__MAIN_TEXT__

Page 1

Puhja Kooli infokiri nr 7 DETSEMBER 2019

Tere, 2019/2020 õppeaasta! VISIOON: Meie koolis saavad targemaks ja õnnelikumaks kõik õppijad. MISSIOON: Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda. VÄÄRTUSED: leidlikkus, austus, koostöö, õpihuvi, vastutus. Puhja Kooli arengukava 2019-2023 visuaal

Õppides õnnelikuks!


TRIMESTER

Leht 2

2019/2020 ÕPPEAASTA Puhja Kooli direktori mõtted tarkusepäeval Kooliaasta algatuseks on hea visata õhku küsimus: Mis on üldse koolielu? Kas see on kitsalt liikumine mööda tunniplaani? Et laps läheb etteantud rada pidi kooli ja teeb seda, mida tunniplaan ette näeb? Või on see justkui väga paljudest pisikestest tükkidest koosnev pusle, mis saavutab terviklikkuse alles siis, kui iga tükk oma kindla koha on leidnud. Tõsi, iga infokild on osake suuremast süsteemist, mis loob värvika elu koolimaja seinte vahele. Ja ka väljaspoole selle seinu. Me näeme koolielu värve kõik erinevalt. Vastavalt oma seotusele, ettevalmistusele, vanusele, kogetule. Oleme oma koolis palju mõelnud sellele, et kui kool on vähem õpilase töökoht ja rohkem meie kõigi ühine kogemus, siis kindlustaks see ju ikkagi hea hariduse aga pehmendaks meie koolisüsteemi rangeid näojooni. Meie siinpool koolimaja seinu usume, et kool on põnevam ja vähem hirmutavam, kui algusest peale on kool ka ema-isa, partnerite ja mitte ainult õpetajate ja laste vaheline asi. Muidugi huvitab vanemaid see, kuidas lapsel koolis läheb, täna peame edasiminekuks koostöös aga seda, kui vanemaid huvitaks kuidas ka koolil läheb. Ja samas milline aja ja energia kokkuhoid, kui töötame üksteisega koos, mitte üksteise vastu! Kujutame korraks kõik sellesuunalist kultuurimuutust ette ja alustame juba täna, mil Puhja Kool stardib uue arengukava perioodi loomise õhinas. Vanemate, partnerite ja kooli ühine suhtlus keerleb väärtuste ümber. Kooli roll on rääkida väärtustest, mida oma töös järgitakse. Teeme sellega nüüd algust.

Meie koolis hinnatakse õpilaste saavutusi, õpetajate uuendusi ja vanemate pühendumist. Inimestevaheline suhtlus on viisakas, seda iseloomustab ausus, hoolimine ja huumor. Nimetame seda väärtust austuseks. Meie koolis on väärtuseks isiksus, kes loob, uurib, avastab, rõõmustab, toetab teisi. Vaid looming on see, mis arendab õpilast või õpetajat. Väärtuseks ei ole ainult teadmine ja oskamine, vaid teadmise, oskamise ja arusaamise ühtsus. Nimetame seda õpihuviks. Tulevik on täna. Mõtleme loovalt, lahendame ülesandeid ja olukordi isikupärasel moel. Me ei õpeta elukaugeid teadmisi vaid seoste loomise oskust tuleviku tarbeks. Loovust rakendades leiame paindliku õpitee igale oma õppijale. Väärtuseks on leidlikkus. Inimesed meie koolis otsustavad selles valdkonnas, kus nad tegutsevad ja põhimõtteliselt vastutavad selle eest, mis nende tegevusega kaasneb. Õppijatel on vaimne valmisolek vastutada oma töö eest, olgu selleks siis õppimine või õpetamine. Vastutus on väärtus.

Õpime ja õpetame koolikultuuris, mis sisaldab vastastikust toetust, püüdu areneda ja tugevat motiveeritust. Koostööl põhinev tegevus tõstab üksikisiku teadmiste taset, andes talle ligipääsu teiste inimeste sotsiaalsele kapitalile. Väärtuseks on koostöö. Austus, õpihuvi, leidlikkus, vastutus ja koostöö. Neid meie kooli väärtusi silmas pidades, mis oleks kui me kõik:  usuks, et õpilased saavad õppida oma tempos, üksteist toetades ja õpetades;  kasutaks õppepäeva aktiivseks mõtlemiseks, mitte tegevusteks, mida saab teha ka õpetajata (lugeda, vaadata filme jms);


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 3

2019/2020 ÕPPEAASTA  oleksime kindlad, et rakendame ainekeskse teadmise asemel pigem probleemist lähtuvat tarkust;  teaksime, et meil pole õpetaja soleerivat rolli õppeainete suulise ettekandjana;  ei arvaks, et vaid kooliseinte vahel saab targaks;  lubaks õpetajal olla partner, mentor, õppimise saatja ja kaaslane;  arvestaks rohkem, et maailm ei tähenda vaid silmast silma suhtlemist, vaid sama palju ka digitaalset identiteeti;  suunaks ainete sisu kõrval pilgu inimeseks kasvamise poole;  võimaldaks õpilastel osaleda igapäevase koolielu korraldamises;  paneks õpilased oma õppimise eest paremini vastutama, kaasates neid eesmärkide püstitamisse;  harjutaks end üha enam hinnete puudumisega ja ehitaks hindamise kindlamalt üles õppijast arenguvajadustest lähtuvalt. Sai päris pikk loetelu asjadest mida me moel või teisel juba teeme. Kinnitan, et meie kool ei hakka kunagi olema pingutuste ja kohustustevaba. Küll saab taustsüsteem koos selles olevate inimestega garanteerida, et kohustus ei oleks niivõrd peale surutud kui et vabatahtlik ja mõtestatud. Päivi Märjamaa 1.09.2019

Ehitustööd Puhja koolihoones novembris 2019

Foto: Kadri Raudsepp


Leht 4

TRIMESTER

2019/2020 ÕPPEAASTA

Foto: Tiina Villako

Juhtkond: Päivi Märjamaa, Riin Massur, Riin Saadjärv, Ülle Närska, Eva Kõrgmaa Õpetajad: Kersti Aadusoo, J ana Adari, Pillerin Arge, Evelyn Eensoo, Lea J ärv, Kadri J ürimaa, Anneli Korela, Merle Lint, Silja Lipping, Paula Luks, Ruth Luts, Ülle Närska, Tanel Ojaste, Madis Paju, Maris Pukk, Kadri Raudsepp, Riin Saadjärv, Evelin Salu , Maire Sepp, Anne Soosaar, Imbi Tanilsoo. Tugimeeskond: Ene Põldaru, Mari Siirmets, Aune Summer, Elle Salo, Aili Tamm, Silvi Sala, Indrek Pekko, Sirje Dementjeva, Andres Bõkarev Majandusmeeskond: Ülle Aruoja, Aarne Lipping, Kätlin Lamp, J aanika Reminnõi, Galina Viljaste, Siivi Ebral, Riina Saalits, Külli Kangro, Irina Kuus, Sulev Podar

Foto: Tiina Villako


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 5

2019/2020 ÕPPEAASTA klassijuhataja

õpilasi kokku

tüdrukud

poisid

1. klass

Lea Järv

30

13

17

2.j

Jana Adari

17

7

10

2.m

Maire Sepp

14

7

7

3.i

Imbi Tanilsoo

14

6

8

3.k

Kadri Raudsepp

20

8

12

4. klass

Paula Luks

22

15

6

5. klass

Silja Lipping

22

8

14

6. klass

Riin Saadjärv

24

12

12

7. klass

Ruth Luts

20

10

10

8. klass

Ülle Närska

24

13

11

9. klass

Maris Pukk

13

5

8

9 IÕK

Indrek Pekko

1

220

1

104

116

Foto: Tiina Villako


TRIMESTER

Leht 6

SAAME TUTTAVAKS PILLERIN ARGE

inglise keele õpetaja, alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2019

Kasvasin üles Saaremaal viielapselises peres. Lasteaias käisin väikses külas nimega Sandla, kooliks kolisime aga Kuressaarde. Käisin 12 aastat Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kooliaastatel tegelesin paljude erinevate hobidega: käisin ratsutamas, peotantsus ja rahvatantsus, laulsin koorides, võimlesin, tegin kergejõustikku, osalesin Punase Risti tegevustes, õppisin muusikakoolis pop-jazz laulu, klaverit ja kitarri, alustasin tänavatantsuga tegelemist. Üks eredamaid mälestusi oma koolist oli 11. klassis terve lennu poolt korraldatav Kabaree - kokku pannakse 2,5 tunnine etendus väga eriilmeliste kavadega ja ühtse läbiva teemaga, mida etendatakse aasta jooksul nii koolis kui ka mitmetel välisüritustel vähemalt 20 õhtut. Kõik riided õmmeldi ise, leiti partnereid, kes toetaksid, kavade välja mõtlemine ja harjutamine võttis enamuse meie vabast ajast, kuid kasvasime terve lennuga ühtseks grupiks ning saime tohutu kogemustepagasi. Astusin keskkooli matemaatika-füüsika suunale kuigi need ei olnud mu lemmikained. Gümnaasiumis oli meil 3 suunda: ajaloo-keelte suund, loodusainete suund ning füüsika-matemaatika suund. Olin põhikoolis osalenud mitmetel olümpiaadidel ning häid tulemusi saavutanud nii inglise keeles, bioloogias kui matemaatikas. Suuna valimine ei olnud kerge, kuid otsustasin pigem tulevase klassijuhataja ning teiste klassikaaslaste järgi. Sain keskkoolis aru, et mind tõmbavad hoopis keeled (alustasin ka prantsuse keele õppimist), kuid olen tänulik lisamatemaatika ja -füüsika eest, mis minu maailmapilti ka väga arendas. Minu jaoks ei olnud põhikooli lõppedes haridustee jätkamine üldse mingi küsimus, vaid loomulik osa elust. Teadsin, et tahan minna edasi ka ülikooli, kuid gümnaasiumi lõpuks ei olnud veel otsustanud, mida õppida tahaksin. Tundsin, et pean end paremini tundma õppima ja tahtsin natukene lisaaega otsustamiseks. Minuni jõudis noortekeskuse kaudu info Euroopa Liidu programmist Euroopa Vabatahtlik Teenistus (tänapäeval Euroopa Solidaarsuskorpus) ja juba 2 kuud pärast keskkooli lõpetamist lendasin Pariisi, et end 10 kuuks sisse seada Normandia väikelinnas Ifs’is. Need kümme kuud olid tõeliselt arendavad, põnevad, keerulised, naljakad, üllatavad ja silmiavavad. Üksinda teises keele- ja kultuuriruumis elades sain tegelikult päriselt täiskasvanuks. Tulin järgneval suvel tagasi Eestisse ning astusin sisse Tartu Ülikooli romanistika erialale. Õppisin 4 aasta jooksul prantsuse keele filoloogiat ja kõrvalerialana psühholoogiat. Lisaks korraldasin üritusi ja olin projektijuht noorteorganisatsioonis Erasmus Student Network. Käisin õpingute ajal ka semestri Lõuna-Prantsusmaal ning suviti tööl Pariisi Disneylandis. Ühel Halloweeni õhtul Pariisis täitsin ära avalduse Noored Kooli programmi kandideerimiseks. Sealt algas põnev teekond läbi erinevate katsete, testide ja vestluste, kuni sain teada, et olen vastu võetud Noored Kooli 13. lendu. Töötasin sellele järgneval poolaastal veel teenindajana Vanemuise teatrietenduste kohvikutes ning tõlkisin prantsuse-inglise-eesti keeltes äpis nimega Speakly, samal ajal Tallinna Ülikoolis koolitusi läbides. Suvel läbisime NK 13. lennuga oma esimese intensiivse õpetamiskatsumuse Narvas ning pärast mitmenädalalisi koolitusi astusin ka mina päriselt esimest korda tööle oma uues koolis Puhjas. Õpetamises näen võimalust ise targemaks saada (Kas teadsite, et õpetamine on üks parimaid õppimisviise?) ning õpilaste mitmekülgsele arengule kaasa aidata. Soovin end proovile panna ja oma õpilastelt ootan seda sama. Minu unistus tuleviku Eestist ja maailmast tervikuna on ühiskond, kes väärtustab haridust ja koostööd, ning indiviidid, kes tunnetavad oma olulisust, on motiveeritud ja pühendunud enesearengule ning targad ja mõistlikud oma otsustes ja tegevustes. PS! Mulle meeldivad head raamatud ja filmid, igasugune koreografeeritud tants ja päriselt naljakad naljad/pildid/videod/memes. Hea meelega vestlen kõigiga nendel teemadel või jutustan veel oma kogemustest tunnivälisel ajal. Fotod: erakogu


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 7

SAAME TUTTAVAKS ANNELI KORELA

matemaatikaõpetaja, alustas tööd Puhja Koolis 1. septembril 2019

Olen kahe noormehe ja ühe neiu ema, toreda mehe abikaasa ning kahe vahva poisipõnni vanaema. Minu lapsepõlv on möödunud Peipsi järve ääres Mustvees, kus minu ema ja tädid olid koolis õpetajad. Seega olen koolielu sees üles kasvanud. Õppinud olen kohalikus koolis ja siis jätkanud keskkooli õpinguid tollases Tartu 5. Keskkoolis keemia eriklassis. Ülikooli läksin aga matemaatikat õppima ja lõpetasin pedagoogina. Esimesed tööaastad olid Mõdriku Tehnikumis õpetajana, sealt sain ka esimesed õpetaja ristsed ja kogemused, mis ongi mind läbi edasise elu saatnud. Foto: erakogu

Miks olen ikka koolis? Kuigi tegelesin aktiivselt noorteühingus üritusi ja ettevõtmisi organiseerides, linnavalitsuses elu arendanud, lillepoodi pidanud ning hamburgereid ja jäätist valmistanud ning müünud. Eks ikka maast madalast koolielus aktiivselt osalemine on see, mis kooli juurde tagasi on toonud ja tõmmanud. Sain oma kogemusi äri vallast jagada õpilastele majanduse tundide kaudu ja otsides edasisisi võimalusi leidsin end õppealajuhataja tööd tegemas. Töö, mis andis mulle võimaluse koolitööd seestpoolt organiseerida ja pakkus mulle suurt töörõõmu. Foto: Ülle Närska

Tulles siia kooli matemaatika õpetajaks, saan jätkata hariduspõllu kündmist. Arvan, et minus on veel heatahtlikkust, sõbralikkust, nõudlikkust, mõistmist, abivalmidust, ratsionaalsust ja inimlikkust töötada noorte inimestega ja jagada ning õpetada neile oma ainealaseid teadmisi kui ka teisi inimeseks olemise külgi. Juba aastaid tagasi küsisin selle kooli direktorilt, et kui kolin Rõhule, siis tulen Teie kooli matemaatika õpetajaks. Ja siin ma nüüd olen, et töötada ja õppida koos Teiega. Kui vahepeal hariduspõllust puhata tahan, siis võtan päris põllu ette ja vaatan kas mustikad juba sinetavad, tomatid punetavad ja kurgid valmis.

Ilusat lähenevat jõuluaega! Teie An4


TRIMESTER

Leht 8

SAAME TUTTAVAKS RIIN SAADJÄRV

2003-2006 inglise keele õpetaja Puhja Gümnaasiumis alates 2012 Puhja Kooli haridustehnoloog, digiõpetuse ja informaatikaõpetaja, inglise keel ja ühiskonnaõpetuse õpetaja alates 2017 klassijuhataja (hetkel 6.klass) Tartumaa aasta õpetaja 2019 Elva valla aasta õpetaja 2019

6. klassi õpilased kirjeldavad oma klassijuhatajat nii:

Minu õpetaja Riin Saadjärv on väga mõistev. Alati, kui meil on mingi mure, suudab ta selle lahendada. Tundides oskab ta põnevaid asju teha, aga me saame kõik vajalikud teadmised kätte. Tal on hea õpetamismeetod näiteks see, et ta ütleb tihti, et tehke kõik hästi värviliseks. Ta oskab õigetel hetkedel nalja teha ja on väga hea klassijuhataja. (Linda Marie Finstad) Minu klassijuhataja on väga tore inimene. Temaga saab alati rääkida ja tihti saab ka nalja. Ta on sõbralik ja teeb väga palju, et meil oleks klassiga tore. Tunnid koos temaga on sellised, milles õpib palju ja üldiselt on tunnid ka huvitavad. Õpetajaga saab rääkida oma muredest ja need saavad ka siis lahendatud. Me oleme käinud klassiga kinos ja varsti lähme teatrisse, aga see ei oleks võimalik kui meil ei oleks nii vastutulevat ja lahket klassijuhatajat. Alati kui on väljasõidupäev on meil väga tore. Meie klassijuhataja muretseb, et meil oleksid hinded alati korras. Ta tunneb huvi selle vastu, mida me räägime või kui läheme kuskile võistlustele, siis soovib ta meile edu. (Laura Pallon) Minu õpetaja Riin Saadjärv on tore. Ta aitab, kui on abi vaja. Ta jääb rahulikuks kui keegi segab tundi ehk ta ei hakka karjuma. Ta on väga aktiivne ja töökas. Seletab ülesandeid hästi ja selgelt. Teda saab usaldada ja temaga saab rääkida kui on mingi mure. Ta on abivalmis ja seltskondlik. Aitäh, et oled mu klassijuhataja! (Herta Heinaru) Minu klassijuhatajaga ei hakka kunagi igav. Mulle meeldib, et ta õpetab meie klassile ka digi ja inglise keelt. Kui vaja, siis on ta piisavalt range. Tema seletustest saab alati aru. Ta teeb nalju. Ta on ikka päris cool (Ken-Evert Tobre) Minu klassijuhataja Riin Saadjärv annab mulle klassijuhatajatundi, inglise keelt, digit ja ühiskonnaõpetust. Minu jaoks on ta toetav õpetaja. Mulle meeldib, et ta oskab “ei” öelda. Selles mõttes, et ta ütleb asju kindlat. Inglise keele tunnid on temaga huvitavad, sest ta teeb erinevaid töölehti, plakateid ja arvutitööd. Digitunnid on ka huvitavad. Ta võiks meiega rohkem ekskursioonidel käia. Mulle meeldis kinoskäik, sest siis oli näha, et ka õpetaja lasi ennast lõdvaks ja oli nagu meie. Meil on toimunud tüdrukute klassiõhtu, mis oli lahe, sest saime kõikide tüdrukutega koos olla. (Keneli Pallon) Minu klassijuhataja on tore ja heameelne. Ta teeb palju tööd ja aitab kõiki õpilasi. Klassijuhataja hoolitseb kõikide eest. Ta ei anna alla. Riin on kõige parem klassijuhataja. Teeb häid nalju, ta ei ole kuri. Inglise keelt oskab väga hästi. Ühiskonna tunnis seletab kõike täpselt ja arusaadavalt. Aitäh, et meil oled! (Radek Kobzar) Ta on väga lahke, aus ja abistav. Ta mõistab minu muresid ja aitab alati. Ta ütleb tihti: See on meie klassiruum ja me peame selle eest ise vastutama. (Annaliis Reinhold) Ta on meie klassijuhataja olnud 2 aastat, kolmas jookseb. Meil on klassiga ja temaga väga palju toredaid hetki. Ta on inimene, kes tahab kõik asjad lõpule viia. Ta on ka väga kohusetundlik, heatahtlik ja sõbralik. Riin on väga väga hea õpetaja. (Anete Vozijan) Ta IS tore TEACHER. (Marko Raud)


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 9

SAAME TUTTAVAKS "Üks inimene kirega on parem kui 40 inimest, kes on lihtsalt huvitatud." (Edward Morgan Forster) Ootused koolile, haridusele ja koolis õpetatavatele oskustele muutuvad peadpööritava kiirusega. Järeltulev põlvkond muudab iga päev kindlalt ja pöördumatult meie tänast koolija tööelu. Õpetajad on tihtipeale esimesed, kes muudatusi omal nahal tajuvad ja tööalase edu saavutamiseks enda õpetamismeetodites aga ka vaadetes õpetajaks olemisele korrektuure peavad tegema. Mul on rõõm rääkida muutumiste epitsentris olevast Puhja Kooli õpetajast, kes järgides oma teadmisi, kogemusi ja tänuväärset sisetunnet, peab oluliseks õpilaste kohanemisvõimet ja loovust, uudishimu, avatud meelt, sotsiaaseid suhteid ja palju muudki inimlikku ning oskab seda kõike ka õppimise hüvanguks ära kasutada. Meie kooli multitalendist õpetaja Riin Saadjärv õpib koos õpilastega avastama digimaailma, juhendab inglise keele omandamist ning viib läbi ka ühiskonnaõpetuse kursust. Enamus meie kooli õpilastest ja õpetajatest tunneb teda kui alati rahulikku, alati osavõtlikku ja alati õppivat õpetajat. Tema õpetamist võiks iseloomustada kui mõjusat suhtlemist õpilastega ja nutikate lahenduste leidmist. Ta väärtustab oma töös koostööd, kriitilist mõtlemist, digitaalset kirjaoskust, ettevõtlikkust. Ma tegelikult ei usu lõpuni väitesse, et õpetajaks sünnitakse. Nõustun, et teatud isiksuseomadused on õpetajaks saamiseks hädavajalikud, kuid oskused ja selgus süsteemseid tegevusi ellu viia tulevad siiski kogemuse ja enesega tehtava tööga. Õpetaja Riinu õpetajaks saamise tee ei ole olnud samuti traditsiooniline. Omades erinevaid töökogemusi nii era- kui avalikus sektoris, segades oma õpinguid ja tööelu ning tehes mõlemasse aeg-ajalt lühemaid ja pikemaid pause, on tema huvi pedagoogilise töö vastu tekkinud ja lihtsalt olnud üks eneseteostuse väljakutsetest. Olen õpetaja Riinu kuulnud arvamas, et õpetajaameti kõige jõulisemad mainetõstjad peavad olema õpetajad ise. Tema arvates peaksid õpetajad tööturgu paremini tundma ja lõpetama selle lõputu hädaldamise, et õpetajatöö on raske, vähemotiveeriv ja alatasustatud. Õpetaja Riin Saadjärv on Tartumaa aasta õpetaja 2019 põhikooliõpetaja kategoorias ja Elva valla aasta õpetaja 2019 põhikooliõpetaja kategoorias. Oleme uhked oma kooli võimeka õpetaja üle ja oleme tema tööst vaimustuses! Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa


TRIMESTER

Leht 10

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Maailmakoristuspäev Puhja Koolis

klassiõpetaja Kadri Raudsepp

16. ja 17. septembril osalesid 101 Puhja kooli õpilast ja 3 õpetajat Maailmakoristuspäeval. Maailmakoristuspäev toimub 150 riigis ning möödunud aastal osales üritusel 18 miljonit inimest. Sel aastal pööratakse tähelepanu väikeprügile, mida esmapilgul tänavatel, haljasaladel ei märka. Väikeprügist suurema osa moodustavad suitsukonid, mis on meie ümber saanud harilikuks keskkonna osaks, kuid mis samuti reostavad loodust meie ümber. Maailmakoristuspäeval osalemise üheks eesmärgiks oli vähendada prügipimedust. Õpilased õppisid märkama looduses detaile, mis sinna kuuluma ei peaks ning mille kõrvaldamisse saab panustada igaüks. Lisaks suitsukondilele leidsime kõrvalistest metsatukkadest, niitmata heina seest hulgaliselt olmeprügi, näiteks klaas- ja plastpakendeid, kalosse, sokke, prill-laua, ehitusmaterjali jne. Kõige traagilisem leid oli plekkpurki lõksu jäänud hiir, kes pääses tänu õpilastele vabadusse, et rõõmsamalt oma hiire elu edasi elada. Prügikoristusaktsioonide abil kujundame õpilastes maailmavaadet, et meid ümbritsev keskkond on meie elu osa ning seal toimuv mõjutab meid samavõrd, kui olukord isiklikus elutoas. Osalenud õpetajate sooviks on õpilastes vähendada ükskõiksust ning arendada kriitilist mõtlemist, hoolivust, aktiivsust. On normaalne ise prügi maast üles korjata või hoolimatule kaaslasele märkus teha, mitte oodata, et meie ümbruse eest hoolitsevad vastava ametiala esindajad. Maailmakoristuspäeval osalesid Puhja Koolist 3.i, 3.k, 5., 6., ja 8. klass ning neid abistasid õpetajad Imbi Tanilsoo, Kadri Raudsepp ja Ülle Närska.

Ahhaa(s)! loodusainete õpetaja Evelin Salu 19. septembril külastasid Puhja Kooli 7.-9. klasside õpilased AHHAA teaduskeskust Tartus. Õppimist ja uudistamist jätkus seal mitmeks tunniks. Kuna õppekavad sisaldavad III kooliastmes Päikesesüsteemi, planeetide ja gravitatsiooni teemasid, oli planetaariumi külastamine hea võimalus rohkem teada saada kogu meie galaktikast. Kosmoseteemaline Ahhaa teaduskeskuse püsinäitus ning rännak meie Päikesesüsteemis andis kindlasti igale õpilasele kosmosest parema ettekujutuse, kui seda oleks suutnud anda kooliõpik või internetivideod. Teadusteari etenduses selgitati õpilastele põhjalikult ja üksikasjalikult, kuidas inimese aju võtab vastu ja edastab erinevaid signaale. Kui näiteks inimese silmade ees on kõrvuti laual üks käsi tema enda oma, aga teine mingist materjalist tehiskäsi, siis mõne aja möödudes hakkab aju reageerima ka mitmetele tegevustele, mis toimuvad tehiskäega. Peale kõverpeeglite uudistamist, peegellabürindi külastamist ja “Pea kandikul” eksponaadi kogemust sai igale huvilisele kindlasti paremini selgeks ka loodusainetes käsitletav peeglite ja valguse peegeldumise teema.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 11

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Spordinädal „Aeg liikuda“

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

Viiendat korda aset leidev Euroopa spordinädal toimus tänavu 23. – 30. septembril. Liikumist ja tervislikke eluviise edendav ettevõtmine on kasvanud Eesti suurimaks inimesi liikuma innustavaks kampaaniaks. Puhja Kool osales üleEuroopalisel spordinädalal juba neljandat korda. Koolis toimusid iga päev erinevad sportlikud tegevused. Esmaspäeval külastasid kooli Eesti AcroYoga eestvedajad Silver ja Kristin, kes näitasid kogu kooliperele, mida AcroYoga endast kujutab. Seejärel said kehalise kasvatuse tunnis osalejad juba ise tublide treenerite käe all AcroYogat proovidal, osaledes erinevates mängudes ning tehes põnevaid harjutusi. Teisipäeval ja kolmapäeval oli kehalise kasvatuse tundides võimalik proovida juba traditsiooniks saanud rullsuusatamist.

Neljapäeval toimus koolis „Suur pendelteatejooks“, kus osales igast klassist 8 õpilast. Lisaks loositi võistkonda üks õpilane igast klassist. Kolme parimat võistkonda autasustati spordinädala eriauhindadega. Reedel külastas Puhja kooli sulgpallitreener Robert Kasela, kes viis läbi erinevaid näidistreeninguid.

TERVES KEHAS TERVE VAIM Kokkuvõttes oli igati sportlik, aktiivne ja häid emotsioone pakkuv nädal. Kohtumiseni järgmisel aastal!


TRIMESTER

Leht 12

ÜRITUSED OKTOOBRIS Õpetajate päev 2019 Igal aastal toimuv õpetajate päev on meeldejääv omamoodi. Sellel aastal on meie põhikooli lõpuklass üsna väike ja seetõttu tulid neid ainetundide läbiviimisel toetama koolikaaslased ja juhtkonnaliikmed - 1. klassi õpetasid õppejuht ja haridustehnoloog ning I kooliastme klasse 8. klasside neiud. Noortele õpetajatele jagus nii õpetamisrõõmu kui väljakutseid. Direktori rollis oli Ksenia Katšalova ja õppejuhi rollis Robin Massur. Seltsimajas toimunud aktusel esines kahe meeleoluka lauluga mudilaskoor. Loovustunnis valminud etteastetega tulid lavale õpetajad, kes laulusid õpetajate päevast ning esitasid luuletuse õpilastest ja lühikese etüüdi kaheksandast koolitunnist reedel. Direktor andis koolipoolse tunnuste üle Tartumaa 2019. aasta aasta õpetaja nominendile Riin Saadjärvele.

Õpetajad Vanemuises muusikaõpetaja Anne Soosaar 4. oktoobri hommikupoolikul oli Puhja Kooli õpetajatel võimalus külastada Vanemuise teatrit. Seekord polnud tegu etenduse külastusega. 9. klassi klassijuhataja Maris Pukk, kes töötas varem selles teatris noortetöö juhendajana, organiseeris meile ringkäigu teatri tagaruumides. Vanemuise fuajees ootas meid särasilmne noortetöö juht Mall Türk. Temalt saime kuulda fakte teatri ajaloost ja inimestest, kes on teatri sünnile kaasa aidanud, seda loonud ja kujundanud. Käesoleval hooajal tähistab teater Vanemuine oma 150. sünnipäeva. Publikut on ootamas üle kümne esietenduse, konverents, kontserdid ja galad. Algas ringkäik. Saalist lavale vaadates nägime, kuidas korrastati lavakujundust G.Bizet` ooperi “Carmen” etenduseks. Lavataguse suurus ja kõrgus olid väga muljetavaldavad, lavalt saali vaadates tundus teatrisaal olevat üsna väike. Teatri laval sai teoks õpetajate lõbus ühispilt. Kübaratöökojas leidsid mitmed õpetajad oma iseloomule vastava peakatte ning poseerisid pildistamiseks. Lõbus tegevus ootas meid Vanemuise lastetoas. Saime teada, et selles ruumis võivad etenduse ajal viibida nii näitlejate kui ka teatrikülastajate lapsed. Mõned julgemad meie hulgast said silma alla sinika, käele sügava põletushaava või kriimustused sõrmedele (grimmi abil muidugi). Oli põnev viibida paigas, kuhu niisama lihtsalt ei pääse. Vanemuise suure maja lavatagune oli just selline koht.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 13

ÜRITUSED OKTOOBRIS Elva valla tänuüritus 2019 Õpetajate päeva paiku tunnustati teist korda Elva valla silmapaistvaid haridustegijaid. Eeltoodud põhjusel kogunesid 4. oktoobril meie valla koolide ja lasteaedade kollektiivid Rannu Rahvamajja, et osa saada pidulikust tunnustusüritusest. Nominente oli võimalik esitada üheksas erinevas kategoorias, mille põhjal valis žürii välja laureaadid. Puhja Kooli nominentide seast kuulutati välja ka üks laureaat - tõi “Elva valla Aasta kooliõpetaja” kategoorias tiitli koju meie haridustehnoloog ja õpetaja Riin Saadjärv. Teised kategooriad: » Elva valla aasta noorõpetaja: Paula Luks; » Elva valla aasta klassijuhataja: Ruth Luts; » Elva valla aasta huvihariduse õpetaja: Janno Reinomägi; » Elva valla aasta taustajõud: Elle Salo; » Elva valla aasta hariduse tegu: Riin Massur (Puhja Kooli Aastaraamatu eest).

Orienteerumisnädal

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

28.-31. oktoobril toimus koolis orienteerumisnädal. Esmakordselt toimusid ka Puhja Kooli paarisorienteerumise meistrivõistlused, kus kehalise kasvatuse tundide raames selgitasime välja Puhja Kooli parimad paarisorienteerujad. Osalemine oli kõigile vabatahtlik, seega võis ka täiesti ilma ajavõtuta kaardi abil orienteeruda. Lisaks orienteerumisele said õpilased osaleda pildi-maastikumängus. Päikesesüsteemid postritel 7.-9. klass (9 kontrollpunkti) loodusainete õpetaja Evelin Salu 1. Robin Massur / Matvei Raud 31.52 2. Triine Uibokand / Maris Karu 32.06 I trimestril valmisid III kooliastme õpilastel suured 3. Rihho Reimo Reinhold / Rasmus Tobias 34.56 ja värvikirevad postrid meie Päikesesüteemist ja 4.-6. klass (7 kontrollpunkti) meile lähima tähe - Päikese ümber tiirlevatest 1. Radek Kobzar / German Jürgenthal 25.52 planeetidest. 2. Anette Vozijan / Margareth 28.04 3. Keneli Pallon / Kristel Tihhomirov 28.47


TRIMESTER

Leht 14

ÜRITUSED OKTOOBRIS Karjääripäev 2019

loovjuht Ülle Närska

Puhja Kooli karjääripäev toimus 18. oktoobril juba kuuendat korda ja taas üle 20 koostööpartneri. Sellel õppeaastal võtsime fookusesse erinevate ametiteja hobide tutvustamise ning erinevate lugude rääkimise. Päeva alustasime ühiselt Puhja Seltsimajas. Oma loo rääkis Tartumaa Aasta õpetaja tiitli pälvinud õpetaja Riin Saadjärv. Tema teekond õpetajaametini on olnud põnev ja väljakutseid pakkuv. Edasi liikusid klassid erinevatesse töötubadesse.

Päevale pani lustaka punkti improteater Ruutu 10, kes haaras kogu koolipere kaasa elama ja improviseerima. Karjääripäeval osalenud õpetajad kogunesid ühiseks tagasisideringiks, et reflekteerida päeva tegevusi ning teha ettepanekuid järgmiseks aastaks.

Toimusid suukooli loengud, kus hambaarsti assistent Kaja Randviir rääkis hammaste hooldusest ning jagas materjali algklasside õpilastele. Meie uus koostööpartner Spark Maker Lab ehitas kuumaandurit ja katapulti. VI ja VII klassi tüdrukud ning õpetajad said meisterdada Rannu savikojas kruuse. Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid viisid läbi ametite mänge V-IX klassi õpilastele. Põllumajanduse eriala ja töövaldkondadega said tutvuda I klass ja V klassi poisid Puhja Ettevõtete OÜ-s ja Rannu Seemne OÜ-s. Sellel päeval õpiti lilleseadeid, näohooldust, kokakunsti, mängiti liikumis- ja meeskonnamänge, kuulati põnevaid edulugusid, tantsiti ja osaleti joogagrupi tegevuses.

Täname koostööpartnereid lahke ja kogemusterohke vastuvõtu eest ning külalisi ja meie oma kooli õpetajaid töötubade juhendamise eest! Riin Saadjärv, Maia Mälk, Suukool, Puhja Ettevõtete OÜ, Rannu Seeme OÜ, Ene Põldaru, Eva Kõrgmaa, Henrik Guthan, Spark Maker Lab, Liis Jaamets Rannu Rahvamajast, Eesti Töötukassa, Rainis Haller, Kadri Raudsepp, Merje Närska, EAÜS arstitudengid, Klarika Varik, Teele Kosk, Monika Rätsepp, Alina Samoilova, Sirli Viks, Anneli Korela ja improteater Ruutu 10.

ÕPIME PRAKTILIST ELU

Foto: Ülle Närska


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 15

ÜRITUSED OKTOOBRIS Halloweeni stiilipäev

Hoolimata sellest, et Halloweeni tähistamiseks erisündmusi ei toimunud, oli 31. oktoobril koolimajas näha temaatilisi meisterdusi ning kostüümides õpilasi ja õpetajaid.

Fotod: Ülle Närska


Leht 16

TRIMESTER

ÜRITUSED NOVEMBRIS Helkurpõõsa avamine Meie kooli tervisenõukogu on juba neljandat aastat eest vedanud helkurite kandmist pimedal ajal. 1. novembril sai alguse kampaania "Vii oma helkur jalutama", mille raames avati kooliperele ja kogukonnale kooliõuel põõsas, mille küljes rippus avamispäeval hommikul 85 helkurit. Avamisel toonitas direktor Päivi Märjamaa kooliperele, et "Helkur on sinu kõige odavam elukindlustus”. Helkureid tõid kasutamiseks õpetajad, aga oli ka teisi toetajaid. Õpilasesinduse liikmed jälgisid novembri jooksul õpilaste ja õpetajate helkurite kandmist ja olemasolu ning suunasid vajadusel helkureid võtma põõsa küljest.

Isadepäeva spordiõhtu Sportlik isadepäeva tähistamine kehalise kasvatuse õpetajate eestvedamisel toimus 12. novembril juba neljandat aastat. Seekord kogunes esmaspäeva õhtul kooli võimlasse 20 isade-laste võistkonda, kes võtsid mõõtu neljal võistlusalal noolevise, rippimumine, sõudmine ja pallide vedamine. Igas punktis olid kohtunikeks meie õpetajad ja kaasaelajateks pereliikmed. Mõnusas ja hoogsas rütmis kulgenud õhtus oli märgata siirast rahuolu koostegemisest. Parajat pingutust pakkunud mängulised võistlused olid jõukohased igas vanuses osalejatele ning rõõm koosolemisest valdas kõiki kohalviibijaid. Vaatamata sellele, et üksteiselt mõõduvõtmine oli pigem sümboolne, viisid kolm pere (Leemet, Aan ja Paavel) koju hõbedase karika, mis aastate pärast just 2019. aasta isadepäeva taas meelde toob.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 17

ÜRITUSED NOVEMBRIS Mitte lihtsalt laat

direktor Päivi Märjamaa

Tuntud koolitusfirma on haridusinimesi aastakümneid juhendanud põhimõtte järgi, et kool pole meelelahutusasutus. Ekskursioonid, matkad ja muud külastused kuuluvad seaduse järgi pereürituste pärusmaale. Ometi korraldavad sajad eesti koolid teatri- ja kontserdikülastusi, viivad õpilasi kaunitesse paikadesse, teevad klassiõhtuid, lugemisöid. Kas ikkagi meelelahutus? Või siiski tõsiselt võetav õpe? Puhja Kooli nüüd juba IV kadrilaat annab võimaluse vaadata õppimisele ürituste korraldamise nurga alt. Oleme varmad avalikult välja ütlema tõde, et õppida saab igal pool. Kas ka kõik koolimajast väljatulekud tegelikult ka õpet sisaldavad, sõltub ettevalmistusprotsessist. Õigemini selle põhjalikust mõtestamisest. Mida, miks ja mille jaoks tehakse. Kuidas on see seotud õppimisega. Kadrilaat on õpilaste ja õpilast ümbritsevate täiskasvanute kooslooming. Mõeldakse välja kontseptsioon müügiletiks, arutatakse toodete kaubandusliku välimuse ja võimaliku ostuhuvi üle. Kaalutakse kuidas kujundada hinnapoliitikat ning jagatakse rollid. Teostus nõuab ilmtingimata vanemate ja õpetajate abi. Selleaastasel laadal olid silmapaistvamad need klassid, kelle toodang ja müügistrateegia oli paremini läbi mõeldud ning koostöös teostatud. Rahvusmustritega kaunistatud kiiged, kapsategu ning õunamahla pressimist kajastav fotoseeria toodete taustal meelitasid ostjaid vastupandamatu jõuga. Kutsuvalt mõjusid isevalmistatud küünlad. Selliselt eksponeeritud kaubal oli oma lugu, see äratas huvi ja kutsus ostma. Sama oluline kui hästi läbi mõeldud lugu, on turu tundmine. Kiireima läbimüügi saavutas õnneloos ning õpilaste poolt müüki paisatud lima. Viimast tuli lausa kodus juurde valmistamas käia. Müügiedu tagas hasart ja mängulisus. Alati meeldib ostjatele kaunilt serveeritud ja laia valikuga toit, käsitöö, hõrgud hoidised ja talukaup. Nendesse panustanud müüjaid oli kauplejate hulgas ka enim. Konservatiivne aga kindel. Kooli ja kodu ühistöös saab jälgi ajades leida meeskonnamängu, matemaatikat, tehnoloogiat, keeleõpet, kodundust, käsitööd, keemiat, isamaalisust, loodushoidu, kehalist kasvatust, muusikat ning veel lugematute oluliste oskuste tunnuseid. Pealekauba veel saadud rõõm edukalt omanikku vahetanud kaubast. Klasside müügitulu kasutavad õpilased klassi ühisürituseks ja/või liikuma kutsuvate vahetundide jaoks vahendite soetamiseks.

VÄÄRTUSTAME KOOSTEGEMIST


TRIMESTER

Leht 18

ÕPPEKÄIGUD Õppekäigud KIKI-i toel

loodusainete õpetaja ja projektijuht Evelyn Eensoo

Ka sellel õppeaastal toetab Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Puhja Kooli õpilaste loodushariduslikke õppekäike. Rahastus katab õppeprogrammi maksumuse ja võimalusel ka transpordikulud. Sellel õppeaastal oli toetuse summaks 2654€. Projektis kavandatud tegevused arendavad õpilaste keskkonnateadlikkust ning kujundavad keskkonda väärtustavat suhtumist. Õppekäigud lõimitud loodusainete õppekavaga ning toetavad õppekavas oluliste õpitulemuste saavutamist.

Seenemetsas

30. septembril toimus 8. klassi õppekäik Vitipalu metsa. Kuigi ilmateade ei lubanud head metsa külastamise ilma, oli ilmataat ikkagi meie poolele. Ka eelnevate päevade öökülmad polnud seente hulka metsas veel märkimisväärselt vähendanud. Korvid ja ämbrikesed kaasas, suundusid õpilased metsast seeni otsima. Kuigi paluti kaasa võtta ainult ämber, siis paljudel oli ikkagi nuga ka kaasas. Kuidas sa seenele lähed kui nuga pole? Tegelikult polnud nuga üldse vaja, noaga lõigates ei näe kõiki seente määramiseks olulisi tunnuseid. Enne seenemetsa hajumist näidati meile ka kaardil, kus asume. Hea oli see, et ühele poole meie kogunemispunktist jäi järv ja teisele poole jõgi. Seega eksimisvõimalust väga palju ei olnudki ja kaotsi keegi ei läinud. Juhendaja Tõnu Pani abiga tehti leitud seentest välipinkidele uhke näitus. Õpilastel tuli seened välimuse järgi rühmadesse jagada. Ja ega see nii lihtne polnudki! Seenekübara värvus võib olla küllaltki varieeruv. Lisaks on oluline jälgida teisi olulisi tunnuseid-eoslehekeste või torukeste värvust, jala välimust ja värvust, rõnga ja tupe olemasolu. Õpilastele tutvustati lähemalt kogutud liike ja nende määramisel olulisi tunnuseid. Saime teada, et sitaseen on ka päriselt olemas. Töölehe täitmisel kasutati seente mõõtmiseks joonlaudu ja seeneliiki kindlakstegemiseks seenemäärajaid. Nobedamad seenelised jõudsid ka lähedalolevale järvele mitu ringi peale joosta. Teised seenelised leidsid metsast põneva onni. Poistele pakkus aktiivset lisategevust puuokste vestmine. Aitäh ilmataadile, et ta meile seenemetsa külastuseks nii hea ilma andis.

Maavarad igapäevaelus

14. oktoobril käis 9. klass Tartu Loodusmuuseumis maa-varade õppeprogrammil. Õppeklassis tuli tutvuda erinevate materjalidega ja lahendada mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks põlevkivi teemalises rühmatöös tuli leida, kui palju põlevkivi kulub 1kwh energia tootmiseks? See kulu on umbes 1, 2 kg. See tähendab seda, et 2kwh radiaatori kasutamisel kulub tunnis umbes 2, 4 kg põlevkivi ja pool sellest jääb veel tuhana alles. Teises rühmatöös tuli arvutada, kui palju on inimese kehas gaasilisi aineid. Selles ülesanded oli vaja rakendada nii keemia kui ka matemaatika tunnis õpitut. Arvutamise tulemusena saime teada, et umbes 70-75% meie kehast koosneb gaasilistest ainetest. Kolmandas rühmatöös tuli tegeleda mobiiltelefonides leiduvate maavaradega. Saime teada, et mobiiltelefonides leidub väga palju erinevaid keemilisi elemente, mille saamiseks tuleb kaevandada erinevaid maake. Näiteks põnevamad nendest olid kassiteriit, kalkopüriit, sfaleriit, tantaliit. Mõtlemapanev oli see, et pooled nendest pole kahjuks kaaskasutavad. Programmi teises pooles külastasime ka loodusmuusemi kivide ekspositsiooni. Kes soovis, sai proovida kaevurite tööriideid. Nägime ka elusaid loomi, näiteks roheleeguani ja kilpkonna. Vaatasime, kuidas ühele teisele rühmale madu kaela riputati. Oli mitmekesine ja töine päev.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 19

ÕPPEKÄIGUD Tartu Tähetornis

25. novembril toimus 4. klassil õppekäik Tartu tähetorni. See õppepäev oli tihedalt seotud ka meie esimese trimestri maailmaruumi teemaga. Saime nii uut infot kui ka juba õpitut meelde tuletada. Külastasime planetaariumi, kus vaatlesime tähistaevast ja tutvusime erinevate tähtkujudega. Saime teada, et nii mõnigi tähtkuju on seotud Harry Potteri lugudega. Tutvusime tähtede sünni ja surmaga ja Päikesesüsteemi planeetidega. Igaüks sai endale planeetidega järjehoidja meisterdada. Õppepäeva teises osas tutvusime maa siseehituse ja laamade liikumisega. Õpilased pidid maakooretükid paigutama õigetesse kohtadesse ja kokku saama maailma kaardi. Tutvusime eri tüüpi vulkaanidega ja päFotod: Evelyn Eensoo rast sai igaüks endale kaasa meisterdada ühe savist vulkaani. Lisaks nägime Päikesesüsteemi mudelit ja planeetide tiirlemise kiirusi. Saime võrrelda 1kg eseme raskust Maal, Kuul ja Jupiteril. Oli põnev päev ja tegus õppepäev! Suur tänu Kertu Metsojale õppepäeva läbiviimise eest.

Roomajad

28. novembril oli 7. klassi jaoks veidi teistmoodi koolipäev. Õppisime roomajaid tundma Tartu Loodusmuuseumis. Õpilastele anti väga põhjalik ülevaade krokodillidest, sisalikest, madudest ja kilpkonnadest. Saime teada, et enamus madudest pole tegelikult mürgised. Kilpkonnad võivad elada kuni 200 aastaseks. Eesti pikim madu on nastik. Igal rästikul polegi siksakilist mustrit, vaid esineb ka musti isendeid. Ja ärge uskuge inimesi, kes räägivad, et neid ajas marjametsas rästik taga. Maod inimesi ei jälita. On üsna tõenäoline, et Lätis LOENGUD elutsev sookilpkonn võiks elada ka meil Eestis. Inimeste hooletuse poolt loodusesse lastud punakõrv-kilpkonnad võivad meie talvedega küll ellu jääda, aga tänu meie jahedatele suvedel, munadest järglasi ei tule. Pärast loenguosa said soovijad elusat kuningmadu oma käega katsuda.Veetsime aega ka loodusmuuseumi elusloomade nurgakeses, kus elasid mitmed põnevad roomajad. Aitäh Andro Truuvergile väga õpetliku päeva eest!

Pärimuskultuuri õppekäigud

ajaloo– ja pärimuskultuuri õpetaja Kersti Aadusoo

5. klass käis I trimestril traditsiooniliselt mitmel õppekäigul kodukohas. 5. septembril toimus õppekäik Puhja kiriku aeda, kus asuvad mälestuskivid kirikuõpetaja Adrian Virginiusele, köster- koolmeister Käsu Hansule, Puhja kihelkonnakooli õpetajatele helilooja Aleksander Lätele ja luuletaja Gustav Wulff- Õiele. Õpilased täitsid kuuldu- nähtu alusel töölehti ja nautisid sooja sügispäeva kirikuaias. 3. oktoobril toimus õppekäik Kavilda õigeusu kirikusse ja Kavilda allika juurde. Õigeusu preester, kes seal õpilasi vastu võttis, laskis õpilastel korraks ka lagunevasse kirikusse sisse minna. See tekitas õpilastes elevust ja põnevust. Kuna Kavilda allikas asub kirikust pisut kaugemal, said temperamentsemad poisid rõõmu tunda jooksmisest. Nii mõnedki õpilased said näo peale panna allika tervendavat vett. Paaril poisil õnnestus sõbraks saada ka ühe suure koeraga. Seega pakkus õppekäik palju erinevaid emotsioone. 10. oktoobril toimus õppekäik Puhja kirikusse, kus õpilased kohtusid kirikuõpetaja Tiit Kuusemaaga. Õpilastele tekitas põnevust kiriku pööningule ronimine. Tutvumine kiriku interjööri ja oreliga oli huvitav ja silmaringi laiendav.


TRIMESTER

Leht 20

ÕPILASESINDUS I trimestri tegemised

loovjuht Ülle Närska

Õpilasesinduse koosseis 2019/2020 õppeaastal: 6. klass - Herta Heinaru, Kärola Jõgi, Keneli Pallon, Ken-Evert Tobre 7. klass - Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide, Ragnar Hendrikson, Karla Mets, Kenno Platonov 8. klass - Maris Karu, Lisett Laurson, Rasmus Tobias, Triine Uibokand, Elisabeth Veiler 9. klass - Robin Massur, Matvei Raud

Õpilasesindus alustas sel õppeaastal oma aastat 16 liikmega 6.-9. klassist. Õpilasesinduse president on 8. klassi õpilane Maris Karu. Väga paljud õpilasesinduse liikmed lõpetasid eelmisel aastal põhikooli ning nüüd tuleb noorematel endal vastutus võtta ja plaanid paika saada. Kohtume iganädalaselt esmaspäevastel infominutitel peale kolmandat tundi. 23. septembril oli meil külas Martin Tikk Tartumaa Noortefondist. Infoseminaril õpetati meile projekti kirjutamist ning anti nõuandeid taotluste kirjutamiseks rahastuse saamiseks. Osalesid kõik õpilasesinduse liikmed. Osalesime Elva valla koolinoorte äriideede konkursil Välk päris mitme ideega, kuid mentorprogrammi ei pääsenud. Noorte ideedele andis tagasisidet projektijuht Kertu Vuks, kes julgustas meid esitatud ideid teistest rahastusallikatest finantsvahendeid leidma. Taas oleme kogemuse võrra rikkamad ega heida meelt. Meie õpilasesinduse liikmed on olnud aktiivsed helkurkampaania eestvedajad kontrollides nädala vältel õpilaste helkurite kandmist. Tänu helkurpõõsastele, kuhu riputasime umbes 120 helkurit on mõnegi koolijütsi liikumine pimeduses turvalisem. Triine Uibokand ja Maris Karu käisid 16.-17. novembril Elva noortekeskuse algatusel korraldatud meedialaagris. Triine Uibokand meenutab: Meedialaager toimus Konguta rahvamajas. Saime uusi kogemusi grupitöös ning kuidas teha head videoklippi ning monteerida seda. Seal käis Deana Noop, kuulus youtuber, kellelt saime küsida küsimusi ning kuulata tema teekonda youtuuberini.Oli mõnus koostööõhkkond, kõik aitasid üksteist. saime uusi mänge, mida võiks ja saaks meie noortelegi pakkuda. Täname võimaluse eest osaleda!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 21

ÕPILASESINDUS Osalesime Elva valla noortevolikogu valimistel. 8.-9. klassi õpilasesinduse liikmed said käia Elva valla noortekonverentsi Kriis, kus räägiti kriisi olemusest. Julged ettevõtjad rääkisid oma kogemusloo ja andsid väärtuslikke nõuandeid. Tutvustati noortevolikogu kandidaate. Meie endised ÕE liikmed Miia Uibo ja Rebeka Käpa on endiselt aktiivsed ning nende kandidatuure toetasime valimistelgi.

Milline on jätkusuutlik maailm?

ETTEVÕTLIKUD JA AKTIIVSED NOORED

noorsootöötaja Indrek Pekko

Neljapäeval, 21. novembril, toimus Tallinnas Alexela kontserdimajas 16. korda üleeestiline noortekonverents Lahe Koolipäev. Eesti suurimal noortekonverentsil osales ligemale 1000 noort. Puhja Koolist osales sellel üritusel 7 õpilast õpilasesindusest ning lisaks neile veel 7 värsket vilistlast juba teiste koolide nimekirjas. Transport pealinna oli korraldatud konverentsi organiseerijate poolt ja oli väga sujuv. Selle aasta teemaks oli valitud jätkusuutlik maailm. Päev oli jagatud kolmeks osaks, kokku esines 9 inimest. Esmalt kõnelesid noortele inimesed, kes on looduse ja loodushoiuga lähemalt seotud (Aleksei Turovski, Kristo Elias jt), seejärel said vaheldumisi sõna erinevad noored (Kelly Sildaru, Pärt Uusberg, Lenna Kuurmaa jt), kes on oma elu ja tegevustega juba palju saavutanud ning võiksid olla eeskujuks paljudele. Vestluste vahele olid korraldajad kokku pannud väga korraliku showprogrammi, kus oli nii erinevat tantsu, laulu (esinesid nt Taavi Immato ja Stefan) kui ka muid põnevaid üllatusi. Lisaks valiti esitatud kandidaatide seast välja aasta hea eeskuju, kelleks sai üks tubli tütarlaps Avinurmest. Ka esinemiste vaheajad olid põnevalt sisustatud – oli võimalik tutvuda erinevate ülikoolide ja keskkonnateemaliste stendide ja infoboksidega ning osaleda mängudes. Milline siis on jätkusuutlik maailm ehk kuidas päästa maailm? Mõtteid oli erinevaid – alates lihtsatest asjadest, mida on igaühel võimalik ise teha nagu nt käia poes riidest ostukotiga, sorteerida prügi ning toituda tervislikult (Reduce, reuse, recycle!), kuni laiemate ja üldinimlike väärtusteni – olla avatud, sõbralik ja heatahtlik iseenda, oma lähedaste ja ümbritseva keskkonna vastu, teha teistele seda, mida tahad, et sulle tehakse. Kokkuvõttes, tegemist oli väga huvitava ja inspireeriva päevaga!


TRIMESTER

Leht 22

KODUTÜTRED Kavilda matkamäng 2019

loovjuht Ülle Närska

28. septembril toimus 23. kodutütarde ja noorkotkaste matkamäng Kavilda ürgorus. Osalesid 8-13-aastased kodutütred ja noorkotkad ning uued liikmed ehk kandidaadid. Võistkonnas oli 4 liiget. 8-10-aastastele osalejatele toimus seitsme õppepunktiga Mini-Kavilda, 11-13-aastastele pikem matkarada. Lõunasööki pakuti matkarajal, toitlustajaks Puhja Kooli söökla. Kavilda matkamängul osales sel aastal 39 võistkonda, 20 lühemal distantsil ja 19 pikemal distantsil. Puhja Kooli lühikesel rajal olnud võistkond “Harry Potter” saavutas teise koha. Esimesel kodutütarde ja noorkotkaste mängul osalenud võistkonna koosseisus olid Emma Gudrun Reinomägi, Pääsu-Mari Raide, Jaan Leetberg ja Saskia Heinaru. Poiste võistkond PRO sai viienda koha (Ats Paavel, HugoOskar Reinomägi, Riko Rõõm, Johan Lääne). Lühikesel rajal mängiti looduse memoriini, anti abi jalgrattaõnnetuses kannatanule, ületati miinivälja, tehti prillidega vigursõitu, pantomiimi ja mängiti Kimi mängu. Täname Puhja kokkasid Janikat ja Kätlinit maitsva toidu eest! Fotod: KT Tartu ringkonna kogust 15.-16. novembril toimus kodutütarde Tartu ringkonnas perenaise eriala laager, kuhu said osalema minna kokandushuvilised vähemalt 5. järku omavad kodutütred. Puhja “Kotkaplikade” ja “ Pärlipüüdjate” rühmadest osalesid Irmeli Rokka, Linde Leetberg, Anna Leemet, Anete-Liis Kingsepp ja Herta Heinaru. Kõik osalejad saavad perenaise eriala märgi kodutütarde aastapäeva aktusel jaanuaris. 4. klassi õpilane Irmeli Rokka: Kui teistes kodutütarde laagrites on söök valmis tehtud, siis perenaise laagris kokkasime ise. Õhtusöögiks valmistasime kanapasta, salati ja šokolaadikoogi koos jäätisega. Meid jaotati kolme erinevasse rühma ja iga rühm tegi ühe toidu kõigile laagris olnud kodutütardele. Mina tegin kanapastat ja sain teada kuidas makarone keeta, kanaliha ja köögivilju praadida. Salati- ja koogitegijad katsid laua ja siis sõime kogu toidu ühiselt ära. Lisaks toidu valmistamisele õppisime ka etiketti ja väliköögi kasutamist.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 23

HUVIRINGID Arendame andeid ja avardame silmaringi

loovjuht Ülle Närska

Sellel õppeaastal pakume õpilastele võimalusi osaleda 24 huviringis ning muusikaklassis. Huviringide graafik on kõigile kättesaadav kooli kodulehel ja Stuudiumis. Väga populaarne on puutööring, jalgpall, saalihoki, sulgpall, robootika ja kodutütred. Uutest ringidest on sel õppeaastal üle ühe nädala toimuv loomering Teele Kose juhendamisel ning trummiring, mida juhendab Edward Richard Rikka. DJ ja raadiotehnika ring ootab peale kooli remonti stuudioruume, et hakata toimetama Elva valla noorteraadiot ning alates jaanuarist ka uusi liikmeid, kes raadiotööst huvitatud on. Minu Tantukoolil on uus treener, kelle juhendamisel valmis esimene tantsukava, mida saime näha kadrilaadal. SPORT  jalgpall (treener A ndres Bõkarev)  rahvastepall (Tanel Ojaste)  sulgpall (Robert Kasela)  saalihoki (Tanel Ojaste)  kergejõustik (Madis Paju)  lastejooga (Klarika V arik)  ringtreening tütarlastele (Sirli V iks)  üldfüüsiline treening (Madis Paju)  showtants (Minu Tantsukool, treener Gerda Bergmann)

MUUSIKA  muusikaklass (juhendajad Ruth Luts, Regina Kravntšeko, Larissa Marženakova)  mudilaskoor (A nne Soosaar)  lastekoor (Ruth Luts) KES PALJU TEEB,  lauluring (A nne Soosaar)  kandlering (A nneli Klaus) SEE PALJU JÕUAB  muusikaring (Ruth Luts)  trummiring (Edward Richard Rikka) TEHNIKA  raadiotehnika ja DJ ring (Kristjan V eedler)  robootika (Janno Reinomägi)  puutööring (Ants Prii) ÜLKULTUUR  nutisport (Merle Lint)  loomering (Teele Kosk)  piibliring (Imbi Tanilsoo)  näitering (Kersti A adusoo)  liiklusring (Ülle Närska)  kodutütred, noorkotkad (Ülle Närska, Julia Siimberg)


TRIMESTER

Leht 24

HOIAME UKSED LAHTI Praktika Puhja Koolis

Aliis Siniroht

Olen Tartu Ülikooli 4. aasta tudeng Aliis Siniroht ning oma esimese kooliastme praktika otsustasin läbi viia Puhja Koolis. Tuleb tõdeda, et Puhja Kool on äärmiselt kokkuhoidev ning tugeva tugisüsteemiga liikuma kutsuv ja tervist edendav kool, kus oli väga meeldiv praktikal olla. Täpsemalt viibisin kaks nädalat 2.m klassi juures, kus õppisin ise ja sain ka palju õpetada, kokku andsin 19 tundi ning tegin koostööd klassijuhatajaga. Õpetaja Maire Sepp võimaldas mulle sellise praktikakogemuse, mida ei oleks eelnevalt osanud oodatagi. Nüüd tean täpselt, mis tähendab olla õpetaja, kuidas kasutada Stuudiumit, kuidas hästi ette valmistada tunde ning kuidas anda teadmiseid edasi nii, et õpilased oleksid motiveeritud ja tahaksid õppida. Kohtusin ka paljude teiste õpetajatega, kes jätsid mulle vägagi meeldiva mulje ja kelle õpetamisstiile oli põnev jälgida. Kui rääkida oma praktikakogemusest, siis kindlasti ei saa mainimata jätta kõiki toredaid õpilasi, kelle näod olid naerul, kes olid väga viisakad, kes aitasid ja kiitsid üksteist. Seda oli märgata nii klassiruumis kui ka terve kooli kontekstis. Mainimata ei saa jätta ka meeletult head koolitoitu ja vana koolihoonet, mis tekitas hubase tunde. Need kaks praktikanädalat möödusid liialt kiiresti ning kahju oli lahkuda.Ootan põnevusega, millal saaksin kooli taaskord külastada. Tänu Puhja Koolile sain kinnitust, et olen valinud õige eriala ning ei jõua ära oodata aega, millal saan öelda, et olengi päriselt õpetaja.

Karjääriplaneerimisest

loovjuht Ülle Närska

Sellest aastast osutab koolidele karjääriteenust Eesti Töötukassa. Puhja Kooli karjäärinõustaja on Siret Saaremets. I trimestril käisid Töötukassa nõustajad Maarika Allas ja Siret Saaremets kooli karjääripäeval läbi viimas ametite mängu. 22. novembril toimus IX klassi grupinõustamine teemal V alikute tegemise kunst, läbiviijaks karjäärinõustaja Liina Arus. 25. novembril toimusid 9. klassi õpilaste individuaalsed nõustamised. Nõustajad olid Marika Männiste ja Liina Arus.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 25

VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused I ETAPP - meie koolist osales 43 õpilast. I etapi parimad tippspordis: 1. klass: Kristo Kumari (piirkonnas 4. koht/ Eestis 8. koht) Uko Raudne (5. / 9. koht) Andero Tamm (14. / 30. koht) 2. klass: Brigita Kütt (1. / 2. koht) Nikita Gretšin (16. / 87. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Kevin Olefrenko (6. / 23. koht) Ats Paavel (17. / 60. koht) 5. klass Mario Kütt (2. / 13. koht) Marit Kütt (14. / 76. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (8. / 80. koht)

I etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Andero Tamm (piirkonnas 5. koht / Eestis 12. koht) Kristo Kumari (8. / 17. koht) 2. klass: Brigita Kütt (1. / 3. koht) Märt Aan (13. / 49. koht) Rosann Massur (16. / 53. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 7. koht) Ats Paavel (2. / 10. koht) Kevin Olefrenko (14. / 73. koht) 4.klass: Anna Leemet (15. / 89. koht) 5. klass Mario Kütt (3. / 39. koht) Andris Tammi (12. / 96. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (7. / 64. koht)

I etapil saavutas Puhja Kool III koha keskmise suurusega koolide hulgas. PANEME ENNAST PROOVILE

II ETAPP - meie koolist osales 70 õpilast. II etapi parimad tippspordis: klass: Marii Algo (piirkonnas 18. koht / Eestis 35. koht) 2. klass: Brigita Kütt (1. / 1. koht) Nikita Gretšin (4. / 20. koht) Märt Aan (5. / 26. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 2. koht) Ats Paavel (3. / 10. koht) 5. klass Mario Kütt (9. / 35. koht) Mia Laaneväli (20. / 77. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (10. / 73. koht)

II etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Kristo Kumari (piirkonnas 20. koht / Eestis 42.koht) Marii Algo (21. / 44. koht) Mirtel Virolainen ( 29. / 63. koht) 2. klass: Brigita Kütt (2. / 10. koht) 3. klass: Johan Lääne (1. / 2. koht) Ats Paavel (5. / 39. koht) 7. klass: Saara-Lee Raide (14. / 105. koht) 8. klass Pille-Riin Maal (7. / 76. koht)

II etapil saavutas Puhja Kool IV koha keskmise suurusega koolide hulgas.

Tartumaa koolide meistrivõistlused maastikuteatejooksus 27. septembril toimusid Lähtel Tartumaa koolinoorte MV maastikuteatejooksus, kus meie kooli 6.-7. klassi võistkond saavutas IV koha. Osalejad: 6. klass: Carl-Endrik Johanson, Miguel Krainev, Radek Kobzar 7. klass: Mia Erikson, Getter-Liis Kukk, Elis Vozijan, Angelika Kõlu, Karla Mets Õpilasi juhendasi Tanel Ojaste.


TRIMESTER

Leht 26

VÕISTLUSED TV 10 Olümpiastarti kehalise kasvatuse õpetaja Madis Paju Legendaarsel noorte võistlussarjal TV 10 Olümpiastarti algas sellel sügisel 49. hooaeg. Tegemist on peamiselt kergejõustiku ja mitmevõistluse alasid sisaldava võistlussarjaga, mis on olnud avastardiks olümpiavõitja Gerd Kanteri ja paljude teiste Eesti kergejõustikutippude karjäärile (Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko jpt). Puhja Kooli õpilased võtavad võistlusest osa teist aastat. Eelmisel aastal oli parimateks tulemusteks üleriigilistel etappidel - Jan Eriksoni 6. koht palliviskes 71 osaleja seast ning Triine Uibokandi 15. koht palliviskes 75 osaleja seast. Samuti saavutasid mitmed Puhja kooli õpilaseid kõrgeid poodiumikoht maakondlikel etappidel. Kokkuvõttes saavutas Puhja kool eelmine aasta väikeste koolide arvestuses 7. koha. Finaaletapile ehk kuue parima kooli hulka pääsemisest jäi lahutama ainult üksikud punktid. Ees seisab 5 üleriigilist etappi, millele eelnevad maakondlikud etapid. 26. novembril toimus Tartu Ülikooli spordihoones Tartumaa I etapp, kus meie õpilased saavutasid järgmisi tulemusi: TÜTARLAPSED 60m jooks NOORMEHED 11. Anete- Liis Kingsepp 10.06 13. Linde Leetberg 10.12 60m jooks 14. Anete Mirell Lauri 10.22 12. Sander Portnov 9.82 Kõrgushüpe 7. Sander Portnov 1.15

60m jooks 10. Karla Mets 9.03 20 Carl-Endrik Johannson 9.51 24. Radek Kobzar 9.61

TERVES KEHAS TERVE VAIM Aastalõputurniir jalgpallis I trimestri viimasel päeval osalesid Puhja Kooli 6.-7. klassi tüdrukud Tartus Visa hallis maakoolide aastalõputurniiril, kust 6.-9. klasside arvestuses toodi koju I koht, millega lunastati pääs detsembris toimuvale maakoolide aastalõputurniirile Tallinnas. Võistkonda kuulusid: Anet Arrak, Mia Erikson, Saara-Lee Raide, Anete Vozijan, Lii Neeme, Keitlin Kärmas, Getter-Liis Kukk, Kristel Tihhomirov, Laura Pallon, Angelika Kõlu. Võistkonda juhendas jalgpallitreener Andres Bõkarev.

Kõrgushüpe 10. Anna Leemet 1.05 11. Anete Mirell Lauri 1.05 14. Anete-Liis Kingsepp 1.05 17. Linde Leetberg 1.00 60m jooks 5. Anet Arrak 9.26(eeljooksus 9.15) 6. Alesja Turovskaja 9.35 7. Lisette Holter 9.52 (eeljooksus 9.42) Kuulitõuge 7. Lisette Holter 8.15


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 27

VÕISTLUSED Sulgpalliklubi alustas hooaega

treener Robert Kasela Selle aasta esimesed võistlused toimusid 29. septembril, mil võistlustules oli 5 Puhja Sulgpalliklubi mängijat: Andreas Kasemets, Ats Paavel, Sabina Kraineva, Rikko Rõõm ja Raiko Tammi. Raiko ja Rikko võistlesid seekord tugevamas II liigas, kuhu on lubatud osalema kuni 13 aastased mängijad. Parima tulemuse tegi Ats Paavel kes III liigas saavutas II koha. Kõik meie võistlejad olid väga tublid, said häid mänge ja väärtuslikke võite. Võistluste põhjal on ka hea näha milliste elementide kallal tuleb trennis tööd teha ja kuidas paremaks saada.

Selle hooaja esimesel üleriiklikul noortevõistlusel olid Puhja Sulgpalliklubist võistlustules Greete Kiisk U-11, Raiko Tammi U-11, Herta Heinaru ja Jass Norman U-13 vanuseklassides, Rikko Rõõm jäi kahjuks vigastuse tõttu eemale. Parima tulemuse sai Greete Kiisk kes saavutas 2 kaotuse ja 2 võiduga väga tubli 7. koha. Raiko Tammi pidas maha 2 väga tasavägist kohumist, kuid seekord kahjuks võitu veel vormistada ei õnnestunud. Jass võitles ka vapralt ja pidas 3 pingelist kohtumist, kuid pidi leppima see kord kaotustega. Herta sai kirja kahe kaotuse kõrvale ühe võidu. Arvestades seda, et kõik meie mängijad osalesid nii suurel võistlusel esimest korda ning ka seda, et meie enamik meie mängjad on tegusad mitmel rindel (jalgpall, tantsimine, klaver) ja lisaks seda, et tuli mängida ka endast aasta vanemate mängjate vastu, siis võib jääda tulemusega rahule. Pakkusime head konkurentsi ja saime hea uue kogemuse ning lisaks kõva treeningu. Novembri eelviimasel nädalavahetusel (23.-24.11) osalesid meie mängjad kahel võistlusel: laupäeval Noorte GP-l Tallinnas ning pühapäeval Triitoni lastevõistusel Tartus. Noorte GP-l mängisid U-11 vanuseklassis Greete Kiisk ja Sabina Kraineva, kes pidasid maha mitu tasavägist mängu ja jäid mõlemad jagama 11.-12. kohta. Raiko Tammi ja Rikko Rõõm said alagrupis mõlemad ühe kaotuse kõrvale ühe võidu. Lõppkokkuvõttes Rikkole tubli 6. koht ja Raikole 7.-8. koht. Tartus toimunud lasteturiiril sai Ats Paavel 5. koha ning Jass Norman võitles välja I koha.


TRIMESTER

Leht 28

VÕISTLUSED Meistrivõistlused rahvastepallis

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

15. oktoobril toimusid Nõo Spordihallis maakondlikud võistlused rahvastepallis 4.-5. klassi õpilastele. Puhja kooli tüdrukud saavutasid väikeste koolide arvestuses II koha ja poisid III koha. Õpilasi juhendasid Madis Paju ja Tanel Ojaste.

12. novembril toimus Lähtel 2.-3. klasside maakondlik rahvastepalliturniir. Tüdrukud mängisid kokku 3 mängu ja jäid alagrupis võiduta, aga arvestades, et enamus meie võistkonnast olid nooremad, olid tüdrukud väga tublid ja said väärt kogemusi tulevikuks. Esimeses mängus kaotati Tabivere koolile väga napilt. Geimidega 1:1 jäädi kolmandas geimis viiki ja tuli mängida esimeses väljaviskamiseni, kus meie tüdrukud seekord kahjuks kaotasid. Teises mängus kaotati tasavägises mängus Mellistele 2:0, kuid mõlemas geimis jäädi alla väga napilt. Alagrupi viimases mängus mängiti Rannu kooliga ja ka seal tuli vastu võtta võrdsetes geimides 2:0 kaotus. Seekord alagrupist edasi ei pääsetud. Poisid alustasid oma alagrupi võimsalt ja võitsid kõik mängud kindlalt 2:0. Puhja - Konguta (2:0); Puhja - Tabivere (2:0); Puhja - Kambja (2:0). Väikeste koolide finaalis jäädi alla 1:2 Melliste koolile väga võrdses mängus. Vastastel oli võistkonnas üks väga võimas “kahur” keda otsustavas geimis ei suutnud me temaga kahjuks hakkama saada. Pärast seda paigutati ka väikesed koolid suurte võistkondadega poolfinaalidesse (2 paremat väikest kooli ja 2 paremat suurt kooli). Poolfinaalis kaotasime esimese mängu Nõo koolile samuti 1:2 ja IIIIV koha mängus kaotasime korraldaja koolile Lähtele 1:2, kusjuures 1 geimi võitsime väga kindlalt, aga teises ja kolmandas geimis meie mäng kahjuks lagunes ja vastu tuli võtta kaotus ja kokkuvõttes IV koht. Poiste võistkondi oli kokku 10.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 29

VÕISTLUSED Saalihokiturniir

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

16.-17.oktoobril toimusid Tartus Maaülikooli Spordihoones Tartumaa koolide karikavõistlused saalihokis. Üritusel osales kokku üle 60 võistkonna erinevates kategooriates. Puhja Kool osales sellel võistlusel teist aastat, seekord kokku nelja võistkonnaga. 2.-3. klasside poiste võistkond sai oma alagrupis 1 võidu ja 1 kaotuse. Veerandfinaalis kaotati tulises heitluses Nõo Põhikoolile lõpuminutite väravast 1:2. Kokkuvõttes igati tubli 5. koht. 6.-7. klassi tüdrukud võitsid alagrupis kõik 3 mängu, aga poolfinaalis tuli vastu võtta väga valus kaotus Nõo Põhikooli käest, kes viimase minuti värava eest võidu võttis ja finaali läks. Kusjuures alagrupis võitis Puhja selgelt Nõo kooli. Kolmanda koha mängus võtsid meie tüdrukud kindla võidu ja said kokkuvõttes väga tubli III koha. 6.-7. klassi poiste võistkondi oli turniiril kõige rohkem. Oma alagrupis, kus mängis kokku 5 kooli, saavutas Puhja 3 võidu ja 1 kaotusega alagrupis II koha. Veerandfinaalis võitis Puhja Kool 1:0 Härma Kooli, kuid poolfinaalis tuli vastu võtta kaotus Veeriku Koolilt. Kolmanda koha mängus kaotati samuti lõpuminutitel Raatuse Koolile 0:1 ja kokkuvõttes saadi igati tubli IV koht. Poiste võistkondi oli kokku 15. 8.-9. klassi poiste võistkond saavutas oma alagrupis võidu ja kaotuse. Kaheksandikfinaalis võitis Puhja Kool Raatuse kooli 1:0. Veerandfinaalis tuli kahjuks vastu võtta kindel kaotus Tamme Koolilt. Kokkuvõttes jäid poisid jagama 5.-7. kohta 13 võistkonna hulgast.


Leht 30

TRIMESTER

EDUKAD ÕPITEEL I KLASS Marii Algo, Loviise Kärmas, Karel Reinhold, Melissa Piirisild, Victoria Rämmar, Andero Marcus Tamm, Mirtel Virolainen. II j KLASS Nikita Gretšin, Sandra Haamer, Saskia Heinaru, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Lisandra Gerda Luhamaa, Pääsu-Mari Raide, Emma Gudrun Reinomägi, Oliver Lauri Tiits.

II m KLASS Märt Aan, Marieliisa Holter, Mariia Külter, Brigita Kütt, Ekke-Mihkel Mets, Hanka Part, Delise Pukki, Greily-Carmen Rungi, Matvei Sinkonen. III i KLASS Revo Raimo Ebral, Margit Hunt, Sabina Kraineva, Risto Pedajas. III k KLASS Linda Leemet, Johan Lääne, Mia Lota Parts, Hugo Oskar Reinomägi, Raiko Tammi, Johannes Finstad, Greete Kiisk, Olimar Kõiv, Ann Muutra, Kristjan Närska, Rait Põldre, Ats Paavel, Getter Raudjalg, Rikko Rõõm, Thalia Rätsepp, Annbel Marie Tamm. IV KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg, Irmeli Rokka, Laura-Lii Hendrikson, Kevin Hoolemaa, Anete-Liis Kingsepp, Ketlin Kumari, Karolin Nurk, Saskia Rokka. V KLASS Denis Judin, Keiro Bogdanov, Marit Kütt, Mario Kütt, Laura Neeme, Mia Laaneväli, Anete Mirell Lauri, Jass Norman, Andris Tammi, Karl-Martin Villako. VI KLASS Herta Heinaru, German Jürgenthal, Radek Kobzar, Keneli Pallon, Laura Pallon, Anete Vozijan. VII IKLASS Anet Arrak, Mia Erikson, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Lii Neeme, Saara-Lee Raide, Elis Vozijan. VIII KLASS Lisett Laurson, Pille-Riin Maal, Triine Uibokand, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks. IX KLASS Robin Massur, Matvei Raud.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 31

I KLASS

klassiõpetaja Lea Järv

Karjääripäeval MIS TEEB MIND ÕNNELIKUKS? Esimesel koolinädalal rääkisid 1. klassi õpilased sellest, mida nad õnnest ja rõõmust arvavad.  minuga tegelemine  sõpradega olemine  kui sõber tuleb külla  toa remontimine  ATV-ga sõitmine  emme kallistus  kalapüük  bussiga mitu päeva sõita  kui emme ja issi on rõõmsad  kassiga mängimine  lohutamine  põllul ATV- ga kihutamine  sõbrad  4 asja: olla kodus ja puhata, ronimine, sõpradega jalutada, rattaga trikitada  kartulivõtmine  kiikumine  krossisõit  kui emme ja issi on minu üle õnnelikud  olla kodus  vanaemaga rääkimine  kui vaatan päikest  koos sõpradega rattaga sõita  vanaema juures  talvel tiigijääl olemine  monopoli mängimine  onuga olemine  lõbustuspargid  isa juures olemine Kadrilaadal  koer ja merisiga  aitamine  tädiga mängimine  kassiga tegelemine  kui mind armastatakse

I klassi õpilased õpetajate koosolekus Eesti keele tundides on aabitsa lugudes juttu sellest, kuidas koosolekuid pidada. Õpilasi hakkas huvitama, mida räägivad ja arutavad õpetajad oma koosolekul. 1. klassi õpilased ise arvasid nii:  õpilaste käitumine  õpilaste õppimine  mida koolis uut tehakse  liikumised  ekskursioonid  õpilaste jooksmine  tunniplaan  plaanid tegevustest, kui uus maja valmis saab, mis klass kuhu läheb  lepitakse kokku, et kas kõikidele sobib kooli ehitamine  laste toit  et õpetajad ei oleks koolis ranged  kolimised  tunni kord  rõõm


Leht 32

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

II j KLASS Põnevaid tegevusi Puhjas

Alati ei pea põnevate hetkede otsimiseks minema kaugele. Erinevaid tegevusi leiame nii oma koolimajas kui selle ümbruses. Sügise alguses õppisime tundma er inevaid seeni ja koostasime oma klassi seenemääramise raamatu. Geomeetriliste kujundite õppimisel lõime oma linna, kus sai harjutada mänguautode ja karvatraadist inimestega ka liiklusreeglite järgimist. Linn osutus väga populaarseks ja tõi meie klassi palju mänguhuvilisi kaasõpilasi kogu koolist. 25. septembril har jutasime r ulluisutamist ja osalesime ka muudel kooli poolt korraldatud spordiüritustel.

Õppekäik järvemuuseumi Akva:rium 3. oktoobril sõitsime Võrtsjärve ääres paiknevasse järvemuuseumi Akva:rium, kus tutvusime elusate Eesti mageveekaladega (ahven, angerjas, haug, karpkala, linask, latikas, säga, koha, särg, hõbekoger, jne). Lisaks mängisime erinevaid mänge, uudistasime püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanekut ning veekogude uurimisvahendeid. Samuti jätkus tegevusi looduses: matkasime läbi pillirootihniku, õppisime vahet tegema pillirool ja kõrkjal. Uurisime ka teisi kaldavee- ja veesiseseid taimi. Saime teada millised on taimede kohastumised vees ja kaldal ning erinevused liikide vahel.

Vanemuise teater

19. oktoobril käisime vaatamas Andres Noormetsa lastelaululavastust “Lapsepõlvebänd”. Etendus oli kaasahaarav ja õpetlik: õppisime juurde nii erinevate muusikariistade nimetusi kui nende tekitatud helisid.

Külaskäik Tartu Forseliuse Kooli 26. novembril sõitsime külla Tartu Forseliuse Kooli 3. c klassile. Esmalt tutvusime koolimajaga ja mängisime üksteisega tutvumiseks BINGO mängu. Edasi oli meile võõrustajate poolt ette valmistatud erinevaid mänge, nagu maa ja meri jt. Kohtumine oli meeleolukas ja sõbralik, lubasime üksteisele kirjutada ning kutsuda neid Puhja kui oleme taaskord uues koolimajas. Seejärel võtsime kuu kokku Tartu Apollo kinos vaadates filmi “Adamsite suguvõsa”.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 33

II j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari Karjääripäev 18. oktoobril võtsime osa kooli karjääripäevast, kus kuulasime Riin Saadjärve lugu "Teekond õpetaja-ametini". Valmistasime Spark Maker Labi abil katapuldi ja Osaühingu Kännudisain juhi Monika Rätsepa juhendamisel lilleseade. Päeva lõpetas meeleolukas Ruutu 10 Improteater.

Osalemine kadrilaadal 22. novembril osalesime oma väljapanekuga kadrilaadal. Olime selleks puhuks valmistanud töö-õpetuse tundides mõned käsitöö-esemed. Lisaks panustasid meie armsad lapsevanemad omapoolselt rohke müügikraamiga: meilt sai osta nii käsitööd kui head ja paremat suhu pistmiseks. Samuti leidsid endale uue kodu jõulupärjad ja sooja südamega valmistatud hoidised. Müügitöö oli väga edukas, sellesse panustasid nii õpilased kui vanemad.

Ühisarutelu kolmanda klassiga 25. novembril arutlesime koos 3.k klassiga, mida tähendab õppekava ja kuidas see meie koolielu mõjutab. Moodustasime 2. ja 3. klassi segarühmad ning koostasime ühiselt plakati mida ja kuidas me loodus-, kunsti- ja tööõpetuses õppida sooviksime. Iga rühm sai oma mõtted ka ette kanda.


TRIMESTER

Leht 34

II m KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

Isetegemise rõõm Ühel sügispäeval võtsime ette retke Järvakülla, et osaleda Märdi vavavanemate talus hapukapsa valmistamise töötoas. Plaanis oli kadrilaadal müüa hapukapsast. Meid võttis vastu Märdi pere, kes andis esmased tööjuhendid. Kõigepealt eemaldasime kapsastelt hoolikalt pealmised lehed, tükeldasime suured kapsad pooleks ja riivisime kapsad ning porgandid. Riivitud kapsa panime kihiti soolaga hapendamisnõusse ja iga kihi vajutasime korralikult kinni. Tampisime kapsakihti nuiaga nii kõvasti, et kapsas klaasjaks muutus ja kapsamahl eraldus. Seejärel katsime nõu puhta riidega ja panime peale vajutuskaane ja raskuse. Anumat tuli toatemperatuuril hoida 4-5 päeva ja lasta veel nädalajagu laagerduda. Loodame, et ühistegevuse tulemusel valminud vitamiinirikas kapsas läheb kadrilaadal hästi müügiks. Mihklipäeval valmistasime kogu klassiga Jane koduaias õunamahla. Kõik õpilased said aktiivselt osaleda õunamahla valmistamise tööprotsessis: koos õunte korjamine, pesemine, purustamine ja pressimine. Värsket õunamahla said kõik maitsta. Pakendasime õunamahla kottidesse ja otsustasime seda müüa kadrilaadal. Pärast õunamahlategu ootas meid Jane ema küpsetatud maitsev kook ja soe sidruni-meetee. „Peipsi tint ja Tallinna kilu“ Kolmapäeval, 25. septembril, oli meil võimalus osaleda Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia õppeprogrammis „Peipsi tint ja Tallinna kilu“. Tegevus toimus Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Õppisime tundma kalu ja nende elupaiku, rääkisime laevandusest ja kalandusest. Saime sõita Emajõel viikingilaevaga Turm. Väga lahe koolipäev oli. Järvemuuseumis 3. oktoobril toimus meil Eesti Maaülikooli Järvemuuseumis õppepäev. Teemaks oli kalad ja taimed. Muuseumis tutvustati meile Eesti siseveekogus elavaid organisme ja sisevete kalandust. Õppisime eristama eri liike kalu nende väliste tunnuste järgi. Saime mängida ka veekogude elustikuga seonduvaid mänge. Järve ääres tegime lühikese retke pilliroostikus ja uurisime veetaimestikku. Näitus “Minu Eesti täna” 15. oktoobril võtsime ette jalutuskäigu Puhja Seltsimajja vaatama näitust “Minu Eesti täna - Lapivaip 100”. Sada meetrit lapivaipa oli kingitus Eestimaa inimestelt Eesti Vabariigi 100. juubeliks. Kõigil oli võimalus valida välja oma lemmikvaip, kirjeldada seda ja põhjendada, miks ta tegi sellise valiku. Näituse järgselt püüdsime ka ise koolis kavandada vaipa ja luua põnevaid mustreid paberil.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 35

II m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp Kunstiga kiusamise vastu Käisime 14. oktoobril Tartu Kunstimuuseumis ja osalesime haridusprogrammis “Kunstiga kiusamise vastu”. Kunstiteoste ja neid saatvate lugude abil arutlesime, kuidas üksteisega lugupidavalt ja sõbralikult käituda. Maalide ja skulptuuride kaudu selgitati kiusamise olemust- kuidas märgata, sekkuda, abistada ja lohutada, kui näeme, et kedagi kiusatakse. Programmi lõpus valmisid rühmatööna plakatid, mis kleebiti suurele paberile ja igaüks kinnitas oma allkirjaga selle, et on kiusamise tunnustest teadlik, ise teisi ei kiusa ning kui näeb, siis abistab. Hariv ja õpetlik muuseumitund oli. Karjääripäev Enne sügisvaheajale minekut toimus koolis karjääripäev. Käisime tutvumas Puhja Ettevõtete OÜ töödega ja tegemistega ning uudistasime ettevõtte tehnikat. Rääkisime teraviljakasvatusest, uurisime erinevaid teravilju ja saime maitsta karaskit. Koolis meisterdasime ja kaunistasime karbikesi ning osalesime lastejooga treeningul. Meie koolipäev lõppes seltsimajas improteatri etenduse vaatamisega. „Lugemisisu“ programm 2.m klassi õpilased ühinesid Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programmiga. Programmis tutvutakse väärt uudiskirjandusega ja pakutakse mängulist ning loovat lisategevust. Loetud raamatud paneb laps kirja spetsiaalsesse lugemispassi, kus on loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Kooliaasta lõpus premeeritakse raamatuid lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. “Lapsepõlvebänd” 19. novembril käisime Vanemuise teatris vaatamas lastelaululavastust “Lapsepõlvebänd”. Selle teatritüki sees saavad näitlejad võimaluse minna tagasi oma lapsepõlve ja teha seda, mida nad on unistanud - bändi. Kasutusele võetakse klaver, trummid, kitarr, plokkflööt, ukulele, kontrabass ja mitmed teised pillid. Muidugi ühelt sünnipäevalt ei puudunud ka tants ja laul. Vahva etendus oli. Kadrilaat Alustasime kadrilaada ettevalmistusega juba pärast mihklipäeva. Seadsime klassiga ühised eesmärgid ja nende nimel ka töötasime. Tundides rääkisime kauplemisest, tootele hinna määramisest, müügikoha kujundamisest, reklaamist, tulust ja kulust. Oktoobris korraldasime õunamahla valmistamise ja novembrikuu alguses hapukapsa valmistamise töötoa. Laadal müüsime klassiga valmistatud õunamahla ja hapukapsast. Ka kodudes arutati pereliikmetega, mida müügiks teha. Laadal müüsime veel maiustusi, hoidiseid, aedvilja, meisterdusi jms. Laada abil said õpilased natuke aimu ettevõtlusest ning esimesed müügitöö kogemused. Üritus oli elevust tekitav ja kauaks meeldejääv ning õpetlik ja edukas ettevõtmine.


TRIMESTER

Leht 36

KLASSIDE TEGEMISED III i KLASS

klassiõpetaja Imbi Tanilsoo Õuesõpe

Palavad septembripäevad meelitasid lapsi õues õppima. Kui ennelõunal sai veel klassiruumis tööd teha, siis pärastlõunal lõõskav päike ja pidevalt mürisevad masinad lausa ajasid õue. Kooli ümbruses olevad pargid said risti ja põiki läbi käidud. Alguses otsisime ja vaatlesime erinevaid rohttaimi, hiljem uurisime puid, põõsaid ja nende vilju. Kogusime materjali herbaariumi jaoks. Lõpuks käisime seenel ja leidsime isegi puravikke. Õues oli hea ka meisterdada ja tegelda kunstiga. Hundinuialehtedest ja kõigest põnevast, mida pargist või õpetaja kastist sai leida, valmisid omanäolised taimevaibad. Õuest kogutud materjalidest tegid lapsed märja oasise põhjal huvitavaid taimekompositsioone. Lapsed ootavad alati õuetunde.

Väljasõit Emajõe äärde

Sügisel sai käidud Emajõe Suursoos. “Peipsi tint ja Tallinna kilu” oli põnev programm. Lapsed nägid, et haug võib kasvada väga suureks. Pirakas pea ja nõelteravad hambad ajasid ikka hirmu peale küll. Kalade määramine oli paras pähkel. Kalamehed tundsid osa kalu kohe ära. Tundmatutel kaladel tuli aga uimi uurida ja määramislehe pealt sama kala üles otsida. Hoopis põnevaks läks viikingi laeva peal. Päästevestid seljas, istusime riburadapidi reas, ja kuulasime retkejuhi pajatusi. Poolel teel aitasid lapsed tal heisata purjed ja siis tundsime end ehtsate viikingitena. Vaatlesime veel vanaaegseid kalapüügiriistu ja puhusime suurt sarvepasunat. Mõned lapsed said isegi hääle sisse, õpetaja kahjuks mitte. Veidi kõhedaks läks, kui laev kalda lähedale triivis, aga polnud hullu midagi. Ilm oli väljasõidu jaoks ideaalne ja lapsed nautisid nähtut ja kuuldut rõõmuga.

Maailmakoristuspäeval

Eelmisel kevadel loodusvaatlusi tehes hakkas lastele silma, et paljudes kohtades vedeles prügi. Kõik tahtsid kohe paljaste kätega hakata rämpsu korjama. Selgitasin, et selleks peavad olema kindad käes ja ka kogumiseks kott olemas. Sügisel, maailmakoristuspäeval, olid lapsed agarasti ametis. Trotsides vihmast ja külma ilma kõndisime läbi kogu marsruudi. Parklast aiandini ja sealt ringiga tagasi. Lapsed käisid läbi kõik kraavid ja võsaveered. Kogunes kaks rasket kotitäit rämpsu. Kõige kurvem oli purgi sisse pugenud hiireke, kes nukralt joogiavast välja piilus. Päästsime ta välja ja panime põõsa alla kosuma. Lõpuks oli võidujooks paduvihmaga. Poodi jõudes soojendasime end üles ja kõik olid õnnelikud ning rahul. Puhja sai palju puhtamaks.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 37

III k KLASS

klassiõpetaja Kadri Raudsepp Septembris avastasime üllatusega, et märkamatult oleme jõudnud 3. klassi, esimene kooliaste hakkab lõppema. Alles olime uhiuued õpilased ja õpetaja. Lõppenud trimestril oleme tähelepanu pööranud õpioskustele, näiteks mida õpilane vajab keskendumiseks, kuidas materjali paremini meelde jätta, proovisime erinevaid meetodeid nagu seoste loomine, läbi kirjutamine, jutustamine, märksõnade leidmine, ajatelje kujutamine, mõistekaart jne. Olulisel kohal on ka märkmete tegemine päevikusse, päeviku täitmine ja selle kasutamine - nii on kindel, et ei unune teatriraha, meisterdamisvahendid või otsa saanud paber kaasa võtta. See on samm ennastjuhtivaks õpilaseks kujunemisel.

Ühistest tegemistest jääb meelde prügi koristamine kodukandis, mis on meie klassi iga-aastane traditsioon. Meil poleks midagi sellest traditsioonist loobumise vastu, kuid kahjuks prügi looduses ei vähene, pigem tekib juurde. I trimester tõi meie klassi uue õpilase tere tulemast, Kristjan!

Karjääripäeval Igapäevaste tublide saavutuste eest koguvad õpilased punkte (näiteks noa ja kahvliga söömine sööklas, kehalise tunni järgne pesemine, tööle keskendumine, heategu klassikaaslasele jne), teatud summa kogumisel valivad nad mõne toreda ühistegevuse. Sel trimestril oli selleks matk kodukandis. Punktid said täis novembri alguseks, seega meie matk oli vihmane, jäine ja tuuline. Külastasime hingede päeva järgselt vana kalmistut, viisime vanadele haudadele küünlad, rääkisime kommetest seoses surnuaia külastamisega, aastaarvudega tegime peast arvutamist, matkal sai praktiseerida turvalist liiklemist ning kontrollida helkurite toimimist loetlesime samme koolist tervisekeskuseni, sealt tanklani, õppisime tundma Puhja tänavanimetusi ja ristmikke. Samuti võtsime kaasa purgis veidike pinnast, et edaspidi jälgida, mis toimub mulla ja taimedega klassiruumis. Matka järel analüüsisime, kas selleks päevaks valitud riietus oli sobiv ning pidas ilmastikule vastu. Osad lapsed tunnistasid, et ei tule enam kunagi hilissügisel kinnasteta kodust ära. Jälgime klassiaknast põnevusega suure koolimaja muutumist, kuigi vana koolimaja oma krigisetave põrandate ja hubaste ruumidega on päris armas, ootame juba natuke kolimist ka. Kadrilaada ootuses arutasime klassis, milliseid õuemänguvahendeid õpilased sooviksid, koostasime matemaatika tunnis eelarve ja muidugi unistasime suurelt. II trimester tõotab tulla põnev!


TRIMESTER

Leht 38

IV KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Paula Luks Klassiõhtu

Oktoobri lõpus toimus klassiga Halloweeni teemaline klassiõhtu. Meeleolu loomiseks sai klass kaunistatud ämblikuvõrgu, kõrvitsa- ja teistegi Halloweeni teemaliste piltidega. Mängiti mitmeid mängujuhi poolt valitud seltskonnamänge ning nauditi üksteise seltskonda. Õhtu oli väga meeleolukas ning kindlasti meeldejääv kõigile.

Karjääripäev

Neljandal klassil oli võimalus osaleda kolmes väga kihvtis töötoas. Esimeseks oli SPARK Makaerlabi inseneeriateemaline töötuba, kus arutleti majade ehitamisest, erinevatest materjalidest ja räägiti ehitamise loogikast. Praktilise väljundina meisterdati näpunäiteid silmas pidades ise spagettidest võimalikult kõrge ehitis. Väga meeleolukalt läksid katsetused kus prooviti kui hästi peab õpilaste meisterdatud ehitis vastu maavärinale. Osaleti ka Suukooli hambaloengus ning kuulati Henrik Guthani arutlust teemal “Hobid ja amet”.

Kadrilaadal


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 39

V KLASS

klassijuhataja Silja Lipping Karjääripäev

18. oktoobril toimus järjekordne ülekooliline karjääripäev. Päev algas Puhja Seltsimajas, kus õpilased kuulasid meie kooli õpetaja Riin Saadjärve lugu oma õpetajaks saamise loost.

Seejärel külastasid 5. klassi poisid põllumajandusettevõtet Rannu Seeme OÜ. Õpilased said teada, missugust seemet ettevõte kasvatab ja oma käega ka erinevaid seemneid katsuda. Toimus ka viktoriin kuuldu kohta ja paremad said ka meeneid. Seejärel uudistati põllumajandustehnikat, traktoreid, kombaine ja muud tehnikat. Soovijatel oli võimalus ka ise traktoris kaasa sõita ja kombainidesse pilk heita. Samal ajal olid ülejäänud õpilased meie kooli vilistlase Maia Mälgu juures kokandustöötoas, kus tehti maitsvaid küpsetisi. Päeva lõpetas Tartu Töötukassa töötuba, kus toimus grupitöö, mille teemaks olid erinevad elukutsed ja selle teemaga seotud ülesanded. Õpilased said teada palju uut ja huvitavat.

Tervisekohvik Kadrilaadal


TRIMESTER

Leht 40

VI KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv Kinokülastus

Selleks, et kooliaastale kiirkäik sisse lülitada ning suvepuhkuselt tulekut leevendada, käis 6. klass septembris kinos vaatamas 3D multikat vihastest lindudest. Kooliaasta alguses, uuesti oma klassikaaslastega üle pika aja kokku saades ja uuesti üksteisega harjudes oli tegemist igati sobiva sõnumiga looga, mis rääkis üksteisega arvestamise olulisusest ning meeskonnatöö vajalikkusest suurte eesmärkide saavutamiseks. Äge oli ka kogemus vaid enda klassiga terves kinosaalis üksinda filmi vaadata.

Etendus “Lapsepõlvebänd” Vanemuises

Teatrihooaeg algas 6. klassile etendusega “Lapsepõlvebänd”: Andres Noormetsa lavastatud jutustus sellest, mis juhtub siis, kui täiskasvanud taas lapseks muutuvad ning bändi tegema hakkavad. Lisaks teatrielamusele said mitmes teatriskäijad ka uusi teadmisi üldistest viisakusreeglitest: näiteks, et publik lahkub saalist siis, kui näitlejad on kummardanud ning et telefoni kasutamine etenduse ajal ei ole lubatud. Loodetavasti leidub ka järgmisel poolaastal teatrites klassi jaoks huvipakkuvat repertuaari ning tekib võimalus üheskoos etendust nautida ning väljaspool kodu ja kooliruumi käitumist harjutada.

Õpioskuste mäng Ülenurme Gümnaasiumis

3. oktoobril osalesid meie klassi õpilased Ken-Evert, German, Herta, Keneli ja Laura Ülenurme Gümnaasiumis Tartumaa koolide 6. klasside õpilastele korraldatud õpioskuste mängul. Meie meeskonna tugevuseks olid head teadmised Tartu erinevate vaatamisväärsuste kohta ning sõnavara- ja keeleteadmiste harjutused. Väga hästi läks ka ülesanne erinevatest kirjandusteostest ja nende autoritest. Edasiseks õppimiskohaks jääb meeskonnatöö korraldamine ning diagrammidest, tabelitest ja joonistelt info lugemise oskus.

Tüdrukud tegid savitööd.

Kadrilaada loterii

Karjääripäev

Kadripäeva eel toimunud kadrilaadal oli meie klassis võimalus korraldada laada loterii. Suure osa ettevalmistustest tegid õpilased ise ettevõtlikkuse tunni ja klassijuhatajatunni raames. Loteriipiletite auhinnanimekiri täitus kiiresti. Aktiivsete loteriipiletite müüjate abil tühjenes loteriipiletite korv kiiresti ning laada lõpuks olid kõik piletid müüdud. Aitäh kõikidele peredele, kes loteriikaubaga panustasid ja lapsi loterii läbiviimisel abistasid!

Poisid meisterdasid elektrikitarre.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 41

VII KLASS

klassijuhataja Ruth Luts Esimene trimester möödus 7. klassis paljuski käitumise ja korra jälgimise tähe all. Klassijuhataja tundides arutlesime palju õpikeskkonna parandamise teemal- kuidas ennast paremini kontrollida ja õppetööle keskenduda. Aineõpetajad andsid õpilastele ka tavapärasest rohkem tagasisidet tunnis käitumise kohta. Korra hoidmine klassiruumis tuli uuesti tähelepanu alla, sest pärast vaheaega hakkas 7. klass õppima Motoaidas.

Karjääripäev Huvitav ja mitmekesine oli karjääripäeva programm. Õpilased said kuulata meie oma kooli õpetaja Kadri Raudsepa põnevat jutustust sellest, kuidas ta jõudis õpetajaametini. Töötukassa korraldas õpilastele erinevaid mänge ametitest, kus õpilased said proovile panna ka oma näitlejameisterlikkuse. Poisid kuulasid loengut seksuaalharidusest, esinejateks EAÜS üliõpilased. Tüdrukutel oli võimalus Rannu savikojas endale ise kruus valmistada, mis oli põnev ja nõudis päris palju osavust, kuid juhendaja abiga valmisid kõigil väga ilusad, aga eriilmelised kunstiteosed.

Kadrilaat- ettevõtlikkuse proovikivi Päris palju aega ja energiat kulus kadrilaada ettevalmistamisele. Kuna vanemad olid huvitatud sellest, et lapsed ise panustaksid toodete valmimisse, siis pingutasime selle nimel ühiselt. Töömahukaks projektiks osutus kiikede valmistamine- idee autoriks oli Karla ema. Poisid valmistasid tehnoloogiatunnis kiigelauad ja kiikede värvimisega tegeldi kunstiõpetuse tunnis. Ideekohaselt pidid valmima erinevate maakondade või kihelkondade triibustikuga kiiged. Suurem osa kiikedest saidki endale kena triibumustri, kuid ajapuudusel tuli minna kergema vastupanu teed ja kaunistada mõned kiiged Eesti lipuvärvides, mis oli kiirem lahendus ja sugugi mitte halb

mõte. Igal juhul tekitasid kiiged laadal elevust ja müük edenes päris hästi. Kogu klassiga käisime ka arooniaid ja maitsetaimi korjamas. Arooniatest valmis laadakaubaks maitsev siirup. Aega nõudis veel toodete pakendamine ja sildistamine. Lõpuks laabus kõik hästi, õpilased olid väga tublid ja kõik laadakaubad leidsid ostja.


TRIMESTER

Leht 42

VIII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Ülle Närska Teatrikülastus

15. oktoobril käis 8. klass vaatamas seksuaalharidusliku sisuga noortelavastust “Kuidas öelda jah ?”, mis toimus ERM-s. Etenduses mängisid noored seksuaalsuse teemadega suhestumisest ning arutlesid küsimuste üle— milline on hea ja milline on halb kogemus, mis on rõve ja mis on romantiline; kuidas öelda ei ja kuidas öelda jah; mida teha ahistamise korral. Iga noor sai kaasa mõned mõtteharjutused iseenda jaoks, humoorikas võtmes lavastus oli igati aktuaalne ja eakohane.

Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäeva raames käisime Puhja kiriku ümbrusest kiviklibu koristamas ning kirikutorni koristamas. Koristustalgutel osalenud õpilased olid väga vaprad ja töökad.

Kadrilaat Kadrilaada ettevalmistustel tegime koostööd Kristi Hannusega, kelle juhendamisel valmisid imeilusad pitsküünlad ja narmashelkurid. Õpilased valmistasid suure rõõmu ja lustiga neid teistsuguseid küünlaid, pakkisid ja turundasid kadrilaadal. Kadrilaada kogemus täiendas õpilaste finantsteadlikkust, andis juurde julgust ja koostöökogemust. Andsime oma panuse ja kutsusime kõiki laadakülalisi panustama Eesti vähihaigete laste fondi. Kõik soovijad said voolida vaprusehelmeid.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 43

IX KLASS

klassijuhataja Maris Pukk AHHAA-külastus

19. september oli meie klassile oodatud päev - olime minemas AHHAAsse! Kaasas olid koos meiega veel seitsmendikud ning kaheksandikud ning oli teada, et sellest tuleb üks mõnus teises keskkonnas õppimise päev. Ma arvan, et pole peaaegu kedagi, kes saaks öelda, et kogemus teaduskeskuses oleks olnud pettumust valmistav ning just seetõttu ootasime väljasõitu väga. Eriti mõnus oli see, et programmi sees olid ka töötoa ja planetaariumi külastus, mis osutusid väga kasulikuks ning huvitavaks. Üheksandikud nautisid päeva täiel määral!

Õppekäik

9. klass külastas 14. oktoobril Tartu Loodusmuuseumi maavarade õppeprogrammi. Olime koolis vaid esimese tunni ning seejärel astusime bussi ning juba olimegi teel Tartusse, et kogu päeva veeta muuseumis. Ootusteta jõudsime kohale ning saime teada, et päev oli jaotatud kahte ossa - olid nii koolitunni moodi rühmaülesanded klassis kui ka reaalne eksponaatide uurimine muuseumis. Mõndade õpilaste jaoks oli Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi külastus esmakordne ning seetõttu oli näha palju erinevaid emotsioone ja uusi kogemusi. Viimatest paistsid eredalt silma just kaks. Esitaks, kuna muuseum oli päris tühi ja samal ajal olid külalisteks ainult algklasside poisid, siis said nemad katsuda mõningaid roomajad. See aga meeldis ka üheksandikele ning ootamatult veedeti üheskoos just nende loomade juures aega. Lisaks jäi silma väga huvitav rotikuninga eksponaat, kus olid üksteise külge sabapidi kinni jäänud üle kümne roti. Lahkudes olid meil ainult positiivsed emotsioonid. Teinekordki!

Teatrikülastus

Kui olime sügise alguses käinud juba teaduskeskuses ja muuseumis, siis tuli ette võtta ka üks teatrikülastus - inimeseõpetuse õpetaja eestvedamisel sai valitud seksuaalhariduslik noortelavastus ,,Kuidas öelda jah?’’. Tegu oli lühikese etendusega, mille jooksul räägiti paljudest teemadest, mis on väga olulised, kuid millele ühiskonnas nii palju tähelepanu ei pöörata. Esimene kord teatris jõudsime saali kõige hiljem, kuid saime ikkagi esireas istuda - kõik teised olid tagaritta pugenud! Etenduse jooksul oli naljakaid, tõsiseid ning mõtlemapanevaid hetki. Olen kindel, et iga laps võttis midagi kaasa.

Õpetajate päeva korraldamine

9. klass algab oluliste teemadega - mida teha pärast kooli, kuhu minna edasi õppima, kuidas saada hakkama eksamitega... Kuid esimene proovikivi on juba oktoobri esimestel päevadel. Kuidas korraldada üks selline õpetajate päev, mis jääb kõigile kauaks meelde ja millega kõik rahul oleksid? Planeerimist alustasime juba esimeses klassijuhataja tunnis, kus meenutasime, millised on olnud eelmised aastad ning kuidas üldse õpetajate päev alguse sai. Kaardistasime enda võimed ning jaotasime kõigile rollid ja tegevused. Viimasteks olid informatsiooni kogumine õpetajate kohta, õpetajate tegevuse planeerimine päevaks ja aktuse korraldamine. Mida aeg edasi läks, seda rohkem tundus olevat asju, mis on tegemata ja millele pole mõelnud, kuid kõik sujus suurepäraselt. Kõik, mida olime panustanud, kandis vilja ning olime saanud hakkama ühe tõeliselt vahva päevaga. Samal ajal, kui päris õpetajad olid Tartus Vanemuise teatris, olid üheksandikud nende asemel koolis. Nende lühikese nelja tunniga said nad tunda mitut õpetaja ameti ilu ja valu. Pärast seda liikusime aktusele, mis samuti sujus hästi - jagasime õpetajatele lehed õpilaste mõtetega neist ning tänasime neid kogu südamest. 9. klassi õpilased jäid päevaga väga rahule, loodame, et teised ka!


TRIMESTER

Leht 44

LOOD MEIST Tervisenõukogu tegemised

loovjuht Ülle Närska

Tervisenõukogu koosseisus kuuluvad Kadri Raudsepp, Madis Paju, Tanel Ojaste, Mari Siirmets, Riin Massur, Ene Põldaru, Jana Adari, Maris Karu ja Ülle Närska. Tervisenõukogu on sel õppeaastal kokku saanud kolmel korral. Mari ja Ülle osalesid tervist edendavate koolide suvekoolis Nelijärvel, kui ka 19.-20. september Tartumaa TEK/TEL Sügiskoolis Sokka Puhkekeskuses. Tartumaa koolide ja lasteaedade kokkusaamine toimus juba kümnendat korda ning seekord oli korraldajaks Tartumaa terviseaktiiv. Toimus ettevõtlike tervisenõukogude tunnustamine, kuulasime Tartu linna häid praktikaid, saime häid füsioteraapilisi nippe rühile. Teisel päeval toimusid töötoad teemadel: Õpetajate toetamine seksuaalhariduse andmisel, läbiviijaks Epp Kärsin. Meeskonnakoolitaja Hendrik Guthan viis läbi töötoa teemal “Kuidas luua kooli kultuuri, kus monoloogid asenduvad dialoogiga”. Saime palju arendavaid mõtteid maakonna võrgustikutöö planeerimiseks ning sisendit tervisealastesse tegevuskavadesse. Kehalise kasvatuse õpetajate eestvedamisel osales kool üle-euroopalise spordinädala ettevõtmistes ning toimus vahva isadepäeva spordiõhtu. Novembris on rohkem tähelepanu pööratud liiklusohutusele ja enda nähtavamaks tegemisele pimedas liikumisel. Püüame hoo sisse lükata vaikuseminutite läbiviimisele tundides. Hindasime tervisenõukogu liikmetega koolikeskkonda tervisealste koolikeskkonna sisehindamise küsimustiku alusel. Tugevustena selle küsimustiku põhjal tulid esile tervislik ja mitmekesine koolitoit ning kooli söökla aktiivsus; tervisedensuslikud üritused, mis on suunatud kehalise aktiivsuse virgutamisele ning liikuma kutsuva kooli tegevuskava olemasolu. Parendamist vajavad valdkonnad on füüsilise keskkonna parendamine, tervishoiutöötaja puudumine käesoleval ajahetkel ning õpetajate- ja õpilastevahelised suhted. Nendest vajakajäämisest koostame uue aasta tegevuskava ning oleme juba probleemidele lahendusi leidnud. Kooli füüsilise tervise parendamiseks kaasame mängujuhte, kes hakkavad sisustama õue- ja tantsuvahetunde. Maris Karu ja Triine Uibokand osalesid 18.-19. oktoobril mängujuhtide jätkukoolitusel Käärikul. Triine meenutab: Oli väga tore laager, saime endale uusi ägedaid sõpru. Saime juurde julgust, saime oma arvamust avaldada ja kaasa lüüa aruteludes. Kindlasti inspireerisid meid teiste koolide mängujuhtide kogemused. Toimus tsirkuse töötuba, õhtune maastikumäng. Õpetati, kuidas teha takistusrada, mängida tänavatennist, kuidas ennast kehtestada, et kaaslased sind kuulaksid. Tahame neid mänge mängida oma kooli nooremate õpilastega.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 7

Leht 45

LOOD MEIST Sotsiaalsete oskuste arengu toetamine koolis

sotsiaalpedagoog Mari Siirmets

Lapse sotsiaalne kasvamine on elus kõige tähtsam areng, mida mõjutavad paljud tegurid: peredünaamika, temperament, õdede-vendade suhted ja sõbrad. Sotsiaalsete oskuste õppe eesmärgiks on toetada aktiivsete ja teistega arvestavate noorte kasvamist läbi enesekohaste oskuste kujundamise, algatusvõime teostamise ja abistamissoovi suurendamise. Õpilased õpivad oma käitumist jälgima ning tähelepanu pöörama käitumises avalduvatele väärtustele. Väärtuskasvatus on lõimitud ainetundidesse ning lisaks käsitlevad erinevaid teemasid klassijuhatajad oma tundides. Kogemus näitab, et iga lugu ja laps on eriline ja teistest erinev ning ühtset retsepti, kuidas olukordadele läheneda ning ka lahendada, pole. Alati tuleb lähtuda just sellest loost ja just nendest konkreetsetest lastest ning leida kõigile osapooltele parim lahendus ehk win-win olukord. Samasugune olukord kehtib ka klasside puhul. Kooli põhiväärtuste õpetamise kõrval tuleb sotsiaalsete oskuste õpetamisel lähtuda klassi eripärast. Mõni klass vajab abi emotsioonide juhtimisel, mõni jällegi koostöö ja ühtsustunde loomisel. Puhja Kooli väärtusteks on austus, vastutus, leidlikkus, õpihuvi ja koostöö. Neid väärtusi kannavad kõik Puhja Kooli töötajad ning toetavad ka laste puhul nende väärtuste kujunemist. Klassijuhataja on see, kes tunneb oma klassi kõige paremini ning oskab näha klassi dünaamikat ja vajadusi. Seepärast on hea meel, et koostöö klassijuhatajate ja tugimeeskonna vahel on olnud suurepärane ning oleme tänulikud ka lapsevanematele, kes on julgenud pöörduda oma murede ja mõtetega kooli poole. Kindlasti on oluline kolmepoolne koostöö - laps, vanem ja kool - et lapsel oleks koolis mugav olla ning õppetöö sujuks parimal võimalikul viisil.

Elva valla tugispetsialistide kohtumised

tugiõppe koordinaator Eva Kõrgmaa

Helkuripuu avamine Elva valla haridusosakond kutsus kevadel kokku haridusasutuste tugispetsialistid ja lastekaitsetöötajad. 16. mail toimus esmakohtumine, mil kaardistati tugispetsialistide ühiste kohtumiste vajadus ning koguti ettepanekuid edasiste tegevuste planeerimiseks. 19. septembril toimus uus kokkusaamine Elvas. Seal osalesid ka meie kooli tugispetsialistid Ene Põldaru, Aune Summer ja Mari Siirmets. Tugiõppe koordinaator Eva Kõrgmaa tutvustas tugimeeskonna tegutsemise põhimõtteid ning sekkumisvajaduse kaardistamist. Rääkisime lähemalt iga spetsialisti töövaldkondadest ning vanematepoolse toetamise tähtsusest. Oluliseks pidasime rõhutada ka seda, et iga juhtum ja iga laps on erilised ning retsepte analoogsete juhtumite lahendamiseks ei ole. Positiivsel suhtumisel on edasiviiv jõud! Lisaks astus kohtumisel üles ka abivallavanem Marika Saar, kes tutvustas töös olevat mudelit, mis võiks tulevikus tugispetsialistide teenuseid ja juhtimist Elva vallas tõhusamaks muuta. Esta Tamm ja Jaana Unt tutvustasid SA Elva Laste- ja Perekeskuse teenuseid. Sotsiaalnõunik Piret Hallast tutvustas lastekaitsespetsialistide ootuseid ja ettepanekuid ning sotsiaaltööspetsialist Lauri Tamm andis ülevaate tugiisikutele suunatud projektist. Edaspidi planeeritakse kohtumisi mõned korrad aastas ning kindlasti kohtutakse erinevates haridusasutustes nendega tutvumiseks.


Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda. ANNAME TEADA

TRIMESTRID I trimester 1. september - 29. november (12 nädalat) II trimester 2. detsember - 13. märts (12 nädalat) III trimester 16. märts - 9. juuni (12 nädalat) 

Pärlipäev (viimane koolipäev) on 9. juunil

Puhja Kooli tänuüritus on 10. juunil Puhja Seltsimajas

Põhikooli lõpuaktus toimub 19. juuni kell 16.00

Infokirja pani kokku õppejuht Riin Massur Infokiri nr 8 ilmub 16.03.2019

Profile for Riin Massur

TRIMESTER NR 7  

I trimester 2019/2020

TRIMESTER NR 7  

I trimester 2019/2020

Advertisement