Issuu

ARVAMUS

Termiidid ja sipelgad Lugeja võib julgelt tõmmata paralleele telesarjaga „Apelsinid ja kartulid”. Seda ei tarvitse olla küll näinud (ega minagi), aga osatakse kindlasti küsida: kumb sina oled?

SÕDUR NR 2 (77) 2014

estlased teavad (ja seda enam murukamaral kõhutavad sõjaväelased) sipelgatest rohkem kui termiitidest, sest viimaseid meie kliimas ei leia. Tundmatus on ehk ka huvipakkuvam. Ehk … Sest teine lahendus on võõrast karta ning see kiirelt maha lüüa. Kumb sina oled? Aastal 2006 astus minu juurde üks särtsakas tütarlaps, tutvustas end filoloogina ning uuris, kas taktika õppetoolil oleks anda terminoloogiakomisjonile tõlkimist vajavaid võõrkeelseid sõjandusalaseid termineid. Tõdesin, et süsteemset loendit kohe pakkuda pole, aga nädalaga esitan küll midagi. Külaline uuris, et mitu tuleb, aga kohkus mu vastusest. Selgitas siis: „Ma arvasin, et paarkümmend. Aga paarsada … See on ju aastatöö.” Tööd oli rohkem kui aastaks, sest kaitseministeeriumi ellu kutsutud terminoloogiakomisjon saab sisendeid kogu ministeeriumi haldusalast, sealhulgas ka erialasest tõlkekirjandusest. Nende töö ei lõpegi – keel areneb. 2013. a novembris toimus sõjandusterminoloogia konverents, aga et samal ajal osalesin kaitseväe juhataja teabepäevadel, siis ühitasin need enese jaoks sellega, et loendasin sealsete esitluste terminieksimusi. Sain üle kümne korduva vea nii sõnavormilise poole pealt kui ka väärkasutusest definitsioonist lähtuvalt. Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid on öelnud, et koostöö algab tesaurusest – tuleb koostada mõtete avaldamiseks kasutatavate sõnade loend, mille tähendust me peame teadma. Tõesti, üksteisest arusaamiseks tuleb ühtlustada sõnavorm ja tähendused. Tüüpilisem argumentatsioon sõjandusalaste uudisterminite omaksvõtu vastu on olnud veidrate assotsiatsioonide teke. Ent tihti on need väga subjektiivsed, sest oma vaatevinkel piiritletakse, lähtutakse kitsalt spetsiifilisest funktsioonist või siis ühest relvaliigist. Vähesed näevad terminivalikul väeliikide seoseid,

Enno Mõts KOLONELLEITNANT KIRDE KAITSERINGKONNA ÜLEM

sh sõjapidamistasandeid läbivalt. See nägemine on aga vaieldamatult parim eelnimetatud terminoloogiakomisjonis. Mu terminikorrektiive on tagasi lükatud ka sõnadega: „Olen lõpuni kaevikus!” Sellise dialoogipöörde osas ma loomulikult taandusin. Mida siin omadega sõdida – pealegi ju rahuaeg … Samuti on mult eraviisiliselt küsitud, kas eestikeelse terminoloogia juurutamine pole sootumaks kuritegelik, sest risk liitlastega teineteist mitte mõisa võib lahinguväljal ohtlikke olukordi tekitada. Kuidas teie sellele vastanuks? Mina rääkisin sellest, et Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit on siiski reservarmee ... Ühelt poolt ma näen eelnimetatud küsimuse loogikat, teisalt aga ei mõista selle piiratust eestluse osas. Ega hariduse osas. Lisaks sellele ei ole valuprobleem ainuüksi eesti oma terminoloogias, vaid terminite ja nende määratluste teadmises üleüldse. Seda ka ingliskeelses sõjandus sõnavaras. Küllalt on juhtumeid, kus ei osata üheselt selgitada võõrkeelset terminit ja räägitakse üksteisest mööda. Eestikeelne sõnavara tagab kaitsejõududele aga muuhulgas ka kandvama arengu platvormi oma sõjateaduseks, sest see viimane ei ole seotud ainuüksi sõjaväevormi kandjatega. Just laiapindse riigikaitse eesmärke täitvalt tuleb avada end rohkem kaasmaalastele tsiviilsektoris, et teadmisi jagada. Militaarne isolatsioon on ohtlik, sest toob stagnatsiooni, ja see on mandumise vundament.

MIS ON MIS? Kaitseväe juhataja on välja andnud käesoleva aasta direktiivi ning ligipääsejad loevad välja rohkelt raskuskeskmete

nimetamist. Mida selle all silmas peetakse? Erinevatest administratiivdokumentidest ja õppuste lahingukäskudest võib koondada nimekirja terminitest, mille kasutusõigsus on tekitanud segadust: eelnimetatud raskuskese, lisaks raskuspunkt, peamine jõupingutus, põhi raskus, põhirõhk, põhipingutus. Mis on mis, ja milline on korrektne? Ingliskeelne termin centre of gravity on eestikeelse vastega raskuspunkt (eelistermin), või sünonüümina raskuskese; main effort’i eestikeelne korrektne vaste on põhipingutus. Need ei ole sama tähenduslikud, vaid väga erinevad, samas on nende õige mõistmine manööversõja ja ülesandekeskse juhtimise seisukohalt ülioluline. Siin tuleb ka tõdeda, et mõistmiseks ei piisa ainult definitsiooni pähetuupimisest – teadma peab teooriat nende mõistete rakendusest. „Üksuste lahinguvalmiduse hindamise juhend”, kinnitatud 2013. a, nimetab missiooni, esmaülesannet ja ülesannet. Kontekst annab mõista, et peetakse silmas ühte ja sama. Lisaks on kaitseväes käibel liitsõna peaülesanne. Otsides tuge ametlikest terminitõlgetest, on aga lahend järgmine: ingliskeelne mission on eesti keeles põhiülesanne, task on ülesanne. Teisi valikuid ei peaks kasutama, sest vajame ühese tähendusega termineid! Erinevalt ilukirjandusest ei seisne sõjandussõnavara kategooriline ilu mitmekesisuses (sh sünonüümides), vaid selle lihtsuses ja ühetimõistetavuses. Viimane on ülioluline tegur lahinguväljal, et kiirendada tegutsemist. Kõik need korrektsed vasted leiab terminikomisjoni hallatavas e-keskkonnas, aadressil termin.eki.ee/militerm. Sealt leiab ka nimetused ja määratlused väga olulisele terminikomplektile, millega määrata üksustele ülesandeid – lahingutoiminguid. Tahaks rõhutada, et nende sisuline tähendus ei ole ühe sõjanduskauge filoloogi väljamõeldis, vaid need on defineeritud STANAG 2287-ga. Levinud ekslik kasutus on näiteks terminile hõivama, sest tihti peetakse selle all silmas ingliskeelset vastet seize. Viimase korrektne tõlge on aga vallutama, sest hõivamine tähendab midagi muud. Niisiis – omakeelse sõjandusterminoloogia loomise vajaduse on ilmsel-