Kaitseväe aastaraamat 2024

EESTI KAITSEVÄE

AASTARAAMAT 2024

EESTI KAITSEVÄE AASTARAAMAT 2024

Eesti Kaitsevägi

Foto: Robin Saul / Kaitsevägi

sisukord

2

kaitseväe aastaraamat 2024

sisukord

Eessõna / kindralmajor Andrus Merilo

lk 4‒5

Venemaa ettevalmistused järgmiseks sõjaks / kaitseväe luurekeskus

lk 6‒19

Mehitamata süsteemide sünd, praegune seis ja tulevik / kaitseväe luurekeskus

lk 20‒21

Kümme tuhat korda pildil / nooremleitnant Kaur Paves

lk 22‒25

Merevägi veealuse taristu kaitsel / mereväekapten Johan-Elias Seljamaa

lk 26‒31

Meretuuleparkide ebaselge tulevik / Risto Saimla

lk 32‒35

EML Ugandi jahtis miine nato miinitõrjegrupis / komandör Janno Lauri

lk 36‒37

Noore rannikukaitsedivisjoni Okas / kapral Maria Tammeaid

lk 38‒39

Kaitseväe akadeemia uus lähenemine värbamisele / Eleri Lillemäe, seersant Kristjan Paavo lk 40‒47 Diviisi väga kiire areng / kindralmajor Indrek Sirel

lk 48‒53

Uues kuues 2. jalaväebrigaad / nooremleitnant Hannes Parmo

lk 54‒55

Kaitseinvesteeringud

lk 56‒59

Kaitseväe uued soomukid / major Wolfgang Lang

lk 60‒63

Mehitamata õhusõidukid eesti taevas / Arbo Probal

lk 64‒67

Laiapindne riigikaitse õppusel decisive lancer / kolonel Janno Märk

lk 68‒73

Prantsuse armee õppusel pikne / kapten Laurine Crichton

lk 74‒75

Kaitseväe panus ukraina kaitsesse operatsioonil interflex / kolonelleitnant Valjo Tooming lk 76‒79 Kaitseväe ülesanne iraagis / leitnant Hans Lehepuu

lk 80‒83

Kaitselennunduse järelevalve eestis / major Lauri Leet

lk 84‒85

Ajateenijad erioperatsioonide väejuhatuses / kolonel Rivo Meimer

lk 86‒87

Küberväejuhatuse mitmedimensiooniline töö / kapten Valdur Tammets

lk 90‒93

NATO staabielemendi uued horisondid / major Merle Norit

lk 94‒95

kaitseväe aastaraamat 2024

3

Eessõna

HEA LUGEJA!

E

elmisel aastal oli kaitsevägi ühiskonna tähelepanu keskpunktis. Paljus seetõttu, mida ise tegime ja millega hakkama saime. Aga veel rohkem rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest tingituna rahva kõrgendatud ootuste pärast. Aastaraamat kirjeldab sõjalise ohu arengusuundi põhjalikumalt. Mitmekesised ajakirjanduslikud kajastused möödunud aastal aitasid ärgitada ja rahuldada avalikku uudishimu kaitseväe ja meie ümber toimuva vastu. Kaitseväe aastaraamat täiendab neid käsitlusi avalikust huvist lähtudes. Ülevaade sellest, kuidas päriselt kaitseks valmistusime, võib ka huvitav olla. Rahvas on seadnud kaitseväele ülesandeks olla valmis sõda võitma, et alal hoida oma riik ja eluviis. See on selge ja teostatav tegevusjuhis. Paradoksaalselt ongi selle mandaadi täitmine praegu ainuke tõsiselt võetav viis rahu säilitamiseks lähiaastatel. Meie tulevik on meie kätes, kui süsteemselt ja kiiresti valmistame sõjalist riigikaitset ette kõige raskemateks stsenaariumiteks. Si vis pacem, para bellum (Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks). Riigikogu ja valitsus on kinnitanud oma otsustega mullu ja tänavu, et nad võtavad tõsiselt kaitseväe juhataja sõjalisi nõuandeid ning on eraldanud selleks ressursid, mille oleme arukal viisil kasutusele võtnud.

P

aljuski ladusime 2024. aastal vundamenti tänavu realiseeruvatele sõjalistele võimetele ja tervikliku võidu valemi sisuga täitmisele. See tähendab vahetult kasutada olevate ühiskonna ja kaitseväe ressursside korrutist võitlustahte ja meie ning liitlaste volitustega. Sõjaline mõju on tõhus siis, kui mõju loov süsteem on terviklik. Eesti kaitseväe kui reservväe jaoks on olulisimad inimesed. Nii need sõdurivande andnud kaitseväelased, sh ajateenijad, kes kaitsevalmiduse tagavad, kui reservväelased, kes võrdseina kutse korral kõhklematult meie ridasid täiendavad. 2024. aastal tegime kõigi domeenide igapäevase kaitsevalmiduse tagamiseks plaane, tänavu ettevalmistusi, järgmisel aastal ümberõpet ja 2027. aastast oleme uueks olukorraks valmis. Võitlusvõime tugevdamise ülesandeid ja

4

kaitseväe aastaraamat 2024

meist igaühele seatud suuremaid nõudmisi, aga ka puudujääke oma ridade täitmises oleme mõistnud ja tunnistame ausalt ka aastaraamatus. Võitlustahte tugevdamiseks vajalike inimeste leidmiseks ja hoidmiseks peame suuremad nõudmised, olemasoleva keskkonna ja tasakaalustavad hüved adekvaatse personalistrateegiana rakendama. Relvad, moon ja plaanid on möödapääsmatult tähtsad. Nagu hea lugeja näeb, ei ole me latti kuskil langetanud. Mugavusele, edevusele ega taristu või tegude välisele esteetilisele kvaliteedile ei ole meil luksust lubada. Saati veel olukorras, kus väga tõsise julgeolekuohu tõttu teiste ühiskonnagruppide ootused riigi rahalisele toetusele on nõrgemini täidetud ja kaaskodanikud peavad leppima inimlikult tüütult korduva «vabaduse häälega» meie taevas või kodumetsa tagant.

O

leme 2024. aastal õpetanud välja praegu demokraatlikku maailma kaitsevallina seisva Ukraina relvajõudude üksusi. Eesti ja kaitsevägi toetavad Ukraina võitlust igal teostataval viisil. Oleme ise reaalse sisuga täitmas NATO kaitseplaane. Täitsime oma ülesandeid hästi ka Iraagis. Liitlased on tähtsad ja liitlassuhted püsivad mõlemalt poolt. Aastaraamat kirjeldab väga praktilisi rahvusvahelisi ja riigisiseste liitlaste koostööharjutusi Pikne ja Decisive Lancer, mis olid kantud vaimust, kuidas me tõesti süvenedes juba täna õhtul päriselt teeme, kui on vaja. Eelmine aasta tõi kaitseväes muutusi, nii ootamatuid kui plaanilisi. Aga just paindlikkus muutustes, reaalne võitlustahe ja terve rahva pühendumus kindlustavad Eesti püsimise. Olgu järgnevate lehekülgede tagasivaade inspiratsiooniks nutikatele muutustele võiduks valmis kaitseväes.

ANDRUS MERILO kindralmajor kaitseväe juhataja

Eessõna

kaitseväe aastaraamat 2024

5

Venemaa

Üle kolme aasta kestnud suure intensiivsusega agressioonisõda Ukrainas on tugevalt muutnud Vene relvajõude. Venemaa on kaotanud tohutul hulgal tehnikat ja sõdureid. See asjaolu on sundinud Venemaa poliitilist ja sõjaväe juhtkonda alustama sõjaväereformi, mille 2022. aasta lõpus kaitseminister Sergei Šoigu välja kuulutas.

VENEMAA ETTEVALMISTUSED JÄRGMISEKS SÕJAKS

6

kaitseväe aastaraamat 2024

Venemaa Vene sõduri kiiver Ukraina sõjatrofeede näitusel Kiievis 29. oktoobril 2024.

Foto: Shutterstock

kaitseväe aastaraamat 2024

7

Venemaa

L

ääne meedias on palju spekuleeritud ja antud hinnanguid, milliseks kujunevad Venemaa relvajõud sõja järel. Üks on kindel, et Venemaa on enda suurima ohuna toonud esile NATO ning põhjendab relvajõude kasvatamist vastusena NATO agressiivsele tegevusele, nagu Ukraina toetamine ning Soome ja Rootsi liitumine organisatsiooniga, mis on jõuliselt laiendanud NATO piire. Venemaa teravnenud retoorikat iseloomustavad möödunud aasta detsembris kaitseminister Andrei Beloussovi lausutud sõnad, et sõjaline konflikt Venemaa ja NATO vahel on lähima kümne aasta jooksul võimalik. Arvamused Venemaa armeereformi rakendamise kohta varieeruvad alates ajalistest kuni sõjaliste võimete hinnanguteni, kuid ühes on nad olnud siiani üsna kokkulangevad: Venemaa relvajõud kujutavad endiselt ohtu kogu Euroopa julgeolekule ning reformi rakendumisel kasvab ohufaktor tunduvalt. Teisisõnu on Venemaal ikka veel ressursse, mida ümber organiseerida ning sõjalisse valmisolekusse paigutada. 2022. aasta lõpus avalikkusele tehtud avalduses teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu plaanist muuta aastaks 2026 Vene relvajõudude sõjalis-administratiivset jaotust, reformida sõjalist juhtimist, formeerida pea kõigis väeliikides lisaüksusi ja väekoondisi juurde ning suurendada isikkoosseisu 1,5 miljoni sõjaväelaseni. Kuigi sõjaväereformi esitleti vastusena NATO laienemisele, siis löödi sellega mitu kärbest korraga. Venemaa tahab käimasolevat reformi viia ellu neljal põhjusel: • praegusel ajal täidab see otseselt Ukraina-vastase agressioonisõja vajadusi • Venemaal on plaan kasvatada ja kohandada oma relvajõud võimalikuks sõjaliseks vastasseisuks NATO ja lääneriikidega • see annab õigustuse Venemaa sõja­ majanduse ja ühtlasi ühiskonna jätkuvale mobiliseerimisele • see peab looma mulje läänele Venemaa jätkuvast otsustus- ja tegevusvabadusest ning sõjalisest võimsusest

OTSENE SÕJALINE VAJADUS REFORMIKS Venemaa relvajõudude juhtkond on saanud sõja käigus kinnitust, et riigi konventsionaalne võime rajaneb ennekõike maa8

kaitseväe aastaraamat 2024

Venemaa väe tegevusel ning ülejäänutel väeliikidel on selles toetav roll. Venemaa relvajõududes on kolm väeliiki: maavägi, merevägi, õhu- ja kosmoseväed ning lisaks kolm erirelvaliiki: õhudessantväed, strateegilised raketiväed ning erioperatsioonide väed. 2025. aastal luuakse täiendava erirelvaliigina mehitamata süsteemide väed (kõne­ keeles droonid).

Venemaa relvajõud kujutavad endiselt ohtu kogu Euroopa julgeolekule ning reformi rakendumisel kasvab ohufaktor tunduvalt. Käimasolev sõda on näidanud, et igal väeliigil on peamiselt iseseisvad operatiivsed tegevused, mis ei vaja üldjuhul regionaalsel tasemel koordineerimist ning ühtsesse lahinguruumi integreerimist. Iga väeliik on pidanud nii Ukraina kui Venemaa territooriumil ja rahvusvahelistes vetes/õhuruumis «oma väeliigi sõda». Seda ühe erandiga, et süvalöökide ühendoperatsioone sünkroniseeritakse siiski kõige kõrgemal tasemel Venemaa relvajõudude kindralstaabis.

Sõda on näidanud, et igal väeliigil on peamiselt iseseisvad operatiivsed tegevused, mis ei vaja üldjuhul regionaalsel tasemel koordineerimist.

Venemaa relvajõudude eriväelased autode läbiotsimise kontrollpunktis Zaporižžja piirkonnas Ukrainas 19. veebruaril 2024.

Foto: Sergei Nikonov / Shutterstock

Seega muutus loogiliseks sõjaväeringkondadele antud strateegiliste ühendväejuhatuste (Oбъединенное стратегическое командование военного округа) ülesande kaotamine ning Venemaa presidendi ukaasi kohaselt said sõjaväeringkondadest strateegilised territoriaalsed ühendused (стратегическое территориальное объединение). Need juhivad ja korraldavad maavägede (armee, armeekorpused, üksikud väeosad) tegevust ning ettevalmistusi mobilisatsiooniks. Üleminekut lihtsustas asjaolu, et sõjaväeringkondade alusel loodud ühendväejuhatustes ei tekkinud mingit ühendjuhtimist ning rivaliteedi tõttu kiratsesid staapides väeliikide ja erirelvaliikide omavahelised suhted. Aastal 2024 taastati eraldi operatiiv­ juhatused mereväes ning õhu- ja kosmokaitseväe aastaraamat 2024

9

Venemaa sevägedes, andes neile tagasi täieliku kontrolli oma ressursside (laevastike ja õhu- ja õhukaitsearmeede) ja tegevuste planeerimise üle oma vastutusalades. Kätte võidetud iseseisvus tähendab paradoksaalselt ka seda, et mereväes ning õhu- ja kosmosevägedes suuremat ümberkorraldust niipea ei tule. Need väeliigid peavad jätkama oma väljakujunenud sõjaliste võimetega, v.a need, mis toetavad otseselt maaväe tegevust või on planeeritud varasema väevõimete uuendamise kava alusel. Nii näiteks näeb armeereform õhu- ja kosmosevägedes ette iga maaväe üldvägede armee kohta ühe täiendava segalennuväediviisi ja armeelennuväebrigaadi loomist. Ennekõike lääne strateegilisel suunal tähendab see täiendavate lennuväeüksuste ning lennuvahendite arvu kasvu. Kasvutendents on ka mereväe mere­ jalaväeüksustes, kus laevastike koosseisus (sh Balti laevastikus) olevad viis mere­ jalaväebrigaadi formeeritakse ümber diviisideks. Märkimisväärseks muudab selle asjaolu, et Venemaa mereväe laevastikes puuduvad merevahendid täiemahulisteks merejalaväediviisi maabumisoperatsioonideks. Ka õhudessantvägedesse, arvult viienda, 104. ründedessantdiviisi loomist saab pidada maaväevõime suurendamiseks. Samuti kõigisse nelja varasemasse õhudessantdiviisi täiendava dessantpolgu loomist juba 2023. aastal. Samamoodi nagu mereväes ei ole Venemaal ka täismahus õhudessantdiviisi õhutranspordivõimet. Ehk kõik need meetmed on suunatud katma maavägede vajadust Ukraina sõjas. Samas on selge, et vastasseisu lõppedes vaherahu sõlmimisel või Venemaa lüüasaamisel ei kao need sõjas karastunud üksused ning nad on võimelised vajaduse korral alustama uut agressiooni nüüd juba ka NATO riikide vastu.

PUUDUSED VENE MAAVÄGEDES Ukraina sõda on Venemaa maaväeüksustes toonud esile mitmeid puudusi, raskusi ja uusi nõudmisi. See on sundinud Venemaad muutma oma maaväeüksuste struktuuri, taktikat ja varustust, et kohaneda muutunud lahingutingimustega ning valmistuda tulevikukonfliktideks. Ennekõike on maavägi pidanud kohanema mehitamata süs10

kaitseväe aastaraamat 2024

Vastasseisu lõppedes sõjas karastunud üksused ei kao ning on võimelised vajaduse korral alustama uut agressiooni NATO riikide vastu.

teemidest tekkinud ebakonventsionaalse ja intensiivse sõjategevusega. Sõja käik on näidanud, et Venemaa ei ole suuteline tagama iseseisvate brigaadide või nende põhjal loodud pataljoni taktikaliste gruppide operatiivsust ja lahinguvõimet. Brigaadidest loobumise tõenäolisim põhjus oli nende suhteline vähesus ja brigaadimanöövrite ebaproportsionaalne keerukus ning kohmakus võrreldes nende lahinguefektiivsusega. Ühendrelvaliikide (combined arms) lahingu juhtimine liiga madalal taktikalisel (pataljoni taktikalised grupid) tasandil osutus Venemaa maavägedele liiga suureks katsumuseks. Ilmne vajadus tekkis maaväeüksuste parema juhtimise ning paindlikuma ja suurema liigendusega struktuuri järele. See on

Venemaa omakorda polkusid kui peamist taktikalise lahingujuhtimise taset. Peale juhtimise lihtsustamise ja ühtlustamise võimaldab see ühtlasi tõsta ka sõjalise juhtkonna prestiiži ja lahendab teataval määral kvalifitseeritud kaadri puudujääki, andes vähestele võimekatele ohvitseridele võimaluse suuremaid koondisi juhatada. Samal ajal vähendab see võimalust ja kiusatust, kus varem brigaadiülem isiklikult juhtis rünnakul mõnd manööverpataljoni, mille vastane lahingu jooksul hävitas. Diviisiülemad sellesse rolli enamasti ei satuks ja polguülemate kaotus oleks vastuvõetavam. Diviiside ja polkude taasloomine on sobilik ka tehniliselt madala oskus­tasemega standardiseeritud jalaväeüksuste massiliseks formeerimiseks.

HÄVINENUD SOOMUS

tingitud lahingujuhtimise ja kontrolli koondumisest pataljonitasemest ülespoole ning usaldamatusest taktikalistele allüksustele iseseisva vastutuse andmisel. Teisalt on lahinguruumi muutumine sundinud väiksemaid hajutatud üksuseid (kuni roodusuurused) täitma lahinguülesandeid, sest sellest suuremad ja kohmakamad üksused on sageli olnud haavatavad mehitamata süsteemide ning täppislöökide poolt. See on toonud kontaktjoonele väiksemad ja kiiresti manööverdavad üksused, samas aga suurendanud üksuste varustatuse ja kvaliteedi ebaühtsust. Lahendust nähakse armeede ja armeekorpuste koosseisu diviiside kui peamiste planeerivate ja toetavate struktuuride taasloomises. Nende alluvuses nähakse

Venemaa värsked ajateenijad rivistusel Tomski sõjakomissariaadis 22. novembril 2024.

Foto: Dmitri Kandinski / Shutterstock

Ukraina sõda sundis Venemaa relvajõude uuendama oma varustust ja relvastust, eriti mehhaniseeritud üksuste puhul, sest vananenud sõjatehnika ja logistilised puudujäägid toovad kaasa suuri kaotusi. Pärast ebaõnnestunud manööversõja strateegiast loobumist 2022. a sügisel ning kurnamissõjale keskendumist on Venemaa pidanud kasutama sõjas vanemat soomustehnikat, nagu T-64, T-72 ja T-80. Need osutusid haavatavateks moodsate tankitõrjesüsteemide ja eelkõige mehitamata süsteemide poolt. Lääne avalike allikate kohaselt on Venemaa kaotused – hävitatud, kahjustatud või Ukraina vägede poolt hõivatud – ligikaudu 3700 lahingutanki. Nendest omakorda hävitatuks arvati ligi 2600 ühikut. 2024. aasta kaotuste määraks hinnatakse umbes 1400 lahingutanki ning üle 3700 jalaväe lahingumasina ja soomustransportööri. Nii suur kasv on sama allika kohaselt tingitud asjaolust, et 80% Venemaa soomukite ja tankide toodangust tuleb ladustatud olemasolevate tehnikaühikute moderniseerimisest ja remontimisest, mitte uute sõidukite tootmisest. Ladudesse jäänud tehnikaühikute seisukord on suure tõenäosusega järjepidevalt halvenenud, mistõttu võib Venemaal edaspidi tehnika uuendamise kiirus ning tootmiskogus väheneda. Siiski võib eeldada, et need varud võetakse kasutusse praeguse tootmistempo juures 2026. aastaks. kaitseväe aastaraamat 2024

11

Venemaa

Mees istub Moskvas pargipingil 26. septembril 2024. Pingil on kuulutus, mis kutsub vabatahtlikult lepingulisse teenistusse Venemaa relvajõududega. Foto: Oleg Elkov / Shutterstock

475%

450 400 350

Venemaa sõjatehnika tootmise kasv

300 250

215%

200%

200

141%

150

149% 100%

100 50 0 Tankid

Soomukid

Suurtükid

Venemaa ametlikel andmetel anti 2023. aastal maaväele üle 1530 uut ja moderniseeritud tanki ning 2518 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri. Toetaval hinnangul säilitas Venemaa sarnase tootmismahu ka 2024. aastal, remontides ja tootes üle 1500 lahingutanki ja umbes 2800 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri. Teistel avalikel andmetel on võimalik, et Uralvagonzavod tootis 2024. aastal ning andis üle ligi 200 tanki T-72B ja T-72B1, mis on moderniseeritud T-72B3 standardile. Peale selle võisid Venemaa relvajõud saada ligikaudu 60–80 uut tanki T-90M. Kui sarnast tootmismahtu võib eeldada ka käesolevaks 12

kaitseväe aastaraamat 2024

Lühimaa­ õhutõrje­ süsteemid

Kesk- ja pikamaa- Varitsev moon õhutõrje­ Lancet süsteemid

Venemaa sõjatehnika tootmise tempo lähiajal suuresti ei aeglustu, isegi kui nõukogudeaegne tehnika täielikult otsa saab.

aastaks, siis 2026. aastal kavatseb Venemaa toota vähemalt 350 nüüdisaegset tanki, isegi kui ta uusi tootmisliine ei ava. Venemaa sõjatehnika tootmise tempo lähiajal suuresti ei aeglustu, isegi kui nõukogudeaegne tehnika täielikult otsa saab. Sõjategevuse peatumise korral Ukrainas või teadlikul soomustehnika kaotustest hoidumisel on Venemaa võimeline remontima või tootma aastaks 2026 samal määral soomustehnikat, mida ta seni on kaotanud. Seejärel võib kasv küll aeglustuda, kuid ilmselt jätkub see uue tehnika tootmismahu võrra, mis moodustab ligi kolmandiku praegusest tootmismahust. Ehk lähiaas-

Venemaa

tatel jagub Venemaal tehnikat veel vähemalt üheks Ukraina-vastase agressiooniga võrreldavaks sõjaliseks operatsiooniks, ent ilma lisareservita üldmobilisatsiooni raames soomusüksuseid luua.

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÕLEKÕRS Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas 2023. aasta detsembris ukaasi, millega suurendati Vene relvajõudude alalist isikkoosseisu 2 209 130 inimeseni, kellest 1 329 000 olid sõjaväelased. Uus ukaas allkirjastati 2024. aasta septembris, mille järgi on Vene relvajõudude uus alaline koos-

seis 2 389 130 inimest, kellest 1 500 000 on sõjaväelased. Venemaa on alates 2022. aastast suurendanud oma relvajõudude arvu juba kahel korral: alguses 137 000 võrra, hiljem veel 170 000 (mobilisatsioon), mis kasvatas sõjaväelaste arvu 1,32 miljonini. 1,5 miljonit on ilmselgelt deklaratiivse iseloomuga ning isegi olemasolevat taset on juba väga raske hoida. Isikkoosseisu hoidmisel on Vene relvajõud aidanud värvata vabatahtlikke tasu eest, püüdes vältida muid viise, nagu reservväelaste täiendav mobilisatsioon ning ajateenistuse laiendamine või pikendamine.

Venemaa sõdurid hooldamas paraadi eel mandritevahelist ballistilist raketti Jars RS-24 Moskvas 2. mail 2024. See rakett suudab kanda kolm kuni kümme eraldisihitavat tuumalõhkepead.

