälgib relvade vedu, inimkaubandust ning Venemaa tegi ka ettepaneku koostab piraatlusvastase tegevuse toiminguid, et jätkata terrorismivastase võitluse doktriini Aafrika Sarve regioonis operatsiooni “Elujõuline vabadus – Aafrika luua rahvusvaheline tribunal, Sarv” (Operation Enduring Freedom – Horn of Africa)27 toetuseks.

mis mõistaks kohut kinninabitud piraatide üle, kuna piraatide üleandmisel kohalikele võimudele polnud mingit mõju probleemi lahenemisele.

Rühm on allutatud ühendatud vägede mereväe komponendi USA merevägede keskjuhatusele Bahreinis ning koosneb valitud laevadest USA mereväe 5. laevastikust. Sarnane on ka rahvusvahelise CTF-151 allutatus, mis alustas tegevust 2009. aasta jaanuaris ning keskendub üksnes piraatlusvastastele ülesannetele.

See vägi koosneb Kanada, Prantsusmaa, Taani, Hollandi, Pakistani, Singapuri ja Ühendkuningriigi üksustest ning tegutseb Adeni lahes, Araabia meres ning India ookeani Somaalia-poolses osas.

Rahvusvahelisi jõupingutusi toetab omalt poolt ka USA Aafrika juhtimiskeskus (AFRICOM), mis rajati 2008. aasta 1. oktoobril ja mille ülesandeks on kooskõlas teiste USA valitsusasutuste ja rahvusvaheliste partneritega viia ellu püsiv julgeolekutegevuskava sõjaväelaste rahvusvaheliste koostööprogrammide, sõjaväe toetatud tegevuste ja teiste sõjaliste operatsioonide abil, eesmärgiga edendada stabiilset ja turvalist Aafrika keskkonda USA välispoliitilise abiga.28 Selle juhtimiskeskus on tsiviil-militaarorganisatsioon, mis otseselt ja kaudselt toetab sõjalist tegevust merel selliste programmide kaudu nagu Ühendatud Rakkerühm – Aafrika Sarv (CJTF-HOA)29 või Aafrika Partnerlusjaam (APS), mis aitavad tõsta Aafrika riikide võimet tegeleda julgeolekuväljakutsetega nii maismaal kui ka territoriaalvetes.

Peale eespool mainitud riikide saadavad ka teised riigid oma mereväeüksusi sellesse piirkonda. Näiteks on Venemaa saatnud piirkonda sõjalaevu, eriti pärast Faina kaaperdamist. Venemaa tegi ka ettepaneku luua rahvusvaheline tribunal, mis mõistaks kohut kinninabitud piraatide üle, kuna piraatide üleandmisel kohalikele võimudele polnud mingit mõju probleemi lahenemisele. 2009. aastal võeti piraatidevastaseks võitluseks kasutusele sõjalaev Admiral Pantelejev, mida saatis päästepuksiirpaat30 ja mis vahetas välja senise Admiral Vinogradovi juhtimise all olnud rakkerühma.

Ka Hiina alustas 2008. aasta detsembris piraatidevastast võitlust, saates piirkonda esimese flotilli: sõjalaevad Haikou (tüüp 052C/DDG-171), Wuhan (tüüp 052B/DDG-169) ning veel ka Weishanhu (Qiandaohu Class/887).

Alustel paiknes Hiina rahvaarmee (HRA) kaks merejalaväemeeskonda ja see oli HRA mereväe esimene võitlusmissioon väljaspool Aasiat. Praeguseks on ülesanded üle võtnud Hiina mereväeeskort, rakkerühm TF 525, mis tegutseb piirkonnas juba 2009. aasta 17. novembrist31. See koosneb 054-tüüpi mereväealustest Ma’anshan (FFG-525) ja Wenzhou (FFG-526), millele lisandus hiljem (21. detsembril 2009) 054A-tüüpi PLAN Chaohu (FFG-568). Rakkerühma toetab täienduslaev Qiandaohu. Sellega on nii Venemaa kui ka Hiina andnud selge signaali, et nad tunnistavad ühiseid ülemaailmseid väljakutseid ning tahavad nendele vastu seista üheskoos rahvusvaheliste organisatsioonidega ÜRO resolutsioonide raames.

Somaalia piraatide vastases võitluses on ainsaks lahenduseks igakülgne lähenemine, kuna üksnes mereväe tegutsemine ei lahenda probleemi pikas perspektiivis. Alustatud on uuringuid probleemi lätete kohta ja mõned uued programmid toetavad sõjaväelist vastust. Peamiselt keskendutakse Aafrika riikide võimekuse kasvatamisele, kuna see tundub olevat ainuke pikaajaline lahendus, eriti pärast Aasia riikide osavõttu Malacca väina olukordade lahendamisest, kui lühikese etteteatamisajaga õnnestus neil vähendada rünnakute arvu 38lt 2004. aastal 4ni 2008. aastal. Siiski on olukord erinev, kuna ASEANi riigid suudavad koostööd teha. 2004. aastal 27 http://www.hoa.africom.mil.

28 AFRICOM Mission statement approved by the Secretary of Defense, mai 2008, AFRICOM Website, http://www.africom.mil.

29 CJTF-HOA Website http://www.hoa.africom.mil/AboutCJTF-HOA.asp.

30 Russian warships sail to Horn of Africa on anti-piracy mission, RIA Novosti, http://en.rian.ru/russia/20090329/120789018.html.

31 A PLA Navy Microcosm – All in One Year, 23. Dec 2009, Maritime Strategy and Strategic Communications, http://www.informationdissemination.net.

40

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE alustasid 17 sõjalaeva Indoneesiast, Malaisiast ja Singapurist operatsiooni MALSINDO, millega liitus 2008. aastal ka Tai. Operatsioonist sai Malacca Väina Patrull32, mis koosnes kolmest peamisest elemendist: Malacca Väina Merepatrullist, “Silmad õhus” õhuväe elemendist (september 2005) ja luurevahetusgrupist (2006). Selline mitmemõõtmeline rahvusvaheline lähenemine koos uute regulatsioonidega andis kiirelt tulemusi. Operatsioone toetasid ka teised piirkonnavälised riigid: USA juhitud regionaalne Merejulgeoleku Initsiatiiv (RMSI) ja Viie Jõu Kaitsekokkulepe (FPDA), millesse kuulusid Malaisia, Singapur, Austraalia, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik33.

Samalaadset initsiatiivi näitas üles ka Egiptus, sooviga luua Punase mere riikide ühine üksus, kuid seda projekti veel arutatakse.

Praegu on olukord merel paranemas, kuid see näib olevat ajutine edu ja kestab senikaua, kuni piirkonnas tegutsevad eri riikide mereväed. Nende tegutsemist peaks toetama ka mandrilt, kuid see on esile kutsunud vastuseisu. Samas vajavad suurel arvul Somaalia vetes tegutsevad mereväed (EL NAVFOR, US CTF-151, NATO ja teised riigid) kohapealset tegevuse koordineerimist, vastutusalade jaotamist, et suurendada operatsioonide efektiivsust ja vältida ülesannete kordamist. Selleks tuleks julgustada Somaalia naabreid aktiivselt toetama koalitsioonivägesid. Samuti peaksid olema paindlikumad seadused kinnipüütud piraatidega tegelemiseks ning laevafirmadel peaks olema sarnased hoiakud ja ühtsed alused lunaraha maksmisel.

Toetus uute ja tugevate riikide ülesehitamiseks on ainsaks kestvaks lahenduseks, kuigi see protsess võtab väga kaua aega.

O V E R V I E W

Kuigi Aafrika tähtsus kasvab, on sealsed riigid endiselt liiga nõrgad, et üksinda oma probleemidega tegeleda, seetõttu on rahvusvaheline abi vajalik pikema aja jooksul. Abi peaks seisnema kohalike riikide ja nende valitsuste toetamises sel määral, et nad suudaksid ise lahendada sisejulgeolekuküsimusi ja iseseisvalt võidelda piraatide vastu nii merel kui ka maismaal. Selline koostöö peab olema väga mitmetasandiline. Kollektiivsed jõupingutused ei peaks andma vaid hoiatavat efekti, vaid olema suunatud otseselt kaldal tegutsevate piraatide vastu.34 Sellepärast ongi AFRICOMi programmi ning “Atalanta” ja “Ocean Shieldi” operatsioonide rakendamine äärmiselt vajalik, et probleemile laiaulatuslikult läheneda. Toetus uute ja tugevate riikide ülesehitamisele on ainsaks kestvaks lahenduseks, kuigi see protsess võtab väga kaua aega. Mis puutub võimekusse, siis seda hakataks üles ehitama riigisiseselt koos rahvusvahelise abiga ning hiljem tegutseks abi saav riik omapäi edasi. Sõjaväe ja politsei väljaõpet, nende varustamist relvadega ja humanitaarabi peab jätkama, kasutades tsiviil-militaarset lähenemist. Kohaliku elanikkonna kaasabi saavutamiseks on vaja enamat kui pelgalt sõjalist kohalolekut – vaja on nii valitsusväliste organisatsioonide, eratööstuse kui ka akadeemilise kogukonna panust. Koostöös rahvusvahelise kogukonnaga saab seista vastu sellele 21. sajandi väljakutsele, mis kindlasti on ohuks Aafrika julgeolekule ja arengule35. Ihaldatud lõpplahendiks oleks turvaline Aafrika keskkond, kus saaks tegeleda paljusid riike vaevavate vaesuse, nälja, haiguste, onupojapoliitika, korruptsiooni ja teiste probleemide lahendamisega. Toetus seega mitte üksnes ei kaotaks asümmeetrilisi ohte, nagu piraatlust, vaid vähendaks terroristide mõju terves regioonis.36 Peale eespool mainitud probleemide aitaks võitlus ebaseadusliku kalapüügi ja jäätmete merre heitmise vastu kohalikke elanikke lähemale normaalsele elulaadile, kus kalapüük oleks seaduslikuks sissetulekuallikaks. See tähendab, et ÜRO ja Aafrika organisatsioonid (Aafrika Liit ja selle piirkondlikud üksused) peavad täies mahus tegelema keerukate ülesannetega.

Contemporary Security Risks: Piracy in the Somali Waters C Th people in the West have lived in an illusion that piracy as a phenomenon of a romantic era has conclusively The retreated to the world of films. However, in some very imprtant intersections of maritime routes piracy has bere come a huge risk and it is not a piracy we know from films but a very well-organised and supplied groups’ source co of income. This problem affects all the states in our globalised world, including Estonia and therefore it is not surprising that states are jointly seeking for solutions to restrain piracy. su

32 J. Ho, Coperative Mechanisms in the Malacca Straits, S. Rajaratnam School of International Studies, 14. mai 2009. http://www.kln.gov.my.

33 Yun Yun Teo, Target Malacca Straits: Maritime Terrorism in Southeast Asia, Studies in Conflict & Terrorism (2007), volume 30, issue 6, pp. 541−562.

34 E. Strickmann, EU and NATO Efforts to Counter Piracy off Somalia: A Drop in the Ocean? International Security Information Service, Brussels October 2009, p. 4. http://www.isis-europe.org/pdf/2009_artrel_332_esr46-eu-nato-counterpiracy.pdf 35 T. Lopez, US. Africa Command Faces Challenges, Says Army Analyst, U.S. Army News, Waszyngton 17 October 2008. http://www.africom. mil/getArticle.asp?art=2211&lang=0 36 S. G. Wuestner; Building Partner Capacity/Security Force Assistance: A New Structural Paradigm, Strategic Studies Insititue, veebruar 2009, p. 30.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

41

ÜLEVAADE

Al-Qaeda värbab liikmeid nagu agentuurid luurajaid Olles kaotanud kuni kolmveerandi oma liikmetest, suudab terroriorganisatsioon Al-Qaeda jätkuvalt oma tegevusega rahvusvahelist julgeolekut mõjutada. Selleks peab organisatsioon isikkoosseisu kaotusi kompenseerima uute võitlejate värbamisega. Tänavu KVÜÕA põhikursuse lõpetanute esitatutest parimaks tunnistatud lõputöös jõuab nooremleitnant Ragnar-Aleksander Jõgi järeldusele, et AlQaeda värbamismeetodites võib leida sarnasusi riiklike luureteenistuste värbamistegevusega.

Viimastel aastatel on meedias avaldatud väga palju erinevat materjali Al-Qaedaga seotud teemadel. Organisatsiooni nimi on muutunud kohati käibefraasiks ning tekitanud müüte. Selleks et Al-Qaeda olemust paremini mõista, tuleks kõigepealt lähemalt vaadelda organisatsiooni ajalugu ja struktuuri.

Al-Qaeda teke on paratamatult seotud tema asutaja elulooga. Osama bin Laden1 sündis 1957. aastal Saudi Araabias Ar-Riyâdis perekonna viiekümne kahest lapsest seitsmeteistkümnendana. Tema suguvõsa on lähedalt seotud Saudi kuningakojaga, mis tagab neile jõukuse ja privileegid2. Pöördelisteks momentideks tema elus peetakse kahte sündmust: Nõukogude vägede sissetungi Afganistani 1979. aastal ja sellele järgnenud kümneaastast verist sõda ning Lahesõda 1991. aastal. Afganistani kampaanias osales ta teadaolevalt juba 1982. aastast alates, esialgu organisaatori ja rahastajana ning hiljem juba välikomandörina. Sel perioodil on teda iseloomustatud pigem kui võitlejat, mitte ideoloogi. Maailmavaatelistes küsimustes toetus ta islamismi teoreetiku Abdullah Azzami nõuannetele3. Pärast Afganistani sõja lõppu naasis Osama bin Laden Saudi Araabiasse, kus peagi sattus poliitilistel põhjustel vastuollu kuningliku perekonnaga. Suhete täieliku katkemise tõi kaasa Saudi kuningakoja otsus vastuseks Iraagi vägede Kuveiti tungimisele lubada riiki Ameerika Ühendriikide väed. Sellest sai peamisi Al-Qaeda loomise põhjendusi4.

1998. aastal tegi bin Laden valdavalt araabia päritolu mudžahiidide väljaõppeks ja toetamiseks loodud võrgustiku al-Qaeda juhina teatavaks üleskutse moodustada “islami maailmarinne võitluseks juutide ja ristisõdijate vastu”.

Alates 1991. aastast on bin Laden viibinud paguluses eri riikides ning selle aja jooksul on tema seisukohad Saudi Araabia režiimi suhtes järjest kriitilisemaks muutunud.5 1998. aastal tegi bin Laden valdavalt araabia päritolu mudžahiidide6 väljaõppeks ja toetamiseks loodud võrgustiku al-Qaeda juhina teatavaks üleskutse moodustada “islami maailmarinne võitluseks juutide ja ristisõdijate vastu”. Selle üleskutse allkirjastasid peale bin Ladeni ka Egiptuse, Pakistani, Kašmiiri jt islamistlike organisatsioonide esindajad. Egiptuse al-Gama’a al Islamiya astus küll juba samal aastal “maailmarindest” välja. Bin Laden andis välja ka fatwa, mis kuulutas juutide ja ameeriklaste tapmise legitiimseks7.

Esimest korda mainitakse Al-Qaeda nime juba seoses sõjaga Afganistanis. Toona oli see pigem võrgustik, mille kaudu vahendati Pakistani kaudu relvi ja uusi liikmeid vastupanuliikumisele8. Samasse perioodi jääb bin Ladeni esmakordne kohtumine egiptlase Ayman Al-Zawahiriga9, kellest on aja jooksul välja kujunenud Al-Qaeda “mees number kaks”. On esitatud seisukoht, et just Zawahiri kaudu tuli bin Laden ülemaailmse kalifaadi idee peale10.

Samas on väidetud ka vastupidist: peamiselt Egiptuses islamistliku režiimi kehtestamisele keskendunud Zawa-

42

1

Nime korrektsem kirjapilt oleks `Usāmā ibn Ladīn.

2

Esposito, J. 2002. Unholy War. Terror in the Name of Islam. New York: Oxford University Press, lk 4.

3

Gunaratna, R. 2003. Inside Al-Qaeda. Global Network of Terror. London: Hurst&Co, lk 18.

4

Kilp, A. 2004. Usulisest enesetaputerrorismist. – KVÜÕA toimetised, 3. Tartu: TÜ Kirjastus. <http://www.ksk.edu.ee/est/toimetised/toimetised3>, (07.03.2010).

5

Esposito, J. 2002. Lk 10−13, 21, 23.

6

Mudžahiidid – usuvõitlejad, džihaadis osalejad. Mõistet kasutatakse paljudes islamistlikes ja fundamentalistlikes organisatsioonides.

7

Transnationaler Terrorismus: Al-Qaida. Innenministerium des NRW. <http://www.im.nrw.de/sch/536.htm#>, (10.05.2010).

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE hiri huvi muu maailma vastu tekkis justt tänu bin Ladenile. Praeguseks on kahe mehe vahel tekkinud teatav tööjaotus: bin Laden keskendub oma sõnumites ja videolõikudes ülemaailmse džihaadi ideoloogiale – araabia maade ilmalike valitsuste kukutamisele, ülemaailmse kalifaadi loomisele ja islami levitamisele lääneriikidesse, Zawahiri aga tegeleb organisatsiooni igapäevase juhtimise, rahastamise ja väljaõppe küsimustega.11 Rahvusvaheliste jõudude terrorismivastaste operatsioonide tagajärjel on AlQaeda alates 2001. aastast olnud sunnitud läbi tegema suuri organisatsioonilisi muutusi. Kuigi Al-Qaeda ideoloogial on järgijaid ligi 80 riigis12, ei saa sellestt enam rääkida kui rangelt struktureeritud organisatsioonist, milles kehtib sõjaväelise organisatsiooniga sarnanev käsuliin.

Al-Qaeda on oma kaubamärgina kuulsaks saamise eesmärgi saavutanud: pearätti kandev Pigem on Al-Qaedast saanud džihadistpommipilduja-terrorist on jõudnud legomehikestele sobivat relvastust ja sõjavarustust tootva liku ideoloogia bränd, mis kutsub enda väikefirma BrickArms LLC abiga laste mänguasjakasti. lipu alla ühinema neid, kes on huvitatud ülemaailmsest islamistlikust džihaadist13.

Samas on Al-Qaedal säilinud selge liider bin Ladeni isikus ning araabia maades ja Põhja-Aafrikas tegutsevate regionaalsete grupeeringute juhte võib käsitada kui kesktaseme juhtkonda. Seega võib väita, et Al-Qaeda on ühtaegu nii organisatsioon kui ka liikumine14, mille raames saab eristada kolme taset: 1) “tuumik”, mis koosneb Osama bin Ladenist ja tema lähematest kaasvõitlejatest; 2) “võrgustik”, kuhu kuuluvad pikaajalise relvastatud võitluse kogemusega mudžahiidid; näitena võib tuua Jeemenis tegutseva Al-Qaeda Araabia Poolsaarel15 (AQAP); 3) “liikumine”, mille moodustavad Al-Qaeda ideoloogia omaks võtnud rakukesed; üheks selliseks oli Hollandis tegutsenud Hofstadi grupp.16 Ülalmainitud struktuurimuutuste tõttu on viimastel aastatel Al-Qaeda tegevuse raskuspunkt kandunud keskselt juhitud operatsioonidelt regionaalsete ja isetekkeliste gruppide tegevusele. Analüütikute hinnangul on oodata selle suundumuse jätkumist ka tulevikus. Omaalgatuslike rakukeste ja üksiküritajate tähtsust on mõistnud ka Al-Qaeda regionaalsete organisatsioonide liidrid, kes on kutsunud oma järgijaid üles sooritama tehniliselt lihtsaid rünnakuid käepäraste vahenditega.17 Selleks et taoline taktika edukaks osutuks, on vaja piisavalt suurt toetajaskonda maailma 8

Esposito, J. 2002. Lk 10.

9

Ayman Al-Zawahiri on sündinud 1951. aastal Egiptuse pealinnas Kairos. Viieteistaastaselt liitus ta islamistliku liikumisega Moslemi Vennaskond. 1970. aastate alguses asutas oma grupeeringu, millest hiljem kasvas välja Egiptuse Islami Džihaad (Egyptian Islamic Jihad – EIJ).

2001. aastal liitus EIJ ametlikult Al-Qaedaga ja lakkas iseseisva organisatsioonina olemast. <http://www.globalsecurity.org/military/world/ para/zawahiri.htm>, (10.05.2010).

10 Al-Qaeda viljeldav range islami vorm (salafism) taotleb islamimaailma kunagise hiilguse taastamist kalifaadi kujul. Seda eesmärki loodetakse täita mõõdukate islamiriikide valitsuste kukutamisega ja riigipiiride kaotamisega. (Sageman, M. 2004. Understanding Terror Networks. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, lk 1−15.)

11 Rashid A. 2007. On Bin Laden’s 50th Birthday, Al Qaeda Structure Still Strong. – EurasiaNet 03.09.2007. <http://www.eurasianet.org/ departments/insight/articles/eav030907a.shtml>, (02.03.2010).

12 Männik, E. 2007. Terrorismi minevik, olevik ja tulevikuväljavaated. – KVÜÕA toimetised, 8. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 21. <http://www.ksk.edu. ee/est/toimetised/toimetised8>, (10.03.2010).

13 Hoffman, B. 2005. Al-Qaeda Then and Now. – Al-Qaeda Now: Understanding Today’s Terrorists. Edited by Greenberg, K. J. Cambridge, New York: Cambridge University Press, lk 10.

14 Bergen, P. 2005. Al-Qaeda then and now. – Al-Qaeda Now: Understanding Today’s Terrorists. Edited by Greenberg, K. J. Cambridge, New York: Cambridge University Press, lk 6.

15 Al-Qaeda in the Arabian Peninsula (autori tõlge).

16 Neumann, P. R. 2009. Joining Al-Qaeda. Jihadist Recruitment in Europe. London: Routledge Press, lk 16.

17 Stewart, S. 2010. Jihadism in 2010: The Threat Continues. – STRATFOR Global Intelligence. 06.01.2010. <http://www.stratfor.com/ weekly/20100106_jihadism_2010_threat_continues?fn=9816162417>, (06.05.2010).

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

43

ÜLEVAADE islamiusuliste kogukonnas. Toetajate seast saab seejärel hakata värbama uusi organisatsiooni liikmeid. Endine CIA töötaja ja terrorismiekspert Marc Sageman on väitnud, et pärast 2001. aasta 11. septembrit organisatsioonist liikumiseks muutunud Al-Qaedas ei toimu tsentraalselt juhitud värbamist enam peaaegu üldse, vaid initsiatiiv lähtub pigem altpoolt. Sellest tulenevalt langeb uute liikmete värbamise ülesanne kohalike rakukeste õlgadele.

L u u r etee Lu e t e e n ist istuste vä ärr b a am mispõh i sp õh imõtte i m õt t e d Riiklike eriteenistuste jaoks seisneb värbamine (õigupoolest värbamisprotsess, mis on aeganõudev ja eriteenistuste puhul ka ressursimahukas) kellegi kallutamises salajasele koostööle, mis on tihti seotud riskiga isiklikule julgeolekule. Niisugusena nõuab see head inimesetundmist ning oskust näha inimeses neid jooni ja omadusi, mille abil saab tema käitumist üldistes piirides ette aimata ja suuEriteenistuste värbamistenata. Eriteenistuste värbamistegevus on enamasti jaotatud kindlateks etappigevus on enamasti jaotatud deks, mis tuleb ellu viia õiges järjekorras ja järgides kindlaid protseduure, mis suurendavad eduka värbamise tõenäosust. Need protseduurid ja reeglid peakindlateks etappideks, mis tuvad tagama värbamise õnnestumise (mida ei saa kunagi garanteerida) ning leb ellu viia õiges järjekorras värbamiskatse edukuse eriteenistuse jaoks võimalikult vähese riskiga. Mõned ja järgides kindlaid protsevärbamisprotsessi etapid moodustavad osi pikemaajalistest operatsioonidest.

Peale selle kujundab värbamisprotsessi ka asjaolu, et objektiks võib olla nii duure, mis suurendavad edupotentsiaalne kõrge usaldusastmega eriteenistuse töötaja kui ka agent, keda ka värbamise tõenäosust. võidakse kasutada vaid piiratud aja jooksul ja kellele ei usaldata väga olulist salajast informatsiooni.18 Värbamisprotsess ja töö agendiga on üldiselt jaotatud järgmisteks etappideks: 1) värbamisobjekti leidmine; 2) värbamisobjekti kohta informatsiooni kogumine ja taustakontroll; 3) hinnangu andmine värbamisobjektile; 4) värbamine ise – värbamisobjekti koostööle kaasamine; 5) agendi usaldusväärsuse kontroll; 6) agendiga kontakti hoidmine ja tegevuse suunamine; 7) kontakti ja koostöö lõpetamine agendiga.19 Agentide motivatsioon koostööks eriteenistusega võib olla väga erinev, ulatudes ahnusest, hirmust, edevusest, avantürismist, solvumisest ja kättemaksuhimust kuni usulise ja rahvusliku kuuluvuse, poliitiliste vaadete ning kodaniku kohusetundeni. Enamjaolt saab need põhjused jagada kahte suurde kategooriasse: majanduslikud ja ideoloogilised/isiklikud. Mõlemad kategooriad on eriteenistuste jaoks üldiselt võrdse tähtsusega, kuigi maailmavaatelistel kaalutlustel tegutsevaid agente peetakse enamasti mõnevõrra usaldusväärsemateks. Näiteid kirjeldatud motivatsioonide kasutamisest värbamisel võib tuua paljude eriteenistuste praktikast. Näiteks Herman Simmi juhtumi puhul saab eristada kolme motivaatorit: solvumine, auahnus ja majanduslik kasu, millest tulenevalt olid tal nii isiklikud kui ka materiaalsed põhjused koostööks eriteenistusega. Kui arvestada ka tema ametikohast tulenevat juurdepääsu suurele hulgale salastatud teabele, oli tema väärtus Vene föderatsiooni välisluureteenistuse jaoks väga suur.20

Vär V är b am in ine va ass t a av va all t A All - Q Qae a e da d a tr t r e e n in i n guma g u m an n ua u aal a lile ile Al-Qaedat puudutavaid materjale on viimastel aastatel nii trükitult kui ka elektrooniliselt avaldatud väga palju, kuid organisatsiooni värbamistegevust puudutavaid materjale on avalikult kättesaadaval üsna vähe. Üks huvitav seda teemat käsitlev dokument on internetis avaldatud nn Al-Qaeda treeningumanuaal21. Selle autoriks peetakse Ali Abdelsaoud Mohamedi, kireva elukäiguga meest, kes on teeninud nii ohvitserina Egiptuse luures kui allohvitserina USA erivägedes ning samal ajal olnud seotud radikaalsete ringkondadega22. Kuna Mohamedil on formaalne sõjaline ja luureharidus ning pikk töökogemus käsitletavas valdkonnas, on igati loogiline, et tema koostatud õp18 Ронин, Р. 1997 Своя разведка. Минск: Харвест, lk 62.

19 Ibid., lk 63.

20 Kaitsepolitsei aastaraamat 2008. Online-versioon: <http://www.kapo.ee/cms-data/_text/38/44/files/kapo-aastaraamat-est-v.pdf>, (12.04.2010), lk 14−15.

21 Al-Qaeda Manual. http://www.justice.gov/ag/manualpart1_1.pdf, (16.05.2010).

22 Wikipedia. Ali Mohamed. <http://en.wikipedia.org/wiki/Ali_Mohamed>, (17.04.2010).

44

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE pematerjal sisaldab üldjoontes samu asju, mida teisedki seda teemat käsitlevad trükised. Sellest võib järeldada, et Al-Qaeda ei ole hakanud nii-öelda jalgratast leiutama ja on kasutanud ära juba olemasolevaid teadmisi. Infoallikate värbamisele on käsiraamatus pühendatud eraldi alapeatükk23. Al-Qaeda spetsialistid eristavad agentide värbamisprotsessis järgmisi etappe.

1. Agendi leidmine – sobiva isiku tuvastamine ja tema kohta esialgse taustauuringu tegemine.

2. Hindamine – jälgimine ööpäev läbi, harjumuste analüüs, põhjalikum taustauuring.

3. Kontakti loomine – objektiga sidemete sisseseadmine sobiva kattevarjuga ja varjates kontakti tegelikke põhjuseid. Selles etapis võidakse vastavalt vajadusele kasutada mitut kontaktisikut.

4. Värbamine – kas otseselt, kui isikule tehakse ettepanek teatud tasu eest töötada Al-Qaeda heaks, või kaudselt, kui isikult kogutakse infot ilma tema teadmata.

5. Kontrollimine – agendi usaldusväärsuse kontrollimine ülesannete andmise kaudu, näiteks agendi edastatud teabe võrdlemine teistest allikatest saaduga.

6. Väljaõpe – lisaoskuste õpetamine isikutele, kes on värvatud teadlikule koostööle. Väljaõppe iseloom sõltub ülesandest ja agendi isikust.

7. Agendi juhtimine – jätkuvale koostööle motiveerimine kas tasu abil või kasutades ähvardusi ja vägivalda. Saab ka kasutada kombineeritud lähenemist.

8. Koostöö lõpetamine – kontakti katkestamine, kui operatsioon saab läbi või kui agent osutub kasutuks.

Nagu esitatud loetelust ilmneb, on Al-Qaeda käsiraamatus esitatud värbamisprotsessi üldskeem sarnane eriteenistuste omaga (vt tabel 1). Erinevustena torkavad ehk silma eriteenistuste suurem rõhuasetus potentsiaalse agendi hindamisele (eraldi nimetatud) ning Al-Qaeda suurem rõhuasetus agendi väljaõppele.

Tabel 1

Al-Qaeda ja eriteenistuste värbamisprotsesside võrdlus Jrk nr

Eriteenistuste värbamisprotsess

Al-Qaeda värbamisprotsess

1.

Värbamisobjekti leidmine

Värbamisobjekti leidmine

2.

Värbamisobjekti kohta informatsiooni kogumine ja taustakontroll

Värbamisobjekti taustakontroll ja hindamine

3.

Hinnangu andmine värbamisobjektile

Kontakti loomine värbamisobjektiga

4.

Värbamisobjekti koostööle kaasamine

Värbamisobjekti koostööle kaasamine

5.

Agendi usaldusväärsuse kontroll

Agendi kontrollimine

6.

Agendiga kontakti hoidmine ja tegevuse suunamine

Agendi väljaõpe

7.

Agendiga kontakti ja koostöö lõpetamine

Agendi tegevuse suunamine

Järgmisena esitab manuaal võimalikud motivatsioonid, millele tuginedes saab uusi Al-Qaeda liikmeid värvata.

Nendeks on väljapressimine, kasuahnus, seiklushimu, eriskummalised hobid või seksuaalne sättumus, veendumused ja poliitilised vaated ning hirm vägivalla ees. Huvitaval kombel ei ole esitatud loetelus otseselt välja toodud usulist motivatsiooni, vaid on kasutatud üldist sõna “veendumused”. Samuti torkab silma, et raamat näeb ette agentide värbamist väljapressimise ja vägivallaga hirmutamise teel. Oma uurimistöö käigus on autor jõudnud järeldusele, et selliseid äärmuslikke võtteid pigem välditakse. Uusi liikmeid püütakse värvata võimaluse korral positiivsete võtetega, mitte hirmu ega vägivalla abil. Teatud mööndustega võib vaimseks väljapressimiseks nimetada sotsiaalset survet (kas näilist või tegelikku) radikaalsete organisatsioonidega liitumiseks, mida mõnikord islamiusuliste kogukondades esineb24. Erinevalt eriteenistustest ei saa Al-Qaeda liikmete puhul majanduslikku motivatsiooni pidada peamiseks, vaid siiski pigem lisahüveks. Tugevaks motivaatoriks võib pidada ka seiklushimu (noorte meeste soov ise Al-Qaedaga liituda – sisemine avantürism), mida tekitab karismaatilise juhi pakutav võimalus osaleda oma kogukonna silmis olulises tegevuses. Arvestades kogukonna tähtsust islami kultuuris, võib soovi selle jaoks midagi olulist ära teha käsitada teatavas mõttes ka kui kodaniku kohusetunnet.

23 Selle tekstiosa on autor tinglikult nimetanud alapeatükiks, kuigi internetis kättesaadav manuaali ingliskeelne tõlge on kohati raskesti jälgitava ning muutliku vormistuse ja ülesehitusega.

24 Huesmann, L. R. 2004. How To Grow a Terrorist Without Really Trying. 13.03.2004. <http://www.rcgd.isr.umich.edu/roots/Huesmann.

HowToGrowTerrorists.pdf>, (04.03.2010), lk 3.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

45

ÜLEVAADE Autori uuritud näidetes ei ole esinenud eriskummaliste hobide või seksuaalse sättumuse ärakasutamist ega otsest hirmutamist, kuigi AlQaeda käsiraamat sellise võimaluse välja pakub. See võib olla tingitud asjaolust, et radikaalsed islamiorganisatsioonid võtavad enda ridadesse vaid pühendunud usklikke, kelle puhul taoliste kõrvalekallete esinemine ei ole aktsepteeritav. Esitatud loetelu eriteenistuste omaga võrreldes selgub, et suuremalt jaolt on tegu samade motivaatoritega. Omaette tähelepanuväärne on isikutering, kelle seast soovitatakse uusi liikmeid otsida.

Nimelt soovitatakse sobivaid kandidaate otsida kurjategijate, seiklejate, mingil moel raskustesse sattunud Kui XX sajandi algul oli läänemaailma elukorralduse kukutajate iidoliteks habemikud Karl Marx ja Friedrich Engels, siis nüüd pürgivad nende asemele Osama bin Laden ja Ayman Al-Zawahiri. inimeste, aga ka teenindus- ja transporditöötajate, üliõpilaste, sõdurite, poliitilise opositsiooni ja ametnike seast. Seega võib järeldada, et Al-Qaeda ei otsi enamasti informatsiooniallikaid, vaid ennekõike inimesi, kellel on ligipääs kindlatele infrastruktuuriobjektidele, kes töötavad kindlates majandusharudes ja riiklikes struktuurides või keda oleks lihtne koostööle ahvatleda.

Vär V är b am isop i s op e r a att s i oon i k kss va v allmistumin mistumine Põhimõtteline erinevus riiklike luureteenistuste ja Al-Qaeda tegevuse vahel ilmneb, kui vaadelda, kes värbamisoperatsioone ellu viib. Luureteenistustes juhitakse värbamisoperatsioone enamasti tsentraalselt ning nende õnnestumiseks kasutatakse kogu organisatsiooni võimekuste spektrit. Selles suhtes saab luureteenistusi teataval määral võrrelda 2001. aasta eelse Al-Qaedaga. Olukorras, kus Al-Qaeda formaalne struktuur üha enam hägustub, on organisatsiooni tuumiku juhitud värbajad Uusi liikmeid püütakse värasendunud teiste isikute ja organisatsioonidega. Üldjuhul võib neid jagada kolme kategooriasse. vata võimaluse korral posi“Väravorganisatsioonid”25 – organisatsioonid, mis ise tingimata ei protiivsete võtetega, mitte pageeri vägivalda, kuid mille ideoloogia suunab nende liikmeid radiega vägivalla abil. kaalsete vaadete poole. Samas vahendavad nad ka kontakte uusliikmete ja radikaalide vahel. Väravorganisatsiooni tüüpiliseks näiteks on Jamaat al-Tabligh, mis on viimastel aastatel aktiivselt ka Eesti moslemikogukonnaga kontakte otsinud.26

hirmu

Radikaalsed imaamid27 – radikaalsete islamistlike vaadete peamiste edasiandjatena etendavad nad olulist rolli isiku radikaliseerumise ja indoktrineerimise algperioodil, kuid hilisemates faasides nende tähtsus üldjuhul väheneb. Religioossete autoriteetidena annavad nad terroristlikule tegevusele usulise õigustuse. Samuti võivad nad olla kontaktisikuteks eri rakukeste vahel.

Aktivistid – sageli autoriteetsed kogukonnaliikmed, kes tegutsevad ideelistel kaalutlustel. Erinevalt radikaalsetest imaamidest ei ole nad enamasti usulised liidrid, vaid pigem intellektuaalid. Neist võivad kujuneda uute rakukes25 Gateway organisations (autori tõlge).

26 Kaitsepolitsei aastaraamat 2009. Kaitsepolitseiamet. Tallinn: Iloprint, lk 26.

27 Imaam – kuna islamis puudub kristlusele omane selge vaimulike hierarhia, võib mõiste tähendus olenevalt kontekstist mõnevõrra varieeruda, kuid enamjaolt peetakse silmas mošees palvust juhtivat vaimulikku (autori märkus).

46

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE te loojad ja juhid, kes oma isikuomadustele toetudes värbavad endale järgijaid. Nende kaudu toimub ka loodud rakukeste suhtlus teiste samalaadsete gruppidega.28 Kõik ülalnimetatud tegutsevad paikades, kus on olemas piisav kandidaatide valik. Nendeks paikadeks võivad olla islamiusuliste kogunemiskohad; samuti kohad, kus inimesed on psühholoogiliselt haavatavad, või nn värbamismagnetid, kuhu islamistidega lii-tumisest huvitatud ise kohale tulevad. Tüüpilise kogunemiskoha näitena võib tuua mošeed ja noortekeskused, mis mängiVõib küll näha mõningaid vad suurt rolli kohaliku islamikogukonna igapäevases elus. Need on kõigühisjooni julgeolekujõudude ile avatud ning neist käib iga päev läbi suur hulk inimesi, mistõttu värbajad saavad nende seast endale huvipakkuvaid isikuid otsida ja neid jälgida. kätte langenud või rünnaku- Psühholoogilise haavatavuse seisukohast on kõige sobivamateks kohtates surma saanud terroristide deks vanglad, kus religioon pakub sotsiaalse võrgustiku asendust neile, vahel, kuid üha enam satub kes on oma tavapärasest elust eraldatud. Peale selle on vangid pika aja vältel omavahel suhteliselt tihe-dalt koos, mis soodustab radikaalsete terroristlikesse organisatsioo- ideede levikut vangilt vangile. Ka Richard Reid, kes üritas 2001. aastal nidesse ka selliseid isikuid, kingadesse peidetud lõhkeainet lennukis lõhata, alustas oma teed radikaalse islami poole vanglas29. Vang-latele sarnase loogika alusel liigituvad kellel neid omadusi ei esine. psühholoogilise haavatavuse paikade alla ka põgenike ja asüülitaotlejate laagrid.

Värbamismagnetite alla liigituvad kohad, millel on islamistidega seostatav maine. Seetõttu kogunevad sinna isikud, kes on ise huvitatud Al-Qaedaga liitumisest. Need kohad võivad ühtlasi liigituda kas ühe või teise eespool kirjeldatud kategooria alla, kuid ei pruugi seda ilmtingimata olla.30 Värbamise seisukohast väga huvitavad kohad on med-resed31, mis liigituvad sageli korraga mitmesse kategooriasse. Esiteks on need moslemite kogunemiskohad, kus kooskäijad on eeldatavalt suure usulise aktiivsusega. Samal ajal on tegu psühholoogilise haavatavuse paikadega, sest enamik medreste õpilasi on väga noored ja oma peredest eraldatud. Samas võib tegu olla ka värbamismagnetiga, sest paljudel medrestel on radikaalse islami jutlustamise paikade maine ning sealsed õpetajad on tuntud oma islamistlike vaadete poolest.

Värr b am i s e h u v iob Vä i ob je jek ktt i d Olles vaadelnud värbamise protsessi ja värbajaid, tuleks käsitleda ka isikuid, keda värvatakse. 2008. aastal ajalehes The Daily Telegraph ilmunud artiklis käsitletud Briti vastuluureteenistuse MI5 raporti kohaselt on võimatu luua nüüdisaja terroristi ühest profiili32. Võib küll näha mõningaid ühisjooni julgeolekujõudude kätte langenud või rünnakutes surma saanud terInternet on anonüümsust roristide vahel, kuid üha enam satub terroristlikesse organisatsioonidesse ka pakkuv teabekanal, mis võiselliseid isikuid, kellel neid omadusi ei esine. Ühe võimalusena võib profiili 33 koostades arvesse võtta kuut kriteeriumi : usku, sugu, vanust, perekonnamaldab oma sõnumit odavalt seisu, haridust, majanduslikku olukorda ja vaimset tervist.

edastada paljudele korraga.

Al-Qaeda liikmeks on suure tõenäosusega islamiusuline, kelle usuline aktiivsus võib olla mingil hetkel enne värbamist järsult kasvanud. Samuti võib tegu olla hiljuti islamisse pöördunud inimesega34. Seda aktiivsust saab vaa-delda kui üht värbamisele allumise põhjust (veendumused ja vaated). Al-Qaeda liikmete keskmiseks vanuseks on mõnedes uurimustes pakutud 26 aastat. See on põhjendatav asjaoluga, et värbamisel otsitakse sageli kandidaate, kes on varastes kahekümnendates. Hariduslikku tausta uurides selgub, et Al-Qaeda liikmete seas on kõrgharitute protsent kõrgem kui nende päritoluriikides keskmiselt. Seejuures on peaaegu eranditult tegu tehnilise haridusega35. Vastavalt Al-Qaeda manuaalile on üheks 28 Neumann, P. R. 2009. Lk 31−40.

29 BBC News. Who is Richard Reid? 28.12.2001. <http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/1731568.stm>, (1.05.2010).

30 Neumann, P. R. 2009. Lk 21−29.

31 Medrese – õppeasutus islamis, kus õpetatakse traditsioonilisi religiooniteadusi. Paljudes piirkondades, nt Afganistanis ja Pakistanis, peavad medreseid just islami fundamentalistid. (Hämeen-Anttila, J. 2006. Islami taskusõnastik. Tallinn: Koolibri, lk 20.)

32 Knapton, S.; Gardham, D. 2008. MI5: Terrorists not frustrated religious loners. – The Daily Telegraph, 21.08.2008. <http://www.telegraph. co.uk/news/uknews/2593626/MI5-Terrorists-not-frustrated-religious-loners.html>, (23.04.2010).

33 Sparago, M. 2007. Terrorist Recruitment. The Crucial Case of Al-Qaedas Global Jihad Terror Network. New York University: Center for Global Affairs. <http://www.scps.nyu.edu/export/sites/scps/pdf/global-affairs/marta-sparago.pdf>, (24.04.2010).

34 Silber M. D.; Bhatt A. 2007. Radicalization in the West: the Homegrown Threat. <http://info.publicintelligence.net/NYPDradicalization. pdf>, (15.05.2010), lk 23.

35 Sageman, M. 2004. Understanding Terror Networks. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, lk 74−76.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

47

ÜLEVAADE huvipakkuvaks isikuterühmaks üliõpilased, kelle puhul on täidetud mõlemad eelmainitud tingimused. Muude näitajate puhul on keeruline nimetada kindlaid ühisjooni, kuna perekondlik ja varaline seis võivad varieeruda. Küll aga võib väita, et Al-Qaeda väldib isikuid, kellel on vaimseid probleeme, kuna neid peetakse turvariskiks36. Tähele tuleb panna asjaolu, et loetelust on välja jäetud rahvus ja rass, kuna Al-Qaeda pöörab järjest rohkem tähelepanu ka mittearaablaste värbamisele37.

IIn n t er e r n et e t om a an nda ab b jä j ärr je j e sstt suur s u u r e ma m att tä t äh h tsust tsust Lõpetuseks tuleks pöörata tähelepanu olulisele ideoloogilise võitluse vahendile, internetile. Kuna võrguteenused on üha odavamalt ja laiemalt kättesaadavad, on igati loogiline, et ka terroristlikud organisatsioonid kasutavad nende pa-kutavaid võimalusi enda eesmärkide täitmiseks. Internet on anonüümsust pakkuv teabekanal, mis võimaldab oma sõnumit odavalt edastada paljudele Nimelt ei ole sugugi kõik in- korraga. Erinevalt tavameediast saab võrgukeskkonnas sõnumi sisu paremini ternetis radikaalsete seisu- oma vajaduste järgi kujundada38.

kohtadega esinevad isikud tõelised terroristid või islamistliku ideoloogia autoriteetsed levitajad.

Interneti olulisust oma sõnumi levitamisel on tunnistanud ka Al-Qaeda tuumik, kes on oma järgijatele esitanud üleskutseid islamistliku propaganda salvestamiseks ja levitamiseks. Kuna Al-Qae-daga seotud internetilehekülgede eluiga on suhteliselt lühike, tagab selline võrgustikupõhine levitamine teabe olemasolu ka siis, kui teenusepakkuja sulgeb algallikaks oleva võrgulehekülje.39 Teemat uurinud USA ajakirjanik Paul Eedle on isegi esitanud seisukoha, et interneti levikut võib pidada tähtsaimaks üksikfaktoriks Al-Qaeda edus. Tema hinnangul on Al-Qaeda jaoks olulised interneti ülemaailmne ulatus ja selle pakutavad võimalused kahepoolseks turvaliseks suhtlemiseks teineteisest kaugel paiknevate poolte vahel.40

O V E R V I E W

Värbamise seisukohalt tähendab interneti levik seda, et olukorras, kus Al-Qaeda tuumik on olnud sunnitud minema põranda alla, saab näost näkku suhtlemist suuresti asendada sidepidamisega võrgupõhiste sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Kuna MSNi ja Twitteri sarnased rakendused on noorte seas (meenutagem, et Al-Qaeda liikmete keskmine vanus on 26 aastat) üha populaarsemad, on igati loogiline, et ka terroristlike organisatsioonide värbajad pööravad oma tähelepanu nendele. Kuigi terrorismieksperdid on praegu valdavalt seisukohal, et võrgusuhtlus on pigem ettevalmistavaks faasiks ja kogu värbamisoperatsiooni elluviimine ilma kordagi füüsiliselt kohtumata on pigem harvaesinev erand, hoiatas Hollandi luureteenistus AIVD41 siiski juba 2006. aastal, et internet aitab oluliselt kaasa noorte iseradikaliseerumisele ja omaalgatuslike rühmade tekkimisele42. Peale selle asetab internet riiklike julgeolekuasutuste ette uue probleemi. Nimelt ei ole sugugi kõik internetis radikaalsete seisukohtadega esinevad isikud tõelised terroristid või islamistliku ideoloogia autoriteetsed levitajad. Tõeliselt ohtlike isikute eristamine nendest nõuab korrakaitseasutustelt aga lisaressursse.

Al-Qaeda Recruits Members Like Agencies Recruit Spies A H Having lost up to three-quarters of its members, Al-Qaeda can still influence international security by its actions.

For that, the organisation must compensate its losses with the recruitment of new members. The 2nd LieutenFo ant Ragnar-Aleksander Jõgi, whose ENDC main course thesis was recognised as the best this year, reaches a a co conclusion that there are similarities between Al-Qaeda’s recruitment methods and state intelligence recruitment m methods.

36 Sparago, M. 2007.

37 Al-Shishani, M. B. 2005. Westerners Being Recruited by Al-Qaeda. – Terrorism Focus, Volume 2, Issue 23. <http://www.jamestown.org/ single/?no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=626> (28.04.2010).

38 Weimann, G. 2006. Terror on the Internet: the new arena, the new challenges. Washington (D.C.): United States Institute of Peace Press, lk 30.

39 Weimann, G. 2006, lk 66−68.

40 Eedle, P. 2005. Al-Qaeda`s Media Strategy. – Al-Qaeda Now: Understanding Today’s Terrorists. Edited by Greenberg, K. J. Cambridge, New York: Cambridge University Press, lk 126.

41 Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst – ühendatud luure- ja julgeolekuteenistus (autori tõlge).

42 Violent Jihad in the Netherlands. Current Trends in the Islamist Terrotist Threat. 2006. The Hague: Ministry of the Interior and Kindgom Relations. <http://www.investigativeproject.org/documents/testimony/50.pdf>, (06.05.2010), lk 6.

48

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE

Meist sõltub!

Kaitseväe logistikakeskus aastal 2009 I osa Tänapäeval ei ole enam võimalik korrata Vabadussõja imet ning isegi kõige isamaalisemat ja kaitsetahtelisemat võitlejat ei saa saata sõtta, andes talle vintpüssi, kümme padrunit ja poolteist meetrit nööri püssirihmaks, lohutusega, et kõik muu varustus on vastase käes, tuleb vaid lahingus tublisti soomust teha. Kaitseväe logistikakeskus on teinud jõulisi edusamme, et Eesti kaitseväe taastamisaja sisuliselt Vabadussõja alguse mõõtu Nende sõjaväelogistikute tetagalast ehitada välja moodne, NATO liikmesriigi sõja- gevushaare ja vastutus ulatub väele kohane logistikateenistus. Leitnant Marek Miil võ- üle maailma ehk siis kõikjale, tab järgnevalt kokku, kuhu on kaitseväe logistikakeskus kus Eesti sõdur täidab tänapäeval oma teenistuskohujõudnud oma arenguga 2009 aasta lõpu seisuga. seid.

“Kaitseväes ei ole arenguvaldkonda, mida sõjaväelogistikute igapäevane töö ei mõjutaks. Sõjaväelogistikutest sõltub, kuidas suudab Eesti kaitsevägi täita oma ülesandeid, olgu siis keerulistel välisoperatsioonidel Afganistanis või Eesti reservarmee võitlusvõimekuse ja -valmiduse tõstmisel.” Need sõnad lausus kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma tervituses sõjaväelogistikutele kaitseväe logistikakeskuse taasloomise 7. aastapäeval.

Kaitseväe logistikakeskus on Eesti riigikaitse alustalasid ning sõjalise kaitsevõime garante. Seda vastutusrikast rolli on sõjaväelogistikud kandnud juba alates Eesti vabariigi loomise päevilt 1918. aastal, läbi kogu Vabadussõja ja kuni Teise maailmasõjani. Kuid 1940. aastal usaldasid tollased Eesti poliitikud rohkem diplomaatiat kui oma relvajõudude tugevust.

Taasloodud kaitseväe logistikakeskuse eelarve kogusuurus oli 2009. aastal ühes kaitseväe tsentraalsete kuludega ning oma organisatsiooni eelarvega miljard krooni. Kaitseväe logistikakeskuse enda varade kogumaksumus oli 2,1 miljardit, neist bilansilised varad 1,8 miljardit. Praegu teenib kaitseväe logistikakeskuses u 470 teenistujat.

Neist u 70 on ohvitserid, u 200 allohvitserid ja kaadrisõdurid ning u 200 ametnikud ja töölised. Nende sõjaväelogistikute tegevushaare ja vastutus ulatub üle maailma ehk siis kõikjale, kus Eesti sõdur täidab tänapäeval oma teenistuskohuseid.

Kaitseväe logistikakeskuse visiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega. Keskuse missiooniks on olla arvestatav ja usaldusväärne partner kaitseväes, Eesti riigis ja meie liitlaste hulgas.

Sõjaväelogistikute teenistuse eripäraks on, et teiste kaitseväelaste jaoks on nende igapäevane tegevus tavaliselt vähemärgatav. Põhjuseid on kolm. Esiteks ei ole sõjaväelogistikud need, kes piltlikult öeldes lippude lehvides ja fanfaarihelide saatel sööstavad esimestena lahingusse ning keda seetõttu pärjatakse kuulsuse ja võiduloorberitega.

Teiseks, kaitseväelased enamasti ei tea ega hooma, milline on sõjaväelogistikute töö maht ja panus ka pealtnäha lihtsaimate asjade olemasolu taga: alates paberist kontorilaual, laigulisest mütsist peas ning lõpetades remonditud kasarmu ja igapäevase sooja toiduga väeosas. Need asjad näivad sedavõrd elementaarsed, vajadusel alati kättesaadavad, et unustatakse endalt küsida, tänu kellele ja kuidas kogu varustus olemas on ning kuidas argipäevane töökeskkond tekib. Kolmandaks ongi sõjaväelogistikute roll olla tagaplaanil ning täita märkamatult oma kohust, andes endast Eesti sõduri võitlusvõime nimel parim.

Artikli eesmärgiks on anda põgus ülevaade kaitseväe logistikakeskuse 2009. aasta tegevusest. Ruumipuudusel ei saa kõike aasta jooksul tehtut dokumenteerida, kuid olgu see napp kirjatükk lugupidamisavaldus neile sõjaväelogistikutest ohvitseridele, allohvitseridele, kaadrisõduritele ning ametnikele ja töölistele, kes päevast päeva panustavad meie kaitseväe võitlusvalmidusse ja jätkusuutlikusse.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

49

ÜLEVAADE

Kõik haubitsad said endale relvapassi.

M at e r j al it Mater i t e e n i st u s Materjaliteenistuse koosseisu kuulusid 2009. aastal varustusjaoskond, inventeerimise sektsioon, standardiseerimise ja kodifitseerimise sektsioon ning planeerimisjaoskond.

Varustusjaoskonna läinud aasta üheks märkimisväärsemaks saavutuseks on kaitseväe laskemoona andmebaasi taastamine, mille tulemusena on kaitseväe logistikakeskusel ülevaade laskemoona liikumisest kaitseväes. Aasta jooksul anti välja ligikaudu 350 relvastusse puutuvat käskkirja, millest olulisemaid on “Relvastuse liikumise ja arvestuse kord kaitseväes”.1 Mullu augustis alustas materjaliteenistus relvapasside väljaandmist kõikidele kaitseväes kasutusel olevatele suurema kui 20-mm kaliibriga relvadele: tanki- ja õhutõrjerelvasüsteemidele, optilistele ja optroonilistele seadmetele ning tulejuhtimis- ja mõõteseadmetele.2 Enam kui sajaleheküljelistes relvapassiRiidevarustuse elutsüklit on des on nüüd kirjas relva standard- ja lisavarustus, tehnilised kontrolltoimingud, remontimised ja hooldamised, rikked, modifitseerimised, ümberehitamised, aidanud pikendada ka varus- relvaraua ja relvaosade andmed ning informatsioon testlaskmiste kohta. Reltuse kõrgem kvaliteet, kasu- vapassi kasutuselevõtt aitab kaitseväe logistikakeskusel teha relvade elutsükli tajate aasta-aastalt paranev kohta õigeid otsuseid. Näiteks saab planeerida relvade hooldus- ja remondivajadusi ning aegsasti tellida varuosasid. Samuti on olemas teave selle kohta, suhtumine oma varustusse ja kui mitu lasku saab konkreetset relvast veel teha, ehk millal on vaja mõni relv uuega asendada. head ladustamistingimused.

Tulemusi on hakanud andma riidevarustuse ringluse nn uuendatud elutsükkel.

See on pikendanud enamiku riidevarustuse kasutamisaega seniselt kahelt-kolmelt aastalt kolme kuni viie aastani. Rakmete ja seljakottide ringluse elutsükli pikendamisel on saavutatud kasutusaeg kümme aastat. “See, et sõdurile väljastatavast varustusest on umbes kolmveerand kasutatud, näitab kaitseväe

50

1

Kinnitatud kaitseväe juhataja 17.08.2009 käskkirjaga nr 326.

2

Välja arvatud õlalt lastavad relvad.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE logistika toimimist, kuna kaitsevägi suudab oma varustust hoida käigus täpselt nii kaua, kui seda plaaniti kasutada juba hankimisel,” on tõdenud riide- ja erivarustuse sektsiooni juhataja Jaana Sepp materjaliteenistuse varustusjaoskonnast.

Riidevarustuse ringluse elutsüklit on aidanud pikendada 2005. aastal kaitseväe logistikakeskuse riide- ja erivarustuse remondi- ning hooldustöökoja loomine, 2006. aastal kaitseministri kinnitatud, riidevarustuse käitlust korraldavad õigusaktid, 2008. aastal käivitatud andmebaas kaitseväe ja Kaitseliidu riidevarustuse haldamiseks ning korduvalt kasutatava varustuse jaoks kahe lao avamine.

Riidevarustuse elutsüklit on aidanud pikendada ka varustuse kõrgem kvaliteet, kasutajate aasta-aastalt paranev suhtumine oma varustusse ja head ladustamistingimused.

Olulisematest kaitseotstarbelistest hangetest nimetagem uute unikaalse mustriga (nn Eesti digilaik) suviste välivormide ostu.

Materjaliteenistuse inventeerimise sektsioon loodi alles läinud aasta alguses. Veebruaris 2009 mehitati selle sektsiooni esimesed kaks ametikohta. Sektsiooni ülesandeks on korraldada kaitseväe logistikakeskuse varade inventeerimist, kontrollida kaitseväe varade inventeerimist ning hinnata kaitseväe varade seisukorda ja kasutuskõlblikkust.

“Kahe uue spetsialisti teenistusse võtmine on esimene samm selle inventeerimissektsiooni käimalükkamisel ning inventeerimisteadmiste ja -oskuste ühte struktuuriüksusesse talletamisel,” on sektsiooni loomist kommenteerinud materjaliteenistuse ülem kapten-major Roman Lukas. Ainuüksi kaitseväe logistikakeskuse inventuuri tegemiseks komplekteeriti 2009. aastal 31 korralist töökomisjoni, mille tegevusest võttis osa 119 kaitseväelast ja ametnikku.

Need töökomisjonid tegid aastas 320 päeva ning keskeltläbi üle 2500 töötunni mahus n-ö “välitöid”.

Standardiseerimise ja kodifitseerimise sektsioon jätkas kaitseväe logistikakeskuse ladude ning remondi- ja hooldusteenistuse laoarvestuse üleviimist ühtsesse materjaliarvestussüsteemi MAS-AX. 2009. aasta jooksul lisati materjaliarvestussüsteemi ligi 5000 varustuselemendi andmed, millest 2000 varustati ka NSN-koodidega.3 Aasta lõpu seisuga peeti uues süsteemis arvestust u 26 000 varustuselemendi üle kogumahus ligi 6,6 miljonit ühikut.

Samuti alustati läinud aastal teiste kaitseväe struktuuriüksuste ühendamist materjaliarvestussüsteemi MAS-AX. Üheks osaks selles integratsioonis oli kaitseväe teenistujatele 15 MAS-AX-teemalise koolituspäeva korraldamine, kus osales ligikaudu 170 teenistujat. Kiirendamaks inventeerimist ja laooperatsioone, alustas standardiseerimise ja kodifitseerimise sektsioon koostöös side- ja juhtimissüsteemide väljaõppe ja arenduskeskuse (SJVAK) ning ID-Balti ASiga esimeste kasutajaprogrammide väljatöötamist kantavatele vöötkooditerminalidele.

Han g et e t e t e e n i st stus Hangete teenistuse struktuuri kuulusid 2009. aastal riide- ja erivarustuse hangete jaoskond, majandushangete jaoskond ning relvastus- ja tehnikahangete jaoskond.

Läinud aastal lisandus kaitseväe logistikakeskusele hankefunktsioon kogu kaitseväe tegevuskulude puhul. See tähendab, et hangete teenistus pidi hakkama analüüsima, mida kaitseväes on seni ostetud, milliseid ressursse ja millisel eesmärgil olid kaitseväe eri struktuuriüksused seni planeerinud enda eelarvesse. Need ostuplaanid tuli muuta riigihangeteks ja hangete korraldamisel sõlmida raam- ning hankelepingud.

Hangete teenistus pöörab suurt tähelepanu koostööle kodumaiste ettevõtjatega.

2009. aastal teostaski hangete teenistus üle 60 avatud menetlusega riigihanke, üle 45 suuremamahulise erandmenetlusega hanke ning ligi 80 mitmesugust lihtmenetlust.

Olulisematest majandushangetest tuleks mainida koostöös haldusteenistusega tehtud uusi toiduainete hankeid ja kuivtoidupaki hanget. Uuteks väljakutseteks olid keerukad kontoritarvete, kütuse, ravimite ja kõikvõimalike teenuste hanked tervele kaitseväele.

Teenuste hangete juures võib näiteks tuua kogu kaitseväe voodipesu ja vormide pesemist, mis toimub tsentraliseeritult juba alates 2005. aastast. Kui 2008. aastal kulutas kaitsevägi tsentraalsele pesupesemisele u 4,5 miljonit krooni, siis 2009. aasta uue hanke tulemusena on teenuse maksumus kaitseväele 2010. aastal juba umbes 2,8 miljonit krooni soodsam.4 3

NATO Stock Number (NSN) – ühesugune kood, mida NATO liikmesriigid kasutavad sama varustuselemendi tähistamiseks eesmärgiga tagada liikmesriikide omavaheline varustusesemete kohta käiv andmevahetusvõimekus.

4

Kaitseväe logistikakeskus sõlmis novembris 2009 firmaga OÜ Tallinna Pesumaja kaitseväe tsentraalse pesupesemise hankelepingu. Selle hankelepingu sõlmimisel said määravaks teenuse kvaliteet ja eesmärk säästa raha.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

51

ÜLEVAADE Olulisematest kaitseotstarbelistest hangetest nimetagem uute unikaalse mustriga (nn Eesti digilaik) suviste välivormide5 ostu. Aastatel 2009−2011 korraldatava uue suvise välivormi hanke kogumaksumuseks on ligikaudu 37,5 miljonit krooni6.

Raamleping sõlmiti kolme Eesti tootjaga. Esimese hankelepingu võitis Tallinnas asuv ettevõte OÜ Imprek 93. Esimesed tuhatkond vormi jõudsid kaitseväe logistikakeskuse ladudesse jaanuaris 20107.

Märtsis 2009 jõudis edukalt lõpule ka hangete teenistuse korraldatud riigihange, mille tulemusena osteti läinud aastal kaitseväele 9000 paari poolsaapaid Arpenaz ja 13 500 paari sisetaldu Sloveenia firmast Alpina Tovarna Obutve d.d.

Ziri (Alpina). Poolsaabaste hangete raamlepingud sõlmiti peale Alpina ka Slovakkia firmaga Prabos Plus a.s. ja Saksa firmaga HAIX Schuhe Produktions- und Vertriebs GmbH.8 AjavahePoolsaapamudel Arpenaz. mikus 2010−2011 planeeritakse osta 14 500 poolsaapapaari ja 27 100 sisetalda. See, milliste hindadega ja milliselt firmalt tarnitakse järgmine partii, sõltub kaitseväe logistikakeskusega raamlepingu sõlminud firmade omavahelisest konkurentsist. Saabaste maksimaalne hind saab olla 1380 ja sisetaldade hind 36 krooni9.

Relvastuse hangetest kujunesid olulisemateks nn täienduste hankimine kaitseväe operatiivstruktuuri tarbeks, sh lõhkeained ja miinid, eri liiki ja tüüpi laskemoon ning imitatsioonivahendid väljaõppeks. Näiteks mais 2009 jõudis lõpule kaitseväe logistikakeskuse korraldatud riigihange, mille tulemusena osteti kaitseväele üle 160 000 pürotehnilise imitatsioonilaengu, mis võeti Üle Eesti asuvate kaitseväe kohe kasutusele õppusel Kevadtorm 200910.

eri kinnisvaraobjektide kor-

Hangete teenistus pöörab suurt tähelepanu koostööle kodumaiste ettevõtrashoiu eest määrati vastutajatega. Nii näiteks on MTÜsse Eesti Kaitsetööstuse Liit11 (EKTL) kuuluvatele ettevõtetele tutvustatud seda, kuidas on kaitseväe logistikakeskuses korraljaks kaitseväe logistikakeskudatud hangete korraldamise protsess, milline on logistikakeskuse hangete se piirkondlikud haldurid. teenistuse struktuur ja ülesanded ning mis võimalusi ja meetodeid saab kasutada hangete korraldamisel. Samuti on räägitud probleemidest ja vajakajäämistest, mis on seni ilmnenud pakkumistel osalenud ettevõtete puhul. “Mida paremini on Eesti ettevõtjad informeeritud kaitseväe logistikakeskuse vastutada olevate hangete korraldusest ja põhimõtetest, seda suurem on 5

Uue suvise välivormi töötas välja 2008. aastal loodud varustuse arendamise programmi meeskond. Sellesse meeskonda kuuluvad kaitseväe peastaabi logistikaosakonna, väeliikide ja kaitseväe logistikakeskuse esindajad. Välivormi lõplikud lahendused ja lõiked töötas välja IlvesExtra AS. Eesti kaitseväele unikaalse välivormi mustri väljatöötamist alustas 2005. aastal üks Eesti ettevõtja. Võrreldes praeguse laigulise vormiga on uue vormi eeliseks mugavus ja praktilisus. Näiteks taskute konstruktsioon ja kinnitusviisid on muudetud käepärasemaks, pükste alläärest on kaotatud nöör ning jaki seljaosas tehtud lõikemuudatus annab kasutajale suurema liikumisvabaduse. Samuti on paranenud vormi väljanägemine.

6

Üks suvine välivormi komplekt, kuhu kuuluvad jakk, püksid, nokaga müts, skautmüts ja kiivrikate, maksab 1086 krooni.

7

Uued suvised välivormid võetakse kaitseväes lähiaastatel kasutusele järk-järgult ning prioriteediks on ajateenijate varustamine.

8

Riigihankes osales üksteist pakkujat. Hindamise kriteeriumiteks olid eelkõige tehnilised näitajad ja kaitseväelaste hinnang. Alpina poolsaapamudelil Arpenaz on jalanõule pikaajalist veekindlust tagav, kuid samas jala nn hingamist võimaldav Sympatex-membraaniga vooder ning jalgade põrumist vähendava konstruktsiooniga kahekihiline polüuretaanist ja kummist õlikindel tald. Poolsaapad on jalga hästi toetavad, kuid kandmisel mugavad. Poolsaapa valmistamisel kasutatavad materjalid ja tootmistehnoloogia vastavad igati nüüdisaegsetele nõuetele ning mudel on saanud hea hinnangu ka sõltumatult Saksa sõjateadusliku instituudi (WIWEB) laborilt.

9

Poolsaapamudeli Arpenaz ühe saapapaari maksumuseks on 1160 krooni ja sisetalla paari maksumuseks 36 krooni. Poolsaabastele on firma andnud kaheaastase garantii nende kaitseväe laost väljastamise hetkest.

10 Eesti tootjalt OÜ Fortestar hangitud pürotehnilise imitatsioonilaengu mudel PIL 10 T on mõeldud imiteerima heli, mida tekitab käsigranaadi plahvatus. Pürotehniliste imitatsioonilaengute hanke üheks eeltingimuseks olid ohutusnõuded. Imitatsioonilaeng ei tohi ohustada inimest plahvatuskohast kaugemal kui viis meetrit ning plahvatusel tekkiva lahtise tuleleegi risk peab olema viidud miinimumini. Imitatsioonilaengu sütiku viiteaeg on 5−8 sekundit, selle tekitatav helitugevus on lõhkemisel 150 dbs (+0/-5)/5 m ning see on kasutatav temperatuurivahemikus +50 kuni −35 °C. 11 EKTLi eesmärgiks on arendada kodumaiste kaitsetööstusliku potentsiaaliga ettevõtete tegevust kaitseotstarbeliste kaupade ja teenuste pakkumisel.

52

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE tõenäosus, et nad suudavad pakkumistel senisest edukamalt konkureerida välismaiste tootjatega,” on sellelaadset selgitustööd kommenteerinud kaitseväe logistikakeskuse hangete teenistuse ülem Neeme Kass.

Hal d u s teen t e e n i st stus Haldusteenistuse struktuuri kuulusid 2009. aastal planeerimis- ja administratiivjaoskond, haldusjaoskond, toitlustusjaoskond, kinnisvarajaoskond ja harjutusalade jaoskond.

Kaitseväe juhataja määras oma 6. veebruari 2009 käskkirjaga nr 61 “Kaitseväe kinnisvara haldamine” kaitseväe logistikakeskuse ülema kaitseväe valduses oleva kinnisvara eest materiaalselt vastutavaks isikuks. Seoses sellega kehtestas haldusteenistus pärast 2009. aasta eelarve kinnitamist kaitseväe struktuuriüksuste kinnistukulude limiidid ning käivitati kinnistukulude (art 5511, 5512) tsentraalne haldamine, analüüs ja kontrollimine. Üle Eesti asuvate kaitseväe eri kinnisvaraobjektide korrashoiu eest määrati vastutajaks kaitseväe logistikakeskuse piirkondlikud haldurid.

Alates 2009. aastast haldab, analüüsib ja kontrollib tsentraalselt toidukulusid (art 5521) haldusteenistuse toitlustusjaoskond. Nagu kinnistukuludegi puhul, kehtestas haldusteenistus pärastt 2009. aasta eelarve kinnitamist kaitseväe aasta toidukulude piirmäärad.

Niisamuti pidid kõik kaitseväe sööklad hakkama toitlustusjaoskonnale regulaarselt kontrollimiseks esitama toitlustamise koondaruandeid.

21. jaanuaril 2009 korraldas toitlustusjaoskond koostöös toiduakadeemiaga kaitseväe esimesed tarkvarasüsteemi Buum12 retseptide proovikeetmised.

Proovikeetmiste eesmärgiks oli retsepte katsetada ja täiendada, kuna mõnel kaitseväe sööklal ei pruugi õnnestuda kõigi programmis Buum olevate retseptide järgi toidu valmistamine kas 2008. aastal hangitud 24 h kuivtoidupaki sisu. sobimatu tehnoloogia või retsepti ebatäpsuste tõttu. Proovikeetmiste eesmärgiks on katsetada ligi tuhandet retsepti nii, et kõik kaitseväe toitlustuskompleksid saaksid probleemideta kasutada ükskõik millise teise kaitseväe söökla poolt programmi Buum sisestatud retsepte. Esimesel proovikeetmisel osalesid väeosade kokad ja toitlustusspetsialistid, kes valmistasid ja katsetasid kohapeal Buumi retseptide põhjal 25 mitmesugust suppi, praadi, magustoitu ja vormirooga.

Septembris korraldas toitlustusjaoskond koostöös ASiga Santa Maria kaitseväe kokkadele ainulaadse ühiskoolituse “Maitsevägi”. Koolituspäeva eesmärgiks oli tutvustada kaitseväe kokkadele uusi maitseaineid, mille tundmine ja kasutuselevõtt tooks ajateenijate toidulauale uusi maitseelamusi.

Kaitseväe väljaõppe toetamiseks väljastas toitlustusjaoskond 11-kuuse säilivusega kuivtoidupakke13. Näiteks 2009. aasta Kevadtormile saadeti enam kui 12 700 kuivtoidupakki. Hakati ette valmistama uut riigihanget aastateks 2010−2012, mille käigus soovitakse hankida kaheaastase säilivusajaga kuivtoidupakke. “Meie eesmärgiks on juba lähitulevikus hankida valdav osa kaitseväe kuivtoidupaki sisust kodumaistelt tootjatelt,” on öelnud toitlustusjaoskonna juhataja Agne Silde.

12 Kõiki kaitseväe sööklaid ja toiduladusid ühendav tarkvarasüsteem Buum võimaldab kaitseväe struktuuriüksustel pidada laoarvestust, koostada ja täiendada menüüsid andmebaasis olemas olevate retseptide põhjal ning tsentraalselt tagada kontrollifunktsiooni, teha statistikat ja prognoose.

13 Kahes variandis toodetud kuivtoidupakid olid mõeldud kasutamiseks ööpäeva jooksul, neid koostades arvestati eelkõige sõduri energiavajadusega välitingimustes. Kuivtoidupakid sisaldasid nii kodumaiste kui ka välismaiste ettevõtete tooteid. Eestis olid valmistatud näiteks maitsestatud kuivikleivad, kiirkaerahelbepudrud, kalakonservid ja spetsiaalselt kaitseväe tarvis toodetud halvaa. Kuivtoidupakid komplekteeris ja pakendas Eesti firma.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

53

ÜLEVAADE Samuti nõustasid toitlustusjaoskonna spetsialistid Ämari lennubaasi söökla projekteerimist ning Kuperjanovi jalaväepataljoni söökla ümberehitamist toitlustustehnoloogia ja tervisekaitse nõuetest juhindudes ning osalesid sõjaaja mobilisatsioonivarude väljatöötamisel ning kriisiolukorraks menüüde koostamisel.

Kinnisvarajaoskonnas kaitseväele mullu koostatud lähteülesannetest on olulisemad lähteülesanded Jägala linnaku hoonestuse14, Ämari lennubaasi ja Tapa linnaku tehnikapargi projekteerimiseks. Peale nimetatud suuremahuliste planeeringute koostati u 40 miljoni krooni ulatuses mitmesuguseid remondi- ja väikeinvesteeringute lähteülesandeid, kokku 169 lähteülesannet.

Maikuus lõpetati 1. jalaväebrigaadi remondihalli sisustuse hange ja selle sisustuse paigaldamine. Varasematel aastatel hakati kaitseväes hoonet sisustama alles pärast selle valmimist ning seetõttu seisid uued hooned sageli mõnda aega tühjalt. Selle remondihalli puhul hangiti ja paigaldati hoone sisustus rööbiti hoone ehitamisega. Seega sai äsjaavatud remondihallis kohe tööd alustada. Hangete teenistuse soetatud mööbli maksumus oli ligikaudu 250 000 krooni ning tehnoloogilise sisustuse (tööpingid, tõstukid, pesula seadmed, tööriistad jmt) maksumus ligikaudu 3 miljonit krooni. Tegemist oli kaitseväe Eriarstikeskuse koosseilogistikakeskuse korraldatud esimese suuremahulise sisustushankega.

Samuti sisustati Põhja ja Lõuna kaitseringkonna staabihooned. Lõuna kaitseringkonna kasutusse anti esimene osa Luunja kinnistule15 kavandatud tehnika, varustuse ja relvastuse hoidlatest. Valmistati ette Lõuna kaitseringkonna II liini remonditöökoja sisustuse hange ning korraldati Ämari lennubaasi hooldushalli sisustuse hange.

Harjutusalade jaoskonnal valmisid läinud aastal peamised harjutusväljade lähteülesanded ja vastavad projektid. Kaitseväe logistikakeskuse koduleheküljel (www.mil.ee/logistika) on loodud harjutusväljade broneerimissüsteem, mille abil saab koordineeritult planeerida Männiku, Klooga, Sirgala, Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa harjutusväljade kasutamist. Valmisid Männiku harjutusvälja arendusprogramm ning Kikepera harjutusvälja objektide lähteülesanne.

su loodi 2009. aasta alguses sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond (SPTJ), mille eelkäijaks oli alates 1. jaanuarist 2008 rahuoperatsioonide keskuse koosseisu kuulunud sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse sektsioon (SPTS).

Tehtud on ka hulk keskkonnauuringuid: Nursipalu harjutusvälja põhja- ja pinnavee ning linnustiku seire, Sirgala harjutusvälja linnustiku seire, lõhkamiste müra-, vibratsiooniuuring, põhja- ja pinnavee seire ning Klooga harjutusvälja mürauuring. Novembris 2009 avaldas harjutusalade jaoskond raamatu “Kaitseväe harjutusväljad”, milles tutvustatakse kaitseväe harjutusväljade ajalugu, arendamist, väljaõppe võimalusi, nende kasutuse planeerimist, keskkonnakaitse nõudeid ning statistikat16.

Kinnistu- ja toidukulude arvestuse korraldamiseks ning objektiivse informatsiooni tagamiseks on haldusteenistus välja töötanud materjaliarvestussüsteemi MAS-AX tarvis kinnistu- ja toidukulude dimensioonid. Materjaliarvestussüsteem MAS-AX on ühendatud kinnisvarahaldustarkvaraga Elkis, mis võimaldab teha arvestuse pidamise ja dokumentide liikumise lihtsamaks ja efektiivsemaks. Käsil on tarkvarasüsteemide Buum ja materjaliarvestussüsteemi MAS-AX ühendamine.

Te r v i s eke Ter e ke s k ku us Struktuuri kuulusid 2009. aastal eriarstikeskus, keskapteek, meditsiiniväljaõppekeskus ja hambaravikeskus.

Tervisekeskuse koosseisus oleva eriarstikeskuse ülesandeks on tagada kaitseväe arstliku komisjoni töö, määrata kaitseväe arstlikku komisjoni suunatud kaitseväelaste teenistuskõlblikkuse aste ja vastavalt kehtestatud korrale koguda, analüüsida, säilitada ning edastada informatsiooni terviseseisundi hindamiseks. Kaitseväe arstlikku komisjoni külastas 2009. aastal enam kui 1500 kaitseväelast.

Selle kõrval konsulteerivad tervisekeskuse erialaspetsialistid kaitseväelasi silma-, kurgu- nina- ja kõrvahaiguste, neuroloogiliste, endokrinoloogiliste, ortopeediliste, kirurgiliste, kardiloogiliste, günekoloogiliste ja nahaprobleemide korral. Läinud aastal toimus enam kui 10 500 konsultatsiooni.

14 Vastavalt kaitseväe pikaajalisele arenguplaanile on Jägala linnakusse planeeritud staabi- ja sidepataljon, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon ja VÕK Vahipataljon. 2010. aasta suveks loodab kaitseministeerium kuulutada välja linnaku ehitusprojekti riigihanke konkursi võitja ning ehitus peaks algama 2011. Aastal. Kui kõik hästi läheb, saab Jägala linnakusse sisse kolida 2013. aastal. (Allikas: Tallinna Postimees, 15.02.2010).

15 Kaitseväe logistikakeskus on teinud Luunja kinnistul asuvates hoonetes renoveerimistöid 6,8 miljoni krooni ulatuses.

16 Raamat on saadav aadressil: http://harjutusvali.mil.ee/ul/HARJUTUSVALJADE_RAAMAT_2008.pdf.

54

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE Eriarstikeskuse statsionaarse jaoskonna arstide poole pöörduti enam kui 8400 korral ning valveõe poole enam kui 1200 korral. Kesklaatsaretis oli ravil 529 ajateenijatt keskmise voodipäevade arvuga 8,96 päeva. Koormusteste tehti 251 kaitseväelasele, vererõhu 24-tunnist jälgimistt 213 kaitseväelasele ning eriarstikeskuse laboratooriumi külastas ligikaudu 2000 kaitseväelast.

Eriarstikeskuse koosseisu loodi 2009. aasta alguses sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond (SPTJ), mille eelkäijaks oli alates 1. jaanuaristt 2008 rahuoperatsioonide keskuse koosseisu kuulunud sotsiaalse ja psühholoogilise Sõjaväemeedikud väljaõppel. toetuse sektsioon (SPTS). Viie teenistujaga SPTJi põhiülesanneteks on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede sotsiaalne ja psühholoogiline toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Läinud aastal korraldas SPTJ sõjalistel operatsioonidel teenivate kaitseväelaste lähedastele 27 üritust, missioonijärgseid debriifinguid17 enam kui 200 kaitseväelasele ning toimus sadakond psühholoogilist nõustamist ja missioonijärgset intervjuud.

Samuti esineti ettekannetega 16 väljaõppeüritusel, koostati “Vigastatud kaitseväelase meelespea” ning avaldati sõjalistel operatsioonidel teenivatele kaitseväelastele ja nende lähedastele mõeldud käsiraamatuke “Missioonilt koju”. Möödunud aasta lõpus sai SPTJ omale sobivad tööruumid, mille projekteerimisel ja ehitamisel arvestati kõigi sihtgruppidega, keda SPTJ toetab. Nii on Suur-Sõjamäe 23A asuvates uutes tööruumides peale kaitseväe teenistujate töökohtade ka külaliste ooteruum, nõustamisruum ning invatualett. Esimesel korrusel asuvatesse ruumidesse sissepääsuks on ehitatud kaldtee.

Meditsiiniväljaõppekeskus andis meditsiiniväljaõpet enam kui poolele tuhandele kaitseväelasele.

Tervisekeskuse keskapteek hankis ravimeid, vaktsiine ja desinfitseerimisvahendeid enam kui 8 miljoni krooni eest. Läinud aastal võttis keskapteek endiselt rahuoperatsioonide keskuselt üle Afganistanis tegutseva Eesti kontingendi meditsiinilise kulumaterjaliga varustamise ülesande. Selleks loodi elektrooniline tellimisvõimalus ning tegutsemisprotseduurid kontingendiga kaasasolevatele meedikutele. Samuti tegi keskapteek kaksteist meditsiinivarustuse ja ravimite käitlemise kontrollkäiku kaitseväe väeosade ja asutuste meditsiiniallüksustes.

Meditsiiniväljaõppekeskus andis meditsiiniväljaõpet enam kui poolele tuhandele kaitseväelasele. Toimus 11 ühenädalast väljaõppekursust 371-le sõjalise operatsiooni piirkonda suunatud teenistujale, 7 kuueteistkümnetunnist kursust mootorsõidukijuhtidele 78 teenistujale, 2 üheteistkümnenädalast rühmaparameedikute erialakursust 95 teenistujale, neljanädalane kompanii parameedikute kursus 18 teenistujale ning neljanädalane arstiabi erialakursus 14 teenistujale.

Aasta jooksul külastati enam kui 2000 korral tervisekeskuse hambaravikabinetti, mis teenindab kaitseväe logistikakeskuse, VÕK üksik-vahipataljoni ning Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva kaadrikaitseväelasi ja ajateenijaid.

17 Debriifing on ühekordne rühmatöö pärast emotsionaalselt keerukat kogemust (näiteks surmajuhtum). Rühmatööd juhib eriväljaõppe saanud inimene.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

55

ÜLEVAADE Re m o Rem on nd d ii - j a h oold ool d u s t e e nistus nistus Remondi- ja hooldusteenistuse koosseisu kuulusid 2009. aastal planeerimisjaoskond, relvavarustuse remondi- ja hooldustöökoda, sidetehnika remondi- ja hooldustöökoda, transpordi remondi- ja arendustöökoda, riietuse ja erivarustuse remondi- ja hooldustöökoda, Kirde tehnika ja relvastuse remondi- ja hooldustöökoda ning Kagu tehnika ja relvastuse remondi- ja hooldustöökoda.

Relvavarustuse remondi- ja hooldustöökojas remonditi, hooldati ja kontrolliti üle tuhande käsitulirelva ja miinipilduja ning ligikaudu sadakond optika- ja elektroonikaseadet.

Septembris toimusid remondija hooldusteenistuses viimased hooldustööd enne esmakordset 122-mm haubitsate kasutuselevõttu Eesti kaitseväes18. Hooldustööde käigus tuvastasid sõjaväelogistikud relvadel võimalikud välised kahjustused, seadistasid relva raua ning sihtimissüsteemi, kontrollisid varustuse komplekteeritust, relva sõlmede toimimist, vedelike ja gaaside taset. See oli kaitseväe logistikakeskuse jaoks omamoodi ajalooline sündmus, kuna remondi- ja hooldusspetsialistid said esimest korda reaalselt Varustuse parandamine riietuse ja erivarustuse remondi- ja hooldustöökojas. rakendada oma teadmisi ja oskusi 122-mm haubitsate hooldamisel. Need spetsialistid koolitati kõnealuste haubitsate remondi- ja hooldustöödeks välja 2009. aasta alguses Soome vabariigis.

Sidetehnika remondi- ja hooldustöökojas remonditi enam kui paarsada võimendit ja raadiojaama, organiseeriti enam kui paarisaja raadiojaama ja ligi poole tuhande raadioseadme (kõnetorud, antenni- ja toitekaablid) tarviku remont ning hooldati üle 800 raadiojaama aku. Enam kui poolesajale soomukile ja sõidukile paigaldati sidevahendid.

Remondi- ja hooldusteenistus pidas eelmisel aastal läbirääkimisi Tartu ülikooliga, et hakata sealsetes laborites testima püssirohu heitlaengute kõlblikkust ja kvaliteeti.

Riietuse ja erivarustuse remondi- ja hooldustöökojas parandati üle 3700 erineva individuaalvarustuse elemendi. Samuti korraldati 2,5 miljoni krooni eest 106 500 kg ajateenijate pesu pesemine ning enam kui 23 000 varustuselemendi keemiline puhastamine.

Relvavarustuse remondi- ja hooldustöökojas jätkati poolautomaatsete vintpüsside M-14 ümberehitamist täpsuspüssiks M-14TP ning automaatrelvade Galil ja AK-4 moderniseerimist19. Remondi- ja hooldusteenistus pidas eelmisel aastal läbirääkimisi Tartu ülikooliga, et hakata sealsetes laborites testima püssirohu heitlaengute kõlblikkust ja kvaliteeti. Praegu kasutatakse laskemoona laboratoorseks kontrollimiseks veel Rootsi kuningriigi relvajõudude laboreid.

Transpordi ja tehnika remondi- ja hooldustöökodades korraldati tehnoülevaatus kõigile kaitseväe transpordivahenditele ehk siis enam kui 2000 sõidukile (sh kõik kaitseväe soomukid Pasi). Remonditi ja hooldati üle poole tuhande sõiduki. Eraldi väärib märkimist, et ainuüksi kaitseväe soomukitega Pasi tehti enam kui paarsa-

18 22-mm haubitsad vahetasid 2009. aasta kevadel välja omal ajal Soomest abi korras saadud 105-mm haubitsad.

19 Moderniseerimise käigus lisatakse lisadetailid, mis võimaldavad kinnitada relvadele mitmesuguseid lisavahendeid, nagu optilised sihikud, lambid, granaadiheitjad jmt.

56

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE da eri tasemega remondi- ja hooldustööd. Remondi- ja hooldusteenistuses valmistati sõjaliste operatsioonide toetamiseks ette ka kõik ESTCOY-E20 ning NRF-1421 transpordivahendid.

Jaanuaris 2009 avati Suur-Sõjamäel uus transpordi remondi- ja arendustöökoda, kus tegeletakse eelkõige operatiivstruktuuri transpordivahendite remontimise, täiustamise ning uute modifikatsioonide väljatöötamisega. Ligi kümme miljonit krooni maksma läinud töökoja avamisega koondati ühte kohta kõik olulisemad arendusega tegelevad struktuuriüksused ning seega pandi alus terviklikule arenduskompleksile, mis sisaldab transpordivahendite, sidesüsteemide ja relvastuse komponenti.

Sellel koolitusel tutvustati maismaasõidukite ladustamise eeskirja ning sõidukite konserveerimise tehnoloogiat ja sõidukite ladustamise alternatiivseid lahendusi.

Pärast üheksa-aastast pausi22 korraldas transpordi- ja hooldusteenistus koos kaitseväe peastaabi logistikaosakonnaga novembris sõidukite ja tehnika konserveerimise kahepäevase teabepäeva, kus osalesid tehnika eest vastutavad instruktorid ja tehnikud kõikidest väeliikidest, keskalluvusega üksustest ning Kaitseliidust. Sellel koolitusel tutvustati maismaasõidukite ladustamise eeskirja ning sõidukite konserveerimise tehnoloogiat ja sõidukite ladustamise alternatiivseid lahendusi. Harjutati praktiliselt sõidukite sise- ja välispesu, tehnilist hooldamist, määrimistöid, tehnilist ülevaatust ja hooldamist, tankimist, värviparanduste tegemist, lisavarustuse kontrollimist ning toite-, elektri-, pidurisüsteemide, mootori, kere, raami, kummi- ja plastdetailide konserveerimist. Selliste koolituste abil tahetakse pikemas perspektiivis saavutada olukord, kus kõikide kaitseringkondade tasandil osatakse iseseisvalt konserveerida nende kasutuses olevaid sõidukeid ja tehnikat.

Raam Ra am at u p i da d am m i sk s ke esk ku us Raamatupidamiskeskus koosnes 2009. aastal viiest büroost: palgaarvestuse, varude ja varudearvestuse, ostuarvete, müügiarvete ja arvelduse büroost.

2009. aasta alguses jõustus kaitseväe korralduse seadus, millega tekkis seni eraldi seisnud kaitseväe eelarveliste asutuste asemele üks asutus, kaitsevägi. Seoses sellega tuli kaotada kaitseväe struktuuriüksuste raamatupidamisosakonnad ning tsentraliseerida kogu raamatupidamine.

Selleks loodigi kaitseväe logistikakeskuse koosseisu raamatupidamiskeskus, mille läinud aasta põhiülesandeks oli käivitada kaitseväes uus raamatupidamissüsteem: tuli koostada normdokumendid, panna paika teabe- ja sisemine töökorraldus, ühtlustada dokumentatsioon ning tööprotsessid, arendada tarkvara jmt.

Raamatupidamiskeskuse teenistujaid (2008).

Raamatupidamiskeskuse juhataja Lauri Orgse on keskuse esimest tööaastat iseloomustanud sõnadega “iga algus on raske”. Ka on ta tõdenud, et raamatupidamise jooksev töö (palkade, arvete jm summade ülekandmine, aruandluse esitamine jm) käivitus tohutu töömahu juures suhteliselt sujuvalt ja ilma suuremate tõrgeteta.

Raamatupidamiskeskuse teenindatavate majandustehingute mahtu iseloomustab eelarve maht üle 2 miljardi krooni ning põhivarade arv üle 24 000 ühiku. Raamatupidamiskeskus teenindas 3700 kaadritöötajat, ligi 3000 ajateenijat ning kõiki õppekogunemistel osalenud reservväelasi. Raamatupidamiskeskusesse esitati ühes kuus üle 4000 ostuarve ja umbes 1500 müügiarvet.

20 Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi lisakompanii ESTCOY-E, mis teenis Ameerika Ühendriikide merejalaväe alluvuses.

Estcoy-E koosseisu kuulus 134 kaitseväelast.

21 NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena, täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksusi, mida võib saata 5−30 päeva jooksul maailma eri paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

22 Viimane sellises mahus konserveerimisõppus toimus 2000. aastal koostöös Šveitsi konföderatsiooni relvajõududega.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

57

ÜLEVAADE La ad dude u d e te t e e n istus istus Ladude teenistuse struktuur koosnes 2009. aastal planeerimisjaoskonnast, Põhjaladude grupist, Kirdeladude grupist ja Kaguladude grupist.

Saadetise komplekteerimine keskladudes.

Läinud aastal parandati ladude renoveerimise ja remontimisega kaitseväe varustuse säilitustingimusi. Teenistuse struktuuriüksuse töömahtu ilmestavad järgmised näitajad: komplektne varustus väljastati 2800 ajateenijale, Kirdeladude grupp tegi enam kui 800 laooperatsiooni (ladustati enam kui 260 miljoni krooni ja väljastati enam kui 160 miljoni krooni väärtuses varustust), Põhjaladude grupp enam kui 2000 lao-operatsiooni (ladustati enam kui enam 85 miljoni krooni ja väljastati enam kui 79 miljoni krooni väärtuses varustust).

Ladude teenistus toetas kaitseväe suurõppusi SIIL-223 ja Kevadtorm 200924. Sõjaliste operatsioonide piirkondade toetamisel võeti vastu ja väljastati enam kui 280 euroalust kaupa. Märkimisväärne on ka struktuurimuudatus, mille käigus anti Kagu ladudegrupist Lõuna kaitseringkonnale üle Luunja ladudekompleks koos teenistujatega.

Ladude teenistuses toimunud arendustööst väärib nimetamist kaitseväe esimese ruumiõhu-parameetrite jälgimise süsteemi kasutuselevõtt Tallinna Suur-Sõjamäe keskladudes. 2008. aasta lõpul paigaldatud õhuparameetrite jälgimise süsteem võimaldab minutilise täpsusega koguda ja säilitada analüüsimiseks vajalikke andmeid ning edastada teateid, kui mõõdetavate parameetrite muutused väljuvad etteantud vahemikest. Peale selle saab jälgida ladude õhukuivatite elektrikasutust. See omakorda loob võimalused kulutuste ja investeeringute vajaduse analüüsimiseks.

Süsteemi maksumuseks oli 300 000 krooni ning see paigaldati esmalt nendesse ladudesse, kus õhuniiskus avaldab hoiustatavale varale kõige enam mõju: riide- ning laskemoona-relvaladudesse.

Liik Li ku u m i s e ja j a v e d u d e t e e nistus nistus Liikumise ja vedude teenistuse koosseisu kuulusid 2009. aastal planeerimisjaoskond ja liikumise koordineerimise grupp.

Eesti ja Afganistani sõjalise operatsiooni piirkonna vahel korraldati enam kui 1400 inimese liikumist ning Eesti ja Kosovo vahel25 enam kui 200 inimese liikumist.

Teenistus korraldas NSE-626, NSE-7, NSE-8 ja ESTCOY-727, ESTCOY-8, ESTCOY-9 rotatsioonidega kaasnenud varustuse liigutamise Eesti ja Afganistani sõjalise operatsiooni piirkonna vahel. Samuti saadeti Afganistani ja toodi sealt tagasi ESTCOY-E ja NSE-E varustus. Veel planeeriti ja valmistati ette NRF-1228, NRF-13 ja NRF-14 strateegilised liikumised.

23 2009. aasta suurima reservõppekogunemise SIIL-2 eesmärgiks oli värskendada ühe Lõuna kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida reservpataljoni lahinguvõimet.

24 Õppus Kevadtorm on kaitseväe iga-aastane suurim maaväe õppus. Õppuse eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni lahingugrupi kokkuharjutamine jalaväebrigaadi raames ja reservüksuste värskendamine. Aasta suurim õppus kontrollib toetavate üksuste valmisolekut ning annab eri tasandite ülematele ja staapidele praktilisi kogemusi üksuste juhtimisel.

25 Kaitseliidu põhjal moodustatud luurerühm ESTRIF-5 tegutses Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus.

26 Rahvuslike logistiliste toetuselementide (National Support Element – NSE) ülesandeks on tagada Eesti kontingendi varustamine kõige sõjalise operatsiooni piirkonnas vajaminevaga ning samuti hooldada ja remontida seal kasutusel olevat tehnikat. Kaitseväe logistikakeskuse ettevalmistatavad NSEd on olnud Afganistanis alates 2006. aastast.

27 Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus jalaväekompaniidega (ESTCOY) alates 2003. aastast.

28 NRF-12 koosseisu kuulus 15-liikmeline demineerimismeeskond. NRF-13 koosseisus teenis mereväe miinijahtija Sakala. NRF-14 Eesti kontingendi koosseisus on jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja -allohvitser, kokku üle 200 kaitseväelase.

58

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE Korraldati üle poole tuhande transpordivahendi Eesti-sisest liigutamist ning Soome vabariigist saabunud 122-mm haubitsate kohaletoomine ja sihtkohta viimine.

L og i s ti Logi t i k ap a att a alljon j on Logistikapataljoni struktuuri kuulusid 2009. aastal logistikakompanii, transpordigrupp, logistikakool, tagalakeskus ning laatsaret.

Logistikapataljonis koolitati 2009. aastal sadakond ajateenijat.29 Logistikapataljoni logistikakoolis koolitati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste logistika erialale spetsialiseerunud nelja kadetti30 ja kahte kuulajat ning korraldati vanemallohvitseride kursus 15 seersantõppurile. Valmistati ette 36 sõjaväelogistikut sõjalisse operatsioonipiirkonda saadetud NSEdele. Logistikapataljoni logistikakool korraldab ka kaitseväe maismaatranspordi tüübikoolitust ning väljaõpet. Mullu läbis sellise koolituse 135 kaitseväelast.

Samuti korraldas logistikapataljon enam kui 600 euroaluse riigisisest transportimist ning osales enam kui poole tuhande transpordivahendi ja Soomest saabunud 122-mm haubitsate transportimisel. Ka toetati sõjaliste operatsioonidega seotud riigisiseseid vedusid ning suurõppusi, nagu Kevadtorm 2009, Baltic Eagle31, BAM32 ja Teraskilp33.

Tähelepanuväärne on ka logistikapaSaadetise paigaldamine lennukile. taljoni panus kogu kaitseväe spordielu edendamisse. Nimelt korraldas logistikapataljon 18. veebruaril esimest korda Eesti kaitseväes rahvaspordiürituse Day Run. See oli rahvusvahelise sõjaväespordi nõukogu (Conseil International du Sport Militaire − CISM) algatusel juba neljandat puhku peetud rahvaspordiüritus rahusõnumi levitamise eesmärgil, kus osalejatel tuleb läbida omas tempos ligi 15-kilomeetrine matkarada. Üritus ühendab sümboolselt kõiki maailma jõustruktuure34. Plaanis on kujundada Day Run’ist iga-aastane traditsiooniline logistikapataljoni korraldatav üritus.

Rah Ra hv v u s v ahe ah e l in ine k koos oos t öö Läinud aastal võõrustas kaitseväe logistikakeskus kolme rahvusvahelist üritust: Euroopa liikumiste koordineerimiskeskuse (Movement Coordination Centre Europe – MCCE) ja rahvusvahelise merevedude koordineerimiskeskuse (Multinational Sealift Steering Committee – MSSC) töönõupidamist, NATO sõjameditsiiniteenistuse ülemate komitee hambaravi töögrupi kohtumist ning Pasi soomukite viie kasutajariigi ekspertide töökohtumist.

Ajavahemikul 31. märts kuni 2. aprill peeti Tallinnas Euroopa liikumiste koordineerimiskeskuse (MCCE) ja rahvusvahelise merevedude koordineerimiskeskuse (MSSC) töönõupidamine. “See, et sellise taseme kohtumiste korral29 11. detsembril 2009 andsid truudusetõotuse sõduri baaskursuse lõpetanud 49 ajateenijat. Seega on logistikapataljonis andnud tänaseks truudusetõotuse 2799 ajateenijat.

30 Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni logistikakool õpetab sõjakooli logistika erialale spetsialiseerunud kadette alates 2008. aastast.

Varem said kadetid logistilise väljaõppe Soome vabariigi kaitsejõududes.

31 Lätis Adaži polügoonil 2.−17. juunini 2009 peetud rahvusvahelisel Balti pataljoni õppusel Baltic Eagle osales pea tuhat kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust. Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude NRF-14 koosseisu 2010. aastal.

32 Kahe nädala pikkune õppus BAM oli Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille eesmärgiks oli kinnistada välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide korraldamist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.

33 Teraskilp on iga-aastane kontrollõppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungitegevuse eri etappe ning jalaväekompanii koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja NSEga. 34 2009. aastal korraldati Day Run enam kui 42 riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Iraanis, Kreekas, Luksemburgis, Lätis, Rumeenias, Pakistanis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Tais, Tšiilis, Sloveenias, Šveitsis, Türgis, Togos, Venetsueelas. Mullu osales Day Run-il 300 000 inimest üle maailma. CISM on võtnud oma eesmärgiks ühendada sellel päeval enam kui 19 miljonit sõjaväelast.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

59

ÜLEVAADE Suurbritannia ja Rootsi kuningriigi nõunike panus sõjaväelogistika arendamisel 2009. aastal said kaitseväe logistikakeskuse teenetemärgi Suurbritannia kolonelleitnant Rupert Lucas ja Rootsi kuningriigi major Peter Holmquist.

“Need on välisriikide ohvitserid, kes on viimaste aastate jooksul andnud väga suure panuse Eesti kaitseväe logistika arendamisse. Neile kuulub vaieldamatult nii kaitseväe logistikakeskuse kui ka kõigi Eesti sõjaväelogistikute tunnustus,” ütles teenetemärkide üleandmisel kaitseväe logistikakeskuse ülem.

Kaitseväe logistikakeskus tõstis kolonelleitnant Rupert Lucase teenete puhul esile tema panust logistilise Vastsed kaitseväe logistikakeskuse teenetemärkide kavalerid major Holmquist ja tarneahela loomise nõustamisel ja kolonelleitnant Lucas. käivitamisel Eesti ja Afganistani sõjalise operatsioonipiirkonna vahel.

Kolonelleitnant Lucas oli kaitseväe peastaabi ja kaitseministeeriumi nõunik aastatel 2003−2009.

Major Peter Holmquisti puhul tunnustas kaitseväe logistikakeskus teeneid Rootsist saadud varustuse kasutuselevõtuga seotud koolituste korraldamisel. Major Holmquist oli aastatel 2002−2005 Rootsi väljaõppegrupi ülem Kuperjanovi jalaväepataljonis ning on alates 2005. aastast kaitseväe logistikakeskuse nõunik. damine usaldatakse väiksematele NATO relvajõududele, nagu seda on Eesti kaitsevägi, kinnitab veel kord meie usaldusväärsust alliansi võimsamate partnerite silmis,” tõdes tookord liikumise ja vedude teenistuse ülem kapten Sven Pool.

MCCE on organisatsioon, mis koordineerib transpordivahendite kasutamist rahvusvahelistel strateegilistel vedudel.

Näiteks koordineerib MCCE paljusid maa-, mere- ja õhuteede kaudu tehtavaid strateegilisi vedusid, mis toetavad NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF operatsioone Afganistanis. Samuti koordineerib MCCE transpordivahendite kasutamist NATO kiirreageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahinggruppide strateegilistel vedudel. MSSC on organisatsioon, mis sõlmib eelkokkuleppeid transpordilaevade rentimisel, tagamaks kriisiolukorras organisatsiooni liikmetele strateegilise meretranspordi võimekuse.

27.−29. aprillil toimus Tallinnas NATO sõjameditsiiniteenistuse ülemate komitee (Committee of the Chiefs of Military Medical Services in NATO – COMEDS) hambaravi töögrupi kohtumine35. Sellel osalesid Ameerika Ühendriikide, Kanada, Rootsi, Türgi, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Itaalia, Norra, Tšehhi, Ungari, Iiri, Belgia, Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Eesti relvajõudude hambaarstid. Kahe päeva jooksul said töökohtumisel osalejad ülevaate viimastest uuringutest militaarhambaravi vallas, kuulati erialaspetsialistide ettekandeid ja anti ülevaateid NATO militaarhambaravi puudutavate standardiseerimisdokumentide hetkeseisust.

12.−15. mail korraldati kaitseväe logistikakeskuses Pasi soomukite viie kasutajariigi ekspertide töökohtumine. Pasisid kasutavate riikide vahelise koostöölepingu raames teevad relvajõud koostööd informatsiooni vahetamise, varuosade hinnakujunduse ja hankimise, remondi- ja hooldustööde, spetsialistide koolituse ning uurimis- ja arendusprojektide alal36. Kolmepäevasel kohtumisel tutvustasid Soome, Rootsi, Hollandi, Norra ja Eesti Pasi XA-seeria soomukite remondi- ja hoolduseksperdid üksteisele soomukite parandus- ja arendusprojekte, vahetasid kogemusi ja kohtusid tootjafirma Patria L.A. esindajatega.

Novembris külastasid kaitseväe logistikakeskuse esindajad omakorda Pasi soomukite viie kasutajariigi ekspertide töökohtumist Soome vabariigis. Kaitseväe logistikakeskusel on nüüdseks kogemusi, mida oma kolleegidega jaga35 COMEDS nõustab NATO Sõjalist Komiteed sõjaväemeditsiini küsimustes. Hambaravi töögrupp on üks COMEDSi üheksast alatöögrupist.

Eesti kaitsevägi osaleb hambaravi töögrupi töökohtumistel alates 2005. aastast. Hambaravi töögrupi töökohtumised toimuvad igal aastal eri liikmesriigis. 2008. aasta kohtumine korraldati Hollandis.

36 Kaitseväe logistikakeskus osaleb Pasi XA seeria soomukite remondi- ja hooldusekspertide töökohtumistel alates 2007. aastast. 2008. aasta töökohtumine peeti Norra kuningriigis. Soomuk Pasi võeti Eesti kaitseväes kasutusele 2004. aastal.

60

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

ÜLEVAADE da. Näiteks on kaitseväe logistikakeskuses välja töötanud Eestis kasutusel oleva soomuki Pasi XA 180 EST side- ja juhtimissoomuki variant ning on tugevdatud soomuki sildasid, mis tõstavad soomukite koormustaluvust.

Rahvusvahelisest kahepoolsest koostööst rääkides tuleb kindlasti esile tõsta kaitseväe logistikakeskuse kontakte Rootsi kuningriigi ja Saksamaa liitvabariigi relvajõududega.

Märtsis külastas kaitseväe logistikakeskust Rootsi kuningriigi relvajõudude peastaabi hangete ja materjaliteenistuse ülem kontraadmiral Leif Nylander. Talle tutvustati kaitseväe logistikakeskuse eri struktuuriüksusi ning anti ülevaade sellest, kuidas Eesti kaitseväes kasutatakse Rootsi kuningriigilt saadud varustust37.

Septembris külastas kaitseväe logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa omakorda Rootsi kuningriigi relvajõudude peastaabi hangete ja materjaliteenistust.

Visiidi käigus tutvustati talle Rootsi relvajõudude logistikakeskust, rahu- ja sõjaaegsete logistikaüksuste struktuuri ja ülesandeid, sõjaväelogistikute väljaõppesüsteemi, sõjaväeladusid, käimasolevate sõjaliste operatsioonide toetamist ning laskemoona hävitamise ja materjalide elutsükli korda. Samuti kohtus kolonel Kesa Rootsi relvajõudude logistikaülema kindralmajor Bengt Anderssoniga.

Pasisid kasutavate riikide vahelise koostöölepingu raames teevad relvajõud koostööd informatsiooni vahetamise, varuosade hinnakujunduse ja hankimise, remondi- ja hooldustööde, spetsialistide koolituse ning uurimis- ja arendusprojektide alal.

Kolonel German Kesa võttis oma külaskäigu tulemused kokku järgmiselt: “Kaitseväe logistikakeskuse ja Rootsi sõjaväelogistikute koostöö on jõudnud järjekordse tulemuseni. Tänase päeva seisuga on loodud kõik eeldused Eesti kaitseväe ja Rootsi relvajõudude ühishangeteks.”

Nimelt, kui 2009. aasta alguses jõuti rootslastega ühisele järeldusele, et üks võimalik Eesti-Rootsi uus koostöövorm oleks raha säästmine suurte ühishangetega, siis aasta lõpus andiski Rootsi kuningriigi parlament Rootsi relvajõududele volitused teha Eesti kaitseväega ühishankeid.

Kaitseväe logistikakeskus ja Saksamaa liitvabariigi relvajõudude logistikakeskus teevad koostööd alates 2003. aastast. Selle koostöö raames külastasid kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuse töötajad märtsis Boostedtis Saksamaa liitvabariigi relvajõudude laskemoonadepood. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda laskemoona käitlemise protsessidega laskemoonadepoo tasemel ning nõuetega, mida esitatakse laskemoonadepoo infrastruktuurile ja seal töötavatele inimestele. Samuti andis Saksa pool ülevaate Euroopa Liidus, NATOs ja Saksa relvajõududes laskemoona käitlemist puudutavatest õigusaktidest.

Augustis külastasid kaitseväe logistikakeskust maailma ühe suurema tehnoloogiakontserni ThyssenKrupp esindajad38. Kuna Eesti kaitseväes on palju Saksamaa päritolu transpordivahendeid, siis toimus arutelu võimalike koostöövormide üle, nagu väljaõpe, varuosade otsesoetamine ning remondi- ja hooldustööd. Nimelt on Eesti kaitseväes kasutusel Saksamaa päritolu veoautod Mercedes-Benz UNIMOG 416, Mercedes-Benz UNIMOG 435, MAN 4520, maasturid Mercedes-Benz 250 GD.

O V E R V I E W

Septembris külastas kaitseväe logistikakeskuse esindus Saksamaa liitvabariigis Karlstädtis asuvat Saksa relvajõudude logistikakeskuse kooli ning osales seal neljapäevasel seminaril “Aktuaalsed aspektid materjalimajanduses. Sõjaliste operatsioonide logistika”. Kõnealusel seminaril käsitleti selliseid teemasid nagu relvajõudude laomajandus, sõjaliste operatsioonide toetamine, moodsa majandustarkvara rakendamine sõjaväelogistikas, uute relvasüsteemide sidumine logistilisse tarneahelasse ning aegunud laskmoona käitlemine.

It depends on us! The Defence Forces’ Centre for Logistics in 2009 In modern warfare, everything done in the base camp and well-timed and adequate supply of the fighting forces with all the necessary equipments has become more important. The Centre for Logistics of Estonian Defence w Forces has made huge steps to develop a modern and appropriate logistics service for a NATO member state Fo from scratch since the re-establishment of the Estonian Defence Forces. Lieutenant Marek Miil concludes how far fr has the Centre for Logistics reached by the end of 2009. ha

37 Aastatel 2001−2003 annetas Rootsi kuningriik Eesti kaitseväele kolme jalaväepataljoni, kahe pioneerikompanii ja ühe brigaadi staabikompanii varustuse, relvastuse, sõidukid, laskemoona ja varuosi ning relvaremonditöökodade tööpinke ja -vahendeid. Eesti kaitsevägi on saanud Rootsilt välihospidali. Välihospidali komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, vee puhastus- ja soojendusseadmed, peale selle meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus. 38 ThyssenKruppi kontsern toodab kõrgtehnoloogiliste seadeldiste kõrval ka terast ja terasetooteid ning pakub terviklahendusi materjali, inseneritöö ja logistika valdkonnas. Kontsernis on enam kui 199 000 töötajat ning 2007/2008. aastal oli firma käive üle 53 miljardi euro.

38 ThyssenKruppi kontsern toodab kõrgtehnoloogiliste seadeldiste kõrval ka terast ja terasetooteid ning pakub terviklahendusi materjali, inseneritöö ja logistika valdkonnas. Kontsernis on enam kui 199 000 töötajat ning 2007/2008 aastal oli firma käive üle 53 biljoni euro.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

61

MÕTTEMEISTER

Sõjalise otsustusmudeli muundumine malest pokkerini III Kaitseväe peastaabi staabiohvitser kapten Evert Paas alustas üle-eelmises Sõduris artiklit, milles ta lahkab sõjalise otsuse langetamise ideoloogia muutumist, kasutades näitlikustavate vastetena üht sõjapidamisega seni seostatud ja üht seni väheseostatud strateegiamängu. Sellise võrdluse najal pakub autor sõjalistele otsustajatele ebatraditsioonilist metoodikat sõjalise otsuse langetamiseks ning avab sõjakunstist huvitatutele ja sellest mõtlejatele uue vaatenurga otsustusprotsessi käsitlemiseks.

Artikli siinne ja ühtlasi viimane osa käsitleb sõjakunsti ja pokkeri elementide ning otsuse langetamise funktsionaalset ühisosa. Selle tuumaks on sõjalise ja pokkeri otsuse langetamise ühistel olulistel teguritel põhineva, taktikalise tasandi kohta käiva sõjalise kiirotsuse langetamise mudeli esitlus. Protsessi käigus tutvustan terminoloogiliste vastete süsteemi sõjaliste olukordade viimiseks pokkerilauale ja pokkerilaualt tagasi sõjaliste operatsioonide ruumi; toon pokkerilaualt sõjandusse taktikaliste käikude järjestusel põhineva märgisüsteemi ja selle rakendamise alused, mille abil saab lihtsustada ning kiirendada sõjaliste olukordade kirjeldamist, analüüsi ja otsuste kujundamist; esitlen lihtsat metoodikat taktikalise olukorra hindamiseks sisendina taktikalise kiirotsuse langetamise protsessi.

Heal tasemel mängija analüüsib situatsiooni, kaalub kõiki faktoreid ja leiab käigu, mis tabab situatsiooni kõige paremini.

Võrreldes artikli kahe varasema osaga vajab selle osa lugemine valmisolekut kaasa mõelda abstraktsemal tasandil, mistõttu palun lugejal varuda aega ja kannatust artiklis esitletava mõttehorisondini jõudmiseks.

Eestikeelne pokkeriterminoloogia on alles välja kujunemas, mistõttu artiklis kasutatakse pokkeri rahvusvahelisi termineid ja eestindatakse neid seal, kus võimalik.

S õjj al i s e ja Sõ j a p ok okke k e r i ot s u se s e üh ü h isosa i s os a Leidmaks funktsionaalset ühisosa sõjalise otsuse ja pokkeri otsuse langetamises, kehtestagem ja märgistagem esmalt tinglikult kaks süsteemi1: sõjalise otsuse langetamise protsess lühendiga SOP ja pokkeri modifikatsiooni No Limit Texas Hold’em turniirimudeli otsuse langetamise protsess lühendiga NTP.

Süsteemide SOP ja NTP ühised olulised tegurid Selleks, et saaks andmeid ühest süsteemist teise üle viia, on vaja tuvastada süsteemide sarnasus ehk sarnasused süsteemide elementide ja toimemehhanismide vahel2.

Leidkem esmalt sarnasused süsteemide SOP ja NTP elementide vahel. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha, kas mõlema süsteemi olulistel elementidel on sisuline ühisosa, ehk kas süsteemide olulisi tegureid saab taandada samadele nimetajatele.

Olulised tegurid pokkeris Pokkeri modifikatsiooni No Limit Texas Hold’em (edaspidi NLTH) peetakse maailma kompleksseimaks mänguks3.

Otsuse langetamisel NLTH turniiri mis tahes hetkel on palju aspekte, millest vaid üheks on kaardid mängija käes.

62

1

Paas, E. 2009. Applying poker strategies, tactics and sapid decision making methods to military decision making on the tactical level. – Proceedings of the 8th European Conference on Information Warfare and Security. Reading: Academic Publishing Ltd, pp. 183−191.

2

Lorents, P. 2006. Süsteemide maailm. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

3

Snyder, A. 2006. The Poker Tournament Formula: New Strategies to Beat No-Limit Hold’em Poker Tournaments. New York: Cardoza Publishing.

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Osav pokkeri mängimine tähendab tasakaalu. Heal tasemel mängija defineerib situatsiooni, kaalub kõiki faktoreid ja leiab käigu, mis tabab situatsiooni kõige paremini.4 Otsuse langetamise põhielemendid on tunnustatud pokkerianalüütiku Dan Harringtoni hinnangul järgmised.5 Millises faasis on turniir? [Situatsioon]6 Kui palju mängijaid on otsustaja lauas? [Vastaste hulk] Kes on mängijad otsustaja lauas? [Vastaste profiil] Kui suur on otsustaja stäkk7 võrreldes eel- ja sundpanustega? [Ressursside kvantiteet] Kui suured on vastasmängijate stäkid otsustaja lauas? [Vastaste ressursside kvantiteet] Kus otsustaja istub agressiivsete ja passiivsete mängijate suhtes? [Positsioon] Millised panused on tehtud otsustaja ees? [Vastaste taktikalised käigud] Millised on tasuootused? [Ressursid] Milline on otsustaja positsioon lauas peale floppi8? [Positsioon] Millised on otsustaja kaardid? [Ressursside kvaliteet]

Olulised tegurid sõjategevuses taktikalisel tasandil NATO sõjaliste operatsioonide taktikalisel tasandil kasutatava viie punkti käsu formaat sisaldab järgmisi põhitegureid.9 Olukord a. Vastase jõud: [Vastane] Suurus, tegevus, paiknemine, formeering, reageerimiskiirus ja varustus. [Jõudude kvaliteet ja kvantiteet, positsioon] Võimekused ja piirangud ennast kaitsta, ennast kindlustada, rünnata, tagasi tõmbuda või viivitada. [Jõudude kvaliteet, juhtimine, ressursid] b. Sõbralikud jõud. [Oma jõudude kvantiteet ja kvaliteet, positsioon, ressursid ja juhtimine]

Ühiste nimetajate olemasolu süsteemide NTP ja SOP olulistes elementides annab aluse vaadelda süsteeme sarnaste süsteemidena, millest tulenevalt saab nende puhul käsitleda samalaadseid probleemistikke.

c. Keskkond (maastik, ilm jne) [Positsioon10, juhus] Ülesanne [Eesmärk] Täideviimine [Mänguplaan] Administreerimine ja logistika. [Ressursside juhtimine] Juhtimine ja side. [Oma elavjõudude ja ressursside juhtimine]

Süsteemide NTP ja SOP ühised olulised tegurid Autori hinnangul võib süsteemide NTP ja SOP oluliste elementide ülaltoodud taandeid kõrvutades süsteemide ühisteks olulisteks teguriteks nimetada situatsiooni tegevuste ja sündmuste ruumis (sõjas – lahinguruumis, pokkeris – mängulaual) ning situatsiooni raames vastase ja oma jõudude kvantiteeti, kvaliteeti, positsiooni, ressursse ja juhtimist. Ühiste nimetajate olemasolu süsteemide NTP ja SOP olulistes elementides annab aluse vaadelda süsteeme sarnaste süsteemidena11, millest tulenevalt saab nende puhul käsitleda samalaadseid probleemistikke.

4

Harrington, D. (2007). Harrington on Hold’em: Expert Strategy For No-Limit Tournaments, Volume I: Strategic Play, Las Vegas: Two Plus Two Publishing.

5

Ibid.

6

Nurksulgudes on esitatud autori taanded.

7

Stäkk, i. k. stack − ühel mängijal kasutada olevate mängumärkide hulk (Skalansky, D. 2007. The Theory of Poker (4th ed). Las Vegas: Two Plus Two Publishing LLC).

8

Flopp, i. k. flop – esimesed kolm kõigile mängijatele ühist kaarti, mis avatakse ühekorraga (Skalansky, 2007).

9

NATO STANAG 2014. 2000. Operations Plans, Warning Orders, and Administrative/Logistics Orders.

10 Varane positsioon pokkerilauas korreleerub raske maastikuga, keskmine segamaastikuga ja hiline positsioon kerge maastikuga, kuid kokkuvõttes taandub maastiku faktor positsiooniks vastase suhtes.

11 Lorents, 2006.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

63

MÕTTEMEISTER Ee E ess m är gi g i p ü st it itus Kuna süsteemidel SOP ja NTP on samalaadsed tegurid; süsteemi SOP rakendamine leiab aset turbulentses keskkonnas; süsteemi SOP kvaliteet on eluliselt olulise tähtsusega; aeg otsuse langetamiseks süsteemi SOP taktikalisel tasandil on piiratud sekunditega, paremal juhul minutitega; süsteem SOP ise on transformeerumas uute tegurite esiletõusu tõttu; süsteem NTP on hästi uuritud mõõdikuid sisaldav süsteem väljakujunenud strateegiate, taktikate ja kiirotsuse langetamise metoodikaga; pokkerimängu on kontsentreeritud olulised klassikalise sõjapidamise strateegiad ja taktikad12, siis on otstarbekas konverteerida süsteemi NTP strateegiad, taktikad ja kiirotsuse langetamise metoodika süsteemi SOP, et parendada süsteemi SOP järgmisi kvaliteete: kiirus, paindlikkus, kohaldatavus, robustsus ja lihtsus taktikalisel tasandil.13 Nende taotluse väljendumine klassikalise OODA silmuse otsuse langetamise mudeli raames on esitatud joonisel 1.

VAATLUS

MIL ANDMED

Andmed MIL

TEGEVUS

MIL OTSUS

ORIENTATSIOON POK 2. POK otsuse langetamine 3. Andmed POK

MIL

Joonis 1. Pokkeri otsuse langetamise konverteerimine sõjalise otsuse langetamisse.

Jooniselt nähtub, et: a) olukorda sõjategevuse taktikalisel tasandil kirjeldatakse nii-öelda tavalisel sõjaliste olukordade kirjeldamise viisil; b) saadud kirjeldus transformeeritakse siin artiklis esitletavat vastetesüsteemi kasutades olukorra kirjelduseks pokkerilauas; c) tuginedes pokkeris kasutatavatele (ja väga hästi uuritud) lähenemisviisidele, leitakse seda tüüpi olukorra kirjeldusele sobiv taktika mängu jätkamiseks; d) mängu jätkamiseks sobiva taktika kirjeldus transformeeritakse tagasi “sõjalisse keelde”, milles on esitatud selles olukorras sõjaliselt sobiva taktika tüübi kirjeldus.

Selline näiliselt aeganõudev topelttransformatsioon aitab kohati väga kiiresti ja ootamatult muutuvas ning puuduliku informatsiooni olukorras otsustajal “mehhaniseerida” taktikaliste otsuste langetamist pokkerimängust lähtuvate vahendite abil.

Vas t ed e d s ü st steemide N NTP TP ja SO OP P e le l e me m e n tide t i d e va v ah hel Pokkeri kohta käivates töödes põhjalikult käsitletud vahendite rakendamiseks sõjaliste olukordade ning arengute vallas on esmalt vaja süsteemi, milles pokkeri terminid seostuksid sõjanduses kasutatavate terminitega. Ehitagemgi järgmisena üles selline vastesüsteem kahe sarnase süsteemi vahel. Lähtugem vastesüsteemi loomisel järgmisest, tabelis 1 esitatud fundamentaalsest määratlusest.

Tabel 1

Süsteemide NTP ja j SOP fundamentaalsete elementide vasted14 Mõiste sõjapidamises

Vaste pokkeris

Strateegiline võit

Sõjalise kampaania/operatsiooni võit

Turniiri võit

Taktikaline võit

Lahingu võit

Ühe mänguvooru võit

12 Apostolico, D. (2005). Tournament Poker and the Art of War: How the Classic Strategies of Sun-Tzu Can Transform Your Game. New York: Lyle Stuart Books.

13, 14 Paas, 2009.

64

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Strateegilised vasted Strateegiliste vastete määratlemiseks kõrvutatavates süsteemides tutvugem esmalt pokkerist lähtuvate erinevate strateegiliste mängustiilidega, mille vasteks süsteemide NTP ja SOP ühiste oluliste tegurite seas on juhtimine.

Kuna ainult parimate stardikaartide mängimine turniiril edu ei taga, tuleb mängida ka teisejärgulisi stardikombinatsioone, seejuures erineva agressiivsusega, peites nende kombinatsioonide tegelikku tugevust. See asjaolu on loonud pokkerimängu eri mängustiilide rakendamise mõõtme.

Eri mängustiilide põhijaotusi on neli15: LP, loose passive – paljudes mängudes osalemine, call16-ides nõrkade või keskpäraste stardikaartidega suuri panuseid; TP, tight passive – valitud stardikaartide mängimine vaid panuseid call-ides; LA, loose aggressive – laia ulatuse stardikaartidega panuste tõstmine (raise17); TA, tight aggressive – vaid tugevate stardikaar-tidega panuste tõstmine.

Pokkeri nende mängustiilide vasteteks on sõjanduslikes terminites juhtimise stiilid seetõttu, et nii mängu- kui ka juhtimisstiil on üsna raskesti muudetavad omandatud oskused, lähtudes vastavalt kas isiksuse profiilist või riigi kultuurilistest ja poliitilistest seisukohtadest.

Ebatõenäoline on globaalsete huvidega suurriigilt juhtimist stiilis tight passive, ka taktikalisel tasandil.

Kõige tasuvamaks mängustiiliks loetakse tight aggressive stiili, mille korral mängitakse ainult oma tugevaid kombinatsioone, seejuures agressiivselt võimalikult palju panustades19.20

Stardikombinatsioonide tugevus

Kindlat mängustiili esindades loob mängija enesele reputatsiooni, mille alusel vastasmängijad hindavad tema edasist tegevust ja võimalikke varjatud kaarte.18

Professionaalsel tasemel on tulus ka loose aggressive mängustiil, mis ei sea piiranguid

AGGRESSIVE

PASSIVE TP

TA

TIGHT

LP

LA

LOOSE

Agressiivsuse määr Joonis 2. Strateegilised mängustiilid pokkeris ja nende tasuvus pikas perspektiivis.

Tabel 2

Süsteemide NTP ja SOP elementide fundamentaalsed vasted strateegilisel tasandil Mõiste sõjapidamises Juhtimine / Skill

Vaste pokkeris

Oma ressursside adekvaatne kasutamine eesmärgi saavutamiseks

Stäki adekvaatne kasutamine, eri mängustiilide valdamine

Reputatsioon

Power-Posture-Presence (PPP)

Table image

Mängustiil

Initsiatiivi haaramine, kui olukord on soodus

Tight aggressive (TA)

Mängustiil

Initsiatiivi haaramine mis tahes olukorras

Loose aggressive (LA)

Mängustiil

Vastasele (vaid) reageerimine, kui olukord on soodus

Tight passive (TP)

Mängustiil

Vastasele reageerimine mis tahes olukorras

Loose passive (LP)

15 Skalansky, 2007.

16 call − vastase panusega kaasaminek (ibid.).

17 raise – panuse tõstmine (ibid.).

18 Ibid.

19 Võimalikult palju panustades – panustades suurima panuse, millega vastane veel tõenäoliselt kaasa tuleb.

20 Skalansky, 2007.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

65

MÕTTEMEISTER stardikaartide valikule, kui mängija suudab oma kaardid usutavalt (esindades vajalikke tugevaid kaarte) välja mängida.21 Loetletud mängustiilide efektiivsusgraafik on esitatud joonisel 2: mida tumedam väli joonisel, seda edutoovam on mängustiil pikas perspektiivis.

Lähtudes eespool esitatud vastemääratlusest kehtestagem strateegilisel tasandil järgmised, tabelis 2 esitatud vasted.

Taktikalised vasted Lähtudes juba esitatud vastemääratlustest kehtestagem taktikalisel tasandil järgmised, tabelis 3 esitatud seosed.

Tabel 3

Süsteemide NTP ja SOP elementide vasted taktikalisel tasandil Mõiste sõjapidamises

Vaste pokkeris

Jõudude kvaliteet

Kasutatavate jõudude kvaliteet (moraal, väljaõpe, relvastus, varustus)

Taskukaardid 22 (pocket cards)

Jõudude kvantiteet/ ressursid

Kasutatava elavjõu, lahingutehnika, laskemoona ja logistilise baasi kvantiteet

Stäki suurus

Positsioon

Ülevaade olukorrast, võimalus viimasena tegutseda

Ülevaade olukorrast, võimalus viimasena tegutseda

Situatsioon

Lahinguruum oma parameetritega (maastik, ilm, juhus jms)

Lauakaardid 23 (board cards)

Taktikaline käik

Lahingu vältimine / taandumine / allaandmine

Kaartidest loobumine (Fold)

Taktikaline käik

Äraootava seisukoha võtt, mõningase nõrkuse näitamine

Panustamast loobumine (Check)

Taktikaline käik

Vastase standardsele avangule samaväärselt vastamine, vastase reeglite järgi mängimine

Vastase panusega kaasaminek (Call)

Taktikaline käik

Initsiatiivi haaramine, tugevuse näitamine

Panustamine (Bet)

Taktikaline käik

Ülevõimu demonstreerimine, ründamine

Panuse tõstmine (Raise)

Taktikaline käik

Ründamine kõigi jõududega, otsekokkupõrke pakkumine

Kogu stack’i panustamine (Raise all-in)

T äh e - nu numbri k kood ood i sü s ü s t ee eem Nüüd, mil on loodud informatsiooni ülekande kanalid kahe süsteemi vahel, kõrvutades sarnaseid elemente, saame liikuda edasi süsteeme funktsionaalselt kõrvutama. Et meie lähteülesandeks oli rikastada süsteemi SOP süsteemi NTP abil, eksportigemgi sõjandusse pokkerilaualt esimene rakenduslik uuendus ning nimetagem seda tähe-numbri koodisüsteemiks.

Tähe-numbri koodisüsteem sõjaliste juhtumite analüüsivaks kirjeldamiseks taktikalisel tasandil Nii pokkeris kui ka sõjategevuses on otsustajal mis tahes otsustushetkel täpselt viis võimalikku tegevusvarianti ehk käiku. Viis võimalikku käiku sõjalise otsuse langetamisel kõrvutatuna vastavate käikudega pokkeris on esitatud tabelis 4.

Peale funktsionaalsete vastete kõrvutamise on tabeli 4 viimases tulbas esitatud vastavate taktikaliste käikude tähised. Kuna eri taktikaid saab esitada nimetatud taktikaliste käikude kombinatsioonidena, võimaldavad need tähised kompaktsete koodiridadena fikseerida ja talletada lahingulisi juhtumeid24. Asetades esitatavatest tabelitest pärit tähemärkide kõrvale edaspidi numbreid, saame eksponeerida vastavate ressursside koguseid. Järgnevalt selgitan seda seisukohta näidete varal.

21 Brunson, D. (2005). Doyle Brunson’s Super System 2. Las Vegas: Cardoza Publishing.

22 Taskukaardid – teiste mängijate eest varjatud kaks kaarti mängija valduses ühes mänguvoorus (Skalansky, 2007).

23 Lauakaardid – kõigile mängijatele ühiseks kasutamiseks lauda jagatavad kaardid (ibid.).

24 Ibid.

66

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Tabel 4

Viis võimalikku käiku sõjalise otsuse langetamisel kõrvutatuna vastavate käikudega pokkeris25 Taktikaline käik sõjategevuses

Taktikalise käigu kuuluvus defensiivsuseofensiivsuse skaalal

Taktikaline käik pokkeris

Taktikalise käigu tähis skeemides

Allaandmine / taandumine

def

Fold

F

Ootamine

def

Check

Ch

Vastasele reageerimine

def / of

Call

C

Initsiatiivi haaramine

of

Bet

B

Ründamine

of

Raise

R

Tähe-numbri koodisüsteemi rakendus sõjalistele lahinguliikidele taktikalisel tasandil NLTH mängus on neli panustamisvooru, kus tuleb langetada otsus, milline taktikaline käik valida. Eritlegem sõjategevuse taktikalisel tasandil kolme faasi.26 Lahingu 0-faas − valmistumine lahinguks (pokkeris preflop play27). Selles faasis langetatakse olemasoleva informatsiooni põhjal vastasest, positsioonilisest vahekorrast, enda kasutatavatest ressurssidest ja objektiivsetest teguritest lähtudes otsus, kas ja milliste jõududega lahingusse astutakse.

Lahingu I faas – lahingusse sisenemine (pokkeris flopp). Selles faasis langetatakse täienenud informatsiooni põhjal vastasest, positsioonilisest vahekorrast, enda kasutatavatest ressurssidest ja objektiivsetest teguritest lähtudes otsus, millisel määral ettevalmistused ja oletused vastase kohta reaalselt kujunenud olukorda tegelikult arvestasid ja tabasid ning kuidas lahingut jätkatakse.

Lahingu II faas – lahingust väljumine (pokkeris turn ja river28). Selles faasis langetatakse täienenud informatsiooni põhjal vastasest, positsioonilisest vahekorrast, enda kasutatavatest ressurssidest ja objektiivsetest teguritest lähtudes otsus, kuidas kujunenud olukorras lahingust väljuda võimalikult väikeste kaotustega või vastast võimalikult palju kahjustada enne vastase taandumist.

Taktikalise lahingutegevuse osana järgneks sõltuvalt kujunenud olukorrast faas “ümberformeerumine”.

Tabelis 5 on esitatud näitlikud lahinguliigid taktikaliste käikude kombinatsioonidena.

Tabel 5

Näitlikud lahinguliigid tähe-numbri koodisüsteemis29 Lahingu faasid

Lahinguliik

valmistumine

sisenemine

väljumine

Lahingu taktikaline skeem

Kaitselahing

ootamine (Ch)

reageerimine (C)

taandumine (F) initsiatiivi haaramine/ründamine (B-R)

Ch/C/F Ch/C/B-R 30

Pealetungi-lahing

ründamine (R)

ründamine (R) initsiatiivi haaramine -reageerimine (B-C)

ründamine (R) reageerimine / allaandmine (C-F)

R/R/R R/B-C/C-F

Pealetung viivituselt, varitsus

ootamine (Ch)

reageerimine (C)

initsiatiivi haaramine/ründamine (B-R)

Ch/C/B-R

Kontrollimaks loodud vastesüsteemi rakenduvust ja valiidsust, läbigem taas artikli esimeses osas käsitletud Cannae lahingukäik, esitades seda rööbiti sõjalistes ja pokkerist pärinevates terminites siin kehtestatud lahingufaasides ja pokkerist pärinevas tähistussüsteemis.

25 Paas, 2009.

26 Ibid.

27 preflop play – panustamine taskukaartidelt enne ühiste kaartide avamist (Skalansky, 2007).

28 turn ja river – vastavalt 4. ja 5. ühine kaart (ibid.).

29 Paas, 2009.

30 Märk “/” tähistab ühe lahingufaasi lõppemist, märk “-” ühelt lahinguliigilt teisele üleminekut ühe lahingufaasi kestel.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

67

MÕTTEMEISTER Ülevaade pokkerimängus ja ajaloolises Cannae lahingus toimunust on esitatud tabelis 6.

Tabel 6

Ülevaade ajaloolises Cannae lahingus ja joonisel 3 esitatud näidislahingus pokkerimängus toimunust rööbiti süsteemides SOP ja NTP lahingufaaside kaupa32 31

FAAS

Cannae lahing Kartaago ja Rooma vägede vahel 2. augustil 215 eKr

Pokkeriturniir. Heads-up 33 mäng

0

Provotseerimaks Roomat lahinguid pidama, vallutab Kartaago väejuht Hannibal roomlaste moonalaod Cannaes ja paigutab oma rahvusvahelise väekontingendi roomlaste varustusteedele. Hannibali vägede hulk on hinnanguliselt 54 000 sõdurit, roomlastel 80 000 leegionäri ning 8000 ratsaväelast, peale selle abiväed. Jõudude vahekord on ümmarguselt 1:2 Hannibali kahjuks.

Hannibalil on lihtne ja julge lahingukava. Ta seab oma armee üles poolkuukujuliselt kumerusega roomlaste poole. Teades, et Rooma leegionid on lähivõitluses neist üle ning asuvad peaaegu alati keskel, paigutab Hannibal tsentrisse nõrgemad väed ülesandega taanduda Rooma leegionide ees, vältides samas Kartaago rivistuse murdmist Rooma leegionide survel. Tiibadele paigutab ta oma tugeva ratsaväe, mille tagalasse jätab võimsad Liibüa jalaväe üksused.

Rooma väed rivistuvad tavapärastesse faalanksitesse ja ründavad frontaalselt, jättes külgi katma ratsaväe üksused.

Mängija X stäkiga €4200 (21 BB 34) madalate ühenduvate mastikaartidega (low suited connectors) avab mänguvooru tõstega (raise) 2BB. Mängija Y stäkiga €8600 (43BB) taskukaartidega KK 35 sooritab ületõste (reraise) 4BB. Mängija X tuleb panusega kaasa (call).

I

Rooma ründab Hannibali lahingurivi tsentrit − see taandub.

Rooma ratsavägi tiibadel on Hannibali ratsaväest selgelt nõrgem ja on sunnitud taganema. Seega on leegionid tunginud Hannibali taganeva tsentri järel sügavale ette, samas kui Hannibali ratsavägi on leegionide tiibasid kaitsva ratsaväe minema kihutanud, asudes nüüd taganema löödud ratsaväega eraldi tegutsema ja sattudes leegionide tagalasse. Roomlased on pea täiesti ümber piiratud, sest Hannibali ratsaväe tagalas olnud Liibüa jalaväelased asuvad Rooma leegionide edasitungimise tõttu nende tiibadel, mis on aga kaitseta.

Floppi jagatakse K87, mis annab mängijale X avatud mastirea tõmbe (open-ended straightflush draw) ja mängijale Y maksimaalse kolmiku (top set). Mängija X otsustab oodata (check). Mängija Y arvab (õigesti), et mängijal X on mingi tõmme ja panustab jätkupanusena selles situatsioonis 8BB kavatsusega meelitada mängijalt X välja nii palju, kui ta on tõenäoliselt nõus veel maksma. Mängija X tuleb panusega kaasa (call).

II

Sissepiiratud leegionid on paanikas. Algab Rooma armee hävitamine. Ühe pärastlõunaga kaotab Rooma hinnanguliselt 60 000 −70 000 meest.

Turn toob lauda Jd 36 ja mängija Y otsustab oodata. Mängija X on saanud kombinatsiooni “mast” 37, mis on hetkel parim kombinatsioon, ning otsustab kogu oma allesoleva stäkiga panustada (all-in). Mängija Y tuleb panusega kaasa – hoolimata mängija X saavutatud masti võimalikkusele on mängijal Y lootus saavutada veelgi kõrgem kombinatsioon “maja” 38. River toob maha 4d, andes mängijale X kombinatsiooni “mastirida” 39. Mängija X võidab panga (pot) €8400.

31 Lazenby, J.F. (1998). Hannibal’s War: A Military History of the Second Punic War. Oklahoma: University of Oklahoma Press.

32 Paas, 2009.

33 heads-up mäng − pokker kahe mängija vahel (Skalansky, 2007).

34 BB, big blind – sundpanus pokkerimängus, tinglikult üks panuseühik (ibid.).

35 KK, kuningas-kuningas – paremuselt teine võimalik taskukaartide kombinatsioon peale AA (äss-äss) (ibid.).

36 Jd, jack of diamonds − ruutu poiss.

37 Kombinatsioon “mast” – viis kaarti ühest mastist (Skalansky, 2007).

38 Kombinatsioon “maja” – kolmik + paar (ibid.).

39 Kombinatsioon “mastirida” – viis järjestikkust kaarti ühest mastist, paremuselt teine võimalik kombinatsioon (ibid.).

68

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Lahingu käigu olulisimad momendid kahe vastase vahel rööbiti süsteemides NTP ja SOP nii-öelda sümbolkujul on esitatud joonisel 3.

MÄNGIJA X − KARTAAGO Faas 1: valmistumine (BB = €200)

♦ 6

♦ 5

Stäkk €4200

JÕUDUDE KVALITEET

Panustamine: 1. B€400 2. R€800 rünnak vasturünnak 3. C€400 reageering

♣ K

Faas 2: sisenemine

MÄNGIJA Y − ROOMA

Faas 3: väljumine

RESSURSID Stäkk €8600 JÕUDUDE KVANTITEET

♥ K

♠ K

♦ 8

♦ 7

Panustamine: 1. Ch ....... 2. B€1600 ootamine jätkuv rünnak 3. C€1600 reageerimine

♦ J

♦ 4

Panustamine: 2. B all in €1800 ründamine kogu jõuga 3. C€1800 reageerimine

.... 1. Ch ootamine

X võidab €4200 Y kaotab €4200 Joonis 3. Aastal 215 eKr aset leidnud Cannae lahing kolmes faasis rööbiti süsteemides NTP ja SOP.

Võtkem Cannae lahingu käik kokku alljärgnevalt esitatud tähe-numbri koodina: X(res21) of vs Y(res43): XR2-YRR4-XC / XCh-YB8-XC / XB9AI-YC : X(res42) wins Y(res22) Tähed X ja Y tähistavad koodis võitlevaid pooli, “res” ressursse, “of” ofensiivi, tähed Ch, C, B, R, RR tähistavad tabelis 4 defineeritud taktikalisi käike. Numbrid koodis tähistavad panuseühikute (big blind) arvu.

Tähe-numbri koodisüsteemi rakendus süsteemist NTP pärinevatele taktikatele Kuna meie sihiks on rikastada süsteemi SOP süsteemi NTP abil, vaadelgem valikut süsteemis NTP kasutusel olevatest taktikatest, mis on esitatud tabelis 7.

Tabel 7

Pokkeri taktikate mänguskeemid g ja j ideeline sisu

Tugev Nõrk Tugev

MANIPULATIIVNE

STANDARDNE

Taktika nimetus

Mänguplaani taktikaline skeem

40

Taktikaline idee

Valuebetting

B-R / B-R / B-R

Tugevate stardikaartide väärtusele panustamine.

−

Ch-F / - / Ch / Ch-F / Ch / Ch / Ch-F

Nõrkade kaardikombinatsioonide mängimata jätmine, säästmaks ressursse edaspidiseks.

Check-raise

B-R / Ch-R / B-R

Nõrkuse näitamine panustamast loobumisega, et vastase panuse järel omakorda panust tõsta. 41

Slowplay

Ch-C / Ch-C / B R

Panustamast loobumine ja siis vastase panuse maksmine tugeva stardikombinatsiooniga, kavatsusega seeläbi järgmistes panustamisringides rohkem raha panka meelitada. 42

40 P Paas, 2009 2009.

41 Skalansky, 2007.

42 Ibid.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

69

Nõrk Universaalne

MANIPULATIIVNE

Tugev

MÕTTEMEISTER Blufi väljameelitamine

Ch-C / Ch-C / B R

Tugeva käe nõrgalt väljamängimine, et vastane üritaks bluffida. 43

Bluff

B-R / B-R / Ch-F

Panustamine või panuse tõstmine oludes, kus võiduvõimalus oleks väga väike, juhul kui keegi panusega kaasa tuleb. 44

Semibluff

Ch-C / B-R / Ch-F Ch-C / B-R / B-R

Panustamine või panuse tõstmine kombinatsiooni tõmbega, millest võib saada parim käsi. 45

Tasuta kaart

Ch-C / B / Ch-C Ch-C / B / Ch-R

Kaart, mida saab näha panustamata. 46

Kindla käe või Ch-C / B / B-F kaardi esindamine B / B / Ch-F

Panustamine teoreetiliselt võimaliku tugeva kaardi või kombinatsiooni omamisele. 47

Pidev tõstmine

R3 / B-R / B-R

Panuse tõstmine alati konstantsel määral mis tahes stardikaartidega kaasa mängida otsustades, varjamaks oma käe tugevust. 48

Leverage

R3 / B R9 / B R27

Panuste tõstmise skeem geomeetrilises jadas mis tahes kaar-tidega, mis sunnib vastast kaasa mängimisel arvestama suurte võimalike kulutustega. 49

Rochambeau (paber-kivi-käärid)

Panustamine järgmise loogika põhjal: kaardid löövad stäkki, stäkk lööb positsiooni, positsioon lööb kaarte. 50

Sü s t eem i d e N T P j a S O P üh iste l oluliste l te gur ite l põh in ev oll u k o kor o r r a h in inda am m ise ise ta ab b e l ka kassuta u t am mise i se ks sõja sõj atte e ge g e vuse vuse t ak akttii k al i se sel ta asan s a n d il il Selleks et kasutada süsteemi NTP eeliseid süsteemis SOP, on vaja leida meetod süsteemi SOP tegurite mõõtmiseks.

Kuna lõppsihi olulisteks kvaliteetideks on teiste seas kiirus ja lihtsus, võtab autor siinkohal kasutusele trivalentse plussi-miinuse skaala [−; +/−; +].51 Pluss (“+”) tähistab suhet oma jõudude kasuks, miinus (“−”) suhet vastase kasuks, pluss-miinus (“+/−”) tähistab sarnaseid suhteid või olukorda, kus jõudude vahekord pole oluline.

Tabelis 8 on esitatud olukorra kiiranalüüsiks olulised tegurid. X tähistab hinnangut [−; +/−; +] oma jõududele vastase jõudude suhtes. Y tähistab koondhinnangut oma jõududele vastase suhtes.

Tabel 8

Situatsiooni määratlevate oluliste tegurite esindatusest lähtuv olukorra kiiranalüüsi tabel52

Koondhinnang

Jõudude kvaliteet (kaardid)

Jõudude kvantiteet / ressursid (stäkk)

Positsioon (positsioon)

Juhtimisstiil (mängustiil)

Y

Y

Y

.... / ….

Elavjõu moraal X Hinnangud teguri faktoritele, lähtudes Relvastus X faktorite esindatusest Varustus X ja relevantsusest Lahingutehnika X

Elavjõu hulk X

Ruumiline pos. X

Relvastus X

Ajaline pos. X

Varustus X Lahingutehnika X

Lahingutoetus- tehnika X

Lahingutoetustehnika X

Logistika X

Logistika X

Valida esmalt enda ja siis vastase juhtimisstiil: LA TA TP LP

43-47 Skalansky, 2007.

48 Ferguson, C. (2007). No-Limit Hold’em: How to Bet. In M. Craig The Full Tilt Poker Strategy Guide: Tournament edition (pp. 18−31). New York: Grand Central Publishing.

49 Lederer, H. (2007). No-Limit Hold’em: The Theory of Leverage. In M. Craig The Full Tilt Poker Strategy Guide: Tournament edition (pp.

32−47). New York: Grand Central Publishing.

50 Snyder, 2006.

51, 52 Paas, 2009.

70

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Süsteemi NTP strateegiate ja taktikate kasutamine süsteemis SOP Esmalt saame olukorra kiiranalüüsi tabelist informatsiooni, milline on jõudude üldine vahekord, mis määratleb konkreetse lahingu/mängu üldise iseloomu ja võimaliku strateegilise mängu-/juhtimisstiili. Kui oleme kaitsepositsioonil, on otstarbekad tight passive ja tight aggressive strateegiad, ning kui oleme ülekaalus, on sobivad tight aggressive ja loose aggressive strateegiad53.54 Et oma strateegilisi tegevusi ja vastutegevusi paremini suunata, valime nelja teguri omavahelistest suhetest lähtuvalt konkreetse taktikalise skeemi.55 Tabelis 9 on esitatud olukorra kiiranalüüsi tulemitest lähtuva taktika valiku maatriks.

Tabel 9

Situatsiooni määratlevate oluliste tegurite esindatusest lähtuv sobiva taktika valiku tabel kasutamiseks sõjalise kiirotsuse langetamisel taktikalisel tasandil56 SITUATSIOON

TAKTIKA

Jõudude kvaliteet

Jõudude kvantiteet/ ressursid

Positsioon

Juhtimisstiil

kaardid

stäkk

positsioon

mängustiil

Laad

Nimetus

Elluviimise skeem

+

+/−

+/−

LA, LP, TA, TP of

Standardne tugev

B-R / B-R / B-R

−

+/−

+/−

LA, LP, TA, TP def

Standardne nõrk

Ch-F / - / Ch / Ch-F / Ch / Ch / Ch-F

+

+/−

+/−

LA, TA

of

Check-raise

B-R / Ch-R / B-R

+

+/−

−

LA, TA

of

Slowplay

Ch-C / Ch-C /B-R

+

+/−

+/−

LA, TA

of

Blufi väljameelitamine

Ch-C / Ch-C /B-R

−

+/−

+

TA, TP

def

Bluff

B-R / B-R / Ch-F

+/−

+/−

+/−

TA, TP

def

Semibluff

Ch-C / B-R / Ch-F Ch-C / B-R / B-R

−

+/−

+/−

TA, TP

def

Kindla käe või kaardi esindamine

Ch-C / B / B-F B / B / Ch-F

−

−

+

TA, TP

def

Tasuta kaart

Ch-C / B / Ch-C Ch-C / B / Ch-R

+/−

+

+/−

TA, TP

of / def

Pidev panuse tõstmine

R3 / B-R / B-R

+/−

+

+/−

TA, TP

of / def

Leverage

R3 / B-R9 / B-27

Sobiva sõjalise strateegia ja taktika valikuks mis tahes taktikalises olukorras on vaja läbida alljärgnevad etapid57.

HINDAMINE. Olukorra kiiranalüüsiga selgitatakse välja seda olukorda iseloomustavad võtmesõnad (vt tabel 8) ning antakse neile sobivad hinnangud skaalal [−; +/−; +].

VÕRDLEMINE. Olukorra kiiranalüüsi võtmesõnu ja neile lisatud hinnanguid võrreldakse taktika valiku tabelis (vt tabel 9) nimetatud taktikate kasutamise tingimustega.

VALIMINE. Valitakse see taktika, mille korral esineb tabelites 8 ja 9 vastavate ridade ühtelangevus.

Sobiva strateegia ja taktika valiku protsessi korratakse lahingu kõigis faasides.58 Edukaimad on tabelis 9 esitatutest need taktikad, mis sobivad nii kaitse- kui ka ründetaktikateks, kuna isegi siis, kui vastane mõistab, millist taktikat tema vastu parajasti kasutatakse, ei saa ta kindel olla tugevuses, mis selle taktika varjus peitub.59 53 Snyder, 2006.

54-59 Paas, 2009.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

71

MÕTTEMEISTER Siinkohal tõstab autor esile pokkeri universaaltaktika Rochambeau (paber-kivi-käärid) − laialdaselt elulist kasutust leidnud mäng kiirvaliku langetamisest −, mis on leidnud pokkeri keskkonnas kõrge määraga rakendatavuse ja on kasutusel tippmängijate taktikaarsenalis60. Taktika seisneb panustamises järgmise loogika põhjal: kaardid löövad stäkki, stäkk lööb positsiooni, positsioon lööb kaarte61. Näiteks: kui puuduvad head kaardid, aga on olemas arvestatav stäkk, tuleks positsioonil olles panustada tugevasti62.

Lähtudes süsteemide SOP ja NTP sarnasusest, peaks Rochembeau rakenduma ka sõjalise otsuse langetamisel. Tabelis 3 esitatud vastetabeli põhjal on Rochembeau maksiim sõjalise otsuse langetamisel järgmine: jõudude kvaliteet lööb jõudude kvantiteeti, jõudude kvantiteet lööb positsiooni, positsioon lööb jõudude kvaliteeti. Selline filosoofia on autori hinnangul sõjategevuses kehtiv, aga kohatises vastuolus siin töös käsitletud Cannae lahingu stsenaariumiga, kus jõudude kvaliteet lööb jõudude kvantiteeti, kuid jõudude kvantiteet ei löö positsiooni (piiramisrõngast murdis välja vaid väike osa Rooma vägedest).63 Oluliseks asjaoluks on, et nimetatud kolm Rochembeau’ sõjalist vastet on esitatud ka süsteemide SOP ja NTP ühiste oluliste teguritena.64

Kokku Ko k k u v õt t e k kss See kolmeosaline artiklite sari püüdis lahti mõtestada sõjalise otsuse langetamise ideoloogia muundumist, kasutades näitlikustavate vastetena sõjategevusega seni seostatud strateegiamängu malet ja sõjategevusega seni vähe seostatud strateegiamängu pokkerit. Artiklid käsitlesid järgmisi põhilisi seisukohti ja tulemeid. a. Pea kõik praegu olulised tegurid on loendamatutes lahinguruumides läbi sõjaajaloo juba esinenud. Muutunud on suures plaanis vaid esiletõstetud valik neist komponentidest, millele on peetud oluliseks keskenduda edu saavutamiseks oma sõjalis-poliitilise tahte kehtestamisel. b. USA maaväe erukolonelleitnant Robert R. Leonhard tunnistab üheksast praegu kehtivast USA maaväe sõdimisprintsiibist seitse kas täiesti iganenuks või sisulist täiendamist vajavaks ja rõhutab, kui palju elusid on nõudnud kehtestatud sõjaliste printsiipide pime põlistamine ja suutmatus tehnoloogiliste muutustega kaasas käia. c. Ajalooliselt on sõjapidamine olnud erilises sõltuvuses tehnoloogiast. Viimasel kahel aastakümnel väldanud inforevolutsiooni mõju ühiskonnale on olnud järsk, põhjalik ja kaheldamatu. Vältimatult on muutuste pöörises ka sõjapidamine. Infotehnilise tasandi laiaulatuslik kasutus viib sõjapidamise raskuskeskme informatsiooni sfääri ning füüsiline sfäär jääb pelgalt asjade vormistamiseks. d. Faktil, et inimene sõjakunsti evolutsioonis − või sõjakunst inimese evolutsioonis! – on jõudnud infoajastusse, on esmapilgul tunduvaist suuresti kaugeleulatuvamad mõjud inimkonna omavahelisele arveteklaarimisele. Peamiselt väljenduvad muutused aja ja ruumi dimensioonide aina tõhusamas kasutuses. Sellised arengud panevad aina enam maksma infoajastu sõdade uue mängureegli, mis ütleb, et kui oled avastatud, oled juba hiljaks jäänud. Samal ajal sõjategevuse komplitseerumisega füüsilises sfääris on tõusnud sõjalis-poliitiliste konfliktide lahendamise osakaal info- ja tunnetuslikus sfääris. Kokkuvõttes on muutunud nende tegurite kompositsioon ja osakaalud, mis tagavad edu nüüdsetes sõjalistes operatsioonides ja on põhiteguriteks ka sõjaliste otsuste langetamisel. e. Informatsioonilises ja tunnetuslikus sfääris ülevõimu saavutamine ja hoidmine moodsas sõjalises juhtimises konkreetses lahinguruumis eeldab võimekust kiiresti informatsiooni saada, analüüsida ja edastada. Edu võti seisneb just nende infoprotsesside läbiviimise kiiruses, sest konkreetse operatsioonipiirkonna aktiivses lahingutegevuses aega enamasti napib. f. Infoajastu sõjaline otsustusmudel kui abimehhanism otsuse langetamiseks peab toetama järgmisi kvaliteete: paindlikkus, kohaldatavus, robustsus, kiirus ja lihtsus. g. Otsides mängulist vastet infoajastu sõjalise otsuse langetamise keskkonnale, tõdeme, et täieliku informatsiooniga strateegiamäng male pole infoajastu sõjategevusele korrektne mänguline vaste. Sobivamaks vasteks osutub maailma kompleksseimaks mänguks peetava pokkeri modifikatsiooni No Limit Texas Hold’em turniirimudel puuduliku ja tõele vastamatu informatsiooni ning juhuse kui faktori arvestamise poolest otsuse langetamisel. h. Pokker on mäng, mida mängitakse vormiliselt kaartide ja sisuliselt inimestega. Pokker asetab mängija intensiivsesse informatsiooni kogumise, analüüsimise ja otsuste langetamise keskkonda, milles edu saavutamisel saavad määravaks tema teadmised ja oskused matemaatika, tõenäosuste, inimpsühholoogia ja inimestevaheliste suhete vallas. Pokker annab mängijale kiire tagasiside tema võimest tegutseda pinge all.

60, 61 Snyder, 2006.

62-64 Paas, 2009.

72

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

MÕTTEMEISTER Kaartide normaaljaotuse põhjal ei ole turniirivõit saavutatav lihtsalt pidevalt paremate kaartide saamise kaudu − pikas perspektiivis saavad kõik mängijad sama hulga paremaid ja halvemaid stardikaarte. Turniiri võitmise kunst seisneb seega oma kaartide teistest tulusamas väljamängimises ehk oskuslikumas panustamises. Pokkerimängu võlu sõjalise otsuse langetamise keskkonnaga sarnase keskkonnana seisneb selles, et mänguvooru võitmiseks pole vaja tingimata omada parimat kombinatsiooni, küll aga on vaja parima kombinatsiooni omamises veenda kaasmängijaid, kasutades selleks sobivat panustamistaktikat. Samal ajal kehtib ka vastupidine loogika, et valel hetkel bluffiv mängija võib tugevat kombinatsiooni omava kaasmängija eksitavasse panustamispüünisesse langeda. i. Ühiste tegurite − situatsioon tegevuste ja sündmuste ruumis ning situatsiooni raames vastase ja oma jõudude kvantiteet, kvaliteet, positsioon, ressursid ja juhtimisstiil – olemasolu sõjategevuses ja pokkeris annab võimaluse käsitleda neis keskkondades samalaadseid probleemistikke. j. Kuna süsteemidel SOP ja NTP on samalaadsed tegurid; süsteemi SOP rakendatakse turbulentses keskkonnas; süsteemi SOP kvaliteet on eluliselt olulise tähtsusega; aeg otsuse langetamiseks süsteemi SOP taktikalisel tasandil on piiratud sekunditega, paremal juhul minutitega;

Pokker on mäng, mida mängitakse vormiliselt kaartide ja sisuliselt inimestega.

süsteem SOP ise on transformeerumas uute tegurite esiletõusu tõttu; süsteem NTP on hästi uuritud mõõdikuid sisaldav süsteem väljakujunenud strateegiate, taktikate ja kiirotsuse langetamise metoodikaga; pokkerimängu on kontsentreeritud olulised klassikalise sõjapidamise strateegiad ja taktikad, on otstarbekas konverteerida süsteemi NTP strateegiad, taktikad ja kiirotsuse langetamise metoodika süsteemi SOP, et parendada süsteemi SOP kvaliteete kiirus, paindlikkus, kohaldatavus, robustsus ja lihtsus taktikalisel tasandil. k. Siinne uurimus esitab pokkerist ja sõjandusest pärinevate terminite vastetesüsteemi, mille rakendatavust ja valiidsust kontrollitakse Cannae lahingu käigu esitlemise näitel rööbiti sõjanduse ja pokkeri terminites. l. Nii pokkeris kui ka sõjategevuses on otsustajal mis tahes otsustushetkel täpselt viis võimalikku tegevusvarianti ehk käiku. Et eri taktikaid saab esitada nende taktikaliste käikude kombinatsioonidena, võimaldavad need tähised kompaktsete koodiridadena fikseerida ja talletada lahingulisi juhtumeid nn tähe-numbri koodisüsteemis ning eksportida sõjandusse pokkeritaktika arsenal. m. Situatsiooni kiiranalüüsiks taktikalise tasandi sõjategevuses rakendatakse siin uurimuses trivalentset plussi-miinuse skaalat [−; +/−; +]. n. Uurimuse põhitulemiks on situatsiooni kiiranalüüsi tabeli ja pokkeritaktikate arsenali integreerimise tulemina saadud situatsiooni määratlevate oluliste tegurite esindatusest lähtuva sobiva taktika valiku tabel sõjalise kiirotsuse langetamiseks.

A N A L Y S I S

Autoril jääb loota, et argumendid ja näited selles artiklitesarjas olid piisavalt köitvad, et panna sõjakunstist huvitatuid ja sellest mõtlejaid osutatud sihis kaasa mõtlema.

Transformation of Military Decision-Making from Chess to Poker III Tr In the Sõdur before previous, the author started an article in which he analyses the change in military decisionmaking, using strategy games as an example. Comparing the modification of chess and No Limit Texas Hold’em m poker game, the author offers unconventional methods of military decision-making and provides a new standp point to come to grips with the art of war. p

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

73

IN MEMORIAM Kolonelleitnant

Ahti Põldma 2. jaanuar 1952 – 30. märts 2010 Tulevane kolonelleitnant Ahti Põldma sündis 2. jaanuaril 1952 Tartumaal Alatskivi vallas Välja külas.

Alghariduse omandas Ahti Põldma Savastvere algkoolis, keskhariduse Juhan Liivi nimelises Alatskivi keskkoolis ning tehnilise kõrghariduse elektroonika alal Tallinna polütehnilises instituudis (praegune Tallinna tehnikaülikool), mille lõpetas 1976. aastal. Ahti Põldma on töötanud Tallinna tehnikaülikoolis, varumisministeeriumi arvutuskeskuses ning spordivahendite katsetehases Vihur.

Sõjalise hariduse sai Ahti Põldma Tallinna polütehnilise instituudi sõjanduse kateedris. Kolonelleitnant Ahti Põldma

Kolonelleitnant

Harri Rent 9. jaanuar 1924 − 13. aprill 2010 Tulevane kolonelleitnant Harri Rent sündis ja kujunes vabas Eestis. Paldiskis sündinud, Tallinna poeglaste kaubanduskeskkoolis ning seejärel Tallinna tehnikumis ehitust õppinud Harri kasvas üles vaba mehena kindlas teadmises ja usus, et Eesti riik on olnud olemas, niikaua kui tema mäletab.

1940. aastal Eesti okupeerinud kommunistliku režiimi kuriteod sundisid tuhandeid vabas Eestis kasvanud noori mehi võtma kätte relva, et oma rahvast ja kodumaad kaitsta ning hoida eemal suuremat kurja.

Harri Rendi sõjamehetee sai alguse 1943. aastal, mil ta liitus Eesti Leegioniga ja saadeti Poolasse Heidelagerisse väljaõppele.

Sõja lõpuks ülendati ta leitnandiks ning määrati rühmaülema ametikohale. Harri Renti autasustati vapruse eest Teises maailmasõjas I ja II klassi Raudristiga. Eestis peetud lahingutes sai ta haavata. Sõda lõppes tema jaoks 1945. aasta mais nn Tšehhi põrgus. Harri Rent viibis vangistuses kuni 1951. aastani. Need ei olnud kerged aastad, aga Harri ei kaotanud kunagi optimistlikku meelt, oli elujaatav ja truu vabale Eestile. Ta oli otsekohene ning aus. Harri mälestusteraamat “Ma jäin ellu” on ausamaid ja paremaid sõjamälestusi, mis eesti keeles on Teisest maailmasõjast kirjutatud.

74

Sõ d u r

on kogu aeg tõstnud oma professionaalsust ohvitserina, läbides arvukalt koolitusi nii Eestis kui ka välismaal. 2000. aastal lõpetas ta Balti kaitsekolledži esimese lennu Tartus.

Kaitseväes on Ahti Põldma täitnud vastutusrikkaid ametikohti Harju riigikaitse osakonnas, Põhja kaitseringkonnas ja kaitseväe peastaabis. Eriti tuleb esile tõsta tema teenistust kaitseväe peastaabi kantselei ülemana ja hiljem personaliosakonna ülemana. Kolonelleitnant Ahti Põldma oli alati kõrgelt hinnatud staabiohvitser, kellele võis usaldada kõige keerulisemaid ja vastutusrikkamaid ülesanded. Ülemad hindasid teda kui eeskujulikku kaadriohvitseri ja head kolleegi, keda sai usaldada ning kes ei keeldunud kunagi abist, kui teenistus nõudis või kaaslased seda vajasid.

Kaitseväe juhataja on tunnustanud kolonelleitnant Ahti Põldmad pikaajalise kohusetundliku teenistuse eest kaitseväe teenetemärgiga, kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga ja mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”. Eesti politsei on autasustanud kolonelleitnant Ahti Põldmad politsei teeneteristi II klassi teenetemärgiga. Teda jäid leinama tütar ja elukaaslane.

Sõjavangist vabanedes asus ta elama Tallinna, kus töötas ETKVLis ja Tallinna taksopargis kuni 1989. aastani. Harri Rent abiellus Ilse-Louise Kuusneriga ning perre sündis kaks poega: Jüri ja Toomas.

Armastus Eesti vastu sundis Harri Renti juba elukogenud mehena liituma taasloodud piirivalvega 1991. aastal ja Eesti kaitseväega 1992. aastal. Alates jaanuarist 1994 teenis ta kaitsejõudude peastaabi pressiosakonnas, kus muu hulgas asutas tänaseni ilmuva Sõdurilehe ja oli ka selle esimene peatoimetaja.

Kolonelleitnant Rent läks 1996. aastal pensionile, kuid juba järgmisel aastal naasis teenistusse ning määrati kaitsejõudude peastaabi garnisoniteenistuse peaspetsialistiks, kus tema põhiülesandeks oli taaselustada ohvitseridekogu tegevus.

1997. aastal autasustas vabariigi president kolonelleitnant Harri Renti panuse eest Eesti riigikaitse ülesehitamisse Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga. Kaitseväe juhataja on autasustanud teda panuse eest kaitsetahte tõstmisel kaitseväe teenetemärkidega. Kaitseväe eriteenete risti pälvis kolonelleitnant erus Harri Rent 2004. aastal.

1999. aastal arvati kolonelleitnant Rent erru. Pärast seda aitas ta aktiivselt kaasa kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kogu loomisele ning riigikaitselise tegevuse arengule. Rent tegutses aktiivselt ka Eesti vigastatud sõjameeste ühenduses.

Kolonelleitnant Harri Rendil oli praegustele ohvitseridele palju õpetada. Ta õpetas nii, nagu armeedes on sajandeid tavaks olnud − mitte niivõrd sõnaga, kuivõrd isikliku eeskujuga. Ta õpetas vaprust, sirgjoonelisust, kohusetunnet, aga ka ausust ja inimlikkust. Ta õpetas armastama Eestit ja võitlema kodumaa eest.

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

AJALUGU

Eesti sõjaväe pioneeripataljon aastatel 1924−1940: struktuur, isikkoosseis, väljaõpe Eesti kaitseväe koosseisus Teise maailmasõja eel tegutsenud pioneeripataljoni ülesehitamisest ja arenguloost annab oma magistritöö põhjal ülevaate täiendusväljaõppesektsiooni vanemallohvitser-instruktor vanemseersant Igor Kopõtin, MA. Väe Vä eo oss a f or ormeerimine 15. märtsil 1924 loodi inseneripataljoni põhjal kaks uut väeosa: pioneeripataljon ja sidepataljon. Vastformeeritud väeosad allutati peastaabi inseneriväe inspektuurile, millel oli täita väga oluline roll selle väeliigi professionaalse struktuuri loomisel ja tehnikaga varustamisel. Inspektuuri eesotsas oli kolonel (hiljem kindralmajor) Voldemar-Viktor Rieberg – korraliku inseneriväe hariduse ja rikkaliku erialase sõjakogemusega ohvitser. Pioneeripataljon asus 16 aasta vältel, ehk loomise hetkest kuni likvideerimiseni oktoobris 1940 Nõmmel. Pataljoniülemaks oli kogu selle aja kolonelleitnant (hiljem kolonel) Johann-Bernhard Grünberg (Haljaste). Pataljoni peaülesandeks oli erialaväeliigi väljaõppe korraldamine ajateenijatele, inseneriväe isikkoosseisu ettevalmistamine ja Eesti sõjaväe rahuaegse tegevuse inseneritoetuse tagamine.

Pataljoni peaülesandeks oli erialaväeliigi väljaõppe korraldamine ajateenijatele, inseneriväe isikkoosseisu ettevalmistamine ja Eesti sõjaväe rahuaegse tegevuse inseneritoetuse tagamine.

Aastatel 1920–1940 viidi inseneriväes ellu sihikindlad struktuursed ja organisatsioonilised muutused. Selle juures tegi pioneeripataljon läbi märkimisväärse ülesehitusliku, väljaõppelise ja tehnilise arengu. Aastate väitel täiendas pioneeripataljon oma varustust ning tehnikat ja osales uute pioneerivahendite väljatöötamises. 1940. aastaks oli pioneeripataljon arenenud struktuuri ja väljaõppesüsteemiga tehniline väeosa.

Struk Str kttu uur Pioneeripataljoni rahuaegse struktuuri moodustasid pioneeri-, gaasikaitse-, raudteepioneeri ja helgiheitja allüksused. Peale nende oli õppekompanii, mis täitis olulist rolli pioneerireservallohvitseride väljaõpetamisel ja õppeprotsessi korralduses, ning töökomando tagalaüksusena. Struktuuri muudeti pidevalt kuni 1940. aastani ning kuigi see oli vastavuses kaitseväe üldnõuetega ja balansseeritud, ei leitud ideaallahendust. Algset õhutõrjevõime arendamist õhutõrje kuulipildujarühma moodustamisega ei suudetud siiski viia arvestatavale valmisolekutasemele.

Olulised muutused rahuaja struktuuris leidsid aset 1934. aastal, mil ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri korraldusega formeeriti raudteekompanii ümber 3. pioneerikompaniiks.

Sellega lõpetati raudteepioneeride väljaõpe.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Jooksusilla (nn ruhikutel) ettevalmistus vettelaskmiseks Jägalas.

Sõ d u r

75

AJALUGU Territoriaalpõhimõtete rakendamisega sõjavägede ümberkujundamisel otsustati iga jalaväediviisi juures formeerida üks pioneerikompanii. Selleks toodi Nõmmelt Narva 1. diviisi juurde 1. pioneerikompanii ning 2. diviisi juurde Võrru 2. pioneerikompanii. Nõmmele 3. diviisi käsutusse jäi raudteekompanii põhjal moodustatud 3. pioneerikompanii. Viimaseks struktuurimuutuseks oli helgiheitjakomando ümberformeerimine pargikompaniiks suvel 1939.

Uude allüksusesse koondati kogu pataljoni tehnikapark.

Pioneeriüksuste sõjaaja struktuuris toimusid samuti pidevad muutused, kuid struktuuri kujundati kindla korra kohaselt. Mobilisatsiooni puhul oli ette nähtud formeerida iga jalaväediviisi staabis inseneriosakond, diviisi juurde pioneeripataljon, inseneriväe töösalk, inseneriladu (-park) ja teesalk. Teesalkade formeerimise vajaduse üle peeti pikki arutelusid ning 1939. a augustis otsustati teesalgad siiski formeerimata jätta.

1939. aastal asendati igas pioneeripataljonis raudteekompanii pioneerikompaniiga, kuna raudteepioneeride väljaõpetamine oli pioneeripataljonis peatatud ning puudusid erialaspetsialistid. Isikkoosseisu struktuurijärgne viiekordne paisumine (rahuaegse üksuse isikkoosseisu arvu suurenemine mobilisatsiooni korral) ei olnud üksuste vahel võrdne: töö- ja teesalkades näiteks puudus rahuaegne kaaderkoosseis.

1930. aastate lõpus mõeldi palju sõjaaegsete pioneeriüksuste motoriseerimisele ja mehhaniseerimisele, erilist rõhku pannes motoriseeritud pioneerirühma struktuuri loomisele. Paraku jäi see kava objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel ellu viimata.

Enamik isikkoosseisust olid ajateenijad, kellega komplekteerimine käis pärast 1934. aastat territoriaalpõhimõttel tihedusega kaks-kolm kutsekorda aastas.

IIss i k kkoos k o o s se i s Pioneeripataljoni isikkoosseisuga komplekteerimisel lähtuti alati Eesti sõjaväes kehtinud reeglitest. Enamik isikkoosseisust olid ajateenijad, kellega komplekteerimine käis pärast 1934. aastat territoriaalpõhimõttel tihedusega kaks-kolm kutsekorda aastas. Kutsealuste kvaliteet oli üldiselt hea ning läks aastatega ainsa paremaks. Pioneeripataljoni teenistusse määramisel eeldati tehnilise hariduse olemasolu. Kui aastatel 1924−1926 olid 52% teenistusse kutsutud noorsõduritest varem seotud põllumajandusega, siis 1938.−1939. aastal olid 57% töölised. Vabatahtlike kutsealuste protsent oli üsnagi suur, varieerudes vahemikus 3−58%.

Inseneriväes ehk pioneeripataljonis oli teenistusaja pikkus teistest väeliikidest/väeosadest erinev. 1928. aastal kehtestati inseneriväes sundajateenistuse pikkuseks 18 kuud, 1933.–1937. aastal 11–12 kuud ja 1. oktoobril 1939. a mindi uuesti üle 18 kuule.

Rahvuslik jaotus oli pioneeripataljoni ajateenijate hulgas tasakaalus ja pigem monorahvuslik. Eestlasi ei olnud vähem kui 91%. Muulastest teenis pataljonis vene, baltisaksa, juudi, läti, soome, taani ja rootsi rahvusest sõdureid, neist umbkeelsed olid vaid üksikud.

Reservväelastest peeti täpset arvestust vaid reservohvitseride ja -allohvitseride üle, kuid eri põhjustel ei olnud arvestus täiuslik. Üleajateenijate-allohvitseride koosseisust oli alati puudus. Tuli ilmsiks ka üldine üleajateenijate-allohvitseride voolavus, mis oli ohvitseridega võrreldes märkimisväärselt suur. Aastatel 1924–1927 käis pioneeripataljonist läbi 74 üleajateenijat-allohvitseri, kusjuures pidev koosseis oli 30 allohvitseri. Ohvitseride koosseis oli kõrgel professionaalsel tasemel ja erialaselt kompetentne. Ohvitseride juures võis märgata olulisi probleeme teenistusliku rotatsiooni ja karjäärikasvu poolest.

