Sõdurileht 6.06.2025 by Sõdur

Rootsi relvajõud

esimest korda

Eestis

Kaitseliidu ussisõdalased Siilil

Hundid lahinguväljalCIMICu parimad lood

Kui omad mängivad

VASTUTEGEVUS Siilil

Kujundus: rms Robi Mustsaar

LIITLASED

Rootsi liitumine NATO-ga ja osalemine õppusel Siil 2025 tähistab uut etappi Eesti ja Rootsi kaitsekoostöös, tugevdades piirkondlikku julgeolekut ja liitlassuhteid.

Rootslased ajasid okkad turri

NATO UUSIM LIIGE ESIMEST KORDA SIILIL

kpr Art Ra Jalakas

Märtsis 2024 sai Rootsi ametlikult NATO 32. liikmeks, lõpetades üle 200 aasta kestnud sõjalise neutraliteedi. See otsus sündis vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse 2022. aastal, mis raputas Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja tõi kaasa Rootsi avalikkuse kiire meelemuutuse NATO liikmelisuse suhtes. Kui 2021. aastal toetas liikmelisust vaid 35% rootslastest, siis pärast sõja algust kasvas toetus 64%-ni, on avaldanud Göteborgi Ülikooli professorid Henrik Ekengren Oscarsson ja Ulf Bjereld.

PIKK JA KEERULINE TEE LIIKMELISUSENI

Kuigi Rootsi esitas NATO liikmeks saamise taotluse juba 18. mail 2022, venis kinnitamisprotsess ligi kaks aastat. Suurimaks takistuseks sai Türgi ja Ungari vastuseis. Türgi süüdistas Rootsit kurdi separatistide toetamises ja nõudis terrorismivastaste seaduste karmistamist. Rootsi pidi tegema mitmeid järeleandmisi, sealhulgas allkirjastama 2022. aasta juunis Madridi tippkohtumisel kolmepoolse memo-

ROOTSI JA EESTI KAITSEKOOSTÖÖ UUES VÕTMES

Rootsi ja Eesti kaitsevägede koostöö on kestnud juba aastaid. Rootsi on varem kinkinud Eestile varustust ning mõlemad riigid on teinud koostööd ühishangete alal. Kellel meist ei oleks Rootsi vapiga katelokikomplekti või mõnel ka Rootsi labidat?

Tänavu osales

Rootsi esimest korda täisliikmena Eesti suurõppusel Siil, tuues kaasa 71. pataljoni, mis koosneb umbes 500 kutselisest sõdurist.

Pataljoni koosseisu kuuluvad lahingutankid ja CV-90 jalaväe lahingumasinad, mis annavad üksusele märkimisväärse võime.

Kolonelleitnant Henrik Rosdahl, 71. pataljoni ülem, märkis, et Eesti olud on sarnased Rootsi omadega, kuid rõhutas rahvusvahelise koostöö tähtsust: „Me harjutame sõjaks koos liitlastega, mis on väga hea lahendus.“ Ta lisas, et ootab õppuselt tugevat vastast ja võimalust hinnata nii oma üksust kui ka liitlasi.

Nooremveebel Magnus, evakuaatori meeskonna ülem, rääkis, et nad harjutavad M2 Bradley soomukite evakueerimist.

Kuigi see on neile uus kogemus, sobib Rootsi varustus hästi ka Ameerika tehnikaga ning õppus aitab tugevdada rootslaste suhteid NATO liikmetega.

Kapral Tilde, üks õppusel osalejatest, rõhutas rahvusvahelise koostöö positiivset mõju: „On väga tore töötada koos teiste riikidega ja näha, kui erinevalt asju tehakse.“ Ta ootab õppuselt palju väljaõpet, lõbu ja väärtuslikku kogemust.

UUED KOHUSTUSED JA KATSUMUSED

NATO liikmelisus toob Rootsile kaasa ka uusi kohustusi. Alliansi nõue kulutada vähemalt 2% SKT-st kaitsekulutustele tähendab Rootsile märkimisväärset eelarvekasvu. Peale selle tuleb suurendada tegevväelaste arvu ja arendada reservväge, mis seni on olnud piiratud.

Hoolimata neist katsumustest näeb Rootsi NATO liikmelisust kui võimalust tugevdada oma julgeolekut ja aidata kaasa piirkondliku stabiilsuse hoidmisel. Koostöö Eesti kaitseväega, eriti õppusel Siil 2025, on selle uue ajastu sümbol.

Rootsi liitumine NATO-ga ja osalemine õppusel Siil 2025 tähistab uut etappi Eesti ja Rootsi kaitsekoostöös, tugevdades piirkondlikku julgeolekut ja liitlassuhteid.

M2 Bradley Foto: n-srs Markus Kaupmees

Strateegilise kommunikatsiooni keskus

Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 2415

Peatoimetaja kpr Art Ra Jalakas

Küljendaja rms Robi Mustsaar

Keeletoimetaja Diina Kazakova

Toimetajad

n-srs Greteliis Grau

n-srs Kaarel Oraste

n-srs Katriin Puhm

kpr Art Ra Jalakas

Kaitseliit õppusel

Siil 2025

n-srs Katriin Puhm

Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja on sõjaväeliselt korraldatud. Kaitseliidu eesmärk on suurendada Eesti rahva valmisolekut kaitsta iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele. Kaitseliit on riigis suuruselt teine vabatahtlik organisatsioon, mille liikmeskonda kuulub pea 18 000 liiget ning koos teiste seotud organisatsioonidega, nagu Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred, on liikmeid kokku umbes 30 000.

Õppusel Siil 2025 osales üle Eesti kokku rohkem kui 2000 kaitseliitlast, nii reservüksustes kui ka kaitseliidu sihtüksustes.

K aitseliidu malevad harjutasid õppusel mitmesuguseid oskusi ja tegevusi, sealhulgas õhuvaatlust, logistikat, objektide turvamist ja kriisiolukordade lahendamist, pakkudes väärtuslikku panust õppuse edukusse. Harjutuste käigus rakendati juba omandatud teadmisi ja tugevdatud koostööd mitmete üksustega, et tagada Eesti territooriumil valmisolek.

K IRDE MAAKAITSERINGKOND

K irde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Jaanus Ainsalu tõdes, et kaitseliitlased ootavad alati nii õppust Siil kui ka Kevadtormi. Ta hindas, et senine väljaõppetsükkel on olnud pikk ja intensiivne, ning mainis, et eelmisel aastal toimunud õppus Põhjakonn ja kaitseväe õppus Pikne annavad kindluse, et ringkonna võitlejad saavad õppusel Siil 2025 edukalt oma ülesannetega hakkama. A insalu märkis ka, et pärast õppust Ussisõnad 2023 on ringkonna koosseisu kuuluvad reservväelased edukalt väljaõppesse integreeritud ning üksused on tugevalt kokku kasvanud.

MEREDIVISJON JA

HARKU MALEVKOND

Kaitseliidu meredivisjon ja Harku malevkonna maakaitse kompanii harjutas Põhja-Eestis koostööd mereväega strateegilise objekti ja kolonni julges-

tamisega. Harjutuse käigus vastutasid kaitseliitlased perimeetri julgestamise eest ning tagasid ööpäevaringse õhuvaatluse, koordineerides oma tegevusi mereväe mereoperatsioonide keskusega. Harjutuse korraldaja, kaptenleitnant Ermo Jeedas, märkis, et tegu oli esimese koostööharjutusega, kus osalesid nii kaitseliidu meredivisjon kui ka Harku malevkond. Ta selgitas, et logistika oli planeeritud nii, et üksustel oleks suur tegevusvabadus oma ülesannete täitmisel. Jeedas väljendas usku, et harjutus on pikemaajalise koostöö algus, nähes osalejate kaitsetahet ja initsiatiivikust.

L ÕUNA MAAKAITSERINGKOND

K aitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm külastas õppusel osalevate Lõuna maakaitseringkonna kaitseliitlasi ja sai ülevaate õppuse käigust. Tamm hindas õppuse Siil 2025 ajal nähtut väga heaks. Ta märkis, et rakendatud kontseptsioon, mille järgi loodi eelmise aasta suvel malevkonna tasandil juhtimispunktid ja -elemendid, on edukalt toiminud.

Tamm rõhutas, et sellel lähenemisel on suur osa ühisest koostööst ja suhete loomise protsessist.

Tamm rõhutas, et kaitseliit on suurendanud oma suutlikkust liitlastega ühisõppustel, tuues esile droonide kasutamise, mis on parandanud olukorrateadlikkust. Veel märkis ta, et „Me saame kõiki neid õpi kogemusi Siili käigus tõhustada, parandada ja loodetavasti ka võimearendusega tuua need hiljem vastavatesse struktuuridesse.“. Kaitseliidu ülemveebel Andri Harkmann hindas õppuse Siil 2025 ajal kaitseliidu sooritust väga heaks, andes sellele hinnangu „neli“ viiepalliskaalas. Harkmann märkis, et kaitseliit, sealhulgas maakaitse ja koostöö ussisõdalastega, on suutnud täita oma ülesandeid väga hästi. Ta tõdes, et praegusel ajal on raske teha vahet kaitseliidu sõduri ja kaitseväe tegevväelase vahel. „Tänapäeval ei tee enam kindlalt vahet, kas on tegemist kaitseliidu sõduri või kaitseväe tegevväelasega, nad on üks ja seesama,“ ütles Harkmann.

Ü ldiselt peeti õppust edukaks, andes sellele positiivse hinnangu, mis näitab seda, et kaitseliitlased ja kaitseväe tegevväelased on suutnud edukalt täita oma ülesandeid ja tagada riigi kaitse valmisoleku

Kaitseliit vastutegevusena õppusel Siil 2025.

Foto: n-srs Markus Kaupmees

Siil 2025

INTERVJUU Vastutegevuse elu, olu ja kogemus õppusel

„OPFORi brigaad oli tööriist õppuse juhtstaabi kätes, et võimaldada õppuse peamistel õppivatel ning hinnatavatel üksustel saavutada oma väljaõppe eesmärgid.”

INTERVJUU OPFORI ÜLEMA KOLONELLEITNANT INDREK SARAPIGA

n-srs Kaarel Oraste

Tänavuse suurõppuse Siil eesmärkide täitmiseks oli vastutegevuseks (OPFOR) nii Eesti kui ka liitlasüksustest koosnev mitmeriigiline brigaad. Tegu polnud lihtsalt simuleeritud vastasega, vaid liitlastest, kaitseliitlastest, tegev- ja reservväelastest koosneva jõuga, kelle eesmärk oli pakkuda õppusel osalevatele üksustele realistlikku, intensiivset ja õpetlikku vastupanu. Intervjuus jagab Kagu-Eesti suuna vastutegevuse üksust juhtinud kolonelleitnant Indrek Sarap, kuidas brigaad üles ehitati, milliseid taktikaid kasutati ning mis kogemused kõige eredamalt meelde jäid.

KUIDAS SAITE OPFORI ÜLEMAKS?

2. jalaväebrigaad täitis suurõppusel Siil 2025 kahte eri rolli. 2JVBr ülem kolonel Antti Viljaste koos brigaadi eesmise juhtimispunktiga tegutses tavapäraselt Eesti diviisi koosseisus (BLUEFOR), juhtides brigaadi allüksuseid ja viies ellu maa-ala kaitset kõrvuti Ühendkuningriigi 4. jalaväebrigaadiga. 2JVBr ülema asetäitja – mina – koos varujuhtimispunktiga juhtisin KaguEesti suuna vastutegevuse üksust, milleks oli mitmeriigiline brigaad või siis suupärasemalt OPFORi brigaad. 2JVBr põhijuhtimispunkt toetas ühtaegu nii BLUEFORi kui ka OPFORi kõiksuguste toetavate tegevustega.

MILLINE OLI OPFORI ROLL JA EESMÄRK ÕPPUSEL?

OPFORi brigaad oli tööriist õppuse juhtstaabi kätes, et võimaldada õppuse peamistel õppivatel ning hinnatavatel üksustel saavutada oma väljaõppe eesmärgid. Lihtsustatult öeldes, kui näiteks 3. Kuperjanovi jalaväepataljoni (BLUEFOR) üheks väljaõppe sihiks oli maa-ala kaitse, siis selle harjutamiseks on vaja ründavat üksust (OPFOR) ning seda me ka pakkusime. Siinjuures on oluline lisada ka, et kuigi OPFORi brigaadi roll oli võimaldada BLUEFORi üksustel nende väljaõppe eesmärgid saavutada, siis samal ajal suutis OPFORi brigaad ka enda väljaõppe eesmärgid saavutada.

MILLISED ÜKSUSED KUULUSID OPFORI KOOSSEISU?

Hoolimata oma nimest oli OPFORi brigaadi puhul tegemist õppuse spetsiifilise sihtüksusega, millel olid mõned brigaadile omased tunnused. OPFORi brigaadi juhtisin mina koos 2JVBr varujuhtimispunkti meeskonnaga. Õppusel Siil 2025 tugevdasid 2JVBr staapi kaitseväe akadeemia 20. keskastmekursuse maaväe eriala kuulajad. Manööverüksustena oli meil Rootsi 71. soomuspataljon, mis täidab iga päev

oma ülesandeid Lätis NATO eelpaigutatud vägede (Forward Land Forces) koosseisus. Pataljon kasutab tanke Leopard 2, jalaväe lahingumasinaid CV-90, soomustransportööre Patria AMV360, 120 mm miinipildujaid ja eri tüüpi mehitamata õhusõidukeid. Samuti 1. Kuperjanovi jalaväepataljoni juhitud sihtüksus, mille koosseisus olid kaitseväe akadeemia kadettidest ja Viru jalaväepataljoni reservväelastest moodustatud mehhaniseeritud jalaväekompanii soomustransportööridel PASI ning Läti Zemessardze mehhaniseeritud jalaväekompanii soomustransportööridel Patria. Sihtüksus kasutas ka eri tüüpi mehitamata õhusõidukeid kõikidel tasemetel.

Ameerika Ühendriikide liitlased panid välja soomusluurekompanii kõige uuematel jalaväe lahingumasinatel Bradley. Brigaadi tasemelt tugevdasime me kompaniid nii vaatlus- kui ka ründedroonimeeskondadega. OPFORi brigaadi tugevdati õppuse viimases osas sihtüksusega Hammer, mis koosnes kahest kaitseliidu maakaitse kergejalaväekompa-

niist, mida toetasid 81mm miinipildujad ning arvukad mehitamata õhu- ja maismaasüsteemid.

Brigaadi kaudtuleüksuseks oli Lätis paiknev mitmeriigiline suurtükiväepataljon.

Koosseisus olid Hispaania liikursuurtükid, Kanada järelveetavad haubitsad ning Hispaania ja Itaalia õhutõrjerühmad. Luureüksustena olid esindatud 2JVBr rekkekompanii, mis koosnes reservväelastest. Kompaniil oli ka orgaaniline pikema ulatusega mehitamata õhusõiduk (MÕS). Samuti Ühendkuningriigi ISR-kompanii, mis paikneb tavaliselt Poolas. Sellel kompaniil oli suurepärane vaatlusvõime, mobiilsus ja tulejõud, mis tegid sellest hea üksuse BLUEFORi kõrge väärtuse ja tasuvusega sihtmärkide leidmiseks ning hävitamiseks. Prantslastelt oli meil ISR-rühm, mille mobiilsus ja võime teostada HUMINTi võimaldasid sellel leida

ka kaugemas sügavuses ja asustatud aladele peidetud BLUEFORi juhtimispunkte. Samuti oli meie käsutuses mehitamata õhusõidukite sihtüksus Kullisilm erisuguste vaatlus- ja ründedroonidega, reservväelastest koosnev 2JVBr varujuhtimispunkti rühm uutel soomustransportööridel Otokar ARMA ning reservväelastest 2JVBr lahinguteeninduspataljoni sõjaväepolitsei rühm. Lisaks eelnevale pakkusid OPFORi brigaadile õhutoetust liitlaste lennukid.

KUIDAS VALMISTUS OPFOR ÕPPUSEKS – MILLISED OLID ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED? KUIDAS KUJUNES TAKTIKALINE PLAAN VASTUTEGEVUSEKS?

Sisulised ettevalmistused algasid umbes kuu aega enne õppuse algust, kui kaitseväe akadeemia 20. keskastmekursuse kuulajad toetatuna 2JVBr staabi poolt ja koos liitlasüksuste esindajatega koostasid Tartus OPFORi brigaadi ja selle allüksuste esmased plaanid. Plaani koostamise

OPFORi liige julgestab kuulipildujaga kaevikupositsiooni. Foto: rms Elizabeth Lindjärv

OPFORi ülem kolonelleitnant Indrek Sarap.

Foto: Roland-Markus Kalviste

„Ma

tahan uskuda, et OPFORi brigaad oli õppusel BLUEFORile usutavaks ja võrdväärseks vastaseks ning toetas väljaõppe eesmärkide saavutamist.”

aluseks oli õppuse juhtstaabi mõjuskeem koos sündmuste ja intsidentide loetelu (MEL/MIL) mustandiga ning õppuse taktikaline stsenaarium, millest me moodustasime OPFORi brigaadi tegevuskäsu koos kõikide selle juurde kuuluvate ühendrelvaliigi lahinguelementidega.

Ettevalmistuste suurim proovikivi oli OPFORi brigaadi kokkuharjutamine enne õppuse algust mai alguses. Kuna märkimisväärne osa liitlasüksustest saabus Kagu-Eestisse nii-öelda viimasel minutil – mitmed üksused saabusid oma koondumis- ja paiknemisaladele pelgalt päev või kaks enne pealetungi lähtejoone ületamist –, siis tuli mul loobuda koostegevusõppest ning piirduda üksnes ettevalmistustega (taktikaline tagasiside, plaani harjutamine, sideharjutus jne). Kuigi see tähendas, et meil tuli õppida üksteist tundma suuresti käigult, siis elukutselised ja varem juba kokkuharjutanud üksused kohanesid kiiresti ning kokkuvõttes see meie sooritust ei takistanud.

MILLISEID MEETODEID KASUTASITE INFO HANKIMISEKS VASTASJÕUDUDE KOHTA?

BLUEFORi üksuste leidmiseks kasutasime me laialdaselt mehitamata õhusõidukeid kombineeritult luureüksustega. Õppuse algusele eelnes kaks päeva luuret droonide abil ning kuigi meil õnnestus selle käigus leida suur osa BLUEFORi brigaadide ja diviisi kõrge väärtuse ja tasuvusega sihtmärkidest, siis õppuse esimesel päeval tuli mul siiski tõdeda, et mõnede minu jaoks just sellel päeval oluliste sihtmärkide asukohta me ei olnud tuvastanud.

OPFORi brigaadi luureohvitserid astusid sellel päeval piltlikult öeldes sammu tagasi ja küsisid endalt, et miks me ei ole nimetatud sihtmärke leidnud ning millest me mööda vaatame.

TUS TEIE HINNANGUL SIMULEERIDA REAALSET SÕJALIST KONFLIKTI?

INTERVJUU

MIDA POSITIIVSET SAAB BLU EFORI TEGEVUSES ESILE TUUA?

Sisekaemuse

tulemusena tekkis hüpotees, et leidmata sihtmärgid on droonide eest peidetud eri hoonetesse ja taristusse, mis sai luureüksustega kontrollides ka kinnituse.

Õppuse teises pooles kimbutasid meid madalad pilved, sademed ja tugev tuul ning peamiseks vahendiks BLUEFORi asukohastamisel olid luureüksused. Kokkuvõttes kombineerisime BLUEFORi leidmisel mehitamata õhusõidukite suurepärast vaatlusvõimet ja ulatust luureüksuste võimega leida asustatud aladele ja taristusse peidetud sihtmärke ning kasutasime ära ka õppuse teavituskanalitel või sellel osalejate sotsiaalmeedias pakutavat teavet.

KAS TEIL OLI VÕIMALUS TEHA NIIÖELDA ISETEGEVUST VÕI OLI KÕIK STSENAARIUMI JÄRGI PAIKA PANDUD?

OPFORi brigaadi ülemana ei olnud minul ülemäära tegevusvabadust ning mul tuli kõikides oma tegevustes lähtuda peaasjalikult BLUEFORi väljaõppe eesmärkidest ning juhtstaabi kästud mõjudest. OPFORi pataljoniülematel oli juba palju rohkem tegevusvabadust ning nende kompanii- ja rühmaülematel ei olnud märkimisväärseid piiranguid ja nad said keskenduda tulevõitluse võitmisele ning oma drillide tegemisele.

KUI PALJU TULI MÄNGIDA NII-ÖELDA

„LOLLI VASTAST “ JA KUI PALJU SAITE

KASUTADA TÄNAPÄEVASEID HÜBRIIDTAKTIKAID? KUI HÄSTI ÕNNES -

Ma ei usu, et meie potentsiaalne vastane on loll. Pigem vastupidi – meie potentsiaalne vastane on viimased kolm aastat õppinud ja kohanenud ning mõistab tänapäevast lahinguvälja, aga ka enda tugevusi ja nõrkuseid suurepäraselt. Hübriidtegevused toimuvad peaasjalikult riiklikul tasandil ning hõlmavad endas mittesõjaliste võimuinstrumentide kasutamist oma eesmärkide saavutamiseks, mistõttu ei puuduta need sõjalisel taktikatasandil tegutsenud OPFORi brigaadi. Õppust juhtivate ülemate üks ootuseid OPFORi brigaadile oli Ukrainas nähtava droonidest küllastunud lahinguvälja kuvamine. Selle ootuse suutsime me täita osaliselt. Meie piisav hulk erineva ulatusega vaatlusdroone sundis nii BLUEFORi manööverüksuseid kui ka lahingutoetuse, logistika ja juhtimiselemente ennast pidevalt peitma varjumise, moondamise ning eeskujuliku lahingudistsipliini abil. Peale selle täheldasime rõõmuga õppuse käigus, kuidas BLUEFOR hakkas oma droone meie leidmiseks ja enda väekaitseks rohkem ning oskuslikumalt kasutama. Paraku oli meie ründedroonide arv pigem tagasihoidlik ning nende kasutamise ulatus ja maht jäid oluliselt alla sellele, mida Venemaa Föderatsiooni või Ukraina relvajõud praegu sõjas kasutavad.

MILLISED OLID OPFORI SUURIMAD SAAVUTUSED ÕPPUSE JOOKSUL JA KUIDAS HINDATE OPFORI EDUKUST?

Ma tahan uskuda, et OPFORi brigaad oli õppusel BLUEFORile usutavaks ja võrdväärseks vastaseks ning toetas väljaõppe eesmärkide saavutamist. Arvestades tagasihoidlikku jõudude vahekorda – BLUEFORi oli lihtsalt palju rohkem – ja tegevusala hiiglaslikke mõõtmeid, siis tegemist on märkimisväärse saavutusega. Samuti täitsime suure osa ka iseenda väljaõppe eesmärkidest.

MIS OSUTUS TEIE JAOKS SUURIMAKS KATSUMUSEKS? MILLISTELE NÕRKUSTELE SUUTSITE TÄHELEPANU JUHTIDA?

Siili 2025 kõige suurem katsumus oli pakkuda meie nappide soomusüksustega BLUEFORile võimalust võidelda oskusliku, agressiivse ja kiire tempoga vastasega ning vältida samal ajal oma isikkoosseisu ja varustuse või KaguEesti elanike maa ja omandi kahjustamist. Me saime sellega suurepäraselt hakkama.

Ma usun, et OPFORi brigaadi tegevus näitas ilmekalt tänapäeva lahinguvälja läbipaistvust ning varjamise, moondamise ja lahingudistsipliini olulisust. Lisaks eelnevale tuli korduvalt esile maa-ala kaitses sünkroniseeritud tulesüsteemi ning seda toetava tõkestamise ja välikindlustamise tähtsus. Vasturünnakute kiirus tekib harjutamise tulemusena.

Eesti diviis on surmava lahingujõuga. Tublisti enne selle manööverüksustega vastamisi jõudmist oli OPFORi brigaad diviisi tule- (suurtükid, mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon) ja õhutoetuse mõjualas. BLUEFORi koosseisus tegutsenud Ühendkuningriigi 4. jalaväebrigaad koosneb kogenud ja oskuslikest allüksustest, mis püüavad agressiivselt pöörata iga tulevõitluse ja lahingu enda kasuks. 3. Kuperjanovi jalaväepataljoni maa-ala kaitse oli osavalt ja põhjalikult ette valmistatud ning selle tõkked kombinatsioonis otse- ja kaudtulega olid märkimisväärne takistus OPFORi brigaadi üksuste edenemisel. Luureüksused tõid korduvalt esile BLUEFORi üksuste eeskujuliku lahingudistsipliini, mis muutis nende asukohtade leidmise väga keeruliseks.

KUIDAS SUJUS KOOSTÖÖ TEISTE ÜKSUSTEGA, SH LIITLASVÄGEDEGA?

KUIDAS OLI KORRALDATUD JUHTIMINE JA SIDE OPFORI SEES?

