Trimester NR 13

NUMBER

SEPTEMBER - DETSEMBER 2021

Foto: Riin Massur

Leht 2

TRIMESTER

2021/2022 ÕPPEAASTA Juhtkond: Ülle Närska /loovjuht/ Riin Massur /õppejuht/ Päivi Märjamaa /direktor/ Eva Kõrgmaa /tugiõppe koordinaator/ Riin Saadjärv /haridustehnoloog/

Töötajad: Kersti Aadusoo, J ana Adari, Ülle Aruoja, Evelyn Eensoo, Lea J ärv, Kadri J ürimaa, Anneli Korela, Merle Lint, Silja Lipping, Ruth Luts, Riina Muug, Tanel Ojaste, Madis Paju, Ants Prii, Maris Pukk, Kadri Raudsepp, Janno Reinomägi, Maire Sepp, Aliis Siniroht, Anne Soosaar, Ene Põldaru, Mari Siirmets, Aune Summer, Elle Salo, Aili Tamm, Virve Vend.

Fotod: Tiina Villako

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 3

2021/2022 ÕPPEAASTA klassijuhataja

õpilasi kokku

tüdrukud

poisid

1. klass

Jana Adari

19

8

11

2. klass

Kadri Raudsepp

24

9

15

3.e

Ene Põldaru

7

4

3

3.L

Lea Järv

24

9

15

4. klass

Ülle Närska

28

12

16

5. a

Aili Tamm

11

4

7

5. m

Maris Pukk

19

10

9

6. klass

Eva Kõrgmaa

23

17

6

7. klass

Silja Lipping

23

11

12

8. klass

Riin Saadjärv

25

11

14

9. klass

Ruth Luts

20

11

9

223

104

119

Foto: Tiina Villako

TRIMESTER

Leht 4

LOOD MEIST Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa kõne Lugupeetud vallavanem, kooli kõige uuemad ja noorimad liikmed, 9. klassi õpilased, õpetajad, kooli töötajad! „Eesti rahvas on hariduse-usku. Me tõesti täiesti siiralt usume, et parim, mida vanemad saavad oma lastele pärandada, on hea haridus. Mitte maad, majad, metsad või pangaarve“ (Ilves 2015).

Nii kõneles President Ilves meie vabariigi aastapäeva aktusel 2015 aastal.

Mida me siis hariduse usku rahvana ikkagi täpsemalt väärtustame?

Kas on üheselt selge mida me hariduse all mõtleme?

Tihti sattuvad artiklites või jutuajamistes ühte mõttesse ja lausesse kokku haridus ja kool. Et haridus justkui olekski kool ja vastupidi.

Foto: Riin Massur

Sotsiaalteadlased on avaldanud, et haridus kuulub rohkem ikka kultuuri juurde. Inimestes seevastu on väga kinnistunud mõte, et haridus ei saa olla kultuur. Hoolimata sellest, et just hariduse toel ja kaudu kultuurini jõutakse.

Mis asju siis üldse koolis aetakse ja mida siin koolis antakse kui haridus on hoopis õppe, kasvatuse ja kogemuse kooslus?

Koolis toimuvat ei saa tulevikku vaatava käsitluse järgi kuidagi nimetada õppimiseks või õpetamiseks.

Koolis on keskpunktis hoopistükkis nii lihtne asi nagu õpilase areng. Väärtuslikust õppeajast palju ei tohiks kuluda kontrollimisele, hindamisele ja märkuste kirjutamisele vaid tuleb targalt keskenduda nendele baasteadmistele, mis aitavad seostada, mõelda, mõtestada. Ka tulevikus ja oma võimetes orienteeruda.

Lihtsamalt öeldes on õpetajate ja vanemate roll ühesugune - lasta lapsel avastada, aidata küsimustega mitte vastustega, mitte nende eest midagi ära teha mida nad ise on suutelised tegema, võimaldada tegutsemist ja proovimist, lasta otsustada ja alles seejärel vastutada, aidata hoida korda, avastada andeid, luua suhteid ning kõige selle juures lasta igal olla kordumatu.

Omavalitsuse roll on pidada kooli. Ta ei saa haridust rahastada vaid saab rahastada konkreetset kooli ja õigustatult oodata, et anname õppekava edasi hästi ning saadame õppekava läbinu lilleõie ja tunnistusega järgmisele haridusastmele.

Täna on kõik olulised hariduse kaasosalised aktusele kogunenud - õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kooli pidaja esindaja. On hea, et saime rääkida sellest, et elukestvalt tuleb kõikidel inimestel õppida teadmisi ja oskusi.

Head aktusekülalised, kooliaasta on avatud, head uut aastat!

Päivi Märjamaa

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 5

Esiõppijad startisid

õppejuht Riin Massur

OECD haridusjuht Andreas Schleicher on kinnitanud, et Eesti üks edulugudest on suurepärane õpetajate vägi, kelle panus ja teod on eeskujuks kogu maailmas. Värsked kriisikogemused on selgelt esile toonud, et ka õpetajatöös on äärmiselt olulised tulevikuoskused: kohanemine kiiresti muutuvate oludega, enesejuhtivus, loovus ja paindlikkus, digitaalne kirjaoskus, meekonnatöö- ja probleemilahendusoskused. Kuivõrd Puhja kooli pikaajaliseks missiooniks on olla õppiva kogukonna süda, siis hoiame õpetajate õpihuvi järjepidevalt fookuses ning püüame leida regulaarseid koostöised õppimisvõimalusi, et end vormis hoida ja kõrgetele ootustele vastata.

Eeltoodut silmas pidades julgen arvata, et meie koolikultuurile annavad oma näo just esiõppija rollis olevad õpetajad. Köitvaid teemavaldkondi on muidugi palju. Et õpisisu liialt laiali ei valguks ja toetaks meie murekohti, siis oleme koroonakriisi analüüsidest tulenevalt võtnud selle aasta eesmärgiks tegeleda põhjalikumalt õppijate õpioskuste ja heaoluga. Õppija rollis on meie koolis jätkuvalt nii õpilased kui õpetajad.

Järgnevalt mõned näited, milliste teadmiste ja kogemuste võrra rikkamaks õpetajad saanud on. Õppeaasta esimesel kolmandikul on toimunud kaks meeskonnakoolitust. Augustis koolitas meid tunnustatud haridusteadlane Grete Arro teemal Kuidas ma õpetajana saaksin toetada tõhusat õppimist ja õpilase metakognitiivseid oskusi? ning oktoobris Tartu Ülikooli professor ja kaplan Tõnu Lehtsaar teemadel Vaimne tervis ja selle hoidmine. Õnne psühholoogia. Terveks jäämine konfliktis.

Fotod: Riin Massur, Eva Kõrgmaa Juba seitsmendat aastat kuulub meie kooli õpetajate töönädala rutiini kolmapäevane koostööaeg. Viimastel aastatel oleme kokku leppinud, et kuu esimesel nädalal toimub töökoosolek, järgnevad kolmapäevad on aga õpiringide päralt. Esimesel trimestril on õpiringide eestvedajateks olnud kooli juhtkonna liikmed ja sotsiaalpedagoog. Oleme tänaseks jaganud teadmisi ja kogemusi järgmistel teemadel: Tuge vajavate õpilaste õppetöö korraldamine, Digioskused ja veebikeskkonnad, Õpime üheskoos õppima, Sotsiaalsete oskuste õpetamise metoodikad. Novembris said kokku klassijuhatajad ja kaardistasid koos teemasid klassijuhataja tundideks.

Teame, et argirutiinist väljumine soodustab õppimist ja ühendab meeskonda. Seepärast püüame igasse kuusse mahutada ka midagi “kastist välja”. Septembris sõitsime Elvasse Väikesele Väerajale, kus matkates arutasime väiksemates gruppides võimalusi õppetöövälisteks tegevusteks. Oktoobris said kõik õpetajad enda käelised oskused proovile panna Lavendel loomeruumi töötoas ja täiendada digioskusi noortekeskuses toimunud 3D printerit koolitusel.

Koolivaheaegadel saame ette võtta pikemaid tegevusi. 26. oktoobril kogunesime koostööpäevaks Õpime õppima parimad praktikad kolleegilt kolleegile. Päeva jooksul sai iga õpetaja jagada enda õpioskuste (Õõ) tunnis kasutatud võtteid, nippe, metoodikat, plakateid, esitlusi vms. Rõõm ja rahulolu päeva lõppedes oli silmaga nähtav. Märkimisväärne hulk õpetajad täiendas ennast ka Tartu Haridusfestival Koosõppimise kunstid.

Oktoobris sai lõpuks teoks ka pikalt planeeritud koostöökogu loomine, mille eesmärgiks on ühendada Liikuma Kutsuva Kooli ja Tervist Edendava kooli programmid ning toetada kogu koolipere vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Koostöökogusse kuuluvad 11 kooli töötajat. Hääletuse tulemusena kannab meeskond nüüd nime Särts.

Olen veendunud, et õpetaja on inspireeriv ja toetav eeskuju siis, kui ta on ise järjepidevalt õppija rollis.

Soovin Puhja kooli esiõppijate õpiteele särtsakat õpiõhinat!

TRIMESTER

Leht 6

LOOD MEIST Kas rahulolu haridusega on JOKK või pigem SOKK?

direktor Päivi Märjamaa

Eesti kool on seni silma paistnud väga heade õpitulemustega, kuid mitte nii kõrge rahuloluga. Seetõttu on elukestva õppe strateegias seatud sihiks mitmete muutuste läbiviimine, et õppijad oleksid kogu oma haridustee rohkem rahulolevad.

Haridus-ja teadusministeerium tellis rahulolu uurimiseks ja muutuste kavandamiseks Tartu Ülikoolilt juba kuus aastat tagasi küsimustikud, mis on loodud kõikidele haridusastmetele ühtse kontseptsiooni järgi.

Riiklikke rahuloluküsitlusi on üldhariduskoolides piloteeritud ja läbi viidud alates 2015. aastast. Küsitlus on koostatud nii, et see oleks koolile endale ka juhtimise ja kommunikatsiooni tööriist. Tulemusi analüüsides ja järelduste oskuslikul kasutamisel saab mõjutada oluliste osapoolte suhtumist kooli ja oma töösse. Kuidas koolipere oma õppimisse ja organisatsiooni suhtuvad, mõjutab aga omakorda nende käitumist. Ja seda on paista ka väljapoole.

Rahuloluküsitlust viiakse õpilaste seas läbi igal aastal, õpetajatelt ja lapsevanematelt kogutakse andmeid üle kolme aasta. Küsimusi ei küsita iga koolis õppiva õpilase käest, vaid välja on valitud 4. klassid ja 8. klassid, kes igal aastal küsimustikele vastavad.

2021. aastal toimus andmekogumine nii õpilastelt, õpetajatelt kui ka lapsevanematelt. Puhja Kooli 4. klassi õpilastest vastas küsitlusele 30 õpilast (97%), 8. klassi õpilastest 16 õpilast (84%), 24 õpetajat (92%) ja 64 lapsevanemat.

Küsimustikud ei kuulu kergete kilda. Väited on täis mõisteid ja lausekonstruktsioone, mis vajavad süvenemist ning vastajatele tutvustamist. Teatud mõisted on argielus kasutusel hoopis teises tähenduses, mistõttu pole ka ekslike vastuste andmine välistatud.

Kindlatele väidetele viie palli skaalas punkte andes mõõdeti kooliga rahulolu, põhivajaduste rahuldatust, rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega, hinnanguid õppimisega seotud aspektidele, rahulolu kooliväliste aspektidega, kooli mainet, muutunud õpikäsitust, aktiviseerivate õppemeetodite kasutamist koolis ja muid eelnimetatud aspektidega seotud näitajaid.

Kool sai spetsiaalse veebipõhise tagasisidekeskkonna kaudu tulemused küsitluse kohta tulemused teada 2021. aasta augustis. Andmekogu on väga mahukas, selle põhjalik läbitöötamine ja analüüsimine võtab aega. Õpilased, lapsevanemad ja õpetajad on erinevatele väidetele vastuste andmisega tekitanud koolist üldpildi. Näiteks 2021. aasta küsitluse tulemusi analüüsides ei erinenud Puhja Kooli keskmine tulemus statistiliselt usaldusväärselt riigi keskmisest tulemusest. Kõik vastused olid riigi keskmisele tulemusele väga lähedal või õige pisut kõrgemad. Seda nii õpilase, õpetajate kui ka vanemate vastuste osas.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 7

LOOD MEIST Eraldi välja toomist väärivad paar valdkonda, mis eraldi võetuna eristusid ja andsid olulise sisendi meie selle aasta tööplaani.

Liikumisvõimalusi koolis hindasid kõik vastanud kõrgemalt kui riigi keskmine tulemuses ja võrreldes eelmiste aastatega on hindepalli kasv olnud märgatav. Erinevus riiklikust keskmisest oli kuni 2 palli.

Teine eristuv valdkond on kooli maine, mida õpilased ja õpetajad pidasid oma hinnangutes riigi keskmiseks, aga lapsevanemate arvamus näitas tulemust, mis on riigi keskmisest tulemusest madalam.

Kuna vanemad hindasid samas kõrgeks kommunikatsiooni ja rahulolu hariduse kvaliteediga, siis peame analüüsima, missugused tegevused saaksid ka koolist välja anda ka üldist mainet parandavaid teateid.

Helkuripuu avamine

Edu ja probleemina sõnastatud valdkondades on mõlemas toimunud rahuloluhüpe.

Maine sisu vajab siiski tegelemist, et olla riigi keskmise arvamuse tasemel või kõrgemal.

On tõsi, et rahuloluküsitlused ei lahenda automaatselt olukordi ega too kiireid muudatusi. Aga iga probleemi lahendamine algab ikkagi selle tuvastamisest ja täpsest sõnastamisest.

Oleme sel õppeaastal enda jaoks sõnastanud tegelemist vajava probleemina Puhja Kooli maineküsimuse. Eriti selle, et kõik koolis olemasolev hea oleks nähtav ja selge ka väljaspool organisatsiooni.

Küsitluse tulemused näitavad pealiskaudsel vaatlusel, et kõik on JOKK (juriidiliselt on kõik korrektne, oleme vabariigi keskmisel tasemel).

Hoopis enam, soovime, et meie koolis oleks kõik SOKK, ehk sisuliselt on kõik korrektne. Seepärast tegeleme üldise pildi asemel ka ükskikküsimustega ja parandame oma kooli ka siis kui midagi ei olegi nähtavalt halvasti või valesti.

Tulemuste arutelu on toimunud õpetajatega, klassijuhatajad on käsitlenud vastanud klassidega nende tulemusi klassijuhataja tundides. Sisulisi diskussioone samal teemal on tulemas veelgi - hoolekogus ja koolipidajaga.

Järgmine küsitlus juba 2022. aasta kevadel.

TRIMESTER

Leht 8

LOOD MEIST #õppidesõnnelikuks

direktor Päivi Märjamaa

Oktoobris tähistatakse õpetajate päeva. Ettevalmistused selleks ametipäevaks on käinud juba ammu enne oktoobrit.

Nimelt oli käesoleva aasta kevade jooksul kõigil võimalik esitada aasta õpetaja tunnustuse saamiseks suurepäraseid kandidaate 11 kategoorias.

Pärast kandidaatide esitamist alustasid parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja seejärel üleriigiline komisjon. Kogu ettevõtmine tipnes Aasta Õpetaja galaga, millest sündis ka otseülekanne televisioonis.

Tartumaa auhindade üleandmine toimus 30. septembril 2021 Tartumaa haridustöötajate pidulikul tänuüritusel Tartu Ülikooli aulas.

Maakondliku konkursi komisjon otsustas tunnustada Puhja Kooli õppejuht Riin Massurit Tartumaa aasta õppeasutuse juhi kategoorias ja Puhja Kooli aasta haridusteo kategoorias.

Tartumaa aasta õppeasutuse juht 2021 Riin Massur on Puhja Kool õppejuht, kes usub oma töö väärtusesse, hindab elukestvat õppimist, on eeskujuks, innustab inimesi oma tegevust analüüsima, on usaldusväärne, tema tehtav töö on kvaliteetse sisuga, väärtuslik.

Riin kasutab õpetajat toetades coachivat lähenemist, kus lahendus küsimusele selgub läbi analüüsi ja arutelu. Läheneb õpetajale kui õppijale, et toetada õppiva organisatsiooni arengut. Riinu välja töötatud refleksioonimudel koostöövestluseks on parandanud eesmärkide sõnastamise ning refleksiooni kvaliteeti. Koolitunnid on muutunud avatumaks ning Riinu ellu kutsutud lõiminguprojektid on ainetevahelisest koostööst teinud tavapraktika.

Riinu innustusel on tekkinud mitmeid õpiringe, kus õpetajad püüavad koostöös leida lahendusi igapäevatöös ette tulevatele probleemidele ning kujundavad uusi teadmisi.

Riin hindab oma töös kommunikatsiooni ja avatud suhtlust vanemate ja kogukonnaga.

Riin on hariduse usku. Teab, et õpetajaameti maine üks võtmeküsimus on õpetaja enesetunne. Seetõttu toetab Riin õpetaja enesekindlust ning toimetulekut igapäevaste tööülesannete täitmisega. Riin usub, et õnnelik õpetaja on olemas ja õpetaja õnnetunne sõltub paljuski sellest, kuidas tal õnnestub töö koolis.

Fotod: erakogu

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 9

LOOD MEIST 3 x Õ ehk õnneliku õppija õpitee Puhja Koolis sai Tar tumaa aasta har idusteo 2021 tunnustuse.

Puhja Kooli arengukava on lugu õnneliku õppija õpiteest. Kooli peaeesmärk on kasvada kooliks, kus kõik saavad tulemuslikult õppida ja kus uut õpikäsitust rakendatakse iga õppija heaks. Kool on disaininud koolipäeva, pidades silmas ennekõike õppija vajadusi. Tulemuseks on omanäoline koolikultuur.

Kool on muutnud koolipäeva viisil, mis soosib uut õpi-käsitust ja meeskonnatööd, toetab ennastjuhtiva õppija kujundamist ning tõhusa kaugõppe läbiviimist. Hiljem alustav koolipäev arvestab noorte keskendumis- ja õppimisvõimega. Hommikust ajaressurssi kasutavad õppijad koostöövestlusteks, individuaalseteks konsultatsioonideks. Kooliperel on võimalus süüa hommikuputru, suhelda, viia ennast õppimismeeleollu. Õpikoormuse hajutamiseks kasutatakse pikkade ja lühikeste tundide kombinatsioone. Sirutus- ja liikumispausid hoiavad tundides motivatsiooni ja tõstavad õpihuvi.

Tundide jaotus on taganud edu kaugõppe perioodidel ja võimaldab õppetegevuse hajutamist koolimajas. Koolikellata õpetatakse õpilasi arvestama ajaga. Lõunapausi (1 h) mahub eine, liikumine, lugemine. Valikuvõimalused toetavad õpilaste initsiatiivi, ettevõtlikust. Tunniplaanis on õpioskuste tunnid. Õpitakse kuidas seoseid luua, teadmisi omandada, meelde jätta, planeerida, keskenduda.

Koolipäev on tervik, mida on võimalik paremini struktureerida ja võimaldab tegutsemisvabadust, autonoomiat. Pika tunni praktika annab hea võimaluse kasutada mitmekesist metoodikat ja luua erinevaid loomingulisi töid, võimaluse lõimitult arendada digioskusi. Samuti on päevas vähem erinevate ainete tunde, mis omakorda vähendab õppekoormust ja tõstab õpihuvi. Toetab ainetevahelise lõimingu läbiviimist. Muudatused on sundinud õpetajad välja tulema mugavustsoonist - ennast juhtiva õppija kujundamist toetava metoodika rakendamisega on vaja endaga töötada igapäevaselt. Õpilased võtavad järjest enam vastutuse õppimise eest ning aastataguse distantsõppega võrreldes on nad oluliselt iseseisvamad ja rahulolevamad.

Helkuripuu avamine

Kõik algatatud muutused on loonud sisuka terviku ja toonud esile Puhja Kooli omanäolise koolikultuuri. Õppimine on mitmekesine ja jõukohane ning hindamine toetab õppija arengut. Edukalt on juurutatud nüüdisaegseid pedagoogilisi praktikaid (nt õpiringid, parimate praktikate jagamine), kus kommunikatsioon ja ühine eesmärgistamine on kesksed elemendid. Õppeprotsesse toetavad: professionaalne areng, eestvedamine ja koolielu korraldus ning õpikeskkonna kaasajastamine.

Tartumaa on meid tänanud, aitäh!

Õnnitlemas oli ka Elva vallavanem Heiki Hansen Foto: Eva Kõrgmaa

TRIMESTER

Leht 10

SAAME TUTTAVAKS VIRVE VEND

alustas tööd Puhja Kooli 1. septembril 2021 eesti keele, kirjanduse ja inglise keele õpetaja

Fotod: Noored Kooli

Hei! Mina olen Virve. Olen pärit Jõgevalt ja käisin terve oma koolitee ka kohalikus gümnaasiumis.

Kooli kõrvalt tegelesin erinevate hobidega: algkoolis mängisin võrkpalli, põhikooli ajal käisin kunstiringis ja keskkooli viimases klassis käisin Jõgeva Kunstikoolis. Ligi kümme aastat laulsin erinevates koolikoorides ja ühe korra käisin ka üldlaulupeolmiski, mida tahan kindlasti uuesti teha!

Olenemata sellest, et olin koolis pigem laisk ja iseloomult üsna vaikne, oli mul kindel siht välismaale ülikooli minna. Väikelinnaelu üksluisuses ja teismeea rahutuses tundus see otsus mu jaoks ainuõige valik. Sarnaselt paljudele 18-aastastele ei teadnud ma, kelleks saada tahan või mida üldse edasi õppima minna. Gümnaasiumis valisin küll reaalsuuna, aga tegelikult huvitasid mind alati rohkem humanitaarteadused ja kunst. Sirvisin lõputult ülikoolide katalooge ja kitsendasin oma valikuid enam-vähem välistusmeetodil. Lõpuks jäi silma Pattern Design eriala, mida õpetati ühes Taani väikelinna ülikoolis.

Mõeldud-tehtud!

Niisiis hariduselt olen ma hoopis rõivaste tehniline disainer. Pärast ülikooliõpinguid tegin praktikaid mitmes firmas ja töötasin ligi viis aastat ühes väikses Taani naisterõivaste brändis. Olenemata huvitavast ja vastutusrohkest tööst tundsin juba pikka aega, et vajan muutust. Tahtsin teha midagi uut ja täiesti teistsugust. Midagi, millel oleks positiivne mõju võimalikult paljudele inimestele ja mis oleks vaheldusrikkam. Olin selleks ajaks Taanis elanud peaaegu üheksa aastat ning Eestisse tagasi kolimise mõtted olid juba pikalt peas tiirelnud. Tartu on alati olnud mulle väga südamelähedane koht, seega pool aastat tagasi seadsimegi end oma elukaaslasega siin sisse.

Taanis oli peamiseks sõiduvahendiks jalgratas. Ohutus ennekõike!

Foto: erakogu

Erinevalt paljudest pedagoogidest ei saa ma öelda, et olen alati tahtnud õpetajaks saada. See idee jõudis minuni pigem üsna hiljuti, kui nägin Noored Kooli programmi reklaami. Nende väärtused ning eesmärk luua hariduslikult võrdsed võimalused kõigile noortele kõnetas mind koheselt. Mida rohkem ma programmi ja õpetajaametiga tutvusin, veendusin, et pean kandideerima. Usun õppimisse läbi praktika ja õpitu kohesse rakendamisse oma töös, seega lühikese ja intensiivse ettevalmistusajaga programm kõlas ideaalselt.

Käin praegugi töö kõrvalt Tallinna Ülikooli magistriõppe loengutes ja plaanin programmi lõppedes õpetaja kutse omandada.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 11

SAAME TUTTAVAKS Kolm kuud Puhja Koolis ei kõla nagu miski, aga tunnen, et olen siin juba aastaid töötanud. Seda ainult parimas mõttes- nii õpilased kui kolleegid on mind soojalt vastu võtnud ja tunnen iga päev, kuidas siin on hea ja kodune olla. Siit ka üks põhjustest, miks ma Puhjat suurele linnakoolile eelistasin. Siinne rahulikum tempo ja väiksem koolipere võimaldab alustaval õpetajal kiiresti sisse elada ja rohkem vastutust võtta. Ka juhtkonnalt nõuab see usaldust ja mõistmist- palgata kogemusteta õpetaja kes ise alles koolis käib- ning seda on siin samuti küllaga!

1. september oli sel aastal ekstra-põnev!

Foto: Kadri Raudsepp

Õpetajana tahan ma olla heatahtlik, püüdlik ja aus ning hindan ka õpilastes neidsamu omadusi. Olen alati õpilaste jaoks olemas ja hoidun hinnanguid andmast. Õpetaja on minu arvates keegi, kes suunab ja juhendab õpilasi. Kes ei anna ilmtingimata ette õigeid vastuseid, vaid aitab õpilastel need ise leida. Iga noor suudab olla ennastjuhtiv õpilane, võtta vastutuse enda õppe eest ning öelda ,,Ma ei oska!” asemel ,,Ma proovin!”

Oma täitsa esimeste õpilastega Narva linnalaagris.

Foto: erakogu

Õuesõppepäeval Puhja Koolis Foto: Riin Massur

Hea meelega jagaks ka seda, millega vabal ajal tegelen, aga paraku on (vähemalt esimesel paaril aastal) õpetajal väga vähe vaba aega. Kui parasjagu nädalavahetustel loengutes ei ole, teen pikki jalutuskäike Toomemäel ja veedan aega oma elukaaslasega. Vist üks esimesi asju, millest ka õpilastele enda kohta rääkisin oli see, et mul on kaks kassi: Peanut ja Zelda. Lisaks käin tihti maal vanemate juures ja kui vähegi võimalik, naudin pikki ja laisku hommikuid hea tassi kohviga. Olen loomult õhtuinimene, seega varajased hommikud koolis on endiselt asi, millega pean harjuma!

Kassid Peanut ja Zelda Foto: erakogu

Leht 12

TRIMESTER

SAAME TUTTAVAKS ALIIS SINIROHT

alustas tööd Puhja Kooli 1. septembril 2020 2020-2021 klassiõpetaja augustist 2021 inglise keele õpetaja ja 4.klassi klassijuhtaja koos Ülle Närskaga

Olen pärit Raplamaalt, väiksest maakohast. Lapsena viibisin palju õues.

Talitasin laudas loomi, ehitasin metsas onne, suvel ujusin jões ja talvel uisutasin varavalgest päikeseloojanguni, vahel isegi kauem. Toas olles joonistasin, kirjutasin jutte ja luuletusi, lugesin raamatuid ning mängisin õpetajat. Suur lugemishuvi tekkis alates sellest, kui õppisin lugema, olin siis kõigest kolmeaastane. Viieselt teadsin kindlalt, et tahan saada õpetajaks ja poemüüjaks, tänasel päeval on mul võimalus väita, et olen oma unistused täide viinud. Sellest lähtudes julgustan kõiki teisi ka unistama ning oma unistuste poole sihikindlalt püüdlema.

Minu koolitee algas 2004. aasta 1. septembril Kabala Lasteaed-Põhikoolis. Esimesse klassi asus tol aastal õppima kaks õpilast. Koolis oli kokku vaid veidi üle 50 õpilase. Õppisin 9 aastat liitklassis, olin aktiivne õpilasesinduse liige ning klassivanem. Väikeses klassis õppides pidin alati väga hoolega jälgima, et kõik kodutööd oleksid hoolikalt tehtud, märkamatuks jääda ei olnud lihtsalt võimalik.

Gümnaasiumis oli olukord pigem vastupidi. Käisin kodust 17 kilomeetri kaugusel Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus pidin kiiresti kohanema.

Kõige ootamatum oli minu jaoks see, et põhikoolis olime klassis peamiselt kolmekesi ning järsku olin klassis, kus oli õpilasi 30. Minu kolm gümnaasiumiaastat möödusid pigem vaikselt ning tagasihoidlikult. 12. klassi lõpus see muutus, kui muusikatunnis pidime koostama omaloomingulise laulu ning üllatasin kogu klassi räppimisega. Järgmisel hetkel seisin oma lõpuaktusel laval, esitamas sama lugu ligikaudu 1000 inimese ees.

Juba 10. klassis teadsin, et oma unistuste täitmiseks pean minema ülikooli. Kuigi Tallinn oli mulle tuttavam, tundsin, et soovin õpinguid alustada Tartus. Lõuna-Eesti ei olnud minu jaoks väga tuttav, kuid üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et see on paik, kuhu soovin pikemaks ajaks jääda.

Puhja Kooli jõudsin esialgu peamiselt elukoha tõttu, kuid mul avanes suurepärane võimalus tutvuda koolimaja, kolleegide ja õpilastega klassiõpetaja praktika käigus. Töökoha valikul sai määravaks see, et tundsin end Puhja Koolis väga hästi. Läbitud praktikad andsid palju positiivseid elamusi ning tundsin tugevat toetust kolleegidelt. Õpetamise juures pean väga oluliseks õpilaste suunamist, suhtlust ning usaldust, samuti on minu jaoks tähtis, et tunnid oleksid mitmekülgsed.

Julgustan oma õpilasi alati rääkima nii muredest kui ka rõõmudest, hea meel on näha, et paljud on valmis oma mõtteid jagama.

Praktikal Puhja koolis 2019.aastal Foto: Maire Sepp

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 13

SAAME TUTTAVAKS Oma tundide mitmekesistamiseks seon neid sageli oma hobidega. Kui Hunt Kriimsilmal oli palju ameteid, siis minul on palju hobisid. Alustasin laulmisega kuueaastaselt, hetkel laulan Puhja naiskooris Läte, samuti kuulan palju muusikat.

Kuna mulle on lapsepõlvest saati meeldinud veeta aega looduses, käin tihti pikki maid jalutamas. Jälgin samal ajal ümbrust ning teen fotosid. Olen käinud ka erinevaid spordiüritusi pildistamas.

Põhikoolis olin tuntud selle järgi, et olin meeletult halb suusataja. Ei möödunud vist talve, mil ma ei oleks künkast alla suusatades kiirabisse sattunud. Minu kõige uuemaks hobiks on mäesuusatamine, millega olen tegelenud 3 aastat. Igal aastal olen vallutamas aina uusi künkaid ja mägesid, vastumeelsus suusatamise vastu on tänaseks täielikult kadunud. Ära ei ole ununenud ka lapsepõlve lemmiktegevus uisutamine.

Minu üheks peamiseks hobiks on joonistamine. Leian end sageli joonistamas lilli ja erinevaid mustreid. Kui aega on rohkem, visandan paberile keerukamaid ideid, või vaatan pilti ning proovin selle järgi joonistada. Suurt joonistamishuvi olen märganud ka õpilaste seas.

Mõned faktid minu kohta:  Ma olen mõlemakäeline.  Ma kirjutan luuletusi.  Ma olen tegelenud näitlemisega.  Ma kardan õhupalle.  Mängin flööti ja klaverit, käisin 8 aastat muusikakoolis.  Minu moto: kui midagi teed, siis tee seda südamega.

Helkuripuu avamine Üks ülikooli loengus kirjutatud luuletus iseendast Olen pärit Raplamaalt, Vahel laulan, mängin pilli.

Võib ka väita - olen töökas, Poes ma töötan sõrmed villi.

Lisaks saan ma õpetajaks, Riime loon - vot see on lust.

Joonistama! Jalutama!

Ideid mul tuleb nõnda just.

Olen tihti ajahädas, Kuskile see ära sõuab.

Vahel puhata küll tahaks, Kuid kes teeb, see palju jõuab!

Fotod: erakogu

TRIMESTER

Leht 14

SAAME TUTTAVAKS JANNO REINOMÄGI

alustas töö Puhja Noortekeskuses märtsis 2020 2017.aastast robootika huviringi juhendaja

Minu nimi on Janno Reinomägi ja töötan Puhja noortekeskuses. Elan Mõisanurmes, Puhja lähedal. Olen abielus ja peres on 3 last, koer ja kass. Kuidas ma aga siia jõudsin, selleks pean alustama päris algusest.

Sündinud olen ma Tallinnas ja minu vanemad olid tavalised nõukogudeaegsed töölisklassi inimesed. Ema töötas lasteaias ja isa elektrikuna. Minu vend on minust 12a vanem ja siis kui ma mäletama hakkasin oli ta juba meie juurest kolinud Kehtna kutsekooli õppima. Elasime Lasnamäe 3-toalises korteris ja nädalavahetused, koolivaheajad veetsin maal tädi juures Raplamaal. Minu koolitee möödus Lasnamäe 3. mikrorajooni Tallinna 13. Keskkoolis, mille õpilaste arv oli üle tuhande. Mäletan, et sellega kiideldi, olime maailma suurim eestikeelne kool. Kool töötas kahes vahetuses ja mina õppisin õhtuses, paralleelklassidest vii- Robootika huviringi tutvustus raadios Ring RM mases G-klassis... Minu koolipäev algas kella 13 ajal ja lõppes 18 ajal. Mäletan, et enamus kooli WC-d oli naeltega kinni löödud. Need, mis avatud olid, polnud ammu enam tualeti moodi. Sellest kõledast institutsioonist ma lahkusin kohe peale põhikooli ja astusin Raua tänava Tallinna 21. Keskkooli õpilaseks. Sealt ma mäletan, et esimest korda kõlbas kooli sööklas söömas käia ja WC-s oli paberit. Esimest korda uuriti minu käest arvamust koolielu kohta. Loomulikult ma ei julgenud midagi arvata, ma olin väga rahul. Kahjuks jäi see kool minu viimaseks lõpetatud haridusasutuseks. Järgmised aastad veetsin ühe semestri Tallinna Tehnikaülikoolis informaatikat nuusutades ja Sidepataljonis kaitseväes radistina. Olen marssinud ka iseseisvuspäeva paraadil korra.

Minu töökarjäär algas Stockmanni kaubamajas. Minu ülesandeks oli hommikul kell 7 kogu kaup vastu võta ja üle kontrollida kõik, mis poodi toodi. Edasi jätkasin Stockmanni tehnikaosakonnas müüjana.

Mäletan, et Soomest toodi kastide viisi kasutatud Nokia telefone, mida müüdi hirmsates kogustes.

Esimeste mobiiltelefonide laine harjal liikusin edasi tollassesse Esmofoni, EMT edasimüüja juurde.

Minu pere

Sain esimesed kogemused mobiilside maailmast ja ka klienditeenindusest. Sain teada, millal on mõistlik inimestega mitte vaielda ja tunda ära erinevate inimeste keemis-ja plahvatuspunkte. Lõpuks ei pakkunud see mäng enam pinget ja müügileti äärest kolisin tehnilise toe poole peale. Andsin tuge nii oma töötajatele firmas sees kui ka klientidele, nii mõnedki kuulsused ja ministrid on minu käest telefoni ostnud või muredele lahendust saanud. Kirjutasin uute telefonide toote -tutvustusi, tegin esimest korda elus ka koolitusi. Ühel koolitusel jäi silma üks Tartu tüdruk, kes mind ka ära sebis ja Puhja elama meelitas. Mõned aastad veel käisin Tallinnas tööl ja nädalavahetustel Puhjas. Siis kui esimene laps Puhja Kooli astus, tulin Tartusse ka tööle ja jäin paikseks. Samal ajal liitusin Puhja rahvatantsu segarühmaga Opsal, kus taidlen siiani kaasa.

Fotod: erakogu

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 15

SAAME TUTTAVAKS Ühel päeval potsatas meilikasti kutse robootika juhendajate koolitusele. Koolitus toimus Viljandis. Mõtlesin, et lapsed lähevad varsti kooli, äkki tuleb mulle kasuks.

Puhja kool otsis robootika õpetajat, nii ma siia sattusingi, ringi juhendajaks samal aastal kui mu esimene laps astus 1. klassi. Paar aastat veel tiksusin edasi Telias ja tegin robootikat, siis mõtlesin, et võiks seda juhendamise asja ikka õppida ka. Läksin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse, kogukonnaharidus-ja huvijuhi õppekaval õppima. Huvitava kokkusattumusena avastasin, et robootika juhendajate koolitus oli toimunud paar aastat tagasi samas akadeemia ruumides ja isegi samas klassis, kus sisseastumiseks esseed kirjutasin.

Puhja kooli õpilastega Robotexil 2018

Noorsootöötaja amet on tõesti nagu Hunt Kriimsilm, ma hakkan alles nüüd taipama, mida nad mulle akadeemias püüavad selgeks teha. Ülikoolis olen nüüd 3. kursusel ja järjest rohkem saan ma teada, kui vähe ma tean üldse maailmast. Pole kunagi hilja oma elus uus lehekülg keerata. Olen selle pöördega rahul.

Noortega rattamatkal ja lumelinna ehitamas (2021.a talvel ja kevadel)

Olen juba ühe aasta siin noortekas töötanud ja minu esimese aasta eesmärk oli ellu jääda. Mõtlesin, et kui mind läbi ei peksta esimese päeva õhtuks, siis ma jään.

Järgmiseks püüan hoida usalduslikke suhteid noortega.

Ega see alati ja kõigiga ei õnnestu, aga sinnapoole ma liigun. Järjest rohkem näen noortekas uusi nägusid, kes on seal mitte ainult bussi ootamiseks vaid ka mõnusa, turvalise olemise pärast. Püüan võimalikult palju tuua sisse seda normaalsust, mida noored ehk mujal ei näe.

Ainult siis kaob ka nõmetsemine ja kurjus, arvan mina.

Minu vaba aeg kulub pere jaoks. Meeldib nokitseda kodus puutööga ja kõiksugu asju parandada. Muru meeldib ka niita suvel (aga ainult enda kodus). Ja üle kõige meeldib mulle saunas käia. Mis mulle ei meeldi, on tühi jutt ja rääkimine rääkimise pärast. Aitab küll.

Janno eestvedamisel toimus esimene Puhja õpilasmalev

TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Õppekäik Puhja kiriku aeda ja parki

5. klassi õpilased käisid õpetaja Kersti Aadusooga 10. septembril õppekäigul Puhja pargis, vabadussõja ausamba juures ja Puhja kiriku aias. Õppekäik toimus pärimuskultuuri tunni raames ja andis võimaluse tutvuda siinsete ajalooliste vaatamisväärsustega, uurida augustis avatud Vabadussõja ausamba infotahvlit ja kirikuaias olevaid mälestusmärke. Õpilased täitsid õppekäigu lõpus ka töölehe.

Maailmakoristusnädal

uba kolm aastat on maailmakoristuspäeval pea 180 riigi inimesed oma kodurandu, -metsi ja -teid prügist puhastanud. Sellel aastal toimus maailmakoristus 18. septembril, mil Eestis keskenduti ka sel aastal eelkõige hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile. Hajusalt paikneva väikeprügi ohtlikus tuleneb selle laialdasest levikust ja koguseliselt on seda kordades rohkem kui suuri prügihunnikuid metsa all. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoli- 4.klassi kogutud prügi Fotod: Aliis Siniroht selt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääb loodusesse aastakümneteks või jõuab mõne linnu/looma toidulauale ning siseneb seeläbi toiduahelasse.

Koolidele edastati üleskutse tulla 13.-24. september välja ja märgata prügi oma kodukohas ja looduses. Täpsemalt oli eesmägiks korjata üles just see kõige väiksem prügi, mida esmapilgul näha polegi: kõik suitsukonid, pudelikorgid, plastiktükid, kommipaberid, klaasikillud jne.

Pea kõik Puhja kooli klassid liitusid üleskutsega ja andsid nädala jooksul oma panuse kampaaniasse. Ühist teekonda nauditi ja tehti pilte, mille seast valiti välja kõige koledamad ning laeti õpetajate abil üleriiklikusse veebikeskkonda. Kuigi prügikogused olid väikesed, on panus keskkonna puhastamisse suur.

Rakett 69 õpihuvilaagrid

Septembris ja oktoobris toimunud õpihuvilaagreid Rakett 69 juhendasid noortekeskuse juhataja Janno Reinomägi ja klassiõpetaja Jana Adari.

Fotod: erakogu

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 17

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Tegevused Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikus Septembris toimub Käärikul Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku iga-aastane sügisseminar.

Sellel aastal olime kutsutud tutvustama oma kooli lugu.

Direktor rääkis meie arengukavast lähtuva loo õnneliku õppija õpiteest ja õppejuht päevakava kujunemisest ja muudatustest, mida see kooliperele kaasa on toonud.

6. septembril paigaldati kooli pargialale tasakaaluliin koos abinööridega ning viidi läbi raja kasutamise lühikoolitus kehalise kasvatuse õpetajatele ja 5. klassi õpilastele, kes olid sel ajal just kehalise kasvatuse tunnis.

Tasakaaluliin ehk slackline on puude või postide vahele pingule tõmmatud elastne liin, mis liigub tänu venivusele jalge all üles-alla ja kõrvale, võimaldades harjutada tasakaaluhoidmist ja treenida süvalihaseid.

Edasijõudnud kasutavad liini hüppamiseks ja erinevate akrobaatiliste trikkide sooritamiseks. Tasakaaluliin on üks kõige tuntumaid uue aja sportimislahendusi, mis on levinud nii TERVES KEHAS kodu-, kooli- kui lasteaiahoovidel.

TERVE VAIM Tasakaaluliinid on Liikuma Kutsuvates Koolides end juba tõestanud hea õuevahetunni veetmise vahendina, mis tõmbab ühtviisi ligi nii nooremaid kui vanemaid õpilasi.

Fotod: Riin Massur

TRIMESTER

Leht 18

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Spordinädal Vaktsineeri end laiskuse vastu Spordinädal toimus sellel aastal 23.-29. septembril.

Taas oli iga päeval oma teema ja eesmärk, mis pakkus elevust ja põnevust kogu kooliperele.

Stiilipäeval osalenud õpetajad ja õpilased Fotod: Riin Massur ja Ülle Närska

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 19

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Spordinädala avas traditsiooniks saanud pendelteatejooks.

Just nii nagu varasemalt, said igast klassist osaleda 9 õpilast, viimasel hetkel õnnestus leida ka 9 õpetajat.

Loosimise teel moodustusid 10-liikmelised võistkonnad - igast klassist 1 õpilane ja õpetaja.

Teatejooksule oli kaasa elamas kogu koolipere.

.

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Teatejooksu võitnud võistkond

Fotod: Kadri Raudsepp

TRIMESTER

Leht 20

ÜRITUSED Spordinädal Vaktsineeri end laiskuse vastu

Krossijooks ja spordinädala postkast

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Tantsupäev

Saalihokiturniir

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Fotod: Kadri Raudsepp, Riin Massur, Eva Kõrgmaa

Leht 21

TRIMESTER

Leht 22

ÜRITUSED OKTOOBRIS Rahvusvaheline muusikapäev

loovjuht Ülle Närska

1. oktoobril toimus meie koolis kontsert "Saame sõbraks Ukuga", mis sai teoks koolikontsertide projekti raames.

Tuntud laulja Uku Suviste kontsert toimus kooli fuajees, kus said osaleda kõik soovijad. Ukul on alati varuks värvikad lood oma kogemustest erinevatel festivalidel ja konkurssidel nii läänes kui ka idanaabrite juures. Uku meenutas ka Puhja Gümnaasiumi jõuluballil esinemist 2007. aastal, tol korral noore laulja ja pianistina.

Foto: Kadri Raudsepp

Meie imelise lauluhäälega 6. klassi õpilasel Linde Leetbergil avanes võimalus esitada üks laul koos Uku Suvistega.

Helindamise kogemuse sai meie kooli 8. klassi õpilane Ken-Evert Tobre. Õpilased olid usinad küsimuste küsijad ja autogrammide kogujad.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 23

ÜRITUSED OKTOOBRIS Karjääri– ja ettevõtlusnädal 2021 loovjuht Ülle Närska

Sel õppeaastal korraldasime juba seitsmendat korda karjääriteemalist üritust. Seekord samaaegselt üle-eestiliste ettevõtlusnädalaga 4.-8. oktoobril.

Nädala alguses toimusid vaimse tervise töötoad 8. ja 9. klassi õpilastele. Eesti Arstiteaduskonna Üliõpilaste Seltsi esindajad rääkisid noortele ärevushäirete märkidest ja depressiooni kujunemist, kuid ühtlasi ka toitumishäiretest ja nende seostest inimese närvisüsteemiga.

Teisipäeval oli õpetajate päev, mille käigus organiseerisid noored õpetajad hommikuse ametite mängu. Kolmapäeval alustasid tööd uued kooli huviringid: psühholoogia ja inseneeria huviring.

Neljapäeval toimus ametite stiilipäev ning kõikidel klassidel oli võimalus tulla kooli ametialade esindajatele sobivas riietuses. Politseinik Tiit Treial külastas 1. klassi, 2. klassi õpilased riietusid kokkadeks ja pagariteks ning klassijuhataja Kadri rääkis koka ametist. 3L klassi külastas kaitseväelane ja ühtlasi noorkotkaste instruktor Alo Ollisaar, sest valitud oli militaarteema. 4. klass käis väljasõidul Elva spordihoones ning osales treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajatena ringtreeningul. 5a klassi arstid külastasid Puhja apteeki, 5m klassi õpilased olid stiilsed meremehed.

6. klass sai külastada Delta Keskust, kus ülevaate oma eduloost andis Puhja Gümnaasiumis õppinud Annet Muru. 8. klassil oli külas ehitusfirma juht Priit Värv, kes on tänaseks päevaks Elva vallavanem. 9.klass käis tutvumas Elva vallavalitsuse ametnike ja volikogu tööga.

Fotod: Eva Kõrgmaa, Mari Siirmets, Riin Massur

Puhja Kooli ametiühingu organisatsiooni tegevus ametiühingu usaldusisik Kersti Aadusoo

Puhja Kooli õpetajate ametiühingusse kuulub 11 liiget.

Traditsiooniliselt korraldas maakonna organisatsioon õpetajate päeva tähistamiseks selle aasta oktoobris piduliku lõunasöögi ja teatrikülastuse. Lõunasöök toimus Shakespeare kohvikus ja selle aasta etenduseks oli “Luikede järv” Vanemuise Suures majas. Seoses koroonaviiruse laialdase levikuga anti seekord igale koolile vaid 3 piletit. Oma kooli ametiühingu organisatsiooniga korraldasime õpetajate päeva tähistamiseks piduliku lõunasöögi Viljandi Schloss Fellini kohvikus. Üritus toimus 21. oktoobril. Osalejad nautisid meeldivat õhkkonda, maitsvat toitu ja head teenindust.

TRIMESTER

Leht 24

ÜRITUSED OKTOOBRIS Õpetajate päev 2021

9. klassi klassijuhataja Ruth Luts

5. oktoober tähendas 9. klassi õpilastele põnevat katsumust, sest tuli olla õpetaja rollis. Et päev õnnestuks, tuli teha juba varakult ettevalmistusi. Valiti direktor ja õppejuht ning omavahel jaotati klassid, kus tuli õppetööd läbi viia. Klasside jagamine läks päris valutult, kuigi tuli ette ka erinevaid soove ja tahtmisi klassi valikul. Kuna klassikomplekte on koolis arvukalt, tuli abi küsida 8. klassilt, kes aitasid hea meelega. Õpilased suhtusid oma uude ametisse tõsiselt ja vastutustundlikult ja kindlasti oldi ka pisut hirmul. Päev algas kooli õues, kus kooli direktor andis üle sümboolse võtme asendusdirektor Kennole. Nii kinnitati 9. klassi õpilased õpetajaametisse. Järgnes tore ja lõbus ametite mäng kogu kooliperele ning siis oli tarvis kolmeks tunniks energiat, et vastu pidada vastutusrikkas õpetaja rollis. Puhja Kooli õpetajad aga said nautida päeva loomeruumis Lavendel ja tunda rõõmu pidupäevast torti süües.

VÄÄRTUSTAME KOOSTEGEMIST Fotod: Riin Massur

Leht 25

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

ÜRITUSED OKTOOBRIS Elva valla tunnustusüritus 2021

Foto: Riin Massur

5. oktoobril toimus Elva kultuurikeskuses Elva valla haridusvaldkonna tunnustusüritus, kus anti üle tunnustused üheksas kategoorias. Puhja kooli nominendid olid: * Aasta hariduse tegu - Puhja uisuväljaku rajamine (Nõo Priitahtlik Päästeselts koostöös SA Elva Sport ja Kultuur) * Aasta hariduse sõber - organisatsiooni Kodutütred Puhja rühmad Fotod: Riin Massur * Aasta noorõpetaja - Aliis Siniroht * Aasta kooliõpetaja - Silja Lipping * Aasta klassijuhataja - Kadri Raudsepp * Aasta huvihariduse õpetaja - Meelika Reinomägi ja Karmen Toomepere * Aasta tugispetsialist - Aune Summer *Aasta taustajõud - Siivi Ebral Laureaadi tiitli pälvis meie eripedagoog Aune Summer.

Aune on töötanud Puhja Koolis 4 aastat. Kogu selle perioodi vältel on ta seadnud esikohale õpilaste ja perede huvid. Tema tunnid, kontaktid ja nõustamised on läbimõeldud. Ta tunneb huvi oma õpilaste käekäigu kohta ka teistes tundides ja vabal ajal. Ta ei tee kunagi õpilastele elu liiga lihtsaks ning teab täpselt, kus on kellegi lähima arengu tsoon, et just õige koha pealt arendamisega tegeleda. Vajadusel viib Aune läbi erinevaid teste, kogub täiendavat infot õpetajatelt ja lapsevanematelt, et teha õigeid valikuid laste ja perede toetamiseks. Aunet iseloomustab tugevalt vabatahtlikkuse märksõna. Ta kohtub oma õpilastega ka väljaspool tunde ja on neile vajadusel olemas. Selline heade suhete loomine on toetanud väga õpilaste motivatsiooni kasvu ning soovi õpingutega jätkata, mitte alla anda. Õpilased toovad välja, et Aune on neile koguaeg olemas. Nad tajuvad, et Aune poole saab pöörduda ka siis kui neil ei ole hetkel Aune tundi. Õpilased, kes enam eripedagoogilist tuge tundide näol ei vaja, pöörduvad ikka aegajalt Aune poole, et vestelda või midagi küsida. Teame, et ka meie kooli lõpetanud lapsed võtavad temaga aegajalt ühendust ning räägivad, kuidas neil läheb. Aune on neile alati olemas ja toetab õpilasi põhikooli lõpuni ka siis kui ta seda otseselt enam tegema ei peaks.

Õpihuvilaager Jõulumäel

22.-25. oktoobril toimus Pärnumaal Puhja Kooli sportlike õpilaste ja suusaklubi Karupesa Team ühine õpihuvilaager Jõulumäe Olümpiamängud. Tegevuste läbiviimiseks jaotuti võistkondadesse ja lapsed leppisid kokku, mis riike nad soovivad esindada. Olümpiamängudest võtsid seekord osa Leedu, Põhja-Makedoonia, Uus-Meremaa, Jamaika, Bosnia ja Hertsegoviina, mida õpilastel põhjalikult kaaslastele tutvustada tuli. Laagris toimus väga palju erinevaid võistkondlike tegevusi, mänge, viktoriine, ka diskoõhtu. Õpilasi juhendasid ja toetasid laagris õpetajad Tanel Ojaste ja Ene Põldaru.

Orienteerumisnädal

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste Foto: Tanel Ojaste

TRIMESTER

Leht 26

ÜRITUSED NOVEMBRIS Halloweeni stiilipäev 1. novembris toimus õpilasesinduse eestvedamisel Halloweeni stiilipäev ja seiklusmäng. Eriti vahva oli see, et teemapäevaga ühines ka kooli köök.

Fotod: Jaanika Reminnõi, Ülle Närska

Helkur teeb sind nähtavaks loovjuht Ülle Närska

Õpilasesinduse algatusel on koolis taas helkurpuu, mille eelmisel õppeaastal valmistasid 9. klassi õpilased. Fuajees seisvale helkurpuule riputati alguses Puhja kooli öökullilogoga helkureid, järgmistel päevadel lisati üle 30 helkurit. Õpilased kasutasid võimalust usinasti. Kokku oleme helkurpuule riputanud 180 helkurit ja helkurriba. Tänaseks on kõik helkurid jalutama viidud!

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 27

ÜRITUSED NOVEMBRIS Karjääriteenused 9. klassile

karjäärikoordinaator Ülle Närska

Puhja Kool teeb koostööd Eesti Töötukassaga. Koolinoortele pakutakse erinevaid karjääriteenuseid. Karjääriteenuste eesmärk on inimeste toetamine läbimõeldud valikute tegemisel hariduses ja tööelus. Karjääriinfo vahendamise töötubade tulemusena teab noor enda jaoks vajalikke aja- ja asjakohaseid karjääriinfo allikaid, infootsimise viise, oskab koostada kandideerimisdokumente ning saadud teavet kandideerimisel kasutada Karjäärinõustamise individuaalse või grupi tulemusena tunneb noor oma isikuomadusi, huvisid, vajadusi, väärtusi, kogemusi ja tugevaid külgi, oskab neid analüüsida ning teha teadlikumaid valikuid.

Koolis õpivad 8. ja 9. klass karjääriõpetust ühel poolaastal. Lisaks tundides käsitlevatele teemadele on meie 8. klassi õpilased saanud ülevaate haridussüsteemist ja õppimisvõimalustest Eestis ja välismaal. 9. klassile toimus novembris töötuba kandideerimis- dokumentidest ja töömaailmast. Individuaalsed karjäärinõustamised 9. klassis on käimas, kõik õpilased saavad asjakohast karjääri valikuga seotud nõu ning nõustamist võib töötukassa kaudu küsida veelgi. Õppeaasta teisel poolel toimuvad sisseastumisvestluste simulatsioonid.

Foto: Ülle Närska

Õues õppides oli tunda sügise hõngu Liikuma Kutsuvad Koolid ühinesid 4. novembril üle Eesti teemapäevaks Õuesõppes on sügise hõngu, nii ka Puhja kool.

2. klass pani kooli sünnipäevaks maha tulbisibulad, et õppida uurimuse tegemist matemaatikas ja loodusõpetuses ja turgutada kevadel koolipere silmailu. 7. klassi matemaatikatunnis planeeriti samuti tulbipeenart koolihoone pargipoolsele küljele. Õpiti mõõtkava ja peenraplaani koostamist, pindala ja lillesibulate arvutamist. Kehalise kasvatuse tundides toimus orienteerumismäng “Tunne oma kodukohta” kooli ja Puhja aleviku ümbruses. 4. klassi eesti ja inglise keele tundides praktiseeriti aktiivse ainetunni õuemetoodikat. 5. klasside ettevõtlikkuse tunnis valmis pildijaht, mida viisid lõunapausil läbi kogu koolile läbi 5.a klassi õpilased klassijuhataja ja aineõpetaja toetamisel.

Järgmine ühine õueõppepäev toimub mais.

Fotod: Ülle Närska Riin Massur Kadri Raudsepp Tanel Ojaste

TRIMESTER

Leht 28

HUVIRINGID Arendame andeid ja avardame silmaringi

loovjuht Ülle Närska

2021/2022 õppeaastal töötavad Puhja Koolis alljärgnevad huviringid ja huvitegevused: 

saalihoki ja rahvastepall Tanel Ojaste



kergejõustik

Madis Paju



sulgpall

Veeriku Badminton, Matis K aart



jõutreening

SK Jõusport



jalgpall

SK Barca, Andres Bõkarev



korvpall

BC Elva, Kristjan Kruusimaa



showtants

Minu Tantsukool, treener Elina Paat



pilliring

Liisa Tulvik



mudilaskoor

Anne Soosaar



lastekoor

Ruth Luts



muusikaklass

Ruth Luts, Larissa Marženakova



helitehnika ring

K ristjan Veedler



robootika

Janno Reinomägi



HK Unicorn Squad

Jana Adari



inseneeria

K VARK teadusteater



puutööring

Ants Prii



nutisport

Merle Lint



loomering

Lavendel loomeruum,Meelika Reinomägi, Karmen Toompere



psühholoogia ring

Grete K ald



kodutütred

Ülle Närska, Julia Siimberg



näitering

K ersti Aadusoo



sõnakunsti ring

Lea Järv

Jaanuarist alustavad 

liiklusring

Ülle Närska



mängujuhtide ring

Ülle Närska



noorkotkad

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 29

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Vahetund on lahe tund! loovjuht Ülle Närska Liikuma kutsuva kooli tegevuskavas oleme tähelepanu pööranud aktiivsete vahetundide tegevustele.

Selle õppeaasta I trimestri sisustasime neljapäevased lõunapausid õues seiklusmängude mängimisega, mida vedasid eest ettevõtlikkusõpet õppivad noored. Õue seiklusrada valmistati ette ettevõtlikkusõppe tunni raames ning pikal vahetunnil said ülesande kätte saanud noored enda loodud fotojahti ja otsimismängu kooli territooriumil mängida. Huvilisi jagus igast vanuseastmest. Et jõud ei raugeks ja õpilaste seiklushimu õues kestaks otsustasime uued mängujuhid välja koolitada.

Kolm aastat tagasi alustasid meie koolis 6 mängujuhti, kes tänaseks on põhikooli lõpetanud või lõpetamas. Õnneks oli meil sellel õppeaastal võimalus endil uusi mängujuhte koolitada, kes igapäevaellu särtsu lisaks ning ennast proovile paneksid.

19. novembril toimus uute mängujuhtide koolitus. 14 aktiivset õpilast otsustasid julguse kokku võtta ning mängujuhile vajalikke teadmisi omandada. Koos arutasime mängujuhtidele vajalike oskuste üle, selgitasime reeglite tähtsust ja harjutasime enesekehtestamist. Õppisime ruupori kasutamist ning kõik osalejad läbisid esimese katse õpetades ühte mängu. Analüüsisime igat mängu. Lisaks katsetasid õpilased erinevaid takistusradade paigaldamise variante lähenedes loovalt olemasolevatest mänguvahenditest, keskkonnast ja muidugi ohutusest. Kavandasime koos mängujuhtide tegevusplaani lähimaks kaheks nädalaks. Esimesed mängu-nädalad läksid edukalt, liikuda soovivaid osalejaid oli nii saalis kui ka õues. Kokkuvõtteid õnnestumistest ja ebaõnnestumistest jagame iga nädala lõpus.

Tervitame uusi mängujuhte ja soovime neile motivatsiooni ja indu eneseteostusel, kui ka koolielu rikastamisel.

Täname Puhja Kooli uute mänguvahendite ja vilede eest ning oleme valmis vastu võtma uusi väljakutseid!

Koolitatud mängujuhid meie koolis on: Saskia Heinaru, Pääsu-Mari Raide, Rosann Massur, Emma Gudrun Reinomägi, Linda Leemet, Thalia Rätsepp, Sabina Kraineva, Ann Muutra, Mia Marleen Krõlov, Anna Leemet, Linde Leetberg, Herta Heinaru, Keneli Pallon, Laura Pallon.

LIIKUMINE TOOB HEAOLU

TRIMESTER

Leht 30

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED KIK-i projektid sellel õppeaastal loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo 13. septembril käisid 5a klass ja 5m klass Võrtsjärve Õppekeskuses õppeprogrammil Veeselgrootud. Hommikul tõotas ilm tulla üsna sajune, kuid saime oma õuetegevused ja loomakeste püügi peaaegu vihmata tehtud. Tagasiteel tiigi juurest õppekeskusesse sadas vihma ka ning saime tunda Võrtsjärve äärset tugevat tuult. Metsatee oli rohkelt seeni täis.

Algul tutvustati meile, millised selgrootud vees elavad. Saime teada et veeselgrootuid on meil üldse umbes 2144 liiki. Seda on päris palju. Neid kõik ei jõua küll ühe päevaga selgeks õppida.

Oli rõõm, et levinumatest liikidest oli nii mõnigi loomake õpilastele juba tuttav ja nimigi teada. Õpilased said rühmades ise kahvadega väikesi veeloomakesi püüda. Kummikud olid tiigi ääres müttamise juures suuresti abiks. Õues pakkusid kõige rohkem rõõmu just suuremad loomakesed-mardikad ja ämblikud. Loomad tuli määrata määramistabeli abil ja märkida nähtud liigid bingoruudustikku. Ruumis sai igaüks ise mikroskoobiga lähemalt uurida ka pisemaid loomi, kes enne õues vaid täpikesena kausis ringi vurasid. Nalja pakkus see, et suuremad mardikad lendasid purgikesest lihtsalt minema, ega tahtnud sugugi uurimisobjektiks olla.

Lisaks pakkusid õpilastele huvi õppekeskuse akvaariumis ringi ujuvad kalad ja tormine vaade Võrtsjärvele. Oli põnev ja mitmekesine koolipäev. Aitäh meie juhendajale Kairi Kivastele toreda õppepäeva eest!

Fotod: Evelyn Eensoo

15. oktoobril osales 6. klass Vapramäel õppeprogrammil Metsapäev. Ilm oli küll pilvine, aga sajuta. Täiesti sobiv aeg sügise metsa uurimiseks. Õppeprogrammi jooksul läbisime umbes 3 km.

Algul mõned õpilased ütlesid, et Vapramäel on nii palju kordi käinud, mis siin enam teha. Tegelikult, kes mõttega õppimise juures olid, kogusid uusi teadmisi päris palju. Tegime rajal tihti peatusi ja tutvusime metsas elavate taimede ja loomadega.

Põnev hetk oli kui juhendaja tegi värbkaku häält järele. Kohe oli kuulda, kuidas väikesed metsalinnud ärevile läksid. Kahjuks seekord kakk ise meid uudistama ei tulnud. Kui soovid loodust lähemalt tundma õppida, siis tuleb õppida ise vait olema. Vaikselt olemise oskus kulub muidugi elus mujal ka ära.

Erilisemad faktid jäid õpilastele paremini meelde. Näiteks kui näed tamme lehe küljes väikest “õunakest”, on see ühe putuka kodu. Seal elab tamme-pahkvaablane. Taim lemmalts jäi meelde tänu mitmekordsele kordamisele. Taim oli tuttav tänu oma plõksuga avanevatele viljadele, kuid nimi oli võõras. Õppekäigul pöörati tähelepanu peamiselt metsataimede rindelisusele ja elusolendite toitumissuhetele metsas. Üks vana kuivanud puu pakub metsas toitu ja elupaika paljudele liikidele. Väga tähtis oli õpilastele enda lõunapaus ja kõhu täitmine. Eks üks õige loodusuurija peab ka enda kõhutäie eest hoolt kandma.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 31

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Meisterkomposteri võistlus

loodusainete õpetaja ELU Evelyn Eensoo ÕPIME

Septembris osalesime 6. klassiga kompostimisvõistlusel. 6. klassi loodusõpetuse mulla teema õpitulemustega seostus kompostimine väga hästi. Lisaboonusena saadi juurde digioskusi ja ettevõtlikkust. Ega tähtis polegi võit, vaid osavõtt ja koostöö arendamine.

Võistlusel osalemiseks saadeti kooli põnev ja moodne komposter BOKASHI. Lisaks kompostimiseks vajalik segu kliide ja bakteritega. Võistlusel osalemise boonusena jääb komposter meile kooli ka edaspidiseks kasutamiseks.

Pidime koostama tegevuskava, kuidas plaanime BOKASHIT kasutada ja teistele klassidele tutvustada. Ja kompostimine võiski alata. Õpilased olid aktiivsed kompostri jaoks biojäätmeid tooma.

Digiõpetuse tundides filmiti BOKASHI kasutamise kohta videod.

Miks peaks BOKASHIT kasutama: 1. Eestis satub väga palju väärtuslikke biojäätmeid lihtsalt prügisse. BOKASHI abil saame biojäätmed muuta mulla viljakuseks.

2. See on komposter, mis sobib ka tuppa. See ei levita ebameeldivat lõhna.

3. Seda on lihtne kasutada. Ava lihtsalt üks kord päevas komposter. Lisa tekkinud biojäätmed, raputa peale kompostimissegu ja vajuta mass tihedaks. Sulge kaas.

4. BOKASHI kiirendab biojäätmete lagunemist. Juba paari nädala pärast saad jäätmed mulda panna, kus need lõplikult lagunevad.

5. Sellel kompostril on kraan, kust saab tekkinud vedelikku välja lasta.

See vedelik sobib 1: 100 lahjendatult väetiseks.

Fotod: Evelyn Eensoo

ÕPIME PRAKTILIST ELU

BOKASHI vedelikuga lillede kastmine

TRIMESTER

Leht 32

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Tunne rahvakalendrit! näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo 4. klassi näiteringi tuli septembris vaid üks õpilane. Selleks oli Pääsu-Mari Raide.

Otsustasime, et tutvustame kooliperele kooliraadio vahendusel rahvakalendri tähtpäevi. Kuuldemängu esimene osa “September” kõlas Pääsu-Mari esituses 29. septembril, mihklipäeval. Pääsu-Mari julge ja ilmekas esinemine innustas näiteringi tulema ka teisi tüdrukuid. Plaanis oli kord kuus tuua kuulajateni üks kuuldemängu osa. Paraku tõi sügis kaasa mitmeid haigestumisi ja seega loodame oktoobri, novembri ja detsembri osad tuua koolipereni detsembris.

Tervis edendavad koolid ja lasteaiad kohtusid loovjuht Ülle Närska

8. oktoobril toimus aktiivne Tartumaa Tervist edendavate koolide ja lasteaedade XII Suvekool Taevaskojas, kus osalesid liikumise- ja tervise koostöökoja “Särts” liikmed Mari ja Ülle. Sügiskooli kandvateks teemadeks olid perevägivald ja eneseväärtustamine.

Õpioskuste talgud

VÕISTLUSED

Puhja Kooli 6. klassi võistkond (Anna Leemet, Linde Leetberg, Kevin Hoolemaa, Irmeli Rokka, Karolin Nurk) osales 8. oktoobril edukalt maakondlikul õpioskuste talgutel, mis seekord toimus uudselt üle veebi. Tulemused olid üsna tasavägised ja meie kooli võistkond saavutas võistlusel 3. koha.

Talgud koosnesid kompleksülesandest, mis pani õpilased proovile uudses õppimise olukorras. Õpilased said teha erinevaid katseid, rakendada koostöise õppimise oskusi ja erinevaid õpistrateegiaid, mis pakkusid positiivset pinget ja elevust. Õpilasi juhendas klassijuhataja Eva Kõrgmaa.

Foto: Eva Kõrgmaa

Trimestrilõpu mälumängud

Meie koolis on pikaajaliseks traditsiooniks lõpetada trimester mälumänguga, mille koostavad ja viivad läbi kooli juhtkonna liikmed. Kooli 335. aastapäeva auks on sellel aastal läbiv teema Puhja kool ja hariduselu läbi aegade. Olude sunnil viime mälumänge sel aastal läbi üle veebi, nii on aga võimalus mälumängust osa saada kõikidel õpilastel. 1.-4. klasside mälumängu viis seekord läbi Eva Kõrgmaa, 5.-9. klasside mälumängu Päivi Märjamaa.

Fotod: Riin Massur

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 33

VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint I ETAPP - osales 8707 õpilast meie koolist osales 62 õpilast.

I etapi parimad tippspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 11. koht/ Eestis 46. koht) Britta Algo (25. / 86. koht) 2. klass: Kert Päevloo (14. /136. koht) 4. klass: Brigita Kütt (1. / 7. koht) Nikita Gretšin (4. / 48. koht) 5. klass: Ats Paavel (1. / 2. koht) Johan Lääne (2. / 4. koht) Raiko Tammi (7. / 46. koht) Linda Leemet (9. / 101. koht) 7. klass: Andris Tammi (6. / 52. koht) Mario Kütt (10. / 70. koht)

I etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 5. koht / Eestis 45. koht) 4. klass: Brigita Kütt (2. / 26. koht) Nikita Gretšin (3. / 31. koht) 5. klass: Ats Paavel (1. / 5. koht)

I etapil saavutas Puhja Kool 8. koha keskmise suurusega koolide hulgas.

PANEME ENNAST PROOVILE

I klass paneb end proovile

klassiõpetaja Jana Adari

Esimene klass osales konkursil Mini Negavatt 2021, mille teemaks oli "Linnadesse uppuv maakera"! Osalemine andis meile esmakordse võimaluse harjutada grupitööd. Omavahel koostööd tehes mõeldi välja millised võiksid linnad olla 100 aasta pärast, pandi oma ideed paberile (või ehitati legodena) ja tutvustati videos. Kokku saadeti konkursile erinevatest koolidest 49 ideed. Meie klassi esindasid konkursil kahe meeskonna ideed: Ronani ja Johannese ,,Tulevikulinn” ning Katriini ja Stefani ,,Kosmosemaa”. Konkursi eriauhinna, ehk klassi osalemise TalTech töötoas tõi meile poiste video ,,Tulevikulinn”.

Fotod: Jana Adari

RMK poolt korraldatud konkursile "Eesti koolilaste metsapostkaart" postkaar te joonistades pidas esimene klass silmas järgmisi mõtteid: a) milline näeb üks metsaskäik välja 100 aasta pärast? b) kas külastajad lendavad rabametsade kohal „lendavate telkidega“, „õhujalgratastega“ või hoopis millegi muu abil? Või matkavad ikka endiselt mööda maad?

Rahvahääletusele, ehk 100 parima hulka pääses Katriin Ermeli töö ,,Päikseline”. Hääletamine on avatud kuni 15.detsembrini ja siis selgub, kas Katriini pilt pääseb postkaardikomplekti, mis pannakse kokku 36-st parimast tööst.

TRIMESTER

Leht 34

VÕISTLUSED Mesikäpa teatejooks Ülemaailmse spordinädala avaürituseks Elva vallas oli heategevuslik teatejooks, mis toimus 23. septembril Arbi järve ümbruses. Jooksul osaledes annavad lapsed panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Puhja kooli esindusvõistkond tuli võitjaks ka sellel aastal!

Kooli esindasid: Anna Leemet, Linde Leetberg, Elis Vozijan, Anet Arrak, Karla Mets, Radek Kobzar, Miguel Krainev, Fred Kallas Fotod: Tanel Ojaste

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Maastikuteatejooks 24. septembril Lähtel toimunud Tartumaa meistrivõistlustelt maastikuteatejooksus tulid meie õpilased koju II kohaga.

Võistkonda kuulusid: Anna Leemet, Linde Leetberg, Saskia Rokka, Anete-Liis Kingsepp, Rene Balkašin, Karl-Martin Villako, Andris Tammi. Õpilasi juhendas võistlustel Tanel Ojaste.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 35

VÕISTLUSED Meistrivõistlused rahvastepallis

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

12. oktoobril toimusid Elva Spordihoones Tartu maakonna meistrivõistlused rahvastepallis, kus väikese Puhja Kooli poisid saavutasid suurte koolide arvestuses I koha ja tüdrukute arvestuses II koha.

Mõlemad võistkonnad lunastasid pääsme vabariiklikule turniirile. Õpilasi juhendas võistlustel õpetaja Tanel Ojaste.

Puhja Kooli poiste võistkond: Karl-Kender Neltsas Ats Paavel Märt Aan Raiko Tammi Matvei Sinkonen Johan Lääne Jaan Leetberg Rikko Rõõm

Fotod: Tanel Ojaste

Puhja Kooli tüdrukute võistkond: Emma Gudrun Reinomägi Mariia Külter Greete Kiisk Marieliise Holter Rosann Massur Linda Leemet Pääsu-Mari Raide Annabel-Marie Tamm

TRIMESTER

Leht 36

I trimestri tegemised

ÕPILASESINDUS

loovjuht Ülle Närska

2021/2022 õppeaastal on Puhja Kooli õpilasesinduse liikmed: 5. klass: Greete Kiisk, Sabina Kraineva, Johan Lääne, Ann Muutra, Ats Paavel, Getter Raudjalg, Hugo Oskar Reinomägi, Linda Leemet; 6. klass: Linde Leetberg ja Anna Leemet; 8. klass: Herta Heinaru, Kärola Jõgi, Ken-Evert Tobre, Keneli Pallon; Laura Pallon; 9. klass: Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide, Karla Mets, Kenno Platonov, Ragnar Hendrikson.

Regulaarselt koguneme neljapäeviti kell 8.05. Arutame igapäevaelu puudutavaid sündmusi, teeme koostööd noortekeskusega, planeerime ja viime läbi õpilasüritusi. Õpilasesinduse president Keneli Pallon on ka iseseisvalt infominuteid läbi viinud ja kaardistanud õpilaste murekohti.

Meie tegevused I trimestril:  helkurite olemasolu kontroll kaasõpilastel  Halloweeni stiilipäeva ja seiklusmängu korraldamine õues 1. novembril  Elva valla noorte volikokku valiti Ragnar Hendrikson ja Keitlin Kärmas  ÕE esindajaks kooli hoolekokku valisime Keitlin Kärmase  projektiideede kogumine  ühisprojekt noortekeskusega “Valguskett ja laternad Puhjas”  osalemine noortekonverentsil “Lahe koolipäev”  maakondlikul noorteüritusel Vaimuplahvatus 3. detsembril Alatskivil Fotod: Janno Reinomägi

ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED noortekonverentsil “Lahe koolipäev”

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 37

NOORTEKESKUS Sellest õppeaastas kajastame ka noortekeskuses tegemisi, mis toimuvad meie noorsootöötaja Janno Reinomägi eestvedamisel.

Noortekeskus 10 10. september

Esimene Puhja õpilasmalev 1.-7. august

Kohvik maal elamise päeval 25. september

Kokkame ja meisterdame

Halloween

Matkamäng Kavilda ürgorus 16. oktoober Fotod: Janno Reinomägi

TRIMESTER

Leht 38

KODUTÜTRED Kodutütarde aastaring

Pärlipüüdjate rühmavanem Ülle Närska

Kodutütarde tegevus I trimestril on olnud üsna aktiivne. Sügisene Kavilda matkamäng tõi juurde uusi huvilisi, kes sooviks kodutütreks ja noorkotkaks astuda. Enim aktiivseid tunde teeninud kodutütred said endale uhked metsavormid, mis väljastatakse vaid nendele kodutütardele, kes on kohusetundlikult metsalaagrites ja matkadel osalenud.

25. septembril toimus Puhja Keskkooli ajal algatatud Kavilda matkamäng, mis sel aastal toimus 25. korda. Matkamäng annab võimaluse kõigil meie kooli 8-13aastasel õpilastel osaleda ja tutvuda Kaitseliidu eriorganisatsioonidega. 8-10-aastased matkavad 15kilomeetrilisel õppepunktidega matkarajal ning 11-13- aastased 20- kilomeetrisel rajal.

Selleks, et juubeli-Kavilda oleks juubelihõngulisem korraldasid Tartu ringkonna juhatuse liikmed ka Retroraja, kuhu said osalema tulla kõik 14+ vanuses oma jalgadel käivad matkasellid. Retrorajal startis kuus tiimi. Kontrollpunktides sai käiku lasta oma meditsiini- ja vaatlusalased teadmised, kontrollida oma mälu loo edasi jutustamise ja vanasõnade punktides. Läheneda loovalt laulude ümisemise, purjusprillidega raja läbimise ning toiduainete tundmise punktides. Ei puudunud ka traditsiooniline paadisõidu punkt ja KIMi mängu punkt. Noored pidid tundma ka noorliikmete pidulikku vormi ning jõudu sai katsuda auto lükkamise punktis. II koha pikal rajal võitis võistkond Among, mis koosnes Puhja rühma noorkotka kandidaatidest: Rikko Rõõm, Ats Paavel, Hugo-Oskar Reinomägi, Johan Lääne.

9.-10. oktoobril toimus traditsioonilise kevadlaagri asemel taaskord hoopis värvikirev sügislaager.

Uus laagriplats tekitas palju elevust ja oli suur rõõm taaskord kõigi sõbralikke nägusid näha. Laager algas telkide püstitamise ja avarivistusega, mille järel liikusime edasi lõbusatesse ja harivatesse õppepunktidesse. Üle pika aja saime valmistada skaudisaiu lõkkel, kuhu lisati ohtralt kaneeli, rühm pandi proovile vahvates meeskonnatöö ülesannetes ja õpetlikes mängudes, tehti naeruteraapiat, meisterdati looduslikest materjalidest laagriplatsi makette ja käidi metsas metsatarkusi õppimas. Õppisime sõlmi ja esmaabi ning tegime reaalsuskontroll oma üldfüüsilisele võimekusele ning järguteste sooritades pandi huugama ka ajurakud. Meie Pärlipüüdjate ja Kotkaplikade rühmade kodutütred Linde, Anna , Herta ja Anna läbisid eriamatkarühma katsed ning hakkavad osalema igakuistel metsaõppustel NEG rühmas. Õhtul toimus traditsiooniks saanud Kodutütarde kolmevõistlus. Osalejad jaotati 3 vanuserühma, kellest igal ühel olid omad proovilepanevad ülesanded - visati kummikuid, lasti vibu, näidati päeval õpitud sõlmesidumisoskusi, tunti ära Kodutütarde seadusi ja tuletati meelde, milline näeb välja pidulik vorm, mida metsavormile vahelduseks ammu selga panna ei ole saanud. Õhtu lõpetas Kagu Vibuklubi, kes lasi kõigil soovijail oma vibuoskused proovile panna, pühapäevased õppepunktid sisustas Pärnumaalt külla tulnud Seikluspartner, kes viis läbi meeleoluka meeskonnatöömängu.

Pühapäevane maitsev lõunasöök - kõigi lemmik kartulivorm - oli viimane ühine tegevus, peale mida jääti sõpradega hüvasti ja seati sammud busside poole.

Meie koolist oli 24 osalejat, paljud neist said esmakordse telgikütmise ja metsaselamise kogemuse.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 39

KODUTÜTRED Sügislaager

Viimane üritus aktiivne kodutütarde talvepäev toimus 27.novembril Tartu lodjakojas. osalesid meie 14 kodutütart, elasime kaasa kodutütar Triine Uibokandile, kes kandideeris aasta kodutütreks. Aasta kodutütreks saab kandideerida alates 15.eluaastast. Tüdrukud kirjutavad motivatsioonikirja ning teevad endast videotutvustuse, millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Lisaks toimub laagris debatt, kus kõik laagrilised saavad küsimusi esitada. Rõõmustasime koos selle üle, et aasta Kodutütar 2020 on Puhja Kotkaplikade rühma kodutütar Merlina Pajuste, kes tiitli üle andis Tartu NEG rühma aktiivsele kodutütrele Hele-Mai Viltropile.

Fotod: Janno Reinomägi

Fotod: Ülle Närska

Leht 40

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED I KLASS

klassjuhataja Jana Adari

Koolitee algus on ühtaegu nii põnev kui ka hirmutav. Peale akadeemiliste oskuste on oluline ka õpiharjumuse, eneseväljendusjulguse ja koostööoskuste kujunemine. Meie ettevõtmistes on praegu päris palju projekte ja konkursse, sest Covid-19 seab omad piirangud ja ühistegevused on kolinud virtuaalmaailma.

Ülevaade meie tegemistest koolis ja väljaspool kooli.

Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ajaloo suur im üleilmne kodanikualgatus, kus iga väiksemgi osaleja loeb. Ei saanud sellest eemale jääda meiegi. 17. septembril tegime väikese tiiru Puhjas (kool - putka - jäätmejaam) ja korjasime üles mitu kotitäit prügi.

Eesti koolilaste pudruprogramm „Pudrusööja 2021“ Teadupärast on terves kehas terve vaim. Uurisime programmi raames millised teraviljad Eestis kasvavad ja kuidas nad meie toidulauale jõuavad. Kogusime kokku kodused lemmikpudrud ja proovisime isegi lihtsa pudru valmistamist. Pudruprogrammi diplom tõendab, et oleme nüüd jälle natuke teadlikumad tervislikest valikutest.

1. ja 2. klassi koostööprojekt ,,Vestlused kunstist: Navitrolla”, mille raames uurisime kes on Navitrolla ja tegime ühest tema maalist kirjelduse teisele klassile. Samamoodi saime naaberklassilt ühe maali kirjelduse ning proovisime selle järgi joonistada, originaalmaali nägemata. Parimatest töödest koos-

Fotod: Jana Adari

Leht 41

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

KLASSIDE TEGEMISED

I KLASS

klassjuhataja Jana Adari

Sõprusklass Tartu Forseliuse Koolist (2. klass) saatis meile õpetaja Liis-Marii Roosnupu juhendamisel kooli alguses pildid endast ja head nõuanded esimeseks klassiks. 1. novembril kohtusime nendega veebis, kus saime lähemalt tuttavaks, rääkisime üksteisele oma päevakavast ja lubasime saata jõulukaarte.

12. novembril Kiidjärve külastuskeskuse õppeprogrammis ,,Igal puul oma nimi” osaledes keskendusime neljale puuliigile (kuusk, mänd, tamm, kask) ning lugudele, mis nendega kaasas käivad.

Uurisime, mille poolest need liigid erinevad ja sarnanevad, arutlesime, kuidas puud toituvad ning omavahel suhtlevad. Saime ka teadmisi, milleks inimesed erinevaid puuliike igapäevaelus kasutavad või on varasemalt kasutanud. Lahendasime erinevaid ülesandeid, nagu näiteks segiaetud tähtedest sõnade arvamine, puzzlede kokkupanek.

Eesti Lions kinkis koostöös Suukooliga kõikidele sel sügisel esimesse klassi läinud lastele suu tervisele pühendatud kinkekoti, mis sisaldab hambaharja ja -pastat, Suukooli ja Lionsliikumise teabelehte, Punase Risti plaastrit ja lõvi pea kujulist helkurit. Meile meeldis kingitus väga.

Fotod: Õie Männik ja Eva Kõrgmaa

Leht 42

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED II KLASS

klassijuhataja Kadri Raudsepp I trimester 2. klassis Õpilastelt tagasisidet küsides selgus, et I trimestri meeldejäävaimad tegevused oli mitmeks päevaks tööd andnud tulbisibulate istutamise ülesanne ja kokaks kehastumine klassiruumis.

Renoveeritud koolimaja ümbrus on kena ja avar. Meie mõte oli, et tulbipeenar teeks majaümbrust veel rõõmsamaks ja värvilisemaks.

Tulbiprojekti eesmärkideks oli sibullille kasvuprotsessi jälgimine ja taimele vajalike elutingimuste loomisesse panustamine. Viimane osutus arvatust keerulisemaks, sest pinnas koolimaja ees on kivine ja kruusane ning tulbisibulate poputamiseks kulus väetist ja aiamulda päris palju. Kõige suurem väljakutse oli sobiva sügavusega (1015 cm) augu uuristamine. Tundsime end nagu kiviraidurid.

Projektis lõimisime loodusained matemaatika ja kunstiõpetusega.

Kokku sai istutatud 74 sibulat. Pöidlad pihku, et kevadel ka õiteilu oleks!

Samuti jäi eredalt meelde, et karjäärinädala ametitepäeval olime kokad. Meisterdasime võileibu nagu profid! Seejuures rääkisime koka elukutsest, joonistasime unistuste võileiba, õppisime toiduhügieeni reegleid ja arvutasime võileiva maksumust.

Fotod: Kadri Raudsepp Ülle Närska

Leht 43

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

KLASSIDE TEGEMISED Õppekäik Võrtsjärve äärde

III e KLASS

klassijuhataja Ene Põldaru

Kooliaasta algas 3e klassi jaoks väljasõiduga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud õppeprogramm “Järv kui elukeskkond” viis kolmandate klasside õpilased Võrtsjärve äärde. Õpilased said ülevaate järves elavatest kaladest, lindudest, taimedest. Muuseumi põnevaimad eksponaadid olid elus kalad, keda sai akvaariumides imetleda. Enim tekitas elevust aga parvesõit ning võimalus binokliga ise ümbrust uurida.

Fotod: Ene Põldaru

Maailmakoristuspäev Septembris toimus ülemaailmne koristuspäev, milles osalesid ka Puhja Kooli õpilased. Väikesel jalutuskäigul oma kodukohas kogus iga õpilane üllatavalt suurel hulgal prügi, mis muidu oleks jäänud meie ümbrust reostama.

Karjäärinädal

Foto: Kadri Raudsepp

Oktoobris toimus koolis karjäärinädal, mille raames korraldati ametite päev. Iga klass valis ühe ameti ning üritas riietuda vastavalt. 3e klassis toimunud hääletuse tulemusel otsustati, et sel päeval mängitakse politseinikke. Esimese klassi õpilased olid samuti politseiametnikud ning võtsid 3e lahkesti vastu, kui neid külastas politseikonstaabel Tiit Treial. Õpilased said põgusa ülevaate politseitööst ning soovi korral ise proovida erinevat varustust.

Korvpallitunnid

Liikuma Kutsuva Koolina tahame tekitada õpilastes huvi spordi ja liikumise vastu ning seda on võimalik teha vaid siis, kui õpilased saavad ise erinevaid alasid proovida. Oktoobris külastas kooli Eesti Korvpalliliit ning viis läbi korvpallitunnid erinevatele klassidele. 3e klassi õpilased osalesid tunnis aktiivselt ning said uue kogemuse võrra rikkamaks.

Fotod: Ülle Närska

Leht 44

III L KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED Meie klassi tegemised

klassiõpetaja Lea Järv

Õppekäigud  7. septembril toimus 3. L klassil KIK õppeprogramm “Järv kui elukeskkond ja parvesõit” Võrtsjärve õppekeskuses. Selgitati inimeste seoseid siseveekogudega, räägiti Võrtsjärve seirest ja seisundist ning keskkonnahoidlikust käitumisest.

Programmi tulemusena õppisid lapsed kirjeldama veetaimede- ja loomade erinevusi maismaaorganismidest. Õpiti tundma Võrtsjärve elustikku.

Retke lõpuks oli võimalus nautida parvesõitu.  4. oktoobril toimus õppekäik “Rabast põlismetsa” Valgesoo õpperajal, Põlvamaal. Rada kulges läbi Valgesoo raba põhjaosa ning põlismetsa, kus arutleti metsaelustiku ja looduse omavaheliste suhete üle. Räägiti rabade ja soode tähtsusest.

Kuna õpperada kulges maastikukaitsealal, siis pöörati tähelepanu ka bioloogilisele mitmekesisusele. Õppekäigu lõpus olid mängud ja mõistatused ning imeilus ilm lubas minna ka Valgesoo vaatetorni.

Foto: Lea Järv

Klassi mälumängud Iga kuu viimases klassijuhatajatunnis toimub mälumäng, milles osalevad kõik õpilased 4-5 liikmeliste võistkondadena. Mäng koosneb 15-st erinevast küsimusest. Õppeaasta lõpuks selgub võitja.

Praegu juhib mängu võistkond “Tüdrukud” (Annaliisa, Melissa, Mirel, Keiti, Victoria) 23 punktiga.

Trimestri jooksul veel:  õpilased osalesid aktiivselt koolis korraldatud Uku Suviste kontserdil  õuesõppepäeval harjutasime kooli pargis silbitamist ja poolitamist  osalesime prügikoristuspäeval  ettevõtlusnädalal oli meie külaliseks nooremleitnant Alo Ollisaar  novembrikuust alates täidame igal nädalal “Tean ja oskan” tabelit

Halloween ja ametite päev Fotod: Ülle Närska

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 45

KLASSIDE TEGEMISED

III L KLASS

klassiõpetaja Lea Järv Presidendinädal Oktoobri alguses korraldas 3L klass presidendinädala. Tutvusime uue presidendiga ja rääkisime ametist lahkuva presidendi tegemistest. Kunstiõpetuse tunnis joonistasid õpilased portreed, emakeele tunnis kirjutati ka omaloomingulisi luuletusi. Tööde näitust on saanud vaadata kogu koolipere.

Zürii valis välja ka lemmikpildid.

President hr. Alar Karise portree parimad joonistajad olid: Andero Marcus Tamm, Kristo Kumari, Kristen Mahla ja Uko Raudne.

President pr. Kersti Kaljulaidi parimad joonistajad olid: Mirtel Virolainen, Mirel Pallon, Melissa Piirisild ja Christer Piho.

Uuele presidendile soovime head Eesti Vabariigi valitsemist, rõõmu ja tervist!

Uus president

Fotod: Riin Massur

I trimestri klassihommik Trimestri lõpetamiseks korraldasime teistmoodi päeva.

Pärast ülekoolilist mälumängu algas mänguline koolipäev. Klassi meeskonnad valmistasid ette ja viisid läbi tunnid, mis neile meeldisid.

Mirel ja Melissa: õpetasid jõulukaardi meisterdamist; Kristo, Kaur, Kristen: matemaatika ülesannete lahendamine kahes raskusastmes; Theimo: harjutas üheslaulmist ja koostas äraarvamismängu; Marii, Loviise, Mirtel: õpetasid kaktuse maalimist; Uko: juhendas masinate joonistusvõistlust.

President meil uus, täna, oktoobrikuus.

Nüüd on rõõmu, tralli meil, rõõmus nägu peas on teil.

Kersti Kaljulaid on kallis, uus president meid sallib.

Päike paistab, rõõmus meel, uus president räägib eesti keelt.

Autorid: Loviise Kärmas ja

Mängisime veel erinevaid mänge ja kaasas olid kõigil ka snäkid.

Pärast koostööpäeva jäi kõlama mõte, et nii võiks toimuda iga trimestri lõpus.

Imeline kogemus õppijatele ja õpetajale. Oli põnev ja teistmoodi päev.

Fotod: Lea Järv

TRIMESTER

Leht 46

KLASSIDE TEGEMISED IV KLASS

klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht 4. klassil oli selle õppeaasta alguses kõik uus- kaks klassijuhatajat, ringiliikumine koolimajas, kahe klassi ühinemine ja uute harjumuste kujundamine. Klassis õpib 28 õpilast ning saame õppida erinevates rühmades, mõnes õppeaines poisid-tüdrukud eraldi. Klassijuhatajate tunnid kulgevad lustakas, aga töises õhkkonnas. Õpetaja Aliis kaardistab kõik meie mõtted, et saaksime vajadusel olulisi arutelusid meenutada.

Sügisel panime kirja ootused uuele õppeaastale. Õpilased soovisid: ilusat sügist, häid hinded, korrutustabel pähe, saada palju teadmisi, targaks saada, kõik hinded 5+, astuda kodutütreks, ujumise tundi, erinevaid ekskursioone, matemaatikaga hästi hakkama saada , rohkem matkata, puutööringi, nutisporti, digiõpetuses õppida videosid monteerima, jalgpalli mängida, lõbustusparki minna, klassiööd, näiteringis osaleda, käia tagurpidi majas ja veepargis.

Tahaksin, et see õppeaasta oleks väga tore, soovin olla õnnelik!

Maailmakoristuspäeva raames matkasime Väikesel väerajal ning kogusime mitmed kilekotitäied olmeprügi.

Kaheksa meie klassi õpilast osalesid Kavilda matkamängul, mis on kodutütarde ja noorkotkaste traditsiooniline sügisüritus. Matk andis osalejatele palju indu ja tahet organisatsiooni liikmeks astuda ning 12 õpilast osalesid kodutütarde ja noorkotkaste sügislaagris.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 47

IV KLASS

klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht

Karjääri- ja ettevõtlusnädalal toimunud ametite päeval otsustas 4. klass tulla kooli sportlikus stiilis, sooviti olla treenerid ja kehalise kasvatuse õpetajad. Ameti valikust tulenevalt käisime sel päeval külas Elva Spordihoones. Meid võttis sõbralikult vastu spordijuht Madis Šumanov, kes tutvustas spordijuhi ametit ning tutvustas meile spordihoonet. Tutvusime jõusaali võimalustega ning saime osaleda ringtreeningul. Õpilastel tekkis huvi külastada jõusaali ka edaspidi.

Aktiivseid osalejaid jagus ka stiilipäevadele spordinädalal ja Halloweenil.

Fotod: Ülle Närska, Aliis Siniroht

TRIMESTER

Leht 48

V m KLASS

klassijuhataja Maris Pukk Klassisein

KLASSIDE TEGEMISED

Esimesest kooliastmest neljandasse klassi minnes näevad õpilased, et muutunud on palju - uued õpetajad, klassiruumid, õppeained. Eelmisel aastal panin tähele, et õpilaste jaoks ei ole koduklass enam see, mis oli algklassides. Eks see ongi teistmoodi - nüüd käiakse aineõpetajate juures.

Mõtlesin, mida teha, et ruum muutuks rohkem koduklassiks ja et õpilased tuleksid julgemalt mänge mängima ning aega veetma. Augusti lõpus tegin osa seinast 5M klassi seinaks, mis tutvustab uhkelt kõigile, kelle klassiga tegu on.

Klassiöö 15.10

Septembriks oli õpilastel igatsus suur ning tahe koos aega veeta kasvanud lakke. Suvel ju polnud kõiki klassikaaslasi näinud ja seega tuli ideeks korraldada klassiöö. Mõtlesin, et miks mitte siduda klassiöö korraldamine õpilaste ettevõtlikkuse ning meeskonnatöö arendamisega ning pakkusin välja klassijuhatajatundides aja, kus kõik valmis mõelda. Õpilaste eesmärgiks oli kirja panna ajakava, leppida kokku esinemised, tegevused. Lisaks tehti nimekiri asjadest, mis on vaja kaasa võtta, räägiti detailselt läbi kokkulepped ning plaan. Mitmed said endale ülesandeks võtta midagi kaasa või valmistada ette tegevused. Õhinat oli palju ning nägin, kuidas õpilased töö käigus arenevad.

Kui kohale jõudis oodatud päev, siis oli elevust väga palju.

Kella viieks leppisime kokku kohtumise koolimajas, mitmed tulid lausa suurte kohvritega või pidid vanemad aitama madratseid tõsta. Panime valmis klassiruumi ning juba alustasimegi mängudega. Tantsisime, sõime väga maitsvat toitu ning vaatasime filmi, aeg läks kiiresti ja juba oligi käes öörahu.

Hommikul ärkasime, koristasime ning sõime hommikusöögiks võileibu. Veel viimased mängud ja oligi kojuminek! Esmaspäevases klassijuhatajatunnis võtsime aega, et rääkida läbi kitsaskohad - grupitöö refleksiooniks. Mis läks hästi ning mis halvasti? Mida järgmisel korral paremini teha? Olenemata sellest, et oli mitmeid õppimiskohti, meeldis klassiöö kõigile väga ning juba oodatakse, et korrata.

MiniMaris

Fotod: Maris Pukk, Kadri Raudsepp

Kooliaasta alguses tegime klassiga arutelu ning mõtlesime, missugused võiksid olla meie kokkulepped. Iga grupp valis ühe ning panime neist plakatid klassiruumi seinale. Kuna aga kokkulepped ei ole sellised, mis jääksid külge, kui neid meelde ei tuletata ega kasutata, siis tekitasin iganädalase MiniMarise süsteemi. Nimelt on meil igal nädalal uus MiniMaris, kes on justkui klassivanem ning tema tegevusteks ongi ühelt poolt vajadusel kokkulepete meenutamine ning samuti ka murede lahendamine, korralekutsumine ning vastutamine. Lapsed võtavad asja väga tõsiselt ning sulanduvad rolli ideaalselt.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

Leht 49

KLASSIDE TEGEMISED

V a KLASS

klassijuhataja Aili Tamm Õpilaste arv klassis on vähenenud.

2021/ 22 õppeaastal õpib 5a klassis 11 õpilast- 4 tüdrukut ja 7 poissi.

Septembri keskel saime osa koos 5m klassiga õppeprogrammist ,,Veeselgrootud”. Pikk päev Võrtsjärve ääres oli huvitav. Algul püüdsime väljas rühmades Õppekeskuse lähedal tiigist erinevaid veeselgrootuid ja proovisime neid määrata. Pärast kuulasime ülevaadet Eesti veestikust. Saime elektronmikroskoopidest lähemalt uurida ka meie endi püütud pisielukaid.

Lõpus uudistasime Võrtsjärve õppekeskuse akvaariumis elavaid kalu.

Foto: Evelyn Eensoo

Ühe toreda sügispäeva veetis 5a matkates Elva Väikesel Väerajal. Kõik rajal olevad 37 muinasjutu tegelaste kujud said üle vaadatud ja nii mõnigi pilt tehtud ilusates sügisvärvides metsast. Klassiga oli kaasas ka noorsootöötaja Janno Reinomägi, kes oli õpilastele välja mõelnud huvitavaid loodusmänge ja jutustas nii mõnegi legendi.

Foto: Janno Reinomägi

Koolis korraldatud ametite päeval riietasid õpilased end arstideks. Külastasime Puhja Apteeki, et rohkem teada saada ravimitest ja oma tervise eest hoolitsemisest.

Foto: Riin Massur

Novembri keskel tegime väikese õppekäigu Emajõe äärde Rekule. Hindasime Emajõe laiust, veeseisu jões ja mõõtsime voolukiirust. Vaatlesime ilma ning kirjeldasime Emajõe kaldaid. Kevadel jätkame Emajõe ja tema kallaste uurimist.

TRIMESTER

Leht 50

VI KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Eva Kõrgmaa Maailmakoristusnädal Maailmakoristusnädala raames osalesime 13. septembril koristustalgutel, mille käigus leidsime väga erinevat prügi.

Tere, Kiir ed Uudishimulikud Uuenduslikud Ettevõtlikud Sõbr alikud

Fotod: Eva Kõrgmaa

Kohusetundlikud Lahked Aupaklikud Stiilsed Saladuslikud

Foto: Kadri Raudsepp

Karjääri- ja ettevõtlusnädal Karjäärinädalal proovisime ärimeeste ja -naiste ametit ning käisime põneval väljasõidul Delta keskusesse. See kogemus jättis lastele sügava ja meeleoluka mulje.

Delta avastamine 7. oktoobril, kooli karjääripäeval avastasime klassiga Delta keskust, mis on Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Meie giidiks oli kunagine Puhja Kooli vilistlane Annet Muru, kes praegu tegutseb Tartu Ülikooli ettevõtluskoostöö koordinaatorina. Algul rääkis ta meile natuke endast ja teekonnast Deltasse ning siis rändasime mööda suurt maja ringi. Saime teada, et Delta majas asuvad arvutiteaduste, robootika, tehnoloogia, matemaatika, statistika, majanduse, juhtimise ja ettevõtluse osakonnad.

Nägime ja tegime palju põnevat ja huvitavat. Kõige enam meeldisid meile serverid, robotid, grupitöö jaoks nn kärjed ja vahvad olid ka katusel asuvad kiiged, kus sai värsket õhku hingata. Kõigile meeldis väga õppehoone moderne kujundus. Seal tegime ka lahedaid pilte. Huvitav oli vaadata kuidas noored töötavad ja õpivad. Kogu Delta avaldas meile tõeliselt muljet ja mõni isegi tõdes, et sellises majas võiks õppida.

Anna Leemet ja Linde Leetberg

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 51

VII KLASS

klassijuhataja Silja Lipping Maailmakoristuspäev 7. klass osales samuti maailmakoristuspäeval. Korjasime prügi kooli lähemast ümbrusest ja ka alevist, kergliiklusteelt ning nn kasvuhoone juurde jäävalt teelt. Tegime seda 24. septembril. Klass kogus umbes 25 - 30 liitrit prügi. Õpilased olid väga üllatunud, et seda oli nii palju, sest kõik teised klassid olid eelmisel nädalal samuti kooli ümbrusest prügi korjanud. Oli väga vihmane päev, kuid taevaluugid sulgusid just enne meie suundumist õue.

Kõik, kes osalesid, olid rõõmsad. Kurvaks tegi vaid meie saak: pudelid, kommipaberid, konid, plastitükid, ka mähkmed, kiletükid jne.

Aga miks mitte teha seda ka muul ajal, kui kampaania korras?

Lauamängude tund 19. novembril toimus 7. klassis lauamängude tund. Õpilased pidid kaasa tooma kodust erinevaid lauamänge ja tutvustama neid klassis teistele ja võimalusel ka läbi mängima. Ka klassijuhatajal oli kaasas mitmeid mänge.

Poiste seas oli populaarseimaks tavaline kaardimäng, milles osales enamik poisse.

Lauamängudest oli valida järgmiste mängude seast:  Rongimäng- Saksamaa  Mees, kes teadis ussisõnu  Kuues võtab  Ligretto kaardimäng  Ligretto täringumäng  Tahad kihla vedada?

Juttu oli veel kaardimängust - Uno ja tavalisest täringumängust.

Kuna lauamänge on väga palju ja kõik ei saanud veel oma mänge tutvustada, siis plaan on seda korrata uuel aastal.

Fotod: erakogu

TRIMESTER

Leht 52

VIII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv Õppides koos olemist ja koos õppimist 8. klassi algus on pakkunud meie klassile suurepärase võimaluse taaskord läbi mõelda ja läbi rääkida need reeglid ja kokkulepped, mis on vajalikud selleks, et saaksime klassina tegutseda koos nii, et kõik meie meeskonna liikmed ennast hästi ning turvaliselt tunneksid.

Inimeseks kasvamine on keeruline teekond, mis mõnikord eriti käänuliseks võib osutuda.

Olukorra lootusetuks tunnistamise asemel oleme aga otsustanud, et meie klassis saab olema üksteist ja õppimist toetav keskkond, mille nimel oleme valmis pingutama ja arenema ning tekkinud probleemid tuleb lahendada ja neist õppida.

Sama eesmärgiga haakus hästi ka sellel trimestril külastatud teatrietendus #Kaotamindära, mis rääkis üksteise kuulamise ja üksteisega arvestamise vajalikkusest ning olulisusest. Kuigi tulnevalt olukorrast ei saanud kõik soovijad teatrisse tulla, mõjutab teatrist saadud elamus loodetavasti seda, kuidas me oma klassis julgeme vastu astuda kiusamiskäitumisele ning reageerime olukordadele, mis ei ole vastavuses nii üldinimlike väärtustega üldises mõttes kui ka meie kooli väärtustega kitsamalt.

Fotod: Kadri Raudsepp, Riin Massur, Eva Kõrgmaa

Seda, et meie klass on üks ülimalt ettevõtlik, loov ning hea huumorimeelega seltskond, sai kogeda trimestri lõpus toimunud klassiõhtul.

Kogu protsess alates loa saamisest klassiõhtu korraldamiseks kuni peojärgse koristamiseni oli õpilaste endi vastutada. Sinna vahele mahtus rollide jagamine tegevuste planeerimiseks, klassiruumi kaunistamine, erinevate mängude läbiviimine ning rõõm üksteise seltskonnast. Oli ülimalt uhke tunne kogeda, et kõik kokkulepped kehtisid, kohalolijad olid üksteise suhtes hoolivad ning nautisid võimalust ka pärast tunde koos aega veeta. Loodetavasti saavad sellest järgmisel korral osa ka need, kellel seekord klassiõhtul osaleda ei õnnestunud.

Järjest rohkem on tunda, kuidas suur osa meie klassi õpilastest on enda jaoks mõtestanud koolis käimise tegeliku sisu. Need õpilased, kes on aru saanud, et teadmiste tegelik kaal avaldub kuskil mujal kui pelgalt hinnetes, kinnitavad ka oma suhtumise ja käitumisega, kui tähtis on nende endi jaoks hoida tuleviku võimalused läbi täna tehtud valikute võimalikult suured. Sügavale õppimisele ja tarkade õpistrateegiate kasutamisele kavatseme rohkem tähelepanu pöörata ka klassijuhatajatundides.

Jätkumas on põnev õppimise ja targemaks saamise aasta!

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 53

IX KLASS

klassijuhataja Ruth Luts

Õpetajate päev

5. oktoober tähendas 9. klassi õpilastele põnevat katsumust, sest tuli olla õpetaja rollis. Et päev õnnestuks, tuli teha juba varakult ettevalmistusi. Valiti direktor ja õppejuht ning omavahel jaotati klassid, kus tuli õppetööd läbi viia. Päev oli uutele õpetajatele pingeline ja väsitav, kuid kõik pidasid vapralt vastu. Ühine kringlisöömine lõpetas toreda päeva, kus juttu jätkus kauemaks.

Mõtteid, mida uues rollis kogeti:  päev oli väga lahe ja tore, taolisi võimalusi võiks rohkemgi olla  õpetada on tegelikult täitsa lahe, aga ikkagi väga väsitav  keeruline oli mõistete selgitamine õpilastele  klassi ees seista oli veidike ärev, aga samas ka mõjuvõimas  õpilased olid väga energilised ja kohati ülemeelikud ning vajasid motiveerimist, hästi mõjus kui nad said vahepeal mõnda toredat videot vaadata Foto: Ruth Luts  rühmatöö puhul ei toiminud kõik grupid, ette tuli omavahelist nägelemist ja tuli teha vahetusi ja muutusi grupi koosseisus  oli tore, aga õpilased olid ikka väga lärmakad  sain teada, kuidas tunnevad ennast õpetajad kui õpilased neid ei kuula  sain aru, et õpetaja amet on väga raske  õppisin õpetama  sain aidata ja see on hea tunne  tunde ette valmistades tuletasin meelde nooremates klassides õpitud teadmisi  väga tore oli ja täitsa kaalun õpetajaametit Väljasõit Elva Vallavalitsusse Karjääri- ja ettevõtlusnädala raames oli 9. klassil võimalus külastada Elva Vallavalitsust, et teada saada, kuidas üks vald toimib ja missugused ülesanded on vallaametnikel. Elvas võttis meid vastu abivallavanem Marika Saar, kes tutvustas noortele valla visiooni, väärtusi, eelarvet, sportimisvõimalusi, volikogu ja vallaametnike tööülesandeid. Kasulikud teadmised igale noorele. Abivallavanem kutsus üles kandideerima ka valla noorte volikokku.

Teatri ühiskülastus 16. novembril külastasime Genialistide Klubis projektiteatri “Must Kast” muusikalist noortelavastust “Jõud”. Lavastus on valminud koostöös Tartu Forseliuse Kooliga ja siin on kasutatud sama kooli 7. klassi õpilaste töid. “Jõud” on lavastus noortele, mis laulu, naeru ja akrobaatika kaudu räägib loo ühest klassist ja koolikiusamisest. Läbi teismelise silmade käsitletakse leina, alkoholi, vägivalda ja üksindust perekonnas. Kõlama jäi siiski positiivne noot, et lootusetus olukorras tuleb appi sõprus ja armastus.

Leht 54

TRIMESTER

EDUKAD ÕPITEEL I TRIMESTER I KLASS Britta Algo, Katriin Ermel, Anete Haug, Stefani Heinroos, Karl-Eric Jõgi, Kristo Kärmas, Ronan Lääne, Lisandra Pärn.

II KLASS Lauren Leemets, Martin Pau, Kert Päevloo.

III e KLASS Heliete-Merell Puusik, Raikko Rõõm.

III L KLASS Marii Algo, Keiti Haug, Kristo Kumari, Loviise Kärmas, Kristen Mahla, Mirel Pallon, Christer Piho, Melissa Piirisild, Uko Raudne, Karel Reinhold, Victoria Rämmar, Annaliisa Sidorenko, Andero Marcus Tamm, Kaur - Margus Villako, Mirtel Virolainen IV KLASS Märt Aan, Nikita Gretšin, Saskia Heinaru, Mariia Külter, Brigita Kütt, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Ekke Mihkel Mets,Hanka Part, Emma Gudrun Reinomägi.

V KLASS Johannes Finstad, Greete Kiisk, Linda Leemet, Johan Lääne, Ats Paavel, Rait Põldre, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rõõm, Annbel Marie Tamm, Raiko Tammi.

VI KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg, Ketlin Kumari, Karolin Nurk, Irmeli Rokka, Saskia Rokka.

VII KLASS Denis Judin, Marit Kütt, Mario Kütt, Jass Norman, Laura Neeme, Sander Portnov, Andris Tammi.

VIII KLASS Herta Heinaru, Linda Marie Finstad, Kärola Jõgi, Alesja Turovskaja, Margareth Veiler, Anete Vozijan.

IX KLASS Anet Arrak, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide, Elis Vozijan.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 13

I TRIMESTER PILDIS

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp

Leht 55

Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.

ANNAME TEADA TRIMESTRID I trimester 1. september - 26. november (12 nädalat) II trimester 29. november - 11. märts (12 nädalat)

III trimester 14. märts - 13. juuni (12 nädalat)

KOOLIVAHEAJAD sügisvaheaeg 25. - 21. oktoober 2021 jõuluvaheaeg 23. detsember 2021 - 9. jaanuar 2022

talvevaheaeg 28. veebruar - 6. märts 2022 kevadvaheaeg 25. aprill - 1. mai 2022 suvevaheaeg (v.a 9.klass) 14. juuni - 31. august 2022

Pärlipäev (viimane koolipäev) on 10. juunil Tänuüritus (kutsetega) 13. juunil

Põhikooli lõpuaktus toimub 17. juuni kell 16.00

Infokirja paneb kokku õppejuht Riin Massur järgmine infokiri ilmub märtsis 2022 /esimene infokiri ilmus 1.12.2017/