2 minute read

Te Rutilio Escandón Cadenas las spasbey slusik te jme´ jtatik ta Toyol Pajaltón, ta slumal Chamula

COMUNICADO/PAJALTÓN

Te k´alal xk´otok yil te slumal Chamula, te ajwalil Rutilio Escandón Cadenas wolawan ta spasbeyel sk´inul te sbeib lusetik la yich´ pasel ta lokalidad Toyol Pajaltón, te banti la yal te bujts´anax k´inal ya ya´ayun te la yil te yakal stuuntesbelik te bats´il lumetik te koltayel-ito, te lusetik, melel ja´ jun derecho yun te jlumaltik, jich ya staj lus te snaik sok te kalleetik, jich ma smel yo´tanik sok jich ya xlekubel te jlumaltik.

Te k´alal slapoj te bats´il k´uil, te ajwalil la yalbey sbujts´ k´inal ya´ay te lokalidad yun te ReJión Altos Tsotsil-Tseltal te yakal xk´uxutaybel te s-usoik sok te skostumbreik, soknix la xcholbey sk´olal te ja´ wokolayalyun te ayix slusik, te yajwalul te komu- nidad-ito jich ma xiwik ta beel ta kalleetik sok jich lek ya yich´ik kanantayel, sok jich ya stak´ lek ya xchonik te bitik ya xlok´ yunik.

“Ja´ wokolayalyun te lek yakal ta pukel ta jlumaltik te tak´in, te yakal ta tuuntesel ta swenta spasel a´teliletik te tulan sk´olal, te Chiapas yakalix ta ich´el ta wenta sok pajal yakalix ta lekubel te jlumaltik; te orita, sok te muk´ul ajwalil Andrés Mayel López Obrador, yakal ju´tesbeltik ta pasel te Xchanebal Transformasión, ta slekubtesel xkuxinel te slumal Méjiko sok te Chiapas, yakalotik ta a´tel ta swenta te me´bajetik, te ja´ sbabial-a te jich yakal ta pasel”, xi la yal.

Te k´alal la xcholbey sk´olal te ya sk´anxanbel sok ya spas yantik a´teliletik ta swenta te slumal Chamula, jich bit´il te snaul nopjun yun CECyTE li´ ta lokalidad, pa´ ke jich ya stak´ ya´ayik majtanil nopjun yun bachillerato te ch´ieletik, te Escandón Cadenas jamal la yal jilel te, manchuk nopol ya xlok´ix ta ya´tel, ya yich´xan abeyel yipal spasel te a´telil ta swenta slekubtesel te xkuxinel te jlumaltik.

Jichyunabi, te ajwalil la yalbey te slumal Chiapas te manchuk ya spasik chopolil sok te junukmax ya yak´ sbaik, sok te lekuk ya x-a´tejik, swenta jich pajal bujts´anax k´inal ya ya´ayik te jlumaltik, melel tame ay lek kuxinel, maba wokol ya xlekubel te jlumaltik sok lek ya yich´ tuuntesel te stak´i- nal jlumaltik ta swenta spasel yantik a´telil.

Te wolawal yun te Obras Públikaetik, Ángel Carlos Torres Culebro, la spak´ sk´abyun te ju´ ta pasel te ka´al-ito te binta albil sk´olal, sok yakalix ta koltayel te lokalidad Toyol Pajaltón, jich te bit´il la yich´ pasel te a´te- lil, te banti k´ax ta balunlajuneb millones ta pesos tak´in la yich´ tuuntesel, te la yich´ chajpanbeyel chaneb xcha´ winik kilométroetik kable sok k´ax ta chaneb yox winik ta wol transformadoretik. “Yakal ta k´oesel ta pasel te albil sk´olal ya yich´ lekubtesel te jlumaltik, melel te li´ ta Chiapas lek yakal ta pasel te a´telil ta swenta syanetesel te jlumaltik”.

Ta representasión yun te mach´atik la staik koltayel, te Mikel Méndez Santiz la yal wokolyun te la yich´ pasbeyel slus te slumal Toyol Pajaltón, te ja´ jun justisia ta stool te jlumaltik. “Wokolawal, ajwalil, melel la wa´ay stool te jk´optik; ayix jlustik ta xch´ixil k´aal ajk´abal”.

This article is from: