TRIMESTER NR 15

NUMBER MÄRTS – JUUNI 2022

Leht 2

TRIMESTER

Sünnipäevanädal 335 + 5

õppejuht Riin Massur

Puhja hariduselu saab 2022. aastal tähistada 335. aastapäeva. Nimetatud sündmusega langeb sellel aastal kokku ka põhikoolina tegutsemise esimene viisaastak. Ja kuna kooliperel on ühiseid koosolemise hetki on olnud viimastel aastatel üsna vähe, siis otsustasimegi 18.- 22. aprillil toimunud ürituste fookuse suunata Puhja Kooli viiele aastale ja oma tänasele kooliperele. Pidustustenädal oli kantud meie kooli arengukava sõnumist “Jutustan oma loo”. Puhja kooli lugu räägib loo õnnelikest õppijatest ja paindlikust õpiteest. Oleme oma kooli lugusid avanud ja jaganud konverentsidel ja seminaridel üle kogu Eesti. Neist kirjutanud ka kooli infokirja, aastaraamatu ning aastapäeva auks ilmunud kogumiku veergudel. Puhja Kooli sünnipäevanädalal sai koolipere igal päeval osa temaatilisest loost:  esmaspäeval Puhja hariduselu loost, mida vedas eest Riin Saadjärv ja täiendasid visuaaliga Ene Põldaru ja Aliis Siniroht;  teisipäeval jutustasid kooli sümboolikast lugusid Päivi Märjamaa, Maria Toom ja Thea Ilusmets. I korrusel oli kogu nädala avatud sümboolika näitus.

 kolmapäeval jutustasid oma loo Puhja kooli 17 vilistlast, kes viisid 1.-9. klassi õpilastele hommikust lõunapausini läbi külalistunde;

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 3

 neljapäevasel kontsertaktusel tulid ettekandmisele tänaste õppijate lood, laulud ja tantsud; pidupäevarõõmu täiendasid sünnipäevatort ja klasside kingitud raamatud, külalised Räpinast ja õhtune noortepidu;

 reedel oli koolis liikumispäev, mille raames said õpilased seigelda mööda Puhja kandi lugusid märkivaid kohti ja radu ning nuputada 8. klassi loovtöö ja liikumistiimi Särts ettevalmistatud ülesandeid. Sündmuste- ja emotsiooniderohkele nädalale pani punkti pidulik galaõhtu kooli fuajees, kuhu olid kutsutud Puhja kooli praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Liigutava kontserdiga tegi külalistele pai Karijärve Keelpilliorkester. Sünnipäevanädalasse jagus rohkelt õnnehetki. On, mida meenutada!

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp

TRIMESTER

Leht 4

SAAME TUTTAVAKS KERSTI AADUSOO

ajaloo ja pärimuskultuuri õpetaja näiteringi juhendaja ametühingu usaldusisik töötab Puhja koolis 1983. aastast

Olen sündinud Tartus pere esimese lapsena. Mul on suurepärased, armastavad, hoolitsevad, mõistvad ja toetavad vanemad ning imetore õde. Vanemad olid eeskujuks nii töökuse, kohuse- ja vastutustunde, põhjalikkuse, empaatiavõime kui ka muusikalembuse ning kunstiandega. Meie peres on alati väärtustatud haridust ja kultuuri. Kodus olid au sees raamatud ja seetõttu armastasin juba lapsepõlves palju lugeda. Ema initsiatiivil käisime kogu perega sageli teatris, kontsertidel ja muuseumides. Ema rõhutas pidevalt kõrghariduse ja laia silmaringi omandamise olulisust. Samas andis ta eeskuju, kuidas maitsekalt riietuda ning oma välimuse eest hoolt kanda. Ajaloohuvi olen pärinud isalt. Juba varajases lapsepõlves uurisin koos isaga gloobust ning ajaloo- ja kunstiraamatuid. Hiljem kuulasin huviga tema lapsepõlvemeenutusi II maailmasõja aegsest Saksa ja Nõukogude okupatsioonist. Soov saada õpetajaks tekkis kohe, kui läksin 1. klassi. Mängisin vahetpidamata kooli. Polnud siis ime, et vanaema arvates olin õpetajaks sündinud. Kui koolis algasid ajalootunnid, mõistsin, et tahan saada just ajalooõpetajaks. Mul oli Tartu 7. Keskkoolis väga hea ajalooõpetaja, kes paelus mind huvitavalt jutustades. Tema eeskuju oli innustav. Koolilapsena õppisin ka pisut klaverimängu. Keskkoolis jätkasin õpinguid ajaloo eriklassis, kuhu juba siis tuli sooritada sisseastumiskatsed. Teatud tunde käis meile andmas Tartu Ülikooli õppejõud dotsent Hillar Palamets, kes võlus õpilasi emotsionaalse ja väljendusrikka materjali esituse, aktuaalsete teemade käsitlemise ning kalligraafilise käekirjaga. Pärast keskkooli lõpetamist jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo- osakonnas, mille lõpetasin 1983. aastal ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kvalifikatsiooniga. Alma Materi aastate vaimsus, kokkupuude erudeeritud õppejõudude ja isamaaliselt meelestatud kursusekaaslastega lõi olulise akadeemilise baasi tulevaseks eluks ja tööks. Nautisin ka esmaspäevaseid meditsiiniloenguid ja praktikume, mida tolle ajastu üliõpilased pidid kohustuslikus korras läbima, et sõja olukorras osata anda esmatasandi arstiabi. Kui mul ei oleks olnud kindlat soovi saada õpetajaks, oleksin ilmselt õppinud arstiks. Kõrgkooli aastad muutis eriliseks osalemine Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris, kus laulsin kokku 10 aastat. Tänu naiskoorile sain käia kontsertreisidel Soomes, Ungaris ja Saksa Liitvabariigis, mis nõukogude võimu aegsetes piiratud oludes oli erakordne võimalus. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1983. aasta kevadel suunati mind tööle Puhja Keskkooli ajalooõpetajaks. Koolis töötas palju väärikaid õpetajaid, kes tundsid ja õpetasid oma ainet hästi ning olid eeskujuks. Noori õpetajaid oli vähe. Kollektiiv oli ühtne, kõik said omavahel hästi läbi, valitses sõbralik ja lugupidav õhkkond. Kooli üritustel esinesime õpetajatega meeleolukate show-programmidega, mille ettevalmistamine pakkus toredat vaheldust.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 5

SAAME TUTTAVAKS Juba esimesel tööaastal sain ka klassijuhatajaks. Selles ametis pean suurimaks eeskujuks oma põhikooli klassijuhatajat, kes oli ühtlasi eesti keele õpetaja. Tegemist oli väärika daamiga, kes pööras suurt tähelepanu noorte käitumiskultuuri kujundamisele. Kirjutasin temast kunagi isegi kirjandi. Mul endal on Puhjas töötamise vältel olnud viis toredat lendu: Puhja Keskkooli XXIX (1988. a) lend, Puhja Gümnaasiumi I (1997. a), XI (2007. a) ja XVI (2012. a) lend ning Puhja Kooli II lend (2019. a). Kõigist neist on jäänud soe ja helge tunne südamesse. Eredalt on meeles, kuidas oma esimese lennuga saime lõpupilti teha sinimustvalge lipuga. Laulva revolutsiooni aastad olid üldse erilised. Mäletan, kuidas võisin esimest korda õpilastele rääkida Eesti Vabariigi sünnist ja Vabadussõjast. Osalesin Balti ketis. Nutsin liigutuspisaraid, kui Gaudeamusel laulsime sinimustvalgete lippude lehvides “Põhjamaad” ja staadionile moodustus rahvatantsijatest meie rahvuslipp. Aastate vältel olen õpetanud 5.-12. klassile ajalugu ja mõned aastad gümnaasiumile filosoofiat. Viimasel kümnendil lisandus kooli õppekavasse pärimuskultuur, mida õpetan praegu 4.-5. klassile. Kuna praeguses koolis on üha rohkem neid õpilasi, kes vajavad individuaalset õpet, olen väikeklassides õpetanud ajalugu, eesti keelt ja kirjandust. Aegade jooksul on mul olnud õnn õpetada paljusid toredaid noori, kellega koos sai läbi viidud jõuluballe, kevadballi, ekskursioone Eestisse ja välismaalegi. Rõõmu on pakkunud õpilased, kes esindasid kooli väärikalt nii üleriigilistel ajaloo-olümpiaadidel kui Tartu maakonna 5. klasside ajaloo viktoriinidel. Palju olen juhendanud uurimis- ja loovtöid põhikoolis ning gümnaasiumis. Noortega töötamine pakub pidevalt uusi väljakutseid, on loominguline ja mitmekülgne. Tänu internetile on koolitöö palju muutunud. Kes oleks osanud arvata, et annan kunagi veebitunde, teen arvutis esitlusi või kannan hindeid eKooli ja Stuudiumisse. Viimased 4 aastat olen õpetanud ajalugu ka Konguta Kooli 5. ja 6. klassi õpilastele. Kongutas on väike, kuid armas ja lapsesõbralik kool ning seal töötamine on toredaks vahelduseks. Minu süda on aga alati kuulunud Puhja koolile. Lisaks ajaloo õpetamisele olen oma töös oluliseks pidanud üldinimlike väärtuste (töökuse, kohuse- ja vastutustunde, aususe, hoolivuse, sõbralikkuse, sallivuse, empaatiavõime, kaasinimestest lugupidamise) kujundamist, huvi tekitamist poliitilises elus toimuva vastu, ettevalmistust elus toimetulekuks, edendanud õpilastes isamaa-armastust, austust esivanemate, emakeele, hariduse ja kultuuri vastu. Viimastel aastatel on üha tähtsamale kohale tõusnud iseseisva töö ja funktsionaalse lugemisoskuse, meeskonnatöö, analüüsivõime ning kriitilise mõtlemise kujundamine. Tahan ka, et lapsed tunneksid kaarti. Pärimuskultuuri tundides tutvustan õpilastele Puhja ja kohaliku hariduselu ajalugu ning korraldan neile õppekäike kodukohas. Legende siinsetest paikadest õnnestus tutvustada ka ETV Maahommiku saates. Üsna pea pärast Puhja tööletulekut sain ametiühingu liinis ülesandeks pidada kolleegidele juubelikõnesid. See on olnud väga ajamahukas, ent ka huvitav lisakohustus, mida olen siiani täitnud kooli ametiühingu usaldusisikuna. Tänu sellele olen lugenud läbi palju luulekogusid, saanud kõnede koostamise ja esitamise praktilisi kogemusi, mistõttu julgesin vastu võtta tööpakkumise Tartu Maavalitsuse, praeguse Tartu Linnavalitsuse perekonnaseisuametisse abielude sõlmimise peaspetsialisti ametikohale. Rohkem, kui 15 aasta jooksul olen registreerinud paljude endiste õpilaste ja ka osade kolleegide abielusid. See on töö, mis pakub alati siirast rõõmu. Algusest peale olen osalenud Puhja kultuurielus. Kümme aastat tantsisin kohalikus naisrahvatantsurühmas Rukkilill. Olin Puhja Seltsimaja sügisballi ning esimese Puhja Gümnaasiumi jõuluballi perenaine. Olen laulnud Puhja naisansamblis, segakooris ja naiskooris Läte. Eriti huvitavaid väljakutseid pakkus osalemine seltsimaja ja kooli näiteringides. Tänu lavakogemusele olen viimastel aastatel juhendanud ise õpilaste näiteringi ja kirjutanud ka ühe näidendi (“Kordumatu kooliaasta”). Töö eest Puhja koolis olen pälvinud mitmeid tunnustusi. Nendest olulisemad on kindlasti Tartu maakonna Aasta õpetaja tiitel 2006. aastal ja Puhja valla Aasta Inimene 2017. aastal. Minu raamaturiiulis on tähtsal kohal Puhja kooli tunnustusavaldused - õppetöö eest saadud 20 tänuöökulli ja huvitegevuse eest saadud kaks au-tõru. Neid vaadates saan aru, et seljataha on jäänud tõesti edukad, sisukad ja toimekad aastakümned. Fotod: erakogu

TRIMESTER

Leht 6

SAAME TUTTAVAKS SILJA LIPPING

vene keele õpetaja 7. klassi klassijuhataja töötab Puhja koolis 1981. aastast

Olen sündinud Tartumaal, Tammistus. See on üsna väike koht ja praegu taastab see küla vaikselt oma tähtsust, õnneks. Juba ammu ei ole seal kooli ega poodi, aga inimesed on. Seal on minu vanematekodu ja ma veedan kõik oma tööst vaba aja just seal. Minu vanemad olid mõlemad õpetajad kohalikus Tammistu 8-klassilises koolis ja seda just siis, kui seal õppis veel 70-80 õpilast. Ema oli muusikaõpetaja ja isa oli geograafia õpetaja. Minu lapsepõlv mööduski põhiliselt koolis, ekskursioonidel, matkadel ja kooli erinevatel üritustel. 1965. aastal astusin esimesse klassi ja lõpetasin põhikooli 1973.aastal. See aeg oli imeline, sest see väike kool andis meile hea hariduse ja valmistas meid igati ette tulevaseks eluks. Tegime sporti, toimusid viktoriinid, võistlused ja toredad üritused, kontserdid, pioneerilaagrid Saare järve ääres. Kuidagi palju aega oli tookord tegeleda erinevate asjadega. Ka minu lapsepõlvemängud olid seotud kooliga ja oli igati loogiline, et minust sai õpetaja. Aga miks just vene keele õpetaja? Kui õppisin 8. klassis, tookord siis põhikooli viimases klassis, anti koolile üks tuusik üleliidulisse pioneerilaagrisse “Artek”, mis asus Krimmis Musta mere ääres. Ja 1972. aasta septembris olin just mina see, kes sinna saadeti. Olin siis kooli pioneerimaleva nõukogu esimees. Suhtluskeeleks oli “Artekis” loomulikult vene keel. Sain seal tuttavaks ja sõpradeks paljude õpilastega erinevatest liiduvabariikidest ja hiljem olin pikalt nendega kirjavahetuses ja sain praktiseerida vene keelt. Tõlkisin kõik kirjad sõnastiku abiga vene keelde või siis vastupidi. See kogemus ja teadmised, mida kirjavahetusest sain, andsid mulle julguse ja ka soovi kandideerida Tartusse keskkooli. Pärast 8. klassi lõpetamist oli seega igati loomulik, et läksin Tartu 10. Keskkooli vene keele eriklassi õppima. Arvukad vene keele tunnid valmistasid mind ette selleks, et saaksin edasi õppima minna Tartu Riiklikku Ülikooli vene filoloogia erialale. Pärast ülikooli lõpetamist suunati mind Puhja Keskkooli vene keele õpetajaks ja siin olen töötanud juba 40 aastat. Selle aja jooksul on koolil olnud kolm nime. Tulin Puhja Keskkooli, siis õpetasin Puhja Gümnaasiumis ja lõpuks nüüd Puhja Koolis. Siin koolis on käinud ka kõik minu 4 tütart ja saanud hea hariduse. Neil on siit koolist vaid head mälestused.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 7

SAAME TUTTAVAKS Õpetaja töö kõrvalt olen olnud kogu aeg ka klassijuhataja. Minu esimene lend, Puhja Keskkooli XXXVII lend, lõpetas 1996 aastal. Teine lend, juba Puhja Gümnaasiumi VIII lend, lõpetas 2004 aastal. Kõik ülejäänud olid põhikooli lennud 2009, 2016 ja 2018 aastal. Viimane neist oli aga juba Puhja Kooli I lend. Nii tore ja südantsoojendav on nendega kokku saada ja meenutada möödunud aegu. Klassijuhataja töö on raske, kuid pakub õpetajale palju väljakutseid ja põnevust. Ka praegu olen ma klassijuhataja 7.klassile.

Kui Eesti Vabariik taasiseseisvus, arvati, et vene keelt enam keegi õppida ei soovi (õnneks seda ei juhtunud) ja nii saadeti vene keele õpetajad ümberõppele. Ma tegin läbi saksa keele lisakursuse Tartu Ülikooli juures. Seejärel õpetasin vene keele õpetamise kõrval ka 3 aastat saksa keelt gümnaasiumis Ckeelena. Olen õpetanud ka eesti keeles - vabaainet gümnaasiumis-Vene kultuurilugu. Õpetasin vaid ühe aasta, kuid ettevalmistus nendeks tundideks sundis mind lugema tohutus koguses materjali ja seda süstematiseerima ja õpilastele edasi andma. Oli väga väga huvitav ja arendav. Kuid kool ja töö pole ainus minu elus. Tähtsal kohal on kahtlemata olnud muusika. Olen laulnud erinevates ansamblites, koorides ja mänginud ka kitarri ja mandoliini ja laulnud bändides. Mitmeid aastaid esinesime Tammistu Kultuurimaja bändiga paljudes teistes kultuurimajades üle Eesti. Ülikooli ajal laulsin Tartu Ülikooli naiskooris, mis oli omamoodi elamus. Osalesin sel ajal ka ülikooli naiskoori lauljana Vanemuise teatri etenduses - V.Tormise “Naistelaulud”. See on esimene ja viimane kord kutselise teatri laval esineda. Mul tohutult vedas, et olin just koorist valitute seas. Mõned aastad laulsin ka solistina Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria teaduskonna bändis. Praegu laulan Puhja Seltsimaja naiskooris Läte. Ja ega tantski pole minust mööda läinud, tantsisin pikka aega ka Puhja Seltsimaja naisrahvatantsurühmas “Rukkilill”. Mul on väga hea meel, et olen valinud õpetaja ameti. Olen saanud end igati sellel erialal tööalaselt teostada. Ja missugused kolleegid on mul olnud läbi aastate…. ja missuguseid õpilasi… Fotod: erakogu

TRIMESTER

Leht 8

SAAME TUTTAVAKS MERLE LINT

matemaatikaõpetaja Nutispordi huviringi õpetaja töötab Puhja koolis 2005. aastast

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

M A T A

Leht 9

Matemaatika meeldis mulle juba õpilasena ja meeldib ka õpetajana. Ausust pean väga oluliseks. Taibukad, töökad, teotahtlised ja teistega arvestavad õpilased ja mõnusad kolleegid teevad rõõmu. Akordionistide ansamblis Parvepoisid - Varapiigad mängisin basskitarri. Esinemisi oli Võrust Tallinnani, Hiiumaast Jõhvini. Esinema jõudsime ka Taani ja Lätimaale. Seda aega aitab

meenutada meie helikassett "Valsid, polkad".

Õ

Õpetajaks õppisin Tallinna Ed.Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis (praegune Tallinna Ülikool).

P

Puhja Keskkoolis õppisin 11 aastat, Puhja Gümnaasiumis ja Puhja Koolis õpetan 17+? aastat. On olnud rõõm olla kolleegiks mitmele enda õpetajale.

S

Sõpru ja sõbrannasid pole palju. Loodan, et vaenlasi on veel vähem.

M

Matkarajad koos toredate õpilastega on viinud paljudesse kaunitesse Eestimaa paikadesse, aga ka Karpaatidesse, Krimmi, Koola poolsaarele ja Kõsõlkumi kõrbesse. Koos sõpradega on olnud meeldejäävamad matkad Kuriilidele, Dolomiitidesse ja Norra mägedesse.

E

Elu parimad aastad möödusid Varal, kus töötasin 22 aastat kehalise kasvatuse ja matemaatika õpetajana, juhendasin mitmeid spordiringe ja matkaringi, olin klassijuhataja viiele eriilmelisele klassile. Koos toredate naabrite ja huvitavate ettevõtmistega möödusid aastad kiiresti.

R

Reisile minna ja reisil olla on tore, aga veel parem on koju tagasi tulla. Kunagi unistasin teisele mandrile reisimisest. Aafrikas on käidud, Austraaliasse tahaks ka.

L E

Lemmikloomaks on olnud koerad Muki, Kämbu ja Junts, kassid Kurri, Kiti ja Miki.

L

Loodust naudin nii kodus kui kaugemal. Eriti meeldivad saared: Island, Madeira, Tenerife,

Ema on kõige olulisem inimene minu elus.

loomulikult ka Kihnu.

I

Indiacamänguga alustasin Vara võistkonnas kohe pärast selle toreda spordiala Eestisse jõudmist. Osalesime Eesti meistrivõistlustel, käisime turniiril Saksamaal. Eesti klubide ühisvõistkonna koosseisus õnnestus mängida ka Jaapanis.

N

Nutispordis on minu õpilased võitnud kuus Eesti meistritiitlit ja võistkondlikult Eesti karika võistlused, arvukalt medaleid Tartumaa meistrivõistlustelt. Minu parim tulemus on Eesti MV pronks ja Tartumaa täiskasvanute võistkonnas kolm Eesti karikavõistluste võitu.

T

Tartu Maratonil olen suusatanud alates 1982 aastast, tänaseks juba 30 korda. Tartu Rattaralli finišijoone olen ületanud 27 (2 viimast virtuaalselt) korda. Tartu Ratta- ja Maastikumaratoni rajad pole mulle samuti võõrad.

TRIMESTER

Leht 10

SAAME TUTTAVAKS RIIN MASSUR

õppejuht inglise keele õpetaja töötab Puhja koolis 1998. aastast

Puhja on minu kodupaigaks teisest eluaastast kui töö mu vanemad siia tõi. Ema asus värskelt avatud lasteaeda muusikaõpetajaks ja isa sovhoosi peainseneriks. Olen siin üles kasvanud, lasteaias ja koolis käinud. Minu unistuseks oli saada lauljaks või õpetajaks, mida ka oma lapsepõlves mängitud mängudest eredalt mäletan. Puhja Keskkooli 1. klassi astusin 1984. aastal. Sammusin 11 aastat kooliteed, mille koos venna ja emaga üle kooli staadioni sügavalt sisse tallasime. Minu klassijuhatajad Valve Kade, Milvi Haavandi ja Lehte Vihand olid Puhja kooli legendaarsed ja pikaaegsed õpetajad, kellele mõeldes meenuvad vahvad seigad siiani. Olin usin ja aktiivne õppija, võtsin osa kõigist koolis toimuvatest üritustest. Tantsisin rahva- ja võistlustantsu, laulsin kooris ja solistina, olin innukas ürituste organiseerija. Puhja Keskkooli XXXVI lennu lõpetajana proovisin õppima hakata sotsiaalteadusi ja majandust, kuid elul olid omad plaanid. Nii juhtuski, et 1995. aasta augustiks oli ainus meeltmööda õppimisvõimalus kodust kaugel Kehtnas, kust kolm aastat hiljem naasesin kodukohta käsitöö ja kodunduse õpetaja kutsega ning rahvatantsurühmast armsaks saanud tantsupartneri Ristoga. Rahvatants on hobi, mis pakub meile ühist aega ja rõõme tänaseni. 1998. aasta suvel sain tööpakkumise direktorilt Heiki Rokkalt, kelle juhtimisel oli vahepeal Puhja Keskkoolist saanud Puhja Gümnaasium. Algajal ja särasilmsel käsitööõpetajal oli rohkelt rõõme - koostöö õpilastega sujus kenasti, sain sisustada erinevaid klassiruume ja katsetada põnevaid tehnikaid, rahvusvaheline koostööprojekt avardas silmaringi, kevadnäituste korraldamine ja õpilasvõistlustel osalemine andsid kasulikke kogemusi. Üsna ootamatult lisandusid kolmandal tööaastal tunniplaani esimesed inglise keele tunnid. Õpetajatööga paralleelselt asusin õppima kasvatusteadusi Tartu Ülikoolis. Kaugõppes õppimine töö kõrvalt kestis üsna pikalt, sest soovisin omandada ka inglise keele õpetaja lisaeriala.

Oma osa mängis 2003. aastal ka poja Robini sündimine. Tasapisi jõudsin äratundmisele, et inglise keele õpetamine köidab mind järjest enam. Panustasin enesearengusse kogu oma vaba aja ja vahel ka unetunnid. Viimased käsitöö ja kodunduse tunnid andsin 2010. aastal, mil sündis minu tütar Rosann. Fotod: erakogu

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 11

Inglise keele õpetajana pakkus põnevust uute õpetamisviiside katsetamine ja rakendamine, ka digimaailma avastamine. Rõõmuhetki tõid õpilastega maakondlikel võistlustel osalemine, vastukaaluks olid pingelised tasemetööd ja lõpueksamid. Õpetajaameti tipphetked kulmineerusid 2015. aastal, kui minu esimesed õpilased riigieksamil säravaid tulemusi saavutasid ning Tartumaa aasta õpetaja tunnustus mulle osaks sai. Klassijuhatajana olen Puhja Gümnaasiumist teele saatnud kaks lendu – XVII lend 2013. aastal ja XX lend 2016. aastal. Klassijuhatajatöö võimaldab olla kooliga tihedamas seoses, kogeda palju üllatavaid ja meeldejäävaid hetki, aga on samas ka vastutusrikas ja ootamatusi täis. Minu kahe lennu õpilased olid üllatavalt sarnased - haridust väärtustavad, isepäised, enesekindlad ja suurte ambitsioonidega eredad isiksused. Neile mõeldes olen südamest tänulik, sest inimesena sain selles rollis paljude õpetlike kogemuste ja emotsionaalsete hetkede võrra rikkamaks. Oma viimast lendu teele saates tundsin, et on paras hetk end veel proovile panna ja uusi väljakutseid vastu võtta. Just seepärast kandideerisin Puhja kooli õppejuhi ametikohale. 2016. aasta augustis ametisse asudes mõistsin selgelt suurt vastutust ja tundsin omajagu ärevust. Seisin silmitsi õige suurte väljakutsega - hariduselu 330. aastapäeva korraldamine, gümnaasiumi ümberkorraldamine põhikooliks, koolile uue sihiseade loomine, pindala optimeerimise projekt. Äge energiast pakatav juhtimistiim jõustas ja nõustas. Sellel aastal saab täis 24 tööaastat Puhja koolis. Mind on siin hoidnud avatus uuendustele ja initsiatiivile, samuti inspireeriv ja toetav meeskond. Olen tundnud, et minu töödel ja tegemistel on mõju, sest olen saanud siin ellu viia mitmeid ideid. Kooli infokirja ja aastaraamatu välja andmine, Liikuma Kutsuva Kooli programmi ja õpiringide eestvedamine, uute traditsioonide algatamine ja vanade elushoidmine on minu jaoks olulised õnnehetked. Just need tegemised on andnud võimaluse nautida sünergilisi hetki meeskonnatöös ja jätta jälgi Puhja kooli haridusellu. Pikk töökogemus Puhja koolis on korduvalt kinnitanud, et tööõnn saab osaks neile, kes teevad asju kire ja pühendumisega ning on paindlikud muutuste osas. Olen südamest tänulik usalduse ja võimaluste eest, mis mulle siin koolis on avanenud. Vaatan sooja tundega tagasi ja uudishimulikult tulevikku. Usun siiralt, et õppides ja õpetades saab olla õnnelik!

TRIMESTER

Leht 12

LOOD MEIST Särts sai hoo sisse!

koostöökoja Särts eestvedaja Riin Massur

Puhja kool on Tervist Edendav kool 1996. aastast ja Liikuma Kutsuv Kool 2018. aastast. Need kaks programmi toetavad olulisel määral õpilaste ja õpetajate füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu koolis. Ideaalis on mõlemal programmil juhtrühm, kes programmi tegevusi eest veab ja analüüsib ning kaasab tegevustesse kogu koolipere. Väiksemas maakoolis on aga nii, et paljud tegevused ja inimesed kattuvad või kannavad sarnaseid eesmärke. Nii tulimegi kooliarendusplaane tehes mõttele koondada kahe programmi kandvad ideed, tegevused ja panustada soovijad tervise- ja liikumise koostöökoguks. Meeskonna eesmärgid ja ülesanded oli kirja saanud 2020. aastal kooli õppekavasse, kuid meeskonna moodustamist lükkas edasi koroonaviirus. Selle õppeaasta sügisest võtsime asja käsile ja hakkasime samm-sammult tegutsema. Oktoobris moodustasime meeskonna, kuhu kuulub 11 liiget - Päivi Märjamaa, Ülle Närska, Eva Kõrgmaa, Ene Põldaru, Mari Siirmets, Kadri Raudsepp, Jana Adari, Evelyn Eensoo, Virve Vend, Tanel Ojaste ja Riin Massur. Seejärel valisime koostöökogule juhi ja nime. Särts oli hääletusel meie liikmete arvates sõna, mis tegutsemiseks indu ja hoogu annaks. Saime ametlikus formaadis õppeaasta jooksul kokku kolmel korral, kuid meie liikmete tegutsemine jäi silma kogu õppeaastal. Iga Särtsu tiimi liige on leidnud teemasid või üritusi, mis neid tegutsema innustavad. Meie liikmed on vedanud eest mitmeid kooli üritusi - mäesuusanädal, spordi- ja õuesõppenädal, liikumispäev, õppeprogrammid looduses. Mitmele meist on südameasjaks õuesõppe, aktiivse ainetunni metoodika ja vaikuseminutite rakendamine. Suur osa on panustanud LKK ja TEL koolide programmide arengusse või jaganud meie kooli kogemusi üleriigilistel seminaridel laiemale kuulajaskonnale. Särtsu tiimi 2 liiget panid HARNO ekspertgrupis kokku tõhusa õppeprotsessi toetamise raamistiku “Õpiraam”.

Koostöökogu kutsus kooli töötajaid veebruaris Kuutsemäele suusatama ja märtsis Käärikule vaimu värskendama. Viimasel koolipäeval veetsime koos aega Tartus Lodjakoja ümbruses. Mai lõpus vaatasime Särtsu meeskonnaga peeglisse ja mõtlesime aastale tagasi. Eneseanalüüsist selgus, et arengukohti on küllaga. Näiteks peame senisest rohkem kaasama õpilasi ja lapsevanemaid, jagama mõtteid ja kogemusi oma meeskonnas, arendama kooli õueala ja pöörama suuremat tähelepanu aktiivsemale kooliteele. Järgmisel aastal peame kindlasti fookusesse võtma ka koolikiusamine ja kriisiolukorras tegutsemise. Suvel laeme akusid, et sügisel taas kooliellu särtsu tuua.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 13

LOOD MEIST Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija. õpioskuste õpiringi eestvedaja Jana Adari

/Hiina vanasõna/

Maailm meie ümber on muutunud ja vajab järjest enam inimesi, kes suudavad iseseisvalt mõelda, probleeme lahendada ja meeskonnas töötada. Seega on oluline omandada oskus teavet (mille hulk suureneb iga hetkega) õigesti hinnata ning eristada olulist ebaolulisest. Sellised oskused ei teki iseenesest, selleks tuleb arendada õppija õpioskusi. Õpioskus tähendab oskust oma õppimist ise juhtida: seada õpieesmärke, kavandada õppimist, valida õppimiseks sobivaim stiil ja meetod, analüüsida oma õpitulemusi ning vajadusel oma tegevust muuta*. Selleks, et õpilased saaksid neid teadmisi omandada, on meie koolis sellised vahvad tunnid nagu “Õpime õppima”. Miski ei juhtu iseenesest ka õpetajatel, mistõttu peame meiegi omavahel koostööd tegema ja õpetamiseks parimad lahendused leidma. Eelmisel õppeaastal alustasime õpiringiga “Puhja särasilmad õpioskusi õpetamas”, kus teemast huvitatud õpetajad arutasid erinevaid meetodeid ja jagasid parimaid praktikaid, et ÕÕ tunnid oleksid sisukad ja õpioskusi arendavad. Sel õppeaastal jätkasime kogemuste jagamist juba kogu meeskonnas. Jaanuaris alustasin Noored Kooli kooliuuenduse eestvedajate stipendiumi toel juba põhjalikumat projekti, mille eesmärgiks oli õpilaste õpioskuste arendamine. Selle raames testisime esmalt õpilaste õpi- ja enesemääratlusoskusi, et saada teadmisi kuivõrd on senine töö olnud edukas ning mille poole tuleks edasi püüelda. Testi tulemustele tuginedes valmis töökava ja materjalid, mille abil saavad õpetajad koostöös õpilastega õpioskuste arendamisega tegeleda.

Teoreetilistest teadmistest ei ole kasu, kui neid praktikas järgi ei proovita. Kõrvaloleval pildil on esimene klass harjutamas ennastjuhtivust. Hommikul on tahvlil päevased ülesanded, mis koos õpetajaga läbi arutatakse. Koos vaadatakse üle ka olulised mõisted ja siis saab iga laps valida, millise teemaga parasjagu soovib tegeleda. Näiteks lahendavad õpilased sinise laua taga matemaatika ülesandeid, samas kui rohelise laua taga käib töö Venni diagrammiga loodusõpetuse raames. Vajadusel saab abi küsida nii kaasõpilastelt kui ka õpetajalt. Teistega oma teadmiste jagamine aitab teemat veelgi paremini omandada. Fotod: Jana Adari, Eva Kõrgmaa

Mida põhjalikumalt mõne teemaga tegeleda, seda rohkem hakkad märkama parendamist vajavaid kitsaskohti. Varakevadel osalesin kaasava hariduse rahvusvahelisel koolitusel, kust sain palju uusi põnevaid ideid sellest, kuidas õppeprotsessi veelgi sujuvamaks muuta. Organisatsiooni Teach for All stipendiumi toel uurin nüüd universaalse tunni disaini ja programmi mentoriga koostöös täiustan uue õppeaasta töökava. *Robert Fisher “Õpetame lapsi õppima” Fotod: Riin Massur, Maris Pukk

TRIMESTER

Leht 14

ÜRITUSED MÄRTSIS Emakeelenädal 2022

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Olen lõpetamas magistriõpinguid ning koos juhendajaga mõtlesime, et võiksin projektõppe raames korraldada emakeelenädalat kahel õppeaastal ning sel kevadel oli minu esimene proov. Korraldamine algas kuu enne - igas eesti keele ja kirjanduse tunnis olid erinevad ülesanded, mis toetasid nädala korraldamist, kuid ei jätnud hooletusse ainekava õpitulemusi, vaid tegevus oli nende omandamisel toeks. ÕÕ tundides saime edasi tegeleda õpioskustega ning koostada projektist eneseanalüüsi kodulehte. Ootamatult kiiresti jõudis kätte emakeelenädal ning selleks oli iga tiim valmistanud ette ühe päeva nädalast. Igal hommikul saime kuulda õpilaste või õpetaja valitud luuletusi. Esmaspäeva avas 9ndik Getter-Liis enda kirjutatud luuletusega. Veel lugesid õpilased Linda Leemet, Pääsu-Mari Raide, Robi Siimer ja õpetaja Virve Vend.

Fotod: Herta Heinaru, Getter-Liis Kukk

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 15

ÜRITUSED MÄRTSIS Kolmapäeval said õpilased enda keeleteadmisi näidata ja mängida Kahooti. Selle eest vastutasid Linda, Herta, German, Radek ja Kristel. Neljapäeval toimus suur seiklusmäng 4.-9. klassidele, kus aitasid kaasa kõik klassikaaslased, kuid juhtideks olid Anete, Laura ja Margareth. Viimaseks päevaks oli jäetud midagi eriti toredat! Nimelt koostasid kolm õpilast esitluse, kirja ning kutsusid ise esinema Aidi Valliku, armastatud noortekirjaniku. Õpilased said küsida küsimusi ning kuulata kirjaniku igapäevaelu ja tööprotsessi kohta. Seda vedasid eest Miguel, Radek ja Anete.

Olen väga tänulik igale kaheksanda klassi õpilasele, kes panustas nädalasse ja pingutas, et kogu koolipere tunneks end hästi. Loomulikult saavad nad enim võtta endaga kaasa tohutu kogemuse. Järgmisel aastal jälle!

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Fotod: Maris Pukk, Riin Saadjärv

TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED MAIS Õue kogu nädalaks!

õppejuht Riin Massur

Kui eelmise aasta mais ja novembris innustas TÜ Liikumislabor koole osalema õuesõppepäevadel, siis mai kolmandal nädalal kutsuti kõiki Liikuma Kutsuvaid Koole õue kogu nädalaks. Üleriigilisele üleskutsele pani end kirja ka Puhja Kool ja just seetõttu täituski meie kooliõu 16.-20. mail õuesõppest innustunud õpetajate ja õpihimuliste õppijatega. Nädala jooksul said õuetundidest osa kõik klassid ja mugavustsoonist väljus suur osa õpetajatest. Jagasime õpihetkede emotsioone kooli facabooki lehel ja detailsemaid kogemusi õuesõppenädala Padleti seinal. Õpetajad haarasid kinni ka “Liikuma kutsuva püramiidi” väljakutsest.

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp, Maris Pukk, Evelyn Eensoo

Leht 17

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

ÜRITUSED MAIS Tartumaa tänusündmus 2022 24. mail toimus Tartus Ahhaa keskuse konverentsisaalis Tartumaa aineolümpiaadide ja õpilasvõistluste võitjate ja nende juhendajate tänusündmus. Meie koolist sai tunnustuse "Tartumaa parimad ainetundjad 2022" 5. klassi õpilane Johan Lääne, kes saavutas maakonna matemaatikaolümpiaadil I koha. Tunnustusüritusel saatis Johanit õpetaja Merle Lint.

Hüvasti, lapsepõlv! 9.klassi viimane ametlik koolipäev oli 25.mail. Tunniplaanijärgseid tunde küll ei toimunud, sest 8. klass korraldas tulevastele lõpetajatele sootuks põnevamaid tegevusi - pannkoogi söömise väljakutsest veelahinguni. Endiste lasteaiaõpetajate ja klassijuhataja Evaga meenutati hetki ja seiklusi lapsepõlvest. Klassijuhataja Ruth hoidis oma õpilastel igal sammul silma peal ja andis eksamiperioodiks kaasa viimaseid nõuandeid.

Foto: erakogu

Vaim

näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo

25. mail toimus Puhja Seltsimajas kooli 8.-9. klasside näiteringi etendus “Vaim”, mille autoriks on Valter Uusberg (kirjutatud Mart Kivastiku järgi). Etenduses tegid kaasa järgmised õpilased: Ragnar Hendrikson (linnapea), Marleen Kallas (kultuurinõunik ja linnapea 17-aastane tütar), Laura Pallon (majandusnõunik), Keneli Pallon (sotsiaal-, keskkonna- ja

infonõunik), Kenno Platonov (prefekt Alfred ja nooruk), Alesja Turovskaja (Siiri, linnavalitsuse sekretär ja ka linnapea väike tütar Marta), Linda Marie Finstad (Vaimu hääl, ajalehtede jagaja, Rünno ja nooruki ema), Kärola Jõgi (Noor vaim, Vaimu tütar), Annaliis Reinhold (Anna, Vaimu lesk ), Teet Siffer (Rein Holm, eradetektiiv) ja Heikko Paland (Kurikael). Heli ja valgustusega tegeles Ken-Evert Tobre. Etenduse toimumisele aitasid kaasa Karla Mets, Herta Heinaru ja Getter-Liis Kukk. Noored näitlejad andsid endast parima. Nii mõnigi suutis oma mänguga publikut üllatada. Et lapsevanemad ja kõik ümbruskonna inimesed, kes on etendusest huvitatud, saaksid seda näha, andis näitering kordusetenduse 16. juuni õhtul. Puhja hariduselu 335. aastapäeva aktusel esitasid näiteringi õpilased Linda Marie Finstad, Annaliis Reinhold, Alesja Turovskaja, Laura Pallon, Kärola Jõgi ja Carl- Endrik Johannson Airè Pajuri kooliteemalisi sketse. Foto: Ülle Närska

TRIMESTER

Leht 18

ÜRITUSED MAIS Muusikaklass lõpetab õppeaasta

muusika– ja klaveriõpetaja Ruth Luts

Minu põues elab noot- see on südamenoot. Ja taevas elab noot- see on tähtedenoot. Minu suus elab noot- see on laulunoot. Minu kõrvas elab noot- see on kuulamisnoot. Minu sõrmes elab noot- see on mängunoot. Minus endas elab noot- see on soovide noot. Minu hinges elab noot- see on nootide noot. Las tuul kannab meie nootide muusikat! Nende mõtetega nootidest alustasid kontserdi juhid Mia Lota ja Annabel Marie klaveriklassi kevadkontserti, mis toimus 26. mail. Meie tiibklaver kooli fuajees sai jälle üle pika aja kaunilt kõlada muusikaklassi nooremate kui ka vanemate mängijate sõrmede all. Klaveriõpilaste avaliku esinemise paus on olnud tervelt kaks aastat ja seda suurem oli rõõm, et nüüd oli võimalus kontserti kuulama tulla õpilaste vanematel, nende pereliikmetel, õpetajatel ja kõigil huvilistel. Ehk oli sellel korral ka esinemisärevust rohkem, sest suure publiku ees pole kaua üles astutud. Siiski sujus kõik ladusalt, palad olid kõigil hästi selged ja meie kooli fuajee üllatas hea akustikaga. Oli meeleolukas kontsert eriilmeliste paladega ning õpilastele väga vajalik esinemiskogemus. Täname toetavat ja sooja publikut ning loodame kohtuda juba järgmisel kontserdil. Õpilastele aga ilusat suve ja ikka rõõmu muusikast! Muusikaklassis õppis sellel õppeaastal 12 õpilast. 2. klassi lõpetavad Arete Lüüdik ja Kaur- Margus Villako. 3. klassi lõpetavad Annabel Marie Tamm, Getter Raudjalg, Johannes Finstad ja Mia Lota Parts. 6. klassi lõpetavad Margareth Veiler, Simoona Erikson ja Kenno Platonov. 7. klassi lõpetavad Linda Marie Finstad, Herta Heinaru ja Annaliis Reinhold. Muusikaklassi tunnistuse saavad kõik pärlipäeval.

Fotod: Riin Massur

Leht 19

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

ÜRITUSED MAIS LOOVTÖÖD 2021/2022 ÕPPEAASTAL Sellel õppeaastal kaitsesid oma loovtööd 22 õpilast. Kaitsmised toimusid kahes etapis mais ja juunis. Valminud ja kaitstud loovtöö on:

Anete Vozijan - Annetus Tartu Koduta Loomade Varjupaigale Kärola Jõgi - Joonistuskonkurss ‘“Puhja hariduselu 335’’ Herta Heinaru - QR koodi orienteerumismäng ‘‘Puhja hariduselu 335’’ ja intervjuud vilistlastega Margareth Veiler - K uldvillaku koostamine ja läbiviimine Puhja K ooli muusikaklassi õpilastele Heikko Paland - K abelaua ehitamine German Jürgenthal - Jalgpalliturniiri läbiviimine

Annaliis Reinhold - Esmaabi lauamängu loomine Miguel Krainev - Jalgpalliturniiri läbiviimine Alesja Turovskaja - Luuletunni läbiviimine Ken-Evert Tobre - Puhja Kooli traditsioonid ja koolielu õpilaste pilgu läbi Keneli Pallon - Võistlustantsu tutvustus ja treeningud Jan Erikson - Linnuvaatluse läbiviimine kodukohas kevadisel perioodil Laura Pallon - Loodusteemaline matkamäng Fred Kallas - Puhja kooli õpilaste arvamus kiusamisest Radek Kobzar - K artauto kokkupanek Artur Škurko - Veebiviktoriin-õpi tundma Venemaad Tarvo Leinus - Mööblieseme restaureerimine Linda Marie Finstad - K olmanda kooliastme vaimse tervise uurimus Lisette Holter - Lauamäng tähtpäevadest Ruuben Reiljan - E-sport Stella Kalpus - Savist kella valmistamine

Gerden Pukki - Lauatenniseturniiri korraldamine

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB

TRIMESTER

Leht 20

ÜRITUSED JUUNIS Esmaabi seiklusmäng

korraldaja Ülle Närska

8. juunil toimus Puhja Koolis 1.-8. klasside esmaabialane seiklusmäng. Ürituse avastart anti kooli eest, 6-liikmelised meeskonnad said kätte tegevusjaamade asukohad ning mäng võis alata. Meeskonnad pidid oskama abi anda erinevates esmaabi andmise oskust vajavates õppepunktides. Igas tegevusjaamas anti tagasisidet ja õpetati õigesti käituma õnnetusjuhtumi või äkkhaigestumise korral. Lavastatud situatsioonides andsid õpilased abi hüppeliigese trauma , ninaverejooksu, käeja peahaava, lahtise luumurru, rästikuhammustuse ja teadvusetuse korral. Puhja Seltsimaja tegevusjaamas said mõned meeskonnad varjevõrgu punumist õppida. Elustamispunktis õpiti AED aparaati kasutama ning tuletati meelde elustamisoskusi Annekese nukul. Omaette põnev oli kühvelkanderaami lahti võtta ja kannatanut transportida, koduapteeki sisu uurida, traumanuku vigastusi leida ning kolmnurkrätiku kasutamise võimalusi nuputada. Kõik meeskonnad said kaardistada Puhja kooli territooriumil olevaid ohtlikke kohti ning täherägastikust esmaabi andmiseks vajalikke vahendeid leida. Õpilased on välja toonud ohtlikke kohti kooli territooriumil: ronimisredel staadioni otsas, välijõusaal, puude otsas turnimisel võib alla kukkuda, rattaga kukkumise oht- palju konarusi, autod sõidavad kooli territooriumil, slackline, suure maantee lähedus, liiklus parklas, ülekäigurada poe läheduses, vana koolimaja, klassikillud vedelevad, hakid kakavad pähe, akende peal turnimisel võib alla kukkuda, trepp, mis läheb õuest peegelsaali, vana maja katus. Meeskondliku esmaabimänguga arendati õpilaste üldpädevusi, kodanikujulgust ja valmisolekut ning oskust abi anda äkk-haigestumiste ja esmaabi vajavates olukordades. Täname koostööpartnereid: Tartu Tervishoiukõrgkooli õppejõudu Maire Aruotsa, kes varustas meid AED aparaadi ja kunsthaavade, kanderaami ning sidemetega ning aitas läbi viia õppepunkti; Marit Birgholtsi Naiskodukaitse meditsiinirühmast; Kodutütarde rühmavanem Merlina Pajustet; kooli meditsiiniõde Merit Mäeveert sõrmesidumise õpetuste eest; Punase Risti Tartumaa osakonda traumanuku eest, 5 m klassi õpilasi “kannatanute” mängimise eest ning õpetajaid tegevusjaamade kohtunikena. Pärlipäeval andsime Tartumaa Omavalitsuste Liidult saadud auhinnad—esmaabi komplektid üle kuuele tegusamale ja aktiivsemale meeskonnale.

Leht 21

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Fotod: Riin Massur, Kadri Jürimaa

TRIMESTER

Leht 22

ÜRITUSED JUUNIS PÄRLIPÄEV 2022 10. juunil lõpetasime 2021/2022 õppeaasta kahe aktusega kooli fuajees - I kooliastmele, II ja III kooliastmele. Vastavalt Puhja Kooli tunnustamise korrale jagasime kiitus– ja tänukirju ning Maanus Mikkeli keraamilisi tunnusmeeneid. Selle õppeaasta meened numbrites:

75 EDU-PÄRLIT 20 SUURT EDU-PÄRLIT 46 TÕRUKEST 10 AU-TÕRU 14 TÄNU-ÖÖKULLI 1 AU-ÖÖKULL

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Fotod: Kadri Raudsepp, Virve Vend

Leht 23

Leht 24

TRIMESTER

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED KIK-i õppeprogrammid

loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

8. aprillil toimus 8. klassi õppekäik Tartu Botaanikaaeda. Meie õppeprogrammiks oli “Igavesti vihmane suvi ehk kes jääb ellu vihmametsas”. Kas on võimalik 2 tunni ja 15 minutiga läbida käia reisil kolmes loodusvööndis. Jah, botaanikaaias on see võimalik. Õppeprogramm algas kliimavöötmete ja loodusvööndite meeldetuletamisega. Selgus, et ikka kipuvad õpilastel kliimavöötme ja loodusvööndi mõisted segamini minema. Meil Eestis on suvepäeval kuni 18 ja talvel napilt 6 tundi päevavalgust. Aga vihmametsade taimed vajavad 12 tundi päevavalgust aastaringselt ja seetõttu reguleeritakse kasvuhoonetes valgust vastavalt taimede vajadustele. Meie retk algas vihmametsast. Soe ja niiske õhk voogas meile vastu. Vihmametsa tunnet lisasid kasvuhoones juurde puurides vidistavad linnukesed. Õpilased said näha banaanitaime. Kas te ikka teate, et banaanid ei kasva puu otsas? Saime tuttavaks paljude vihmametsade taimedega vaatlesime nende kohastumusi sealseks eluks. Näiteks sademete hulgaga hakkama saamiseks on paljudel taimedel suured ja õhukesed lehed või hoopis lõhenenud lehed. Valguse paremaks kättesaamiseks on taimedel ronimisvõime ja hingamiseks õhujuured. Vihmametsa taimedest on mõnedki meil kodus olemas, näiteks orhideed, kannatuslill, monstera jt. Kas teadsite, et orhideed kasvavad vihmametsas puude peal? Veelgi rohkem leidub meil kodudes vihmametsa taimede saadusi, näiteks kohv, banaan, pipar, vanilje, kaneel, kakao, kardemon jpt. Nägime ka mitmeid putuktoidulisi taimi nagu võipätakas, kärbsepüünis ja kanntaim. Nendest võipätakas on Eesti looduseski olemas. Seejärel liikusime kõrberuumi. Siinne õhk tundus kohe jahedam ja kuivem. Selleks et kõrbetaimed kuivusega toime tuleksid on neilgi mitmeid kohastumusi: lehtede asemel okkad, ribiline taimevars, et suurendada niiskust imavat pinda, paks vars, et koguda vett. Paljud kõrbetaimedki leiab meil tubadest, kaktustest näiteks jõulukaktus, piimalillelistest jõulutäht. Kliimatingimused on muutnud piimalilled ja kaktused välimuselt sarnasteks, kuigi kaktused pärinevad Ameerikast ja piimalilled Aafrikast. Lihtne nipp, kuidas neil vahet teha, kaktust kriimustades eritub läbipaistvat, aga piimalillest piimjat värvi vedelikku. Kolmandas ruumis saime külastada Austraalia piirkonna ja vahemerelisi taimi, näiteks Austraalia taimedest nägime araukaariaid, puusõnajalgu, sarvsõnajalgu, Euroopast jaanikaunapuud, õlipuud, apelsinipuud jpt. Sarvsõnajalad lehed näevad hoopis teistmoodi välja kui meie sõnajalgadel. Jaanikaunapuu kaunad olid ammustel aegadel jõuludeaegne laste maiustus, näiteks 1930ndatel ka Eestis. Pärast kasvuhoone ringkäiku ja kokkuvõtete tegemist, jalutasime ringi ka botaanikaaia välisterritooriumil. Nii mitmedki taimed olid juba õied avanud. Oli väga mitmekesine, värvikirev ja huvitav päev botaanikaaia rikkalikus taimemaailmas. Suur tänu Kristine Fenskele botaanikaaia taimede tutvustamise eest.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 25

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED 12. aprillil külastas 9. klass Tartu Loodusmajas, et saada osa õppeprogrammist “Läänemere ökosüsteem ja selle kaitse”. Läänemere teema oli meil juba varem õpitud ja õpilased said teadmisi PÕNEVAD meenutada, teadmisi kinnistada ja uusi seoseidETTEVÕTMISED juurde luua. Oli kasulik rakendada teadmisi praktiliselt mujal kui klassiruumis. Õppetöö oli üles ehitatud nn õpipesadena. Ülesannete õnnestumise võtmesõnaks sai koostöö, sest toimetati rühmades. Loodusmaja programmide suureks eeliseks on see, et õpilased saavad õppematerjalidena kasutada loodusest pärinevaid organisme. Ühes ülesandes uudistati ja katsuti päris hülgenahka, kes kahjuks kalavõrku kinni jäädes oli hukkunud. Teises ülesandes määrati Ohutusalasel sügavkülmastavastusrajal võetud mere- ja mageveekalu. Kas Avastusraja tegid 1. on juunil ElvasKas Verevi järve ääres läbi 6. klassi õpilased. teate, milline kala nolgus? teadsite, et meriPäästeamet,Transpordiamet, Politseija Piirivalveamet, Elektrilevi, Eesti Punane Rist, Keskkontint lõhnab nagu värske kurk? Kolmandas ülesandes naamet, Estonia (OLE), Kaitseliit määrati Operation ja koostatiLifesaver toiduahelaid merekarpide kollekt- ja MTÜ Peaasjad koostöös on loonud toredad ohutusalased siooniga. avastusrajad II-IV kooliastme õpilastele. Loend vastavatest avastusradadest leiate siit: Neljandas ülesandes otsiti meriheinte kaluhttps://keskkonnaharidus.avastusrada.ee/et/k/ nimega paasteamet#maps merinõelad. Räim ja kilu tuli panna vette ujuma nii, et ühel kalal kõht ja teisel selg ülespidi. Aga miks? Selleks, et mõista, miks paljudel kaladelkoormust on selg olles tu- keskmiselt 2-3 km pikad ja nende läbimine Avastusrajad pakuvad mõnusat füüsilist me, aga hele.1,5-2h. Viiendas ülesandes oli vaja matevõtab aegakõht umbes Erinevates piirkondades on võimalik radu leida nii eesti- kui vene keeles. maatika teadmisi, arvutada õpilased kui pika teekonna mõned liigid enne jõudmist. LiivaOhutusrada läbidesetkohtuvad järgmiste läbisid teemadega nagu tuleja Läänemerre veeohutus, elektriohutus, uurikkarbi teekond on olnudandmine, üle 12 000 km! liiklusohutus, ohutusLäänemerre internetis, esmaabi kohtumine metsloomaga, matkatarkused, raudteeKuuendas ülesandes said õpilased mekkida erineva ohutus ning inimese vaimne tervis. soolsusega merevett, et seostada need kaardil õigejapiirÕpilased peaksid sobiva raja läbima koos oma perekonnaga või sõbraga, selga panema mugavad konnaga meres. Seitsmendas ülesandes tehti kakaost ilmastikukindlad riided ning kaasa võtma täislaetud nutitelefoni või tahvelarvuti, millel peab olema ja õlist ise “nafta” ja pandi see enda katsemerre ujuma. Ja internetiühendus ja gps moodul. siis tuli erinevaid vahendeid kasutades oma merevesi Tartu linna ja Tartumaa avastusrajad asuvad: naftast puhastada. Selgus tõsiasi, · Tartu linna avastus rada on Tartu Anne kanali ümber kulgeval teel; et nafta merest kogumine on omaette väljakutse. Katsemeres hästi töötanud · Elva Verevi järve ümbruses; vahendeid pole ju reaalses meres võimalik kasutada. · Alatskivi kooli ümbruses; Kuidas saaksime pärismerest vatitupsu või filter· Pala kooli ümbruses paberiga naftat eemaldada? Võite koos sõprade ja perega neid radasid külastada.

Tegeleda tuleks eelkõige reostuse vältimisega kui hiljem tagajärgede likvideerimisega. Kahjuks on Läänemeri reostuse suhtes väga tundlik ja ohustatud. Läänemerel liikleb väga palju aluseid, tavaliselt sõidab samaaegselt merel üle 2000 veesõiduki. Peale selle on Läänemeri väga madal ja veevahetus ookeaniga Taani väinade kaudu väga aeglane. Õppeprogrammi vaheaja jooksul said õpilased külastada loodusmaja talveaeda, kus oli võimalik teha väike reis nii kõrbesse kui ka vihmametsa. Oli mitmekesine ja avastusterohke õppepäev Tartu Loodusmajas. Aitäh meie juhendajale Annelie Ehlvestile!

ÕPIME PRAKTILIST ELU

TRIMESTER

Leht 26

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Animatsiooni töötoad Märtsis oli meil külas Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Kasper Markus Kroon, kes tegi oma praktilise töö raames stopp-kaader animatsiooni tutvustava töötoa 8. klassi õpilastele. Õpitoas tutvuti stop-motion ja arvuti animatsiooni põhimõtteid ja töövõtteid, mille järel toimus praktiline töö stopp-kaader animatsiooni tegemine eri vahenditega. Lõpuks valmisid minimultikad. Töötoad aitas koolis korraldada kunstiõpetuse õpetaja Kadri Jürimaa.

Kooliuusikud

Fotod: Kadri Jürimaa

Kevadvaheajal, 27. aprillil, ootasime kooli külla sellel sügisel 1.klassi astuvaid lapsi koos vanematega. Kooli juhtkond tutvustas vanematele kooli astumise ja siin käimisega seonduvat. Lapsed said koos haridustehnoloogiga koolimajas põhjalikult ringi uudistada. Lugesime sel päeval kokku 20 tulevast Puhja Kooli õpilast. Ootame juba põnevusega kooliperre vastuvõtmist tarkusepäeval.

Elva valla õppejuhtide koostööpäev

5. mail said Puhjas esimest korda kokku Elva valla õppejuhid, et üksteisega lähemalt tutvuda. Koos haridusosakonna juhatajaga Liis Lehistega jagasime oma koolide rõõme ja murekohti ning lähiaja suuremad arendusplaane. Kaardistasime ka ühisosa koostööks tulevikus. Sellel korral jäid teemadest pinnale: õpetajatele koostöövõimaluste loomine, loovtööde koostamine ning õppekava rikastamise võimalused. Lisaks Puhjale olid esindatud Rõngu Keskkool ja Elva Gümnaasium, Rannu Kool ja Peedu Kool.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 27

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Lastekaitsepäevalaat 2022 Klassiõpetajad Kadri Raudsepp ja Jana Adari on sellel õppeaastal oma tundidesse lõiminud rahatarkuse ja ettevõtlusõppega seotud teemasid. Tundide ühe väljundina korraldati 1. juuni pikal vahetunnil lastekaitsepäeva laat, mille raames kerkis kooli õuealale toidutänav. Laada raames said õpilased õppida ja harjutada eesmärkide püstitamist, vastutuse võtmist oma idee elluviimise eest, meeskonnatöö võtteid, tegevuse planeerimist ja süsteemset lähenemist ning erinevaid õpioskusi. Enne laata pidi iga osalev meeskond koostama väikese äriplaani, et mõelda tegevused läbi paberil. Äriplaani täitmine pakkus mitmesuguseid võimalusi ainetevaheliseks lõiminguks. Näiteks oli vaja läbi mõelda: - toorainekulu, hinnakujunduse, kasumi leidmiseks arvutused, sh võimalus meeldivaks tutvuseks protsendiga; - jätkusuutlik tarbimine sh prügikäitlus, toiduhügieen; - reklaamid, kujundus, tekstiloome. Osalema kutsuti kogu koolipere. 1. juuni lõunapausiks oli kooliõu täitunud laadameluga - kirevad letid, kauplejate ja ostjate sigin-sagin, särav päike ja taustamuusika. Noorsootöötaja Janno abil sai iga müügilett end reklaamida. Nagu päris! Esimesel toidutänaval osales kokku 20 laadatiimi. Järgmisel aastal kohtume jälle!

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp

TRIMESTER

Leht 28

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED eTwinning klassiõpetaja Jana Adari eTwinning on õpetajatele mõeldud Eur oopa Komisjoni vir tuaalne platvor m ning koostöövõr gustik. See võimaldab õppida Euroopa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides. Minu teekond eTwinningus algas mõni aasta tagasi, kui distantsõppel olles sattusin projekti läbiviimise veebikoolitusele. Teiste Eesti õpetajatega koostöö hakkas mulle sedavõrd meeldima, et hakkasin platvormi lähemalt uurima ja osalema ka rahvusvahelistel seminaridel. Praeguseks oleme õpilastega osalenud mitmetes projektides. Väike ülevaade selleaastastest projektidest. Podcast- kõnelevad raamatud 13 õpetajat, 6 Eesti kooli Puhja Unicorn Squadi teadusringi tüdrukutega lindistasime miniprojekti raames podcasti, kus rääkisime naistest teaduses. Üks eTwinningu positiivseid külgi on see, et saad oma tegemistele tagasisidet. Siinkohal üks südantsoojendav kommentaar: Nii äge! Ma olen teie podcastist täielikus vaimustuses. Tahaks ka Unicorn Squadi liikmeks tulla. Milline äge salaühendus. Väga põnev, et sisse tuli ka teema- kokaraamat, kui kõnelev raamat. Idee missugune! Uusi ja inspireerivaid ideid tuli siit kuhjaga, näiteks teha podcasti kohe mitme inimese vahel. Podcastis oli jõudu, kaasahaaravust jne. Pildil: skoonide ja raamatute pärastlõuna.

Etwinninguga saame koos mõelda oma homsele Euroopale. 25 õpetajat (Kreeka, Türgi, Malta, Portugal, Eesti, Horvaatia, Serbia, Poola, Hispaania, Rumeenia, Prantsusmaa, Bulgaaria) 4. klassi loodusõpetuse projektitunni raames aitasime kaasa Pariisi õpilastele, kes tahtsid võtta osa akadeemilisest ja riiklikust koolimeedia konkursist (CLEMI) ning kutsusid Prantsusmaa Euroopa Nõukogu eesistumise puhul oma klassikaaslasi üle Euroopa tulevikuteemadele mõtlema. Meie uurisime Säästva Arengu viieteistkümnendast eesmärki “Elurikkus ja maismaa ökosüsteemid”: majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähendamine. Projekti lõpus vaatasime teiste tehtud kokkuvõtteid ja saime niiviisi ülevaate kõikidest eesmärkidest. Pildi allikas: https://www.riigikantselei.ee/valitsusetoo-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-tootoetamine/saastev-areng#item-15

Leht 29

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Käsitsi valmistatud kevadkaardid 16 õpetajat, 4 riiki (Eesti, Rumeenia, Türgi, Prantsusmaa) Projekti eesmärgiks on valmistada algklassiõpilastega kevadised õnnitluskaardid, millel on inglise keeles kirjutatud sõnumid nende klassikaaslastele teistest riikidest. Saatsime oma kaardid Rumeenia õpilastele ja saime vastu nende omad.

Muusika kui universaalne keel 17 õpetajat (Eesti, Türgi, Rumeenia, Moldaavia, Poola, Itaalia) Selle projekti eesmärkideks olid - tundma õppida teiste rahvaste muusikat, mõista, et meie kehal on oma muusika ja väljendada oma tundeid läbi muusika. Projekti jooksul toimus mitmeid nii õpetajate kui ka õpilaste vahelisi veebikohtumisi (sealhulgas mõned tantsuga peod). Projekti lõppväljundiks oli e-raamat, mis sisaldas koostöös kirjutatud lugu ja õpilaste joonistusi.

Taastuvad energiaallikad 35 õpetajat (Poola, Rumeenia, Armeenia, Eesti, Albaania, Türgi, Itaalia, Portugal, Läti, Gruusia, Prantsusmaa) Meie eesmärk selle projekti raames oli tutvustada õpilastele taastuvaid energiaallikaid. Erinevates klassides valmisid kompost, uuriti tuuleenergiat ja unistati päikeseenergia veelgi laialdasemast kasutamisest. Veebikohtumistel viidi läbi ajurünnakuid ning tutvustati üksteisele loomingulisi probleemide lahendamise ja kujutlusvõime tehnikaid.

Fotod: Jana Adari

Kahele viimasele projektile omistati eTwinningu kvaliteedimärk, mis antakse õpetajatele silmapaistvate eTwinningu projektide eest.

2022. aastal liidetakse Euroopa Komisjoni platvormid eTwinning ja School Education Gateway, moodustades uue haridusplatvormi European School Education Platform.

TRIMESTER

Leht 30

VÕISTLUSED Nutispordi hooaja edukas lõpp matemaatikaõpetaja Merle Lint Nuti-Mati matemaatika Tartumaa finaalis Tartu Tamme Gümnaasiumis võistlesid 23.märtsil: 1. klass: Ronan Lääne - kuldmedal 4. klass: Nikita Gretšin - hõbemedal 5. klass: Johan Lääne - kuldmedal Ats Paavel - hõbemedal Rikko Rõõm - 5. koht 7. klass: Mario Kütt - proksmedal Nuti-Mati matemaatika Eesti MV finaal 19. aprillil Tartu Tamme Gümnaasiumis võistlesid: 1. klass: Ronan Lääne - kuldmedal 5. klass: Johan Lääne - hõbemedal Ats Paavel - 5. koht

Fotod: erakogu

Nuti-Mati matemaatika Eesti KV. Puhja Kool - keskmise suurusega koolide hulgas III koht. Nuti-Mati matemaatika Vabariiklik Rahvaspordipäev: 5. klass: Raiko Tammi- 11. koht Võistkondlik matemaatikavõistlus NUPUTA! Võisteldi 31. märtsil Elva Gümnaasiumis. 5.-6. klass - 4. koht 7. klass - 6. koht Johan Lääne Mario Kütt Ats Paavel Karl-Joosep Tomson Anna Leemet Sander Portnov Irmeli Rokka

Tartumaa matemaatikaolümpiaad Matemaatikavõistlus KÄNGURU

Võistlusel osales 21602 õpilast, meie koolist 38. Kooli parimad: pre-ekolierid: Martin Pau 2. klass Kert Päevloo 2. klass Ronan Lääne 1. klass ekolier: Nikita Gretšin 4. klass benjaminid: Johan Lääne 5. klass Ats Paavel 5. klass kadett: Herta Heinaru 8. klass juunior: Teet Siffer 9. klass

Osalesid: 4. klass: Emma Gudrun Reinomägi, Brigita Kütt, Ekke Mihkel Mets, Mariia Külter, Märt Aan, Jaan Leetberg, Saskia Heinaru, Matvei Sinkonen 5. klass: Johan Lääne - I koht Ats Paavel - 15. koht Hugo Oskar Reinomägi, Johannes Finstad, Rikko Rõõm 6. klass: Anna Leemet - 15. koht Linde Leetberg, Irmeli Rokka 7. klass: Mario Kütt 8. klass: Herta Heinaru - 15. koht

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 31

VÕISTLUSED Inglise keele maakondlik õppemäng 20. aprillil osalesid 5. klassi õpilased Hugo Oskar Reinomägi, Johan Lääne ja Mia Lota Parts maakondlikul inglise keele võistlusmängul “The United Kigdom”. Võistlusel osalenud trio saavutasid III koha, kusjuures teisest kohast jäi puudu pool punkti ja esimesest kohast üks punkt. Kokku osales 21 võistkonda, teised võistkonnad jäid juba tublisti kaugemale. Õpilasi juhendab ja toetab õpetaja Kadri Raudsepp.

PANEME ENNAST PROOVILE

Esmaabivõistlus Karvik

4. mail toimus Ülenurme Gümnaasiumis Tartu maakonna 5. klasside esmaabivõistlus “Karvik“, kus Puhja Kooli meeskond jäi pingelises heitluses jagama I ja II kohta. Võistkonda kuulusid: Linda Leemet, Greete Kiisk, Sabina Kraineva, Annabel Marie Tamm. Õpilasi juhendas Ülle Närska. Saavutus annab võimaluse korraldada esmaabivõistlust 2023. aastal taas Puhja Koolis.

Robootikapäev Võrus

7. mail olid Puhja Kooli robootikaringi 4 meeskonda edukad Võrumaa robootikapäeval. Kõik said kogeda võistluse pinget ja kära. Preemiaks medalid ja diplomid. 2. klassi noormehe Martini eestvedamisel ehitatud sumo robot oli vastamisi 11. klassi poiste robotitega lõpufinaalis, mis kujunes väga dramaatiliseks. Esikoht roboti sumo võistlusel läkski lõpuks jagamisele ehk välja anti kaks esikohta. Õpilasi juhendas Janno Reinomägi.

Foto: Ülle Närska, Kadri Raudsepp, Janno Reinomägi

TRIMESTER

Leht 32

VÕISTLUSED Jooksuvõistlus Kongutas

13. mail toimusid Tartumaa koolinoorte meistrivõistlused murdmaajooksus. Krossijooksus saavutasid poodiumikohad: I koht - Märt Aan (1000m, P12) III koht - Linda Leemet (650m, T14) III koht - Raiko Tammi (1000m, P14) III koht - Anna Leemet (650m, T 16) Õpilasi juhendas ja julgustas raja ääres õpetaja Tanel Ojaste.

Fotod: Tanel Ojaste

Saalihoki 4. aprillil toimusid Tartumaa koolidevahelised saalihoki meistrivõistlused, kus Puhja Kooli võistkond saavutas II koha. I koht Lähte Ühisgümnaasium, III koht Ülenurme Gümnaasium. Meie kooli õpilasi juhendas õpetaja ja treener Tanel Ojaste.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 33

VÕISTLUSED

Foto: Madis Paju

Kergejõustiku meistrivõistlused 2022 Tartu maakonna meistrivõistlustel kergejõustikus saavutasid Puhja Kooli õpilased säravaid tulemusi: * TU 14 vanuseklassis saavutas Linde Leetberg I kohad 60m tõkkejooksus ja kaugushüppes; * TU 18 vanuseklassis kaugushüppes I koha Anet Arrak ja samas vanuseklassis kõrgushüppes I koha Elis Vozijan; * II koha saavutasid PU 18 vanuseklassis Ragnar Hendrikson kuulitõukes, PU 14 vanuseklassis Raiko Tammi 60m tõkkejooksus, * III koha PU 16 vanuseklassis Ken-Evert Tobre 60m jooksus ja kõrgushüppes, PU 18 vanuseklassis German Jürgenthal 200m jooksus, TU 14 vanuseklassis Linde Leetberg 60m jooksus, TU 16 vanuseklassis 600m Anna Leemet, TU 16 vanuseklassis 60m jooksus Anete Vozijan. Võistlusel osalesid veel Sabina Kraineva, Linda Leemet, Märt Aan, Miguel Krainev, Radek Kobzar, Alesja Turovskaja. Õpilasi juhendas ja toetas õpetaja Madis Paju.

Puhja kooli meistrivõistlused 2022 Puhja kooli meistrivõistlused kergejõustikus toimusid sellel aastal kahel päeval. Esimesel päeval olid võistlustules 1.-3. klassi õpilased, teisel päeval 4.-8. klassi õpilased. Võisteldi 60meetri, 500 või 1000 meetri jooksus ning kaugushüppes. Parimaid autasustati diplomite ja medalitega.

Fotod: Kadri Raudsepp

TRIMESTER

Leht 34

KODUTÜTRED Tere! Mina olen Merlina Pajuste, Puhja Kotkaplikade rühma värske rühmavanem ja endine kodutütar. Olen 19-aastane ja õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse eriala. Olen ise samuti Puhja koolis õppinud ning selle lõpetanud. Kodutütar sain ma olla viis aastat ja nende aastate jooksul sain ma osa millestki, mis on lihtsalt nii suur ja imeline. Ma olen leidnud sõbrad, kes mind toetavad ja kellega väljaõpetel koos aega veeta, mul on olemas kindel seljatagune. Olin noorliikmena ka väga aktiivne ja minust sai aastal 2020 Tartu ringkonna aasta kodutütar. Väga suur tunnustus ning tuhat tänu just inimestele, kes minu panust märkasid. Nüüd loodan õpitud teadmisi ja oskusi edasi anda Puhja noortele, kes selle teekonna juba noorest peast ette on võtnud, et nad pürgiksid oma tegevustes aina kõrgemale ja näeksid, kui tore üks organisatsioon olla võib. Saadan tänusõnad teele ka kõikidele vanematele, kes meid toetavad ja meisse usuvad. Foto: Lisett Kruusimäe

III trimestri tegemised

loovjuht Ülle Närska 8. aprillil toimus kodutütarde ja noorkotkaste riviõppus kooli hoovis ning mais külastas meid Naiskodukaitse aktiivne jaoskaonna esinaine Kärt Viltrop. 15.-16. aprill toimus kodutütarde metsalaager Kiipusel. Me valmistasime õlenukkusid, tegime lõkkel süüa, õppisime tundma erinevaid tulealustamise vahendeid ning omandasime ellujäämistarkusi. Ühiselt õpiti ehitama roigasmaja ning omandasime esimesed ehitusnipid ja trellikasutuse oskuse. Kodutütarde kandidaadid said sooritada 6.järgu teste ning ka teistel oli võimalus oma teadmisi järkude tõstmiseks proovile panna. Õhtul toimunud kodutütarde kolmevõistluse omas vanuseklassis tuli võitjaks Emma-Gudrun Reinomägi.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 35

KODUTÜTRED 29. aprillil Toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis kodutütarde 90-aastapäeva kontsert. Kontserdile eelnes kolmepäevane koorilaager. Kodutütarde Tartu ringkonda ja ühtlasi Puhja rühma pääsesid esindama Anna Leemet ja Linde Leetberg. See oli vägev ühislaulmine ja koosolemise rõõm. 27. mail käisime me Rubina soos matkamas. Reedesel päeval oli väga värskendav peale koolinädalat mõned tunnid koos sõpradega rabas veeta. Matkasime räätsadel, et keegi laukasse ei vajuks, ning meiega oli kaasas Martin Erstu, kes rääkis meile raba olemusest, taimedest ja loomadest. Matk oli väga põnev, sest Erstu rääkis väga huvitavalt ja humoorikalt. Kindlasti andis matk kõigile osalejatele toreda kogemuse, eriti neile, kes polnud varem rabamatkal käinud. (kodutütar Herta Heinaru) ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED

Kodutütarde ja noorkotkaste riviõppus 2022

Fotod: Ülle Närska

TRIMESTER

Leht 36

MÄNGUJUHID

loovjuht Ülle Närska

25. märtsil toimus mängujuhtide koolitus vol.2. Lisandus viis uut mängujuhti. Õppisime uusi mänge, analüüsisime toimunut ning koostasime oma tegevuskava. Oleme tänulikud kõikidele aktiivsetele mängijatele sellel õppeaastal ning loodame uuel õppeaastal, et suured poisid ei tule meie tegemisi segama vaid hoopis mängima. 6. aprillil käisid mängujuhid Linda, Rosann, Sabina ja Pääsu-Mari Kambja lasteaias tervisepäeva sisustamas ning tegid liikumismänge mudilastele. Loomakostüümides tüdrukuid hakkasid osalejad kiiresti armastama.

Mais käisime oma tegemisi tutvustamas Elva valla raadios ja realiseerisime veebruaris saadud tunnustuskingi Lavendel Loomeruumis.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 37

ÕPILASESINDUS Saime noorte omaalgatusfondist raha noortepeo läbiviimiseks. Kohal oli DJ ja Räpina ÜG ministaarid ja õpetajadki.

Osalesime Elva valla noortevolikogu korraldatud noortekonverentsil # Kriis ÕE liige Anna Leemet: 12. mail toimus Rõngu rahvamajas Elva valla noortele suunatud konverents ,,Kriis”. Meie kooli õpilasesindusest käisid seal 10 õpilast. Konverents keskendus õpilaste vaimset tervist puudutavatele teemadele. Konverentsil käisid rääkimas 5 erinevat külalist väga erinevatest valdkondadest. Räägiti kiusamisest, soolisest võrdõiguslikkusest ja küberturvalisusest. Kõik need teemad on varem ka päris palju igalt poolt tundidest jne läbi käinud, aga sellest räägiti väga huvitavalt, toodi näiteid päriselust ja tundus, et kõik saalisolijad said mingil moel jutuga samastuda. Esinemiste vahepeal saime süüa ja juua ning arvamusi vahetada. Kui külalised esinesid oli võimalus ühes veebikeskkonnas neilt lives küsimusi küsida, mis tegi esinemised väga huvitavaks. Kõige rohkem tunti huvi nende isikliku kogemuse kohta. Kõik osalejad rõhutasid seda, et kiusamisele leidub alati lahendus ja sellest tuleb rääkida. Õpilasesindus valis mais uue presidendi - 8.klassi õpilase Herta Heinaru. Uued valitud liikmed on Alesja Turovskaja, Jaan Leetberg, Ekke-Mihkel Mets, Sandra Haamer, Rosann Massur, Saskia Heinaru, Hanka Part, Jane Nurk, Pääsu-Mari Raide.

Fotod: Ülle Närska

ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED

Leht 38

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED I KLASS

klassjuhataja Jana Adari Esimene kooliaasta on lõpule jõudnud. On olnud palju naeru ja nuttu, eksimusi ning edusamme. Oleme akadeemiliselt targemad, ennastjuhtivamad ja paremate koostööoskustega kui õppeaasta alguses. On põhjust enda edusammude üle uhkust tunda ja ausalt väljateenitud suvepuhkusele minna. Väike tagasivaade sellest, millega me oleme tegelenud koolis ja väljaspool kooli. Aprillis käisid meil külas vilistlased Ott Jaakma ja Kristina Ermel. Kuulasime põnevaid lugusid nende koolipõlvest ja küsisime palju küsimusi. Nagu näiteks: millised on erinevused tänase ja tollase koolilapse elus? Mida teha, et kasvada normaalseks inimeseks? Tore oli, et vilistlased andsid põhjaliku vastuse kõigile küsimustele!

Maikuud alustasime Tartu Ülikooli botaanikaaia avamaakollektsioonide uurimisega. Saime panna proovile oma teadmised kevad-lilledest. Avastasime ka palju põnevaid uusi taimi, vaatlesime sinikaelparte ja tiigis elavaid kokresid. Koolilõuna sõime aiapaviljonis, kus see maitses palju paremini kui tavaliselt. Kuna linnasolekut tuleb hästi ära kasutada, siis sai teoks ka meie esimene ühine kinokülastus Apollos. Vaatasime filmi “Pahalased”, mis räägib sellest, et muutused on võimalikud kui sa seda päriselt tahad ja veidi vaeva näed. Ühel päikesepaistelisel esmaspäeval osalesime õppeprogrammis "Loodus õpperajal". Läbisime u 4 km pikkuse matkaraja Vapramäe loodusmaja ümbruses. Loodus pakkus avastamisrõõmu kõigile meeltele nuusutasime lõhnu, kompisime puukoort ja muud põnevat, kuulasime linnulaulu, maitsesime jänesekapsast ja imetlesime kaunist maastikku. Matkamine hakkas meile nii meeldima, et mai teises pooles läksime koos 2. klassiga jalgsimatkale Vahessaare külla, kus Kavilda ürgoru nõlval oli äsja avatud näitus “Tavaliste taimede tarkus”. Tee peal juba igav ei hakanud - ergutasime meiega paralleelselt jooksvat metskitse, mürasime sõbraliku koeraga, sõime jänesekapsast ja vestlesime maailmaasjadest. Kohale jõudes uurisime näitust, keetsime lõkkel taimeteed, sõime pirukaid ja proovisime oma käega, kuidas ehitatakse roigasaeda.

Fotod: Jana Adari

Leht 39

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

KLASSIDE TEGEMISED

I KLASS

klassjuhataja Jana Adari Loomade teemat alustasime lemmikloomade nädalaga, kus loomade omanikud Kr isto, Stefani, Anete, Ronan ja Laureen tegid põhjaliku ülevaate lemmikloomade pidamisest. Lisaks uurisime põnevaid fakte internetist. Pildil on näha meie külalised - kilpkonn Porrito, küülikud Sammy ja Lota, hamster Tupsutäht ning Aafrika hiidteod.

Loomade uurimist jätkasime Andre farmis, kus saime sööta lammastele porgandit ja lehmadele leiba. Sügamata ei jäänud ka farmi koer ega eeselgi. Veel uurisime kust tuleb piim ja kuidas valmib juust. Rahatarkuse ringi õpilased lõpetasid õppeaasta lastekaitsepäeva laadal ettevõtjatena tegutsedes. Aasta jooksul kogutud teadmisi rakendati äriplaani koostades, meeskonda moodustades, kaubale hinda määrates jne jne. Päev oli edukas väikestele ettevõtjatele ja meeleolukas tarbijatele. Meie vahvad ettevõtjad:  ABC Kofik (Karl-Eric, Ronan, Johannes, Anete, Kristo)  KitCats (Katriin, Stefani)  Kohvik (Laureen, Lisandra, Raian)  BocaDoka (Benjamin, Mirjam)

Fotod: Jana Adari, Kadri Raudsepp

Leht 40

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED II KLASS

klassijuhataja Kadri Raudsepp Õpime ebatavaliselt On tavapärane, et III trimestril saab õppimist võtta vabamalt. Väljas on kevad, lapsed on targemad, klassiruum ahistab ja jälle üks talv üle elatud. Põhjuseid rõõmustamiseks on. Näiteks on 2. klassi III trimestri osadeks õpitulemusteks:  sobivate kõnetuste valik suhtlemisel, eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas;  oskus loovalt ja uuendusmeelselt muutustele reageerida, oskus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi;  oskus tuua näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;  vastutustundlikust tarbimisest arusaamine. Sellised õppekavast tulenevad eesmärgid nõuavad töövihikust kaugemale vaatamist, seiklemist linnas ja metsas, koolis ja kooli ümbruses, üksi ja sõpradega, koolikaaslastega, perega. Terve trimestri oleme elanud rõõmsalt kaasa tulbipeenra sirgumisele, kogunud andmed tabelisse, võrrelnud neid sibulapakendil oleva infoga, imetlenud avanenud õisi igal hommikul. Külastasime Elistveres RMK looduskeskust ja õppisime, kuidas olla looduses nii, et meist märgatavat jalajälge maha ei jääks. Õpilased said harjutada matkakoti pakkimist, oma tegevuste planeerimist ja pisidetailideni läbimõtlemist. Mida siis ikkagi matkale kaasa võtta ja mida jätta? Giidile ja õpetajale tegi nalja, et miskipärast visati kohe kõrvale nuppudega vanemat tüüpi mobiiltelefon - tundus mõttetu, igav vidin olevat. Külastasime Tartu loodusmaja, et uurida lindude eluolu kohta linnakeskkonnas. Kuidas inimesed mõjutavad linde ja nemad meid. Uudistasime ringi loodusmaja pargis ja einestasime klassijuhataja aias. Korraldasime lastekaitsepäeva laata, millega õppisime planeerima oma tegevust, kokkulepetest kinnipidamist, meeskonnatööd, eelarve koostamist, vastutuse võtmist, iseseisvust ja seda, kust tuleb ja kuhu kaob raha ning et panustades tuleb tulemus ja mida rohkem, läbimõeldumalt, seda parem. Külastasime Andre farmi, kus tutvusime kodumaise juustutootja ettevõttega. Õppeaasta lõpetame rõõmsalt koos pereliikmetega klassipiknikul Marta kodus. Ilus elu! Fotod: Kadri Raudsepp

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 41

KLASSIDE TEGEMISED 3. L klassi tegemised        

III L KLASS

klassiõpetaja Lea Järv

klassi viimased mälumängud osalemine emakeelenädalal ja maakondlikul kirjakirjutamise ja jutukonkursil joonistasime kooli sünnipäeva puhul koolivaimu esimene klassiõhtu klassiekskursioon Põlvamaale Andre Farm PRIA õppekäik kooliaasta lõpuõhtu koos vanematega esinemine kooli juubeli kontsert-aktusel

Õpilased vaatasid tagasi kolmele koosoldud aastale ja tegid kokkuvõtte. Mis jäi meelde? Meenutame: 1.klassis oli pidulik aktus ja alustasime õppimist Motoaidas. Sai palju nalja. Siis õppisime vanas koolimajas. 2. klassis algas draama, hakkasime kuulma helisid ja arvasime, et vana koolimaja kummitab. Pärast veebiõpet kolisime uude majja, saime kõige suurema klassi ja poistel hakkas põli. Juhtus värvikaid lugusid. Korraldasime klassiõhtuid, käisime ekskursioonil, õppekäikudel, matkal ja teatris. Meil on olnud klassi hommik, sünnipäevade tähistamine, suurprojekt “Tuleviku Puhja” valmistamine ja esitlemine. Klassi mälumängud, filmide vaatamine, uus õpilane tuli klassi, poiste vaimumäng, esinemised kooli jõulupeol, kooli sünnipäeval ja taasiseseisvumispäeval ausamba juures Puhja pargis. 3. klassis on palju nalja saanud ja ka vaidlusi on olnud palju.

Fotod: Lea Järv

TRIMESTER

Leht 42

KLASSIDE TEGEMISED III e KLASS

klassijuhataja Ene Põldaru Puhja 335 Aprillikuus tähistas Puhja Kool hariduselu 335. aastapäeva. Terve nädala kestnud tähistamisel osalesid nii endised kui praegused koolipere liikmed. 3e klass kinkis koolile raamatu “Vaatleme taevast”, mida saab kasutada illustreeriva materjalina erinevate klasside loodusõpetuse tundides. Matkamängul osalemine andis õpilastele võimaluse harjutada kaardi lugemist ning ühise võistkonnana tegutsemist. Kooli ümbruse koristamine Jätkates sügisese maailmakoristuspäeva vaimus, käis 3e klass ka kevadel oma kooli ümbrusest prügi korjamas. 45-minutilise jalutuskäigu jooksul korjasime neli suurt kotitäit prahti, mis muidu oleks jäänud meid ümbritsevat loodust reostama. Fotod: Ene Põldaru

Võrumaa robootikapäev 7. mail toimus Võrumaa robootikapäev, kus Puhja Kooli esindajate seas oli ka 3e klassi õpilane Hanna Siffer. Koostöös 2. klassi õpilase Martin Pauga ehitatud robot osales LEGO sumo võistlusel. Põnevate lahingute lõpptulemusel jõudis robot ka finaali, mis oli nii tasavägine, et esikoht läks Hanna-Martini tiimi ning Võru Kreutzwaldi Kooli võistkonna vahel jagamisele. Õpilasi juhendas Janno Reinomägi. Foto: Britten Piller, Ivar Gusev

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 43

III e KLASS

klassijuhataja Ene Põldaru Karilatsi Vabaõhumuuseum ja Taevaskoda Õpetaja Lea Järv korraldas mai lõpus kolmandatele klassidele kevadise õppekäigu. Tee viis meid esmalt Karilatsi Vabaõhumuuseumisse. Seal tutvustati õpilastele vana aja mänge ning anti võimalus kõik mängud ka ise läbi proovida. Nii mõnigi mäng tekitas õpilastes elevust: kui näiteks peremees võtab naise ning poiss peab seetõttu ringist ühe tüdruku välja valima või vastupidi. Ilusat kevadilma nautides jätkasime õppekäiku Taevaskojas. Õpilased korjasid metsa alt jänesekapsast ja jõid allikavett ning said treenida ka oma mälu. Giid palus tähtsamate vaatamisväärsuste nimed meelde jätta ning bussis neid meenutada, et tagasiteel rääkida õpilastele kohtadega seotud legende ja muistendeid.

Külaskäik Andre Farmi PRIA toel toimus kolmandate klasside teine kevadine väljasõit. Sel korral külastati Andre Farmi. Õpilastele näidati juustutootmist ning seejärel suunduti lauta. Laudas sai tutvuda nii lehmade kui vasikatega, teha neile pai ja anda leiba. Loomadega suhtlemine pakkus õpilastele palju rõõmu. Enne koduteele asumist oli õpilastel võimalik maitsta juustu ning soovi korral talupoest endale midagi meeldivat mälestuseks osta.

Kolmanda klassi lõpp Kolmanda klassi lõpetamisega lõppeb ka esimene kooliaste ning sügisel kooli tulles oleme juba neljanda klassi õpilased. Ilusat suve ning põnevaid väljakutseid uueks aastaks

Fotod: Ene Põldaru

TRIMESTER

Leht 44

KLASSIDE TEGEMISED IV KLASS

klassijuhatajad Ülle Närska ja Aliis Siniroht 4.klassi ettevõtmised 25. märtsil osales 4. klass haridusprogrammis “Toidu eluring”, mida viis läbi Põllumajandusmuuseum. Toiduraiskamine ja toidujäätmete teke on muutumas globaalse soojenemise kõrval üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks. Mis on probleemi olemus, millest on mure alguse saanud ning kuidas saame olukorda parandada? Programmis õpiti hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahati toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning koos leiti toidujäätmete probleemile lahendusi. Programm on üles ehitatud võimalikult praktiliselt, et oleks teadmisi, mida igapäevaellu kaasa võtta. Programmi osadeks on: lühike sissejuhatav esitlus, töö kuues erineva ülesandega teemakohases jaamas, ajurünnakud ning ise toidu valmistamine järelejäänud toidust. Meie valmistasime rukkileiva pannkooke, kartulisnäkke ja pastarooga ning saime retseptidki koju kaasa. Puhja hariduselu 335. aastapäeval oli meil koolis tor e päev koos vilistlastega. 20. aprillil külastas meie tundi Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Tallinna Kodutute Loomade varjupaiga looja Hellika Landsmann ja Märdi ema Maris Toomessalu. Puhja Kool 335 puhul kinkis 4. klass koolile sünnipäevaks 8 raamatut, mõned neist mitmes eksemplaris: “Kati, Carl ja isevärkifarm”, “ Risto Räppar ja teisik”, “Risto räppar ja armetu Nelli” ja “Pirita kloostri kummitus” . Klassiga teatris 18. mail käisime koos õpetajate Ülle ja Virvega Vanemuises kauaoodatud “Vennad Lõvisüdamed” etendust vaatamas. Tutvusime Astrid Lindgreni elu ja loominguga juba II trimestril ning paljud meist lugesid tookord ka vendade Lõvisüdamete tegemistest Nangijaalas. Teatris saime võrrelda raamatu ja etenduse sisu ning meenutatada sündmustikku. Kes varem raamatut lugenud ei olnud, said nüüd samuti osa Lindgreni loodud põnevast maailmast. Etendus meeldis meie klassile väga! Kõige rohkem elamusi jäi meelde vendade tulisest võitlusest kurja valitseja Tengili ning lohe Katlaga. Näitlejatest võitis tüdrukute südame aga loomulikult Oskar Seeman Foto: V irve V end

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 45

III m KLASS Fantastiline klassiõhtu ja klassiöö Õpilased olid juba ammu oodanud võimalust ühiselt ja tõhusalt aega veeta ning lustida. Klassiõhtuks valmistumine käis mitmed nädalad enne: koostasime klassiõhtul käitumise reeglid, jagasime ülesandeid ja ühtlasi vastutust. Aktiivsed tüdrukud panid kiiresti paika, kes mida kaasa võtab ning millist muusikat võiks kuulata . Üllatavad olid ettevalmistatud playback-kavad. Mängisime koos vana head silmapilgutamise mängu, peitust, tantsisime, mängisime UNO-kaarte ja muid lauamänge. Meeliülendav oli ukaka mängimine pimeduse saabudes õues ning tegevuslusti jagus kõigile. Enamik kohalolnud õpilastest jäid öörahu nautima klassipõrandatel. Õpilaste endi tagasiside toimunust on väga positiivne. Õppekäik 3. juunil sõidavad enamik 4. klassi õpilastest Pajumäe piimandustallu õppekäigule ja sealt edasi Pärnu Terviseparadiisi veeparki. Õpilaste koolipaketis on 3-tunnine veekeskuse külastus ja toitlustamine. 6. juunil toimub liiklustundides ettevalmistatud liiklusa-

laste teadmiste praktikasse rakendamise oskuse kontroll- jalgrattaeksam platsil ja maastikul. Alustame vigurraja sõiduga kooli harjutusplatsil, kus õpilased peavad oma oskusi näitama teeandmise kohustustest kinnipidamisel, õigeaegset käega suunamärguannete andmist, manöövri sooritamist, slaalomsõitu, sõiduteel asetseva takistuse ületamist. Peale platsieksamit suundume jalgrattamatkale, kus on võimalik harjutada õiget kiirusevalikut maanteel sõites ning pikivahe hoidmist kaaslasega. Kivastiku talukohas teeme puhkuse ja keedame lõkkel teed ning maiustame pirukatega, et koguda jõudu tagasisõiduks. Saatjabussiga on meil turvavalveks EkkeMihkli ema.

Fotod: Aliis Siniroht, Ülle Närska

TRIMESTER

Leht 46

V m KLASS

klassijuhataja Maris Pukk

KLASSIDE TEGEMISED

Pannkookide küpsetamine klassijuhatajatunnis 11. aprilli klassijuhatajatunnis läksime õpilastega kokandusklassi, et veeta tund koos küpsetades. Valmistasime taina, küpsetasime ja harjutasime, kuidas viisakalt süüa ning hiljem ka enda järelt koristada. Õppekäik teater Ugalasse 5. mail sõitsime koos kuuenda klassiga Viljandisse, et nautida teatrietendust ,,Piruka magus põhi’’. Enne etendust jalutasime Viljandi lossimägedes, sõime seal lõunat ning juba seadsimegi sammud teatri poole. Teatrietendus rääkis tüdrukust, kes hakkab uurima saladuslikku mõrva, sest otse tema akna alt leitakse surnud mees. Õpilased mõtlesid tüki ajal kaasa, olid väga põnevil ja kõigile meeldis! Hiljem said viiendikud kirjutada nähtust arvustust. Ann Muutra:,,Muidu oli see lavastus väga tore ja sisukas, see on kindlasti väärt 2 tundi istumist. Soovitan seda kõigile, kellele pakub huvi krimi ja salapära.’’ Johan Lääne:,,Minule meeldis etendus väga, sest seal oli palju põnevust ja seal toimus mõrv. 9,5/10, sest mõrv oleks võinud hirmsam olla ja paus oleks võinud pikem olla. Lavakujundusele annan 10/10, sest kahte tuba liigutati lava peal ja seal tehti katseid.’’

Klassiõhtu 2. juunil toimus 5.M klassi klassiõhtu. Kogunesime kooli, et alustada ettevalmistustega - klassi kujundamise ja toitude jagamisega. Mängida sai erinevaid mänge, süüa head toitu ja vaadata filmi. Lisaks vaatasime klassiõe esinemist ja tantsisime eesti laulude saatel. Kevadine ekskursioon Pajumäe tallu ja Pärnusse 6. juunil ühildasime kaks väljasõitu ning läksime Pria õppekäigu raames Pajumäe tallu ja klassiekskursioonile edasi Terviseparadiisi. Päev algas harivalt ja saime tutvuda talutoodanguga ning hiljem lõbutseda veekeskuses. Väsinuna käisime veel Kaubamajakas, et osta mõni jäätis ja juba seadsimegi sammud kodu poole. Rattamatk vol2 Eelmisel aastal osutus üheks populaarseimaks tegevuseks rattamatk, millega tähistasime rattalubade saamist. Sel aastal otsustasime seda korrata ja sõitsime 13.06 Kiigemäele, et mängida meeskonnamänge ja pidada piknikku. Suuremad kalastajad said sõita pikema ringi ning Rekul kalagi püüda. Fotod: Maris Pukk

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 47

V a KLASS

klassijuhataja Aili Tamm 5a tegemised III trimestril Koroona ja muud haigused kimbutasid mitmeid meie klassi õpilasi ka III trimestril. Siiski saime osaleda mitmetel kooli üritustel.  Märtsi keskel selgitasime välja klassi kõige tublima emakeele oskaja - Keili.  Külastasime märtsi lõpus Puhjast pärit kunstniku Leili Pure maalinäitust Seltsimajas. Õpilased tundsid ära/ teadsid mitmeid kohti Puhjast, mida kunstnik oli kujutanud oma piltidel.  Aprillis võeti aktiivselt osa kooli sünnipäevanädala üritustest. Õpilastele jäi hinge vilistlase Hellika jutt ja pildid tegevustest kodutute loomadega. Ka õhtusel noortepeol osales palju meie klassi õpilasi ning kiideti Räpina koolinoorte väga head esinemist.  Maikuus oli klassil palju õuesõpet ja matkamist.  Sõitsime Rekule Emajõe äärde. Uurisime kevadist Emajõge, kus voolas palju rohkem vett kui sügisesel õppekäigul. Emajõe äärest matkasime kõigepealt Kavilda jõeni ja siis piki Kavilda kallast liikusime vastuvoolu tasapisi tagasi Puhja poole. Oma rännakul nägime karu jälgi, kuulasime linnulaulu, avastasime hiidmurumunade kasvukoha ning vallutasime mitmeid teeääres olevaid kivikuhjatisi.  Mai lõpus tegime väikese jalgsimatka Puhja ümbruses: vaatasime vana surnuaeda, uurisime õigeusu kirikut, nägime ilusat sirelitega kaetut künkanõlva, külastasime kuulsat Kavilda allikat, kus soovijad said oma janu kustutada. Muidugi käisime ka Kiigemäel kiikumas ja imelist kevadist Kavilda ürgorgu pildistamas.  Juunis toimub õppekäik Pajumäe piimatallu ning päeva teise poole veedame Pärnus mõnusalt aega Tervisekeskuse veepargis ja saunades tegutsedes.

Foto: Maris Pukk

Leht 48

VI KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Eva Kõrgmaa Kolmanda trimestri haarasid enda alla laste ja nende vanematega toimunud … Aeg ar mutult suve poole sammub Raugemas on viimsed r ammud. Enda eest siiski seisma veel peab, Ning kir ja panema mõnedki r ead. Google, vana sõber , vahel appi vaja võtta, Usinamad peadki jäävad õppimises hätta. Vir ve nõuab r aamatuid, Eva otsib kodutuid, Silja kir illitsaga sabas, Tanel teab, kes-kus magas. Lõbusalt me suve poole, Unistusi juba loome. Siivi vajab meist ka puhkust, Et saaks tunda võimsat uhkust, Diivanitel pole ühtki nuhtlust.

Klassiõhtu 17. märtsil toimus lõpuks meie kaua planeeritud ja oodatud klassiõhtu, mille pidasime noortekeskuses. Õhtu oli täis põnevust ja elevust, mängiti erinevaid mänge, nauditi head toitu ja seltskonda. “Piruka magus põhi” 5. mail võtsime ette teatrikülastuse Ugala teatrisse koos eesti keele ja kirjanduse õpetajate ja 5. M klassiga. Kui juba väljasõit teha, siis oleks patt kasutada seda vaid üheks tegevuseks, seega tegime enne etendust veel väikese tiiru ka Viljandi Lossimägedes. Nautisime erinevaid vaateid, kiikumist ja rippsilla ületamist. Etendus ise oli väga vahva ja põnev, lapsed olid huvitatud ning etenduse järgselt tehti põhjalik analüüs ja kirjanduse tunnis. Fotod: Eva Kõrgmaa,

KEAT 3. juunil käis meid koolitamas Päästeamet ning Eesti Punane Rist. KEAT (kaitse end ja aita teist) ohutuspäev kujutab endast pääste- ja ohutusteemaliste ülesannete teoreetilist ja praktilist rakendamist. Eelnevalt olime juba ainetundides tegelenud metsloomade ja liikluse teemadega, mida saime ka ohutuspäeval kinnistada. Lahingurada 8. juuni lõunast võtsime jälle suuna Tartusse ning pidasime maha mitu korralikku airsofti lahingut. Tegevus on muutunud laste üheks suureks lemmikuks. See võimaldab väga hästi liigselt kogunenud vaimseid ja füüsilisi pingeid maha laadida.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 49

VII KLASS

klassijuhataja Silja Lipping 7. klass Valma Seikluspargis 7. klassi õpilased külastasid 30. mail Valma Seiklusparki Võrtsjärve ääres. Oli tore võimalus, paljudel lausa esimest korda, läbida seikluspargi erineva raskusastmega radu. Kuid see polnud veel kõik. Kes ronima ei läinud, said mängida mini-golfi ja hiidpiljardit. Samuti oli võimalus jalgpalluritel näidata oma oskusi jalgpalli täpsussöötmises ning mängida väljakul korvpalli või siis teha korvpalli täpsusviskeid. Mõned noormehed unustasid end laste mänguväljakul pallimerre hulpima. Pärast mitut tundi füüsilist tegevust oli lastel ka isu väga hea, nii et friikartulid ja grillviinerid maitsesid ülihästi.

Foto: Silja Lipping

Külas klassijuhatajal Tammistus 4. juunil oli 7. klass koos vanematega kutsutud klassijuhataja maakoju Tammistusse, et vanemad saaksid omavahel tuttavaks ja üksteisega suhelda ning õpilastel oli võimalus paar tundi veeta aktiivselt aega. Sai mängida võrkpalli ja korvpalli ja erinevaid liikumismänge. Et veidi ka ajule tööd anda, toimus ka looduse ja keskkonnateemaline Bingo mäng, millest said osa võtta ka vanemad ja teised pereliikmed, kes kaasas. Laua katsime kõik koos ja see oli väga rikkalik. Oli tore pärastlõuna koos tegutsedes.

TRIMESTER

Leht 50

VIII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv Kes teeb, see jõuab! Just sellise kõnekäänu järgi on 3. trimestril 8. klassis toimetatud, sest erinevaid tegemisi on jagunud küllalt nii ainetundidesse kui ka nende kõrvale. Väga tore, et lisaks ainetundidele on meie klassi õpilased leidnud võimalusi enese proovile panemiseks näiteks näiteringis, muusikaklassis, õpilasesinduses või spordivõistlustel. Iga selline lisategevus annab kahtlemata hea võimaluse proovida väljumist mugavustsoonist ning leida üles enda tugevused, mis muidu ehk märkamata jääksid. Ka kõrvaltvaatajatele on meie klassi õpilaste seast näiteks lavalaudadele tulnud uued avastused olnud vahvaks üllatuseks. Kevadine õppetööga seotud reis viis 8. klassi sellel kevadel Soomaale. Kanuumatk kevadisel suurveel oli paljudele meie seast väljakutseks täiesti uues valdkonnas. Läbi käänulise teekonna kanuud juhtides arenesid nii meeskonnatöö- kui ka planeerimisoskused. Selgeks sai ka, et matkajuhi ettekirjutusi tasub tõepoolest järgida, sest kui vaatamata hoiatustele rabelemist vältida siiski kanuus kiireid liigutusi teha, läheb kanuu tõepoolest ümber. Siiski tuleb kiita jäises vees ujujaid, kes ehmatusele vaatamata positiivse suhtumise ning huumorimeele säilitasid ning tõestasid, et loodusvaatlusi võib teha ka läbimärjana külma tuule käes päästvat varukanuud oodates. Traditsioonilise õppetöö mõttes oli kolmanda trimestri mahukaimaks ettevõtmiseks loovtööde kaitsmine, mis kahtlemata oli väljakutseks nii neile, kellel veel ajaplaneerimisoskused napid, kui ka neile, kelle jaoks avalik esinemine hetkel veel keeruline on. Suures plaanis pakkus kaitsmise protsess ise aga kõikidele osalejatele positiivseid kogemusi, sest eneseületuse järel oli võimalik tõdeda: ükskõik, kui mahukas ka ülesanne tundub, on lahendused võimalikud! Tore, et suurem osa kaitsjatest oli leidnud just endale südamelähedase teema loovtöö sooritamiseks. Loomulikult saab alati leida üles ka arengukohad ning loodetavasti tegelesid kõik õpilased ka selle võimaluse kasutamisega edasiste sammude planeerimiseks. Ka kaitsmiskomisjonile andsid tänavused eriilmelised loovtööd võimaluse mõelda sellele, kuidas protsessi uuendada ning muuta. Ikka selleks, et õpilaste jaoks võimalikult palju erinevate õpieesmärkide täitmise võimalust pakkuda. 9. klassi tutipäeval näitas 8. klass taaskord, kuidas meeskonnana tegutsemine on midagi, mis meil hästi välja tuleb ning igaüks meie seast leiab suuremate ürituste ettevalmistamise ja läbiviimise juures just talle sobivad ülesanded ning tegevused. Loov ja lahendustele orienteeritud lähenemine aitasid üle saada ka ootamatustest ning erimeelsustest. Küll ajapikku areneb ka oskus tasakaalukalt provokatsioone hallata ning enda järelt koristada. Põhikooli viimane klass tuleb kindlasti põnev ning palju toredaid hetki pakkuv! Fotod: Riin Saadjärv

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

KLASSIDE TEGEMISED 9. klassi III trimester

Leht 51

IX KLASS

klassijuhataja Ruth Luts

III trimestril oli õhus tunda ärevust- põhikooli lõpp pole enam mägede taga. Sõnad eksam või sisseastumiskatsed tekitasid tihti elavaid arutelusid. Juba veebruaris oli kõigil võimalus registreeruda sisseastumisvestluste simulatsioonidele. Kuna kõik koolid kutsuvad pärast sisseastumiskatseid oma tulevasi õpilasi vestlusele, siis oli see hea võimalus vähendada vestlustega kaasnevat stressi ja saada ülevaade sellest, mida sisseastumisvestluse situatsioon endast kujutab. 8. märtsil läksime külla Elva Gümnaasiumisse, kus õpilased said tutvuda koolihoonega, õppesuundadega ja koolikorraldusega. Oma koduvalla gümnaasium meeldis päris mitmele. 31. märtsil ootas meid külla Tartu Rakenduslik Kolledž, kus tutvustati koolis õpitavaid erialasid. Saime külastada ka mitmeid õppeklasse ja reaalselt näha praktilist õppetööd. Näiteks, mida teevad tislerid, ehitusviimistlejad, mehhatroonikud, elektrikud, kokad, autoplekksepad ja automaalrid. Kooli sünnipäevanädala lõpetasid küll sisseastumiskatsed Tartu linna gümnaasiumidesse, aga nädala toredad tegevused tõid rõõmsat vaheldust õppetegevusse. Vilistlapäeval olid 9. klassi külalised Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Error Tantsukooli tantsuõpetaja Elise Nora Pruun ja Elva vallavanem Priit Värv. Stiilipäev “Hüvasti, lapsepõlv” 25. mail kuulutas eksamiperioodi algust ja tavapärase õppetöö lõppemist. Päev kujunes väga rõõmsaks ja meeleolukaks. Kõigi riietus oli lapsepõlve meenutav, ikka lustlikult “titelik”. Ei puudunud ka õhupallid, veepüstolid ja pulgakommid. Päev algas piduliku kogunemisega kooliõues kogu koolipere ees. Hommikuses klassijuhataja tunnis maiustati kringliga ja meenutati toredaid seiku kooliajast. Valmis ühine plakat, kuhu iga õpilane lisaks oma nimele võis kirjutada või joonistada midagi toredat. Kõik täitsid ka tuleviku ennustamise küsitluse “Minu elu kümne aasta pärast”. 8. klassi poolt oli ette valmistatud lõbus ja tõeliselt vahva võistkondlik seiklusmäng, kus tuli joonistada oma klassikaaslasi, läbida kinnisilmi takistusrada, iseloomustada oma kaaslasi ja valmistada üks rohkete lisanditega pannkook. Klassijuhataja Eva meenutused ja pildigalerii taaselustas tegevused 4. klassis. Päeva lõpetas külaskäik lasteaeda. Lapsepõlvemälestused olid värvikad ja kõigile meenus sellest ajast mõni tore juhtum. Kasvatajatädid Marje ja Galina mäletasid lapsi väga hästi, varuks igast ühest mõni lõbus lugu. Ei puudunud ka üllatus- saadi teada, kelleks taheti saada lasteaia lõpus. See oli paberile kirja pandud ja vastu vaielda ei olnud võimalik. Oli üks südamlik kohtumine. Eksamiperioodil tuleb anda endast parim, et põhikool saaks edukalt lõpetatud. Tuult tiibadesse!

Fotod: Ruth Luts

TRIMESTER

Leht 52

III TRIMESTER PILDIS

Fotod: Kadri Raudsepp, Riin Massur

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 53

KIITUSKIRJAGA LÕPETAJAD 2021 / 2022

I KLASS Britta Algo Katriin Ermel Anete Haug Stefani Heinroos Johannes Jaakma Karl-Eric Jõgi Kristo Kärmas Tauri Leinus Ronan Lääne Joosep Pedajas Lisandra Pärn II KLASS Loreta Bogdanov Marta Hämäläinen Kerttu Külter Lauren Leemets Kert Päevloo Heidi Reinhold Tristan Tuvikene III KLASS Marii Algo Kristo Kumari Loviise Kärmas Kristen Mahla Mirel Pallon Melissa Piirisild Uko Raudne Karel Reinhold

IV KLASS Rosann Massur Emma Gudrun Reinomägi V KLASS Linda Leemet Johan Lääne VI KLASS Anna Leemet Linde Leetberg VII KLASS Mario Kütt VIII KLASS Herta Heinaru Alesja Turovskaja

ÕPPIMINE NÕUAB PINGUTUST

Leht 54

TRIMESTER

TÄNUÜRITUS 2022

Fotod: Kadri Raudsepp, Jaanika Reminnõi

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 55

TÄNUÜRITUS 2022 Puhja Kooli kolmas tänuüritus toimus 13. juunil kooli fuajees. Tänuüritusele olid kutsutud 24 õpilast koos vanematega ja huviringide juhendajad. Külalistele esines Laikrete perebänd. I KOOLIASTE Ronan Lääne (1. klass)

Ronan on Eesti meister Nuti-Mati matemaatikas ja saavutanud I koha Tartumaa Meistrivõistlustel nutispordis. Ennastjuhtiv, iseseisev ja intelligentne õppija. Ta on alati mõtetega kohal ja avaldab julgelt oma arvamust. Hea meeskonnaliige.

Lauren Leemets (2. klass)

Lauren on tark, viisakas, sõbralik, iseendaga hästi hakkamasaav, väga kohusetundlik ja õpihimuline laps. Ta on aktiivne nii koolitunnis kui ka väljaspool. Osaleb huviringides ja esineb ülekoolilistel üritustel. Juhib hästi meeskonda.

Heidi Reinhold (2. klass)

Heidi on oma klassikaaslaste ja õpetaja hea haldjas. Vaatab, et kaaslased jõuaksid õigel ajal tundi, kontrollib ujumistunni järel kapid, et kellelgi midagi ei ununeks. Saab väga hästi hakkama oma kohustustega. Esineb ülekoolilistel üritustel. Hooliv ja hinnatud õppija.

Marii Algo (3. klass)

Marii lõpetab 3. klassi kiituskirjaga. On kohusetundlik, õpihimuline, algatusvõimeline, aktiivne ja ettevõtlik õppija ja tegutseja. Osaleb sõnakunsti ringis ja sulgpallis. Esineb ülekoolilistel ja kogukondlikel üritustel suure vastutustundega. Väljaspool kooli osaleb ujumistreeningutel ja on saavutanud vabariiklikul tasandil erinevatel etappidel kohti esikolmikus.

Uko Raudne (3. klass)

Uko lõpetab 3. klassi kiituskirjaga. Uko on kõrge sisemise intelligentsusega poiss. Ta on väga nutikas, laia silmaringiga, algatusvõimeline, abivalmis, märkaja ja ettevõtlik tegutseja. Tunneb alati huvi maailmas toimuva vastu ja teab palju. On suur ajaloohuviline. Osaleb noorkotkaste ja sõnakunsti ringis. Osales Känguru võistlustel ja maakondlikul jutuvõistlusel. Esineb ülekoolilistel ja kogukondlikel üritustel suure vastutustundega.

Kaur-Margus Villako (3. klass)

Kaur-Margus on viisakas, sõbralik, hea huumorimeelega, kohusetundlik ja iseseisev õppija. On aktiivne huvitegevuses. Õpib muusikaklassis klaverit, esineb ülekoolilistel suurüritustel. Väljaspool kooli osaleb judotreeningutel ja on erinevatel võistlustel saavutanud kohti esikolmikus.

II KOOLIASTE Emma- Gudrun Reinomägi (4. klass)

Emma-Gudrun lõpetab 4.klassi kiituskirjaga. Ta on rõõmsameelne, sõbralik, viisakas ning loov ja loominguline õpilane, kes eelistab tegutseda pigem vaikselt, kuid teeb kõigiga koostööd. Tunnis on töökas, julgeb avaldada oma arvamust. Emma-Gudrun laulab mudilaskooris ning on hea sportlike eeldustega õpilane, kes saavutas maakondlikul rahvastepallivõistlusel II koha. Ta osales matemaatika olümpiaadil, Känguru võistlusel, Nuti-Mati matemaatika etappidel. Ta on aktiivne kodutütar ja mängujuht ning teadusringi Unicorn Squad liige.

Leht 56

TRIMESTER

TÄNUÜRITUS 2022 Jaan Leetberg (4. klass)

Jaan on tähelepanelik, osavõtlik, aktiivne klassiõhtu kava koostaja ja ideede generaator. Ettevõtliku õpilasena on Jaan valitud Puhja Kooli õpilasesindusse ja ta on innukas koolivälistel üritustel osaleja. Jaan õpib Elva Muusikakoolis trummide erialal ning omab esinemiskogemust laval. Lisaks osaleb ta kergejõustiku ja jalgpalli treeningutel. Ta osales maakondlikul matemaatikaolümpiaadil ja Känguru võistlusel, õpilane huvitub sportlikest tegevustest, maakondlikul rahvastepalli võistlustel saavutas I koha.

Rosann Massur (4. klass)

Rosann lõpetab 4. klassi kiituskirjaga. Õpilane on aktiivne, tähelepanelik, empaatiline ning ettevõtlik ning valmis kõigiga meeleldi koostööd tegema Rosannil on hea enesejuhtimisoskus ning motivatsioon uusi teadmisi omandada. Vastutus- ja kohusetundlikuna julgeb arvamust avaldada koolielu puudutavates küsimustes. Rosann on valitud õpilasesinduse liikmeks, õpilasel on head sportlikud eeldused. Rosann saavutas rahvastepalli võistlusel II koha, üleriiklikel sulgpallivõistlustel on ta saavutanud kohti esikolmikus. Õpilane laulab mudilaskooris, on aktiivne mängujuht ja teadusringi Unicorn Squad liige.

Johan Lääne (5. klass)

Johan on kohusetundlik ja õpihimuline õpilane. Ta lõpetab 5.klassi kiituskirjaga. Saavutas I koha Tartumaa matemaatikaolümpiaad ja II koha Nuti-Mati vabariiklikul võistlusel. III koht Tartumaa inglise keele võistlusmängus. II koht maakondlikul rahvastepalli võistlusel. Osales matemaatikavõistlusel NUPUTA, Tartu linna ja maakonna õigekirjaolümpiaadil, aktiivne võistleja Võrumaa robootikavõistlusel. Aktiivne õpilasesinduse liige.

Linda Leemet (5. klass)

Linda võtab vastutuse enda õppimise eest ja on väga püüdlik. Ta lõpetab 5.klassi kiituskirjaga. Saavutas I koha Tartu maakonna 5.klasside esmaabivõistlusel Karvik. II koht maakondlikul rahvastepalli võistlusel. II koht Tartumaa koolinoorte meistrivõistlused murdmaajooksus. Ta on innukas osaleja erinevatel ainealastel võistlustel (matemaatika, eesti keel). Aktiivne õpilasesinduse liige ja mängujuht. Esindanud kooli Tartu maakonna haridusasutustes ja kajastanud õpilaste tegemisi valla raadiosaates.

Hugo-Oskar Reinomägi (5. klass)

Hugo-Oskar on nutikas, iseseisev ning abivalmis õpilane. Ta osales Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlustel ja Tartumaa matemaatikaolümpiaadil, sai III koha Tartumaa inglise keele võistlusmängus. Aktiivne õpilasesinduse ja robootikaringi liige, innukas võistleja robootikavõistlustel, ettevõtlik tegutseja noortekeskuses.

Sabina Kraineva (5. klass)

Sabina on väga aktiivne ja panustab palju aktiivsesse kooliellu, on valmis võtma vastutust korraldamise eest. Ta osales Nuti Mati matemaatika Eesti meistrivõistlustel, saavutas Tartu maakonna esmaabivõistlustel Karvik I koha, Tartumaa koolinoorte murdmaajooksu meistrivõistlustel III koha, rahvastepallivõistlustel II koha. Ta on aktiivne õpilasesinduse liige ja mängujuht. Esindanud kooli Tartu maakonna haridusasutustes ja kajastanud õpilaste tegemisi valla raadiosaates.

Rikko Rõõm (5. klass)

Rikko on väga viisakas, heasüdamlik ja abistav kaaslane kõigile klassis. Ta on saavutanud I koha rahvastepalli võistlustel. Saavutanud üleriiklikel sulgpallivõistlustel kohti esikolmikus. Ta osales Nuti-Mati matemaatika meistrivõistlustel, matemaatikavõistlusel Känguru ning Tartumaa matemaatikaolümpiaadil.

Anna Leemet (6. klass)

Anna on sihikindel, selge eneseväljenduse ja hea ajaplaneerimisoskusega õpilane. Ta peab kokkulepetest kinni ning on valmis alati panustama rohkem kui temalt oodatakse. Anna saavutas maakondlikul õpioskuste talgutel võistkondlikult III koha ja maakondlikul Nuputa võistlusel 4. koha. Saavutas säravaid tulemusi maakondlikel jooksu- ja kergejõustikuvõistlustel. Osales maakondlikul matemaatika olümpiaadil, Känguru võistlusel, üleriigilisel ajaloo-olümpiaadi maakonna voorus. Esindanud Kodutütarde Tartu ringkonda KT 90.aastapäeva kontsert-aktuse laulukooris Estonia laval. Aktiivne kodutütar, õpilasesinduse liige ja mängujuht. Kaitseliidu noorte matkarühma NEG liige. Kajastanud õpilaste tegemisi valla raadiosaadetes.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 57

TÄNUÜRITUS 2022 Linde Leetberg (6. klass)

Linde on hooliv ja südamlik kaaslane, kes seab endale kindlad eesmärgid ja tegutseb aktiivselt nende poole pürgides. Lindel on hea eneseväljendusoskus ning analüüsivõime. Ta planeerib läbimõeldult oma aega ning rakendab igapäevaselt omandatud õpioskusi. Linde saavutas maakondlikul õpioskuste talgutel võistkondlikult III koha. Saavutas säravaid tulemusi maakondlikel jooksu- ja kergejõustikuvõistlustel. Osales maakondlikul matemaatikaolümpiaadil, Känguru võistlusel, üleriigilise ajalooolümpiaadi maakonna voorus ja Tartu maakonna eesti keele olümpiaadil. Esindanud Kodutütarde Tartu ringkonda KT 90.aastapäeva kontsert-aktuse laulukooris Estonia laval. Aktiivne kodutütar, õpilasesinduse liige ja mängujuht. Kaitseliidu noorte matkarühma NEG liige. Kajastanud õpilaste tegemisi valla raadiosaadetes.

Saskia Rokka (6. klass)

Saskia on väga võimekas ja sihikindel sportlane. Ta pääses Eesti noortekoondisesse jalgpalli mängima ning on saavutanud maakondlikul jooksuvõistlusel II koha. Saskia on töökas ja järjepidev ka õppetöös, võtab alati vastutuse õpitulemuste omandamise eest.

III KOOLIASTE Mario Kütt (7. klass)

Mario on tõsine, kohusetundlik ja vastutustundlik õppija, viisakas ja aktiivne õpilane. Osales maakondlikul matemaatika olümpiaadil, Känguru võistlusel, maakondlikul Nuputa võistlusel (võistkondlik 6.koht). Nuti-Mati matemaatika Eesti Meistrivõistlustel 5 % hulgas, Tartumaa Meistrivõistlustel III koht.

Andris Tammi (7. klass)

Andris on hoolas ja vastutustundlik õppija, kohusetundlik ja viisakas noormees. Ta osales Nuti-Mati matemaatika Eesti MV, on hea sportlane, saavutas maastikuteatejooksus II koha.

Herta Heinaru (8. klass)

Herta on teinud süsteemset ja mõtestatud tööd õpitulemuste saavutamiseks, osalenud erinevatel olümpiaadidel. Herta loovtöö, kus ta kogus vilistlaste mälestusi koolielust andis olulise panuse meie kooli ajaloo talletamiseks. Ta on valitud kooli õpilasesinduse uueks presidendiks, aktiivne kodutütar ja mängujuht.

Alesja Turovskaja (8. klass)

Alesja järgib oma tegevustes meie kooli väärtuseid, on ennastjuhtiv ja motiveeritud õppija. Ta ei karda enese arendamise nimel võtta vastu ebamugavaid ja hirmutavaid väljakutseid ning on valmis lisapingutuseks. Alesja on teinud järjepidevalt tööd oma tegevuse mõtestamisel ning osales kogemuslooga "Mõtteviisi muutus avab uksed" Teeviida noorte loomekonkursil.

Ken-Evert Tobre (8. klass)

Ken-Evert on läbi aasta panustanud helitehnikuna aktiivselt koolis toimuvate ürituste läbiviimisesse. Ta on valmis võtma vastutust ürituse õnnestumise eest, hea meelega nõustab ja õpetab ta selles valdkonnas ka koolikaaslaseid. Probleemide tekkimisel ei jää Ken-Evert ootama, vaid proovib ise leida sobivaid lahendusi.

Anete Vozijan (8. klass)

Anete on läbi kooliaastate näidanud ennast väga motiveeritud õppijana, kes on valmis õpitulemuste nimel maksimaalselt pingutama. Hea enesejuhtijana oskab ta planeerida oma õppetegevusi, osaleb aktiivselt tunnitöös ning arvestab kaaslastega. Lisaks on Anete ka aktiivne sportlane, ühildades edukalt õppimise ja treeningud.

Margareth Veiler (8. klass)

Margareth on suurepärane näide ennastjuhtivast õppijast, kes ei vaja õpitulemuste saavutamiseks välist motivatsiooni. Ta on oma tegevustes põhjalik, valmis lisapingutuseks ning teab, mis on tema eesmärk. Margareth on järjepidevalt teinud tööd oma esinemisoskuse arendamiseks, ta on valmis ennast proovile panema ka keeruliste ülesannetega. Koolitöö kõrvalt on Margareth leidnud aja ka muusikaklassis käimiseks.

Leht 58

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 17.06.2022 Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa aktusekõne

Austatud põhikoolilõpetajad, vanemad, vallavanem, õpetajad, külalised! Tänane sündmus on koolirahvale nagu vana-aastaõhtu. Kuigi ametlikult lõpeb õppeaasta 31. augustiga, on peagi saabuvaks jaaniks kõik tunnid antud, eksamid tehtud ja tulemused käes. Tundub ju aastalõpu moodi?

Eks vaata kõik – õpilased, lapsevanemad ja õpetajad – lõppenud õppetööle tagasi kergendusega, mis sellest, et igaüks teeb seda mõnevõrra erinevate tunnetega. Aktusepäeval oleme ühiselt rahulolevad ja tunneme rõõmu õnnelikest noortest ja lillesülemitest. Unustame ebaõnnestumised ja pahandused. Sellegi, et õppimine periooditi kõrvaltegevuseks muutus ja põhiline aur läks mõne noore kättepüüdmisele ja motiveerimisele. Tagantjärele mõeldes tunduvad möödunud eksamidki üsna vastuvõetavad, see annab lootust tulevikuks. Muutuda võib eksamite formaat ja tegemise aeg, aga loodetavasti ollakse riigis üksmeelel tulemuste esitamise osas protsendina ka edaspidi. Raskustele ja ootamatustele vaatamata on aktusepäevaks jõutud õiguseni tulla läbi vanemate ja sõprade ridade saali ette aukohale ja vastu võtta dokumendid põhikooli lõpetamise kohta. See on suur asi. Mida need erinevad aktuselosalejad võiksid mõelda? Aktusepäev on ühelt poolt vabastav ja toob kergendustunde. Enamik põhikoolilõpetajaid teab tänaseks, kuhu sügisel minna. Keerulisem on neil, kel selget valikut ehk polegi veel tänaseks tehtud. Või ei ole saadav tunnistus kooskõlas sellega, missugused tulevikuplaanid meeles mõlguvad. Aktusepäeval ollakse veel koos klassikaaslastega ja küllap mõeldakse kohtumiste ja muude kokkulepete peale. Ja üsna hirmutavad võivad näiteks olla mõtted, et enam ei tuldagi septembris samasse seltskonda, kus nii kaua koos oldud, kus kõik teada ja tuttavad. Võib-olla mõeldakse tänavuse kirjanditeema valguses hoopis õnnele? Kas see ongi õnn kui põhikool on läbi? Põhikool koos täiega jääb selja taha ega puutu enam minusse? Valdavaks mõtteks võib olla ka rahutus - millal tunnistusi andma hakatakse, kas ma saali ette tulles ei komista, kas lilled ei närtsi enne üleandmist ära, kas minu fotod ikka tulevad ilusad, kes mulle täna lilli toob, kui pikad kõned on ja kas nendes kõk valgust kartvaid asju ka päevavalgele tuuakse? Täna ongi lõpetajate segadusse ajamise päev. Pidulik segadusse ajamise päev. Vastuolulisi tundeid on palju. Mõtteid seeditakse ja korrastatakse hiljem.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 59

Mida võiksid mõelda emad-isad, vanavanemad? Ilmselt on nemad rohkemgi rahul kui värsked lõpetajad. Suures plaanis on haridust alati väärtustatud, ja nii lasteaia lõpetamine, kooli astumine kui ka kooli lõpetamine on oluline perekondlik sündmus. Kutsutakse külalisi, kaetakse pidulaud, tehakse kingitusi. Küllap on lapsevanematel mõttes mõni hea soov lõpetajale ja õpetajaile, kes noori õpetanud, ja eriti neile, kes aitasid mõnest probleemist jagu saada siis, kui kodus aega ja vastuvõetavaid lahendusi nappis. Täna rõõmustavad vanemad ja vanavanemad üheskoos laste ja lastelaste saavutuste üle. Mõtiskletakse ehk sedagi, et lõpuriietusest tähtsam on antav lõputunnistus. Aga ka kleit ja ülikond on olulised. Sisu ja vorm peavad olema ikkagi ühtsed. Mõeldakse, et oleks ometi noortel soov edasi õppida. Ja püsida õpingutes, mitte alla anda kui raskeks läheb. Et elataks mõttega, et õpitakse kogu elu. Ja muidugi ollakse alati valmis toetame oma lapsi igal võimalikul viisil. Iseseisvus kujuneb ikka järk-järgult, mõtlevad vanemad endamisi. Aga õpetajad? Mida nemad mõtlevad aktusel ja õppeaasta lõpus? Eelkõige tunnevad heameelt lõpetajatest, kindlasti on mure nende õpilaste pärast, kelle teadmiste juurde toomine käis peaaegu vägisi, kohati suisa vastu tahtmist. Eksamitest mõeldakse ka. Sellest, et vaatamata eksamite ja lõpetamise lahutamisele tegid selle aasta enamus õppureid iseendale teene ja pingutasid. Sooritusprotsent põhikooli tunnistusel on märgiline. Ja annab järgmisel haridusastmel infot õppija kohta. Selle üle on õpetajatel mõttes ikka hea meel. Samuti mõeldakse eelseisvast suvepuhkusest, mis pakub võimalusi “akusid laadida”. Septembris tuleb ju jälle alustada. Või mis septembris? Ikka augustis! Töökavad on vaja teha. Pole kindel, et uuele üheksandale eelmise aasta omad klapivad. Äkki tuleks hakata hoopis uusi materjale valmistama? Aga pole hea ette ka muretseda. Ehk saab vahepeal hoopis mõne hea raamatu läbi lugeda, natuke reisida ja omi mõtteid pisut põhjalikumalt läbi mõelda. Mõeldakse, et õpetajaamet on tähenduslik. Et sellega me muudame maailma. See mõte iseenesest on väärt juba puhkust!

Aga täna ja aktusel õpetajad konkreetsetele tööasjadele ehk nii hoolega ei mõtle ka. Koolirõõmu on täna siiski rohkem, kui tavalistes tööpäevades. Ma tean, kui õpilased lähevad õpetajale tänu ütlema, on neil hea tunne. Õpetaja on osaline nende saavutatus. Nii, siin seistes ja aktusel osalejate mõtteid oletades äkki mõistan, kui õiged on sõnad: Õpib see, kes usub, et õppimisel on mõtet. Oluline on tahe ja motivatsioon ja see saab tulla ainult meie enese seest. Head vanemad, õpetajad, lõpetajad! Unistage suurelt, uskuge õppimisse, mõelge tarku mõtteid, kuulake ja hoolige! Kaunist pidupäeva!

Leht 60

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 17.06.2022

V lennu klassijuhtaja kõne lõpuaktusel

Elu on laul… Igaühel on oma laul… Igaühel on oma elu…

Armsad põhikooli lõpetajad!

Foto: Riin Massur

Käes on teie esimene tõsisem tiivasirutus, lõpetate põhikooli oma armsas koduses koolis ja tuleb minna. Tulevad uued väljakutsed, otsimised ja leidmised. Ja loodan, et sinu südamelaul, mida vajad, tuleb su juurde ühel või teisel varjatud viisil. Aga alles siis, kui tunned ta ära, saab ta sinu omaks. Hea meel on teid vaadata- ilusad, pidulike nägudega, rahulolevad noored ehk veidi ärevad ka. Olen teiega püüdnud ühel kursil püsida alates 6. klassist, Marleen, Stella ja Hando Egon liitusid meiega hiljem. Olen teie viies klassijuhataja. Õpetajad Külli, Silja, Eva ja Õie- teie panus nende noorte ellu on kindlasti märkimisväärne- minu lugupidamine ja suur tänu Teile! Enamik klassist on koos olnud juba lasteaiast peale ning koosoldud aastad on liitnud teid vahvaks ja ühtseks seltskonnaks. Kui iseloomustasid oma klassikaaslasi, siis koorus siitki välja palju ühiseid omadusi nagu naljakas, sportlik, lahe, tore, Chill, lõbus, norm, sõbralik. Kuidas mulle meelde jäite? ANET- rõõmsameelne ja naerusuine, õppimine ei olnud sulle raske, tahtsid ja said häid hindeid. Sul on head sportlikud võimed, arenda neid. Jäid mulle natuke mõistatuseks, sest sinus elas minu jaoks kaks Aneti. Üks õrn, habras ja natuke arglik ning teine, kes võib teha kõva häält ja olla väga ülemeelik. SELINA- oled soe, siiras ja teistest hooliv. Tihti vaatasid meie klassi valjuhäälset seltskonda imestunud pilguga, nagu küsides- mis toimub? Olen ikka imetlenud sinu kaunist lauluhäält! Tundud küll malbena, aga sisemiselt oled tugev ja jääd oma otsustele alati kindlaks. MIA- sind on loodus hellitanud paljude annetega: sul on suurepärased sportlikud võimed, kunstianne, oskad teha ilusat käsitööd, sulle ei ole võõras kalapüük ja sa tead, mis on ridaõng, tean, et sulle meeldivad lapsed ja loodus. Oled sisemiselt kaastundlik ja hooliv, ära seda peida. RAGNAR- meie klassi här r asmees, kelle viisakus ja austus õpetajate vastu on olnud muljetavaldav, see on kui Ragnari firmamärk. Sinu kaudu sain teada kogu vajaliku info, sest tulid alati vestlema, alustades küsimusega: “Kuidas siis päev läinud on?” Ja siis üllatasid veel toreda rolliga näidendis. Ka sporti võtad sa väga tõsiselt. Jääd meelde vastutustundliku, kohusetundliku ja väga meeldiva noormehena.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

Leht 61

MARLEEN- tants on sulle väga oluline eneseväljendamise viis, vajad ja naudid seda. Oled väga loominguline ja rikka sisemaailmaga tüdruk. Mulle meeldis, kuidas olid alati valmis tegutsema, pakkusid välja toredaid ideid ja mõtlesid kaasa, “ei saa või ei taha” ei kuulunud sinu sõnavara hulka GETTER- LIIS- tunnen sind juba 1. klassist peale- minu armas klaverilaps, meil on olnud palju sisukaid vestlusi. Imetlen kui palju andeid sinus on: sport, muusika, kunst, sõnaosavus… mis veel! Sinuga vesteldes tuleb aga olla külma peaga, sest ka vaidluskunst ei ole sulle võõras. Oled tõeliselt särav isiksus ja kasuta oma andeid maksimaalselt. ANGELIKA- mul on sinu üle tõesti hea meel, sinu silmatera muutis su hoiakuid ja suhtumist ellu kardinaalselt. Kõik sinus peidus olnud sisemised jõuvarud ja anded tulid nähtavale ja nüüd istud siin särasilmselt oma klassiga koos ja lõpetad põhikooli. Minu tuju tõusis alati kui tulid kooli ja rääkisid rõõmsalt kui hästi sul läheb. Ja lähebki! KEITLIN- oled tark, võimekas ja sihikindel, tead oma väärtust ja enesekindlusest sul puudu ei jää. Sinu peale sai loota, sest haarasid tihti ohjad enda kätte. Jõudsid panustada ÕE töösse, osaleda Elva valla noortevolikogu töös, olla kodutütar, klaverit mängida, oled ka julge esineja. Ole ikka sama rõõmsameelne! HANDO EGON- ma ei ole suutnud sinust aru saada, kes sa tegelikult oled? Tean ainult seda, et sinu parem pool on tihti peidus. Oled hea laulja, oled sõnaosav ja julge esineja. Teed hea meelega sporti ja füüsiline töö ei ole sulle võõras. Soovitan kasutada sul rohkem oma peidus poolt ja sul läheb elus hästi. KARLA- r õõmus meel ei jätnud sind iialgi maha ja huumor oli sinu igapäevane kaaslane. Oled pühendunud sportlane ja annad siin alati endast maksimumi, mõnikord oled ju ülegi pingutanud. Sinu abile saab loota, teed seda sõbralikult ja iseenesestmõistetavalt. Edu sulle! KASPAR- vaikse ja tagasihoidlikuna toimetasid omaette ja telefonist ei tahtnud sa mitte kuidagi loobuda. Oma sisemuses oled heatahtlik, sõbralik ja abivalmis. Ole julgem ja enesekindlam ja sul läheb hästi. MARTIN- sinu rõõmsameelsus ja optimism oli nakkav, lisaks veel galantne viisakus. Sul on suur tehnikahuvi, oled väga uudishimulik ja hangid uusi teadmisi igal võimalikul moel, jagades neid teistega. Kahju, et sa ei jõudnudki mulle parmupillimängu selgeks õpetada. LII- kiire ja särtsu täis tüdruk oled, sisse astudes täidad kogu ruumi oma energiaga. Seda sul jätkub. Ma ei mäleta, et oleksid olnud halvas tujus. Tahtsid alati, et sinu asjad oleks joones, olid hoolas ja töökas. KENNO- heatahtlik, abivalmis ja jalustrabavalt siiras. Tunnen sindki kauem, sest õppisid ju klaverit. Kuna arvutimaailm on sulle hästi tuttav, sain sinult tihti abi. Aitäh sulle, tegid seda sõbralikult ja põhjalikult, nagu sulle omane. Oled väga iseseisev ja laia silmaringiga. NIKITA- oled ikka rohkem märkamatuks tahtnud jääda ja pingutamine oli sulle raske. Sinu pilte aga imetlesin, oled väga hea kunstnik. Olid alati viisakas ja sõbralik ning austasid õpetajate tööd. Ikka edasi! SAARA-LEE- oled väga aus, mõnikord jahmatavalt aus. Sa ei keeruta asjade üle, vaid ütled oma arvamuse otse välja. Imetlen sinu põhjalikkust ja kalligraafilist käekirja. Pealiskaudsus on sulle täiesti tundmatu võõrsõna. Oskad seada endale kindlad eesmärgid ja nende poole rühkida, tead täpselt, mida tahad. Mingu sul hästi! TEET- oled omapär ase mõttemaailmaga ja mõnikor d ma ei saanudki vist sinust pär iselt ar u. Igal juhul olid üks vahva noormees, kellel oli oma arvamus ja julgus sellele ka kindlaks jääda. Sulle meeldisid saalihoki trennid ja puutöö, oled osav meistrimees! Alati olid abi pakkumas kui seda vajasin, aitäh! ELIS- sinu tagasihoidlikkuse taga on kindlasti veel palju väärtuslikku, mida ma teada ei saanudki. Kindlasti oled väga hea sporditüdruk, hoolas õppija ja sulle meeldivad loomad. Sõbralik ja lahke, alati viisakas ja heasüdamlik. STELLA- tulid meie klassi alles viimasel aastal ja sul oli raske kohaneda. Siiski on meil olnud toredaid vestlusi ja nende põhjal saan öelda, et oled väga sõbralik, kaastundlik, teistest hooliv ja armas tüdruk. GERDEN- sinuga igav ei hakanud, sest sul jäi energiat pidevalt üle, mida siis oma äranägemise järgi rakendasid igas suunas. Muidugi tuli sellest pahandusi ka. Oled nutikas ja väga hea suhtleja, kõik maailma asjad saab sinuga ära arutada. Sul on suur tehnikahuvi.

Leht 62

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 17.06.2022

V lennu klassijuhtaja kõne lõpuaktusel Need on vaid pisikesed killud teist. Meelde jääb teie elulust ja ühtsustunne- olite tõesti kokkuhoidev klass- isegi pahandused tegite ikka kõik koos. Ja rääkida sai teiega ainult ühekaupa, no äärmisel juhul kahekaupa, siis oli võimalik pidada toredaid ja arukaid vestlusi. Kannatlikkus ja teiste kuulamine ei olnud teie tugevaim külgkõik ikka korraga ja hästi valjusti! Aga olete mitmekülgsete võimetega ja oma sisimas olete head lapsed ja väga toredad. Teie hulgas on palju tublisid sportlasi- jalgpallureid, kergejõustiklasi, saalihoki mängijaid- sport sobis teile, saite end korralikult välja elada. Tegutsesite veel Õpilasesinduses, kodutütarde organisatsioonis, klaveriklassis ja näiteringis. Teie hulgas on palju häid joonistajaid ja laululusti jagub teil ka. Head noored! Siruta tiibu, aga enne seda mõtle, mida sa tahad ja milline elu sulle meeldib...mida sa ootad ja mida sa väärt oled… Pead hinnangu andma oma tehtud vigadele ja leppima sellega, et need on tehtud. Siis oskad sa ennast väärtustada just selles hetkes kus sa oled ja just sellisena nagu sa oled. Hoolitse iga päev selle eest, et homme oleksid parem inimene. Lugupeetud vanemad! Laste kasvatamine on tõsine töö ja vastutusekoorem. See on vastastikune suhe, mis põhineb hoolimisel ja eelkõige armastusel, mis on kõige võimsam ja suurem jõud. Lastelt on alati midagi õppida, nad on tihti targemad kui me arvame. Ükskord tuleb nad vabaks lasta ka- kui armsad nad teile ka ei ole, elama oma elu, looma oma lugu. Põhikooli lõpetamisega hakkab see juhtuma. Nad peavad iseseisvuma ja hakkama saama. Aga muretsema ei pea, kindlasti saavad! Mul on hea meel, et sain alati loota teie toetusele ja koostööle. Tänan teid selle eest! Austatud õpetajad! Teie ees on noored, kes lähevad uutele radadele. Olete panustanud nende arengusse ja avanud ukse väärtustemaailma. Õpetasite neid otsima ja leidma ning ebaõnnestumisi trotsima, aru saama, et teadmised avavad uksi meie ümber ja meie sees. Püüdsite neid kõiki mõista ja igaühe jaoks aega leida. Olen teile väga tänulik selle suure, päevast päeva tehtud töö eest! Lõpetuseks. Ühelt õpilaselt küsiti, miks tal läheb nüüd palju paremini kui eelmistel aastatel? Ta ütles: “Sest ma meeldin nüüd endale palju rohkem!” Tasub otsida oma laulu ja õnne teile selle leidmisel!

Lennake ikka lootuste liikumissuunas, armas Puhja Kooli 5. lend! klassijuhataja Ruth Luts

Foto: Riin Massur

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 15

PUHJA KOOLI V LEND Anet Arrak Mia Erikson Nikita Dmitriev Selina Dmitrijeva Ragnar Hendrikson Marleen Kallas Stella Kalpus Getter-Liis Kukk Angelika Kõlu Keitlin Kärmas Hando Egon Martjan Karla Mets Kaspar Männiste Martin Mölder Lii Neeme Kenno Platonov Gerden Pukki Saara-Lee Raide Teet Siffer Elis Vozijan

Foto: Fotomaagia OÜ

Leht 63

Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda. Milline aasta!?!

LÕPPSÕNA

õppejuht Riin Massur

Lõppeva kooliaasta sündmuste keerised ja emotsioonide variatsioonid on lõppemas. Ajuti oli see kirju ja keeruline, teisalt täis pidustuste hõngu ja ühiseid õnnehetki. Uus viirusepuhang andis endast märku juba õppeaastat planeerides. Esimesel poolaastal läks palju auru kiirtestimisele ja lähikontaktsete kaardistamisele. See tõi kaasa õppenädalad, kus klassiruumid jäid hõredaks, sest haigestunud oli suur hulk õpilasi ja õpetajaid. Talvevaheajal paiskas muremõtted nii töö- kui eraellu sõda Ukrainas. Ööpäevaringne valvel- ja valmisolek ümberkorraldusteks sai argirutiiniks, paindlikkus ja leidlikkus hädavajalikuks. Tasakaalu aitasid hoida meile olulised ja armsad sündmused ning võimalus koos kevadeootusega kooli sünnipäeva tähistada. Viimaste nädalate tihedasse ajagraafikusse mahutasime loovtööde kaitsmised, kokkuvõtvad kontrolltööd ja eksamid, klassiekskursioonid ja täiendavad tööd. Keeristest ja variatsioonidest jääb meelde nii mõndagi... Septembri spordinädala teemapäevadega vaktsineerisime end laiskuse vastu ja uut energiat süstisime õpihuvilaagrites (Rakett 69, Jõulumäe olümpiamängud ja dronootikalaager). Saime rõõmu tunda õpetajate päevast ning karjääri- ja ettevõtlusnädalast. Taas toimusid klassiõhtud ja -ööd. Õues tegutsemist võimaldasid seiklusmängud lõunapausil, mäesuusapäevad Kuutsemäel, emakeelenädal, liikumispäev aprillis ja esmaabimäng juunis. Samuti liitumine üleriiklike õuesõppe üleskutsetega “Õues on sügise hõngu” ja “Õue kogu nädalaks”. Ütlemata eriline oli esimene jõulupidu kooliõues. Koolipäevi vürtsitasid õpilaste initsiatiivil toimunud stiilipäevad: ametite päev, Halloween, jõulukampsunipäev, sõbrapäev ja titepäev. Õpetajad kandsid Puhja kihelkonna mustreid ja värve vabariigi aastapäeval. Silmaringi aitasid laiendada KIKi, PRIA ja Kultuuriranitsa toetusmeetmed. Rahatarkust ja ettevõtlikkust said meie õpilased proovile panna uue algatusena toimunud toidutänav lastekaitsepäeval. Oleme uhked ja rõõmsad, et hoo sai sisse uus järelkasv mängujuhte. Täienesid ka tegusate kodutütarde, noorkotkaste ja õpilasesinduse read, kes said oma tegemisi kajastada ka Elva valla kogukonnaraadios. Näitering tegi usinalt proove, et esitada kevadisel kontertaktusel humoorikaid sketše, aasta lõpus tuli lavale etendus “Vaim”. Muusikaklassi õpilased harjutasid hoolega ja kosutasid mai lõpus kontserdiga pereliikmeid ja õpetajaid. Sõnakunsti ja loomeringilapsed lisasid mitmetele üritustele silmailu. Just nii sai õpilaste ettevõtlikkus ja aktiivsus tuntavaks ja nähtavaks. Õnnetunnet saime üheskoos tunda kooli sünnipäeva ja hariduselu aastapäeva tähistades. Aga ka lisapingutust pakkuvatel võistlustel, kus proovile sai panna õpi- ja koostööoskused, ainealaseid teadmised või sportlikud võimed. Meie õpilased saavutasid säravaid tulemusi nii ainealastel kui spordivõistlustel. Suur tänu õpetajatele, huviringide juhendajatele ja treeneritele, kes meie õpilasi utsitavad ja suunavad. Üle kahe aasta taas toimuda saav kooli tänuüritus toob tagasi võimaluse silmast silma tunnustamiseks ning pärlipäev ja lõpuaktus õppeaasta pidulikuks lõpetamiseks. Kindlasti väärivad märkimist ka rõõmuhetked, mida oleme saanud tunda oma koolist rääkides või koolihoonet tutvustades kauaoodatud külalistele. Meie kooli parimaid praktikaid on veebiseminaridel ja konverentsidel jaganud nii kooli juhtkonna liikmed kui ka õpetajad. Oleme saanud tunnustavat tagasisidet koostööpartneritelt omanäolise koolikultuuri loomise eest, meie arengukohtadel hoiab hoolega silma peal hoolekogu. Selle õppeaasta mainemärkideks said kindlasti kooli sümboolikaga pusad ja #õppidesõnnelikuks. Meie kooli lood on sellel õppeaastal vormunud kaheks trükiseks. Puhja Kooli viis esimest aastat said aprillis ilmunud kogumikuks “Jutustan oma loo”. 2021/2022 õppeaasta sõnas ja pildis saab tervikuks meie viiendas aastaraamatus.

Milline aasta!!! Puhkus on hädavajalik kõigile!

Nautige suve!

Puhja Kooli infokirju ja aastaraamatut paneb kokku õppejuht Riin Massur.