TRIMESTER NR 8

Puhja Kooli infokiri nr 8 MÄRTS 2020

UUS JA ILUS!

Foto: Margus Ansu (Tartu Postimees)

Fotod: Kadri Raudsepp

TRIMESTER

Leht 2

2019/2020 ÕPPEAASTA Terves kehas terve vaim, ehk kuidas me uuendatud koolihoones elame direktor Päivi Märjamaa 2019. aasta aprillis alanud koolihoone uuendamine sai lõpu aastavahetuseks. Pea 9 kuud kestnud remont oma väljakolimise, ajutistel pindadel pesitsemise ja sissekolimisega oli koolirahvale paras proovikivi ning nõudis absoluutselt iga tiimiliikme maksimaalset pingutust.

Kelle huvidest lähtuvalt organiseeriti kooli- ja klassiruum?

Tänased noored on päris kindlasti teistsugused kui aastakümned tagasi. Meie kooliõpilaste vajadused ja ootused erinevad eelmise põlvkonna omadest.

Põhikool oma kohustuslikkusega ja loendamatute reeglitega võib noorele õppijale tunduda vangistav ning tüütu. Kui ka koolihoone oma askeetlikkuses seda tunnet toetab, on koolirõõmu raske üleval hoida.

Oleme üritanud luua kooliruumi õppija arengust lähtuvalt, tema toetamiseks. Sooja ja hoolivat keskkonda, mis ei sõltu mitte niivõrd materiaalsete vahendite rohkusest kui inimeste oskusest ja tahtest luua koht, kus tahetakse olla ja koos tegutseda. Ja uus ruumilahendus toetab seda oluliselt.

Kui palju on õppijal võimalik lähtuda õppimisel oma vajadustest?

2016. aastal kooli füüsilise keskkonna plaane projektiks vormides, mõtlesime esmajärjekorras õpilasele. Tema isikupärale, vajadusele olla koolipäeval ja õppimissituatsioonis nii omaette kui ka meeskonnas. Võimalusele eralduda kui olla sündmuste keskpunktis. Samuti õppetöö organiseerimisele suuremas seltskonnas, väiksemas rühmas ja lausa individuaalselt. Klassiruumide liigendatavad vaheseinad, mõned pisemad klassiruumid, tugimeeskondade kabinetid, koridoride istumiskohad ning raamatukogu loovad selleks lahendusi.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 3

Milliseid väärtusi peegeldavad kooli stendid ja seinad?

Väärtustest kõnelevad meie sündmused. Need on aastaplaani sätitud väärtustest lähtuvalt. Stendidel nähtav ja kergesti leitav. Kõik koolis toimuv peaks ideaalis toetama austust, leidlikkust, õpihuvi, vastutust ja koostööd.

Seinte rääkima panemine on meie järgmine suur väljakutse. Mõtted ja ideed on osaliselt töös, osad ideede tasandil. Mõnes klassiruumis on see töö toimunud juba üsna jõudsalt.

Samuti võiksid toitu saada muudki meeled- unistame ka sellest, et I korruse fuajee saaks helilahenduse ja saaksime muusikat ja filmi õppimise huvides rohkem ära kasutada. Unistus on ka kooli “läbipaistvamaks” muutmine tummade ukselehtede asendamine klaasiga on loodetavasti lähituleviku muusika.

Millised võimalused on õpilastel tegutsemiseks vahetunnis?

Alustasime jaanuaris oluliselt muutunud päevaplaaniga. Nihutasime õppetundide hommikust algusaega hilisemaks ja tekitasime päeva keskele pika lõunapausi. Harjumatult struktureeritud päev tekitas kindlasti eelarvamusi ja küsitavusi. Soovimata olla paindumatud, tegime kompromisse, aga jätsime päevakava muutmise idee ikkagi ellu.

Pika lõunapausi ajal saab iga õpilane vähemalt 20 minutit olla õues, sama kaua süüa ja veel ühe pea sama pika tsükli lugeda, suhelda või teha muid päevaplaanis pakutavaid liikumistegevusi.

Siiani on sotsiaalministri määruses sätestatud, et kõige pikem paus koolis on lõunapaus. Määruse säte vähendab laste liikumisvõimaluste toetamist ja seetõttu on tänaseks algatatud määruse muudatus tuginevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekule ja praktilisele vajadusele võimaldada koolidele suuremat paindlikkust laste juhendatud liikumise ja õues käimise edendamiseks. On lihtsalt hea meel, et tuginesime ühiskonnas toimuvatele muudatustele ja ootustele operatiivselt ning tegime selle muudatuse juba enne, kui seadus sellele vajadusele järele jõuab.

Kas ja kus on võimalik õpilastel õpetajaga suhelda väljaspool tundi?

Tunniväline suhtlus loob eelduse üksteist paremini tundma õppida. Võiks ju olla, et usalduslik suhe omakorda võimaldab ka tundides reeglitega paremini toime tulla. Igal juhul on sellisteks suhete loomiseks vaja aega. Hommikune pikem aeg õppetunni eel on hea võimalus suhete soojendamiseks, samuti lõunane paus õues või lugemisaladel soosib suhtlemist.

Juba lühike aeg on näidanud, et muudatused päevaplaanis on andnud suhete tekkimisele võimaluse.

Mida räägivad kooli väärtustest WC ja söökla?

On asju, mida aetakse üksi ja asju, millega tegeletakse rõõmsasti koos. Ilmselgelt on oluline fakt, et Puhja Koolis on alates jaanuarist individuaalsed wc-d.

Planeering toetas privaatseid ruume, kuhu kambakesi ei ole asja.

Laste, lapsevanemate ja õpetajate uurimustest kogutud arusaamade kohaselt sisaldab hea tulevikukool keskset ruumi, millel on vestibüüli, auditooriumi, söögiruumi, kohtumispaiga ja garderoobi funktsioonid ning hea ühendus raamatukoguga.

Kas ei tundu meie kooli moodi? Just meie fuajee universaalsus muudab koolihoone esinduslikuks ja loob hommikuti ja lõunatunnil mõnusa koosolemise õhkkonna.

Kas ja kuidas väärtustatakse koolis iseseisvust ja teisitimõtlemist?

Nüüdisaegne õpikäsitus ootab ennastjuhtivaid õppijaid. See tähendab, et iseseisvust, otsustuskindlust eksida ja uuesti alustada tuleb julgustada. Oleme õpetajatena samuti õppijad. Õpime samu asju, mida õpilasedki. Ainult teeme seda kiiremini, oleme samm ees. Eelisolukorras on õpetajad, kes on juba tavalistest raamidest välja murdnud ja mõtlevad teisiti, katsetavad ja muudavad.

TRIMESTER

Leht 4

2019/2020 ÕPPEAASTA KOOLI JUHTKOND TUNNUSTAB Puhja kooli juhtkond tunnustas kuuendat korda Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel õpilasi ja õpetajaid, kes on silmapaistvalt panustanud enda ja kooli arengusse. Õpilased valisid e-hääletuse teel oma lemmikõpetaja. Sarnaselt eelmisele aastale, tunnustati kolme õpilast ja kolme õpetajat.

ÕPILASED

KENELI PALLON 6. klass Algatuspreemia 2019

PILLE-RIIN MAAL 8.klass Eristumispreemia 2019

initsiatiivi ja vastutuse võtmise eest koolielus

selgete visioonide eest oma tuleviku kujundamisel

JAAN LEETBERG 2.j klass Õigluspreemia 2019

hoolivuse ja südamlikkuse eest koolelu rikastamisel

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 5

2019/2020 ÕPPEAASTA ÕPETAJAD

MARIS PUKK eesti keele ja kirjanduse õpetaja ÕPILASTE LEMMIK 2019

JANA ADARI klassiõpetaja Arenduspreemia 2019 õhinaga tehtud töö ja tänuväärsete algatuste eest

AILI TAMM abiõpetaja Tolerantsuspreemia 2019 õpilaste ja õpetajate toetamise eest õpetajatele, kes on asendamatu asendamist vajavates olukordades

TRIMESTER

Leht 6

SAAME TUTTAVAKS MARIS PUKK

eesti keele ja kirjanduse õpetaja 9. klassi klassijuhataja alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2018 Puhja Kooli õpilaste lemmikõpetaja 2019 Noored Kooli programmi 12. lend

Minu õpetajaks olemise teekond pole olnud väga pikk, kuid mälestus sellest, et soovin just õpetajana töötada, on pärit ammusest ajast. Minu ema on tihti mulle meelde tuletanud hetki lapsepõlvest, kui lemmikmänguasjaks oli vanaaegne tahvel koos kriitidega ning õpilaseks tol ajal 2-aastane vend. Juba siis arvasin, et see amet on miski, mida mina tahan südamega teha, kuid eks nii mõtlevad paljud lapsed ja eriti harukordne pole kuulda 7 -aastase suust, et ta tahab saada õpetajaks.

Täpsemalt hakkas välja joonistuma soov põhikoolis – mäletan, et sel ajal vaatasin alt üles enda eesti keele ja kirjanduse õpetajale ja pidasin teda väga meisterlikuks.

Sellest ajast on alles ka töövihikutes soove olla tulevikus õpetaja ning kirjeldusi, miks mulle just see amet sobiks.

Gümnaasiumistki mäletan arenguvestlusi, kus rääkisin enda kindlast sihist klassijuhatajale. Veider oli näha teisi muretsemas edasiste õpingute pärast – minul tuli see kuidagi loomulikult ja mulle meeldis mõelda, et olen juba ammu teadnud, mida teha soovin. Loomulikult olid ka põhjused muutunud võrreldes selle ajaga, kui olin esimese kooliastme õpilane ja lihtsalt soovisin mängu mängida. Mulle meeldis mõte sellest, et panustan millessegi suuremasse, et aitan kaasa ühiskonna arengule ja üldiselt tundus kool üks tõsiselt lahe koht, kus töötada – iga päev on uus ja erinev.

Kui olin ülikooli lõpetamas, siis sattus juhuslikult minu teele Noored Kooli programm ning otsustasin kandideerida. Ma lihtsalt ei jaksanud oodata ning jätkata veel õppimist ilma praktikata – tahtsin midagi juba päriselt ära teha. Ma mäletan esimest suvelaagrit, kui seisin klassi ees ja mõtlesin, et see ongi õige tunne. Ja nüüdseks on möödunud poolteist aastat Puhja Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning tunnen, et see aeg ei oleks saanud olla ühest küljest raskeim, kuid teisest küljest parimaid aegu elus.

Naudin õpetajaks olemise juures igat päeva ning seda, kui palju olen arenenud ja kui tänulik enda õpilastele ning kolleegidele, on raske sõnadesse panna.

Suurim au on olla aasta 2019 õpilaste lemmik!

Põhikooli õpilased ütlevad: * Maris on õpetaja, kes naeratab kogu aeg, särasilmne ning motiveerib palju; * hea riietusstiil, õpetab hästi, vastutulelik, kena inimene, ütleb meile kallikesed ja see on armas, äge; * väga hea õpetaja, ta seletab kõik ilusti ära ja kui keegi aru ei saa, on ta valmis uuesti seletama;

*lahe, usaldusväärne ja heatahtlik, minu lemmikõpetaja; *suht chill… temaga võib suhelda nagu omavanusega aga lihtsalt viisakamalt; * väga abivalmis, kiirgab positiiivsust, hea ja mõistev; * väga tore ja armas õpetaja oskab hästi klassijuhataja tunde teha.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 7

SAAME TUTTAVAKS AILI TAMM

Puhja koolis töötab alates 1990. aastast ametid: geograafia õpetaja, tugiisik, abiõpetaja klassijuhataja Puhja Gümnaasiumi 13. lennule

Olen sündinud ja üles kasvanud Võrumaal, Eestimaa kõrgemas piirkonnas Haanja kõrgustikul ja sealtkandist on pärit ka minu vanemad. Õppisin Vastseliina Keskkoolis ja minu koolitee viis iga päev üle Eesti kõige kiirema vooluga jõe - Piusa jõe.

Oma vanematelt sain kaasa loodusearmastuse ja huvi spordi vastu.

Kogu kooliaja tegelesin nii mina - kui ka mu vend ja õed- aktiivselt spordiga, eriti suusatamisega.

Kuna suured künkad asusid praktiliselt meie maja taga, oli tavaline igapäevane jooksu- või suusatreening. Koos keskkooli lõpetamisega lõpetasin ka Võru Spordikooli suusatamise eriala. Tartu Ülikoolis asusin õppima geoloogiat. Huvitusin ka uuest spordialast- orienteerumisest. Kogu Ülikoolis õppimise ajal (ka hilisemas elus) oli mulle suureks abiks varasem spordiga tegelemine, sest sain hästi hakkama igasuvistel välipraktikatel ja talvistel suusamatkadel tõelistes mägedes Venemaal.

Lisaks geoloogi elukutsele sain ülikooliajast kaasa suure huvi kivide ja kõrgete mäestike vastu (mul on oma kivide/kivististe kollektsioon!). Paar aastat peale Tartu Ülikooli lõpetamist viis elutee mind koos perega Tallinnast Valgamaale Läti piiri äärde Hargla põhikooli, kus hakkasin õpetama geograafiat ja ajalugu. Sealt algaski minu tee õpetajana. Mõne aasta pärast jõudsime perega Tartumaale Puhja alevikku. Puhja Keskkoolis hakkasin õpetama geograafiat, loodusõpetust ja hiljem ka keskkonnaõpetust. Olen Puhjas elanud 30 aastat. Minu 3 täiskasvanud poega on kõik Puhja Gümnaasiumi vilistlased.

Kokkuvõtteks: Olen kahte riigikorda näinud.

Mitu korda Tartu Ülikoolis käinud.

Elanud mitmes paigas Eestimaal, matkanud ja rännanud Euroopas kui ka Aasias.

Teinud omal ajal päris palju sporti...

Praegu jälgin kliimamuutumise märke.

Kui talvel lund on siis ikka suusatan ja vahel sekka oma lõbuks luuletan. /Aili Tamm/

Õpilased kirjeldavad õpetaja Ailit nii: 

asendab koolis kõiki tunde;



hea abiline;



oskab hästi meisterdada;



vahel annab pikapäevarühma;



huvitav ja väga lahke õps;



teab palju asju.

TRIMESTER

Leht 8

SAAME TUTTAVAKS JANA ADARI

klassiõpetaja 2.j klassi klassijuhataja alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2018 Noored Kooli programmi 12. lend

Mul on võimalus viia oma unistused ellu ja see teebki elu põnevaks /P. Coelho/.

Töötan Puhja Koolis klassiõpetajana alates 2018. aastast. Kooli jõudsin läbi Noored Kooli programmi, mis andis mulle võimaluse õpetajaharidust omamata alustada sel põneval, kuid raskel teekonnal.

Viimased aastakümned võib võtta kokku märksõnadega ettevõtja/ema ja riigiametnik/ema, vanaema. Kõikide muude tegemiste kõrval on olnud olulisel kohal eneseareng. Vajadusest lähtuvalt olen õppinud seda, mis on sel eluhetkel olnud kõige tähenduslikum, nagu näiteks ettevõtjana ettevõtlust ja agronoomiat; riigiametnikuna linna- ja tööstusmaastike planeerimist ning maaelu hindajana keskkonnatehnoloogiat.

Perenaise suurima sõbra, Sykesiga

Suuresti mõjutas erialade valikuid ka vabatahtliku töö suur osakaal minu elus - nimelt olen olnud aastast 2003 Eesti Looduse Fondi toetajaliige, osalenud aktiivselt talgutegevuses. Sama kaua olnud ka Eesti Rohelise Liikumise liige: 2009-2010 ERL-i juhatuse esimees, 2010–2011 revisjonikomisjoni liige. 2012. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi liige.

2009. aastal Amsterdamis Hondurase toetuseks meelt avaldamas

2016. aastal hakkasin mõtlema sellele, mida ma päriselt teha tahan. Senine töö ei pakkunud enam piisavalt väljakutseid.

Otsustasin seetõttu võtta nn aja maha ning minna pikemale retkele - elades ja töötades Inglismaal, Šotimaal ja Iirimaal.

Kohaliku kultuuri ja eluolu tundmaõppimiseks ühinesin kohalike laulukooridega (Rushmoor Choir, Errol Parish Church Choir) ning võtsin osa erinevatest kohalikest üritustest. Šotimaal inspiratsiooni kogumas

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 9

SAAME TUTTAVAKS Kodust eemal oli hea asju suuremas perspektiivis näha ja nii sündis plaan minna kooli õpetajaks.

Esimene mõte ei olnud küll põhikool, vaid hoopis kutsekool, kus plaanisin õpetada mõnda oma erialadest.

Nii alustasingi 2017. aastal Tartu Ülikoolis kutsepedagoogika kursusega, kus uus valdkond paelus mind sedavõrd, et niipea kui avanes NK programmi kandideerimisvoor, haarasin võimalusest kinni. Seni ei ole ma oma otsust kahetsenud. Tunnen iga päev, et olen täpselt seal kus Minu visioon õpetajana on viia õpilasteni arusaam, et maailm on üks tervik ning nemad on osa tervikust. Nad on uudishimulikud, õppimist väärtustavad ning hoolivad. Mida need sõnad minu jaoks tähendavad?

Uudishimulikud... vaatavad maailma avatud silmadega, märkavad seda mis nende ümber toimub ning väärtustavad loodust ja inimesi.

Julgevad küsida ja katsetada. Õppimist väärtustavad …. avatud uutele teadmistele. Teavad, et eesmärkide saavutamiseks tuleb pingutada.

Hoolivad... tolerantsed ja sallivad, nii kaasõpilaste kui meid ümbritseva maailma suhtes. Märkavad abivajajat ning sekkuvad kui see osutub vajalikuks.

Viimased poolteist aastat on olnud intensiivne ja väljakutseid esitav teekond. Alustades olin veidi naiivne ja kannatamatu, kuid ühine tee oma õpilastega on mind tohutult arendanud, ma olen järjekindlam, tolerantsem, kannatlikum jne. Seda nimekirja võiks jätkata veel ja veel. Olen oma esimestele õpilastele ääretult tänulik - nad on sel teekonnal olnud minu koostööpartnerid ja inspireerijad.

2.j klassi õpilased oma õpetajast: 

Jana on väga tark ja kohusetundlik;



ta on rõõmus, sõbralik ja väga ilus;



me seikleme igal pool temaga;



oskab õpetada hea südamega;



arvestab laste soovidega;



vahva, särtsakas ja lahe;



teeb huvitavaid tunde;



käib meiega palju õues;



looduslik;



maailma parim õpetaja.

Ij klass esimesel koolipäeval 1.09.2018

Tartu Maaülikooli kammerkoori “Camerata Universitatise” ja Puhja mudilaskoori kohtumine Tartu laulupeol juunis 2019

TRIMESTER

Leht 10

ÜRITUSED DETSEMBRIS Õpilaste uus lemmik - kendama klassiõpetaja Kadri Raudsepp Kendama on J aapani tr aditsiooniline mänguasi. See koosneb käepidemest (mõõgast) ja pallist, mida ühendab nöör. Ühtlasi on kendama hea abiline, et arendada keskendumist, täpsust ning motoorikat. Mõte korraldada võistlus sai innustust mänguasja populaarsuse kasvust.

2. detsembril korraldas 3. k klass 1.-4. klassi huvilistele Kendama lahingu, kus 2 minuti jooksul pidi võistleja esitama võimalikult palju erinevaid trikke. Võistluses osales 9 õpilast 2. m, 3. k ja 4. klassidest. Esimese lahingu tulemusel jäid esikohta jagama Andreas Kasemets (4. klass) ja Johan Lääne (3.k klass). Finaali võitis Andreas. Võistlesid veel Raiko Tammi, Hugo Oskar Reinomägi, Revo Räis, Märt Aan, Kevin Iljin, Ekke Mihkel Mets, Rait Põldre. Võistluse kohtunikeks olid Ats Paavel ja Rikko Rõõm.

3. k klassi korraldusmeeskonnas lõid kaasa Linda Leemet, Olimar Kõiv, Robin Vänzel. Publikut oli kaasa elamas 1.-4. klassini.

19. detsembril korraldas 3. k klass Puhja Kooli huvilistele kendama lahingu, kus 2 minuti jooksul pidi võistleja esitama võimalikult palju erinevaid trikke.

Kahe võistluse peale kokku osales 24 õpilast 1.-5. klassini. Kohtunikena astusid üles Hugo Oskar Reinomägi, Robin Vänzel, suure panuse korraldusse andis Ats Paavel. Kendama meistrivõistluste parimaks osutus 4. klassist Andreas Kasemets, kes suutis 2 minuti jooksul sooritada 25 trikki. Napilt teiseks jäi 3.k klassist Johan Lääne ning kolmandaks Raiko Tammi. Esikolmik sai auhinnaks bluetooth kõlarid.

Kogu võistlust ning publikut hoidis joonel Linda Leemet.

Kel tekkis huvi, siis tasub laenata kooli koridoris mängivatelt õpilastelt kendamat ning järele proovida, mitu trikki õnnestub 2 minuti jooksul teha?

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 11

ÜRITUSED DETSEMBRIS JÕULUKAMPSUNITE KANDMISE PÄEV Kooli kollektiiv tähistab jõule juba kolmandat aastat sel moel, et toimuma saaks midagi erilist ja mäletamisväärset. Oleme koos olles avastanud töökaaslaste varjatud andeid, saanud osa põnevatest lugudest ja jaganud emotsioone. Sellel aastal otsustasime endale ise toitu valmistada õppides tundma ehedat Itaalia toitukultuuri toidustuudios My Italy. Õhtu jooksul valmisid Tiramisu, Sitsiilia veiseliharullid ürdikartulite ja päikselise apelsinisalatiga.

TERVES KEHAS TERVE VAIM

TRIMESTER

Leht 12

ÜRITUSED DETSEMBRIS Advendikontsert muusikaõpetaja Anne Soosaar Tagasiside andmine on meetod tegevuse edaspidiseks parendamiseks. Seda meetodit on Puhja Koolis kasutatud mitmel eelneval õppeaastal ka toimunud ürituste puhul. 2018. aastal toimunud jõuluürituste tagasiside: üritused on koondunud tihedalt detsembrikuu lõppu, jõulukontserdi toimumiseks olid esinejad väsinud ja energiast tühjad. Otsused: kontsert võiks toimuda detsembrikuu alguses advendikontserdina kirikus ja avaks ühtlasi jõuluaja üritused. Kontserdi toimumine õhtusel ajal võimaldaks vanematel oma laste esinemisest osa saada ja ka Puhja elanikele jõulumeeleolu luua.

2019. aasta advendikontsert toimus 6. detsembril algusega kell 18. 00 Puhja kirikus.

Kuulajate hinge ja meeltesse lõid jõulumeeleolu mudilas- ja lastekoori ning lauluringi ansamblite esitatud laulud. Klaveriklassi nooremate õpilaste lauldud “Päkapiku jõululaul” üllatas kuulajaid - nad oskavad väga hästi mängida nii klaveril kui plaatpillidel.

Kontserdil kõlas ka instrumentaalmuusika. Esinesid Ann Muutra kandlel, Simoona Erikson ja Pille-Riin Maal klaveril, orelil mängis Miina-Liisa Kuusemaa.

Vaheldust lauludele pakkusid talveteemalised luuletused. Kirikus kõlasid kaunilt solistide hääled. Solistidena esinesid Linde Leetberg, Rosann ja Riin Massur, Linda Leemet, Selina Dmitrijeva ja Lii Neeme. Meeleoluka kontserdi lõpetas ühislaul “Oh kuusepuu”.

Tagasiside advendikontserdile: meeldis hea formaat, tekkis jõulumeeleolu, soe kirik.

Kontserdil oli vanemaid vähe, aga kontsert toimus õhtusel ajal esimest korda, ehk on vaja aega harjumiseks; jõuluüritused tuleks reklaamida eraldi kuulutustel.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 13

ÜRITUSED DETSEMBRIS Muusikaklassi jõulukontsert 8. klassi õpilased Lisett Laurson ja Elisabeth Veiler Puhja Kooli traditsioonilisel muusika- klassi jõulukontserdil oleme esinenud juba seitsmel korral. Sellel aasKooli kollektiiv koltal oli vastutus suurem, sest lisaks esinemisele oli kontserdi korralduslik pool ja tähistab juhtiminejõule meiejuba õlul— mandat aastat sel moel, et toimuma saaks organiseerisime kontserdi oma loovtöö raames. midagi erilist jaalustasime mäletamisväärset.

Oleme Jõulukontsert toimus 17. detsembril vana koolimaja aulas, aga ettevalmistustega palju varem. kooskaunistada olles avastanud töökaaslaste varjaTuli koostada tekst kontserdi läbiviimiseks, trükkida ja kujundada kava, aula, koostada publikule andeid, eel saanud osa põnevatest luguküsitlus, sõlmida kokku-lepped pildistamise ja videosalvestuse osas.tud Kontserdi oli ärevust palju, et kõik destlaabus ja jaganud emotsioone. Sellel aastal ikka õnnestuks, kuid kontserdi lõppedes olime rahul ja õnnelikud - kõik plaanipäraselt. toitu valmistada Selleotsustasime õppeaasta endale esinejadise kontserdil olid: õppides tundma ehedat Itaalia toitukulArete Lüüdik, Kaur- Margus Villako, Rotoidustuudios My Italy. Õhtu jooksanntuuri Massur, Annabel Marie Tamm, Thalia sul valmisid Tiramisu,Johannes Sitsiilia Finstad, veiselihaRätsepp, Getter Raudjalg, rullid ürdikartulite ja päikselise apelsiniGreete Kiisk, Mia Lota Parts, Simoona salatiga.

Erikson, Annaliis Reinhold, Kenno Platonov, Linda Marie Finstad, Herta Heinaru, Getter- Liis Kukk, Margareth Veiler, PilleRiin Maal, Lisett Laurson ja Elisabeth Veiler. Kõik õpilased olid oma palad hästi selgeks õppinud, esinedes julgelt ja meeleolukalt. Klaveriklassi õpilasi juhendasid õpetajad Ruth Luts, Larissa Maršenakova ja Regina Kravtšenko. Tegime ka kokkuvõtte publiku arvamustest ja saime palju positiivset tagasisidet: kontsert tekitas nostalgiat, meeldis ilusti kaunistatud ruum, mis lõi jõulu-meeleolu, kiideti klaveriõpilasi hästi mängitud palade eest ja kontserdiga jäädi väga rahule.

Kontserdi lõpus said kõik suu magusaks ja ühispildile jäädvustati kogu muusikaklassi õpilaste pere. Abi eest täname meie juhendajat Ruth Lutsu, fotograaf Riin Massurit ja videosalvestuse eest Ruth Maali.

Õpilaste jõulupidu loovjuht Ülle Närska Sellel korral teistmoodi. Meie jõulupidu toimus sel korral 20. detsembril ehk viimasel 2019. aasta koolipäeval peale 3 ainetundi. Õpilased valmistasid ette klasside kaupa oma esinemiskavad.

Külla tuli meile juba tuttav jõuluvana Taadu. Peo algusaeg oli keskpäev, sest sel korral otsustasime teha laste oma jõulupeo, et vaheajale rahulikus ja rõõmsas meeles minna. Hommikupoolikul sättisid usinad DJ-ringi noored diskotehnika paika ringi juhendaja Kristjan Veedleri juhendamisel.

Pidu juhtisid päkapikuneiud Triine ja Maris, kes omavad eelmise aasta juhtimiskogemust. Jõulupidu ilmestas Marleen Kallas oma fantastilise tantsuoskusega ning Minu Tantsukooli showtantsu ring. Kõik klassid said jõuluvanalt kingituseks JänkuJussi esmaabikomplektid, midaKEHAS on hea klassi matkale või ekskursioonile kaasa võtta.

TERVES Koolina peame väga TERVE oluliseks vanemate VAIM ja kogukonnaliikmete kaasamist kooli üritustele. Ühised tegevused liidavad meid ning loovad tugeva aluspinna koostööks ja edasiste tegevuste planeerimiseks. Haridusasutusena pakume vanematele võimalust olla kaasatud kadrilaada ja playbacki ettevalmistamisel, osaleda isadepäeva spordipäeval, ühismatkadel, karjääripäeva tegevustes, advendikontserdil kirikus, rääkimata klassi ühisüritustest. Oleme avatud tutvustama kooli huvitegevust. Aga jõulupidu on see koolipere ühisüritus, millega saadame õpilased jõulurahu nautima oma kodudesse aasta viimasel koolipäeval. Ka järgmisel aastal planeerime päevasel ajal toimuvat pidu, kuhu on kõik vanemad oodatud kaasa elama.

TRIMESTER

Leht 14

ÜRITUSED JAANUARIS Spordilaager Piiril

loovjuht Ülle Närska

Juba viiendat korda toimus tervisenõukogu ettevõtmisel Piiri Tervise- ja Spordikeskuses talilaager.

Sel korral ilma lume ja traditsiooniliste talispordialadeta. 29.-30. jaanuaril olid laagris 5. ja 6. klass; 30.-31. jaanuaril 7. ja 8. klass. Kuigi eelmistel aastatel tegime algust lumelaua ja mäesuusa õppega, tuli sel aastal leppida alternatiivtegevustega. Käisime Pühajärve SPAs ujumas ja bowlingut mängimas. Piiril toimus võistkondlik meeskonnamängudega maastikumäng. Õhtul saime taskulampide välkudes matkata ning viinereid grillida. Aega jagus ka omavaheliseks suhtluseks. Jääme igatsema järgmist aastat lootes pääseda Kuutsemäele, kuid ka nüüd oli vahva vaheldus argipäevale.

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Teadlik ja turvaline suhe loovjuht Ülle Närska 22. jaanuaril külastas meie kooli Epp Kärsin, kes oli planeeritud külalisesinejaks karjääripäeval. Alates 2015. aastast on Epp koolidele läbi viinud seksuaalhariduslikke loenguid ja seminare. Meie kooli 8. ja 9. klass ning õpetajad said selle koolituse nüüd. Epp rääkis väga loomulikult seksuaalhariduse tähtsusest, suhetest, poiste ja tüdrukute erinevustest ja sarnasustest. Teemaks olid armastuse 5 keelt, pornograafia mõju inimese enesehinnangule, oma keha tunnetamine ja puudutused, lähedus ja intiimsus. Kuuldud teadmised kinnistasid inimeseõpetuse seksuaaltervise teemasid. Meile õpetajatele sai selgeks, et meestega tuleb rääkida lihtlausetega, sest mehed ei saa vihjetest aru.

Epp Kärsin endast: Kõik, mida olen oma elus teinud ja kogenud, on mind ette valmistanud selleks, kes olen täna ja mida ma teen. Mulle ei lähe korda kui keegi ütleb, et ma ei ole normaalne. Ja kes üldse ütleb, mis on normaalne ja mis normaalsus? Ma tean ise, kes ma olen, seda teavad ka mu pere ja kallid lähedased sõbrad ning see ongi minu jaoks kõige tähtsam. Ma armastan iseend ja püüan olla iga päev parim versioon endast, seda ilma võltside maskideta. Armastan elu ja inimesi!

Tähtsamaks pean Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetamist. Sealt ka ettevalmistus seksuaalsusealustele, anatoomiale ning füsiloogiale. Olen õppinud ka Hiina medistiini ning läbinud erinevaid tantrateraapia koolitusi ja töötubasid. See, mida teised võibolla raamatust loevad, seda ja veel rohkematki kogen mina läbi oma keha. Kõige enam ongi mind mõjutanud mu enda kogemused ja selle baasilt sündisidki erinevad loengud ja koolitused.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 15

ÜRITUSED VEEBRUARIS Sõbrapäev ja playback loovjuht Ülle Närska 14. veebruaril tähistasime sõbrapäeva. Juba varahommikul ootas fuajees klaveri peal postkast, kuhu õpilased õhinal kirju postitada said. Mõned algklasside õpilased olid oma kirjad hoolikalt ümbrikesse pakkinud ja veel väikese šokolaadi lisanud. Pika vahetunni ajaks jõudsid saadetised õpilasteni. Paljud õpilased olid riietunud roosasse ja punasesse ning neid jäädvustasime fotodel.

Vahetunni ajal kostus DJ-ringi poiste poolt valitud muusikat.

20. veebruaril toimus sõbrapäeva playback “Sõbralt sõbrale”. Õpilasesindus alustas ettevalmistustega juba jaanuaris. Õpilased valmistasid loomeringi juhendaja juhendamisel laekaid ning kleepisid igale laekale peale playbacki logo. Playbacki teemasid me sel korral ei andnud, iga klass sai ise valida esitatava loo. Ürituse toimumise päeval toimus peaproov. DJ ringi poistel oli palju tegemist, sest lisaks heli- ja valgustehnikale oli vaja üles panna ka ekraan ja projektor.

Sõbrapäeva playbacki alustasid õpilasesinduse liikmed Keitlin Kärmas ja Saara-Lee Raide nii: Sõprus?- jah palun.

Igaüks vajab vähemalt üht head sõpra.

Kas sina oled minu sõber?

Ma arvan, et olen, sest julgen sinuga koos olla mina ise.

Jah sõber on see, kes teab sinust kõike, aga hoolib sinust ikkagi ning ei jäta sind hätta ohuolukordades.

Playbacki kavasid hindasid ja kommenteerisid žürii liikmed Minu Tantsukooli tantsuõpetaja Gerda Bergmann, kitarriringi juhendaja Liisa Tulvik, õpilasesinduse president Maris Karu õpetaja Evelin Eensoo, sotsiaalpedagoog Mari Siirmets ning vilistlane Joosep Topolev. Kõik playbacki numbrid olid vahvad, kuid mõned klassid olid rohkem vaeva näinud, stiili poolt eristuvad ja hoogsamad. Iga klass sai šokolaadi kuldmüntidega laeka ning väljavalitud klassid lisaks puuviljakimbud. I kooliastmest võitis 2.m klass Skidamarrink -I Love You- kostüümid ja rekvisiidid, vanemate panus kava ettevalmistamisel ning õpetaja Maire osalus. II kooliastmel oli hoogne Põdrakasvataja laul, kus õpetaja Silja ise põdra rollis esines. III kooliastmest 7. klassi Loreen, Üllar Jörberg ja Maarja-Liis Ilusjulge ja professionaalne esitus. Suur rõõm, et eelmisel õppeaastal lõpetanud vilistlased, kes olid playbacki parimad olid ka sel aastal meiega. Õpetajad üllatasid ansambli Naised köögis repertuaaris oleva lauluga “Naised, naised“.

“Kallistage oma kaaslasi, kes teie kõrval istuvad!

Kõige kaunim sõprus on see, kus on palju üksmeelt ja palju vaidlusi ning veel enam poolehoidu.” Nii panid õhtujuhid punkti.

Playbacki järgselt toimus disco, kus õpilased said end tantsuga välja elada. Kehakinnitust pakkus Jaanika kohvik oma tuntud headuses hõrgutavate küpsetiste ja salatitega. Õpilastele meeldis kogu õhtu väga , järgmisel aastal loodame ja ootame veel enam õpilaste initsiatiivi playbacki esinemisnumbrite ettevalmistamisel.

TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED VEEBRUARIS Sõbrapäeva saalihokiturniir kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste 17. veebruaril toimus taaskord Puhja Kooli sõbrapäeva turniir saalihokis. Üritus leidis aset juba kolmandat aastat ja ka seekord oli mängudes palju põnevust ja mitmeid üllatusi. Turniiril osalesid 5.-9. klassi võistkonnad.

Põnevust lisasid võistlusele ka õpetajad, kes oma võistkonnaga välja tulid.

Mängiti mini-väravatega ja platsil võis korraga viibida 4 mängijat, kellest vähemalt 2 pidi olema naissoost. Mänguaega oli 8 minutit.

Turniiri alguses selgitati kõikidele osalistele täpsed mängudreeglid ja seejärel loositi võistkonnad kahte alagrupi. Alagrupid selgitasid välja kõigepealt paremusjärjestuse grupi siseselt. Kolmandaks jäid 9. ja 6.klassi võistkonnad, kes selgitasid omavahelises mängus välja turniiri 5. ja 6. koha. Seekord jäi peale üpriski kindlalt 6. klass, kes võitis tulemusega 3:0. Alagruppides teiseks jäänud võistkonnad olid 5. klass ja 8. klass, kes mängisid 3.-4. koha peale. Väga tasavägises mängus tuli võitjana välja 8. klassi võistkond skooriga 3:1.

Päeva kõige viimases mängus kohtusid alagruppide võitjad, kelleks selle aasta turniiril oid 7. klass ja õpetajad. Finaali oli väga pingeline kuni lõpuni. Normaalaja viimastel sekunditel õnnestus õpetajatel tabloole seada viiginumbrid 3:3. Peale seda tuli hakata sooritama karistusviskeid, kus seekord väljus võitjana 7. klassi võistkond. Turniiri parimaks mängijaks poiste arvestuses valiti Miguel Krainev (6. klass) ja tüdrukute arvestuses Mia Eriskon (7. klass). Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga põnev ja elamusterohke turniir. Kohtumiseni juba järgmisel aastal!

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 17

ÜRITUSED VEEBRUARIS Ajalooalane viktoriin Eesti Vabariik 102 ajalooõpetaja Kersti Aadusoo 17. veebruaril 2020. aastal toimus meie koolis ajalooalane viktoriin “Eesti Vabariik 102”.

Viktoriini viis oma loovtöö raames läbi 8. klassi õpilane Reivo Kähara, keda aitas ürituse läbiviimisel klassivend Markus Villako. Viktoriinil osalesid II ja III kooliastme õpilased - igast klassist üks neljaliikmeline võistkond. Et luua viktoriini teemale sobilikku õhkkonda, oli ruum kaunistatud sinimustvalgete lipukeste ja rukkililledega. Kokku oli viktoriinil 25 küsimust Eesti Vabariigi sünnist, taasiseseisvumisest ja tänapäevast.

II kooliastmes saavutas I koha 6. klassi võistkond koosseisus Herta Heinaru, Kärola Jõgi, Keneli Pallon ja Annaliis Reinhold; II koha 4. klassi võistkond (Anna Leemet, Linde Leetberg, Laura-Lii Hendrikson, Anete-Liis Kingsepp) ja III koha 5. klassi võistkond (Laura Neeme, Marit Kütt, Jass Norman ja Keiro Bogdanov).

III kooliastmes saavutas I koha 8. klassi võistkond koosseisus Triine Uibokand, Elisabeth Veiler, PilleRiin Maal ja Maris Karu; II koha 7. klassi võistkond (Anet Arrak, Mia Erikson, Marleen Kallas, Neeme Lii ) ja III koha 9. klassi võistkond (Robin Massur, Sander Kallas, Matvei Raud ja Tomas Liiv).

I koha saavutanud õpilased said kõik kingituseks pastapliiatsi. Kõiki võistlejaid tunnustati šokolaadist kuldmedali ja sinimustvalgete kommidega. Õpetajatest viibisid üritusel õppejuht Riin Massur, Sirje Dementjeva (Reivo loovtöö retsensent) ja Kersti Aadusoo (Reivo loovtöö juhendaja).

TRIMESTER

Leht 18

ÜRITUSED VEEBRUARIS Eesti Vabariigi 102. aastapäev Noored ei ole hukas ja rohi ei olnudki vanasti rohelisem

Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa kõne Eesti Vabariigi 102. aastapäeva aktusel Oleme ületanud maagilise saja joone ja jõudnud oma riigi 102. sünnipäeva tähistamiseni.

Mäletate, sajanda aastapäeva tähistamise kolmeaastane periood oli jagatud viide mõttelisse ossa: meie maa, meie riik, meie rahvas, meie vabadus ja meie tulevik. Ja tähelepanu keskpunktis oli alati ja kõikides valdkondades lapsed ja noored.

Tegelikult see ei muutugi.

Kui räägime Eesti vabariigi 102 sünnipäevast, siis oleme ka nüüd näo otsustavalt pööranud tulevikku – 2020. aasta pühendatakse digikultuurile.

Teema-aasta korraldatakse eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning kõik digilahendused oleksid sellele toeks.

Digilahenduste nutikusest sõltub suuresti see, kas uued põlvkonnad, ehk siis praegused ja tulevased noored, võtate omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi.

Lisaks vahetule kultuurikogemusele, päriselt laulmisele ja tantsimisele, mis on endiselt tähtis, peidab digimaailm endas lahendusi, mis toetavad meie laulu-ja tantsupidusid, meie igas maanurgas elavat rahvuskultuuri. Öeldakse, et kõik vaimne on alati ohustatud. Just nimelt vaimset pärandi teeb nähtavaks ning aitab säilitada digitaalne maailm. See on lihtsalt vahend.

Elu on juba tõestanud, et kõiki nähtusi on võimalik digiteerida. Ka möödunud aasta tähtsündmusi vaatame järele ja salvestame tulevastele põlvedele digitaalselt. Kui miski pole digitaalne, siis pole seda asja olemaski, võime vabalt formuleerida. Oleme lausa kohustatud tutvustama oma ajalugu, oma rahvuslikku pärandit internetis. Vaid nii saame kasvatada oma nähtustele ja sündmustele järelkasvu.

Ainult hõisata kahjuks ei saa, kindlasti räägitakse käesoleva aasta jooksul ka palju digiilma pahupoolest, nagu nutisõltuvus, identiteedivargused jmt. Kui õnnestub tähelepanu suunata protsessidele, mille tulemused hakkavad mõju avaldama alles aastate pärast – hariduses, digitaalses igapäevakäitumises – siis oleks juba täitsa hästi.

Me saame palju vastuseid meie pikast aja- ja kultuuriloost. Ja loome selle kõrval oma ajalugu.

Puhja Kooli tunnustamise kord näeb ette, et vabariigi aastapäeval antakse välja kooli juhtkonna poolt erinevad tunnustused õpetajatele ja õpilastele. Kuni kaks õpilast, kelle pingutused õppetöös ja koolielus on olnud silmapaistvad ja kuni kaks õpetajale, kelle panus õpetamisse, õppimisse, kooliarendusse või koolikeskkonna paremaks muutmisesse on olnud märkimisväärne, saavad preemiaks raamatu.

I-IX klassi õpilaste poolt hääletuse teel valitud õpetaja saab Hea õpetaja tunnustuse ning Maanus Mikkeli keraamilise autoritöö.

Tahan oma jutu kokku võtta Eesti suure kirjaniku Jaan Krossi sõnadega: Mina ei usu midagi, aga loodan kõike. Minu arvates peab tegema oma asja. Seda tuleb teha ka siis, kui eriti ei loodetagi. Tegutseda tuleb oma sisemiste väärtushinnangute kohaselt ja isegi, kui tead, et sellest midagi välja ei tule.

Head vabariigi Aastapäeva!

Elagu Eesti!

21.02.2020

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 19

ÜRITUSED VEEBRUARIS Eesti Vabariigi aastapäeva auks toimub Puhja Koolis juba neljandat aastat projektipäev, mille raames pakume kooliperele võimaluse tulla välja argirutiinist. Pidupäeva auks sisustame koolipäeva tegevustega, mis avardavad silmaringi, väärtustavad meie rahva kultuuri, ajalugu ja traditsioone ning pakuvad rõõmu koosolemisest.

102. sünnipäeva tähistamine möödus igati väärikalt. Alustasime vaheajale eelnevat viimast koolipäeva kinoseansiga kooli võimlas. Tänu meie vilistlasele Meelis Külaotsale sai kogu koolipere osa värskest Eesti filmist “Talve”.

Seejärel liikusime pidulikuks aktuseks Puhja Seltsimajja. Aktust viisid läbi meie kooli kodutütred Keneli Pallon ja Keitlin Kärmas. Pidupäevakõnega esinesid Elva valla volikogu esimees Maano Koemets ja kooli direktor Päivi Märjamaa. Direktor ja õppejuht andsid üle kooli juhtkonna tunnustused.

Muusikalised tervitused tõid publikule Anne Soosaare muusikaringi lauluansamblid: laulu “Kodu” esitasid Rosann Massur, Linda Leemet ja Jaan

Leetberg ning laulu “Kas sa tead?” II j klassist Lisandra Gerda Luhamaa ja Rosann Massur ning Thalia Rätsep, Annabel Marie Tamm, Getter Raudjalg, Linda Leemet, Greete Kiisk (IIIk klassis).

Aktuse järgselt elasime kaasa kooli näiteringi esietendusele "Hoolivus ees, õnnetus taga” ning iga klass süütas mälestusküünla Puhja pargis asuva vabadussõja ausamba juures.

Päeva lõpetuseks nautis koolipere ühiselt pidulikku lõunasööki kooli uues aatriumis.

Hoolivus ees, õnnetus taga näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo 21. veebruaril toimus Puhja Seltsimajas kooli näiteringi etendus “Hoolivus ees, õnnetus taga”, mille autoriks on Aimè Pajur. Tegemist oli ühevaatuselise tragikomöödiaga koolinoorte heategevusest. Kuna noorte head kavatsused ei andnud enamasti just soovitud tulemust, sobiksid pealkirjaks hästi ka autori poolt pakutud teised variandid - “Liigne agarus on ogarus” või “Ükski heategu ei jää karistamata”.

Etenduses tegid kaasa Greete Hannus, Maris Karu, Lisett Laurson, Pille-Riin Maal, Mari-Ann Mustonen, Triine Uibokand, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks, Carl-Endrik Johannson, Rait Juhkamsoo, Chris-Sylver Lodeson ja Sander Kallas. Lavameistri ja helitehnikuna aitasid etenduse toimumisele kaasa Rasmus Tobias ja Eke-Laur Raide.

TRIMESTER

Leht 20

ÜRITUSED MÄRTSIS Emakeelenädal eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maris Pukk Tähistasime emakeelenädalat teise trimestri viimasel nädalal - kõige lähemal ajal Kristjan Jaak Petersoni sünnipäevale, üleriigilisele emakeelepäevale, mille ametlik kuupäev on 14. märtsil.

Kuna üleriigiliselt toimub emakeelepäeva raames mitmeid tegevusi - kirjutatakse etteütlust, antakse välja keeleteo auhind ja veel palju muud, siis otsustasime meiegi liita mitmed toredad eesti keelega seotud tegevused ja koondada need ühele nädalale.

Esmaspäeval algas klassijuhatajatund etteütlustega. Need erinesid klassiti ning mida suurem klass, seda keerulisem tekst. Kolmas kooliaste sai lausa iga-aastast Vikerraadio etteütlust kirjutada. Ülejäänud tekstid koostasin teiste õpetajate abiga. Esimese klassi õpilased kirjutasid etteütluse asemel ärakirja õpetaja Lea juhendamisel.

Igal hommikul alustasime päeva sellega, et üks õpetaja luges kooliraadiosse luuletust. Eriliselt põnev oli teisipäev, kui õpetaja Aili esitas omaloomingut.

Kõikides klassides toimusid nädala jooksul tegevused, mille eesmärgiks oli kirjutada luuletusi. Neid aga koostati ,,OP’’ saate põhimõttel - õpilased said ühe tuntud autori luuletuse sõnad sedelitena ja pidid uue järjekorra moodustama. Mõned näited on toodud piltidena.

Päivi Märjamaa luuletus Sääl, kus inimese käsi Doris Kareva

Ülle Närska luuletus Teismelise laulud Ave Alavain

Sääl, kus inimese käsi laseb lahti teise käest, ainsa karjatuse viivul maailm veereb alla mäest.

Misasja sa kisad ja kärgidtee ometi vaiksemat häält.

Ka lastel on olemas närvid ja naabrid kuulavad päält.

Tühjad sõnad tuule viivul plagisevad kõigest väest.

Pole purje. Paljad lipud laeva edasi ei vii.

Misasja sa vibutad vitsa?

Ihunuhtlus on ammugi moest.

Enam lapsi ei lubata peksta- või kas sa siis lehti ei loe?

Igihaljad mägiaasad, igatsuste lumitipud, kurbus valuni.

Misasja sa sakutad tukast?

Psühhotrauma saab sedasi laps, aga kui olen suurena hukas, siis anna endale laks!

Aili Tamme luuletus Sügistorm Võrumaal 2019 Aili Tamm Tuul see möirgas nagu karu kui valla pääses päris maru!

Maha murdis puid ja meie vahtrasalu, Toimus väga suur elektrikadu!

Pidada nüüd tuli aru, kust saada vee- ja toiduvaru?

Kes maksab kinni kaotusvalu?

Valda - riiki ära anu…

Sõpradele, naabritele palju tänu!

PANEME ENNAST PROOVILE

Etteütlused

5. ja 6. klass Täna õhtul räägitakse ,,Aktuaalses kaameras’’ emakeelepäevast. Ma lootsin, et paljud inimesed võtavad moodsast liikumisest osa ja ühinevad eesti keelele pühendatud päeva tähistamisega. Seda saaksid teha nii režissöörid, diplomaadid, arhitektid kui ka postiviijad. Eesti keel ei ole nii igivana, nii et seda harukordset võimalust tuleb kasutada. Emakeelepäeva puhul korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks toimub Vikerraadios 2008. aastast e-etteütlus. Samuti antakse sel päeval Haapsalus välja aasta keeleteo auhind.

7., 8. ja 9. klass Tere, Kristjan Jaak!

Ma Sulle kirjutan, oo poeet, siit varakevadisest sähvivsirendavast tulevikust. Mõtlen, et kui võiksid veel kord kas või üheks mis tahes hetkeks luulelikus, fantastilises kujutluses leida ajalikkust, kas oleksid siis kogu aeg poeet või hoopistükkis programmeerija. Jõrm habemega rokipeer või rektor malbe, ehk kogunisti kiilaspäine ankur „Aktuaalses kaameras”. Või sootuks sportlane või teravkeelne rahvaesindaja. Võib-olla loeksid pangas eurosid ja sente neid, mis lõppeda ei taha. Ma usun, Sind on igaühes meist.

Südamlike sünnipäevasoovidega Tatjana

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 21

ÜRITUSED MÄRTSIS Kersti Aadusoo loetud luuletus *** Virve Osila Kui sageli üldse me mõtleme, milline õnn on see, et saame isamaal kõnelda emakeeles?!

Taadi õpetust hoiame südames, memme armastust peame meeles jalge all kodust alanud tee… aga kui sageli sügavuti mõtleme?

Mu isamaa, armas! - laulame, kas ka alati sõnum see meie südameist vastu kajab?

Me rabeleme ja ruttame, anname vähem kui võtame meil on palju ja kiiresti vaja!

Nii harva - kui üldse mõtleme, et emakeel hoidmist ja isamaa armastust vajab; jäädes nendeta oleme hääletud varjud tühjuse tallermaal ning üle aja vaibub ka kauge kaja hällilaulust kirikakrasel ´ heinamaal..

Täna veel kõneleb emakeel isamaast isamaal…

Milline õnn on see!

Mõteldes nii läbi südamevere heliseb emakeeles üle isamaa eluhommikust õhtuni lõpmata armsalt alle-aa…, alle-aa...

Maris Puki loetud luuletus Veskipoiss Juhan Viiding ma roostetasin siis kui suvi jõudis ja vikat kõlksus nüriks vastu kive mees järvel tõmbas lõõtsa nagu jõudis ja ma ei suuda öelda tema nime kuid sinu nime mäletan ma vihmas ja vikerkaares mäletan ja jääs see viskleb igas rattas igas rihmas su sõnu peksleb pragunenud pääs mind juukseidpidi kaasa viib üks mürin ja rihmad tõmbavad mu vanasse süsteemi kes toob mu päitsisse kui veskisse ma suren su pluusi alt kaks valget krüsanteemi

TRIMESTER

Leht 22

LOOD MEIST Kuidas vungid, Puhja Kool?

Vunk meeskonna eestvedaja Riin Massur

Puhja Kool on Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikus 2018. aasta algusest. V unk märgib selle võrgustiku liikmetele eelkõige liikumisrõõmu, aga ka sellega nakatamiseks teadlikult võimaluste loomist ja aktiivsete tegevuste toomist igapäevasess kooliellu. Meie kooli kaheaastane teekond on olnud hoogne ja käänuline.

Alustasime TÜ Liikumislabori juhendamisel hoogsalt:  osalesime ideede kogumiseks konverentsidel, kogemusseminaridel ja töötubades;  käisime külas pilootkoolis Antslas;  moodustasime Vunk tiimi ja koostasime tegevuskava;  suunasime koolitustele õpetajaid ja mängujuhte;  lugesime samme ja viisime Liikumislabori abil läbi uuringuid (liikumisuuring II kooliastme õpilaste seas, sammude lugemine, töötajate terviseuuring).

Paralleelselt tõime kooliellu tuua uusi elemente ja algatusi:  liikumisele suunavad vahendid - ronimissein, slackline liinid, pärlikaardid, rääkivad seinad ja põrandad, tänu kaasavale eelarvele paigaldati staadioni kõrvale välijõusaal;  metoodiline materjal - tähe-, harjutuste- ja mängukaardid, plakatid;  aktiivse ainetunnid elemendid;  mänguvahetunnid võimlas ja õues;  kampaaniad ja projektipäevad - Liigume sajaga, sammulugemisvõistlus #puhjaliigub (aprill 2018), Aktiivselt pidulik 332 (aprill 2019), spordinädal septembris;  ülekoolilised võistlused - saalihokiturniir, Puhja Kooli Täpseim Käsi, sportlik isadepäevõhtu, Puhja Kooli meistrivõistlused.

Eelnimetatud tegevusi planeerides ja teostades oli lootus ja ootus, et koolikeskkonda muutusi toov ehitusprojekt saab ühel hetkel reaalsuseks ning sellega seoses tuleb suuremad plaanid veel ootejärjekorda panna. 2019. aasta alguses selguski, et ootusest saab reaalsus ning asusime planeerima koolielu asenduspindadel. Need 9 kuud olid ütlemata õpetlikud. Endalegi ootamatult avastasime, et liikumine on saanud vajalikuks ja loomulikuks osaks koolipäevast liikumine 4 hoone vahel tekitas automaatselt liikumisvõimaluse õues, koolilõuna eel ja järel on mõnus suhelda väikesel jalutuskäigul või ära mängida mõni mäng, õppimine õues on tegelikult kergesti teostatav.

Rääkimata sellest, et olukorras, kus inimesed tegutsevad igapäevaselt tihedalt külg-külje kõrval, teame üksteise tegemistest oluliselt rohkem.

Eeltoodu andis julguse hakata planeerima suuremaid muudatusi, mis tänaseks on andnud vunki juurde kogu koolile. Tunnetame iga päev, et hilisem tundide algus, paaristunnid, 50-minutiline lõunapaus koos igapäevase õuevahetunniga ning mängu- ja tantsuvahetundide süsteemsus on just see, mis toob rohkem koolirõõmu.

Märtsi teisel nädalal kogunes puhkepausil olnud Vungi tiim, seekord koos tervisenõukoguga. Vaatasime koos üle seni tehtu ning visioneerisime tulevikuplaane. Arutlesime tegevuste üle, mis kaasaksid veel enam vanemaid ja kogukonda ning suurendaksid õpetajate ja III kooliastme liikumisrõõmu. Oluliseks prioriteediks saab lähiajal I kooliastmes liikumisvahendite kastide komplekteerimine, õpetajate koolisisene kogemuste vahetamine ning parimate praktikate jagamine teistele koolidele. Ruumi jääb kindlasti ka uutele algatustele ja kampaaniatele.

Kooli tervisenõukogu ja Vunk meeskonna ühisosa on suur. Koos saame ühendada koolipere kõikide liikmete esindajaid ja nii aktiivselt kaasa rääkida koolielu puudutavatel teemadel.

Vunki ikka juurde!

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 23

LOOD MEIST Uus tervisekabinet ja kooliõde Tunneme rõõmu, et Puhja Kooli ja Elva Vallavalitsuse koostöös avati käesoleva aasta veebruaris tervisekabinet. Nüüd osutab koolile tervishoiuteenust MedAid OÜ ja kooliõena asus tööle Elis Lessing. MedAid OÜ on pakkunud koolitervishoiuteenust 2012. aastast alates. Esmalt alustati tööd Elva Gümnaasiumis ja Konguta Koolis, hiljem lisandus Rõngu Keskkool ja Valguta Lasteaed-Algkool.

4. veebruaril tutvustas uus kooliõde ennast meie kooli õpilastele kooliastmete kogunemistel ning rääkis oma töö põhimõtetest ja uues tervisekabinetis planeeritavatest tegevustest. Õpilased ja õpetajad said esitada küsimusi.

Kooliõe vastuvõtuajad on esmaspäeviti kell 08.00-11.00 ja teisipäeviti kell 08.00-12.30. Küsimuste korral kontakt: elis.lessing@mail.ee, telefon 53449908. Kui lapsevanem või lapse hooldaja soovib küsimuste korral või nõustamiseks kooliõe vastuvõtule tulla, palun eelnevalt aeg kokku leppida.

Käsitöö ja ettevõtlus käsikäes

kunsti- ja käsitööõpetaja Kadri Jürimaa

Puhja Kooli õpetajad osalesid 22. augustil 2019 ERMis toimunud muuseumihariduse infopäeval. Seal toimus väga vahva üleskutse: kutsu käsitöömeister kooli "Meister tuleb kooli". Kontakt sai loodud ja detsembris tulid meile külla Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust “Meister kooli” projekti raames Virve Tuubel ja Külli Jacobson.

Virve Tuubel andis lühiülevaate Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tegevustest ja Külli Jacobson andis ülevaate traditsioonilisest käsitööst ja rääkis ka ettevõtlusest.

Külli Jacobson on ise enda kohta rääkinud: “Mina olen Külli Jacobson, väikse käsitööettevõtte Kagu Kudujad esikuduja. Lõin firma aastal 2011, kui olin Ameerika Ühendriikides ajutiselt elades saanud piisavalt kinnitust, et Eesti peen käsitöö on midagi väga-väga erilist. Sellest ajast alates olen suur kirikinnaste fänn. Mulle väga meeldib mõelda, et kududes kinnastesse kirju, sõrmitsen ma möödunud aegade sõnumeid. Paljude kirjade tähendus on unustatud, aga vägi neis on alles ja seda ma tajun. Mulle meeldib elada maal. Mulle meeldib hoida elus Eesti kultuuripärandit ja seda laias maailmas tutvustada. Olge terved!” Õpilased said näha ja katsuda erinevaid imelisi kirikindaid, õpilased joonistasid paberile erinevaid värvilisi kirikindamustreid, palju sai räägitud ettevõtlusest, kuidas ettevõtlust teha, kuidas turundada oma tehtud tooteid, mis oma toote hind peaks olema ja mis kanaleid kasutada turundamiseks. Üritus läks igati korda ja oli väga rõõmustav võõrustada külalisi.

Külas Elva valla noorsootöötajad Uus koolimaja meelitab uudistama.

10. märtsil võtsid külalisi vastu loovjuht Ülle Närska ja noorsootöötaja Indrek Pekko.

Elva valla noorsootöötajad tutvusid uuenenud koolihoone, värske netiraadio ja noortekeskusega.

Koosolekuks ja aruteluks koguneti õpetajates toas.

TRIMESTER

Leht 24

ÕPIME ELU Õppekäik Elva Lendteatrisse näiteringi juhendaja Kersti Aadusoo 13. detsembril 2019. aastal toimus kooli näiteringi õppekäik Elva Lendteatrisse.

Alustuseks pakuti noortele näitlejatele suupisteid, teed ja kohvi ning tehti majas väike ekskursioon.

Seejärel said kõik laval end tutvustada. Julgemate esinejatena paistsid silma Chris-Sylver, Carl-Endrik, Triine, Pille- Riin ja Maris. Pärast esimese lavakogemuse saamist asuti lugema Airè Pajuri näidendit “Hoolivus ees ja õnnetus taga” ning peagi said noored aimu, kuidas tuleb tekstiga tööd teha. Noored saadeti peagi ka lavale. Kõik leidsid üksmeelselt, et oli väga põnev ja õpetlik päev.

Saime ka õiguse selle näidendi lavastamiseks.

Veeohtuskoolitus 1. klassile

ÕPIME PRAKTILIST ELU

Päästeamet pakub Tartumaa ja Tartu linna koolide 1. klassidele veeohtuskoolitust, mis toetab ujumise algõpetust. Puhja kooli 1. klassi õpilased said koolitusest osa 4. veebruaril, koolitajaks oli Merle Liba.

Koolituse käigus said õpilased teada veeõnnetuste enamlevinud põhjused ning selle, mis ei tohi talvel minna nõrgale jääle. Lisaks teadmised, mis on veekogude juures ohtlikku ja päästevesti kandmisest.

Samuti räägite üle see, millal peab ja millal ei tohi helistada hädaabinumbril 112.

Füüsikas muusikas loodusainete õpetaja Evelin Salu Viimastel aastatel on Eesti üldhariduskoolides liigutud üha enam erinevate õppeainete lõimumise suunas. Selle tulemusena peaksid õpilased paremini mõistma, et näiteks aineosake või energia keemias on sama, mis aineosake või energia füüsikas, loodusõpetuses või bioloogias.

Puhja koolis õpime juba teist aastat “Heli” ja võnkumise teemat füüsikas läbi pillide muusikas ja kunstiõpetuses. Õpilased koostavad igaüks ühe pilli kohta värvilise postri, kus tuleb lisaks pillile ja selle päritolule/ ajaloole kirjeldada, kuidas tekib antud pillis heli, s.t millised pilliosad võnguvad või põhjustavad võnkumise? Selline õppimise viis motiveerib õpilasi rohkem, kui teadmiste omandamine õpiku ja Tv abiga.

Tulemusena valmivad ilusad ja õpetlikud postrid, mis pakuvad huvi ka paljudele kaasõpilastele.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 25

ÕPIME ELU Elulised koolitused

loovjuht Ülle Närska

Päev ettevõtluskülas 7. veebruaril algas 8. klassi, nelja õpetaja ja ühe lapsevanema tööpäev Tartus Ettevõtluskülas. Täpsemalt asusid 8. klassi õpilased ning õpetajad Kadri Raudsepp, Jana Adari, Kadri Jürimaa, Ülle Närska ja lapsevanem Meelika Reinomägi veebipõhise rakendusega rollimängu “Ettevõtlik pere” koolitusele. Täispika koolituspäeva jooksul mängisime rollimängu, jagasime oma kogemusi ning saime kaasa soovitused mängu õpetamiseks 1.-5. klassis. Mängu litsents on üheks aastaks, kaasa saime mängu “Minu raha”, kus on vajalikud lisamaterjalid rollimängu läbiviimiseks.

Soovime pakkuda võimalust 1.-5. klassi õpilastele ning mängida võimalikult palju kordi nende samade õpilastega, et seeläbi kinnistada õpitud teadmisi ja kogemusi Mida väiksem on laps, seda rohkem tundub, et ta on väike ja ei peagi üht või teist asja oskama. On igati asjakohane arvestada laste vanusega ja neilt mitte eeldada täiskasvanulikku tarkust ning osavust. Sageli alahindame lapsi ning jätame nad ilma võimalusest rohkemat õppida. Ettevõtlusküla mäng on mitmekihiline ja iga laps võtab enda jaoks sellest just selle, mis on talle võimetekohane ja vastuvõetav. Kuna mäng on ehitatud meeskonnatööl toimivaks, on võimalik igal mängijal leida enda võimetele sobiv roll ja tegevus. Ettevõtlikkuse arendamine vajab keskkonda, kus katsetamine ja eksimine on mitte üksnes lubatud, vaid tunnustatud tegevus.

Juhendajatele jääb suunav ja abistav roll. Ettevõtlus on sarnaselt päriselule ka selles mängus ettearvamatu, mistõttu tuleks vältida ainuõigete vastuste andmist, lasta mängijatel ise probleemidele lahendusi leida ning õppida läbi katsetamise.

Riskikäitumise koolitus 13. veebruaril külastas meie kooli 7. ja 8.klassi Märt Treier Maanteeametilt tasuta saadud noorte riskikäitumise ennetamise koolitusega. Georgi lugu ei ole midagi enneolematut, sest eks me räägi kõik kuidas vältida liiklusõnnetustesse sattumist ning analüüsime erinevaid ohuolukordi. Õppefilmi autor ja koolitaja Märt Treier suhtleb õpilastega vahetult kasutades noortepärast väljendusviisi ning humoorikas teemade käsitlus pani kõiki kuulama. Näiliselt lõbusa esituse taga olid väga valusad teemad: teismeliste hakkamasaamine iseendaga, tähelepanuvajadus, tõelised sõbrad. Paari õppetunni vältel räägiti suhetest sõpradega, soovist neid leida, usaldada ja aidata. Õpilaste tagasisidest võib lugeda, et loeng ja videoklipp oli mõtlemapanev, saime kinnitust sellele, et sõpru tuleb hoolikalt valida ning kõik FB sõbrad ei ole tegelikult sõbrad. Saime teada, et paljud õnnetused juhtuvad alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamise tõttu ning tüdrukud ei pööra poistele piisavalt tähelepanu. Väga kahju oli Georgi vanematest, kes kaotasid oma poja, kuid suutsid süüdlasele andestada. Siit järeldus, et õnnetus võib hüüda tulles.

Õppeprogramm “Liikumine loomariigis” loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

I klassi õpilased osalesid Tartu Loodusmuuseumi õppeprogrammil, kus mänguliste tegevuste abil uuriti ja arutleti loomade erinevaid liikumisvõimalusi. Klass jagati kahte gruppi: 12. veebruaril külastasid loodusmuuseumi tüdrukud ja 19. veebruaril poisid. Selline teistmoodi koolipäev oli põnev ja meeldis nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õppetöö muuseumis algas põnevate mängudega. Juhendaja oli vaimustuses poiste laialdastest teadmistest ning tõsisest huvist loomariigi vastu. Lapsed esitasid julgelt küsimusi ja arutlesid kaasa. Gruppides tuli täita teemakohaseid töölehti. Ka juhendaja oli väga professionaalne ja oskas lapsi kuulama panna. Õpilased said uudistada lähemalt elevandi jalaluid ja uurid gekode supervõimet. Lisaks said õpilased panna proovile jäljendamisoskused ja võisteldakse kõige parema kilpkonna valimistes. Maailma parimateks pidas juhendaja poisse teomängus ehk siis kes suudab kõige aeglasemalt edasi liikuda. Õppe programm sai teoks tänu KIKi toetusele.

Aitäh Tartu Loodusmuuseumile toreda õppeprogrammi eest!

TRIMESTER

Leht 26

LOOMISRÕÕM Tegemised kunstitunnis kunstiõpetuse õpetaja Kadri Jürimaa 6. klassi

Sõbrapäevakaardi tegemine ja kaardi hoidja meisterdamine pehmest traadist, kaunistuseks paelast lips.

5. klass

Ruumilise sõbrapäevasüdame meisterdamine mahulisest papist, sisalpaela lisamine, südame värvimine.

4. klass

Ajalehe kassikollaaž ja kunstivoolu kubismiga tutvumine.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

LOOMISRÕÕM 8. klass

Veeohtuskoolitus 1. klassile Füüsikas muusikas loodusainete õpetaja Evelin Salu

9. klass

Leht 27

TRIMESTER

Leht 28

HUVIRINGID RAADIORING 14. veebruarist on avatud Puhja raadioringi stuudio.

Seoses sellega ootame uusi osalejaid, kes sooviksid õppida raadiotööd,valima muusikat, tegema intervjuusid.

Raadioring otsib väljundit Elva valla tasandil, kuid kindlasti hakatakse meie kooli ja noorte tegemisi kajastama oma valla raadios. Kiitus Eke-Laur Raidele ja Rasmus Tobiasele, kes on olnud suured abilised tehnika paigaldamisel stuudiotesse. Oleme tänulikud Kristjan Veedlerile, kes on leidnud võimalused stuudiote varustamiseks arvutitehnikaga.

KITARRIRING II poolaastast alustas kitarri huviring, mida juhendab Liisa Tulvik. Huvilisi on 20 ringis ning õpetamine toimub väikestes gruppides. Alustatakse ukuleeledega ning esimene ülesastumine toimub 17. aprillil noortekontserdil “The Best Kevadfest”.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 29

HUVIRINGID TEADUSRING HK Unicorn Squad on liikumine, mis pakub huvihar idusena tehnoloogiaõpet ainult tüdrukutele. Ettevõtmine sai alguse 2018. aasta sügisel eesmärgiga äratada ja kasvatada tehnikaalast huvi tüdrukute seas läbi praktiliste ülesannete.

Iga uus kursus alustab esimese sissejuhatava kursusega, mille üldteema on “Lava”.

Igas tunnis käsitletakse ühte lava ja tehnoloogiaga seotud teemat. Ringi juhendab meie koolis klassiõpetaja Jana Adari.

Esimene kohtumine toimus 10 . märtsil ja ringi teemaks oli jõud. Õpilased said teada: Kuidas tõsta laval raskeid asju?

Kuidas teha erinevaid sõlmi? Kuidas kangi abil raskuseid tõsta?

Kuidas ehitada plokisüsteemi?

LOOMERINGI TEGEMISED

TRIMESTER

Leht 30

ORGANISATSIOONID Kodutütarde tegemised II trimestril loovjuht Ülle Närska

13. detsembril käisid Puhja kodutütred külas Rannu “Tulesädeme” rühmal. Õppisime toiduvalmistamist, patsipunumist ja lauakatmist. Mängisime koos mänge ning sõime õhtusööki.

Novembrikuu lõpetas ja detsembrikuud alustas 23. Tartu ringkonna Kodutütarde jõululaager.

Laupäeval-pühapäeval toimusid igal rühmal 7 erinevat õppepunkti. Õppetegevustes oli meisterdamist, füüsilist tegevust, kodutütarde matkatarkuseid jpm näiteks sai endale valmistada soolataignast kuuseehte või muu kaunistuse, ise meisterdada unenäopüüdja, õppida zumbat tantsima, mängida õues pallimänge ning legendiga orienteeruda .Kontrolliti teoreetilisi teadmisi järgutestide, mälumängu ja Eesti looduse punktis ning saime praktilisi teadmisi esmaabi ning seljakoti pakkimise punktis. Ilmselgelt ei puudunud laagrist ka traditsiooniline piparkookide küpsetamise punkt.

Laagris osales 201 inimest, nende seas palju noori, kes oli esmakordselt, palju instruktoreid, kes olid juba mitmendat korda ning kohal oli ka terve rühmatäis poisse.

Laupäeva õhtul toimus traditsiooniline Aasta Kodutütre valimine. Nagu kombeks, viis üritust läbi eelmise aasta Aasta Kodutütar, kelleks oli Kaja Asi. Kaja valmistas kandidaatidele ette ennast tutvustavad küsimused, millele iga kandidaat pidi vastama, teoreetiliste teadmiste kontrolliks huvitava mälumängu ning praktiliste teadmiste kontrolliks pidid tüdrukud läbima erinevaid kontrollpunkte KT teadmiste ja oskuste kohta. Aasta Kodutütre kandidaadiks olid kuus tublit tüdrukut - Isabella Kelder, Eliise Lõhmus, Maria-Elise Poom, Liisa Margareta Torpats, Hele-Mai Viltrop ja Kaisa Meus.

Samal ajal kui komisjon otsust langetas toimus noorte lemmik playback ning peale seda kuulutati välja Aasta Kodutütar ning Aasta Kodutütre publiku lemmik. Aasta Kodutütreks kuulutati Kuuste rühma kodutütar Kaisa Meus ning publiku lemmikuks Kotkaplikade rühma kodutütar Maria-Elise Poom. Palju-palju õnne!

Juba ongi Kodutütarde organisatsioon 88. aastat vana. Tartu ringkond tähistas sünnipäeva veidi varem, reede õhtul ning selle käigus võttis oma ridadesse vastu 33 uut kodutütart. Tunnustati parimaid noorliikmeid ja toetajaid ning loomulikult ka meie rühmavanemaid ja nende abisid. Jagati kätte rohkem kui aasta aega kestnud rühmajuhtide kooli tunnistused ja kuulati tervituskõnesid Kaitseliidu ja Naiskodukaitse esindajatelt ning meie oma peavanemalt ja ringkonnavanemalt. Õnnitleme meie uusi kodutütreid “Pärlipüüdjate” rühmas. Getter Raudjalg, Emma-Gudrun Reinomägi, Linda Leemet, Mariia Külter, Thalia Rätsepp, Greete Kiisk, Eva-Marie Tamm.

Hooluspaela aktiivse tegevuse eest organisatsioonis said Keitlin Kärmas ja Saara-Lee Raide, perenaise erialamärkide omanikuks said Linde Leetberg, Irmeli Rokka, Anete-Liis Kingsepp ja Herta Heinaru.

Puhja Kooli Eesti Vabariigi 102. aastapäeva aktust juhtisid kodutütred Keitlin Kärmas ja Keneli Pallon.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 31

ORGANISATSIOONID Õpilasesinduse trimester

president Maris Karu

ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED

Õpilasesindus koguneb sel trimestril teisipäeva hommikuti kell 8.05-8.20, et arutada läbi eelseisvad sündmused ning analüüsida toimunut.

Meie tähtsamad tegemised:  ettevalmistus playbackiks - karbid Sõbralt sõbrale  oma ruumi olemasolu noortekeskuse hoones  külaskäik Räpina Ühisgümnaasiumi sõpradele ja sõbrapäeva peole, kus esinesid Pesukarud  iganädalased infominutid teisipäeva hommikuti  koostöö Elva valla noortevolikoguga  tantsuminutite sisustavad 6. klassi õpilased  mänguvahetunde sisustavad mängujuhid Triine, Elisabeth, Lisett ja Maris

TRIMESTER

Leht 32

VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint Meie koolist osales 25 õpilast III etapi parimad tippspordis: 1.klass: Kristo Kumari (piirkonnas 9. koht/ Eestis 17. koht) Andero Tamm (12. / 23. koht) 2. klass: Brigita Kütt (3. / 9. koht) Nikita Gretšin (13. / 37. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 7. koht) Ats Paavel (6. / 30. koht) Raiko Tammi (12. / 55. koht) 5. klass Mario Kütt (3. / 20. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (3. / 75. koht)

III etapi parimad rahvaspordis: 1.klass: Kristo Kumari (piirkonnas 6. koht / Eestis 11. koht) Andero Tamm ( 21. / 42. koht) 2. klass: Brigita Kütt (7. / 16. koht) Märt Aan (17. / 49. koht) Nikita Gretšin (18. / 54. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 4. koht) Ats Paavel (2. / 9. koht) 5. klass Mario Kütt (8. / 68. koht) Nuti-Mati matemaatika Eesti karikavõistlused III etapp Puhja Kool 8. koht keskmise suurusega koolide hulgas.

Meie koolist osales 24 õpilast IV etapi parimad tippspordis: 1.klass: Kristo Kumari piirkonnas 2. koht/ Eestis 2. koht) IV etapi parimad rahvaspordis: Andero Tamm (10. / 27. koht) 1.klass: Kristo Kumari Marii Algo (17. / 52. koht (piirkonnas 7. koht / Eestis 12. koht) Loviise Kärmas (21. / 71. koht) Andero Tamm ( 14. / 33. koht) 2. klass: Märt Aan (4. / 16. koht) Marii Algo (23. / 54. koht) Brigita Kütt (9. / 33. koht) 2. klass: Märt Aan (2. / 4. koht) Nikita Gretšin (14. / 44. koht) Brigita Kütt (3. / 5. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 4. koht) Matvei Sinkonen (13. / 41. koht) Ats Paavel (2. / 6. koht) 3. klass: Ats Paavel (1. / 6. koht) Kevin Olefrenko (5. / 33. koht) Johan Lääne (2. / 7. koht) Hugo-Oskar Reinomägi (18. / 81. koht) Kevin Olefrenko (3. / 8. koht) 5. klass Mario Kütt (4. / 15. koht) 5. klass Mario Kütt (9. / 79. koht) Marit Kütt (11. / 65. koht) Marit Kütt (10. / 82. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (1. / 39. koht) Nuti-Mati matemaatika Eesti karikavõistlused IV etapp Puhja Kool 7. koht keskmise suurusega I-IV etapi parimad tippspordis: 1.klass: Kristo Kumari I-IV etapi parimad rahvaspordis: (piirkonnas 3. koht/ Eestis 4. koht) 1.klass: Kristo Kumari Andero Tamm (10. / 21. koht) piirkonnas 5. koht / Eestis 7. koht) Marii Algo (27. / 64. koht) Loviise Kärmas (26. / 65. koht) Loviise Kärmas (28. / 75. koht) Marii Algo (30. /83. koht) 2. klass: Brigita Kütt (1. / 3. koht) Mirtel Virolainen /35. / 100. koht) Märt Aan (12. / 48. koht) 2. klass: Brigita Kütt (1. / 3. koht) Nikita Gretšin (13. / 49. koht) Märt Aan (3. / 17. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 3. koht) Nikita Gretšin (10. / 61. koht) Ats Paavel (2. / 9. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 2. koht) Kevin Olefrenko (7. / 34. koht) Ats Paavel (2. / 4. koht) 5. klass Mario Kütt (4. / 18. koht) 5. klass Mario Kütt (10. / 73. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (2. /52. koht) Marit Kütt (19. / 98. koht) Nuti-Mati matemaatika 8. klass Pille-Riin Maal (3. /53. koht) Eesti karikavõistlused I - IV etapp Puhja Kool 4. koht keskmise suurusega

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 33

VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistluste Tartumaa finaal 1. klass: Kristo Kumari I koht Andero Tamm 5. koht 2. klass: Brigita Kütt I koht 3. klass: Johan Lääne I koht Ats Paavel II koht 5. klass: Mario Kütt III koht 8. klass: Pille-Riin Maal II koht Õpetaja Merle Lint III koht

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB

Targad ja osavad 2020

klassiõpetaja Maire Sepp

22. jaanuaril toimus Kambja Koolis maakondlik “Tarkade ja osavate” võistlusmäng 2. klassi õpilastele, mille teemaks oli “Meie mets”.

Võistlusel tuli lahendada väga erinevaid ülesandeid: puutüve ketaste järgi puid määrata; mõistatada loomadega seotud mõistatusi; tunda ära loomi nahka katsudes või topiseid vaadates; tunda ära loomade- ja lindude hääli; määrata taimi ja seeni fotode kui näidiste järgi; kokku tuli viia sobiv leht sobiva puuga; pimekastis loodusega seotud esemeid ära tunda ja vastata paljudele loodusega seotud küsimustele. Iga võistkond meisterdas ka metsateemalise plakati.

Sel ajal, kui õpilased töötubades osalesid, said õpetajad kätt proovida plaatpillide mängimisel.

Meie koolist osalesid võistlusmängul Jaan Leetberg, Märt Aan ja Oliver Lauri Tiits. Õpilased tegid head meeskonnatööd, olid targad ja osavad.

Tartu maakonna 5. klasside ajaloo viktoriin 12. märtsil 2020. aastal toimus XX Tartu maakonna 5. klasside ajaloo viktoriin. Puhja Koolist osales viktoriinil võistkond koosseisus Marit Kütt, Mario Kütt, Denis Judin ja Laura Neeme.

Võistkond saavutas 21 osalenud võistkonna seas III koha.

Viktoriini temaatika on endiselt Eesti Vabariigi sünd, sümboolika, Vabadussõda, taasiseseisvumine, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ja tänapäevased aktuaalsed sündmused Eestis.

Viktoriin toimus Rõngu Keskkoolis. Õpilasi juhendas ajalooõpetaja Kersti Aadusoo.

TRIMESTER

Leht 34

MAAKONDLIKUD OLÜMPIAADID KEEMIA (25. jaanuar)

8. klass: Pille-Riin Maal 12.-13. koht; juhendaja Evelin Salu

BIOLOOGIA (1. veebruar)

7. klass: Mar leen Kallas (21. koht); juhendaja Evelyn Eensoo 8. klass: Mar is Kar u (24. koht) , Tr iine Uibokand (26. koht) juhendaja Evelyn Eensoo

GEOGRAAFIA (11. veebruar)

7. klass: Mar leen Kallas (9. koht), Teet Siffer (31. koht), Mar tin Mölder (34. koht) 8. klass: Pille-Riin Maal (12. koht) juhendaja Evelyn Eensoo

MATEMAATIKA (5. veebruar)

8. klass: Pille-Riin Maal (10. koht); juhendaja Merle Lint 9. klass: Robin Massur (26. koht); juhendaja A nneli K orela

MATEMAATIKA (6. märts)

4. klass: Linde Leetber g (27. koht), Anna Leemet, Andr eas Kasemets, Kevin Hoolemaa 5. klass: Sander Por tnov (33. koht), Mar io Kütt, J ass Nor man, Andr is Tammi 6. klass: Her ta Heinar u (17. koht), Miguel Kr ainev, Ger man J ür genthal juhendaja Anneli Korela

AJALUGU (8. veebruar)

7. klass: Saar a-Lee Raide, Keitlin Kärmas; juhendaja Kersti Aadusoo 8. veebruaril 2020. aastal toimus Lähte Ühisgümnaasiumis XXVII üleriigilise ajaloo olümpiaadi maakonna voor, kus Puhja Kooli esindasid 7. klassi õpilased Keitlin Kärmas ja Saara- Lee Raide. 7. klassi olümpiaadi teemaks oli sellel aastal “ Viikingid”. Olümpiaadiks valmistudes tuli õpilastel läbi töötada mitmeid raamatuid, “ Imelise Ajaloo” artikleid ja internetimaterjale. Kõiki nõutud raamatuid ei õnnestunudki kuskilt leida. Olümpiaaditöö osutus nii õpetajate kui õpilaste hinnangul raskeks.

Sellele vaatamata olid osalenud õpilased tublid, jäädes maakonna keskmisele tasemele.

KUNST (8. veebruar)

8. klass: Pille-Riin Maal 4. koht; juhendaja Kadri Jürimaa 8. veebruaril 2020 toimus Tartus Variku Koolis Tartu linna ja maakondade üldhariduskoolide kunstiolümpiaad. Kaasa tuli võtta kodutöö, mille tänavuseks teemaks oli Kunstimuuseum 100 plakat, kohapeal tuli maalida ette antud pildi järgi nägu profiilis ehk külje pealt vaates, lisaks veel teooriavoor kus sai näidata oma teadmisi.

Võistlustulle läks meie kooli 8. klassi õpilane Pille-Riin Maal. Pille-Riin oli tugev nii teoorias kui praktikas ja saavutas neljanda koha.

Pille-Riin Maal—Eesti Kunstimuuseum 100 plakat

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 35

SPORDIVÕISTLUSED JALGPALL

treener Andres Bõkarev

15. jaanuaril võistlesid Puhja Kooli tüdrukud Tartumaa MV Elvas, kus osalesid neiud kuni 9. klassini. Meie kooli esindasid 6. ja 7.klassi tüdrukud: Angelika Kõlu, Anete Vozijan, Elis Vozijan, Saara-Lee Raide, Keitlin Kärmas, Kristel Tihhomirov, Lii Neeme, Getter-Liis Kukk, Laura Pallon. Pingelises võistluses saavutati hõbemedal.

Puhja Kooli 1.-3. klassi poisid osalesid 12. veebruaril Elvas koolidevahelisel jalgpallivõistlusel Meeskonda kuulusid: Raiko Tammi, Ats Paavel, Johan Lääne, Taimar Perdel, Märt Aan, Daniel Menšikov, Jaan Leetberg, Karl-Kender Neltsas.

TV 10 Olümpiastarti Laupäeval, 7. detsembril toimub Võrus TV 10 Olümpiastardi esimene riiklik etapp. Puhja kooli võistkonda kuulusid järgmised õpilased: Raiko Tammi, Sander Portnov, Anete- Liis Kingsepp, Anna Leemet, Linde Leetberg, Alesja Turovskaja, Lisette Holter, Anet Arrak, Mia Erikson.

Kavas olid 60 meetri jooksud kõikidele vanuseklassidele, noortematele osalejatele lisaks kõrgushüpe, vanematele poistele teivashüpe ning vanematele neidudele kuulitõuge. Õpilased olid tublid, võitlesid võistlusnärviga, oli õnnestumisi ning väiksemaid põrumisi. Saadi väga palju uusi kogemusi ning teadmisi, kuidas võistlusolukorras toime tulla. Kõige kõrgema koha sai Anet Arrak: TV 60 meetri jooksus 79 osaleja seast 43. koha. Kiitus õpilastele, kes esindasid Puhja kooli!

Järgmised etapid toimumasid jaanuaris Tartus ning riiklik etapp Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis.

Kiiresti trenni ja harjutama, et võistlustel edukaid sooritusi teha! Õpilasi juhendab kehalise kasvatuse õpetaja Madis Paju.

TRIMESTER

Leht 36

SPORDIVÕISTLUSED SULGPALL

treener Robert Kasela

Sellel õppeaastal on märgatavalt suurenenud sulgpalli harrastavate õpilaste osakaal Puhja Koolis.

Treeningud toimuvad kahes rühmas kolm korda nädalas ja huviringi veab eest Puhja Sulgpalliklubi treener Robert Kasela. Treeningutel osalevad õpilased käivad nädalavahetustel usinasti võistlustel.

Järgnevalt ülevaade aasta alguses toimunud võistlustest.

22. jaanuaril osales Tartus toimunud üleriiklikul Eesti Noorte GP etappil 4 mängjat - Rikko Rõõm, Greete Kiisk, Sabina Kraineva ja esmakordselt ka Rosann Massur. Mängud olid väga huvitavad ja põnevad ning on väga hea meel et kõik mängjaid võitlesid välja vähemalt ühe võidu. U-11 tüdrukutes oli kokku 12 osalejat, poiste U-13 oli 18 osalejat.

Tulemused: Greete Kiisk 6. koht; Sabina Kraineva 7.-8. koht; Rosann Massur 7.-8. koht; Rikko Rõõm 6.-9. koht.

30. jaanuaril osalesid Puhja suuremad mängijad kahel erineval võistlusel kahel päeval. Üks mängjatest, Rikko Rõõm, oli koguni nii tubli, et võistles nii laupäeval ja pühapäeval.

Parimad tulemused seekord: Herta Heinaru - 2.koht Veeriku Lastevõistlus Rikko Rõõm - 3. koht Triitoni Lasteturniir Sabina Kraineva - 6.koht Veeriku Lastevõistlus Greete Kiisk - 6. koht Triitoni Lasteturniir Rosann Massur 6. koht Veeriku Lastevõistlus Linda Leemet 7. koht Veeriku Lastevõistlus Sitkelt võistlesid ka Kenert Raudjalg, Raiko Tammi, Jass Norman ja Getter Raudjalg.

Suur tänu vanemetele, kes lapsi võistlustele viivad ja toovad.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 37

Veebruari kolmas nädalavahetus oli Puhja SK jaoks väga edukas! Meie klubi liikmed ning lapsevanemad osalesid kahel turniiril: Pereturniir ja Triitoni Lasteturniir.

Pereturniiril mängis kolmes liigas 15 paari. I koha võitsid Rikko Rõõm ja Anneli Rõõm. IV kohale mängisid enda Raiko Tammi ja Aare Tammi.

Lasteturniiril saavutasid Greete Kiisk teise koha, Rikko Rõõm I koha ja Raiko Tammi 9.koha. Mõlemad poisid võistlesid teises liigas kus osales 25 noormeest.

Kusjuures teise liiga võit tuli Puhja Sulgpalliklubile esmakordselt.

1. märtsil toimus Veeriku Lastevõistluse VI etapp.

Ats Paavel I koht D-liigas; Greete Kiisk II koht D-liigas; Rosann Massur 4.-6. koht D-liiga; Jass Norman 4.koht B-liigas ; Rikko Rõõm 5.-8. koht B-liigas.

Kõik meie mängijad olid väga tublid ja teenisid mängudega välja vähemalt 2 võitu. Suurima üllatuse treeneri silmis tegi seekord Jass kes mängis väga tugevas B-liigas ning tuli lausa kahes mängus välja suurest kaotusseisust ja suutis need mängud enda kasuks kallutada edestades mängijaid, keda tal varem võita pole õnnestunud. Ats ja Greete mängisid oma taseme väga tublisti välja ning järgmine kord tuleks neil astuda samm edasi järgmisesse liigasse. Rikkol ja Rosannil olin natukene ebaõnne tabeliga kuna mõlemad läksid kohe alagrupis kokku edasise võitjaga, kuid mõlemad näitasid suurepäraseid mänge.

TRIMESTER

Leht 38

EDUKAD ÕPPITEEL I KLASS Marii Algo, Kristo Kumari, Loviise Kärmas, Mirel Pallon, Melissa Piirisild, Uko Radune, Karel Reinhold, Andero Marcus Tamm, Kaur-Margus Villako, Mirtel Virolainen.

II j KLASS Nikita Gretšin, Sandra Haamer, Saskia Heinaru, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Lisandra Gerda Luhamaa, Pääsu-Mari Raide, Emma Gudrun Reinomägi, Oliver Lauri Tiits.

II m KLASS Märt Aan, Mariia Külter, Brigita Kütt, Ekke-Mihkel Mets, Hanka Part.

III i KLASS Revo Raimo Ebral, Margit Hunt, Sabina Kraineva, Keili Kübe.

III k KLASS Linda Leemet, Johan Lääne, Ats Paavel, Mia Lota Parts, Raiko Tammi, Hugo Oskar Reinomägi, Kristjan Närska, Getter Raudjalg, Rikko Rõõm, Annbel Marie Tamm.

IV KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg, Ketlin Kumari, Karolin Nurk, Irmeli Rokka, Saskia Rokka.

V KLASS Denis Judin, Keiro Bogdanov, Marit Kütt, Mario Kütt, Laura Neeme, Mia Laaneväli, Anete Mirell Lauri, Jass Norman, Andris Tammi.

VI KLASS Herta Heinaru, Anete Vozijan, Linda Marie Finstad, German Jürgenthal, Radek Kobzar, Miguel Krainev, Keneli Pallon, Laura Pallon, Ken-Evert Tobre, Alesja Turovskaja, Margareth Veiler.

VII IKLASS Anet Arrak, Mia Erikson, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Lii Neeme, Elis Vozijan.

VIII KLASS Lisett Laurson, Pille-Riin Maal, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks.

IX KLASS Robin Massur, Matvei Raud.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 39

I KLASS

KLASSIDE TEGEMISED Lugemisnurk

klassiõpetaja Lea Järv Esinemine jõulupeol

Jaanuaris tegime üleskutse kõikidele lastele tuua raamatuid ja ajakirju meie klassi lugemisnurka.

Hetkel on neid kokku 39.

Lugemisnurgas on võimalik kasutada ka patju ja vaibakesi. Lisaks on olemas erinevad mängud ja meisterdused.

Projekt “Kirjandussild”

1.klassi õpilane Kristo Kumari liitus jaanuaris sellise lugemisprojektiga. Põhjamaade raamatute autorite lood on selle projekti lugemiskirjandus. Kümne kuuga on vaja läbi lugeda 50 raamatut. Kristo on praeguseks lugenud 17 raamatut. Üleskutse ka teistele. Täpsemat infot on võimalik hankida raamatukogu juhataja Sirje Dementjeva käest.

Playback 2020

Esineti kahe numbriga. Tüdrukud olid julged ja hakkajad, aga suurem osa poistest lõid enne esinemist kartma. Esineda julgesid siiski Uko ja Lauri.

Uko jäljendas väga osavalt väikese Oliveri lugu “Vana meremehe laul” ja intervjueerija rollis esines vapralt Lauri. Loo “Rändajad” esitasid soravalt ja julgelt Loviise, Marii, Mirtel, Victoria R ja Annaliisa.

EV 102

Eesti Vabariigi 102. sünnipäevale pühendatud kontsert-aktusele Puhja seltsimajja olid palutud esinema ka 1. klassi õpilased. Hea emotsiooni, selge diktsiooni ja mõnusa tundega loo põhjamaast tõid kuulajateni Marii Algo, Loviise Kärmas ja Hanna-Helena Leppik.

TRIMESTER

Leht 40

II j KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Jana Adari Meie II trimestri tegevused võib võtta kokku ühise märksõnaga - üldpädevuste arendamine. Õpime tegevuste käigus hindama inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast, kasutama kohaseid keelevahendeid, sobivat keelestiili ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Olulisel kohal on ka hoolivus oma kaaslaste, ümbritseva keskkonna ning oma tervise suhtes.

Näitus "Lapiline Balti kett"

10. jaanuar käisime vaatamas Puhja Seltsimajas näitust "Lapiline Balti kett". Kuulasime huviga nii näituse sünnilugu, kui ka huvitavaid fakte Balti keti kohta. Hiljem jäädvustas igaüks meeldejäävaima pildikese joonistusena. Näitusel kogetu aitab kujundada õpilases esteetilisemotsionaalseid ja kultuurilisi väärtusi.

Hullu Teadlase eksperimendid

3. veebruaril tuli meie klassile külla Hull Teadlane, kes rääkis VI teaduskonverentsi “Ole terve!” teemadest, tervislikest eluviisidest ja viis läbi lahedaid eksperimente. Õpilaste omaalgatuse ja aktiivsuse tulemusena kutsusime teadlasega kohtuma ka oma naabrid, ehk 3.k klassi.

Sõprusklassi külaskäik

10. veebruaril tuli Tartu Forseliuse Kooli 3.c klass meile külla. I. trimestril käisime neil külas ning kutsusime vaatama meie renoveeritud koolimaja.

Võtsime külalised vastu omavalmistatud sõbrapäeva kaartidega, tutvustasime maja. Külalised tundsid tõelist rõõmu meie koolimaja avaruse ja valguse pärast.

Peale ringkäiku suundusime Puhja Seltsimajja vaatama Viljandi Laste- ja Noorteteatri REKY etendust "Hunt Kriimsilma talvetembud". Linnalastele oli see esmakordne kogemus vaadata etendust sellistes tingimustes. Enne külaliste lahkumist sõime koolimajas kõhud täis ja arutasime, mis meile etenduses meeldis.

Mida meile sellised tegevused annavad? Esiteks kujundavad koostööoskust ja julgust võõras olukorras oma arvamust välja ütlema. Teiseks õpetavad teiste ideid tunnustama ja nendega arvestama ning innustavad ühiseid seisukohti otsima.

30. jaanuaril tähistasime sünnipäevi kaisukate päevaga. Üksteisele lugude jutustamine aitas meil kaaslasi paremini tundma õppida ja suurendas kuuluvustunnet.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 41

KLASSIDE TEGEMISED

II j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari

Teatri– ja kinokuu

Märtsis algas teatrikuu, milleks valmistumist alustasime juba enne talvevaheaega. Lugesime erinevate kirjanike raamatuid ja koostasime nii kirjanikku kui raamatut tutvustavad plakatid. Klassiruumis ülesseatud näitusel on võimalik tutvuda seitsmeteistkümne kirjanikuga.

2. märtsil vaatasime Tartu Lõunakeskuse Apollos Eno Raua samanimelise raamatu ainetel valminud filmi “Sipsik”. Lisaks kultuuri- ja väärtuspädevustele võimaldab kinos käimine harjutada iseseisvalt rahaga ümberkäimist ja koostööd. Lahendada tuleb erinevaid probleeme, nagu näiteks olemasoleva raha eest pileti ja snäkkide ostmine, sõbraga ühisostude tegemine jne.

10. märtsil vaatasime koos 2. m klassiga Tartu Sadamateatris Eno Raua raamatu põhjal valminud tantsulavastust “Naksitrallid”. Naksitrallid on südamlikud, tähelepanelikud ning hoolivad üksteisest, inimestest ja loodusest. Sellisteks täiskasvanuteks soovime kasvada ka meie. Kuna lavastuses sõnu ei kasutatud, siis saime siit eesmärgi ise kodus raamatust juurde lugeda.

Põnevaid tegevusi Puhjas

Sel trimestril käisime uudistamas Puhja seiklusparki, kus kasutusreeglite järgimiseks tuli appi võtta kõik oma koostöö-ja suhtlemisoskused.

Rõõmuga osaleme Puhja Kooli ühistes ettevõtmistes, nagu näiteks jõulupidu ja Playback.

TRIMESTER

Leht 42

II m KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Maire Sepp Jõulumeeleolupäeval

Esinemine jõulupeol

Mitut värvi jõulud Jõulukuul osalesime Tartu Linnamuuseumi jõuluprogrammil „Mitut värvi jõulud“. Muuseumi giid juhatas õpilased läbi müstilise näituse „Mitut usku Tartu: kirikust kristallipoodi“ ning seejärel tutvustas, kuidas tähistavad jõule põnevates maailma paikades erinevaid asju uskuvad inimesed. Osalejad said aktiivse programmi käigus tutvuda erinevate usundite ja maagiliste rituaalidega. Programmi lõpetas klaasimaali töötuba, kus valmisid jõulumotiividega värvikirevad kunstiteosed.

Rabamatk Küünlakuul osalesime RMK talveprogrammil Kiidjärve looduskeskuses. Matkasime ringikujulisel õpperajal, mis kulges ümber Valgesoo raba.

Marsruut oli vaheldusrikas, alates liivasest männikust, kulgedes üle vesise soo-osa kõrgrabale, edasi hiiglaslike pesadega kuklasekolooniateni vanas kuusikus. Matkajuht jutustas soo mõistatuslikust olemusest, rahvalugudest, taimede ja putukate põnevast elust soos. Õpperajal tutvusime rabataimestikuga, saime suhu pista punaseid maitsvaid jõhvikaid ja juua rabavett. Matka lõpus külastasime ka Valgesoo vaatetorni.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 43

KLASSIDE TEGEMISED

II m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp Näitus Uue aasta alguses tutvusime rändnäitusega „Lapiline Balti kett“. Näitus oli pühendatud Balti keti 30. aastapäevale ning Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevale. Samas saime näha ka Puhja Seltsimaja kangakudumise ringi Veevedajad kauneid töid.

Piip ja Tuut piparköögis 2. detsembril käisime klassiga vaatamas etendust „Piip ja Tuut piparköögis“. Etenduse käigus tutvustati piparkoogi ajalugu, tehti trikke ja lauldi. Samas sai ka tarkust erinevate maitseainete kohta ning mõned head nipid piparkookide valmistamiseks. Piparkoogitaigna tegemine oli lõbus ja kaasahaarav.

Sõbrapäeva tähistamine Playback 20. veebruaril osalesime playbackil „Sõbralt sõbrale“. Esitasime Elina ja Stig/ Märt ja Ott„Goodbye to Yesterday“ ja Skidamarink I love You. Lapsed said näidata oma loovust ja ettevõtlikkust. Žürii hindas meie etteastet esimese kooliastme parimaks.

Leht 44

III i KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

klassiõpetaja Imbi Tanilsoo Jõulupeol

Üllatusterikas uus aasta Uus aasta tõi meile uusi tegevusi ja üllatusi. Kõigepealt uus klassiruum uute ja avarate akendega majas. Võrreldes eelmiste klassidega, tundus see hoopis pisike. Mõtlesime, kuidas küll ära mahtuda, et kõik rahul oleks! Aga häid lambaid mahub palju ühte lauta ja see pisike klassiruum sai meile kiiresti armsaks. Aeg-ajalt saab heita pilgu parklasse või hoopis kaugusse, kus sinetab silmapiir. Õuevahetund on õpilastele hoopis midagi uut. Sööd kõhu täis ja õue! Ilmad on olnud ilusad ja ainult mõnel üksikul päeval on tulnud raamatukogus raamatuid lugeda või võimlas mängida.

Alguses võtsime usinalt osa õuemängudest, hiljem hakkasime rohkem ühekoos kooli pargis jalutama ja kevade märke otsima. J aanuar is! Nii leidsid lapsed 22. jaanuar il mitu õitsvat näsiniinepõõsast.

Jälgisime, kuidas paisuvad puudel pungad, kuidas lumikellukesed ja märtsikellukesed avasid oma õisi.

Metsa alt leiti väikseid seenekesi, Puude tüvedel imetleti erinevaid samblikke. Kuuskede alt leiti just enne vaheaega esimesed nupusolevad sinililled.

Soojad jaanuari- ja veebruariilmad andsid õues lastele vahvaid suviseid tegevusi. Näiteks võrkpalliplatsil on ilus pehme liiv. See meelitas lapsi mängima. Kuna lumememmede tegemiseks lumi puudus, meisterdati vahvad liivamemmed.

Neljapäeviti teeme spordiväljakul ilmavaatlusi, mille kokkuvõtted iga kuu kohta joonistame tulpdiagrammidena. Paraku miinuskraadid saime ainult ühel päeval. Täitsa nagu kevad!

Playback Õues oli hea harjutada playbacki jaoks. Lapsed otsisid ise TikTokist muusika, ise harjutasid liikumist. Õpetaja roll oli ainult plaksutada. See on vahva, et lastel oli tahtmist ja esinemisjulgust. Alguses oli osalejate arv väga muutlik, sest kõhklust ja ebalemist oli palju. Õnneks olid Sabina ja Risto nii tublid õhutajad ja eestvedajad, et kava olid valmis esitama isegi seitse last. Nad said suurepäraselt hakkama!

Kõige keerulisemaks tubaseks tegevuseks oli meil pildi ristpistes tikkimine. Üheksa õpilast said selle tööga suurepäraselt hakkama. Väga tublid käsitöömeistrid olid: Sabina, Margit, Keili, Christiane Rose, Laura, Ragnar, Revo Raimo, Risto ja Kert. Valmis töö, mis ilusti raamitud, oli pärlit väärt. Nimelt saab iga laps erilise saavutuse eest nimelise pärli. Need kogume liitrilisse purki. Kui purk saab täis, saab kõige rohkem pärleid kogunud laps valida aaretelaekast ühe aarde mingi põnev ühitegevus kogu klassile. Need ühistegevused sai kogu klassiga üheskoos välja mõeldud.

Kuna käes on märtsikuu, siis oleme alustanud matetalgutega ja “Tere, Kevad” saanud meie klassilt ka esimesed vaatlustulemused. Matetalgutes oleme küll võrreldes eelmiste aastatega tagasihoidlikumad, aga osaleme jõudumööda ikka. Märtsikuu toob meile palju väljasõite ja muid klassiväliseid tegevusi.

Nendest kirjutame aga järgmisel korral.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 45

III k KLASS

klassiõpetaja Kadri Raudsepp

Meenutus jõulupeost

Me ei saa üle ega ümber suurest rõõmust, mis on seotud uuenenud koolimajaga. Suur ja avar klassiruum ning moodsad tingimused ümberringi toovad jätkuvalt naeratuse näole. Lisaks käegakatsutavale teeb rõõmu ka uus päevakava, mis pakub võimaluse alustada koolipäevaga sujuvalt, puhata õppetööst keset päeva ning osaleda vahvatel pika vahetunni tegevustel. Õuevahetunnis saadud värske õhu doosi järel on pärastlõunasele õppetööle kergem keskenduda.

Mõnusa uue klassiruumiga toodi tutvuma ka armsaimad kaisukad.

Playback

Veebruaris toimunud playbackil etendasid õpilased Shakira lugu “Waka-waka,” idee autoriks Getter. Video sobis meie klassile hästi, sest ühendas õpilaste kaks huviala - jalgpalli ja tantsimise. Kogu esinemise valmistasid ette õpilased ise, õpetaja abistas vaid siis, kui nõu küsiti.

Õppekäik

Märtsi alguses külastasime Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ning osalesime õppekäigul “Põnev loomariik.” Õpilased lahendasid erinevaid ülesandeid, mis seotud loomaliikide elutsükli ja tegevusega. Tundma pidi metsloomade nahku, sarvi.

Järjekorda panema konna, liblika ja lepatriinu elutsükli etapid. Tuvastama, kelle poolt on näritud oksad, puutüved - hambajälje suurust pidi mõõtma joonlauaga. Eestis tegutsevate tigude kojad pidid õpilased kokku viima nimetustega, tundma levinud linnuliike. Mikroskoobi abil sai loendada vapsiku silmi ning uurida liblika soomuseid. Pärast uudistasime ringi avarates ja paeluvates muuseumi saalides.

TRIMESTER

Leht 46

KLASSIDE TEGEMISED IV KLASS

lood kirjutas Anna Leemet

Esinemine jõulupeol

Jõulupeol esinesime me tantsuga ja väikese lühinäidendiga tantsu taustal. Tantsisime laulu “All I want for christmas is you” järgi. Meie lühinäidend seisnes selles kuidas kaks varast varastavad kuuse alt pakid, kuid siis saabuvad turvamehed ja õiglus saab jälle jalule seatud. Kokku harjutasime me oma kava umbes kaks nädalat. Arvan, et jõulupeo kava tegemine oli tore ettevõtmine mille käigus õppisime koostööd.

Kinokülastus

Klassiga saime jõuludeks kinokülastuse. Filmiks valisime “Siil Sonic’u”. Kauaoodatud kinoskäik toimus 17. veebruaril. Kinno jõudsime üsna napilt aga õnneks jõudsid kõik oma popcorni seansi alguseks ära osta. Film räägib väikesest sinisest energiapallist kelle nimi on Sonic. Sonicu eripära seisneb selles et ta on superkiire. Sonic peab oma supertalenti saladuses hoidma, kuid seda on raske teha kui sa oled üleenergiline ja vallatu teismeline. Klassile üldiselt film väga meeldis.

Playback

Playbacki loo valimisega olid meie klassil üsna suured viperused aga lõpuks mõned päevad enne playbacki sai valitud Liis Lemsalu lugu “Kehakeel”.

Kokku harjutasime umbes kaks päeva aga lõpuks sai kava siiski tore. Enne esinemist saime lisaks harjutada Kadri Raudsepa klassis ja oleme talle väga tänulikud et ta tegi enne esinemist meile lokid.

Eesti Vabariik 102 pidupäev koolis

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 47

V KLASS

klassijuhataja Silja Lipping Piiril talvelaagris

Sel aastal sai võimaluse sõita Piirile talvelaagrisse esimest korda ka 5. klass. Lapsed olid ärevil ja ootasid seda huviga. Kuna lund ei olnud, siis oli päevakava ka vastavalt sellele täidetud muude huvitavate tegevustega.

Laste muljed olid väga erinevad. Oli nii positiivseid kui ka negatiivseid tähelepanekuid. Pärast laagrit tehtud küsitluse tulemused olid järgmised: MEELDIS: Eesti Vabariik 102 pidupäev koolis  toidud olid maitsvad ja puudu ei tulnud ning sai juurde võtta  terve tunni sai ujuda, äge  bowlingut mängida oli lõbus ja tore  meeldis õhtul sõpradega koos olla ja juttu ajada  öömatk oli vahva  kõik said hästi läbi  tegevuste vahel sai ka piisavalt puhata  meeldis maastikumäng-orienteerumine. See oli põnev, sest seal olid erinevates kontrollpunktides huvitavad ülesanded EI MEELDINUD:  kahju, et lund ei olnud  külm oli  laager oleks võinud kauem kesta  jalad said märjaks  öömatk oli raske ,sest oli väga külm ja sadas lörtsi ning väsitas väga ära  õhtuti mõned karjusid ja ei tahtnud magama jääda  ei saanud seest uksi lukku panna, sest ohutusnõuded ei lubanud, oleks tahtnud oma toas rahulikult olla  ei unustaks asju koju, mis olid eelnevas nimekirjas, tuleks tähelepanelikult nimekirja lugeda(ujumisriided , käterätt ja vahetusriided erinevad)  oleks pidanud kaasa võtma matkasaapad või kummikud  kaasas oli liiga vähe näksimist, need said enne õhtut kõik otsa Ootame järgmist talve!

Playbackil

Playback “Sõbralt sõbrale” toimus 20. veebruaril.

Klass võis sel aastal vabalt valida, mis muusika järgi oma kava teha. 5.klass valis PS Troika loo “Põdrakasvataja”. Õpilased jätsid endale ettevalmistuseks väga vähe aega, aga õnneks jõuti ikkagi kava esinemisküpseks harjutada.

Riietuse leidmisel olid suureks abiks ka lapsevanemad, abi sai ka õpetajatelt. Näiteks aitas meid ka muusikaõpetaja Ruth Luts, kellelt siame kitarri. Põdrasarvi otsiti veel sama päeva hommikul ja õnneks neljandast poest õnnestu need osta.

Esinemine läks hästi ja 5.klass sai II kooliastmes I koha.

Suur tänu Simoonale, Laurale, Maritile, Karolile ja Miale, nendega oli koos vahva harjutada ja esineda.

TRIMESTER

Leht 48

VI KLASS

klassijuhataja Riin Saadjärv

KLASSIDE TEGEMISED Talvelaager Piiril

Tänavused lumeolud ei lubanud Piiril toimunud laagrit küll suusalaagriks nimetada, kuid sellele vaatamata nautisid 6. klassi õpilased kahepäevast eemalolekut tavarutiinist ning muutsid oma positiivse ja aktiivse suhtumisega laagri toredaks kogemuseks. Esimese päeva orienteerumismängu erinevad ülesanded olid laste jaoks igati jõukohased ja kergesti lahendatavad, kõige keerulisemaks osutus kummilindi abil palli viskamine sihtmärgini. Õhtupoolik Pühajärve Spa-s pakkus võimalusi panna ennast proovile bowlingurajal ning vettehüpetes. Kuigi rahvast basseinis oli lisaks meilegi, oskasid õpilased teistega arvestada ning lõbutsesid koos täiel rinnal.

Kõige suuremaks väljakutseks oli enda kokkuvõtmine hilisõhtuseks matkaks, sest pikk päev andis tunda ning toas ajaveetmine tundus mõne õpilase jaoks niivõrd ahvatlev, et anti järele kiusatusele end rivistuse asemel hoopis tuppa ära peita. Matka korraldajad ei lasknud ennast väikesest provokatsioonist siiski heidutada ning matkale asus kogu klass. Kuivõrd kõik jõudsid ka tagasi, jagus ilmselgelt igaühel jaksu terve tee ka läbi käia.

Laagri teine päeva pakkus võimaluse harjutada kätt discgolfis ning kaardilugemises. Jällegi leidsid kõik õpilased endale meeskonnakaaslased ning läbisid mängus ettenähtud punktid ilma vingu ja virinata.

Jääme ootama järgmist laagrit ja loodame, et lumi siis lapsed ka mäele lubab.

Kuidas kasvatada endas kodanikuteadlikkust?

Terve teise trimestri on 6. klass ühiskonnaõpetuse tundides proovinud enda jaoks enam-vähem selgeks mõtelda, millised on iga kodaniku õigused ja kohustused ühiskonnas tegutsemisel selleks, et nii meil kui ka meid ümbritsevatel inimestel oleks hea olla. Kui õiguste osa sai selgeks suhteliselt lihtsalt, siis kohustuste poolega teeme endiselt tööd nii ainetunnis kui ka muudel aegadel.

Selleks, et püüda aru saada, kuidas vabatahtlik tegevus kodanikuks olemise juurde käib ning miks inimesed osalevad milleski, mis ei ole kohustuslik ning mille eest otsest tulu ei saa, viisime tunni raames läbi prügikoristusaktsiooni kooli ümbruses. Klass jagunes kaheks meeskonnaks ning prügikottidega varustatult liikusime kohtades, kus koristamise vajadus kõige suurem tundus. Kokku korjatud prügi hulk andis tunnistust sellest, et meie kõrval tegutseb hulk kaaslasi, kes peavad veel õppima reeglit, enda järelt koristamise kohta.

Väga rõõmsaks tegi kõikide õpilaste valmisolek koristusest osa võtta. Aga milleks siis ikkagi vabatahtlik tegevus? Nagu ütles pärast kokkuvõtet tehes üks meie klassi õpilane: see teeb head mulle endale, kui saan midagi paremaks muuta.

Juhtkonna tunnustus meie klassi õpilasele Kenelile Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel anti üle ka juhtkonna tunnustused mingis valdkonnas silma paistnud õpilastele ning õpetajatele. Meie klassi õpilane Keneli pälvis juhtkonna algatuspreemia. Keneli puhul paistab silma tema valmisolek lüüa kaasa tunnivälistes tegevustes, võtta vastustus ja aktiivselt osaleda ka ettevõtmistes, mis ei ole õpilaste jaoks otseselt kohustuslikud. Ta ei anna alla ka siis, kui mõne klassikaaslase osalus vaid kriitikanoolte pildumisega piirdub, vaid koondab enda ümber sarnase positiivse suhtumisega kaasõpilased, et koos ülesannetele lahendused leida. Keneli viib koos kaaslastega läbi ka aktiivse vahetunni tegevusi ning on kodutütarde organisatsiooni liige. Oleme koos Keneliga talle antud tunnustuse üle rõõmsad!

Playback

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

Leht 49

KLASSIDE TEGEMISED

VII KLASS

klassijuhataja Ruth Luts

II trimester algas jõulusaginaga. Esinemisnumber kooli jõulupeoks vajas ideid ja ettevalmistusaega. Arutelud sellel pinnal olid rohkem kui tulised, sest eriarvamusi jagus.

Lõpuks otsustati tantsunumbri kasuks, mille tüdrukud ise välja mõtlesid. Esialgne idee tantsida kogu klassiga lõpuks ei toiminud, sest ühel osal poistest jäi siiski julgusest puudu. Aga tants oli vahva ja esinejad tublid. Jõulupeole järgnes loosipakkide jagamine klassis, milleks tuli ka igal ühel eraldi üles astuda. Enamik otsustas luuletuse või jõulusoovi kasuks, kuid kohal oli ka trikimeister ning esitusele tuli kaks klaveripala.

Kooli saalihoki võistlus oli pingeline ja palju emotsioone tekitav. Mängijad pingutasid tublisti ja tulemuseks oli esikoht. Võistkonda kuulusid Mia, Angelika, Keitlin, SaaraLee, Karla, Hando Egon, Ragnar ja Henry Kristo.

4. veebruaril külastasime “Vanemuise” teatrit.

Vaatasime A. L. Webberi läbi aegade edukamat muusikali “Ooperifantoom”. Lavastaja G. Malvius on lavale toonud muljetavaldava lavastuse, mis põhineb G. Leroux` samanimelisel romaanil. Imeilusat muusikat toetab vapustav lavakujundus ja säravad valgusefektid. Maailmatasemel lavastust ja muusikat nautisid ka õpilased.

2. märtsil saime osa Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 13. lennu tudengite etendusest “Kuidas minust sai HAPKOMAH”. Aus ja ilustamata lugu läbi narkosõltlase isiklike kogemuste. Pärast etendust toimunud arutelus said noored veel lisainfot praeguse olukorra tõsiduse kohta Eestis. Kindlasti tuleb teema arutlusele veel klassijuhataja tunnis.

Kooli playbackiks “Sõbralt sõbrale” valmisid toredad numbrid. Neid oli isegi kolm: Üllar Jörbergi “Kutse tantsule”, Maarja- Liisi “Sa ju tead” ja Loreeni “Euphoria”. Osalesid Karla, Keitlin, Marleen, Angelika, Elis, Mia ja Lii. Tantsunumbrid tõid klassile ka III kooliastme võidu.

Ümberkehastumisega paistsid eriti silma Karla Jörbergina, Marleen Loreenina ja Keitlin MaarjaLiisina.

Toredad ja julged õhtujuhid olid ka Saara- Lee ja Keitlin meie klassist, .

TRIMESTER

Leht 50

VIII KLASS

klassijuhataja Ülle Närska

KLASSIDE TEGEMISED

Ettevõtlusküla koolitus

8. klass on eelnevatel saanud ettevõtlusküla mängudes osaleda juba kolmel korral mängides “Ettevõtliku pere” ja “Ettevõtliku kodaniku” mänge. sel korral sai 20-liikmeline õpilasgrupp koos viie juhendajaga ettevalmistuse selleks, kuidas Ettevõtliku pere mängu noorematele edasi õpetada. Õpilaste mõtteid koolitusest ettevõtluskülas: * meeldis, sest saime rühmatööd teha * mäng õpetab kulusid ja tulusid planeerima * väga huvitav ,õpetav mäng, lahe ja täiesti tehtav * sain kogemuse sellest, kuidas olla koolitaja * aja planeerimise oskus on tähtsam, kui me arvasime. * igati jõukohane, lõbus ja kaasahaarav * ootan juba, et saaks nooremaid õpetada * mõistsime rahatoru olemust * pani mõtlema, kuidas rahaga ümber käia, kuidas olla säästlik ja planeerija * arutamine andis väga palju juurde.

Ettevalmistused playbackiks

jõulupeoks

ja

Esinemishirm on kasvanud suureks ning kõik ei julge ega taha enam esineda suurema publiku ees. Vaatamata sellele õnnestus meil playbackil esitada Turvameest, keda kehastas Bianca-Ly ning Anaconda “Ei soovi et lahkuksid” tüdrukute grupp.

Teatrikülastus “Kuidas minust sai Hapkomah” 2. märtsil käisime Tartus “Vanemuise” teatris. Etendus “ Kuidas minust sai HAPKOMAH” on ühe allakäigu lugu, milles sisalduvad lood narkosõltuvusest. See on pilguheit varimaailma, kus valitseb sõltuvus ja kogu elu käib fentanüüli ümber. Etenduses kirjeldatakse detailitäpsusega sellisest Eestist, kus keegi meist elada ei tahaks, kuid ometi on see reaalsus, millest ei saa vaikida.

Etendusele järgnes vestlusring koos spetsialistiga Viljandi haiglast ja Tartu politseist.

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 8

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 51

IX KLASS

klassijuhataja Maris Pukk Tartu KHK külastus

5. detsembril sõitsime Tartusse, et tutvuda mõnede jaoks tulevase potentsiaalse kooliga – Tartu Kutsehariduskeskusega. Kohapeal tutvustati alustuseks Kahooti vahendusel kooli – räägiti täpsemalt kutseharidusest, koolist ja kooli poolt pakutavast. Tutvumine asutusega ei jäänud vaid teooriaks, sest juba varsti läksime uudistama erinevaid klassiruume. Kopli tänava hoonest jäi eredamalt meelde pagari ja kondiitri eriala. Põllu tänaval olid õpilastele kõige huvipakkuvamad autoga seotud töökojad. Üheksandikel tuli kindlasti mõtteid päeva jooksul palju ning loodetavasti said mõned erialad ja tulevikuvaated selgemaks.

Draamaõpetaja külaskäik

10. detsembril külastas üheksandikke minu tuttav Marju Lille, kes on lisaks huvijuhi ametile olnud pikalt ka draamaõpetuse juhendaja. Ta leidis aega kolm tundi, et teha erinevaid loovusega seotud mängulisi harjutusi ja panna lapsi kastist välja mõtlema - muuhulgas mängisime ka amööbe ja kanu.

Simulatsioonivestlused

15. ja 16. jaanuaril külastas kooli töötukassa karjäärinõustaja Siret Saaremets ning igale üheksanda klassi õpilasele oli eraldatud aeg, mille jooksul sai klassijuhatajatunnis ettevalmistatud ja läbimõeldud küsimustele vastata ning läbi mängida sisseastumisvestlust.

Elva Vallavalitsuse külastus

Eesti Vabariik 102

27. jaanuaril sõitsime üheksandikega Elvasse, et tutvuda vallamajaga ning koolipäev teada saada täpsemalt kohaliku omavalitsuse tööst. Viimast aitas meil teha abivallavanem Maarika Saar, kes rääkis põnevalt ning vastas õpilaste küsimustele.

Teatrikülastus

19.02 külastasime teater Ugalat Viljandis. Vaatasime seal noortelavastust ,,Kuidas minust sai HAPKOMAH’’ ning osalesime ka pooletunnises aruteluringis, kus sai anonüümselt küsimusi esitada ja kuulata ekspertide vastuseid.

Anete Räis: Teater oli väga õpetlik ja sellisel moel saab noortele seletada narkootikumide tagajärgi efektiivsemalt ja tõsiseltvõetavamalt. Kindlasti andis ka arsti ja politsei juturing palju infot juurde.

Tomas Liiv: Ma käin väga vähe teatris, aga ,,Hapkomah" oli väga põnev ja meeldejääv etendus.

Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.

ANNAME TEADA Teemanädal LISAME VUNKI JUURDE! 13.-16. aprill 2020 * aktiivsed ainetunnid * spordialasid tutvustavad õuevahetunnid ja töötoad * kampaania „Kõnnin koolini“ * kevadjooks * klassidevaheline võistlus

KOGUME KILOMEETREID KÕNDIDES, JOOSTES, RATTAGA SÕITES!

Täpsem info aprillis

PUHJA KOOLI PÄEV 17. aprill 2020 

tähistame Puhja hariduselu 333. aastapäeva



jutustame lugusid



meenutame ja maiustame



liitu vanemate algatusega K ingi koolile raamat Täpsem info aprillis Infokirja pani kokku õppejuht Riin Massur Infokiri nr 9 ilmub JUUNIS 2020