Page 1

Puhja Kooli infokiri nr 9 MÄRTS - JUUNI 2020

PUHJA KOOL 333

Õpilaste arvates teevad meie kooli eriliseks …. (aprill 2020)


TRIMESTER

Leht 2

SAAME TUTTAVAKS ANTS PRII

alustas tööd Puhja Koolis detsembris 2018 tehnoloogia õpetaja puutööringi juhendaja

Päritolult olen idavirukas. Varane lapsepõlv möödus kaevanduslinnas Sompas. Hilisemad tuttavad, sellest teada saanud, ütlevad, et ju on minu temperament ja julgus mõjutatud sealsest keskkonnast. Pensionile jäänud kaevurite pered kolisid sealt ära ja nii sai minu uueks elukohaks Jõgeva linn. Jõgevale olen jäänudki, siit leidsin paralleelklassi tüdrukust abikaasa ja kasvatasin lapsed. Temperamenti mul jätkus ning isa pidi päris tihti käima koolis minu paturegistrit silumas. Õppimisega sain lahedalt hakkama, kuid ega ma püsinud pudeliski paigal. Õnneks kanaliseerus minu energia sporti ning spordiga tegelen siiani. Ju oli annet ka spordi tegemiseks ning nii lõpetasingi Tallinna Spordi-inernaatkooli. Jooksin nii, et päkad välkusid. Jooksutulemustest meenutan pea 20 aastat püsinud Eesti 13-14-aastaste 1000 m rekordit 2.51,9. 1500 m isiklikuks rekordiks jäi 18-aastaselt joostud 3.54,8. Sõjaväeteenistus tõmbas suurele spordile kriipsu peale, kuid äratas õppimishimu. Asusin õppima TPI-sse (praeguse nimega TalTech) ning lõpudiplomil märgiti erialaks ökonomist. Jätkasin Jõgeval, töötasin mitmes ehitusorganisatsioonis. Foto: erakogu Ajad muutusid, muutus ka Eesti riik ja saabus iseseisvus. Tekkis eraettevõtluse aeg. Paarkümmend aastat olin tööandjaks päris paljudele inimestele. Aktiivseid inimesi kutsuti poliitikas kaasa lööma ja nii olen pidanud mitmeid juhtivaid ameteid Jõgeva Linnavalitsuses. Koolist pole kunagi pääsu olnud, sest abikaasa õppis õpetajaks. Laste koolis käimine viis mind kümneks aastaks hoolekogu esimehe kohal kaasa rääkima. 2010. aastal hakkasin ringitunnina malet õpetama, lisandusid robootika ja laskmine ning tehnoloogia õpetaja puudumisel sai ka see koht vastu võetud. Lõpetasin Tartu Ülikoolis pedagoogika kursused ja nüüd tegelengi poiste õpetamisega. Juba huviringides tunnetasin meesõpetaja erilisust. Paljude laste isad on tööl välismaal. Lapsed vajavad mehe eeskuju ja „mehejutu“ rääkimist ning pisitasa püüangi seda lünka täita. Eks ka minu praegune teine suurem hobi või armastus on seotud õpetamisega. Olen aktiivne Kaitseliidu liige ja püüan õpetada noori mehi lahinguolukorras ellu jääma, olen laskeinstruktor. Mulle väga meeldib vanaisa roll. Oma nelja lapselapsega kohtun iga nädal, mängime, möllame ja meil on väga lõbus.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 3

SAAME TUTTAVAKS INDREK PEKKO

alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2016 noorsootöötaja väikeklassi õpetaja (ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, informaatika, inglise keel)

Olen üles kasvanud Pärnumaal, Tallinn-Pärnu maantee 96. kilomeetril asuvas väikeses Libatse külas. Isapoolsed esivanemad on aga pärit Rõngu kihelkonnast Võrtsjärve äärest. Kooliteed alustasin 6-klassilises Libatse Algkool-Lasteaias, seejärel läksin Pärnu-Jaagupi Keskkooli, kus lõpetasin 9. klassi ja siirdusin edasi Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi. Keskkooli õppeained said saatuslikuks edasise elu ja valikute osas. Kui varem tundsin huvi pigem loodusteaduste ja eriti geograafia vastu, siis gümnaasiumis õpitud usundilugu, filosoofia ja psühholoogia ajalugu, kirjandus, ladina ja saksa keel pöörasid kõik pea peale - minust sai paadunud humanitaar. Siit oli loomulikuks jätkuks juba Tartu Ülikooli usuteaduskond, kus läbisin bakalaureuse- ja magistriõppe. Loodetavasti saan sealt kunagi ka doktorikraadi kätte. Usuteaduskond on pakkunud põnevaid kohtumisi ja võimalusi, nimetaksin neist kahte. Esiteks, olen saanud palju viibida Saksamaal, kõige pikemalt terve aasta korraga, lisaks mitu korda ka veidi lühemalt, mõne kuu ja nädala kaupa. Mulle meeldib saksa keel ja kultuur, saksa keele oskus on andnud võimaluse hiljem tõlkijana töötada. Teiseks, olen õpingute käigus läbinud ka kaitseväe kaplanikursused. See on andnud hingehoidja ja nõustaja teadmised, mis on nüüd noortega töötades vägagi kasuks tulnud. Miks Puhja ja noored? Noortega töötamise kogemus oli mul varasemalt seoses vabatahtliku noortetööga kirikus, see kogemus oli positiivne. Kui kuulsin Puhja noortekeskusest, tekkis mõte ka ametialaselt noortega töötada, kandideerisin ja sain oma võimaluse. Nii ongi Puhjas märkamatult möödunud juba neli aastat, lisandunud on ka ülesanded koolis väikeklassi õpetajana. Puhjas on mind tabanud äratundmine, et noortega töötamisest paremat ametit ei ole. Selles on kõik olemas: motivatsioon, vastutus ja eeskuju - mis saab olla põnevam väljakutse kui noorte inimeste suunamine ja kasvatamine paremateks inimesteks? Minu hobisid iseloomustab kõige paremini juuresolev pilt, mis on tehtud Pariisis ühes teater Odeoni lähedal asuvas kohvikus möödunud aasta sügisel - mulle meeldib lugemine, pildistamine ja reisimine. NB! Reisimisega seoses, keda huvitab - meie pere värskeimad reisid ja muljed kajastuvad aadressil pekkotravels.blogspot.com. Like and subscribe!

Foto: erakogu


TRIMESTER

Leht 4

SAAME TUTTAVAKS MADIS PAJU

alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2018 kehalise kasvatuse õpetaja kergejõustikutreener õpilaste lemmik õpetaja 2018

Olen pärit Viljandist. Elasin sellises mõnusas linnaosas nagu Paalalinn. Käisin Paalalinna Gümnaasiumis tervelt 12 aastat. Lapsepõlv möödus mul enamasti mööda sõpradega metsas või soos onni ehitades või siis hoovis hommikust õhtuni kõiksugu erinevaid mänge mängides. Suvel oli mu päevakava selline, et kell 9-10 õue ning tagasi tuppa tulin, kui päike hakkas looja minema ehk kusagil 10 ajal õhtul. Vahel kui kõht läks tühjaks, käisime kodudes söömas. Selline lapsepõlv oli minu arvates parim, mida ma soovida võisin. Ei olnud kunagi igav, alati leidsime midagi huvitavat. Kui koolitee Viljandis sai otsa, asusime parima sõbraga õppima Tartusse. Kuna kohe esimesel aastal Tartu Ülikooli sisse saada ei õnnestunud ja et aega mitte raisku lasta, õppisin kaks eriala Tartu Kutsehariduskeskuses - toiduainete tehnoloogia ning rekreatsioonikorraldus. Mõlemad on mulle elus siiani kasuks tulnud. Siinkohal tahan öelda, et ei tasu karta õppida oskustööliseks ehk õppida mingi erala kutseharidusasutustes. Mida mitme -külgsem sa oled, seda parem sulle eelseisvas elus. Hiljem sai ikkagi Tartu Ülikooli astutud ning lõpetatud kehakultuuri osakonnas kehalise kasvatuse ja spordi eriala. Hetkel on mul koolis töötamise kogemust 5 aastat. Võin öelda, et mulle lihtsalt väga meeldib koolis töötada. See on töö, kuhu ma tulen iga hommik väga hea meelega. Mulle meeldib õpetada lapsi, anda neile eluks vajalikke teadmisi. Kehalise seisukohalt on oluline oskus iseseisvalt sportida, eelkõige teha seda enda tervise huvides ning tunda sellest kõigest rõõmu. Minu arust õpetajatöö juures parim asi ongi see, mida sa tagasi saad ehk kui sa näed rõõmsameelseid lapsi, kes teevad sporti ja naudivad seda täiel rinnal. Ma pean õpetamise juures väga oluliseks individuaalset lähenemist. Iga inimene on erinev ning samuti on erinevad nende võimed. Seega ei saa lapsi sama joonlaua järgi mõõta ning tuleb leida iga lapse jaoks oma mõõdupuu. See on hea alus individuaalsele arengule. Teame ju, et lapsed arenevad erineva kiirusega. Tegelesin kergejõustikuga võistlusspordi tasemel 13-14 aastat, kuid nüüd on sellest saanud minu hobi. Paar korda nädalas viin läbi kergejõustiku treeninguid - erialaseid üldfüüsilisi treeninguid ning heitealasid. Paar korda aastas käin ise ka võistlemas. Eelmisel aastal õnnestus Viljandimaa meistriks tulla kettaheites. Veel on minu suurteks hobideks petank, korvpalli mängimine ning jalgrattaga sõitmine. Mitte sportlikest tegevustest on minu suurimatest hobideks või kirgedeks heade filmide vaatamine ning reisimine/matkamine. Lisaks Puhja Koolile töötan ma kergejõustiku treenerina juba 11 aastat Tartu Ülikooli Akadeemilises spordiklubis, kus treenin esmaspäevast reedeni lapsi vanuses 11-19, osalevad ka mõned üliõpilased. Kui rääkida nüüd minu hirmudest, siis kõige suurem on vist kõrgusekartus, mis on tekkinud viimaste aastate jooksul. Ega väga hea meelega ma enam suurte tornide otsa ei roni. Millest pean lugu? Alati rõõmsameelsusest ning heast huumorist. Väga hästi väljendab seda üks tsitaat: Naerata ja elu naeratab sulle vastu!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 5

SAAME TUTTAVAKS TANEL OJASTE

alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2016 kehalise kasvatuse õpetaja, saalihoki ja rahvastepalli treener õpilaste lemmik õpetaja 2016

Olen sündinud Rakveres ja kuni 9.klassi lõpuni elasin alaliselt seal. Küll aga veetsin kõik suvekuud Otepää lähedal maakodus. Kasvasin üles spordiperekonnas. Isa oli tippsportlane (vähemalt Eesti mõistes) ja viibis palju kodust ära, eriti talveperioodidel. Spordipisiku sain tõenäoliselt kodust külge ja see, et hakkasin spordiga varakult väga aktiivselt tegelema, oli asjade loomulik käik. Mul on minust nooremad vend ja 2 õde, kes on samuti suusatamisega tegelenud. Peale 9. klassi lõpetamist siirdusime perega Otepääle elama ja X klassi läksin Otepää Audentese Spordikooli. Tahtsin saada suusatajaks. Sellel ajal oli mul tahtmist rohkem kui mõistust ja kogu sporditegemine takerdus kehva tervise taha. Millegipärast teadsin ma kohe, et tahan saada treeneriks, sest ka seeläbi on võimalus läbi sportlase saavutuste oma unistusi teoks teha. Peale gümnaasiumi lõpetamist läksin ma Tartu Ülikooli kehakultruuri teaduskonda eesmärgiga õppida treeneriks ja spordijuhiks. Võibolla see on põnev, et 2011 valiti mind suhteliselt noorelt Eesti Sprindikoonidse peatreeneriks. Töötasin sellel ametikohal ühe hooaja. Eesti meistriks ei ole ma tulnud mitte suusatamises, vaid hoopis triatlonis ja krossijooksus. Sellel ajal ma veel ette ei kujutanud, et võiksin ühel päeval hoopis koolis õpetaja olla. Kui olin juba aastaid treenerina töötanud ja oma spordiklubi juhtinud, otsisin tööalast lisaväljundit. Kuulsin ühe sõbra käest, et Puhja vald otsib spordikoordinaatorit. Kui kohale tulin ja vallavanemaga kohtusime, siis istus laua taga ka tänane Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa ja sealt see kuidagi hargnema hakkas. Tänaseks olen juba 4 aastat Puhja Koolis kehalise kasvatuse õpetaja olnud. Ühtepidi on koolis töötamine natuke juhus, aga teistpidi, mulle meeldib olla õpetaja. Mulle meeldib lastele õpetada liikumist ja neisse spordipisik istutada. Minu missioon õpetajana võiks olla see, et saada koolilapsed liikuma. Hetkel ma näen, et lapsed ei liigu piisavalt ja seda on näha ka kehalise tundides. Minu eesmärk on aidata igal lapsel leida mõni spordiala, mis talle sobiks ja meeldiks. Seetõttu kujundan teadlikult kehalise tunnid väga vaheldusrikkaks, et lastel oleks võimalus erinevate aladega tutvuda. Lisaks usun ise sellesse, et terves kehas terve vaim ja püüan seda ka lastele õpetada. Mul on väga palju hobisid. Tore oleks, kui leiaksin rohkem aega, et nende kõigiga tegeleda. Kuna mul on väikesed lapsed ja töökohutused nii Puhjas kui Otepääl, siis ega palju vaba aega üle ei jäägi. Lisaks õpetajatööle on mul veel juhtida Otepääl suusaklubi, kus ma ise töötan treenerina. Peale spordi harrastamise meeldib mulle ka kalal käia. Sportlikest tegevustest naudin hetkel kõige rohkem rullsuusatamist ja discgolfi. Ka sõpradega võtan aeg-ajalt midagi põnevat ette. Perega on tore koos reisida.


TRIMESTER

Leht 6

2019/2020 ÕPPEAASTA

ERIOLUKORD JA DISTANTSÕPE Mängime kooli! direktor Päivi Märjamaa Igal mängul peaksid olema reeglid paigas enne, kui mäng algab. Mida teha aga olukorras, kus elu ise on reeglid üleöö kehtestanud? Kui ei ole jäänud aega eesmärkide seadmiseks, õppimis- ja õpetamisviiside paikapanemiseks ega kokkulepitu ülekordamiseks? Kirjeldatud olukorras olid kõik Puhja Kooli (teistegi koolide) õpetajad, õpilased ja lapsevanemad 16. märtsil 2020, kui koroonaviiruse käsul koolielu kodudesse üle kolis. Plaanide tegemiseks jäid napid paar tööpäeva. Koolist õnnestus õpilastega kaasa pakkida vaid esmased õppevahendid ja teha õpetajatega koostöös välkotsus, et jätkame õppetööga kehtiva tunniplaani alusel. Ja kasutame vähemalt alguses tuttavaid ja õpitud-harjutatud keskkondi. Ja siis olimegi juba kõik oma kodukontorites. Koos oma hirmude, ärevuse, lootuse ja optimismiga. Kes korteris, kes majas. Üksi või hulgakesi. Ainult iseendaga arvestades või jagades korraga kahte-kolme või isegi nelja rolli. Inimene on sotsiaalne olend ja hirmul on teadagi suured silmad. Esimese asjana pidime kõrvaldama oletatavaid suhtlustõkkeid. Õpetajatele lõime virtuaalse õpetajate toa ja vanematega leppisime kokku iganädalase veebipõhise infotunni. Küsisime vanematelt ja lastelt algul tihedamalt, seejärel hõredamalt edenemise ja murede kohta, kuulasime neid ja tegime järeldusi. Veebikeskkonnad võimaldasid kergesti edasi pidada õpetajate iganädalaseid töökoosolekuid. Rutiin omavahel asju arutada ning infot vahetada ei katkenud. Õpetajatööks koolis on suuresti uute teadmiste ja oskuste õpetamine. Aga mitte ainult. Õpetajapoolne tugi koolis on ka aidata lapsel õppida iseennast juhtima, silmaringi avardama ja sotsiaalselt arenema. Füüsilise vahemaa tagant asjade korraldamine nõudis koheselt hoopis teistsugust lähenemist. Sai selgeks, et edukamad on need õpetajad, kel säilus tihe kontakt õppija ja lapsevanemaga. Sest nüüd oli just viimase ülesanne õppijat kodus motiveerida, julgustada ja hoida suhtlust. Lapsevanem on koduse õpikeskkonna looja, õpetaja loob omalt poolt virtuaalse ruumi ja toetab last tagasisidet andes. Olime kodudest õppimise harjutusi teinud e-õppe raames, aga jumet hakkas digilahenduste kasutamine siiski võtma alles sundolukorras. Polegi üllatav, et teadmised saavadki oskusteks alles siis, kui neid tõepoolest igapäevaselt treenida. Ja ma ei pea digivaldkonna arenguhüppe tegijatena silmas kaugeltki mitte ainult õpetajaid. Oma õppetunnid on õpilastel ja vanematelgi. Haridustehnoloogiline tugi sai seega oma tõelised tuleristsed. Alates teisest õppenädalast saime aru, et isegi natukene rohkem veebitunde teeks tuju paremaks. Oli aeg distantsõppe titekingadest välja astuda ja koos õpilastega ulgumerele seilama minna. Ja paralleelselt kasutusele võtta kaugtöös efektiivsemaid vahendeid kui traditsiooniline õpik - töövihik. Pikaks veninud distantsõppe jooksul avastasime, et on hulk õpilasi, kellele distantsõpe sobib. Nad on olnud vastutustundlikud ja ennast juhtivad. Õppimine on olnud neilegi raske, aga tulemusrikas ja loodetavasti ka põnev. Vastukaaluks on 10-15% õpilasi, kes mingitel erinevatel põhjustel kodus olles osales õppes vähe või peaaegu üldse mitte. Füüsilise õpiruumi ärajäämisel ei aidanud tihti neil puhkudel ka õpetaja püüe leida motivatsiooni ja koostöö võimalusi. Nende õpilastega oleme jätkanud piirangute leevendudes koosõpet koolimajas. Rea õppetundide kõrval, mida eriolukord meile on andnud, on üks väärtuslikumaid kindlasti teadmine, kuivõrd oluline on tagasiside ja kui tähtis personaalsus. Ja uhke tasub olla ka selle üle, et toimisime meeskonnana. Koroonaajastu kestab ja õhus on endiselt pinget. Sellele vaatamata püüame võimalikult normaalselt oma töö-, era- ja koolielu elada, harjuda uute õppimisviisidega ning võtta neist parimad tuleviku tarbeks kaasa. Loome uusi mängureegleid.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 7

Õpsid, õue! direktor Päivi Märjamaa Reeglid ja rutiin on koledad sõnad. Ometi sobivad need kolesõnad mistahes ajal päeva korrastama, eriolukorras näisid aga meelerahuks ja vahelduvates tegevustes hoidmiseks olevat lausa hädavajalikud. Teoorias tugevatena teame päris hästi, et päevaplaani peaks mahtuma füüsiliselt aktiivne olemine ja õues viibimine. Liikumine õues võiks olla reegel ja sissejuurdunud rutiin. Praktikas kujuneb paraku liiga sageli ainsaks koormuseks teekond arvuti tagant kööki ja värsket õhku ammutatakse heal juhul avatud toaaknast. 20. märtsil, siis kui olime juba alustanud distantsilt õpetamisega, esines riigitelevisiooni hommiku-saates coach Raimo Ülavere ja innustas kõiki vaatajaid, kes teevad tööd kodus, keset päeva õue minema ja sporti tegema. Tema sõnul teeksid inimesed enda mõtteviisi ja enesetunde heaks sel viisil iga päev pisikese heateo. Mõttest sai innustust kooli õppejuht Riin Massur, kes lõi õpetajatele sotsiaalmeediasse tugigrupi õues viibimise toetamiseks. Ja heitis sellega väljakutse mugavustsoonist väljuda kõikidele kolleegidele. Grupi idee oli igapäevaselt ärgitada olema vähemalt 15 minutit õues. Et vaadelda ilma, teha tiir koduaias, võtta ette jalutuskäik või kerge treening. Ja päeva lõpus teha postitus oma tegevusest. Jagada kogetud emotsioone, läbitud kilomeetreid, avastatud paiku. Üleskutsest kujunes Puhja Kooli meeskonna ühine 60-päevane teekond igaühe personaalse heaolu nimel. Distantsõpe, mis röövis igalt õpetajalt meeletult aega ja energiat, andis meile vastu toreda loomingulise ettevõtmise.

Riin Saadjärve treening

Riin Massuri kõnniring Õhtusesse kohustuslikku kavva kuulus raudse kindlusega kaasaelamised grupikaaslaste kirjeldustele Eestimaa matkaradadelt, leidudele peenramaalt, fotodele jõunumbritest aiatööriistadega, aga ka tõsisportlikele jooksu- ja jalgrattaringidele. Grupivaim ei lasknud õuesolemisest ühelgi päeval eemale jääda. Negatiivsetele meediauudistele vastukaaluks andsid kolleegide meeleolukad postitused jõudu sirgema seljaga uude tööpäeva edasi minna. Mõnikord sai energia siiski otsa ja vaatamata õuesoldud ajale jäi ühel või teisel postitus tegemata. Võib ju olla, et tagasi reele aitasid kaasvõitEva Kõrgmaa ühe päeva hetked lejate kannatustest osasaamine. Oli näha, et vahel ajas mõne õpsi turvalisest toast kõnniringile vaid soov saada poest päästev preemia. Kellele preemiaks jäätis, kellele kook… Lõpetasime grupiväljakutse samal päeval kui eriolukord Eestis lõppes 18. mail. Ja loodame, et sisseharjutatud elamisviisid ka tavareziimil olles edasi eksisteerivad. Auhinnaks ikka rohkem rahulolu pakkuv isiklik elu. Ene Põldaru jalutuskäik emadepäeval


TRIMESTER

Leht 8

ÕPIME ELU LÕIMINGUPLAANID—kellele ja miks? õppejuht Riin Massur Tänase kooli üks peamisi ülesandeid on õpetada seoste loomist ja omavahel sobivatest osadest terviku moodustamist. Haridusuuendajad on kindlal seisukohal, et teadmised ei saa olla staatilised, vaid peavad kiiresti muutuvas ajas kasvama laialdaseks. Riiklik õppekava pakub selleks õpetajatele suure autonoomia koos võimalusega otsustada, milliseid teemasid, milliseid aineid ja millisel eesmärgil on kõige parem lõimida. Siin saab aga võtmeküsimuseks erinevate ainete õpetajate omavaheline koostöö. Puhja Koolis on lõimimise soodustamiseks õpetajad “pead kokku pannud” ja saanud kahel talvisel koolivaheajal õppejuhi eestvedamisel kokku lõiminguplaanide koostamiseks II ja III kooliastmele, mis annavad võimaluse koosõppimiseks nii õpetajatele kui ka õpilastele. Oleme võtnud eesmärgiks koostada ja viia ellu igal aastal lõiminguplaani ühele klassile, mis pakuks aineteülest õppimist igasse trimestrisse. Just sellest eesmärgist lähtuvalt viisime käesoleval õppeaastal ellu eelmisel aastal koostatud plaani 4. klassidele ja 3. jaanuari koostööpäeval panime kokku 5. klasside plaani. Elul on aga sageli omad plaanid. Kui I ja II trimestril viisime projekte ellu peamiselt ainetundides ja e-õppe päevadel, siis distantsõpe andis lõimingule hoogu juurde, selles soodsas tuules sündis ka mitmeid uusi plaane. Järgnevalt põgus ülevaade tehtust. 4. KLASS Päikesesüsteem (loodusõpetus, eesti keel, matemaatika, inglise keel, muusika, digiõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus ja tööõpetus) Sügisel esimesel trimestril toimetas 4. kl põhjalikult Päikesesüsteemi teemaga. Iga õpilane sai loosiga endale ühe Päikesesüsteemi planeedi. Õpilastel tuli oma planeedi ja Päikesüsteemiga seotult tegeleda erinevate õppeülesannetega. Loodusõpetuses tuli koostöös digiõpetusega valmis teha esitlus oma planeedist. Matemaatikas võrreldi planeetide suurusi ja proportsioone. Kunstiõpetuses joonistati oma planeeti ja tööõpetuses valmistati puidust Päikeseüsteemi mudelit. Inglise keeles õpiti planeetide nimesid ja kirjeldamist. Koostöös inimeseõpetusega joonistati oma planeedile elanikud ning tutvustati oma tööd inglise keele tunnis. Muusikatundides said õpilased kuulata universumiteemalist muusikat U. Sisaskilt, E.Kriegerilt ja J. Joalalt. Eesti keeles õpiti loeti kosmoseteemalisi jutukesi ja õpiti luuletusi. Tutvuti, kuidas õpiti, kuidas kasutada entsüklopeediat ja leida infot teabetekstidest. Oli töine ja mitmekesine õppimine läbi erinevate õppeainete Päikesesüsteemi saladuste poole. Iga õpilane sai juurde eluks vajalikke kogemusi nt. esitluse koostamine, klassi ees esinemine ja teiste õpilaste tööde kuulamine ja tagasisidestamine. Lõiminguplaani vedas eest loodusõpetuse õpetaja Evelyn Eensoo. Pillide entsüklopeedia (muusik a ja digiõptus) Puhja Kooli õppekava kohaselt õppis 4. klass II trimestril tundma pille. Pillide tundmaõppimisele järgnes III trimestril pillide entsüklopeedia koostamine digi- ja muusikaõpetuse lõiminguna. Sedapuhku tuli nimetatud ülesanne täita distantsõppe tingimustes. Iga õpilane leidis loosi teel pilli mida tutvustada. Digiõpetuse õpetaja Riin Saadjärv lisas sammud, kuidas toimida blogger.com keskkonnas ja tööjuhendi, mida pidada silmas pilli tutvustamisel. Tööd valmisid 22. maiks. Iga õpilane leidis materjali pilli tutvustamiseks, lisas pilli pildi ja video, kus võis kuulda ja näha pillimängu. Ühises veebitunnis lisasid Anne Soosaar ja Riin Saadjärv oma kommentaarid valminud pilliblogidele. Muusika- ja digiõpetuse lõimitud õppeülesanne täitis oma eesmärgi ja lõiminguplaan toimub kindlasti ka järgmisel õppeaastal. Lõiminguplaani vedas eest muusikaõpetaja Anne Soosaar. Rattaga suvesse (liiklusõpetuse, eesti keel, pärimuskultuur, inglise keele, kehalise kasvatus, digiõpetus, loodusõpetus ja kunstiõpetus) Lõiminguplaani eesmärk on toetada juuni esimesel nädalal jalgratta eksamiks valmistumist. Inglise keeles õpiti uut sõnavara - jalgratta osad, liiklusmärgid, ohutus. Padleti seinale või postrile tuli paigutada oma jalgratas ning kasutada uut sõnavara plakatil. Nii koondusid kokku ohutusreeglid liikluses ja mõtteterad, töid ilmestasid ka vahvad laulud ja luuletused. Pärimuskultuuri ja eesti keele õpetajate koostöös valmis veebipõhine küsimustik, millele täitmiseks tuli uurida Maanteemuuseumi koduleheküljelt jalgratta ajalugu ning kasutamist Eestis. Maanteeameti kodulehelt tuli leida jalgratturite videoklippe” Märka märki” ning täita ristsõna. Viimaseks tuli üles filmida erinevates ainetes õpitu. Lõiminguplaani kokkuvõtvas veebitunnis selgus, et iga õpilane leidis endale meelepärase teema ning õpetajad võisid rõõmu tunda õnnestunud lõiminguplaani üle. Lõiminguplaani vedasid eest inglise keele õpetaja Riin Massur ja liiklusõpetuse õpetaja Ülle Närska.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 9

Näited 4. klassi lõiminguplaanidest 5. KLASS Seiklusmäng “Olen tark ja osav” Distantsõppe seiklusmängu õppepunktide koostamise eesmärgiks oli erinevate õppeainete lõikes huvitavate ülesannete koostamine õpetaja poolt toodud näidiste järgi. Õppepunkti läbimiseks kuluva aja teadasaamiseks võisid õpilased ise ülesande läbi mängida. Sügisel saame 5.- 6. klassi õpilastega selle seiklusmängu läbi mängida. Projekti algul leppisid 5. klassi aineõpetajad kokku ainepäevad, et igale õpilasele jääks täita üks aineülesanne päevas. Kahe nädala jooksul täideti inimeseõpetuse, informaatika, inglise keele, ajaloo, loodusõpetuse, eesti keele, muusikaõpetuse, kunsti ja ettevõtlikkuse ülesandeid Õpilased pidid koondama kõikide ainete ülesanded ühte Drive kausta, viimasel projektipäeval toimus veebitund, kus õpetajad tegid kokkuvõtte õpilaste töödest ning õpilased said tagasisidet. Projekti käigus õpiti drive kaustu looma, pilte üles laadima, ristsõnu koostama, esmaabi situatsioonülesandeid koostama ning hindamist ja ülesandeks vajaminevat aega planeerima. Lõiminguplaani vedas eest ettevõtlikkuse õpetaja Ülle Närska. 8. KLASS Vihmametsade tähtsus Distantsõppe periood on olnud kiire ja töine aeg nii õpetajatele kui õpilastele. Erinevate ainete omavaheline seostamine pakub võimalust süveneda ühte teemasse põhjalikumalt pikema aja jooksul ja samas hoida õppimisele kuluvat aega kokku. Samuti aitab lõiminguprojekt õpilastel mõista erinevate õppeainete rolli õpitavast terviku loomisel.8. klassil toimus sel kevadel lõiminguprojekt “Vihmametsade tähtsus”. Selles projektis osalesid õppeainetest bioloogia, geograafia, eesti keel, inglise keel ja ajalugu. Projekt kestis viis päeva. Igal päev olid õppainetega seoses erinevad tegevused. Sissejuhatuseks tutvusid õpilased veebilehel vihmametsade kliima, taimede, loomade, inimtegevuse ja keskkonnaprobleemidega. Järgmisel päeval vaadati H. Relve filmi Borneo vihmametsade elanikest. Filmi põhjal tuli koostada mõistekaart vihmametsa elanike tegevuste ja eluolu kohta. Kolmandal päeval loeti inglise keeles artiklit vihmametsade tähtsuse kohta. Viimasel päeval tuli teha kokkuvõtlik töö ja koostada plakat vihmametsade tähtsuse kohta. Viiendal päeval toimus tagasisidestav videotund, milles osalesid lõiminguga seotud õpetajad ja 8. kl õpilased. Tagasiside ülesandele oli väga positiivne. Õpilased leidsid, et lõiminguprojekti tegevustega oli õppimine mitmekesisem ja huvitavam. Teemasse oli aega rohkem süveneda, sest erinevad õppeained käsitlesid sama teemat. Õpilased hindasid võimalust oma aega iseseisvalt planeerida. Muidugi meeldis see, et ühes päevas polnud nii palju erinevaid õppeülesandeid ja kõigi päevade ülesanded olid sama teema kohta. Oli põnev ja õpetlik projekt nii õpetajatele kui õpilastele. Lõimingut vedas eest loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo.


TRIMESTER

Leht 10

ÕPIME ELU 1. klass meisterdas pille muusikaõpetaja Anne Soosaar Ise tehtud, hästi tehtud - nii ütleb vanasõna. Käesoleva õppeaasta III trimestril meisterdasid 1.klassi õpilased pille. Appi olid oodatud vanemad ja vanavanemadki. Internet pakkus ka abi. Kui varasemalt on õpilased oma pilli koolis tutvustanud, siis koduõppe tingimustes tuli teha pillist pilt ja saata see Stuudiumi või G-maili kaudu õpetajale. Laekus ka video, kus õpilane mängis omavalmistatud jauramil kaasa muusikapalale “Mäekuninga koopas”. Valmisid veel pulga- ja pudelikõristid, kivipillid, vihmapillid, topsipill, sahinapill. Trumme oli lausa mitut liiki: suur trumm, kausitrumm ja pudelitrumm. Mitmeid nimetamata pille võib näha lisatud piltidel. Kuigi kõik koos oma pillidel mängida ei saanud, leidus nii muusika- kui loomeõppetundides mitmeid ülesandeid, mille saatel oma pilli mängida ja selle üle uhkust tunda. Laekunud tagasisidest leidsin toredaid mõtteid: pilli meisterdada oli huvitav, põnev, lõbus; väga tore kui pill valmis sai ja lõpuks häält ka tegi; ema, isa ja vanaisa abi oli väga vajalik. Siinkohal tänan kõiki kaasalööjaid! Iga õpilane lubas oma pilli hoolikalt hoida, et septembrikuus saaksime tunda rõõmu ühisest musitseerimisest.

PILLID PILTIDEL Kõrrepill - Raikko Rõõm Kitarr - Kristo Kumari Tuulekell - Kenert Raudjalg Kannel - Arete Lüüdik Jauram - Kaur-Margus Villako /fotode autorid: õpilaste vanemad/


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 11

ÕPIME ELU Loovtööd ettevõtlikkuse tunnis ettevõtlikkuse õpetaja Ülle Närska Ettevõtlikkuse tunnis koostasid 5. klassi õpilaseid vahvaid loovtöid teemal “Minu koolivaheaeg” . Karl-Martin Villako koolivaheaeg Minu koolivaheaeg oli väga töine, sest me abistasime vennaga koos oma isa lammutus- ja ehitustöödes. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval sõitsime Viljandisse ja võtsime seal osadeks lahti puidust suvemaja. Nummerdasime suvemaja jupid ja vedasime need auto järelkäruga koju. Neljapäeval ja reedel panime selle maja oma kodus kokku. See oli nii põnev! Töö algas iga päev kell 9 ja kestis tavaliselt 16ni. Vahepeal sõime lõunat. Isa maksis meile abistamise eest taskuraha. Laupäeval ja pühapäeval puhkasime ja jooksime õues niisama ringi. Pühapäeval koristasime maja. Õhtul tegime trenni, pärast käisime saunas ja sõime vanema venna tehtud pizzat.Lisaks õppisin koolivaheajal kudumise selgeks (nii parempidise kui ka vasakpidise silmuse). Koolivaheajal leidsin aega ka meisterdamiseks - tegime isaga vanast kööginoast uue. Isa aitas õige kuju välja lõigata ja liimide, mina lihvisin ja põletasin peale mustri. Lisaks jooksin väljas ja mängisin tundide kaupa. Oli tore koolivaheaeg!