Foto: Oleg Elkov / Shutterstock

kaitseväe aastaraamat 2024

13

Venemaa

Venemaa sõjalised kulutused (mld eurot) 135

140

128

122

131

120

100

80

64 55

60

40

36

20

0

2021

2022

2023

Vene relvajõudude isikkoosseisu kaotused on järjepidevalt kasvanud. Kui näiteks 2023. aasta juuli keskmine päevane kaotuste arv oli u 600 võitlejat, siis 2024. aastal oli sama näitaja kaks korda suurem ehk keskmiselt 1200 võitlejat päevas. Siinkohal tuleb täpsustada, et kui 2023. aastal suutis Venemaa enda sõnul värvata iga päev ligi 1500 lepingulist sõdurit, siis 2024. aastal kahanes see arv 1000 värvatud sõdurini päevas. Survet lepinguliste võitlejate arvu kiirendatud suurendamisele näitasid ka Venemaa üha suurenevad ühekordsed tasud sõdurite värbamiseks lepingu alusel. Need kõiguvad regiooniti isegi kuni 5 miljoni rublani (50 000 eurot) värvatu kohta. Kui 2022. aasta II poolel pakuti Leningradi oblasti lepingu sõlminule ligi 200 000 rubla (2000 eurot), siis 2024. a kasvas see summa 2,1 miljoni rublani (21 000 eurot). Siiski ei ole välistatud, et Venemaa suurendab neid summasid veelgi, et avalikult kuulutatud sihttasemeteni jõuda. Peaaegu kindlalt jäävad Venemaa relvajõud reformi järel segaprintsiibil kutselisele ja ajateenistuses olevale reakoosseisule ning reservil põhinevale mobilisatsioonisüsteemile, mis suudab tagada isikkoosseisu juurdevoolu ka pikemaajalise sõja jooksul. Siiski väheneb teenistusealiste (19–54 eluaastat) meesisikute arv ajavahemikul 14

kaitseväe aastaraamat 2024

2024

2025

2026

2027

Tankist vaatab välja tanki T-72B3 luugist väljaõppel Krasnodari lähedal Lõuna sõjaväeringkonnas Venemaal 3. detsembril 2024. Hinnangute kohaselt on Venemaa kaotanud Ukrainas üle 10 000 tanki.

Foto: Sergei Pivovarov / Sputnik / Scanpix

Venemaa relvajõudude hävitajate MiG-29 ja Su-30SM lennugrupid «Russkije vitjazi» (ee «Vene vägilased») lendavad formatsioonis üle riiklikust ajaloomuuseumist võidupüha 79. aastapäeva paraadil Moskvas 9. mail 2024.

Foto: Šamil Žumatov / Reuters / Scanpix

Venemaa

NATO laienemine 1949 1952 1955 1982 1990 1999 2004 2009 2017 2020 2023 2024

Venemaa relvajõudude insenerid väljaõppel Moskva lähedal 25. juulil 2024. Autol on venekeelne kiri: «NATO läbi ei lähe!».

Foto: Maksim Blinov / Sputnik / Scanpix

Venemaa relvajõudude soomuk BTR-80 Hmeimimi õhuväebaasi lähedal Süürias 16. detsembril 2024.

Foto: Leo Correa / AP Photo / Scanpix

kaitseväe aastaraamat 2024

15

Venemaa

Venemaa lipud sõjaväekalmistul Peterburis 4. aprillil 2024. Ukraina relvajõudude hinnangul on sõjas hukkunud üle 200 000 Vene sõduri.

Foto: Shutterstock

2022–2035 ligi 8% (35,2 miljonilt 32,5 miljonini) ning jätkab kiiresti süvenevat kahanemist sellest järgnevatel aastatel. Lahinguvalmiduses olevate üksuste isikkoosseisu vajadusi kompenseerivad meetmed saavad olla ajateenistuse pikendamine ja värbamis-/teenistusnõuete lõdvendamine. Vene relvajõudude kriminaal- ja distsiplinaarprobleemid süvenevad.

VÕIME KOONDADA RESSURSSE Isikkoosseisu mobilisatsiooniga on toimunud muutus ka sõjatööstuses. Sõjatööstus­ ettevõtete suurenenud rahastusega on kaasnenud töötajate värbamine ning töö ümberorganiseerimine mitmesse vahetus16

kaitseväe aastaraamat 2024

se. See hõlmab küll vaid mõningaid ettevõtteid ega kata kõiki sektoreid, kuid seegi näitab Venemaa võimet vajaduse korral koondada ressurssi ning tootmisvõimet esmatähtsate nõudmiste täitmiseks. Praegu tegeldakse eeskätt reservbaasides olnud vanema sõjatehnika remondi ja kasutuskõlblikuks tegemisega. Samal ajal suunatakse ressurssi ka suure mõjuga relvasüsteemide või lahingus ennast õigustanud vahendite tootmisele. Seda võimaldavad 2025. aastal ametlikult 25% kasvanud Venemaa föderaaleelarve sõjalised kulutused. Venemaa valitsus kavatseb järgmisel aastal kulutada sõjakompleksile kokku 41,5 triljonit rubla (415 miljardit eurot), millest sõjaline eelarve on

Venemaa

Inimesed seisavad plakati ees, millel on kiri «Meie kaitsjad», relvanäitusel Moskvas 1. mail 2024. Näitusel olid väljas lääne trofeerelvad, mille Venemaa oli saanud Ukrainast.

Foto: Juri Kotšetkov / EPA / Scanpix

13,5 triljonit rubla (ligi 135 miljardit eurot). Mais 2024 deklareeriti kaitsele, julgeolekule ja korrakaitsele tehtavate kulutuste osakaaluks 8,7% Venemaa sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tähelepanuväärselt on avalike allikate arvutuste kohaselt peaaegu kolmandik kõigist föderaalkulutustest avalikkuse kontrollile suletud. Venemaa ametliku eelarveprojekti kohaselt aastateks 2025–2027 sõjalised kulutused edaspidi veidi vähenevad. Alates 2026. a on eelarve tase 12,8 triljonit rubla (128 miljardit eurot) ja 2027. aastal 13,1 triljonit rubla (131 miljardit eurot). Võrdluseks: kui riigikaitsele lubati 2024. aastaks algul kokku 10,4 triljonit rubla (104 miljardit eurot), siis septembris tehtud föderaalkulude lisaeelarvega suurendati sõjalist ja julgeolekueelarvet peaaegu 2 triljoni rubla võrra ehk 12,2 triljoni rublani (122 miljardit eurot). Lihtsamalt öeldes suurendati 2024. aasta sõjalist eelarvet tõenäoliselt vähemalt 2 triljoni rubla võrra võrreldes esialgse plaaniga. Hoolimata sellest, kas sõda Ukraina vastu lähitulevikus lõpeb või mitte, ei lange isegi ametlik kulutuste tase sõjaeelse perioodi tasemele (3,6 triljonit rubla ehk 36 miljardit eurot) ega ka 2022.–2023. aastate tasemele (5,5 triljonit rubla ehk 55 miljardit eurot ja 6,4 triljonit rubla ehk 64 miljardit eurot) ning jätkub ühiskonna ja majanduse militariseerimine. Venemaa võtab järjest suuremat riski iseenda riigisisesele stabiilsusele ja majanduse toimimisele, sest kulutusi sõjali-

Venemaa noorteorganisatsiooni Junarmija liikmed koos teise maailmasõja veteraniga Hartsõzski linnas Donetski oblastis Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas 9. mail 2024. Junarmijal ehk Noorarmeel (ülevenemaaline sõjalis-patriootlik ühiskondlik liikumine) on üle 300 000 liikme.

Foto: Aleksander Jermotšenko / Reuters / Scanpix

sele sektorile tehakse kõikide reservide ja elusfääride arvel. Seetõttu peab reform vähemalt näiliselt õnnestuma ning tooma endaga kaasa sõjalise ja majandusstruktuuri püsimise kõrgel militariseerituse astmel. Sõjamajanduse demobiliseerimine ja normaalse rahvamajanduse taastamine sedavõrd suures riigis on habras protsess, mille ebaõnnestumine tähendaks sügavat ja kauakestvat majanduskriisi ning sellega tõenäoliselt ka poliitilise režiimi lõppu. Seepärast võib arvata, et praegune režiim ei hakka seda ellu viima.

REFORM KUI «HEIDUTUS» Reformiga on Vene relvajõud valinud esmajoones Läänemere piirkonnas oma domineeriva oleku taastamise. Venemaa üritas jätta avalikkusele küll muljet, et Leningradi kaitseväe aastaraamat 2024

17

Venemaa

Venemaa üksuste paiknemine Leningradi sõjaväeringkonnas 1. 76. ründedessantdiviis, Pihkva 2. 2. eriotstarbeline brigaad (SpNzBr), Pihkva 3. 68. motolaskurdiviis (endine 25. MLBr), Luuga 4. 26. raketibrigaad (Iskander), Luuga 5. 69. motolaskurdiviis (endine 138. MLBr), Kamenka 6. Leningradi sõjväeringkonna staap ja 6. üldvägede armee staap, Peterburi 7. Leningradi mereväebaas (Balti laevastik), Peterburi 8. 44. armeekorpus, Karjala 9. 80. arktiline motolaskurbrigaad, Alakurtti 10. 200. motolaskurbrigaad, Petšenga 11. 61. merejalaväebrigaad, Sputnik 12. 14. armeekorpus, Murmansk 13. Põhjalaevastik, Severomorsk (VF RJ merevägi) 14. 403. segalennuväepolk, Severomorsk-1; 830. üksik parda-allveetõrjekopterite polk, Severomorsk-1 15. 279. pardalennuväepolk, Severomorsk-3; 100. pardalennuväepolk, Severomorsk-3 16. 40. segalennuväepolk, Olenegorsk 17. 98. segalennuväepolk, Montšegorsk 18. 159. hävituslennuväepolk, Besovets 19. 33. üksik transpordi segalennuväepolk, Levašovo 20. 332. üksik-kopteripolk, Puškin 21. 334. transpordilennuväepolk, Pihkva 22. 15. armeelennuväebrigaad, Ostrov 23. 790. hävituslennuväepolk, Hotilovo 24. Baltiiski mereväebaas (Balti laevastik), Kaliningradi oblast 25. 11. armeekorpus, Kaliningradi oblast 26. 336. merejalaväebrigaad, Kaliningradi oblast 27. 689. hävituslennuväepolk, Tškalovsk 28. 4. segalennuväepolk, Tšernjahhovsk 18

kaitseväe aastaraamat 2024

NORRA

10 11

13 12 14

15

16 17 9

ROOTSI

SOOME

18 8

5

19

TALLINN

7

EESTI

20

21 L ÄT I

4 2

22

LEEDU

24 26 25

27 28

VENEMAA

3 1

6

VALGEVENE

23

Venemaa ja Moskva sõjaväeringkondade taasloomine oli vajalik otsus, sest Soome ühines NATO-ga. Sama käis ka 44. armeekorpuse loomise kohta, mis on ette nähtud operatsioonideks Soome suunal ning 1300 km ühise riigipiiri katmiseks. Avalikkusele rõhutati ka, et Leningradi sõjaväeringkond on erilise tähtsusega, kuna see on mõeldud nii Soome kui Eesti tegevuste tõrjumiseks. Tegelikkuses on Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna taasloomine otseselt seotud Ukraina sõjast saadud kogemustega, kus selgus, et varasem Lääne sõjaväeringkonna struktuur ja ulatus ei olnud suuteline talle pandud ülesandeid täitma. Lääne sõjaväeringkonna ühendatud strateegilise väejuhatuse tegevuse lõpetamine ja jagamine Leningradi ja Moskva sõjaväeringkondadeks võimaldab paremini rõhutada eri operatiivsuundade olemust. Ühtlasi võimaldab see paremini suurendada väekoondiste arvu ühel või teisel operatiivsuunal ning võtta vastu kiiremaid otsuseid. See langeb kokku juba enne esitatud põhjustega, kus Venemaa liigub plaani kohaselt «diviis-polk-pataljoni» struktuurile, mis tugevdab lõpuks kõiki armeesid ja armeekorpuseid, kus praegu on esindatud valdavalt brigaadid. Vene relvajõud saavad valida vaid ajahetke, millist armeed ta tugevdama hakkab. Praegu toimub reform eelkõige Leningradi sõjaväeringkonnas 6. armee 68. ja 69. motolaskurdiviisi, 44. armeekorpuse 72. motolaskurdiviisi ja Koolas asuva 14. armeekorpuse 71. motolaskurdiviisi formeerimisel. Samal ajal on formeerimisel ka kesksõjaväeringkonna 2. armee 27. motolaskurdiviis ja 41. armee 73. ja 74. motolaskur­diviisid. Kesksõjaväeringkonna territooriumil toimub ka Moskva sõjaväeringkonna tarbeks vastloodud 25. armee koondiste formeerimine. Seega loovad Vene relvajõud ühtaegu regionaalset sõjalist üleolekut Läänemere regioonis ja riigi keskosas kiiresti ümberpaigutatavat reservi, mida saab vajaduse korral rakendada mistahes Venemaa strateegilisel suunal. Ilmselt tahavad Vene relvajõud need koondised oma reformi käigus kindlasti formeerida, ükskõik kui turbulentseks muutub Venemaa sisepoliitika või positsioon rahvusvahelises julgeoleku­keskkonnas. ‖

Kui sul on informatsiooni

L

uure- ja vastuluuremaailma essents on teabe hankimine ja töötlemine. Teabe kogumiseks on vaja rakendada erinevaid vahendeid ja meetodeid. Võib öelda, et eduka teabehanke piiriks on ainult fantaasia (lisaks loomulikult seadusandlusest ja ressurssidest tulenevad piirangud). Militaaržargoonis on kasutusel fraas «iga sõdur on sensor», mille eesmärk on teadvustada igale kaitseväelasele, et peale oma põhiülesande tuleb «hoida silmad-kõrvad lahti» ning märgata ja teavitada luuret olulisest teabest. Tegelikkuses ei pea selleks sensoriks olema ainult sõjaväelane, sest kasulikku teavet ei ole vaja koguda vaid lahinguväljalt. Hoolimata sihipärasest tööst on paratamatult mis tahes luure- ja julgeolekuasutuse enda ressurss piiratud. Eelhoiatuse pusle kokkupanekuks võib olla tähtis igaühe panus, mistõttu on mitmed eriteenistused üle maailma loonud lahendusi, et «inimene tänavalt» saaks luurele või vastuluurele vajaliku

teabega toetada nende asutuste tööd ja seeläbi riigi julgeolekut laiemalt. Ka kaitseväe luurekeskus astus vihjeliini loomisega ühe või lausa mitu sammu selleks, et kaasata inimesi luureteabe kogumisse. Teavitada saab nii elektrooniliselt, posti teel kui ka füüsiliselt kohale tulles (sh välismaal Eesti välisesinduses). Teabe edastamise viisi saab igaüks ise valida, kuid luurekeskus soovitab alati lähtuda inimese enda turvalisusest.

S

eesugused vihjeliinid pakuvad alati võimalust teavet diskreetselt edastada, sest luure- ja julgeolekuasutuste huvides on nii teavet kui selle edastajat võimalike ohtude eest kaitsta. Kui Sinul on informatsiooni, mis võib olla kasulik riigi sõjaliseks kaitseks ja eelhoiatuseks, või teavet ohtude kohta, mis ähvardavad kaitseväelast, kaitseväe üksust, taristut või objekti nii Eestis kui välismaal, siis palun anna sellest teada luurekeskuse vihjeliinile mil.ee/ uksused/luurekeskus/ luurekeskuse-vihjeliin/.

kaitseväe aastaraamat 2024

19

Droonid

Mehitamata süsteemide, eriti mehitamata õhusüsteemide, areng on viimastel aastatel suuresti mõjutanud tänapäevast sõjapidamist.

MEHITAMATA SÜSTEEMIDE

SÜND, PRAEGUNE SEIS JA TULEVIK

20

kaitseväe aastaraamat 2024

4000 3500 3000

Geran/Shahed rünnakud Ukraina vastu oktoober 2022 – märts 2025

2500 2000 1500 1000 500 0 240 63 117 95 45 91 60 406 200 241 169 503 282 365 619 352 377 513 283 357 328 424 787 1334 1908 2373 1850 2628 3902 3535

E

simest korda hakati neid ulatuslikult kasutama 2020. aasta Mägi-Karabahhi konfliktis, kus Aserbaidžaan kasutas edukalt Türgi päritolu Bayraktar TB2 süsteeme Armeenia sihtmärkide tabamiseks. See konflikt näitas nende süsteemide tõhusust nii luuretegevuses kui ka täppisrünnakutes, muutes need oluliseks komponendiks tänapäevases sõjapidamises. Mehitamata süsteeme kasutab lahinguväljal nii Ukraina kui Venemaa, kusjuures viimane kavatseb 2025. aastal luua mehitamata süsteemide väejuhatuse. Suure tõenäosusega moodustatakse tulevikus sarnased väejuhatused ka teiste riikide vägedes. Ukraina sõda on viinud mehitamata süsteemide kasutamise uuele tasemele. Mõlemad pooled, nii Venemaa kui Ukraina, on kasutanud eri tüüpi mehitamata süsteeme: alates väikestest kommertssüsteemidest kuni suuremate sõjaliste platvormideni. Eriti märkimisväärne on olnud Ukraina võime arendada ja toota pikamaa-ründesüsteeme (süsteemid, mis

suudavad lennata tuhandeid kilomeetreid). Prognooside kohaselt võib Ukraina igakuine pikamaa-ründesüsteemide kogus kasvada aasta lõpuks üle 800 ühiku. Venemaa on samuti suurendanud oma mehitamata süsteemide võimet, kasutades peamiselt Iraani päritolu Shahed-tüüpi

Droonid

süsteeme. 2024. a veebruarist kuni 2025. a veebruarini kasutas Venemaa Ukraina ründamiseks üle 15 000 Shahed-tüüpi süsteemi. Shahed-tüüpi süsteemide kasutamise kasv 2024. aasta augustist on seotud Venemaa relvajõudude süsteemide masstootmise käivitamisega. Mehitamata süsteemide areng on olnud väga kiire nii Ukraina kui Venemaa relvajõududes. Mõlemad riigid on arendanud uusi tehnoloogiaid, näiteks optilise kiuga ühendatud süsteeme, mis vähendavad raadioside häirete mõju. Sellised mehitamata õhuründesüsteemid on varustatud 10–20 kilomeetri pikkuse optilise kaabliga, mis loob pideva ühenduse operaatoriga, kuid piirab süsteemi liikumisvabadust, muudab selle haavatavaks füüsiliste takistuste suhtes ja võimaldab kiiresti tuvastada operaatori asukoha. Kuna mehitamata õhusüsteemide areng on pidev ja äärmiselt kiire ehk märkimisväärsed uuendused võivad toimuda kuude jooksul, siis on väga raske nende süsteemide tulevikku ennustada. Küll aga

Mehitamata õhusüsteemide areng on pidev ja äärmiselt kiire ehk märkimisväärsed uuendused võivad toimuda kuude jooksul, väga raske on nende süsteemide tulevikku ennustada.

saame öelda, et autonoomne sihtmärgi valik, mehitamata süsteemide parved ja suurem hukukindlus elektroonilise võitluse vastu on lähiajal tulemas. Mereoperatsioonides on mehitamata allvee- ja pealveesüsteemide kasutamine tunduvalt suurenenud. Ukraina on kasutanud mehitamata meresõidukeid Venemaa mereväeüksuste ja infrastruktuuri ründamiseks Mustal merel. Need süsteemid võimaldavad korraldada riskivabu rünnakuid vaenlase laevade ja sadamarajatiste vastu, vähendades inimohvreid ning suurendades operatsioonide efektiivsust. Tulevikus on oodata mehitamata süsteemide integreerimise jätkumist mitmesugustesse sõjalistesse operatsioonidesse. Arendatakse autonoomsemaid ja tehisintellektil põhinevaid süsteeme, mis suudavad iseseisvalt sihtmärke tuvastada ning rünnata. Samuti keskendutakse mehitamata süsteemide vastaste tehnoloogiate, nagu elektroonilise võitluse ja droonitõrjesüsteemide, arendamisele, et kaitsta end nende üha kasvava ohu eest. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

21

Peastaap

Foto: Mari Luud / Õhtuleht / Scanpix

22

kaitseväe aastaraamat 2024

Peastaap

Eesti rahva ja seeläbi siinse meedia huvi kaitseväe tegemiste vastu ei näita raugemise märke ja püsib endiselt rekordkõrgel tasemel.

KÜMME TUHAT KORDA PILDIL

K

ui süveneda arvude maailma, siis ilmneb, et 2014. aastal ja seejärel veelgi jõulisemalt 2022. aastal kasvanud kajastuste koguarv jäi mullu tunamullusega võrreldes peaaegu samaks: täpsemalt kajastas meedia kaitseväge pealkirja, juhtlõigu, foto või muu keskse elemendi tasemel 9403 korral. Mainitud aastaarvud ei jäta erilist kahtlust ka huvi peamises juurpõhjuses – loomulikult saadab Venemaa sõda Ukraina vastu kammertoonina kogu kaitsedebatti, mis vormikandjate eksperthinnangute järele januneb. Kõige enam väljendub ühiskonna infovajaduse rahuldamine mõistagi rindeuudiste otseses kommenteerimises. Eesti kommunikatsioonijuhtide liidu aastaauhind anti välja küll juba 2022. aasta tegude eest, kuid küllap kehtib nüüdki liidu tolleaegne selgitus: «Kaitseväe ja ka kaitseministeeriumi kõneisikud on alates sõja puhkemisest pingutanud märgatavalt rohkem, kui nende otsesed kohustused või avalikkuse õigustatud ootused oleks eeldanud, et selgitada Eesti inimestele ja meediale olukorda ja avaldada analüüse.» Ka statistikast on näha, et reedene kaitseministeeriumi pressikonverents ja pühapäevane/esmaspäevane ETV «Ukraina stuudio», kus enamasti just kaitseväe vanemohvitserid üles astuvad, on saanud lahutamatuks osaks meediarutiinist.

KAUR PAVES nooremleitnant kaitseväe peastaabi nooremstaabiohvitser

Kõige enam väljendub ühiskonna infovajaduse rahuldamine rindeuudiste otseses kommenteeri­ mises.

Ehkki kolm aastat pärast täiemahulise konflikti algust võiks peljata üldist sõjaväsimust, lükkab selle hirmu ümber tõik, et kaitseväelaste rindekommentaarid levivad üle kogu meediavälja ning teadaolevalt pole ka nende loetavus oluliselt vähenenud. Ent lisaks on endistviisi tähelepanu jagunud meie oma armee hetkeolukorrale ja tulevikuplaanidele. Et kajastuste arvu poolest kuuluvad vabariigi aastapäeva paraad ja võidupüha paraad (ühes sellega külgnevate maakaitsepäeva sündmustega üle kogu riigi) aasta tippsündmuste sekka, pole iseenesest uudis, kuid sada uudisühikut ööpäeva kohta (23.–24. juuni) kuulub siiski erakordsete näitajate kilda. Eriti tähtsaks võib pidada, et meediakanalid ei piirdu juba ammu süldilaua või jaanilõkke kõrvale poolkohustusliku rivikarbi ülespildistamisega, vaid kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülema kõnedes kõlanud mõtteid tsiteeritakse ja arendatakse edasi igal tasandil, sealhulgas väljaannete juhtkirjades. Õppustest on ootuspäraselt enim vastukaja saanud väljaõppeaastat resümeeriv Kevadtorm ning liitlasvägede täiendavale siirmisele keskendunud Pikne ja seda toetanud lisaõppekogunemine Okas. Võrreldes aastatetaguste kajastustega jääb selgelt kõlama, kuidas artiklid ning video- ja audiolood ei kõnele õppustest kui asjast iseenesest (ehkki efektsed lahingukaadrid lähevad muidugi endiselt edukalt kaitseväe aastaraamat 2024

23

Peastaap kaubaks), vaid rõhutatakse väljaõppe otseseid seoseid sõjaaja ülesannetega. Mõistagi ei puudu vastukajast ka kritiseeriv hinnang, ennekõike paratamatute tsiviilkeskkonna kahjude tõttu, kuid sisuliselt ei leia traditsioonilisest meediast enam seisukohti, mis õppuste korraldamise vajalikkust kui sellist kahtluse alla seaks. Sootuks teistel motiividel toimetav «alternatiivmeedia» siinkohal meie valimisse ei kuulu, ehkki nõuab aasta-aastalt üha enam tähelepanu.

Vabariigi aastapäeva paraad

125

125 120 115 110 105 100

Täiendav relvastuse ja laskemoonavajadus ning sellest tulenev kaitsekulude jõuline kasv on meedia huviorbiidis püsinud terve aasta vältel. Võib juba enam-vähem kindlalt prognoosida, et iga vähegi hoomatava kaitsehanke sõlmimine põhjustab mitmepalgelise kajastuse, rääkimata näiteks liikursuurtükkide CAESAR reaalsest kohalejõudmisest. Eriti on huvi teema vastu üles kütnud skandaalimaigulised teravuste vahetamised poliitilisel ja ametkondlikul tasandil, ent praeguse ja endise kaitseväe juhataja

Kaitseväeteemalised kajastused ajakirjanduses

95 90 85 80 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5

detsember

november

oktoober

september

2023

august

juuli

juuni

mai

kaitseväe aastaraamat 2024

aprill

veebruar

24

märts

Jaanuar

0

Peastaap selgelt väljendatud vajadustele (ennekõike juba käibefraasiks saanud 1,6 miljardit eurot laskemoonale) on avaldatud üleüldist toetust. Kui veel eelmise kümnendi alguses kritiseeris mõni juhtiv väljaanne kaitsekulude kaheprotsendilist suhet SKT-sse kui põhjendamatut «püha lehma», siis nüüd on avalikkusele selge, et ka viis protsenti ei pruugi tumenevas julgeolekukeskkonnas lage tähendada. Samas ei saa kõige eelneva juures märkimata jätta puhtinimlikku aspekti – ajakir-

Laskemoonarahastuse debatt

Kaitsekulude jõuline kasv on meedia huviorbiidis püsinud terve aasta vältel.

100

janduse igikestvat huvi vormikandjate sisemaailma vastu. Arvestatava osa kajastuste kogumahust moodustavad peamiselt just piirkondlike väljaannete portreelood omakandimeestest ja-naistest, olgu luubi all siis parasjagu kaitseliitu või naiskodukaitsesse astunud näitleja või suure tunnustuse pälvinud pikaajaline tegevväelane. Üleriigilist avaldamiskünnist ei pruugi sellised lood kunagi ületada, kuid tõestavad kohalikule publikule, et kaitsevägi pole olemuselt midagi kauget ja abstraktset, vaid meie kõigi ühine asi. ‖

Võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine maakonnakeskustes

92

detsember

25

oktoober

november

68

kaitseväe aastaraamat 2024

september

2024

august

juuli

juuni

mai

aprill

märts

veebruar

jaanuar

Õppus Pikne ja lisaõppekogunemine Okas

Eesti meri

ANKUR,

MIS RAPUTAS JULGEOLEKUT

26

kaitseväe aastaraamat 2024

Eesti meri Soome rannakaitse alused eskortimas kaablilõhkumises kahtlustatud tankerit Eagle S Porvoo esisel.

Foto: Lehtikuva / Reuters / Scanpix

kaitseväe aastaraamat 2024

27

Eesti meri

25. detsembril 2024 kell 12.49 laekus mereväe operatsioonikeskusesse teade Elering AS-ilt, et Estlink 2 elektrikaabel on välja lülitunud. JOHAN-ELIAS SELJAMAA mereväekapten, mereväe ülema asetäitja

K

uigi teavitamise hetkel ei olnud väljalülitumise põhjus teada, selgus hiljem, et tegemist oli viimase kahe aasta jooksul kolmanda veealuse infrastruktuuri kahjustamisega Läänemerel, mille on põhjustanud ankru lohistamine piki merepõhja. Sellised intsidendid kujutavad endast reaalset ohtu kriitilisele infrastruktuurile ka Eesti vetes. Kuigi maailmas ei ole taolised juhtumid haruldased, ei ole Eesti merealadel seni veealuseid kaableid sellisel viisil kahjustatud, eriti sügavatel aladel ja väljaspool ankruala.

Mereseiresüsteemi kaudu saab merevägi vajaduse korral selgitada laevade liikluse ajalugu ajas ja ruumis ning andmebaaside abil uurida laevade tausta. Alates 2023. aastast on Eestis mereolukorrateadlikkuse eest vastutav merevägi. Soome lahel liigub keskmiselt 500 laeva nädalas. Mereväe ülesanne on teada igal ajahetkel, mis laevad meie merealadel asuvad, miks nad seal on ja kuhu liiguvad. Mereväe mereseire eesmärk on jälgida tegevusi Eesti majandusvööndis, territoriaalmeres ja sisemeres ning jagada kogutud teavet teiste riigiametitega. Koostöös transpordiameti laevaliikluse juhtimiskeskusega jälgib merevägi nii navigatsiooniohutust Soome lahel üldiselt kui ka kriitilise veealuse infrastruktuuri ümbruses. Seiratavad parameetrid hõlmavad laevade kiirust ja kurssi ning võimalike kõrvalekallete tuvastamisel võetakse alu28

kaitseväe aastaraamat 2024

sega ühendust. Vajaduse korral saadetakse kohale patrull-laev visuaalseks kontrolliks. Mereseiresüsteemi kaudu saab merevägi vajaduse korral selgitada laevade liikluse ajalugu ajas ja ruumis ning andmebaaside abil uurida laevade tausta.

SÜÜDLASE TUVASTAMINE Kuna laevaliikluses ei esinenud silmatorkavaid kõrvalekaldeid, asus merevägi 25. detsembri kaabli väljalülitumise järel kindlaks

Eesti meri

tegema, millised laevad ületasid Estlink 2 kaablit. Kontrollides laevaliiklust, tuvastati, et väljalülitumise hetkel viibis kõige lähemal Estlink 2 kaablile Cooki saarte lipu all sõitev, 2006. aastal valminud, tanker Eagle S. Laev oli 2023. aastal teinud lipu- ja omanikuvahetuse, selle operaatorfirma asub Dubais ning laev suundus Egiptusesse. Laeva varasem tegevus näitab, et 2022–2023 on see osalenud mitmes merel toimunud lasti ümberpumpamises. Seega

on tegu ühega neist laevadest, mida Venemaa kasutab sanktsioonide vältimiseks. Pärast Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist 2023. aastast on laevaliikluse iseloom Läänemerel muutunud. Majanduse käigus hoidmiseks kasutab Venemaa operaatorfirmade vahendusel laevu, mis sõidavad sageli mugavuslipu all. Selliste lipuriikide järelevalve on reeglina nõrk – nad vastutavad küll tehnilise korrasoleku ja keskkonnanõuete täitmise eest, kuid

Naftatanker Eagle S on ehitatud Hiinas, on Araabia Ühendemiraatide firma omanduses ja sõidab Cooki saarte lipu all.

Foto: Heikki Saukkomaa / Lehtikuva / SIPA / Scanpix

kaitseväe aastaraamat 2024

29

Eesti meri

EML Sakala saadeti patrullima Estlink 1 kulgemise alale.

Foto: Kaimar Tauri Tamm /

kaitsevägi

30

tegelik kontroll võib olla puudulik. Samuti liiguvad need laevad sageli otse Venemaa sadamatest Indiasse või Aafrikasse, ilma et nende tehnilist seisukorda või dokumentatsiooni oleks võimalik Euroopa sadamates kontrollida.

kaitseväe aastaraamat 2024

Mõistagi ei pruugi kõik Soome lahel mugavuslipu all liikuvad laevad olla pahatahtlikud ning enamik neist ei sisene ka Eesti territoriaalmerre. ÜRO mereõiguse konventsioon annab laevadele navigatsioonivabaduse rahvusvahelistes vetes,

Eesti meri damad, lasti käitlemine merel ja sadamates, operaator- ja omanikfirmad ning erisugustesse sanktsiooninimekirjadesse kuulumine paraku ei anna õigust laeva peatada. Samas eeltoodut analüüsides tekib kogupildis arusaam laevast, mis võimaldab teostada pardal näiteks keskkonnakontrolle koos teiste riigiasutustega või keelduda laeva Eesti territoriaalmerre lubamisest.

SILM MEREL Eagle S ületas Estlink 2 kaabli ilma ilmsete kõrvalekalleteta. Alles hiljem, Soome piirivalve visuaalse tuvastuse käigus, selgus, et laeva ankur oli vees – see tõi välja võimalikud seosed kaabli kahjustamisega.

Eesti mereala on suur ja kogu laevaliiklust kriitilise infrastruktuuri kohal visuaalselt kontrollida ei ole võimalik.

sealhulgas majandusvööndites, mistõttu ei saa nende liikumist piirata ilma konventsioonis sätestatud selge õigusliku aluseta. Laevade lipuriik, vanus, varajasem käitumine navigatsioonil, külastatud sa-

Juhtunu iseloomustab hästi raskusi kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel. Esiteks on Eesti mereala suur ja kogu laevaliiklust kriitilise infrastruktuuri kohal visuaalselt kontrollida ei ole võimalik. Teiseks on väga raske tuvastada tahtlikkust või saada eelhoiatus sellise tegevuse toimumisest. Kuigi Eagle S uurimine veel käib, võivad vigastuste tekke põhjusteks olla laeva tehniline seisukord, kehvad meremehe oskused või vead ankru kinnitamisel ja laeva juhtimises. Erialasest vaatevinklist on see siiski ebatõenäoline ja kogu sündmus viitab ikkagi teadlikule teole. Merevägi on Eestis peamine institutsioon, mis tagab mereolukorrateadlikkuse ja jagab seda teiste ametkondadega. Kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel on vaja tuvastada potentsiaalsed ohud ning ennetada edasisi intsidente. Kuna laevaliikluse iseloom ja meremeeste taust meie vetes kogu aeg muutub, on mereseire ja riigiasutuste vaheline koostöö senisest veelgi tähtsam. Kui kunagi öeldi, et «vaatleja sillal on laeva silm, mis kunagi ei maga», siis sama võib öelda mereväe mereseiresüsteemi kohta – see on Eesti riigi silm merel, mis alati valvel püsib. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

31

Eesti meri

32

kaitseväe aastaraamat 2024

Eesti meri

TUHAT TELETORNI MERES – TULU JA KULU TASAKAAL

Kuidas suhtuda tuuleparkide rajamisse? Kaitseväele on teinud muret tuule- ja päikesepargid, mis segavad julgeoleku tagamiseks üliolulise signaaliluure tööd.

RISTO SAIMLA mereväe ülema nõunik

L

aiema avalikkuse ette jõudis uudis meretuuleparkide mõjust kaitseväe mereseiresüsteemidele rahvusringhäälingu kaudu 2024. aasta novembris, mil kaitseväe luurekeskuse ülem ja mereväe ülem temaatilise intervjuu andsid. Samas oli mereväe ülem kaitseväe juhatajale asjakohase ettekande teinud 2023. aasta varasügisel. Selle tulemusena oli kaitseministeerium 2024. aastal sõlminud sõltumatut ekspertiisi esindava ettevõttega lepingu meretuuleparkide mõjude modelleerimiseks ning kompensatsioonimeetmete kaardistamiseks. Teist korda jõudis teema avalikku arutellu 2024. aasta novembris. Uudiskünnise ületamise ajendas uudis Rootsist, kus valitsus peatas teadmata ajaks oma merealadel meretuuleparkide arendamise, viidates julgeolekukaalutlustele.

JAGATUD VASTUTUS

Aidu tuulepargi tuulikud on juba mõnda aega kaitseministeeriumile muret valmistanud.

Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix

Vaadates lähiminevikku, siis vabariigi valitsuse korraldus üleriigilise merealade planeeringu kohta anti välja 17. mail 2022. Miks on see oluline? Merealade planeeringu kehtestamisel oli riigi kaldataristul asuva mereseiresüsteemi käitajaks veel politseija piirivalveamet. Kaitseväel puudus seega otsene võimalus sõjalise kaitse vajadustele toetudes merealade planeeringutesse sekkuda. Vastutus merel oli jagatud ning lisaks on meretuuleparkide arendamisel alaliselt esiplaanil olnud eelkõige energiamajanduslikud huvid. kaitseväe aastaraamat 2024

33

Eesti meri

Milles seisneb probleem? Ühest küljest ohutaju, teisalt merekeskkonna taju. Mereala planeeringu koostamise ajal toimunud aruteludes prevaleeris arusaam, et ohu suund merel on seotud kitsalt Soome lahega, samal ajal kui Kaliningradi oblastis asuv Balti laevastik ning selle tegutsemine merel ei kujuta ohtu. Seetõttu sõjaline argument Lääne-Eesti merealadel meretuuleparkide arendamisele piirangute seadmisel ei leidnud kõlapinda. Merepääste ja meresõiduohutuse puhul leiti, et laevatee(de) nõude kehtestamine tuuleenergia arendusalades on piisav. Mõju hinnati kaldataristus asuvate radarite kontekstis, lähte-eeldus oli, et merel liiklejad järgivad kehtestatud regulatsioone.

1000 TALLINNA TELETORNI Pindalalt on Eesti mereala planeeringu kohaselt arendusala suurusjärgus 1900 km2. Sellest 500 km2 asub Liivi lahes ning 1400 km2 Saaremaast läände jääval merealal. Hoonestusloa taotlusi on samas eri aegadel esitatud ligikaudu 2700 km2 merealale, millest u 1100 km2 asub Liivi lahes, 200 km2 Hiiumaast 34

kaitseväe aastaraamat 2024

põhjas oleval merealal ning 1400 km2 Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotlustes sageli esinev eeldatav meretuuliku suurus määratleb rootori läbimõõduks 250–300 meetrit (võrdluseks: Tallinna teletorni kõrgus on 314 meetrit).

Meretuuleparkide rajamise peamine poolt­ argument on seotud riigi energiapoliitika eesmärkide, varustuskindluse ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Võttes arvesse üldist praktikat, annab see võimaluse koormata näiteks Saaremaast läände jääv mereala u 1000 tuulikuga, mille rootori diameeter on 300 m ehk illustreerivalt on võimalik sellele merealale rajada 1000 Tallinna teletorni. Arusaadavalt on sellel mõju ja seda nii sõjalisele kaitsele, alustades aktiivsetest ja passiivsetest veepealsetest ning lõpetades veealuste seiresüsteemidega, mille koostoimimine tervikuna loob eeldused efek-

Eesti meri

tiivseks relvakasutuseks, aga ka laiemalt meresõiduohutusele, merepäästele, merereostustõrjele jne. Omaette küsimus on seotud merre rajatavate tuuleparkide kui täiendava kriitilise taristu kaitsega.

TULU JA KULU Meretuuleparkide rajamise peamine poolt­argument on seotud riigi energiapoliitika eesmärkide, varustuskindluse ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Teisalt loob meretuuleparkide rajamine merele hulganisti kriitilist taristut juurde, mida on vaja kaitsma hakata. Seni on vaadeldud eelkõige tulu, mida mainitud arendused meile ühiskonnana tooksid, vähem on räägitud investeeringutest, mida selle tulu saamiseks on vaja teha. Palju on räägitud kompensatsioonimeetmetest. Meretuuleparkide rajamisel on teatud mõjud mingites piirides kompenseeritavad, lõplikult ei saa riske maandada. Võimalik on rajada tuuleparkide sisse või perimeetrisse täiendavaid radaripositsioone, samuti tuuleparkide veealuse osa

kaitseks paigaldada lokaalseid veealuseid sensorsüsteeme, mis osaliselt aitaksid kompenseerida tuulepargi mõju veealustele seiresüsteemidele jne. Kõige probleemsem on kompenseerida meretuuleparkide mõjusid passiivsetele veepealsetele sensorsüsteemidele, kus praegu veel häid lahendusi ei ole. Kaitsevägi ei ole kunagi kahtluse alla seadnud riigi energia- ega kliimapoliitika eesmärke ega eeldatavat majanduslikku kasu, mis tuuleparke teenindava taristu ja töökohtade loomisega kaasneb. Küll on kaitsevägi juhtinud tähelepanu sellele, et kompensatsioonimeetmed töötavad kuni teatud piirini, tuulepargid meres kui kriitiline taristu energia varustuskindluse vaates vajab lisainvesteeringuid selle taristu kaitsemeetmetesse. Eesti kaitsevõime tähtsaks osaks on toimiv eelhoiatussüsteem. Arendajad on tõenäoliselt mingi piirini valmis riigile vastu tulema, kuid sõjalise kaitse, julgeoleku, turvalisuse ja ohutuse seisukohast tuleb riigi kohalolu ja suutlikkusega merel laiemalt tegeleda. ‖

Tuulepark Paldiskis.

Foto: Maria Kilk / Õhtuleht / Scanpix

kaitseväe aastaraamat 2024

35

Eesti meri

Möödunud aastal 10. jaanuarist kuni 5. juulini teenis miinijahtija EML Ugandi NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisus.

EML UGANDI

TEENISTUS NATO MIINITÕRJEGRUPIS

JANNO LAURI kaptenmajor, EML Ugandi komandör

P

ärast Ukraina sõja puhkemist 2022. aastal suurendati NATO kiirreageerimisjõudude valmidust ja alguse sai NATO kollektiivse enesekaitse operatsioon Brilliant Shield. NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülesanne on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Gruppi kuuluvad peamiselt liitlasriikide miinitõrjevõimega laevad, kes osalevad eri riikide harjutustel ja suurõppustel. EML Ugandile oli grupi koosseisus osalemine küll alles teine kord, samal ajal kui Eesti merevägi on toetanud miinitõrjegruppi oma oskuste ja teadmistega juba 2005. aastast, osaledes nii staabilaevade kui ka miinijahtijatega.

EELHÄÄLESTUS Ugandi alustas operatsiooni ettevalmistustega umbes aasta aega varem. Tegemist oli märkimisväärselt kiire aastaga, kui laevaga viibiti merel kokku umbes 125 merepäeva. Aasta algas meeskonna komplekteerimise kõrval kiire laevasisese väljaõppega, mis kulmineerus märtsi keskel toimunud Saksa mereväe korraldatava õppusega Baltic MCM Squadex 2023. Uue meeskonnaga tehti esimest korda läbi laevadevahelised koostööharjutused, nagu pukseerimine ja merel varustamine, ning esimesed keerulisemad sideharjutused. Aasta edenedes võeti osa kõigist suurematest õppustest, mis sel perioodil Läänemerel toimusid: Rootsi korraldatud miinijahtimise õppus Aurora 2023, Läti vetes toimunud miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2023 ning aasta suurim õppus BALTOPS 2023. Samal ajal toimus pardal aktiivne ajateenijate väljaõpe. Pärast suvepuhkust oli väljaõppe viimane katsumus Belgias toimunud laeva ja meeskonna igakülgset operatiivvalmidust hindav MOST (Minehunters Operational Sea 36

kaitseväe aastaraamat 2024

EML Ugandi.

Foto: Maria Tõkke

Training), mis pani proovile kogu varem aasta jooksul õpitu. MOST-i meeskond hindab detailselt laeva vastavust NATO standarditele, kontrollides seejuures kõike, mida korralik miinijahtija oskama peab. Alates meeskonna komplekteeritusest, laeva puhtusest ja tehnilisest valmisolekust kuni igasuguste miinijahtimise protseduuride, merel laskmiste, lahinguhäire ja laeva mahajätmise harjutusteni. EML Ugandi puhul jäeti väga rahule side, relvastuse ja tuukrimeeskonna tööga. Rahuldavalt tulime toime navigatsiooni- ja miinijahtimise harjutuste korraldamisega.

MIINIDE JAHIL Operatsioonil Brilliant Shield viibitud poole aasta jooksul võeti osa mitmest õppusest ja külastati kokku 20 sadamat üheksas Euroopa riigis. Esimesed õppused, niinimetatud

Eesti meri bumiseks kasutatava mereala meremiinidest. Poolaasta üheks tähtsaimaks sündmuseks võib pidada EML Ugandi osalemist Ameerika, Ühendkuningriigi ja Ukraina üheskoos korraldatud õppusel Sea Breeze 2024. Meeskond sai õppuse ajal äsja Sandown-klassi miinijahtijad omandanud Ukraina mereväelastele nii vaimset kui laevapõhist tehnilist toetust pakkuda.

VÄÄRT KOGEMUS Tervikuna võib operatsiooni pidada õnnestunuks. Loomulikult tuli aeg-ajalt igapäevaste väiksemate raskustega silmitsi seista, kuid meeskonna vaim püsis ja laev pidas tehniliselt hästi vastu. Õppisime palju ning nägime arengut nii üksikvõitleja kui ka meeskonna tasemel. Ka liitlaste tagasiside meeskonnaliikmete omavahelisele suhtlusele oli igati positiivne ning ametlik hinnang laeva komandörile ja meeskonna tööle tervikuna oli samuti tunnustav.

Eestile annab kuuluvus NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi hea võimaluse aidata kaasa riigi sõjalise võime arendamisele ja liitlassuhete loomisele.

HODOPS-id (Historical Ordnance Disposal Operation) toimusid Prantsusmaa ja Saksamaa vetes, kus laeva ülesanne on tavapärane miinijahtimine. Suurimad õppused olid Norras toimunud Nordic Response 2024 ja Joint Warrior 2024, mis olid üle kümnete aastate suurima NATO õppuse Steadfast Defender osaõppused. Põhiülesanne oli miinijahtimine, aga väikese lisandväärtusena saime koostöös NATO riikide suuremate laevadega harjutada ka laeva läbijuhtimist miiniväljast. Kogu Steadfast Defenderi eesmärk oli harjutada liitlaste liikumist Ameerikast Ida-Euroopasse Euroopa kaudu ning mainitud osaõppuste ülesanne oli korraldada suuri maabumisoperatsioone Norra fjordides. Miinijahtijad peavad sellise stsenaariumi korral puhastama kogu maa-

Eestile annab kuuluvus NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi hea võimaluse aidata kaasa riigi sõjalise võime arendamisele ja liitlassuhete loomisele. Samuti võimaldab grupi liikmelisus näidata meil liitlastele oma oskusi ja teadmisi, mida oleme aastatega omandanud, ning samal ajal ka endil õppida liitlastelt. 2025. aastal pidi Eestit ja mereväge NATO 1. alalises miinitõrjegrupis esindama miinijahtija EML Sakala, kuid äsja toimunud rünnakud meie allvee infrastruktuuri vastu tõstsid riigisisesed ülesanded esikohale, mistõttu on Sakala meeskonna lähetuse algus esialgu edasi lükatud. Samuti ei saa alahinnata isiklikke kontakte meie ja liitlasmeeskonnaliikmete vahel. See ongi lisaks meie lipu kohalolu näitamisele suurim võit sellel operatsioonil osalemise juures – otseste suhete loomine meie liitlastega. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

37

Eersti meri

38

kaitseväe aastaraamat 2024

Eersti meri Mereväe rannikukaitse­ divisjoni reservväelane laseb ühekordsest tankitõrje­ relvast Instalaza Klooga lasketiirus. Foto: Reio Soikka / kaitsevägi

Reservväelased annavad esmaabi õppelahingute käigus haavata saanud kaasvõitlejale.

Foto: Renor Õige / kaitsevägi

Möödunud aasta 9.–11. oktoobrini toimus lisaõppekogunemine Okas 24-1. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti õppusele 59 mereväe rannikukaitsedivisjoni väekaitsekompanii koosseisu arvatud reservväelast.

RANNIKUKAITSJAD ON LAHINGUVALMIS MARIA TAMMEAID kapral, mereväe teavitusspetsialist

L

isaõppekogunemise eesmärk oli hinnata rannikukaitsedivisjoni reserv­väelaste, tegevteenistujate ja ajateenijate lahinguvalmiduse saavutamist üksuse lahinguvalmiduse kava kohaselt ning esmase lahinguülesande täitmist. Seekord oli fookuses raketipatarei laskevalmiduse ülalhoidmine ja väekaitsekompanii poolt raketipatareile julgeoleku tagamine, mille jooksul tehti mitmesuguseid harjutusi üksuse koosseisus. Tuletati meelde maastikul paiknemise põhitõdesid, harjutati positsioonide kaitsmist ja vastasega kontakti sattumist. Olulisel kohal oli ka meditsiinioskuste ra-

Tuletati meelde maastikul paiknemise põhitõdesid, harjutati positsioonide kaitsmist ja vastasega kontakti sattumist.

kendamine ja esmaabi andmine lahinguväljal. Samuti värskendasid reservväelased ka oma laskeoskust automaattulirelvade R-20 ning meeskonnarelvadega Negev ja Instalaza. Rannikukaitsedivisjon on alles väga noor kaitseväe üksus, mis asutati 2021. aastal, aga tal on juba tähtis roll Eesti riigi kaitses. Üksuse peamised ülesanded on pealveetõrje teostamine maismaalt, sadamate, üksuste ja taristu kaitsmine, mere- ja rannikualade seire ning julgeoleku puutumatuse tagamine. Lisaõppekogunemiste eesmärk on hinnata ja kontrollida üksuste lahinguvalmiduse saavutamist, jälgides riigikaitse käsuahela toimimist alates vabariigi valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste ja kaitseliitlaste kogunemiseni. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

39

Vä r b a m i n e

Tihe konkurents haridusmaastikul ja tööturul sunnib ka kaitseväe akadeemiat raskeid ülesandeid lahendama.