Meie liitlasüksused on suurepärase väljaõppetasemega, asjatundlikud ja koostöövalmis, mistõttu on nende juhtimine lihtne ja nauditav. Kuna 2JVBr-ile tähendas Siil 2025 liitlasüksuste integreerimist juba kolmandat suurõppust järjest, siis siinkohal ei tulnud nii-öelda jalgratast leiutada, vaid sai tugineda juba väljakujunenud parimale praktikale.

MILLINE HETK ÕPPUSELT JÄÄB TEILE KÕIGE EREDAMALT MEELDE?

Nagu juba eelnevalt räägitud, siis OPFORi brigaad oli õppuse spetsiifiline sihtüksus, mis pandi kokku selle õppuse jaoks ning tavapäraseks koostegevusharjutuseks aega ei olnud. Selle tõttu läks õppuse alguses ka natukene aega protsesside paika panemiseks ja enesekindluse leidmiseks. Ilmselt jääb mulle kõige eredamalt meelde õppuse teise päeva õhtu, mil ma tõdesin, et OPFORi brigaad on oma rütmi kätte saanud. Allüksused olid leidnud ühise keele neid toetavate vahekohtunike ja CIMICu meeskondadega, minu juhtimispunkti meeskond oli saavutanud

enesekindluse BLUEFORi sihtmärkide leidmisel ja nende neutraliseerimisel ning me pakkusime nii raskeid ülesandeid lahendamiseks kui ka õpikohti. Sealt edasi agressiivsus, tempo ja enesekindlus ainult kasvasid.

MIDA ÕPPISITE SELLEST ÕPPUSEST OPFORI ÜLEMANA? KUIDAS TEIL ENDA HINNANGUL LÄKS?

Siil 2025 erines minu jaoks pisut eelnevatest suurõppustest. Õppusel Siil 2022 osalesin reservväelastest koosneva 21JVP ülemana ning eelmise aasta Kevadtormil ajateenijatest ja reservväelastest koosneva 2. Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana, mis kumbki ei olnud päris sellises koosseisus varem tegutsenud ning seetõttu oli ka mõlema nimetatud õppuse põhiraskus pataljoni ja selle allüksuste koostegevusõpe. Siili 2025 OPFORi brigaad koosnes seevastu peaasjalikult meie liitlaste elukutselistest ja enne juba kokkuharjutanud üksustest. Sedavõrd asjatundlikku meeskonda on lihtne ja lust juhtida. Ilmselt üllatas mind sellel õppusel kõige rohkem see, kui tõhusalt suutis Ameerika Ühendriikide soomuskompanii kasutada ära oma erakordset vaatlusvõimet, mobiilsust ja tulejõudu meie kinnisel maastikul hoolimata oma väikesest hulgast jalastuvas koosseisus. KAS TAHAKSITE TULEVIKUS TAAS OPFORIS MINGIT ROLLI TÄITA – MIKS VÕI MIKS MITTE?

Mina ei eelista ei BLUEFORi ega OPFORi, sest kokkuvõttes keskenduvad mõlemad ühele ja samale: asjatundlikkusele, õppimisele ning laiemas kontekstis tulevõitlusele ja lahingu võitmisele. Küll aga tahan ma tulevikus kindlasti osaleda suurõppustel, sest seal pakutav keskkond ja rasked ülesanded on ainulaadsed. Nagu ütles Rootsi soomuspataljoni ülem, siis Siil 2025 oli parim õppus, millel pataljon osalenud on.

OPFORi liikmed Kanadast saabuvad Võrumaale. Foto: n-srs Markus Kaupmees

CIMIC – kaitseväe valdkond, kus on võimalik ka networkida.

Maade kokkuleppimine ja hundid lahinguväljal. Millega peab CIMICu meeskond tegelema?

Tsiviil-militaarkoostöö (civil-military cooperation ehk CIMIC) on staabi funktsioon, mis mängib üha olulisemat rolli nii rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kui ka kodumaistel suurõppustel. Tegemist on sõna otseses mõttes ühendava lüliga kaitseväe ja tsiviilühiskonna vahel. CIMICu meeskond hoolitseb selle eest, et õppused, operatsioonid ja muud tegevused toimuksid kooskõlas kohalike kogukondade, maaomanike ja partnerorganisatsioonidega. Olukorra muutumisel maailmas muutub ka CIMICu funktsioon: sõjaajal keskendutakse tsiviilelanikkonna kaitsele ja kriitiliste teenuste tagamisele, rahuajal aga koostöö arendamisele ja usalduse hoidmisele. Õppustel on CIMICu roll peamiselt praktiline: alates maaalade kasutuse kooskõlastamisest kuni võimalike kahjude fikseerimise ja lahendamiseni.

CIMICu tegevus saab nähtavaks just suurõppuste ajal, kus osalevad tuhanded reservväelased ja liitlasriikide üksused. Leitnant Kalle Pallingu ja leitnant Taavi Rõivase sõnul on tegemist tööga, mis põhineb usaldusel, kontaktivõrgustikul ja kogemusel.

Paljuski tuleneb edu sellest, et meeskonnaliikmed toovad kaasa oma tsiviiltausta – olgu selleks õigusteadus, metsandus või kohalik omavalitsus.

meeskonnad liiguvad maastikul koos relvastuse ja kaitsevarustusega, olles valmis reageerima kiiresti ja samamoodi nagu teisedki üksused.

sõjaajal on CIMICu meeskonna ülesanne kaardistada need võimed, mis toetavad kaitsetegevust. Tsiviilpartnerid pole pelgalt maaomanikud, vaid laiem toetav võrgustik, mille tõhusus annab õppustele sisulise väärtuse.

ENNETAV JA

TOETAV ROLL TSIVIILKESKKONNAS

CIMIC ÕPPUSTEL –

PRAKTILINE KOOSTÖÖ JA OPERATIIVNE

PAINDLIKKUS

See võimaldab mõista kõigi poolte vaatenurki ja leida kiireid ning mõistlikke lahendusi ka keerulistes olukordades. CIMICu meeskonna ülesanne on tagada, et kaitsevägi saaks harjutada võimalikult realistlikes tingimustes, samal ajal hoides ja väärtustades sidet ümbritseva kogukonnaga. Näiteks tuleb neil õppuste tarbeks leida vajalik maa-ala või dokumenteerida ja lahendada tekkinud kahjusid.

CIMICu meeskonna tegevus õppustel algab sageli veel enne, kui esimene soomuk liikuma hakkab. Niinimetatud rahulikus ettevalmistusfaasis tegeleb CIMICu meeskond tihedalt maaomanike ja kohalike omavalitsustega, kooskõlastades maa-alade kasutust ning tagades, et kõik pooled mõistaksid õppuse eesmärke ja ulatust. „Kuni lahingute alguseni on õppustel suhteliselt rahulik, n-ö ettevalmistusaeg, kui käib maaomanikega kooskõlasta-

mine,“ selgitab leitnant Kalle Palling. See võimaldab tegevusi süsteemselt planeerida, kuid olukord muutub kiiresti, kui algab õppuse aktiivne faas. Siis tuleb hakata tööülesandeid prioriseerima, kiirelt reageerima ja operatiivselt mõtlema.

Eriliseks teeb CIMICu Eestis ka õppuste toimumine reaalses tsiviilkeskkonnas. Erinevalt liitlaste harjutusväljadest, mis on suletud ja spetsiaalselt välja ehitatud, toimub Eesti suurõppustel tegevus tihti külade, linnade ja eraomandis olevate maade vahetus läheduses. „Liitlased on harjunud harjutusväljadega, mis on mitme maakonna suurused. Meil on seesama mäng päris tsiviilkeskkonnas,“ märgib Palling. Just seetõttu on CIMICu tegevuse keskmes ka pidev suhtlus, tõlkimine ja kultuuriliste erinevuste ületamine.

Õppustel harjutab CIMICu meeskond oma rolli, täites praktilisi ja reaalsetest olukordadest lähtuvaid ülesandeid, nagu maa-alade määramine, kahjude hindamine, kriitilise info edastamine staapidele ja üksustele. Leitnant Taavi Rõivas rõhutab oma rolli mitmekülgsust: „CIMICu meeskonnaliikmel on asja nii staapi, kui antakse käsk või tutvustatakse plaani, ning paari nädala jooksul sõidame läbi tuhandeid kilomeetreid mööda Eestimaad.“ Peale selle on CIMICu roll muutunud üha taktikalisemaks –

Suurõppuste korraldamisel on tsiviilpartneritel kaitseväe jaoks keskne roll – nende toetus ja koostöövõime määravad suuresti õppuse sujuvuse ning realistlikkuse. Ühed olulisimad partnerid on kindlasti riigimetsa majandamise keskus (RMK), kohalikud omavalitsused ning ettevõtted, kelle valduses on suured põllu- või metsamaad, lisaks tootmisüksused, mille juures saab vajaduse korral luua tagalaalasid. Leitnant Kalle Pallingu sõnul on siiski suurim partnerite grupp tavalised kodanikud, kelle maadelt kaitsevägi tihti õppuseks sobivaid piirkondi otsib: „Suurim arv on siiski kodanikud, kelle maid me õppustel kasutada soovime.“

CIMICu meeskonna ülesanne on valida kasutuseks optimaalseim maa-ala, eelistatult riigimaa, seejärel suurmaaomanikud ja alles viimases järjekorras eraisikute taluõued, kus õppuste mõju tsiviilelust võib olla kõige vahetum. Leitnant Taavi Rõivase sõnul on inimeste suhtumine valdavalt heatahtlik:

„Üldiselt on inimeste suhtumine selline, et tulge, olge siin, te ju päriselt harjutate selle maa kaitsmist.“

CIMICu meeskonna sõjaaja ülesannete hulka kuulub ka infovahetus päästeameti ning politsei- ja piirivalveametiga (PPA), andes kiire hoiatuse ja ülevaate sõjalisest olukorrast kodanikele. Enamasti on see seotud tsiviilelanike evakuatsiooniga mingilt alalt. Rahuaja ülesannete täitmisel kaasatakse ka tsiviilressursid: alates ekskavaatorist kaevikute rajamiseks kuni logistilise toe tagamiseni. Nii rahu- kui

CIMICu roll ei piirdu üksnes õppuste korraldamisega ning üha tähtsamaks on muutunud selle ennetav funktsioon. Kaitseväe ja tsiviilühiskonna koostöö algab enne, kui esimene sõdur maastikule jõuab. Just CIMICu meeskonna ülesanne on luua head kontaktid kohalike omavalitsusjuhtide ja elanikega, et ennetada arusaamatusi ning vähendada võimalikke pingeid. „Ma ütleks, et kõikidel õppustel oleme me ikkagi vallavanematega suhelnud ja neilt väga palju abi saanud. Natuke on see ka meie roll, et kindlustada seda, et nad meid õppustel toetaks,“ märgib leitnant Taavi Rõivas.

Iga kokkupuude ei ole pelgalt formaalsus, vaid võimalus luua usaldus. See ongi mängu alus, nagu kodule hästi valatud vundament. Kagu-Eestis, kus näiteks Nursipalu harjutusvälja laiendamine on tekitanud vastakaid tundeid, on igal positiivsel kontaktil suur mõju. Kui inimesed näevad, et õppus ei tähenda ainult müra ja segadust, vaid ka kohusetundlikku käitumist ning hilisemat korda tegemist, muutub ka üldine hoiak toetavamaks.

Peale selle suurendas usaldust ka see, et kohalike inimeste silme all harjutasid Eesti üksused koos liitlastega, näiteks hispaanlaste, brittide ja teistega, demonstreerides praktilist koostööd reaalsel maastikul. „See loob kindlasti hea pildi ja nähakse, et meie poisid harjutavad külg külje kõrval koostööd liitlastega,“ kinnitab Palling. Selline nähtavus ja läbipaistvus suurendavad kogukonna turvatunnet ning kinnitavad, et riigikaitse ei toimu elanikkonnast eraldatult, vaid koos nendega ja nende heaks.

n-srs Greteliis Grau

CIMIC suurõppusel Siil 2025.

Foto: n-srs Markus Kaupmees

„CIMICu meeskonnaliikmel on asja nii staapi, kui antakse käsk või tutvustatakse plaani, ning paari nädala jooksul sõidame läbi tuhandeid kilomeetreid mööda Eestimaad.“

KÕIGE VÄRVIKAMAD

LOOD LÄBI AEGADE!

MIS SEIK JÄÄB ELUKS

AJAKS MEELDE?

„See lugu iseloomustab väga hästi Eesti loodus- ja tegutsemiskeskkonda. Oli nii, et Hispaania liikursuurtükid läksid maale, kus umbmäärane ala oli läbi räägitud, kuid täpne paiknemiskoht oli veel määramata. Maaomanik ütles siis, et „ahah, pole hullu midagi, olge vaprad, aga lihtsalt teadke, et mul seal täpselt üle tee, 50–100 m kaugusel positsioonist, murdis hundikari 20 lammast maha“. Meie hoiatasime hispaanlasi, et peale õppustel osalevate vastaste on ka hundid alal. Hispaanias ei ole sellist asja, et mõned tunnid enne käivad hundid. See ongi see äge kontakt, mis üksustega tekib. Meie oleme nendele kõige lähem kontakt, mis ei ole taktikaline,“ meenutas leitnant Kalle Palling.

„Mul on selline lugu, et kaks aastat tagasi luurasid Kanada suurtükid koos meiega ideaalsed positsioonid välja. Ümberringi oli mets, lagendik keset

TUTVUSTUS

30 minutiga hunniku teise kohta ära. See on hea näide, kus ei tasunud taktikaliselt heast asukohast loobuda, vaid mõelda piiridest välja ja leida lahendus.

kohti. Üheks põhiliseks edasiminekuks on olnud tihedam ja struktuursem koostöö vahekohtunikega. „Seekord näiteks jälle samm edasi, samaaegne

siiani kõige pädevam ja praktilisem,“ selgitab leitnant Kalle Palling. Varem liikus info üksuste tegevuse kohta CIMICu meeskonnani mitme vaheastme kaudu, mis aeglustas reageerimist. Nüüd, kui vahekohtunikud, kes on kogu aeg üksustega maastikul ja edastavad infot reaalajas, on olukorrateadlikkus oluliselt paranenud.

CIMICu meeskonna tegevus muutub õppustega üha struktureeritumaks ja asjatundlikumaks. Iga kord tuvastatakse uusi kitsaskohti ning võetakse kasutusele lahendusi, mis muudavad järgmise õppuse veelgi tõhusamaks. Süvenev koostöö eri struktuuride vahel, paremad infoliinid ja kasvav usaldus tsiviilpartnerite ning üksuste vahel on kindel märk sellest, et CIMICu panus riigikaitsesse ei ole pelgalt toetav, vaid ka ennetav ja siduv.

Samal ajal ei ole riigikaitse vaid mundrikandjate ülesanne. Iga kodanik saab anda oma panuse enda võimete kohaselt, andes loa oma maa kasutamiseks, jagades tõest infot või luues uuenduslikke lahendusi. Infotarbimise teadlikkus, kogukondlik ühtekuuluvus ja ettevõtjate toetus on tähtis osa vastupanuvõimest. Eesti kaitsmine algab igaühe valikutest – ka siis, kui vormi pole seljas.