TRIMESTER NR 17

DETSEMBER 2022 - VEEBRUAR 2023

Foto: Kadri Raudsepp

II TRIMESTER PILDIS

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp, Ülle Närska, Kadri Jürimaa

Tunnustamisest nii– ja teisipidi

direktor Päivi Märjamaa

Kui viletsad tunnustajad me õigupoolest oleme? Kas efektiivne töö ja suur pingutamine ongi koolielus nii igapäevane, et normaalsust ei märkagi tunnustada?

Inimeste tunnustamine on tõesti väga tõsine teema. See kuidas me oma õpilasi ja õpetajaid kaasame, üksteisele pühendume, on ikkagi märk arvestavast töökultuurist. Ja kes ei tahaks sellises organisatsioonis töötada või õppida?

Koolielu reguleerivad suuresti mitmesugused korrad. Ka tunnustamise jaoks on oma reeglistik. Mis iseenesest on väärt asi, aga just tunnustamine on üks neist valdkondadest, mida ei saa teha ainult süsteemi järgi, vaid see peaks olema organisatsiooni orgaaniline osa. Ehk siis ka seekord peab muutuma ja olema paindlik. Ja õiget asja märgates tuleb tunnustada ka ilma korrata.

Esimesel poolel õppeaastast oleme osalenud õpilastega maailmakoristusnädalal, lennutanud õpetajad Brüsselisse õppima, viinud õpet läbi klassis, koolimajas, õues, matkaradadel, looduskeskustes. Liikunud üksi, grupiti ja klassiti. Arutlenud karjääriteemadel, kirjutanud seltsimaja initsiatiivil Puhja vanasõnu, treeninud keskmisest rohkem koorilaulu, pööranud tähelepanu liiklusohutusele. Veel oleme ümber vaadanud oma loovtöö tegemise põhimõtted, suusatanud koos õpilastega Kuutsemäel ja ümber kooli, mänginud lauamänge, mälumängu ja riskimängu. Veetnud nädala matemaatikalainel, teise emakeelt ülistades. Vaadanud kino ja teinud teatrit, osalenud, esinenud, kutsunud endale külalisi ja käinud külas. Ja muidugi sellest kõigest õppinud. See on koolielu igapäev. Kas oleme seda märganud?

Kui tunnustamine on koolikultuuri osa, siis pole raske öelda õpilastele, et nad on midagi toredat teinud. Pole ka keeruline möödaminnes poetada kolleegile tunnustav sõna väärt algatuse või eduka projekti puhul. Igapäevase elu märkamine ja selle tähistamine loob positiivset õhkkonda ja paneb rohkem pingutama. Kool muutub selle tõttu justkui rohkem kohaks kus tahaksime olla.

Vabariigi aastapäeval saabub suurem tunnustamise laine. Sel aastal aktiveerusid õpetajad ja esitasid tunnustuste saamiseks nii oma kolleege kui ka õpilasi. Oli tõeline tunnustamise laulupidu - märgati teiste õpetajate tehtud tööd ja õpilaste tugevaid külgi. Oli kolleegilt kolleegile ja õpetajatelt õpilastele antavate preemiate päev.

Tundub siiski, et olulisem kiitusest on olla märgatud ja personaalselt tähele pandud. See on otsekui märk, et meie tööst õpilase või õpetajana on kasu.

Tunnustamise jutu lõpetuseks edastan Haridus-ja teadusministeeriumi üleskutse:

Haridusministeerium kutsub kõiki, kes on märganud ja kogenud õpetajate ning teiste haridustöötajate suurepärast tööd, mõnda silmapaistvat tegu või teavad suurt hariduse sõpra, neid inimesi konkursile esitama!

2022/2023 ÕPPEAASTA

KOOLI JUHTKOND TUNNUSTAB

Silmapaistev

Silmapaistev pühenduja 2022/2023

JUHTKONNA ERIPREEMIA

Heade suhete hoidja 2022/2023

Fotod: Ülle Närska, Riin Massur

ANHELINA CHZHAO

5. klass

ANNALEEMET

7. klass

enesejuhtija 2022/2023

MARIO KÜTT

8. klass

KADRI RAUDSEPP

klassiõpetaja, inglise keele õpetaja

3. klassi klassijuhataja

ÕPILASTE LEMMIK 2022/2023

MAIRE SEPP väikeklassi õpetaja keelekümblusõpetaja

Silmapaistev pühenduja 2022/2023

ANNELI KORELA

matemaatikaõpetaja

Silmapaistev algataja

2022/2023

ELLE SALO matemaatikaõpetaja

raamatukoguhoidja

Silmapaistev õpilastesse uskuja

2022/2023

Viljandi Jakobsoni Kooli balletistuudio etendus

loovjuht Ülle Närska

2. detsembril esinesid Viljandi Jakobsoni Kooli balletistuudio tantsijad meie kooli õpilastele haridusliku kontserdiga “Tants läbi aja”.

Balletistuudio on toimetanud Viljandis 32 aastat. Tänaseks tantsib stuudios 124 last ja stuudiot juhendavad kolm õpetajat. Balletistuudio eestvedajaks on õpetaja Katrin Hommik ja lisaks juhendavad stuudiot veel õpetajad Marit Neering ja Kirli Suve. Stuudio on osalenud erinevatel tantsukonkurssidel ja festivalidel üle Euroopa, võitnud hulgaliselt auhindu.

Balletistuudio etendab igal kevadel Viljandi Sakala Keskuses balleti-või tantsuetenduse. Lavastused ja kontserdid on olnud väga menukad ja läinud alati täissaalidele.

Ajaloost tänapäevani kontsert oli väga sobiv erinevas kooliastmes lastele.

Muusikaklassi jõulukontsert muusiklassi õpetaja Ruth Luts

Puhja Kooli klaveriklassi õpilaste jõulukontsert toimus 15. detsembril kooli fuajees, andes märku lähenevatest jõuludest. Iga-aastased kontserdid annavad hea ülevaate õpilaste arengust ja muusikuks kasvamisest. Esinemine on proovikivi igale mängijale, sest pala saab esitada ainult üks kord ja tuleb anda endast parim kohe.

Tänavune kontsert oli mitmeti põnevam, sest lisaks klaveripaladele oli kavas muudki. Üles astus tore plaatpilliorkester, ilmestades eesti rahvalaulu “Jõulud jõudvad”, Arete esines helge jõululuuletusega ning kontserdi lõpus lugesid kõik muusikaklassi õpilased südamlikke jõululugusid, mida kõlbaks meeles pidada küll ja sõpradega jagada. Kontserdi üllatajaks oli meie oma kooli õpetaja Aliis Siniroht, kes mängis kaks flöödilugu, kusjuures pala “Edelweiss” tuli esitusele koos Simoonaga, kes sai kogeda kui oluline roll on saatepartiil ja kui tähtis on kuulata soolopilli, et koosmäng sujuks. Kontserti juhtis Herta Heinaru. Loomulikult esinesid kõik klaveriõpilased ning esinemisnumbrite valik oli päris mitmekesine: klassikalised palad, erinevad tantsuseaded, palad tänapäeva heliloojatelt, tuntud jõululaulud ja üks pala isegi džässi võtmes. Esitusele tuli ka neli klaveriansamblit, kus eriline tähtsus just koosmänguoskusel. Iga õpilase esinemisest sai suurt rõõmu tunda, sest palad olid korralikult omandatud ja hästi ette kantud. Iga viperus, mis juhtus, on õppetund ja annab kogemuse, millest õppida, et olla kindlam ja julgem juba järgmisel esinemisel.

Kontserdil mängisid kümme klaveriklassi õpilast õpetaja Ruth Lutsu juhendamisel: Arete Lüüdik, KaurMargus Villako, Thalia Rätsepp, Getter Raudjalg, Johannes Finstad, Simoona Erikson, Margareth Veiler, Annaliis Reinhold, Herta Heinaru ja Linda Marie Finstad.

Kõigil esinejatel oli hea meel rohkearvulise publiku üle, kes mängijatele kaasa elas ja pöialt hoidis.

Tänutäheks kinkisime neile kontserdi lõpus südamlikud jõulusoovid. Rõõmsa kohtumiseni juba kevadel.

Fotod: Ülle Närska

DETSEMBER 2022

Teekond tähtede poole

20. detsembril esitas 5. ja 6. klassi näitering kooliperele Jaan Rannapi näidendi “Teekond tähtede taha” kaasajastatud variandi.

Sama päeva õhtul toimus seltsimajas ka kordusetendus lapsevanematele ja kõigile huvilistele.

Peaosas säras 6.m klassi õpilane Annabel Marie Tamm. Suurepärased rollid tegid kõik osalenud õpilased - 5.klassist Saskia Heinaru, Rosann Massur, Pääsu-Mari Raide, Emma Gudrun Reinomägi ja 6.klassist Getter Raudjalg, Linda Leemet, Sabina Kraineva, Greete Kiisk ning Margit Hunt. Helipuldis aitas etenduste toimumisele kaasa 9. klassi noormees Ken-Evert Tobre. Pärast õhtust etendust toimus näiteringi liikmete ühine õhtusöök

Käsu Hansu restoranis. Õhtu möödus meeleolukalt.

Jõuluvaheajal saime teada, et ka lasteaed tahab vaadata näiteringi etendust. 13. jaanuaril 2023 esinesime Puhja lasteaia lastele, kes kuulasid huviga ja elasid näitlejatele toredasti kaasa. Helipuldis oli seekord Enn Tobre. Näidendi kostüümide ja rekvisiitide osas saime abi seltsimaja juhatajalt Kaja Udsolt.

näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo ETTEVÕTLIKUD

Fotod: Ülle Närska

Jõulukontsert Puhja kirikus loovjuht Ülle Närska

16. detsembril toimus Puhja kooli õpilaste jõulukontsert Puhja kirikus.

Muinasjutulisi mustreid akendele maalib külm, puud on uhkeis hõbeehteis lumekasukad neil üll. Valge vaikus kõlab väljal, tuul käib mööda talveteed. Lumemöldrid taevaserval jahvatavad helbeid veel. Kogu maailm saab nii kaetud puhta valge lumega. Nii taevas maale jagab toetust, et maa saaks rahus puhata.

Nende sõnadega alustasime jõulukontserdiga pisut karges pühakojas. Õpilasi ja vanemaid tervitas Rannu koguduse vaimulik Robert Bunder. Esineda said muusikaklassi õpilased, mudilas- ja lastekoor, sõnakunsti ring ja Puhja Kooli üllatusbänd. Kontserdi lõpetasime ühislauluga “Kuusepuu”. Rahulikku jõuluaega jäid saatma piparkoogihõng, lumiste väljade valendav värskus ning helisev orelimuusika.

Fotod: Riin Massur

DETSEMBER 2022

TRIMESTER

DETSEMBER 2022

Jõulupeod koolis

1.-6. klassi õpilased kogunesid jõulupeoks kooli võimlas 21. detsembril.

Pidu vedasid eest jõuluvana Taadu ja mängujuhid Linda ja Sabiina.

Klasside esinemised, ühislaulud ja -tantsud tõid rõõmu ja elevust kõigile.

Vanemale kooliastmele korraldas jõulupeo õpilasesindus, kes kirjutas selleks projekti Elva valla omaalgatusfondi.

Tantsiti seltskonnatantse ja mängiti mänge, toimus jõululoterii ja retrodisko. Esinemistega kostitasid peolisi külalised Räpina Ühisgümnaasiumist, võistlustantsijad ja 7. klassi õpilane Linde Leetberg.

Meeleolukaid pilte sai teha fotoseina taustal ja kehakinnitust jõulukohvikust.

Fotod: Kadri Raudsepp

DETSEMBER 2022

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Fotod: Kadri Raudsepp

JAANUAR 2023

Matemaatikanädal matemaatikaõpetaja Anneli Korela

16.-20. jaanuarini toimus Puhja Koolis üle mitme aasta taas matemaatikanädal. Nädal oli täis erinevaid matemaatilisi tegevusi, peamurdmist ja ülesannete lahendamisi. Sellel nädalal oli eesmärgiks näha matemaatikat ka teise külje pealt. Matemaatika ei ole ainult kuiv ja raske probleemide lahendamine, see võib olla ka teistsugune ja lõbus. Iga päev oli kõikidele klassidele päevaküsimus. Päeva jooksul sai ülesannet lahendada ja vastused päeva lõpuks vastuste kasti panna. Aktiivsemad ja nutikamad lahendajad päevaküsimuste osas olid Martin Pau, Kert Päevloo, Mariia Külter, Anneliise Raudsepp, Johannes Finstad, Annabel Marie Tamm, Meribel Kõrvoja, Marit Kütt, Lidia Kristina Kähara, Linda Marie Finstad.

Iga päev oli võimalik lahendada ka SUDOKUT, aktiivsed osalejad olid Laura Neeme, Margit Hunt, Thalia Rätsep, Keili Kübe, Nikita Gretšin. Pidasime ära ka 4.-6. klasside koolisisese olümpiaadi. 4. klasside arvestuses I koht Andero Marcus Tamm, II koht Karel Reinhold, III koht Loviise Kärmas, järgnesid veel Melissa Piirisild ja Mirtel Virolainen. 5. klasside arvestuses I koht Nikita Gretšin, II koht Märt Aan, III koht Ekke Mihkel Mets, järgnesid veel Emma Gudrun Reinomägi, Matvei Sinkonen ja Delise Pukki. 6. klasside arvestuses I koht Johan Lääne, II koht Johannes Finstad, III koht Ats Paavel, järgnesid veel Hugo Oskar Reinomägi ja Linda Leemet. Tegime ka taskuarvutil arvutusi, mille lahenduseks oli võimalik välja lugeda numbritest moodustatud tähtedest sõnu, näiteks 7005, 738005 (kui aru ei saanud, pööra lehte).

Rohke osavõtuga oli ka “EI/JAH” mäng. Vastuseks tuli otsustada, kas väide on õige või vale. Võitja sai olla ainult üks, kes küsimuste rägastikule kõige paremini vastu pidas.

Maha pidasime ka riskimängud 4.-6.klassidele ja 7., 8., 9. klassis. Siin tuli siis riskida ja küsimuste pealkirjade põhjal valida punktid 1-10-ni. Kui vastasid õigesti, saidki enda pakutud punktid, kui vale vastus - jäid punktidest ilma. Igas klassis toimus ka peastarvutamise võistlus. Märgitud said ära ka iga rühma parimad ja enim punkte saanud õpilased.

1. klassi arvestuses

I-II koht Martin Siht

Emili Vänzel

III koht Eliise Hiiemäe

Mia-Mai Kaunissaar

Silver Virolainen

Oskar Koort

Anette Külter

5.-6. klasside arvestuses

I koht Johan Lääne

II koht Nikita Gretšin

Johannes Finstad

4. koht Mariia Külter

2.-3. klassi arvestuses

I koht Uku Madis Sild

Martin Pau

Robi Siimer

Andres Aan

Kert Päevloo

4. klasside arvestuses

I koht Christer Piho

Andero Marcus Tamm

Karel Reinhold

4. koht Yehor Harnyi

Tristan Pung

rühma parim Daniel Mištšenko

rühma parim Ragnar Suits

rühma parim Denis Stailovski

rühma parim Robin Vänze

Tegevustesse oli haaratud kogu kool, ka esimene kooliaste lõi hoogsalt kaasa, eriti 3. klass.

Ega õpsidki puutumata jäänud. Ka neil oli võimalik riskimängus osaleda, peast arvutada ja sudokut lahendada. Väikesed auhinnad ja diplomid said nemadki. Päevaküsimuste õigesti vastanute vahel läksid asjad loosi, kel õnne, see sai.

Oli tihe ja teguderohke nädal, aga näod olid naerul.

Fotod: Riin Massur

7.-9.klasside arvestuses

I koht Mario Kütt

II koht Irmeli Rokka

III koht Anna Leemet

4. koht Sander Portnov

Karl-Joosep Tomson

6.k oht Anete Vozijan

Linda Marie Finstad

rühma parim Anneliise Raudsepp

rühma parim Mathias Mahla

JAANUAR 2023

Puhja Kooli Väike Riskimäng

8.klassi õpilane Mario Kütt

Korraldasin enda loovtöö raames matemaatika nuputamise võistluse ,,Väike Riskimäng” , mis toimus 20.01.22.

Riskimängus osalesid 4.-6.klassi õpilased. Võistlusest võtsid osa 7 õpilaste võistkonda ja lisaks ka õpetajate võistkond. Võistlusel on 10 ülesannet ja 3 riskiülesannet. Esimesele 10 ülesandele peavad võistlejad enne lahendama hakkamist jaotama saadavad punktid 1-10 ja igat arvu tohib kasutada vaid ühe korra. Lõpus tulevad riskiülesanded, kus on võimalik saada 5, 10 või 15 punkti või kaotada need, kui valesti vastad. Riskiülesanded on vabatahtlikud.

Riskimängu võitmiseks on vaja teadmisi, nupukust ja ka õnne.

Võistluse kolm parimad tiimi olid Kiired kanad, Duo ja Kolm miinust. Esikoha saavutas 6. klassi tiim Kiired kanad, kuhu kuulusid Ats ja Rikko. Auhindadeks said kõik osalejad nii palju komme kui nad said punkte. Väga tänan ka enda loovtöö juhendajat Merlet ja ka klassivenda Sanderit, kes olid mulle suureks abiks.

Külalistund

9. klass kohtus 24. jaanuaril toimunud külalistunnis Mihkel Korelaga, kes tutvustas piloodi ametit ning lennundusega seotud õpingu- ja karjäärivõimalusi.

Foto: Mario Kütt

Fotod: Riin Massur

JAANUAR 2023

Mäesuusapäevad Kuutsemäel

Oleme II ja III kooliastme õpilastega kaheksal eelneval aastal käinud tutvumas talispordialadega Otepää lähistel ja Kütiorus.

Majanduslikult rikkamatel aastatel on toimunud lausa mitmepäevaseid laagreid, mis on õpilastele olnud tasuta või minimaalse osalustasuga. Suur huvi mäesuusatamise vastu on silma hakanud igal aastal. Endisel moel kool rahastust talvisteks liikumistegevusteks enam pakkuda ei saa, kuid valmisolek organiseerimistööks on säilinud.

6. klass metsas õppeprogrammil

loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

Sel aastal pakkusime 5.-9. klassi õpilastele võimaluse ühel päeval osaleda Kuutsemäel mäesuusapäeval. Hoolsalt lumeolusid jälgides said 7.-9. klassi õpilased sõita mäesuusatama 23. jaanuaril ja 5.-6. klassi päev hiljem.

Fotod: Riin Massur, Maris Pukk

VEEBRUAR 2023

Tartu rahu aastapäev

Tartu rahu aastapäeval esindasid kooli Puhja pargis toimunud mälestuskogunemisel Pärlipüüdjate ja Kotkaplikade rühma kodutütred. Tervituskōnega esines 6. klassi õpilane Linda Leemet. Süüdati küünlad meie rahu ja iseseisvuse eest vōidelnud sõjameeste mälestuseks Puhja vabadussamba juures.

Aeg lauamängudeks

Veebruar oli aktiivse vahetunni kuu ja just seetõttu korraldas koostöökogu Särts lauamängudele pühendatud nädala. Kogu koolipere sai võimaluse vahetundides end proovile panna meelepärast lauamängu mängides koolimaja koridorides, raamatukogus, klassiruumides ja noortekeskuses. Nädal oli menukas ja huvi mängude vastu aktiivne. Eriti rõõmustav on näha jätkuvat mänguhuvi ja tänu kampaanianädalale on lauamängud taas meie koolipäevades.

Fotod:

Riin Massur

Maris Pukk

Kadri Raudsepp

Aliis Siniroht

Foto: Tiit Kuusemaa

Stiilne sõbranädal

Fotod:

õpilasesinduse liikmed, Ülle Närska

VEEBRUAR 2023

Talipüük Võrtsjärvel loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

20.02 külastasid 6. klassid Võrtsjärve Järvemuuseumit, et saada teada, kuidas kalad talvel elavad ja püüda ise talvel kala. Kui palju kalaliike Võrtsjärves elab? Eri kalaliike on umbes 32-35, Eestis kuskil 80. Kui võrrelda Amazonasega, siis seal on avastatud lausa 5600 kalaliiki.. Vaatasime üle ka muuseumi akvaariumides elavad kalad. Meile tutvustati ka kalastusinfo.ee veebilehte ja kalade alamõõtusid. Kui tahad kala püüda, pead teadma, kui vanalt ja millise mõõduga kala võid püüda. Mitteteadmine ei anna õigust seadust rikkuda. Kas teadsite, et ööpäevas ei tohi püüda üle 5 haugi, 15 latika ja 15 kg ahvena?

Kalade toitumine sõltub ka temperatuurist. Näiteks enamik kalu toitub 10-20 kraadise vee juures, aga luts eelistab jahedamat 10-12 kraadi. Seega pole mõtet talvel püüda kalu, kes ei toitu, sa ei saa neid lihtsalt kätte. Sellised on näiteks linask, angerjas, säga ja kilu.

Milline on elu jää all? Jää all on pime. Praegu oli Võrtsjärve jää 30 cm paks ja lisaks tuleb arvestada jää peal asuvat lund. Kuidas siis kalad ülese leida? Selleks kasutatakse nii kaameraid kui ka püügikoha ettesöötmist.

Talvel võib kaladel tekkida hapnikupuudus. Selle vastu aitavad näiteks jääaugud. Kui soovid takistada jääaukude külmumist, võib torgata neisse pilliroost tehtud kimpusid. Kodutiigis võib kasutada elektrilisi aeraatoreid, mis muidu akvaariumidesse hapnikku lisavad. Talve teisel poolel pole soovitatav jäärajasõit, sest see häirib kalu ja nad vajavad rohkem hapnikkku kui rahuolekus.

Õpilased puurisid jää peale huviga auke ja asusid kirbuõngega kala püüdma. Püüti väikestes gruppides ja mõnedki rühmad tegid mitu jääauku, et näkkamise tõenäosus oleks suurem. Õpilased olid väga kannatlikud kirbuõngega püüdmisel, kes istus, kes kükitas, kes pikutas oma jääaugu kõrval. Üks rühm proovis ka klassikalise muusikaga kalu meelitada.

Põnev oli see, et lisaks meile askeldati järvejääl päris palju. Nädalavahetusel olid tulemas rahvusvahelised talipüügivõistlused ja meeskonnad välisriikidestki treenisid juba võistluseks.

Kõige rohkem kalaõnne oli seekord Keilil, kes esimest korda kalastades särje kinni püüdis. See meie tänaseks kalasaagiks jäigi. Keili võis valida, kas lasta kala vette tagasi või viia kala järvemuuseumisse haugi lõunasöögiks. Otsus sündis ja särjeke ujub praegugi Võrtsjärve jää all edasi. Pärast kalapüüki saime kohvikus sooja teed juua ja kokkuvõtteid teha.

Õppeprogramm sai teoks tänu Võrtsjärve Järvemuuseumile ja KIKi toetusele.

Aitäh Heli-Anneli Villakole meie juhendamise eest!

Fotod: Evelyn Eensoo

Eesti Vabariik 105

Viimati saime koos kooliperega harjumuspäraselt vabariigi aastapäeva tähistada 2020. aasta veebruaris. Koroonaviiruse tõttu oleme kolm aastast leidnud leidlikke lahendusi traditsioonide hoidmiseks hajutatult kooli raadio, õueala ja pargi võimalusi kasutades.

Seda suurem oli rõõm ühistest hetkedest Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamisel 23. veebruaril. Oma isamaa auks kogunesime aktuseks Puhja Seltsimajas, mida juhtisid kodutütred ja kus esinesid meie enda õpilased, kes erinevates huviringides hoolsalt esinemisnumbreid õppinud olid. Pidupäeva kohustuslikeks osadeks on ka tunnustamine ja koolipere ühine lõunasöök fuajees. Sama päeva õhtul andsid kooli esindajad oma panuse ka Puhja kogukonna 105. aastapäeva kontserdile.

Fotod: Riin Massur Ülle Närska Tiit Kuusemaa

VÕISTLUSED

Tartumaa matemaatikaolümpiaad

4. klass: Andero Marcus Tamm (15. koht)

Loviise Kärmas

Karel Reinhold

Mirtel Virolainen

Yehor Harnyi

Melissa Piirisild

5. klass: Nikita Gretšin

Märt Aan

Brigita Kütt

Mariia Külter

Jaan Leetberg

Geograafia- ja bioloogiaolümpiaad

6. klass: Johannes Finstad (11. koht)

Johan Lääne (13.koht)

Ats Paavel

7. klass: Anna Leemet

8. klass: Mario Kütt

9. klass: Herta Heinaru (10. koht)

Õpilasi juhendasid Merle Lint ja Anneli Korela.

Geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor toimus sel aastal 14. veebruaril ja bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor 17. veebruaril. Õpilased said nendes osaleda enda kooli arvutiklassist, sest ülesanded olid Moodle veebikeskkonnas.

Bioloogiaolümpiaadil osalesid: Getter Raudjalg ja Thalia Rätsepp (6.klass); Linde Leetberg ja Anna Leemet (7.klass ); Marit Kütt ja Lidia Kristina Kähara (8.klass); Margareth Veiler ja Annaliis Reinhold (9.klass)

Geograafiaolümpiaadist võtsid osa: Linde Leetberg ja Anna Leemet (7. klass); Sander Portnov ja Mario Kütt (8. klass); Linda Marie Finstad (9. klass)

7. kl õpilane Anna Leemet saavutas bioloogiaolümpiaadil 7. koha.

Aitäh kõikidele õpilastele, kes tundsid huvi ja leidsid aega süvenenumalt loodusainetega tegeleda ja enda teadmised proovile panid.

Õpilasi juhendas loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo.

Etlejate konkurss

15. veebruaril toimus Kõrveküla Koolis etlejate konkurss. Õpilased lugesid luuletusi vene keeles. Teemaks oli „Talv“. Konkurss toimus kahes grupis - eesti lapsed ja vene keelt valdavad lapsed.

Puhja Kooli esindas 7. klassi õpilane Varvara Raud, kes saavutas II koha J. Stekvasova luuletusega” Kust sa pärit oled, Jõuluvana?” Lapsed said omavahel suhelda ja leida uusi sõpru. Õpilast juhendas õpetaja Silja Lipping.

Maakondlik sõbrapäev

4. klassi tüdrukud koos õpetaja Virvega veetsid oma sõbrapäeva Palupera Põhikoolis, sest sealsed ettevõtlikud õpilased olid inglisekeelsele teemapäevale "Valentine's Day Party" kutsunud Tartu maakonna koolide neljandate klasside õpilasi. Tüdrukud tutvustasid end ja oma kooli inglise keeles, meisterdasid kaarte ja osalesid erinevatel mängudel ja võistlustel.

Aitäh Palupera koolile meeleoluka päeva eest! Õpilasi juhendas ja saatis õpetaja Virve Vend.

Foto: Virve Vend

Foto: Silja Lipping

PANEME ENNAST PROOVILE

VÕISTLUSED

Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint

II etapil osales meie koolist 53 õpilast.

II etapi parimad tippspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht /Eestis 1. koht)

4. klass: Kristo Kumari (6. / 64. koht)

5. klass: Nikita Gretšin (13. / 90. koht)

6. klass: Johan Lääne (1. / 10. koht)

Ats Paavel (2. / 26. koht)

Rikko Rõõm (4. / 57. koht)

8. klass: Mario Kütt (4. / 44. koht)

III etapil osales meie koolist 36 õpilast.

III etapi parimad tippspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 1. koht / Eestis 5. koht)

4. klass: Andero Marcus Tamm ( 5. / 33. koht)

5. klass: Nikita Gretšin (11. / 51. koht)

6. klass: Johan Lääne (1. / 9. koht)

Ats Paavel (2. / 18. koht)

Rikko Rõõm (4. / 61. koht)

Johannes Finstad (5. / 106. koht)

8. klass: Mario Kütt (2. / 19. koht)

IV etapil osales meie koolist 31 õpilast.

IV etapi parimad tippspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 2. koht / Eestis 9. koht)

4. klass: Karel Reinhold (6. / 34. koht)

Andero Marcus Tamm ( 9. / 49. koht)

5. klass: Nikita Gretšin (2. / 21. koht)

6. klass: Johan Lääne (1. / 7. koht)

Rikko Rõõm (2. / 16. koht)

Johannes Finstad (6. / 62. koht)

Ats Paavel (7. / 79. koht)

8. klass: Mario Kütt (7. / 90. koht)

I-IV etapil osales 13032 nutisportlast.

I-IV etapi parimad tippspordis:

1. klass: Anette Külter (piirkonnas 20. koht)

2. klass: Ronan Lääne ( 1. / 7. koht)

4. klass: Andero Marcus Tamm ( 10. / 60. koht)

Kristo Kumari (14. / 96. koht)

5. klass: Nikita Gretšin (6. / 43. koht)

6. klass: Johan Lääne (1. / 7. koht)

Ats Paavel (2. / 27. koht)

Rikko Rõõm (3. / 32. koht)

8. klass: Mario Kütt (5. / 57. koht)

II etapi parimad rahvaspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 2. koht / Eestis 13. koht)

4. klass: Karel Reinhold (11. / 68. koht)

Andero Marcus Tamm 14. / 82. koht)

5. klass: Nikita Gretšin ( 2. / 28. koht)

6. klass: Ats Paavel (1. / 32. koht)

Johan Lääne (2. / 37. koht)

Raiko Tammi ( 3. / 43. koht)

Rikko Rõõm ( 4. / 44. koht)

8. klass: Mario Kütt ( 4. / 59. koht)

III etapi parimad rahvaspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 6. koht / Eestis 35. koht)

4. klass: Andero Marcus Tamm ( 10. / 57. koht)

5. klass: Nikita Gretšin ( 3. / 40. koht)

6. klass: Ats Paavel (1. / 15. koht)

Johan Lääne (2. / 20. koht)

Rikko Rõõm ( 5. / 62. koht)

Raiko Tammi ( 7. / 72. koht)

Linda Leemet ( 9. / 90. koht)

8. klass: Mario Kütt ( 2. / 31. koht)

IV etapi parimad rahvaspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 10. koht / Eestis 45. koht)

4. klass: Karel Reinhold (9. / 46. koht)

Andero Marcus Tamm ( 13. / 90. koht)

5. klass: Nikita Gretšin (9. / 92. koht)

6. klass: Ats Paavel (1. / 12. koht)

Johan Lääne (2. / 14. koht)

Rikko Rõõm ( 4. / 16. koht)

Raiko Tammi ( 7. / 77. koht)

8. klass: Mario Kütt ( 6. / 84. koht)

I-IV etapi parimad rahvaspordis:

2. klass: Ronan Lääne (piirkonnas 3. koht / Eestis 20. koht)

4. klass: Andero Marcus Tamm ( 9. / 45. koht)

Karel Reinhold (10. / 49. koht)

5. klass: Nikita Gretšin ( 2. / 43. koht)

6. klass: Ats Paavel (1. / 11. koht)

Johan Lääne (2. / 16. koht)

Rikko Rõõm ( 6. / 66. koht)

Raiko Tammi ( 8. / 76. koht)

Nuti-Mati matemaatika Eesti karikavõistlused I- IV etapp

Puhja Kool 7. koht keskmise suurusega koolide hulgas.

ÕPILASESINDUS

II trimestri tegemised loovjuht Ülle Närska

JõuluPall

21. detsembri õhtul toimus 7.-9. klassi jõulupidu “Jõulupall”, mis sai alguse ja rahastuse Elva valla noorte omaaalgatusprojektist. Projekti kirjutasime kõik koos, kuid projektijuhiks sai Anna Leemet.

Külas olid tantsuklubi „Emotsion“ tantsijad, noorsootöötaja Säde, kes meile seltskonnamänge õpetas ning Räpina Ühisgümaasiumi õpilasesindus ja DJ Meelis

Möls. Avatud oli Puhja Kooli kohvik. Osta sai õpilasesinduse 1-euroseid loteriipileteid - kõik piletid ei võitnud, kuid toetajate abiga ostetud loteriivõidud olid väärilised.

Kooli fuajees oli fotostend, kus kõik osalejad said endid jäädvustada fotograaf Kadri Raudsepa kogenud pilgu läbi. Keneli juhendamisel oli õpilastel võimalus kehalise kasvatuse tundide ajal õppida peotantsu samme ning kohe peo alguses said kõik tulla tantsuplatsile jalga keerutama.

Räpina ÜG õpilasesinduse esituses tantsiti mitut päkapikutanstu, Linde laulis Mari Jürjensi “Paradiisi” ja Smilersi “Käime katuseid mööda”. Mängujuht Säde kaasas lustakatesse seltskonnamängudesse paljusid noori. Peale esinemisi oli võimalus diskorütmide saatel ennast välja elada. Jõulupeo sujumise eest vastutas Keneli Pallon.

13.-17. veebruaril toimus koolis valentininädal. Selle nädala raames toimusid erinevad stiilipäevad. ÕE eesmärk oli, et iga õpilane leiaks endale mõne ägeda päeva. Esmaspäeval alustasime ööriiete-hommikumantli päevaga. Õpilastel olid seljas hommikumantlid ning kaasas kaisukarud või padjad. Teisipäeval toimus traditsiooniline sõbrapäev kirjade postitamise võimalusega, õpilased olid koolis puna-roosa-lilla stiilis. Vahetunni ajal oli võimalus mängida õues 6.m klassi ettevalmistatud küsimustele vastamise mängu meie kooli kohta. Mängulelude fotode järgi oli vaja üles leida peidukohad ning vastata Puhja kooliga seotud küsimustele. Sellel päeval sai kooli tulla teistsuguse koolikotiga. Lustakalt liikusid õpilased riiulite, rannakottide, kastide, korvide ja kohvritega, ämbrite ja kinkekottidega, magamiskottide ja reketikottidega. Vahetunni ajal kõlas sööjaid inspireerivat muusikat. Kolmapäeval oli veidike teistmoodi päev, sest tüdrukud said kooli tulla poiste riietuses ja poisid tüdrukute riiete ja aksessuaaridega. Liikumas oli vuntside ja kaabuga tüdrukuid ning mõned julgemad noormehed tulid paruka ja kleidiga. Neljapäeval oli eesnime esitähe päev. Ennast sai kehastada enda nime esitähega algavaks esemeks või olendiks või lihtsalt riietuda isikupäraselt. Koolis oli punamütsikesi, aabitsaid, suhkrupakke, mänguloomi, tutimütse, joonlaudu, jne. Reedel kutsuti õpilasi kooli tulema retro-stiilis ehk 80/90 -ndate stiilis. Kõige aktiivsemalt võtsid stiilipäevadest osa 3.- 6. klasside õpilased.

16. veebruaril käis meie õpilasesindus Räpina ÜG-s Põlva maakonna sõbrapäeva peol. Seal esines Nedsaja küla bänd ning JJ tantsutüdrukud. Meie kooli esindas Linde Leetberg kitarri ja laulu saatel.

Foto: Kadri Raudsepp

Fotod: Ülle Närska

NOORTEKESKUS

Noorte Omaalgatuse projekt

Jaanuari algul, kui oli veel sügav koolivaheaeg ja kõik kooliõpilased oma nina kooli poole välja ei pistnud, olid mõned noored noorteka ees ja sõitsid Lange motokeskusesse karti sõitma. Tegelikult algas idee arenema juba sügisel, kui näpud sügelesid kirjutama projekti noorte omaalgatusfondi. Eesmärgiks oli saada need noored, kes oma päevi ekraanide taga veedavad, tegema midagi koos ja midagi ägedat. Nii sündiski projekt “Ekraani tagant rooli taha”, mis kutsus nutisõltuvuse käes vaevlevad noored Lange motokeskusesse karti sõitma.

Carl-Endrik Johannson ja Kevin Hoolemaa võtsid enda peale kardisõitjate meeskonna kokkupanemise, aja broneerimise motokeskuses, transpordi korraldamise Puhjast Lange motokeskusesse ja loomulikult kõige suuremate mängurite toast välja meelitamise kindlal kuupäeval ja kellaajal.

Üritus toimus, mõned eesmärgid jäid küll saavutamata, kuid võidu sai sõita.. Esimene kokkulepitud kuupäev läks aia taha, teine kokkulepitud aeg juba sobis enamusele. Kahjuks neid kõige suuremaid virtuaalmaailma elanikke kaasa ikkagi ei saanud. Carl-Endriku sõnade järgi, ei aidanud isegi ukse taga käimine, kõnedele ei vastatud jms, kuigi oli eelnevalt kokkulepitud kõik. Oma sõprade üle laskmine tekitab alati pahameelt.. Kuid see ei takistanud projektijuhti, ta haaras kaasa järgmised nutisõltlased, kes veedavad päevas 8+ tundi telefonides ja nii oligi seltskond, pooled meist tüdrukud, koos. Kui võistlusrajal käidud, oli aeg veidi hinge tõmmata, üksteist süüdistada mittemöödalaskmises rajal ja imestada, et see päris maailm on ikkagi etem kui mängumaailm. Kui ma küsisin teistelt, kuidas Carl sai sündmuse korraldamisega hakkama, siis pigem oldi üllatund, et ta üldse midagi sellist tegi. “Tavaliselt on Carl see, kelle eest peab ära tegema, nüüd aga oli tema projekti kirjutaja!”, imestasid tüdrukud. Paistab, et nii mõnegi inimese tõelised anded avalduvad alles peale kooli.

Robootikaringi tegemised

Robootikaringis oleme harjutanud iga aastase First Lego turniiri jaoks. Seekord toimus see Ahhaa teaduskeskuses veebruaris ja meie tiimina osalesid robootikud Martin, Hanna, Robi ja Karel, ning kaasas olid fännid Steven ja Heidi. Seekord oli teemaks kõik, mis on seotud energiaga - kuidas saada, kuidas hoiustada ja üle kanda. Meie uurimisteema oli Puhja tuuliku kadumine ja miks uut ei ole ehitatud. Uurisime, millised on variandid uue tuuliku ehitamiseks ja kus see võiks asuda. Kogu päev oli täis harjutamist, võistlemist ja esitlust, ning aeg lendas Ahhaas kiirelt. Kui roboti võistlusega läks veidi kehvasti, siis projekti esitlusel saadi tubli tulemus. Kiideti meeskonna koostööd ja loovat lähenemist. Robotivõistluse jaoks on vaja kriitilisemalt meeskonna rollid üle vaadata, et järgmine aasta edukas olla. Nüüd ootame veel kevadist Võru robootikavõistlust, kus saab oma oskusi proovile panna.

Sõbrapäeva disko

Noortekas igavlevad tüdrukud otsustasid sõbrapäevaks midagi lõbusat teha, otsustati diskot teha väikestele, 1.-3. klassile. Planeeriti avada kohvik, mängida mänge ja tantsida Just Dance’i võistlusel. Omavahel jagati ära rollid ja vastutajad, ning alustati kaunistamisega. Lisete tegi reklaamiposteri, Laura valmistas kaunistusi. Kohviku menüü jäi lihtsaks, pakuti ainult jäätisekokteile. Raha kulus jäätisele ja mahlale, rohkem polnud lihtsalt järele jäänud eelmisest kohviku kasumist. Kasumi protsent oli see-eest seni tehtud kohvikutes rekordiline ning kokteile jätkus isegi tantsuvõistluse võitjatele. Kohviku neiud olid Lisette, Victoria, Kerttu ja Anette. Diskoreid oli ühel hetkel veidi liiga palju ja kõigile ühtemoodi meeldivat muusikat oli raske leida. Osavõtjaid oli kolmekümne ringis, kõige rohkem läksid peale toolide mäng ja Just Dance’i tantsuvõistlus. Traditsioon on käima lükatud ja loodetavasti teevad igal aastal vanemad õpilased noorematele sõbrapäeva diskot!

Fotod: Janno Reinomägi

Lugude ja piltide autor: noorsootöötaja Janno Reinomägi

KODUTÜTRED

Kodutütarde tegus II trimester Pärlipüüdjate rühmavanem Ülle Närska

Kodutütarde aastaring algas 91.sünnipäeva tähistamisega Tartu Kaitseväe Akadeemias. Piduliku kodutütarde tõotuse andis Sabina Kraineva. “Kotkaplikade” rühmavanem on Merlina Pajuste ning “Pärlipüüdjate” rühmavanema abi kohustusi asus täitma MariaElise Poom. Enim aktiivsustunde kogunud kodutütred said ringkonna juhatuse ja peavanema tänukirjad.

28. jaanuaril osalesid vaprad Pärlipüüdjad külalistena Sakala Maleva 30. Kärstna lahingu mälestusmängul ning tõid koju esimese koha.

Rühmavanem Merlina Pajuste kirjutab: Pärlipüüdjate ja Kotkaplikade võistkonnad said mõnusal talveilmal läbida 3 tunni jooksul vabalt valitud kontrollpunkte, mida oli kokku 12. Teadmised pandi proovile näiteks loogika, esmaabi meeskonnatöö ja lindude tundmise punktis. Kõige meeldejäävam oli noortele kelgutamise punk, kus ühe kelgu peale pidi mahtuma kogu võistkonnaga ning läbima nii palju maad kui võimalikuks osutus.

Finišisse jõudes oli jätkuvalt tüdrukute näol naeratus ning üks meeskond lahkus ka I kohaga. Üritus oli tüdrukutele kindlasti meeldejääv ja oodatakse juba järgmist korda. Aitäh Sakala ringkonnale ja malevale võõrustamise eest!

Õpilasi saatsid Janno Reinomägi ja Merlina Pajuste.

2. veebruaril esindasid kodutütred meie kooli Tartu rahulepingu 102. aastapäeva kogunemisel Puhja vabadussamba juures. Kooli nimel võttis sõna Linda Leemet.

Fotod: Ülle Närska, Janno Reinomägi

KODUTÜTRED

Traditsiooniliselt viivad Eesti Vabariigi aktuse läbi kodutütred. Selle õppeaasta aktus toimus Puhja Seltsimajas. Kodutütred Sabina ja Linda süütasid küünlad ning Linde eestlaulmisel laulsime hümni.

Kui sageli üldse me mõtleme, milline õnn on see, et saame

isamaal kõnelda emakeeles?!

Taadi õpetust hoiame südames, memme armastust peame meelesjalge all kodust alanud tee… Aga kui sageli sügavuti neist mõtleme?

4.-5. märtsil kogunesid Kotkaplikade ja Pärlipüüdjate rühmade liikmed Puhja koolis toimuvasse rühmalaagrisse. Laager oli meditsiiniteemaline, kuid laagrist ei puudunud sport, meisterdamine ning loovuse arendamine.

Esimese tegevusena toimusid laagrilistele õpitoad, kus osalejad said teadmisi erinevatest tähtsatest teemadest. Näiteks räägiti esmaabist, elutähtsatest näitajatest, kiirabist ja lisaks mängiti läbi ka kiirabikõne situatsioonülesande põhjal. Teadmisi saadi samuti looduslikest ohtudest, täpsemalt kuuma- ja külmakahjutustest ning loomadest ja mürgistest taimedest.

Päeva esimeses pooles läbiti ka elustamise õppepunkt, kus lisaks väikelapse, nooruki ning täiskasvanu elustamisese ja selle proovimisele räägiti

AED-seadmest ning mängiti läbi ka situatsioon, et noortel tekiks ettekujutus, mis AED täpsemalt on. Elustamine läks noortele nii korda, et isegi õhtul küsiti nukke, et nende peal harjutada.

Päeva teisel poolel külastas meid Lavendel loomeruum, kes noortega klaasvitraažidest ehteid valmistas. Õhtul ootasid noori ees aga sportmängud, kus pandi proovile osalejate kiirus, mõtlemine ja meeskonnatöö. Rühmalaagrist ei puudunud ka ühine filmi vaatamine ning kui parasjagu filmi vaadata ei soovinud, sai vaadata üle oma kätepesu oskused, sest laagrisse oli laenutatud kätepesu kontrollimise aparaat. Lisaks kontrolliti huvi pärast oma käsi enne ja peale kätepesu ning veel siis, kui puudutatud oli erinevaid pindu koolis.

Järgmisel päeval jätkati õpitubadega, kus räägiti veel luumurdudest, nikastustest ja nihestustest. Tutvuti ka haavade ja verejooksudega ning vaadati üle erinevate matkakottide sisud ja pakiti korrektne matkapaun ühepäevaseks matkaks.

Laagri lõpus esitasid noored veel eelmisel päeval tehtud loovuse ülesannet, mille teemaks oli “Puhja Kodutütred aastal 3000” ning kui räägitud oli tulevikust, jagati tänusõnad, pakiti kokku asjad, koristati koolimaja ning lõpetati laager, et asuda koduteele ja kohtuda juba järgmistel üritustel.

NOORKOTKAD

KES PALJU TEEB, SEE

Fotod: Ülle Närska

Fotod: Janno Reinomägi

Puhja noorkotkastel on uus rühmapealik Rene Iljas ning rühmapealiku abi, instruktor Aare Nõmm. Noorkotkaste kohtumised toimuvad igal reedel ning kevadlaagris saavad 3.- 4. klassi poisid võimaluse noorkotka tõotust anda.

Fotod: Ülle Närska,

KLASSIDE TEGEMISED

I m KLASS

klassjuhataja Maiken Punt

9.detsember - käisime seltsimajas kinos vaatamas filmi "Ülelinna Vinski" Õpilastele väga meeldis see film, kuna filmis sai palju nalja.

20.detsember - käisime seltsimajas kooli näiteringi etendust vaatamas. Ka see sündmus oli õpilastele meeleolukas, kuulati ja vaadati huviga.

21.detsember - jõulupidu ja esimene pidulik klassihommik. Alustasime päeva klassijuhataja tunniga, millele järgnesid piparkookide kaunistamine ja erinevate mängude mängimine. Peale seda osalesime jõulupeol, kus meie klass luges jõuluvanale ja pealtvaatajatele luuletust, saime natukene ka tantsida ja laulda. Päeva tegi eriti magusaks jõuluvanalt saadud kingikott.

09.veebruar - esimesed klassid käisid Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikalist õpetlikku muinasjuttu "Peeter ja Hunt". Õpilaste esmakordne teatrikülastus oli väga tore. Õpilastele meeldis väga ka teatri kohviku külastus, kus kõik said endale midagi meelepärast osta.

24.veebruaril tähistasime kogu kooliga Eesti Vabariigi 105.sünnipäeva. Eelnevalt harjutasime tantsimist koos õpetaja Tairiga Seltsimajas. Aktusel nägid tantsijad oma rahvariietes väga pidulikud välja ja tantsud olid ka väga ilusad. Lapsed jäid oma esinemisega väga rahule.

Tundides õppisime ja harjutasime siduskirja ja lugemist, arvutasime palju, tegime reklaame, tegime erinevaid katseid ja õppisime, kuidas oma tugevate tunnetega toime tulla.

Foto: Maiken Punt, Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

Koolielu õppetundides II trimestril muutus sisukamaks ja pingelisemaks:

*Proovisime päevikusse koduülesandeid märkida, otsisime õiget kuupäeva ja nädalat.

I L KLASS klassiõpetaja Lea Järv

*Raamatust õige lehekülje leidmine oli keeruline, õppevahendite leidmine valmistas samuti raskusi. *Lugemisoskus muutus soravamaks.

*Alustasime kirjatähtede õppimist -palju vaeva ja harjutamist! Eriliselt tahan kiita Miša imeilusat kirja. *Loodusõpetuses on katsetamise aeg. Saime teada, mis ujub ja upub, kas kõik ained lahustuvad vees, kuidas rühmitame ja võrdleme. Mängisime koostööoskuse mänge.

Teame Eestis talvituvaid linde, eristame tahkeid ja vedelaid aineid. Teame olulist Eesti kohta. Saime teada, et president elab peaaegu meie kõrval.

Peame aga harjutama, et Eesti pealinn on Tallinn ja me elame Elva vallas, Tartumaal.

*Ettevõtlikkuses arutasime inimeste põhivajadustest ja säästmisest, reklaami vajalikkusest ja mõjust, rollidest meie elus, alustasime finantskirjaoskusega, info leidmist kassatšekilt ja toodete võrdlemist ning meelte mõju ostmisel.

* Maalimine valmistab 1. L klassile palju rõõmu. Meisterdasime jõulukaunistusi ja ehtisime sini-must-valgeks oma klassi Eesti 105. sünnipäevaks. Selline koostöö on väga rõõmu pakkuv ja tehti hea meelega.

*Matemaatika on lemmiktund. Meeldib arvutamine.

1.L osalemine ülekoolilistel sündmustel.

* jõulupeol esinemine luuletuste lugemise ja rahvatantsuga

* Eesti sünnipäeval esinemine rahvatantsuga kahel aktusel seltsimajas

* võtsime osa matemaatika nädalast ja lastele väga meeldis

* sõbrapäeva stiilinädal tõi sõbralikkust ja rõõmu koolipäeva

* kinokülastusest võtsid samuti paljud lapsed osa

* II trimestri lõpus valmistusime emakeelepäevaks ja harjutasime kauni käekirjaga kirjutamist

Maakondlikul võistlusmängul Kahoot osales Elli-Roos.

Rahvusvahelisest matemaatikavõistlusest “Känguru” võtsid osa Elli -Roos, Sandra, Emili, Tristjan

Suursündmuseks oli teatrikülastus Vanemuisesse.

Sergei Prokofjevi muusikaline muinasjutt “Peeter ja Hunt” Lastele ja noortele suunatud visuaal-teatraalne muusikatund õpetas, kuidas muusikat kuulata, millised pillid orkestrikoosseisus on ja mis häält nad teevad. See oli vahva looke Peetrist, Pardist, Hundist ja teistest tegelastest. Erilise tähtsusega oli kohviku külastamine. Justkui ettevõtlikkuse tund rahatarkusega. Oli õpetlik kogemus ja tore päev.

Eesti sünnipäevanädalal tegime mõistekaarti Eesti kohta. Mis on Eestis oluline?

1.L klassi lapsed ütlesid nii:

 kodu, perekond, lähedased, vanemad;

 lipp, hümn, eesti keel ka kultuur, vanasõnad;

 õppimine, lugemine, tarkus;

 kaitsjad, sõdurid, rahu, reeglid;

 loodus, loomad, abistamine;

 raha, õhk, vesi, toit, leib, elekter, kell.

Fotod: Lea Järv Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

II KLASS

klassjuhataja Jana Adari

Talv on teadagi aeg, mil suurem rõhk on tubastel tegevustel. Siin on väike ülevaade meie trimestrist.

Kaheksandal detsembril vaatasime Laulupeomuuseumis etendust “Sõpruse neli aastaaega. Jõulud”. Pärast etendust mängisime vanu jõulumänge ja pidasime pargis lumesõda.

26. jaanuaril saime ennast proovile panna Tartu Loodusmuuseumi programmis “Põnev loomariik- vaatleme ja uurime”.

Meie klassi suur sõber on koletis “Mojo”, kes aitab meil õppida ennastjuhtivust, koostööd ja mida kõike veel. Aeg-ajalt oleme positiivsete tegevustega ausalt välja teeninud ka natuke meelelahutust, ehk käisime klassiga Apollo kinos vaatamas filmi “Saabastega kass”.

Peale kinokülastust pidasime Veeriku mänguväljakul piknikku ja veetsime aega aktiivselt liikudes, redelitel turnides või karussellitades.

Koolimajas õpime lugema retsepte ja mõõtma vajalikke koguseid. Kokandustunni parim osa on ju ikka degusteerimine, ei jäänud meilgi alles ühtegi koogitükki ega suvikõrvitsakotletti.

Mida lähemale jõuame kevadele, seda enam tegeleme uurimistöödega:

- jälgime ilmateateid ja oleme ilmateadustajad;

- kasvatame taimi (oma taime eest hoolitsemine nõuab tublisti järjekindlust);

- uurime mikroskoobiga suvel korjatut;

- viime läbi maitsemeelega seotud katseid.

Jätkame ka eTwinningu projektides osalemisega. Oleme jõudnud ennast tutvustavatest seminaridest üheskoos meisterdamisteni.

Fotod: Jana Adari, Kadri Raudsepp, Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

III KLASS

klassijuhataja Kadri Raudsepp

3. klass on klassiõpetajale eriline. Lõpusirgele hakkab jõudma koosveedetud aeg ja selles viimases aastas on palju rõõmu õpilaste edusammudest. Natuke ka kurbust eesseisva “pesast väljalendamise” pärast. 2020. aastal alustanud lend on tublisti läbinud 3. klassi 2 trimestrit ja viimane amps I kooliastmest veel jäänud. Millega me siis tegelesime?

Peatset väljalendu silmas pidades on olnud rõhk meeskonnatöö oskuste ja enesejuhtivuse arendamisel. Üha rohkem on aineteüleseid projekte, iseseisvat eesmärkide seadmist ja tegevuste planeerimist.

Aktiivset panustamist meeskonnas, rollide jaotamist, vastutuse võtmist ja meeskonnaliikmete parimate omaduste rakendamist. Nüüdseks tunneme üksteist juba päris hästi ja teame, mis on meie kamba tugevused. Õpilased on nii suured, osavad ja targad, on mõnus koos tegutseda. Meisterdasime lauamänge, heegeldasime. Küpsetasime piparkooke ja vastlakukleid. Maalisime lumele ringjooni. Ükskord tekitasime klassi toolidest ja laudadest seiklusraja ning lahendasime nii päevaülesandeid, pidades silmas, et põrandal voolab kuum laava. Pärast oli vaja mõelda, kas teistmoodi klassiruum mõjutab õppimise tõhusust, kas ärevus teeb meeldejätmise ja keskendumise lihtsamaks või raskemaks ning millises keskkonnas üldse õppimine kõige paremini õnnestub. Ahhaa-keskuses käisime õppimas elektriga seonduvat, puuviljade abil sai loodud vooluring. Igas nädalas on olnud midagi põnevat.

III trimestril on ees ootamas rohkelt rõõmupakkuvat. Esiteks muidugi kevad. Teiseks õhinat õppimisest ja õpetamisest. Ja kolmandaks vägev I kooliastme lõpetamine erinevate päevaste ja öiste ettevõtmistega.

Fotod: Päivi Märjamaa, Kadri Raudsepp

KLASSIDE TEGEMISED

IV v KLASS klassijuhataja Virve Vend

4.v klassi tegemised II trimester möödus, nagu meil kõigil, ka 4.v klassil talviselt ja külmalt. Rõõmsat meeleolu tõid mitmed tähtpäevad- pühadetoimetused koolis, talvevaheaeg, sõbrapäeva stiilinädal ja vabariigi aastapäeva tähistamine. Lisaks toimusid II trimestril ka arenguvestlused õpilaste ja lastevanematega. Olulisemateks teemadeks olid üleminek 4. klassi, õpiharjumused ja -oskused ning koolielu mured ja rõõmud.

Jõulusagin

Jõulupeo hommiku veetsime hubaselt oma klassi seltsis. Hommikut alustasime koos õpetaja Kadriga, meisterdades klassi akendele jõulukaunistusi. Õpetaja Siljaga harjutasime oma esinemist kooli jõulupeoks. Jõulupeol esines 4.v klass tantsu ja jõulusalmidega. Sel aastal otsustasime esmakordselt teha üksteisele jõuludeks loosipakke. Õpilased näitasid, et oskavad teha väga vahvaid kinke ja tunnevad üksteist hästi.

Räägime väärtustest!

Alates jaanuarist oleme klassijuhatajatundides fookusesse võtnud kooli väärtused. Peame koolis väga oluliseks, et oleme ühises väärtusruumis ja mõistame meile olulisi väärtusi üheselt, sest seeläbi mõistame üksteist ja tegutseme ühiselt samade põhimõtete järgi. Väärtuste arutelu läbi sotsiaalsete tegevuste arendab õpilastes suhtlemis-, kuulamis- ja koostööoskust. Praeguseks on õpilased arutlenud ja mõtteid jaganud austuse ja vastutuse teemadel. Väärtustest rääkides õpime oma klassikaaslasi paremini tundma ja kasvame ühtsemaks meeskonnaks.

Edasi juba kevade ootuses, uute ja põnevate plaanidega!

Fotod: Kadri Raudsepp

Foto: Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

IV e KLASS klassijuhataja Ene Põldaru

4e tegemised II trimestril

II trimester on 4e klassi jaoks möödunud rahulikult. Õppetöö kõrval on õpilased osalenud tähtpäevade tähistamisel. Jõulupeol esitas klass õpetaja Maire juhendamisel luulekava. Kõik kohal olnud õpilased said esinemiskogemuse. 4e õpilased said klassijuhataja ja klassi päkapikk Atsi koostöös kingiks ka raamatud, et lugemishuvi arendada.

Veebruaris toimus kooli lauamängunädal, mille raames sai iga õpilane endale huvipakkuvaid mänge proovida.

Vabariigi aastapäeva tähistas koolipere ühise aktuse ja piduliku lõunaga.

Foto: Kadri Raudsepp

Foto: Päivi Märjamaa

Fotod: Ene Põldaru

Foto: Janno Reinomägi

KLASSIDE TEGEMISED

V KLASS

klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht

ERM, Tagurpidi Maja ning jõuluiluga kaetud Raekoja plats

1. detsembril külastasime ERMi. Meie põhinäituseks oli “Uurali kaja”, kuid hiljem oli võimalus külastada kõiki näitusesaale. Äärmiselt vahva oli näha, kui põnevil õpilased olid - pildistati, filmiti ning räägiti nähtust suure õhinaga. Samuti kutsuti meid vaatama erinevaid huvitavaid leide, mida ehk ise esmapilgul ei olekski osanud tähele panna, sest väga palju oli, mida avastada.

Pärast ERMi suundusime Tagurpidi Majja. Tegemist on majaga, kus kõik on tõepoolest tagurpidi, isegi toit külmkapis. Lisaks sellele, et esemed on tagurpidi, on maja niivõrd kaldu, et liikumine võib osutuda keerukaks. Samuti hoiatati meid, et majas sees võib hakata halb. Siiski, kogemus oli väga huvitav ning avastamist jagus sealgi.

Enne tagasiteed läksime Raekoja platsile, et vaadata, milline näeb välja selle aasta jõululinn ning jõulukuusk. Jäime nähtuga igati rahule.

Enne jõulukontserti olime abiks kiriku koristustöödel, lume rookimisel ning kuuse kaunistamisel.

Fotod: Ülle Närska, Aliis Siniroht

Foto: Kadri Raudsepp

KLASSIDE TEGEMISED

Fotod: Kadri Raudsepp

Aktiivsed 5.klassi mängujuhid sõbranädala vahetundi sisustamas. Sõbranädala stiilipäevadest osavõtmine 5. klassi näitel

Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine

KLASSIDE TEGEMISED

VI m KLASS klassijuhataja Maris Pukk

Kalastus Võrtsjärvel

20.02 käisime Võrtsjärve muuseumis. Alguses tutvusime erinevate Võrtsjärves elavate kaladega ning seejärel saime mõndasid ka enda silmaga näha. Siis läksime jääle kala püüdma. Kala püüdsime kirbu õngega, mille otsa panime sääsevastseid. Samuti puurisime augu ning panime sinna sisse ka sööta. Kokkuvõttes oli päev tore ja õpetlik. (Linda Leemet)

Teatrikülastus

10. märtsil külastasime koos 7. ja 8. klassiga Eesti Rahva Muuseumi. Seekord aga ei käinud külastamas muuseumi osa, vaid läksime hoopis vaatama Temufi lavastust ,,U-TUBE’’. Õpilased said näha etendust praeguse aja populaarsest teemast - sotsiaalmeediast. Lugu rääkis sellest, kuidas saada kuulsaks ning mis negatiivsed tagajärjed võivad juhtuda. Hiljem rääkisime klassis üle, mida nägime ja mis tagajärgi veel võib sellises loos olla. Loodan, et oli õpetalik ja huvitav vaatamine.

Osavõtt erinevatest üritustest

6.M klassi õpilased võtsid lauamängunädalast väga palju osa. Mängiti nii kaarte kui ka malet ning ka pikemaid strateegiamänge, nt Dixit. Õpilased arenesid ja said lõbusalt aega veeta.

Lisaks sellele katsetati, kes on Puhja Kooli täpseim viskaja ning nii Rikko kui ka Linda tõusid esile. Jalgpalliturniiril ning meemide tegemisel sai osaletud ning 6.m klassi esindatud.

Trimestri tipphetkeks oli talverõõmude nautimine Kuutsemäel.

Fotod: Maris Pukk ja Kadri Raudsepp

Foto: Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

VI a KLASS

klassijuhataja Aili Tamm

Detsembris oli koolis tore jõulumeeleolupäev. Küpsetasime klassiga kooli köögis piparkooke ja kaunistasime neid. Piparkooke jagus õpilastele ka kojuviimiseks.

Jaanuaris- veebruaris saime ühiselt jalutada Puhja ümbruses ja nautida mõnusaid, lumerohkeid talveilmasid. Mõõtsime lume paksust, temperatuuri, lasime liugu ja sulailmadega meisterdasime väikeseid lumekujusid.

Veebruaris toimus koos 6. m klassiga ühine õppekäik Võrtsjärve äärde.

Teemaks oli: Mida kalad talvel teevad?

Kuulasime lühikest kokkuvõtet Võrtsjärve kaladest. Tutvustati ka talviseid kalapüügivahendeid. Suurema osa õppekäigust pühendasime talvisele kalapüügile Võrtsjärve jääl. Igaüks õpilastest puuris jäässe oma püügiaugu, sai oma püügivahendi- kirbu, sööda - ussikesed, keda õngekonksu otsa panna. Edasi tuli liigutada õnge vastavalt juhendaja õpetusele jääaugus ja oodata kala näkkamist Kokku õnnestus püüda üks kalake, kelle püüdja tagasi vette lasi. Õppekäiku toetas Kultuuriranits. II trimestri lõpus võtsime osa juhtkonna trimestrilõpu mälumängust.

Fotod: Kadri Raudsepp

Foto: Päivi Märjamaa

Foto: Linda Leemet

Foto: Kadri Raudsepp

KLASSIDE TEGEMISED

VIII KLASS

klassijuhataja Silja Lipping

Jõululõuna Käsu Hansu kohvikus

13. detsembril käis 8.klass pidulikku lõunat söömas. Sõime jõulutoite ja rääkisime, mis on olnud ja mis tuleb järgmisel aastal. Abiks olid selleks üllatusmunad, mille sisu tuli lahti mõtestada. See laenatud idee oli suureks abiks.

Samuti koostasime kollektiivselt jutu sellest üritusest. Klassijuhatajal oli kirjutatud lünktekst, kuhu õpilased pidid pakkuma erinevaid omadussõnu. Pärast lugesime ette ja sai kõvasti naerda.

21. detsember koolis

Viimasel päeval enne vaheaega kogunesime jõuluhommikuks klassi, et koos veel midagi huvitavat teha. Viktoriin on alati hea ja hariv ajaviide. Tegime läbi kaks viktoriini. Küsimused olid alates eesti rahvakalendrist kuni jõulude tähistamiseni erinevates maailma maades. Saime kõik jälle veidi targemaks. Seejärel jagunesid õpilased gruppidesse või paaridesse ning kirjutasid jõulu-või talveteemalisi luuletusi.

Näiteks:

Jõuluvana naljatilk, kotis on tal mõni kink. Rõõmustab ta lapsi, pannes kingid sussi. Kingitused sussi sees, rõõmus on nüüd iga mees. Maha sajab paks lumi, Jõuluvanal sügav uni.

Lõpuks valmis ka klassi kollektiivne

luuletus, kus õpetaja kirjutas esimesed read ja õpilased jätkasid luuletust grupi-või paarikaupa. Kogu klass sai sellest osa võtta ja luuletus tuli vahva. Metsa on saabunud tali, kõikjal on lumekrudin vali, loomad kõik on päris segi, kuskilt jõuluvana regi tulemas on-ütles nugis.

Tal on juba suur huvi, kuhu jääb küll jõulumees?

Nugis on üks naljanina, talle meeldib nalja teha.

Aleks luuletuse tegi Oleg palju vaeva nägi.

Käras kord, käras kaks rõõmus nüüd on iga laps.

Päkapikul rõõmud suured, tulemas on jõulutuuled, kõigil jõuluriided uued, ägedad on nende kuued.

Kuusepuu on tuppa toodud, jõulutunne kodus loodud.

Põhjapõder lumest koomas, jõuluvana ravi toomas.

Kuused hästi ehitud, lapsed lumest pühitud.

Põdrad metsas müravad koerad kuudis magavad.

Kõik on rõõmsad, rahul, keegi pole pahur.

KLASSIDE TEGEMISED

Teatrikülastus

10. märtsil käis 7 teatrihuvilist 8. klassist ERMis vaatamas etendust noortele - U-TUBE. Muljed on erinevad: tänapäevane noorte elu, ajuti lõbus, isegi naljakas ning humoorikas, ajuti kurb, õpetlik ja paneb mõtlema - mis on kuulsus?

Fotod: Silja Lipping, Kadri Jürimaa

21. detsembri õhtul toimus III kooliastme jõulupidu., kus oli arvukalt esindatud ka 8.klass. Vaadati etteasteid, tantsiti, istuti kohvikus ja aeti veel juttu enne vaheajale minekut.

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

VII KLASS

klassijuhataja Riin Massur

II trimestri alguses seadsid 7. klassi õpilased eesmärgiks õppida üksteist austama ning rohkem üksteisega arvestama. Klassijuhatajatundides mõtestasime lahti väärtuste olulisuse ning austust väljendava mõtteviisi ning suhtlemisoskused. Suureks väljakutseks sai valmisolek üksteisega arvestada ja üksmeele leidmine klassi ühistegevuste osas. Aus peegeldus ja regulaarsed vestlusringid on olnud põnevad ja edasiviivad. Eeltoodut toetasid omakorda aasta kahel esimesel kuul toimunud arenguvestlused, mille raames said kõik õpilased võimaluse põhjalikuks eneseanalüüsiks. Rõõmude ja murede jagamine, kokkulepete tegemine ja eesmärkide seadmine ning enda arengukohtade osas avameelne arutlemine on olnud õpetlik kogemus kõigile osapooltele. Nüüd tuleb igaühel anda oma panus pingutuseks, et teadlikumalt endale antud lubadused ja kokkulepped realiseerida. Kolme kuu sisse mahtus nii klassi ühistegevusi kui ka ülekoolilisi üritusi. Valikuvõimalusi oli mitmeid ja igaüks tegi osalemise otsuse enda huvidest ja võimalustest lähtuvalt.

6. detsembril käisime klassiga Tartu kesklinna Loodusmajas õppekäigul. Me uurisime seal kalu, tegime erinevaid ülesandeid rühmades, vaatasime kaladest filme ja lahkasime kalu. Pärast seda saime käia linna peal ringi, kes käis poes, kes kohvikus või jalutas. Osadega uisutasime koos Raekoja platsi uisuväljal. Kella neljaks kogunesime Raekoja platsi imeilusa kuuse alla ning tegime viimased sõidud põrsastega ning oligi aeg suunduda bussiga kodu poole. (Meribel Kõrvoja)

Jõule tähistasime koos klassiga 20. detsembril. Vaatasime seltsimajas kooli näiteringi etendust "Teekond tähtede taha" ning peale seda suundusime Käsu Hansu Restosse, kus sõime piduliku jõululõuna. Lõunasöögi alguses rääkisime lauakommetest ja etiketireeglitest. Vahepalaks koostasime loovjutukese oma klassist nii, et iga õpilane pidi klassijuhatajale ütlema omadussõnu, mis täitsid ettekirjutatud lüngad. Kokku sai päris lõbus lugu meie klassist. Lõunasöögi lõppedes pidi iga õpilane loosikotist saadud maiusega mõtlema välja võimaliku seose uue aastaga. Oli igati mõnus ja meeleolukas koosolemine!

21. detsembril toimus meie koolis jõuluball 7.-9. klassi õpilastele, mille korraldas õpilasesindus. Meile tuli külla Räpina Ühisgümnaasium. Nad esinesid ja korraldasid mänge ja tantse. Meie klassist esines kahe lauluga Linde, kes saatis end kitarril. Avatud oli ka minikohvik. Fuajees oli väga ilus fotosein, kus sai teha ilusaid pilte mälestuseks, mis osutus väga populaarseks. Peol oli ka õnneloos väga ägedate auhindadega. Õhtu lõppes diskoga, kus oli palju inimesi ja kõva muusika. Põnevust lisasid erinevad äpardused - näiteks murdus kinga konts, purunesid patsikummid ja ühte kleiti tuli klammerdada. (Anneliise Raudsepp, Meribel Kõrvoja)

23. jaanuaril käisid 7.-9. klassi mäesuusasõbrad Kuutsemäel. Mäesuusatamine on üks meie klassi lemmik spordialasid, sest see pakub lõbu ja adrenaliini. Suusapäev oli väga meeleolukas, sest sellel päeval oli meie klassi Andreasel sünnipäev. Tema vanaema tuli suusamäele üllatusega ja pakkus päeva lõpetuseks kõigile lihapirukaid ja kooki. (Anna Leemet, Irmeli Rokka)

10. märtsil käisime koos 6. ja 8. klassiga vaatamas noortelavastust "U-TUBE".

Foto: Päivi Märjamaa

KLASSIDE TEGEMISED

IX KLASS

klassijuhataja Riin Saadjärv

9. klass on suuresti ühele haridusetapile joone alla tõmbamise ja järgmiste valikute tegemise hetk. On tore, kui valikute tegemise juures on võimalik koguda infot erinevate võimaluste kohta ning analüüsida enda tugevusi, huve ja ootuseid. Erinevad kohtumised karjäärinõustajaga on andnud võimaluse ennast paremini tundma õppida ning suunanud leidma just iga õpilase jaoks sobivaimat edasist õpiteed. Iga õpilane on soovi korral saanud ka mõelda, millised sammud ja ettevalmistavad tegevused teda valiku tegemisel veel sellel kevadel toetaksid.

Õppekäik Elva Gümnaasiumisse

Koduvallas asuva gümnaasiumiga kui ühe võimaliku edasiõppimise kohaga tegime tutvust ühel esmaspäevahommikul, kui Elvas tervitasid meid kooli direktor, õppejuht ning arendus- ja noorsootööjuht. Lisaks sisseastumist ning õppekorraldust puudutavatele küsimustele tutvustati meie õpilastele ka gümnaasiumis õppimise üldist filosoofiat ning rõhutati, et gümnaasium sobib eelkõige noorele, kes teab, mida ja miks ta õppida soovib. Konkreetsemalt räägiti päevakavast, erinevatest õppesuundadest, võimalikest valikkursustest ning nende toimumise süsteemist ja ka õpilaste võimalustest ise koolielus kaasa rääkida. Saime ka lootust, et kooli poolt tegeletakse õpilaste kooli jõudmist lihtsustava transpordi korraldamise teemaga. Õpilase vaatest tutvustas kooli meie kooli endine õpilane Lii, kes kiitis gümnaasiumi erinevaid õppesuundi ning võimalust ise meelepärane õppesuund valida. Näiteks riigikaitse suund on populaarne nii poiste kui tüdrukute seas ning sobib igaühele, kes huvitub riigi toimimisest ning kodaniku rollist demokraatlikus riigis. Eriti kiideti ka võimalust osa õpitulemustest väljaspool traditsioonilist koolitundi saavutada.

Kolmapäevane koolipäev Voco-s

Veel enne talvevaheaega veetsime sisuka infopäeva Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Poole päeva jooksul saime ülevaate kolledži mõlemas majas asuvatest edasiõppimisvõimalustest ja erialadest. Valik on mitmekesine ning pakub kindlasti põnevaid väljakutseid erinevate huvidega õpilastele. Kutseõpe oma praktilise suunitlusega sobib õppijale, kelle soov on kohe läbi praktiliste tegevuste oma teadmisi ning oskuseid arendada. Mõlemas majas olevad õpperuumid on kujundatud võimalikult palju reaalseid töökohti imiteerivalt ning seega tegutsemist ja katsetamist soosivalt. Erialade õpetajad tutvustasid nii õppesuundade sisu kui ka ootuseid tulevastele õppuritele. Valiku tegemisel suunati õpilasi mõtlema ka tööturu vajadustele ning võimalustele. Mõneti üllatuslikult selgus, et ka kutsehariduses on mitmel erialal konkurss ühele õppekohale arvestatav ning on valikuvõimalusi, mille üheks eelduseks on tunnistus, kus vaid positiivsed hinded. Nõudmise põhjenduseks toodi välja soov näha ka kutsehariduses õpilasi, kellel olemas piisav motivatsioon ning valmisolek tulemuse nimel pingutada ja vastutus võtta.

III trimester saab olema lõpuspurdiks põhikoolis ning ajaks, mil tehakse otsused edasise haridustee jätkamise suhtes. Kindel on see, et mõtteainet jagub sellel teemal kõigile ning ees ootavad põnevad ajad.

Foto: Kadri Raudsepp

Foto: Päivi Märjamaa

EDUKAD ÕPITEEL II TRIMESTRIL

I LKLASS

Elli-Roos Raide, Carmen Voivod, Emili Vänzel.

I M KLASS

Adeele Jaakma,Anette Külter, Oskar Koort, Lennart Leemet.

II KLASS

BrittaAlgo, Katriin Ermel,Anete Haug, Stefani Heinroos, Johannes Jaakma, Karl-Eric Jõgi, Tauri Leinus, Ronan Lääne, Trevor Paavilainen, Lisandra Pärn.

III KLASS

Andres Aan, Loreta Bogdanov, Marta Hämäläinen, Kerttu Külter, Lauren Leemets, Liisa Norman, Martin Pau, Kert Päevloo, Heidi Reinhold, Tristan Tuvikene.

IV e KLASS

Heliete-Merell Puusik, Raikko Rõõm, Hanna Siffer, Yehor Harnyi.

IV v KLASS

Andero Marcus Tamm, MariiAlgo, Loviise Kärmas, Mirel Pallon, Melissa Piirisild, Uko Raudne, Karel Reinhold, Kaur-Margus Villako, Mirtel Virolainen.

V KLASS

Emma Gudrun Reinomägi, MärtAan, Nikita Gretšin, Saskia Heinaru, Marieliisa Holter, Kris Kippasto, Mariia Külter, Brigita Kütt, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Matvei Sinkonen.

VI KLASS

Johan Lääne, Greete Kiisk, Keili Kübe, Linda Leemet, Ats Paavel, Getter Raudjalg, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rõõm, Annbel Marie Tamm, Raiko Tammi.

VII KLASS

Anna Leemet, Linde Leetberg, Ketlin Kumari, Irmeli Rokka, Saskia Rokka.

VIII KLASS

Mario Kütt, Marit Kütt, Mia Laaneväli, Laura Neeme,Andris Tammi, Karina Chzhao.

IX KLASS

Herta Heinaru,Alesja Turovskaja, Margareth Veiler,Anete Vozijan.

II TRIMESTER PILDIS

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp Kadri Jürimaa

LIHTSALT UUDISHIMULIK

… on Trimestri uus rubriik, kus meie koolipere liige räägib asjadest, millest ta tavaliselt kõigile ei räägi.

Huvitav-huvitav….

Kelle nägu sa oled?

Olen täielikult oma ema nägu ja mida aasta edasi, seda enam saan sellest aru.

Millise uue sõna sa viimati õppisid? Wait

Mis sind naeratama paneb? Kõik mis on hea ja positiivne.

Kelle toa seinal sooviksid sa veeta päeva kärbsena? Kuna kärbsed on tüütud , siis oleksin ühe Puhja kooli õpilase toas ja vaataks, kui palju ta kodus matemaatikat õpib, et siis teada saada, kas olen ülekohtune kui ütlen, et kodus tuleb ka õppida. Lillena oleksin oma laste ja lastelaste toa seinal.

Mis on sinu viimane väärt kultuurielamus? Edinburghi loss õhtustes tuledes.

Kui sul oleks superkangelase võime, siis oleks see… et õpetaks kõigile lastele matemaatika seosed selgeks ja tõstaks kõigile paraja portsu kulbiga valemeid.

Mis on toit, ilma milleta sa ei saaks elada? Lumepallisupp.

Mille sa viimati purustasid? Punase mäe kõrguse.

Kes on kõige targem inimene Eestis? Minu ema.

Mis lõhnab kõige paremini? Õiterohkes lillepeenar.

Mille peale sul kõige rohkem raha kulub? Seemnetele.

Mille peale viimati õnnest nutsid? Ei nutnud, vaid hing ja süda hõiskas rõõmust, kui kõik lapsed ja lapselapsed korraga kokku said.

Mis on su elus veel tegemata/proovimata? Üks päev presidendina.

Kuidas “täidad oma tassi”? Tass kohvi ja aiatööga.

Mida mitte keegi sinu kohta ei tea?

Olen teinud käsitööjäätist ja hamburgereid ning pidanud lillepoodi.

Mõte, mis mind inspireerib ja saadab

Küsimustele vastas matemaatikaõpetajaAnneli Korela

Käitu teistega nii, nagu tahad, et sinuga käitutakse.

LIHTSALT UUDISHIMULIK

Huvitav-huvitav….

Kelle nägu sa oled?

Geneetiliselt ilmselt ema-isa nägu. Aga kui tõsiselt rääkida, siis teame, et me oleme iga päev isenägu. Näoilme oleneb sellest, milline on minu ja mind ümbritsevate inimeste meeleolu.

Ja mõnikord olen oma siiami kassi nägu:).

Mis sind naeratama paneb?

Naeratusel on hea omadus meid motiveerida.

Mind paneb naeratama laste ja lastelaste rõõm, pere ja sõpradega koosveedetud aeg, esimene päikesekiir, mis hommikule rõõmsa helgi annab, hea huumor, rahulolu õnnestunud tegemistest

Kelle toa seinal sooviksid sa veeta päeva kärbsena?

Oleneb, mis funktsioon sellele kärbsele on antud, aga tegelikult ma ei sooviks kellegi seinal istuda. Need putukad on väga tüütud ja häirivad ning on oht tunda kärbsepiitsa tugevust :).

Mis on sinu viimane väärt kultuurielamus?

Käesoleval õppeaastal oli väärt kultuurielamus - reis kolleegidega Brüsselisse. Aga see pole veel kõik, mind ootavad juba uued maad

Viimati Franziska Biermanni raamatut lugedes “Härra Rebane sööb raamatuid” sain imenaljaka ja sügavamõttelise loo osaliseks. Kirjanik jutustab sõnas ja pildis igas vanuses raamatusõpradele, kui piinarikas võib olla raamatunälg.

Kui sul oleks superkangelase võime, siis oleks see… Soovin rahu maa peale.

Mis on toit, ilma milleta sa ei saaks elada?

Ilma vaimutoiduta ma oma elu ette ei kujuta.

Kes on kõige targem inimene Eestis?

„Elu on nagu jalgrattasõittasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda.“

Albert Einstein

Sellele küsimusele ei olegi ühest vastust, sest igaühes meis on peidus midagi sellist, mida keegi teine tõlgendab tarkusena. Seega- tarkust on keeruline mõõta, sel puuduvad piirid.

Mis lõhnab kõige paremini?

Lapsepõlve nostalgilised lõhnad, mis aeg-ajalt end ilmutavad väga ootamatutes olukordades.

Mille peale sul kõige rohkem raha kulub?

Panustan tegevustele, mis arendavad silmaringi nii minul kui ka mu lähedastel.

Mille peale viimati õnnest nutsid? Õnnest ma tavaliselt naeran- ei nuta! Meeleliigutus toob ikka vahel pisara silma.

Kuidas “täidad oma tassi”?

Tark on seada oma vajadused esiplaanile. Et armastada teisi, peab kõigepealt armastama ennast. Leian tegevusi, mis mind inspireerivad, saades energiat ja positiivsust, mida on võimalik ka edasi jagada mind ümbritsevatele inimestele. Minu tass ei ole kunagi tühi.

Mida mitte keegi sinu kohta ei tea?

Igas inimeses on peidus mingi saladus või mõte, mida ta pole kellelegi avaldanud, nii ka minus.

Ja las jäädagi nii!

Mis on su elus veel tegemata/proovimata?

Kui muud tegevused seda võimaldavad ja tekib lisaaega, siis arvan, et lähen TÜ väärikate ülikooli.

Küsimustele vastas õpetaja Maire Sepp

LIHTSALT UUDISHIMULIK

… on Trimestri uus rubriik, kus meie koolipere liige räägib asjadest, millest ta tavaliselt kõigile ei räägi.

Huvitav-huvitav….

Kelle nägu sa oled?

Olen ema nägu, nii mulle vanemad sugulased on öelnud. Olevat nagu väike Anne. Veel olen ma oma õega väga sarnane ja tütre Anneliisega samuti. Eriti kummaline on see, et mu koer pidi ka minu nägu olema. Või mina tema nägu. Näiteks on meil ühte värvi rohelised silmad. See on väga vahva.

Millise uue sõna sa viimati õppisid? Ei oska nii täpselt öelda, uusi sõnu jääb külge tavaliselt raamatuid lugedes. Küll aga võitlen juba viimased paar aastat, et mitte õpilastega kasutada mõistet kognitiivne dissonants. Seda nähtust esineb õppeprotsessi sageli, tähendab see tunnetuslikku ebakõla, aga noorematele õpilastele tuleb seda testmoodi selgitada.

Mida mitte keegi sinu kohta ei tea? Näiteks, et mul on koolist kaasa saadud matemaatikahirm. Või et kui ma mingit asja kohe üldse teha ei taha või kardan, siis kindlasti nõustun ja luban teha. Parimad asjad on mu ellu just nii tulnud.

Kelle toa seinal sooviksid sa veeta päeva kärbsena? Alustuseks ei tohiks selles ruumis olla kärbsepiitsa. Ilmselt rändaksin oma lastega kaasa nende erinevates tegevustes. Vaatleks, kuidas nad on koolis ja huviringides, suhtluses sõpradega, liikluses. Tavaline emade muretsemine.

Mis on sinu viimane väärt kultuurielamus?

Mulle meeldib nautida teatrit, toitu, muusikat ja arhitektuuri. Teatrielamust pakkus viimati Tšehhovi “Kirsiaed” Vanemuises. Mäletan, et käisin seda vaatamas gümnaasiumiõpilasena ja etenduse sisu tundus nii elukauge. Seekord oli just vastupidi - elulised probleemid, ilu ja valu, naiivsus ja elutarkus, lapsikus ja kohusetunne. Klassika on äge!

Tartu restoranidest on toredad Joyce ja Hõlm, külastan harva, aga iga kord on elamus. Mõnusat jazzi saab nautida Elleri muusikakooli Tubina saalis toimuvatel noorte ja ka kogenud artistide kontserditel. Välisreisidel naudin klassitsistlikku arhitektuuri, mida sõdade tagajärjel on Tartusse jäänud vähe. Pea kuklas käisin viimati Riias.

Kui sul oleks superkangelase võime, siis oleks see… Tahaksin olla empaatiline, et mõista inimesi, keda ma ei mõista. Samas ükskõikne, et mitte võtta asju liigselt südamesse. Tahaksin näha rohkem suurt pilti, et tegutseda õigesti nüüd ja praegu, samas tahaksin märgata rohkem detaile, et mitte libiseda päevadest lihtsalt üle. Tahaksin osata öelda õigeid sõnu, et inimesed mu ümber tunneksid end hästi. Tahaksin olla alati parim versioon iseendast. Need vist ei olnud superkangelaste võimed? Sellisel juhul võin ma olla ka kiire ja tugev. Lennuoskuse abil saaks autota tööl käia.

Mille sa viimati purustasid? Vaasi, mille ostsin klassi, kui tulin õpetajana tööle. Teadsin ju, et aegajalt tuuakse lilli. Mul polnud õrna aimugi, et tegelikult oleks tulnud osta ämbrid. Mõnel päeval tundub, et purustan õpilaste õhulossid kodus arvutis mängimisest, kui teavitan, et üks või teine ülesanne tuleb lõpetada kogupäevakoolis ja koolipäev venib pikemaks, kui õhulossi elanik arvas.

Kes on kõige targem inimene Eestis?

Tarkus on väga subjektiivne omadus. Kaja Kallas paistab olevat väga võimekas ja laia silmaringiga, kuigi ka tema ei saa olla ideaalne igas valdkonnas. Riin Saadjärv on väga tark, tema käest saab alati head nõu väga paljudes asjades, nii printimise kui ka kleidiostmise osas näiteks. Ma arvan, et igaüks võiks endale leida imetlusväärse inimese, kellega väärtushinnangud sobivad ja kelle eeskujul püüelda paremaks inimeseks saamise poole. See võib vabalt olla Kaja Kallas. Või Riin Saadjärv. Seega, kui te näete meid Riinuga lõunalauas vestlemas, siis ilmselt arutame Kaja Kallase kleidivaliku teemal.

LIHTSALT UUDISHIMULIK

Mis sind naeratama paneb?

Päris palju on seda, mis naeratama paneb. Koerad kindlasti. Aga ka inimesed. Peamiselt lihtsad ja siirad asjad, mida inimesed teevad.

Mis lõhnab kõige paremini?

Keegi armas. Ahjusoe sai. Puhas kodu. Õues kuivanud voodilinad. Värskelt niidetud muru. Poja tehtud suitsukala. Vihmamärg aed. Augustikuu.

Mille peale sul kõige rohkem raha kulub?

Pere toidule. Meid on 5, lisaks koer ja kass. Püüame teha ise süüa ja mitte iga päev. See tähendab, et kogused on suured ja poekotid rasked, poearved nutmapanevad. Lemmikloomapoodi jätan ka hirmsa koguse raha. Elan sellises kohas, kus ongi hinnatase kõrgem, seega hoian kaubandusest eemale.

Mille peale viimati õnnest nutsid?

Kui mind valiti lemmikõpetajaks. See oli ootamatu ja üllatav, läks väga hinge. Mulle hirmsasti meeldib mu töö, teen seda südamest. Mäletan, et kui õppisin töö kõrvalt ülikoolis õpetajaks, oli imetore, kui sain lihtsalt tunde ette valmistada ja ei pidanud tegelema esseede, esitluste ja diplomitööga ülikooli jaoks. Tundide ettevalmistamine oli ja on puhas rõõm. Kahjuks pole selleks kunagi piisavalt aega, seda rätsepatööd võib viimistleda lõputult.

Tahan, et mu õpilastel läheks hästi ja seepärast olen vahest nende jaoks ka nõme. Kui sellele vaatamata olen nende arvates hea õpetaja, siis see mõjub nii, et pisarad voolavad ja ma ei saa sinna midagi parata.

Mis on su elus veel tegemata/proovimata? Küllap paljutki, aga inimesel peab ju tegevusi jätkuma. Tahaksin elada ühel ilusal päeval päris oma majas, mis on loodud minu pere vajadusi silmas pidades, kus on aed vaid mulle ja mu perele (praegu elan kortermajas). Mõnele on see elementaarne, aga minule unistus.

Kuidas “täidad oma tassi”? Mõjusad on piisav uni ja liikumine. Oluline on, mida söön või joon. Head raamatud. Vahvad ja õnnestunud projektid õpilastega. Inspireeriv seltskond. Vaikus. Või piisavalt vali ja hea muusika. Kui mul on emotsionaalselt pingeline aeg, ei jäta kindlasti trenni minemata. Talvel jällegi on õues mõnus matkata ning seejärel nautida sauna. Aias tegutsemine teeb südame ja silma rõõmsaks.

Helkuripuu avamine

Kui on rohkem aega, siis on hea võtta ette pikem kõnniring, näiteks 10-12 km. Seda on mõnus teha üksinda või koeraga või lastega või elukaaslasega. Kevadistel laupäevahommikutel teen Tartule tiiru peale, võtan seejärel südalinna kohvikust kaasa midagi tervislikult toitvat ja siis mõnulen aias terrassil päikese käes. Seejärel on tunne nagu oleks nädal aega puhanud.

Kui ma liiga kauaks pikutama jään, siis tass ei täitugi.

Mõte, mis mind inspireerib ja saadab

Hoolitse enda eest sama hästi nagu hoolitsed oma

lähedaste eest…

Küsimustele vastas

klassiõpetaja Kadri Raudsepp

ANNAME TEADA

Infokirja paneb kokku õppejuht Riin Massur.

Järgmine infokiri ilmub juunis 2023.

Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.