KAITSEVÄE AKADEEMIA

UUS LÄHENEMINE VÄRBAMISELE

ELERI LILLEMÄE kaitseväe akadeemia rakendusuuringute osakonna kaitseanalüüsi grupi juhataja-teadur KRISTJAN PAAVO seersant, kaitseväe akadeemia teabeohvitser

M

uutunud julgeolekuolukord on loonud kaitseväes vajaduse tegeleda kiirelt ja efektiivselt uute võimearendustega. Iga võimearendusega käib kaasas ka vajadus vastava inimjõu järele ning siin on oluline roll kanda kaitseväe akadeemial kui Eesti ainsal riigikaitselisel kõrgkoolil, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere.

ÕPPIMA ASUMISE SUUNDUMUSED Selleks et paremini mõista kaitseväe akadeemia (KVA) värbamissüsteemi, sellega seotud raskusi ning võimalikke lahendusi, on otstarbekas vaadata kõigepealt üldiseid suundumusi KVA-sse õppima asumisel. Eelkõige pöörame tähelepanu KVA esimesele haridusastmele, kuna siit saab alguse noorte ohvitseride ja allohvitseride haridustee.

Alates 2020. aastast seadis KVA sihiks võtta igal aastal vastu 90 kadetti, et täita kaitseväe üldine inimjõu vajadus. Kui vaadata HaridusSilma andmeid viimase kümne aasta jooksul vastuvõetud kadettide arvu kohta, võib näha, et õppeaastatel 2014/15 – 2019/20 on vastuvõetud kadettide arv jäänud 50–60 ringi, olles veidi suurem 2016/17. õppeaastal ja seevastu väiksem 2017/18. õppeaastal. Alates 2020. aastast seadis KVA sihiks võtta igal aastal vastu 90 kadetti, et täita kaitseväe 40

kaitseväe aastaraamat 2024

üldine inimjõu vajadus. Seetõttu näeme vastuvõetute arvus ka sellest õppeaastast alates hüpet. Kui 2020/21. – 2022/23. õppeaastatel jõuti eesmärgile küllalt lähedale või sai see isegi veidi ületatud, siis kahel viimasel õppeaastal on märgata suuremat vajakajäämist. KVA-sse vastuvõtmine on aga otseselt seotud ajateenistuse läbimise ja kaitseväe üldise värbamisega. Kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli ühiselt tehtud ajateenijate kompleksuuringust on selgunud, et 2017.– 2024. a andmetele tuginedes oleks iga aasta nõus tegevteenistusega küllalt kindlalt liituma umbes kümnendik ajateenijatest ning veerand kaaluks seda olenevalt pakutavatest võimalustest. Tegelik tegevteenistusse värbamine on jäänud sellele aga pigem alla. Kaitseressursside ameti andmed näitavad, et ajateenistusest asub otse tegevteenistusse u 5–6% ajateenijatest. Erandiks oli aasta 2020, kui 8% ajateenistuse värsketest lõpetajatest suundus tegevteenistusse edasi, kuid selle mehhanismi taga on tegevväelaste eripensionite kaotamine alates 1. jaanuarist 2020. Seetõttu olid paljud 2019. aastal ajateenistusse asunud noored motiveeritud kohe tegevteenistuses jätkama, et saada osa eripensioni hüvest. Siiski on aga viimasel kahel aastal, 2023 ja 2024, liikunud ajateenistusest otse tegevteenistusse samuti suurem hulk ajateenijaid kui varem, jäädes 7–8% ringi. Ka üleüldiselt on tegevteenistusse astunute hulk viimase kümne aasta suurim. Need

Vä r b a m i n e

Mõttetegevus õppusel Combined Effort 2024.

Foto: Mari-Liis Päären / KVA

kaitseväe aastaraamat 2024

41

Vä r b a m i n e andmed aga näitavad ebakõla KVA-sse vastuvõetute arvuga, mis on vastupidi olnud viimasel kahel aastal pea poole väiksem kui perioodil 2020–2022. Andmetest nähtub, et selle ebakõla taga peituvad kaitseväe struktuurimuudatused. Kuigi kaitseväega on viimasel kahel aastal liitunud rohkem tegevväelasi kui varem, on suurem osa neist suundunud tööle 2023. aastal loodud diviisi. Uus struktuur vajab mehitamist ning viimastel aastatel on vähenenud otse ajateenistusest KVA-sse õppima tulnute arv.

KVA uue taristu avamine Tartus Raadil.

VÄRBAMISTEGEVUSE PARANDAMINE

42

kaitseväe aastaraamat 2024

Kadettide laskeharjutused Nursipalus.

Vastuvõetud kadettide arv 90 80 70 60

91

81 58

62

88

69

50

43

40

49

56

49

54

30 20 10 2024/25

2023/24

2022/23

2021/22

2020/21

2019/20

2018/19

2017/18

2016/17

2015/16

0 2014/15

Instari turundusagentuur korraldas 2024. aastal uuringu, millega kaardistas KVA senised tegevused ja töötas välja edaspidise tegevuskava. Uuringu tulemusel võib esile tuua kolm peamist leidu ja neist lähtuvat tegevussuunda. Esmalt, koostöös KVA juhtkonna, õppurite ja vilistlastega töötati välja uued värbamissõnumid, mis kõnetaks tänapäeva noort ja oleks suunatud eri sihtrühmadele. Teiseks on vaja parandada kandideerimise kogemust, et protsess sujuks ja igati toimiks ning ükski huviline ei kaotaks pika protsessi tõttu oma motivatsiooni KVA-sse õppima tulla. Kolmandaks on tähtis tegeleda mitte ainult otsese värbamistegevusega, vaid ka praeguste kadettide õpikogemustega, kes oma isiklike kogemuste jagamisega aitavad kujundada KVA mainet. Määrava tähtsusega on positsioneerida KVA-d ka üleüldisel kõrgharidusmaastikul. 2024. aastal Kantar Emori tehtud rakenduskõrgkoolide maineuuring näitab, et võrreldes akadeemilise kõrgharidusega Eesti ühiskonnas peab rakenduskõrgharidust suurepäraseks või väga heaks vaid 29%, suurem osa (43%) peab seda heaks. Seega on KVA üks proovikivi üldine rakenduskõrghariduse maine Eesti ühiskonnas, mille asemel kiputakse eelistama pigem akadeemilist kõrgharidust. Samuti on KVA Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide seas vähem tuntud kui teised koolid: 58% teab või on kuulnud sellest, jäädes tuntuse pingereas eelviimasele kohale. Siiski on KVA puhul erisuseks asjaolu, et õppima tuleku eelduseks on ajateenistuse läbimine, mis on valdavalt meeste-

Vä r b a m i n e keskne. Ka Kantar Emori uuring näitab, et KVA meenus enam meestele kui naistele, mis põhjendab osaliselt ka KVA väiksemat tuntust. Samas meenus see enam ka Tartu-Lõuna piirkonna elanikele, mis viitab vajadusele suurendada nähtavust teisteski Eesti piirkondades.

Foto: Ardi Hallismaa / kaitsevägi

Tegevväelaseks astunud ise rõhutavad võimaluste, erialade ja tegevuste mitmekesisust, mis võimaldab leida endale sobiva eriala ja profiiliga ametikoha. KVA eelistena toodi samas uuringus esile, et omandatav haridus tagab kindla karjääriteekonna, KVA annab praktilise hariduse ja on usaldusväärne. Kui kindel karjääriteekond tundub olevat pigem positiivne omadus, siis varasem Tartu ülikooli tehtud kaitseväe atraktiivsuse uuring on näidanud, et kaitseväge tajutakse pigem monoliitsena ehk ei tajuta ametikohtade ja tegevuste paljusust. Samal ajal kui tegevväelaseks astunud ise rõhutavad just võimaluste, erialade ja tegevuste mitmekesisust, mis võimaldab leida endale sobiva eriala ja profiiliga ametikoha. Seetõttu võib domineerivalt KVA kindla karjääriteekonnaga seostamine olla hoopiski atraktiivsust vähendavaks teguriks.

AKADEEMIA MUUTUSTE TUULES Fotod: Aleksandr Pavljutšenko / kaitsevägi

Selleks et muuta värbamisprotsess veelgi paremaks, koostasid möödunud aastal KVA ja kaitseressursside amet põhjaliku protsessi kirjelduse kõikidest tegevustest, mis tuleb ellu viia vastuvõtu protsessi käigus vältimaks ebakõlasid sisseastumisel, nagu see juhtus 2023. aastal. Samuti vaadati põhjalikult üle ajaaknad, mis puudutavad kogu sisseastumisperioodi, alates dokumentide vastuvõtust

Kaitseväge tajutakse pigem monoliitsena ehk ei tajuta ametikohtade ja tegevuste paljusust. kaitseväe aastaraamat 2024

43

Vä r b a m i n e 8341

7507 7604

18‒20-aastaste meeste arv Allikas: statistikaamet 6635

6096

kuni katsete tulemuste avaldamiseni. Selle tulemusena muudeti katsete toimumisaegasid, et need ei ühtiks teiste kõrgkoolidega ning misläbi suureneks akadeemiasse kandideerivate inimeste arv. Ühe olulise sammuna saab nimetada ka 2024. aastal muudetud sisseastumistingimust: kevadise vastuvõtu ajal said pingereas olnud 30 esimest kandideerijat õppimiskinnituse, mis andis sisseastujale juba varakult kindluse, et õppekoht akadeemias on olemas. Samuti avati õhuväe õppesuunal täiesti uus eriala – õhusõiduki juhtimine –, mis osutus väga populaarseks ning sellel erialal õppida soovijaid oli palju. Uue piloodiõppe avamise otsus tehti õhuväe palvel, kelle andmetel on teenistuslik vajadus suurendada õhuväe reakoosseisu, sh pilootide arvu. Varem on nii õhuvägi kui merevägi värvanud enda ridadesse Eesti lennu­ akadeemia või Eesti mereakadeemia lõpetajaid, kuid kaitsevägi on täheldanud, et teenistuslikult jääb nende kõrgkoolide lõpetajatel puudu ühtsest ohvitseriharidusest, käitumiskogumist ja hoiakutest. 44

kaitseväe aastaraamat 2024

2042

2041

2040

2039

2038

2037

2036

2035

2034

2033

2032

2031

2030

2029

2028

2027

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2018

2017

2016

2015

2014

5564

Vä r b a m i n e Tsiviilkõrgkooli lõpetaja ei pruugi täielikult mõista, mida kaitsevägi ohvitserilt vajab ja ootab, mistõttu on tähtis, et taolised õppekavad oleks kaitseväe akadeemia osa, kus põhiosa õpingutest läbitakse teiste väeliikide kadettidega. Võrreldes 2023. aastaga suurenes 2024. aastal õppima asunud kadettide arv ligi 10%, kuid siiski jäi soovitud tulemusest puudu ehk vaja oli täita 90 õppekohta. Aastate kaupa on selgunud kaitseväe akadeemia vastuvõetud õppurite küsitlusest, et kõige rohkem kadette tuleb õppima 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonist ning teisel kohal on asetsenud 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljon (aastail 2019–2020), luurekompanii (aastal 2021), õhutõrjepataljon ja sõjaväepolitsei (aastal 2022).

tulevikku vaadates esmalt käsitleda ajateenistuse läbimist. Ajateenijate kompleksuuringu andmetel jääb ligi 80% teenistust läbivatest ajateenijatest vanusesse 18–20. Kui vaadata statistikaameti rahvastikuandmeid selles vanuses meeste keskmise arvu kohta viimase kümne aasta jooksul ja prognoositavat arvu järgmiseks kaheks aastakümneks, siis näeme, et järgnevatel aastatel on sünnikohordid suurenemas ehk inimeste värbamisväli justkui laieneb.

Kevadise vastuvõtu ajal said pingereas olnud 30 esimest kandideerijat õppimiskinnituse, mis andis sisseastujale juba varakult kindluse, et õppekoht akadeemias on olemas.

MITTE NII HELGE TULEVIKUVAADE

Vähenemine ootab ees aastatel 2029– 2033, misjärel näeme stabiliseerumist, kuid seejärel uut kahanemist. Keerulisemad ajad ootavad ees 2040ndatel, kui täisealiseks saavad sünnikohordid, kes on sündinud 2020ndate alguses – see on aeg, mis on paistnud silma ajalooliselt väikese sündimusega. Kuigi järgnevad aastad näitavad mõningast demograafilist kasvu, mis annab positiivset tooni, tuleb siiski arvesse võtta veel mitut tegurit. Üks neist on tänapäeva noorte aasta-aastalt nõrgenev füüsiline vorm. Kehaliste võimete kontrolltesti teeb teenistuse jooksul vähemalt korra ära keskmiselt 64% ajateenijatest, kuid selle testi sooritamine ja hea füüsiline vorm on tegevteenistuse eelduseks, mis piirab juba omajagu värbamisvälja.

Tulevikuvärbamist KVA-sse mõjutavad ning hakkavad edaspidi veel enam mõjutama ka sotsiaal-demograafilised suundumused. Kuivõrd KVA-sse astumise eelduseks on olnud ajateenistus, tuleb

Kõige rohkem kadette tuleb õppima 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonist, teisel kohal on 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljon.

Kaardiharjutus õppusel Combined Effort 2024.

Foto: Mari-Liis Päären / KVA

Teine oluline tegur on ühiskondlikult tihe konkurents noorte tööjõus. Värbamine KVA-sse tähendab värbamist kaitseväkke kui organisatsiooni, mis eeldab, et noorel on huvi riigikaitsevaldkonna vastu ning ta on valmis sellesse pikka aega panustama. Instari turundusagentuuri tudengite seas kaitseväe aastaraamat 2024

45

Vä r b a m i n e

Kaitseväe akadeemia uus õppeaasta avatakse Tartus traditsioonilise rongkäiguga.

2023. aastal tehtud tööandjate atraktiivsuse edetabelis paigutub kaitsevägi 64. kohale 267 ettevõttest ehk kõige atraktiivsema 25% ettevõtte sekka, mis on igati positiivne tulemus. Siiski on vaid 7% vastajatest väga huvitatud kaitseväes töötamisest ja 18% pigem huvitatud. Tööandjate puhul peetakse oluliseks peamiselt organisatsiooni sise­ kliimat, töö huvitavust ning töö ja eraelu tasakaalu. KVA eelisena mainitud töökoha kindlus on noorte prioriteetides küll samuti kõrgel kohal, kuid jääb eespool nimetatud teguritele siiski alla. Töö tähendusrikkus, mida 46

kaitseväe aastaraamat 2024

Rohkem infot KVA sisseastumiste kohta

võiks pidada riigikaitselise töö üheks oluliseks tahuks, paigutub noorte prioriteetides alles 20. kohale. Kui vaadata tulevikku veel veidi statistika abil, näeb riigikaitse arengukava ette, et edaspidi hakatakse ajateenistusse võtma 4000 noort aastas. See moodustab ühe sünnikohordi meeste seast umbes 50%. Kaitseressursside ameti aruannete põhjal on ajateenistusest väljalangevus viimastel aastatel olnud keskmiselt 4,8%, mistõttu lõpetaks ajateenistuse igal aastal keskmiselt 3800 ajateenijat. Ajateenijate kompleksuuringu andmetest nähtub, et tegevteenistusse on valmis

Vä r b a m i n e küllalt kindlalt tulema 10% ajateenijatest ja 25–30% kaaluks seda olenevalt pakutavatest tingimustest. Seega võiks olla n-ö mugav värbamisväli (10% ajateenijatest) umbes 380 noort ning hea pakkumise korral oleks valmis teenistust kaaluma veel ligi 1000 noort. Siin tulebki aga mängu konkurents. Nagu on näidanud kahe eelmise aasta värbamine, ei ole konkurents piiratud inimjõu üle ainult militaar- ja tsiviilsfääri vahel, vaid ka kaitseväes endas, kuna uued võimed vajavad samuti inimjõudu. Seetõttu on üha rohkem vaja pöörata tähelepanu nendele noortele, kes ei ole küll niivõrd kindlad oma huvis tegevteenistusse tuleku vastu, kuid oleks valmis seda kaaluma. Samuti tuleb avardada noorte ettekujutust kaitseväest kui mitmekesiste ametikohtade ja võimalustega organisatsioonist.

JÄRGNEVATE AASTATE MUUDATUSED

Fotod: Mari-Liis Päären / KVA

Ees keskel KVA ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski.

Võttes arvesse eelmainitud ajateenistuse läbimise eeldust kaitseväe akadeemiasse astumisel, sellega kaasnevaid raskusi ning inimjõu suurendamise vajadust kaitseväe võimearenduste tõttu, muudab KVA 2025. aastal kadettide sisseastumistingimusi: senise 90 õppekoha asemel avatakse aastas kokku 150 õppekohta maa-, õhu- ja mereväe õppesuunal (maavägi – 120, õhuvägi – 15 ja merevägi – 15). Selleks et täita vajalikud õppekohad, rakendatakse uued sisseastumistingimused, mille kohta saab täpsemalt lugeda KRA ja KVA kodulehel. Nendel noortel, kes asusid ajateenistusse 2025. aasta jaanuaris või asuvad ajateenistusse 2025. aasta suvel, on võimalik sõduri baaskursuse ajal või selle läbimise järel kandideerida kadetiks kaitseväe akadeemia põhikursusele, kui sooritatakse positiivsele tulemusele sisseastumiskatsed. See tähendab, et pole vajalik 8- või 11-kuulise ajateenistuse läbimine täies mahus, vaid sõduri baaskursuse läbimise järel saab sisseastumiskatsete positiivsel tulemusel jätkata alates septembrist õpingutega kaitseväe akadeemia rakenduskõrgharidusõppes. Kui niisugune muudatus aitab suurendada kadettide arvu ilma kvalitatiivsete näitajate vähenemiseta, on kavas seda ka järgnevatel aastatel rakendada. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

47

Diviis

ENAM KUI LIHTSALT STAAP

Kaitseväe diviisi eesmärk on kaitsta Eestit Eestis. Oleme suurim maaväeüksus ja suurim kaitseväe üksus, kui rääkida isikkoosseisu ja tehnika arvust. INDREK SIREL kindralmajor, diviisi ülem 48

kaitseväe aastaraamat 2024

O

leme ka ühendusliides maakaitse, kaitseväe ja liitlaste vahel ja samal ajal mitmedomeenioperatsioonide elluviija. Neid ülesandeid ei ole liiga palju, aga kõik on mahukad ja panevad diviisi õlule suure vastutuskoorma. Oluline kontseptuaalne võime, mis lisandus diviisi loomisega, on mitmedomee-

Diviis

nioperatsioonid ja süvalahingu pidamine. Mida see tähendab? Oleme võtnud arvesse Ukraina õpikogemusi ja peame suurendama oma tuleulatust mõnekümnelt kilomeetrilt kuni mõnesaja kilomeetrini. Vastane peab selgelt aru saama, et tema võimalikul otsusel rünnata Eestit ja NATO-t, oleksid talle vastuvõetamatud tagajärjed nii maal, merel kui õhus. Vastasel ei lasta

sõjaliselt oma eesmärke saavutada. Selleks on vaja arendada nii eelhoiatust kui ka sihtmärgistamist ja muidugi kaudtulevõimet ja selle juhtimise võimet.

Õppusel Pikne olid kohal ka Ühendkuningriigi tankid. Lahingutehnikat demonstreeriti meediale Sirgalas.

ARENG ÕPPUSTE ABIL

Foto: Maria Tammeaid / Kaitsevägi

Selleks et olla võimelised andma süvalööke ja koordineerima mitmedomeenioperatsioone, peab samakõlastamist, juhtimist kaitseväe aastaraamat 2024

49

Diviis ja otsustamist pidevalt harjutama. Seda on diviis oma loomisest alates kogu aeg teinud. 2024. a läbisime ligi aasta kestnud Ameerika Ühendriikide maaväe Warfighteri programmi, mille lõpuharjutus toimus märtsis 2024. Kaitseväe diviis osales Warfighteril koos USA 1. jalaväediviisiga ja mõlemad diviisid said harjutada üksuste tegevuste planeerimist ameeriklaste V korpuse raamistikus. Ameerika Ühendriikide maaväe diviisi mahuka väljaõppeprogrammi läbimine oli Eesti diviisile väga tähtis, et arendada oskusi ja omandada kogemusi suuremahulise lahingutegevuse korraldamisel. USA 1. jalaväediviis ja Eesti kaitseväe diviis alustasid tihedamat koostööd 2022. aasta lõpus, kui USA kaitseväelased käisid Eestis loodava diviisi staabiliikmeid koolitamas. Kavatseme seda koostööd kindlasti jätkata ja osaleda ka edaspidi Warfighteri programmis. Võttes arvesse Ukraina kogemusi, pöörati Warfighteril suurt tähelepanu tagalakaitsele ja diviisi toetusele. Warfighter andis võimaluse kombineerida klassikalise sõjapidamise võtteid uuendustega, kusjuures riskid olid väiksemad kui reaalelus ja saime võimaluse katsetada uusi lähenemisviise ja lahendusi.

Oleme võtnud arvesse Ukraina õpikogemusi ja peame suurendama oma tuleulatust mõnekümnelt kilomeetrilt kuni mõnesaja kilomeetrini. Kaitseväe diviis läbis edukalt viimase õppuse mooduli märtsis 2024, kinnitades sellega valmisolekut lahingutegevuse elluviimiseks.

ÕPPUS KEVADTORM Kevadtorm 2024 toimus ajavahemikul 6.– 17. maini peamiselt Lääne-Eestis. Õppuse eesmärk oli harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. 2024. aasta Kevadtormi põhilised õppivad üksused olid 2. jalaväebrigaad ja Lääne maakaitseringkond. Saartel harju50

kaitseväe aastaraamat 2024

Viru jalaväepataljoni võitlejad oma lahinguplaani paika panemas.

Diviis tasid kaitseliidu maakaitseüksused koos kaitseväe ja liitlasüksustega oma kodukoha kaitsmist. Meie õppuse ajal toimus ka Ühend­ kuningriigi siirmisõppus Swift Response, mille käigus harjutati liitlasvägede kiiret siirmist Eestisse võimaliku eskaleeruva kriisi korral. Selle aasta õppuse ajal paiskas oma vägesid Briti armee 16. brigaadi õhudessantüksus koostöös liitlasvägedega Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist. Kevadisse suurõppusesse lõimiti mitmesuguseid hübriidohte, et luua reaalsele ohuolukorrale võimalikult lähedasi raskeid ülesandeid ning õppida neid koostöös liitlastega lahendama. Kevadtormi raames avanes suurtükiväe reservväelastel võimalus harjutada peagi Eestil enda relvastusse saabuvate, aga seekord veel USA üksuse HIMARSi mitmikraketiheitjate kasutamist. Reservväelased said ülevaate raketisüsteemi tulejuhtimissüsteemist ning läbisid laskeseadmete tüübiõppe. Samuti saadi harjutuste jooksul relvasüsteemi ümberlaadimise ja tulekäskude täitmise kogemuse. Raketiüksuse juhtimisja sideprotseduure harjutati matkekeskkonnas.

Kevadisse suurõppusesse lõimiti mitmesuguseid hübriidohte, et luua reaalsele ohuolukorrale võimalikult lähedasi raskeid ülesandeid. HIMARSi väljaõppeprogrammi käigus on diviisi suurtükiväepataljon koos liitlastega Ameerika Ühendriikidest õpetanud välja vajaliku kaitseväe reserv- ja tegevkoosseisu uute relvasüsteemide kiireks kasutuselevõtuks ning õppus Kevadtorm pakkus võimaluse koolitatute ringi veelgi laiendada.

EI IIAL ENAM ÜKSI

Foto: Ott Aro / kaitsevägi

2.–15. detsembrini kestnud rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne keskendus liitlaste siirmis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis. Õppuse käigus harjutati liitlasvägede lisaüksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmeriigilise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras, seda nii meritsi kui õhu kaudu. kaitseväe aastaraamat 2024

51

Diviis Õppuse teises faasis toimusid Sirgalas kaitseliidu, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Läti üksuste lahinglaskmised. Pikse raames toimus lisaõppekogunemine Okas. Meile on oluline see, et kui olukord eska­ leerub, on liitlased valmis kohe saatma oma üksused Eestisse saatma. Samal ajal kui liitlased juba tegutsevad piiri lähedastel aladel, on meil võimalik mobiliseerida enda väge. Kahe õppuse sidumine andis võimaluse katsetada mõlemat. Eelmisel aastal said meie suurtükiväelased end proovile panna rahvusvahelises keskkonnas, mitmes riigis korraga ja siduda lahinglaskmine Eestis mastaapsema rahvusvahelise õppusega. 4.–24. novembrini korraldati Soomes, Saksamaal, Poolas, Rumeenias ning Eestis Ameerika Ühendriikide Euroopa ja Aafrika maaväe väejuhatuse juhitud ning NATO liitlasi integreeriv õppus Dynamic Front.

52

kaitseväe aastaraamat 2024

Õppuse raames toimusid kaitseväe keskpolügoonil diviisi suurtükiväe lahinglaskmised. Diviisi suurtükiväepataljoni üksused asusid õppuse käigus kolmes riigis ning Eestis toimusid liikursuurtüki K-9 Kõu patarei laskeharjutused, mida juhtis suurtükiväepataljoni staap polaarjoone tagant Lapimaal.

ENAM KUI STAAP Kaitseväe diviis ei ole pelgalt diviisi staap. Samas on staapi vaja allüksuste koordineerimiseks ja liitmiseks ühtsesse lahinguväeossa. Staabi areng on olnud väga kiire ja intensiivne, tuues kaasa uusi õpikogemusi ja muudatusi. Tähelepanuväärseimad uuendused diviisi staabis on Ühendkuningriigi operatsiooni Cabrit ülem ja samas ka NATO mitmeriigilise lahingugrupi ülem Suurbritannia

Staabi areng on olnud väga kiire ja intensiivne, tuues kaasa uusi õpikogemusi ja muudatusi.

Laskemoona maha- ja pealelaadimine. Foto: Kaur Kantsik / kaitsevägi

Diviis brigaadikindral Giles Harris, kes on alates novembrist diviisi ülema asetäitja. Sellega sai NATO mitmeriigiline lahingugrupp veelgi tihedamalt lõimitud kaitseväega, seni on ta tegutsenud 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal, nüüd on ka juhtimiselement otseselt osa diviisi staabist. Samuti on pidevalt kasvanud liitlasriikide ohvitseride ja allohvitseride arv diviisi staabis endas. Diviisi üksused tegelesid kogu aasta jooksul lisaks õppustele ja uute võimete rakendamisele ka oma tavapärase tööga, tagades lahinguvalmidust ja Eesti kaitsmist. 2025. aastal on meie suurimad õppused Siil ja Griffin Lightning. Siilil osaleb

meie uue allüksusena Suurbritannia 4. brigaad, mille Ühendkuningriik on Eesti kaitse tugevdamiseks määranud lisaks juba praegu meiega koos teenivatele NATO lahingugrupi üksustele. Alanud aastal on meie ülesanne ka saabunud ja saabuvate uute võimete sulandamine meie igapäevategevusse Eesti ja NATO kaitsel. Diviisil on võitlustahe ja kindlasti on meil võidutahe! ‖

kaitseväe aastaraamat 2024

53

Diviis

SOOMUSTATUD 2. JALAVÄEBRIGAAD

HANNES PARMO nooremleitnant, 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser

R

eservbrigaadi lahinguvalmiduse hoidmise ja uute üksuste väljaõppe kõrval andis minevale aastale tooni ettevalmistuste tegemine uute soomukite saabumiseks Taara linnakusse. Esimesed Türgi päritolu Otokar Otomotivi 6 x 6 soomukid Arma ning Nurol Makina 4 x 4 soomukid NMS jõudsid Eestisse möödunud aasta lõpus. Uued sõidukid annavad kõigile kolmele brigaadi jalaväepataljonile parema kaitstuse ja manöövervõime. 2025. aasta alguseks on kohal pataljoni jagu soomukeid ning hiljemalt aasta lõpuks

54

kaitseväe aastaraamat 2024

2025. aasta alguseks on kohal pataljoni jagu soomukeid ning hiljemalt aasta lõpuks peaksid saabuma ka kõik ülejäänud.

peaksid saabuma ka kõik ülejäänud. Kohe pärast sõidukite saabumist algas instruktorite koolitamine ning juba selle aasta alguses kaasati uued soomukid ajateenijate välja­ õppesse.

2. JALAVÄEBRIGAAD KEVADTORMIL Lõuna-Eestis toimunud Kevadtormil osales 2. jalaväebrigaadi koosseisus ligi 3300 võitlejat, nende hulgas umbes 700 reservväelast. 2. jalaväebrigaad oli sel Kevadtormil peamine väljaõpetatav üksus, mis tähendas, et nii taktikalist tegevust kui kõiki toiminguid jälgisid hindajad. Õppuse aktiivses faasis oli 2. jalaväebrigaadi ülesanne pidada kaitselahinguid ja luua tingimused liitlasüksuse suuremahuliseks vasturünnakuks.

Diviis

Türgist saabunud 6 x 6 Arma soomuk.

Foto: Kermo Pastarus / RKIK

Kevadtormi raames kõiki brigaadi üksuseid ei mobiliseeritud, mistõttu oli võimalik brigaadile lisada kaks liitlaste pataljoni: taanlaste XIII jalaväepataljon (kelle alluvusse anti ka üks ameeriklaste jalaväekompanii) ning Lätis paiknev NATO Forward Land Forces lahingugrupp. Liitlaste kaasamine pakkus suurepärase võimaluse harjutada, kuidas ühildada meie juhtimistasandid, tagada olukorrateadlikkus ning veenduda, et saame üksteisest ühtemoodi aru. Samuti saime liitlastele näidata, et reservteenistuse kontseptsioon tõesti töötab. Liitlasüksuste hulgas oli märgiline just NATO lahingugrupi lisandumine 2. jalaväe­ brigaadi alluvusse, sest tankide ja jalaväe lahingumasinatega allüksus andis lahinguplaanidele palju rohkem agressiivsust ja paindlikkust. Samuti sundis soomusüksuse olemasolu vastase ettevaatlikkusele, mis andis nende ründavatele ja kaitsvatele manöövritele keerukust juurde. 2. Kuperjanovi jalaväepataljonil tekkis tänu uuele soomustatud struktuurile üleminekule hea arusaam riigikaitse arengukavas 2031 ettenähtud pataljoni tugevustest ja nõrkustest. Ajateenijad said aga väärt kogemuse, kuidas soomusüksuse koosseisus võidelda ja manööverdada. 3. Kuperjanovi jalaväepataljon saab Kevadtormil tehtud õpituvastusi rakendada uutel soomukitel juba 2025. aasta suurõppusel Siil. Peale uute sõidukite on 2. jalaväe­ brigaad andnud oma osa tankitõrjevõime suurendamisse, öövaatlusseadmete võime parandamisse ja droonidest tuleneva ohuga seotud väljaõppesse. Kevadtormil leidis kinnitust, et kasutatavad droonitõrjemeetmed on efektiivsed, ning et suurendada üksuste turvalisust veelgi, pööratakse sellele valdkonnale ka edaspidi üha enam tähelepanu.

UUED VARUSTUSLAOD JA REEDO LINNAK Eelneval aastal jätkus hoogsalt kaitseotstarbelise taristu laiendamine. On valminud uued varustuslaod Luunjas ja Meegil, mis loovad paremad tingimused kogu varustuse, relvastuse ja laskemoona eesmärgipäraseks ladustamiseks ning vajaduse korral ka kiireks ümberpaigutamiseks. 2. jalaväebrigaad saab lähiaastatel lisaks soomukitele ja laskemoonale juurde ka tan-

kitõrjesüsteeme ning uued varustuslaod sobivad paremini uute relvade hoiustamiseks. Peale varustusladude valmis Tartus Raadi sõjaväelinnakus uus administratiivhoone, kuhu kolis varem Luunjas asunud 2. jalaväebrigaadi staap. Sügisel avati Võru lähistel Reedo komplekteerimisala (ingl reception, staging and onwards movement – RSOM), mis lõi täiendavad tingimused liitlaste vastuvõtuks, mis seni Lõuna-Eestis puudusid. Vastuvõtuala sobib nii liitlaste kui ka Eesti kaitseväe üksuste majutamiseks rahuaja õppustel ning kriisiolukorras, toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist. Reedo linnaku asukoht – lähedus 2. jalaväebrigaadi Taara linnakule ning lähiümbruses paiknevatele harjutusaladele – pakub suurepäraseid võimalusi väljaõppe korraldamiseks ning liitlaste tehniliseks ja protseduuriliseks lõimumiseks Eesti kaitseväe struktuuridega. Eesti kaitsevägi ja 2. jalaväebrigaad harjutavad Eesti kaitsmist koos liitlastega iga päev ning Reedo linnaku valmimisega paraneb NATO idatiiva kaitsmisvõime tervikuna.

LIITLASED LÕUNA-EESTIS Eelmisel aastal jätkus liitlaste lõimimine 2. jalaväebrigaadi rahuaja tegevustesse ja valmidusplaanidesse. 2023. aasta lõpus Lõuna-Eestisse saabunud USA 187. jalaväerügemendi 1. pataljon näitas üles rohkem aktiivsust ning suurendas võrreldes eelnevate rotatsioonidega oluliselt laskeharjutuste arvu. Veebruaris osalesid Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad kopteridessandi ühisharjutusel, mille raames läbisid ajateenijad liitlassõdurite juhendamisel ohutusinstruktaaži ning õppisid helikopterile Black Hawk (UH-60) lähenemist, pealeminemist ning jalastumist. Iga aastaga on paranenud 2. jalaväebrigaadi ja liitlasüksuste koostöövõime. 2024. aasta suvel Taara linnakusse saabunud USA 2. jalaväerügemendi 30. pataljon näitas lisaks jätkuvalt tihedatele laskegraafikutele üles ka tugevat initsiatiivi koostöövõimaluste otsimisel. 2025. aastal jätkub Eesti kaitseväe ja liitlaste koostöö Lõuna-Eestis juba Reedo linnakus paikneva USA 7. ratsaväerügemendi 5. pataljoniga. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

55

kaitseinvesteeringud

OLULISIMAD RELVAHANKED Alates Venemaa täiemahulisest agressioonist Ukraina vastu on riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) oluliselt kiirendanud uute relvahangete koirraldamist. Allpool on ülevaade suurimatest hangetest.

Mobiilne laevatõrjeraketisüsteem Blue Spear 5G SSM

JAANUARIS võttis kaitsevägi kasutusele Poola lühimaa-õhutõrjesüsteemid Piorun. See on Poolas välja töötatud ja 2019. aastal relvastusse võetud õhutõrje-relvasüsteem, mis suudab sihtmärke tabada kuni kaheksa kilomeetri kauguselt ning võimaldab üksustel tegutseda ööpäev läbi. Leping sõlmiti 2022. a. VEEBRUARIS jõudis mobiilne laevatõrje-raketisüsteem Blue Spear 5G SSM Eestisse. Kõrgtehnoloogiline raketisüsteem on osa meie terviklikust rannikukaitse kompleks­ lahendusest ja katab laskeulatusega ära pea kogu Läänemere. Relva maksimaalne laskeulatus on 290 km. Relv kasutab sihtmärgi otsinguks aktiivset radarsensorit, täpset navigeerimist ja robustset sidesüsteemi, mis on immuunne elektroonilise võitluse vahendite suhtes. MÄRTSIS tarnis RKIK kaitseväele esimese partii nüüdisaegseid öövaatlusseadmeid, mis suurendavad oluliselt pimedas võitlemise võimet. Kreeka ettevõtte Theon Sensors öövaatlusseadmed parandavad sõdurite võitlusvõimet kolmes kategoorias: võrreldes seni kasutusel olnutega on need kaalult kergemad, valgustundlikumad ja parema resolutsiooniga, andes seeläbi kasutajale taktikalise eelise. 56

kaitseväe aastaraamat 2024

Lühimaa-õhutõrjeraketisüsteem Mistral

kaitseinvesteeringud

Lühimaaõhutõrjesüsteem Piorun

kaitseväe aastaraamat 2024

57

kaitseinvesteeringud

JUUNIS sõlmis Eesti koos Prantsusmaa, Belgia, Küprose ja Ungariga ühishanke lepingu lühimaa-õhutõrjeraketisüsteemide Mistral ostmiseks. Eesti täiendab eelkõige oma laskemoonavarusid. Uued Mistral raketisüsteemid ja raketid tarnitakse Eestile järgmisel kolmel aastal. SEPTEMBRIS jõudsid üksustesse uued 8,6 mm snaiprirelvad. Neid tarnis Soome ettevõte SAKO, mille relvi on Eesti snaiprid ka varem kasutanud. Leping sõlmiti 2023. a. OKTOOBRIS sõlmis RKIK 15 ettevõttega raamlepingud elektrooptiliste vahendite soetamiseks. Lepingud võimaldavad kaitseväel osta elektroonilisi sihtimis- ja tuvastusseadmeid, relvade lasersihikuid ja andureid ning ballistilisi lahendusi sisaldavaid nutiseadmeid. DETSEMBRIS kuulutati välja seitsmeks aastaks sõlmitava varitseva õhuründemoona raamhange, et katta varitseva õhuründemoona lühi- ja pikamaasüsteemide kaitseväe vajadused. 20. JAANUARIL 2025 andis USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin oma peakontoris Arkansases Eestile üle kuus vastvalminud HIMARS-i mitmikraketiheitjat. Kaitseväe relvastusse jõuavad raketisüsteemid sel suvel. Leping sõlmiti juba 2022. a. 30. JAANUARIL 2025 sai kaitsevägi kätte esimesed 6 × 6 veermikuga 155 mm kaliibriga liikursuurtükid CAESAR MK1, mis lähevad uue, Eesti diviisi otsealluvuses tegutsema hakkava kolmanda liikursuurtükiväepataljoni koosseisu. Ülejäänud tulevad aasta jooksul. Leping sõlmiti juunis 2024. ‖ 58

kaitseväe aastaraamat 2024

Mitmikraketiheitja HIMARS

kaitseinvesteeringud

Liikursuurtükk CAESAR MK1

kaitseväe aastaraamat 2024

59

Soomukid

UUED SOOMUKID

ANNAVAD TUGEVAMA JA PAINDLIKUMA KAITSE

Eesti on astunud olulisi samme oma kaitsevõime tugevdamiseks, hankides uusi 4 x 4 ja 6 x 6 soomustransportööre. Uute soomukite soetamine kaitseväe tarbeks on osa laiemast strateegiast, mis keskendub kaitseväe üldise võime parandamisele ja moodsa tehnika hankimisele.

WOLFGANG LANG major, kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna staabiohvitser soomusmanöövrivõime projektijuht 60

kaitseväe aastaraamat 2024

H

ankes osales väga tihedas konkurentsis üheksa pakkujat kuuest riigist. Platvormide vastavust hinnati kaitseväe poolt sätestatud alusnõuete järgi. Võitjad selgitati hinna ja tarne kiiruse alusel. Mõlema lepingu võitsid Türgi ettevõtted. 2023. aasta oktoobris sõlmiski riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) lepingu ettevõtetega Nurol Makina ja Otokar, et tarnida vastavalt 100 tk 4 x 4 NMS ja 133 tk 6 x 6 Arma soomustransportööri. Soomukite kogumaksumus on ligikaudu 200 miljonit eurot. Alates lepingu sõlmimisest kuni 2024. sügiseni toimus disainifaas. Aasta lõpus järgnesid esimeste soomukite tarned. Viimased soomustransportöörid tarnitakse 2025. aasta sügiseks. Hangete koostamisel on RKIK-il laialdased kogemused. Nõuete määramisel toimus tihe koostöö kaitseväe üksuste esindajatega. Et vältida tootjapõhiste kriitiliste komponenti-

Soomukid

de kasutamist, arvestati hankenõuetes sellega, et soomukite olulisimad sõlmed oleksid laialdaselt kasutuses NATO armeedes. Lepingupartnerid on öelnud, et varem pole neil nõnda asjatundlikult üles ehitatud hankeprotsessi, tehnilist detailset kirjeldust ning põhjalikku järelevalvet olnud. Hankeprotsessi ülesehitus survestas hinda, nõudis kõrgeid kvaliteedi­standardeid ja eeldas kiiret tootmisprotsessi. Maailmas pole eriti palju sellise tasemega hankeid, kus aasta pärast lepingu allkirjastamist oleksid esimesed soomukid tarnitud ning vähem kui kahe aasta pärast lepingu sõlmimist oleks tarned ja vastuvõtuprotseduurid lõppenud ning sõidukid teenistusse arvatud.

Hankeprotsessi ülesehitus survestas hinda, nõudis kõrgeid kvaliteedi­ standardeid ja eeldas kiiret tootmis­ protsessi.

Tegemist on esimese korraga, kui kaitsevägi hangib täiesti uusi soomustransportööre. See on tingitud tänapäeva reaalsusest, kus kasutatud soomustehnika saadavus on varasemaga võrreldes tunduvalt vähenenud. Ka Eesti riik on aastatega küpsemaks saanud. Uute platvormide ost andis võimaluse neid Eesti oludele ja kaitseväe vajadustele sobilikumaks kohandada. Vajaduspõhiselt tehti uuendusi ja parendusi, mis tõhustaksid ülesande täitmist, parandaksid kasutusmugavust ning platvorm vastaks paremini meie keskkonnatingimustele. Hoolimata sellest, et Eestis peetakse Türgit lõunamaaks, on riigi idapiirkonnas karmid ja lumerohked talved. Võitnud platkaitseväe aastaraamat 2024

61

Soomukid vormid on läbinud katsed kliimakambris ja samuti on nad kasutuses teisteski külmades piirkondades. Seeläbi on maandatud ka võimaliku klimaatilise mittevastavuse risk. Ühtlasi on soomukitele paigaldatud arktilise paketi elemente, nagu seisusoojendi ja elektriline peeglite ja klaasisoojendus. Hankes on pööratud tähelepanu sellele, et platvormide hooldus oleks võimalikult lihtne. Ka sõidukite pikaajalise ladustamise jaoks on loodud sobivad lahendused. 4 x 4 ja 6 x 6 soomustransportöörid suurendavad Eesti kaitseväe üksuste hukukindlust, võimaldades suuremat paindlikkust operatsioonide elluviimisel. 2. jalaväebrigaad saab märkimisväärselt paremad tingimused. Senimaani olid kaitseväelased veoki tendi poolt kaitstud üksnes tuule ja sademete eest ning isegi madal temperatuur seadis piiranguid üksuste tegutsemisvõimele. Uued platvormid viivad lahinguvõime täiesti teisele tasemele. Ei saa alahinnata sedagi, et meeskonnad on enne ülesandele suundumist kontrollitud temperatuuriga keskkonnas, mis suurendab üksuse kestlikkust. Ülemineku järel ollakse kaitstud mitte üksnes kaudtule ja käsitulirelvade tabamuste eest, vaid ka miiniohu vastu. Platvormid on sertifitseeritud ja vastavad igati tänapäevastele normidele. 6 x 6 Arma sarnaneb nii välimuselt kui toimimisprintsiipidelt kaitseväes juba kasutusel olevate Pasi XA soomustransportööridega. Tehnilistelt omadustelt on see väga sarnane ka 4 x 4 NMS-iga, mida võiks sees istudes pidada tsiviilmaasturiks, aga arvestada tuleb märgatavalt suurema massiga. Soomustransportööride juhtimislahendused on intuitiivsed ja kergesti omandatavad. Loomulikult on kõik teljed vedavad ning kõigil soomukitel on vints. Katet pakub 12,7 mm raskekuulipilduja, vastase tule alt eemaldumisel saab kasutada 76 mm suitsugranaadiheitjat. Rehvid toimivad runflat’i põhimõttel, mis võimaldab sõita ka rehvide purunemise korral. Seljakotid paigutatakse soomuki külgedele, kuid need on kaitstud ilmastiku eest. Mitmed uuendused võrreldes seni kasutusel olnud platvormidega kindlustavad parema võime ja kestlikkuse. Sõiduomadusi parandab sõltumatu vedrustus 62

kaitseväe aastaraamat 2024

Kaitseväe uued 4 x 4 ja 6 x 6 soomukid kaitsevad jalaväelasi kaudtule, käsitulirelvade ja ka miiniohu eest.

Foto: Kermo Pastarus

ning rehvide automaatse tühjendamise ja täitmise süsteem. Miinikindluse tagab lahendus, kus ükski sees olevatest elementidest ei kinnitu põrandale, isegi mitte põrand. Istmed on väga mugavad ja rihmad mitmepunktise kinnitusega. Hukukindlus kasvab tänu automaatsele tulekustutussüsteemile. Ohutust suurendavad tänapäevased lahendused, nagu LED valgustus ja sõiduning tagurduskaamerad, lisaks kõrgtundlik öösõidukaamera.

Soomukid

Kõige enam ümberharjumist vajab 6 x 6 Arma puhul harjumuspärase esiklaasi puudumine, soomukit juhitakse pigem tankidele omaste periskoopide abil. Igapäevases väljaõppes vajab see harjutamist. Pikemateks logistilisteks ümberpaiknemisteks on juhil võimalik paigaldada soomuki komplekti kuuluv sõiduklaas, et suurendada maanteeohutust. Selle artikli kirjutamise ajal, 2025. a algul, toimuvad mõlema platvormi plaanipärased seeriatarned. Tootjad on seljatanud distantsi, kasutades nii maismaa- kui mere­

Platvormid on sertifitseeritud ja vastavad igati tänapäevastele normidele.

transporti. Soomukite vastuvõtmisel pole ebameeldivaid üllatusi esinenud. Tarvilikud kasutajakoolitused on juba toimunud ning aset leiab ajateenijate tavapärane väljaõpe. Lähiaastatel teevad üksused ka reservväelastele uute platvormide kasutamise täiendkoolituse. On selge, et tegemist on ülitähtsa võimearendusega, mis toetab Eesti riigikaitset veel aastakümneid. Olen veendunud, et selle hankega on kaitsevägi saanud iga euro eest suurimal määral kaitsevõimet. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

63

Droonid

Kaitseväe akadeemia riigikaitseterminite andmebaas Militerm defineerib mehitamata õhusõidukit kui õhusõidukit, mille pardal ei ole inimest, mis on kaugjuhitav ja üldjuhul mõeldud naasma algasukohta.

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKID EESTI TAEVAS ARBO PROBAL kaitseväe peastaabi mehitamata õhusüsteemide valdkonna juht

V

astavas NATO terminis on sinna lisatud ka klausel, et mehitamata õhusõidukile on iseloomulik kasutada eri tasemel automatiseeritud funktsioone. Seega räägime õhusõidukist, mida juhitakse eemalt, mis teatud tingimustel võib olla ka üks kord kasutatav ning kanda surmavat või mittesurmavat laadungit. Viimastel aastakümnetel on mehitamata õhusõidukisüsteeme kasutusele võetud kõikide riikide sõjavägedes, alates käes hoitavatest mikrosuuruses mehitamata õhusõidukitest kuni keskmise suurusega taktikaliste süsteemideni ning lõpetades täismõõtmeliste kaugjuhitavate õhusõidukitega. Mehitamata õhusõidukid on muutnud sõjapidamise dünaamikat üle maailma, pakkudes soodsat, paindlikku ja tõhusat alternatiivi konventsionaalsele relvastusele. Kui veel 10–20 aastat tagasi olid mehitamata peamiselt luure- ja seirevahendid,

64

kaitseväe aastaraamat 2024

Fikseeritud tiivaga mehitamata luurevahendi Puma näidislennutamine 2021. aasta maikuus. Puma tüüpi droone kasutavad Eestis jalaväepataljonid, et koguda kümne kilomeetri raadiuses luureinfot.

Droonid siis nüüdseks on neist saanud olulised vahendid lahinguüksusele, mis suudab täita mitmeid ülesandeid alates sihtmärkide leidmisest kuni täpsuslöögi andmiseni.

LINNUD EESTI TAEVAS Eesti kui väikeriigi jaoks on mehitamata õhusüsteemid asümmeetriline vastus sümmeetrilistele probleemidele. Kuigi Eesti ei suuda võistelda suurriigi konventsionaalse sõjalise ülekaaluga, saab ta nutikalt kasutada droone. Ukraina sõda on näidanud, et vastast ründavad eri tüüpi droonid on efektiivne ja odav relvasüsteem, mis suudab hävitada soomustehnikat, häirida vastase logistikat ja survestada vaenlase üksusi.

Fotod: Kaimar Tauri Tamm / kaitsevägi

Väikeste droonide abil saadud videopilt reaalajas annab rühmaja kompa­niiülematele parema olukorrateadlikkuse. Kaitsevägi on aktiivselt tegelenud mehitamata õhusõidukite integreerimisega üksustesse eri tasemetel. Traditsiooniliselt on rõhuasetus nende vahendite kasutamisel luures ja olukorrateadlikkuse tagamisel, kuid rakendades praegu ajakohaseid õpikogemusi, planeerib kaitsevägi ründavaid droone oma mitmetesse struktuuridesse. Praegusel ajal kasutatakse üksustes oma tegevuste toetamiseks väiksemaid multirootoriga mehitamata õhuvahendeid. Nende väikeste droonide abil saadud video­pilt reaalajas annab rühma- ja kompaniiülematele parema olukorrateadlikuse. Tulejuhid kasutavad seda oma tegevuse toetamiseks ja seeläbi saavad jälgida sihtmärke, mida tavalistes oludes ohutult vaadelda ei saaks. Jalaväepataljonides kogutakse luureandmeid, kasutades juba fikseeritud tiivaga (ingl fixed wing) luurevahendeid. Puma tüüpi väike mehitamata lennuvahend suudab pataljoni luure jaoks tähtsat informatsiooni koguda vähemalt kümne kilomeetri kauguselt ja vajaduse korral ka veidi kaugemalt. Seda saab ta teha rohkem kui tunni aja jooksul, enne kui peab pöörduma tagasi alguspunkti. Brigaadide mehitamata õhusüsteemide jaod kasutavad juba veidi suuremat vakaitseväe aastaraamat 2024

65

Droonid hendit, mis siiani on olnud Threod Systemsi Stream C. Sellise taseme vahend suudab brigaadi luurekogukonda varustada informatsiooniga palju laiemast brigaadi luureja huvialast ning lennata kaugemale kui 30 kilomeetrit ja püsida õhus mitmeid tunde.

Loomisel on selged reeglid ja juhised, milles on kokku kogutud ja kirjeldatud ühtsed standardid, protseduurid, tehnilised nõuded ja parimad praktikad. Niisugune pataljoni ja brigaadi luurevahendite olemasolu annab ülematele pideva ülevaate nende luure- ja huvialas toimuvast, nad saavad vastu võtta otsuseid, tuginedes reaalajas kogutud luureinfole. Samuti võivad nad suunata mehitamata lennuvahendid vaatlema olulist maastikku või huviala. Lähitulevikus tekib siia veel ka diviisi taseme mehitamata õhuvahendil põhinev luuresüsteem, uuendatakse brigaadide lennuvahendit ja luurekiht muutub veelgi paremaks ja mitmekesisemaks.

MEHITAMATA SÜSTEEMIDE PILOODID Mehitamata õhusüsteemide edasises arengus on tähtis, et nende kasutamine oleks ühtlane ja standardiseeritud üle kogu organisatsiooni. Loomisel on selged reeglid ja juhised, milles on kokku kogutud ja kirjeldatud ühtsed standardid, protseduurid, tehnilised nõuded ja parimad praktikad. Korrastatakse ka väljaõpet nii, et kõik osalejad saavad ühtse ja süsteemse väljaõppe kaitselennundusmäärustikus kehtivate nõuete kohaselt. 2024. aasta lõpust käivitati kaitselennunduse I kategooria mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi baaskoolitus, mille kõik saavad läbida Eesti kaitseväe e-õppe portaalis ILIAS. 2025. aasta esimeses pooles korraldatakse kaitselennunduse II kategooria mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi baaskoolituse pilootkursus, mille tulemusena on 2025. aasta teisest poolest kaitselennunduse I ja II kategooria kaugpilootide koolitus valitsemisala pädevuses. 66

kaitseväe aastaraamat 2024

Sõdur laseb lagedal alal lendu mehitamata luurevahendi Puma. Õhus saab see korraga olla kaks tundi järjest.

Foto: Kaimar Tauri Tamm / kaitsevägi

Droonid Kaitseväe akadeemia on oma õppekavadesse põiminud teemad, mis käsitlevad mehitamata õhusüsteeme ja annavad tulevastele juhtidele algtõed, et neid oma töös tulevikus paremini planeerida ja juhtida. Samuti käsitletakse õhusüsteemide põhjustatud ohtusid ja seda, kuidas valmistuda nende tõrjumiseks.

UUED VÕIMALUSED, UUED OHUD Nii nagu meie arendame oma võimeid, teeb seda ka meie vastane. Erinevalt meist on sellel vastasel olemas «katselabor», kus ta saab uusi tehnoloogiaid ja taktikaid reaalsetes tingimustes katsetada. Seetõttu peame ka meie olema valmis pidevalt kohanema, kiiresti reageerima ja otsima kogu aeg oma edu valemit selles valdkonnas, et saavutada eelis.

Meie ülesanne on droonivõime arendamise kõrval luua süsteemid, mis tuvastavad kõikvõimalikud vastase mehitamata õhusõidukid. Tänapäeva sõjategevuses on ülitähtis elektrooniline sõjapidamine, mis võimaldab segada vastase droonide signaale, häirida nende sidekanaleid ja neutraliseerida nende navigatsioonisüsteeme. Meie ülesanne on oma droonivõime arendamise kõrval luua ka süsteemid, mis tuvastavad kõikvõimalikud vastase mehitamata õhusõidukid. Veel peame arendama ja integreerima autonoomseid häire- ja vastumeetmeid, mis suudavad neutraliseerida vastase mehitamata õhusüsteemid nii lahinguväljal kui ka infrastruktuuri läheduses ja kohal. Mehitamata õhusõidukite võime kasvab kiiresti, liikudes autonoomse sõjapidamise ja asümmeetriliste taktikate poole. Kui Eesti on võimeline edukalt arengutega sammu pidama, välja arendama mitmesuguseid droonide ja elektroonilise sõjapidamise lahendusi, lisades siia ka autonoomsed juhtimissüsteemid, saame hakkama mistahes ülekaaluka vastasega. Tulevik on autonoomne ja Eesti peab selleks valmis olema. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

67

Õppus

Eelmise aasta 18.–22. novembril toimus kaitseväe diviisi juhitud staabiõppus Decisive Lancer 2024, mis on Kevadtormi kõrval üks iga-aastaseid olulisimaid ühendõppusi.

LAIAPINDSE RIIGIKAITSE TULEPROOV JANNO MÄRK kolonel, diviisi staabiülem

P

eale kaitseväe, kaitseliidu, maakaitseringkondade ja Eestis teenivate liitlasüksuste hõlmab õppus ka teisi riigistruktuure, eeskätt politsei- ja piirivalve­ ametit (PPA) ning päästeametit, aga ka tervise­ ametit. Tähtsal kohal oli samuti siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste osavõtt, sest õppuse käigus harjutati laiapindse riigikaitse praktilisi aspekte ja protseduure. Mitmetasandilisel ja komplekssel staabiõppusel osales sel korral üle 1300 inimese.

68

kaitseväe aastaraamat 2024

Õppuse eesmärk oli harjutada Eesti eri tasandi ametkondade vahelist koostööd ja infovahetuse viise igasugustes kriisiolukordades. Kaitseväe diviisi eesmärk on drillida kaitsvaid tegevusi jalaväebrigaadide ja maakaitseringkondade diviisi operatsiooniraamistikus.

IGAÜHEL OMA ROLL Eri ametkondade tegevuste läbiharjutamine erisugustes kriisiolukordades aitab defineerida kaitseväe ja kaitseliidu toetusvajadused ja -võimalused nii kriisi kui sõja korral. See võimaldab päris olukorras kaitseväel keskenduda eeskätt oma põhiseadusliku põhiülesande täitmisele riigi ja rahva sõjalisel kaitsel.

DECIS IV

Õppus

E

N CE R LA

2024

Õppuse eesmärk oli harjutada Eesti eri tasandi ametkondade vahelist koostööd ja infovahetuse viise igasugustes kriisiolukordades.

Päästeameti roll Decisive Lanceril oli planeerida ja juhtida elanikkonnakaitsega seotud operatsioone ning harjutada koostööd kaitseväe ja kaitseliiduga nii kriisi- kui sõjaolukorras. Õppuse stsenaariumijärgsed tegevused olid peamiselt suunatud ohuteavitusele, elanikkonna ulatuslikule eva­ kuatsioonile, varjumisele ja sellega seotud käitumisjuhistele ning pääste- ja demineerimistöödele. Päästeamet kaasas õppusele 76 kohalikku omavalitsust, millega harjutati regionaalset kriisi lahendamist.

Õppusel Decisive Lancer harjutatakse tsiviilametkondade ja kaitseväe koostegevust. Foto: Reio Soikka / kaitsevägi

kaitseväe aastaraamat 2024

69

Õppus PPA tegeles õppusel kõiksuguste hübriidohtudega, piirivalve tugevdamisega ränderünde vastu, objektikaitse, massilise korratuse haldamise ning avaliku korra tagamisega eri eskalatsioonitasemega olukordades. PPA politseinikud ja piirivalvurid harjutasid tegevusi ja planeerisid ressursse erineva jõu- ja sunnikasutusega õiguskordades.

Õppusest võtsid osa ka diviisi staabis teenivad liitlased, kes lisasid oma teadmisi ja kogemusi sõjaliste operatsioonide planeerimisse. Terviseamet keskendus õppusel peamiselt vältimatu meditsiiniabi osutamisele tsiviilkriisi ja sõjaajal. Samuti tegeles amet haiglate personali, patsientide ja varustuse ümberpaigutusega ning korraldas kriisikommunikatsiooni elanikkonnale, tervishoiuteenuse osutajatele ja ametkondadele. Õppusest võtsid osa ka diviisi staabis teenivad liitlased, kes lisasid oma teadmisi ja kogemusi sõjaliste operatsioonide planeerimisse, saades samas Eestile ainuomast kogemust maakaitseringkondade ja kaitseliidu tegevusest ning rollist kriisija sõjaolukorras. Diviisi staapi võimestasid lisaks Eestis paikneva liitlaste staabi TF Cabriti liikmed, kelle kriisi- ja sõjaaja roll on tugevasti seotud diviisiga. Õppus täitis ka diviisi staabi ja TF Cabriti lõimimise eesmärki. Lõimimine aitab diviisil koostöös liitlastega tõhusamalt planeerida ja viia ellu süvalahingut, mis on diviisi üks olulisimaid ülesandeid.

TOETUSVAJADUSTE MÕISTMINE Diviisi koostöö esmane kanal ning õppuse põhilised õppivad üksused olid maakaitseringkonnad, kellel on tähtis ülesanne siseministeeriumi haldusala toetamisel. Samuti koordineerivad ringkonnad koostööd regionaalsete kriisistaapide, päästeameti, PPA regiooni tasandi ning ko-

Päästeamet kaasas õppusele 76 kohalikku omavalitsust, millega harjutati regionaalset kriisi lahendamist. 70

kaitseväe aastaraamat 2024

Kindralmajor Indrek Sirel juhendamas õppusel osalejaid.

Õppus halike omavalitsustega ja vajaduse korral toetavad neid. Maakaitseringkonnad täidavad samal ajal ka olulisi sõjalisi ülesandeid diviisi sõjaaja koosseisus ja operatsiooniraamistikus. Seega on maakaitseringkondade roll oma rahu- ja sõjaaja ressursside jagamisel sõjalise kaitse ja sisekaitseülesannete vahel äärmiselt tähtis. Maakaitseringkonna ülem ja staap teavad kõige paremini diviisi sõjaplaanist tulenevaid ülesandeid, diviisi ülema kavatsust ning oma plaani rakendamiseks vajalike ettevalmistuste mahtu. Maakaitseringkonna ülema ja staabi hinnangu alusel tehakse kalkulatsioon, et millise ressursiga ja millisel ajahetkel on võimalik tagada tsiviiltoetust teistele ametkondadele ja kohalikele omavalitsustele. Seda kõike ka õppusel Decisive Lancer 2024 matkiti, mis lõi parema arusaama maakaitseringkondade, diviisi ja tsiviilpartnerite tasandil toetusvajadustest ja -võimalustest.

Maakaitseringkonnad peavad olema võimelised juhtima nii sõjaaja maakaitse allüksusi kui ka maakaitsesse mittekuuluvat kaitseliidu osist.

Foto: kaitsevägi

Maakaitseringkondade tasandil harjutati läbi ka rahuaja juhtimisvastutuse üleminek kaitseliidust diviisi sõjaaja koosseisu. Keerukamaks teeb olukorra see, et ringkonnad peavad olema võimelised juhtima nii sõjaaja maakaitse allüksusi kui ka maakaitsesse mittekuuluvat kaitseliidu osist. See seab omakorda teatud nõuded maakaitseringkondade staapide struktuurile, varustusele ja väljaõppele. Samuti eeldab selline juhtimislahendus head koostööd ja koordineerimist diviisi staabi ja kaitseliidu peastaabi põhjal moodustatava kaitseliidu ülema juhtimiselemendi vahel. Diviisi ülema tahe oli saavutada õppusega tase, kus iga osalev staap ja juht mõistab täpselt oma rolli konflikti eri faasides ning saab seda teadmist viia edasi allüksuseni ja üksiku sõduri või teenistujani. Iga inimese selge arusaam sellest, kaitseväe aastaraamat 2024

71

mida ta peab mingis olukorras tegema, võimaldab saavutada paremat laiapindset kaitset ning tagab rahva julgeoleku nii kriisi kui täiemahulise sõjalise konflikti korral.

MITMETAHULINE STSENAARIUM Õppuse stsenaariumis kasutasime võimalikult realistlikke elemente ja kohati mitmest intsidendist koosnevaid kompleksseid sündmusi. Nii Ukraina kogemused kui ka viimasel ajal meie regioonis toimunud vaenulikud vahejuhtumid on näidanud, et õppusel Decisive Lancer 2024 harjutasime paljuski õigeid olukordi ning alati on hea olla valmis halvimaks. Laiapindset riigikaitset pakkuval riigil on väga tähtis tagada oma elanike turvalisus, riigi ja taristu toimimine ning elanikkonna vastupanuvõime vaenulikule mõjutuste72

kaitseväe aastaraamat 2024

Laiapindset riigikaitset pakkuval riigil on väga tähtis tagada oma elanike turvalisus, riigi ja taristu toimimine ning elanikkonna vastupanuvõime.

gevusele olenemata sellest, kas nimetame seda hübriid- või sõjaliseks rünnakuks. Diviisi juhitud staap ja õppuse mängukeskus pakkusid välja realistlikke juhtumeid ja olukordi ehk intsidente ning jälgisid ja hindasid, mida iga õppusel osalev üksus või element teeb ja kuidas olukordi lahendab. Õppuse stsenaariumis eelnes kriisiolukorrale mitmest elemendist koosnev vaenulik tegevus, mida ei saanud otseselt kriisina käsitleda ning reageerida tuli õiguskorda muutmata. Rahuaja õiguse ja kriisi defineerimise mõttes oli tegemist keerulise olukorraga mitme piiranguga ning selliseid tegevusi harjutasid maakatiseringkonnad, PPA, päästeamet, terviseamet ja ka kohalike omavalitsuste kriisistaabid õppuse esimestel päevadel.

Õppus

Seejärel eskaleeris õppuse juhtstaap olukorda, mis võimaldas muuta tegutsemise õiguslikku alust ning võtta lisameetmed kriisiohjeks. Õppuse viimastel päevadel tehti «ajahüpe» ning diviis harjutas peamiselt jalaväebrigaadide ja maakaitseringkondade kaitsvaid tegevusi laiaulatuslikus konventsionaalses sõjalises konfliktis diviisi operatsiooniraamistikus. Erisuguste olukordade läbimängimine võimaldas tuvastada infovahetuse, lahingurütmi, koostööformaatide, jõukasutamise ja käsuõigusega seotud puudujääke. Õppus lõi hea keskkonna, et saada aru, kas õigusruum ja planeeritud meetmed vastavad tänapäeva konfliktide või situatsioonide nõudmistele ning kuidas teadvustab iga osalev ametkond ja üksus oma ülesandeid

konflikti eri faasis. Samuti, millised asutused on juhtrollis ja millised toetavas, kes koordineerib kõike ja kas nõutud tegevusteks on olemas vajalikud side- ja infosüsteemid. Iga-aastane õppus Decisive Lancer aitab kaitseväel, kaitseliidul ja partner­ ametkondadel ning regionaalsetel kriisikomisjonidel paremini aru saada oma rollist kriisi- ja sõjaolukorra eri etappides ning muuta koostöö veelgi efektiivsemaks. Stsenaariumisse lisatud uued tahud ja sündmused panid osalejad proovile ja andsid võimaluse otsida parimaid lahendusi ning koostoimeviise ladusaks koostööks ametkondade vahel. Olen kindel, et saime riigikaitse ja kriisiohje arendamise teel suure sammu edasi astutud. ‖

Õppusel mängiti läbi kõiksuguseid kriisistse­ naariume. Foto: Reio Soikka / kaitsevägi

kaitseväe aastaraamat 2024

73

Briti ja Prantsuse ohvitserid lahinguplaani paika panemas.

74

kaitseväe aastaraamat 2024

Õppus

2.–15. detsembril Sirgala harjutusväljal toimunud õppus Pikne oli 2024. aasta suurim ühine liitlasriikidevaheline õppus.

ÜHTSE JÕUNA TORMI VASTU LAURINE CRICHTON kapten, NATO eelpaigutatud lahingugrupi Prantsusmaa missiooni strateegilise kommunikatsiooni nõunik

langevarjuritest komandod, kes lõid ühenduse Prantsuse kergejalaväekompaniiga, mis oli juba enne piirkonnas tegutsenud. Peale õhudessantvägede ja kergejalaväekompanii tugevdas kaitset ka Tapale alaliselt paigutatud Prantsuse kombineeritud relvaliikide kompanii.

B

alti piirkonnas suurenenud pingete tõttu oli see osa NATO ulatuslikumast õppuste sarjast, mille eesmärk oli harjutada ja näidata alliansi ühtsust ja koostöövõimet kõigis kolmes tegevusvaldkonnas: maal, merel ja õhus. Õppusel osalesid Eesti, Ühendkuningriik, USA ja Prantsusmaa. Harjutus toimus kolmes etapis (vägede paigutamine, vastaspoole jõududele vastuhakk ning tuletoetus) ning selle stsenaarium nägi ette Eesti riigikaitseplaani aktiveerimist ja liitlaste abi taotlemist NATO kiirreageerimisjõudude raames.

LIITLASTE KIIRE REAGEERIMINE JA HEIDUTUS Liitlaste sekkumise põhieesmärk oli võita aega võimaliku vaenlase sissetungi korral, võimaldades samal ajal 1. Eesti diviisi järkjärgulist lahinguvalmiduse suurendamist. Õppuse keskne eesmärk oli demonstreerida NATO heidutuse ja kaitsehoiaku tugevust ning näidata alliansi, eriti Prantsusmaa, võimet kiiresti reageerida ja keerulises keskkonnas operatsioone korraldada. Prantsusmaa osales õppusel õhudessantüksusega, mille koosseisu kuuluv pataljonisuurune üksus suudeti lahingualasse viia vähem kui kaheteistkümne tunniga. Peamise löögijõu moodustanud 3. merejalaväe langevarjurite rügemendi võitlejad allutati otse Eesti diviisi juhtimisele. Nende saabumist toetasid varem sisseimbunud

ÜHENDOPERATSIOONID MAAL, MEREL JA ÕHUS

Õppus võimaldas hinnata vabatahtlike mobilisatsiooni­ süsteemi, mille kohaselt koondatakse kaitseliidu üksused, et tugevdada Eesti kaitseväge hädaolukorra kaitseplaanide raames.

Õppus nõudis eri relvaliikide vahelist koostööd ning hõlmas nii õhu- kui mereväe toetust. Läänemerel osalesid Prantsuse kolmikklassi miinijahtija Croix du Sud ja avamere patrull-laev Commandant Blaison. Koostöös Eesti patrull-laevaga viidi Narva lahes edukalt ellu miinitõrjeoperatsioon. Õhuoperatsioonides toetasid maavägesid transpordi- ja logistikaülesannetes kaks A400M lennukit ja üks C130-J lennuk. Lähituletoetust pakkusid Hollandi F-35 hävitajad ning Prantsuse Rafale hävituslennukid. Õppus võimaldas Eestis hinnata ka vabatahtlike mobilisatsioonisüsteemi, mille kohaselt koondatakse kaitseliidu üksused, et tugevdada Eesti kaitseväge hädaolukorra kaitseplaanide raames. Prantsuse kergejalaväekompanii ja kaitseliidu koostöö andis sellele unikaalse mõõtme ning viis Eesti ja Prantsusmaa liitlassuhted uuele tasemele. See partnerlus demonstreeris liitlasvägede ühtsust ning nende võimet ühiselt Eesti territooriumi ja rahvast kaitsta. Õppus Pikne kujunes edukaks, tõestades, et Eesti relvajõud koos liitlaste toetusega suudavad kiiresti ja tõhusalt reageerida võimalikele ohtudele. Õppus kinnitas NATO valmisolekut kaitsta oma liikmesriike ning näitas, et Eesti ja tema liitlased suudavad keerulises ja nõudlikus keskkonnas operatsioone korraldada. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

75

Vä l i s o p e r at s i o o n

Haavatule abi andminemine Interflexi väljaõppel Suurbritannias.

76

kaitseväe aastaraamat 2024

Vä l i s o p e r at s i o o n

PANUS UKRAINA KAITSEVÄE VÄLJAÕPPESSE VALJO TOOMING kolonelleitnant, kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna vanemstaabiohvitser

E

esti on toetanud Ukraina kaitseväge alates sõja esimestest nädalatest. Kui alguskuudel annetasime suures koguses varustust ja tegime Ukraina sõjaväelastele väljaõpet, siis aja möödudes sai selgeks, et sõda ei lõpe niipea. Seetõttu tuli leida tasakaal Ukraina toetamise ja Eesti enda lahinguvalmiduse ning väljaõppe vahel. Meie väljaõppealade läbilaskevõime on kujundatud rahuaja vajadusi silmas pidades, mistõttu Ukraina sõdureid mahutavate harjutusalade leidmine osutus keeruliseks. Nii otsustatigi 2023. aasta sügisel edasises Ukraina sõdurite väljaõppes keskenduda kolmele suunale: 1) kursuste korraldamine Eestis, keskendudes valdkondadele, kus Eestil on suurem oskusteave ja kogemus ning mis annaks ukrainlastele suurima kasu, takistamata samal ajal meie endi lahinguvalmiduse hoidmist; 2) Eesti pioneeriinstruktorite osalemine Poolas toimuvatel väljaõppekursustel; 3) instruktorite osalemine Ühendkuningriigis toimuvatel sõjalistel baaskursustel.

ÜHENDKUNINGRIIGI ROLL JA OPERATSIOON INTERFLEX

Foto: Mihkel Leis / kaitsevägi

2022. aastal käivitatud Operatsioon Interflex on brittide juhitud väljaõppemissioon, mille raames koolitatakse välja rühmaülemaid, rühmavanemaid, jaoülemaid, instruktoreid ja baaskursuse sõdureid. Eesti instruktorid korraldavad baaskursuseid, mille kestel õpetatakse viie nädala jooksul relvade käsitsemist, lahinguvälja esmaabi, relvakonfliktikaitseväe aastaraamat 2024

77

Vä l i s o p e r at s i o o n

Laskeõpe eestlasest juhendaja käe all.

õigust, patrullitaktikat ja linnavõitlust. Suurt rõhku pannakse laskeväljaõppele ning lahingustressiga toimetulekule. Väljaõpe viiakse ellu brittide õppematerjalide alusel, mida on ukrainlastele kohandatud. Operatsioon Interflexiga on liitunud mitmed riigid, sealhulgas Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Leedu, Läti, Rumeenia, Kosovo ja Eesti. Seni on välja õpetatud umbes 45 000 eri vanuses ja eri tasemel füüsiliste võimete ja motiveeritusega Ukraina sõdurit. Eesti jaoks oli nimetatud väljaõppemissiooniga liitumine parim lahendus, kuna selliselt on kõige paremini tasakaalus meie riigisiseste ressursside ja Ukraina toetamine.

EESTI PANUS UKRAINLASTE ÕPETAMISSE Eesti liitus Interflexiga 2024. aasta jaanuaris. Sellele järgnes rakenduslepingu sõlmimine Ühendkuningriigiga, instruktorkoosseisu suuruse täpsustamine ja Eesti 78

kaitseväe aastaraamat 2024

Foto: Mihkel Leis / kaitsevägi

Seni on välja õpetatud umbes 45 000 eri vanuses ja eri tasemel füüsiliste võimete ja motiveeritusega Ukraina sõdurit.

kontingendi ülesannete määratlemine. Kaitseväe juhataja suunise kohaselt osaleb väljaõppemissioonil 30 instruktorit, kellest kümme on tegevväelased ja 20 reservväelased. Esimene rotatsioon saadeti Ühend­ kuningriiki 2024. aasta märtsis. Tegevväelased said osaleda isikliku sooviavalduse alusel ühe rotatsiooni kaupa. Reservväelasi värbas kaitseressursside amet ning nende osalemisele rotatsioonides piiranguid ei seatud. Enne Ühendkuningriiki suundumist toimus Eestis täiendväljaõpe, kus instruktorid andsid üksteisele proovitunde, lihvisid ingliskeelset terminoloogiat ja õppisid tegutsema meeskonnana. 30-liikmelise instruktorkoosseisu logistiliseks toetuseks kuulub Eesti instruktorite tiim (EST TDU – Estonian Training Delivery Unit) Uus-Meremaa väljaõppestruktuuri alla. Selle aasta alguseks on Interflexil osalenud kuus rotatsiooni Eesti

Vä l i s o p e r at s i o o n instruktoreid, kokku ligikaudu 130 kaitseväelast. Eesti instruktorite asjatundlikkust on Ukraina sõdurid hinnanud kõrgelt. Meie instruktorid panevad ehteestlaslikult palju rõhku väljaõppe kvaliteedile ning selgitavad, miks midagi just nii teha tuleb. Hea väljaõpe suurendab sõduri enesekindlust ja vähendab hirmu sõja ees.

MIKS ON INTERFLEX EESTILE OLULINE? Esiteks, väljaõppe toetamine tugevdab meie suhteid Ühendkuningriigi relvajõududega, kellega meid seovad pikaajalised liitlassuhted. Paljud Briti ohvitserid, kes osalevad Interflexil, on varem teeninud Eestis ning tunnevad meie kaitseväge ja kultuuri väga hästi.

Meie instruktorid panevad ehteestlaslikult palju rõhku väljaõppe kvaliteedile ning selgitavad, miks midagi just nii teha tuleb. Teiseks, osalemine annab väärtuslikke õpituvastusi Ukraina relvajõudude kogemustest. Esimeste rotatsioonide ajal oli olukordi, kus Ukraina sõdurite lahingukogemused, eriti droonidega seotud lahingutaktika ja -meditsiin, olid ajakohasemad kui instruktorite enda teadmised. Seetõttu suhtuvad instruktorid õppuritesse kui võrdsetesse. Ukrainas vabatahtlikena sõdinud Eesti reservväelaste kaasamine instruktoritena on samuti saanud püsitoimingute osaks, mis toetab nii Ukraina väljaõppevajadusi kui ka meie reservväe arengut. Kolmandaks annab Interflex Eesti instruktoritele väärtusliku rahvusvahelise instruktorikogemuse. See on kasulik nii tegevväelastele, kes hiljem ajateenijaid välja õpetavad, kui ka reservväelastele, kellest paljud on kaitseliidu aktiivsed liikmed. Rahvusvaheline keskkond nõuab kohanemist eri tasemel füüsilise ettevalmistuse ja keelebarjääriga, mis omakorda parandab Eesti väljaõppe kvaliteeti ja tõhusust. Ukraina vajab meie abi ning Eesti on lubanud toetada Ukrainat võiduni. Eesti jätkab Interflexil osalemist ka 2025. aastal. ‖

B

rittide küsimusele, kuidas kõige paremini rajada korralik kaevikuliin, vastati, et seda saab teha kahel moel: jalaväe labidatega (toore jõuga) või siis kopplaaduriga – kumba parasjagu vaja on. – Mõlemat: käsitsi, et ukrainlased saaksid kaevikuliini rajamise praktikat, ja kopaga teha samale alale ka kaevikuliin valmis, kus saab harjutada liikumist. Eestlaste hinnangute kohaselt võtab kopaga liini kaevamine aega üks-kaks päeva olenevalt kopajuhi kogemusest. – Kopa saame alles kolme kuu pärast. – Miks te oma pioneerirügemendist siis ei telli? Saab ehk kiiremini. – Sealt tellisimegi, kuid menetlusaeg on otsustamiseks vähemalt 90 päeva. Seega sai käsitsi tehtud kaevikuliin valmis enne, kui kopp reaalselt kohale jõudis.

H

ommikusöök camp’is on klassikaline «English breakfast». Kui meie mõned instruktorid soovisid saada pisut tervislikumat hommikusööki (mikro- ja makroelemendid tasakaalus, toitainerikkam ja tervislikum jne), siis üldiselt tuldi meie soovidele vastu ja prooviti leida lahendusi. Kui aga Eesti instruktorid viidi ajutiselt teise väeossa, siis seal suudeti köögiga kohe esimesel päeval tülli minna. Kui meie instruktorid jõudsid enda koduväeossa tagasi, siis hakkasid nad «oma» kööki ikka palju kõrgemalt hindama.

E

estlastel tekkis soov linnakusse saun püstitada, sest, mis missioon/operatsioon see eestlastel ilma saunata on. Ju see teeb meist paremad sõdurid. Kindel pole, kuid sauna on vaja. Niisiis koostati plaan, kuidas saada endale saun. Oli teada, et Eestis on Tapa linnakus konteinersaun olemas, mis seisab jõude. Esitledes Interflexi staabile eestlaste rahvuslikke eripärasid ja sauna Eestist camp’i toimetamise soovi, hakkas Interflexi G4 ohvitser seda analüüsima tuleohutusest jm riskidest lähtudes. Seda menetleti, menetleti ja menetleti. Eesti pool kippus sauna saatma, instruktorid kibelesid sauna ja leili järele. Menetluse vahepeal külastas instruktoreid EV kaitseatašee ÜK-s. Tema kommentaar oli selline, et enda teenistuse alguses otsis ta ka Londoni lähistel sauna, sest meile tundub Eestis ju tavaline, et saunad on kõikjal: spordiklubides, spaades jne. Samas ÜK-s on saunad enamasti ainult teatud tüüpi klubides. Eesti instruktorid on praeguseni Interflexil ilma saunata…

kaitseväe aastaraamat 2024

79

Vä l i s o p e r at s i o o n

Eesti on panustanud Lähis-Idas meie ja meie liitlaste julgeolekusse juba üle kahe aastakümne, alustades 2003. aastal osalemist nii Iraagi kui ka Afganistani sõjalistel välisoperatsioonidel.

KAITSEVÄE ÜLESANNE IRAAGIS Eestlaste ja soomlaste laskeharjutus Iraagis.

80

kaitseväe aastaraamat 2024

Foto: Hans Lehepuu / kaitsevägi

Vä l i s o p e r at s i o o n

HANS VEGA LEHEPUU leitnant, Eesti kontingendi teabeohvitser Iraagis

M

ullu osales Eesti kaitseväest Lähis-Idas kokku kuni 110 kaitseväelast operatsioonidel Inherent Resolve (OIR) ja NATO Mission Iraq (NMI). Need on kaks eraldiseisvat operatsiooni piirkonnas, mis tegutsevad erinevaid teid pidi samal eesmärgil: arendada Iraagi ja Lähis-Ida iseseisvat julgeolekuvõimet, et võidelda terroristliku islamiäärmusluse vastu.

NATO MISSIOON IRAAGIS NMI on NATO juhitud mittesõjaline ja nõuandev operatsioon, mis keskendub pikaajalistele eesmärkidele Iraagis, koolitades ja nõustades Iraagi riigiasutusi, sealhulgas kaitseministeeriumi, relvajõude ning riigikaitsevaldkonna õppeasutusi. NMI eesmärk on parandada Iraagi julgeolekuvaldkonna valitsemist, logistikat, küberkaitset ja toetada julgeolekusektori reformi tervikuna. Peale selle koolitatakse Iraagi relvajõudude instruktoreid, kes omakorda korraldavad ja viivad ellu väljaõpet Iraagi enda struktuurides. Operatsioon kutsuti ellu NATO tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis Iraagi ettepanekul ja kutsel. Eestist osaleb praegu operatsioonil NMI üks staabiohvitser, kuid varasematel aastatel on Eesti toetanud ka väljaõppemeeskondade ja väekaitserühmaga Estguard-4.

OPERATSIOON INHERENT RESOLVE (OIR) Erinevalt NMI-st on operatsioon Inherent Resolve Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon, millel osalev koalitsioon moodustub NATO ja NATO-sse mittekuuluvatest riikidest. Kui NMI on mittesõjaline ja hõlmab ainult nõustavat ja väljaõppelist tuge, siis OIR loodi 2014. aastal terroristliku islamirühmituse Da’ish ehk Islamiriigi kiire laienemise vastu, kasutades koordineeritud lahingutegevust, sealhulgas õhurünnakuid ja maismaaoperatsioone. Islamiriigi kalifaadi lagunemise järel on OIR-i tegevuses rõhk üha enam mässutõr-

jel, häirides Islamiriigi tegutsemist, värbamist ja võrgustikke. Operatsiooni tegevuses on koos sellega suurenenud ka maht Iraagi relvajõudude ülesehitamisel ja arendamisel, millest on nüüd saanud OIR-i põhipingutusliin. See muutus peegeldab nii Iraagi julgeolekujõudude arenevaid võimeid kui ka Islamiriigi ohu olemuse muutumist.

Rahvuslik toetuselement NSE-4 tööhoos. Foto: Hans Lehepuu / kaitsevägi

Eesti jalaväekompanii põhiülesanne Iraagis on planeerida ja toetada isikukaitseoperatsioone, et olla toeks sõjalistele nõustajatele, ning täita kiirreageerimisüksuse ülesandeid. Alates 2023. aastast osaleb Eesti OIR-il kuni 110 kaitseväelasest koosneva kontingendiga. Selle koosseisus on Scoutspataljoni põhjal komplekteeritud Estcoy-nimeline jalaväekompanii, rahvuslik toetuselement ning sõjalise nõustajana teenivad staabiohvitserid- ja allohvitserid. Eesti jalaväekompanii põhiülesanne Iraagis on planeerida ja toetada isikukaitseoperatsioone, et olla toeks sõjalistele nõustajatele, ning täita kiirreageerimisüksuse ülesandeid väekaitse raames. Rahvuslik toetusüksus kannab hoolt selle eest, et Eesti jalaväekompaniil ja operatsiooni kaitseväe aastaraamat 2024

81

Vä l i s o p e r at s i o o n

Eestlaste ja iraaklaste arutelu pärast õnnestunud koostööharjutust.

nõustajate gruppi kuuluvatel Eesti kaitseväelastel oleks ülesannete täitmiseks kõik vajalik olemas, sealhulgas transport, majutus, meditsiini- ja tehniline abi ning varustus ja laskemoon.

SÕJALINE NÕUSTAMINE OIR-i koosseisus on sõjalise nõustamise grupp (Military Advisor Group – MAG), mis jaguneb kaheks: Põhja-Iraagile keskenduv MAG-N (Military Advisor Group – North) ja ülejäänud Iraagile keskenduv MAG-I (Military Advisor Group – Iraq). MAG rahvusvaheline isikkoosseis moodustub peamiselt lahingufunktsioonide põhiselt grupeeritud sõjalistest nõustajatest ning eestlastest staabiohvitserid ja -allohvitserid osalevad juhtimises, planeerimises, luures, logistikas ja staabitöös. Sõja­ lised nõustajad paiknevad üle terve Iraagi, kuid valdav osa eestlastest te­gutseb Erbilis 82

kaitseväe aastaraamat 2024

Foto: Hans Lehepuu / kaitsevägi

Operatsioon Inherent Resolve

E

esti kontingent siirdus 2023. aastal taas Iraaki, et osaleda ameeriklaste kutsel rahvusvahelisel sõjalisel välisoperatsioonil Inherent Resolve, millest võtab osa mitmeriigikoalitsioonis üle kolmekümne liitlase. Operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada kohalikke julgeolekujõude, et võimaldada neil iseseisvalt alistada terroristlik islamirühmitus Da’ish (Dawiat al-Islamiyah ehk Islamiriik). Eesti kaitseväelased on osalenud mitmesugustel välis­operatsioonidel juba ligi

30 aastat. Varem on Eesti osalenud Iraagis operatsioonidel Iraqi Freedom (OIF) aastatel 2003–2009 ja NATO Mission Iraq (NMI) aastail 2005–2011 ning alates 2018. aastast kuni praeguseni. Eesti otsustas liituda Ameerika Ühendriikide juhitava sõjalise koalitsiooniga Iraagis operatsioonil Inhe­rent Resolve juba 2016. aasta augustis, saates toetuseks oma staabiohvitserid. Operatsioon viiakse ellu rahvusvahelise ühendsihtüksuse (Combined Joint Task Force – CJTF) koosseisus.

Vä l i s o p e r at s i o o n

MAG-N koosseisus toetades Iraagi Kurdistani sõjaväe ehk Peshmerga reformi. Peshmerga reformi põhieesmärk on hõimu- ja poliitilise kuuluvuse alusel loodud üksuste koondamine Kurdistani regionaalvalitsuse keskse juhtimise alla, et olla paremini valmis terrorismivastaseks võitluseks. Iraagi Kurdistani sõjaväe areng meenutab paljuski taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamist. 2025. aasta kevade alguseni teenib Iraagis Eesti kontingendi vanemana ja juhtimise (C2 – command and control) sõjalise nõustajana kolonel Andres Hairk. Tema sõnul on Eesti kogemus riigikaitse ülesehitamisel väga väärtuslik ning see on ka põhjus, miks kurdid ja iraaklased hindavad eestlaste panust. «Olles Iraagis nõustaja, tekib tihti déjà-vu tunne. Suur tahtmine, piiratud ressurss, lennukad unistused ning võimalike valikute paljusus äratavad mälestused taasiseseisvunud Eesti algusaegadest,» ütles kolonel Hairk, tuues paralleele Nõukogude okupatsiooni järgse Eesti riigikaitse taas­ ülesehitusega.

SÜÜRIA MÕJU Süürias 2024. aasta detsembris alanud võimuvahetus seab piirkonna julgeolekule ja OIR-ile märkimisväärseid katsumusi. Valitsev segadus ja määramatus Süürias ja Süüria-Iraagi piirialadel tuleb kasuks äärmuslikele rühmitustele, sh Islamiriigile, kes saavad lihtsamalt liigutada võitlejaid, relvastust ja rahastust enda kogumiseks ja uute operatsioonide planeerimiseks. Lisamurekoht on ebastabiilsusest tulenev humanitaarolukord Süürias. Ulatuslik ümberasustamine, põgenike ja Süüriast vabaks saanud vangide vool avaldab lisasurvet Iraagile, mis omakorda võib süvendada poliitilisi pingeid ning luua soodsa pinnase äärmuslaste värbamiseks. Lõpuks muudab Süüria poliitilise ja julgeolekukeskkonna killustatus ja keerukus ühtse strateegia rakendamise äärmuslike ohtude vastu üliraskeks. See killustatus ei sea ohtu ainult operatsioonide ühtsust, vaid suurendab ka piirkonna julgeolekuolukorra ettearvamatust. Eesti vaatenurgast võib see tähendada terrorismiohu lähemale liikumist ning meie liitlaste tähelepanu hajumist ohtude vahel. ‖

Liputseremoonia Iraagis.

Foto: Marina Loštšina / kaitsevägi

kaitseväe aastaraamat 2024

83

Õhuvägi

KAITSELENNUNDUS

ON VALVSA PILGU ALL

LAURI LEET major, kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülem

K

aitselennunduse järelevalveteenistus (Military Aviation Authority) loodi Eesti õhuväe koosseisu 2020. aastal, mil oli saanud selgeks, et ka sõjalisel eesmärgil Eesti õhuruumis toimuv lennutegevus ja kõik sellega seotu vajab regulaarset nõuetele vastavuse kontrolli. Eesti kaitselennundus, olgu see siis mehitatud või mehitamata, järgib kaitseministri ja NATO STANAG dokumentide alusel kehtestatud nõudeid. 2018. aasta augustis juhtus intsident, mille käigus Hispaania hävituslennuki piloot tulistas rutiinse harjutuse käigus väljaõppel olles Otepää lähistel eksikombel välja õhkõhk-tüüpi lahinguraketi. Selle vahejuhtumi järel otsustas kaitseministeerium kehtestada valitsemisalas täpsemad reeglid, kuidas kaitselennundust suures pildis Eestis korral-

84

kaitseväe aastaraamat 2024

dada. Peamiselt just selle juhtumi ajel sai selgeks, et NATO liitlaste relvastatud õhuturve ja üldse kogu Eesti õhuruumis toimuv kaitselennundus vajab eraldi tähelepanu ning süsteemset järelevalvet. Senini oli tollase lennuameti kaudu olemas küll kontrollimehhanism tsiviillennunduse üle, kuid kaitselennundus tsiviiljärelevalvele juba oma olemuse tõttu ei allu. Kaitselennundus lähtub riigikaitse vajadustest ning on alati olnud missioonipõhine, mistõttu erineb oluliselt tsiviillennunduse toimimise loogikast. Eesti kaitselennundus toimis siiani põhimõttel: ise käsi, planeeri, teosta ja kontrolli.

VEREGA KIRJUTATUD 2006. aasta septembris toimus Kandaharis traagiline lennuõnnetus Briti kuningliku õhuväe Hawker Siddeley Nimrod MR 2 luurelennukiga, kus hukkusid kõik 14 pardal viibinut. Põhjusena ilmnesid suured puudujäägid lennuki tehnilises seisukorras ning lennunduse järelevalves. Pärast seda «ve-

Õhuvägi

USA hävitajad F-15C ja F-15E Ämari lennubaasis õppusel Baltic Trident 2021. a.

Foto: Sigrid Paula Pukk / kaitsevägi

neli ametikohta – teenistuse ülem, lennutegevuse inspektor, lennutehnika inspektor ja taristu inspektor – sobivate spetsialistidega, kes läbisid oma ülesannete täitmiseks vajalikud erialakoolitused.

KONTROLLIJA SÕLTUMATUS KLJT positsioon kaitseväe struktuuris erineb põhimõtteliselt teistest üksustest, sest tema teostatud järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. KLJT ülem ei allu aruandluse mõttes käsuliini järgi, vaid ta võib pöörduda otse kaitseväe juhataja või kaitseministri poole. Järelevalvet KLJT tegevuse üle teostab vaid kaitseministeerium. Selline positsioon on vajalik sõltumatuse tagamiseks, kuna KLJT põhiülesannete hulka kuulub järelevalve Eesti õhuruumis toimuva kaitselennunduse üle, samuti sõjalise otstarbega nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite tehnilise seisukorra ja selleks otstarbeks ettenähtud militaartaristu kontrollimine. Järelevalve sisu on lühidalt tegevuste ja tehnika ohutuse ning kvaliteedi tagamine, samuti nende tegevuste käigus kehtestatud regulatsioonidest kinnipidamine. KLJT järelevalve laieneb ilma eranditeta kogu kaitseministeeriumi valitsemisalale – kõigile, kes on seotud lennutegevusega, olgu selleks kaitsevägi, kaitseliit, kaitseväe akadeemia või mõni muu üksus. Teenistuse peamine ülesanne õhuväe põhimääruse järgi on reguleeritud ja ohutu kaitselennunduse tagamine. Selleks on KLJT tegevuse lahutamatu osa järelevalve kaitselennundust reguleerivate nõuete täitmise üle kaitseministeeriumi valitsemisalas väeliigist olenemata. Tähtsa osa tegevusest moodustab õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsiooni, õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitaja, lennuvälja käitaja, kaitselennunduses osaleva personali ja rajatiste vastavuse kontroll seadusega sätestatud nõuete kohaselt.

NATO TUNNUSTATUD rega kirjutatud» kogemust hakkas NATO kiirelt liikuma lennunduse järelevalvele ühtsete nõuete kehtestamise poole. Kümmekond aastat hiljem kehtestas NATO nõude, et igas liitlasriigis peab olema toimiv militaarlennunduse järelevalve, mis peab saama positiivse tunnustamise (NATO recognition process). 2018. aasta sügisel alustati kaitseministeeriumi juhtimisel kaitselennunduse reguleerimiseks vajaliku nõuete raamistiku loomist, mille kehtestas 2019. aastal kaitseminister kaitseväe lennundusmäärustikus. Loodud regulatsioon kehtis esialgu ainult kaitseväele, misjärel muudeti see 2023. aastal täiendatud kaitselennundusmäärustikuks. Praegu kehtib see üle kogu kaitseministeeriumi valitsemisala. Kaitselennunduse nõuete kogumi loomisega tekkis kohe ka vajadus luua lennunduse järelevalve. Alustati õhuväe koosseisus oleva järelevalveüksuse loomise ettevalmistamist. Ametlik kaitselennunduse järelevalveteenistuse (KLJT) asutamise kuupäev on 4. november 2020. Mehitati

Õhuväe KLJT sai vastava NATO tunnustuse sertifikaadi eelmisel aastal, millele eelnes põhjalik audit ning NATO komisjoni korraldatud vastavushindamine. Samal ajal on KLJT-d tunnustanud ka USA ja Rootsi, kelle tunnustus hõlmab mõningaid erilisi elemente. Kogu NATO tunnustamise põhimõte seisneb selles, et kui kõikides liitlasriikides on tunnustatud lennunduse järelevalve, liigub liitlaste lennundus ühest kontrollitud keskkonnast teise kontrollitud keskkonda. See on vajalik teadmine meie liitlastele, et meie lennuväli, ühisõppustel kasutatav personal ja lennutehnika vastab NATO ühtselt kehtestatud nõuetele ning on järelevalvatud. Veel osaleb KLJT oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamises ning peab kaitselennunduse mehitatud ja mehitamata õhusõidukite registrit. KLJT pädevusse kuulub ka lennukõlblikkuse sertifikaatide ja lubade väljastamine ning kooskõlastamine, teiste riikide ja kompetentsete asutuste sertifikaatide tunnustamine ning lennuõnnetuste või intsidentide uurimiskomisjonis osalemine. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

85

Eriväelased

ERIOPERATSIOONIDE VÄEJUHATUSE KÜTID

86

kaitseväe aastaraamat 2024

Eriväelased

Erioperatsioonide väejuhatus (EOVJ) on enda ajateenijaid, kütte, koolitanud aastast 2021. RIVO MEIMER kolonel, erioperatsioonide väejuhatuse ülem

A

lgne mõte luua EOVJ-i reservväelaste osis tekkis kindralmajor Riho Ühtegil EOVJ-i ülemana. Käimasolev Ukraina sõda on kinnitanud selle mõtte õigsust ja vajadust reservide järele. Enne EOVJ-i ajateenistuse algatamist külastas EOVJ-i isikkoosseis oma Soome sõpru ja kolleege Utti jäägrirügemendis, kes on ajateenijaid (langevarjujäägreid) koolitanud aastast 1968. Saades nähtust julgustust ja innustust, alustasimegi enda ajateenijate väljaõpetamist. Tihe koostöö soomlastega on jätkunud ning 2024. aastal osalesid Utti langevarjujäägrid esimest korda õppusel väljaspool Soomet ehk Kevadtormil 2024 koos EOVJ-i ajateenijatega.

