8
ARVAMUS
Ohvitseri ja vanemallohvitseri karjäärisüsteem Kaitseväe arengu oluline alustala on selge ning kõigile arusaadav väljaõppe- ja karjäärisüsteem. Alljärgnev annab ülevaate ohvitseride ja vanemallohvitseride rollist üksuste juhtimisel ning sellest tulenevast õppekavade arenduse põhimõtetest.
K
VÜÕA lahingukool alustas 2014. aastal kahe sisuliselt uue kursusega – vanemallohvits eride keskastmekursus (VAKAK) ja vanemstaabiall ohvitseride kursus (VSAK). 2013. aastal alustati KVÜÕA-s brigaadi staabiohvitserikursuse läbiviimisega. Tulenevalt kaitseväe vajadustest arendatakse meil süsteemselt vanemallohvitseride baas(põhi) kursust, ohvitseride põhi kursust ja keskastmekursust. Kuigi arendustegevustesse on kaasatud kogu kaitsevägi, jäävad siin vahel mõned otsused ebaselgeks, tekitades segadust ja vääraid ootusi.
RESERVVÄGI JA SÕDA
SÕDUR NR 2 (83) 2015
Need kaks mõistet määravad ohvitseride ja allohvitseride ettevalmistuse ning karjäärisüsteemi peamised põhimõtted. Kogu meie rahuaegne struktuur ja isikkoosseis on üles ehitatud nii, et ohu korral suudaksime reserv- ja tegevväelastest koosneva kaitseväega (sh Kaitseliit) tegutseda sõjalistes operatsioonides. See tähendab, et suurel hulgal praegustel rühma või kompanii taseme juhtidel tuleb sõja ajal juhtida astme võrra suuremaid allüksuseid. Maaväe sõjaaja struktuurides näeme tegevväelaste ameti kohti enamasti alates kompanii tasandist. Seepärast tuleb meil nii ohvitseride kui ka allohvitseride põhikursustel pöörata tähelepanu just kompanii tasemele. Kuna kogu meie rahuaegne isikkoosseis on konkreetse sõjaaja paigutusega, siis meil sisuliselt puudub reserv nende ametikohtade täitmiseks kaotuste korral. Loomulikult saab seda teha nii aja- kui ka tegevteenistuses ettevalmistatud reservväelaste baasil, kuid esimesena peavad tühjaks jäänud ametikoha ülesandeid täitma ikkagi tegev-
Martin Herem KOLONEL KVÜÕA ÜLEM
väelased. Seega peab praeguste juhtide ettevalmistus võimaldama vähemalt relva- ja väeliigi sisest horisontaalset rotatsiooni ning tasemeõppe keskendumine sõjaväelisele juhtimisele on paratamatu.
OHVITSERI JA VANEMALLOHVITSERI TÖÖJAOTUS Paratamatu on ka ohvitseri ja allohvitseri koostöö allüksuste juhtimisel. Ohvitser on kõrgharidusega sõjaväeline juht. Tema peamine roll on teha oma sõjaväelise kõrghariduse baasil otsuseid, kavandada üksuse tegevust. Et iga otsus tuleb vastu võtta sisuliselt uues keskkonnas, siis kõrgharidusest tuleneva keskkonnatunnetuse oskuse tõttu ongi just ohvitser otsustaja. Enamasti tuleb ohvitseril pärast otsuse langetamist jälgida üksuse tegevust ja tulemuste põhjal kas muuta tegevusplaani või hoopis jätkata järgmise tegevuse planeerimisega. Siin kasutabki ohvitser juhtimises allohvitseri. Allohvitser on kutseharidusega sõja väeline juht. Tema sõjaväeline ettevalmistus peab võimaldama ellu viia ohvitseri kavandatut ehk otsust. Allohvitser
Maaväe sõjaaja struktuurides näeme tegevväelaste ametikohti enamasti alates kompanii tasandist.
osaleb oma hariduse ja kogemuste alusel ka otsustamise protsessis, kuid tema peamine roll on otsustamise toetamine ja otsuse elluviimine. See nõuab aga all ohvitserilt sõjalises osas väga sarnast ettevalmistust ohvitseriga. Kuigi tihti peetakse allohvitseri rolliks drillide läbiviimist, üksikvõitleja õpetamist ja tagalaküsimuste lahendamist, langeb sõjaajal talle oluliselt suurem vastutus. Nii õppustel kui ka välismissioonidel on kõik ohvitserid kogenud olukorda, kus üks ülesanne on täitmisel, kuid järgmist tuleb juba planeerida. Just siin avaldub allohvitseri peamine roll – jätkata allüksuse juhtimist kavandatud plaani raames, andes ohvitserile võimaluse tegeleda uue plaani väljatöötamisega või käesoleva plaani kulgemise jälgimisega. Nii ei käi see ainult maaväe kompaniis, vaid kõigis väeliikides ja igal tasandil. Kuigi pataljoni veebel ei võta üle pataljoni juhtimist lahingus, peab ta suutma juhtida teatavaid pataljoniülema käivitatud ja kavandatud protsesse just pataljoni tasemel. Selline põhimõte seab üsna konkreetsed nõuded karjäärisüsteemile. Nii ohvitseride kui ka allohvitseride suunamisel järgmise taseme kursusele on vaja silmas pidada vastavat juhtimistasandit ja sellega kaasnevaid ülesandeid, millega konkreetne isik tegelema hakkab. Samuti tuleb senise teenistuse põhjal hinnata iga isiku omaduste sobivust järgmise tasandi ülesannete täitmiseks. Teenistusstaaž ja auastme vanus on küll olulised, kuid veelgi tähtsamad on kaitseväe vajadused ja isikuomadused.
OHVITSERIKARJÄÄRI HARGNEMINE Kui kõik allohvitserid peavad järgmisele juhtimistasandile liikumiseks läbima samad tasemekursused, siis ohvitseride puhul tuleb üsna pea sisse erinevus. Pärast põhikursust ja sellele järgnevat teenistust saab ohvitser valida, kas jätkata keskastmekursusel või nooremstaabiohvitseri (NSOK) ja brigaadistaabiohvitseri kursusel (BSOK). Valiku teevad küll ülemad, kuid oma osa on ka kandidaatidel. Esiteks ei soovi iga ohvitser või allohvitser liikuda kõr-