Väl V äl j aõ aõp pe

Pioneeripataljoni põhiülesandeks rahuajal oli pioneerieriala reservi väljaõpetamine sundajateenistuse raames, mistõttu just sellele suunati väeosa tegevuse planeerides ja korraldades põhirõhk.

Pioneeripataljoni põhiülesandeks rahuajal oli pioneerieriala reservi väljaõpetamine sundajateenistuse raames, mistõttu just sellele suunati väeosa tegevuse planeerides ja korraldades põhirõhk. Väljaõppeprotsess oli ajateenijatele korraldatud etapiliselt, korrapäraselt.

Väljaõpe käis kursuste raames, õppekavade põhjal, nädalase tunniplaani järgi. Kursuste vältel ja lõpus korraldati teadmiste ja oskuste kontrollid, tulemused fikseeriti ja analüüsiti.

Sõduri baasoskused ja -teadmised anti noortekursuse raames, mis sisaldas ka põhjalikku ülevaadet pioneerieriala ainetest. Edaspidi hakatigi pioneeri kallakuga noortekursust nimetama pioneeri noortekursuseks. Sellele kursusele lähetati noorsõdureid ka teistest väeosadest, kus olid pioneerikomandod. Noortekursuse järel algas reameeste kursus, mis sisaldas erialaseid õppetunde. See kursus käis rööbiti tavapärase teenistusega, mille raames ajateenijaid koormati lisakohustustega vahiteenistuses või piirikindlustustöödel.

76

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

AJALUGU Paremaid tulemusi näidanud noorsõdurid suunati pioneeripataljoni õppekompaniisse, kus toimus pioneeri reservallohvitseri kursus. Õppekompanii kaaderkoosseis tegeles ainult selle kursuse planeerimise ja korraldamisega. Kursuse paremad õppurid suunati reservohvitseri (aspirandi) kursuse läbimiseks KVÜÕAsse. Kursuse edukalt lõpetanud aspirandid jätkasid teenistust pioneeripataljonis eri ametikohtadel portupee-aspirantidena. Üldiselt oli ajateenijate väljaõppe korraldus hea ja läbimõeldud. Kursuste kavasid täiustati pidevalt. Selle juures esinesid aga sellised väikesed puudused nagu ruumikitsikus, õppematerjalide ja koolituskaadri puudus.

Noortekursusel pöörati rohkem tähelepanu sõduri põhioskustele ja -teadmistele ning reaVeekogu ületamise harjutus Jägala jõel 1930ndatel. meeste kursusel erialaoskuste omandamisele.

Pioneerinoortekursusel oli ette nähtud vähem aega jalaväetaktika ja laskmise õpetamisele, asendades selle erialaõppega.

Reameeste kursus ei olnud organiseeritud nii plaanipäraselt kui noorte- või õppekompanii kursus. Õppetöö intensiivsus oli suhteliselt madal, seetõttu rakendati reamehi väga palju sise- ja vahtkonna teenistuses ning majanduslikel töödel. Tulemusrikas oli väljaõpe praktikakeskese õppetegevusega suvelaagris. Kuigi erialane tegevus oli allüksuse koosseisus alati kõrgelt hinnatud, jäi erialaõppe kõrval suhteliselt väheseks lahingu- (taktika-) õpet. Väljaõppe korda muudeti õppekompaniis mitut puhku, kuni see 1938. aastaks stabiliseerus.

Osa õppekompanii lõpetanuid ei läbinud juhtimispraktikat täies mahus. Väljaõpe oli õppekompaniis erialakeskene ning üldse ei pööratud tähelepanu juhioskustele ega pedagoogikale, ehk õppuri juhiomadused pidid olema loomulikud ning nende tööd noortega ei arvestatud koolitusena.

Aspirantide kursusel pöörati juhi omadustele ja omandatud teadmiste kontrollile küllalt palju tähelepanu, mida näitasid lõpukatsed enne reservi arvamist ja lipniku auastme andmist. Seejuures jäid puudulikuks aspirandi ehk tulevase lipniku juhtimisoskused ja -kogemused rühmaülema tasandil.

Erialane väljaõpe

G-kompaniil oli tol ajal moodne gaasikaitsevarustus ja -relvastus, kaasa arvatud leegiheitjad ja gaasipildujad.

Pioneeripataljonis oli erialane väljaõpe organiseeritud suhteliselt hästi. Õppetsüklid ja -kursused olid läbimõeldud ning kaadrikaitseväelastele pakuti täiendusõppe võimalusi. Pataljoni juhtkond ja inseneriväe inspektuur suutsid luua isikkoosseisule praktika võimalused maastikul. Selle juures jäi aga puudulikuks väljaõppeline ja õppetaktikaline koostöö teiste väeliikidega. 1930. aastate lõpuks pöörati erialaõppe kõrval üpris palju tähelepanu rivi-, laske- ja spordiõppele ning isamaalisele kasvatusele (“kultuurselgitustööle”). Alates 1937. aastast omandati aktiivselt tehnilisi teadmisi ja praktilisi oskusi pioneeritehnika käsitsemisel, mida tehti H-komando (hiljem pargikompanii) põhjal.

Pioneeri eriala väljaõpe See väljaõpe oli teoreetiline ja praktiline, hõlmas kõikvõimalikke erialateemasid välikindlustamisest, tõkestamisest, veekogude ületamisest ja lõhketöödest. Pioneeriõpe oli professionaalne ja kõrgel tasemel, alati hästi organiseeritud. Raudteepioneeride väljaõpe kannatas õppevahendite ja veereva koosseisu puuduse tõttu, eriti kuni 1928. aastani.

Uuesti hoogustus raudteepioneeride väljaõpe alates 1928. aastast ehk Liiva-Vääna kitsarööpmelise raudtee üleandmise hetkest. Väljaõppe raames tehti raudtee ehitus-, parandus- ja lõhketöid, enamasti saadi praktilisi kogemusi kitsarööpmelise raudtee ekspluateerimisel. Praktilise õppe raames olid täiesti puudulikud raudteesildade ehitamise, parandamise ja hävitamise teemad. Raudteekompanii likvideerimise ja raudteepioneeride väljaõppe peatamisega 1934. aastal kaotas Eesti raudteepioneerivõimekuse pea täielikult.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

77

AJALUGU Gaasikaitse Gaasikaitseväljaõpe oli pioneeripataljonis kõrgel tasemel. Seda mõjutas kõrgendatud tähelepanu gaasikaitsele, mis oli tolleaegses Eesti sõjaväes ja Euroopas üldiselt loomulik. 1930. aastatel korraldati gaasikaitseinstruktoriteallohvitseride ja gaasikaitsereameeste koolitust eri väeosadele G-kompanii juures. Rööbiti sellega oli G-kompanii põhiülesandeks reakoosseisu erialane koolitamine ning 1930. aastate teisel poolel ka gaasikaitse reservallohvitseride erialakursuse korraldamine.

Oma pataljoni ohvitsere koolitades ei unustatud ka teiste väeliikide pioneeriohvitsere, kellele korraldati perioodiliselt pioneeripataljonis ja KVÜÕAs täiendusõpet.

1930. aastate lõpuks oli kompaniis suur õppevahendite kogu, mille kasutamine tõhustas väljaõpet. G-kompanii juures loodud keemialaboris katsetati mürkkemikaale ning toodeti piiratud kogustes õppegaase. Keemialaborisse oli samuti koondatud mürkkemikaalide suur õppekogu. G-kompaniil oli tol ajal moodne gaasikaitsevarustus ja -relvastus, kaasa arvatud leegiheitjad ja gaasipildujad.

Üleajateenijate täiendusõpe

Üleajateenijate täiendusõppele pöörati pioneeripataljonis tõsist tähelepanu. Talveperioodil pataljoni ohvitseride korraldatud iga-aastased täiendusõppekursused andsid üleajateenijatele põhjalikud teadmised erivaldkondadest, eriti aga pioneeri erialal.

Erialaste ja pedagoogiliste oskuste lihvimiseks tegid üleajateenijad ohvitseride juhtimisel praktilisi harjutusi. Peale plaanipäraste kursuste võimaldati üleajateenijatel osaleda teistes väeosades ja asutustes toimunud kursustel teadmiste ja oskuste täiendamisel auto- või traktorijuhina, meteoroloogia, gaasikaitse ja raudteealal ning kehalises kasvatuses. Pärast täiendusõpet said üleajateenijad enamasti põhjalikke praktilisi kogemusi suvelaagris ja üldväe manöövritel. Üldiselt ei arvestatud tihtipeale üleajateenijate potentsiaaliga, mistõttu oli vähetõenäoline, et üleajateenija asendaks ohvitseri nii ajateenijate väljaõppeprotsessi korraldamisel kui ka lahingutegevuses.

Ohvitseriõpe Inseneriväe ehk pioneeri eriala ohvitsere õpetati välja KVÜÕAs. Õppe praktiline osa korraldati pioneeripataljonis, kus kadetid ja kõrgemasse sõjakooli sisseastunud ohvitserid said koolitust eeskätt praktilise tegevusega suvise õppehooaja jooksul inseneriväe laagris Jägalas. Väga hästi oli läbi mõeldud pioneeripataljoni ohvitseride täiendusõpe, mis kujunes 1930. aastate lõpuks süsteemseks ning andis ohvitseridele mitmekülgseid erialaseid ja üldsõjalisi teadmisi ja oskusi.

Oma pataljoni ohvitsere koolitades ei unustatud ka teiste väeliikide pioneeriohvitsere, kellele korraldati perioodiliselt pioneeripataljonis ja KVÜÕAs täiendusõpet. Igal aastal korraldas pioneeripataljon ohvitseride atesteerimist, kus fikseeriti väljaõppelist arengut ja professionaalsustaset. Negatiivselt mõjus ohvitseride sisemine voolavus ametikohtade roteerimisel, mistõttu erialast väljaõpet saanud spetsialistid olid paratamatult asendatud erialaselt kogenematute uute ohvitseridega. Isegi pioneeripataljonis ei võinud 1939. aasta seisuga kõik ohvitserid kvalifikatsiooni puudumise tõttu tegeleda pioneeritöödega.

Reservväelaste väljaõpe

Pontoonpraami harjutus pioneeritehnikaga Jägalas.

78

Sõ d u r

Ajavahemikul 1924–1940 oli rahaliste ressursside puudusel pioneeripataljonis reservväelaste väljaõpet korraldatud vaid ohvitseridele ja allohvitseridele. Kõige rohkem tähelepanu pöörati reservohvitseride täienduskoolitusele. Kuna reservohvitseride arv muutus pidevalt lahkunud ja juurde tulnud ohvitseride arvelt, ei edenenud täiendusõpe eriti kaugemale kui uute pioneerimäärustike ja pioneeritööde juhtimise ja organiseerimise korra tutvustus. Reservallohvitsere kutsuti vaid mõnel korral Jägala suvelaagrisse. Reservväelastest reakoosseisu osaline täien-

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

AJALUGU duskoolitus toimus vaid ühel korral, 1924. aasta reservõppekogunemise raames. Üldkokkuvõttes võib öelda, et 1940. aastaks olid pioneerieriala reservväelased suuresti välja õpetamata.

Inseneriväe laager 1922.−1940. aastani kasutas pioneeripataljon pioneeriala praktiliste tööde ja pioneeritaktikaliste harjutuste jaoks inseneriväe laagrit Jägala piirkonnas. Suvelaagri paiga maastik soodustas mitmesuguste erialaste õppuste korraldamist. Eriti oluline oli Jägala jõe lähedus, kus sai harjutada veekogu ületamist. Jägalasse jäid aga ehitamata laskeväli isikkoosseisu laskeoskuste lihvimiseks ning Pioneeripataljoni õppeklassis Nõmmel 1930ndatel. Esiplaanil silla makett. pärast 1937. aastat arvestatavalt arvukaks paisunud tehnikapargi garaaž. Suvelaagris olnud kaks inseneriväeosa – pioneeri- ja sidepataljon – täiendasid teineteist, kuigi omavaheline koostöö piirdus vaid laagriehitustööde tegemisega. Inseneriväe laagri asukoht võimaldas tihedat koostööd kõrval olnud suurtükiväega. Taktikalisi koostööharjutusi väeliikide ja väeosade vahel korraldati siiski harva.

Väljaõpe oli inseneriväe laagris aastatel 1924–1940 üsna hästi organiseeritud. Väljaõppeplaanid olid inseneriväe inspektori juhtimisel koostanud inseneriväe inspektuuri ja pioneeripataljoni ohvitserid. Õppetöö toimus kindla tunniplaani alusel ning sisaldas kontrollitavaid ja juhendatavaid erialapraktilisi töid. Isikkoosseis sai praktiseerida enamikku erialatöid, eriti välikindlustamist, ehitamist ja veekogu ületamist. Puudusid võimalused harjutada raudtee- ja gaasikaitseasjandust ning meteoroloogiat. Erilist hoogu andsid väljaõppes traditsiooniliseks saanud iga-aastased erialavõistlused, mis olid muu hulgas heaks võimaluseks harjutada meeskonnatööd. Puudulikuks osutusid laagris eriala- ja taktikaõppused koostöös teiste väeliikidega.

Re l v as t u s j a v a arr u s t u s 1930. aastate lõpuks oli pioneeripataljon suhteliselt hästi relvastatud ja varustatud.

1930. aastatel katsetati ja arendati välja moodsat pioneeri- ja gaasikaitsevarustust, lahingumoona ja relvastust, mis tõstis üksuste erialast võimekust oluliselt. Siiski ei olnud ei rahuaja ega ka sõjaaja pioneeriüksustes ette nähtud kuulipildujaid, mis pärssis tunduvalt üksuste tuleefektiivsust ja -tihedust lahingus. Rahuaja pioneeripataljonis ei jätkunud kiivreid. Sõjaaja pioneeriüksustele ei jätkunud varustust. Relvastus oli eri kaliibriga ja erinevat marki.

Te h n i k Tehni ka a

Erilist hoogu andsid väljaõppes traditsiooniliseks saanud iga-aastased erialavõistlused, mis olid muu hulgas heaks võimaluseks harjutada meeskonnatööd.

1937. aastal Eesti sõjaväes alanud ulatusliku motoriseerimise ja mehhaniseerimise käigus sai pioneeripataljon täiesti uue tehnikapargi. Osteti mitmesuguseid pioneerimasinaid: motopuurid ja -saed, löökhaamrid, plahvatusrammid, päramootorid, eri otstarbega traktorid ja ekskavaatorid. Peale selle osteti uhiuued veoautod Opel Blitz, millega asendati vanad, oma motoressursi kulutanud veokid. 1940. aasta 1. aprilli seisuga oli pioneeripataljoni käsutuses üheksa veoautot, üks sõiduauto, kolm helgiheitjat, kolm traktorit, üks ekskavaator, üks roomiktransportöör ja muud tehnikat: suruõhukompressorid, elektrijaamad, päramootorid, betoonisegistid, puurkaevumasinad, rammid, mootorsaed jne.

Pioneeripataljoni motoriseerimine ja mehhaniseerimine oli 1940. aastaks niivõrd heal tasemel, et meie pioneeripataljoni motoriseeritusega käisid tutvumas välismaised külalised. Siiski ei olnud motoriseerimine täiuslik: veoautosid kasutati vaid pioneerivahendite transportimiseks ja insenerivarustuse veoks, kuna isikkoosseis liikus vaid jala.

M ob i l i s at s i oon Mob 1920. ja 1930. aastatel olid pioneeriüksuste mobiliseerimiseks koostatud põhjalikud mobilisatsiooniplaanid , mida pidevalt täiustati. Neis esines aga puudusi, mis võisid oluliselt raskendada keeruliste mobilisatsiooniprotsesside

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõ d u r

79

AJALUGU käivitumist. Formeerimisele kuulunud pioneeriüksusi muudeti, mis sisuliselt nullis kõik mobilisatsiooni eeltööd selles suunas. 1930. aastateks ei suudetud pioneeriüksuste formeerimiskohti viia ühte rajooni, mis tähendas formeerimistöid seitsme üksusega vähemalt viies kohas.

Pioneeriüksuste komplekteerimisalade hajutatus oli mobilisatsiooni korraldamisel negatiivseks teguriks. Isikkoosseisu koondamine oli planeeritud piirkonniti, kuid osa isikkoosseisust ja osa kaaderkoosseisust tuli toimetada formeerimiskohtadesse veoautodega või raudteed mööda, mis tähendas ajalist piirangut ja ohtu sattuda vastase õhuväe löögi alla. Väljaõpetatud formeerimismeeskondade puudus raskendas oluliselt formeerimise korraldust ja teostamist. Isikkoosseisu paisumine (rahuaegse üksuse isikkoosseisu arvu suurenemine mobilisatsiooni korral) struktuuri järgi oli ülemäära suur, keskeltläbi viiekordne: ohvitseridel neljakordne, allohvitseridel seitsmekordne ja reakoosseisul viiekordne. Osal formeerimisele kuulunud sõjaaja pioneeriüksustel puudus rahuaegne kaaderkoosseis.

Pioneeripataljoni motoriseerimine ja mehhaniseerimine oli 1940. aastaks niivõrd heal tasemel, et meie pioneeripataljoni motoriseeritusega käisid tutvumas välismaised külalised.

Inseneritehnilise varustuse, gaasikaitsevahendite, relvastuse ja laskemoona ning eriti toidumoona mobilisatsioonivarud olid puudulikud ning mõne pioneeriüksuse jaoks koguni olematud. Kui alguses asus enamik mobilisatsioonivarustust Tallinnas, siis 1930. aastate lõpuks suudeti vajalik varustus ja relvastus koondada formeerimisrajoonidesse. Osa mobilisatsioonivarustust tuli siiski vedada veoautodega ja raudteel, mis vastase õhuväe mõju ja raudteevagunite puudust arvesse võttes kindlasti raskendas olukorda. Formeerimisele kuulunud üksustel oli erinev relvastus, mis raskendas laskemoonavarude täiendamist.

Mobilisatsiooniüritused olid enamasti läbi harjutamata, pioneeriüksustes ei võetud läbi ka proovimobilisatsiooni, mis võis K-ajal tekitada segadust mobilisatsiooni korralduses formeerimise ja eriti koondamise etapil. Reservõppekogunemisi korraldati pioneeripataljonis harva. Puudus ka võimalus osaliseks ehk varjatud mobilisatsiooniks, mis tegi mobilisatsiooni läbiviimise K+72 ajaga raskeks. Mobilisatsiooni planeerides ei pööratud tähelepanu lahinguvalmiduse saavutamisele üksuste kokkuharjutamise kaudu. Hoolimata sellest, et mobilisatsioonialasse suhtuti täie tõsidusega, jäi sõjaaegsete pioneeriüksuste lahinguvalmidus tervet hulka objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi arvestades üsna puudulikuks.

Kui alguses asus enamik mobilisatsioonivarustust Tallinnas, siis 1930. aastate lõpuks suudeti vajalik varustus ja relvastus koondada formeerimisrajoonidesse.

Kokku ok k u v õtte õt t e ks

H I S T O R Y

Pioneeripataljon oli 1940. aastaks hästi väljaõpetatud isikkoosseisuga ja võrreldes teistega hästi mehhaniseeritud väeosa. Pataljonil oli välja kujunenud infrastruktuur ja kindel väljaõppesüsteem. Praktikaks olid head võimalused harjutusväljadel, suvelaagris ja lasketiirudes. Üldpuudusteks oli territooriumi, samuti töö- ja eluruumide kitsikus, kaadrikaitseväelaste suhteline voolavus, tehnika eriti veoautode vähesus, automaatrelvade nappus ja relvastuse erinevus, suhteliselt puudulik varustus, eriti mobiliseerimisele kuulunud pioneeriväeosades. 1940. aastaks ei olnud inseneriväes vesivarustuse ega raudteepioneeri eriala, samuti pontoonsillapargi üksust. Pioneeripataljon tegi vähe taktikalist koostööd teiste üksustega, puudusid ka üldised eeldused relvaliikide koostööks. Kuigi Eesti pioneeridel oli sarnaseid jooni Saksa pioneeriteenistusega, jäi pioneeripataljoni areng välisriikide relvajõudude, eeskätt Saksamaa ja Nõukogude Venemaa pioneeriteenistuse arengust ilmselgelt maha.

80

The Pioneer Battalion of the Estonian Military in 1924-1940: the Structure, Personnel and Training T Th structure of the Estonian Pioneer Battalion which acted until the Second World War, was constantly changed The until 1940 and even though it was balaced and compliant with the Defence Forces’ requirements, the ideal soluu tion was not found. However, the Pioneer Battalion’s manpower was well-trained and it was a well-mechanised tio troop compared to others. The battalion had a settled infrastructure and a firm training system. Although the tr Estonian pioneers has similar characteristics with the German pioneer service, the development still lagged behEs ing other militaries, primarly German and Soviet pioneer service developments. in

Sõ d u r

NR 3 ( 67) JU UNI 2 0 1 0

KAITSEJÕUDUDE PEASTAABI RAAMATUKOGUS

Sosistajad: eraelu Stalini Venemaal Orlando Figes Inglise keelest tõlkinud Aldo o Randmaa. − Varrak, 2010. – 797 lk.

Mahukal uurimistööl põhinevv teos näitab, milline oli miljonite e Nõukogude Liidu elanike era-elu Stalini türannia tingimustes..

See on avar panoraampiltt ühiskonnast, kus kõik rääkisid d sosinal: selleks et kaitsta oma a peret ja sõpru või selleks et kaevata teiste peale.

Afghan guerrilla warfare: in the words of the Mujahideen fighters Ali Ahmad Jalali, Lester W. Grau; introduction by John E. Rhodes MBI Publishing Company, y, 2001. − xxii, 419 lk.

This text is a study of opera-tions and actions of the Afghan n Mujahideen resistance fighting g against the Soviet forces in Af-ghanistan from 1979−89. Told d in the words of the Mujahideen n themselves, it is a dramatic ac-count of what foreign forcess can expect if they commit to a land war in Afghanistan.

Kolmas Reich: uus ajalugu Michael Burleigh Inglise keelest tõlkinud Rein n Turu ja Jaanus Õunpuu. − Varrak, 2010. – 839 lk.

Inglise ajaloolase Michael Bur-leigh’ mahukas ja originaalne e Kolmanda Reich’i käsitlus..

See on ülevaatlikumaid ühek-öitelisi teoseid Kolmandast st Reichi’st. Autor toob efektseltt lugeja silme ette natsionaalsot-sialismi olemuse, kirjeldadess jõuliselt Hitleri režiimi põhju-seid ja tagajärgi. See viimase e aja kõige hinnatum Kolmandast Reich’ist kõnelev teos võitis 2001. aastal Samuel Johnsoni auhinna.

NR 3 ( 67) JUUN I 2 0 1 0

Sõja ja rahu vahel II köide. Esimene punane aas-ta. Peatoimetaja Enn Tarvel. III köite toimetaja Meelis Marip-uu. − S-Keskus, 2010. − 798 8 lk.

Kümneköiteline koguteoss “Sõja ja rahu vahel” käsitleb b Eesti rahva, riikluse ja Eestiti meeste saatust Teises maail-masõjas ja seejärel kuni 1956.. aastani. Käesolev köide jutust-ab, mis juhtus Eestiga 1940.. aasta juunist 1941. aasta ju-unini, kuidas hävitati Eesti riik, k, selle riigikaitse (sõjavägi, politsei, i Kaitseliit, K i lii piirivalve), ii i l ) omavalitsussüsteem, õiguskaitsesüsteem, ja mis sai Eesti inimestest.

The counterterrorist manual: a practical guide to elite international units Leroy Thompson Frontline Books, 2009. − 256 lk.

Following the September 11th h attack on the World Trade Cen-tre, the mission of many anti-terrorist units has expanded..

Some units now track terroristss to their lairs in other countriess and strike them there. De-spite the significant and grow-ing role of these units, little e is known about the way theyy operate. The selection, train-ing, structure and principless of maintaining such units, together with basic theories of asymmetric warfare are the subject of Thompson’s latest work.

The sling and the stone: on war in the 21st century Thomas X. Hammes Minneapolis: Zenith, c2006. − xiv, 321 lk.

Author explores the evolution n and practise of fourth-genera-tion warfare.

Sõ d ur ur

81