NEILE, KELLELE MEELDIVAD RASKUSED Olemuslikult ei ole vahet, millises väeosas ja millisel erialal ajateenistus ning sellele järgnev reservteenistus läbitakse, tähtis on täielik pühendumine ja arenemine. EOVJ-i ajateenistus, kütiks saamine ja kütina teenimine on tõenäoliselt üks nõudlikumaid ja suurimat pingutust vajavaid mooduseid aja- ja reservteenistuseks Eestis. Seetõttu on EOVJ-i ajateenistus sobilik neile, kellele meeldivad raskused ja nende ületamine ning enda proovilepanek. Meie instruktorid on ajateenijate suhtes nõudlikud, sest väljaõpe on intensiivne ning uut infot on palju. Osalt paneb see kütid proovile, samas õpetab pühendumust, distsipliini ja õpihimu ning tähelepanelikkuse vajadust nii ajateenistuses kui ka hilisemas elus. 2023. aasta juulis ajateenistust alustanud küttidele korraldas ajateenistuse lõpus kaitseväe akadeemia arvamusküsitluse. Tulemuste põhjal saab kinnitada, et kütid kaitseväe aastaraamat 2024

87

Eriväelased

Erioperatsioonide väejuhatuse ajateenija vannet andmas. Hetk, kui ajateenijast sai kütt.

88

kaitseväe aastaraamat 2024

Foto: EOVJ

Eriväelased riumid ning nad peavad läbima ka intensiivse väljaõppe. Kõiki EOVJ-i ajateenijate lende saab kirjeldada ühise võtmesõnaga – ühtsus. Instruktorid ja erioperatsioonide väejuhatus üldiselt loovad selle tekkimiseks soodsad tingimused, aga see on nähtus, mida kõrvalseisjad tervikuna luua ei saa. Seda on kütid iseseisvalt saavutanud. Nad ise ütlevad, et soovisid enda võimeid proovile panna ja ajateenistusest maksimumi võtta. Otsitakse võimalusi enesearenguks, suhtlemis- ja juhtimisoskuse parandamiseks. Kuivõrd reaalses olukorras ei ole küttidel tihti kellelegi peale nende endi toetuda, siis sama põhimõte kehtib ajateenistuse jooksul – mida ajateenistuse lõpu poole, seda suurema iseseisvuse ja ka vastutusega kütid toimetavad.

SIDE, MIS EI HAJU

hindasid väljaõpet pigem pingeliseks, aga täiesti jõukohaseks ning huvitavaks. Küttide ülesanne on tegutseda vastase tagalas, üldjuhul väikestes gruppides, pikka aega ja ilma välise toetuseta. Küttidele esitatud nõuded on suured. Meeskonnatöö, taktika, relvade käsitsemine, võime üle elada – kõik need ja paljud muud oskused peavad olema võimalikult heal tasemel. Seetõttu esitatakse nendele, kes soovivad kütiks saada, nõudlikud kritee-

Kõik kütid läbivad intensiivse ja põhjaliku laskeväljaõppe.

Foto: EOVJ

Kütiks saavad kandideerida kõik ajateenistusse asuvad keskharidusega kriminaalkorras karistamata ning heas füüsilises vormis Eesti kodanikud. Selleks tuleb kaitseväeteenistuse veebis täita taotlus ajateenistusse asumiseks ning märkida soovitud üksuseks erioperatsioonide väejuhatus. Kuivõrd igal aastal on soovijaid olnud märksa rohkem, kui EOVJ suudab vastu võtta, siis 2024. aastast korraldame kõigile soovijatele ühepäevased katsed. Katsete eesmärk on välja selgitada vaimselt ja füüsiliselt kõige sobilikumad tulevased kütid. 2024. aasta kevadel toimunud katsetele registreerus 150, kohale tuli 135 ning teenistust EOVJ-is alustas 40 ajateenijat. Katsed kestavad ühe päeva ja selle jooksul korraldatakse kaitseväe kehaliste võimete kontrolltest, ujumisoskuse kontroll, individuaalne vestlus iga potentsiaalse kütiga ja samuti tehakse psühholoogilised testid. Ajateenistus EOVJ-is algab juulis ja kestab 11 kuud. Kõik kütid läbivad nooremallohvitseri õppe ja saavad seega nooremseersandi auastme. Pärast ajateenistust kütina algab teenistus reservis. Lisaks küti reservis teenimisele julgustame kõiki kütte osalema ka erioperatsioonide grupi valikul või siis liituma endale sobiva kaitseliidu võitlusgrupiga. Mistahes valiku kütt teeb, jääb ta igal juhul EOVJ-iga seotuks pikaks ajaks. ‖ kaitseväe aastaraamat 2024

89

K ü b e r v ä e j u h at u s

Koostalitlusvõime (ingl interoperability) – võime tegutseda ühtselt, mõjusalt ning tõhusalt, et saavutada alliansi ja Eesti kaitseväe taktika-, operatsiooni- ja strateegiatasandi eesmärke.

KÜBERRELVALIIK ARENDAB ROHKEM KUI ÜKSNES TEHNOLOOGIAT

K

oostalitlusvõime koosneb kolmest dimensioonist: inimesed, protsessid ja tehnoloogia. Iga IKT-lahenduse puhul, mida sõjapidamiseks kasutatakse, on kõik kolm dimensiooni esindatud. Puudujääke ühes saab mingi piirini korvata kõrgema tasemega teises või kolmandas. Koostalitlusvõime loob lahinguvalmis ja võitlusvõimeliste üksuste vahele justkui liimi, mis võimaldab valmidust/võimelisust parandada. Esmalt on ääretult suur rõõm tõdeda, et rahvusvahelised õppused ja projektid, mida on varem ainult küberväejuhatuse pärusmaaks peetud, on nüüd omandanud kogu kaitseväe mõõtmed. Nagu juba enne mainitud sai, koosneb koostalitlusvõime kolmest dimensioonist, aga eelkõige inimestest. Viimasel aastal oleme loonud olukorra, kus olles suunatud tehnilise dimensiooni arendusele, oleme siiski enim arendanud inimesi. Olulisel määral on kasvanud teadmus ja oskused.

ÕPPUSED JA MEESKONNA VAIM Locked Shields on maailma suurim küberõppus, mille parimat tulemust jahivad kõik NATO küberkaitsekoostöö keskuse (Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence – CCDCOE) liikmes- ja partnerriigid. 2024. aastal suutsime tegevväelaste, ametnike, tööliste, ajateenijate, reservväelaste, kaitseliidu vabatahtlike, avaliku sektori töötajate ning erasektori vabatahtlike 90

kaitseväe aastaraamat 2024

VALDUR TAMMETS kapten, küberväejuhatuse staabi IKT koostalitlusjuht

Viimasel aastal oleme loonud olukorra, kus olles suunatud tehnilise dimensiooni arendusele, oleme siiski enim arendanud inimesi.

ja liitlaste jõul saavutada parima tulemuse. Sellise heterogeense seltskonna töölepanek ei ole lihtne ülesanne, kuid ühiste ülisuurte jõupingutustega see meil õnnestus. Locked Shieldsi raames arendati jõudsalt nii inimesi kui toiminguid. Näiteks esimest korda kaitseväe ajaloos formeeriti üksus virtuaalselt vestlusplatvormis Discord. Säärane tegevus on võimalik vaid juhul, kui inimeste vahel on usaldus. Seda saab luua ainult väga suure eeskuju ja osalusega, mida on kaitseväe ja eelkõige küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse esindajad aastatepikkuse asjatundliku tegevusega näidanud. Samasugune asjatundlikkus kumas ka suhetest liitlastega. Näiteks võib esile tuua väga hea koostöö, mille saavutasime US Marylandi rahvuskaardiga. Oma osa «sinise meeskonna» tegevustesse andsid ka Prantsusmaa küberväejuhatuse tehnilised spetsialistid. Mõlema liitlasriigi tagasisides oli antud kõrge hinnang Eesti meeskonna efektiivsusele ja võimetele.

KUI IT-SEKTOR JA KAITSEVÄGI KOHTUVAD Locked Shieldsi «sinise tiimi» nr 12 (BT 12) koosseisus oli hulganisti Eesti IT-sektori esindajaid ja ettevõtteid. Näiteks võrgutiimi juhatas Pipelife, veebiteenuseid Bolt, Windowsi tiimis olid esindatud pangad, eriliigiliste infosüsteemide (tööstus, 5G, SAT jne) tiimi juhatas Eesti Energia ja ettekannete koostamist vedas RIA. Locked Shields

K ü b e r v ä e j u h at u s oli ainulaadne keskkond, kus eri valdkonna tippspetsialistid said kokku tulla ja oma oskusi ühise eesmärgi nimel rakendada. Ühtlasi puudub kaitseväel võime kogu sellist teenuste hulka ise hallata ja ohjata, mistõttu on avaliku ja erasektori panus sellises olukorras hindamatu. Kahjuks ei ole siinsetel veergudel ruumi nimeliselt kõiki osalenud asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid välja tuua, aga küberväejuhatus avaldab veel kord suurt tänu kõigile osalejatele.

Kui kaitseväelase käest küsida, et millega tegeleb küberrelvaliik, siis esmapilgul võib tunduda, et eelkõige (info)tehnoloogiaga. Samasugune jõupingutus oli CWIX 2024. Esimest korda viisime oma süsteemid ametlikult välja formaalseks testimiseks, et näidata enda parketikõlblikkust, ning õppisime selle käigus, et meil on maailma parimad «parketipanijad», kes nõustasid iga päev liitlasriikide osalejaid. Meie õppust toetav isikkoosseis oli samuti väga kõrgelt hinnatud. Kuigi eestvedav roll oli küberväejuhatusel, olid kaasatud ka spetsialistid jalaväebrigaadidest ja toetuse väejuhatusest. Taoliste kogemuste ületoomine Eesti kaitseväkke võimaldab meie enda testide planeerimise ja korraldamise kvaliteeti märkimisväärselt parandada. Peale selle annab analüütikule FMN-is (Federated Mission Networking) osalemine palju uusi teadmisi ja oskusi juurde, mida saab hiljem Eesti missioonivõrgu (EST MN) haldamisel kasutada. Tulevikuvaates on CWIX-il analüütikuna osalemine soovitatav näiteks pataljoni ja brigaadi sideülematele või veeblitele. CWIX on ka väga tähtis platvorm Eesti kaitsetööstuse arendamiseks. Näiteks olid 2024. aastal esindatud SensusQ, Vegvisir ja Cybernetica. 2025. aastal on erasektori kaasatus veelgi suurem. Küberväejuhatus pakub alati võimalust Eesti erasektorile arendada oma tooteid ning koostööd kõigis kolmes koostalitluse dimensioonis. Siit jõuame Eesti missioonivõrguni, mida kasutati Warfighteri õppuste sarjas. EST MN on kuulutanud end täieõigusliku süsteemikaitseväe aastaraamat 2024

91

K ü b e r v ä e j u h at u s

Küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse reservväelane, reporter nooremseersant Rauno Põld (keskel) intervjueerib Kanada relvajõudude võitlejat õppusel Crystal Arrow Ādaži polügoonil Lätis.

92

Foto: Mark-Erik Tölpt

na, mida iga päev kasutatakse ja mida näiteks Eesti diviis näeb praegu enda peamise infosüsteemina. Meil on võimalik ümberpaigutatavast salastatud teabe töötlemiseks mõeldud süsteemist kasutada kõiki tuumteenuseid: saata e-kirja või lühisõnumeid ning teha hääl- ja videokõnet. KOLT ja Tooru on samuti täieõiguslikud EST MN liikmed. Nende kahe teenuse lisamine parandab Eesti kaitseväe ja eelkõige

kaitseväe aastaraamat 2024

diviisi infovahetust operatsioonilise olukorrateadlikkuse ja tuletegevuse kohta liitlastega. Samuti oleme võimelised jagama tunnustatud õhupilti (recognized air picture) EST MN-is ja kui lisada veel LOGFAS teenus, siis on EST MN-is enamik teenuseid lahingufunktsioonide jaoks olemas, mille abil enda ülesandeid täita. 2023. ja 2024. aastal tehti algust EST MN-i ja teiste võrkude ühendusega. See

K ü b e r v ä e j u h at u s jätkub ka aastal 2025. Pikemas plaanis on eesmärk, et EST MN jääb keskseks salastatud teabe töötlussüsteemiks Eesti kaitseväele. Teisisõnu liidestame EST MN-i operatsioonilisest vajadusest lähtudes NATO või liitlaste võrkudega ja seda kõike kasutajale n-ö nähtamatult. Sellega kaasnevad hindamatu väärtusega rahvusvahelises keskkonnas omandatud kogemused ning oskuste kõrge tase.

KAITSEVÄE ÜHINE PINGUTUS Lõpetuseks paar sõna «Mustast kastist». See on ainuke õppus, kus tehnilises mõttes osaleb kogu kaitsevägi. Perioodil 2024–2025 toimuvas tsüklis osales üle kaitseväe ja kaitseliidu ligi 85 juhtimispunkti elementi. Tehnilise poole pealt ei ole meil praegusel ajal samasuguseid võimeid testide koostamiseks, haldamiseks ja elluviimiseks nagu CWIX-il. Samas tänu aasta küberväelase tiitliga pärjatu eestvedamisele leiti olemasolevate tehniliste vahenditega parim lahendus standardiseeritud testipaketi loomiseks, mida saab tulevikus kasutada lahinguvalmiduse saavutamiseks uute teenistujate või seadmete lisandumise korral. «Must kast» on viimasel aastal teinud väga suure kvalitatiivse hüppe eelkõige inimeste pädevuses ning tulevastes tsüklites lisandub õppusele ka rahvusvaheline mõõde. Kui kaitseväelase käest küsida, et millega tegeleb küberrelvaliik, siis esmapilgul võib tunduda, et eelkõige (info)tehnoloogiaga. Samal ajal nii nagu sellest artiklist selgub, siis tähtsal kohal on alati ka inimvara ja protseduuride arendus. Küberväejuhatuses toimub viimase kahe arendus lisaks tehnoloogiale iga päev ja kunagi ei tohi ära unustada nende kolme dimensiooni komplementaarsust. Parim võimalus enesearenduse ja süsteemide efektiivseks rakendamiseks kodumaal on rahvusvaheline keskkond, kuhu üritame üha enam kaasata meie kõige väärtuslikumat ressurssi – inimesi – üle terve kaitseväe ja riigi. Väärtuslik inimvara võimaldab meil panna aluse ka tugevale tehnoloogia- ning protseduuride dimensioonile. ‖

Teavituskeskuse kristallnool RAIKO JÄÄRATS leitnant, strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülema abi

K

überväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus korraldas 2024. aasta märtsis õppekogunemise ühele oma teavituskeskusele Lätis õppusel Crystal Arrow (ee kristallnool). See oli esimene kord, kui kaitsevägi saatis peamiselt reservväelastest koosneva kompaniisuuruse üksuse õppusele välisriiki. Crystal Arrow oli ühtlasi Lätis paikneva NATO lahingugrupi, mille juhtriik on Kanada, hindamisõppus. Teavituskeskus (ingl Brigade Public Affairs Detachment) on mõeldud vähemalt brigaadisuuruse üksuse toetamiseks strateegilise kommunikatsiooni võimega. See üksus peab olema võimeline kogunema lühikese etteteatamisega, et toetada nii kaitseväge kui ka liitlasi. «Teavituskeskuse kokkukutsumine õppekogunemiseks eeldab mõne suurema õppuse toimumist, et kõik keskuse koosseisus olevad erialarühmad saaksid oma oskusi lihvida ja arendada,» räägib teavituskeskuse nr 1 ülem kapten Marina Loštšina. «Ainuke, kaudselt meie vajadustele vastanud õppus toimus 2024. aastal Lätis.» Seetõttu alustati läbirääkimisi juba 2023. a sügisel Läti mehhaniseeritud jalaväe­ brigaadiga ja selle koosseisus teeniva liitlaste lahingugrupiga, kellel teavituskeskusega

sarnast üksust endal ei olnud. Loštšina ütleb, et uue üksuse sissekirjutamine õppuse stsenaariumisse tekitas mõningaid küsimusi ja muresid õppuse planeerimise ajal, mis hiljem osutusid asjatuks. «Esimest korda teavituskeskusega NATO liitlasriigi õppusel osalemine on kahtlemata suur vastutus nii üksuse juhtkonnale kui ka reservväelastele,» räägib Loštšina. «Kontaktide loomine, usalduse võitmine, kokkutöötamine väga piiratud aja jooksul selliselt, et igaüks saaks oma eesmärke täita ning seejuures ei kannataks ka teiste üksuste eesmärkide saavutamine, on esmakordsel kokkupuutel tundmatu üksusega üpriski keeruline.»

Õ

ppusel osalemine andis strateegilise kommunikatsiooni keskusele võimaluse märgata mõnesid lünkasid oskustes ja ühtlustatud tegevustes ning ka parandamist vajavaid kitsaskohti. Eestis toimuval õppusel poleks paljud probleemid ilmselt välja tulnud. Nendel õpituvastustel on teavituskeskuse arendamisel hindamatu väärtus. «Eesti strateegilise kommunikatsiooni üksus andis lahingugrupile võime, mida meil muidu poleks olnud,» ütles õppuse viimasel päeval Läti lahingugrupi ülem kolonelleitnant Jonathan Cox Kanada relvajõududest. «Olen ülimalt rahul selle üksuse osalusega õppusel ja ootan põnevusega tulevast koostööd.»

kaitseväe aastaraamat 2024

93

N AT O

NATO staabielement läks kirdekorpuse alt Brunssumi ühendlogistika ja toetusgrupi (Joint Logistics and Support Group Brunssum – JLSG BS) alluvusse. See ei olnud lihtsalt uuendus käsuahelas, vaid sellega muutus ka staabielemendi laiem roll ning tähelepanu keskmes on nüüd varasemast palju tugevamalt logistika.

NATO STAABIELEMENDI UUED HORISONDID MERLE NORIT major, NATO staabielemendi kommunikatsiooninõunik

P

raegu kaheksas riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias) asuvate NATO staabielementide loomine otsustati 2014. aasta Walesi tippkohtumisel vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale NATO idatiival. Algusest peale on staabielemendi peamine ülesanne olnud toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist, siirmisoperatsioonide ettevalmistust ja õppuste korraldamist Eesti territooriumil. Staabielement on oma olemuselt NATO juhtimisstruktuuri eelpost, mis vahendab infot ning olukorrateadlikkust NATO ja Eesti vahel. Seetõttu on üksuse suurim ülesanne osaleda NATO kaitseplaanide koostamisel. Staabielemendil on tähtis roll NATO kaitseplaanide rakendatavusel ja teostatavusel.

Staabielement on oma olemuselt NATO juhtimis­ struktuuri eelpost, mis vahendab infot ning olukorra­ teadlikkust NATO ja Eesti vahel

Liitlaste rasketehnika ette-

MUUTUSTE TUULES Pärast seda, kui Venemaa Föderatsiooni relvajõud annekteerisid 2014. aastal Krimmi poolsaare ja osa Ida-Ukrainast, on NATO ha-

94

kaitseväe aastaraamat 2024

valmistamine Kevadtormil osalemiseks 9. mail 2024.

Foto: Linda Maria Saar / kaitsevägi

kanud tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama oma heidutus- ja kaitsevõime suurendamisele. NATO staabielementide loomine NATO idapiirile on siin ainult üks meede paljudest. Väga tugevalt on arendatud näiteks ka logistikat tervikuna. Nii loodi NATO vägede siirmise ja logistilise toetuse paremaks toimimiseks 2018. aastal ühendvägede toetuse ja tagamise väejuhatus (Joint Support and Enabling Command – JSEC), mis saavutas oma täisvõime 2021. aastal. Brunssumi ja Napoli ühendvägede juhatuste (Joint Force Command – JFC) alluvusse asutati ühendlogistika ja toetusgrupi staabid (Joint Logistics and Support Group Headquarters – JLSG HQ), mida on võimalik vajaduse korral logistiliste operatsioonide paremaks koordineerimiseks eri riikidesse liigutada. Arengu loomuliku jätkuna viidi 2024. aasta 1. jaanuarist Eestis asuv staabielement koos Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris asuvate staabielementidega Brunssumi ühendlogistika ja toetusgrupi staabi alluvusse.

N AT O

Staabielementide põhiülesanded jäid pärast muutusi küll samaks, aga kui varem olid need eraldiseisvad üksused, mis toetasid NATO kiirreageerimisjõudude liikumist konkreetsesse riiki, siis nüüd on staabielemendid osa kogu NATO logistika võrgustikust ja aitavad koordineerida logis­tilisi tegevusi kaugemal kui ainult asukohariikides.

Staabielemendid on osa kogu NATO logistikavõrgustikust ja aitavad koordineerida logistilisi tegevusi kaugemal kui ainult asukohariikides. Eesti vaatest soodustab see suuremat integreeritust NATO ühendlogistika toetusvõrgustikku ning kriisiolukorras paremat valmisolekut liitlasüksuste vastuvõtuks ja toetuseks. 2024. aasta mais kiitsid NATO riigid heaks logistika tegevuskava, millega suurendati vastuvõtva riigi ülesandeid liitlasüksuste toetamisel. Vastuvõtvad riigid peavad tagama, et liitlasvägedel oleks kollektiivkaitse eesmärgil võimalik riiki kiiresti ja sujuvalt siseneda, seda läbida ning tegutseda tõhusalt kogu alliansi territooriumil.

KINDEL KARJANE

Lauaõppusest võtsid osa lisaks riigikantseleile, kaitseministeeriumile, kaitseväele ja NATO staabielemendile ka muud Eesti riigiametid ja ministeeriumid, mis on kaitseministeeriumi juhitava HNS-i juhtkomitee liikmed. Veel olid õppusele kaasatud erasektori ettevõtted, millel on oma roll liitlasüksuste vastuvõtmisel. Sellisel tasandil ei olnud avaliku ja erasektori koostööõppust vastuvõtva riigi toetuse teemal pikka aega toimunud. 2024. aasta sügisel ellu kutsutud õppus Steady Shepherd on otsene järg kevadel toimunud vastuvõtva riigi toetust käsitlenud lauaõppusele ja seda korraldab NATO staabielement koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega. Õppuse eesmärk on teoorias läbi mängida liitlasüksuste siirmine Eestisse, et kõik pooled saaksid aru, kuidas see protsess detailides käib. Esimesel Steady Shepherdil arutasid NATO staabielemendi, kaitseministeeriumi, kaitseväe ja riigikantselei liikmed koos mitmete ministeeriumite, riigiametite ning NATO üksuste esindajatega Ühendkuningriigi brigaadi siirmise planeerimist Eestisse. Kokku osales õppusel 48 inimest 18 organisatsioonist ja sedavõrd laiapindne osalus võimaldas teha mitmesuguseid tähelepanekuid selle kohta, mida on kasulik liitlas­ üksuste vastuvõtmisprotsessis paremaks muuta. ‖

Kaitseministeeriumi eestvedamisel toimus NATO staabielemendis juba samal kuul vastuvõtva riigi toetust (Host Nation Support – HNS) käsitlev lauaõppus, mille eesmärk oli läbi arutada kriisiolukorras Eestisse tulevate liitlasüksuste laiapindne toetamine.

kaitseväe aastaraamat 2024

95

Impressum

Andis välja kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond Teostas küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Koostas ja toimetas nooremleitnant Jan Robert Janson Keeletoimetas Diina Kazakova Kujundas Ivo Sokka Trükkis trükikoda Joon ISSN 2613-3334

96

kaitseväe aastaraamat 2024