STATISTIKA
Kaitseväelased 0
20
40
Kaitseliitlased 60
80
100
Minu üksuse ühtekuuluvustunne
92 94
Korraldajate suhtumine õppustel osalejatesse
94 90
Korraldajate teadmiste ja oskuste tase
87
Minu üksuse sõjalised oskused ja koostöövõimelisus
93
91 95
Õppekogunemise emotsionaalne õhustik
80
Eesti kaitseväe varustus
89
84 83
Õppuste üldine korraldus 63
72
Saabumine ja varustuse väljavõtmine Õppustel viibitud aja eest makstud toetused
%
88 85
Toitlustamine
78
93
32 34
Joonis 2. Rahulolu õppekogunemise eri aspektidega, kaitseväelaste ning kaitseliitlaste võrdlus (hinnangu väga hea või pigem hea andnud vastajate %).
kutset, mille paigutab kolme olulisema hulka 66 protsenti küsitlusele vastanutest. Kaitseliitlaste jaoks on infoallikana olulisel kohal ka Kaitseliit (kolme olulisema infoallika seas mainis seda 73%). Olulisuselt järgmiste infoallikatena nimetatakse sõpru-tuttavaid ja eelmist õppekogunemist, kaitseväelaste poolt ka kaitseväe veebilehte ja ajateenistusest saadud infot. Kui küsida, milliste infoallikate vahendusel tulevikus reservõppekogunemiste kohta teavet eelistataks saada, nimetati samuti kõige sagedamini õppekogunemise kutset (67%), millele järgnesid järgu võrra väiksema sagedusega otsepostitus (39%), kaitsevaldkonna kodulehed (30%) ja sotsiaalmeedia (24%). Enne õppekogunemist oleks õppusel osalenute hinnangul vaja rohkem infot anda eelkõige õppuste sisu, kaasavõetava riietuse/varustuse, kaitseväe antava varustuse ning saabumise/transpordi kohta. Infovajadus on keskmisest suurem esmakordselt õppekogunemisel osalenud vastajate seas. Küllap seetõttu ongi tänavuses küsitluses infovajaduse näitajad mullusest tagasihoidlikumad,
51
kuna võrreldes eelmise aasta õppusega Siili oli esmakordselt õppustel viibijate osakaal küsitletute hulgas oluliselt väiksem (vt joonis 4).
SUHTUMINE RIIGIKAITSET PUUDUTAVATESSE KÜSIMUSTESSE
Küsitluses esitati ka mitu üldist küsimust Eesti riigikaitse olukorra kohta, mida küsitakse ka perioodilises avaliku arvamuse monitooringus „Avalik arvamus ja riigikaitse1“. Peamiste ohtudena rahule ja julgeolekule maailmas nähakse endiselt Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks (kindlasti peab seda üheks peamiseks ohuks 58% küsitletutest, aasta tagasi 61%), kuid olulisuselt on sellega pea võrdseks tõusnud Islamiriigi tegevus (47%, aasta tagasi 28%) ning kolmandaks rahvusvaheline terrorism (vastavalt 39% ja 22%). Eelnevast vähemolulisemateks ohtudeks peetakse loodusressursside ammendumist ja ülemaailmse majanduskriisi puhkemist, tuumavõimekuse levikut maailmas ja Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvu.
Turu-uuringute AS-i läbi viidud elanikkonnaküsitlusega kaitseministeeriumi tellitud arvamusküsitluste sarjast „Avalik arvamus ja riigikaitse“ (sihtrühm 15-aastased ning vanemad Eesti elanikud; teostaja: Turu-uuringute AS). 2 Edaspidi nimetatakse kaitseväe üksuste koosseisus õppustel osalenuid aruandes läbivalt kaitseväelasteks või reservväelasteks; Kaitseliidu üksuste koosseisus õppustel osalenuid aga kaitseliitlasteks.
Õppusel Kevadtorm osalemiseks saadeti välja 1097 kutset ning 75,4% (827) reservväelasi ja kaitseliitlasi sai kutse õppekogunemisel osalemiseks reaalselt kätte, registreerides selle. 58,4% (641) kutse saanud reservväelastest ja kaitseliitlastest osales õppusel Kevadtorm reaalselt. Ülejäänud vabastati erinevatel põhjustel või nad ei ilmunud õppekogunemisele. Õppusel Kevadtorm osalenud reservväelastest ja kaitseliitlastest formeeriti 44,8% 2. JvBr, 35,6% TVJ, 5% 1. JvBr, 4,8% ÕV, 4,5% KL ning 5.3% muude üksuste koosseisu. Õppusel Läänetorm osalemiseks saadeti välja 1198 kutset ning 77% (925) kaitseliitlasi sai neile saadetud õppuse Läänetorm kutse õppekogunemisel osalemiseks reaalselt kätte. 63% (757) kutse saanud kaitseliitlastest osales õppusel Läänetorm reaalselt. Ülejäänud vabastati erinevatel põhjustel või nad ei ilmunud õppekogunemisele. Lisaks osales õppusel Läänetorm veel 404 kaitseliitlast Kaitseliidu kutsetega. Uuringu sihtrühmaks olid kaitseväe reservõppekogunemisel Kevadtorm osalenud reservväelased ja kaitseliitlased ning Kaitseliidu õppusel Läänetorm osalenud kaitseliitlased. Küsitlusankeeti pakuti täitmiseks õppustel osalenud uuringu sihtrühmale, kokku vastas küsimustikule 883 osalenud reservväelast ja kaitseliitlast. Kaitseväe üksuste koosseisus õppekogunemisel osalenud vastajad moodustavad koguvalimist vähemuse (40,4%), Kaitseliidu üksuste osakaal1 koguvalimis on 59,6%, kusjuures ainuüksi Pärnumaa malev moodustas vastajaist enam kui kolmandiku (35%).
1 2015. aastal küsitleti õppusel Siil 2015 lisaks reservväelastele ka õppusel osalenud kaitseliitlasi, kes moodustasid toona valimist 9%.
Ohtudena Eestile nähti eelkõige organiseeritud küberrünnakut (tõenäoliseks/võimalikuks peab seda 87%, aasta tagasi 79%). Harvemini peeti tõenäoliseks või võimalikuks rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (vastavalt 57% ja 42%), piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (53% ja 47%) ning ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt (52% ja 45%).
SÕDUR NR 1 (94) 2017
1 Mais 2016 korraldatud reservväelaste arvamusküsitlust võrreldakse siin ajaliselt lähima, märtsis 2016
ÕPPUSEL JA ARVAMUSKÜSITLUSES OSALENUTE STATISTIKA