NUMBER
JAANUAR– MÄRTS 2021
Foto: Riin Massur
TRIMESTER
Leht 2
LOOD MEIST Lumeraviga pandeemia vastu
direktor Päivi Märjamaa
Maarjamaa kliima on tuntud oma muutlikkuse poolest. Meie talvede lumeolud on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Lund lihtsalt pole kuigi palju ja kuigi pikalt olnud. Seda ootamatum ja ka rõõmustavam oli sel aastal maha sadanud paks lumekate ja küllalt krõbedad külmakraadid. Ajal, mil keelatud asju on igapäevaelus rohkem kui lubatuid, kulus igasugune õppetegevuste rikastamine marjaks ära. Lumi ja jää seda mitmekesisust meile ka lahkesti pakkusid. Talvised 20 külmakraadi peletavad kartlikumad toasooja peitu. Peab aga paika ütlus, et inimene kohaneb kõigega. Võtsime koolis külma ilma kui väljakutset. Ei hakanud ette muretsema liig madala temperatuuri pärast, vaatasime päevale selle edenedes otsa ja tegime nii kehalise kasvatuse tunde kui ka õuevahetunde välitingimustes täpselt nii palju kui vähegi kannatas. Lähtusime sellest, et soojaga ju talialasid harrastada ei saa! Järelikult peame õues käima ka külmaga. Põhirõhk oli õigel riietumisel. Ja vahel hakkavad uued olud isegi meeldima. Meeldima sedavõrd, et kooli õue rajatud uisuplats oli enamus ajast õpilastest (ja ka õpetajatest) pungil ja suusarada teenindas hoolega nii esmasõitjaid kui ka vilunumaid suusahuvilisi. Salkkond õpetajaidki võttis suusatreener Tanel Ojastelt suusatamise ABC tunni, et mitte õpilastele pargiradadel lausa jalgu jääda. Ega ainult kohalik suusarada ja uisuväljak ei jäänud meie õpilastele, õpetajatele laeks. Juba kuuendat talve saadame oma õppurid vallutama kohalikke suusakeskusi. Sel aastal käis 5.-9. klass jaanuarikuu neljal päeval tutvumas Kütioru ja Kuutsemäe suusamägedega. Juhendatud talispordi-päevad tunduvad meie õpilastele meeldivat. Lisaks tehnilistele suusaoskustele treenivad õpilased omavahelist kommunikatsiooni, lihvivad suhteid õpetajatega, õpivad end ümbritsevaid olulisi inimesi põhjalikumalt tundma. Anname koolina endast parima, et taolised multifunktsionaalsed õppepäevad jätkuksid. Mitme koolitöötaja jaoks avas krõbe talv lisaks traditsioonliste talispordialade võimaluse alustada talisuplusega, lumeravi või igapäevaste sauna- ja lumeprotseduuridega. Inimesed on leidlikud. Kui väljaspool kodu võimalused ahenevad, leitakse neid lähedalt juurde. Oleme viirusest räsitud koolielule otsinud positiivseks tasakaaluks võimalusi ohutult hoida üleval õpilaste ja õpetajate aktiivsust ning pakkuda kooliperele rõõmsamaid elamusi. Lumi ja külmakraadid on olnud meile päästvaks teraapiaks.
Fotod: Kadri Raudsepp
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Talverõõmud lumel ja jääl
Fotod: Riin Massur, Madis Paju, Maris Pukk
Leht 3
TRIMESTER
Leht 4
LOOD MEIST Tunnustamine ei ole kiitmine
direktor Päivi Märjamaa
Me igatseme olla personaalselt märgatud ja tähele pandud. Me tahame teada, et meie tööst ja pingutusest on kasu. Nimetame seda tunnustamiseks. Tunnustamise puhul me ei kiida vaid räägime hoopis omaenda rõõmust ja kirjeldame seda teise inimese käitumist, mis tervele kooliperele heameelt valmistab.
Näitame tunnustamisega, et me oleme kedagi märganud, et me oleme teda tähele pannud. Tunnustamisega me ütleme, mida me märkasime ja kuidas on see meie koolielu mõjutanud. Puhja Kooli tunnustamise kord näeb ette, et vabariigi aastapäeval antakse välja kooli juhtkonna poolt erinevad tunnustused õpetajatele ja õpilastele: 7.1. Kuni kahele õpilasele, kelle pingutused õppetöös ja koolielus on olnud silmapaistvad (raamat). 7.2. Kuni kahele õpetajale, kelle panus õpetamisse, õppimisse, kooliarendusse või koolikeskkonna paremaks muutmisel on olnud märkimisväärne (raamat). 8. Hea õpetaja tunnustus vabariigi aastapäeval (keraamiline autoritöö) 8.1. I-IX klassi õpilaste poolt hääletuse teel valitud õpetaja. 2021. aasta vabariigi aastapäeval vaatame tagasi eelmisesse aastasse ja tõstame esile neid õpetajaid ja õpilasi, kes sellel teistmoodi aastal koolielu rikastasid.
Ragnar Hendrikson
Kõige aktiivsem õuevahetundides osaleja, aktiivne õpilasesinduse liige. Märkab pisisasju ning peab eesmärgikindlalt plaanidest kinni, kohusetundlikult täidab õpilasesinduse liikmena võetud kohustusi, analüüsib enda ja kaaslaste tegevust, julgeb teha uusi ettepanekuid aktiivi töö parendamiseks.
Märt Aan
Ta on sõbralik, rõõmsameelne, aus, õiglane ja abivalmis õpilane. Ta suudab erinevates olukordades läheneda kõigele loovalt. Ta on pingutanud õppetöös ja sporditegevuses ning osaleb innuga ka lugemisprogrammis. Ta on suurepärane suhtleja ja oskab meeskonnas töötada. Ta on väga püüdlik oma tegemistes, tähelepanelik ja hooliv kaaslaste suhtes ning mõnusa huumorimeelega. Ta teeb alati kõigi tuju heaks oma naljade ja ütlemistega. Ta on oma klassi hing.
Evelyn Eensoo
See õpetaja tunneb oma õpilasi. Tema enda areng õpetajana on olnud hiiglaslik. Selle õppimise ja arengu tulemusena on tema tunnid filigraanselt ette valmistatud ja huvitavad. Tunnustada tuleb tema head kohanemist erinevates õppevormides. Kõike mida ta ise oskab, selles on ta valmis abikäe ulatama ka kolleegile.
Kadri Raudsepp
Ta külvab heatahtlikkust ja hoolivust. Üks tema juhitud klass on tänaseks silmatorkavalt ennast juhtiv ja oma õppimist väärtustav. Ta on silmapaistev koostöövõimaluste looja ja suunaja nii oma klassi siseselt ja klasside üleselt. Haarab kinni teiste algatustest ja genereerib neid ka ise.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 5
LOOD MEIST Riin Saadjärv
Möödunud digikultuuriaasta on olnud märgilise tähendusega. Teravamalt kui kunagi varem oleme just möödunud aastal tunnetanud, et digimaailm on oluline vahend, mis peidab endas olulisi lahendusi. Tuleb meelde distantsõpe. Õppimine sai pikal perioodil võimalikuks vaid digivahendite abil. Selle keerulise aasta kokkuvõtteks anname välja ühe eripreemia. Õpilaste ja õpetajate toetajale, abivajajate märkajale. Sellele õpetajale, kes On olemas seal, kus kõige rohkem vajatakse. Kes on tugisammas olnud nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Tema arendustegevuse tulemusena on distantsõppest meie koolis saanud teatud mõttes edulugu.
Lea Järv
Üks tunnustus, mida me välja anname, on täielikult õpilaste teha. Iga õpilane saab anda oma hääle õpetaja poolt, kes on tema jaoks koolielus oluline. Sel aastal said õpilased valida 25 õpetaja vahel. Hääletusel ei saa osaleda õpetajad, kes viimase kolme aasta jooksul on sama tunnustuse juba saanud. Hääletusest võttis osa 167 õpilast. Seekord osutus valituks õpetaja, keda valis tema oma aktiivne klass. 2 klass oli usin hääletaja ja valis 2020 aasta lemmikõpetajaks oma klassijuhataja. Oleme koolis igapäevaselt oma asjadega nii seotud, et tihtipeale jäävad meiega paralleelselt toimetavad inimesed märkamata. Kui võtad aega, siis näed nii mõndagi põnevat.
Õnnitleme tunnustuse saajaid ja soovime koostöist 2021. aastat!
TRIMESTER
Leht 6
2020/2021 ÕPPEAASTA KOOLI JUHTKOND TUNNUSTAB
MÄRT AAN 3.m klass Meeskonna hing 2020
RAGNAR HENDRIKSON 8. klass Initsiatiivipreemia 2020 initsiatiivi võtmise eest koolielus
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 7
EVELYN EENSOO loodusainete õpetaja Enesearengupreemia aasta õppija 2020
KADRI RAUDSEPP
klassiõpetaja Hoolivuspreemia õppijat toetav arengupartner 2020
RIIN SAADJÄRV
haridustehnoloog digiõpetuse, informaatika ja inglise keele õpetaja DIGIMAJAKAS 2020 õpilaste ja õpetajate toetaja, abivajajate märkaja
LEA JÄRV klassiõpetaja
ÕPILASTE LEMMIK 2020
TRIMESTER
Leht 8
SAAME TUTTAVAKS EVELYN EENSOO
loodusainete õpetaja alustas tööd Puhja Koolis 1. novembril 2018 KIK-i projektide eestvedaja
Minu teekond õpetajaks Minu koolitee algas 1991. aastal Konguta Algkoolis. Kuulun selle kooli esimesse lendu. Esimese aasta õppisime lasteaias, sest koolimaja polnud veel valmis. Mul oli võimalus hoida linti, mis kooli avamise puhul läbi lõigati. Ajasin seejuures veel klassiõega juttu ja sain õpetajalt pahandada. Mulle meeldis väga koolis käia. Algkoolis mõtlesin lasteraamatute illustraatori ja õpetaja elukutse peale. Mulle meeldisid Ülle Meistri joonistused aabitsas. Õpetajatööga tegin esimesi katsetusi oma nooremate õdede peal. Peamised töövahendid olid mul väike Konguta Algkooli avamine 1992. aastal (mina paremal ) tahvel ja kriidid. Õpetasin neile eesti keelt ja matemaatikat. Kirjutasin neile käsitsi isegi väikesed emakeele õpikud. Õed said hiljem koolis hästi hakkama ja minu õpetustest oli neile kasu. Oma õdedega võrreldes olen alati olnud see, kes on natuke metsa poole. Looduses viibimine ja looduse uurimine on kuulunud minu ellu. Lapsena rajasin aeda oma isikliku lillepeenra, mida hoolega rohisin. Mul oli ka oma nn metsatukk, kus võisin päevas tundide kaupa toimetada. Unistasin ka zooloogiks saamisest. Kujutasin ette, kuidas metsikus looduses koaalasid ja lumeleoparde uurin. Lugesin palju seiklusjutte. Kui klassikaaslased lugesid Sipsikut, siis mina lugesin Saladuslikku saart. Kui koolis mängu “Lind, loom ja puu” mängisime, tulin tavaliselt mina võitjaks. Tõestuseks, et ninasarviklind on olemas, tõin kooli raamatu koos linnu pildiga kaasa. Kuid algkooli minu õpetajaks ja zooloogiks saamise soov esialgu jäigi. Kuni gümnaasiumi lõpuni õppisin Elvas ja seal tekkis mul huvi arstiteaduse vastu. Lugesin palju inimese anatoomia, füsioloogia ja toitumise kohta. Gümnaasiumi lõpus hakkasin arstiks saamises kahtlema. Kas ma ikka olen valmis haigete inimeste, keerukate olukordade ja verega kokku puutuma? Ülikooli pabereid viies panin esimeseks eelistuseks ikkagi hoopis bioloogia. Bioloogiat õppides meeldisid mulle eriti loomadega seotud õppeained. Toredad olid suvised praktikumid, kus õppisime taimi, loomi ja tegime ringsõidu läbi Eestimaa. Bakalaureusetöö tegin ilvese toitumiseelistustest. Ja taas seisin valikute ees: kas magistriõppes jätkata ilveste uurimisega ja hakata zooloogiks või valida ikka selline kindel amet ja õppida õpetajaks. Mõlemad sisseastumisvestlused toimusid samal ajal. Tegin valiku õppida bioloogiaõpetajaks. Õpetajatööd alustasin korraga kahes koolis asendusõpetajana: Krootuse Põhikoolis ja Puurmani Gümnaasiumis. Üks kool oli kodust 15 km, teine 70 km. Olin siis ikka noor ja julge. Töönädalad olid pikad- palju tunde, palju sõitmist ja pikad tööpäevad. Oli väga huvitav, kuid samas pingeline aeg. Põhikoha sain Saverna Põhikooli, kuid pärast lapse sündi ei tundunud enam mõistlik 70 km tööle sõita. Asusin tööle Unipiha Algkooli, kus kokku õppis vaid 15 õpilast. Lisaks täiendasin end Tartu Ülikoolis klassiõpetaja erialal. Sealt koolist sain liitklassis õpetamise kogemuse ja võimaluse osaleda Comeniuse projektis Storyline.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 9
SAAME TUTTAVAKS Pärast nelja aastat asusin tööle Eesti Maaülikooli. Valmistasin loomaarstiõppe üliõpilastele anatoomia õppimiseks vajalikke materjale ja tutvustasin anatoomiamuuseumit. Muuseumi jaoks panin kokku kaks uut skeletti-mägra ja krokodilli. Sain olla abiks raamatute koostamisel, sest just minu seal töötamise ajal täitus 170 aastat loomaarstiõppe algusest Eestis. Maaülikoolis töötades tundsin, et peamiselt kontoritöö, arvutiekraani jälgimine ja klahvide klõbistamine pole siiski minu jaoks. Ühel päeval märkasin Puhja Kooli töökuulutust. Mõtlesin, et miks mitte taas õpetajaks hakata kui kool asub vaid 8 km kodust. Puhja Kool tundus minu jaoks alguses väga suur kool. Nüüd olen muidugi juba harjunud. Kui osutusin valituks, võtsin väljakutse vastu ja olen selle üle õnnelik. Puhja Koolis on väga põnev töötada ja areneda. Juhtkond ja õpetajad on siin sõbralikud, abivalmis ja koostöised. Mis mulle õpilaste juures meeldib? Tore on kuulda, et õpilane rõõmustab, et tuleb minu tund ja tunneb huvi, mis me täna teeme. Alati on põnev kui õpilane tahab tunnis näidata enda tehtud putuka videot või jagada fotosid oma sibula kasvatusest. Väga lahe on see, kui õpilased tulevad loodusalaste küsimustega tunnivälisel ajal. Mida õpilased õpetajatest mõtlevad? Õpetajat peetaksegi tihti vaid õpetajaks. Ega ta ju muud polegi elus teinud kui ainult koolitööd. Mina võin enda kohta öelda, et olen olnud nagu hunt Kriimsilm üheksa ametiga. Juba gümnaasiumis töötasin suviti Tartu turuhoones köögi-ja puuviljamüüjana. Tööpäevad olid pikad ja palk eurodes tuleks naeruväärne. Aga siis ostsin palga eest endale esimese mobiiltelefoni. Ühel suvel proovisin kultuurmustikate korjamist. See mulle ei sobinud, sest pärast tööpäeva nägin isegi unes mustikate korjamist. Õpetajaks õppides tutvusin oma mehega, kelle vanemad pidasid kõrtsi. Suviti olin seal abiks ja vastavalt vajadustele kas abikokk, kokk, baaridaam-ettekandja, koristaja või aiatööline. Lisaks käisin aastaid abiks õunapuu kasvatajatele. Suviti oli kahes kasvuhoones minu hoole all ligi 1000 õunapuuistikuid. Praegu on need puud juba kõik suureks kasvanud ja kannavad vilju. Koos mehega olen olnud abiks nii enda kodu kui teiste majade ehitusel. Olen kõikide võimaluste eest väga tänulik, sest iga tegevus on mulle midagi uut õpetanud ja võimaldanud mul õpetajana mitmekülgselt areneda. Õpetajatöö on väga mitmetahuline. Õpetajatöö eeliseks ja samas väljakutseks on see, et ükski päev pole teisega sarnane. Iga päev on võimalik ise õppida teisi õpetades. Distantsõpe on selles osas pakkunud eriti palju võimalusi, tuleb vaid tegutseda. Õppida ja areneda saame kõik, samm-haaval ja igaüks oma tempos. Fotod: erakogu
TRIMESTER
Leht 10
SAAME TUTTAVAKS KADRI RAUDSEPP
klassiõpetaja, inglise keele õpetaja alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2017 1. klassi klassijuhataja, 4.m klassi tugisammas
Olen Kadri, õpetaja Kadri. Kui ma jätan kõrvale pisikeste inimeste arendaja rolli, siis meeldivad mulle veel lilled, kokakunst, sportlik ajaveetmine, pildistamine, lugemine, jazz ja taskuhääling. Mulle on kohutavalt olulised minu lapsed, kodu, perekond ja vanaprouast koer. Ma ei saaks hakkama särasilmsete kolleegideta, kes annavad mulle lõputult võimalusi heietada kõikvõimalikel parajasti olulistel teemadel. Küllap ongi inimest hea tundma õppida läbi selle, mis talle oluline. Viisakas on siiski kirjutada pikemalt, jõudes ringiga tagasi meid ühendava Puhja koolini. Olen üdini tartlane. Tartus sündinud, koolis käinud, korraks maandunud elama Puhjas ja siis jälle ringiga tagasi linna.
Fotod: erakogu
Päris esimene töökoht oli mul Tartu avaturul köögivilja taimede müüjana, olin siis vist 12. Olin tagasihoidlik ja häbelik laps, kelle jaoks võhivõõraste täiskasvanutega suhtlemine ning matemaatiliste tehetega toimetamine oli üüratu väljakutse. Tegutsesin selles ametis päris mitu kevadsuve. Mälestused Tartu turust ning maikuised tomatilõhnalised hommikud on siiani kallid. See kogemus õpetas mulle, et iga uue tegevuse algus võib olla kuhjatud ebakindluse, hirmu ja kobatsemise alla, kuid kõik edasised ettevõtmised on selle võrra kergemad ja edukamad. Mis sellest, et sa kardad, tee ikka. Teekond õpetaja ametini on olnud käänuline ja võiks isegi kokku võtta mõttega, et sõltumata minu enda vastuseisust olen ma nüüd päris õpetaja ehk kutsetunnistusega pedagoog. Gümnaasiumi lõpus oli minu kindel seisukoht, et õpetajat minust ei saa, sest õpilased on hirmsad. Sellele vaatamata soovitas seda ametit mulle karjäärinõustaja ning tööpakkumised pärast ülikooli vedasid mind ikka haridusvaldkonda. Olles lõpetanud majandusteaduskonna, hakkasin tööle noortega, aidates neil teha hariduse ja tulevase ametiga seotud valikuid. Esimest korda kogesin, et teise inimese mõtted, vaated elule ja väärtushinnangud võivad olla väga huvitavad. Noored inimesed on väga inspireerivad! Selles ametis sain esimest korda seista klassi ees õpetaja rollis (näiteks Kaagverest tulnud käitumisraskustega tüdrutele), esineda konverentsidel mitmesajale inimesele, reisida, korraldada üritusi, hallata ja turundada veebilehte ja praktiseerida veebinõustamist. Töö karjäärispetsialistina andis võimaluse uurida põhjalikumalt, mis peitub inimloomuse taga, kuidas meie väärtushinnangud mõjutavad meie otsuseid ja edasist elu. Eriti mõjuvaks teguriks on meie valikud haridusteel, mis omakorda seotud õpioskuste ja meile omase mõtteviisiga, keskkonnaga, mis meid ümbritseb. Uudishimu on väga mõnus kaaslane ja vajalik ka õpetaja ametis.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 11
SAAME TUTTAVAKS Aastaid hiljem, väikeste laste emana viis mind tee lasteaeda ning peagi leidsin end lasteaiaõpetaja rollis, sest väikeses kogukonnas oled sa nähtav ja kuuldav ning sinu võimekust panustada ei lasta raisku. Sinna juurde kuulusid ka alushariduse pedagoogi kutse saamiseks õpingud Tartu Ülikoolis. Esimest korda elus oli mu töölepingul ametinimetuseks ,,õpetaja”. Tähtajalise lepingu lõppedes kordus sama muster - elades väikeses kogukonnas, oled sa nähtav ja kuuldav ning sinu võimekust panustada ei lasta raisku, sest mind kutsuti koolimajja tööintervjuule. Olen klassiõpetaja meie armsas koolis alates 2017. aasta sügisest. Enne seda olin kooliga tuttav lapsevanema rollis olles ja kogukonna liikmena suhtunud sellesse asutusse alati aukartusega. Kuigi vastu võetud pakkumine tähendas tohutut eneseületust, uue ameti õppimist ja koheselt ka tasemeõpet, kehtis lapsepõlvest tuttav põhimõte - mis sellest, et kardad, tee ikka. Astu esimene samm, siis teine ja kolmas jne. Hirmust ja ebakindlusest on mõistlik üle saada, kui see takistab sul elamast. Olen siiani tänulik mulle antud võimaluse ja usalduse eest. Tõsi on, et aastad täiesti uues ametis ning magistriõpingud põhikooli õpetaja kutse saamiseks olid väga keerulised. Selle võrra suurem on rõõm, kui ülikool on läbi ja saab olla ,,päris” õpetaja. Õpetaja elukutse on üliäge. Ja mõnikord väga raske. Ma ei ole päris kindel, et seda tööd peaks tegema terve elu, aga alati saab teha ka organisatsiooni- või valdkonnasisest karjääri, sest haridus on ääretult paeluv valdkond. Selles ametis ei ole kunagi igav ja kuigi me valmistame oma tööpäevad hoolikalt ette, ei ole kunagi teada, mida tegelikult päev toob. Hoian meeles, et õpetaja saavutab oma professionaalse tipu alles 10. tööaasta paiku, seega parim ootab alles ees! Ma arvan, et minust poleks saanud head õpetajat kohe pärast ülikooli. Teatav elukogemus ja isiklikud lapsed lisavad enesekindlust, kannatlikkust, suure pildi nägemise oskust ja see aitab õpetajatööga kaasas käivatest raskustest üle saada. Ma soovin, et minu õpilastest kasvaksid õnnelikud täiskasvanud, kes oma väärtushinnangute ja tarkuse abil panustavad oma peresse ja meie väiksesse ühiskonda ja miks ka mitte - vallutagu maailm!
Fotod: erakogu, Riin Massur
Leht 12
TRIMESTER
SAAME TUTTAVAKS RIIN SAADJÄRV
2003-2006 inglise keele õpetaja Puhja Gümnaasiumis alates 2012 Puhja Kooli haridustehnoloog, digiõpetuse ja informaatikaõpetaja, inglise keele õpetaja alates 2017 klassijuhataja (hetkel 7. klass) Tartumaa aasta õpetaja 2019 Elva valla aasta õpetaja 2019
Põhikoolis õppides oleksin reageerinud mõttele minust kui õpetajast umbusu ja uskumatusega. Täpselt samamoodi, nagu reageerisid vabariigi aastapäeva aktusel minu praegused õpilased mõttele, et neist võiks kunagi õpetaja saada. Ometigi töötan nüüd õpetajana ning tunnen, et selles töös tulevad kasuks kõik ise õppides ning eelmistel ametites töötades saadud kogemused ja teadmised. Minu koolitee algas siinsamas Puhja koolis, kus minu klassijuhatajaks sai kooli kõige ilusam ja sõbralikum õpetaja. Arvan, et temalt olen ma õppinud, kuidas ei maksa iga väikese asja peale närvi minna ning et väikestel sõbralikel tegudel on suur mõju. Pärast põhikooli lõppu alustasin ma gümnaasiumiõpinguid ühes väga suures linnakoolis. Minu teekond seal oli kõike muud kui lihtne, kui tänu sellele kogemusele jõudis minuni teadmine, et mitte kedagi ei saa tegelikult õpetada siis, kui ta ise oma õppimise eest vastutust ei võta.
Fotod: erakogu
Erinevad ametikohad, kus enne õpetajaks saamist töötasin, andsid tänuväärselt palju võimalusi veelkord mõista, kuidas hakkama saamine või mittesaamine on meie enda otsus ja see, et me teeme vigu, et näita mitte ebaõnnestumist, vaid julgust katsetada. Olen töötanud ettekandjana Kariibi mere kruiisilaeval, ärikonsultandina eraettevõttes ning osalenud rahvusvahelistes projektides, mis keskendusid võrdsete võimaluste loomisele endistes Nõukogude Liidu maades.
Iga kord uues ametis alustades olen tundnud hirmu ja ebakindlust, kuid mõistnud, et täiuslikkuse asemel on lõpuks kõige olulisem pealehakkamine ning soov olla igal päeval natuke targem. Seega olen oma töös õpetajana proovinud luua olukorra, kus õpilased tunnevad ennast piisavalt hästi selleks, et oma mõtteid ja seisukohti jagada ilma, et neid takistaks hirm milleski eksida.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 13
SAAME TUTTAVAKS Minu ülikooliõpingud toetavad igati klišeed “õppida ei ole kunagi liiga hilja”. Soovin, et igas minu õpilases kujuneks arusaam õppimisest kui pidevast protsessist, mis ei pea lõppema täiskasvanuks saades. Bakalaureusekraad ajaloos andis mulle võimaluse õppida argumenteerima, toetudes faktidele ning vältides emotsioone. Õpingud hariduskorralduse ning informaatikaõpetaja erialal on näidanud, millist võimalust peidab endas avatud suhtumine uuendustesse ning teadmine, et alati saab teha paremini, kui säilib huvi ja armastus valdkonna vastu, milles tegutsed. Töö ja muude tegemiste kõrvalt õppimine on õpetanud ka, et meil kõigil on ööpäevas täpselt sama palju tunde ning väide “mul ei ole aega seda või teist teha” näitab vaid vajadust õppida oma käsutuses olevaid tunde paremini planeerima, mitte tegelikku ajapuudust. Seega proovin ka õpilasi suunata austama nii enda kui kaaslaste aega, et võtta igast õppimise võimalusest maksimum. Õpetajatöö kõige mõnusam osa on minu arvates võimalus iga päev õpilastega koos tegutseda. Minu õpilased on maailma parimad! Nad on nutikad, uutest teadmistes huvitatud ja hea huumorisoonega, valmis toetama nii teisi õpilasi kui ka oma õpetajat (näiteks kui olen jälle unustanud veebitunni). Saan nendelt igal päeval midagi uut õppida. Loodan, et suudan ka neisse süstida minu enda jaoks kõige olulisemat teadmist: ainukesed piirid sinu unistustele ja soovidele asuvad sinu enda sees. Kõik on võimalik, kui selle saavutamise nimel ise vastutus võtta.
Helkuripuu avamine
Fotod: erakogu
Leht 14
TRIMESTER
SAAME TUTTAVAKS LEA JÄRV
1980 –1984 esimene töökoht Kirivere Põhikoolis 1984 alustas tööd Puhja Keskkoolis algklasside õpetajana 1995 - 2010 Puhja Gümnaasiumi huvijuht, klassiõpetaja, rütmika– ja ettevõtlikkuse õpetaja 2007 Tartumaa aasta õpetaja 2010 alates klassiõpetaja Puhja koolis Minu õpetajaks saamise ja olemise lugu “Kooliõpetaja Laur lehvitas hellal pilgul lahkujaile ja pöördus tagasi, et alustada järgmise põlvkonnaga otsast peale. Enam see mudel paraku ei tööta. Tänapäeva haridus peaks andma nii tänapäeva keerulise ja rahutu maailma kaardi kui ka kompassi, mille abil selles maailmas teed leida. Haridus peab võimaldama igal inimesel lahendada ise oma probleeme, teha iseseisvalt otsuseid ning nende eest vastutada. Igal oma eluhetkel, kõikides tegevustes oleme ühtaegu õppijad ja ka õpetajad.” (Doris Kareva) Erakordselt üksmeelselt valitseb siin ilmas veendumus, et käimas on suur muutus. Jah, vana elu me tagasi ei saa ja peame muutustega kohanema, kuid ajalugu jääb. Seda teevad inimesed päevast päeva.
Foto: Riin Massur
Mõeldes selle loo kirjutamisele, kirgastub tugev emotsioon ajaloost: minu õnnelik ja turvaline lapsepõlv, imeline kooliaeg, legendaarsed õpetajad ja põnevad sündmused. See on paljuski tegelikult mõjutanud ja inspireerinud minu õpetajaks saamist ja olemist.
Esmakordselt jagan päris sellist emotsiooni oma lugejatega. Aga nii sel hetkel tunnen, et on justkui aus. Oma loo erinevatel etappidel peatun minu jaoks olulistel hetkedel ja inimestel. Kodu, kus olen sündinud ja üles kasvanud koos oma õe, ema, isa, vanaema ja vanaisaga, asub Piusa jõe ja Vastseliina piiskopilinnuse lähedal, Setomaal. Elasin talus ja tööd tehti palju, ikka enne kukke ja koitu ning hilisõhtuni. Kooliteed alustasin küla algkoolis. Õpitee jätkus Meremäe Keskkooli 3. klassis. Mulle meeldis suures koolis väga. Meie klassis oli põhikooli lõpuni 31 õpilast, keskkoolis 19. Minu lemmiktunnid olid ajalugu ja kirjandus. Nautisin kõiki sporditegevusi, kuid enam meeldis siiski korvpall ja suusatamine. Ei saa kuidagi meenutamata mööda minna kooli üritustest, mis olid ülipõnevad: matkad, lõkkeõhtud, ekskursioonid, kõnevõistlused, teatri-ja kontserdikülastused ( ka väljaspool Eestit), esinemised jm. Mõned meenutused. 6. klassis 3-päevane matk Peipsi äärde telkides ööbimisega (vaene klassijuhataja!). Lugu teatriskäigust Vanemuisesse etendusele “Äi, äiu poiss kui karu.” Päeva alustasime matkaga Kütiorus, teatririided vahetasime klassijuhataja kodus Tartus. Etenduselt koju jõudsime südaööl ja loomulikult ei viinud buss kedagi treppi. Igaüks läks oma teed. Mulle tulid tavaliselt vanemad poolele teele vastu.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 15
SAAME TUTTAVAKS Meenub ka üks eriline, 9. mai võidupüha päev, kui vabadussõjas langenud võitlejate Meeksi mälestussamba juurde oli kutsutud sõdurite vanemad erinevatest liiduvabariikidest. 10. klassi õpilasena esinesin venekeelse montaažiga. Selle järelkaja ja tunne on võimas siiani. Koolibändid ei olnud tol ajal ka mingi ime. Nii ka meil ja lausa 2 bändi. Igareedesed tantsuõhtud keskkooliõpilastele on meenutamist väärt. Kõigi nende sündmuste juures nägin tohutut õpetajate entusiasmi, rõõmu ja tahet. Lapsena jäi see mulle meelde. Aga see õpetajalugu. Mul ei olnud kindlat soovi saada õpetajaks. Meeldis meditsiin, sest minu ema töötas Meremäe haiglas patronaažõena. Õpetaja ametist olin ikkagi aeg-ajalt ka rääkinud ja siis selgus tõde. Mu esimene õpetaja soovitas mu rahuliku meele tõttu õppida õpetajaks. Pärast keskkooli lõpetamist asusingi õppima Tartu Pedagoogilisse Kooli (praegu Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar). Pärast lõpetamist suunati Kirivere Põhikooli algklasside õpetajaks. Sain 1. klassi 32 õpilasega. 20-aastase julge tüdrukuna võtsin palju ette. Õppetundide kõrval hakkasin lavastama erinevaid kavasid õpilastele esinemiseks. Kohe alustasin tantsimist Pilistvere kultuurimaja liikumisrühmas ja võtsin vastu kutse laulda bändis solistina. Alustasin ka õpinguid Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis algklasside metoodika ja pedagoogika erialal. Pärast ülikooli lõpetamist õppisin samas koolis ka rütmikaõpetajaks. 4 aastat aktiivset tegutsemist andsid kogemusi ja avardasid maailma. Kõik see toetas ja julgustas mind töötama õpetajana ja rassima veel mitmetes valdkondades. Edasiminek oli vajalik ja tegelikult põhjusega tulla Põltsamaa külje alt lähemale kodukohale. Esimesest töökohast on jäänud väga helged ja soojad mälestused. 1984. aastal sattusin Puhja. Üsna kohe sain tööd algklasside õpetajana. Alustasin tantsimist segarahvatantsurühmas “Opsal” ja laulsin mõnda aega ka laulukooris. Rajasin pere ja algas uus eluetapp. Mu abikaasa on õppinud Puhja koolis, pojad gümnaasiumi vilistlased. Töötanud mõnda aega õpetajana, võtsin vastu ettepaneku alustada tööd huvijuhina. 15 aastat huvitegevust - see on olnud kohtumised ja võimalused, ideed ja eneseteostus, väärtused ja vabadus, lõputu jõud ja energia, tuhanded rõõmuallikad ja ülevad hetked. Sajad koolitused, kursused, ise koolitajana tegutsedes, luues uusi algatusi koolis, maakonnas ja piirkonnas, organiseerides ja lavastades suurüritusi, õpetas nägema laiemat pilti nii oma valdkonna juhtimises kui õpetamises. Helkuripuu avamine Olin andnud endast palju ja otsustasin taas jätkata rahulikumalt, klassiõpetajana. Nüüdseks olen töötanud väärikas 334 -aastases koolis peaaegu 37 aastat. Mis on kool ja õpetamine minu jaoks? Minu kreedo: „Kui midagi teha, siis südamega“ ja õpilase isikut peab austama ja olema siiras. Ükski päev selles töös ei kordu. Missioon on mitmetahuline. Minu ülesanne on maailmapildi avardamine läbi erinevate tegevuste, otsida uusi ideid koolielu huvitavamaks muutmisel. Õpetada nägema, et maailmas on asjad seotud. Soovin, et mu õpilased on õpihimulised, erksa tunde-ja mõttemaailmaga ümbritsevat mõistvad. Kasvatustöös pean oluliseks väärtuste kujundamist, isamaalist meelsust. Foto: erakogu Lõpetuseks. Tuhat korda tänu kõigile, kellega olen saanud teha ja teen põnevaid ettevõtmisi. Olen alati rõõmuga mõelnud kõikidele õpilastele, õpetajatele ja koostööpartneritele, kellega olen koos tegutsenud. Siiras rõõm, et mu õpetajaks olemise teel mõtete ja ideedega alati kaasas olete. Ja ikka peab edasi minema ning süda olgu mureta. Julget ajas muutumist, aga killukesi ajaloost ja kooliõpetaja Lauri hellal pilgul lehvitust ei maksa siiski unustada.
TRIMESTER
Leht 16
ÜRITUSED JAANUARIS Puhja lumelinn 2021 30. jaanuaril kogunesid Puhja Seltsimaja kõrval asuvate lumehunnikute ümber meeskonnad, et üheskoos meisterdada lumelinn, kus saaks talve ja soodsaid lumeolusid nautida. Puhja kooli esindasid õpilasesinduse ja noortekeskuse tiimid, mille tegevust koordineerisid Janno Reinomägi ja Ülle Närska. Suurtest lumekuhjadest jagu saamiseks pidi mitu tundi lund tükeldama, ümber tõstma ja vedama, veega niisutama, et lumefiguuride voolimine võimalik oleks. Kasutusele võeti nutikad tööriistad ja abivahendid. Osalejaid ergutas toimetama päevajuht Enn Tobre, meeleolukas muusika ja kosutav lõunaeine. Päeva lõpuks valmisid Puhja kooli õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate koostöös lustakad liumäed.
Fotod: Riin Massur
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 17
ÜRITUSED JAANUARIS Mäesuusanõlvad vallutatud! Jaanuari lõpus avanes 5.-9. klasside õpilastel võimalus arendada ja lihvida oma suusatamisoskusi lumelaual või mäesuuskadel. 8. ja 9. klasside õpilased võtsid ette pikema sõidu Võrumaale Kütiorgu, 5.-7. klass vallutasid Kuutsemäe nõlvad. Õpilasi juhendasid kehalise kasvatuse õpetajad Tanel Ojaste ja Madis Paju ning julgustasid klassijuhatajad.
TERVES KEHAS TERVE VAIM
Fotod: Ülle Närska, Madis Paju, Eva Kõrgmaa, Riin Massur
TRIMESTER
Leht 18
Sõbrapäev
ÜRITUSED VEEBRUARIS
õpilasesinduse liikmed Triine Uibokand ja Maris Karu
12. veebruaril toimus koolis sõbrapäev. Päev algas loomulikult kommide jagamisega klassides ning siis vaatasime üle kõikide stiilipäevaliste riietused, mis olid üllatavalt roosad-punased. Terve päeva jooksul oli avatud ka sõbrapostkast, kuhu sai viia sõbrapäeva kaardid ja kingitused nii õpilastele kui ka õpetajatele. Loomeringi eestvedamisel ja meie liikmete kaasabil valmis südametega rippsein, mille ees või taustal saime vahetundide ajal koolipere stiilinäiteid fotografeerida. Õuevahetunni ajal tegid meie mängujuhid noorematele õpilastele mänguvahetunni, kus mängisime vähemalt 4 põnevat ja kaasahaaravat mängu. Kõik mänguvahetunnis osalejad said ka loomulikult tasuks suu magusaks. Kogu see päev oli rohkete emotsioonidega täidetud. Õpilasesinduse liikmed said positiivset tagasisidet väiksematelt kui ka koosolekul loovjuhilt. Kindlasti suudame järgmise aasta sõbrapäeva veel vingemaks muuta. Mängujuhtidel oli väga hea meel, et nooremad tulid mängima ja sai tore vahetund veedetud. Mängujuhid astusid oma mugavustsoonist välja ja lapsed olid ülimalt rõõmsad. Saime väga laheda ja emotsioonirohke päeva tehtud!
Fotod: Ülle Närska ja Maris Karu
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 19
ÜRITUSED VEEBRUARIS Eesti Vabariik 103
loovjuht Ülle Närska
Käesoleval õppeaastal on kõik teisiti. 19. veebruari hommik algas meeleoluka tunniga kooli raadios, kus tunnustati silmapaistvaid õpilasi ja õpetajaid. Tund jätkus Eesti Vabariigi teemalise viktoriiniga, mille pani kokku õpetaja Kersti Aadusoo eelmise aasta loovtöö põhjal. Peale teist ainetundi siirduti Puhja Vabadussamba juurde. Siniste keepide ja tutimütsidega kodutütred kogunesid aegsasti, et märkida klasside kogunemiskohad. Klassid kogunesid turvaliselt päikesekiirena vabadussamba ette. Ühiselt laulsime Eesti Vabariigi hümni. Pidupäevaeelse tervistuskõne pidas endine kultuuriminister Tõnis Lukas, kes pöördus entusiastliku sõnumiga õpilaste poole eesti keelt ja meelt austada, ajalugu mäletada ja oma juurte juures olla. Kodutütred süütasid mälestusküünlad ning koolipere suundus koolimajja pidulikule lõunasöögile.
Fotod: Riin Massur
TRIMESTER
Leht 20
II trimestri tegemised
ÕPILASESINDUS
loovjuht Ülle Närska
Õpilasesindus korraldas sügisel kogu kooliperele Halloweeni seiklusmatka projekti "Energilised ja tegusad “ raames. Projekti teises etapis seadsime eesmärgiks viia endid kurssi militaarteemadega ja erinevate kriisisituatsioonide lahendamisega, sealhulgas ka ekstremaalsemate olukordadega. 10.detsembril õnnestus meil sõita Valga Militaarteemaparki. Saime tutvuda militaarmuuseumiga, seigelda maastikul ja osaleda punkrimöllus, katsetada laserrelvadest laskmist, sõita helikopteri simulaatoris ning osaleda seiklusmängul. Sellises koostöötegevuses tekib meil rohkem ühtsustunnet ning aitab koolis kaasõpilasi innustada ja saadud kogemusi edastada.
30. jaanuaril osales ÕE peaaegu täiskoosseisuga Puhja lumelinna ehitamisel. Tõdesime, et koostöö kulgenuks edukamalt, kui eelnevalt oleks korralik projekt välja mõeldud. Vaatamata kõigele saime valmis toimiva liumäe ning kasutasime lumeehitisel oma kooli logo- öökulli. Oli lõbus ettevõtmine! Kontaktõppe ajal kohtusime endiselt neljapäeva hommikuti ning arutasime koostööplaane. Õnnitleme Ragnar Hendriksoni, kes sai kooli juhtkonna tunnustuste kohusetundliku tegevuse eest õpilasesinduses. Oleme uhked ja tänulikud ka selle üle, et Elisabeth Veiler on olnud meie hoolas ja usin ürituste kuulutuste disainer. Mis meil muud üle jääb, kui kolime ka oma tegevustega veebi ning valime järgmiseks õppeperioodiks uusi õpilasesinduse liikmeid. Fotod: Ülle Närska
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 21
KODUTÜTRED Kodutütarde aastaring
Pärlipüüdjate rühmavanem Ülle Närska
Jõulud 11. detsembril meisterdasid kodutütred jõulukaarte ning saatsime need oma kodutütarde sõprusrühmadele, kodutütarde peavanemale ning instruktoritele. Kodutütarde 89. aastapäeva pidulik aktus
19. jaanuaril sai Kodutütarde organisatsioon 89. aastaseks. Traditsiooniliselt on Tartu ringkond tähistanud oma sünnipäeva piduliku aktusega Kaitseväe Akadeemia aulas. Tulenevalt praegusest olukorrast riigis ei saanud me seda aga nii suurelt tähistada. Selle asemel tähistas iga rühm isekeskis sünnipäevanädalal Kodutütarde aastapäeva ning ringkonnavanem ja noorteinstruktor tegid maakonnale ringi peale ning külastasid kõiki rühmi. Puhjas toimus pidulik aktus 17. jaanuaril.
Ringkonnavanem ja noorteinstruktor tervitasid noorliikmeid, soovisid edu tuleval aastal, tänasid möödunud aasta eest ning seeläbi jagasid välja tunnustused tublimatele. Tartu ringkonnas tunnustati tublimaid noorliikmeid sel aastal ringkonnajuhatuse tänukirjade ja peavanema tänukirjadega. Tüdrukud, kes paistsid sel aastal silma sportlike saavutustega - esindades meid KL meistrivõistlustel ning tulles seal väga headele kohtadele, osaledes riiklikel matkamängudel ning tulles neilt koju I ja II kohaga - said peavanema tänukirja silmapaistvate sportlike saavutuste eest. Suuremad ja tublimad tüdrukud said tunnustatud hoolsuspaeltega ning välja anti hoolsusmärke. Fotod: Ülle Närska
Sellel poolaastal on käivitunud noorkotkaste ringitegevus, uueks juhendajaks on endine noorkotkas Oliver Kalf, kes juhendab ka teisi Elva valla noorkotkaste rühmi. Noorkotkad kohtuvad kaks korda kuus reedeti ning nende tegevus on käesoleval ajahetkel veebipõhine.
TRIMESTER
Leht 22
PÕNEVAD ETTEVÕTMISED
Päikesesüsteem loodusainete õpetaja Evelin Salu
II trimestril valmistasid 7.klassi õpilased loodusõpetuse ainekava raames suured ja värvikirevad postrid meie Päikesesüsteemist ja meile lähima tähe - Päikese ümber tiirlevatest planeetidest. Planeetidele kirjutati juurde lühikokkuvõte nime andmisest, omadustest ja planeedi kaaslastest.
VÕISTLUSED
Fotod: Evelin Salu
Lingvistikaolümpiaad Kiil inglise keele õpetaja Pillerin Arge 3. märtsil leidis aset üleriigiline virtuaalne lingvistikaolümpiaad Kiil. Osaleda said kõik soovijad 5.-8. klassidest. Kokku võttis olümpiaadist osa 1261 õpilast. Olümpiaadi korraldanud Tartu Ülikooli teaduskool kirjutas võistlusest nii: “Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu islandi, hollandi, prantsuse, portugali, kreeka, põhjatai, maoori, vampari, tok pisini, krii, jaapani, hiina, liivi, aga ka eesti keele kohta. Mingeid eelteadmisi neist võõrkeeltest polnud seejuures vaja.” Puhja Kooli esindanud õpilased saavutasid suurepärased kohad: 8. klassist Martin Mölder - 41. koht; 5. klassist Anna Leemet - 79. koht ning Karolin Nurk - 144. koht. Palju õnne tublidele tegijatele!
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 23
VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint III ETAPP - meie koolist osales 48 õpilast. III etapi parimad rahvaspordis:
1. klass: Heidi Reinhold (piirkonnas 7. koht / Eestis 55. koht) Andres Aan (8. / 59. koht) 2. klass: Kristo Kumari (3. / 4. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 5. koht) Märt Aan (16. / 86. koht) 4. klass: Ats Paavel (1. / 2. koht) Johan Lääne (2. / 5. koht) Raiko Tammi (7. / 60. koht) Johannes Finstad (10. / 72. koht Linda Leemet (12. / 80. koht) 6. klass: Marit Kütt (5. / 42. koht) 9. klass: Pille-Riin Maal (7. / 77. koht)
I etapi parimad tippspordis: 1. klass:Tristan Tuvikene (piirkonnas 3. koht/ Eestis 27. koht) Andres Aan (13. / 63. koht) 2. klass: Kristo Kumari (7. / 15. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 12. koht) 4. klass: Johan Lääne (2. / 6. koht) Ats Paavel (3. / 7. koht) Linda Leemet (14. / 63. koht) 6. klass Mario Kütt (10. / 65. koht) 9. klass Pille-Riin Maal (3. / 48. koht)
III etapil saavutas Puhja Kool 8. koha keskmise suurusega koolide hulgas. IV ETAPP - meie koolist osales 31 õpilast.
IV etapi parimad tippspordis: 1.klass:Kerttu Külter (piirkonnas 5. koht/ Eestis 37. koht) 2. klass: Kristo Kumari (12. / 32. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 12. koht) Nikita Gretšin (6. / 65. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Raiko Tammi (6. / 31. koht) 6. klass Mario Kütt (5. / 17. koht) Andris Tammi (14. / 51. koht) 9. klass Pille-Riin Maal (2. / 82. koht)
IVetapi parimad rahvaspordis: 2. klass: Kristo Kumari (piirkonnas 18. / Eestis 30. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 15. koht) Nikita Gretšin (10. / 63. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 3. koht) Ats Paavel (6. / 42. koht) Raiko Tammi (7. / 53. koht) 6. klass: Marit Kütt (4. / 25. koht) Mario Kütt (6. / 28. koht) Andris Tammi (15. / 61. koht)
IV etapil saavutas Puhja Kool 9. koha keskmise suurusega koolide hulgas. I-IV etapi parimad tippspordis:
1. klass: Kerttu Külter (piirkonnas 10. koht/ Eestis 46. koht) 2. klass: Kristo Kumari (9. / 23. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 11. koht) Nikita Gretšin (5. / 51. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (3. / 13. koht) Linda Leemet (10. / 56. koht) Raiko Tammi (14. / 71. koht) 6. klass Mario Kütt (5. / 31. koht) 9. klass Pille-Riin Maal (4. / 65. koht)
I-IV etapi parimad rahvaspordis:
Tartumaa matemaatikaolümpiaad
1. klass: Kerttu Külter (piirkonnas 7. koht / Eestis 39. koht) Andres Aan (13. / 68. koht) 2. klass: Kristo Kumari (5. / 11. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 6. koht) Nikita Gretšin (4. / 31. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (2. / 4. koht) Linda Leemet (6. / 39. koht) Raiko Tammi (13. / 100. koht) 6. klass: Mario Kütt (4. / 26. koht) Marit Kütt (5. / 34. koht) 9. klass: Pille-Riin Maal (4. / 42. koht)
9. klass: Pille-Riin Maal 3. koht 8. klassist osales Keitlin Kärmas.
Karikavõistluste I-IV etapil saavutas Puhja Kool 6. koht keskmise suur usega koolide hulgas.
TRIMESTER
Leht 24
HUVIRINGID Huvitegevusest nii ja teisiti
loovjuht Ülle Närska
12.01.2021 kinnitas Elva vald huvihariduse ja huvitegevuse kava aastateks 2021-2022. Kava on koostatud eesmärgiga, et regulaarne juhendatud huvitegevus oleks regiooniti paremini kättesaadav ja huvialade poolest mitmekesisem. Kava loob võimalused noorte mitmekülgseks arenguks süsteemse ja juhendatud mitteformaalse õppimise kaudu. Kava aitavad täita nii munitsipaal kui ka eraõiguslikud huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning kokku on Elva vallas 18 kava elluviijat. Puhja Kool sai 2021. aastaks huviringide tegevuse jätkamiseks toetust 38 400 eurot. Huviringide juhendajad on erialase haridusega, kutsetunnistuse või pikaajalise kogemusega. Lisaks neljale spordiringidele, mida pakuvad SA Elva Kultuur ja Sport treenerid, on Puhja Koolis võimalus osaleda 19. erinevas ringis. Enamus ringe on koroonaviiruse piirangute tõttu leidnud nutikaid ja uusi lahendusi huviliste kaasamiseks järgides 2+2 reeglit ning toimetades õues või veebikeskkonnas. Loomeringi tegevus on noortekeskuses ning II trimestril käisid õpilased meisterdamas väikeste gruppide kaupa, eelistatult ikka klassikaaslastega koos. Pilliring ning raadioringi noormehed tegid graafiku, millal keegi stuudioruumides toimetada saab. Ettevõtlikkust arendavate tegevustena toimusid 5.-9. klasside suusapäevad Kütiorus ja Kuutsemäel. Noored kotkad said uue ringijuhendaja Oliver Kalfi, kes on ise Elva rühma noorkotkas olnud ning juhendab tänasel päeval Elva valla noorkotkaste rühmade tegevust. “Pärlipüüdjate” ja “Kotkaplikade” kodutütarde rühmavanemad kirjutasid projekti Puhja Kodutütarde 30. aastapäeva tähistamiseks mais. Projekt sai rahastuse isamaalise hariduse programmist ning 14. mail toimub Puhjas aastapäevale pühendatud matkamäng. Seniks kolib noorte tegevus opiqkeskkonda, mille vahendusel on võimalik valmistuda järgukatseteks. Tänasel päeval tegutsevad veebi vahendusel Minu Tantsukooli showtantsu ringi tüdrukud ning noorema kooliastme lastejooga ring. Tegutsemist jätkab näitering, sest vaatamata kõigele plaanime 9. klassi lõpunäidendi esitada. Näidendiproovid hakkavad toimuma veebi vahendusel. Ka liiklustunnid toimuvad virtuaalselt, jalgrattaharjutusi tuleb nüüd teha küll iseseisvalt videoõpetusi järgides. Kindlasti on fookuses vaimne tervis, seega peaasi.ee portaalis pakutavad nõuanded ehk tervisevitamiinid on igati vaatamist väärt, et ennast vaimselt tasakaalus hoida. Soovitusi leidub nii lastele kui ka täiskasvanutele. Uusi ringiteenuseid väljaspool meie huvitegevuse kava pakub psühhoterapeut Grete Kald, kes viib läbi psühholoogia ringi 4.-9.klassi õpilastele. Ringis saab osaleda virtuaalselt ning võimalikud on individuaalsed nõustamised nii noortele kui nende peredele. Oleme positiivselt negatiivsed ning leiame üheskoos nutikaid lahendusi vaba aja veetmiseks ning rõõmustamiseks.
KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 25
HUVIRINGID Loomeringi tegemised
Fotod: Meelika Reinomägi
Jõulud
Lihavõtted
Erinevad tehnikad
Leht 26
IX KLASS
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Ülle Närska 9. klass II trimestril Vaatamata sellele, et jõuludega seotud kontserdid ja planeeritud klassiüritus ära jäid pidime me üksteist meeles väikeste kingituste ja hea sõnaga. Meie oleme need õnnelikud, kes on saanud Piiri talispordilaagris osaleda 5 aastat järjest ning sel õppeaastal 25. jaanuaril osalesime Kütioru mäesuusapäeval. Need võimalused on olulisel määral rikastanud meie toimetulekuoskusi ning andnud võimaluse mäesuusatamist või lumelaual liuglemist harrastada. Paljud meie hulgast veedavad oma vabu nädalavahetusi suusamäel. Õpilased ise meenutavad: mul on tekkinud huvi talispordi vastu, mäesuusatamine vabastab koolipingetest, küll saab palju nalja, küll on vahva oma klassiga taas koos olla, saame perega ka vabal ajal mäele tulla.
Eesti Vabariik 103
Meie selle trimestri märksõnad on olnud karjäärinõustamised ja sisseastumisvestluste simulatsioonid. 9. klassi noored saavad osaleda Noorte ettevõtlikkuse labori ning Teeviit Tulevikku veebiseminaridel. Õpilastel on võimalus osaleda virtuaaltuuridel Kutsehariduskeskustesse ning lahtiste uste päevadele gümnaasiumites. Peatselt on algamas sisseastumisdokumentide esitamine gümnaasiumitesse ning kutsehariduskeskustesse. Esimene sisseastumisvestluse hirm võiks olla seljataga, sest 15. veebruaril toimunud sisseastumisvestluste simulatsioonis oli võimalus kõikidel põhikooli lõpetajatel osaleda. Õpilaste sõnul pani see vestlus neid tõsisemalt järele mõtlema oma valikute üle. Vestlused andsid hea ettekujutuse sellest, milline päris vestlus välja näeks. Klassijuhataja tundides kirjutasime läbi motivatsioonikirju ning uurisime koolide sisseastumistingimusi. Simulatsioonivestluste läbiviimist juhendasid Tartu Töötukassa osakonna karjäärispetsialist Siret Saaremets ja karjäärinõustaja Liina Arus. Kõikidel õpilastel on soovi korral võimalus pöörduda karjäärinõustaja täiendavale vastuvõtule. Fotod: Päivi Märjamaa, Ülle Närska
Leht 27
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
I KLASS
KLASSIDE TEGEMISED
klassiõpetaja Kadri Raudsepp 1. klassi II trimester möödus rahulikumalt, kui aasta esimesed kuud. Klassis õppivad lapsed on omavahel nüüdseks tuttavad ning ka õpetaja on omaks võetud. Sellel trimestril oli fookuses iseseisvamaks saamine, õpetaja suulise tööjuhise järgi toimetamine, oma asjade eest hoolitsemine, sh töövahendid ja klassiruum.
II trimestri kõrghetkede hulka kuulusid klassiüritus koos ühise snäkilaua ja lumediskoga ning õppekäik Kiidjärvele. Kindlasti väärivad meenutamist ka esmakordselt kogetud veebitunnid kaugõppe ajal. Panime klassi kasvama kurgid ja suvelilled, et jälgida nende sirgumist ja õppida, milliseid tingimusi vajavad taimed kasvamiseks. Kiidjärvel osalesime programmis ,,Ütle sina, missugune on talv!” Tegu oli meie esimese väljasõiduga ning seetõttu oli palju uut ja huvitavat. Matkasime lumises metsas, retkejuht õpetas meile mitmeid mänge, otsisime jälgi loomade elutegevusest, püüdsime leida lumekirpe, puuokstelt langes sulalumest pomme, mis lisasid parasjagu ärevust. Retke lõpetuseks maiustasime koolikoka poolt kaasa pandud võileibade ja värskete kaneelisaiakestega. Elu on ilus!
Sõbrapäev
Eesti 103
Fotod: Kadri Raudsepp, Päivi Märjamaa, Maris Karu
Leht 28
II e KLASS
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Ene Põldaru Rõõm lumest Teise trimestri algus oli üsna lumevaene ning pani ühe 2e klassi õpilase nentima: “Terve talv on suvi.” Sellest hoolimata tõi aeg endaga kaasa kauaoodatud lumesaju, mis andis õpilastele võimaluse nautida õues olemist. Jaanuari lõpus kerkis Puhjas lumelinn, mis õuevahetundidel õpilasi mängima kutsus. Kehalise kasvatuse tundides said nad proovida suusatamist. Uus tegevus pani proovile õpilaste jõu, julguse ja jaksu, kuid tundide lõpus tulid kõik koolimajja tagasi rahulolevalt ja positiivsete emotsioonidega. Sõbrapäeva stiilipäev Sõbrapäevale eelneval reedel tähistati koolis stiilipäeva ning võimalusel kandsid õpilased ja õpetajad roosat või punast värvi riideid. Kõik osalejad said oma klassiga fotoseina ääres pilti teha ning kaarte saata. Õpetaja Aliis kinkis sõbrapäeva puhul igale 2e klassi õpilasele mullitaja. Tänu sellele said õpilased õues mulle puhuda ning jälgida, kuidas need miinuskraadidega külmuma hakkavad. Eesti 103 Enne vaheaja algust tähistasime üheskoos Eesti 103. sünnipäeva. Õpetaja Kersti Aadusoo koostas kooliperele viktoriini. Õpilased said näidata oma teadmisi Eestist ning õppisid juurde ka palju uut. Näiteks Eesti president oli õpilastele tuttav, kuid uue peaministri kohta tuli pakkumine: “Liina Kersna on kuulus pealik.” Pärast selgitusi tema tegeliku ametikoha kohta tekkis neil asjakohane küsimus: “Kas ta pani meid veebitundidesse?” Ühine aktus toimus piirangutest lähtuvalt õues ning sellele järgnes pidulik lõunasöök koolimajas. Hea meel oli näha, et 2e klassi õpilased on õpetaja Aliisiga tundides harjutatud lauakombed omandanud ning teadsid, kuidas pidulikul lõunasöögil käituda. Fotod: Päivi Märjamaa, Ene Põldaru Magustoidu osas tekkis aga ühel õpilasel mure. Olemata kindel, millega on tegu, kutsus ta õpetaja appi: “Õpetaja, ma ei taha seda puuoksa süüa.” Õpilaste õnneks ilmnes, et magustoidu peal oleva punase sõstra kobara küljest võib marjad ära süüa, aga “oksa” alles jätta. Õppimise ja koolielu käigus ette tulnud mõttekäike Mul on teritajat vaja, mu roosa pliiats on varsti tühi. Luuletust kirjutades: Esimeses lauses ei ole riimuvaid sõnu, seal on kõik õigesti. Lehmakook on kärbeste tort. Õpetajad kirjutavad nii kiiresti, et nad on nagu autorid. Õpetaja, tead, et mul oli täna öösel piinlik magada. Ma sõin kausitäie suppi, nüüd on kõht kuum. Inimeseõpetuses oli teemaks ametid ning tööraamatus jutumull, kus oli kirjas: “Minu isa läheb tööle juba varahommikul. Tänu temale jõuavad paljud inimesed õigeaegselt tööle. ”Õpilane pakub: Politseinik, ta viib hommikuti inimesi vangi. Ja lõpetuseks üks tuntud väljend “Tähtis pole mitte võit, vaid…?” Õpilane: Kaotamine.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
KLASSIDE TEGEMISED 2L klassi meeldejäävamad tegemised II trimestril
Leht 29
II L KLASS
klassiõpetaja Lea Järv
Õpitegevuse mitmekesistamiseks II trimestril oleme tundides rakendanud erinevaid õpiviise ja tunni tüüpe. Õpilastele meeldib ühtviisi nii klassikaline tund kui ka õppimine õpipesades. Siiski toodi õpipesade kiituseks teadmiste mahtu ja mitmekesisust ning ka ennastjuhtiva õppija rolli. Tavatunni eeliseks on vaikus ja rahu, väitsid tüdrukud, kellele pigem meeldib rutiin. Poiste eestkostjana ütleb Uko, et kõige parem tund on see, kus ta õpib ja saab midagi teada. Jaanuarikuu kehalise kasvatuse asendustunni ajal otsustasime minna matkama Puhja männikusse. Matk kulges läbi tiheda lumesaju. Männikus sõime võileibu ning jõime teed, märkasime loomajälgi ja ajasime juttu. Mõnusa matkapäeva järeljuttudes tekkis uus matkasoov vastlapäevaks, kuid eriolukordade mõjutused lükkasid plaanid tulevikku. Kevadel, III trimestril matkame kindlasti. Uuel aastal korraldame 2l klassis igal kuul ühe mälumängu. Individuaalne ja meeskondlik. Auhinnaks üks komm õige vastuse eest. Jaanuar - rahvakalendri tähtpäevad, õpioskused Veebruar - aasta tegijad looduses, Eesti paigad Märts - linnade tundmine, emakeel ja isamaa Aprill - tuntud eesti inimesed Mai - VARIA Õpime õppima ja loomeõppe tunnis valisime eesti keele sõFoto: Lea Järv, nad, mis kõlavad meie arvates kõige kaunimalt. Grupitööna valmis igal grupil 10 sõna. Seejärel valiti 5 kõige ilusamat. Õpilased soovisid, et ajalehes oleksid grupid eraldi ja nimed ka. Otsustatud. Kook, armastus, Eestimaa, musi, kuu - Keiti, Victoria Emakeele auks Eestimaa, punane, talv, kevad, pere - Melissa, Arete Eestimaa, armas sa, Eestimaa, loodus, pere, isa, ema, sõbrad - Kristo, Uko sõbrad siin ja pere ka. Eesti on meie ilumaa. Eesti on meie kodumaa. Eesti on armas. Hing, Südametunnistus puhas sul, loomad - Kermo, Theimo, Andri kevadkuul ja talvekuul. Liblikas, sõprus, kroon, roos, vaprus - Karel, Tanel, Lauri Eestimaa, hing, loodus, päike, vabadus - Kaur-Margus,Christer, Kristen Sa mu isa maa, Hing, vanavanemad, armastus, Eestimaa, Eesti Vabariik - Loviise, ilus öösel su kuu, Annaliisa päikeseloojang tõuseb taas, Eestimaa, loodus, sõbrad, päikeseloojang, puhas südametunnistus pere jälle kokku saab. Marii, Mirel, Mirtel Victoria Rämmar, Keiti Haug Õpilased pöörasid tähelepanu veel sellele, et ma kindlasti kirjutaksin lehes meie uurimustöödest ja paluksin ka teistel vaatama tulla. 2L klassi lapsed tegid uurimustöö Eesti metsas elava looma kohta. Nad esitlesid oma töid kaaslastele ja vastasid küsimustele. Seejärel täideti üheskoos kokkuvõte. Töid klassis ka võimalik vaadata. Lemmikud asjad Eestimaa on uhke maa Eestimaa, mu sünnimaa, Eestimaa on kevadmaa, armastust on sul ka. seal on talve ka, Punaroos, talv ja kevad armastust, hoolimist, kallisi ja musisi. on mu peres lemmikud nad. Kuu ja päike lendlevad, kui kaunis on Eestimaa. Puhas südametunnistus on Eestimaal, Eesti lipp seal uhkelt särab, kuul ja päikeseloojangul ka. on ka kuulda laste kära. Melissa Piirisild, Annaliisa Sidorenko Mirel Pallon, Marii Algo, Loviise Kärmas, Mirtel Virolainen Omaloomingulised luuletused emakeele auks
TRIMESTER
Leht 30
KLASSIDE TEGEMISED III j KLASS
klassiõpetaja Jana Adari Elame keerulisel ajal, kus kõik võib muutuda päeva paari jooksul. Kuid ei ole halba ilma heata, hetkeolukord annab meile võimaluse arendada oma ettevõtlikkuspädevust ehk – suutlikkust näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja reageerida paindlikult muutustele võttes sealjuures arukaid riske. Väike ülevaade meie tegemistest koolis ja väljaspool kooli. 21. jaanuaril uudistasime Eesti Rahva Muuseumis muinasjutunäitust "Elas kord". Lisaks osalesime programmis „Kriimsilm, karuott ja reinuvader“, kus võrdlesime jutte loomade tegeliku käitumise ja omadustega ning arutlesime, millest loomamuinasjutud meile tegelikult räägivad. Kohtusime Hullu teadlasega Igal aastal on meie klassi külastanud Hull Teadlane. Sel aastal kohtusime temaga veebi kaudu, mis oli veidi teistsugune, kuid siiski põnev. Ei ole kindel kas saame ka päriselt osaleda teaduskonverentsil "Säästa särtsu!" (või oleme ikka distantsõppel), kuid elektriteemadel saime targemaks küll. Särtsu-, ehk elektriteemast inspireerituna ehitasime MTÜ SPARK Makerlabi väljatöötatud elektroonika komplekti abil pimedateks õhtuteks puitdetailidest kokkupandud LED lambiga laterna. Lisaks proovisime järgi, kuidas on töötada tehnoloogia klassis.
Fotod: Jana Adari
3. veebruaril külastasime Puhja Seltsimaja näitust “Puhja kihelkonna värvid 21. sajandil”. Saime detailse ülevaate Puhja ajaloost ja uurisime erinevaid materjale ning põnevaid mustreid. Osalemine konkurssidel Osalemiseks Tartu Kunstimuuseumi kooliõpilaste kunstikonkursil “Maastik tiigri ja viiuldajaga” tutvusime esmalt Eduard Wiiralti elu ja loominguga. Inspireerituna tema teosest “Lamav tiiger” lõime konkursi jaoks ka oma söejoonistused. Emma Gudrun Reinomägi osales 3. – 4. klasside jutukirjutamise võistlusel, mille tulemused ei ole veel teada.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 31
III j KLASS
klassiõpetaja Jana Adari Koostöö Igal trimestril püüame võimalikult palju koostööd arendavaid projekte läbi viia. On väga tore, et meil õnnestus enne distantsõppele minekut valmis ehitada asula, kus igal rühmal tuli kavandada ja teostada üks asula piirkondadest (tööstus, elamud, puhkeala, ettevõtlus). Asula ootab nüüd klassiruumis meie naasmist. Pildil paistavad ka meie väikesed kurgitaimed, mille kasvatamist alustasime Räpina Aianduskooli projekti “Kurgisõbrad” raames.
Talverõõmud Puhjas Ammu pole olnud niivõrd lumerohket ja toredat talve, mistõttu saime õuevahetundidel möllata lumes, ehitada lumekujusid, uisutada jne. Fotod: Jana Adari
Foto: Maris Karu, Riin Massur
TRIMESTER
Leht 32
III m KLASS
KLASSIDE TEGEMISED
Tarkus esivanemate varasalvest Uurisime vanarahva tarkusi ilma kohta. Meie esivanemad jälgisid loodust, ennustasid ilma ja elasid sellest, mida pakkusid metsad, sood, niidud. Sellest, kui oskuslikult pandi tähele loomade käitumist, tuule suunda, päikese loojumist ja kuufaase, võis tihtipeale sõltuda leivategu või viljasaak. Missuguseid märke märkame looduses meie ja kas nende märkide järgi saame ennustada ilma? Vaatlesime ja arutlesime ilmastikunähtusi ja püüdsime ennustada ilma vanarahvatarkuse järgi. Igal puul on oma nägu Mets on mõne jaoks seenelkäiguks, matkamiseks, sportimiseks või hoopis elamiseks. Kuid kui palju me pöörame tähelepanu igale eraldiseisvale puule, mis metsas kasvab? Seekord me otsisime puutüvedelt erinevaid mustreid ja pildistasime neid. Märkasime suurepäraseid kunstiteoseid puudel. Tutvusime lähemalt ka tänavuse aastapuuga - kadakaga. Saime teada, et kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taimedel. Kevade hakul tolmnevad kollased isaskäbid ning pärast roheka emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tuntud kadakamarjana. Vanaaegsed asjad Veebruaris pöörasime tähelepanu asjadele kui ajaloo mõistmise allikatele. Õpilased rääkisid oma loo esemetest, mille nad olid kaasa võtnud või pildistanud. Lõpuks vormistasime üheskoos väikese näituse. 15. jaanuaril külastasime näitust „ Puhja kihelkonna värvid 21.sajandil“. Tutvusime meie kihelkonna rahvarõivaste, nende erinevate detailide ja variantidega ning mustritega.
Õuesõpe “Ohud talvel “
Kui ees on sirge suusarada, siis väga hea on kehalise kasvatuse tunnis suusatada.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
Leht 33
III m KLASS
klassiõpetaja Maire Sepp Jaanuaris toimus meil videokohtumine Hullu Teadlasega, kes rääkis teadusest, teaduse tegemisest, teaduskonverentsist “Säästa särtsu” ja vastas küsimustele. Kohtumine oli põnev ja pakkus rohket mõtteainet. Lisaks saadeti meile teadusekast, milles olid elektriteemaga seotud tundide abimaterjalid, mis andsid mõtteid, kuidas integreerida projekti “Säästa särtsu” tegevusi igapäevasesse koolitundi ja teha katseid. Talvine matk Käisime talvsel matkal Kavilda metsas. Matkarajal vaatasime, milliseid tegevusjälgi on linnud-loomad tekitanud ning mis sellest kõigest välja lugeda saab. Matk oli põnev ja täis uusi teadmisi.
Taimekasvatusprojekt “Kurgisõbrad 2021” Projekti eesmärgiks on kasvatada, hooldada ja vaadelda hariliku kurgi taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Meie teeme kurgikasvatuse „omal käel“ kaasa. Taimede seemned külvasime mulda 18. veebruaril. Klassi aknalaual kasvatame ka tomati- ja maitsetaimi. Jälgime põnevusega ka Räpina aianduskooli aedniku eriala õpilaste taimekasvatust. Distantsõppele minekuga seoses jätkame taimekasvatust ka kodudes.
Emakeelenädalal valmis meil ilusate sõnade puu. Eesti keele ilusamad sõnad on meie arvates järgmised: armas, kallis, nunnu, ema, emme, kullakallis, ilus, kena, ilu, kodu, pere, Eestimaa, emakeel, rõõm, loodus, imeline, liblikas, memm, mesimumm, aitäh, palun, meie, tarkus, huvitav, naljakas, päike, lauluhääl, pillikeel, helin, öökull, ööbik, lahe, pisike, laul, tuul, pääsuke, kaja, lumi, ingel, heinamaa, sinilill. Fotod: Maire Sepp
Leht 34
IV m KLASS
klassijuhataja Maris Pukk
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
Klassipäev
Otsustasime õpilastega, et soovime korraldada ühe lõbusa peo. Selleks alustasime klassijuhatajatundides rollide jagamisega – kes oli DJ, kes õhtujuht, kes esinejad – ning mõtlesime välja vahvaid tegevusi. Selleks jagasime end gruppideks ning leppisime kokku, et mängud ei ole seotud tehnikaga. Ideid tuli erinevaid - viktoriin, päris ,,Among us’’, lauamängud, liikumismängud jms. Nii saimegi 15. jaanuaril kokku, et kõiki eelnevalt paika pandud plaane ja tegevusi ellu viia. Õpilased olid toonud kaasa maitsvaid suupisteid ning pidu võis alata! Alustasime jõulupakkide jagamisega ning kui kõigil jagamisrõõmust tuju hea, siis oli söömise ning mängude aeg. Ka mina tegin ühe veebipõhise viktoriini õpilaste lemmikrakenduses Kahoot, mille teemadeks oli Elva vald, Puhja, meie kool ja meie klass. Peolõpp saadeti mööda diskoga. Küll oli tore jälgida, kui ettevõtlikud ning loovad on õpilased ning kuidas nad ise meile ühe toreda koosviibimise korraldasid.
Isetekkeline käsitööring
Nagu ma juba eelmise loo lõpus mainisin, siis on äärmiselt tore näha ettevõtlikkust ja pealehakkamist, eriti, kui on tegemist omaalgatusega. Veebruari keskpaigas tuli tüdrukutele väga hea idee – mis oleks, kui teha enda käsitööring? Mõeldud, tehtud! Annabel, Mia Marleen ja Getter leppisid kokku ajad ning koostasid plakati. Minult paluti luba rääkida plaanist klassijuhatajatunnis. Näha, kuidas õpilased jagavad silmad säramas enda põhjalikke plaane ning kuidas teised õhinaga kuulavad ja huvist küsimusi küsivad, on tõesti õpetajatöö parim vaatepilt. Ring on hakanud toimuma regulaarselt ning ka vaheajale ei saadud mindud enne, kui kohtumine toimus.
Igale klassikaaslasele kaart sõbapäevaks
Sõbrapäev on oluline päev selleks, et pidada heade sõnadega meeles enda sõpru, endale kalleid inimesi. Arutasime klassijuhatajatunnis enne sõbrapäeva, milline on üks hea sõber ja iseloomustasime teda, tuletasime ka meelde, et tegelikult on sõbrad olulised igal päeval, mitte ainult sõbrapäeval. Pärast seda jagasime loosiga õpilastele nimed ning kõik said teha vähemalt ühe kaardi ühele klassikaaslasele. Leppisime kokku, et kaardi sees on vähemalt kolm head sõna, mida saab kaaslase kohta öelda. Sõbrapäeval ootaski igat last vähemalt üks ilusate sõnadega kaart klassi postkastis. Elevust oli palju!
Eesti Vabariik 103 Puhja pargis ja koolimajas
Fotod: Maris Karu Riin Massur Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 35
IV a KLASS
klassijuhataja Aili Tamm II trimestri ettevõtmised Detsembri alguses osalesid 4.a klassi õpilased kooli mälumängul 3 võistkonnaga. Detsembris arutasime koos jõuluaegsete ürituste plaani ja korraldasime jõulupakkide loosimise. Jõudsime meisterdada ka eelmisele klassijuhatajale Imbile jõulukaardid ja need koos kingitusega enne jõule õpetajale koju kätte toimetada. Jõulupeo asemel sai tehtud hoopis väike uue aasta alguse pidu, kus jagasime pakke, lugesime luuletusi ja maiustasime kommidega. Aasta algus tõi kaasa uue tunniplaani ja ka mõned uued ained. Õpilased said külastada seltsimajas näitust Puhja kihelkonna rahvarõivastest. Õpilastel oli ka võimalus seltsimajas vaadata eesti filmi ,,Jõulud dzunglis”.
Foto: Maris Karu
Sel aastal oli ikka tõeline talv külma ja lumega. Poisid said ehitada lumekindlusi kooli õuealal. Kooli juurde rajati suur uisuväljak. Paljud meie klassi õpilased tegelesid hea meelega vahetundidel ja peale tunde uisutamisega. Oma väga häid uisutamisoskusi näitas meile kõigile Sabina. Vastlapäeval käisime kogu klassiga vastlaliugu laskmas seltsimaja kõrval lumelinnakus. Liulaskmiseks tuli proovida ja leida õige tehnika. Kõige pikemaid liuge lasknud õpilased said ka väikese auhinna. II trimester möödus kiiresti. Mitmed tehtud plaanid jäid seekord piirangute tõttu ellu viimata. Loodame kevadel rohkem tegutseda.
4a klassi üllatus kooliperele sõbrapäeval
Fotod: Riin Massur
Leht 36
TRIMESTER
V KLASS
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Eva Kõrgmaa 5. klassi seiklused Pidev koroonanumbrite “jojotamine” ei ole läinud mööda ka viiendast klassist. Jah, meil on läinud õnneks ning oleme püsinud terved, kuid viirus on käinud meist väga lähedalt mööda. Mitmed meie lähedased on aeg-ajalt isolatsioonis viibinud. Riigis valitseva olukorra tõttu oleme pidanud korduvalt oma plaane ümber tegema, kuid oleme uhked, et nii mõnigi vahva sündmus on saanud aset leida. Jõulud põgenemistoas Erinevate arutelude käigus leidsime, et kuna jõuluvana enamasti jõuludeks asju ikka toob, siis teeme endale jõulukingituse mõnusa seikluse ja koostegemise näol. Viirus sekkus ka selle tegevuse planeerimisse, kuid õnneks saime siiski jaanuaris ühise jõuluürituse läbi viia. 15. jaanuaril viis sõit viis meid Escape Tartu põgenemistuppa, kus lapsed said tegeleda vanglast põgenemisega, pangarööviga, discolt puldi leidmisega, Dracula õhtusöögiks sattumise vältimisega ja maailma päästmisega asteroidi käest. Saime harjutada ühise koostöö tegemist, arendada kuulamis- ja analüüsioskust ning kindlasti turgutasime oma vaimset tervist rõõmsate Fotod: Eva Kõrgmaa emotsioonide ja adrenaliini toel. Talispordipäev - algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama Tavapärastes oludes oleme harjunud mõttega, et meie suuremad lapsed saavad käia talispordilaagris, kus viibitakse ka öösel ning tutvutakse ja tegeletakse erinevate talispordialadega. Sellel aastal oli teisiti, aga sellest hoolimata, oli meil väga vahva. 26. jaanuaril käisime 5. klassiga Kuutsemäel. Lapsed said valida, kas soovivad õppida lumelaua või mäesuuskadega sõitma. Oli hirme ja rõõme, oli kukkumisi ja õnnestumisi. Kõige keerulisemaks osutus varustuse jalgapanek. Talvevarustuse saapad on väga suured ja kohmakad ning kavalamad taipasid kiirelt, et selleks tuleb jope maha visata ning nii läheb kõik libedamalt. Nii mõnigi märkis, et lihtsalt saabaste jalgapanek oli trenn omaette. Lõpuks said siiski kõik lapsed mäele ning pideva harjutamise käigus nakatus nii mõnigi mäesuusa- või lumelauapisikuga. Parimad pisikud, mida praegusel perioodil soovida! Kokkuvõttes oli meil väga meeleolukas päev ning kindlasti ootame, et saaksime seda korrata.
EV 103 - oleme uhked! Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamise eel oli olukord riigis taaskord halvemaks läinud. Päeva alustasime klassis haridus- ja teadusminister Liina Kersna tervituse kuulamise ning mälumänguga. Pidulikumaks tähistamiseks suundusime me oma pidustustega õue. Meie klassi kolm kodutütart - Anna, Linde ja Irmeli, esindasid meie klassi uhkes pidurüüs. Kuulasime kultuuriminister Tõnis Lukase mõtlemapanevat sõnavõttu ning tundsime, kuidas ühtekuuluvustunne meis kasvas. Fotod: Eva Kõrgmaa, Päivi Märjamaa
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 37
VI KLASS
klassijuhataja Silja Lipping 6.klassi tegemised II trimestril Talvepäev Kuutsemäel Kui eelmisel aastal käisime jaanuaris talvelaagris Piiril, kus pidime mäesuusatamise asemel tegema teisi tegevusi, siis sel aastal oli teistmoodi. Käisime Kuutsemäel õppimas mäesuuskadega sõitmist. Oli väga ilus talvepäev, parajate külmakraadidega ja rohke lumega. Kõigile väga meeldis, kuid algus oli paljudel raske ja ka pisaraid oli. Kuid uskumatu, kui julged ja asjalikud olid õpilased, kes esimest korda said mäesuusad alla. Ja nii mõnigi lubas hakata ka edaspidi mäel käima. Kes valas pisaraid, ei tahtnud päeva lõpus veel mäelt lahkudagi. Väga hästi innustasid õpilasi ka kehalise kasvatuse õpetajad. Klassi õpilaste seas oli ka neid , kellele mäesuusatamine oli juba tuttav tegevus , ja need said üsna ruttu minna ka suurele mäele ja nautida sõitu täiel rinnal.
Foto: Madis Paju
6.klassi oma Sõnaus 2020. aasta oli Eestis kuulutatud digikultuuri aastaks ja kuulutati välja uute digisõnade konkurss. Otsustasime ka oma klassis läbi viia mini-Sõnause, kuhu lisasime ka muid sõnu, mis meil iga päev käibel. Sellest polnud midagi, et mõned sõnad poleks vormiliselt läbinud konkursi reegleid, kuid õpilased olid väga loovad. Pärast tutvusime ka sõnadega, mis võitsid tegelikult. Töötati rühmades ja tulemused olid järgnevad: tuleval aastal - järgaastal, tulem, uuelal lõunauinak - lõunapaus, silmapuhkus, lõunak, uinak, luinak, kiirpuhkus, 12uinak, lõunakas, tuinak striimima - laivima,live,striim emotikon - emoji, emotsioon elektritõukeratas - elektrikas, etõuks, elektri tõuks, tõukekas, nkuuter nutiseadme näppimise kindad - nutikindad, moblakinnud, näppikindad chatroom - rääkimisruum, chat hashtag - rellid, hasag, hash, tag, haagike netis tigedaid kommantaare kirjutav inimene - pahatar, heiter, hater distantsõpe - netikas, koduõpe, dõpe, paremkool, kodukool, eõpe pikk vahetund koolis - söögikas, vahekas, pikk vahetund, pikktund, kiirekell, heavahetund, puhkamistund juhtmevabad kõrvaklapid - kõrvakad, kõrvanupud, siniklappid, airportsid veebiülesanne - veebikas, veebiül, veebül, veeblikas, vül digiülesanne - dül, digikas, digiül, digül, düls veebitund - v-tund, veebi-t, veebikas arvutimängud - nutimängud, e-mängud, PC games, nelu, PC tablet Viktoriin EV 103- Tunne Eesti linnu Eesti Vabariigi aastapäeva puhul toimus klassis viimasel koolipäeval 19.02. viktoriin (peale ülekoolilise viktoriini). Fotode järgi oli vaja ära arvata , mis linnaga on tegu. Kõige rohkem valmistas raskusi Jõgeva, Valga, Türi, Paide ja Sillamäe äratundmine. Teiste linnade tundmine ei valmistanud raskusi. Võit läks jagamisele kahe võistkonna vahel: I võistkond: Laura,Lidia Kristina, Karoli, Simoona ja Mia II võistkond: Jass, Markus, Keiro ja Andris
Leht 38
VII KLASS
TRIMESTER
KLASSIDE TEGEMISED
klassijuhataja Riin Saadjärv Uued väljakutsed ja võimalused 2. trimester oli tulenevalt erilise aasta jätkumisest erinevate väljasõitude ning õppekäikude poolest kesine, kuid jättis seda rohkem aega keskenduda õppetööle ning endast targa õppija kujundamisele. Klassijuhatajatundides jätkasime arutelusid teemal, kuidas teha nii, et iga koolis veedetud minut kannaks tähendust ning igast ainetunnist oleks võimalik saavutada maksimaalne tulemus iga õppija enda jaoks. Tuli välja, et enese tegevuse juhtimine kasvõi Stuudiumist vajaliku info leidmise, päeva eesmärkide sõnastamise ja aja planeerimise mõttes võib nii mõnelegi parajaks väljakutseks osutuda. Eriti keeruline on veel oskus mõne probleemi puhul ise aineõpetaja poole pöörduda ning võimalikke lahendusi välja pakkuda. Samas on oluline meeles pidada, et kool õppimise kohaks ongi ning kõik nimetatud väljakutsed on piisava tahtmise ning ettevõtmise puhul ületatavad. Uus distantsõpe pakub igaühele meist suurepärast võimalust harjutada ennasjuhtivaks õppijaks olemist. Lõpuks on nüüd vaid õppija enda otsustada, kuidas mõjutada igal päeval oma tuleviku kujunemist: kas panustada maksimaalselt igas tunnis, leida igas õpiülesandes võimalust saada milleski targemaks ja osavamaks või proovida veebikaamera varjus hoopis arvutimängudega tegeleda? Igal juhul on tänasel päeval rohkem kui kunagi varem õppimise edukus iga õppija enda kätes. Napilt eneseisolatsioonide ja kaugõppe vahel oli siiski võimalus ka taaskord nautida mäesuusatamise võlusid. Kuutsemägi tervitas tänavusele talvele kohase ilmaga ning kiiret libisemist lubavate lumeoludega. Tore oli märgata, kuidas kaaslaste toel ja julgustamisel said mäest alla liuglemises osavamaks ka need, kes hommikul veel oma oskustes ja valmisolekus mäesuusatamist proovida kahtlesid. Juba kogenumad meie seast katsetasid aga hulljulget sööstlaskumise stiili ning minihüppeid. Kokkuvõtvalt sai taaskord kinnitust põhimõte: anna endale võimalus katsetada, pane ennast õppimise eesmärgil ebamugavasse olukorda ning sul on võimalus avasta endas võimeid, mille olemasolust ehk varem aimugi ei olnud.
Fotod: Riin Massur
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
KLASSIDE TEGEMISED
Leht 39
VIII KLASS
klassijuhataja Ruth Luts II trimester 8. klassis Jõulumeeleoluks lumehelbed Detsember ei toonud veel Eestimaale valget maad ega ammugi õiget talve. Jõulumeeleolu loomiseks tuli ise midagi ette võtta ja selleks korraldasime klassis lumehelveste valmistamise konkursi. Tarvis läks valget paberit, kääre, fantaasiat ja head pealehakkamist. Valmisid omanäolised helbed, sest igaühe käteosavus ja lõiketehnika olid erinevad. Igal juhul andis õpilaste loomingulisus suurepärase tulemuse. Kiirematel valmis töid ka mitu, mis andis võimaluse konkursile välja valida oma töödest parim. Tööd paigutati muusikaklassi seinale ja nummerdati. Hindaja sai välja valida kolm esimest kohta. Punktiarvestuses andis 1. koht 3 punkti, 2. koht 2 punkti ja 3. koht 1 punkti. Lumehelbeid hindas 71 õpilast ja õpetajat. Hindajate vaieldamatuks lemmikuks osutus Aneti lõigatud lumehelves, mis kogus 105 punkti. 2. kohale jäi Keitlini töö 55 punktiga ja 3. kohale 54 punktiga Mia lumehelves. Tore oli see, et kõik tööd kogusid punkte, kellegi töö ei jäänud tähelepanuta. Hindajatel oli tihti keeruline välja valida ainult kolm tööd, sest kõik lumehelbed tundusid ilusad ja omanäolised. Võitjad said preemiaks maiustusi, rõõmsat elevust jagus aga kõigile. Kaunid lumehelbed kaunistasid muusikaklassi ka pärast jõuluaega, siis kui Eestimaale saabus tõeline talv. Suusapäev Kütiorus Ka sellel talvel oli õpilastel võimalus rõõmu tunda talispordist. Seekord tuli selleks sõita Võrumaale Kütiorgu, kus selleks sobivad mäenõlvad mäesuusatamiseks ja lumelauasõiduks olemas. Sulailm oli teinud aga mäed väga libedaks ja alguses hirmutas see nii mõndagi suusatajat. Ka ei olnud kõik mäesuuska enne proovinud ja õige tehnika saavutamine võttis aega. Siiski olid õpilased väga tublid ja õppisid kiiresti. Tore oli jälgida, kuidas nad oma osavuse üle rõõmu tundsid ja ka oma kaaslasi tunnustasid ning julgustasid. Kogemustega sõitjad ootasid pikisilmi, et avataks ka kõrgem mägi, mis oli parasjagu hoolduses. Õnneks avanes selleks võimalus enne ärasõitu, nii et julgemad said proovida ja nautida ka kiiremat laskumist. Tore ja muljeterohke suusapäev!
Fotod: Ruth Luts
Eesti Vabariik 103 Viimane päev enne vaheajale minekut oli koolis pühendatud EV 103 aastapäeva tähistamisele. Päev algas haridusministri tervitusega. Järgnes raadiosaade, kus teatati tunnustuse saajad õpilaste ja õpetajate hulgas. Rõõmusõnum tuli ka meie klassi, sest üks tunnustuse saajatest oli meie Ragnar, keda tunnustati initsiatiivikuse eest. Ragnar on tunnustuse kuhjaga välja teeninud, sest ta on aktiivne koolielus osaleja, tal on häid ideid ürituste korraldamiseks, teda huvitab koolis toimuv ja ta on ise alati valmis kaasa lööma ning kõiges abistama. Mälumäng Eesti Vabariigist toimus veebi teel. Meie klassis moodustus viis võistkonda. Võitjateks tulid Ragnar ja Hando Egon 29, 5 punktiga, järgnesid Keitlin, Saara- Lee ja Mia 26 punktiga. Selle aasta aktus toimus vabas õhus Vabadussõja ausamba juures, kus kooslaulmisele tuli EV hümn ja pidupäevakõnega esines Tõnis Lukas. Enne pidulikku lõunat saime veel kokku klassijuhataja tunnis, kus vahetasime muljeid toredast päevast ja soovisime kõigile head vaheaega. Õpetaja Riin Saadjärve koostatud Kuldvillak Eestist oli veel mõnusaks meelelahutuseks enne lõunasööki. Samuti laulsime koos veel terve hulga isamaalisi laule, mis kõlasid tõeliselt hästi. Oli meeleolukas päev kogu klassiga.
Leht 40
TRIMESTER
EDUKAD ÕPITEEL II TRIMESTER I KLASS Andres Aan, Emma Koks, Lauren Leemets, Kerttu Külter, Liisa Norman, Mattias Parts, Kert Päevloo, Heidi Reinhold. II E KLASS Hanna Siffer, Roman Zalivaikin II L KLASS Marii Algo, Loviise Kärmas, Karel Reinhold, Mirel Pallon, Christer Piho, Melissa Piirisild, Uko Raudne, Mirtel Virolainen, Andero Marcus Tamm. III j KLASS Nikita Gretšin, Saskia Heinaru, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Emma Gudrun Reinomägi. III m KLASS Märt Aan, Mariia Külter, Brigita Kütt, Ekke Mihkel Mets, Hanka Part. IV a KLASS Revo Raimo Ebral, Sabina Karineva.
IV m KLASS Linda Leemet, Raiko Tammi. Johannes Finstad, Ann Muutra, Johan Lääne, Ats Paavel, Mia Lota Parts, Rait Põldre, Getter Raudjalg, Hugo Oskar Reinomägi, Thalia Rätsepp, Rikko Rõõm, Annbel Marie Tamm. V KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg. Anete-Liis Kingsepp, Ketlin Kumari, Irmeli Rokka, Saskia Rokka. VI KLASS Marit Kütt, Mario Kütt, Laura Neeme, Andris Tammi. VII KLASS Herta Heinaru, Kärola Jõgi, Radek Kobzar, Keneli Pallon, Laura Pallon, Alesja Turovskaja, Margareth Veiler. Anete Vozijan. VIII KLASS Anet Arrak, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Elis Vozijan. IX KLASS Lisett Laurson, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks.
PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 11
II TRIMESTER PILDIS
Fotod: Ene Põldaru, Riin Massur, Eva Kõrgmaa
Leht 41
Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.
ANNAME TEADA
Infokirja paneb kokku õppejuht Riin Massur järgmine infokiri ilmub juunis 2021 /esimene infokiri ilmus 1.12.2017/