Kas toaseinad värvida või hoopis tapeetida?

• Soojendab ruumi ühtlaselt • Energiasäästlik, kokkuhoid ligi 30% • Keskkonnasõbralik • Turvaline ja mugav kasutada • Lihtne paigaldus seinale • Hooldusvaba • Ei põleta hapnikku • Niiskuse ja hallituse vastu • Ei kuivata õhku, ei aja tolmu ringelma (sobib allergikutele) • Õhukese disainiga, säästab ruumi

Infrapunapaneelid eraldavad suurel hulgal soojust, mis on sarnane päikesest eralduva energiaga. Õhu kütmise asemel,kütavad infrapuna seadmed objekte otse, luues toas sooja ja hubase atmosfääri. Inimene tunneb soojust koheselt ja soojus ei mõju pealetükkivalt.

Kokkuhoid 30% võrreldes konvektor tüüpi radiaatoriga

Terasesest infrapuna küttepaneel põhineb kahel küttetehnoloogial: konvektsioon- ja infrapunaküte. Käesolev toode sobib nii põhi- kui lisakütteks.

„Trend on viimasel ajal liikunud sinnapoole, et inimesed eelistavad oma koju tapeeti – kui ühelt poolt tekitab see hubase olemise, siis teisalt on palju lihtsam tuua tuppa huvitavaid mustreid,“ lausub K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut.

Mõistagi on omad plussid ja miinused nii tapeetimisel kui ka seinte värvimisel. „Kindlasti on seinte värvimine tunduvalt lihtsam ja kiirem töö kui tapeetimine, sest midagi pole vaja mustrisse sobitada, õiges mõõdus välja lõigata ega tapeedikaduga arvestada. Samuti on kergem hiljem värvi vahetada, kui tulemus polnud ikka see, mis sooviti,“ märgib Ruut. Teatud ruumidesse sobib värvitud sein rohkem kui tapeet – näiteks köögis on värv parem valik, sest tapeet võtab endale rohkem mustust külge. „Kui tegemist on piisavalt suure avatud köögiga elutoaga, siis ei ole loomulikult probleemi sinna tapeeti panna. Lihtsalt pliidi ja kraanikausi lähedale pole seda mõtet paigaldada,“ lisab ta.

Tapeedi kasuks räägib aga see, et aluspind ei pea liialt sile olema – tegelikult on niiviisi isegi võimalik pisivigu varjata. „Värvimine toob üldiselt ebatasasused esile. Samuti võib värvitud sein kergemini kahjustuda, kui midagi teravat läheb vastu,“ ütleb asjatundja.

Kvaliteetne tapeet peab suure tõenäosusega vastu kauem kui värvitud sein, mida võiks värskendada umbkaudu iga viie aasta tagant. „Sein määrdub ja pleegib kiiremini ning mõni värv pole kahjuks nii lihtsasti puhastatav,“ mainib Ruut. Kui seina ülevärvimine on lihtsam ettevõte, siis enne uue tapeedi panekut on vana vaja maha saada – teadagi on see üsna suur tükk tööd.

Getrin Ruut toob välja, et praegusel ajal on eriti moodsad suurte taimede ja lillmustritega tapeedid – muidugi on nii omanäolist valikut tehes oht, et viie või kümne aasta pärast on džunglimuster üsna maitsetu. „Samas tagasihoidlikumad lillmustrid ja geomeetrilised kujundid on sellised, mis on liikunud edasi ajast aega ja sobivad kindlasti ka aastate pärast,“ sõnab Ruut. Samuti viskab ta õhku küsimuse, kas inimene viitsibki olla kümme aastat sama sisekujundusega toas – äkki siis, kui tapeet ära tüütab, ongi aeg väikeseks värskenduskuuriks?

Nüüdisajal leiab poodidest peale pabertapeetide näiteks vinüül- ja tekstiiltapeete, kuid kõige levinumad on just fl iistapeedid. „Fliistapeetide puhul läheb liim seina, mitte tapeedi peale – seega on paigaldus mugav ja jõukohane ka algajale. Samuti on plussiks, et niiskudes fl iistapeet ei veni ega lähe katki, nagu pabertapeediga kipub juhtuma,“ selgitab Ruut. Siiski kiputakse tapeeti eelkõige valima just välimuse, mitte paigaldamisomaduste järgi.

Toa interjööri saab huvitavaks teha, kui kasutada eri värvitoone – seda on võimalik ette võtta nii tapeedi kui ka värvimisega. „Värvid ei peagi olema väga erinevad. Võiks võtta ühe põhitooni ja sellele lisaks kakskolm tooni tumedama ning luua mitme värviga ruum. Loomulikult toimib see paremini, kui tuba on piisavalt suur. Väikese ruumi puhul ei tasu liialt värvi sisse tuua,“ räägib Ruut.

Siinkohal tulevadki mängu aktsentseinad, mida saab tekitada nii tapeedi kui ka värviga. „Kindlasti annab toale oma põnevust see, kui üks sein on teistest tumedam või suurema mustriga. See trend on olnud juba pikemat aega ning paistab edasi kestvat,“ kinnitab Ruut.

Asjatundja paneb inimestele südamele, et kodus võiks tekitada ühtse läbiva joone. „Kui mõni sein on tapeeditud, siis võiks see olla nii igas toas, kui värvitud, siis igasse ruumi pisut värvi ja põhitoone. See teeb teie kodust terviku,“ on ta veendunud.

Minnes sisustuspoodidesse seinavärvide ja tapeetide jahile, tuleb eriti tähelepanelik olla just värvi valimisel. „Kuna sinu kodus on hoopis teine valgus mis kaupluses kohapeal, tuleb arvestada, et värvid muutuvad seinal. Paraku on toonikaart alati pisut petlik. Öeldakse, et värv on kuival seinal üks-kaks tooni tumedam, välitingimustes muutub aga heledamaks,“ kõneleb Ruut.

Kui inimene kahtleb värvitoonis, saab soetada väikesed pooleliitrised purgid (või valmistestrid, mida mõni fi rma pakub) ning proovida mingi osa seinast nendega värvida. Seejärel võrrelda, kumb toon sobib paremini. „Omast kogemusest ütlen, et inimesed väga ei viitsi seda teha – pigem tahetakse toon kiiresti ära valida. Hiljem on suurt pinda aga tüütum üle värvida kui kaheruutmeetrist proovilappi,“ kehitab sisekujundaja õlgu. Tapeedi puhul ei ole vaja muretseda, et valgus seda muudab.

Peale täpsema tooni tuleb teha valik, kas seinavärv võiks olla poolmatt, matt, poolläikiv või läikiv. „Kõige levinumad on poolmatt- ja mattvärv. Köögid, esikud, tualetid vajavad rohkem vastupidavust ja kulumiskindlust ning peaksid eelistatavalt olema poolmatid, samas eluruumid ja magamistoad matid. Inimestele meeldib üldiselt matt tulemus rohkem, sest poolmatil on kerge läige,“ seletab Ruut.

Kindlasti mõjutavad värvi ja tapeedi lõpptulemust ka sisekujundusdetailid ning mööbel. „Pole harv, et tuba paistab algul liiga tume, aga tuues mööbli sisse, tundub seinavärv hoopis heledam ja sobib ruumi,“ ütleb Ruut. Sk.

REKLAAMTEKST

Lõõre tasub uurida kaameraga siis, kui elamisse, kus varem ei ole küttekeha olnud, plaanitakse paigaldada näiteks kamin. Uuringu käigus teeb korstnapühkija kindlaks, milline lõõr on kaminast väljuvate suitsude jaoks sobivaim. Oluline on, et lõõr on terve ja kortermajas ei ole ülemise korruse naaber sellesse lõõri vahepeal oma kaminat või ventilatsiooni ühendanud. Ei soovi ju keegi pahandust, kus naaber tuleb ja teatab, et kogu teie kamina suits on leidnud tee tema korterisse. Kindlasti nõuavad kaameraga lõõriuuringut gaasikatelde paigaldajad.

Lõõride uuringut tellitakse majadele, kus plaanitakse suuremaid taastamis- ja korrastustöid. Neid töid tehakse kapitaalremondi käigus või siis, kui majas on tekkinud liiga palju probleeme ventilatsiooni ja tõmbega ning olukorda lihtsalt ei saa kauem ignoreerida. Ülevaate loomisel tuleb töötada nii lõõrikaamera kui ka suitsuga. See on parim meetod, et saada teada lõõride tehniline seisund ja teha kindlaks, millise korteriga on mingi lõõr tegelikult seotud. Tihtipeale on inimesed lisanud lõõridesse omavoliliselt nii kamina kui ka näiteks köögi sundventilatsiooni ühendusi. Mõni lõõriava, tihtipeale just ventilatsiooni oma, on aga koduse remondi käigus hoopiski suletud.

Lõõride uuringuks kasutatakse erinevaid kaameraid. Enamasti on tegu väikese ja ümara kujuga kaameraga, mis on pika juhtme otsas. Kaamera pilti näeb kaamerakohvris oleval ekraanil. Uuematel kaameratel on olemas ka salvestamise võimalus, kuid selle kohta tasub enne töö tellimist korstnapühkijalt täpsemalt küsida. Samuti tasub kohe kokku leppida, kas töö tellija soovib salvestustest endale koopiat või kui kaua peaks korstnapühkija faile alles hoidma, et saaks vajaduse korral tellija küsimustele veel vastuseid otsida.

Töö käigus lastakse kaamera rahulikult igasse uuritavasse lõõri ja ekraanilt saab korstnapühkija tuvastada, kas lõõris on pigi, pragusid, ummistusi või võõrkehi. Lisaks saab ka aimust, mitu teist lõõri ja millisel kõrgusel uuritavasse lõõri avaneb.

Suitsuga töötamine on tellijale veidi ebamugavam, kuid kindlasti mitte tervisele ohtlik. Samuti ei riku kasutatav suits ruume. Iga küttekeha ja ventilatsiooniava juures süüdatakse suitsuküünal. Katusel olev meeskonnaliige näeb täpselt ära, millisest korstnast ja lõõrist suits väljub. Tihtipeale selgub siis ka tõde, kas suits läheb sinna, kuhu peab, või suundub hoopis naabri korterisse.

Kortermaja suurema lõõriuuringu puhul on vaja ka maja originaalprojekti. Just vanemates majades on tehtud aja jooksul tihtipeale erinevaid ümberehitusi ja lõõride kasutusotstarvet on iseseisvalt muudetud. Originaalprojekt aitab lahti seletada küsimusi, mis võivad tekkida uuringu käigus.

Sisuturundus on kaupa, teenust, fi rmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Kogu maailmas on elektrienergia tootmise peamised kasvuvaldkonnad just päikese- ja tuuleenergia. Tegu on kõige lihtsama viisiga, kuidas endale taastuvenergiat toota. Päikeseenergia põhiplussid on lihtsus ja töökindlus, aga ka laialdased kasutuskohad. Samuti pole päikesepaneelid loodusele nii kahjulikud, see on praegust kliimapoliitikat silmas pidades tähtis. Paneelide ehitamisel on küll oma jalajälg, kuid üha enam päikesejaamade komponentide tootjaid läheb üle rohelisemale tootmisele (parimad jäätmekäitlustehnoloogiad tagavad 90–95% materjalide taaskasutuse). Näiteks Eestis teevad päikesepaneelid oma negatiivse jalajälje tagasi kahe-kolme aastaga. Seega, oma eluea jooksul toodavad päikesepaneelid üle kümne korra rohkem energiat kui esialgselt on sisse pandud.

Viimastel aastatel on päikeseenergia kasutamises suurt kasvu olnud näha kogu Eestis. Kõige enam on see levinud läänerannikul ja saartel, sest seal on parimad päikesetingimused ja toodang võib olla kuni 10% suurem kui mujal Eestis. Peamiselt on päikeseenergia seotud elektri tarbimise ja olemasoleva jaotusvõrguga ning seetõttu leidub päikesejaamu eelkõige tihedamalt asustatud kohtades ja suuremate infrastruktuuride juures.

Nagu mainitud, siis paljud majapidamised otsivad aktiivselt viise energiakulusid alla viia ja tihtipeale on otsustanud paigaldada just päikesepaneele. Kuna osa energiat hakkab edaspidi tulema päikesevalgusest, väheneb nii ostetava elektri maht kui ka võrgutasu ja tarbimata elektri saab tagasi müüa. Päikesejaam säästab energiakuludelt alates esimesest päevast ja tänu päikesepatareidele võib elektriarve kuni 100% väiksemaks muutuda. Päikesepaneelide tarbeks tuleb teha küll ühekordne suurem väljaminek, kuid eramaja juures saab selle umbes kümne aastaga tagasi teenida. Kui praegune hinnatõus jätkub, võib tasuvus sõltuvalt jaama suurusest ja omatarbest jääda ka seitsmest kuni kümne aasta vahele.

Nii mõnigi võib kortsutada kulmu ja mõelda, kas Eesti kliimas on päikeseenergia mõttekas. Ilmastikuolud võivad olla tõesti miinuseks, kuid nüüdisajal kasutatakse järjest rohkem energiasalvestussüsteeme. Kuna elektri hinnad muutuvad volatiilsemaks ja akude hinnad alanevad, on aina rohkem päevakorras energiasalvestus. Päikesejaamade puhul on salvestuslahendustel mitu efekti. Esiteks saab akudesse salvestades vähendada elektrienergia ostu ja kasutada päikest suuremate päevaste tarbimistippude katmiseks.

Kodusele päikesejaamale aku lisamine võimaldab kasutada salvestatud energiat siis, kui päike ei paista. Energiasalvestusjaam vähendab sinu sõltuvust suurest elektrivõrgust ja tagab energiaga varustatuse ka elektrikatkestuse korral. Energiasalvestus on korralikus tõusutrendis praegu just eraklientide puhul ning vaikselt tekivad ka ärikliendilahendused.

Uue kodu ehitamisel tasub päikesepaneelide peale mõelda juba projekteerimise faasis, kuid neid saab lisada ka valmismajale. Selleks on vaja võtta ühendust mõne päikesejaamade ehitajaga. Üheks tunnustatud tegijaks on Energiapartner, kes pakub abi päikesejaama tasuvuse arvutamisel, kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel ja hooldusel. Kes päikesejaama rajades kohe akusid lisada ei soovi, võib esialgu piirduda päikesejaamaga, kus on hübriidinverter. Sel juhul saab hiljem hõlpsalt akud juurde lisada.

Ka järjest kerkiv bensiini hind teeb tarbijale muret, seetõttu on hakatud rohkem elektriautosid ostma. Elektriautode põhieelised on moodne ja parem tehnoloogia, väiksem jalajälg nii tootmisel kui ka hilisemal kasutamisel ning parem sobivus linnakeskkonda.

See tundub ideaalne, kuid on siiski üks murekoht: kus oma elektriautot laadida? Linnadesse on juba loodud arvestatav hulk elektriauto laadimise kohti, kuid mõistagi kõige mugavam oleks laadida enda kodu juures. Seda enam, et kehtib vaikimisi reegel: avalikud laadimiskohad on pigem punktist A punkti B jõudmiseks, mitte pidevaks nullist täislaadimiseks.

Energiapartneri kodulaadijad on pilkupüüdva disainiga (sobides eramaja juurde), läbimõeldud funktsioonidega, lihtsasti käsitletavad ja loomulikult turvalised. Muuseas, soovi korral saab üleliigset päikeseenergiat salvestada otse autosse või elektriauto kaudu võrku laadida.