Simoona Eriksoni koolivaheaeg


TRIMESTER

Leht 12

ÕPIME ELU Naljal om mitu atra, vihal ei ole üttegi?

lapsevanem Karmen Paavel

Rahvasuu räägib, et kord elanud üks poiss, kes vihaseks saades väljendas alati oma pettumust ja tunnet häälekalt. Kord elanud ka selle poisi tark isa, kes mõtles oma pojale välja ülesande: iga kord kui poiss vihastas, pidi ta tagaaias asuvasse aeda lööma ühe suure naela. Esimesel nädalal tuli neid naelu aia sisse lüüa ikka paras ports. Teisel nädalal juba natukene vähem, kolmandal veel vähem, kuni viimaks saabus päev, mil poiss ei pidanud enam haamrit kätte võtma. See naelte aeda löömine polnud sugugi lihtne tegu ja poiss oli tulemusega päris rahul. Seejärel andis isa pojale uue ülesande: igal päeval, mil poiss kontrollis oma viha, võis ta aiast välja tõmmata ühe naela. Päevad, nädalad ja kuud läksid ning viimaks olid kõik naelad aia seest kätte saadud. Isa oli oma poja üle uhke. Ka poeg oli enda üle uhke. Aed aga polnud enam endine, vaid oli auke täis. Isa õpetas seepeale oma pojale, et vihaga öeldud sõnad jätavad inimestesse samasugused armid. Pole vahet mitu korda vabandatakse, armid jäävad ikkagi. Ometi on viha tundmine täiesti normaalne ja meie ellujäämise mõttes ka vajalik kogemus. On tõestatud, et viha on universaalne emotsioon ja et erinevates riikides on viha mõistmisel leitud rohkem sarnasusi kui erinevusi. Arsitoteles on öelnud, et igaüks võib vihastada ja see on lihtne, kuid vihastada õige inimese peale ja õigel määral ja õigel ajal ja õigel eesmärgil ning õigel viisil - see pole kõigi võimuses ja pole ka lihtne. Viha juhtimine on maailma eripaigust pärit teadlaste arvates aju ja teiste kehaorganite jaoks ülioluline oskus, soodustades seeläbi paremat elukvaliteeti. Emotsioonide juhtimist tuleks õpetada lastele juba algkoolist peale, sest see võib aidata vältida või vähendada ebasobivate käitumusmustrite väljakujunemist noorukieas. Viha juhtimise oskus võib tagada ka paremaid õpitulemusi. California ülikooli teadlased selgitavad, et meie tähelepanuvõime on piiratud ning emotsioonid suunavad meie tähelepanu infole, mis võib heaolu hoidmise või eesmärkide saavutamise mõttes olla tähenduslikum kui õppimine. Seega neil, kes suudavad oma tundeid juhtida, on eelis nende ees, kes lasevad oma emotsioonidel tähelepanu hajutada. Viha juhtimine ei tähenda seda, et oma tundeid tuleb maha suruda, vaid hoopis õppida neid paremini tundma, mõistma ja ohjama. Öeldakse, et kui inimene ei juhi oma viha ise, siis juhib viha inimest. Kes on siis päriselt boss?! Emotsioonide reguleerimise oskuse arendamine on algklassiõpilaste jaoks oluline viis, kuidas oma käitumist, mõtteid ja tundeid edukamalt juhtima hakata. Eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vaimne tervis jne on terminid, mida on praeguse aja haridusstrateegiates küll palju sees, kuid mille toetamine on koolides suuresti veel lapsekingades. Märtsikuus said Puhja kooli 3k klassi õpilased oma eneseregulatsioonioskusi arendada just nimelt viha juhtimisega seotud tegevuste kaudu. Lapsed täitsid kodudes vihapäevikuid, mille abil nad vaatlesid ja kirjeldasid oma käitumist, tundeid ja aistinguid. Lisaks toimus koos kooli sotsiaalpedagoogiga märtsis kaks pikemat ja paar lühemat kohtumist, kus räägiti viha tundest ja selle äratundmisest, vihasest käitumisest ning selle positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning erinevatest viha juhtimise tehnikatest. Kuna erinevatele õpilastele sobivad erinevad vihajuhtimise tehnikad, tutvustati neid õpilastele laias valikus. Tehnikate hulgast valisid õpilased enda jaoks välja need, mis neid kõige enam kõnetasid. Õpilased tõid välja, et nad õppisid selle aja jooksul, et kõik inimesed vihastavad, kuid vihastades ei tohi endale ja teistele liiga teha; väsinuna on kergem vihaseks saada; viha võib panna meid käituma nii nagu me muidu seda ei teeks; me saame ise õppida oma tundeid juhtima jne. Kõige enam aitasid õpilaste toodud näidete järgi neil rahuneda perekonna ja sõprade tugi, rahulik hingamine, värske õhu kätte minemine, aknast välja vaatamine, füüsiline liikumine (hüppamine, jooksmine, tantsimine jne) ja ka üksi olemine. Need on lihtsad asjad, mida on tegelikult ju kerge teha, kuid mis ei taha sugugi õigel hetkel meelde tulla. Siinkohal kehtib küll vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Selleks, et tekiks mõni uus harjumus, tuleb tegevusi korduvalt ja regulaarselt korrata ehk harjutada. Kui tegevus on muutunud igapäevaseks, siis on seda hõlpsam kasutada ka ärevates ja pingelistes olukordades. Lõpetuseks sobib siia lisada Rootsi jalgpalluri Johan Mårtenssoni tsitaat: “Tunded on nagu lained: me ei saa nende tulekut takistada, kuid me same valida, millisel surfata!”. Mõnusaid laineid!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 13

LOOD MEIST Puhja Kooli nutisportlaste edukas hooaeg matemaatikaõpetaja Merle Lint Septembris alanud nutispordihooaja neljal etapil selgitati välja tublimad nutisportlased, kes võtsid mõõtu piirkondlikes finaalides. Tartumaa finaalis võitsid kuldmedali Kristo Kumari (1. klass), Brigita Kütt (2. klass) ja Johan Lääne (3. klass). Hõbemedali saavutasid Ats Paavel (3. klass) ja Pille-Riin Maal (8. klass) ja pronksmedali Mario Kütt (5. klass) ja Merle Lint (täiskasvanud). Viienda koha saavutas 1. klassi õpilane Andero Marcus Tamm. 16. aprillil lõppes hooaeg Nuti-Mati matemaatika Eesti Meistrivõistluste finaaliga. Eesti Meistrid 2020 on Puhja Kooli õpilased: Kristo Kumari (1. klass), Brigita Kütt (2. klass) ja Johan Lääne (3. klass). Läbi hooaja koguti punkte ka Nuti-Mati matemaatika Eesti Karikavõistluste arvestuses. Keskmise suurusega koolide hulgas on karikavõitja Puhja Kool. Lisaks eelpool nimetatutele andsin panuse karikavõitu I klassist Uko Raudne ja Marii Algo; 2. klassist Märt Aan ja Nikita Gretšin ning 3. klassist Ats Paavel ja Kevin Olefrenko.

Eesti Meistrid 2020: Kristo Kumari (1. klass), Brigita Kütt (2. klass) ja Johan Lääne (3. klass) /fotod vanemate erakogust/

Edukad nutisportlased koos juhendajaga pärlipäeval koolis 5. juuni 2020


TRIMESTER

Leht 14

LOOD MEIST Õpilasesinduse tegemised ja plaanid

loovjuht Ülle Närska

Portaalis teeviit.ee on info, mis on pidevalt täienev ja kui veel soov infot või tegemisi jagada koolivaheaja üleskutse raames, siis andke Teeviidas märku. Teeviit koos noorte vabatahtlikega on kokku pannud soovitused, mida kevadisel koolivaheajal ette võtta:  Helista või kirjuta oma vanadele sõpradele/pereliikmetele ning küsi kuidas neil läheb  Mõtle välja ise üks vahva lauamäng  Korista, sorteeri ja korrasta oma tuba ning aita oma vanemaid  Loe inspireerivaid raamatuid  Kirjuta luuletusi ETTEVÕTLIKUD  Meisterda dekoratsioone oma tuppa JA AKTIIVSED  Lahenda ristsõnu/sudokusid NOORED  Veeda aega perega ning puhka õppetööst  Avasta oma kodukohas uusi paiku  Väljas liikumine on igati tervitatav ja kasulik! Tuletame meelde, et seda võid teha üksi või koos perega ning pigem piirkonnas, kus liigub vähem rahvast. Pea meeles 2+2 reeglit – liigu max 2 kaupa ning hoia 2 meetrist vahet. Teeviit soovitab külastada oma kodumetsa, vähetuntuid matkaradu ja looduskauneid paiku – avasta oma kodukohas uued paigad! Selliste soovitustega pöördus meiegi õpilasesindus kaasõpilaste poole enne kevadist koolivaheaega. Aga nüüd on teeviida kodulehekülg veelgi täienenud uute huvitavate ideedega: https://www.teeviit.ee/100-ideed-nadalavahetuseks/ Elva valla noortevolikogu võttis ka eesmärgiks muuta Elva valla noorte vaheaja vähegi rohkem aktiivsemaks, selleks korraldati aktiivsusmäng "Aktiivne Vaheaeg". Iga päev pidid osalejad läbima värskes õhus/looduses vähemalt 1.kilomeetri kas jalgsi või jalgrattaga. Samuti pidid osalejad iga päev väljas liikudes vastavalt päeva teemale tegema pildi. Postitused on uuel noored.elva.ee leheküljel, sinna oodatakse ka meie kaastöid oma tegemistest.22.04 toimus kõigile Elva valla elanikele kahoot vormis veebiviktoriin "Testi oma teadmisi koduvalla kohta." Viktoriini sai lahendada terve päev. Ka meie hulgast oli edukalt osalejaid. Oleme kohtunud noortevolikogu esindajatega ka veebisilla kaudu edasiste tegevuste planeerimiseks. Õpilasesinduse tegevus distantsõppe perioodil oli loomulikult veebipõhine. Iganädalased koosolekud toimusid veebisilla kaudu ning isegi projekti “Julged ja osavad” suutsime kokku kirjutada. Osalesime Elva valla omaalgatusfondi konkursil ning saime toetuse ja rahastuse projektile “Julged ja osavad”. Saadud rahastuse eest planeerime sügisel külastada Valga Militaarteemaparki ning korraldada meie kooli õpilastele Halloweeni seiklusmängu. Projekti juht on ÕE president Maris Karu Igal õpilasesinduse liikmel on kohustus osaleda koosolekutel sh ka veebikoosolekutel. Mõjuvatel põhjustel puudumine tuleb ette põhjendada, meie ülesanne on olla teistele eeskujuks ka reeglite ja heade tavade järgimisel. Mai viimasel nädalal valisime uusi õpilasesinduse liikmeid, järglaskond tuleb 4.klassist. Linde Leetberg ja Anna Leemet esitlesid endid meie veebikoosolekul ning teadsid täpselt ja enesekindlalt, millesse järgmisel õppeaastal panustada soovivad. Meil oli hea meel neid tervitada ja võtta õpilasesinduse meeskonda. 5. juunil saime kontaktselt kokku piknikul Kavilda kiigemäele piknikul, 22. augustil läheme Elvasse Elamusfestivalile.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 15

LOOD MEIST Digitunnid õpetajatele haridustehnoloog Riin Saadjärv Õpetajate digiminutid toimusid ka sellel aastal ning nagu sügiseti ikka kombeks, alustasime vanade kokkulepete ja teadmiste kordamisega, et kõik meie koolis loodavad dokumendid oleksid vormistatud samade põhimõtete järgi ning Stuudiumi Tera-kaustas olevad materjalid oleksid kasutajate jaoks lihtsasti leitavad. Sellel õppeaastal tegelesime digiminutitel tihti hoopis teoreetiliste teemadega: proovisime leida terminite informaatikapädevus ning digipädevus ühisosa ning erinevusi ja arutasime, kuidas nimetatud pädevusi ainetundides arendada. Tutvusime ka Hariduse Tehnoloogiakompassis välja toodud tulevikutehnoloogiatega ning nende võimalike kasutusvõimalustega klassiruumis. Näiteks mõtlesime, kuidas liitreaalsus aitaks tuua klassiruumi päris looduse või võimaldaks õpetajal olla korraga kahes kohas. Koolituste praktilises osas katsetasime ekraanivideo loomist, QR-koodi kirjutamist ja lugemist, Snipping-Tool rakenduse kasutamist ning tagasiside kogumist GoogleForms ja Wooclap rakenduste abil. Ootamatult tekkis märtsi keskpaigas suurepärane võimalus digiminutitel saadud teadmisi ka praktikas rakendada ning see artikkel sai pealkirja, mida veel märtsi alguses sõnastada ei oleks osanud. Loodetavasti oli digitehnoloogiate katsetamisel abiks kõige olulisem teadmine: keegi meist ei ole valdkonnas ekspert ning oluline on julgus katsetada, eksida ning uuesti proovida. Ikka selleks, et digipädevused areneksid kõikidel õppijatel, nii õpilastel kui ka õpetajatel. Näide keskkonna katsetamisest: kui lõuna oli juba ammu ja õpetajatel kõhud tühjad (pildi autor: Ene Põldaru)

Lugemisvara õpiring eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maris Poolest õppeaastast muutus kooli päevakava ning sellega seoses said õpilased ühe pika vahetunni, mille jooksul veeta aega liikudes ja lugedes. Talvevaheajal panustasin enda klassi sobivaks lugemispaigaks muutmisele - tõin padjad ning suure riiuli, mille täitsin raamatutega. Viimasega aitasid mind mõned lapsevanemad ja õpetajad. Olen väga tänulik! Et lugemisvara kõlaks kokku õppekava ja laste huvidega kutsusin õpiringi kokku kõik aineõpetajad, kes aitasid kaasa sobiva kirjanduse kaardistamisele. Enne seda koostasin kirjanduse lugemisplaanide järgi klassiti eeltäidetud tabelid. Nüüd oli vaja panna pead kokku, et lisada juurde igast ainest lähtuvalt huvitavaid raamatuid, mis oleksid õpilastele eakohased ja sobiksid nende huvidega. Töö käigus järgisime kirjanduse õppekava. Näiteks arutlesime, et kui õpilase huviks on sport, siis saaks ta lugeda elulookirjeldust mõne sportlase kohta. Samuti otsisime ühiseid kohti, kus lugemine saaks toetada ka teisi aineid (nt reisikirjeldus geograafiat). Jätkame koostööga kindlasti ka järgmisel aastal.


TRIMESTER

Leht 16

LOOD MEIST Ennastjuhtiva õppija kujundamine, ehk ainekavade kaasajastamine õpiringi eestvedaja Jana Adari Esimese õpetaja-aasta jooksul mõtlesin üsna tihti sellele kuidas muuta kooli õppekava (algklasside ainekavad) ja TERA-e õpitulemuste kajastamise süsteemi sel moel, et mainitud dokumendid vastaksid riiklikule õppekavale ja samas ka toetaksid õpetajate tegevust ning ennastjuhtiva õppija kujundamist. Esimesel poolaastal tegelesime ideede kaardistamise ja parimate praktikate leidmisega. Arutelu käigus sai selgeks ka see, et alustada tuleb loodusõpetuse ainekava muutmisest ja kunsti- ning tööõpetuse ainekavade liitmisest. Selles protsessis on väga olulised ka õpilased, seega korraldasime 2.j ja 3.k klassi õpilastega ühisarutelu, kus tutvustasime veidi õppekava, milleks meil seda vaja on ning mida me muuta kavatseme. Õpilased said küsida erinevaid küsimusi ning mõelda ka sellele, kuidas ainekavad neid puudutavad. Peale üldist arutelu jagunesid õpilased gruppidesse ja panid kirja enda mõtted sellest, mida nad looduseõpetuse ja käelise tegevuse tundides õppida tahaksid ja kuidas sa seda teha tahaksid. Rühmatööde tulemused kanti hiljem kõigile ette. Õpilastega läbiviidud ajurünnak näitas veelgi selgemalt, et oleme õigel teel. Teisel poolaastal alustasime klassiõpetajatega ainekavade ülevaatamisega. Allpool oleval skeemil on ära toodud erinevate dokumentide seotus, mis aitab nii lapsevanematel, kui ka õpilastel paremini mõista õpitulemusi ja nendega seotud õpitegevusi paremini mõista. Kuidas see toimib?  Riiklikus õppekavas olevad õpitulemused jaotuvad kooli ainekavas kolme aasta vahel.  Kooli ainekavas on ära määratletud, millisel aastal (ja trimestril) õpitulemustest tulenevate teemadega tegeletakse.  Õpetaja lähtub oma töökavas tegevusi planeerides ainekavast.  Stuudiumi TERA keskkonnas on õpitulemused vastavalt ainekavas äratoodud ajajaotusele. Lisandub täpsustav info tegevuste ja hindamise kohta.  Trimestri tunnistustel on õpitulemused vastavalt TERA õpitulemuste dokumendile.  Õpilane analüüsib õpitulemuste saavutamist jooksvalt õpilaspäevikus.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 17

LOOD MEIST Ennastjuhtiva õppija kujundamine, ehk õpetajate lugemise õpiring õpiringi eestvedaja Jana Adari Eelmisel suvel kuulsin põnevaid mõtteid sellest, kuidas erinevates koolides toimuvad lugemisklubid (ka nimetusega õpiringid). Sellest hakkas idanema mõte, et võiksin ka Puhja Koolis ühe sellise tegevuse algatada ja lugeda koos kolleegidega raamatuid, mida olen ammu soovinud, kuid pole jõudnud ning ühtlasi tekitada loetu üle arutelu. Leidsin koolist mõttekaaslased ja 30. novembril toimus meie esimene kohtumine. Enne kui jätkata lugemise õpiringist, peaksime võtma hetke ja mõtlema, kes on ennastjuhtiv õppija? Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro on välja toonud, et ennastjuhtiv õpilane on võimeline leidma üles oma huvi nii üldiselt kui ka igavates töölõikudes, oskama end motiveerida, jälgima paindlikult oma õppimisprotsessi ja teadma, milline õpistrateegia millises olukorras on arukas ning oskama reguleerida õppimisega seotud emotsioone. Mulle endale on see teema väga südamelähedane ja kuna suured asjad saavad alguse väikestest sammudest, siis valisin esimeseks sammuks Stanfordi ülikooli isiksuse, sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia teadlase Carol S. Dwecki raamatu “Mõtteviis”. Oluline on mõista erinevaid mõtteviise, et saada aru miks laste võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õpetajatena peame oma õpilasi motiveerima ja aitama neil koolis paremini edasi jõuda. Õpetajate seas ühise arusaama kujundamine aitab kaasa õppimist toetava keskkonna loomisele koolis. Igal nädalal lugesime raamatust ühe peatüki. Lisategevustena vaatasime erinevaid salvestusi, nagu näiteks Grete Arro TEDx kõne "Kuidas mitte ühegi lapse peale käega lüüa?" ja Aaro Toomela ettekanne "Teada või katsetada: strateegiad, mis klassiruumis tegelikult töötavad" ning uurisime kuidas mõista õpikäsituse nüüdisaegsust. Õpiringi jooksul vastasid õpetajad ka kahele küsimustikule, kus said jagada oma mõtteid raamatust ning analüüsida enda panust õpiringi tegevusse. Raamatuga seotud mõtted võtsime kokku viimases aruteluringis. Järeltegevusena valmis ideedepank, kus leiab erinevaid tegevusi õpilaste ennastjuhtivuse kujundamiseks. Õpiringist sain palju positiivset energiat, sest leidsin kolleegide hulgast vahvaid õpetajaid, kelle kogemustest loodan edaspidi paljugi õppida. Klassiõpetajana olen enamuse ajast oma klassiga ning II ja III kooliastme õpetajatega väga tihti ei kohtu. Selline kooslugemine on üksteise tundmaõppimiseks suurepärane võimalus.

KA ÕPETAJAD ÕPIVAD


TRIMESTER

Leht 18

LOOD MEIST Rõõm rahvusvahelisest koostööst Rahvusvahelise koostöö “elluäratamine” on meie kooli arengukavas ja üldtööplaanis juba päris mitu aastat. On rõõm tõdeda, et lõpuks võttis selle ette 2019. aasta sügisel Puhja Koolis tööd alustanud inglise keele õpetaja Pillerin Arge, kes õpib õpetajatööga paralleelset ka Noored Kooli programmi 13. lennus. Pillerini sõnul teadis ta juba Noored Kooli programmi kandideerides, et soovib kindlasti teha mingisugust rahvusvahelist projekti, mis aitaks õpilasi motiveerida inglise keelt õppima, ning seetõttu kandideeris Bili'sse koheselt, kui sai sellest projektist teada Teach For All partnervõrgustiku kaudu. Õpetaja Pillerin Arge: Meie kooli 7. klass alustas 2. trimestri lõpus inglise keele tunnis põneva rahvusvahelise projektiga. Bili projekti raames sai iga õpilane endale kirjasõbra Ghanast. Õpilased pandi kokku huvide alusel ning igal õpilasel oli kord nädalas oma ülesanne: kirjutada või teha video-ettekanne mingil teemal, sealjuures ka partnerilt samal teemal küsimusi küsides. Nii tekkisidki vahvad kirjavahetused lemmiktoidu, unistuste, koduriikide, muusika jpt teemadel. Partneri saadetud ülesannet pidi õpilane parandama - saime proovida õpetajaametit. Kokku kestis projekt 6 nädalat. 7. klassi õpilased oma uuest kogemusest Lii Neeme: “See oli vahva kogemus, sain teada rohkem teise riigi kultuurist ja see ei nõudnud väga palju aega, et neid ülesandeid lahendada. Soovitan seda teistelegi.” Angelika Kõlu: “Mulle väga meeldis, sest ülesanded olid huvitavad ja ei olnud liiga keerulised. Mul oli väga lahe partner, kellega suhelda.” Getter-Liis Kukk: “Mulle meeldis, et olid põnevad ja mitmekülgsed ülesanded. Tahaksin oma partneriga veel suhelda ja teda paremini tundma õppida. Loodetavasti jätkame uuel õppeaastal.” Selina Dmitrieva: “ Mulle meeldis, see oli päris tore kogemus ja sain uute inimestega tutvuda. Õppisin uusi asju, näiteks pikki jutte kirjutama.” Loe Eesti ja Ghana koolide omavahelisest koostööst lähemalt blogipostitusest Bili kodulehel: https://bili.uk.com/bilipals-between-ghanaand-estonia/

Projekti kodulehel meie kooli tutvustav pilt. Autor: Pillerin Arge


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 19

LOOD MEIST Muusikaklass lõpetab aasta

muusikaklassi õpetaja Ruth Luts

Muusikaklassi õpilaste õpingud sujusid kuni 3. trimestrini tavapärases rütmis. Poolaasta lõpetamine oli edukas ja tulemused said ette kantud jõulukontserdil, mis oli pisut erinev eelmistest, sest kontserti juhtisid ja aitasid korraldada 8. klassi õpilased Lisett ja Elisabeth oma loovtöö raames. Kontsert oligi ehk pidulikum, sest tüdrukutel olid valminud ka toredad kavad, küsitlus publikule ja helget jõulumeeleolu toetas väga pidulikult kaunistatud aula. Nukrusenoot helises südames ka, sest ilmselt vana koolimaja aulas muusikaklassi kontserte rohkem toimuda ei saa. See väike armas kodune saal on aastate jooksul kuulnud suurel hulgal klaveripalu nii väikestelt kui suurtelt mängijatelt meie väärikal Estonia tiibklaveril. Nii palju ilusaid mälestusi ja rõõmsaid emotsioone! Meenub, et siin saalis on mänginud isegi Mihkel Mattisen ja Mihkel Poll. Aga me võime ja saame seda kõike meenutada ja mäletada kindlasti positiivse tundega. Distantsõppe teade koolidele pärast talvevaheaega ehmatas eelkõige klaveriõpetajaid küsimusega kuidas edasi? Pisut mõtlemist ja appi tulid Messenger ja Skype. Alguses olid kahtlused ja murepilved ning keegi ju ei arvanud, et klaveritunnid distantsilt kestavad õppeaasta lõpuni. Tunnid aga toimisid üllatavalt hästi, õpilased olid tõeliselt tublid, said õpetajate selgitustest hästi aru ja järgisid hoolega nõuandeid. Igal juhul oli see kannatlikkuse õppetund nii õpilastele kui õpetajatele. Palad said korralikult õpitud, aga kindlasti vajaksid veel viimistlust kontaktõppes. Kahjuks jäi ära ka meie traditsiooniline õppeaastat kokku võttev kevadkontsert, aga kindlasti loodame kohtuda uuel õppeaastal ja publikut uute klaveripaladega rõõmustada. Õppeaasta lõpetavad ja saavad tunnistuse 20 klaveriõpilast. Ettevalmistusklassi lõpetavad Rosann Massur, Arete Lüüdik, Kaur- Margus Villako ja Annabel Marie Tamm. 1. klassi lõpetajad on Greete Kiisk, Getter Raudjalg, Johannes Finstad, Mia Lota Parts ja Thalia Rätsepp. 4. klassi lõpetavad Margareth Veiler, Simoona Erikson, Angela Rendla ja Kenno Platonov. 5. klassi lõpetavad Linda Marie Finstad, Herta Heinaru ja Annaliis Reinhold. 6. klassi lõpetavad Lisett Laurson, Elisabeth Veiler ja Muusikaklassi õpetajad Getter- Liis Kukk. 7. klassi lõpetab Pille- Riin Maal. Ilusat suvepuhkust kõigile õpilastele ja õpetajatele, kohtumiseni uuel õppeaastal!

Muusikaklassi õpilased Margareth Veiler ja Piller-Riin Maal jõulukontserdil


TRIMESTER

Leht 20

LOOMISRÕÕM Loomeringi tegemised III trimestril

juhendaja Teele Kosk


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

LOOMISRÕÕM Tegemised kunstitunnis

kunstiõpetuse õpetaja Kadri Jürimaa

9. klass

Veeohtuskoolitus 1. klassile Füüsikas muusikas loodusainete õpetaja Evelin Salu

Leht 21


TRIMESTER

Leht 22

ÜRITUSED APRILLIS

Ene Põldaru sünnipäevatervitus


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 23

Maagiline 333

Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa videotervitus

Eestikeelse hariduse sünniajaks loetaks Puhja piirkonnas aastat 1686. Seega saame Puhja Koolis sellel, 2019/2020 õppeaastal, tähistada uhket 333. hariduselu aastapäeva. Ilmselgelt on talurahvakool küll meie esivanem, aga 333. aastane on siiski piirkonna kirjaoskus, mitte konkreetselt meie kool. Aga kuna kirjaoskust, tarkust, vaimsust seostatakse ikka kooliga, on koolile antud austav ülesanne selle olulise daatumiga seotud sündmuste eestvedamine. Puhja Kooli sünnipäeva tähistamine toimub igal õppeaastal aprillikuus. Nii nagu inimeste puhul tähistame me vahel oma sünnipäevi suurelt, vahel tagasihoidlikumalt ja mõnikord ikka päris vaikselt, on ka kooli sünnipäev iga kord natukene erinev. Seda õppeaastat alustades ei kujutanud küll keegi ette, et saame jaanuaris vastuuendatud koolimajas õppetööd läbi viia lühikesed kaks kuud ja oleme seejärel sunnitud kurja viiruse tõttu minema kodudes toimuvale ja kodudest juhitavale õppetööle. Praeguses eriolukorras tundub võib-olla isegi kohatu, aga ma olen uhke ja õnnelik meie kõikide õpipartnerite üle, kelleks on õpilased, õpetajad, lapsevanemad. Meie seas ei ole kannatajaid selles protsessis. Me oleme meeskond. Ja suures plaanis päris toredasti toimiv meeskond. Meeskonnana on tulnud leida toimivaid ja vahel lustakaid lahendusi kuidas hoida elus olulisi traditsioone. Traditsioonid liidavad, annavad koolile oma näo, pakuvad tegutsemisrõõmu ja loovad ühtsustunnet. Neid ei saa ära jätta ka meie tänases päevas. Tavarütmis edasi kulgedes oli meil plaan kutsuda sünnipäevanädalal kooli külalisi - kogukonnaliikmeid, vilistlasi, endiseid õpetajaid. Uksed oleksid olnud avatud, õpilased valmistaksid torte, toimuks ühislaulmine, tordisöömine, aktus… Täna oleme teinud vastupidi - läheme sünnipäevaga igaühe koju. Ootame kodudest sünnipäevateemalisi fotosid, videotervitusi, kaarte, plakateid, luuletusi, laule…. Oleme loonud kooli sotsiaaalmeedia lehele sündmuse, kuhu vähemalt osa saadetust jooksvalt lisandub….. Ja ka koolilaulugi laulame koos. Ainult et igaüks oma kodus. Sünnipäevapeo õnnestumine sõltub rohkem kui kunagi varem igaühest personaalselt. Mul on tõeliselt hea meel, et me ei ole lasknud sellel kriisil raisku minna - oleme õppinud, arenenud ja saanud lähedasemaks. Õpetajate kõnepruugis on sõnal “oma” väga eriline tähendus. Räägitakse oma õpilastest, oma klassist, oma lapsevanematest….. Sõnaga “oma” ei märgita mitte kuuluvust vaid emotsiooni. Sellega märgitakse lähedust, enda siseringi lubamist, tähtsust, olulisust, tunnet. Meil on siin peol täna oma õpilased, oma töötajad , oma lapsevanemad. Seega selline kitsas kodune pidu. Kriitikavaba kui võimalik, heatahtlik, teisi vaatav ja kuulav ning tunnustav. Selline mõnus.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS MEILE KÕIGILE! Olge terved! 17.04.2020


TRIMESTER

Leht 24

LUULETUSED

PUHJA KOOLI SÜNNIPÄEV Sul aastad mööda läinud pikas reas, erinevaid aegu- häid ja halbu olnud seal. Viimast kolmekümmet aastat päris hästi tean, sest ise olen olnud nende seas, kes Sinu klassides ja treppe mööda üles-alla käinud, mitmeid ümberkorraldusi ja nimemuutmisi näinud. Kuid Sinus ikka hoog, ind ja nooruslikkus säilinud, kuigi- Puhja Kool- Sul aastaid juba 333 on täitunud! ÕNNE, PUHJA KOOL! Aili Tamm, aprill 2020


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 25

TERVITUSED

Thea Ilusmets

Triinu Vakmann


TRIMESTER

Leht 26

PLAKATID

Saskia Rokka (4.klass) Rosann Massur (2.klass)

Anete Mirell Lauri (5. (5.klass) klass) Anete Mirell Lauri Johan Lääne (3. klass)

Carola Soo (4.klass)

Anete Vozijan (6.klass)


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 27

KAARDID

PUHJA KOOLI SÜNNIPÄEV Sul aastad mööda läinud pikas reas, erinevaid aegu- häid ja halbu olnud seal. Viimast kolmekümmet aastat päris hästi tean, sest ise olen olnud nende seas,

Robin Massur (9.klass) Lauri Pedajas (1. klass) kes Sinu klassides ja treppe mööda üles-alla käinud, mitmeid ümberkorraldusi ja nimemuutmisi näinud. Kuid Sinus ikka hoog, ind ja nooruslikkus säilinud, kuigi- Puhja Kool- Sul aastaid juba 333 on täitunud! Simoona Erikson (5. klass) ÕNNE, PUHJA KOOL! Aili Tamm, aprill 2020


TRIMESTER

Leht 28

TORDID Lisett Laurson, Elisabeth Veiler (8.klass)

Lii Neeme (5.klass)

Lili Vänzel (4.klass)

Saskia Heinaru (2.klass)

Kärt Hannus (3.klass) Grete Hannus (8.klass)


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 29

PUHJA KOOLI SÜNNIPÄEV Sul aastad mööda läinud pikas reas, erinevaid aegu- häid ja halbu olnud seal. Viimast kolmekümmet päris hästi tean, Kadri aastat ja Anneliise Raudsepp sest ise olen olnud nende seas, Lauri Pedajas (1. ja klass) kes Sinu klassides treppe mööda üles-alla käinud, mitmeid ümberkorraldusi ja nimemuutmisi näinud. Kuid Sinus ikka hoog, ind ja nooruslikkus säilinud, kuigi- Puhja Kool- Sul aastaid juba 333 on täitunud! ÕNNE, PUHJA KOOL! Aili Tamm, aprill 2020

Johan Lääne (3. klass)

Anete Vozijan (6.klass) Jane Nurk (2.klass) Karolin Nurk (4.klass) Kärola Jõgi (6.klass)

Linda Leemet (3.klass) Anna Leemet (4.klass)


TRIMESTER

Leht 30

VIKTORIIN Viktoriini küsimused valmisid 4. ja 5.klassi õpilased ettevõtlikkuse tundide raames. Küsitluse koostas ja kokkuvõtteid tegi loovjuht Ülle Närska.                   

Kirjuta Puhja Kooli aadress! Millised on Puhja Kooli väärtused? Kui palju õpilasi õpib meie koolis? Kui palju õpetajaid õpetab Puhja Koolis? (Puhja Kooli kodulehe andmed) Kes kujundab Puhja Kooli tänu- ja auöökullid? Kes on Puhja kooli sümboolika autor, on olnud meie koolis õpetaja? Kirjuta vähemalt ühe õpetaja nimi, kes on õppinud Puhja Keskkoolis! Mis nime kannab meie kooli infokiri? Kes ja mis ametites on fotol? Loetle pildil vasakult paremale! (pilt 1) Kooli sünnipäeva puhul on meie kooli lapsevanemad algatanud ühe vahva traditsiooni. Mis see on? Mis kuupäevast alates on meie kool distantsõppel? Millist e-päeviku keskkonda kasutab meie kool? Kui pikk on Puhja Kooli staadioni ring? Mitu spordiga seotud huviringi on Puhja Koolis? Mitu liiget on õpilasesinduses? Kirjuta õpilasesinduse presidendi nimi! Kes oli Puhja Keskkooli direktor aastal 1985? Kuidas on pildil olev isik seotud Puhja haridus- teekonnaga? (pilt 2) Mis teeb Puhja Kooli eriliseks? Nimeta vähemalt kolm mõtet!

En


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 31

ÜRITUS MAIS

15. mail kutsusime viktoriini tublimad kooli: Irmeli Rokka, Mariia Külter, Saskia Rokka Robin Massur, Herta Heinaru, Pille-Riin Maal, Andris Tammi, Raiko Tammi, Jass Norman Õpilased said süüa koolilõunat ja loovjuhi eestvedamisel mängida kontaktivabalt naljamänge.


TRIMESTER

Leht 32

ÜRITUSED JUUNIS SPORDIPÄEV kehalise kasvatuse õpetajad Tanel Ojaste ja Madis Paju 3. juunil toimus Puhja koolis spordipäev. Tegemist ei olnud tavalise traditsioonilise jõukatsumisega. Kavas oli orienteerumine, millele järgnesid lisaülesanded. Rada oli avatud kolm tundi ning õpilastel tuli kohapeal moodustada 2-5 liikmeline võistkond, võis kaasata ka lapsevanemaid. Seejärel saadi õpetajatelt täpsemad juhendid edaspidiseks tegevuseks. Tähtis oli osavõtt, mitte võit. Rajale mindi 4-5 minutiliste vahedega. Õpilastel oli vaja leida vastavalt kooliastmele teatud hulgal punkte - I kooliaste 2-3 punkti, II kooliaste 3-4 puntki ning III kooliastmel kõik 6 punkti. Igas punktid ootas märgistus koos kuulsate inimeste poolt öeldud tsitaadiga. See oli vajalik üles pildistada või kirjutada kaardile. Kui vastavad punktid olid käidud, tuli tulla tagasi õpetajate juurde ning asuda lisaülesannet täitma. Õpilastel oli vaja kokku viia tsitaadid inimeste piltidega ning nimedega. Oli ka sega võistkondi, kuhu kuulusid kõigi kooliastmete õpilased ja kes suutsid kõik punktid läbida ning lisaülesande vastata maksimum punktidele. Lisaülesande puhul oli väga hästi näha kuidas kasutati loogilist mõtlemist ning pandi kõik oma eelnevad teadmised proovile. Meeleolukal spordipäeval oli 60 osalejat. Kehalise kasvatuse õpetajad tänavad isiklikult tublisid osavõtjaid.

TERVES KEHAS TERVE VAIM


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 33

ÜRITUSED JUUNIS Liiklusringi õpilased panid teadmised ja oskused proovile loovjuht Ülle Närska Sellel õppeaastal oli meil liiklustund paaristunnina tunniplaanis. Enne distantsõppe perioodi jõudsime selgeks õppida liiklusmärgid, liiklusohutusreeglid, parema käe reegli ning mängida liiklusalaseid memoriine ja puslesid. Testide lahendamine jäi õpilastele iseseisva tööna koju distantsõppe perioodiks. Kindlasti polnud see lihtne, abiks oli jalgratturi töövihik, elektroonilised näidistestid ning videofilmid. Konsulteerivaks tunniks saime kontaktõppes põgusalt kokku mai viimasel nädalal, et raskusi tekitanud liiklustestid üle vaadata. Teoreetiline liikluseksam koosneb 15 valikvastusega küsimusest. Iga küsimuse juures on 2-4 vastusevarianti. Igale küsimusele on vaid üks õige vastus. Teooriaeksam toimus 2. juunil, praktiline sõidueksam järgmisel päeval, mis koosnes kahest osas. I osas kontrollitakse jalgratta sõiduoskust, tuleb läbida erinevad sõiduharjutused (slaalom, rajavahetus, pidurdamine). II osas kontrollitakse, kuidas jalgrattur tunneb liiklusreegleid ja arvestab teiste liiklejatega. Eksam toimus imiteeritud platsil ning hinnatakse jalgratta valitsemist, tähelepanelikkust, piki- ja külgvahe hoidmist, käemärguandeid, pidurdamist ja peatumist. Selleks et eksam hästi sooritatud saaks, oli vaja ohustusnõuetele vastavat jalgratast ja kiivrit. Eksamid toimusid kahel järjestikusel päeval ning sõidueksamile pääsemise eeltingimuseks on teoorieksami sooritamine. Jalgrattaeksami teooria ja praktilise osa sooritasid kõik 19 õpilast, kes jalgrattalube soovisid. Õpilased olid julged, õpihimulised ning positiivselt meelestatud. Kõik soovisid peamiselt “vigusõidu” õpperada hoolikalt läbida ning õpilaste ponnistused kandsid vilja. Nüüd liigub meie maanteedel 19 liiklusteadlikumat noort rohkem, kes oskavad arvestada kaasliiklejatega, täidavad turvareegleid ning tunnevad erinevaid märke. Turvalist jalgrattasõitu suveperioodil, sügisel juba matkame pikemalt!

Kodutütred rabamatkal

loovjuht Ülle Närska

10. juunil käisid Pärlipüüdajate ja Kotkaplikade rühma kodutütred Laukasoo rabamaastikul matkamas. Rajale asusid 16 kodutütart, kelle seas oli meie kooli vilistlasi, aga ka kõige noorema osalejana kodutütar Mariia Külter. Kaasa võeti joogivett, näksimist, sääsemürki ja varuriided. Matka viis läbi retkejuht Martin Erstu ning kodutütreid toetas “Kotkaplikade” rühmavanem Julia Siimberg. Õpiti tundma rabakooslusi ja vaadeldi loomade tegevusjälgi Umbes nelja tunni jooksul jalutati Pähklisaare maastikukaitsealal paar pikka ja mõned lühikesed kilomeetrid. Uudistati freesturba tootmisala ning külastati Laukasoos Pähklisaart kui militaarpärandi ja ürglooduse objekti. Pähklisaar on rabasaar Laukasoos, mida ümbritsevad maalilised laugasjärved ja kus kasvab ligi 100aastane haavik. Põnevust lisab asjaolu, et Pähklisaarele olevat maetud Rootsi kuninga kuld ja hõbe, mis seal teadmata asukohas senimaani puhkab. Nagu paljudele rabasaartele omane, on ka Pähklisaarel metsavendade punkri asukoht.


TRIMESTER

Leht 34

ÜRITUSED JUUNIS HAKKAME LÕPETAMA ehk PÄRLIPÄEVAD 2020 Õppeaasta viimane koolipäev on meie koolis traditsiooniliselt pärlipäev. Sellel aastal sai neid kokku tavapärasest enam, sest eriolukorra järgsetest piirangutest tingituna lõpetasime üleminekuklassides kooliaasta kolmes osas - 5. juunil said tunnistused ja tunnustused I kooliastme õpilased; 8. juunil II kooliastme õpilased ning 9. juunil VII ja VIII klass.


Leht 35

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

KIITUSKIRJAGA LÕPETAJAD 2019 / 2020 I KLASS Marii Algo Kristo Kumari Loviise Kärmas Mirel Pallon Lauri Pedajas Christer Piho Melissa Piirisild Uko Raudne Karel Reinhold Andero Marcus Tamm Kaur-Margus Villako Mirtel Virolainen

IIIi KLASS Revo Raimo Ebral IIIk KLASS Johannes Finstad Linda Leemet Johan Lääne Ats Paavel Mia Lota Parts Getter Raudjalg Hugo Oskar Reinomägi Raiko Tammi

IIj KLASS Nikita Gretšin Saskia Heinaru Jaan Leetberg Rosann Massur Karl-Kender Neltsas Emma Gudrun Reinomägi IImKLASS Märt Aan Mariia Külter Brigita Kütt Ekke Mihkel Mets Hanka Part

IV KLASS Anna Leemet Linde Leetberg Irmeli Rokka V KLASS Mario Kütt VI KLASS Herta Heinaru Anete Vozijan VIII KLASS Elisabeth Veiler

ÕPPIMINE NÕUAB PINGUTUST


TRIMESTER

Leht 36

KLASSIDE TEGEMISED I KLASS 1. klassi eriline kooliaasta Kui 1. septembril 2019 kellahelin koolialgust kuulutas, ei teadnud me aasta kõikidest väljakutsetest. Saime kogeda nelja erinevat õpikeskkonda. Vahetult enne kooli algust oli selge, et 30 õpilasega uus 1. klass alustab õppetööd Puhja Rahvakojas. Erinevatel põhjustel kolisime kooli vanasse majja. Saime klassiruumi, kus oli päris mõnus ja turvaline. Pärast talvist koolivaheaega kolisime taas, nüüd juba renoveeritud koolimajja. Uus keskkond oli põnev oma uue päevakavaga, mis võeti kohe omaks. Töö kulges ladusalt ja oli saavutatud hea rütm kui selgus uus olukord, seekord ülemaailmne eriolukord, mis viis meid distantsõppele. Üsna kohe sai selgeks, et maailm on muutunud hetkega ja pole tagasiteed. Justkui oleks oodanud seda digipööret ja tuli. Kas just sellisel moel? Muutustega pidid kohanema kõik. Õppe ajal oli mitmeid etappe: alguses oli teadmatus, hiljem tekkisid pinged ja ootused, rutiin ja stabiilsus, väsimus, samas uued väljakutsed edasiarenguks. Kaasa võtame teadmise, et maailm on pidevas muutumises ja meie valmis muutuma. Distantsõppe ajal väärib eraldi esiletoomist 1. klassi õpilaste ja vanemate valmisolek, pingutused, kaasamõtlemine ja mõistmine. Peaaegu 3 kuu jooksul tegid õpilased väga palju erinevaid töid. Põnevamateks töödeks laste jaoks olid erinevad veebikeskkonnad, iganädalased veebitunnid, matemaatilised poemängud ja muidugi suure naudinguga tehti loodusvaatlusi ja katseid. Ma nägin imelisi uurimustöid, nende põhjalikke selgitusi, loovaid lahendusi kunstis ja tööõpetuses ning võrratut koostööd peredes. Õpilaste arvamused selles erilises esimeses kooliaastas olid erinevad: mõned arvasid, et kooli alguse õpe oli tore Puhja Rahvakojas, mõned tundsid head ja mõnusat olemist vanas majas, uus renoveeritud kool pakkus muidugi rohkesti rõõmu. Kuid kõige tähtsam on see, kui kõik 30 õpilast ütlesid arenguvestlusel, et meeldib oma klassi kollektiiv ja tahetakse siin olla. Selle väljaütlemisega on kõik võimalused õpetamiseks ja koostööks avatud. Tänan oma armsaid õpilasi ja vanemaid toreda erilise aasta eest. Ikka turvalist ja sooja suve. Ärge unustage raamatut! Sinu õpetaja Lea Järv

1. klass õpetajate päeval Rahvakojas ja viimasel koolipäeval oma klassis.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 37

KLASSIDE TEGEMISED

I KLASS

klassiõpetaja Lea Järv Luuletused kevadest

Victoria Rämmar

Marii Algo

Akna taga paistab päike, Akna taga paistab päike, säutsub linnukene väike. Sulavett on täis kõik nurgad, puudel küljes lehepungad. Metsas õitseb sinilill, taevast kadunud must pilv. Sellel aastal kevad suli, meile varem külla tuli.

Loviise Kärmas

Uko Raudne

Melissa Piirisild

Hommikul,kui ärkasin kohe ma siis märkasin aknast sisse piilub päike, taevas laulab lõoke väike. Sinilill see kavalpea sambla seest ju piilub pea. Südames mul rõõmus meel, kena kevade on teel. Karel Reinhold

Väljas on päike, vahel ka tuul. Linnuke väike laulu lööb puul. Sinilill metsa all rõõmus ta meel. Kevad lõbusalt astub, meie juurde on teel. Andero Marcus Tamm Väljas paistab päike, vihmapilv on väike. Saame õue minna, pärast lähme linna. Kristo Kumari


TRIMESTER

Leht 38

KLASSIDE TEGEMISED

II j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari Alustaksin oma kolmanda trimestri lugu Agu Sihvka sõnadega “Kui kõik ausalt ära rääkida, siis…” on see olnud üks vahva ja üllatusi täis teekond. Selles, et oleme jõudnud eduka lõpuni, tuleb tunnustada nii 2.j klassi õpilaste pingutust anda endast parim, kui ka lapsevanemate kannatlikkust, olles kodune suunaja ja abistaja. Meie klass õppis Google Site lehe “2. j klassi distantsõpe” toel, kust sai lugeda igaks koolitunniks vajalikku infot (juhised, näited, lingid jne). Oma mõtteid sai jagada ja küsimusi esitada igapäevastes veebitundides. Peale õppeülesannete valmimist sai vaadata ka teiste töid (sest jagatud rõõm on alati poole suurem).

Mõned näited meie tegemistest: Uurimistööd, mille jooksul õppisime tegema uur imuslikke tegevusi ja vormistama vaatlusel kogutud infot. Esimesena uurisime interneti ja/või raamatute toel ühte vabalt valitud looma: kus ta elab, mida sööb, kes on vaenlased, tähtsus looduses jne. Teine uurimustöö oli juba praktilisem - jälgisime soojuse ja valguse mõju taimele. Tegemist on tõsise teadustööga, sest uurimuse edukaks läbiviimiseks on vaja palju kannatlikkust ja visadust. Samuti tuleb hoolega teha sissekandeid vaatluslehele. Foto: Jaan Leetberg Pildid loodusest. Meid ümbr itsev keskkond on suur eks inspir atsiooniks kunstiteoste loomisel. Põnevaid pilte saab luua kõigest ja kõikjal. Tuleb ainult avatud meelega ringi kõndida ja märgata.

Autor: Rosann Massur

Autor: Nikita Gretšin

Autor: Kris Kippasto

Õpitud teemadest kokkuvõtete tegemine. Tor e võimalus oma teadmisi kokku võtta ja teistelegi näidata on luua plakateid, kollaaže ja lauamänge.

Autor: Daniel Menšikov

Autor: Karl- Kender Neltsas


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 39

KLASSIDE TEGEMISED

II j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari Raamatute kuulamine, juttude lugemine ja etenduste vaatamine. Tavalises olukor r as meeldib meile käia teatris ja kinos, lugeda ning arutleda hiljem kogetu üle. Sellel erakorralisel ajal tuli teha asju veidi teisiti. Vaatasime ja kuulasime, kuid ühise arutlemise asemel lõime kuuldust/ nähtust uue elamuse. Mõned näited: Aisopose valmi „Jänes ja kilpkonn“ ainetel valminud nukuetendused. Tegevuse käigus sai arendada lugemise- ja käelise tegevuse oskusi ning digipädevusi.

Autor: Braien Teearu Autor: Pääsu-Mari Raide Kairi Looki raamatu “Piia Präänik kolib sisse” kokkuvõtted. Tegevuse käigus sai arendada lugemise, tekstist arusaamise, märksõnade tegemise ja käelise tegevuse oskusi.

Autor: Rosann Massur Loetud tekstidest saadud infot saab edasi anda ka koomiksitena (näiteks Kristiina Kassi lugu “Kuidas me minu tuba värvisime”). Lugemise käigus tekkinud mõtteid või vastuseid küsimustele jagasime omavahel Google Formsi kasutades. Mõnikord on hea loetud lugu hoopis edasi jutustada või luuletust lugeda sel moel, et ka teised seda kuuleksid. Meie kasutasime selleks vahvat võimalust www.vocaroo.ee lehel, kus sai hõlpsasti oma esituse lindistada ja teistele saata. Erinevate veebikeskkondade kasutamine on arendanud meie digipädevusi olulisel määral .

Autor: Emma Gudrun Reinomägi

Õppeaasta lõppes projektinädalatega. Üks neist oli teemal Märkan. Nädala jooksul tuli olla tähelepanelik vaatleja ja koostad oma märkamistest plakat. Igal nädalapäeval oli oma teema: märka looma (lindu, putukat); märka taime; märka tunnet; märka elukeskkonda!; märka oma perekonda. Autor: Jaan Leetberg


TRIMESTER

Leht 40

KLASSIDE TEGEMISED II m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp Vabariigis väljakuulutatud eriolukord nõudis meilt kõigilt kiiret kohenemist uute olude ja väljakutsetega. Distantsõppe alguses alustasime tuttavate e-keskkondadega, uusi teemasid ja keskkondi võtsime juurde järk-järgult. Mida nädal edasi, seda rohkem õpilaste iseseisvus ja vastutus õppimisel kasvas. Õpetaja oli nõuandja ja tagasi-/ edasisidestaja, mis ongi väga oluline. Igal õppijal oli oma õpitee.

Autor: Ekke Mihkel Mets

Õpilased toimetasid ja suhtlesid julgelt erinevates digikeskkondades omas rütmis. Veebikohtumised aitasid meil üksteisega tugevamat sidet hoida. Õppimise mitmekesistamiseks korraldasime loovust ning positiivset mõtlemist ergutavaid päevi, mille käigus õpilased tegelesid loominguliste ja põnevate tegevustega. Osalesime RMK „Metsaviktoriinil 2020“, mille küsimused olid metsast ja metsandusest, loodusest ja looduskaitsest. Tutvusime lähemalt aasta tegijatega looduses – aasta linnu ja looma, liblika ja orhidee, seene, sambla ja mullaga. Loodus kutsus meid ka kevadisele pokuloendusele aprillis ja mais. See oli üle- eestiline ettevõtmine, millest olid osa võtma oodatud kõik, kes looduses ringi liikuma satuvad ja suuri tarnamättaid ehk pokusid märkavad. Tegime aknalaua teaduskatseid, uurisime, mida vajavad seemned idanemiseks ning mida vajavad taimed kasvamiseks ja arenemiseks. Taimede kasvatamine pakkus õpilastele palju elevust. Enamus aknalaual kasvatatud taimedest on leidnud endale koha aias, kasvuhoones või põllul. Osalesime ka lasteekraan.ee kevadlillede ja linnulaulu viktoriinis.

Märt Aani putukahotell

Ekke Mihkel Metsa katsed taimedega


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 41

II m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp

Matemaatikasõbrad said teadmised proovile panna Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinid.ee keskkonnas Känguru ülesandeid lahendades. Projektinädalal „Looduse võluvägi“ kuulasime lastetoa saadet ja saime teada, millest muld koosneb ja kes mullas elavad. Projekti käigus vaatlesime linde ja kuulasime linnulaulu ning ehitasime putukahotelle. Lahendasime Metsamõisa NutiAkadeemia ülesandeid. Osalesime nurmenuku kampaanias.Pildistasime linde, loomi, putukaid, tärkavaid taimi oma lähiümbruses, otsisime nende kohta infot. Jälgisime lindude ja loomade tegutsemist ka veebikaamerate abil. Projektinädalal „Loovus, lugemine, liikumine“ tegelesime kivimaalinguga ja maakunstiga. Lugesime raamatuid ja andsime hinnangu oma lugemisele. Tutvusime Eesti Loodusmuuseumi virtuaalnäitusega „Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus“. Lugesime teabetekste loodusest ja täitsime loetu põhjal küsimustiku. Mõtlesime välja huvitavaid liikumismänge, mida sai looduses teha käepäraste vahenditega. 29. mail lõppes lugemisprojekt „Lugemisisu“. Programmi eesmärgiks oli innustada õpilasi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust. Lapsed said valida endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Parimad lugejad olid Brigita, Mariia, Hanka, Jane, Greily-Carmen, Märt, Ekke Mihkel ja Reio. Õpilasi tunnustati “Lugemisisu” programmi diplomiga. Lisaks aineteadmistele oleme distantsõppe ajal õppinud paremini oma aega planeerima, tähelepanelikult tööjuhendeid lugema, vastutama ka oma õppimise tulemuslikkuse eest ja koostööd tegema. Kõige rohkem tundsime puudust sõpradest. Kindlasti tunneme sügisel kohtudes suuremat rõõmu oma kaaslastega koosolemisest. Tänan oma õpilaste vanemaid, kes selle teekonna oma lastega kaasa tegid, neile toeks, abiks ja nõuandjaks olles. Pildid: kivimaaling - Hanka Part maakunst - Jane Nurk, Brigita Kütt, Reio Lambing


TRIMESTER

Leht 42

III i KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Imbi Tanilsoo Loodusmuuseumis Kolmandaks trimestriks olime plaaninud Vanemuise teatri ühiskülastuse ja erinevaid valjasõite. Kahjuks jõudsime käia ainult loodusmuuseumis. Kuna meie klass on päris loodushuviline, siis jagus põnevat tegevust mitmeks tunniks. Läbi praktiliste tegevuste sai meenutada juba õpitut ja proovida ka midagi uut. Õppisime lähemalt tundma linde ja putukaid. Uurisime, kuidas areneb konn. Õppisime tundma erinevaid loomi nende kasukate või sarvede järgi. Uurisime näritud puuoksi ning käbisid ja nuputasime, kes on einestamas käinud. Tutvusime mikroskoobiga. Lõpuks oli viktoriin ja see läks hästi. Õppetööle järgnes muuseumi külastus, mis jättis lastele sügava mulje. Mõni tahtis koos vanematega tagasi tulla, et rahulikult omas tempos kõike üle vaadata. Lõpuks said need, kes tahtsid, suure põdra juures ühispildile tulla. See oli üks vahva ja õpetlik päev. Kuidas me kodus õppisime? Kodus õppimine oli alguses kõikidele harjumatu. Nii lastele, vanematele kui ka õpetajale. Meie klassis oli põhiliseks õppevahendiks õpik, vihik, töövihik. Et teha õppetööd mitmekesisemaks, said lapsed võimalusel teha ka praktilisi ülesandeid. Teemal elekter said lapsed perega koos koostada vooluringi. Sabina saatis video, kus tal oli vooluallikaks sidrun. Krisil oli vägev tuledesäras töö. Paljudele lastele meeldis kokata. Kodus valmistati põnevaid tervislikke toite. Kui oli vaja loodust pildistada, sain lausa pildiseeriaid. Väga vahvad olid looduslikest vahenditest pildid. Kahju, et ilm vedas lossiehitajaid alt, aga mõned vaprad said oma ehitised ikkagi valmis. Lapsed olid tublid ja said oma koolitöödega jõudumööda hakkama. Lõpuks on veel projektitööd. Kuna lapsed on väga erinevad ja et kõik saaks tegelda meelepärase tegevusega saime valida erinevate projektide vahel. Eelistatumad on taime, -või loomateemalised projektid, aga ka toiduvalmistamine, ilmavaatlused. Usinad kokkajad Revo Raimo ja Sabina saatsid menüüd ja kaks toitu esimesel nädalal koos retsepti ja õpetusega kuidas teha. Lemmikloomad kass ja koer on päris mitme lapse uurimisobjektiks. Keili ja Risto tegelevad kassiga, Kärt koeraga. Margit uuris sellel nädalal metskitsi, aga kuna kodu juures nägi korraga viit jänest põllul kepslemas, siis teisel nädalal tegeles jänestega. Laura käis aiandis ja Kris uuris ilusa ilmaga nurmenukke. Denis uuris ka taimi. Ragnarit huvitavad putukad. Lemmikuteks said kakand ja herilane. Roosi ilmavaatlused tulevad palju põnevamad kui talvel tehtud. Ilm on sootuks erinev. Pildid: Revo Raimo - tervislik pühadetoit, Kris Juhkamsoo - taimeputukad


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 43

III k KLASS

klassiõpetaja Kadri Raudsepp

Tavaliselt on nii, et septembrikuus kõik on uus. Sel õppeaastal oleme kogenud tõeliselt pea peale pööratud elu ning kõik oli uus alates 13. märtsist. Videotunnid ja iseseisev õppimine, eemalt õpetamine on väljakutse nii õpilasele kui ka õpetajale. Distantsõpe oli üks suur e-õppepäev. Digipädevusi arendasid õppijad ja õpetajad. Loovus arenes õpetajal projektõppe, mitme aine lõiminguga ülesandeid välja mõeldes. Väga oluliseks muutusid õpioskused, mis on kolme õppeaastaga meelde jäänud ning ka see, millisel tasemel on nüüdseks funktsionaalne lugemisoskus. Üheks lõbusamaks distantsõppe ülesandeks osutus kunstiprojekt “Elu eriolukorras”, kus õpilased joonistasid, luuletasid, pildistasid ja filmisid oma elu eriolukorras. Väga huvitav oli jälgida õpilase nägemust ülemaailmsest kriisist - kes märkas muutusi väljas, kes pidas kõige tähtsamaks koduseid toimetusi. Nalja sai ka emadepäeva bingoga, kus õpilased täitsid emade heaks erinevaid ülesandeid. Näiteks koristasid õpilased oma toa ära ning leidsid seejuures asju, mida polnud ammu näinud. Emadele tehti hommikusöök, pakuti abi majapidamistöödes, tehti massaaži. Kõiki tegevusi ja emade reaktsiooni kirjeldasid õpilased kirjalikult, kasutades uhkelt oma teadmisi ortograafiast, lauseõpetusest ja vormistamisest. Tundub, et teistmoodi elu õpetab paremini tundma iseennast. Koduses keskkonnas end pidevalt tööle sundida on raske. Eriti keeruline on see neil, kel nooremad õed, vennad läheduses lustimas. Samuti tahaks pidevalt küsida ema, isa, suurema õe või venna abi, nii saab lihtsamalt. Meie klassis on õpilasi, kes tundsid ennast iseseisvalt õppides väga hästi ning ka neid, kellele iseseisvalt õppimine valmistas suurt peavalu. Õppisime kohanema, olukorraga leppima, uutmoodi mõtlema. Olen tänulik nendele kannatlikele vanematele, kes lasid oma lapsel ise pusida ning vajadusel õpetajalt abi küsida. Need õpilased on distantsõppest võtnud maksimumi. Mul on hea meel, et suur osa 3.k klassi õpilastest just nii toimis. 3 aastat k-klassi on saanud läbi. Muutusime koos veel paremaks. Rõõmsat suve ja hoiame ühendust!

Minu armsad esimesed aastad õpetajana. Fotokollaaži autor: Kadri Raudsepp


TRIMESTER

Leht 44

KLASSIDE IV KLASS

klassijuhatajad Anneli Korela ja Eva Kõrgmaa

4. klass distantsõppel Distantsõpe pakkus väljakutseid nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Lapsevanemad on olnud olnud keerulisel perioodil endast mitteolenevatel põhjustel suuremal või vähemal määral täiesti uutes rollides. Igaüks teist on natukene olnud kodukooli direktor, õppejuht, klassijuhataja, aineõpetaja, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, kokk, sööklajuhataja, varustaja, IT-spetsialist jne. See loetelu võiks lõputult jätkuda. Lapsed on pidanud kohanema koolkodus töötamisega ning perede toel leidma kesktee koduse elukorralduse sidumisel koolieluga. See on olnud kõigile paras väljakutse, kui kõik on saanud sellise elukorraldusega suurepäraselt hakkama. 4. klassi õpilased vaatasid klassijuhatajatundide raames põnevaid haridusteemalisi videoid ning jagasid aprillis eesti keele tunni raames oma mõtteid koroona viiruse perioodist ning sellest, kuidas nende igapäevaelu on mõjutatud.

Eliise:

Alguses oli mul väga hea meel, et saab kodus olla ja kool pannakse kinni. Tegelikkus oli aga selline, et koduõpe on väga raske ja pigem käiksin koolis. Läbi interneti on raske õppida ja emmest on ka kahju, sest ta peab mind palju aitama töö kõrvalt. Mõnikord õpime õhtuni välja ja vahest ka nädalavahetustel, et pärast oleks kergem. Kõige rohkem meeldis mulle käsitöö ja kodunduse tunni ülesanne, kus pidime küpsetama või valmistama pannkooke või naljakaid võileibu. Mina küpsetasin pannkooke, kaunistasin neid jäätise, mustikate ja maasikatega. Praegu enamus oma vabast ajast veedan kodus ja mängin vennaga või vaatan Youtube. Vahepeal käime koos perega jalutamas või vennaga õues mängimas. Sõpradega kohtun suhteliselt harva, aga vahest ikka veedame kellegagi koos õues aega. Püüame järgida reeglit, et oleme kahekesi. Kõige rohkem tunnen puudust näiteks kõigi sõpradega mänguväljakul koos olemisest, perega kinos või kaubanduskeskustes käimisest. Muidugi igatsen ka oma klassikaaslaste järgi. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et koolis käia oleks lahedam kui distantsõppel olla. Ketlin: Alguses kui ma sain teada, et tänu koroonaviiruse levikule suletakse kõik koolid, oli mul hea meel. Mõtlesin, et hea on kodus olla ja sõpradega väljas mängida. Kui aga hakati juba sulgema mänguväljakuid ja sõpradega enam kokku ei saanud, sain aru, et tegemist on tõsise viirusega. Kodus on muidugi hea olla, aga õppida oli alguses väga raske. Nüüd on juba palju kergem. Tavaliselt alustan õppimisega kell 9 ja teen alguses need tööd ära, mida on vaja õpetajaga jagada. Kell 12-13 puhkan ja söön ning siis jälle õppima. Kõige põnevam kodune ülesanne oli kodunduses pannkookide küpsetamine. Kahju, et sõpradega ei saa kokku, mõnikord me helistame. Poes ei ole ma ka juba kuu aega käinud. Kõige rohkem tunnen puudust sõpradest, koolist ja mänguväljakutest. Olen aru saanud, et koroona on väga ohtlik viirus ja sellesse on surnud paljud inimesed. Karolin: Koroonaviiruse levik on takistanud mul koolis käia nii, et ma õpin kodus. Mu kõige esmane mõte oli, et kui koolid kinni pannakse siis on lihtne, aga tegelikult vajan ikka natuke (kuigi vanemad aitavad) õpetaja toetust ja tuge. Mulle meeldib distantsõpe, kuigi see võtab umbes 2 tundi mu päevast, aga kui on vähem õppimist siis ühe tunni. Kõige rohkem meeldib mulle kehaline, sest siis saab ka õppimise vahel liikuda. Koroonaviiruse pärast käivad vanemad kahekesi linnas. Viiruse leviku peatamiseks ei või sõbrad mul külas käia ega mina ei või neil külas käia. Koroonaviiruse pärast on minu kahe sõbra sünnipäevad ära jäänud ja jääb ka minu oma kui viirus ei ole taandunud. Koroonaviiruse leviku peatamiseks ei saa ka huviringides käia. Ma tunnen puudust sõpradest. Oma vabal ajal käime õega ratastega kergliiklusteel sõitmas ja ma harjutan ka jalgpalli oma kodu hoovis. Linde: Koolide kinni panemisest kuuldes, olin väga mures, sest kartsin, et see viirus võib jõuda minuni. See tõi kaasa palju stressi, aga varsti harjusin sellega ära ja olin kohati isegi rõõmus, et ei pea koolis käima ja saan kodus üksinda ülesannetele keskenduda. Mulle läheb distantsõpe väga korda. Peamiselt sellepärast, et keegi ei saa mind segada ja mul on palju rohkem aega ülesannete täitmiseks. Tavaliselt ärkan kell seitse, söön hommikust ja hakkan kohe õppima. Teen ka iga neljakümne minuti tagant pause ning saan kõik ülesanded umbes kahe - kolme tunniga valmis. Vabal ajal käin õues, teen trenni ja katsetan uusi küpsetisi, mida olen tahtnud ammu proovida. Sõpradega suhtlen kolm - neli korda nädalas, videokõne teel. Kõige enam tunnen puudust sõpradest ja lähedastest, keda praegusel ajal näha ei saa.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 45

Anneliise: Minu esimesed mõtted olid, et see on tore, et koolid kinni pannakse, aga nüüd arvan teisiti. Praegu ei

ole distantsõppel midagi viga, aga mulle meeldiks rohkem koolis õppida. Distantsõpe võtab minu päevast pool päeva. Mulle just meeldib tänane käsitöö ja kodunduse ülesanne, sest seal saab pannkooke küpsetada. Kodus ma vabal ajal näiteks võimlen ja tantsin, ehitan kuulirada, joonistan maja plaani ja aia- plaani ja loen raamatuid. Millegipärast ma väga sõpradega ei suhtle, ainult ühega ja iga päev. Tunnen puudust oma vanaemast ja sugulastest, natuke ka tavalisest elust. Anete-Liis: Algul kui ma sain teada, et koolid suletakse, oli mul hea meel. Nüüd tahaksin küll kooli minna. Distantsõpe ei meeldi mulle üldse, see võtab mu päevast umbes 4 tundi. Praegu teen ma vabal ajal trenni, joonistan ja käin batuudil, vahest ka jooksmas või kõndimas. Sõpradega ma suhtlen Messengeris. Praegu tunnen ma kõige rohkem puudust sõpradest, aga midagi ei ole teha. Irmeli: Kui koroonaviirus Eestisse jõudis, siis ma kartsin natuke, aga arvasin, et sellele leitakse kiiresti ravim. Kui koolid kinni läksid, olin pigem rõõmus, aga kui tuli kaks pluss kaks reegel, siis oli see juba kurvem uudis. Kuna hetkel olen juba terve karantiini maal vanaema juures veetnud, siis saan õnneks siin õues käia. Distantsõpe tundus olevat tore, aga nüüd tahaks küll kooli minna ja sõpru näha. Distantsõpe ei võta minult eriti aega ega suurt pingutust. Paljud kodused ülesanded on päris huvitavad, seega ei hakka midagi välja tooma. Enamus oma päevast muidugi õpin, käin ka väljas (vanaema juures), aitan koristada ja muid teisi töid teha. Olen mitu korda koos sõpradega teinud videokõnet ja niisama kirjutanud. Muidugi tunnen peaaegu kõigest puudust, mis tänu koroonaviirusele on ära keelatud. Ootan väga suve, et saaks suve nautida ja mitte kodus passida. Ma loodan, et koroonaviirus läheb üle ja kõik muutub jälle normaalseks. Anna: Kui sain teada, et koolid pannakse kinni, olin ma üsna närvis, kuna ma olin viimase päeva kodus haige ja kartsin, et kui antakse näiteks töölehed, siis ma ei saa neid kätte. Mulle eriti distantsõpe ei meeldi, kuna koolis me liigume vahetundidel ringi, aga kodus sa pead lihtsalt jutti mitu tundi arvuti taga istuma. See võtab tavaliselt mu päevast 2-3 tundi, vahepeal rohkem, vahepeal vähem. Minu lemmikülesanded on siiani olnud kehalises. Praegu mulle meeldib vabal ajal teha trenni, käia jooksmas/kõndimas või rattaga sõitmas ja katsetada uusi retsepte. Sõpradega suhtlen tihti videokõnedes. Kõige enam tunnen puudust oma sõpradest. Laura-Lii: Minu arvamus koroona viirusest oli esialgu, et see on nagu tavaline viirus, aga lihtsalt suuremal kujul. Kui aga koole hakati sulgema, siis hakkasin mõtlema, et kuidas me siis kontrolltöid teeme. See jäi algul üsna arusaamatuks, aga sellega harjusin ära. Mulle meeldib distantsõppe, kuid tahaksin väga sõpru näha. Distantsõpe on nagu väljakutse ja mulle väga meeldib distantsõpe. Minul kulub distantsõppe peale umbes 1 või 2 tundi päevas. Minul ei olegi otseselt kõige põnevamat kodutööd, aga ma arvan, et inglise keel ja kehaline kasvatus. Mina käin vabal ajal õues, ma käin meie vanaisa ja vanaema suvekodu juures. Me teeme seal veidi tööd ja siis tuleme koju. Mina suhtlen sõpradega videokõne teel. Ma suhtlen nendega ülepäeviti või kahe päeva tagant. Ma tunnen praegu kõige rohkem puudust oma sõpradest, vanaemast ja vanaisast, kuna me oleme peaaegu kogu aeg koos nendega ja teeme vahvaid asju. Ma loodan, et saame varsti kooli tagasi ja see hullus lõpeb. Kevin H: Alguses kui sain teada, et koolid suletakse olin ma rõõmus, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin ma kooli tagasi tahtma. Muutis see peamiselt seda, et nüüd saame sõpradega kokku ainult õues ja ka poes käime me vähem. Distantsõpe ei meeldi mulle eriti, kuigi saan asjad kiiremini tehtud kui koolis. Kodus ma kas olen arvutis ja kuulan muusikat või mõnikord joonistan. Loen ka palju raamatuid. Sõpradega saame kokku peaaegu iga päev. Kõige rohkem tunnen ma aga puudust teistel külas käimisest, sest seda tegin enne eriolukorra väljakuulutamist tihti. Kõige põnevam kodune ülesanne on olnud tehnoloogias, kui pidime viie erineva puu okstest 9 cm pikkused tükid lõikama ja need otsast ära teritama. Ma loodan, et koroona hakkab maikuus otsi kokku tõmbama.

Saskia:

Alguses arvasin, et üksi õppimine on lihtne, aga tegelikult nii päris ei ole. Lihtsamaid koduseid töid teen ise, aga raskemaid aitab isa. Tavaliselt läheb mul mitu tundi õppimisega. Ettevõtluse tunnitöö “Puhja Kool 333” plakat on olnud kõige toredam kodune töö. Oleme koos isa ja õega vanaema juures. Olen õues, mängin palli, aitan vanaema ja isa, mängin õega. Sõpradega väga ei suhtlegi, aga siis kui meil on veebi tund siis seal küll. Sõpradest ja koolist tunnen puudust.


Leht 46

IV KLASS Kevin J:

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

Ma ei saa koolis käia, sõpradega kohtuda, kinno ega linna minna. Ma ei saa poes käia, raamatuid laenutada ega huviringis käia ja ei saa minna pidudele. Andreas: Nagu kui ma kuulsin, et kool pannakse kinni, siis ma olin mega õnnelik, aga nüüd ma mõtlen, et tahaks kooli tagasi minna. Õpin kuskil 4-5 tundi. Eesti keeles lihavõtte jutt oli kõige parem. Vabal ajal istun arvutis või kõnnin järve ääres. Ma suhtlen väga palju sõpradega telefoni teel. Igatsen väljas sõpradega käimise, spas käimise ja tõukerattaga rulapargis sõitmise üle. Aleksander: Mulle ei meeldinud koroona uudis, kuna ma ei saanud enam olla sõpradega ja õpetaja ei saa seletada mulle uut teemat. Mulle üldse ei meeldi distantsõpe. See võtab pool päeva minu tervest päevast. Kõige põnevam aine on kunst. Vabal ajal ma aitan ema kodustel toimetustel, kuna ta on rase. Mängime ka lauamänge. Sõpradega suhtlen minimaalselt. Kõige rohkem tunnen puudust sõpradest, et väljas mängida ja koolis käimisest, sest kodus õppida iseseisvalt on minu jaoks väga raske. Deliisa: Sellel päeval, kui sain teada, et kool pannakse kinni, mõtlesin, et tegelikult on suht lahe, et ei pea koolis käima. Kui aga algas esimene e-õppepäev, siis sain aru, et siin pole enam midagi lahedat ning see kõik on palju raskem kui koolis käies. Ma ei suuda kodus keskenduda, sest tahaksin kõike muud teha. Ma ei tea, mis oleks siis, kui ema oleks tööl ja ma peaksin üksi seda kõike tegema. Ema ikka suunab, aitab ja nõuab. Mulle meeldib koolis rohkem, kui koduõppel olla. Muidugi kõige rohkem tunnen ma puudust oma sõbrast AneteLiisist, kuna olen harjunud temaga koos olema. Nüüd suhtleme võib olla nädalas korra kirja teel. Enamus ajast kulub kodutöödele, kuna neid on palju. Õppimisele kulub aega mul palju. Tavaliselt õpin ikka kella viieni. Kõige põnevam ülesanne tundub mulle tänane toiduvalmistamise ülesanne. Kui on vaba aega, siis puhkan lihtsalt või lähen aeda batuudile hüppama või rattaga sõitma. Lili: Kui ma sain esimest korda teada, et koroonaviiruse pärast suletakse koolid, siis ma mõtlesin, et mis siis saab, kui algab distantsõpe ja peab kodus olema. Vahel teeb kodus olemine teistega mind hulluks. Mulle nii väga distantsõpe ei meeldi, sest see võtab minult palju aega. Hommikul alustan õppimisega umbes kell 10:25 ja lõpetan kell 16:06 või 17:12. Tegelikult kokkuvõttes õpin päris kaua. Kunsti ja ettevõtlikkuse kodutööd on head, sest nad on huvitavad ja neis ei pea nii palju lugema ning asju välja võtma. Ülejäänud õppeained on minu arust mahukad. Oma vaba aega on mul vähe. Ma olen arvutis pool päeva ja loen ka. Sõpradega suhtlen üpris vähe, sest pole üldiselt vaja ka, aga me näeme üksteist tundides. Tahan sõpradega kohtuda päriselus mitte videokõnes ainult kuju näha. Melany: Minul on muutnud koroona elu tohutult. Ma ei saa enam tavapäraselt õppida ja poodi ei saa ma ka minna. Minu jaoks on üllatav see, et igatsen kooli. Tavaliselt mulle kool ei meeldi aga võrreldes koduõppega on isegi kool parem. Ma arvan, et minu jaoks siiani mingi meeldiv töö oli lõbusate söökide valmistamine. Mina tegin pannkooke ja selle tegemisega läks mul umbes 1 tund aega. Enne kooli sulgemist kuulsin inimestelt kelle kool enne kinni läks, et see on kohutav ja nad ei saa midagi aru. Tuleb välja, et tegelikult ongi see raske kui õpetaja ei saa sind iga hetk abistada. Ma usun, et inimesed kes nüüd iseseisvalt õppimisega hädas on ja varem õpetajaid ei austanud näiteks kisasid tunnis või loopisid kirju, ei lasknud rääkida jne saavad aru kui tähtis on õpetaja amet, sest nüüd saavad nad aru kui raske on õppida iseseisvalt. Carola: Kui koroonaviirus tuli, siis olid minu esmased mõtted ehmatavad ja hirmuäratavad. Kõige suurem paanika oli kooli pärast. Peas hakkasid tiirlema paljud küsimused. Kõige rohkem tundsin muret, kuidas ma õppida saan ja kuidas klassikaaslasi näen. Kuid tegelikult polnud asi nii hull. Kodus õppimise juures on kõige suurem pluss see, et saan rahus ja vaikuses õppida. Kodus on mul rohkem aega ja tahtmist süveneda. Veebitunni juures meeldib mulle kõige rohkem see, et saame õpetajalt küsida kui midagi jäi arusaamatuks. Distantsõpe võtab minult päevas kokku aega umbes 3 tundi. Kõige põnevam distantsõppe ülesanne oli loodusõpetuses, kus pidime pereliikme haistmis- ja maitsemeeled proovile panema. Ma teen omal vabal ajal palju huvitavat: joonistan, käin maale ja liigun palju värskes õhus. Sõpradega suhtlen väga minimaalselt, kuna kokku puutuda ei tohi nii enda kui ka teiste huvides. Igatsen oma parimat sõbrannat väga. Kuna ma ei saa oma isa juurde Türile minna, siis igatsen teda samuti. Loodame et see koroonaviirus saab varsti läbi. Revo: Kui sain teada, et koolid suletakse, mõtlesin kohe, kuidas saame oma kooliasjad kõik õpitud, kui niigi on mõni asi raske. See tõi kaasa palju segaseid asju seoses õppimisega. Mulle ei meeldi eriti distantsõpe. See võtab minu päevast 2-3 tundi (oleneb palju sel päeval õppida on vaja). Kõige põnevam kodune ülesanne on olnud minu jaoks kehalise kasvatuse ülesanne. Praegu kodus oma vabal ajal ma olen perega maal, teeme õues tööd ja mängime venna ja õega. Sõpradega suhtlen praegu vähem, enamasti internetis. Kõige enam tunnen praegu puudust, et saaksime koos sõpradega jälle õues mängida. Maria-Helga: Ma ei saa käia koolis, jalutada sõpradega, minna õue ja sõita rattaga. Kodus on palju raskem õppida. Mul on natuke hirmus selle haiguse pärast. Ma väga loodan, et see ei ole kauaks.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 47

V KLASS

klassijuhataja Silja Lipping 5. klass distantsõppel Mida arvavad 5. klassi õpilased distantsõppest? Oma arvamust avaldasid: Karl- Martin,Lidia Kristina, Karoli,Simoona,Laura, Andris, Keiro, Markus, Jass, Andro, Denis, Sander ja Anete Meeldis:  tore oli, et sai magada  sai vabalt õues olla, sai ise kellaaega valida  väga kiiresti sai ära õpitud, et ülejäänud päev oleks vaba  trenni sai rohkem teha  perega sai rohkem koos olla  tihedalt sa sõpradega suhelda (mitte kontaktis)  veebitunnid aitasid õppimisele kaasa, sai küsimusi esitada õpetajale  meeldisid kontakttunnid mai lõpus Ei meeldinud:  hinded on halvemad  uuest teemast oli üksi raske aru saada  ei saanud vajadusel kohe küsida küsimusi ja kohe vastuseid, pidi kirjutama ja võtma õpetajatega kontakti  veebitunnid võtsid kaua aega  

Mida andis: iseseisvust , et tuleb ka ise vahel hakkama saada, kui kohe küsida ei saa veebisuhtluse keskkondadega tuttavaks saamist ja kuidas seal tegutseda

      

Kodused tegevused õppetöö kõrvalt: vanemate aitamine õdede-vendadega aja veetmine sugulaste külastamine jalgpalli mängimine metsamatkal käimine rattamatkal käimine Tallinnas ja Väike-Maarjas käimine

     

Saavutused: projekte sai valmis tehtud sai raha teenitud suitsukala müümisega ajaloo loovtöö tegemine ja valmissaamine matemaatika Känguru raamatute lugemine iseõppimine

Õnnitluskaart koolile Autorid: Mario Kütt ja Marit Kütt


Leht 48

VI KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv 6. klassi teekond ennastjuhtivaks õppijaks Märtsi keskpaigast kehtestatud olukord sulges küll koolimaja, kuid õppetöö jätkumine uues vormis andis ka 6. klassi õpilastele võimaluse arendada iseseisva töötamise ja aja- ning tegevuse planeerimise oskusi.

Distantsõppe vormis toimunud klassijuhatajatundide teemad said suures osas inspiratsiooni Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud Youtube’i loengutest, mis keskendusid muuhulgas aja planeerimisele, õppimist soodustavate ja takistavate tegurite tutvustamisele ning õpimotivatsiooni kujundamisele. Alustasime sellest, kuidas planeerida oma aega. Paljud õpilased arvasid, et selleks, et kõik vajalik tehtud saaks, tuleks kohe hommikul teha päevaplaan ning sellest ka päeva jooksul kinni pidada. Kindlasti oli väärt ka mõte teha üht asja korraga ning maksimaalselt keskenduda. Ka puhkepauside planeerimine, füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine olid oluliste komponentidena välja toodud. Loomulikult oli õppijatel erinev arvamus, kuidas suhtuda varajasse ärkamisse: kas teha kõik vajalik ära kohe hommikul või olla arvamusel, et hommikul unise peaga ei tohiks kohe kindlasti õppetööga alustada. Ilmad läksid järjest kevadisemaks, suurenes kogemus iseõppijana ning järjest enam olid õpilased valmis ise oma küsimustega õpetajate poole pöörduma ja õppimises aktiivset rolli võtma. Keerulisemaks läksid ka teemad, mille kohta õpilased videoloenguid vaatasid ning oma mõtteid avaldasid. Näiteks tuli leida vastus küsimusele, kas inimese aju areneb vaid kooliaja lõpuni või kogu elu, kas on olemas selline asi nagu matemaatikageen, mille puudumisel ei olegi võimalik näiteks valemeid selgeks saada või kuidas suhtuda ülesannetesse, millest esmapilgul mitte midagi aru ei saa. Kooliaasta lõpus antud tagasiside aineõpetajate poolt tõestas, et nii nagu iga õppija on eriline ja omamoodi lähenemisega traditsioonilises õppes, kasutatakse ka distantsõppe vormis erinevaid strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks. Oli õpilasi, kelle iseseisvus, motiveeritus ja positiivne suhtumine andis võimaluse kogeda tõelist töörõõmu. Oli õpilasi, kes vajasid tuge, et kõik vajalikud ülesanded tehtud ja eesmärgid täidetud saaks. On tõeline vedamine, kui kodus toetus ema, isa, vanema venna või õe näol olemas on! Oli õpilasi, kes loodetavasti said väärtusliku kogemuse: õppimine hinde pärast või kellegi teise töö esitamine enda mõtetena ei ole pikas perspektiivis mõistlik, sest lõpuks on oluline see, millised teadmised ja oskused me ise saame. Usun, et targemaks saime me kõik.

Klassijuhatajatundide planeerimine kodukontoris. autor: Riin Saadjärv


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 49

VII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Ruth Luts

7. klass kolmandal trimestril distantsõppe lainetel Elu plaanib meile ikka väljakutseid ja peaaegu alati tulevad need meie teele ootamatult. Kolmandal trimestril seisid kõik koolid silmitsi distantsõppega. Algus tundus päris hirmutav, kuid samas ka põnevmis siis nüüd saama hakkab? Kindlasti oli see väljakutse nii õpilastele kui õpetajatele ja muidugi lapsevanematele. Kuidas saime hakkama 7. klassis ja missugused meeleolud valitsesid õpilaste kodudes sellel perioodil, saame teada nende avameelsetest vastustest küsimustele: 1. Minu õppetunnid, mida sain enda kohta teada?  õppisin iseseisvalt õppima  suutsin sundida end rohkem pingutama, oh üllatust!  ära lase kuhjuda tegemata töödel!  õppisin rohkem väärtustama kooli ja õpetajaid  õppisin kannatlikkust ja iseseisvust  oskan ja julgen nüüd rohkem abi küsida  leidsin netist erinevaid äppe matemaatika ja inglise keele õppimiseks  häda korral sain netist kätte vajalikku infot  sain teada, et olen palju laisem kui arvasin  paranes iseseisva töö oskus  keskendumine oli kodus palju lihtsam kui koolis  matemaatika tundus kodus lihtsam  aitasin vennal õppida ja õppisin sellest ka ise 2. Mis oli distantsõppe perioodil kõige raskem?  liiga pikad ja aeganõudvad tööd mõnes aines  päev venis mõnikord liiga pikaks  iseseisvalt õppimine  aja planeerimine, alguses oli päevaplaanist väga raske kinni pidada  distantsõpe palju raskem kui koolis õppimine  kõigest pidi aru saama ise- tuli uurida, lugeda, mõtelda, nuputada…  abi otsimine oli keeruline, võttis kaua aega  üksi trenni tegemine väga igav  mahukad tööd, mis ei tahtnud kuidagi lõpule jõuda  tihti oli raske ennast motiveerida  tekkis palju vaba aega ja hakkasin tegelema mind ennastki üllatavate asjadega

3. Mis meeldis?  oli oma tore kodune keskkond  sai ise oma aega ja päeva planeerida  oli võimalik rohkem koos perega olla ja tööd teha  võimalus kauem magada  keskenduda oli kergem  vähem stressi ja pinget  oli võimalus küsida abi kui hätta jäin  kehalise ülesanne meeldis  sai “vabalt võtta”  oli võimalus rohkem õues olla ja päev ei väsitanud nii nagu koolis, oli palju rohkem energiat 4. Millest või kellest tundsid puudust?  sõpradest ja klassikaaslastest  tähelepanust  silmast- silma kohtumistest  päris elus inimestest  õpetajatest  poes käimisest vahetundide ajal  trennidest ja trennikaaslastest  igatsesin saalihoki trenne  sõpradest, aga samas oli ka vähem draamat ja vähem arusaamatusi  mõnikord oli igav

Klassijuhatajana olen uhke oma õpilaste üle! Nad kohanesid kiiresti uue olukorraga ja enamus klassist sai suurepäraselt hakkama. Kindlasti said kõik suure sammu iseseisvamaks, arenes vastutus- ja kohusetunne ja sellest on hea meel. Lapsevanemad said aimu kui suur on tegelikult õpilaste koolitööde maht ja kui palju see aega nõuab. Distantsõppest leiti palju positiivset, näiteks seda, et lapsed teadvustasid rohkem õppimise vajalikkust, et õppida tuleb endale, mitte õpetajale või emale- isale. Igal juhul on õppeaasta õnnelikult lõpule jõudnud ja tulemused numbritena tunnistusel kirjas. Ja mis kõige olulisem elu ootamatu väljakutsega oleme hakkama saanud!


TRIMESTER

Leht 50

KLASSIDE TEGEMISED VIII KLASS

klassijuhataja Ülle Närska 8.klassi tegemised 8.k lassi klassijuhataja tunnid toimusid esmaspäeviti veebitundidena traditsiooniliselt kell 12.00. Selleks ajaks olid jõudnud enamik õpilastest üles tõusta ning esimestel kordadel õnnestus veebikaamera vahendusel õpilaste nägusidki näha. Igal nädalal said õpilased soovituse neljapäeviti live.koolitunnis osaleda, kus anti nõu distatnstõppe ajaplaneerimise kohta, motiveeriti õpilasi õppima. Haridusministeeriumi live-tunnid on youtubest järelvaadatavad ning kõigile soovitatavad. Klassijuhataja tundides analüüsisime nähtut. Üsna distantsõppe perioodi alguses koostasid õpilased oma ajagraafikuid, kasutasime ja katsetasime uut veebikeskkonda trillo.com. Aja planeerimise oskus, enesejuhtimine ning iseseisvus kujunesid olulisteks märksõnadeks III trimestril. Igal klassikohtumisel rääkisime loovtöödest, toimus ühistund informaatikas, kus arutasime õpilaste jõudlust ja valmisolekut loovtöö esitamiseks ja kaitsmiseks. Näide ühest päevaplaanist:

8. klassi õpilaste Elisabeth Veileri ja Mari-Ann Mustoneni kodune klassiruum


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 51

LOOVTÖÖD 2019/2020 ÕPPEAASTAL Loovtööde kaitsmised toimusid sellel õppeaastal 27. ja 28. mail. Loovtööde komisjoni kuulusid direktor Päivi Märjamaa, õppejuht Riin Massur, hardustehnoloog Riin Saadjärv ja 8. klassi klassijuhataja Ülle Närska. Tulenevalt eriaolukorrale järgnenud piirangutest osalesid seekord kaitsmisel ainult töö autor ja juhendaja. Kaitstud loovtööd: Grete Hannus Hobihobuste võistluse korraldamine (juhendajad Maris Pukk, Marko Villemson) Anastacia Viks Hobused fotokunstis (juhendaja Maris Pukk) Maris Karu, Triine Uibokand Kodutütarde ja noorkotkaste Kavilda matkamäng 2019 (juhendaja Ülle Närska) Reivo Kähara Eesti Vabariigi aastapäeva viktoriini korraldamine (juhendaja Kersti Aadusoo) Liisi Liibusk Kellaaegade memoriin (juhendaja A une Summer) Rait Juhkamsoo Õuesõppetunni korraldamine 8. klassile (juhendaja Evelyn Eensoo) Krisette Sander Internetikasutamine ja teadlikkus turvalisusest Puhja kooli 3.- 6. klassi õpilaste seas (juhendaja Mari Siirmets) Eke-Laur Raide Suhkruvati masina ehitamine (juhendaja V eljo Raide) Sten Kivaste Auto restaureerimine (juhendajad A nts Prii, Kert Kivaste) Pille-Riin Maal Animatsiooni sünopsise, tegelaskujude ja stsenaariumi loomine (juhendaja Riin Saadjärv) Bianca-Ly Leinus Automarkide teadmine (juhendaja Riin Saadjärv) Markus Villako Sport minu elus (juhendajad Heli-Anneli Villako, Riin Saadjärv) Elisabeth Veiler, Lisett Laurson Puhja Kooli muusikaklassi jõulukontserdi korraldamine (juhendaja Ruth Luts) Daniel Lindikrei Spelling Bee võistlus Puhja Koolis (juhendaja Pillerin Arge Mari-Ann Mustonen Loodusfotograafia (juhendaja Kadri Raudsepp) Rasmus Tobias Abimootoriga jalgratta ehitamine (juhendaja R iin Saadjärv) Kristjan Puškin E-sport (juhendaja M adis Paju) Veronika Škurko Seeriapildid jutustamiseks (juhendaja Ene Põldaru) Raimo Raud Väikese Riskimängu korraldamine (juhendaja Merle Lint) Rihho Reimo Reinhold Krossijooksu võistluste korraldamine (juhendaja Tanel Ojaste) Christopher Kalmu Lauatennise turniir (juhendaja Indrek Pekko)


Leht 52

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED IX KLASS

klassijuhataja Maris Pukk 30.04.2020 ilmus Maalehes artikkel:


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 53

IX KLASS Maalehe artiklile kommentaariks:

klassijuhataja Maris Pukk

27. aprillil kohtusime poole klassiga Maalehe ajakirjaniku Eva-Lotta Kiviga, et vestelda distantsõppest. Õpilased said rääkida oma kogemusest ja anda tagasisidet, kuidas nad end selles olukorras põhikoolilõpetajatena tunnevad. Nad argumenteerisid, tõid välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi ja rääkisid muredest ning rõõmudest. Sel ajal oli peamiseks murekohaks lõpuaktuse ärajäämine, kuid tänaseks on see valitsusest tulenevate otsuste tõttu muutunud ja õpilaste rõõmuks pidulik lõpetamine väiksemas ringis toimub. Ma olin klassijuhatajana väga uhke, et sain kuulata noori nii arukalt arutlemas. Ka õpilased pidasid seda heaks kogemuseks. Robin Massur: See oli põnev, sain kogemuse, mis tunne on olla inter vjuus ja kuidas on ajakir janikuga rääkida. See kõik oli oodatust palju lihtsam. Keitlyn Mahla: Inter vjuu andis mulle põneva võimaluse lugeda enda ar vamust ajalehest. Samuti oli kogemus suhelda ajakirjanikuga uus ja huvitav.

Hüvasti, Puhja Kool! Põhikoolilõpetajad istutasid 16. juunil Puhja Kooli õuealale lõpukingiks 3 pihlakat, et puud jääksid meenutama 3. lennust ellu astunud noori. Lõpuaktusel anti direktorile üle ametlik luba pihlapuude hooldamiseks ja imetlemiseks.


Leht 54

TRIMESTER

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 19.06.2020 Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa aktusekõne Austatud lõpetajad, lõpetajate vanemad, pereliikmed, kolleegid! See kooliaasta on kulgenud kiirelt ja vägevalt nagu tuumareaktsioon. Pidevalt on olnud midagi teoksil, kogu aeg on olnud tunne, et täidame mingit tähtsat missiooni. Ja teeme seda täies purjes. Mitte vaid sobiva ilma korral purjeid heisates, vaid ka siis kui kojusõidul puhub vastutuul. Pidi ju tulema suhteliselt rahulik õppeaasta. Tuli aga mitu asja korraga, mitu uut väljakutset, mis puudutasid kogu kooli - koolielu korraldamine ajutistes ruumides, kolimisärevus, uuesti kohanemine uuendatud vanaga ning harjumine teisiti struktureeritud õppepäevaga. Ja lõpuks plahvatus, mis raputas kogu maailma ja pani meid teiste maailma koolide kõrval kodudest õpetama ja õppima. Erandkorras eksamite ärajäämine, pealsunnitud iseseisvus õppimisel, kurbus ärajäävate tähtsündmuste pärast, kahjutunne sõpradest eemalolekust - need on olulised märksõnad, mis kujundasid tänaste lõpetajate põhikooli lõpusirget. Tabanud muutused on sõltumatud, kuid üksteist täiendades on see kõik hoopis uus ja tundmatu maailm. Maailm, mis andis sellele õppeaastale ainukordse näo. Ja erakordse võimaluse, võib-olla ehk üks kord elus juhtuvates sündmuste jadas olla osaline. Tänasest päevast. Teatud mõttes toimub koolis igal kevadel rutiinne pereheitmine. Trafaretne, veidi kurb, sest õpilased lähevad ja rõõmus, sest elu läheb edasi, ühekorraga. Koolielu positiivne rutiin on meile väga armas. Tänaseid põhikoolilõpetajaid on 12. Tundub vähe? Võib-olla küll, aga peame esimest korda elus rõõmustama väikese klassi üle, sest just see võimaldab meil justkui perena pidulikku elusündmust siiski tähistada. Meie lõpetajate tosin ise ühendab omal kombel uudishimulikke ja eluterveid noori. Siiski on ka ka selles napiarvulises seltskonnas mõni, kes kooli sattus harvem, või tuli kooli ainult tema keha ning kellega oleks teekond nüüd ära jäänud eksamirallil olnud ettearvamatu ekstreemsport. Eks mõni teist tuli vahel ka aega parajaks tegema, mõni värvikas alahindas õppimise vajadust, keegi oli märkamatu ja tasane, mõni protestiv ja ülikõrge enesehinnanguga, mõni hoopis visa õppija. Igal juhul Puhjas lõpeb täna selle klassi põhikoolitee. Selle tee vundamendiks on austus, vastutus, leidlikkus, koostöö ja õpihuvi. Selline vundament hoolikalt laotuna peaks kandma tegelikult iga maja. Head lõpetajad! See lõpuklassiaasta on kokkuvõttes hämmastanud teist mõnede küpsuse ja iseseisvusega. Ilmselt oli see teil ka varem sees olemas, see ei teki üleöö. Saime lõpuks aimu teie õppimisoskustest, kus kindlal kohal oma vastutusala. Ja sealsamas oleme olnud silmitsi väljakutsega sundida õppima ja töötama neid, kes seda pahatihti üleüldse ei taha. Ja siis aru saades, et tegelikult on võimatu sundida aru saama, armastama, uskuma, lootma, austama … Õppimine koos teiega on olnud sõit ameerika mägedel- oma nauditavuse ja kõrghetkedega ning liialdamata öeldult suurte kartuste ja hirmudega. Seda enam on hinnatav tänane päev. Armas klassijuhataja Maris! Oled tänaste lõpetajatega oma elu jaganud kaks aastat. Sa pole lihtsalt nende klassijuhataja, vaid sõber, lohutaja ja usaldusisik ühes. Sind jagub kõikjale ja kõigile. Ei ole klassis inimest, kelles sa ei näeks potentsiaali ja tugevaid külgi. Sinu klassi õpilastel on vedanud, sest sa hoolid!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

Leht 55

Head lapsevanemad! Teie lapsed on pidanud koolis kohanema, õppima tegutsema teistegi huvisid arvestades. Vähemal või rohkemal määral on see ka õnnestunud. Milliseid kaugemaid eesmärke te neile sooviksite lapsevanemana – just selle üle oleks kasulik nüüd mõtiskleda koos oma lapse ja ehk ka õpetajate ning lapse sõpradega. Oluline on olla vanemana strateegiline kaasamõtleja ning toetaja. Tänase olulise sündmuse puhul maksab koos oma lapsega olla uhke ja rõõmus. Kallid õpetajad! Me kogeme ikka ja jälle, et klassiruumis toimuvat mõjutab ka kõik see, mis jääb kooliseintest väljapoole. Kui olete osanud mõtestada õpetamist ja õpilaste tulevikuväljavaateid mitte hetkeemotsiooni ja trotsi pealt, vaid empaatiast ja kogemusest lähtudes, siis olete õpetanud neid tosinat noort, mitte oma ainet. Ja sellest võib juba tulevikus olla kasu…. Kokkuvõtteks…. Lasteaiast 33. lennuna kooli astunud tulevane kolmas Puhja kooli lend on oma kujunemisloos kohtunud loendamatute teadmiste ja paljude erinevate õpetajatega. Kolme direktori, kolme klassijuhatajaga ning on täna meie ees oma tugevuste ja nõrkuste ning hirmude ja vabadustega. Lõpetate maailmas erandlikul aastal, mil Puhja Kool sai 333 aastat vanaks ja teie istute saalis koos oma kahe külalisega, ehk kolmekaupa. Hea tulevane kolmas lend! Oleme õpetanud teid lugema, kirjutama, arvutama, kuid loodetavasti leiate peagi üles ka selle, mis õpetuste vahele peidetud - kohusetunde, tööharjumuse, korraarmastuse, kannatlikkuse, oskusi ebaõnnestuda, võime eristada olulist ebaolulisest, soovi elus edasi minna.

Õnnitlen lõpetajaid, vanemaid, õpetajaid! Palju õnne!


TRIMESTER

Leht 56

PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS 19.06.2020 III lennu klassijuhataja kõne lõpuaktusel Lugupeetud direktor, juhtkond, kolleegid, lapsevanemad ja tänase päeva tähed, meie lõpetajad. Mäletan hetke kaks aastat tagasi suvest. Olin just lõpetanud enda ülikooliõpingud ning noore ja särasilmsena astusin tööintervjuule Puhja Kooli. Vestlesime eesti keele õpetaja ametikohast ning muuhulgas mainiti mulle võimalust olla klassijuhataja. See mõte pani mind põlema - mitte olla lihtsalt õpetaja, vaid omada peaaegu päris enda lapsi. Võtsin küll mõtlemisaja, kuid kaalutluse järel ei leidnud põhjust, miks seda mitte teha. Kui kool esimesel septembril algas, sain päris kiiresti selgeks, et kerge see olema ei saa. Mäletan esimest hetke, kui tundsin, et mul on õpilastega päriselt mingi väike side - noored tulid vabatahtlikult pärast tunde minu klassi, et projektorilt vaadata filmi. Kahe aasta jooksul olen tundnud rida erinevaid emotsioone. Olen olnud üllatunud, rõõmus, kurb, motiveeritud, pettunud, uhke. Need on vaid mõned näited sellest, mida olen kogenud. Kuid tänase päeva emotsioon on kibemagus. Sest nüüd on saanud see aeg läbi - minu esimene klass lõpetab. Ma ütleksin, et need kaks aastat on läinud liiga kiiresti. Tänan teid selle aja eest, sest tunnen, et olete õpetanud mind olema parem õpetaja ja klassijuhataja. Olete õpetanud mind mõistma ja aktsepteerima. Saadan teid ära soovidega olge teiegi mõistvad ja aktsepteerivad, lisaks ka tugevad, motiveeritud ja innustunud õppijad. Et inspiratsiooni jätkuks, tegin teile mälestuseks heade mõtete purgid, kust saate ammutada positiivsust ja meenutada, mis on elus oluline. Need leiate enda kingikotist. Nüüd võtaksin veel aja, et öelda igaühe kohta teist midagi väga väikest võrreldes sellega, mida teist tean, kui ometi midagi olulist. Kaisa - jääd mulle meelde aususe ja nende lugematute tundide arvu poolest, mil minu klassis raamatud lugesid. Sander - jääd mulle meelde enda humoorikate naljade tõttu, mida sul oli alati vestlustele lisada. Ksenia - jääd mulle meelde enda julguse ja temperamentse iseloomu tõttu. Tomas - jääd mulle meelde enda heade ja humoorikate ütluste tõttu. Eriliselt on meeles näide distantsõppest, kui ma ei olnud veel veebitundi ilmunud ja Tomas küsis, kus boss on. Chris - jääd mulle meelde meie arukate ja ausate arutelude tõttu. Keitlyn - jääd mulle meelde kui hea eestvedaja ja kaaslaste ärgitaja. Robin - jääd mulle meelde enda sihikindluse ja ambitsioonide tõttu. David - jääd mulle meelde kui väga jutukas õpilane, kes ei jäta enne, kui saab teada selle, mida teada soovib. Lisaks mäletan alati sinu abivalmidust asjade tõstmisel, tassimisel, ürituste korraldamisel. Rainis - jääd mulle meelde enda kindlameelsuse tõttu. Raico - jääd mulle meelde rahuliku ja tasakaalukana. Matvei - jääd mulle meelde enda viisaka ja lugupidava suhtumise tõttu. Anete - jääd mulle meelde enda põhjalikkuse ja aususe tõttu. Viimaks loen ette tsitaadi Oskar Lutsu teosest ,,Kevade’’. Kooliõpetaja laugelt veereb pisar. Ta läheb klassituppa, jääb tühjade pinkide vahele seisma ja mõtleb kaua. Ära läksid! Ära läksid need, kes talle küll vahel meelehärmi sünnitasid, aga ometi nii armsad olid. Aitäh teile, mu kallid esimesed lapsed! Maris Pukk 19.06.2020


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 9

PUHJA KOOLI III LEND Kaisa Kaine Sander Kallas Ksenia Katšalova Tomas Liiv Chris-Sylver Lodeson Keitlyn Mahla Robin Massur David Olefirenko Rainis Pedajas Raico Portnov Matvei Raud Anete Räis Klassijuhataja: Maris Pukk

Leht 57


Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.

LÕPPSÕNA Oli vast aasta! Kõike muud kui tavaline ja ootuspärane…. Ajutised olud neljas hoones, kolimine ja sisseseadmine, koolipäeva disainimine, eriolukord, distantsõpe, ettevaatlik naasmine reaalsusesse, hajutatud pärlipäev, uues formaadis lõpuaktus…. Uued olud, kus kõik osapooled lõpuks kohanesid. Üllatuslikult hästi ka meie koolile oma näo andvad traditsioonid ja sündmused. Saime suurepäraselt hakkama ja võtame sellest tempokast aastast kaasa parima! Ootuspärane on õnneks see, et taas saab õppeaasta kokku võtta aastaraamatu ilmumisega ja tavaline see, et raamat saab kokku meie kooli infokirja Trimester kolmest numbrist. Ka see, et infokirja iga number märgib trimestri lõppu, aastaraamat aga õppeaasta lõppu. Uue arengukava perioodi valguses ja alguses kuulutasime 2019. aasta augustis välja uue algatuse Jutustan oma loo, mis omakorda andis tõuke uuendustele ka infokirjas. Nüüd saavad Trimestri lugejad osa kooli direktori Päivi Märjamaa jutustatud lugudest aktustel. Rubriigis Saame tuttavaks räägivad oma õpetajaks kujunemise loo meie kooli õpetajad detsembris said sõna meie koolis alustanud õpetajad, teises numbris vabariigi aastapäeval tunnustuse pälvinud ja viimases kõik meie meesõpetajad. Siiras tänu kaastööde autoritele ja lugejatele, kes võtavad aja meiega koos möödunud aastale tagasi vaadata! Puhja Kooli kolmas aastaraamat aitab meenutada sündmusi ja inimesi, kes oma panuse ja tegudega on aidanud luua ootamatult erilise 2019/2020 õppeaasta. Kosutavat suvepuhkust soovides Riin Massur

Infokirja „Trimester“ ja aastaraamatut paneb kokku õppejuht Riin Massur

Profile for Riin Massur

Trimester NR 9  

Trimester NR 9  

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded