Page 1

NUMBER

SEPTEMBER - DETSEMBER 2020

Foto: Kadri Raudsepp


Leht 2

TRIMESTER

2020/2021 ÕPPEAASTA

Juhtkond: Ülle Närska /loovjuht/ Riin Massur /õppejuht/ Päivi Märjamaa /direktor/ Eva Kõrgmaa /tugiõppe koordinaator/ Riin Saadjärv /haridustehnoloog/

Õpetajad: Kersti Aadusoo, J ana Adari, Pillerin Arge, Evelyn Eensoo, Lea J ärv, Kadri J ürimaa, Anneli Korela, Merle Lint, Silja Lipping, Ruth Luts, Ülle Närska, Tanel Ojaste, Madis Paju, Ants Prii, Maris Pukk, Kadri Raudsepp, Riin Saadjärv, Evelin Salu, Maire Sepp, Aliis Siniroht, Anne Soosaar, Ene Põldaru, Mari Siirmets, Aune Summer, Elle Salo, Aili Tamm. Töötajad: Ülle Aruoja, Sirje Dementjeva Fotod: Tiina Villako


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 3

2020/2021 ÕPPEAASTA klassijuhataja

õpilasi kokku

tüdrukud

poisid

1. klass

Kadri Raudsepp

25

11

14

2.e

Ene Põldaru

7

3

4

2.L

Lea Järv

23

9

14

3.j

Jana Adari

14

5

9

3.m

Maire Sepp

14

7

7

4. a

Aili Tamm

14

6

8

4. m

Maris Pukk

17

8

9

5. klass

Eva Kõrgmaa

22

16

6

6. klass

Silja Lipping

22

9

13

7. klass

Riin Saadjärv

22

11

11

8. klass

Ruth Luts

19

10

9

9. klass

Ülle Närska

23

12

11

222

106

114

Foto: Tiina Villako


TRIMESTER

Leht 4

2020/2021 ÕPPEAASTA Puhja Kooli direktori Päivi Märjamaa kõne tarkusepäeval Kool on tõsine asi ja antav haridus selles tõsine… Ometi õpime me kõik läbi nalja, mängu ja huumori hoopis rohkem kui surmtõsiselt. Täna tuleb esimese koolipäeva algatuseks rääkida siiski just tõsistest ja olulistest asjadest. Oleme sümbolite usku. Tarkusepäeva tavad on püsinud sarnastena meil väga pikka aega - vanemad koolikaaslased jälgivad pingiridadest kooliuusikute saali sammumist. Kogu koolipere ja külalised on pidulikult riietatud. Peetakse kõnesid ja kingitakse lilli. Esimesse klassi tulijad uudistavad nähtavatelt aukohtadelt koolikaaslasi. Keerutavad, sosistavad naabriga, kõigutavad jalgu, lehvitavad saali vanematele… Kõik on nii põnev ja uus. Aktuse kulminatsiooniks on alati kujunenud käepigistusega üle antud õpilase esimene oma kooliraamat ja mälestusese - aabits. Täna on kõik pisut teisiti. Saime aru, et sümbolitest kramplikult kinni hoidmine ei tohi takistada tegemast mõistlikke otsuseid. Täna peame mõistlikuks distantsi pidamist, mitte kätlemist ja saali lubamist vaid pisikesel osal 1. septembri peategelastest -meie 1. ja 9. klassi, 1. klassi õpilaste vanemad ja õpetajad. Selle õppeaasta planeerimine on võtnud tohutult palju energiat, sest olukorrad ja jutud on muutlikud. Ja vaatamata juttude paljususele, pole täit selgust kuidas õppetöö ikkagi päriselt käima hakkab. Õpilastest rääkides saame me ju aru, et kontaktidel eakaaslastega on väga oluline roll. Teatud mõttes annavadki reaalsed suhted võrreldamatuid eeliseid - koos olla, rääkida, kuulata... Pole parata, osa asju lihtsalt on arvuti teel tuimemad kui päriselus. Hea tasakaalu säilitamiseks vajame oma noorte partnerite - õpilaste vastutustunnet. Võtmeküsimusteks on: Kuidas olla sotsiaalne aga siiski vastutustundlik? Olla lähedal, aga samas hoida distantsi? Üritame oma koolis leida seda head tasakaalu reaalsuse ja ideaali vahel. Retsepti selleks paraku ei ole. Täna on meie õpilastele igahommikune varajane tõusmine ja kooliminek, igapäevane õppimine lihtsalt üldistus. 1. klass ei tea ja 9. on unustanud mis on kooliharjumus, ammugi koolitüdimus või kooliväsimus. Praegu on loodetavasti peamine emotsioon rõõm. Rõõmu kestmise loob iga õpilane ise - koostöös õpetajate, kooli töötajate ja vanematega. Usun, et soov kooli tulla säilib kaua aega. Meie kooli korraldamine tänases muutuvas situatsioonis tähendab lapsevanematelt ja kogukonnalt teatud usalduskrediidi saamist koolijuhi ja õpetajate vastu. Kooli pidajalt oleme heakskiidu ja toetuse oma suundadele juba saanud. Me ei garanteeri, et oleme eksimatud, aga me ei tahaks liigselt raamidesse pigistada vaid pigem tahaksime toimetada piisava vabaduse piires, mis annaks meile võimaluse olla ettevaatlikud ja vastutustundelised, säilitades ka piiratud tingimustes oma suuna ja näo. Haridustegelane ja eesti esimene haridusminister Peeter Põld ei öelnud mitte ilmaasjata, et perekond on haridussüsteemi osa. Täna seda nii otse enam ei öelda. Distantsõppe periood on siiski näidanud, et lapsevanematel on koolielus üha olulisem roll. Kevadine distantsõppeperiood on õpetajatele õpetanud, et tunniplaan ei olegi see kõige tähtsam plaan. Tunniplaan on abivahend, kuid palju olulisem on keskenduda õpitulemustele laiemalt. Ja see on see kõige suurem õpetajate roll. Õpetajad annavad sihid ja suunad, kuhu on vaja liikuda. Olgu õppimise kohaks siis kodu, õu, või kooliklass. Õpetajaks tullakse tänasesse kooli väga erinevatelt elualadelt. Õpitakse ümber ja lisaks. Oleme oma tänases koolis julgustanud erinevate elualade inimesi kooli tulema ja ennast metoodikates täiendama. Määranud neile mentoreid ja jõustanud nõuga. See on võimaldanud tuua kooli ühtlasi rohkem praktilist teadmist ja lähenemist. On toonud meie kooli noori õpetajaid, teistel elualadel tegutsejaid, muutnud meie kooli tööturul ahvatlevamaks. 1.septembri peakangelane on läbi aegade olnud kool. Tarkusepäeval loome piduliku meeleolu, ülistame õppimist ja õpetamist, laulame oode kooliteele. Üks asi on küll ilmselge - kool on palju enamat kui õppimine ja õppimine on palju enam kui lihtsalt koolis käimine. Kooliaasta on alanud! Palju õnne! 1.09.2020


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 5

Initsiatiiv olgu rutiin

direktor Päivi Märjamaa

Tiina Saar-Veelmaa on öelnud, et igas endast lugupidavas organisatsioonis võiks olla loomeinkubaator, mis oma initsiatiiviga ettevõtte põhitegevusele särtsu juurde annab. Koolis võiks taoliseks seltskonnaks, kes on uute võimaluste jahil, et õpilased suhtuksid õppetöösse huvi ja rõõmuga, olla eelkõige iga kooli juhtkond. Puhja kooli loomegrupp on seadnud eesmärgiks õnneliku õppija ning mitmeid aastaid otsinud, kavandanud ja järk-järgult teostanud uuenduslikke ideid. Oleme loonud kooliruumi õppija arengust lähtuvalt, tema toetamiseks. Hooliva keskkonna, mis ei sõltu mitte niivõrd materiaalsete vahendite rohkusest kui inimeste oskusest ja tahtest luua koht, kus tahetakse olla ja koos tegutseda. Uus ruumilahendus toetab seda oluliselt. Õppija individuaalsus ja rahulolu endiselt fookuses, oleme etapiti disainimas koolipäeva, mille ülesehitus on õppija jaoks tõhusam ja edukam. Alustasime jaanuaris oluliselt muutunud päevaplaaniga. Nihutasime õppetundide hommikust algusaega hilisemaks ja tekitasime päeva keskele pika lõunapausi. Pika lõunapausi ajal saab iga õpilane vähemalt 20 minutit olla õues, sama kaua süüa ja veel ühe pea sama pika tsükli lugeda, suhelda või teha muid päevaplaanis pakutavaid liikumistegevusi. On lihtsalt hea meel, et tuginesime ühiskonnas toimuvatele muudatustele ja ootustele operatiivselt ning tegime selle muudatuse juba enne, kui seadus sellele vajadusele järele jõuab. Alates 2020. aasta algusest on osa meie kooli õppetunde pikemad kui 45 minutit. Pikemad tunnid on andnud võimaluse ainesisusse rohkem süvenemiseks, planeerimiseks suuremat vabadust ja kodutööde ning kaasas kantavate asjade vähenemist. Oleme kavandanud peale sügisvaheaega pikemaid tunde lülitada tunniplaani veelgi rohkem. Pikem, 70-minutiline tund, ei ole summa kahest lühikesest tunnist. Pikemale tunnile üleminek nõuab õpetajalt hoopis uut lähenemist oma õppeainele ja ainesisule. Ja võib pakkuda ka õpilasele hoopis vaheldusrikkamat tegevust kui senine lühikestest, erineva aine tundidest koosnev koolipäev. Oleme proovinud tunniplaani pikematest plokkidest üles ehitada nii, et koolipäev reaalselt ei pikene ja arvestab oluliselt perioode, mil õpilaste töövõime ja akadeemiline tööjõudlus on kõige suurem. Samas lõunapausi oleme just edasi lükanud, et see langeks kokku töövõime loomuliku langusega kella 12-13 ajal. Kõikide klasside tunniplaan on oma olemuselt unikaalne, pausid on oma rütmis ilma segava koolikellata. Liikumispausid on tegevustesse integreeritult koolipäeva iseenesestmõistetav osa. Uuenenud koolirütm annab võimaluse pärastlõunasel ajal integreerida koolipäeva juhendatud õppimise aja. Aja, mil võimalus saada konsultatsioone, tegeleda ainega süvendatult, õppida õppima, vajadusel teha ära kodutööd. Katseperiood põhjalikumalt disainitud koolipäevaga algab 26. oktoobrist 2020. Kalendriaasta lõpus teeme kokkuvõtteid. Oleme oma õpetajate koolitusplaani üles ehitanud nii, et aasta lõpus kaardistatud kitsaskohad planeerime jaanuari koolituseks koos Grete Arroga täpselt meie kooli vajadustele vastavaks temaatikaks. Koolitus võiks anda juba proovitud struktuurile täiendavat, teaduspõhist sisu. Kokkuvõtteks. Nüüdisaegne õpikäsitus ootab ennastjuhtivaid õppijaid. See tähendab, et iseseisvust, otsustuskindlust eksida ja uuesti alustada tuleb julgustada. Oleme koolis kõik õppijad. Õpime samu asju, mida õpilasedki. Ainult teeme seda täiskasvanutena kiiremini, oleme samm ees. Eelisolukorras on koolid ja õpetajad, kes on juba tavalistest raamidest välja murdnud ja mõtlevad teisiti, katsetavad ja muudavad. /artikkel on avaldatud Elva valla lehes nr 81, 26.10.2020/


TRIMESTER

Leht 6

LOOD MEIST Teekond Liikuma Kutsuva Kooli vapikooliks

õppejuht Riin Massur

Puhja Kool liitus Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikuga 2018. aasta alguses. Tartu Ülikooli Liikumislabori juhendamisel koostasime tegevuskava ja saime konkreetseid soovitusi olemasolevate võimaluste sidumiseks ja programmi läbivate ideede elluviimiseks. Oma koolis toimuvate tegevuste planeerimiseks ja ideede kogumiseks osalesime konverentsidel, koolide korraldatud kogemusseminaridel ja töötubades. Seadsime peamiseks sihiks liikumise toomise koolipäeva viisil, et sellest saaks koolikultuuri loomulik osa. Liikuma Kutsuva Kooli programmi võrgustikus on fookuses ainetundide, vahetundide ja koolitee aktiivsemaks muutmine. Kehalise kirjaoskuse arendamise seisukohalt Foto: Riin Massur on oluline pakkuda võimalikult mitmekesiseid liikumisviise kehalise kasvatuse tundides, et toimuks selle õppeaine orgaaniline muutumine liikumisõpetuseks. Tegevuskavas planeeritut asusime ellu viima 2018. aasta sügisest:  moodustasime oma koolis Vunk-meeskonna, kuhu kuulusid kooli juhtkonna liikmed (direktor, õppejuht, loovjuht), iga kooliastme õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. Vunkmeeskond kohtus õppejuhi eestvedamisel igal trimestril, tegime tihedat koostööd kooli tervisenõukoguga;  võimlasse paigaldati ronimissein, koolihoone korrustele slackline liinid;  suur osa õpetajatest on läbis aktiivse ainetunni metoodilised koolitused;  6 õpilast said osa mängujuhtide koolitusest ning proovisid õpitud oskusi rakendama asuda;  viisime ellu kampaanid Liigume sajaga ja V ii oma helkur jalutama;  TÜ Liikumislabor viis kahel aastal läbi uuringuid: liikumisuuring II kooliastme õpilaste seas, töötajate terviseuuring;  kehalise kasvatuse õpetajate eestvedamisel toimus igal kuul liikumisüritus kooliperele. Seoses 2019. aasta kevadel alanud koolihoone ümberehitusega asusime koolielu ümber planeerima asenduspindadel. Ootamatult avastasime, et just siis sai liikumine koolipäeva kindlaks osaks, sest koolipere jaotumine 4 hoone vahel tekitas automaatselt liikumisvõimaluse kõigile ning kiiresti sai selgeks, et liikumispausid ja õppimine õues on tegelikult kergesti teostatav. Koolilõuna eel ja järel õue minnes sai loomulikuks väikesel jalutuskäigul suhtlemine või mängulised tegevused kooli ümbruses. Üheksa kuud asenduspindadel olid ütlemata õpetlikud, mis andis omakorda julguse hakata planeerima suuremaid muudatusi, mis tänaseks on andnud vunki juurde kogu koolile. 2019. aasta esimestel päevadel kolisime uuenduslike elementidega remonditud koolihoonesse. Uus ruumilahendus toetas muudatuste sisseviimist päevakavas: hilisem tundide algus, paaristunnid, pikk lõunapaus õues käimiseks, koolilõunaks ja mängulisteks tegevusteks. Esimesel kuul toimusid arutelud õpetajate, õpilaste ja vanematega, et jõuda arusaamisele kuidas planeeritud tegevused ellu rakendusid. Tegime järjepidevat selgitustööd ja vajaduspõhiseid korrektiive. Tasapisi tundsime, et muudatused hakkasid vilja kandma. Ootamatu eriolukord tõi aga sisse pika pausi.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 7

LOOD MEIST Sellel sügisel alustasime väikese ärevustundega, sest pikk aeg koolirutiinist eemal tekitas kõhklusi, kas alustame otsast või jätkame sealt, kust märtsis distantsõppele suundusime. Õnneks oli juba esimeste nädalate järgi selge, et saame jätkata kalendriaastal alustatuga ning oleme kooli meeskonnaga valmis tegema vahekokkuvõtteid. Otsustasime kõik elluviidud tegevused kirja panna Liikuma Kutsuva Kooli tegevusaruandesse, millega avanes võimalus kandideerida ka vapikooliks. 10.-11. septembril toimunud Liikuma Kutsuvate Koolide sügisseminaril Käärikul kuulutati välja 3 esimest vapikooli. Vapi vääriliseks valiti esitatud taotluste seast Puhja Kool, Elva Gümnaasium ja Jüri Gümnaasium. Vapikool on erilises staatuses kool, kellel on õigus vapi kandmiseks: *kool on ette võtnud süsteemseid muudatusi; *koolil on tegus tiim; *koolil on pikaajaline vaade oma eesmärkide osas; *kool aitab arendada Liikuma Kutsuva Kooli programmi ja võrgustikku. Fotod: TÜ Liikumislabor

Saime koos vapiga kinnituse, et muudatusi ellu viies oleme kogu kooli meeskonnaga õigel teel. See andis aga omakorda innustust asuda ellu viima koolipäeva disainimise järgmist etappi. Sügisvaheaja järgselt on meie päevakavas 70-minutilised ja 45-minutilised tunnid ning 60 minutit kestev lõunapaus, kuhu mahub õue-, liikumis-, lugemis- ja lõunapaus, klassijuhatajatund või kooli huviringide tegevus. Kõik osapooled on päevakava uued muudatused hästi vastu võtnud. Helkuripuu Õpetajate sõnul on nüüd tunnis avamine rohkem aega süvenemiseks ja suhtlemiseks, seoste loomiseks ja lõiminguks ning liikumis-pausid hädavajalikud. Järgmisena soovime keskenduda kooli õueala kujundamisele, et luua paremad tingimused õues ainetundide ja vahetunni tegevuste läbiviimiseks. Selleks on plaanis kooli tervisenõukogu ja Vunkmeeskonna jõud ühendada ning õppekava uuendusest lähtuvalt kutsuda kokku Puhja kooli tervise ja liikumise koostöökoda. Tegevused teekonnal tervema, rõõmsama ja õpihimulisema koolipere nimel jätkuvad!

VAPIKOOLIDE VANNE Luban auga kanda Liikuma Kutsuva Kooli vappi, et liikumine oleks koolipäeva loomulik osa, toetaks õppimist, suhteid ja tervislikku arengut. Jätkan süsteemseid muudatusi ja hoian saavutatut koolipere tervise, liikumise ja koolirõõmu nimel!


TRIMESTER

Leht 8

SAAME TUTTAVAKS PÄIVI MÄRJAMAA

alustas tööd 1. septembril 1998 Puhja Gümnaasiumis 1998 - 2009 logopeed, eripedagoog 1999 - 2010 Puhja Lasteaed Pääsusilm logopeed 2009 - 2012 direktori asetäitja koolikorralduse alal 2012 - 2016 õppealajuhataja 2016 - 2017 Puhja Gümnaasiumi direktor alates 1.09.2017 Puhja Kooli direktor 2010.a. lõpetanud XIV lennu klassijuhataja 2016 Tartumaa aasta koolijuht 2020 Tartumaa aasta õppeasutuse juht Minu lugu ehk kuidas minust sai õpetaja ja koolijuht Olen sündinud Tartus ja suurema osa oma elust selles linnas ka elanud ning õppinud. Nagu kõiki inimesi, on mind ja minu valikuid mõjutanud minu perekond - minu vanemad, vennad ja vanaemad. Nad on kõik andnud mulle palju vabadust ja ise otsustamist. Lubanud mul soovitud asju proovida ja olla ebaõnne puhul õnnetu. Nad on mind tuntavalt armasFoto: Riin Massur tanud ja see on teinud mind ehk selliseks nagu ma täna olen. Olen Tartu 10. Keskkooli vilistlane (praegune Mart Reiniku Kool). Kooli astudes sain endale 42 klassikaaslast, mis oli minu kui lasteaias mitte käinud lapse jaoks päris suur sotsiaalne muudatus. Korraga oli mu ümber palju rahvast, lärmi, arvamusi, oskuseid. Kõike korraga ja väga intensiivselt. Kooliajast on meeles ikkagi eelkõige sõbrad, sündmused ja meeleolukad üritused - matkad, klassiõhtud, laulu-ja tantsupeod. Samuti pikad ekskursioonid Moskvasse, Peterburi ja Saksamaale… Minu kooliaeg kulges nii, et ei olnud hoiatusi, käskkirju, vanemate koolikutsumisi ega halbu hindeid. Õnneks mitte ka tuupimist ega hilisemas elus jälgi jätvaid koolitraumasid. Ometi libisesin ma oma kooliajast kuidagi nii läbi, et keskkooli lõppedes ei olnud mul aimugi, mida oma eluga edasi teha. Ja kui väga plaane ei ole, saabki teekond olema suhteliselt üllatusterohke. Üks asi oli kindel, et ülikooli kavatsesin ma igal juhul astuda. Klassikaaslastega plaane arutades tundusid huvitavad ja perspektiivikad arsti- ja õigusteadus. Samas terve klassiga ühte teaduskonda astuda näis tobe, seega langes valik hoopis bioloogia kasuks. On tõsi, et olen terve oma elu loodust huvitavaks ja ispireerivaks pidanud. Samas polnud mul bioloogia teaduskonda astudes ühtki sügavuti minevat huvi ei zooloogia, botaanika, ökoloogia ega ka muude selle teaduse harude vastu. Astusin teoreetilist bioloogiat tudeerima teadmisega, et minust ei saa mitte kunagi õpetajat. Bioloogide seltskond oli ülikoolis eriti värvikas. Valdavalt elati Narva maantee ühikates ning minust kui kodus elavast üliõpilasest kippus ühiselamu seltsielu alguses pisut mööda minema. Esimese ülikooliaastaga sai selgeks, et nii kahju kui mul toredatest kursusekaaslastest lahkuda ka poleks, ei kutsu väga tugevalt mind ei füüsikaline kolloidkeemia ega ka kõrgem matemaatika. Keemia praktikumidest rääkimata. Tegin kannapöörde ja astusin aasta pärast uuesti ülikooli, erialaks seekord eripedagoogika. Minu üliõpilaselu kestis pausidega kokku ikka enam kui viis aastat. Olen Alma Materist saanud laiapõhjalise humanitaarse hariduse ja kindlustunde, et saan erinevates eluvaldkondades hakkama. Hoopis omaette teema on aga see, et eneselegi ootamatult astusin ülikoolist välja õpetajakutsega. Olen veendunud, et elu on kombinatsioon paljudest komponentidest. Üks nendest võiks olla õnn. Õigel ajal õigesse kohta sattumine ei ole alati enda teha, aga olla valmis antud võimalusi ära kasutama, selleks saab ennast ette valmistada küll. Minu esimene töökoht oli Puhja Gümnaasium. Küsisin tööd tollaselt koolijuhilt aegunud ajalehekuulutuse peale, telefoni teel. Ilmnes, et välja kuulutatud logopeedi ametikoht on endiselt täitmata ja olin oma katselise telefonikõnega eneselegi ootamatult tööle võetud.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 9

SAAME TUTTAVAKS Logopeedi ja eripedagoogi ametit pidasin Puhja Gümnaasiumis kümme aastat. Algus oli raske. Tugisüsteem kui selline oli olematu, enamus kolleege juba vanad olijad. Tööelu esimene aasta kulges uju või upu põhimõtet järgides. Õnneks sain üsna tööelu alguses pakkumise olla ühele toredale klassile klassijuhatajaks. Olen nendele kaheksale aastale klassijuhatajana ülimalt tänulik. Võib-olla just sellepärast jäin ma kooli pidama. Mul oli võimalus peesitada andekate noorte saavutatud edu paistel, korraldada koos üritusi, arutada elu üle ja lõpuks nad koolist ka laia ilma lendu lasta. Olen siiani tundlik nende käekäigu üle. Olen rõõmus edu ja kurb ebaõnne puhul. Kümne aasta pärast tulid samas töökohas vanade ülesannete asemel tööks koolikorralduslik juhtimine ja õppejuhi tööülesanded. Tundsin kuidas ma ametialaselt kasvan, kuidas mulle ikkagi meeldib olla tööl just koolis. Minu parim nõuandja on olnud ikka mu enda süda. Kui juhus mängis kätte võimaluse Puhja kooli päriselt juhtida, olin juba ennast ette valmistanud selleks karjääripöördeks. Täna olen selles ametis ja selles koolis õhinas ja õnnelik. Ma ei mõtle kogu aeg pingsalt sellele, mida ma peaksin endast siia maha jätma. Vaid pigem sellele, mida põnevat võiks elu mulle järgmisena kaasa tuua. Minu elu on minu tööst üsna läbi põimitud. Olen selgeks mõelnud mõtte, et teen tööd siis kui ma seda tahan teha. Ehk siis ei piira ennast kellaaegade ja nädalapäevadega asjade puhul, mille tegemise piirideks ei ole kabinet, koolimaja ja koolipäev. Ometi mahub minu ellu palju muudki. Näiteks hobid, sõbrad, elukaaslane, tütar ja lapselaps. Viimasega oleme head sõbrad. Veedame koos üsna palju aega, käime koos reisimaski. Mind laevad emotsionaalselt veel raamatud, reisid ja teatrietendused. Aiatööd seevastu ei meeldi, aga meeldib tulemus kui need tööd tehtud saavad. Hobi korras vaatlen loodust, kõnnin koertega ja püüan kala. Ja muidugi peab nalja ka saama. Muidu ei tee ma mitte ühtegi asja.

Töökaaslased mõtlevad ja ütlevad:

Minu jaoks on direktor eeskujuks ja inspiratsiooniks nii töös kui eraelus. Imetlen tema võimet näha suurt pilti, lisades sinna asjakohaseid ja vaimukaid detaile. Proovin järgida tema kultuurisoovitusi ning tunnen, et tema väsimatu soov saada uusi kogemusi ja õppida iga päev midagi uut inspireerib mindki. (Riin Saadjärv)  Ülemusena on Päivi toetav, aga ka konkreetne, üleliia ei paita, imetlusväärselt sõnaosav, kindla visiooniga. Inimesena hooliv ja emotsionaalne, tugev ja oma vahvate kiiksudega väljakujunenud isiksus. Ta on juht, kes on professionaalne ning reserveeritud, kuid kelle juurde saab alati murega minna. Pole ka just väga palju ülemusi, keda tahaks külla kutsuda, kuid Päivi seltskond on täpselt nii huvitav ja mõnus, et võib vabalt lubada teda nii aeda kui ka elutoa diivanile. Eriti, kui jagub musta kohvi ja marjadega pavlovaid. (Kadri Raudsepp)  Väga osav sõnaseadja, lugemishimuline, orienteeritud meeskonnatööle, huvitatud enesearengust, enesekindel; usaldusväärne; huumorimeelne. Kui mõnusalt mustas, siis kohalik koolipäev; erksad toonid - esindamine ees ootamas. Ehted hallikarva, aga hõbedale lisaks ka luksuslikumat materjali. (Anne Soosaar)  Päivi on Puhja ja Puhja Kooli patrioot, kelle südameasjaks on kooli arengu ja traditsioonide jätkamine ning õpilaste ja õpetajate heaolu. Ta on kindla visiooniga, alati laiemat pilti nägev sihikindel tegutseja. Direktorina leiab aega, et luua iga töökaaslasega isiklik suhe ning tunda aeg ajalt huvi selle vastu, kuidas läheb. Tal on hea mälu ning vestlused käivad kerge huumoriga käsikäes. Päivi kaasahaaravad lood, hea väljendusoskus ning lai silmaring annavad tunnistust suurest lugemusest, huvist teatri ja kultuuri vastu ning uudishimust maailmas toimuva vastu laiemalt. (Mari Siirmets)  Ma arvan, et ühe ülemuse juures on üks olulisemaid omadusi see, et ta on usaldusväärne ning ma tunnen, et mina ja lapsed saame Päivit usaldada, kuna ta lähtub otsuste tegemisel alati nii õpilaste kui ka töötajate heaolust ning paneb need esiplaanile. Samuti tean, et tema teadmised haridusvaldkonnast on nii laialdased ja kaasaegsed, et ta muudab Puhja Kooli igapäevaselt paremaks. Lisaks ei saa unustada Päivi huumorimeelt ja naljakaid ütlusi. (Maris Pukk)  Alustaksin Platoni sõnadega: "Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu". Puhja Koolis alustasin aastal 2018 koos oma õpilastega turvaliselt uut teekonda. Sellel teekonnal olen saanud olla oma tegevustes autonoomne, sest juht usaldab mind. Julgenud katsetada, sest juhi uks on alati aruteludeks avatud. Julgenud eksida ja sellest õppida, sest ma tunnetan juhi toetust. See on ainult üks väike ülevaade sellest, kuidas mõjutab hea juht õpetaja arengut. Vähetähtis pole ka suurepärane huumorimeel, mis aitab meeskonnal säilitada rõõmsat meelt ja optimismi. (Jana Adari) 


TRIMESTER

Leht 10

SAAME TUTTAVAKS EVA KÕRGMAA

alustas töö Puhja Gümnaasiumis eripedagoogina veebruar 2015 2016 jaanuar hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (Hevko) 2019 Puhja Kooli tugiõppe koordinaator alates 2020 klassijuhataja 5. klassile 2020 Tartumaa aasta tugispetsialist Teel eripedagoogiks

“Õpetajat minust kindlasti ei saa!” - on üsna levinud lause, mida mitmed ja mitmed õpetajad enda lapsepõlvest mäletavad. Sama on ka minuga. Unistasin loomaarsti ametist, näitlejatööst ja paljudest teistest lastele atraktiivsetest ametitest. Praegu kooliaega meenutades arvan, et vähemalt üks õpetaja märkas minus tulevast eripedagoogi või vähemalt inimest, kellele meeldib teisi aidata ning teiste jaoks toeks olla. Nimelt tegi põhikoolis matemaatika õpetaja mulle ettepaneku anda järelaitamistunde ühele paar klassi nooremale õpilasele. Ma võtsin selle pakkumise vastu ning nii ma kohtusingi mitmeid kordi tundidejärgselt matemaatika klassis ühe väiksema tüdrukuga, kes minu toel matemaatikas edusamme hakkas kogema. Foto: Riin Massur Oma elus olen ma tööd teinud palju. Alustasin 12-aastaselt tanklas saali-, kohviku ja tualettruumide koristamisega. Suvisel ajal käisin jahtklubisse appi kohvikusse müüma ja veesõidukeid laenutama. Samuti olen tegelenud marjade ja seente korjamisega kokkuostu viimiseks, aidanud maal laudas loomi talitada, põllutöid teha jne. See loetelu võiks jätkuda väga paljude talu- ja aiapidamistöödega, mida ma tegelikult päris töö tegemiseks ei nimetaks. See oli loomulik elu osa, et vanavanemaid maal aidati ning lapsi kaasati vastutama igapäevategevuste eest. Gümnaasiumi õpingute ajal töötasin suviti nii lihatööstuses kui ka paelavabrikus puhkuste asendajana. Mõlemad töökohad olid liinitööd, mis tõid mulle küll sissetuleku ja avardasid silmaringi, kuid ei olnud päris sellised, mis mind pikemas plaanis köidaksid. Gümnaasiumis ja ülikooli algusaastatel töötasin igapäevaselt veekeskuse kohvikus, kus sain teha tööd nii abikokana kui saali teenindaja/müüjana. See oli töö, mida pikkade lahtiolekuaegade tõttu sai kooli kõrvalt teha, seega sellel perioodil mulle töö sobis ja meeldis. Tööpäevad algasid koolipäevadel pärast tunde ning nädalavahetusel sai teha pikki päevi 7-st kuni 22-ni. Gümnaasiumi lõpus tuli teha erialavalik. Olin enda jaoks saanud selgeks, et mind huvitavad sotsiaalteadused, psühholoogia ja endiselt natukene ka loomaarsti elukutse. Avanes võimalus osaleda töövarjupäeval ning ma valisin jälgitavaks erialaks logopeed/eripedagoogi. Sain end logopeedi ja eripedagoogi tööga natukene kurssi viia ühes Tartu erikoolis. Sealne päev sai ilmselt eriala valikul määravaks. Kohtusin imeliste ja soojade inimestega, kes andsid endast laste toetamiseks 100% ja rohkemgi veel. Tundsin, et olen jõudnud eriala valiku osas justkui koju. Viisin end veel hästi täpselt kurssi erialade ainekavadega ning tegin sisseastumiskatsed nii sotsiaaltöö kui ka eripedagoogika erialale. Eripedagoogika ainekava sisu ja ka minu kokkupuuted erinevate erivajadustega inimestega olid laialdasemad, seetõttu otsustasin siiski minna seda eriala õppima. Ülikooli alguses jätkasin töötamist kohvikus, kuid üha enam tundsin soovi ja vajadust panustada erialase töökogemuse saamisele, seega hakkasin otsima uusi väljakutseid. Ülikooli ajal sain võimaluse alustada tööd juba natukene tuttavaks saanud erikoolis pikapäevarühma õpetajana. Seal oli minu ülesanne viia läbi õppetööjärgset tegevust, sisustada laste vaba aega ning toetada neid koduste tööde lahendamisel. Tasapisi tekkis tööülesandeid juurde. Minust sai ka abiõpetaja ja lõpuks päris õpetaja. Selles koolis sooritasin ma suuresti oma praktikad ning viisin läbi ka magistritööks vajalikud uuringud. Ma olen aga püsimatu ning otsin pidevalt lisaväljakutseid. Osaliselt kindlasti ka majandusliku poole pärast, kuid suuresti ka huvi ja silmaringi laiendamise pärast. Seega töötasin ma samaaegselt ka asenduskodus öövalvetes, tegutsesin riskiperede perenõustajana ning erivajadustega laste lapsehoidjana. Neid kõiki asju ei teinud ma loomulikult täiskoormusel, sest samaaegselt jätkusid mul ka ülikooliõpingud ning vahepeal oli sündinud esimene laps, seega nii palju tunde poleks ööpäeva mahtunud.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 11

SAAME TUTTAVAKS Teise lapse sündides võtsin ma aja maha ja jäin koju. Lõpetasin rahulikult ära oma magistritöö ja tegin plaani pühenduda valdavalt ühele töökohale ning vähesel määral panustada lisategevustele. 2014. aasta sügisel märkasin, et Puhja Gümnaasium otsib eripedagoogi. Mulle just ideaalse asukoha peal, kuid ajastus oli vale. Olin küll kooli lõpetanud, kuid laps on alles aastane, seega matsin selle plaani maha. Süda ei andnud aga rahu ning kui talvel selgus, et eripedagoogi otsingud käivad endiselt, otsustasin kandideerida. Siin ma nüüd olen! Alustasin Puhja Gümnaasiumis 2015. aasta talvel ning tänaseks olen siin töötanud peaaegu 6 aastat. Olen väikese aja jooksul näinud palju erinevaid õpetajate liikumisi, juhi vahetust, koolikorralduse muudatusi. Praeguseks on Puhja Gümnaasiumist saanud Puhja Kool, kus ma olen ise läbi teinud suure erialase arengu. Minu silmaring on oluliselt laienenud ja usun, et tänu kollektiivile, õpilastele, vanematele ning teistele koostööpartneritele on minust saanud parem inimene. Oma töös pean ma oluliselt kõikide osapoolte huvide arvestamist ning oskust end teiste kingadesse panna. 2020. aasta sügisel tunnustati mind aasta tugispetsialisti tiitliga. Olen selle üle uhke! Täpsemalt - olen uhke oma meeskonna üle. Seda tunnustust ei oleks teieta, kallid kolleegid, õpilased, lapsevanemad ja teised koostööpartnerid. Alustasin siin eripedagoogina ning nende aastate jooksul on minust saanud tugiõppe koordinaator. See ametinimetus on paljudele lastele ja vanematele võõras ja ei ütle mitte midagi, kuid sisu on sellel oluline. Paljudes koolides on selle nimetus HEVKO, mis tähendab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijat. Ega seegi parem pole. On selge, et igas koolis on vähemal või suuremal määral tuge vajavaid õpilasi ning nendega tehtavaid tegevusi tuleb kuidagi korraldada ning planeerida, seega tuge vajavate õpilastega töö tegemisest sündiski ametinimetus tugiõppe koordinaator. Leian, et eripedagoogina seda tööd teha on kõige tõhusam. Mul on piisavalt teadmisi erinevatest erivajadustest, olen kursis seadusandlusega ning oskan planeerida erinevaid õpilasi ning peresid toetavaid tegevusi. Oleme aastate jooksul komplekteerinud toimiva tugimeeskonna, kuhu lisaks minule kuuluvad veel eripedagoog Aune, logopeed Ene ja sotsiaalpedagoog Mari. Meil on välja töötatud toetamise süsteem alates toe pakkumisest natukene lisatuge vajavatest lastest kuni olulisel määral tuge vajavate lasteni välja. Peame oluliselt õpetajate ja vanemate kaasamist ning ei kõhkle küsida nõu väljastpoolt oma maja. Oluline on nii vanematel kui õpetajatel panustada laste arendamisesse. Peame oluliseks teiste koolide kogemusi ja häid praktikaid ning hoiame end pidevate uuendustega kursis. “Kui mul ei ole punast, ma kasutan sinist.”(Pablo Picasso)

5. klassi õpilased kirjeldavad oma klassijuhatajat:

Foto: Kadri Raudsepp Õpetaja Eva on…. ...väga abivalmis, heatahtlik, valmis alati aitama kui on mingi mure, või tahad lihtsalt rääkida. Väga enesekindel ja tore inimene, saab kõigega väga hästi hakkama. Oma klassi jaoks leiab alati aega ja on positiivne. Austab meid ja hoolib oma lähedastest. (Linde Leetberg) ...lahke ja hooliv. Ta leiab meie jaoks aega ja ta on alati positiivne. Ta leiab kõikidele probleemidele lahenduse. Ta on tore kuid piisavalt range. Ta on väga edasipüüdlik ja ennast arendav. (A nna Leemet) ...tore ja abivalmis. Eva aitab meil lahendust leida ka kõige keerulistemas situatsioonides. Ta on alati rõõmsameelne isegi kui oleme ta pea segaseks ajanud. (Irmeli Rokka) ... abistav ning oskab kiiresti leida probleemidele lahendust. Eva on ka väga uudishimulik. Eva on ka väga jutukas ning tihtipeale jäädki rääkima. Toob koolipingis naeratuse ka siis näole kui said matemaatikas hindeks kahe. Vajadusel range aga üldiselt pigem rõõmsameelne ja helde. Räägib asju nii nagu on ja ei teki kunagi segadust. (Melany Siht) ... tore, lahke ja abivalmis. Kui meil on mure ta aitab. Ta oskab piisavalt karm olla. Tal on alati aega meid kuulata. Ta on alati positiivne ja naeratab alati. Ta hoolitseb meie klassi eest väga hästi. Ta aitab alati meid klassi muredega. Eva on väga hea klassijuhataja. (Karolin Nurk) ... lahke, sõbralik ja rõõmsameelne. Ta on alati olemas meie muredeks ja probleemideks. Õpetajal Eval on alati naeratus näol. Evale meeldivad meie mõtted ja rõõmsad juhtumid. Ta on alati meie mõtete peale positiivne. (Saskia Rokka) ...tore, lahke, sõbralik ja abivalmis. Ta oskab teha tuju rõõmsaks ja alati aidata mõne mure puhul. Tema lahendab need kõige paremini. (Ketlin Kumari)


Leht 12

TRIMESTER

SAAME TUTTAVAKS ÜLLE NÄRSKA

1983 lõpetas Puha Keskkooli 24. lennus alustas tööd Puhja Keskkoolis 1. septembril 1988: klassiõpetaja; tervise-, inimese- ja ühiskonnaõpetuse, psühholoogia, karjääriõpetuse õpetaja; 1991 asutas esimese kodutütarde rühma „Kannike“ kasvatustöö ja kodutütarde magister, Kodanikupäeva aumärgi kandja 2008 lõpetanud XII lennu klassijuhataja alates 2016 loovjuht Puhja Koolis 2021 lõpetava Puhja Kooli IV lennu klassijuhataja 2002 Tartumaa aasta õpetaja 2015 Tartumaa aasta suunaja 2020 HTM aasta ettevõtlik õpetaja, silmapaistev nominent

Foto: erakogu

Olen kasvanud maalapsena agronoomist isa ja zootehnikust ema peres. Lapsena armastasin loodust, kooli mängida, ei käinud lasteaias, vaid hoidjatädid kantseldasid mind ja minu venda. Armastasin seigelda ja laulda, esinesin toonase külanõukogu lapse nimepäevade üritustel laululapsena. Olin tihti haige ning ilmselt sealt on pärit ka tervise väärtustamine. Käisin esimesed 3 kooliaastat Erumäe 8-klassilises koolis, kus õppisin liitklassis. Klassis oli ainult 6 õpilast ning iga päev oli vaja klassi ees esineda- lugeda, tahvlile kirjutada. Ei tulnud kõne allagi, et õpetaja ei märka, kui kodused tööd tegemata on. Puhja Keskkooli klassis oli 31 õpilast, olin klassi komsomolisekretär ning kogusin liikmemakse. Olen läbinud naeruteraapia õpetajakoolituse ja seetõttu läbi elanud avaliku elu keskmes oleva inimese rolli, sest kõik ajakirjad ja telekanalid näitasid- kirjutasid 15 aastat tagasi sellest palju. Olen läbi viinud üle 500 naeruteraapia koolituse. Naerul on oma roll minu elus, see on parim tasuta kättesaadav relv, sisemine sörkjooks pingete vastu. Üheminutiline kestev naer vastab 45-minutilisele lõõgastusele. Nii et saame olla iseenda sõbrad või vaenlased, kui tusatujul võimust lubame võtta. Järgin Gunnar Aarma poolt välja öeldud sõnumit, et 70% siin elus sõltub mõtlemisest. Milliseid mõtteid endil lubame mõelda, milliseid mitte? Vaimset tasakaalu aitab hoida mediteerimine, tänulikkuse palved, vaikuses olemine, erinevad tervendavad palved ja meelerahu harjutused. Väärtustan meie Puhja Kooli ajalugu, minevik elab minu mõtetes ja meeltes mitte niivõrd materiaalsetes asjades. Pooldan edasiminekut ja arengut. Olen algatanud ja järjepidevalt vedanud mitmeid kooli traditsioonilisi ettevõtmisi, tänasel päeval mitmeid neist igapäevaste töökohustustena. Olen jäänud Puhja Kooli patrioodiks sel põhjusel, et olen näinud tööelu laiemas perspektiivis ka teisi ametikohustusi täites - mul on võimalik olnud lisatööd teha Tartu vanglas suhtlemisõpetuse õpetajana, Punases Ristis esmaabi lektorina, Kaitseliidu Peastaabis kodutütarde koolitusjuhina, Tervise Arengu Instituudis koolide tervisenõukogusid nõustades, ikka mõtetes ja tegudes Puhja Kooli juurde jäädes. Selleks, et kaasaegseid noori arendada ja suunata, on vaja ise reisida ja ennast arendada ning väljaspool kooli seinu vaatleja rollis koolielu näha. Siit algab sallivus ning mõistmine, et lihtsuses peitubki elu võlu. Elu on mäng, kus kehtivad reeglid ning nendest reeglitest tuleb kinni pidada. Üha muutuvas maailmas on olulisel kohal paindlikkus, kiire kohanemisvõime muutustega, uued oskused, mis vajavad arendamist. Usun, et ettevõtlikkuse arendamine õpilasi kaasates ja usaldades on õige tee. Õppimine läbi oma vigade, katsetuste ja kogemuste, nuttes ja naerdes. Oma lapsi olen suunanud iseseisvuse rada sammuma kodutütarde organisatsiooni toel. Olen koolis järjepidevuse kandjaks, nö lüliks vana ja uue vahel ning mitte ei taha leppida mõttega, et ainult vana koolimaja on meie ajalugu. Ikka inimesed ja inimlikkus on maailmas olulisel kohal. Seepärast olen juhendatavateks õppeaineteks valinud inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse aine, igapäevase toimetuleku oskuse iseenda ja teistega.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 13

SAAME TUTTAVAKS Koos tervisemeeskonnaga oleme algatanud maakondlikule tasemele arendatud esmaabimängu „Karvik“, I kooliastme loodus- ja keskkonnateemalise mängu „Koolipingist õue”, oma koolis playbacki, karjääripäevad, seiklusmängud, kohtumised põnevate inimeste ja elukutsete esindajatega. Minu käe all on lõpetanud üks edukas Puhja Gümnaasiumi 12. lend 2008. aastal. Olen olnud klassijuhatajaks kahele põhikooli lennule ja nagu mu praegune 9. klass ütleb, et nad on Ülle tibud (FB grupis). Kohuse- ja vastutustunne elus on väga olulised. Olen paljudesse tegevustesse nii pühendunud, et unustan ennast vahel tööle. Tean, et aja planeerimine on oluline ning seetõttu leian ma õhtuti igas päevas aja, et kirja panna mõtted, mille üle tänulik olla. Aasta lõpus teen kokkuvõtte oma kalendriaastast ning olulisel kohal igapäevatöös on õpetada õpilastele eesmärkide seadmist nii ainetunnis kui klassijuhataja töös. Sisemine tasakaal ja teadvelolek aitab probleemidele lahendusi tuua, negatiivseid emotsioone ümber sõnastada ning hetke nautida. Loovjuhi ametikohale asudes otsisin kontakte huvitavate ringijuhendajatega, kes võiksid panustada meie kooli huvitegevusse. Tänaseks on meil 22 erinevat huviringi ning olen veendunud, et huvi ei saa tekkida, kui võimalust valdkonnaga tutvuda ei ole. Kõik õpilased peaksid leidma ühe huviringi või koolivälise tegevuse, millega süvendatult tegeleda. Mina laulsin ja esinesin juba 3-aastase lapsena NSVL aegses külanõukogus, kus toimusid laste nimepäeva üritused, tänapäeval lusikapäevad. Olen terve elu laulnud. Kooli ajal laulsin lastekooris ja kooliõpilaste ansamblis, kõrgkooli ajal Tallinna Pedagoogilise Instituudi naiskooris, tänasel päeval Puhja naiskooris „Läte“ ja kirikukooris „Dionysius“. Laul on seega saatnud kogu mu elu. Noorena armastasin improviseerida klaveril, tänasel päeval naudin Maria-Elise klaverimängu. Kooli ajal ei meeldinud mulle kohustuslike normidega kehalise kasvatuse tunnid ja õpetaja tundus liiga kuri. Tänasel päeval naudin liikumist, aga mitte mingil juhul jooksmist. Mäletan, et ei saanud kuidagi kõrgushüppega hakkama ja nii paigaldas isa kõrgushüppe tellingu ning harjutasin päevade kaupa nutt kurgus seni, kui vajaliku kõrguse ületasin. Tol ajal küll ainult selleks, et üksik 3 tunnistust ära ei rikuks. Alles hiljem taipasin, et teadmised on olulised, mitte hinne, mis sageli tegelikke teadmisi ei kajastanud. Armastan oma tööd, tööd aktiivsete ja teotahteliste noortega ning usun, et minu kogemused võivad kasuks tulla isegi tänapäeva noortele. Paljud 30 aastat tagasi algatatud projektid on tänasel päeval veidi modernsemal kujul taas aktuaalsed. Esimesed viis aastat algklasside õpetajana Puhja Keskkoolis andsid ürituste korraldamise julguse: organiseerisin algklassidele ühisüritusi, peamiselt rahvaHelkuripuu avamine kalendri tähtpäevadega seonduvaid: mardipäeva, kadripäeva, jõulupidu, jüripäeva, emadepäeva, lavastasin oma algklassiga mitmeid näidendeid, näiteks “Sööbik ja pisik”. Tegin koostööd Soome koolidega, õpetasin soome keelt kodutütardele, käisime Soomes Survival laagris. Viimased viis aastat õpetan ettevõtlikkuse ainet oma koolis, mis pikemas perspektiivis võiks toetada õpilase iseseisvust, meeskonnatööoskusi, teotahtelisust ning arendada julgust oma ideid ellu rakendama. Õpilasesinduse eestvedaja ja kodutütarde rühmavanemana on mul igati võimalus noorte tegemistesse kaasatud olla ja kaasata- see hoiab meele erksana ja toob naeratuse näole. Püüan hoida traditsioone - n.ö hoian vanast kinni- kuid olen uutele võimalustele ja väljakutsetele avatud. Armastan oma tööd - see ongi mu hobi! Väärtused, mida kannan: elukestev õpe, ennastjuhtiva õppija väärtustamine, kodanikuharidus, noorsootöö, tervislike eluviiside edendamine.

Koolijuht Päivi Märjamaa:

Ülle on loov ja ettevõtlik õpetaja, kes tegutseb koolis mitmes valdkonnas. Tema õpetamise ja juhendamise eesmärgiks on suunata õpilasi omandama ettevõtlik eluhoiak. Ülle usub noortesse, on nende jaoks alati olemas, ärgitab neid kaasa mõtlema ja julgustab uusi asju proovima.

Foto: Riin Massur


TRIMESTER

Leht 14

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Spordinädal „Liikudes võidad alati“

kehalise kasvatuse õpetaja Madis Paju

Spordinädal Puhja koolis toimus sel aastal 23.-29. septembril. Erinevatel päevadel oli ees ootamas väga põnevaid üritusi. 23. septembril toimus väga meeleolukas stiilipäev, kus õpilastel ja õpetajatel oli vaja riietuda vastavalt ühele enda lemmikspordialale. Oli näha erinevaid pallimängude esindajaid, ujujaid, jäähoki mängijaid jne. Rõõmu ja naeru jätkus päeva lõpuni. Laste meelest oli väga mõnus vahelduseks tavalistele riietele midagi sportlikku ja stiilset kanda. Stiilipäeval osalenud õpetajad

Stiilipäeval osalenud õpilased ja õpetajad

Fotod: Ülle Närska

Spordinädala esimese päeva lõpetuseks tuli ka super uudis Elvast. Nimelt Puhja Kooli võistkond tuli heategevuslikul Mesikäpa teatejooksul võitjaks!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 15

ÜRITUSED SEPTEMBRIS 24. septembril toimus spordinädala raames juba mitmendat korda pendelteatejooks. Igast klassist pidid õpilased võistlema valima endi seast 9 tublimat ning nagu eelminegi aasta, õnnestus kokku saada ka 9 super tublit õpetajat. Võistkonnad moodustati loosimise teel igast klassist 1 õpilane ja õpetaja. Nii moodustusid 10-liikmelised võistkonnad.

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Teatejooksule oli kaasa elamas kogu koolipere. Võistlus oli väga tasavägine ning heitlust oli kuni viimaste meetriteni ning võitjaks osutus õpetaja Evelyn Eensoo võistkond koosseisus: Andreas Aan, Kristo Kumari, Emma-Gudrun Reinomägi, Johan Lääne, Anna Leemet, Karoli Lamp, Radek Kobzar, Ragnar Hendrikson, Rihho Reimo Reinhold. Fotod: Riin Massur


TRIMESTER

Leht 16

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Spordinädal „Liikudes võidad alati“ 25. septembril külastas Puhja kooli Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi rattatreener ning mitmekordne Eesti Meister Caspar Austa. Tal oli kaasas spordimees Madis Šumanov (SA Elva Sport). Nad tegid lastele põgusa ülevaate jalgratta treeningust ning selle olemusest ning tutvustasid sellist huvitavat ala nagu BMX kross, mis kogub noorte seas üha enam populaarsust. Sõiduoskuste kontrollimiseks korraldati Puhja kooli pargis meeleolukas BMX krossivõistlus. Fotod: Ülle Närska

28. septembril toimus vahetundide ajal kooli siseõues tantsuvahetunnid, kus kehalise kasvatuse õpetajad Madis Paju ja Tanel Ojaste kutsusid õpilasi särtsaka tantsumuusika saatel õpilasi tantsima. Laste soovil erinevaid TikToki lugusid, mille järgi I ja II kooliastme lapsed väga entusiastlikult tantsisid.

Spordinädala kolmanda päikeselise päeva lõpetuseks toimus Lähtel traditsiooniline Tartumaa koolinoorte maastikuteatejooksu meistrivõistlus, kus Puhja Kooli esindus tõi koju järgmised kohad: 4.-5. klassi võistkond - 4. koht; 6.-7. klassi võistkond - 5. koht; 8.-9. klassi võistkond - 6. koht Neljandal ja viiendal päeval, 26.-27. septembril oli õpilastel võimalus iseseisvalt liikuda jalgsi või rattaga kooli juurde, kus ootas neid Puhja kooli ees üks postkast. Sinna pidid õpilased panema sildi, kuhu oli kirjutatud nende nimi ja klass. Boonuseks sai teha endast ja kaaslastest selfi, ning postitada need kooli facebooki lehel oleva postituse alla.

Fotod: Riin Massur


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 17

ÜRITUSED SEPTEMBRIS Viimasel päeval (29. septembril) toimus Puhja koolis sügisene krossijooks, kus läbisid esimese kooliastme õpilased vastavalt 800 meetrise ringi ning teise ja kolmas kooliaste 1300 meetrise ringi. Kes ei tahtnud võistlustulemust kirja, võis läbida raja vastavalt enda soovile kas kõndides või sörkides. Kohtumiseni taas järgmisel aastal!

Fotod: Tanel Ojaste

Tartumaa Aasta Õpetaja 2020 24. septembril toimus Tartu Ülikooli aulas Tartu linna ja maakonna haridustöötajate tänusündmus, kus õnnitleti Tartumaa Aasta Õpetaja 2020 laureaate. Sellel aastal oli Tartumaa Aasta Õpetaja 2020 tunnustuse saajate seas kaks laureaati Puhja Koolist.  Tartumaa aasta õppeasutuse juht 2020: Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa TERVES KEHAS  Tartumaa aasta tugispetsialist 2020: TERVE VAIM Eva Kõrgmaa Puhja Kooli tugiõppe koordinaator

Foto: Riin Massur


TRIMESTER

Leht 18

ÜRITUSED OKTOOBRIS Õpetajate päev 2020 Tähistame õpetajate päev igal aastal omamoodi. Seekord avas eelnimetatud pidupäev lisaks ka meie kooli karjääri– ja ettevõtlusnädala. Päeva alustamiseks kogunesime kooli hoovis, kus anti üle keraamilised meened Aasta Õpetaja 2020 laureaatidele ning kooli võti põhikooli lõpuklasside õpilastele, et saada üheks päevaks õigus olla koolimajas õpetaja rollis. Kogunemisele järgnes raadiosaade, kus oma karjääri kujunemise loo rääkis kooliperele direktor Päivi Märjamaa. Seejärel algasid ainetunnid, kus põhikooli lõpetajad said proovile panna enda õpetamisoskused ja päris õpetajad Rannu Rahvamajas arendada loovust savitöös ja karpide meisterdamisel. Päeva lõpetas klassijuhatajatund, kus rääkisid õpetajaks kujunemise loo kõik klassijuhatajad. Pidupäeva jätkus nii lilli kui kooki, rõõme ja üllatusi, aga ka arusaamist, et õpetajatöö on vastutusrikas ja raske.

VÄÄRTUSTAME KOOSTEGEMIST Fotod: Riin Massur, Ene Põldaru


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 19

ÜRITUSED OKTOOBRIS Elva valla tunnustusüritus 2020 7. oktoobril toimus Elva kultuurikeskuses Elva valla haridusvaldkonna tunnustusüritus, kus anti üle tunnustused üheksas kategoorias ning Puhja kooliperre kuuluvaid laureaate oli kaks. Elva valla 2020. aasta noorõpetaja tiitli sai eesti keele õpetaja ja 4. m klassi klassijuhataja Maris Pukk ning Elva valla aasta taustajõu tiitli sai meie koolikokk Jaanika Reminnõi. Puhja kooli õppepäeva disainimine pälvis aga Elva valla aasta hariduse teo tiitli. Saadud tunnustus motiveerib veelgi enam töötama selle nimel, et meie kool liiguks samas rütmis kaasaegse õpikäsituse põhimõtetega ning parima võimaliku haridustee leiaks iga meie koolis õppija. Teiste kategooriate nominendid: » Elva valla aasta klassijuhataja: Jana Adari; » Elva valla aasta põhikooli õpetaja: Evelyn Eensoo; » Elva valla aasta huvihariduse õpetaja: Kersti Aadusoo; » Elva valla aasta tugispetsialist: Eva Kõrgmaa.

Fotod: Riin Massur

Orienteerumisnädal

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

26. oktoobrist – 2. novembrini toimus Puhja Koolis orienteerumisnädal. Kehalise kasvatuse tunides oli soovijatel võimalik osaleda Puhja Kooli paarisorienteerumise meistrivõistlustel. Osalemine oli kõigile vabatahtlik ja paarilise võis endale ise valida. Arvestust peeti kahes vanuse-grupis. II kooliastme parimad oli Anna Leemet ja Linde Leetberg, teise koha saavutasid Saskia Rokka ja Karolin Nurk ja kolmandale kohale tulid Anete-Liis Kingsepp ja Deliisa Raamets. Kõik tüdrukud õpivad 5. klassis. III kooliastme kiiremad olid Rihho Reimo Reinhold ja Sten Kivaste 9. klassist, neile järgnesid Maris Karu ja Triine Uibokand samuti 9. klassist ja kolmandale kohale tulid Radek Kobzar ja German Jürgenthal 7. klassist. Fotod: Tanel Ojaste


TRIMESTER

Leht 20

ÜRITUSED OKTOOBRIS Karjääri– ja ettevõtlusnädal 2020 loovjuht Ülle Närska

Kui eelnevatel aastatel oleme kõik karjääri ettevõtmised ühte päeva mahutanud, siis sel õppe- aastal hajutasime tegemised karjääri- ja ettevõtlikkuse nädalale, mis toimus 5.-9. oktoobril, samaaegselt riikliku ettevõtlusnädalaga. 9. klass sai oma julgust ja ettevõtlikkust proovile panna 5. oktoobri õpetajate päeval, mille nimetasime “Õpetaja ja koolijuhi elukutse päevaks”. Kuna meil on lugude rääkimise aasta jätkumas, siis selle päeva avas direktor Päivi raadiosaatega oma koolijuhiks saamise looga. Iga klassijuhataja sai klassijuhataja tunnis pajatada oma õpetajaks kujunemise lugu ning ilmselt üheksandikud oma loo. Teisipäeval oli põllumajandusettevõtte päev. Külastasime Puhja Ettevõtted OÜ-d, mida külastasid 1. ja 6. klassi õpilased. Õpilased tutvusid põllumajadustöid teostavate masinatega, sõitsid kopaga ning tutvusid erinevate teraviljasaadustega. Põnev oli kuulata, kuidas Karoly ja Anti oma karjääri on kujundanud ning tänaseks firmat arendanud. Kuulsime nii muresid kui rõõme, mida põllupidaja ja firmaomaniku amet kaasa toob. Kolmapäeva teema oli maaturism. 2.-4. klassi õpilased külastasid maaturismi talu Säänikul. Maaturismi võludest ja valudes rääkis meie kooli vilistlane Madli Tuvike, koos saime seiklusrajal turnida, kooki süüa ja turismiettevõtte loomisest ja majandamisest kuulata Madli ning tema vanemate eestvedamisel. Õpilased said sel päeval jalgsimatka Säänikult Puhja tagasi. Õpetajad kogusid samal päeval inspiratiooni õpiringist “Tõhus ajaplaneerimine”, milles jagas oma kogemuslikke ajaplaneerimise nippe Uku Tomikas. Neljapäeval toimus “Oma karjääri planeerimise nädal”. Hommikul said restauraatori ametiga tutvuda 9. klassi õpilased Puhja kiriku juures, kus just katusevahetus käimas. Edasi jätkus õpilaste päev Töötukassa karjäärinõustaja Liina Arusega teemal “Kuidas valikuid teha” 4.m klass sai osa ekülalistunnist, mis tutvustas kohtuniku igapäevatööd. Kirikus oli toimumas kuulutusnädal ning 1.-2. klassi õpilased käisid vaatamas Tallekese nukuteatri etendust “Karjapoisist kuningaks”. Reedel külastas meid KVARK teadusteater. seega toimus Loodusteaduste teemapäev. KVARK töötoad Kokkupõrge ja Kraana toimusid 5., 7. ja 8.klassi õpilastele. Õpilased said meisterdada tornkraanat või ehitada turvaseadet.

ÕPIME PRAKTILIST ELU Fotod: Ülle Närska ja Riin Massur


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 21

ÜRITUSED OKTOOBRIS Halloweeni stiilipäev

õpilasesindus ja loovjuht Ülle Närska

Korraldasime oma kooli õpilastele Halloweeni stiilipäeva ja seiklusmatka 30. oktoobril. Pärastlõunal koguseid kooli 25 võistkonda kooli hoovi, et 3-minutiliste ajavahemike tagant asuda teele 3-kilomeetrilisele Halloweeni seiklusrajale. Stardi andsid ja instrueerisid ÕE liikmed. 5-liikmelised võistkonnad said stardis salakirjad, kus olid kirjas vihjed liikumisteekonna kohta. Esimeses punktis oli vaja täpsusviskeid sooritada, teises punktis oli oluline maastikule peidetud esemeid üles leida ning viimases, metsas asunud takistusraja punktis oli vaja erineva raskusastmega takistusi ületada. Täname noorteinstruktoreid Juliat ja Kristenit, kes takistusrajal seikluselamusi võimaldasid ning meie õpilasi pingutama panid. Oli põnev elamus!

Kuulutuse autor: Elisabeth Veiler

Õpetajad Halloweeni stiilipäeval

Fotod: Ülle Närska


TRIMESTER

Leht 22

ÜRITUSED NOVEMBRIS November - helkuriga õue kuu Puhja koolis pööratakse viiendat aastat novembris tähelepanu turvalisele liiklemisele ja asjaolule, et aasta kõige pimedamal kuul on oluline kanda helkurit. Eelnevatel aastatel on kampaania raames “Vii oma helkur jalutama” avatud helkurpuu või -põõsas õues. Selle aastal meisterdasid ettevõtlikud ja osavad 8. klassi noormehed (Martin Mölder, Teet Siffer ja Hando Egon Martjan) helkurpuu tehnoloogia tunnis ise. Õpilasi juhendas õpetaja Ants Prii. 16. novembril paigutati uhiuus helkurpuu kooli aatriumisse ning direktor Päivi Märjamaa ja loovjuht Ülle Närska avasid helkurite kandmise kampaania. Helkurite olemasolu kontrollivad igal hommikul õpilasesinduse liikmed ning suunavad helkuri puudumisel koolipere liikmeid helkurpuu juurde. Helkur on sinu kõige odavam elukindlustus! Fotod: Riin Massur

Külaskäik Ahhaa keskusesse

loodusainete õpetaja Evelin Salu

18. novembril külastas 7. klass AHHAA teaduskeskust Tartus. Õppimist ja uudistamist jätkus seal mitmeks tunniks. Kuna III kooliastmes sisaldavad õppekavad Päikesesüsteemi, planeetide ja gravitatsiooni teemasid, oli planetaariumi külastamine hea võimalus rohkem teada saada kogu meie galaktikast. Pooletunnine “Rännak” meie Päikesesüsteemis andis kindlasti igale õpilasele kosmosest parema ettekujutuse, kui seda oleks suutnud anda kooliõpik või interneti-videod. Teadusteatri etenduses “Vesi” selgitati õpilastele põhjalikult ja üksikasjalikult, milline on vee pindpinevus, kuidas samal ainel, veel, võib olla erinev tihedus, kas vett on võimalik “põlema panna”? Ja palju muud. Kõige elamusterohkem oli ilmselt vee tekkimine paukgaasi reaktsioonil, mis kostus ka auditooriumist väljapoole. Palju põnevust tekitas ka jalgrattaga trossi peal sõitmine. Iga soovija sai kogeda, et kui õige raskus on asetatud õigele kohale, siis mõjuvad ka suhteliselt peenikesel trossil sõites jõud, mis takistavad rattal ümber minemast. Püsiekspeditsioon foobiatest andis igale õpilasele võimaluse seista silmitsi oma hirmudega, kõige rohkem tekitas elevust simulatsioon maavärinast. Fotod: Evelin Salu Mõned õpilased ehmusid ka pimedas ruumis ämblikuvõrkude, hirmu tekitavate helide ja elektrivoolu poolt tekitatud sähvatuste peale.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 23

PÕNEVAD ETTEVÕTMISED Foto: Ülle Närska

Eesti ETNO 2020 ringeis muusikaõpetaja Ruth Luts Eesti ETNO on pärimusmuusika õppelaager noortele pillimängijatele. Laagri eesmärgiks on õppida tundma pärimusmuusikat praktilise pillimängu ja ühise tegevuse kaudu. Sellel aastal toimus laager juba 6. korda ja suviste õpitud lugude baasil korraldasid noored muusikud sügisel ringreisi mööda Eestit, eesmärgiga mängida muusikat noortelt noortele, tutvustada eesti pärimusmuusikat ning inspireerida kõiki pilli mängima. Ka meie kooli III kooliastme õpilastel oli võimalus kontserdist osa saada 29. septembril Puhja Seltsimajas. Noortest muusikutest õhkus mängurõõmu ja energiat ning nende sõbralik suhtlemine publikuga tekitas õpilastes rõõmsa ja positiivse tunde. Õpilaste antud tagasiside kontserdist oli muusikuid tunnustav, kiideti nende head pillimänguoskust, rütmikaid lugusid ja esinejate räägitud lugusid oma elust. Ka oldi ühel meelel, et taolisi kontserte võiks koolis rohkem olla. Kontsert oli hea võimalus tähistada koolis Rahvusvahelist Muusikapäeva.

Füüsika muusikas loodusainete õpetaja Evelin Salu Viimastel aastatel on Eesti üldhariduskoolides liigutud üha enam erinevate õppeainete lõimumise suunas. Selle tulemusena peaksid õpilased paremini mõistma, et näiteks aineosake või energia keemias on sama, mis aineosake või energia füüsikas, loodusõpetuses või bioloogias. Puhja koolis õpime juba kolmandat aastat Teemasid “Võnkumine” ja “Heli” füüsikas läbi pillide muusikas ja kunstiõpetuses. Õpilastel tuleb valmistada ühe kindla pilli kohta värviline poster. Postril peab leiduma informatsiooni antud pilli ehituse, päritolu/ajaloo kohta, aga ka selle kohta, kuidas tekib antud pillis heli, st millised osakesed võnguvad ja mis põhjustab nende osakeste võnkumise? Loodetavasti motiveerib lõiminguline õppimine õpilasi rohkem, kui teadmiste omandamine ainult õpiku ja Tv abiga. Lõiminguprojekti tulemusena valmisid 25. novembriks ilusad ja õpetlikud postrid, mis pakuvad huvi ka paljudele kaasõpilastele.

Fotod: Evelin Salu


TRIMESTER

Leht 24

ÕPIME ELU Uurisime veeselgrootuid loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo 10. septembril käis 5. klass Võrtsjärve Õppekeskuses õppeprogrammil “Veeselgrootud”. Meil vedas ilmaga väga, sest õues tiigi ääres toimetades, ei sadanud meil piiskagi vihma. Meie buss oli umbes 700 m eemal ja seal juba sadas. Klassis olime pisikeste loomakestega teinud vaid ühe väikese video abil esmatutvust. Nüüd said õpilased ise asuda kahvadega veeloomakesi püüdma. Algul meie juhendaja tutvustas veeloomakeste mitmekesisust. Mõnigi õpilane kahtles, et tõesti nii palju erinevaid loomakesi võib ühes tiigis elada. Aga kui kahvaga püüdma hakati, veendusid õpilased ise, et tiik lausa kubiseb erinevatest loomadest. Ehmatust ja kiljumist tekitasid nii vee ääres ringi hüppavad konnad kui ka veest püütud suured putukad. Ühel rühmal õnnestus ka pisike kaan kinni püüda. See iminapp on kaanil ikka üsna tugev, isegi plastlusika küljest ei tahtnud ta lahti lasta. Rühma peale jagatud bingoruudustikku tuli märkida, milliseid pisiloomi oli õnnestunud tiigist püüda. Püütud loomad viisime purkidega õppekeskusesse. Igaüks sai neid iseseisvalt mikroskoobiga uurida. Mõnel õpilasel oli tegemist ka sellega, et putukad tahtsid mikroskoobi alt plehku panna. Ja mõned loomad tundusid mikroskoobi all natuke õudsed ka-paljujalgsed ja siputavad. Kaks loomakest tuli valida ka paberile joonistamiseks. Lisaks pakkusid õpilastele huvi nii õppekeskuses ringi ujuvad kalad ja tormine vaade Võrtsjärvele. Väga hästi paistis meieni ka Tondisaar. Oli põnev ja hariv koolipäev. Õppekäik sai teoks tänu KIKile. Aitäh meie juhendajale Kairi Kivastele toreda õppepäeva eest!

Kodukoha pärimust uurimas ajalooõpetaja Kersti Aadusoo

Fotod: Evelyn Eensoo

5. klass käis I trimestril traditsiooniliselt mitmel õppekäigul kodukohas. 17. septembril toimus õppekäik Puhja kirikusse ja kiriku aeda, kus asuvad mälestuskivid kirikuõpetaja Adrian Virginiusele, köster- koolmeister Käsu Hansule, Puhja kihelkonnakooli õpetajatele helilooja Aleksander Lätele ja luuletaja Gustav Wulff- Õiele. Õpilased said teada, mis on altar ja kantsel, kui vana on orel ning millised legendid jutustavad Puhja kirikust. Tutvumine kiriku interjööri ja oreliga oli huvitav ja silmaringi laiendav. 8. oktoobril toimus õppekäik Kavilda õigeusu kirikusse ja Kavilda allika juurde. Õigeusu preester, kes seal õpilasi vastu võttis, laskis õpilastel ka sellel aastal lagunevasse kirikusse sisse minna. See tekitas õpilastes elevust. Edasi liikusime Kavilda allika juurde. Nii mõnedki õpilased said näo peale panna allika tervendavat vett. Allika juurde jäeti ka ohvriande.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 25

VÕISTLUSED Nuti-Mati matemaatika Eesti meistrivõistlused matemaatikaõpetaja Merle Lint I ETAPP - meie koolist osales 86 õpilast. I etapi parimad tippspordis: 1. klass: Kert Päevloo (piirkonnas 7. koht/ Eestis 27. koht) Mirko Koser (8. / 42. koht) 2. klass: Mirtel Virolainen (18. / 76. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 6. koht) Rosann Massur (3. / 16. koht) Nikita Gretšin (7. / 33. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (2. / 5. koht) Linda Leemet (16. / 67. koht) 6. klass Mario Kütt (9. / 29. koht) Marit Kütt (17. / 61. koht) 9. klass Pille-Riin Maal (4. / 93. koht)

PANEME ENNAST PROOVILE

I etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Heidi Reinhold (piirkonnas 5. koht / Eestis 14. koht) Andres Aan (6. / 25. koht) Kermo Hänilane (8. /33. koht) Marie Kasemets (12. /69. koht) Martin Pau (13. /79. koht) Robert Vänzel (14. /83. koht) 2. klass: Kristo Kumari (4. / 9. koht) Andero Tamm (8. / 24. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 1. koht) Märt Aan (2. / 4. koht) Matvei Sinkonen (3. / 14. koht) Nikita Gretšin (4. / 28. koht) Rosann Massur (15. / 98. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (2. / 10. koht) Linda Leemet (5. / 17. koht) Rikko Rõõm (10./ 50. koht) 6. klass: Marit Kütt (5. / 37. koht) Mario Kütt (12. / 96. koht) 9. klass: Pille-Riin Maal (3. / 39. koht)

I etapil saavutas Puhja Kool 4. koha keskmise suurusega koolide hulgas. II ETAPP - meie koolist osales 79 õpilast. II etapi parimad tippspordis: 1. klass: Kerttu Külter (piirkonnas 10. koht/ Eestis 35. koht) Steven Aasma (12. / 50. koht) 2. klass: Kristo Kumari (4. / 8. koht) 3. klass: Brigita Kütt (1. / 6. koht) Nikita Gretšin (19. / 97. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (4. / 21. koht) Linda Leemet (10. / 66. koht) Raiko Tammi (14. / 98. koht) 5.klass: Anna Leemet (8. / 47.koht) 6. klass Mario Kütt (4. / 24. koht)

II etapi parimad rahvaspordis: 1. klass: Kert Päevloo (piirkonnas 9. koht / Eestis 22. koht) Kerttu Külter (10. / 29. koht) 3. klass: Märt Aan (1. / 14. koht) Matvei Sinkonen (3. / 20. koht) Nikita Gretšin (10. / 39. koht) 4. klass: Johan Lääne (1. / 1. koht) Ats Paavel (2. / 4. koht) Raiko Tammi (9. / 74. koht) 6. klass: Mario Kütt (5. / 26. koht) 9. klass: Pille-Riin Maal (5. / 99. koht)

II etapil saavutas Puhja Kool 3. koha keskmise suurusega koolide hulgas.


TRIMESTER

Leht 26

VÕISTLUSED Tartumaa karikavõistlused kergejõustikus kehalise kasvatuse õpetaja Madis Paju 17.09.2020 toimusid Tartu Ülikooli staadionil Tartumaa koolidevahelised karikavõistlused kergejõustikus. Puhja Koolist oli osavõtjaid kaheksa. Esindatud olid nii tüdrukute kui poiste võistkond. Õpilasi juhendas ja saatis võistlusel Puhja Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Paju. Pjedestaalikohti tuli koguni kuus: - Rihho Reimo Reinhold 800m I koht - Rihho Reimo Reinhold kaugushüpe III koht - Triine Uibokand kuulitõuge II koht - Triine Uibokand kaugushüpe III koht - Elis Vozijan 400m jooks III koht - Elis Vozijan kõrgushüpe III koht Kõik osalenud võistlejad olid vägevad ja tulemused head!

Fotod: Madis Paju

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Mesikäpa teatejooks 23. septembril jõudis kooli suurepärane uudis - Puhja Kooli võistkond tuli Elvas heategevuslikul Mesikäpa teatejooksul võitjaks! Võistlusel osales 34 võistkonda. Meie kooli võistkonda kuulusid: Karla Mets, Sten Kivaste, Kristjan Puškin, Rihho Reimo Reinhold Anete Vozijan, Elis Vzijan, Triine Uibokand, Mia Erikson Õpilasi juhendas võistlusraja ääres õpetaja Tanel Ojaste. Foto: Tanel Ojaste


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 27

VÕISTLUSED Maastikuteatejooks 25. septembril toimus Lähtel traditsiooniline Tartumaa koolinoorte maastiku-teatejooksu meistrivõistlus. Puhja Kooli esindus tõi koju järgmised kohad: 4.-5. klassi võistkond - 4.koht 6.-7. klassi võistkond - 5.koht 8.-9. klassi võistkond - 6.koht Alati pole tähtis pole võit, vaid osavõtt ja kogemus!

Meistrivõistlused rahvastepallis

kehalise kasvatuse õpetaja Tanel Ojaste

Foto: Tanel Ojaste

4. novembril toimusid Elva uues spordihoones Tartumaa koolide 4. -5. klasside rahvastepalli meistrivõistlused. Puhja Kool osales nii poiste kui tüdrukute võistkonnaga. Puhja kooli poistevõistkonnas osalesid seekord ainult 4. ja 3.klassi poisid ja vastu tuli seista endast vanematega. Sellegipoolest olid poisid tublid. Kokkuvõttes saavutati 7. koht. Oma alagrupis tuli vastu võtta kaks nappi kaotust (1:2) Luunja ja Elva võistkondadelt ja üks võit saavutati 2:1 tulemusega Ülenurme kooli üle. Tüdrukute turniir algas väga tasavägises mängus kaotusega võõrustajate vastu (1:2), peale mida suudeti hea rütm leida ja kõik ülejäänud mängud võideti suhteliselt kindlalt. Võrdsete punktidega jagati esimesed kolm kohta, aga paremate geimipunktide tõttu saavutati lõpuks ikkagi väga tubli 3. koht.

Fotod: Tanel Ojaste

Puhja Kooli poiste võistkond: Raiko Tammi, Johan Lääne, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rööm, Ats Paavel, Jaan Leetberg, Märt Aan, Taimar Perdel.

Puhja Kooli tüdrukute võistkond: Saskia Rokka, Irmeli Rokka, Anna Leemet, Karolin Nurk, Laura-Lii Hendrikson, Anete-Liis Kingsepp, Greete Kiisk, Linde Leetberg.


TRIMESTER

Leht 28

I trimestri tegemised

ÕPILASESINDUS

loovjuht Ülle Närska

Õpilasesinduses on sel õppeaastal 16 liiget: 5. klass: Linde Leetberg ja Anna Leemet; 7. klass: Herta Heinaru, Kärola Jõgi, Ken-Evert Tobre, Keneli Pallon; 8. klass: Keitlin Kärmas, Saara-Lee Raide, Karla Mets, Kenno Platonov, Ragnar Hendrikson; 9. klass: Maris Karu (Õpilasesinduse president), Triine Uibokand, Rasmus Tobias, Lisett Laurson, Elisabeth Veiler. Kohtume iga neljapäeva hommikul kell 8.00 Foto: Riin Massur Meie selle õppeaasta peamine eesmärk on ellu viia omaalgatusprojekt “ Oleme aktiivsed ja tegusad”. Rahastuse saime Elva omaalgatusfondist, kuhu kirjutasime kevadel projekti. Projekti eesmärk on toimetulekuoskuste õpetus erinevates olukordades, näiteks toimetulek kriisiolukorras lähtuvalt praegusest distantsõppe olukorrast. Soovime olla tegusad ja energilised, viia endid kurssi militaarteemadega, erinevate kriisisituatsioonide lahendamisega, ka ekstreemsemate olukordadega. Korraldasime oma kooli õpilastele Halloweeni stiilipäeva ja seiklusmatka 30.oktoobril. “Lahedal koolipäeva” virtuaalsel noortekonverentsil osalesid 9.klassi õpilased. Selle aasta teemaks oli “Kuidas leida oma vägi ?”Inspiratsiooni ja tuge pakkusid põnevad noored ja ettevõtlikud inimesed. Konverentsi avas korraldaja Toomas Laigu, kes on avatud südamega maailmarändur, inimene kes hindab kõrgelt elukestvat õpet, kogu hingest armastab ja austab loodust, viljeleb tervislikku vegan-eluviisi ja juhib mitmeid ettevõtlusi. Tema sisemine motivatsioon maailma parandada ja positiivne energia on kaasahaaravad. Konverentsi vaadates ja kuulates saime teada, et: Õues on meie energiatase kõrgem kui sisemistes ruumides tegutsemisel, oluline on läbisaamine iseendaga ning mida rohkem tegeleme oma tugevate külgedega, seda enam areneme. Inimese suurim hirm on avalikkuse ees esinemine. Eestis on hea elada, sest siin on meeldivalt vähe inimesi. (V aldur Mikita). Kristel Aaslaid toonitas kui oluline on kooli ajal õppida õppima, sest seda oskust läheb terve elu jooksul ja eriti tuleviku erialadel väga vaja. Selleks et enda negatiivsusest ehk mugavustsoonist välja tulla on vaja pingutada, positiivne energia tuleb vaevaliselt meile peale. Harald Lepisk toonitas, et eneseanalüüsil on tohutu jõud, iga noor võiks pidada päevikut, kuhu paneb kirja oma tunded ja mõtted. Iga noor võiks endale esitada küsimuse , mis võiks minu juures huvitav olla. Lisainfot konverentsi kohta võib lugeda https://noortekonverents.ee/esinejad/ 16.novembril avasime kooli helkurpuu. Helkurkampaania raames palusime 8.klassi noormeestel ja tehnoloogiaõpetajal meisterdada puidust helkurpuu, millele helkureid riputada. Täname Elva vallavalitsust, Kaitseliidu Tartu malevat ja meie kooli annetajaid helkurite eest. Nädala jooksul teostasime helkurite järelevalvet ning avastasime, et paljudel õpilastel on helkurid või helkurribad puudu. Nädala algul ei olnud 69 õpilasel helkurit ette näidata, aga pimedal ajal liikudes tuleb olla nähtav. Plaanime veel kontrollida ja ootame uusi helkureid puule. Selle projekti raames on meil plaanis külastada Valga Militaarteema parki enne jõulude saabumist.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 29

KODUTÜTRED Kodutütarde aastaring

Pärlipüüdjate rühmavanem Ülle Närska

Kodutütarde aastaring algab tavaliselt septembrist Kavilda matkamänguks ettevalmistusega. Tuletatakse meelde kaardi tingmärke, õpitakse sõlmi, tuntumaid loomi, linde ja taimi. Tuletatakse meelde organisatsiooni struktuur ja lähiajalugu. Osaleda saavad 7-12-aastased kodutütred ja noorkotkad ning kandidaadid. Seega on matkamäng heaks stardiplatvormiks neile, kes organisatsiooni liikmeks astumist planeerivad ning esimese maastikul seiklemise ära proovivad. Ainuüksi meie Puhja koolist oli matkamängul 38 osalejat. Sel aastal said nooremate arvestuses I koha Jaan Leetberg, Emma-Gudrun Reinomägi, Saskia Heinaru ning Pääsu-Mari Raide. Väärikas koht andis võimaluse osalema minna riiklikule matkamängule Karksi-Nuia ja sealt me võiduga tagasi tulimegi. Hurraa, suur kiitus ja tänu! Sel sügisel on toimunud palju õuesõppe üritusi: Puhja Kotkaplikad ja Pärlipüüdjad käisid 2.oktoobril vahval tõukeratta matkal. Läbisime üle 20 kilomeetri, Pühajärvele sai tiir peale tehtud ning mõnusaid loodusvaateid nauditud. 10-11.10 toimus Tartu Kodutütarde sügislaager Roiul Age orus.Kodutütardel oli võimalus järgukatseid teha, meeskonnamänge mängida ning elulisi oskusi arendada. 28.11 toimus Tartu ringkonna aktiivne õppepäev Elvas. Vaatamata niiskusele ja levivale covidviirusele oli meie hulgas 15 vaprakest, kes õppepäeval osalesid ning aktiivselt kaasa elasid Aasta kodutütre valimistele. Tartumaa Aasta Kodutütar 2020 on meie Puhja Kooli vilistlane Merlina Pajuste, kes kuulub Kotkaplikade rühma ning asub peatselt vabatahtliku rühmavanema abina ametisse.

Kodutütarde riiklik matkamäng Karksi-Nuias

Kodutütarde ja noorkotakaste matkamängu traditsioon on alguse saanud Puhjast. Kavilda matkamängu alustasime Puhja kodutütardega 28 aastat tagasi esimestena Eestis ning vahepealsetel aastatel oleme olnud ise korraldanud riiklikul tasemel matkamängu Puhjas. Sellel sügisel oli meil eriti põhjust uhkust tunda, sest riikliku matkamängu esimene koht kuulub meile. Meenutavad kodutütred Linde ja Anna Kotkaplikade rühmast: Laupäeval 3.oktoobril toimus Karksi-Nuias vabariiklik kodutütarde ja noorkotkaste matkamäng. Tartu ringkonda esindas Puhja Kooli Pärlipüüdjate ja Kotkaplikade segavõistkond koosseisus: Anna Leemet, Linde Leetberg, Emma-Gudrun Reinomägi ja Saskia Heinaru. Koos oma rühmavanema Üllega hakkasime sõitma hommikul kell 8:30, et kella kümneks kohal olla. 10:30 oli võistluse avamine ja kell 11 anti start. Rajal oli kontrollpunktide läbimiseks aega neli tundi. Kontrollpunktid olid väga huvitavad. Eriti hästi läks meil meditsiini punktis, kus tänu heale meeskonnatööle teenisime maksimumpunktid. Punkte oli ka teisi huvitavaid nt: ämblikuvõrk, memoriin ja lasteraamatute piltide äraarvamine. Lõpuks oli üllatus ja rõõm suur kui teada saime, et olime saavutanud esimese koha. Olime nii õnnelikud et tähistasime seda Viljandis Hesburgeris. Kokkuvõtteks oli see väga tore ja hariv kogemus, mis arendas kindlasti meie meeskonnatööoskusi.

Puhja noorkotka kandidaadid sügislaagris.

Iganädalaselt on meid toetamas ka noorkotkaste salk, mida sel poolaastal juhendab rühmajuht Aire Tamm. Noorkotka kandidaadid on käinud ühes sügislaagris ning kohtuvad iganädalastel koondustel. Fotod: erakogu


TRIMESTER

Leht 30

HUVIRINGID Arendame andeid ja avardame silmaringi

loovjuht Ülle Närska

Kavandatud ringid ja ettevõtlikud tegemised toetavad Puhja piirkonna huvihariduse ja -tegevuse mitmekesisust ning kitsaskohtade lahendamist. Huviringide juhendajad on erialase haridusega, kutsetunnistuse või pikaajalise kogemusega. Huviringid toimuvad regulaarselt või on kavandatud erinevate tegevustena ettevõtlikkuse tundide või õpilasesinduse tegevuste raames. Kõik allpool nimetatud ringid ja tegevused on tegevustega alustanud 2020 aasta sügisel. 1. Lastejooga ring- juhendaja Klarika Varik Lastejooga huviring on olnud väga populaarne ja tänasel päeval on osalejaid 1. - 5. klassini. Õpiväljund toetab lapse vaimset ja füüsilist arengut. Huviringis õpivad lapsed oma keha tunnetama, arendavad tasakaalu ja keskendusmisoskust, mis on olulised oskused igapäevaelus ja koolitundides, et uusi teadmisi paremini omandada. Lisaks on tähtis koht õigel hingamisel. Lapsed saavad selgeks hingamistehnikad, mis aitavad kehal lõõgastuda kui ärrituvus või tugev emotsioon peale tuleb. Vahel on vaja ergutust või soojust kehasse saada, siis ka selleks on omad hingamistehnikad. Lisaks õpivad nad joogatunnis meditatsiooni ja erinevaid viise kuidas mediteerida ning oma peas mõtteid vaigistada. Jooga asendite eesmärk on panna kehas energia ühtlaselt voolama ja tugevdada siseorganite tööd. Räägime tihti ka tervislikust toitumisest ja ebatervisliku toitumise mõjust meie kehadele. Uuendusena on kavas hakata läbi viima Mindfullnessi praktikaid ehk kohalolu õppimine, et meel ei rändaks mujal ja tähelepanu oleks konkreetse tegevuse juures. Eesmärk on jõuda seisundini kus laps suudab enda sees leida tühjuse ja vaikuse tunde, et eraldada ennast väljastpoolt tulevast infomürast. See aitab taas leida enda sees tasakaalu. 2. Saalihoki ring- Tanel Ojaste Huviringis osalevad õpilased 5.-9.klassini. Treeningu peamine eesmärk on pakkuda noortele võimalust tegeleda koolis saalihokiga. Igal aastal toimuvad (veebruaris) koolisiseseid klassidevahelised saalihoki võistlused. Saalihokis on õpilaste põhilised õpiväljundid: > Õpilane teab ja oskab põhilisi saalihoki reegleid ja ohutust varustusega ümberkäimisel. > Õpilane oskab käsitleda saalihoki keppi, oskab sööta ja visata väravale. Saalihoki on kindlasti selline sportmäng, kus nii poisid kui tüdrukud saavad edukalt koos treenida. Lisaks ei vaja saalihoki eelnevalt suuri teadmisi ja oskusi vaid piisab vaid tahtmisest ja järjepidevusest. 3. Robootika ring - Janno Reinomägi Algajate grupp (I kooliastme õpilased) saavad esimesed teadmised programmeerimise põhiloogikatest kasutades Lego Wedo 2.0 komplekte, tutvuvad visuaalselt programmide, algoritmidega. Lego klotsidega ehitamine arendab loovust ja fantaasiat. Teine, edasijõudnute grupp, tunneb keerulisemaid programmeerimise algoritme. Kasutusel on Lego EV3 Mindstorms komplektid. Lahendab pärismaailmale sarnaseid probleeme läbi robotite. Mõtleb kriitiliselt, loovalt. Võistlustel osalemine arendab enesekindlust, meeskonnatööd, avardab silmaringi. 4. Minu Tantsukooli huviring- Gerda Bergmann Minu Tantsukooli treeningud on suunatud 7-14.aastastele noortele. Meie treeningud toimuvad 2 korda nädalas 60 minutit. Meie eesmärk on pakkuda lastele võimalust liikumiseks ning arendada tantsulisi, muusikalisi ning akrobaatilisi oskusi. Oma treeningutes tegeleme peamiselt showtantsuga, mis hõlmab endas erinevaid ja mitmekülgseid tantsustiile, mille kaudu arendame laste liikuvust. Lisaks arendame painduvust ning füüsilist koormust, teeme erinevaid loovmänge ning lihastele suunatud harjutusi. Võimalusel võtame vastu kõik pakkumised, mis arendaks laste esinemise oskust ning julgust.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 31

HUVIRINGID 5. Tüdrukute tehnoloogiaring Puhja Unicorn Squad (Ükssarvikute Liiga) - Jana Adari HK Unicorn Squad on liikumine, mis pakub huviharidusena tehnoloogiaõpet ainult tüdrukutele. Liikumise visioon on kasvatada huvi tehnika, robootika ja loodusteaduste vastu 7–14 aastaste tüdrukute seas. Ülesanded, millega tüdrukud esimestel kursustel tegelevad, on lihtsad ja mängulised ja üles ehitatud selliselt, et neil tekiks tehnoloogiamaailma vastu huvi läbi toreda koostegutsemise. Kõik HK Unicorn Squad tunnid on pakitud kastidesse ja iga nädal kursuseperioodi jooksul saabub iga grupini üks kast vajalike vahendite ja juhenditega. Kasutuses olnud kastis asendatakse kulumaterjalid ja kast liigub järgmise grupi kätte. Selliselt tegutsedes ei ole tarvis igale grupile varuda konkreetse tunni läbiviimiseks isiklikke vahendeid, vaid toimub vahendite taaskasutus, millega lisaks rahalisele kokkuhoiule saame pidurdada mõttetut tarbimist ja olla oma ettevõtmises enam keskkonda säästev. 6. Liiklusring- Ülle Närska Liiklusringis osalevad kõik 4.klassi õpilased. Kursuse eesmärk on ohutusalane ennetustöö, liikluseeskirjade tundmaõppimine ning praktiline jalgrattaõpe. Tunnid aitavad õpilastel ette valmistuda jalgrattaeksamiks, mis toimub kevadel. 7. Näitering- Kersti Aadusoo Sellel õppeaastal osalevad ringis 9. klassi õpilased, sest plaanis on tutipäevaks lavale tuua noorte elu käsitlev näidend. Näiteringi proovid toimuvad teisipäeviti enamasti Puhja koolimajas. Näiteringi eesmärk on anda õpilastele esinemiskogemust ja -julgust, lavalise liikumise kogemust, õpetada selget kõnelemist, arendada meeskonnatööd, õpetada arvestama teistega, arendada kohuse- ja vastutustunnet ning loomingulisust. Kindlasti saavad õpilased ka hea mälutreeningu. Sellel õppeaastal on kindlasti eesmärk põhikooli lõpuklassi õpilastega tutipäevaks lavale tuua näidend noortest. Näidendeid noortest on raske leida ja sellepärast võttis õpetaja kirjutamise ette. See peaks noori rohkem kõnetama, sest toob esile probleeme ja muresid, mis tänapäeval noori puudutavad.

8. Kergejõustiku treeningring- Madis Paju Puhja kool osaleb juba kolmandat hooaega TV 10 Olümpiastarti võistlusel. Sellest tulevalt tuleb ette meil kulutusi, mida oleks hea katta, kui saaksime abi. Paljud ringis käivad õpilased osalevad samuti kooli võistkonnas. Kindlasti käime ringiga võistlemas veel Tartus toimuvatel võistlustel nagu näiteks seda on talvel TÜ ASKi heategevuslik Jõuluvõistlus ning erinevad koolidevahelised kergejõustikuvõistlused. Ringi eesmärk on õpilastega harjutada kõiki võimalikke kergejõustikualasid ning tõsta kooli kergejõustiku taset. 9. Kitarrõppe ring - Liisa Tulvik Lisaks kitarriõppele õpitakse kasutama rütmipille, mängitakse trummi. Pilliringi baasõppe läbinud noor suudab enda või teiste laulmist saata pillimänguga, julgeb esineda publiku ees, osaleb konkurssidel, huvi korral oskab kasutada helitöötlustarkvara lihtsamate palade salvestamiseks. 10. Muusikaring- Anne Soosaar Käesoleval õppeaastal osaleb nooremas lauluringis 17 õpilast - 8 õpilast I kooliastmest, 9 II kooliastmest. Lauluringi tegevuse eesmärgiks on arendada õpilase hääleomadusi, musikaalsust, mitmehäälse laulmise oskust ansamblis, oskust ja julgust esinemiseks nii solistina kui ansambli lauljana, saatepillide mängimise oskust. Uuendusena tooksin välja erinevate pillide kasutamise esinemise ilmestamiseks. 11. Muusikaring III kooliastmes- juhendaja Ruth Luts Muusikaringis osaleb sellel õppeaastal 10 õpilast. Muusikaringis tegelen solistide ja erinevate ansamblikooslustega (duett, kvartett). Kindlasti on eesmärgiks arendada õpilaste vokaalseid võimeid (individuaalne töö on siin oluline) ja hea tulemuse saavutamiseks läheb palju aega ja hoolsat harjutamist. Muusikaringis osalemine annab õpilastele ka esinemisjulgust ja arendab enesekindlust. Muusikaringi eesmärk ongi esineda kooli üritustel Esinemisest lähtuvalt õpime temaatilist repertuaari (jõulud, isamaalised laulud, kooli lõpetamine jne.). Laulude ilmestamiseks oleme kasutanud ka pillikogus olevaid plaatpille ja rütmipille.


TRIMESTER

Leht 32

HUVIRINGID 12. Kodutütarde ja noorkotkaste ring- Ülle Närska (kodutütred) ja Aire Tamm (noorkotkad) Tänasel päeval on Puhjas 4-9.klassi õpilaste seas 30 kodutütart ja 10 noorkotka kandidaati. Huviringi toimub 1x nädalas 1 ringitund Puhja Koolis koondustena (liimete kokkusaamine rühmavanematega), 3-4 x aastas kokku 10 päeva malevalaagreid, võimalusel riiklik laager 4 päeva, lisaks 4 päeva rühmalaagreid, matkapäevad. Organisatsioonide eesmärk on kujundada noortes isamaalist eluhoiakut ning isikuomadusi nagu sallivus, ausus, lahkus ja viisakus. Ühtlasi võimaldatakse noortel arendada oma kehalisi võimeid, tutvustatakse tervislikke eluviise, antakse hädasolija abistamise ja eneseabi oskusi. Eesmärgini jõudmiseks valmistatakse noorliikmeid ette järgukatseteks ja võimaldatakse neil katseid sooritada. Järgukatsed on Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni koolitusvundament VI järgust alates ja I järguga lõpetades. Vastavalt liikme vanusele on nõuded algul lihtsamad ja muutuvad järjest keerukamaks. Katseid on kokku 6, igaüht neist võib sooritada maksimaalselt kahe aasta jooksul. Katsete sisu jaguneb 6 valdkonnaks. Kõige enam pööratakse tähelepanu matkatarkustele, riigikaitsele ja ohutusele, aga olulised on ka Eesti ajalugu, kodanikuõpetus ja kehakultuur. See on huviring, mis annab, mis annab võimaluse kooliväliseks aktiivseks tegevuseks- liikumine ja toimetulek looduslikes tingimustes laagrites, kohtumine noortega teistest Tartumaa ja Eestimaa rühmadest, võimalus vanematel liikmetel juhendada nooremaid, õppida sotsiaalseid toimetulekuoskusi. 13. Raadiotehnika ja DJ-ring- Kristjan Veedler Ringis osaleb kuni 15 Puhja Kooli noort. Huviringi toimumise sagedus oleneb huviliste arvust ja käsil olevate ülesannete ja eesmärkide iseloomust. Huviringi viiakse läbi Puhja Kooli noortekeskuse hoones, kus asuvad ka selleks tarbeks ehitatud vastavalt sisustatud stuudioruumid. Aktiivse huviringi tegutsemise perioodil on plaanis anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis puudutavad meelelahutust, diskori tööd, raadio tööd, tehnika tundmist ja käsitlemist ning üldist meelelahutust ja meediateemasid. Loenguid-õppusi peetakse üks või 2 korda nädalas. Nende vahele jääb huvi korral ka iseseisev töö olemasoleva tehnikaga. Väljaõpet korraldavad ja viivad läbi ringi juhendaja ning väljastpoolt sisse ostetud lektorid ning oma ala asjatundjad. Ka on plaanis külastada erinevaid tehnika ning ka meediaga seotud asutusi, samas ka sarnaseid muid huviringe teiste õppeasutuste või noortekeskuste juures, et vahetada kogemusi ja saada aimu, kuidas toimivad teised sarnased huviringid. Huviringi suurim eesmärk alanud õppehooajaks on käivitada kohaliku suunitlusega õpilasraadio, mis võiks olla hüppelauaks meedia huviga noortele. Oodatud kõik valla noored nii ringi kui ka saateid salvestama 14. Puutööring- Ants Prii Juhendaja on pikaajalise kogemusega tehnoloogiaõpetuse õpetaja mitmes koolis. Puutööringis õpitakse valmistama erinevaid puidust esemeid. 15. Loome- ja kultuuriring- Meelika Reinomägi Tundides me maalime, joonistame, lõikame, voolime, teeme erinevaid seadeid. Mängime erinevate materjalide ja vormidega. Õpetame selgeks tehnilised võtted ja laseme lapsel olla ise loov läbi käeliste tegevuste. Proovime võimalikult palju materjale taaskasutada, leida loodusest materjali ja kasutada oma tegevustes. Õpilaste töödega dekoreeritakse kooli fotonurka tähtpäevade puhul (Halloween, kadripäev, jõulud jne).

KES PALJU TEEB, SEE PALJU JÕUAB


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 33

HUVIRINGID Loome - ja kultuuriringi tegemised pildis Erinevad tehnikad

Halloween

Kadripäev

Fotod: Meelika Reinomägi ja Ülle Närska


TRIMESTER

Leht 34

LOOMISRÕÕM Tegemised kunstitunnis

kunstiõpetuse õpetaja Kadri Jürimaa

4. klasside meeleolunäod ja emotsioonid 8. klassi akvarellitehnika koos soolakatsetustega

Elis Vozijan

Mia Erikson

9. klassi „Lõika välja“ kunst

Rihho Reimo Reinhold

Sten Kivaste

Elsabeth Veiler

Rasmus Tobias

Rait Juhkamsoo Krisette Sander


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 35

LOOMISRÕÕM Pilt pildis maalimine 9.klass

Elisabeth Veiler

Pille-Riin Maal Lisett Laurson

Anastacia Viks Sten Kivaste

LOENGUD Abstraktsionism 7. klass

Eesti koolilaste metsapostkaart

Fotod: Kadri Jürimaa


Leht 36

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED IX KLASS

klassijuhataja Ülle Närska Algas viimane kooliaasta Kuidas valmistuda põhikooli lõpetamiseks on olnud õpilaste peamine küsimus I trimestri jooksul. Meie selle kooliaasta algus on olnud distantsõppe järgselt vaevaline, sest kõik õpilased pole harjunud oma päevakava ja toimetusi iseseisvalt reguleerima. 28. septembril matkas 9. klass räätsadega SelliSillaotsa rabas. Õppisime tundma rabataimi ja olustikku, ühtlasi rääkis retkejuht Martin Erstu meile retkejuhi elust ja ametist. Põnev ja pinget pakkuv oli mööda õõtsikuid seigelda ning tunnetada, et pind jalge all kõigub. See oli ka hea meeskonnatöö kogemus, sest pidime vaikselt ilma rabelemata liikuma. 9.klassi õpilased kirjutavad nii: 5. oktoobril korraldasime õpetajate päeva. Kõik oli uus oktoobri kuus, eriti peale kevadist distantsõpet oli tunda et õpilased on rahutud. 9. klass omab õpetamiskogemust eelmise aasta õpetajate päevast. Enne õpetajate päeva saime juhtnööre klassijuhatajalt, millele tuleks enam tähelepanu pöörata ja kuidas tundi juhtida. Kahju, et ei tohtinud terve kooliperega kokku saada ja ühist aktust korraldada. 8. oktoobril oli karjäärivestluste grupinõustamise päev. Töötukassa nõustaja Liina Arus viis läbi õpitoa teemal “ Kuidas valikuid teha?” 26. oktoobril olid õpilased juba palju teadlikumad, kui toimusid individuaalsed karjäärinõustamise pooltunnid Põhikooli lõpuklassi õpilased said võimaluse neid huvitavate küsimuste kohta nõu küsida - igaüks vastavalt enda huvidele ja võimalikele valikutele toetudes. Tundus, et nüüd on küll viimane võimalus tõsisemalt edasiõppimise võimaluste peale mõtlema hakata. Meie klassi selle trimestri ainuke teatrikülastus toimus 28. oktoobril Tartu Sadamateatrisse. Vaatasime noortele suunatud suhtedraamat “Mitte midagi”. Sisust: Väikeses Taani linnas algab uus kooliaasta. Esimesel koolipäeval teatab üks poistest, et mitte millelgi pole tähtsust ega mõtet, ronib ploomipuu otsa ega tule sealt enam alla, terroriseerides klassikaaslasi oma uue maailmavaatega. Neil ei jää muud üle, kui tõestada talle, et on asju, mis on tähtsad. Et elul on siiski tähendus. Etendus räägib kasvuvaludest, identiteedist ja väärtuste lahkamisest. Etendus nõudis pingsat jälgimist ning lahtiselgitamist järgFotod: Ülle Närska mise päeva kirjanduse tunnis. 25. novembril kuulasime piirkonna politseinik Alik Säde loengut õiguste ja kohustuste ning seadusandluse teemadel. Kohtumisel toodi konkreetsete juhtumite valguses näiteid korrarikkumiste tagajärgedest ja valikuvõimaluste piiratusest peale kooli. 26. novembril saime koos teiste kolmanda kooliastme õpilastega käia Apollo kinos vaatamas filmi “O2”.


Leht 37

PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

KLASSIDE TEGEMISED

I KLASS

klassiõpetaja Kadri Raudsepp

Lubage tutvustada: 1. klass 2020/21 õppeaastal kuulub Puhja Kooli 1. klassi nimekirja 25 särasilmset, kõrge mõttelennu ja tulise hingeeluga õpilast. Klassijuhataja läbiviidud küsitlusest selgus tuttuue õpilase arvamus koolielust. Puhja Koolis on äge, lõbus, huvitav ja väsitav õppida. Rohkem võiks olla pidusid ja vahetundi. Parimate vabaaja tegevustena mainiti legolauas mängimist, õuevahetundi, joonistamist, punumist, tantsimist, sõpradega olemist. Lemmiktoidud koolis on makaronid, kartulipuder, riis, supp ja kõik teised toidud ka, sest 1. klassile meeldib süüa. Lisaks klassijuhatajale mainitakse superõpetajatena Annet, Riinu, Merlet, Janat, Ailit, Tanelit, Madist. Arenguvõimalusena nähti kooli täiustamist paari nüansiga. Kooli võiks ilmestada vikerkaar ja šokolaadipurskkaev. Siin peaks saama väga targaks samal ajal ükssarvikutega ratsutades. Koolis peab olema palju sõpru ja mõnus olla. Paha ei teeks ka särav sisekujundus ning tüdrukutel sädelevad kleidid. Rõõmsat uut trimestrit!

Fotod: Kadri Raudsepp Riin Massur Ülle Närska


Leht 38

II e KLASS

TRIMESTER

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Ene Põldaru Külaskäik Nopri meiereisse Uus õppeaasta algas teiste klasside jaoks õppe-käiguga. Üheskoos 2l klassiga külastati Võrumaal Nopri Talumeiereid. Talu peremees ja noorperemees viisid läbi ekskursiooni ning tutvustasid meierei erinevaid osi. Perenaine lubas külalistel ka tootmisruumide uksest sisse piiluda. Ringkäigu lõpus said õpilased värsket talutoodangut koha peal maitsta. Nii suurte kui väikeste külastajate vaieldamatu lemmikhetk oli aga see, kui peremees andis loa lehmadele ja vasikatele ka pai teha. Sääniku talu külastus Oktoobri alguses kutsus Puhja Kooli õpilasi külla Sääniku talu. Külaskäik pakkus võimalust füüsiliseks tegevuseks ning oma loodusteadmiste näitamiseks: õpilased ronisid seiklusrajal ja erinevatel atraktsioonidel. Lisaks pidid nad ära tundma kohalikke köögivilju ja lilli. Enne tagasiteele asumist pakkus pererahvas õpilastele kosutuseks kooki. Jalutuskäigul koolimajja said õpilased rakendada inimeseõpetuse tunnis omandatud teadmisi: kummal pool autoteed tuleb kõndida ning kuidas liikluses ohutult käituda. Fotod: Ene Põldaru

KIK õppekäik - ilm Oktoober pakkus 2e klassi õpilastele veel ühe uue elamuse. Tänu õpetaja Evelyn Eensoole käidi õppekäigul ning tutvuti ilma ja ilmavaatlusvahenditega. Hoolimata jahedatest ja niisketest oludest said õpilased proovida temperatuuri mõõtmist, vaadelda pilvi ning teha ise katseid.

Meie koolielu Koolis käib meil lapsi palju, paljud teevad hästi nalju. Praegu käib meil loometund, õues veel ei ole lund. Lumi tuleb meile talvel, ootan akna juures valvel. Tunnis käitun väga hästi, kuulan sõna, teen, mis kästi! Tundi üldsegi ei sega, Tuju on mul hetkel MEGA! Koostasid: 2e klass ja õpetaja Aliis

Vai-vai vaene Vargamäe

Eesti kirjanduse tüvitekstiks peetav “Tõde ja õigus” on leidnud viimastel aastatel palju erinevaid vorme: romaani kõrvale on lavastatud film ja näidendeid. Novembrikuu algus pakkus teiste klasside õpilastele võimaluse “Tõe ja õigusega” lähemalt tutvuda. Vanemuise teatris käidi vaatamas etendust “Vai-vai vaene Vargamäe”. Tuttav lugu oli pandud lastepärasesse ja veidi kergemalt mõistetavasse vormi. Kuigi teise klassi õpilased olid teatrisaalis ühed noorimad, leidis igaüks etendusest mõne hetke, mis talle meelde jäi ning meeldis.

6+1=7

Oktoobri lõpp tõi 2e klassile üllatuse. Kuueliikmelise klassiga liitus uus õpilane. Poiste-tüdrukute suhe muutus poiste ülekaalu kasuks. Tervitame oma klassi uut liiget rõõmuga!


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 39

II L KLASS

klassiõpetaja Lea Järv

Õppeprogramm “Ilm” Vellaveres Sellel käigul õppisid õpilased mõõtma temperatuuri erinevates kohtades ja rääkima ilma tunnustest. Tehti katseid, määrati tuule suunda ja kiirust. Õpilaste kokkuvõte:  lahe ja lõbus;  õppisime väga palju, oli õpetlik:  natuke igav oli ka;  tore oli söömine, vabas õhus liikumine ja päikseline päev;  pilvemäng oli ka tore;  retkejuht oli viisakas ja õpetas programmi. Ka õppeprogrammi õpetaja oli väga üllatunud aktiivsest koostööst ja heast kuulamisoskusest. Karjäärinädalal Sääniku talus Tore vaheldus koolipäevale looduses liikumise ja mängudega. Arvasime ära sügisvilju ja maitsesime sügiskooki. Nopri Talumeierei “Oled see, mida sööd!” Läbi selle moto püüab Nopri talu peremees Tiit Niilo alati tuua õpilasteni selle, et see mis on sinu toidulaual, mõjutab sinu tervist. Õppekäigul kohtusime tõelise maaeluga. Saime teada, kuidas seal valmistatud piimatooted tarbijani jõuavad ning väga kaasaegse tehnoloogia abil. Õppekäigu lõpus teeb peremees ka viktoriini. Tähelepanelikumale kuulajale oli auhinnaks kohalik toode. Maiuse sai endale Andero Marcus Tamm. Lapsed said erinevaid tooteid maitsta ja kaasa osta. Oluline teadmine jäi õpilastele, et mõistlik on osta Eestis kasvanud või toodetud toitu ja toetada selle kaudu teisi eestlasi, enda tervist ja heaolu. Selle kaudu tuleb majanduslik kasu lõpuks sinu pereni. Õppekäigud ei anna teadmisi ainult ettevõtte tegevusest, vaid õpetavad kuulamisoskust, tegema koostööd, olema sallivad ja mõistvad. “Vai - vai, vaene Vargamäe” ehk “Tõde ja õigus.” Juba kevadel planeeritud 2. klassi teatrietendus sai õnneks toimuda 2. novembril. Teater “Ugala” lavastatud etendus toimus Vanemuises. Fotod: Lea Järv, Riin Massur Etendusel said osaleda kõik õpilased. Lavastaja Urmas Lennuk on suutnud lasteni tuua muusikalise rännaku läbi värvide, nalja ja pisarate. See on hea ülevaade töö tegemisest ja armastusest Vargamäel 100 aastat tagasi. Eesti keele tunnis tehtud tagasivaates ja arutelus leidsid enamus õpilasi, just poisid, et me võiks koos vaatama minna filmi “Tõde ja õigus.” Niisugune oli etenduse võlu ja mõju.


TRIMESTER

Leht 40

KLASSIDE TEGEMISED III j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari Aafrika vanasõna ütleb: ”Kui soovite kiiresti minna, minge üksi. Kui soovite kaugele jõuda, minge koos.” Tulevikus tahame me jõuda kaugele, seega on kolmanda aasta märksõnaks koostöö. Koostööoskuste aluseks on oskus mõista ja suunata enda ning teiste käitumist, mõtlemisviise ja tundeid erinevates olukordades. Miski ei tule aga iseenesest, seega peame meiegi koostööd hoolsasti harjutama. Allpool väike ülevaade meie tegemistest. Raamatuklubid Sel sügisel alustasid esmakordselt neli 3. j klassi raamatuklubi. Klubiliikmetega koostöös lepiti kokku ajakava, koostati plakat jne. Loetud raamatud:  L. Tungal "Kristiina, see keskmine";  S. Laidla “Raamatukogunõid Rosaalie”;  A. Pervik “Kallis Härra Q”;  M. Saarna “Kuldsed põrnikad. Piia ja Miia suvi“. Loetud raamatutest ja nende autoritest koostati üheskoos plakatid, mida esitleti klassile.

Pikaajalised uurimistööd Eelmisel sügisel alustasime uurimistööga “Prügi lagunemine”. Matsime maha erinevaid jäätmeid, et jälgida nende lagunemist. Septembris väljakaevatud jäätmeid vaadeldes tõdeti üllatunult, et aastaga ei olnud suuri muutusi toimunud. Jäätmed olid kaotanud vaid veidi värvi. Vaatlus jätkub. Klassiõhtu korraldamine 2. oktoobril toimus selle õppeaasta esimene klassiõhtu (ajalises mõttes küll klassipäev). Eelmistest üritustest erines ettevõtmine selle poolest, et kõik tegevused tuli planeerida, organiseerida ja teostada õpilastel ise. Nagu ikka on iga algus raske, kuid omavahelises koostöös said kenasti hakkama nii toidu-, filmi-, muusika-, mängu- kui ka klassi kaunistamise meeskond. Klassiõhtu oli tore. Oma tegevusi hiljem analüüsides mõeldi ka sellele, mida järgmisel korral paremini teha. Üheks oluliseks õppetunniks oli mõistmine, et meeskonnana ühist asja ajades on igaühe panus tähtis. Kust tuleb piim? Aga juust…? 2. septembril sõitsime Võrumaale, Nopri Talumeiereisse, et lähemalt uurida kuidas jõuavad piimatooted meie lauale. Saime muuhulgas teada ka seda, et lehmadki peavad tervislikult toituma! Talumees Tiit Niilo juhendamisel uurisime lehmade toidulauda ja avastasime enda jaoks palju uut.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 41

III j KLASS

klassiõpetaja Jana Adari Teadmiste jagamine 6. novembril viisime läbi õppepäeva esimesele klassile. Õppepäeva põhiteemaks oli enesekindluse ja uhkuse tundmine selle üle, kes sa oled. Samuti rääkisime sellest, kuidas meid mõjutab emotsionaalne valu kui sõbrad ja kaaslased meid ebahariliku välimuse tõttu naeruvääristavad. Puudutasime ka selliseid teemasid nagu haistmismeel, nina ehitus ja õige käitumine aevastamisel. Enne kui saime minna teisi õpetama, tuli meil endal teha palju ettevalmistusi. Lugeda Gunter Pauli lugu “Oo, milline nina”, leppida kokku paarlilisega tegevuskava jne jne. Õppepäev oli edukas ja ühel meelel leiti, et küll see õpetajaamet on ikka raske. Sellel aastal on maailmas olnud keerulised ajad, mistõttu peame olema ettevaatlikud ja ei saa alati teha seda, mida sooviksime. Seda enam on põhjust rõõmustada iga väiksemagi võimaluse üle minna ja uudistada ringi väljaspool kooli.

Fotod: Jana Adari

Seenenäitus “Seente mitu nägu” 25. septembril sõitsime Tartu Loodusmajja, et tutvuda lähemalt seentega. Saime teada, kes need seened on, mis elu nad elavad oma mitmekesisuses ning kes seeni söövad. Tore giid rääkis ka seente tähtsusest looduses ja suhetest inimesega mitut moodi. Väikeses seenelaboris uurisime mikroskoobiga seente viljakehasid, eoseid, niidistikku ja seeneusse. Kuidas tegutseb ettevõte? 7. oktoobril külastasime Sääniku talu, et lähemalt vaadata ühe ettevõtte tegutsemist. Noor perenaine rääkis meile mida põnevat on talus külastajatele pakkuda. Uudistasime suitsusauna, sibulasaaki ja lustisime seiklusrajal. Kus elavad Sookoll ja sisalik Sissi? 2. oktoobril sõitsime koos 4. m klassiga Põlvamaale Meenikunno rabasse. Sisalik Sissi töölehe abil uurisime raba kui erinevate taimede ja loomade elupaika. Sisalik Sissi loost ja rabast inspireeritult jätkasime teemat koolis A. Perviku raamatut “Sookoll ja sisalik” lugedes. Osalemine konkurssidel Eesti koolilaste metsapostkaardi konkurss „Tervendav mets“. Konkursile laekus 3457 metsapostkaarti 133 erinevast haridusasutusest üle Eesti. Kõigi esitatud tööde seast valis žürii rahvahääletusele välja 174 postkaarti. Meie klassi töödest osutus väljavalituks Sandra Haameri töö "Vahulill". Pääsu - Mari Raide osales Tar tumaa veebipõhisel luulekonkur sil „Parim rohi – naer ja nali“ Heiki Vilepi luuletusega “Restoran”. Mini Negavatt on I-VI klassi koolinoortele mõeldud keskkonnateemaline videokonkurss, mille peateemaks oli "Autodesse uppuv maakera". Saatsime konkursile videod “"Autodesse uppuv maakera - tulevikutransport" ja “Magnettransport”.


TRIMESTER

Leht 42

III m KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

Õppekäik Nopri Talumeiereisse 2. septembril käisime õppekäigul Võrumaa maaliliste metsade vahel asuvas Nopri Talumeiereis. Nopri talu peremees Tiit Niilo oli meile teejuhiks. Meil oli võimalus näha kaasaegset talu, piimakarja kasvatust, noorkarjalauta - vasikaid. Ekskursioonil saime teada, kust piim tuleb, saime näha ja katsuda päris lehma ning uudistada, kuidas piim liigub mööda torusid lüpsiplatsilt otse meiereisse, kus valmivad ehtne puhas keefir, kohupiim, jogurt, sõir, juust. Lisaks sellele maitsesime värskeid Nopri talu piimatooteid, külastasime talupoodi ja ostsime kaasa kohalikku toidukraami. Seenenäitus “Seente varjatud elu” Tartu loodusmajas 25. septembril käisime seenenäitusel Tartu loodusmajas. Maja saalis oli imetlemiseks ja tutvumiseks väljas valik meie Lõuna -Eesti metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Väikeses seenelaboris saime teha tutvust seeneniidistiku, eoslehekeste ja - torudega ning seentes elavate loomakestega, lisaks tutvusime seente eluoluga stendinäitusel. Uudistasime ka loodusmaja pargis kasvavaid seeni, mis olid näituse ajaks tähistatud. Maalinäitus “Looduse värvid” Kunstiõpetuse tunnis oli meil võimalus kuulata õpetaja Kadri Jürimaa mõtteid loodusest, kunstist ja maalimisest. Seejärel külastasime tema näitust “Looduse värvid” ning maalisime ka ise vahvaid sügispilte.

Klassiõhtu Septembrikuu viimasel nädalal korraldasime laheda klassiõhtu. Mängisime seal lõbusaid ja kaasahaaravaid seltskondlikke- ja võistkondlikke mänge ning pauside ajal maiustasime kaasavõetud snäkkidega. Üritus oli meeleolukas ja meeldejääv. Kohtumine kooliõega Kõik meie klassi õpilased läbisid kooliõe juures tervisekontrolli. Kohtusime kooliõega ka ühes klassijuhatajatunnis ning vestlesime päevakavast, hügieenist, tervislikust toidust, liikumisest, unest, õigest rühist.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 43

III m KLASS

klassiõpetaja Maire Sepp Rabamatk Mustjärve ääres 15.oktoobril toimus meil põnev rabamatk Mustjärve ääres. Matkarada kulges ümber järve. Rada oli kergelt metsik- teele oli langenud mitmeid puid ning paaris kohas tuli ületada ka suuremaid kraave. Peaaegu kõikjalt ümbritsevad järve rabastunud alad ja suuremat osa järvest ümbritseb õõtsikuriba. Uurisime järve ja raba taimestikku. Mustjärves on leitud 29 liiki veetaimi. Lisaks turbasamblaõõtsikule on kaldavees tavalisemad liigid: sookastik, erinevad tarnad, hundinui, ubaleht, soosõnajalg. Nägime ujuvat penikeelt ja vesikupu lehti. Järves kasvab ka metsik riis. Kuidas võõrliik Mustjärve jõudis, pole teada. Tegemist on Põhja -Ameerika päritolu taimega, mida muistsed indiaanlased sajandeid kasvatasid ja väga kõrgelt hindasid. Maitsesime valminud riisiteri, sõime pohli ja jõhvikaid, leidsime ka mustikaid. Saime teada, et järves elavad mitmed kalaliigid: ahven, koger, särg, haug, mudamaim. Matka lõpus tegime väikese pikniku. Olime kõik rõõmsad ja õnnelikud ja saime juurde palju teadmisi, oskusi ja matkaelamusi.

Puhja raamatukogu külastamine Oktoobris tähistasime rahvusvahelist ettelugemispäeva Puhja raamatukogus. Raamatukogu juhataja Leini Laars tutvustas meile uut lugemisvara, igaüks valis endale meelepärase luuleraamatu ja seejärel korraldasime raamatukogus lõbusate ja naljakate luuletuste ettelugemise. “Lugemisisu” programm 3.m klassi õpilased ühinesid ka sel õppeaastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse “Lugemisisu” programmiga, mis kestab maikuu lõpuni. Loetud raamatud saavad õpilased kirja panna spetsiaalsesse lugemispassi, kus on ka loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Programmis tutvutakse väärt uudiskirjandusega ja pakutakse mängulist ning loovat lisategevust. Loeme raamatuid rõõmuga ja käime usinasti raamatukogus. Halloween koolis

Fotod: Maire Sepp


TRIMESTER

Leht 44

IV m KLASS

klassijuhataja Maris Pukk

KLASSIDE TEGEMISED

Uus kooliaste, uus klassijuhataja, uued õpetajad Nii minul kui ka lastel oli sellel septembril palju uut, mida oodata. Lapsed said endale uue klassijuhataja, uue klassi numbri ja tähe, nad on nüüd uues kooliastmes ning neil on palju uusi õpetajaid. Mina aga sain uue klassi - päris esimest korda olen neljanda klassi õpetaja. Eriti meeldib mulle, et nad on 4M(aris) klass. Juba paar päeva enne septembri algust puges minusse ärevus - millised nad küll on? Millised hakkavad olema klassijuhatajatunnid? Mis kava me küll jõuludel esitame? Küsimuste järgi on näha, et mõtlesin väga palju ja väga kaugele.. Kuid kui olin 1. septembril kohal, klassi ees, siis kadusid kõik liigsed mõtted ja mõistsin, et minu teekond nendega saab olema väga vahva ja põnev ning mul ei ole millegi pärast muretseda! Oleme kasutanud väljasõite, klassijuhatajatunde ning aega vahetundides, et üksteisega tutvuda ning vestelda. Õpetajate päeva raames jutustasin neile enda teekonnast õpetaja ametini, klassijuhatajas olen kuulnud nende lugusid huvitavatest juhtumitest, pühade veetmistest ning hetkedest perega. Oleme mänginud mänge, ühel pärastlõunal isegi jalgpalli. Üha enam kasvame kokku üheks hoolivaks ja üksteist väärtustavaks klassiks! Mis tööd kohtunik päriselt teeb? 8. oktoobril osalesid 4m klassi õpilased Tagasi Kooli poolt korraldatavas e-tunnis, mis rääkis kohtus töötava kohtuniku tööst. Õpilased said alustuseks kuulata selgitusi igapäevastest tegevustest ning ka laste õigustest. Olgugi, et alguses oli probleeme helikvaliteediga, saadi uusi teadmisi. Eriti vahvaks läks tund siis, kui õpilased said uut informatsiooni rakendada valitud olukorrast lähtudes koomiksi joonistamisel. Õppepäev Meenikunno rabas 27. oktoobril sõitsime koos 3J klassiga sügisesse Põlvamaa rabasse, et ühendada üks päev kehalist kasvatust, loodusõpetust ja eesti keelt. Läbisime paari kilomeetrise matkaraja, mille jooksul lugesime teabetekste loomadest, lindudest, taimedest ning uurisime ka ise, milliseid rabaasukaid kohtame teel. Selleks pildistasime üles kõik, mida nägime, et hiljem tunnis õpetaja Evelyni abiga teha kindlaks, millega tegu oli. Eriti huvitav oli Hugo Oskari vahepala sellest, kuidas Kalevipoeg olevat kord rabasse magama jäänud ning seetõttu kasvavat seal ühed taimed. Oli väga mõnus päev!

Halloweeni stiilipäeval Fotod: Riin Massur Maris Pukk Ülle Närska


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 45

IV a KLASS

klassijuhataja Aili Tamm 4a klassil algas see õppeaasta päris suurte muutustega. Nad alustasid õppimist II kooliastmes. Õppeaineid annavad mitmed neile uued õpetajad. Õppimine toimub rühmades, kus on õpilasi mõlemast 4. klassist. 4a-l on ka uus klassijuhataja. Toimusid mitmed üritused. Päris kooliaasta alguses käisime koos 4m klassiga õppekäigul Kadarbiku Köögivilja töötlemisettevõttes Harjumaal. Saime hea ülevaate, kuidas köögivilju automaatliinidel puhastatakse, töödeldakse ja pakitakse. Soovijad said seda kohapeal kasvatatud toorainest tehtut ka maitsta ning koju kaasagi osta. Septembris külastasime Jõgevamaal asuvat Kalevipoja Koda. Kohe Muuseumi ees tervitas meid mitme meetri kõrgune Kalevipoja kuju. Muuseumis oli arvukalt tubasid, kus sai erineval viisil tutvuda meie eepose Kalevipoeg tegelastega. Oli palju erinevaid Kalevipoja teemaga seotud mänge ja mõistatamisi. Väga huvitav oli istuda Kalevipoja laevas (puidust mudel) Lennuk ja vaadata seiklusfilmi Kalevipoja rännakust maailma otsa. Muuseumi juurde kuulub ka suur paljude seiklusvõimalustega õuemänguala. Otsisime koos giidiga Kääpa jõest ka Kalevipoja mõõka. Novembris oli klassil õppekäik Tartu Tähetornis. Saime osa kahest õppeprogrammist: Meie Päikesesüsteem ja ülevaate Planeet Maa siseehitusest, vulkaanidest ning maavärinatest. Iga õpilane sai ka meisterdada endale toreda taevakehadega järjehoidja ning valmistada vulkaani mudeli. Õpilased võtsid osa koolis korraldatud jooksuvõistlustest, orienteerumisest ja rattavõidusõidust. Aitasime klassiga Puhja alevikku ja selle ümbrust puhtamaks teha osaledes Maailmakoristuspäeval. Paljud õpilased käivad ka endale sobivates huvialaringides. Fotod: Riin Massur Ülle Närska Aili Tamm


Leht 46

TRIMESTER

V KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Eva Kõrgmaa Kõik, kõik on uus septembrikuus

Viies klass alustas oma kooliteed uue klassijuhataja ja ühe uue õpilasega. Viiendas klassis õpib sellel aastal 22 õpilast. Noored tüdrukud ja poisid olid suve ja distantsõppe perioodiga tublisti sirgunud. Esimese trimestri jooksul oleme üksteist uuesti tundma õppinud ning enim aega pühendanud koostööoskuste arendamisele ning silmaringi laiendamisele. Kadarbiku Köögivili Septembris käisime õpilastega Kadarbiku Köögivili OÜ mahetalus, kus õpilased said lähedalt näha, kuidas üks kodumaine köögivilja kasvatamine ja töötlemine käib. Nad said kuulda, kuidas ühest väikesest perefirmast kasvab välja suurem kodumaine mahetootmine. Ühtlasi tehti ka smuutide degusteerimine, kõik lapsed said kaasa paki beebiporgandeid ning soovijad said ka muud head ja paremat kaasa osta. Lapsed nägid lähedalt erinevaid töötlemisprotsesse alates köögivilja puhastamisest ja sorteerimisest kuni pakendamiseni välja. Uskumatu, aga beebiporgandid ei olegi alguses ümarad!

Vaikselt ligi hiilis kool. Igal lapsel oma tool. Ise istun, ise valin. Ees või taga? Kus ma kolin? Selles on nüüd küsimus! Klassijuss see on meil uus. Lastel r õõmsad jutud suus. Algab kool nüüd koolimajas. Sõpr u näeme r eaalses ajas. Saagem taas tuttavaks, head sõbr ad!

Võrtsjärve õppekeskus Esimese trimestri tegevuste juurde kuulus ka õppekäik Võrtsjärve õppekeskusesse. Seal käisid lapsed koos loodusõpetuse õpetaja Evelyniga. Õpilased said tegevustes rakendada varasemalt omandatud teadmisi ning kogusid uusi teadmisi vee-elustikuga seonduva kohta.

SPARK Oktoobris käis meil külas SPARK oma töötubadega. 5. klassi õpilased valmistasid seal meeskondadena mängusõidukeid, mille turvavarustus ehitati kuumast liimist ja spagettidest. Turvapuuridesse pandi “istuma” toored munad ning masinad pidid saama nii head, et munad jäävad pärast sõitu terveks. Nii mõnelgi meeskonnal õnnestus 1 või isegi 2 muna terveks jätta. See oli väga põnev ja meeleolukas töötuba, mis väga toetas koostööoskuste kujunemist. Koostöö loeb! Maailmas valitseva keerulise olukorra tõttu on olnud keeruline planeerida ühiseid klassiüritusi, seega oleme eriti rõõmsad, et oleme saanud projektide toel teha toredaid väljasõite ja ühistegevusi. Need on aidanud meil omavahel paremini koostööd arendada ja tuttavamaks saada. Püüame kasvada võimalikult ühtsaks, sest ühtsuses peitub jõud.

Fotod: Eva Kõrgmaa


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 47

KLASSIDE TEGEMISED

VI KLASS

klassijuhataja Silja Lipping Aeg oli selline, et meie klassi ühistegevused olid põhiliselt seotud klassijuhataja tundidega. Ka seal on võimalik midagi huvitavat korda saata. Näiteks mängisime metafoorsete liitsõnade mängu, kus lapsed arvasid, mida tähendavad erinevad sõnad, näiteks pudelikael, raamatukoi,võileivahind jne. Lastel oli fantaasiat küllaga, pakkumaks erinevaid tähendusi. Oli päris lõbus. Mõnedesse klassijuhatajatundidesse oli vaja kaasa võtta uudiseid laiast maailmast või Eestist. Saime siis arutleda erinevatel teemadel. Ühes tunnis rääkis klassijuhataja ka enda kujunemisloo õpetajaks. Seda siis alates põhikoolist kuni praeguse ajani. Vaatasime ka vanu fotosid, kus oli vaja õpetaja ära tunda. Kuulati vaikselt ja suure huviga. Endast on alati raske rääkida, aga seda peab harjutama. Õpilased täitsid ka küsimustiku Missugune ma olen koolis? Meie klassi tuli sel trimestril ka uus tüdruk Anabel. Nii tore oli kuulata, kui hästi kõik meie klassi õpilased end talle lühidalt tutvustasid. Palju sai vesteldud ka õpilastega väiksemates gruppides, kus õpilased said endast palju julgemalt rääkida.

6. klassi metsapäev 30. septembril osales 6. klass Vapramäe Loodusrajal õppeprogrammil “Metsapäev”. Ilm oli sügiseselt soe ja päikeseline ning sobis suurepäraselt metsa uurimiseks. Õppeprogrammi jooksul läbisime kokku 3,5 kilomeetrit. Uusi teadmisi koguti selle raja jooksul päris palju. Tegime aegajalt peatusi ja tutvusime metsas elavate seente, taimede, putukate ja lindudega. Õpilased soovisid väga näha ka suuremaid loomi, kuid päevasel ajal on neid kahjuks harva näha. Selgroogsetest loomadest nägime kärnkonna ja loomade tegevusjälgedest rebase kaevatud auku. Põnevad faktid jäid õpilastele eriti hästi meelde. Näiteks, et sääsed söövad seeni. Pöialpoiss on meie metsade väikseim lind. Rähnil ulatub keel ümber aju ja nii ei saa ta toksides peapõrutust. Metsõunapuu viljad on väikesed ja mõrud. Ka keerulise nimega taim lemmalts jäi tänu mitmekordsele kordamisele hästi meelde. Paljudele oli taim tuttav tänu oma plõksuga avanevatele viljadele, kuid nimi oli võõras. Praktilise tööna tuli õpilastel rühmatööna lugeda ära taimeliikide arv ühel ruutmeetril. Selleks anti sobilik nöör. Ega maapinnale nöörist ruudu moodustamine algul lihtne polnudki. Tuli ikka vaeva näha, et ruut ikka ruudu moodi oleks. Lisaks paljudele seentele oli metsas ka palju ämblikke ja nende võrke. Metsas elu kihas ja õpilased said sellest osa. Tuli ainult silmad ja kõrvad lahti hoida. Õppekäik sai teoks tänu KIKile. Suur tänu Aire Orulale Tartu Loodusmajast õpilaste juhendamise eest. loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

Fotod: Evelyn Eensoo


TRIMESTER

Leht 48

VII KLASS

KLASSIDE TEGEMISED

klassijuhataja Riin Saadjärv Uue kooliastme algus

7. klass on uute õppeainete ja hoopis teistsuguste ootustega õpilaste suhtumisele ja töövõimele pakkunud väljakutseid kogu meie klassile. On olnud segadust ja väsimust, aga kindlasti rohkem on intensiivses õppetöös tekkinud hetki, milles arusaam, et igaühe edukus sõltub eelkõige tema enda isiklikust pingutustest, on selgem kui kunagi varem. Loodetavasti annab tempokas algus nii õpilastele kui ka 7. klassi õpetajatele võimaluse veelgi enam mõtestada õppimise protsessi ja igaühe rolli olulisust soovitud õpitulemuste saavutamisel. Koostöös õpilastega proovime analüüsida ja enda jaoks selgeks mõtelda ka eduka õppimise peamisi põhimõtteid, et kogu koolis tehtav töö ei oleks mitte pingutus hinnete, vaid mõtestatud teadmiste pärast. Vaatamata endiselt kestvale teistsugusele aastale on toimunud erinevad õppekäigud väljaspool ainetunde: oleme käinud Loodusmuuseumis ja Ahhaakeskuses, kodanikupäeva raames vaatasime kogu III kooliastmega kinos filmi O2. See, et ühiselt tehtud kokkulepped käitumiseks avalikus ruumis on üldjoontes töötanud, teeb rõõmsaks ja annab märku valmisolekust mõista järjest enam seda, kuidas igaühel meist on võimalus kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks, et kõigil oleks mugav ja turvaline. Usun, et uus kooliaste tuleb põnev ja võimalusterohke meile kõigile.

Kivimid, mineraalid ja kivistised

28. septembril külastas 7. klass Tartu Loodusmuuseumi, et teha tutvust kivimite, kivististe ja mineraalide põneva maailmaga. Saime teada, et kivimite koostisesse kuuluvate mineraalide määramiseks vaadeldakse paljusid tunnuseid-nt. kuju, lõhenenvus, läige, tihedus, maitse, lõhn jne. Värvus ei ole sugugi hea tunnus, sest sellel on palju variatsioone. Kõvaduse määramiseks sai igaüks proovida, kas sõrmeküüs jätab kivimile kriipsu. Kristalset salmiaaki said soovijad ka maitsta. Hästi see just ei maitsenud, aga see kuulub ühe koostisosana lagritsakommidesse. Tuletasime meelde kivimiterühmad, mis seoses distantsõppega olid meelest läinud. Settekivimite hulka kuuluv Eesti rahvuskivi paekivi oli paljudel meeles. Õpilased said proovida ka kivististe määramist. Igaüks sai endale karbikese kivistitega ja neid tuli võrrelda juba eelnevalt sildistatutega. Õpilased said õppetöö ajal külastada ka muuseumiosa ja teha seal tutvust erinevate mineraalide ja kivimitega. Kiirematel jäi ka aega loodusmuuseumi teiste eksponaatide uurimiseks. Oli põnev õppepäev värviliste ja mitmekesiste kivimite maailmas. Õppekäik sai teoks tänu KIKile. Suur tänu Tõnu Panile juhendamise eest. loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo

Fotod: Evelyn Eensoo


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

KLASSIDE TEGEMISED

Leht 49

VIII KLASS

klassijuhataja Ruth Luts Klassijuhataja tunnid

I trimestri klassijuhataja tundides oleme arutlenud palju väärtuste üle. Hea alusmaterjal selleks oli Ilona Karula raamat “365 sõnumit hingele”, mis sisaldab toredaid jutukesi, mis avavad ukse väärtustemaailma. Raamatu sõnumid aitavad mõista, mis on elus oluline. Mõned näited: vajalik on tegeleda iseenda arenguga, mitte arvustada ja kadestada teisi, kuidas väljuda võitjana elus ettetulevatest raskustest, kuidas saavutada vabandamisega sisemine rahu, kui oluline on teistega arvestamine ning kuidas iga sõna mõjutab meid mingil moel. Sõnumite allegooriline tõlgendus ei olnud küll alati kõigile kohe mõistetav, aga arutelu käigus selgus jutu tõeline mõte üsna kiiresti. Arutluse alla on tulnud ka küsimused miks me õpime või kellele me õpime, samuti kuidas efektiivsemalt õppida.

Õppekäik seenemetsa

16. septembril oli Vitipalu mets 8. klassi päralt, et KIK- projekti raames koos juhendaja Tõnu Paniga siseneda põnevasse seenemaailma. Üllatav oli, et väga erinevaid seeni võib kasvada ka tavalises pargis. Kõigil olid kaasas ka korvid või ämbrid, kuhu oma seenesaaki korjata ning Vitipalu metsas läks lahti lõbus seeneralli. Eesmärgiks oli saada oma korvi võimalikult palju erinevaid liiki seeni. Metsast väljudes oli kõigil saak olemas, kellel suurem, kellel väiksem, aga tühjalt ei tulnud keegi metsast tagasi. Kõige suurem ja ka liigirikkam saak oli muidugi juhendajal. Korraldati seenenäitus, mis oli muljetavaldav, sest erinevaid seeneliike on tõesti palju. Juhendaja selgitas õpilastele põhjalikult, mille põhjal teha kindlaks söödavad ja mürgised seened ning jagas ka töölehed tunnis täitmiseks. Õppekäik oli vajalik ja põnev, lisaks värske õhk ning ka ilm soosis seenelisi oma päikselise taevaga. Loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo: Ilm oli tõeliselt ilus ja päikseline. Seenterohkusest andis aimu juba meie esimene peatus Elva raudteejaama pargis. Pargis oli väga palju ja erinevat liiki seeni. Saime teada, et ega iga seent kohe välimuse järgi määrata ei saagi. Mõnikord saab alles eoste ja nende värvumise järgi öelda, millise liigiga tegu. Seega tuleb korjata ikka ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Valge kärbseseene puhul piisab vaid veerandist seenest, et saada eluohtlik mürgistus. Meie juhendaja küsis õpilastelt, kas nad seeni söövad. Päris mitmed vastasid, et ei söö. Seejärel küsis ta, kas õpilased leiba ja saiakesi söövad? Nende sees on ju samuti seened olemasväikesed ümarad pärmseened. Korvid ja ämbrikesed kaasas, pidid õpilased Vitipalu Foto: Evelyn Eensoo metsast seeni otsima minema. Pärast tunniajast seenelkäiku olid kõigil nõud seeni täis. Tore oli see, et mõned õpilased võtsid seeni ka koju kaasa. Päris palju oli seal metsas kukeseeni, pilvikuid ja puravikke. Ka suure sirmiku leidis üks õpilane. Kahjuks tegi ta vaid seenest foto, ega võtnud seda kaasa. Ka koos otsides me seda sirmikut enam ülesse ei leidnud. Juhendaja Tõnu Pani abiga tehti leitud seentest välilauale uhke näitus. Õpilastele tutvustati lähemalt kogutud liike ja nende määramisel olulisi tunnuseid. Õppekäik sai teoks tänu KIKile.

Teatri ühiskülastus “Mitte millestki”

27. novembril külastasime Sadamateatris Vanemuise teatri etendust “Mitte millestki”. Etenduse aluseks on Taani kirjaniku Janne Telleri noorteromaan, mis räägib noorte kasvuvaludest ja väärtustest, kuidas hoida kinni rõõmudest ja sõprusest. Kas elul on mõte ja kuidas tõestada, et on asju, mis on tõeliselt tähtsad. Kuidas noortel see tõestamine üle piiri läheb, sellele etendus keskendubki. Etenduse üle saab veel arutleda ja mõtteid avaldada kirjaduse või klassijuhataja tunnis.


Leht 50

TRIMESTER

EDUKAD ÕPITEEL I TRIMESTER I KLASS Andres Aan, Emma Koks, Lauren Leemets, Kerttu Külter, Liisa Norman, Mattias Parts, Kert Päevloo, Heidi Reinhold. II L KLASS Marii Algo, Loviise Kärmas, Karel Reinhold, Melissa Piirisild, Mirtel Virolainen, Andero Marcus Tamm. III j KLASS Nikita Gretšin, Sandra Haamer, Saskia Heinaru, Jaan Leetberg, Rosann Massur, Emma Gudrun Reinomägi. III m KLASS Märt Aan, Mariia Külter, Brigita Kütt, Ekke Mihkel Mets, Hanka Part. IV KLASS Linda Leemet, Johan Lääne,Ann Muutra, Raiko Tammi. Johannes Finstad, Ats Paavel, Mia Lota Parts, Rait Põldre, Hugo Oskar Reinomägi, Rikko Rõõm, Thalia Rätsepp, Annbel Marie Tamm. V KLASS Anna Leemet, Linde Leetberg. Laura-Lii Hendrikson, Anete-Liis Kingsepp, Ketlin Kumari, Karolin Nurk, Anneliise Raudsepp, Irmeli Rokka, Saskia Rokka. VI KLASS Marit Kütt, Mario Kütt, Jass Norman, Sander Portnov, Andris Tammi. VII KLASS Herta Heinaru, Anete Vozijan. Linda Marie Finstad, Kärola Jõgi, Laura Pallon, Alesja Turobskaja, Margareth Veiler. VIII KLASS Anet Arrak, Getter-Liis Kukk, Keitlin Kärmas, Elis Vozijan. IX KLASS Lisett Laurson, Pille-Riin Maal, Elisabeth Veiler, Anastacia Viks.


PUHJA KOOLI INFOKIRI NR 10

Leht 51

I TRIMESTER PILDIS

Fotod: Riin Massur


Innovaatiline kool on õppiva kogukonna süda.

ANNAME TEADA TRIMESTRID I trimester 1. september - 27. november (12 nädalat) II trimester 30. november - 12. märts (12 nädalat)

III trimester 15. märts - 11. juuni (12 nädalat)

KOOLIVAHEAJAD sügisvaheaeg 19. - 25. oktoober 2020 jõuluvaheaeg 23. detsember 2020 - 10. jaanuar 2021

talvevaheaeg 22. - 28. veebruar 2021 kevadvaheaeg 19. - 25. aprill 2021 suvevaheaeg (v.a 9.klass) 14. juuni - 31. august 2021

Pärlipäev (viimane koolipäev) on 11. juunil Põhikooli lõpuaktus toimub 18. juuni kell 16.00

Infokirja paneb kokku õppejuht Riin Massur järgmine infokiri ilmub märtsis 2021 /esimene infokiri ilmus 1.12.2017/

Profile for Riin Massur

Trimester NR 10  

Trimester NR 10  

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded