__MAIN_TEXT__

Page 1

Puhja Kooli infokiri nr 2 MÄRTS 2018

Teine kolmest õppejuht Riin Massur

Teine kolmandik 2017/2018 õppeaastast on läbi saanud. Advendiajast emakeelepäevani kestnud õppeperioodi on mahtunud hulganisti põnevaid sündmusi, meeldejäävaid hetki, ülevaid emotsioone, mis kõik omal moel rikastasid 12 koolinädalat. Veel paremaks saamise õhinas panustasime tublisti õppetegevusse, koostegemisse ja organisatsiooni arengusse. Teise trimestri mosaiiki mahuvad kirevad killud meile kõigile olulistest tähtpäevadest - jõulud, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, vastlapäev, sõbrapäev, emakeelepäev. Erksaid toone argipäeva lisasid kohtumised tegusate ja tuntud inimestega Eestist ja kodukandist. Õppimisele andsid värvi põnevad õppekäigud ja -programmid ning enese proovilepanek võistluspinges. Toimusid meie traditsioonilised ettevõtmised - talilaager, sügisel kooli tulevatele laste infopäev, isamaaline festival.

Rõõmu ja rahuolu pakkusid õpilaste panus ürituste läbiviimisesse, huvitegevusse ja loovtöödesse, mida on kindlasti toetanud õpetajate initsiatiiv ja meisterlik suunamine. Oleme tegijaid märganud, tänanud ja tunnustanud. Infokirja “Trimester” teine number on värvikirev mosaiik meie tegemistest, mis sai kokku tänu heale koostööle ja aktiivsele kaastööle. Head lugemist!

Nelja asemel on nüüd viis direktor Päivi Märjamaa

Vaatamata haridusinimeste ammusele veendumusele, et pingutus ja puhkus peaks iga õppeaasta lõikes korrapärasemalt jagunema, jõudis viie vaheaja süsteem alles 2017. aasta sügisel meie üldhariduskoolidesse. Muutuse poolt rääkis fakt, et praegused kevadise poolaasta õppeperioodid olid väga pikad, mõlemad kümme nädalat, mis meid kõiki väga ära väsitasid. Sügisperioodide pikkus oli palju talutavam - vastavalt seitse ja kaheksa nädalat. Uue süsteemi vastu on kuuldavasti küll asjaolu, et see võtab meilt väidetavalt vähemaks kõige vaheajaväärsema aja - suve päevi, aga samas jaguneb õppeaasta mõistliku pikkusega juppideks. Selles numbris:

Oleme tänaseks teise trimestri seljatanud ja ees ootab 6+6 nädalat õpet päris õppeperioodi lõpuni. Kas ei tundu tore, et kuue väsitava töönädala järel ootab uuesti ees priske nädalane paus? Kohustust kehtestatud vaheaegu järgida tegelikult polegi. Koole julgustatakse lihtsalt harjunuks saanust erinevaid võimalusi katsetama ja proovima. Meie oleme siiani rahul oma trimestrisüsteemiga ja võtsime huviga riikliku pakkumise vaheaegade osas vastu. Momendil jätkame töötamist teadmisega, et õpe koolis ei kesta kauem kui jaanipäevani ja et kool algab ikka 1. septembril.

Edukad õppetöös

2

Tunnustame

3

Võistlused

4-5

Õppekäigud ja - programmid

6-7

Loengud ja külalised

8-9

Üritused

10 - 16

Loovtööd

19

Organisatsioonid

20 - 21

Ettevõtmised ja algatused

22 - 25

Erilised huvipunktid: 

Täname ja tunnustame

Hoiame uksed lahti

Paneme end proovile

Aktiivsed noored

Põnevad ettevõtmised

Uued algatused


TRIMESTER

Leht 2

EDUKAD ÕPPETÖÖS Ii KLASS Revo Raimo Ebral, Margit Hunt, Sabina Kraineva, Keili Kübe, Mariann Leppik, Steven Sõmer, Christiane-Rose Lodeson, Kert Arras, Kärt Hannus, Risto Pedajas, Tarvi Peedo, Taimar Perdel, Denis Stailovski, Laura Säde Ik KLASS Johannes Finstad, Greete Kiisk, Linda Leemet, Johan Lääne, Ats Paavel, Mia Lota Parts, Rait Põldre, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rõõm, Annbel Marie Tamm, Raiko Tammi, Mia Marleen Krõlov, Olimar Kõiv, Ann Muutra, Kevin Olefirenko, Maikel Olefirenko, Getter Raudjalg, Thalia Rätsepp, Robin Vänzel II KLASS Anete-Liis Kingsepp, Ketlin Kumari, Anna Leemet, Karolin Nurk, Lisandra Pärnamets, Irmeli Rokka, Saskia Rokka, Eliise Heinsoo, Laura-Lii Hendrikson, Kevin Hoolemaa, Maria-Helga Järvis, Kevin Jõgi, Andreas Kasemets, Aleksander Kuznetsov, Linde Leetberg, Deliisa Raamets, Varvara Raud, Anneliise Raudsepp, Revo Räis, Ilja Sinkonen, Carola Soo, Lili Vänzel III KLASS Anete Mirell Lauri, Denis Judin, Lidia Kristina Kähara, Marit Kütt, Mario Kütt, Mia Laaneväli, Karoli Lamp, Laura Neeme, Jass Norman, Sander Portnov, Markus Raid, Angela Rendla, Andris Tammi, Steffi Maarja Tiits, Karl-Joosep Tomson, Karl-Martin Villako IV KLASS Herta Heinaru, Laura Pallon, Linda Marie Finstad, Kärola Jõgi, German Jürgenthal, Miguel Krainev, Keneli Pallon, Alesja Turovskaja, Anete Vozijan V KLASS Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Karla Mets, Kenno Platonov, Saara-Lee Raide, Elis Vozijan VI KLASS Lisett Laurson, Pille-Riin Maal, Mari-Ann Mustonen, Triine Uibokand, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks VII KLASS Robin Massur, Ksenia Katšalova, Keitlyn Mahla, Siim Muutra VIII KLASS Maria-Elise Poom, Kristyn Pukki, Paul Jean Otto Faucheux, Sandra Gorbunov, David Kallas, Anastasia Puzakova, Annabel Rõõm, Rasmus Uibokand IXs KLASS Markus Maal, Merlina Pajuste, Johanna Tomson, Liliaana Tooming


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 3

TUNNUSTAME Vabariigi aastapäeval tunnustab juhtkond õpilasi ja õpetajaid silmapaistva tegevuse eest möödunud kalendriaastal. Viimast korda anti välja ka Puhja valla tunnustused.

RIIN SAADJÄRV Õpilaste lemmik 2017 REBEKA KÄPA Initsiatiivi ja vastutuse võtmise eest koolielus.

ARGO REINHOLD

LEA JÄRV Isamaaliste ürituste korraldamise eest.

Suurim muutuja 2017

MIRJAM ELESSAWI Julguse eest otsida oma juuri Eestis.

TRIINU VAKMANN Südamega tehtud töö ja tänuväärsete algatuste eest koolielus.

PUHJA KOOLI MUDILASKOOR JA LASTEKOOR Puhja valla Aasta tegija 2017

KERSTI AADUSOO Puhja valla Aasta inimene 2017


TRIMESTER

Leht 4

VÕISTLUSED Tarkade ja osavate võistlusmäng klassiõpetaja Lea Järv

Neljapäeval, 18. jaanuaril toimus maakondlik võistlusmäng II klasside õpilastele, seekord Konguta Koolis. Õpilased lahendasid erinevaid teemavaldkondi (loodus, Eesti, lastekirjandus, liiklus ja turvalisus) käsitlevaid nuputamisülesandeid. Toimus liikumisülesanne ja loovustöö. Võistlusmängul osales 18 Tartumaa kooli. Puhja Kooli II klassi meeskond saavutas I koha. Edukad võitjad olid Linde Leetberg, Anna Leemet ja Irmeli Rokka.

Valentine´s Day inglise keele õpetaja Riin Saadjärv

Sõbrapäeva eel toimus Lähte Ühisgümnaasiumis neljanda klassi õpilastele mõeldud inglise keele teemapäev “Valentine’s Day”. Meie kooli õpilased Herta, Ruuben ja German said üheskoos teiste meeskondadega proovile panna oma ingliskeelsete laulude tundmise oskuse, treenida võõrkeelse teksti meeldejätmist ja kujundada plakati heade soovidega sõpradele ja kaaslastele. Parajaks väljakutseks oli ka enese tutvustus ürituse alguses, mis tuli teha inglise keeles. Ürituselt saadud väärtuslikud kogemused ja head emotsioonid aitavad kindlasti kaasa võõrkeele õppimise vajalikkuse tunnetamisele ning annavad mõnusa stardipositsiooni järgmiste sarnaste ettevõtmiste jaoks.

Nutisport matemaatikaõpetaja Merle Lint

III etapi parimad tippspordis: 1. klass – Johan Lääne (piirkonnas 6.koht, Eestis 17.koht 3. klass - Sander Portnov (10./57.koht) 5. klass - Teet Šiffer (15./96.koht) 6. klass – Pille-Riin Maal – (1. /48.koht) III etapi parimad rahvaspordis: 2. klass - Karolin Nurk (8./52. koht) 8. klass - Maria-Elise Poom (6./58.koht) IV etapi parimad tippspordis: 1. klass – Johan Lääne (piirkonnas 1.koht, Eestis 8.koht), Raiko Tammi (2./14.koht), Olimar Kõiv (7./25.koht), Linda Leemet (10./40.koht) 3. klass - Sander Portnov (8./39.koht ) 5. klass - Karla Mets (8./137.koht) 6. klass - Pille-Riin Maal (6./82.koht) 8. klass - Maria-Elise Poom (piirkonnas 2.koht), David Kallas (3.koht.) IV etapi parimad rahvaspordis: 1.klass - Hugo Oskar Reinomägi (8./36. koht), Johan Lääne (8./38.koht) 3. klass - Sander Portnov (6./22.koht), Mario Kütt (9./50.koht) 6. klass - Pille-Riin Maal (6./83.koht)

I-IV etapi kokkuvõttes parimad tippspordis: 1.klass - Johan Lääne (piirkonnas 1.koht, Eestis 6.koht), Raiko Tammi (2./12.koht), Olimar Kõiv (8./27.koht), Kevin Olefrenko (15./55.koht), Hugo Oskar Reinomägi (17./60.koht), Linda Leemet (21./72.koht), Annabel Tamm (26./89.koht) 2. klass - Karolin Nurk (15./61.koht) 3. klass - Sander Portnov (13./57.koht) 5. klass - Karla Mets (14./98.koht) 6. klass - Pille-Riin Maal (1./60.koht) 8. klass - Maria-Elise Poom (piirkonnas 4.koht) I-IV etapi kokkuvõttes parimad rahvaspordis: 1. klass - Johan Lääne (3./15.koht), Raiko Tammi (9./40.koht), Kevin Olefrenko (17./67.koht) 2. klass - Karolin Nurk (17./74.koht) 5. klass - Karla Mets (10./46.koht), Teet Siffer (14./64.koht) 6. klass - Pille-Riin Maal (3./75.koht) 8. klass - Maria-Elise Poom (4./89.koht)

Känguru 15. märtsil toimus maailma populaarseim matemaatikavõistlus Känguru, mille eesmärgiks on mänguliste ülesannete kaudu populariseerida matemaatikat. Meie koolist osales võistlusel 50 õpilast 1.-9. klassini. Ülesannete lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 minutit. Tulemused saabuvad kooli kevadel, arvestust peetakse õpilaste kohta individuaalselt.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 5

VÕISTLUSED, OLÜMPIAADID Vene keele veebiviktoriin 21. veebruaril toimus Tartu maakonna IX klassidele vene keel veebiviktoriin „Eesti 100“, kus osales kokku 22 võistkonda, Puhja Koolist 3 võistkonda. Lõpparvestuses saavutasid: 3. koha - Ott Mets, Jako Variksaar, Andri Järvis, Markus Maal; 10. koha - Rauno Hinto, Rennet Kala, Kristo Tamm, Johanna Tomson; 17. koha - Merlina Pajuste, Käti-Eliise Tobre, Karita-Kristin Leinus, Liliaana Tooming. Õpilasi juhendas vene keele õpetaja Silja Lipping.

Spelling Bee 8. märtsil toimus Ülenurme Gümnaasiumis inglise keele maakondlik võistlus “Spelling Bee”. III klassi võistkonnda kuulusid - Anete Mirell Lauri, Sander Portnov, Mia Laaneväli, Markus Raid. Õpilasi juhendasid Mairi Puurits ja Kadri Raudsepp.

PANEME END PROOVILE Koolitants 18. veebruaril toimus Tartus Koolitants 2018 võistluse eelvoor, millest võtsid osa ka meie tantsuringi tublid tantsijad tantsuaga „Päästke noored hinged“. Õpilasi Passel.

juhendas

Mariko

Olümpiaadid Emakeel 26. jaanuar - Ülenurme Gümnaasium XIs klassi õpilane Ott Mets saavutas 9. koha, juhendaja Ulve Pedastik. Matemaatika 7. veebruar - Nõo Põhikool VII klassist osalesid Robin Massur ja Matvei Raud, juhendaja Ave Külter. VIII klassist osales Helli Ilves, juhendaja Merle Lint. 10. märts -Lähte Ühisgümnaasium 4. koha saavutas VI klassi õpilane Pille-Riin Maal juhendaja Merle Lint IV klassist osalesid Herta Heinaru ja Anete Vozijan, õpetaja Ave Külter. Ajalugu 10. veebruar - Lähte Ühisgümnaasium VIII klassist Maria-Elise Poom saavutas 8. koha. VI klassist osalesid Elisabeth Veiler ja Maris Karu. 9. märtsil oli maakondlik ajalooviktoriin Rõngu Keskkoolis. Osales V klassi võistkond - Ragnar Hendrikson, Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide, Elis Vozijan, kes jäid jagama 3.-4. kohta. Õpilasi juhendas Kersti Aadusoo.


TRIMESTER

Leht 6

ÕPPEKÄIGUD JA –PROGRAMMID III klassi õppekäigud klassiõpetaja Maire Sepp

Õppekäik ettevõtluskülla 11. detsembril külastas 3. klass Tartus ettevõtlusküla ja osales mängus „Ettevõtlik pere“. "Ettevõtlik pere" on perekonna majandamist, ettevõtlust ning rahatarkust õpetav rollimäng algklassi lastele. Õppe-eesmärgid olid järgmised: õpilane oskab kasutada isiklikku raha ning mõistab sularaha ja pangakonto olemust; saab aru säästmise vajalikkusest ning teeb vahet soovidel ja vajadustel; laps saab aru, et raha saamiseks on vaja anda oma panus ning kogeb, et edu aluseks on meeskonnatöö. Ettevõtlusmäng oli jagatud etappideks, kus igale tegevusele järgnes analüüs koos juhendajaga, kes aitas märgata võimalikke probleeme ja innustas lapsi katsetama võimalikke lahendusi. Meeskonnana toimides õpiti paremini tundma nii iseennast kui ka kaaslasi. Õpilased olid vaimustuses, sest tegevus oli eluline, huvitav ja õpetlik.

Loomad ja nende jäljed 3. klassi õppeprogramm „Loomad ja nende jäljed“ toimus 15. detsembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Õpilased tutvusid Eesti loomadega, nende eluviisi, toitumise ja jälgedega. Uurisid loomade nahku, koljusid ja tegevusjälgi, koostasid loomade jäljeraamatu. Lisaks külastasime loodusmuuseumi püsinäitust “Maa.Elu.Lugu.“ ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks pühendatud „Eesti taimevaramu“ näitust. Õpilased said ka lähemalt tutvuda eksootiliste lemmikloomadega loodusmuuseumi elavnurgas. Seal elavad kilpkonnad, maod, ämblikud, roheleegun. Tegemist oli väga toreda koolipäevaga.

Õppepäev teaduskeskuses Ahhaa 12. veebruaril käisid 3. klassi õpilased Tartus teaduskeskuses Ahhaa õppepäeval “Elekter”. Sissejuhatuseks vaatasime elektrivoolust videot, tutvusime mõistetega vooluallikas, juht, mittejuht, elektrivool, pinge, vooluring jms. Saime teada, et praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Rühmatööna meisterdasime köögi -ja puuviljapatareisid, koostasime vooluringi, lahendasime elektriga seotud uurimusülesandeid, kasutades ekponaate, Ahhaa energiarada ja muid lisavahendeid. Vaatasime teadusteatri etendust “Särisev elekter”, kus põnevate katsetega pöörati ennekõike tähelepanu sellele, kui huvitav ja kui ohtlik elekter olla võib. Teatris võeti luubi alla meid kõiki ümbritsev salakaval elekter. Alustasime staatilisest elektrist ja jõudsime mänguliselt tehnikaimedeni ja sealt ohutust puudutavate küsimusteni. Mida teha, kui äikeselise ilmaga juuksed püsti tõusma kipuvad? Miks on juhtmetele vaja isoleerkihti ja kas inimest on võimalik kasutada juhtmena? Kõik need ja paljud teisedki vastused leidsime üheskoos just Ahhaa elektriteemalises teadusteatris! Õpioskustest tähelepanu all enesejuhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. Programm oli vaheldusrikas, praktiline ja huvitav.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 7

ÕPPEKÄIGUD JA –PROGRAMMID Jõulukambrid klassijuhatajad Maire Sepp, Riin Saadjärv Enne jõule osalesid 3. ja 4. klass Eesti Rahva Muuseumi jõuluprogrammis "Jõulukambrid". Programm algas üliõpilasteatri etendusega "Imede ilm", kus rahvajuttudest inspireeritud lood kanti ette helide ning liigutuste keeles. Nii nagu valguse saab kustutada toast, püüti jutustatavast loost ära võtta laused selleks, et teada saada, mis sünnib inimeste meeltes. Laval kohtusid üksteisega inimlaps ja loomad, puud, taimed, linnud ja võib-olla tondidki, sest see on ju „vana aja eesti imede ilm“. Seejärel liiguti orienteerumismänguga läbi ERM-i näitusesaali soome-ugri rahvaid tutvustava majaosa juurde, kus esimese ülesandena kuulati eesti sugulaskeeli ning püüti ära arvata kõlavate sõnade tähendust. Lapsed olid sõnade äraarvamisel osavad ja nutikad. Tore oli tõdeda, et eesti keelega sarnaseid keeli võib kohata meie kodust väga kaugelgi. Osalemine töötoas, mis tutvustas mari rahva traditsioonilisi jõulukombeid, pakkus palju meisterdamisrõõmu ja mängulusti. Mõlemad klassid veetsid muuseumis toreda päeva jõulumeeleolus.

Kummitustuur Toomemäel 7. klassi klassijuhataja Ulve Pedastik Alati on põnev midagi uut teada saada. Mõnikord on uus teadmine unustatud vana. Muistendeid, legende ja õuduslugusid teavad ning tunnevad paljud. 7. ja 6. klassi õpilased käisid Tartu Toomemäel kummitustuuril, et näha ja ehk ka kuulda, kas kummitused on ikka olemas. Uidates Tartu Toomemäel giidi seltsis, kes erinevate kohtade juures jutustas just selle paigaga seotud lugusid, oli huvitav ja kaasahaarav. Jalutuskäigul Toomemäel ja selle ümbruses tulid jutuks nii Eesti Rahvaluule Arhiivist pärinevad vanad muistendid kui kaasaegsed kummituslood. Lood Toomkirikusse sissemüüritud tütarlapsest ja nõiutud kuningatütrest, rahutust enesetapja vaimust ja Tartu Valgest Daamist said hetkeks justkui elavaks. Toomemäel asunud endiste ajalooliste kliinikutega seotud õõvastavad lood lisasid kõigele humoorikat põnevust. Ilm oli sel päeval küll sombune ja vihmane, kuid meile meeldis.

