Page 1

NUMBER

APRILL – JUUNI 2021

Foto: Riin Massur


TRIMESTER

Leht 2

LOOD MEIST TEGUS LÕPP AASTALE

õppejuht Riin Massur

Vaatamata asjaolule, et pea poole sellest õppeaastast olime osaliselt või lausaliselt sunnitud tegutsema kaugõppel ja kodukontorites, on viimane kolmandik sellest olnud sündmusterohke. Olime kodudes õppimise perioodiks juba eelmisel suvel ettevalmistusi teinud. Leppisime kokku veebikeskkonnad, kus tegutseme ja sügisel lihvisime nende kasutamisoskusi. Veebitunnid toimusid kõikides ainetes ja nende ladusamaks toimumiseks panime klassidele kokku lingikogu. Õppekoormuse hajutamist toetas sügisel uuenduskuuri läbinud päevakava pikkade tundidega päeva alguses ja lühemate tundidega päeva teises pooles. Enamasti olid lõunapausiks tunnid lõppenud, vanemad õpilased said planeeritult võimaluse puhkamiseks ja liikumiseks. Õpilaste individuaalseks toetamiseks kasutasime “Õpime õppima” tundide ressurssi. Eeltoodu põhjal tunnetasime, et meie õpilased oli oluliselt enesekindlamad ja iseseisvamad ning oskasid õppeülesandeid efektiivsemalt lahendada. Rahulolevamad oli õpetajad ja vanemad. Siiski oli selge, et mai alguseks olid väsinud kõik osapooled. Ootasime pikisilmi luba lähiõppeks koolimajas, mis anti 1.-4. ja lõpuklassile 3. mail ning 5.-8. klassile 17. mail. Meie rõõmuks said mais ja juunis toimuda III trimestrisse planeeritud sündmused: 8. klassi õpilaste loovtööde kaitsmine, ainealased võistlused (Nutisport, Känguru, Karvik, murdmaajooks), ka olümpiaadid (matemaatikas ja inimeseõpetuses). Tänu projektitoetustele (KIK ja PRIA) said õpilased osa õppeprogrammidest. Lisaks ka õppekäikudest, mida korraldasid ettevõtlikud ja leidlikud klassijuhatajad. Uuel moel tähistasime kooli traditsioonilisi üritusi: kooli aastapäev, Puhja kooli meistrivõistlused kergejõustikus, pärlipäev ja lõpuaktus. Põnevaid elamusi pakkusid võõrkeeltenädal, õuesõppepäev ning 9. klassi stiilipäev ja lõpunäidend. Märgilise tähendusega oli meie kooli jaoks mais toimunud Kodutütarde organisatsiooni 30. aastapäev. Selle õppeaasta viimases infokirjas saate lähemalt tuttavaks meie tugimeeskonna liikmetega, kes panustavad õppijate heaolutundesse ja on olulised koostööpartnerid nii õpetajatele kui vanematele. Teie ees avaneb meie kooli neljanda aastaraamatu viimane osa - Trimester number 12. Head uudistamist!

Fotod: Riin Massur, Maris Pukk


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

III TRIMESTER PILDIS

Fotod: Kadri Raudsepp, Riin Massur, Ülle Närska

Leht 3


TRIMESTER

Leht 4

SAAME TUTTAVAKS MARI SIIRMETS

sotsiaalpedagoog alustas tööd Puhja Koolis märtsis 2019

Lapsena unistatakse saada suureks, teha otsuseid ning vastutada oma elu eest ise. Hiljem, õppida õiget eriala, luua pere, olla edukas, omada ilusaid asju. Nii ka mina. Ajaga unistused muutuvad, aina enam tunnen, et oluline pole unistuseni jõudmine, vaid teekond sinna. Ka unistuste sisu on muutunud, need on aina vähem materiaalsed. See teadmine on tulnud läbi vaimse kasvamise ning pole olnud alati lihtne, kuid olen tänulik iga kogemuse üle. Olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, olen elanud lühema või pikema perioodi nii Viljandis, Chicagos, Jyväskyläs kui ka Tartus ning need kohad on mulle armsad ja kodused. Tunnen ennast hästi nii suurlinnas kui ka Põlvamaa talus suvesid veetes. Olen õppinud suhtuma oma tegemistesse loominguliselt, tehes asju vahel spontaanselt, võttes aega, et teha mittemidagi. Ning nagu Fred Jüssi ütleb, on vahel mittemidagitegemised kõige viljakamad. Olen ööbinud talvel metsas, vaadates lihtsalt lõkketuld, olen ilma kindla sihita käinud metsaradadel ning tulnud tagasi rikkana emotsioonidest ja energiast. Olen õppinud, et iga hetk ja olukord ei pea olema mugav, vahel võib olla väga ebamugav ja see võib osutuda vägagi värskendavaks nii vaimule kui kehale. Selliseks kogemuseks on näiteks taliujumine. Mul on elus vedanud inimestega, kes mind ümbritsevad, nii sõbrad, sugulased kui ka töökaaslased. Suureks rõõmuks, mureks ning parimateks kasvatajateks ning õpetuse andjateks on olnud oma lapsed. Rõõm on näha, et nüüd täiskasvanutena jagavad nad minuga samu väärtusi. Tunnen vastutust looduse ning selle eest, kuidas inimesed loodusesse suhtuvad. Püüan omalt poolt hoida loodusele jäetava jalajälje võimalikult väikese ning panustan loodushoidu. Loevad ka esmapilgul väikesed asjad nagu prügi sorteerimine, prügi üleskorjamine, kui see kuskil vedeleb, kilekottide asendamine riidekotiga ja oma söömisharjumuste muutmine. Oleme perega võtnud oma hoole alla loomi ja linde, kes on viga saanud, neid ravinud ning hiljem tagasi loodusesse viinud. Nii on meil üles kasvanud harakad, rästas, siilid, tuvi, part ning oleme aidanud ka paljusid teisi loomi. Tänu sellele olen hakanud loomi ja linde hoopis teise pilguga vaatama ning olen neist lummatud. Kiires maailmas argitoimetuste keskel ei oska ja ei leia me aega märgata, kui targad ning toredad võivad olla tavalised linnud ja loomad meie ümber. Loodus ja loomad on andnud mulle võimaluse mõista, kes ma päriselt olen ja kui vähe on minu olemusel pistmist ühiskonna klassikalise eduka inimese kuvandiga. Seda rahu ning vaimu ja hinge täitmist, mida loodus meile annab, võiks kogeda igaüks. Püüan olla nii hea inimene kui suudan. Armastan inimesi enda ümber, üritan mõelda ainult häid mõtteid ja hingan sügavalt. Olen õnnelik inimene! Fotod: erakogu


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 5

SAAME TUTTAVAKS ENE PÕLARU

Fotod: erakogu

logopeed, eripedagoog alustas tööd Puhja Koolis augustis 2016 2.e klassi klassijuhataja

Kirjad minu noorematele minadele 6-aastasele Enele Tere, Ene! Sa lähed kohe kooli. See on väga põnev. Aga ka natuke hirmutav. Sa oled alles väike ja lähed kohta, kus kõik on sinu jaoks uus ja võõras. Suur maja, täis õpilasi ja õpetajaid, ning koolitunnid ja ootused, mille täitmist sa kunagi varem proovinudki pole. On tõesti hirmus. Aga see on okei. Sind ootavad ees kogemused ja sõbrad ning sinu ülesanne on vaid anda endast parim, et õppida, kasvada ja saada kogemusi tulevaseks eluks. 15-aastasele Enele Tere, Ene! Sa lõpetad põhikooli ja lähed edasi gümnaasiumisse. Nüüd on vaid valida, millisesse. Sulle tundub, et kõigil sinu ümber on juba selge, mis kooli ja miks nad tahavad minna. Sina ei ole endiselt kindel, kas jääda oma kooli, Tartu Descartes’i Lütseumisse, või teha esimest korda elus suurem muutus ja minna Treffnerisse. Kuigi viimasesse läksid sa sisseastumiskatsetele vaid sellepärast, et “kõik läksid”. Aga see on okei. See üsna juhuslikult tehtud otsus annab sulle sõbrad terveks eluks, baasi edasisteks õpinguteks ning teadmise, et suured ja enesegi jaoks ootamatud sammud on osa eluteest. 19-aastasele Enele Tere, Ene! Sa õpid Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat ja oled teisel kursusel. Sa oled biokeemia loengus, vaatad tahvlitäit valemeid ning saad kohe-kohe aru, et see ei ole see, mida sa tahad oma tulevases elus teha. Sa kaalud seda kaua ja tunned muret, mis saab edasi, kuid astud ülikoolist välja. Aga see on okei. See kogemus näitab sulle, mis on su tugevused ja nõrkused, ning annab kindlust teadmises, et otsused ei ole alati lõplikud. 25-aastasele Enele Tere, Ene! Sa lõpetasid just Tartu Ülikoolis eripedagoogika magistrantuuri. See oli nii vaimselt kui füüsiliselt üks kurnavamaid aegu su elus. Aga see on okei. Need aastad tõestasid sulle, et sa saad hakkama ülesannetega, mis tunduvad üle jõu käivad. Sa tuled edukalt toime rollides, milles sa end kunagi näinud ei ole. Ning - mis kõige olulisem - seda kõike on palju lihtsam teha, kui su ümber on toetavad ja hoolivad inimesed. 2014 ja 2016 - bakalaureuse ja magistrantuuri lõpetamine, piltidel minu vend

30-aastasele Enele Tere, Ene! Sa oled viis aastat Puhja koolis töötanud. Sa oled “täiskasvanu”. Aastad on näidanud sulle, et lapsena tekkinud illusioonid täiskasvanutest ja nende kõikvõimsusest ja -teadlikkusest saavad purustatud, kui sa saad ise suureks. Sa näed, et täiskasvanud ei tea alati, mida nad teevad, kuidas ja miks. Nagu ka sina. Aga see on okei. Oluline on, et sa oled valmis õppima, uurima, katsetama ja proovima, aga ka vigu tegema, abi paluma ja uuesti proovima. Kõik su valikud, nii suured kui väikesed, on viinud su elus sellesse hetkesse. Ja iga samm viib sind kuhugi edasi. Sa ei tea, kuhu, kellega ega alati isegi seda, miks sa jõuad sinna, kuhu jõuad. Leia oma sammudest, otsustest ja nende tagajärgedest üles õppetund ja see miski, mida edasiseks kaasa võtta. See vist ongi täiskasvanuks olemine. Ja see on okei. Kõigile mu õpilastele. Et te teaks, et iga samm ja iga otsus viib teid te teel edasi, kuid ükski neist ei ole lõplik.


Leht 6

TRIMESTER

SAAME TUTTAVAKS AUNE SUMMER

eripedagoog (erialalt raamatupidaja-eripedagoog) alustas tööd Puhja Koolis augustis 2017 Koolitee

Ma alustasin oma kooliteed 1. septembril 1993. aastal. Kuna algklassidele mõeldud koolimaja polnud veel valmis, siis esimese klassi aeg möödus lasteaia majas. Lasteaias ma käinud ei ole. Pool teisest klassist käisin “suures koolis” ehk Ülenurme Gümnaasiumis. Uus koolimaja sai valmis jõuluvaheajal. Tõrvandis lõpetasin 4. klassi ja sealt edasi olen õppinud Tartu linnas. Mulle meeldis koolis käia. Ma polnud eriti tuupuri-tüüpi, kuid hinded olid sellised “tüdruku keskmised” (neljad-viied, ka mõni kolm). Minu hea sõbranna ja pinginaaber seevastu oli selline sotsiaalsetel põhjustel kooliskäija. Ta oli väga seltsiv, mistõttu õppimine jäi tihti viimasele minutile. Mulle meeldis algklassides mõelda, et minust saab selline tore ja lahke õpetaja nagu oli mu klassiõpetaja. Veel gümnaasiumi lõpuski ei teadnud täpselt, kelleks tahan edasi õppida. Oma tugevusi ma teadsin, seega otsustasin arvude kasuks. Ka inglise keel oli üks valikutest. Pärast gümnaasiumi lõpetamist (2005. aastal) alustasin õpinguid Eesti Maaülikoolis majanduse erialal. Sealt sain bakalaureuse kraadi. Edasi töötasin pool aastat raamatupidajana. Ma sisestasin töötunde, koostasin arveid, seadistasin lao haldamise programmi, helistasin võlgnikele ja tegin igasugu muud tööd. Siis saabus majanduslangus ja 2009. aasta sügisel alustasin õpinguid Tartu Ülikoolis eripedagoogika erialal. Need õpingud lõpetasin aastal 2016. Eripedagoogikani jõudsin kuidagi läbi juhuste. Kuna majanduse eriala eest maksin ise, siis teisele erialale sain riigieelarvelisele ehk tasuta kohale. Erivajadused ja puuded pole tänapäeval enam nii tabuteema, seega tundus see eriala väga huvitav. Järgmised 6 aastat olid kohati päris toredad ja väga rasked- isegi raskem kui majanduse õppimine. Naljatlemisi saan öelda, et erinevate haridusasutuste nimekirjas olen ma kokku olnud “pöörased” 26 aastat. Nende seas 1 aasta akadeemilisel puhkusel, 1 aasta lõputööd kirjutades ja 4 aastat Puhja Kooli eripedagoogina töötades. Puhja Koolis alustasin tööd 4 aastat tagasi, augustis 2017. Minult on uuritud nii koolis kui ka mujal, et miks ma nii kaugele tööle hakkasin käima. Sellel on tegelikult mitu põhjust. Esiteks, Tartus polnud väga palju selliseid tööpakkumisi tol hetkel. Teiseks, kuigi mul õpetamiskogemusi oli vähe, võeti mind vastu. Mõned töökohad nõudsid teatud oskusi ja teadmisi, mida mul veel polnud. Kolmandaks, miks mitte? Nii kaugel see ka pole. Harjusin siin üsna ruttu, sest õpilasi oli vaja kohe õpetama ja toetama hakata. Kõige parem on õpetada/õppida siis, kui mõlemad osapooled tunnevad teineteist hästi. Esimese aasta lõpuks teadsin peaaegu kõikide õpilaste ees- ja perenimesid, kuigi ma polnud väga paljudega isegi rääkinud. Parimad komplimendid on olnud “sa oled tore ka siis, kui sa pahandad” ja “sinuga on raske õppida, sest kui sa ei tea, siis sa ei anna alla enne, kui oled vastuse saanud”. Samuti on olnud tore kuulda, et ka võimekamad õpilased peavad mind usaldusväärseks ja piisavalt pädevaks neid õpetada.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 7

SAAME TUTTAVAKS Elutee Ma sündisin ühel suveööl. Mulle meeldib hämarus, aga kuumuse ja päikesepaiste lembus on minust mööda läinud. Mulle meeldib kevadine aeg, kus on umbes 15-20 kraadi sooja. Tähtkujult jään ma täpselt vähi ja lõvi piirile. Mulle on öeldud, et minust on vahel seetõttu raske aru saada. Mulle meeldib lugeda. Olen oma elu jooksul läbi lugenud vähemalt 500 raamatut: lastekirjandus, noortekirjandus, romaanid, krimkad, põnevikud, autobiograafiad jne. Kuigi ma pole kõige parem ujuja, on mulle vesi alati meeldinud. Eestis saab kahjuks üsna vähest aega veekogudes ujuda, kui just talisupleja ei ole. Samas on siin üsna ohutu ujuda, sest puuduvad suured veekiskjad. Mulle meeldib kuulata nii vanemat popmuusikat kui ka rokkmuusikat, because 80’s rock music rocks. Olen üle 10 aasta olnud tegev sellises vahvas kohas nagu Maarja Küla. Seal elavad ja töötavad inimesed, kes vajavad abi oma elu korraldamisel. Alustasin seal ülikooli ajal vabatahtlikuna ja asendajana. Kui võimalust on, siis käin hea meelega seal oma sõpru külastamas. Maarja Külale sarnases kohas elasin ja töötasin ka Austrias Linzi lähedal. See oli üks põnevamaid aegu minu elus. Esimest korda sain tunda üksi elamise võlusid ja valusid, välismaal pikemat aega olemist, lennukiga lendamist, tutvusin väga toredate inimestega, arendasin oma saksa keele oskust, sain töökogemusi ja palju sõpru. Olen käinud ühe sealse töökaaslase pulmas ning külastanud neid mitmel korral. Seal sain tuttavaks ka teiste välisvabatahtlikega Türgist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast, kellega suhtlen siiani. Üks neist on mul ka Eestis külas käinud. Veel üks naljakas detail minu kohta- ma pole kunagi abielus ega tunnistajakaitses olnud, aga mul on hetkel juba 3. perekonnanimi.

Fotod: erakogu


TRIMESTER

Leht 8

ÜRITUSED APRILLIS Puhja hariduselu 334

õppejuht Riin Massur

Oleme kooli sünnipäeva tähistanud aprillis hariduselu aastapäeva paiku. Tänavu leidsime, et pidupäevaks on kõige sobivam aeg 15. aprill. Viiruslainest tingituna olime kaugõppel, mistõttu tuli 334. sünnipäevale läheneda taas teistmoodi. Hommik algas klassiga koos veebis, kus meenutati kooli ajalugu, kooliga seotud inimesi ja sümboolikat. Sündmusele kohaselt toimus ka ühine sünnipäevapidu, esmakordselt veebis. Kõik soovid, tervitused ja esinemisnumbrid olid ette filmitud, mis tänu lapsevanem Enn Tobrele koondusid saateks, mida kõik huvilised said kodudest vaadata. Lõunaks ootasime siseõue neid koolipere liikmeid, kes olid valmis pidupäeva tähistama liikudes ja andsid oma osa liikumiskampaaniasse. Tänumärgiks panuse eest sai iga osaleja just selleks päevaks valminud kooli pastaka. Kuuldavasti jagus sünnipäeva hõngu nii koolimajja kui ka ümbruskonda. Fotod: Riin Massur


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 9

ÜRITUSED APRILLIS Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa tervituskõne

Kool on alati noor Puhja hariduselu saab aprillis 334 aastat vanaks. Hariduselu järeltulija või jätkaja on Puhja Kool. Seega võime öelda, et peame sel aastal kooli 334. sünnipäeva. Kool võib olla ükskõik kui vana, koolipere on alati noor - arenev, õppiv ja tulevikku vaatav. See ongi hariduse juures nii kütkestav. Mis see kool siis üldse on? Maja? Inimesed? Pigem on kool kõik see, mida me teeme koos. Ilma põrkumata, üksteisest aru saades. Nii, et meie väärtused toetaksid koos tegemisi. Iga kooli sisemine kultuur loob kindlad väärtusalused. Meie isiklikud väärtused ei pea olema samad, aga nad ei tohiks koolikultuuri aluseks olevatele väärtustele vastanduda. Ei tohiks vastanduda austusele, õpihuvile, leidlikkusele, koostööle ja vastutusele. Rohkem kui kunagi varem on kaugõpe välja toonud selle, et õpilasi austades saavad õpetajad vastu austust. Kes palju küsib, saab targemaks. Tahame end arendada, saada uusi teadmisi ja häid tulemusi. Oleme uudishimulikud ja avatud uuele. On olemas õpihuvi. Leidlikkus on andnud võimaluse kohaneda olukor dadega, lahendada olukor di ja ülesandeid uuel moel. Kolimine veebi lausa nõuab ka koolilt asjade nutikamat lahendamist. Üksinda on keeruline midagi suurt ära teha. Koostöö aluseks on parima tulemuseni viiv meeskonnatöö. Vastutuse võtmine on teadmine, et tegudel või tegemata jätmisel on tagajärjed. Praegune õppimine või õppimata jätmine peegeldab tagajärgi eriti hästi. Kõiki asju me täna siiski teha ei saa. Juba teist aastat peavad paljud sündmused toimuma meie mõtetes. Või osaliselt virtuaalselt kui võimalik. Need sündmused, mis meid varem rohkem ühtseks sidunud, tuleb hoida südames ja meeles. Seni kuni uuesti kohtume. Mida ma meile sünnipäeva puhul soovin? Ikka midagi head! Et kõik me saaksime kooli õige pea!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS MEILE KÕIGILE! Olge terved! TERVES KEHAS 15.04.2021 TERVE VAIM


TRIMESTER

Leht 10

ÜRITUSED APRILLIS Liikumiskampaania 334

õppejuht Riin Massur

Korraldasime kooli sünnipäeva auks 15. aprillil liikumiskampaania “334”, mille raames lootsime kooliperega kokku koguda vähemalt 334 kilomeetrit. Ootasime, et õpilased ja kooli töötajad liiguksid jalgsi või rattaga oma kodudest kooli siseõue ja registreeriksid kooli juures läbitud teekonna pikkuse. Oleme siiralt üllatunud ja tänulikud, et üleskutsega liitus nii suur hulk inimesi. Eriti rõõmustas asjaolu, et õpilased olid liikuma kutsunud ka vanemaid ja vanavanemaid. Kokku võttis liikumiskampaaniast osa 117 õpilast ja 17 kooli töötajat. Tänu aktiivsele kooliperele liikusime kokku 880 kilomeetrit - õpilased 736 km, kooli töötajad 144 km. Andsime kampaaniaga “334” panuse projekti “Elva miljon”, kuhu edastasime kõikide osalejate nimed ja läbitud teekonna pikkuse. Samuti võtsime osa Liikuma Kutsuva Kooli “Aktiivse koolitee kuu” tegemistest. Liikumiskampaania silmapaistavad tegijad olid: * Kooli juurde jõudis esimesena 8. klassi õpilane Ragnar Hendrikson, teisena 6. klassi õpilane Laura Neeme, kolmandana saabus 3. klassi õpilane Rosann Massur. * Kooli sotsiaalpedagoog Mari Siirmets ja logopeed Ene Põldaru alustasid hommikul kell 5 matka Tartus Puhja, mõlemad läbisid kõndides 23,66 km. * 6. klassi õpilane Anete Mirell Lauri võttis oma perega ette teekonna hobustel. Liikudes mööda väiksema liiklusega teid Kaimist Puhja ja tagasi. * 1. klassi õpilane Tristan Tuvikene võttis koos vanaemaga ette rattamatka Suure-Rakkest, kokku läbiti 22 km. * 1. klassi õpilane Martin Pau sõitis koos emaga kooli siseõue ja tagasi jalgrattaga 19,6 km. Kusjuures Martini ema rattahaagises olid kaasas ka pere väiksemad lapsed. * 7. klassi õpilased Keneli Pallon ja Laura Pallon liikusid ratastega 21 km, Teet Siffer 24 km ja Martin Mölder 20 km (8. klass); Varvara Raud ja Melany Siht (5. klass) 19,4 km, Aleksander Kuznetsov (5. klass) 18,4 km; Lii Neeme (8. klass) 16,7 km * Kooli töötajatest sõitsid rattaga tööle ja tagasi märkimisväärse distantsi: loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo (20 km), direktor Päivi Märjamaa (16 km), loovjuht Ülle Närska (12 km), Maire Sepp (10 km). Põgusad kohtumised kooliõuel andsid märku igatsusest kooli naasta ja kevadvaheaja suurest ootusest. Üks tähelepanelik lapsevanem jagas eile õhtul tagasisidena mõtet, et Puhja kandi teedel liikunud noored tõid naeratuse näole ja elevuse hinge. Erilisest energialaengust pidupäeva ettevõtmistest andsid märku ka õpilased ja õpetajad. Liikumine on investeering enda tervisesse ja heaolusse. Loodetavasti annavad kooli sünnipäeva emotsioonid juurde energiat pingutusteks kaugõppel ja kutsuvad järjest rohkem õues liikuma. Suur tänu liikumiskampaaniasse panustajatele ja kaasaelajatele! Järgmiste kohtumisteni!

Fotod: Riin Massur


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 11

ÜRITUSED MAIS Keeltenädal

inglise keele õpetaja Pillerin Arge

3.-6. mail toimunud keeltenädalal saime lähemalt tutvuda 4 erineva keele ja kultuuriga: saksa, jaapani, soome ning prantsuse. Keeled valisime inglise keele tunnis tehtud küsitluse põhjal kõige huvitavamaks osutunute seast. Nädal algas kõikidel klassidel muusikamänguga, kus sai kuulata ja ära arvata laule nii türgi kui ka hispaania keeles. Algklassidele toimusid õpetajate eestvedamisel mitmed huvitavad tegevused. Lisaks sai õpetaja Üllega koos kolmapäeval mänge mängida. Kindlasti jääb meile meelde ka kohtumine soome kirjaniku Mika Keräneniga. Põhikooli tervitas esmaspäeval külaline Marcel Saksamaalt, kes pärast saksakeelset tutvustust ootamatult puhast eesti keelt kõnelema hakkas. Teisipäeval õppisime külalisesineja Christianilt palju jaapani kirjakeele kohta. Kolmapäeval rääkis meile õpetaja Evelin, milliseid soomekeelseid sõnu eestikeelsetega sassi ajada ei tohi. Neljapäeval kuulasime eesti pere kogemusi Prantsusmaa koolisüsteemis ning õppisime õpetaja Pillerinilt mõned prantsuskeelsed fraasid. Nädala lõpus said kõik soovijad end proovile panna keeltenädala viktoriinis. Siinkohal kiitused esmaspäevase muusikamängu parimatele osalejatele: 1. klassist Kert Päevloo ja Mattias Parts; 2. klassidest Kenert Raudjalg, Uko Raudne, Rainer Avilo, Raikko Rõõm, Victoria Electra Johannson; 3. Emma Gudrun Reinomägi, Rosann Massur, Sandra Haamer, Saskia Heinaru, Karl-Kender Neltsas; 4. Rait Põldre ja Kristjan Närska; 5. Lili Vänzel, Maria-Helga Järvis, Linde Leetberg, Karolin Nurk; 7. Margareth Veiler ja Annaliis Reinhold; 8. Keitlin Kärmas, Ragnar Hendrikson ja Kenno Platonov. Reedese viktoriini parimad: 1. klassist Uku Madis Sild; 4. kl Keili Kübe, 5. kl Revo Räis, Ilja Sinkonen, Aleksander Kuznetsov, Anete-Liis Kingsepp, MariaHelga Järvis, Carola Soo, Lili Vänzel; 7. kl Kristel Tihhomirov, Anete Vozijan; 8. kl Ragnar Hendrikson. Aitäh kõigile osavõtjatele ja korraldajatele! Oli meeleolukas ja põnev nädal! Fotod: Pillerin Arge

TERVES KEHAS TERVE VAIM


TRIMESTER

Leht 12

ÜRITUSED MAIS ÕUE ÕPPIMA!

õppejuht Riin Massur

20. mail oli rahvusvaheline õuesõppepäev, mida tähistatakse juba 2012. aastast. Käesoleval õppeaastal kutsuti Liikuma Kutsuvaid Koole üles tähistama seda teemapäevaga "Õue õppima!". Seetõttu saigi Puhja koolis toimuma projektipäev. Vaatamata jahedale ilmale oli õpetajaid, kes viisid õues läbi ainetunde. II ja III kooliastme õpilastel avanes võimalus liikudes õppida matemaatikat, loodusõpetust, kirjandust, eesti ja inglise keelt. Eriti nautisid õpilased temaatilisi etüüde ja liikumisbingosid. 1.-6. klassi õpilased said osa matkamängust "Tunne oma kodukohta", mille pikkus oli peaaegu 11 kilomeetrit. Rada läbides tuli leida kokku 11 postkasti ja vastata valikvastustega küsimustele. Õpilastel avanes võimalus panna proovile oma teadmised Puhja ajaloo ning koolielu kohta Matkamängul olid ütlemata vaprad 1. ja 2. klassi poisid, 5. klassi kodutütred ja 3.j klassi õpilased, kes jaksasid läbida kogu raja. Kõik osalejad said matka lõpus virgutava joogisõõmu AS Rõngu Mahla ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu toetusel. Õues õppides arendasime kehalist aktiivsust, koostöö- ja suhtlemisoskusi, lahendasime probleem- ja loovülesandeid, õppisime tundma oma kodukohta. Lisaks õpiti maastikukaardi järgi orienteeruma ning liiklusohutust jälgima. Boonusena sai nautida looduse kevadist ilu. Suur tänu kõigile innukatele kaasalööjatele!

Fotod: Riin Massur, Kadri Raudsepp, Tanel Ojaste, Pillerin Arge, Ülle Närska


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 13

ÜRITUSED MAIS Liiklustund ja rattaeksam

loovjuht Ülle Närska

Sellel õppeaastal mahtusid 4. klasside liiklusõpetuse tunnid tunniplaani, mille eesmärk on liiklusohutuse, -reeglite, -märkide tundmaõppimine, jalgrattaga liiklemise teoreetiline ja praktiline õpe. Kõikidel õpilastel oli võimalus õppeaasta lõpus teha jalgratta juhilubade eksamid- teoreetiline kümne küsimusega test ja praktiline eksam takistusrajal. Lisaks toimus traditsiooniline jalgrattamatk. Eksami sooritasid 29 õpilast, kõigil on olemas nõuetekohaselt varustatud jalgrattad ja kiivrid. Õpilased said kätte paberkandjal juhiload, kõikide sooritajate andmed on kantud transpordiameti liiklusregistrisse. Sel õppeaastal oli vaja õpilastel kodus iseseisvalt praktilisi jalgrattaharjutusi teha, neid filmida ja õpetajale saata. Soovime turvalist liiklemist ja arusaamist, et kiiver päästab inimese elu.

ÕPIME PRAKTILIST ELU

Fotod: Ülle Närska


TRIMESTER

Leht 14

ÜRITUSED JUUNIS Kergejõustiku meistrivõistlused 2021 Puhja kooli meistrivõistlused kergejõustikus toimusid sellel aastal kahel päeval. Esimesel päeval olid võistlustules 4.-8. klassi õpilased, teisel päeval 1.- 3. klassi õpilased. Võisteldi kolmel alal.

Fotod: Madis Paju, Tanel Ojaste


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 15


TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED JUUNIS Tunnustamine 2021

õppejuht Riin Massur

Lõpetasime 2020/2021 õppeaasta seekord kolmes osas:  10. juunil toimus 1.-4. klassi õpilaste pärlipäev;  11. juunil toimus 5.-8. klassi õpilaste pärlipäev;  18. juunil põhikooli lõpuaktus. Vastavalt Puhja Kooli tunnustamise korrale tunnustati õpilasi ja õpetajaid keraamiliste tunnusmeenetega, mille autor on kunstnik Maanus Mikkel. Sellel aastal jagasime välja:

75 EDU-PÄRLIT 15 SUURT EDU-PÄRLIT 14 TÄNU-ÖÖKULLI 4 AU-ÖÖKULLI


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Fotod: Päivi Märjamaa, Kadri Raudsepp

Leht 17


Leht 18

TRIMESTER

KIITUSKIRJAGA LÕPETAJAD 2020 / 2021 I KLASS Andres Aan Emma Koks Kerttu Külter Lauren Leemets Mattias Parts Kert Päevloo Heidi Reinhold Tristan Tuvikene II LKLASS Marii Algo Kristo Kumari Loviise Kärmas Kristen Mahla Mirel Pallon Christer Piho Melissa Piirisild Uko Raudne Karel Reinhold Andero Marcus Tamm Kaur-Margus Villako Mirtel Virolainen III KLASS Nikita Gretšin Saskia Heinaru Jaan Leetberg Rosann Massur Emma Gudrun Reinomägi Märt Aan Mariia Külter Brigita Kütt Ekke Mihkel Mets

IV KLASS Linda Leemet Johan Lääne Raiko Tammi V KLASS Anna Leemet Linde Leetberg Irmeli Rokka

VI KLASS Marit Kütt VII KLASS Herta Heinaru Anete Vozijan

ÕPPIMINE NÕUAB PINGUTUST


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 19

LOOVTÖÖD 2020/2021 ÕPPEAASTAL Airsofti raja ehitamine (koostaja K arla Mets; juhendaja Karoly Kaljuvee) Puhja Kooli II kooliastme õpilaste side muusikaga (koostaja Lii Neeme; juhendaja Ruth Luts) Aktiivsed vahetunnid I kooliastmele (koostaja Selina Dmitrijeva; juhendaja Madis Paju)

Saalihokiturniiri korraldamine (koostaja Ragnar Hendrikson; juhendaja Tanel Ojaste) Sportvõimlemine minu elus (koostaja Getter-Liis Kukk; juhendaja Ruth Luts ) Võrtsjärv, angerjas ja ridaõnge ehitus (koostaja Mia Erikson; juhendaja Evelyn Eensoo) Lindude toidumaja ehitus ja lindude vaatlus Neemiskülas (koostaja Anet Arrak; juhendaja Evelyn Eensoo ) Lemmikloomad Puhja kooli õpilaste näitel (koostaja Elis Vozijan; juhendaja Eva Kõrgmaa) Arvutimängu programmeerimine (koostaja Martin Mölder; juhendaja Riin Saadjärv) Kanadele maja valmistamine (koostaja Teet Siffer; juhendaja Ants Prii) Rahaühikud maailmas (koostaja Angelika K õlu; juhendaja Aune Summer) Jalgpalli tutvustamine kaasõpilastele (koostaja Kaspar Männiste; juhendaja Andres Bõkarev ) Loovuse arendamine Puhja Kooli II kooliastme näitel (koostaja Saara-Lee Raide; juhendaja Maris Pukk)

Esimese klassi teadmised anatoomiast (koostaja Kenno Platonov; juhendaja Ülle Närska) Raagritsikate kasvatamine (koostaja K eitlin Kärmas; juhendaja Jana Adari) Omaloomingulised kirjutised inglise keeles (koostaja Marleen Kallas; juhendaja Pillerin Arge) Oma toa renoveerimine (koostaja Hando Egon Martjan; juhendaja Riin Saadjärv) Erinevad kunstitehnikad (koostaja Nikita Dmitriev; juhendaja Kadri Jürimaa)


TRIMESTER

Leht 20

VÕISTLUSED Nutispordi VI hooaja edukas lõpp matemaatikaõpetaja Merle Lint 25. märtsil toimus Nuti-Mati matemaatika Tartumaa finaal. Kuldmedali võitsid Brigita Kütt 3.m ja Johan Lääne 4.m klassist. Hõbemedali võitsid Ats Paavel 4.m ja Mario Kütt 6. klassist. Pronksmedali võitis Nikita Gretšin 3.j klassist. 6. koht Pille-Riin Maal 9. klassist 7. koht Kristo Kumari 2.L klassist. 15. aprillil toimus Eesti meistrivõistluste finaal Nuti-Mati matemaatikas. Taaskord saavutasid finaali jõudnud Puhja Kooli matemaatikahuvilised õpilased silmapaistvaid tulemusi ja tegid sellega suurepärase kingituse oma koolile 334. sünnipäevaks. Eesti meistrid on Brigita Kütt 3.m klassist (teine meistritiitel) ja Johan Lääne 4.m klassist (kolmas meistritiitel). 6. klassi õpilane Mario Kütt saavutas 13. koha. Tänu selle kolmiku edukale esinemisele tõusis Puhja Kooli võistkond Eesti Karikavõistlustel NutiMati matemaatikas keskmise suur usega koolide hulgas I-IV etapi järgselt 6. kohalt auväärsele II kohale. Hooaja lõpetas 6. mail esmakordselt toimunud Nuti-Mati matemaatika Vabariiklik Rahvaspordipäev, millest kutsuti Eesti meistrivõistluste I-IV etapi tulemuste põhjal osa võtma kolm meie kooli õpilast. Marit Kütt 6. klassist saavutas 4. koha, Linda Leemet 4.m klassist 10. koha ja Kerttu Külter 1. klassist 15. koha.

Tartumaa matemaatikaolümpiaad 4.-6. klassile mais 4. klass: Johan Lääne 2. koht Ats Paavel 12. koht Rikko Rõõm Hugo Oskar Reinomägi Raiko Tammi 5. klass: Anna Leemet 15. koht 6. klass: Mario Kütt 14. koht Laura Neeme

Matemaatikavõistlus KÄNGURU Meie koolist võistles 34 õpilast. Edukamad olid: 1. klassist Andres Aan ja Kert Päevloo 2. klassist Loviise Kärmas ja Andero Marcus Tamm 3. klassist Nikita Gretšin 4. klassist Johan Lääne ja Ats Paavel 6. klassist Andris Tammi ja Marit Kütt 7. klassist Herta Heinaru 8. klassist Teet Siffer


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 21

VÕISTLUSED Inimeseõpetuse olümpiaad 13. mail toimus 5.- 8.klasside inimeseõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor veebipõhiselt. Igast klassist sai osaleda 2 õpilast. Meie koolist saavutas Tartu maakonna teise tulemuse 7. klassi õpilane Alesja Turovskaja, keda juhendas õpetaja Ülle Närska.

Esmaabivõistlus Karvik

inimeseõpetuse õpetaja Ülle Närska

6. mail toimus juba üheksandat korda Tartu maakonna tervist edendavate koolide 5. klasside esmaabivõistlus “Karvik”. Sel korral algasid ettevalmistustööd Elva Gümnaasiumi eestvedamisel juba veebruaris Tartumaa TEK/TEL nõukoja ja koostööpartnerite kaasabil. Esmaabialase võistlusmängu eesmärk on 5. klassi õpilaste esmaabi- ja ohutusalaste teoreetiliste teadmiste kontrollimine ja teadmiste rakendamine praktilistes tegevustes. Sel õppeaastal ei õnnestunud kokku tulla, seega toimus veebis kahoot võistlus, milles 4-liikmelised õpilaste võistkonnad said osaleda oma koolides. Praktilise tööna valmis inimeseõpetuse tundides õppevideo kolmnurkrätiku kasutusvõimaluste kohta ning igal osaleval võistkonnal oli vaja teha tuleohutuse teemat käsitlev videoklipp. Osales 8 võistkonda kuuest koolist, võistlejaid hindas koostöökomisjon, kuhu kuulusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Maire Aruots, Tartumaa Punase Risti osakonna sekretär Ulvar Kuningas, Päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Taavi Siilbek, Tartumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise ja turvalisuse nõunik Lea Saul. Puhja Kooli 5. klassi võistkond saavutas veebi võistlusel 1. koha, üldarvestuses 2. koha. Võistkonnas olid Linde Leetberg, Irmeli Rokka, Anna Leemet ja Karolin Nurk. Suitsuanduri kasutamise videoklipi filmis Anete-Liis Kingsepp. Võistlejad said diplomid ja isiklikud esmaabikomplektid kätte pärlipäeva aktusel. Järgmisel aastal on kõigil 6. klassi õpilastel võimalus osaleda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tutvustus päeval ning ühes töötoas.

PANEME ENNAST PROOVILE


Leht 22

TRIMESTER

VÕISTLUSED Murdmaajooks

27. mail toimunud Tartumaa koolinoorte murdmaajooksu meistrivõistlustelt naasesid õpilased medalisajuga - 9 õpilast saavutasid koha esikolmikus. I koht - Raiko Tammi (6. klass); Anete Vozijan (7. klass); Elis Vozijan (8. klass) II koht - Märt Aan (3. klass; Linde Leetberg (5. klass); Saskia Rokka (5. klass) III koht - Radek Kobzar (7. klass); Mia Erikson (8. klass); Anna Leemet (5. klass) Õpilasi juhendasid Madis Paju ja Tanel Ojaste. Palju õnne õpilastele ja õpetajatele!

TV 10 Olümpiastarti

Fotod: Tanel Ojaste, Madis Paju

1. ja 3. juunil osalesid Puhja kooli õpilased TV 10 Olümpiastarti Tartumaa etapil Tartus Tamme staadionil ja saavutasid vägevaid tulemusi. * Ülivõimsa võistluse tegi 5. klassi õpilane Linde Leetberg, kes tüdrukute nooremas vanuseklassis tegi kolmel alal puhta töö. Linde saavutas I koha 60m jooksus (aeg 8,96), I koha kaugushüppes (tulemus 4.65 m) ja I koha 60m tõkkejooksus (ajaga 10,57). Kõik on Linde uued isiklikud rekordid. * Ilusa võistluse tegi 4. klassi Rikko Rõõm, kes saavutas poisid nooremas vanuseklassis 5. koha. Tublid olid ka teised osalenud õpilased: Anete-Liis Kingsepp, Raiko Tammi, Ats Paavel ja Johan Lääne! TV 10 Olümpiastardi üleriigilisele lõppvõistlusele lunastasid Puhja Koolist pääsme 4 õpilast: Linde Leetberg, Anete-Liis Kingsepp, Rikko Rõõm ja Raiko Tammi. Vägeva tulemuse saavutas väga tihedas konkurentsis Linde Leetberg (75 osalejat), kes oma vanuseklassis saavutas 60m jooksus uue isikliku rekordiga (8,84) kõrge 6. koha. Anete-Liis Kingsepp saavutas ajaga 9,97 54. koha. PN vanuseklassis saavutasid Rikko Rõõm ja Raiko Tammi 60m jooksus vastavalt 46. ja 49. koha. Sama vanuseklassi kōrgushüppes olid nende kohad vastavalt Raikol 23. ja Rikkol 40. koht. Rõõmustame võistlusel osalenud õpilaste üle ja täname õpetaja Madis Paju!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 23

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Õppekäik „Kivimaailmas“

loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo 7. mail külastas 9. klass Tartu Loodusmajas, et saada osa õppeprogrammist “Kivimaailm”. Eesti geoloogilist ehitust õppisime juba esimesel trimestril. Kahjuks ei võimaldanud viiruse olukord PÕNEVAD ETTEVÕTMISED õppeprogrammile varem minna. Teistpidi ongi hea kui aasta lõpus saab meenutada ja rakendada oma teadmisi hoopis teisel moel ja teises kohas kui klassiruumis. Õppeprogrammi tegevused toimusid rühmatööna. Ühes rühmatöös tuli kivimid reastada kõvaduse järgi. Kõvaduse all peetakse silmas mineraali vastupanu kriimustamisele. Kivimi tugevuse määramiseks oli antud karp näidiskaala ja kivimitega. Pehmema mineraaliga ei ole võimalik kõvemat mineraali kriimustada. Kui tekib kriimustus, tuleb valida pehmem mineraal ning korrata protseduuri kuni enam kriimustust ei teki. Teise ülesandena tuli luubiga ja mikroskoobiga uurida kivimite koostist. Kõik said proovida, et kõik kivimid ei upugi Ohutusalasel avastusrajal kui nad vette panna. On ka veest kergemaid kivimeid, näiteks pimss. Pimsskivi on looduslik Avastusraja tegid 1. juunil Verevi järve läbi 6.paksenenud klassi õpilased. vulkaaniline kivim, midaElvas kasutatakse kätelääres ja jalgadel naha eemaldamiseks. Kolmandas Päästeamet,Transpordiamet, Politseija Piirivalveamet, Elektrilevi, Rist, Keskkonülesandes oli palju erinevaid kivistisi. Kivististe määraiseks tuliEesti neidPunane võrrelda juba eelnevalt naamet, Operation Lifesaver Estonia (OLE), Kaitseliit ja MTÜ Peaasjad koostöös on loonud toredad määratud kivististega. Me Eestis võime olla uhked, et meil leidub nii palju kivistisi. Meie ohutusalased kooliastme kivististe õpilastele. uurimiseks! Neljandas üleandes tuli uurida pankrannikavastusrajad on nagu II-IV ajalooraamat Loend vastavatest Kõige avastusradadest leiate siit: https://keskkonnaharidus.avastusrada.ee/et/k/ settekivimeid. rohkem meeldis õpilastele happe tilgutamine lubjakivile. Kuna lubjakivi on paasteamet#maps aluseline, siis tekib happega nähtav kihisev reaktsioon. Hape söövitab lubjakivi. Seetõttu on looduses ohtlikud happevihmad, mis rikuvad lubjakivist hooneid ja mälestusmärke. Avastusrajad pakuvad mõnusatkivimite füüsilistmaailmas. koormustÕppekäik olles keskmiselt kmKIKile. pikad ja nende läbimine Oli mitmekesine õppepäev sai teoks2-3 tänu võtab aega umbes 1,5-2h. Erinevates piirkondades on võimalik radu leida nii eesti- kui vene keeles. Ohutusrada läbidesavastusrajal kohtuvad õpilased järgmiste teemadega nagu tule- ja veeohutus, elektriohutus, Ohutusalasel liiklusohutus, ohutusloovjuht internetis, esmaabi andmine, kohtumine metsloomaga, matkatarkused, raudteeÜlle Närska ohutus ning inimese vaimne tervis. Päästeamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Elektrilevi, Eesti Punane Rist, Õpilased peaksid sobiva raja läbima koos Estonia oma perekonnaga või sõbraga, selga Peaasjad panema mugavad Keskkonnaamet, Operation Lifesaver (OLE), Kaitseliit ja MTÜ koostöösjaon ilmastikukindlad ning kaasa võtma täislaetud nutitelefoni või tahvelarvuti, millel peab olema loonud toredadriided ohutusalased avastusrajad II-IV kooliastme õpilastele. internetiühendus ja gps moodul. Avastusrajad pakuvad mõnusat füüsilist koormust, olles keskmiselt 2-3 km pikad ja nende läbimine Tartu linna ja Tartumaa avastusrajad asuvad: võtab aega umbes 1,5-2h. Erinevates piirkondades on võimalik radu leida nii eesti- kui vene keeles. · Tartu linna avastus rada on Tartu Anne teemadega kanali ümber kulgeval teel; Ohutusrada läbides kohtuvad õpilased järgmiste nagu tule- ja veeohutus, elektriohutus, · Elva Verevi järve ümbruses; liiklusohutus, ohutus internetis, esmaabi andmine, kohtumine metsloomaga, matkatarkused, · Alatskivi kooli ümbruses; raudteeohutus ning inimese vaimne tervis. Tartu linna ja Tartumaa avastusrajad asuvad: Tartu Anne · ümber Pala kulgeval kooli ümbruses kanali teel, Elva Verevi järve ümbruses; Alatskivi kooli ümbruses, Pala kooli Võite koos sõprade perega neidjaradasid ümbruses. Võite ja koos sõprade peregakülastada. neid radasid külastada! Avastusraja tegid 1. juunil Elvas Verevi järve ääres läbi 6. klassi õpilased.

Eesti lipu päev

Eesti lipu päeval, 4. juunil, said 2. klassi ja III kooliastme õpilased ja kodutütred võimaluse vaadata dokumentaalfilmi “ Laulev revolutsioon” ning 3. ja 4. klass kuulasid koorijuht-organisti Tuuliki Jürjo orelikontserti Puhja kirikus. Täname koostöö eest Puhja Seltsimaja ja Puhja Kirikut!

Terviste edendava kooli märgis

Tartumaa Omavalitsuste Liidu tervisenõukogu andis 10. juunil Puhja kooli tervise- ja liikumise koostöökogule üle Terviste Edendava kooli märgise.

Fotod: Riin Massur


TRIMESTER

Leht 24

KODUTÜTRED Puhja Kodutütred 30 14. mai 1991 asutati taasiseseisvunud Eesti esimene Kodutütarde rühm “Kannike” Puhjas. Rühma asutas siiani tegev olev Tartu ringkonna Kodutütarde rühmavanem ja noortemagister Ülle Närska. Puhja rühma abil algatati Tartu ringkonnale traditsiooniks saanud Kavilda matkamäng, mis toimub igal aastal septembrikuus ning on mõeldud 7-12 aastastele noortele. Kui Tartu ringkonnas valiti Aasta Kodutütart sai selleks esimesel korral ka Puhjast pärit kodutütar Ave Külter, kes sünnipäeval rühma tervitamas oli. Ka 2020. aasta Aasta Kodutütar Merlina Pajuste on pärit Puhja “Kotkaplikade” rühmast. Puhjas toimib tänasel päeval kaks kodutütarde rühma Pärlipüüdjad Ülle Närska eestvedamisel ja Kotkaplikad Julia Siimbergi eestvedamisel. Koostöö on aga nii hea, et üldiselt nimetatakse neid ikka Puhja rühmaks ning rühmavanematena on Ülle ja Julia kõigile eeskujuks. Puhja rühma Kodutütred on ühed aktiivsemad ning tegusamad, kes on esindatud igal väljaõppeüritusel nii ringkondlikul kui riiklikul tasandil. Puhja rühma 30. aastapäeva tähistati 15. mail kogu ringkonnale suunatud matkamängu ning piduliku rivistusega. Matkamängule kutsuti ringkonnast iga rühma esindusvõistkond. Läbiti postkaste ning mehitatud kontrollpunkte põnevate ülesannetega, mida viisid läbi Puhja rühmade suuremad Kodutütred ning abilised Puhja koolist. Peale matkamängu söödi lõunat ning loomulikult ei puudunud pidupäevast ka imemaitsev tort. Pidulikul sünnipäeva rivistusel tervitasid osalejaid oma kohalolekuga Kodutütarde Tartu ringkonna ringkonnavanem Kristel Altsaar ja noorteinstruktor Kärol Mõttus, Kodutütarde peavanem Ave Proos, Elva abivallavanem Mikk Järv ja Puhja kooli direktor Päivi Märjamaa. Puhja rühma ning rühmavanemaid peeti meeles kommide, kingituste ja lilledega. Piduliku rivistuse käigus toimus ka tseremoonia uue kodutütre Pääsu-Mari Raide vastuvõtmiseks Puhja “Pärlipüüdjate” rühma. Noorliige luges ette ringkonnavanemale Kodutütarde tõotuse ning lubas olla „Alati valmis!“. Peale aktust asetati vabadussambale suur pärg ning mälestati Puhja rühma auliiget Leili Pajorit, noorteinstruktor Leelo Küüni ning vabadussõjas langenuid. Kärol Mõttus KL Tartu maleva kodutütarde noorteinstruktor


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 25

ÕPILASESINDUS III trimestril taastusid meie neljapäeva hommikused infominutid. Juunis valisime uue õpilasesinduse presidendi, kelleks sai konsensuslikult Keneli Pallon 7. klassist. Presidendi abiks Ken –Evert Tobre. Kuulasime üle uued õpilasesinduse kandidaadid 4. klassist ning alates sügisest saavad meiega liituda Linda Leemet, Getter Raudjalg, Ann Muutra, Grete Kiisk, Sabina Kraineva, Margit Unt, Johan Lääne ja Hugo-Oskar Reinomägi. Õpilasesinduse liikmed said üle hulga aja kätt proovida koos tegutsedes Ulila pannkoogifestivalil. Kiitus neile, kes olid valmis panustama ja uue kogemuse võrra rikkamad. Õpilasi toetas üritusel noortekeskuse juht Janno Reinomägi.

Fotod: Ülle Närska, Janno Reinomägi

Soovime edu õpingutes ja uute koolide õpilasesindustes kaasalöömiseks president Maris Karule ning õpilasesinduse staažikatele liikmetele Triinele, Lisetile, Elisabethile ja Rasmusele. ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED

loovjuht Ülle Närska


TRIMESTER

Leht 26

HUVIRINGID Muusikaklass lõpetab õppeaasta

muusika– ja klaveriõpetaja Ruth Luts

Töö muusikaklassis algas sügisel kontaktõppega, kuid kevadisel perioodil tuli jälle leppida veebitundidega. Kaks õppeaasta lõpunädalat kontaktõppes päästis olukorra sedavõrd, et palad said rohkem viimistletumaks ja kõlaliselt täiuslikumaks. Kevadkontserdi korraldasime siiski klassipõhiselt, väiksemates gruppides ja ilma publikuta. Õpilastele on esinemiskogemus väga oluline, seega oli oluline palade ettemängimine korraldada, et esinemisjulgus ei kaoks. Esinemisest tegime ka videoülesvõtte, mida jagasime õpilastega. Video põhjal saab teha igaüks ka oma pala analüüsi, samuti on vanematel võimalus kontserdist osa saada. Sellel õppeaastal õppis muusikaklassis 19 õpilast. Tunnistused saavad ja järgmisel õppeaastal jätkavad 15 õpilast. 1. klassi lõpetavad Arete Lüüdik, Kaur- Margus Villako ja Annabel Marie Tamm. 2. klassi lõpetavad Greete Kiisk, Getter Raudjalg, Johannes Finstad, Mia Lota Parts ja Thalia Rätsepp. 5. klassi lõpetavad Margareth Veiler, Simoona Erikson, Angela Rendla ja Kenno Platonov. 6. klassi lõpetavad Linda Marie Finstad, Herta Heinaru ja Annaliis Reinhold. Sellel õppeaastal on meil ka 4 muusikaklassi lõpetajat, kes saavad lõputunnistuse. Neil tuli sooritada ka lõpueksam klaveris ja solfedžos. Klaverikavas tuli lõpetajatel esitada kolm pala: polüfoonia, etüüd ja karakterpala. Kõigi lõpetajate eksamitulemused olid väga head, kavasid oli nauditav kuulata ning õpilaste üle sai ainult rõõmu tunda. Need tublid õpilased, kes pika tee klaveriklassis vastu pidasid ja lõpusirgele jõudsid on: Getter-Liis Kukk, Lisett Laurson, Pille-Riin Maal ja Elisabeth Veiler. Palju õnne lõpetajatele ja rõõmu muusikast ka tulevikus!

Harjutamine on vaeva ja kannatlikkust nõudev protsess, mis nõuab tihti ka eneseületamist. Aga kui pingutus viib sihile, on sellest rõõmu nii mängijal kui kuulajal. Fotod: Ruth Luts Uuel õppeaastal kohtume kindlasti, päikeselist suve kõigile!

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

HUVIRINGID Loomeringi tegemised

Fotod: Meelika Reinomägi

Leht 27


Leht 28

I KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Kadri Raudsepp III trimester algas koduõppel olles. Koolimajas kohtuda oli suur rõõm, kuigi uuesti oli vaja harjutada suures grupis keskendumist. Kevadel on tore koolis käia. Saab olla palju õues, õppida värskes õhus, liikuda, matkata, mängida, kogeda rohkem looduses toimuvat. Sel trimestril saime koolilt kingiks suure kastitäie õuemänguasju. Neid kasutades saab kasutada fantaasiat, veeta mõnusalt aega ja ühtlasi õppida ka hoolitsema ja vastutama oma klassi asjade eest. Üks tõsine ja samas väga kasulik väljakutse oli rahvusvahelisel õuesõppepäeval matkamängul osalemine. Matkamängu pikkuseks oli umbes 10 km, mille läbimine oli nii mõnelegi 1. klassi lapsele uus kogemus. Samas õppisime matkamängul vaatlema loodust, äratasime üles uudishimu, arutlesime maast ja ilmast. Veetsime õues liikudes rohkem kui 4 tundi. Lisaks õppisime üksteise toetamist ja raskel hetkel motiveerimist, väsimusest jagu saamist, mõistlikku energiakasutust. Lisaks oli vaja lahendada matkal erinevaid ülesandeid Puhja kohta.

Lastekaitsepäeva puhul sõime jäätist õuetunnis. Rääkisime laste õigustest ja kohustustest ning lapseks olemise rõõmudest, muredest. Jäätist süües muresid õpilastel hästi ei meenunud, ikka ainult rõõmud. Õppeaasta lõpus külastasime piimandusmuuseumi ja jaanalinnufarmi, õpilaste eredaim mälestus sellest on ise jäätise valmistamine ning teretav papagoi. Spordipäeval osalemine nõudis jällegi eneseületust selleks, et lennelda liivakasti kohal (kaugushüpe), etendada valmi kilpkonnast ja jänesest (60 m jooks) ning jääda ellu 2 staadioniringi läbimisel (500 m jooks). Edukamad said medalid kaela ning hiljem juba maiustasime pargipuude all pannkookidega, et väärikalt lõpetada esimese kooliaasta viimane õppepäev. Õppeaastat kokku võttes võime olla rahul. Sõltumata kaugõppest saime õpitulemused saavutatud. Liikusime küll kodus õppides edasi väga rahulikult, kuid kontaktõppes kasutasime koosolemise aega ehk kogupäevakooli päevakava täies mahus. See võimaldas kodus olemisest tekkinud õpilüngad tasandada. Usun, et õpilased said õpiharjumuse tagasi ning mõistsid, et igal ühel neist on vastutus omandada vajalikud teadmised õppeaasta lõpuks. Kindlasti on seda lihtsam teha õpetaja juhendamisel ja koolimajas. Fotod: Kadri Raudsepp

“Me suudame enamat, kui õppimine!” Lauren Leemets, 1.klass


Leht 29

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

II L KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Lea Järv

2L klassi meeldejäävamad tegemised III trimestril Õppereisid ja matk 27. mail toimus õppereis Imaverre, Eesti Piimandusmuuseumisse ja jaanalinnufarmi. Väga sisukas ja mitmekesine lugu sellest, kuidas meiereis elu käis. Kuulati hoolega giidi põnevat lugu, esitati palju küsimusi ning räägiti ja mõeldi kaasa. Eriti tore oli see, et jäätist sai ise valmistada ja süüa ka. Linnufarmis meelitasid laste meeli kõik loomad, kes pererahva toita ja kasvatada lisaks jaanalindudele.

Lubatud aastalõpumatk ja piknik toimus 4. juunil. Tund aega kestnud matk jätkus piknikuga ja puhkepausiga vesteldes ja mängides. Seejärel lõpetasime loodusõpetuse uurimuse “Pakendite lagunemine.”

28. mail toimus klassireis Jõgevamaale. Külastasime Siimusti savikoda. Savitööstuses tutvusime tarbekeraamika valmistamisprotsessiga. Saime ka keraamikat kaasa osta. Kassinurme muinaslinnust, mis on rajatud 1,5 tuhat aastat tagasi ja linnamäge külastasime järgmisena. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Kassinurme linnuses oli võimalus võitlusmänge mängida, kiikuda ja piknikku pidada. Reisi lõpetuseks oli tunnine parvesõit Saadjärvel. Soovijad said ka ise tüürimeheks olla.

“Laulev revolutsioon” 14 õpilase tugev soov ja suur huvi toetas otsust minna 4. juunil seltsimajja vaatama filmi “Laulev revolutsioon.” Lugu kajastas aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Laulev revolutsioon oli Eestimaa inimesi ühendav liikumine, mis tõi meie riigi iseseisvuse ilma vägivallata. Filmi mõju ja parem arusaamine iseseisvuse taastamisest andis 2. klassi õpilastele selgema pildi. Saadi aru, et see oligi nii päriselt. Tasus vaatamist.

Õnnelikku ja sooja suve! Õpetaja Lea

Fotod: Lea Järv


Leht 30

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED II e KLASS

klassijuhataja Ene Põldaru, klassiõpetaja Aliis Siniroht Õppekäik Imavere Piimandusmuuseumisse ja Sassi jaanalinnufarmi 2e klassi õppeaasta algas ja lõppes õppekäikudega. Sügisel külastas klass Nopri Talumeiereid, kus nägi, kuidas piimast tehakse erinevaid tooteid. Kevadel tutvus 2e Imavere Piimandusmuuseumis piimatoodete tootmise ajalooga ning sai ka ise proovida jäätisetegu. Järgmiseks külastas klass Sassi jaanalinnufarmi, kus pererahvas tutvustas erinevaid loomi, alates jaanalindudest ja kängurutest, lõpetades merisigadega. Aias asuva tiigi ääres sai otsida kuldkala, kelle nägemise korral võis midagi soovida. Õppeaastat kokku võttes tõid paljud õpilased välja, et jäätise valmistamine ja jaanalindude külastamine oli üks aasta vahvamaid ettevõtmisi. (PS! Kui soovid ka ise proovida: vahusta 600 ml vahukoort, lisa sellele purk kondenspiima. Sega sisse meelepärased lisandid - näiteks marjad, šokolaaditükid, küpsised. Pane segu vähemalt 6 tunniks külmikusse ja naudi!) Taimede kasvatamine Aprillikuu algul külvas 2e klassi loodusõpetuse tunni raames erinevaid taimi. Otsustati ühiselt, et proovitakse redise, lehtsalati, tomati ja kurgi kasvatamist. Eelnevalt tutvuti, kuidas taimi külvata ning milliseid tingimusi valitud taimed kasvamiseks vajavad, samuti joonistati, milline võiks olla projekti lõpptulemus. Eeltöö tehtud, alustati külvamisega. Iga õpilane külvas endale viis tomati- ning kurgitaime, lisaks puistati karpidesse lehtsalati- ja rediseseemneid. Kahjuks osutus taimede vaatlemine ning tulemuste võrdlemine keerukaks distantsõppe tõttu. Siiski ootas õpilasi kooli naastes suur üllatus: taimed olid juba suured ning tugevad. Järgnevate nädalate jooksul oli märgata õpilaste suurt hoolt ning pühendumust taimede suhtes, samuti said kõik suurepäraselt hakkama ümberistutamisega. Esimesi lehtsalati- ja rediseampse oli võimalik teha juba mai alguses. Igapäevane kastmine sai loomulikuks koolipäeva osaks, kuni saabus aeg taimedel kodudesse rännata. Loodame, et taimedeni jõuab ka kodudes samasugune hool ja pühendumus, et töö hakkaks varsti vilja kandma. Fotod: Ene Põldaru, Aliis Siniroht, Kadri Raudsepp


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 31

KLASSIDE TEGEMISED

Õuesõpe Õpetaja Aliisi eestvedamisel toimus 2e klassil III trimestri jooksul õuetunde erinevates ainetes. Väljas toimusid nii loodusõpetuse tunnid kui TöKu tundide jaoks materjali kogumine. Värske õhu käes tegutsemine on hea vaheldus tavapärasele õppetööle.

Õppeaasta lõpp 10. juunil kogunes 2e veel viimast korda teise klassi õpilastena. Kõik said teha aastast kokkuvõtte ning jagada oma suveplaane. Iga õpilane sai 2. klassi lõpetamise puhul koju kaasa ühe “mõistatuse”, mida suve jooksul lahendada. Kohtume uuesti sügisel!


TRIMESTER

Leht 32

III j KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Jana Adari 3. trimestrist õppisime suure osa kodus. Eelmise kevadega võrreldes olime juba kogenumad ja seetõttu distantsõpe efektiivsem. Tagasi koolis olles haarasime kinni igast võimalusest üheskoos tegutseda ja maailma uurida. Suur osa õppekäikudest oli sel trimestril seotud moel või teisel toidu teemaga. Sel moel õpime toidu sh kvaliteetse tooraine väärtustamist, teadlike valikute tegemist toidu ostmisel, toiduvalmistamisoskust ning muuhulgas ka toidu nautimiseks aja leidmise ning toidu nautimise oskust (sh arvestades tervisliku toitumise põhimõtetega). Väike ülevaade meie tegemistest koolis ja väljaspool kooli. 10. mail naudime kevadet ja lahendame koostöös tekstülesandeid. Tor edaks uuenduseks on õuesõppe istumisalused. 20. mail oleme vapr ad ja võtame maksimumi kooli matkamängust ,,Tunne oma kodukohta ”. Läbime 11 km ja lahendame 80 % ülesannetest. Osa teest läbime koos esimese klassi vaprate poistega.

Distantsõppe tõttu oleme pidanud korduvalt edasi lükkama lugude lavastamist. Õppeaasta lõpus õnnestub meil siiski etendada lugu ,,Suur tükk ajab suu lõhki”. Peale dekoratsioonide ja tegelaste valmistamist ning harjutamist oleme 4. juuniks valmis. Esietendus võetakse esimese klassi poolt soojalt vastu. Kuigi kogu klass andis endast parima, eralduvad mõned superpanustajad: Emma-Gudrun (kunstnik ja helitöö); Pääsu-Mari (näitleja ja inspitsient); Rosann (näitleja ja grimeerija).

Maikuu jooksul osalesime e-Twinningu projektis ,,Tell me your culture”. Projekt loodi türgi õpetaja Bekir Erdili (Halit Okay İlkokulu) poolt. Lisaks võtsid projektist osa Leedu, Hispaania, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Poola, Serbia, Portugal ja Armeenia õpilased. Selle projekti kaudu õppisime mõistma, et erinevatest kultuuridest ja geograafilistest piirkondadest pärit olevate inimestega saab leida ühist mõistmist, teha koostööd.

Fotod: Jana Adari


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 33

III j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari 11. mail osalesime Eesti Põllumajandusmuuseumi õppeprogrammis ,,Maagilised mesilased” Uurisime kuidas mesilased oma elu tarus korraldavad, degusteerisime erinevat mett ja valmistasime küünlaid. Vaatasime ka niisama muuseumis ringi, eriti põnevateks osutusid vanad põllumasinad.

26. mail sõitsime Car l Rober t J akobsoni Talumuuseumi Kurgjal. Õppeprogrammi ,,Eesti toidu aastaring talus” raames valmistasime võid ja kaerahelbeküpsiseid. Uurisime taluaeda, saunamaja ja vesiveskit. Tutvusime maatõugu lehmade ja lammastega (ning laudakassiga). Päeva lõpetasime talupere rollimänguga ning maitsva lõunasöögiga. 1.juunil külastasime Jaanalinnufarmi, kus sai vaadata silma jaanalinnule, uurida mune ja muudki põnevat. Samal päeval külastasime ka Piimandusmuuseumi, kus giid tegi meile põhjaliku ülevaate lehmast, piimast ja tootmisest. Valmistasime ja degusteerisime ka ise vahukoorest ning kondenspiimast koosnevat jäätist. Oli maitsev (ja väga väga rammus).

Algkooli lõpetame koos vanematega piknikul ja omakeskis klassiööl.

Fotod: Jana Adari, Kadri Raudsepp


TRIMESTER

Leht 34

KLASSIDE TEGEMISED III m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp Külastasime Imavere Piimandusmuuseumi ja Sassi talu Jaanalinnuarmi. Piimandusmuuseumis tutvusime vana meiereiga ning püsinäitusega „Piimandus Nõukogude Eestis. Meil oli võimalus riietuda meierei töötajateks ning valmistada koorejäätist. Programmi lõppedes saime kohapeal valmistatut ka maitsta.

Nägime lisaks jaanalindudele nandusid, emusid, erinevat tõugu tuvisid, faasaneid, põneva välimusega kanu. Troopikamajas kohtusime papagoidega ja taluhoovis merisigadega ning küülikutega. Sassi talu peremees rääkis meile väga huvitavalt oma farmi loomadest ja lindudest Saime teada, et talu põhitoodanguks on jaanalinnumunad. Osalesime Põllumajandusmuuseumi programmis „Maagilised mesilased“. Programm põhineb muuseumi püsinäitusel „Mesindus Eestis“. Kuidas on mesindus ajalooliselt arenenud ja milline on see praegu? Uurisime mesilast, mesinike tööd ja tööriistu ning tarutüüpe. Süvenesime mesindussaadustesse: suir, taruvaik, õietolm, mesilasema toitepiim. Vaatlesime õietolmu ja suiraterasid mikroskoobi all ning maitsesime mett. Töötoas meisterdasime vahast küünla. Saime kaasa ka töövihiku „Kärje-Kärdi ja Mee-Meeli meeraamat“. Meie teadmisi kinnistasid rühmatööd.

Tartu Ülikooli Botaanikaaed Botaanikaaias saime koolitundides õpitut kinnistada. Tutvusime taimeriigi mitmekesisusega botaanikaaia välikollektsiooni näitel.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 35

III m KLASS Taimekasvatusprojekt „Kurgisõbrad“ Kasvatasime, hooldasime ja uurisime hariliku kurgi taimi, võrdlesime nende kasvu ja lõpuks saime maitsta vilju.

Õuesõpe

Lugemisprogramm Sügisel ühinesime Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programmiga. Tutvusime väärt uudiskirjandusega, lugesime põnevaid raamatuid ja korraldasime teematunde. Kooliaasta lõpus premeeriti usinamaid lugejaid diplomiga. Lugemisdiplomi said Hanka, Brigita, Mariia, Märt ja Ekke Mihkel.

Fotod: Maire Sepp

Armsad 3. m õpilased! Täna lõppemas ühe raamatu reis, siin lood olid argipäevaselt soojad. Oli sõprust ja tarkuse kogumist te ise olite päevade loojad. Kolm aastat me veetsime iga päev koos. Nüüd ootamas kool sõpru häid. Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos, tarkus paitamas olgu te päid.

Tänan vanemaid mulle osaks saanud usalduse ja koostöö eest. Kolm toredat aastat on möödunud linnulennul. Soovin Teile ja lastele palju positiivseid hetki.

Õpetaja Maire Sepp


TRIMESTER

Leht 36

IV m KLASS

klassijuhataja Maris Pukk

KLASSIDE TEGEMISED

Rattamatk kodukohas Mis oleks parem tähistamisviis tuttuutele täieõiguslikele jalgratturitele kui rattamatk? Panime Janno Reinomägiga plaani paika ja otsustasime lapsed viia mõnusale retkele. Saime üheskoos 3. juunil kell 9 kooli ees kokku ning alustasime sõitmist Reku teed mööda esimene sihtpunkt oli Emajõgi. Kohale jõudnud, alustati kalapüügiga. Sellele oli huvi lausa nii suur, et üks õpilane palus enda isal tuua paar õnge juurde. Minagi sain õpilastelt lühikoolituse õnge viskamise ning kalapüügi osas. Edasi sõitsime Ulila poole, tegime vahepeal peatuseid, jõime vett ning utsitasime üksteist pingutama. Kuna mitmed õpilased väsisid, siis läks grupp pooleks ning mina sõitsin kooli juurde tagasi. Teised lustisid edasi, kalastasid ka Ulilas ning kiikusid Kiigemäel. Õpilased nautisid aktiivset päeva ning ületasid end. Õppepäev Tartus 10. juunil läksime õppepäevale Tartusse. Üks õpilane ütles tabavalt, et meie päev algab füüsilise pingutusega ning lõppeb vaimsega. Esimeseks sihtkohaks oli Tartu Seikluspark, kus õpilased said läbi teha kaks rada ning nautida 300m õhusõitu. Kõige vahvam oli näha seda, kuidas pingutati ja raskustest hoolimata anti endast parim. Päeva teises pooles läksime põgenemistuppa, kus õpilased valisid endale meeldivaimad toad. Elevust oli palju ning valituteks osutusid Dracula, Vangla ning Pangarööv. Mina olin koos tüdrukutega Draculas ja 90 minutit läks nagu lennates. Mulle meeldis, et õpilased said harjutada meeskonnatöö oskust ning loogilist mõtlemist. Aasta koos 4m klassiga Õppeaasta on möödunud kiiresti ja juba olemegi käinud aasta üht rada ühise meeskonnana. Minu jaoks on olnud see väga põnev, sest neljanda klassi klassijuhatajaks olemine on minu jaoks uus kogemus. Mul on hea meel, et olen õpetaja nii rõõmsatele, võimekatele ja püüdlikele õpilastele. Aasta jooksul olen kogenud palju naljakaid, lõbusaid ning südamlikke momente ning olen kindel, et tulevikus on neid veel palju ees. Fotod: Maris Pukk Kadri Raudsepp


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 37

IV a KLASS

klassijuhataja Aili Tamm Kolmandal trimestril jätkus kaugõpe kodudes. Kõikide õpilaste digioskused paranesid. Veebitundidest võeti päris hästi osa ning paljudele õpilastele distantsõpe sobis/ meeldis. Maikuus saime olla jälle koolimajas. Väga palju ainetunde toimus värskes õhus. Tutvusime Puhja aleviku vaatamisväärsustega - kirik, pargid, rändrahnud. Koos loodusainete õpetaja Evelyn Eensooga tegime õppekäigu Võrtsjärve äärde Tamme paljandile. Järve ääres said jalanõud küll natuke poriseks, aga üle 380 miljoni aastased liivakivipaljandid said üle vaadatud ning taimi/ loomi uuritud. Mai lõpus külastasime koos 4m klassiga Järvamaal asuvat Piimandusmuuseumi. Seal tutvustati meile Eesti piimatootmise ajalugu ning nägime vanu piimatöötlemise töövahendeid. Õpilased said ise rammusast koorest jäätist teha ja sellega ka kohapeal maiustada. Jaanalinnufarmi külastus Imaveres meeldis väga kõikidele õpilastele. Lisaks eri mandritelt pärit jaanalindudele nägime ja kuulsime mitmeid teisigi ilusaid karvaseid/ sulelisi loomi ning linde. Paljud õpilased ostsid mälestuseks endale jaanalinnusule või paabulinnusule. Õppeaasta oli teistsugune ja harjumise aasta. Õpilased õppisid tundma uut õppekorraldust ja uusi õpetajad. 2020/21 õppeaasta lõpetasid 4-de ja 5-tega Sabina Kraineva ja Revo Raimo Ebral.

Fotod: Aili Tamm, Kadri Raudsepp


Leht 38

TRIMESTER

V KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Eva Kõrgmaa 5. klass väljus III trimestrist võitjatena Viienda klassi kolmas trimester algas distantsõppel. Meie jaoks ei olnud selles enam midagi uut - süsteem oli selge, enda motiveerimiseks pidi ise pingutama ning hea sõnaga sõprade pingutusi toetama. Jällegi olime olukorras, mille kohta me ei teadnud, kas ja millal see lõppeb, seega tuli seada sihiks edukalt 5. klass lõpetada. Perioodi jooksul hakkas aina enam tekkima tunne, et sellel õppeaastal me enam füüsiliselt ei kohtugi. Klassijuhatajatundides vestlesime maast ja ilmast ning üha enam kerkis päevakorda teema, et ei lapsed ei tahagi enam kooli tulla. Üheskoos püüdsime siiski meeled erksad hoida, jagada oma rõõme ja muresid ning lootsime, et saame vähemalt midagi toredat veel õppeaasta lõpus ühiselt ette võtta. Suurem osa arenguvestlustest möödusid ka veebis, seega saime jälle uue kogemuse võrra rikkamaks. Elul (loe: viirusel) olid aga teised plaanid, seega saime mõneks nädalaks kooli tagasi tulla ning selle lühikese aja sees ootas meid nii mõnigi vahva seiklus. Sassi talu jaanalinnufarm ja Imavere Piimandusmuuseum 2. juunil oli meil meeldiv võimalus külastada Sassi talu jaanalinnufarmi. Talu pererahvas võttis meid äärmiselt sõbralikult vastu ning viis kurssi ühe farmi hingeeluga. Meie rõõmsaks üllatuseks ootasid meid ees erinevad kohtumised mitmete põnevate loomade ja lindudega, ringkäiku saatsid vahvad jutustused seikadest ja päriselt juhtunud sündmustest. Piimandusmuuseumi külastusajaks oli päike meid õues väikese lõunapausi ajal mõnusalt ära küpsetanud, seega jahedates ruumides jäätise valmistamine kujunes päeva tipphetkeks. Rännakud piimanduse ajaloolistel radadel pakkusid enim äratundmisrõõmu täiskasvanutele ja laiendasid laste silmaringi. Lahingurada Juba järgmisel päeval võtsime ette sõidu Tartusse, kus suundusime lahingurajale ennast välja elama. Alguses tekitasid mõned haigetsaamised tülisid ja sõnavahetusi, kuid mängu edenedes kasvas ka hasart ning juba loeti haavu kokku läbisegi pisarate ja naeru saatel. Spordipäev Oleme uhked sportlikku klassi üle. Uhkeid ja kõrgeid kohti püüdsid tihti meie klassi õpilased, aga ka paljud need õpilased, kes pjedestaalile ei pürginud, nautisid päeva. Kuuma ilmaga kulus palju vett ka sportlaste võistlusvaimu hoidmiseks - seda õnneks jagus. Õppeaasta lõpetamine Õppeaasta lõpetamisele panime punkti mõnusa piknikuga. Osalejatega saime vestelda erinevatel elulistel ja vähemelulistel teemadel. Rääkisime asjadest, millest võibolla igapäevaselt nii palju juttu ei tehta ning läksime laiali oodates suviseid põnevaid ettevõtmisi ja seiklusi. Oleme mitmete kogemuste võrra rikkamad ning võitnud sellest palju head. Ilusat puhkus, 5. klass! Fotod: Eva Kõrgmaa, Kadri Raudsepp


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 39

VI KLASS

klassijuhataja Silja Lipping 6. klassi tegemised III trimestril Klassijuhataja tund on samuti üks tundidest, kus saab laiendada õpilaste silmaringi erinevatel teemadel. Kuna põhiliselt olid õpilased sel trimestril distantsõppel, siis toimusid klassijuhataja tundides veebiviktoriinid keskkonnas - Quizizz.com Viktoriinid sisaldasid rahvakalendri tähtpäevi, kultuurisündmusi, küsimusi eesti inimeste kohta (näitlejad, sportlased, poliitikud…), looduse kohta, erinevaid päevakajalisi küsimusi. Küsimused puudutasid enamasti viktoriinile eelnevat nädalat . Viktoriine oli 5. Ühe viktoriini küsimused koostasid õpilased ise, igaüks pidi tegema ühe küsimuse. Ka need olid väga huvitavad. Viktoriinidest võttis osa 21 õpilast. Tulemus kujunes kõigi viktoriinide keskmisest. I koha saavutas Andris Tammi-õigeid vastuseid 87,6% II koha saavutas Marit Kütt-õigeid vastuseid 75, 2% III koha saavutas Laura Neeme-õigeid vastuseid 64,4 % Hiljem vaatasime koos üle ka õiged vastused. Oli tunda, et õpilased on saanud midagi uut teada või tuletanud meelde õpitut, loetut või kuuldut.

Foto: Kadri Raudsepp


TRIMESTER

Leht 40

VII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv 7. klassi tempokas aastalõpp Distantsõppe jätkumine kolmandal trimestril ning teadmatus tavaõppele naasmise ajast mõjutas ka erinevate väljasõitude ja tunniväliste tegevuste planeerimist, kuid mõneti isegi ootamatult kujunesid 7. klassi kolmanda trimestri lõpunädalad igati tegusateks. Tavapärase lähiõppe taastumine andis võimaluse vaadata üle distantsõppe jooksul saadud teadmised ning tegeleda õpilünkade parandamisega. Lisaks koolitööle toimusid aga mitmed tavapärasest erinevad õpitegevused väljaspool koolimaja. Mai viimasel reedel leidis aset orienteerumismäng Tartu linnas, kus õpilastel tuli rühmas töötades leida vihjete abil olulisi ehitisi ja mälestusmärke ning lahendada nendega seotud ülesandeid. Kui alguses tekitas osades meeskondades segadust esimene korraldus: leida üles Toomemägi, siis lõunasöögi kohaks ettenähtud Delta terrassile jõuti täies koosseisus. Ka nimetatud kohtade vahepeale jäävad ülesanded said pea kõikidel koostöörühmadel edukalt õigeaegselt täidetud ning ülikoolilinn taas rohkem tuttavaks. Meie klassi kevadine sportlik väljasõit viis aga Tartu Seiklusparki, kus igaüks sai valida talle sobiva väljakutse erinevate raskusastmetega radade vahel. Lõpuks ei olnud siiski tähtis, mitu rada tehtud sai, vaid olulisem oli igaühe valmisolek enda võimed ja julgus proovile panna. Pikal liul osalesid igal juhul kõik. Kahe väljasõidu kõrvale mahtus ka teatrikülastus. Ugala teatri etendus “Kuidas minust sai HAPKOMAH” rääkis loodetavasti kõiki kaasasolnuid kõnetaval teemal ning andis aimu, kui palju sõltub meie tulevik igaühe isiklikest valikutest.

Kohtumiseni uuel õppeaastal, siis juba 8. klassis!

Fotod: Riin Saadjärv, Kadri Raudsepp


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 41

VIII KLASS

klassijuhataja Ruth Luts III trimester 8. klassis

Loovtööde kaitsmine Läbi terve õppeaasta kestnud töö loovtöödega jõudis lõpusirgele 7. mail kui toimus loovtööde kaitsmine. Sellel õppeaastal said õpilased valida ise meelepärase teema oma huvist lähtuvalt. Seega olid tööde teemad väga mitmekesised ja isegi üllatavad. Kaitsmisel oli tore näha õpilasi, kes tõeliselt oma loovtöö teemat valdasid, oskasid asjalikult ja arukalt vastata kõigile kuulajate küsimustele, olid enesekindlad ja julged. Noored said juurde esinemisjulgust ja enesekindlust ja olulise kogemuse, mis tuleb kindlasti edaspidisel haridusteel kasuks. Purjekaga Võrtsjärvel Kevadine klassi väljasõit toimus 3. juunil. Sõitsime Veldemani puhkekeskusesse Võrtsjärve äärde, et nautida purjekasõitu. Enne “merele” minekut pidas kipper Johan Rannast õpilastele vajaliku veeohutusalase loengu, kus tutvustas veeohutuse põhitõdesid ja erinevaid päästeveste. Saime teada kui oluline on päästevesti õige kinnitamine, et temast ohu korral tõesti abi oleks. Üle tunni kestnud lõbusõit Võrtsjärvel toimus kalepurjekaga “Liisu”. Vee peal viibitud aja jooksul nägid õpilased, kuidas purjeid heisatakse ja maha võetakse, sai proovida soodimehe ametit ja kipperi valvsa pilgu all ka purjeka juhtimist. Samuti saadi teadmisi purjede trimmimisest ja kuidas tuuled purjeka kurssi mõjutavad. Lisaks muidugi imeilusad vaated Võrtsjärvelt igasse ilmakaarde. Pärast lõbusõitu toimus võistkondlik maastikumäng neljastes gruppides Veldemani puhkemaja ümbruses. Kontrollpunktides tuli teha erinevaid ülesandeid, kus oli nii peamurdmist kui jõukatsumist. Kõige lõbusam oli muidugi sõudmine kajakkidega. Sõudmisel olid kõik väga osavad ja õppisid kiiresti, nii et ümber ei läinud ükski paat. Maastikumängu võitis grupp koosseisus Keitlin, Lii, Hando Egon ja Kenno. Ilm soosis veel lustimist ja päeva nautimist, tuju oli kõigil hea ja tore oli vaadata rõõmsaid ja sõbralikke tüdrukuid- poisse. Kõik said juurde omajagu uusi teadmisi, aga kõige olulisem oli koosolemise rõõm ja omavaheline suhtlemine. Meeleolukas stiilipäev Igal aastal lahkub meie koolist 9. klass, keda ootavad ees juba uued väljakutsed. 8. klassi ülesandeks oli lapsepõlve stiilipäev rõõmsamaks muuta. Selleks mõeldi lustimiseks välja toredaid mänge, kus tuli õhupalle purustada ja käbidega täpsust visata. Kõige suuremat elevust tekitas ikka hea vana mädamuna mäng. Tervituseks koostati esitlus, kus iga lõpetajat iseloomustati nii, kuidas 8. klass neid tunneb ja teab. Peamurdmist oli kõvasti, sest mõne õpilase puhul jäädi ka jänni ja tuli tõdeda, et kuigi käiakse ühes koolis, ei pruugi me ikkagi kõiki nii hästi tunda. Juba järgmisel aastal tuleb olla ise tutipäevalise rollis.

Fotod: Ruth Luts, Kadri Raudsepp


Leht 42

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED IX KLASS

klassijuhataja Ülle Närska Stiilipäev “Hüvasti lapsepõlv” 9. klassile toimus 31. mail. 8. klass valmistas meile üllatuse- saime slaididelt näha, kuidas meid iseloomustatakse ning õues mängida õhupallimängu ning tagaajamist. Peale praeguse ja esimese klassijuhataja tundi siirdusime lasteaia mänguradadele. Inspireeriv oli meelde tuletada lasteaia aega, vaadata vanu fotosid ning imetleda uusi atraktsioone. Õpilased said mõnda uut kiike isegi järele proovida. Õppeaasta algul planeerisime sõita Leetu lõpureisile, kuid lõpuks maandusime 14.juunil Otepää seikluspargis. Päikseline päev lõpureisiks vähemalt ning stressirohke eksamite ja sisseastumiskatsete periood seljataga soosis meie ettevõtmisi. Õpilased olid üksteist toetavad ja osavad oravad rajal. Peale õhusõite kinnitasime oma keha Edgari pubis Otepääl. See jäi siis meie viimaseks klassi reisiks Puhja Koolis.

Etendus “Kordumatu kooliaasta” 10. ja 11. juunil oli kooliperel võimalik vaadata lõpuklassi etenduse “Kordumatu kooliaasta” salvestust. Näidendi kirjutas näiteringi juhendaja õp Kersti Aadusoo, saades inspiratsiooni igapäevasest elust ja kirjanik Heljo Männi noorsooraamatutest. Näidendis olev kirjand pärineb nimetatud autori teosest “Toomas Linnupoeg”. Näidendi kirjutamise käigus said oma mõtteid avaldada ka ringi liikmed. Juba sügisel oli kahtlane, kas näidendit seltsimaja laval üldse esitada saab. Õppeaasta tõi kaasa nii kontakt- kui distantsõpet, piiranguid ja isegi seltsimaja remondi. Seda kõike arvestades, tuli etendus filmida ja seejärel erinevatest klippidest kokku panna. Filmimisele kulus terve pühapäevane päev. Noored näitlejad andsid endast parima, kuid mitmel on siiski väga vaikne hääl ja osa teksti on seetõttu kaotsi läinud. Etenduses osalesid järgmised õpilased: Grete Hannus, Lisett Laurson, Pille- Riin Maal, Mari- Ann Mustonen, Triine Uibokand, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks, Rait Juhkamsoo, Sten Kivaste, Rasmus Tobias ja Markus Villako. Lõpustseenis teeb kaasa ka 9. klassi suurte lavakogemustega klassijuhataja õp Ülle Närska. Tunnustan kõiki osalejaid, et nad sellel keerulisel ajal leidsid aega õppida näidendi teksti ning olid valmis asendama neid õpilasi, kes lõpuks loobusid. Suur tänu koostöö eest! Näiteringi juhendaja õpetaja Kersti Aadusoo


Leht 43

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

KLASSIDE TEGEMISED IX KLASS

klassijuhataja Ülle Närska 9. klass meenutab oma kooliaastaid:  vanas koolimajas õppimine oli äge- klass sulandus mõnusalt kokku, saime kaasa võtta oma pleedid ja üsna segamatult toimetada;  meenuvad klassi ühisreisid Soome;  oleme õnnelikud et saime käia igal aastal Piiri talispordilaagris ning nüüd oskame mäesuuska ja /või lumelauda sõita;  ettevõtlusküla programmid õpetasid meile eelarvet koostama ning pangatehinguid sooritama. Saime “Minu raha” ja “Ettevõtlik kodanik” programmis osaleda, aga koroona tõttu ei saanud oma teadmisi oma kooli noorematele jagada- kahju!  klassiööd olid lahedad– põnevate müstiliste juttude rääkimine, luuremängud pimedas koolimajas ja õues, oma reeglite kehtestamine, ühismängud;  klassijuhataja käis meiega jalgrattamatkadel, kui veel väiksed olime;  Kavilda matkamängust oli lahe videosalvestust teha koos;  arenguvestlused veebis andsid meile kogemuse sisseastumisvestluseks koolidesse;  ülimaitsev koolitoit, uus päevakorraldus pika vahetunniga, mõistlikud õpetajad.

Fotod: Ülle Närska Fotod: Ülle Närska


Leht 44

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 18.06.2021 IV lennu klassijuhtaja kõne lõpuaktusel Austatud kooli direktor, abivallavanem, armsad õpetajad, tänased lõpetajad ja nende lähikondlased! Mark Twain on öelnud: “Kaks kõige olulisemat päeva sinu elus on päev, mil sa sündisid ja päev, mil sa saad teada miks sa siin maailmas oled.” Oma sünnipäeva tähistab enamik meist, kuid oma koha leidmiseni elus võib viia pikk ja konarlik tee. Kallid lõpetajad! Ilmselt enamik teist on täna otsija rollis ja ei tea, et inimene saab olla õnnelik vaid siis, kui elab rahulolutunnet pakkuvat tööd ja elu. Õnneliku inimese elu võib võrrelda teemantiga, mis särab ainult siis, kui see on lihvitud, teisisõnu kui inimene arendab oma tõelist annet edasi ja järgib oma kutsumust. Elu on täis suuremaid ja väiksemaid muutusi meie ümber. Kindlasti esitas õppimine distantsilt meile kõigile uusi väljakutseid võimaldades pühenduda, uusi oskusi omandada, iseseisvuda, oma aega planeerida. Tekkisid uued harjumused, aga see kõik ei tähenda veel, et sa midagi kohe suurepäraselt oskad. Oskusi tuleb arendada ja treenida. Mõtle, milliseid oskusi omandasid ja milliseid neist võiksid arendada sina, armas tänane lõpetaja ! Mõned nõuanded eluks: Loo ise oma reaalsus ! Mida edukad inimesed teevad? -loevad 4-5 raamatut kuus. Näiteks ärimagnaat, insener ja leiutaja Elon Musk loeb 4 tundi päevas. Lugemine annab inspiratsiooni ja avardab maailmapilti, seega loe igal õhtul kasvõi natukene. Kõik harjumused algavad mõttest ja tegudest ning need harjumused kujundavad meie elu. Edukad inimesed arvestavad ajaga. Aeg on valuuta, mida ei saa tagasi. Näiteks, kui oled midagi kokku leppinud, siis ole õigel ajal kohal, austa ja aktsepteeri. Sellega väärtustad enda aega ning arvestad teistega. Edukad inimesed ei võrdle end teistega! Hoia fookust, sest sul on oma elutee. Tänased valikud viivad sind homsesse. Ole rõõmus ja naudi hetke! Ela olevikus! Oluline väärtus elus on armastus - see on märkamine, kuulamine, arvestamine, teistega jagamine, aitamine, toetamine, julgustamine, koos õppimine ja koos käsikäes elus edasi liikumine nii heas kui halvas. Meie oleme peaaegu täies koosseisus 21 õpilasega teist 6 aastat ühist õhku hinganud (viimasel aastal küll maski vahendusel), muresid ja rõõme jaganud, tingimusteta armastanud. See ühtsustunne ei unune iial. Igaüks teist on jätnud oma olulise ja hindamatu jälje meie koosoldud aja ja armastuse pärliketti ja ka intstagrammi kontole #ülletibud.

Mida olen mina teile õpetanud? Inimlikkust , koosolemise võimalusi, emotsionaalseid hetki elus, mida hiljem meenutades muie suule tuleb ja muremõtted eemale peletab. Traditsiooniks kujunenud Piiri talispordilaagrid , kus omandasite esimesed mäesuusatamise või lumelauatamise nipid.Tean, et mitmedki teie seast said just nendest laagritest harjumuse sõprade või perega õpitut rakendada. Ettevõtlusküla programmid õpetasid teile eelarvet koostama, pangatehinguid sooritama ning edukalt mänguturul toime tulema. Meenuvad lalgratta- ja räätsamatkad, Soome lõbustuspark, Saaremaa reis, Kavilda matkamängud, osalemine Kadrilaadal, õppimine vana koolimaja nurgaklassis. Olen tänulik iga killukese eest, millega meie klassielu rikastasite ja mind kaasa mõtlema suunasite.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Leht 45

Pöördun teie poole märksõnadega, mis teist eredamalt meelde jäid. Grete- igati toetav, meeldiv kaaslane, kes armastab hobuseid ja teab, et naeratus on nakkav ja tõstab tuju. Rait- noor mees, kelle jutuvada ulatub kõikjale, väga heasüdamlik ja sõbr alik tüüp,ei kar da külma talvisel ajal - seljas lahutamatu dressipluus ilma välispidiste lisanditeta. Maris- töökas vaikne tegutseja, usin kodutütar , kes ei tahtnud või ei julgenud oma tõelisel lõvil enda seest välja möirata, kohusetundlik nutiseadme kaapija. Sten- sügelevate sõr medega Batman, tegelikult tegus töömees, Moskvitšigi tuunis oma loovtöös läikima. Osav köitelturnija seikluspargis, paras naljahammas, saab kõikidega hästi läbi. Reivo- iseseisev, sõbr alik ja lahke, valdavalt tagasihoidlik IT-mees, kes viskab jutu sekka mõned tõelised pärlid. Lisett- tõeline mur etseja, kes valutab südant kõikide maailma asjade pär ast, aktiivne, sõbr alik ja rõõmus klaverimängija, kohusetundlik õppija. Bianca-Ly- jalutaja, sõidab r attaga, vaikne ja meeldiv vestluspar tner . J õudnud ar usaamiseni, et vaikimine ei ole alati kuld, põneva sisemaailmaga neiu. Liisi- hooliv väikeste laste sõber , ar mastab “tšillida” ja jalgrattaga ringi liikuda. Daniel- hea kuulaja, iseseisev, ettevõtlik, hea sõber , air softi ja playstatoni mängija. Pille-Riin- meie klassi ajuhiiglane, kellel huvipakkuvate tegevuste kor r al sär a silmis, oskuslik graafiline disainer ja klaverimängija. Mari-Ann- vaikne kulgeja, kes on õppinud ennast analüüsima ja julgelt ar vamust välja ütlema. Kristjan- lakkamatu seitsme tuule poole lendaja, äike ja päike, seiklushimuline elunautija. Eke-Laur - kär situ kuulaja, kogu aeg on miskit teoksil, hea abiline nutiseadmete ja tehnika alal, kohati nii suur huvi, et peab huvipakkuva objekti ära lammutama ja vahendeid valimata sisuga tutvuma , valdavalt kuuldav ja nähtav. Raimo- r ahulik unistaja metsateel, kõr vaklapp on lahutamatu kaaslane, väga abivalmis. Rihho Reimo- väle ja osav nagu or av, suudab igale poole r onida, spor tlik ja sõbr alik. Krisette- abivalmis ja sõbr alik, humoor ikas, mingil ajal jalkatüdr uk, keda me ei saanudki kahjuks väga hästi tundma. Rasmus- elunautija, valdavalt r õõmsameelne ja jutukas, air softi vend, kes pakatab ülevoolavast energiast, ürituste helindamisel võis sinu peale loota. Triine- usub, et Red Bull annab tiivad, spor tlik or ganisaator ja eestvedaja. tema peale võib kindel olla, et leiab alati võimaluse probleemidele lahenduse leidmiseks. Elisabeth- viisakas, äär miselt kohusetundlik ja õiglane, kunstiandega, õpib kõik är a mis vaja. Anastacia - käib koolis oma autoga, pisut pelglik silmavaade on muutunud enesekindlaks, analüüsivaks ja tähelepanelikuks, tegeleb fotograafiaga, rõõmsameelne, usaldusväärne sõber, ka loomadele. Markus- džuudo meistr iklass, läbinisti asjalik spordipoiss, kes on sõbralik ja otsekohene, suur maiasmokk. Christopher- omaette kulgeja, ar mastab tundide ajal kor idor ides luur ata, kalamees ja autofänn, õppetööga oma pead ei vaeva, kuid klassiüritustel on ikka olemas. Veronika- väga avameelne ja motiveer itud sõpr adega aega veetma, uute teadmiste omandamine suurt ei paelu. Muidu tundeline, sõbralik ja tore. Kallid lapsevanemad! Tänan teid meeldiva koostöö ja arenguvestlusteks võetud aja eest, soovin teile kannatlikku meelt ja rõõmu oma lastest. Olge ikka kaaslasteks ja toetajateks laste edasistes õpingutes ning võimaldage neil enda õla najal nutta või siis elu üle nalja visata. Armsad õpetajad! Tänan fantastilise koostöö eest õpilaste innustamisel ja õppima õpetamisel. Täna oleme me kõik võitjad, sest saime hakkama ja naudime tänast koosolemise hetke. Armsad lõpetajad! Ärgem unustagem, et harjutamine teeb meistriks! Soovin teile edu oma raja leidmiseks elus! PaljuFotod: õnne,Ülle edu, unistuste täitumist ja päikest! Närska

Ülle Närska 18.08.2021


Leht 46

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 18.06.2021 Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa aktusekõne Põhikooli lõpp on kõikide teiste haridusastmete lõpetamisega võrreldes tegelikult algus - valikute tegemise ja enesearendamise teadlik start. Seepärast on tänasel aktusel sobilik rääkida ikka õppimisest, aga tulevikku vaatavalt. Mis see kool üldse on ja missugused on need teadmised, oskused ja hoiakud, mida õpilane vajab ja koolist saama peab? Mis on need baasteadmised, millele ehitatakse üles huvi aine vastu ja motivatsioon seda õppida? Millistele valdkondadele peab pöörama rohkem tähelepanu kui kunagi varem? Mis on see, mis ühiskond meilt ootab ja lausa nõuab? Peamiselt sobitame koolis kokku haridust ja tööturu vajadusi. See on jätkuvalt keeruline. Me tegeleme ennustamisega, milliste oskustega inimesi on vaja pikemas perspektiivis. Meie riigi hariduses on strateegiad aastani 2035, veel pikema ajahorisondiga plaanid detailselt puuduvad. Samas anname karjäärinõu põhikoolilõpetajale, oletades teatud märkidele toetudes, et valitud amet tagab töö ka järgmisel kümnel või kahekümnel aastal. Käärid hariduse ja tööturu vahel on tänagi olemas. Need vähenevad, aga laisalt. Millisel määral ja kus võtab õpetaja vastutuse, millisel määral ja kus annab ta selle õpilasele? Õpilane peab võtma vastutuse, sest vastasel juhul ta ei õpi – pole veel leitud võimalust, kuidas kellelegi vastu tahtmist tarkust külge pookida. Õpetaja ülesanne on valmistada õpilane ette vastutust võtma. Vastutus algab valikute tegemisest ja võimalusest otsustada. Õpetaja roll on olla suunaja.

Vajaduse ja vastutuse küsimuse võtmeteguriks on lastevanematega ühise keele ja meele leidmine ning vastastikuse usalduseni jõudmine. Meie ühise huvi keskmes on ikka ja alati õpilane ning arusaam, milline ta võiks olla, mida peaks teadma ja oskama ka siis, kui tänase lõpuaktuse lilled närtsinud on. Austatud lapsevanemad! Sotsioloog Jüri Ginter on öelnud, et “kõige suurem mõju õpilaste edukusele on lapsevanemate ja kooli koostööl, mitte aga headel õpetajatel, nüüdisaegsetel õppevahenditel, aktiivõppe meetoditel vms”. Ginter väidab, et õpilasele on oluline, et lähedased inimesed oleksid tema arengust huvitatud ja teeksid selle nimel pingutusi ühise keele leidmiseks. Me näeme, et kooli side koduga peab olema tihedam ja sisukam kui kord-paar aasta jooksul koosolekul kohtumine, arenguvestlusel vestlemine ja muul ajal elektrooniliste kanalite kaudu info vahetamine. See kõik on ka väga oluline, aga peab saama veel kuidagi. Lapsevanem ei peaks kooli sattuma üksnes selleks, et mingit “tülikat juhtumit” lahendada. Vanem võiks tulla kooli, ideed ja ettepanekud kaasas, et osaleda diskussioonis. Kas te teate, oli teie laps koolis õnnelik? Või pigem mitte? Miks ta nii tundis? Missugune õppija ta on koolis? Kodus? Mida ja kuidas teie lapsele õpetati? Mida saaks-võiks koolis teisiti teha? Kuidas vanem saab õppimist toetada? Just toetada, mitte üle hoolitseda, õigustada või last omapäi jätta. Need ei ole niisama suusoojaks öeldud. Me päriselt ka tahame teada, mida õpilased arvavad, mida vanemad mõtlevad – kuidas nende arvates saaks veel paremini, tulemuslikumalt. Isegi kui see alati välja ei paista. Kallid õpetajad! Haridussüsteem on armastanud pikka aega perfektsionismi - heade tulemusteni jõudmine võrdus kogu õpitu meeldejätmisega. Arvamus, et õpetaja teab kõike ja annab selle sujuvalt oma õpilastele edasi on juba baasiliselt vale. Teie roll on vahendada, õpetaja on õpilastele justkui sõnumitooja. Lõpetajate meelsus ja motiveeritus sõltub palju õpetaja enda motiveeritusest, huvist ja hasardist õpetamise vastu, ja enda huvi on raske teeselda – see kas on või ei ole.


Leht 47

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 12

Armas klassijuhataja Ülle! Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on öelnud, et hariduses on vähenenud ja veelgi vähenemas kasvatuse roll. Klassijuhataja roll on kordades avaram kui aineõpetaja oma koolis ja kannab endas kindlasti olulist väärtuskasvatuse komponenti. Sina klassijuhatajana oled võtnud aega ja võimalusi tegelda oma õpilastega kui inimestega, kellel on oma mured, rõõmud, huvid, eesmärgid ja väärtused. Oled olnud oma klassile lojaalne, oled olnud see keegi, kes usub õpilastesse ka kõige kehvematel päevadel, kes usub, et kõikidel probleemidel ja muredel on lahendus. Head lõpetajad! Kirjutasite põhikooli lõpukirjandit teemal ”Miks ma õpin eesti keelt”? Kirjutasite kolmest vältest, neljateistkümnest käändest, miljonist kõnelejast ja eesti keele keerukusest. Vähem rääkisite sõnavara rikkusest, eneseväljenduse võimalustest ja teineteise paremast mõistmisest. Teatrikriitik Jaak Allik ütleb, et mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema mõtlemine. Mida sügavamalt ja põhjalikumalt inimene mõtleb, seda selgemalt ja täpsemalt väljendub ta sõnades. Andke endale õppides võimalus muutuda sisemiselt rikkamaks! Päriselu eeldab nii silmaringi, head maitset, matemaatilist mõtlemist kui keeletarkust. Kokkuvõtteks. Iga kriis loob uue olukorra. Kroonviirus mobiliseeris ühiskonda haridust tõsisemalt võtma. Tundub, et erinevad ühiskonnagrupid on valmis panustama ja ma loodan, et see ind niipea ei rauge. Konkreetsemalt tänasest rääkides oleme rõõmsad, et õige varsti saadame tõelisi kõrgusi vallutama oma põhikooli 4. lennu. Lend ühendab keerukaid ja uudishimulikke noori. Selles paarikümnepealises seltskonnas tuli mõni vahel kooli aega parajaks tegema, keegi sattus tundidesse harva, mõni alahindas eksameid, keegi oli märkamatu ja tasane, mõni protestiv, mõni hoopis andekas või kohusetundlik õppija. Igal juhul Puhjas lõpeb nende põhikoolitee. Selle tee vundamendiks on austus, vastutus, leidlikkus, koostöö ja õpihuvi. Selline vundament, kui ta on ehitatud suuremate aukudeta, peaks kandma tegelikult iga maja. Õnnitlen lõpetajaid, vanemaid, õpetajaid! Palju õnne!

Fotod: Ülle Närska

Foto: Fotomaagia OÜ


Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.

PUHJA KOOLI IV LEND Pille-Riin Maal (parim lõpetaja 2021) Grete Hannus Rait Juhkamsoo Christopher Kalmu Maris Karu Sten Kivaste Reivo Kähara Lisett Laurson Bianca-Ly Leinus Liisi Liibusk Daniel Lindikrei Mari-Ann Mustonen Kristjan Puškin Eke-Laur Raide Raimo Raud Rihho Reimo Reinhold Krisette Sander Veronika Škurko Rasmus Tobias Triine Uibokand Elisabeth Veiler Anastacia Viks Markus Villako

Foto: Fotomaagia OÜ

Profile for Riin Massur

TRIMESTER NR 12  

TRIMESTER NR 12  

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded