AED
tab ekspert koguda paari koti jagu kuivi lehti ning jätta need kompostikasti kõrvale. Lehed on algul rohelised, kuid muutuvad kuivades pruuniks aineks. Kilekotid saab mängu võtta ka siis, kui lehti on rohkem kui kompostikasti mahub. „Sel juhul on võimalik suurtes prügikottides kompostida: panna need lehti täis, natuke niisutada, teha kottidesse augud sisse ja jätta aianurka protsessima. Kuna lehed kipuvad kuivama, tuleks neid aeg-ajalt kasta,“ juhendab Ohvril. Natuke laisematele aiapidajatele annab ta omamoodi nipi, kuidas mahalangenud lehtedest kasu lõigata: „Lehti ei ole vaja ära riisuda, vaid lasta need muruniidukiga puruks. Lehepuru all ei hakka haigusetekitajad paljunema, kuid samas on kõdunevad lehejäänused kevadel heaks väetiseks.“
Õige kompostimine hävitab haigusetekitajad
Puulehtedest saab peenardele ideaalse kompostväetise Kuigi mahakukkunud lehed võiks rahulikult puu alla jätta – need kõdunevad ise ja toitained lähevad otse mulda –, on arusaadav, kui soovitakse, et aed näeks ka sügisperioodil hoolitsetud välja. Rehitsedes puulehed kokku ja viies need kompostikasti, saab kevadeks sellest väärtuslikku kompostväetist.
Oktoober 2021
Kui küsida, kas kokkuriisutud lehed põletada või kompostida, on kindel vastus: kompostida. „Sellisel juhul viime toitained mulda tagasi, põletamisega need aga kaovad,“ märgib kompostimise ekspert Anneli Ohvril.
30
Kompostikast olgu mulla peal Kompost on looduse loomulik ring: läbi selle toimetatakse väärtuslikud toitained mulda tagasi, et saaksime kasvatada köögivilja. „Pealegi on kompostväetis naturaalsem ja ter-
vislikum nii inimesele kui ka loodusele,“ toonitab Ohvril. Hea koht kompostikastile on seal, kus pole palju päikest, aga samas mitte liigset varju. Ka peaks õhk hästi läbi käima. „Kindlasti peaks kompostikast olema mulla peal, mitte kivialusel, sest siis saab üleliigne niiskus kompostikastist maasse imenduda. Võimalusel võiks peal olla kaas, sest niiviisi saab pikkadel vihmaperioodidel vältida komposti läbivettimist. Kaas kaitseb ka näriliste ja lindude eest, kes kipuvad kompostist oma osa võtma,“ selgitab Ohvril. Ta täpsustab, et kuigi kasutab väljendit „kompostikast”, siis võib komposti valmistada ükskõik milles – siin on vaid taevas piiriks. Aianurgas näevad väga head välja ka poes saadaolevad kompostrid. Komposti peaks laduma niiviisi: märg ehk roheline aine (köögijäätmed, märjad puulehed, värske muruniide) ja kuiv aine (puuoksad, pelletid, munakarbid, paber, saepuru). Tihti kipub just kuivast osast puudu jääma, mistõttu soovi-
Tõsiasi on see, et mõned lehed kõdunevad paremini kui teised. „Komposti jaoks sobivad kase- ja vahtralehed. Tammelehtedest valmib kompost küll kehvemini, kuid on samas väga hea multšimaterjal,“ toob Ohvril välja. Ideaalne oleks, kui inimene sordiks haiged puulehed enne komposti panemist välja – samas ei viitsita tihtipeale niisugust tööd ette võtta. Hea uudis on aga see, et haigusetekitajad on võimalik kompostis hävitada. „Kui tagame kompostikasti kuumenemise – paneme selle täis, niisutame ja õhutame piisavalt –, siis mingil hetkel kerkib temperatuur päris kõrgele, isegi kuni 70 kraadini, ja see tapab kõik haigusetekitajad. Kui aga tehakse midagi valesti või pole piisavalt vajalikku ainet, siis ei kipu temperatuur nii kõrgele tõusma ja tekib kartus, et haigusetekitajad pole hävinenud. Sellisel juhul mängib aeg meie kasuks – tuleb lasta lihtsalt pikemalt komposteeruda,“ seletab Ohvril. Mis puutub poes müüdavatesse kompostiergutitesse, siis neid tasub kasutada peamiselt kahel juhul – kui soovitakse, et kompost ülikiiresti valmiks või on kast nii väike ja lehti peaks kogu aeg peale panema. Kuigi kompost toimetab rahulikult omaette, võiks siiski aeg-ajalt kontrollida, kuidas asi sujub. „Kui peaks näiteks täheldama, et kompost haiseb, siis on rohelist kihti liiga palju. Seal on õhuvaene, tekib anaeroobne keskkond ning sellest omakorda mädanemine ja hais. Abiks on lisada kuiva ainet – puuoksi, kuivi lehti, paberit, munakarpe. Seejärel segada kompost läbi ning tekitada sinna õhku vahele,“ räägib kompostimise ekspert.
Komposti sobivust saab lihtsasti testida Kevade saabudes soovitakse loomulikult kompost välja võtta ja aiamaale viia. „Siis peaks komposti läbi kaevama ja sõeluma. Sahmakas sooja vett on hea ärataja, mis aitab sel vajadusel veel edasi toimetada,“ lausub Ohvril. Kuidas aga tunda ära, et kompostväetis on valmis? „Esiteks saab seda hinnata visuaalselt. Kui võtame kompostmulla kätte, siis on ta sõmer ja mulla lõhnaga. Lõhn peab olema meeldiv, mitte meenutama mädanenud toitu,“ rõhutab Ohvril. Kui pole siiski päris kindel, kas kompost on valmis, saab selle sobivust testida. „Selleks on väga head kressiseemned, sest kress tuleb hästi kiiresti üles ja näitab ära, kas kompost on valmis. Purki panna kompostmulla sisse seemned ja natuke niisutada. Kui sirguvad taimed on ilusad rohelised ja juured valged, siis on kompostmuld kasutamiseks valmis. Kui taimeke on kidur, siis ilmselt tasub veel natuke komposti kastis hoida. Tõenäoliselt on see peenral kasutamiseks liiga Sk vänge,“ teeb asjatundja selgeks.
.