Õppekäigud Kiidjärvele loodusainete õpetaja Triinu Vakmann Õpetaja Triinu Vakmanni eestvedamisel osalesid 1i ja 1k klasside õpilased veebruaris RMK Kiidjärve külastuskeskuse loodusharidusprogrammis “Ütle Sina, missugune on talv!”. Ahja jõe ääres, Roiupalu matkarajal uuriti koos loodusgiidiga, millised on loomade tegutsemisjäljed talvel. Uudistati rähni sepikoda, loomade pabulaid ning otsiti puukoore alt üraskeid. Lapsed said katsuda krokodillipuud ning võtta lumedušši. Külastuskeskuse ruumides pidasime pikniku ning värvisime loomapilte. Saime veel katsuda rebase käppa ning metskitse sõrga. Koolis tegime veelkord kokkuvõtted õppekäigust ning mängisime viktoriini. Nii õpilastel kui õpetajatel oli looduses tore ja huvitav õppida!


TRIMESTER

Leht 8

LOENGUD JA KÜLALISED Loeng reformatsioonist ajalooõpetaja Kersti Aadusoo 7. detsembril toimus VII ja VIII klassile loeng “Martin Luther ja reformatsioon. Reformatsiooni mõju Eestile”. Külalislektor Taime Põld andis põhjaliku ülevaate reformatsiooniteemalisest kirjandusest ning tutvustas lühidalt Martin Lutheri elulugu, reformatsiooni põhjusi ja luteriusu põhitõdesid. Ülevaade anti ka reformatsiooni toimumisest Eestis. Ühele õpilasele anti võimalus ette lugeda ka gooti kirjas olevat teksti.

Suusad kooli! 19. detsembril oli Puhja Koolis rõõmus päev, sest meile sai osaks tore üllatus - Team Haanja treener Anti Saarepuu tõi meie koolile kingituseks suusavarustuse 20 õpilasele. Sarnase kingituse osaliseks on Eestis saanud ainult 5 kooli. Uut varustust testiti veebruari ja märtsi kehalise kasvatuse tundides.

HOIAME UKSED LAHTI

Kohtumine Elva vallavanemaga

Tervislik toitumine klassiõpetaja Kadri Raudsepp 20. detsembril oli Ik klassil külas ravimiameti peadirektori asetäitja dr Katrin Kiisk, kes rääkis õpilastele tervislikust toitumisest. Dr Kiisk rõhutas, et on oluline toituda mitmekesiselt ning kindlasti süüa lõunat koolis. Õpilased rääkisid oma lemmiktoitudest, esitasid kolme päeva kohta toitumispäeviku ning arutlesid, mis on hommikusöögiks kasulikum, kas võileib või krõbinad. Meelde jäi ka see, et A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust, B-vitamiini puudus väsimust ja päikesevitamiini (ehk D-vitamiini) peaksid tarbima talvehooajal kõik.

Jõuluvaheaja eel (21. detsembril) kohtus meie kooliperega Elva vallavanem Toomas Järveoja. Vallavanem rääkis oma elust, karjäärist, ühinenud Elva omavalitsusest ja tänastest ametikohustustest. Õpilasted esitasid vallavanemale palju küsimusi, mida jäi varuks ka järgmisteks kohtumisteks.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 9

LOENGUD JA KÜLALISED E-külalistunnid

Siseloo pealkiri

haridustehnoloog Riin Saadjärv Kohtumine Elva meie vallavanemaga Uue aasta alguses osalesid mitmed kooli klassid e-külalistundides, mis sellel korral olid pühendatud tehnoloogia arengule ja tehnoloogia rollile meie elus. 1. k klass kuulas peaminister Jüri Ratase loengut e-Eestist ning püüdis koos Lottega ette kujutada, kuidas saada leiutajaks. 3. klass sai e-loengust "Kuidas töötab isejuhtiv auto?" teada, et suure tõenäosusega ei pean nemad enam kunagi auto juhtimiseks juhiluba omama ning 4. ja 5. klass arutles pärast loengut "Kuidas töötab marsimaja?" elu võimalikkuse üle väljaspool meie koduplaneeti. Sellest, kuidas kõikidest suurtest ideedest võib sündida midagi tõeliselt ägedat, said 2. ja 5. klassi õpilased teada Jana Pavlenkova e-külalistunnist "Kuidas tehnoloogia maailma muudab?". 8. klass kuulas e-külalistundi "Kuhu areneb tehnoloogia?" 9. klass mõtles aga koos tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaaga selle peale, kuhu võib areneda nutitelefon ning kas meie kasutajatena juhime nutimaailma või juhib nutimaailm meid. Kõik tunnid pakkusid osalejatele arutlusteemasid ka pärast loengu lõppu ja panid mõtlema nii tehnoloogia arenguga seotud võimalustele kui ka ohtudele. Oli tore vaheldus tavapärasele õppetööle.

Märt Treieri loeng 31. jaanuaril toimus ajakirjanik Märt Treier liiklusohutusalane riskivältimise koolitus-loeng “Georgi ja Kaspari lugu”, millest said osa 7. ja 9. klassi õpilased. Koolitaja kaasahaarav esinemine ja mõtlemapanev teema panid kuulajad riskikäitumise võimalike tagajärgede teemal mõtlema. Loodetavasti on lood elust õpetlikud ja meenuvad noortele hetkel kui nad sarnaste olukordadega silmitsi on.

Hull Teadlane koolis 2. veebruaril külastas Puhja Kooli Hull Teadlane, kes kutsus lapsi avastama ja saama sõbraks teaduse ning teadlase tööga. Hull Teadlane selgitas, kuidas tekivad taevas pilved, miks soojas vees lahustuvad ained kiiresti, miks on mõistlik eelistada kraanivett pudeliveele jne. Hullu Teadlase õpitoas osalesid õpilased 1. ja 2. klassist.

Veeohutusloeng klassiõpetaja Kadri Raudsepp 13. veebruaril külastas Ik klassi päästeametnik Johannes, kes rääkis õpilastele veeohutusest. Veega kaasnevad ohud pole vaid suviste rannamõnudega seotud, ka talvisel aja tõmbavad kinnikülmunud veesilmad laste tähelepanu ning meelitavad jääd uudistama. Õpilased said ülevaate nii talviste kui ka suvise ohutusreegite osas. Saime näha jäänaaskleid, uurida päästevesti, arutlesime rannas käitumise reeglite üle. Saime teada, et jää hakkab kandma alles 10 cm paksusena ning ka siis võivad tekkida ohtlikud mõrad või olla külmumine ebaühtlane. Õpilased olid aktiivsed ning heade eelteadmistega, loodetavasti tagab tunnis õpitu neile turvalise vee ääres viibimise.


TRIMESTER

Leht 10

ÜRITUSED DETSEMBRIS II klassi külaskäik klassiõpetaja Lea Järv On alati tore ja põnev kohtuda teiste koolide õpilastega ja teada saada, kuidas nemad toimetavad. Meie kooli II klass käis külas Descartes´i Koolis 1. detsembril 2017. Tutvusime kooliga ja toimus vastastikune esinemine. Külaliste poolt valmistatud peolauas said õpilased omavahel vestelda ja meisterdati päkapikususs, õpiti ka uusi mänge. Tore oli teada, et ka nende klassi tüdrukud on koduMuusiklassi tütred ja järgmiseljõulukontsert päeval kohtuti ühises laagris. Hiljem oli taaskohtumine ka kodutütarde aastapäeval. III trimestril kohtume taas, Puhjas.

Klaveriklassi jõulukontsert muusikaõpetaja Ruth Luts Puhja Kooli klaveriklassi õpilaste jõulukontsert toimus 19. detsembril 2017 kooli kohvikus. Igaaastased kontserdid on kujunenud teatud mõttes õpilase taseme mõõdupuuks, et hinnata tema arengut, muusikapala interpreteerimisoskust ja esinemisnärvi. Rõõmustav oli see, et saime mängida taas tiibklaveril Estonia. Kontsertklaver annab rohkem võimalusi välja tuua erinevaid kõlavärve ja mitmekesisemat dünaamikat, see arendab õpilase kõlataju ja kuulmist. Esinemisvõimalus, tegelikult esinemiskohustus, on kõigil klaveriklassi õpilastel; palad olidki hästi omandatud, keegi ei jäänud haigeks ja kõik 18 noort pianisti andsid endast parima. Kontserdi kava oli mitmekesine: klassikalises stiilis palad, mõned kõigile tuttavad meloodiad, ansamblipalad ja tuntud jõululaulud. Kontserdi lõpus oli kõigil võimalus laulda ka vanu armsaid jõululaule. Ühislaule Kuusepuu, Läbi lume sahiseva, Aisakell ja Püha öö lauldigi koos publikuga, klaverisaatjateks Annaliis Reinhold, Kärola Jõgi, Simoona Erikson ja Margareth Veiler. Kontserti juhtisid kindlalt Herta Heinaru ja Margareth Veiler. Meeleoluka kontserdiga lõid noored muusikud tõesti nähtamatu silla maa ja taeva vahele. Kevadel kohtume jälle ja siis rõõmustavad õpilased meid juba uute klaveripaladega.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 11

ÜRITUSED DETSEMBRIS Jõulukontsert Puhja kirikus muusikaõpetaja Anne Soosaar 21. detsembril toimus Puhja Kooli jõulukontsertPuhja kooli kollektiivi jõulupidu üle pika aja taas Puhja kirikus. Jõulumeeleolu loomise võtsid enda kanda mudilas- ja lastekoor, nooremad ja vanemad lauluringi lauljad, meeleolukad luuletuste lugejad. Klaveri- ja kandlepalad olid toredaks vahelduseks lauludele. Paljudele õpilastele oli kirikukontserdil viibimine esmakordne kogemus ja seetõttu tuli mitmetele kuulajatele anda nõuandeid sobivaks käitumiseks kirikus. Tõelise jõulutunde tekkimine ja vajadus harjutada õpilasi kirikukultuuriga annavad põhjuse ka edaspidisteks jõulukontsertideks kirikus.

Kooli kollektiivi jõulupidu Puhja Kooli õpetajad ja töötajad tegid 2017. aastast kokkuvõtte 18. detsembril Puhja Rahvakojas. Pidulikule jõuluõhtule pidiKEHAS igaüks selTERVES ga panema riietuse, millel on tähendus TERVE VAIM ja lugu. Kooli juhtkond viis läbi meeleolukad ühistegevused ja mälumängu „Tunne kolleegi“.


TRIMESTER

Leht 12

ÜRITUSED Puhja Kooli jõulupidu 2017 loovjuht Ülle Närska 21. detsembri õhtul toimus Puhja Kooli õpilaste ja vanemate jõulupidu kooli võimlas. Jõuluehteis kuusk, jõulukaunistused, terve võimlatäis lapsi, vanemaid, külalisi, õpetajaid ootel… Jõuluvana ootuse luuletusega alustasid õpetaja eesti keele õpetaja Ulve Pedastik ja 6. klassi õpilane Markus Villako. Ja ennäe, sealt saabuski tark ja ilus jõuluvana Taadu koos kahe päkapikuga. Algatuseks lauldi ühiselt jõululaulu ning päkapikukontor asus tööle. Päkapikukorvis olid peidus rohelised kuused, millel kirjas klasside numbrid. Alustati esimesest klassist, “Can´t stop the feeling” sai hoogsa alguse- kõik 1.k klassi tantsijad tundsid rõõmu liikumisest muusika taktis. Jätkas 1.i klass rahuliku advendilaul ja luuletusega väiksest inglist. Rahvuslikumas stiilis Siisikese ja Jenkaga jätkasid 2. klassi koolijütsid. Jenka haaras kaasa ka teisi pidulisi ja nii lookles piduplatsil kena looklev tantsurivi, millega iga pealtvaataja ühineda võis. 3. klass üllatas ilmekate luuletustega “Unine päkapikk” ja “Kes küll jäälilli maalib mu akna taga”. Klasside esinemiste vaheajal said kõik klassijuhatajad vastata oma ametit puudutavatele küsimustele. 4. klass laulis koos Karl-Erik Taukari taustamuusikaga laulu “Kell kuus”. 6. klassi tüdrukud olid selgeks õppinud Fitness Dance tantsu. 7. klass laulis “Talve võlumaast”. 8. klass tantsis “A ll I want for Christmas is you” saatel. Esinemiste jada lõpetas päris raevukalt Winny Puhh, kus tõelised talendid 9.s klassist - Jako, Ott ja Argo ennast Winny Puhhi saatel välja elasid - nii raju see elu ja jõulumöll vahel on. Enne jõulupakkide jagamist klassides lausid kõik peolised taas ühislaulu ning jõuluvana jätkas oma teekonda teistesse paikadesse. Jõulukavade ettevalmistamisega tegelesid kõik klassid ja klassijuhatajad, kuid peo valmistasid ette ja koristamistöödes osalesid 6. klassi õpilased.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 13

ÜRITUSED DETSEMBRIS Projektipäev „Meie klass 100“ Teema-aastast „EV 100“ inspireerituna asusime veebruariks ettevalmistusi tegema jõuluvaheaja eel. Puhja kooli kollektiivi jõulupidu 22. detsembril toimus projektipäev „Meie klass 100“, kus iga klassi ülesandeks oli kavandada temaatiline ühistöö. Tööde teostamine toimus jaanuaris ja eksponeerimine juubelinädalal veebruaris. Klassiti jagunesid teemad järgnevalt: Ii klass - EV 100 soovipeenar, Ik klass - Liikumisbingo “100 liigutust”, II klass - 100 kaunimat sõna, II klass - 100 jutu puu, IV klass - Meie kool on meie nägu, V klass - 100 soovi pilvelõhkuja, VI klass - Meie mina, VII klass - Meie klassi 100 nägu, VIII klass - Meie 100 märksõna, IXe klass - Meie oleme kasulikud nii, IXs klass - Meie 100 märksõna.

Saabastega kass näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo Käesoleval õppeaastal alustas tegevust 8.-9. klasside näitering. Kuna karjääripäeval oli 8. klassi õpilastel võimalus tutvuda Elva LendTeatriga, kus sai alus pandud näidendile „Saabastega kass”, otsustati näiteringiga jätkata seal alustatud tööd. Detsembri lõpuks sai lavaküpseks näidend „Saabastega kass”, mille Perrault muinasjutu järgi on instseneerinud Margus Möll. 22. detsembril toimus Puhja Seltsimajas esietendus oma kooli õpilastele. Peaosa, saabastega kassi rolli, mängis Rebeka Käpa, kes paistis laval silma loomulikkuse ja loomingulise lähenemisega oma rollile. Etenduses osalenud õpilased olid kõik väga tublid. Kandvamates osades paistsid silma Helli Ilves, Greete Kübe, Maria-Elise Poom, David Kallas, Ott Mets ja Rasmus Uibokand. Etenduses tegid kaasa ka Markus Kährik, Kertu Kirriland, Karmen Tiit, Helina KaTERVES KEHAS de, Kristyn Pukki, Miia Uibo, Arina Opikova ja Paul Jean Otto Faucheux. Helitehniku ülesandeid täitis Joosep Topolev ningVAIM lavatöölisena toetas etenduse toimumist Tarmo Peedo. Osalenud õpilaste TERVE vahel kujunes suurepärane meeskonnatöö ja nad nautisid mängimist. Seltsimaja garderoobilaost saadud kostüümid võimaldasid laval luua tõetruu pildi muinasjutulisest ajastust. Kuna etendus oli menukas, otsustati seda mängida ka lapsevanematele, Puhja lasteaialastele ja Konguta Koolile.


Leht 14

Saalihokiturniir

TRIMESTER

ÜRITUSED JAANUARIS

Puhja Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste eestvedamisel alustati sellel õppeaastal meie koolis saalihoki treeningutega, kus õpilased saavad võimaluse õppida põhjalikumalt tundma selle atraktiivse spordiala hingeelu. Mängimiseks vajaliku varustuse saime koolile soetada tänu riigilt omavalitsustesse jõudnud huvitegevuse toetusele. Kuna saalihoki on haarav ja nauditav spordiala ka pealtvaatajale, siis kogunes Puhja koolipere 25. jaanuaril võimlasse, et maha pidada esimene koolisisene turniir. Võistluse sihtgrupiks olid V-IX klassid, kes pidid oma klassi õpilastest moodustama 10-liikmelise võistkonna. Lisatingimuseks seati see, et väljakul peab mängima vähemalt 2 naissoost mängijat. Et võistlejatele indu ja turniirile värvi lisada, moodustasid oma võistkonna ka õpetajad. Kõigepealt selgitati loosi teel välja alagrupid. A-alagrupis kohtusid omavahel V, VI ja IX klass, Balagrupis õpetajad, VII ja VIII klass. Kohtuniku poolt antud 7 minutit mänguaega möödus publiku tormilisel kaasaelamisel ja toetusel. Alagruppidest väljusid võitjatena VI klassi ja õpetajate võistkond. Väga pingeline ja tasavägine finaal lõppes viigiga ning võitja selgitamiseks tuli mõlemal võistkonnal valida välja 5 mängijat karistusviseteks. Mängu pandi nii kavalus kui toores jõud ning viimasel löögil läks võit lõpuks VI klassile. Õpetajad rõõmustasid siiralt auga välja mängitud II koha üle. Turniiri parimateks mängijateks valiti V klassi õpilased Karla Mets ja Angelika Kõlu, parimaks väravavahiks VI klassi õpilane Eke Laur Raide.

Kooliks valmis? direktor Päivi Märjamaa 27. jaanuaril toimus Puhja Koolis järgmisel sügisel kooli tulevate laste ja nende vanemate infopäev. Väga palju kasutatud sõna koostöö on reaalses elus palju keerulisem kui arvata võiks. Koostööle asuda on kontimurdvam kui seda rikkuda. Päris kindlasti ei edene koostöö näiteks siis kui üks osapool hakkab teisele ette kirjutama, kuidas asju tegema peab. Lootust annab avatus ja vastastikune usaldus. Kui neli aastat tagasi hakkas Puhja kool korraldama lastevanematele ja nende esimesse klassi astuvatele lastele infopäevi, oli sellest päevast saadav kasu ja tegemise eesmärk veel natukene ähmane ja laialivalguv. Tänaseks võime aga öelda, et koostöö peab päris kindlasti algama enne kui võivad tekkida küsimused või probleemid. Ehk siis oluline on piisava ajavaruga eelinfo. Hea on tekitada juba pool aastat enne uue kooliaasta algust olukordi, kus õpetajad, kooli juhtkond ja vanemad saaksid võimaluse teineteisest natukene rohkem teada saada, kuulata ootusi ja lootusi ning rääkida võimalustest. Oleme infopäevi korraldades tähele pannud, et kui teeme asju enda parimal moel- pingutades ja rõõmuga, ning räägime oma tugevustest, tunnistame vahel nõrkusi, näitame välja hoolivust ja vanemate vajalikkust, siis on lihtsam ka vanemates tekitada usaldust ja tunnet, et nende laps võiks just Puhjas kooliteed alustada. 27. jaanuaril toimunud infopäevast võttis osa 24 koolieelikut koos oma pereliikmetega, naaberasutuse koostööd oli uudistama tulnud ka koolieelikute lasteaiaõpetaja. Kokku võttis kutse vastu tulla koolielu vaatama 65 külalist. Aitäh usalduse ja huvi eest! Lastele olime sel laupäeval garanteerinud pisut õppetööle sarnast tegevust, veidi meelelahutust ja meeskonnamänge. Vanemad nägid kooli ja said kooli siseelu kohta teadmisi, mis niisama igapäevaelus silma ei paistagi. Küsimuste-vastuste voorus ei kujunenud hetkeksi piinlikku vaikust. Planeeritud paari tunni kohtumine läks traditsiooniliselt üle aja, lahkujate nägudelt me õnneks tüdimust küll välja ei lugenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et ei ole olemas ühist, kõikidele koolidele sobivat mudelit koostööks. Iga kool peab välja töötama oma, arvestades kooli ja vanemate huve, tugevusi ja vajadusi. Meie koostöömudeli üks väike ja töötav osa on talvine infopäev. Kõik huvilised on järgnevatel aastatel uudistama oodatud!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 15

ÜRITUSED JAANUARIS Talverõõmud suusakuurortis IV klassi klassijuhataja Riin Saadjärv Juba kolmandat aastat järjest pakivad Puhja Kooli teise ja kolmanda kooliastme õpilased ning neid saatvad õpetajad suusapüksid kotti ja suunduvad Piiri spordilaagrisse, kus omandatakse teadmisi erinevatest talispordialadest. Sel aastal startisid 4. ja 5. klassi õpilased talilaagrisse 31. jaanuari varahommikul. Piiril laagrilisi ootav ilm oli imeline: päikeseline ja tuulevaikne. Esimese päeva hommikul pühenduti mäesuusatamisele ja lumelauaga sõitmisele kohapeal ning esmakordselt mäe peale saanud õpilastel tuli tõdeda, et suureks väljakutseks võib osutuda juba suusasaabaste jalgasaamine ja paelte kinnisidumine. Pärastlõunane Kuutsemäe tekitas algajates talisportlastes alguses ärevust ja hirmugi, kuid kogenud instruktorite abil said kõik esmase suure mäe kogemuse kätte ja õhtu lõpuks vuhisesid mäest osavalt alla ka need, kelle jaoks kokkupuude mäesuuskade või lumelauaga oli esmakordne. Ööpimeduses toimunud matk metsas pani küll paljude väsinud matkaliste jaksu proovile, kuid lõppes rõõmsates toonides. Müttamine pimedas ja lumises metsas pole igapäevane ning jääb kindlasti erakordse sündmusena meelde. Järgmise päeva hommik tervitas päikesepaiste asemel lumesaju ja tuisuga, kuid plaan tutvuda murdmaasuusatamise põhitõdedega viidi ellu ning kehalise kasvatuse õpetaja Taneli juhendamisel said osalejad katsetada ka suuskadel kullimängu. Lõuna ajal anti teatepulk edasi 6. ja 7. klassi õpilastele, kes juba kogenud laagris osalejatena alustasid Kuutsemäel ning jätkasid järgmisel päeval murdmaasuusatamisega Piiril. Lisaks tutvumisele erinevate talispordialadega annab kaks päeva kodust eemal väärtusliku võimaluse arendada ka neid oskusi, mis kodus emaisa valvsa ja hoolitseva pilgu all ehk nii palju arenguruumi ei saa. Mida teha märgade kinnastega? Millega kokku pühkida põrandale kogunenud puru? Kes peaks hoolitsema selle eest, et nõud laua pealt kokku korjatud saaks? Kuidas toime tulla pettumuse ja frustratsiooniga, kui uue oskuse omandamine nõuab kõvasti pingutamist ja kukkumist on rohkem kui püstiseismist? Laagrielu annab võimaluse lastel endil neile küsimustele vastused leida ning tõdeda, et tihti on meie võimete ja oskuste piirid arvatust palju avaramad. Kasud sees on ka õpetajatel. Väljaspool koolimaja koos lastega tegutsemine annab võimaluse üksteise tundmaõppimiseks ja koostöö parandamiseks. Kindlasti tulevad laagrimeeleolus tekkinud positiivne õhkkond ning soojad suhted kaasa ka koolimajja ning mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelist suhtlemist ka ainetundides. Loodetavasti jätkub meeleolukas koostöö Piiri spordilaagri toredate juhendajate ja instruktoritega ka järgmistel aastatel.

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB!


TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED VEEBRUARIS Vastlapäev Rahvakalendri üks armastatumaid tähtpäevi on vastlapäev. Sel päeval on kombeks võistelda vastlaliu laskmises ja vurri keerutamises, süüa hernesuppi ja vastlakukleid. Seetõttu otsustasid ka meie kehalise kasvatuse õpetajad Tanel ja Sirli korraldada kõikidele klassidele kelgutamise võistlused. Ettevõtmist soosis päikeseline ja lumine talveilm, mis tervitas kõiki lasteaia kõrval asuval kelgumäel ning muutis võistlemise igati nauditavaks. Vastlatoitu pakkusid koolis meie kokad, vurre keerutati pikapäevarühmas.

Sõbrapäev Nooremale põlvkonnale märgib 14. veebruar kalendris päeva, kus peame meeles oma sõpru ja kalleid inimesi, teeme neile kingitusi ning saadame heade mõtetega kirju või sõnumeid. Õpilasesindus kaunistas sõbrapäevaks kooli fuajee, vahendas koolisisest kirjavahetust, dekoreeris fotonurga ja avas mitmeks vahetunniks kohviku uksed. Suur enamus kooliperest oli korraldajate soovile vastavalt riietunud punasesse või roosasse. Kogu päeva jätkus naeratusi ja kallistusi, lahkeid pilke ja häid sõnu. Oli tõeliselt sõbralik päev, mis lõppes diskoga noortekeskuses.

Isamaaline luulefestival “See maa” 15. veebruaril olid kõik Tartumaa koolid kutsutud VII isamaalisele festivalile Puhja, et teha kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks esitades lugusid ja luulepõimikuid Eestimaast. Sel korral inspireeris festivali peakorraldajat Lea Järve laul “See maa”, mistõttu oli autor Alen Veziko palutud üritusele ka esinema. Puhja Kooli lastekooril avanes võimalus esitada ürituse nimilaulu avanumbrina koos autoriga endaga. Ühislaul kõlas võimsalt, liigutas publikut ning andis suurepärase fooni kogu päevaks. Luulefestivali juhtisid 8. klass õpilased Rasmus Uibokand ja David Kallas. Kohale tuli 15 gruppi üheksast koolist (kokku 123 esinejat ja 20 juhendajat). Laval võis näha väga erinevaid, omanäolisi ja emotsionaalseid lavastusi. Žürii esinemiskavasid ei järjestatud, vaid tunnustas iga gruppi selle eest, mis kõige paremini õnnestus. Puhja Kooli esindasid II, III ja IV klassi õpilased, keda juhendasid õpetajad Lea Järv ja Maire Sepp. Peale luulekavade esitamist said kõik osalejad nautida Alen Veziko ja Karijärve Keelpilliorkestri meeleolukat ja professionaalset esinemist. Pikemalt kirjutas sündmusest luulefestivali idee autor Lea Järv Elva valla 24. infolehes.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 17

ÜRITUSED VEEBRUARIS Sada on alles algus direktor Päivi Märjamaa Eesti sadat aastat hoitakse eriliselt fookuses koguni kolm aastat. Üritused, mis on mõeldud Eesti kõige ümmargusemat juubelit 48 kuud järjest tähistama, on kulgemas plaanipäraselt. Väiksemaid ja suuremaid sündmuseid on toimunud ja toimub linnades, maakohtades, peredes ja organisatsioonides. Kolmest aastast üritustetihedam oli siiski vahetu sünnipäevanädal. Puhja Koolis valmistuti riigi iseseisvuspäevaks juba päris ammu. Tõhusaks sissejuhatuseks tihedasse teemanädalasse oli nii klasside detsembrikuine projektipäev “Meie klass 100”. Teemanädala “Hakkame sättima” otsustasime lahendada meile koolile omases ja meie õpilastele sobivas võtmes. Alustasime hommikuid temaatiliste loengutega kooli raadiost. Rääkisime iseseisvusest, riigi sümbolitest, saja aasta sisse mahtuvatest kümnenditest ning nende tähtsamatest sündmustest, eesti keelest ja eesti toidust. Kümmekond minutit vältavad loengud juhatasid sisse koolipäeva ja häälestasid õpetajad ning õpilased sünnipäevalainele. Õpetajad olid varmad kuuldud informatsiooni käsitlema ka oma tundides, ärgitades õpilasi küsima ja kaasa mõtlema. Kesknädalal saabusid kulleriga koolimajja rinnamärgid, millel kujutatud riigi juubelilogo, integreeritud Puhja Kooli öökulllimärgiga. Märkide saabumine oli ajastatud aktusepäevaks, et koolipere saaks piduriietele lisa ka rinnaehtest. Konstrueerisime oma aktuse kokku kahest orgaaniliselt sobivast poolest traditsioonilisest koosolemisest kõnede, tunnustamiste ning oma esinejatega ning Ivo Linna ja Antti Kammiste meeleolukast kontserdist. Tunnustame vabariigi sünnipäeval õpilasi ja õpetajaid silmapaistva tegevuse eest möödunud kalendriaastal. Õpilased saavad ise valida oma lemmikõpetaja. Meeleolu aitasid pidulikumaks teha kodutütred, solistid, mudilaskoor, luulelugejad. Tuntud muusikud panid sündmusele väärika punkti. Ootuspäraselt kõlasid Ivo Linna esituses ka tema isamaalised laulud ja tekitasid uue põlvkonnagi seas tundelaviini. Koolinädal lõppes teemapäevaga “Eesti 100”. Õpetajad jaotusid mitmekesi klasse juhendama. Õpilased esitasid üksteisele ette valmistatud lugusid, ettekandeid, laule, mitmed klassid tegid jalutuskäigu vabadussõja ausamba juurde ja süütasid seal küünlad. Vaadati kultusfilmi “Nimed marmortahvlil”, osaleti liikumisega mälumängus, arutleti ajaloosündmuste üle, jälgiti arvuti vahendusel meediat ja ajaloolisi lühifilme. Lahendati veebipõhiuseid ajalooviktoriine. Sünnipäeva puhul ei saa me kuidagi jätta rääkimata söögist. Nädala vältel pakkusime koolis õpilastele ja õpetajatele traditsioonilise eesti köögi tugevate mõjutustega roogasid. Riigipühale eelneva koolipäeva lõpetas koolipere ühine ja pidulik sünnipäevalõuna. Rahvusvärvidega kaunistatud pidulauad kandsid traditsioonilist seapraadi, vanaemade retsepti järgi valmistatud karaskit ning kamavahtu röstitud riivleivaga. Valdur Mikita on öelnud, et me oleme pisikeste asjade maa. Et mastaapseid asju ei ole üleliia palju. Oma tegemistele järele mõeldes ja uusi kavandades saame oma väikesed asjad ise suureks mõelda. See on alles algus.


TRIMESTER

Leht 18

ÜRITUSED MÄRTSIS 4K Tiigrimäng klassiõpetaja Maire Sepp 6. märtsil toimus Järva-Jaani Gümnaasiumis 4K Tiigrimäng 1.3. klassi õpilastele. Osalesid Luunja, Tsirgulinna, Puhja ja JärvaJaani koolid. Koostööpäeval osalesid õpilased erinevates töötubades, lahendasid ülesandeid nutiseadmes, võtsid mõõtu spordis ja mängisid. Kõige huvitavam oli tutvumine Bee-Bot mesimumm-robotiga. Õpilased said proovida selle seadme juhtimist ja programmeerimist, arendada täpsust, loogilist ja tehnilist mõtlemist. Päev oli sisukas, põnev, lõbus ja väga hariv. Oli tore ka uute sõpradega tuttavaks saada. Puhja Kooli esindasid koostööpäeval järgmised õpilased: Thalia Rätsep, Hugo Oskar Reinomägi, Linda Leemet, Karolin Nurk, Anete-Liis Kingsepp, Lisandra Pärnamets, Steffi Maarja Tiits, KarlMartin Villako ja Sander Portnov.

Lasteooper «Guugelmuugelpunktkomm» klassiõpetaja Maire Sepp 13. märtsil käisid 3. klassi õpilased Vanemuise teatris vaatamas lasteooperit «Guugelmuugelpunktkomm». Ooperi helilooja on Tauno Aints, lavastaja Marko Matvere, dirigent Taavi Kull ja kunstnik Rosita Raud. Ka meie guugeldasime ja muugeldasime end võlumaailma, mis oli täis värvilisi seiklusi, muusikat ja teatrimaagiat. Sümfooniaorkestri muusika oli võimas ja laulud toredad. Etenduse tegevus oli põnevate keerdkäikudega ja kaasahaarav. Saime kõik rikkamaks ühe teatrielamuse võrra.

Emakeelepäev eesti keele õpetaja Ulve Pedastik Emakeelepäeval kohtus Puhja koolipere Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonna juhataja Ädu Neemrega. Külaline pani kuulajatele südamele, et eesti keele kõnelejaid on vähe ja seetõttu peame oma emakeelt kaitsma. Tuleb tunda keelereegleid ja osata neid ka kasutada. Igaüks meist saab oma keelt arendada ja sõnavara rikkamaks muuta. Kuidas? Lugedes raamatuid, sest ainult nii avardub keeletundlikkus ja silmaring. Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Reili Reinaus - nende kirjanike raamatuid soovitas pr Ädu Neemre kindlasti lugeda, et igaüks saaks ise kogeda, kuivõrd huvitav ja mitmekülgne võib olla mõne inimese sõnavara ja väljendusoskus. Samuti ei tasuks unustada eesti kirjandusklassikute, Oskar Lutsu ja Anton Hansen Tammsaare loomingut. Külaline rääkis ka meile, kuidas saab ühest asjast kirjutada väga erinevalt, kasutades eri stiile. Oma jutu ilmestamiseks luges ta ette põnevaid tekste. Publik sai osaleda luuletuste pealkirjade äraarvamises ja pakkuda omalt poolt värssidele riime. Klassid teevad plakati, millel tutvustavad oma lemmikraamatute tegelasi. 1.-4. klassi õpilased kirjutavad ilukirjas tekste ja 5.-9. klassi õpilased teevad õigekirjatesti.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 19

LOOVTÖÖD Loeng noortele

Väike Riskimäng

Uimastid on teema, mis noortele suurt huvi pakub. Kertu Kirriland ja Rihard Iljin on võtnud oma loovtöö eesmärgiks uurida noorte teadlikkust narkootikumidest ja tuua loenguvormis elulisi näiteid ja kogemusi. Loovtöö raames pidas 5. veebruaril VII, VIII ja IXs klassile kogemusloengu Immanuel Volkonski.

loovtöö juhendaja Merle Lint Matemaatika nuputamisvõistluse Tartumaa Suur Riskimäng eeskujul toimub Puhja Kooli Väike Riskimäng 4.6.klassile. Kaheosalise võistluse tavamängus tuleb kolmeliikmelistel võistkondadel lahendada kümme nuputamisülesannet. Edu saavutamiseks on lisaks teadmistele ja taibukusele vaja ka õnne, sest õigete lahenduste eest saadava punktide arvu (1-10) määrab mängu algul igale ülesandele võistkond ise. Kolme ülesandega riskimängus on võimalus õige vastusega punkte võita, aga vale vastuse korral ka kaotada. Kes riskida ei taha võib vastamisest loobuda. Juba teist aastat korraldavad Väikest Riskimängu loovtöö raames 8. klassi õpilased. 9.veebruaril toimunud võistluse valmistasid ette ja viisid läbi Rasmus ja Paul. Osales 10 võistkonda, nende hulgas esmakordselt ka kolm külalisvõistkonda Konguta Koolist. Kõik võistkonnad said rõõmustada õigete vastuste üle, aga tunda ka pettumust riskimängus kaotatud punktidest. Õpilaste parima tulemuse, 61 punkti 85-st võimalikust, saavutas külaliste 6.klassi võistkond Rohesilmad, neile järgnesid Kuldne Trio (Konguta 5.klass) ja KLM (6.klass). Häbisse ei jäänud ka õpetajate võistkond, kes suutis koguda 64 punkti. Mängijate rõõmuks vahetati võistluse lõppedes kogutud 385 punkti kommideks.

Võrkpalliturniir 8. klassi õpilased Greete Kübe ja Rebeka Käpa soovisid oma loovtöö raames korraldada koolis võrkpallivõistlused. Et üksteiselt mõõtu võtta kutsuti huvilised 7. märtsi pärastlõunal võimlasse. Igas võistkonnas pidi olema vähemalt 1 õpetaja ja 1 tütarlaps. Registreerus 3 tiimi - Kinnas, Õie lapsed ja Negatiivne iive. Tasavägises võistluses vormistasid lõpuks võidu enda nimele Õie Lapsed.


TRIMESTER

Leht 20

ORGANISATSIOONID Õpilasesinduse tegemised loovjuht Ülle Närska Õpilasesindus kohtub tavapäraselt esmaspäeviti peale kolmandat tundi. Teisel trimestril oleme jõudnud korraldada jõulukohviku 12. detsembril ja sõbrapäevakohviku 14. veebruaril. Kohviku menüü oleme koostanud ise. Oleme tänulikud vanematele, kes on aidanud maitsvaid küpsetisi valmistada. Jõulukohvikus said ostlejad klaveriklassi õpilaste esitatud klaverimuusikat nautida ning jõuluvanaga koos fotografeerida. Meeleolu loomiseks olid laudadel jõulukaunistused. Sõbrapäeval kujundasime kohvikusse pildistamisnurga, kus soovijatel oli võimalus end jäädvustada. Hommikul jagasime värvilisi südameid ja kallistasime kaaslasi. Õhtul toimus noortekeskuses disko, kus noored DJ ringi poisid said õpitut harjutada. Kohviku müügitulude eest saame minna Escaper-tubadesse seiklema. 16. veebruaril kohtusime Räpina Ühisgümnaasiumi õpilasesindusega. Saime Andri Võssokovski eestvedamisel ülevaate nende kooli õpilasesinduse ettevõtmistest ja maakondliku sõbrapäeva korraldamisest. Õhtul toimus maakondlik sõbrapäeva üritus Räpina Aianduskoolis, esines ansambel Traffic ja meil oli lõbus õhtupoolik esinejaid nautides. Energiast nakatununa jagus lauluviise koduteel Puhjagi. Kuna sügisel ÕE presidendiks valitud 9. klassi õpilane Käti-Eliise Tobre valmistub põhikooli lõpetamiseks, valisime 19. veebruaril uueks ÕE presidendiks 8. klassi õpilase Rebeka Käpa.

Noorkotkad alustasid loovjuht Ülle Närska

Jaanuaris toimus noorkotkaste laager, meie koolist osalesid Eke-Laur Raide, Raimo Raud, Rait Juhkamsoo, Rasmus Tobias, Matvei Raud ja Argo Reinhold. Poisse juhendab KVÜÕA kadett Taavi Oja.

VÄÄRTUSTAME KOOSTEGEMIST


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2 1

Leht 21

ORGANISATSIOONID Aktiivsed kodutütred loovjuht Ülle Närska 2.-3. detsembril toimus Kodutütarde Tartu ringkonna jõululaager Tõrvandis. Osalesid kõik meie kooli 24 kodutütart ja 8 kandidaati. Jõululaagris õpiti piparkookide valmistamist, meisterdati jõulukaunistusi ja kaarte, koostati advendikalender, õpiti kaardi ja kompassi kasutamist. Õhtul oli põnev jälgida Aasta Kodutütre valimisi, kes täitsid praktilisi ülesandeid ning debateerisid organisatsiooniga seotud teemadel. Aasta Kodutütreks sai Tartu kodutütar Kadri Roos. Pärast toimus meeleolukas rühmade poolt ettevalmistatud kavadega diskoõhtu. Teisel päeval oli võimalik järgukatseid sooritada. Meie kodutütred sooritasid 6. järgu ja see andis neile õiguse kodutütreks astuda. 22. detsembril toimunud projektipäeval andis MTÜ Perekas liige Liine Leetberg üle meile 160eurose preemia kodutütarde tegevuse edendamiseks Puhja Koolis. Planeerime seda kasutada ühismatka läbiviimiseks kevadel. 19. jaanuaril toimus uute kodutütarde vastuvõtt ning 86. aastapäeva aktus Tartus KVÜÕA-s. Puhja Kotkaplikade rühm täienes 7 liikmega. Tõotuse andsid 2. klassi tüdrukud Lisandra Pärnamets, Anete-Liis Kingsepp, Saskia Rokka, Irmeli Rokka, Anna Leemet, Linde Leetberg ja Triine Uibokand 6.klassist. Tüdrukud näitasid edukaid tulemusi juba sügisesel Kavilda matkamängul saavutades III koha tüdrukute ja segavõistkondade arvestuses. Pärlipüüdjate rühma võeti vastu Getter- Liis Kukk ja Herta Heinaru, kes samuti suuremate tüdrukute arvestuses Kavilda matkamängul kolmanda koha väärilised olid. Kodutütarde Tartu ringkonna tänukirja pälvisid Keitlin Kärmas, Anete Vozijan, Saara-Lee Raide, Elis Vozijan, Kristyn Pukki, Anete Räis, Miia Uibo, Annabel Rõõm, Greete Kübe, Kertu Kirriland, Helina Kade, Maris Karu ja Merlina Pajuste. Kodutütarde peavanema tänukirja ja hooluspaela said Maria-Elise Poom ja Sandra Gorbunov. Meie kooli õpetaja Ave Külter sai Aasta Kodutütre kuloni, sest oli kõige esimene Tartu ringkonna Aasta Kodutütarde tiitliga pärjatud kodutütar 2000. aastal. Puhja Kooli kodutütred valmistasid ette EV 100 kooli aktuse, mis toimus 21. veebruaril Puhja Seltsimajas. Aktust juhtisid kodutütred Anete Vozijan, Keneli Pallon ja Laura Pallon. Rõõm oli tõdeda, et kõik kodutütred olid kaunites vormides. 24.veebruaril oli võimalik kolmel meie kooli kodutütrel esindada Tartu ringkonda Tartus toiminud EV 100 aastapäeva rongkäigul ja rivistusel. Osalesid Maria-Elise Poom, Merlina Pajuste ja Kristyn Pukki. Ees on ootamas Kuperjanovi jalaväepataljoni külastus, järgulaager märtsi lõpus, rühma matkad ja kevadlaager. Õpime järgukatseteks koondustel.


TRIMESTER

Leht 22

ÕPIME ELU Ettevõtlikkuse arendamisest Puhja Koolis õppejuht Riin Massur, loovjuht Ülle Närska Ettevõtlikkus on oluline üldpädevus, mida tänases koolis arendama peab, sest ettevõtlik inimene saab hakkama iseendaga ja suudab erinevates rollides muuta ka ühiskonda. Selleks tuleb igapäevases õppetöös soodustada olukordi, kus saab loovalt mõtelda, ideid genereerida ja ellu viia; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta; näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest. Ettevõtlikku õpet rakendades suureneb õpimotivatsioon, paranevad õpitulemused ja kujuneb ettevõtlik ehk tahan-suudan-teen eluhoiak. Puhja Kooli II kooliastmes õpitakse ettevõtlikkust õppeainena, mille raames korraldavad õpilased tervisekohvikuid, heategevusüritusi, õppepunktidega matkamänge ja käivad laagris. Oleme mitmel aastal ammutanud inspiratsiooni Tartu Ettevõtluskülas. Tänu huvitegevuse lisarahastusele said sellel õppeaasta detsembris Ettevõtlusküla õppemängudest osa kõik meie kooli 3.–9. klassi õpilased, kus kõige suurem rõhk oli meeskonnatöö oskustel. 3.–4. klassi õpilased osalesid mängus „Ettevõtlik pere“, mis on perekonna majandamist, ettevõtlust ning rahatarkust õpetav rollimäng. Kaks tundi kestnud mängu õppe-eesmärgid olid järgmised: õpilane oskab kasutada isiklikku raha ning mõistab sularaha ja pangakonto olemust; saab aru säästmise vajalikkusest ning teeb vahet soovidel ja vajadustel; saab aru, et raha saamiseks on vaja anda oma panus ning kogeb, et edu aluseks on meeskonnatöö. Ettevõtlusmäng oli jagatud etappideks, kus igale tegevusele järgnes analüüs koos juhendajaga, kes aitas märgata võimalikke probleeme ja innustas lapsi katsetama võimalikke lahendusi. Mängijad jagati viieks perekonnaks. Igal perel oli suur eesmärk, mille saavutamiseks tuli kõigil pereliikmetel kogu mängu jooksul raha säästa. Selleks tuli teha otsuseid, milliseid asju on vaja osta ning millised ostud võib edasi lükata või üldse tegemata jätta. Pere tuludeks oli kõigi pereliikmete palk, mis tuli välja teenida oma enda perefirmas. Tuludele lisaks olid peredel ka kulud, mille suurus sõltus pereliikmete elustiilist. Meeskonnana toimides õpiti paremini tundma nii iseennast kui ka kaaslasi. 5.–9. klassi õppemäng “Ettevõtlik kodanik” on ettevõtlikkust, ettevõtlust ja rahatarkust õpetav rollimäng põhikooli noortele. Kahe ja poole tunni jooksul said mängijad rakendada loovust müügivõimaluste nägemiseks ja sihipäraseks kasusaamiseks; planeerida koostöös rühmakaaslastega äritegevust, müügi korraldamist ja raha arvestamise-planeerimise tehinguid; õppida oskust teenindades kaupa pakkuda ja aktiivselt koostöös osaleda ning võtta vastutust oma loodud ettevõtte dokumenteerimise, asjade korrashoiu ja reeglite järgimise eest. Ettevõtlust käsitleti kui ühte võimalikku väärtuse pakkumise viisi. Mängu miniühiskond jäljendas päriselu, kus seitse meeskonda esindasid erinevaid elualasid. Iga mängija andis oma panuse ja sai selle eest palka, millelt maksti maksud miniühiskonna riigiesindajatele. Mängu kokkuvõttes räägiti raharinglusskeemist, mis aitas luua kogu õpitust tervikpildi. Õpilased olid õppemängudest vaimustuses, sest tegevused oli elulised, huvitavad ja õpetlikud. Nii mõnigi meeskond avastas, et koos tööle hakkamine ei ole üldse lihtne ning tulemusliku meeskonnatöö nimel tuleb teha raskeid otsuseid. Ettevõtluskülas omandatud teadmised ja kogemused suurendavad õpilaste valmisolekut ise luua, majandada, analüüsida ja vastutada.

Äriplaani koostamine 31. jaanuaril koolitas ettevõtlusküla meie kooli 8. klassi õpilasi. Õpiti äriplaani koostamist ning müügi- ja turundusnippe.


Leht23 23 Leht

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2 1

ÕPIME ELU HUVIRINGID Karjääri planeerimisest ja kujundamisest loovjuht Ülle Närska Karjääri kujundamine on üks oluline teema kooli õppekavas, mis toetab õpilaste võimalusi tundma õppida erinevaid valikuvõimalusi. Lisaks karjääriõpetuse tunnile on meil tihe koostöö Rajaleidaja Keskuse karjäärinõustajate Kristel Lään-Saariku ja Kadri Jursiga ning õpilastele on jagatud teavet erinevate koolide lahtiste uste päevade ja töövarjuks olemise võimaluste kohta. 29. jaanuaril külastasid huvilised Viljandi Kutsehariduskeskust ning soovijatel oli võimalus kohapeal kooli sisseastumisavaldus täita. 1. veebruaril toimus Tartu Ülikoolis Lahtiste Uste päev, kus said osaleda 8. ja 9. klassi huvilised, kes juba täna teavad, et tahaksid Ülikoolis edasi õppida. Et õpilasel oleks stressivabam koolide sisseastumisvestlustel osaleda on Rajaleidja Keskus käinud õpilasi nõustamas. Novembris toimusid õpilaste individuaalsed nõustamised, kus õpilased said personaalseid soovitusi edasiõppimisvõimaluste kohta ning pidid personaalset kodutööd tegema õppeasutuste õppimisvõimaluste sh erinevate gümnaasiumite õppesuundade kohta. Jaanuaris toimunud simulatsioonivestlustel said õpilased komisjoni ees rääkida oma huvidest, valikutest, saavutustest ja soovidest. Komisjoni liikmed, nõustajad ja klassijuhatajad andsid tagasisidet, mida veel vaja uurida oleks. 23. märtsil on ees ootamas motivatsioonikirja koostamise soovituste õpituba. Kõik õpilased saavad koostatud kirjade kohta tagasisidet. 8. klassi karjääriõpetuse tunnid algasid jaanuaris. Alustasime eneseanalüüsist, huvide ja võimete selgitamisest. Hiljem juba hakkame seostama huvisid ja isiksuseomadusi olemasolevate erialadega. Õpilaste karjäärivalik ei ole kindlasti mitte ainult kooli teema, vaid ka õpilase enda vastutus ja perega läbirääkimine võimaluste otsimise osas. Kutsehariduses on peale põhikooli lõpetamist vähe võimalusi, gümnaasiumites pakutakse erinevaid suundi. 9.klassi õpilastele on gümnaaasiumite ühiskatsete sooritamiseks vajalik info jagatud. Soovime vaid edu ja õigeid valikuid! "Paigutage siia lugeja tähelepanu

äratamiseks loost mõni huvitav lause või tsitaat."

Bioloogia õpikojad loodusainete õpetaja Triinu Vakmann Alates sügisest on 8. ja 9. klasside bioloogiahuvilised õpilased Greete Kübe, Rebeka Käpa, Miia Uibo, Sandra Gorbunov, David Kallas, Rasmus Uibokand, Paul Jean Otto Faucheux, Merlina Pajuste, Liliaana Tooming ja Johanna Tomson osalenud Tartu Ülikooli teaduskooli poolt korraldatud bioloogia õpikodades, mis toimuvad keskmiselt korra kuus Rannu koolis. Õpikodade teemad on mitmekesised: taimed, loomad, inimese füsioloogia, toitumine, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia ja keskkond. Igas õpikojas tehakse koos õpilastega praktilisi töid, millele eelneb põhjalik teoreetiline ülevaade. Õpilased arendavad oma uurimisoskusi ning saavad erinevate töövahendite kasutamise kogemuse. Kursuse lõppedes saavad vähemalt viies õpikojas osalenud õpilased tunnistuse. Õpilase kommentaar (Rebeka Käpa, 8. klass): “Mulle meeldis kõige rohkem meie viimane teema, kus uurisime baktereid ja viiruseid. Meeldis sellepärast, et seal saime uurida baktereid ja neid oma silmaga näha. Üldiselt arvan, et bioloogia õpikojad on väga arendavad ja seal õpib palju, eriti kui on plaane minna edasi õppima mõnda nendest teemadest. Ise olen sealt samuti palju õppinud, näiteks bioloogia kontrolltööks sain palju abi. Minu mulje õpikodadest on olnud väga positiivne.”


TRIMESTER

Leht 24

UUED ALGATUSED Puhja Kool on juba 20 aastat olnud Tervist Edendav Kool. Igal aastal on kooli tervisenõukogu koostanud plaani oma tegevuste elluviimiseks. Tänu aktiivsetele eestvedajatele toimuvad igaaastased terviseüritused ja kampaaniad. Jaanuari alguses sai Puhja Kool kutse ühineda programmiga Liikuma Kutsuv Kool. Kirjutasime liitumiseks juhtgrupiga motivatsioonikirja, milles kirjeldasime oma kooli seniseid tegevusi ning koolipere valmisolekut Liikuma Kutsuvaks Kooliks kujunemisel. 29. jaanuaril saime positiivse tagasiside ja kinnituse, et oleme paljude soovijate seast osutunud väljavalituks. Liikuma Kutsuv Kool on Tartu Ülikooli liikumislabori algatusel sündinud programm, mille tegevusi rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu. Programmi sihiks on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi:  et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ja peaksid vähem istuma,  et vahetunnid oleksid põnevamad,  et ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust,  et koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma,  et tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi,  et liikumine ei tähendaks vaid sporti. Liikuma Kutsuv Kool on teaduspõhine sekkumisprogramm. See tähendab, et:  programmi sisu sünnib eri valdkondade teadlaste ja ekspertide ühistööna – koolidega teevad koostööd psühholoogid, haridus-, terviseedendus- ja sotsiaalse kommunikatsiooni eksperdid,  programmis osalevatele koolidele pakutakse ekspertanalüüside, ideede ja koolituste tuge, kuid liikumisvahendite valiku, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, koolipäeva ja ruumi ümbermõtestamisega seotud valikud teevad koolid ise,  muutusi mõõdetakse ja analüüsitakse teaduslike meetodite abil. 20. veebruaril toimus Tartus avaseminar, millest võtsid osa juhtgrupi liikmed Päivi Märjamaa, Riin Massur, Ülle Närska ja Tanel Ojaste. Ideeseminaril tutvustati programmi, uusi liitunud koole ning erinevaid võimalusi õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Seminari järgselt täitsime Liikuma Kutsuva Kooli eneseanalüüsi (KENA), mis aitas meil hinnata liikumisvõimalusi koolis ning määratleda peamised arengusuunad. 9. märtsil külastasid meie kooli TÜ liikumislabori tiimi liikmed Merike Kull ja Mihkel Lees, kes tutvusid meie kooliga ning jagasid häid mõtteid ja kogemusi. Märtsis ja aprillis panustab nii juhtgrupp kui kooli tervisenõukogu detailse tegevuskava koostamisse. Aprillis on ees ootamas liikumiskuu, mille raames soovime suuremat tähelepanu pöörata kooliteele ning vaheaja-eelne projektipäev “Rõõm liikumisest” 20. aprillil.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 2

Leht 25

UUED ALGATUSED Vaikuseminutid loodusainete õpetaja Triinu Vakmann Jaanuari lõpus alustati Puhja Koolis igapäevaselt vaikuseminutite harjutuste läbiviimisega erinevates klassides. Mis üldse on vaikuseminutid? Vaikuseminutite nime alla koondatud harjutused kuuluvad positiivse psühholoogia valdkonda. Lihtsad tähelepanu ja meelerahu harjutused võimaldavad tõsta vaimset heaolu ja tervist. See omakorda mõjub positiivselt inimese eneseusule, töövõimele ning suurendab vastupidavust väljakutsetega hakkama saada. Alustasime vaikuseminutitega, sest igapäevane koolielu võib kohati olla väga pingeline. Õpilased peavad suutma igas tunnis keskenduda, et uut teadmist vastu võtta ning meelde jätta. Harjutuste eesmärk on anda õpilastele oskused, kuidas ennast rahustada ning tähelepanu koondada. See on kasulik oskus mitte ainult koolis vaid ka mujal eluvaldkondades. Nagu iga uus asi, vajavad nii õpilased kui õpetajad harjutuste tegemisel kohanemisaega. Küll aga on esmane tagasiside nii õpilastelt kui õpetajatelt pigem positiivne ning motivatsioon harjutustega jätkata on olemas. Õpilaste tagasisidest selgus ka, et nad on märganud töömeeleolu ja keskendumisvõime paranemist klassis kui tundi on alustatud vaikuseminutitega. Kindlasti jätkame vaikuseminutite harjutustega õppeaasta lõpuni. Julge pealehakkamine ning avatud meel on siinkohal kindlasti edu võti.

Taastava õiguse vestluste metoodika 28. veebruaril toimus Tartus Hariduslaat, kus direktor ja õppejuht osalesid töötoas „Õpilasega seotud probleemide lahendamine taastava õiguse vestluse abil“. Töötoas tutvustasid eelnimetatud teemal oma kooli kogemusi Hansa Kooli õppejuht ja sotsiaalpedagoog. Kuna meetod tundus põnev ja töötav, otsustasime seda rakendada ka Puhja Koolis ning jagasime taastava õiguse põhimõtteid ka oma kooli meeskonnale. Meie esimesed kogemused on olnud väga positiivsed. Taastava õiguse meetodi põhimõtet on Eestis uurinud ja katsetanud põhjalikumalt religiooniantropoloog Jaanus Kangur, kelle sõnul on tegemist ennekõike mõtteviisi muutusega. Tema sõnul see on omapärane viis vaadata inimeste erinevustest ja erinevatest vajadustest, probleemidest ja taustast tekkivate erimeelsuste ja konfliktide põhjustele ja nende lahendamisele. Küsimuse pole selles, kes on süüdi ja kuidas teda karistada, vaid milline kahju on tekkinud ja kuidas seda heastada. Selline lähenemine kaasab turvalise keskkonna loomisse kõiki osapooli, annab kõigile vastutuse ja kohustused. Koolikeskkonnas tähendab see, et turvalist ja kiusamisvaba kooli ei loo õpetaja, direktor ega lapsevanemad, vaid kõik üheskoos (Õpetajate Leht, 14.04.2016). Taastava õiguse metoodika kohaselt lahendavad probleemi need, keda see on enim mõjutatud vastates kuuele küsimusele: 1. Mis juhtus? 2. Mida sa mõtlesid või tundsid sel ajal? 3. Keda see olukord veel mõjutas? 4. Mida sa mõtled või tunned praegu? 5. Mida oleks saanud teha teisiti? 6. Mida sinu arvates tuleks teha selle olukorra lahendamiseks?


Eneseteostus saab võimalikuks haridust ja loovust väärtustavas koostöös!

KOOLI JUHTKOND ANNAB TEADA 

Käesoleva õppeaasta algusest valmistub kooli meeskond rakendama SA Innove poolt välja Esmane tööaadress

Aadressirida 2 töötatud 360 kraadi tagasiside meetodit, mis lähtub õpetaja kompetentsimudelist ja võimaldab Aadressirida 3 Aadressirida 4

õpetajatel saada laiapõhjalist tagasisidet oma töö kohta juhtkonnalt, kolleegidelt, lastevanematelt ja õpilastelt. I trimestril toimus koolitus õpetajatele, II trimestril vaatlesid õpetajad üksteise tunde. III trimestril seisab õpetajatel, õpilastel ja vanematel ees vastamine Innove poolt välja töötatud küsimustikele, mille põhjal saab teha kokkuvõtteid ja analüüsi. 

Euroopa Sotsiaalfondil toetusel saime ellu viia projekti "Puhja Kooli meeskonna ühine

õpiüritus: nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine läbi mitteeristava hindamise ja kaasava hariduse põhimõtete sisulise järgimise.". Projekti raames toimus Puhja Kooli meeskonna väljasõit Viljandi– ja Pärnumaale. 3. jaanuaril külastasime Suure-Jaani Kooli. Kahe kooli juhtkonna eestvedamisel toimus kogemusseminar teemal “Mitteeristava hindamise rakendamine kaasava hariduse põhimõtete rakendamise ühe osana”. Audru Koolis toimus 4. jaanuaril koostööpäev “Edukad praktikad, tulemaks toime kooli vormilistest ümberkorraldustest lähtuvate uute ootustega õppeprotsessi kavandamisse ja läbiviimisesse”. 

26. jaanuaril toimus õpilastele e-õppe päev, et kõik õpetajad saaksid osaleda esmaabi kooli-

tusel. 

Hoolekogu kogunes 7. veebruaril. Päevakorras oli kirjeldava hindamise rakendamine loov–

ja oskusainetes järgmisel õppeaastal ning tutvumine kooli kodukorra ja eelarve projektiga. Hoolekogu koosolekute protokollidega on võimalik tutvuda kooli kodulehel. 

Talvevaheajal toimus Tartus Hariduslaat, millest võtsid osa ka Puhja õpetajad. Töötubades

jagati kogemusi, kuidas õppetööd mitmekesistada innovatiivsete ja muude põnevate vahendite ning võimalustega, kõne all olid õpetaja-õpilase vahelised suhted ja õpilaste psühholoogiline toetamine, õpilaste liikuvus ja paljud muud aktuaalsed teemad. 

Haridusuuenduskeskus koolitab meie meeskonda kolmandat aastat. 14. märtsil jagas Anzori

Barkalaja meile muljeid õppereisist Uus-Meremaale, kus tutvuti haridusuuendustega. Loengule järgnes arutelu, kus kaardistasime mõtteid, mida saaksime tulevikus ka Puhja Koolis rakendada.

Infokirja pani kokku Riin Massur Infokiri nr 3 ilmub 11.06.2018

Profile for Riin Massur

Trimester NR 2  

Trimester NR 2  

Advertisement