Oktoobrikuu aiatööd mis võiks olla tehtud enne talve saabumist?

Kuigi päike ei käi enam kõrgelt ja väljas on jahe, ei tähenda see, et aias on kõik tööd otsa saanud. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialist Pille Hermann soovitab aednikel sügisest toimetamist siiski rahulikult ja mõnuga võtta. „Oktoober on veel see kuu, kui saab ka lihtsalt aias olemist nautida – sekka natuke tööd,“ arvab ta.

Hermanni hinnangul on oktoobrikuus aias askeldamine rohkem nagu kevadeks ette valmistumine, aga ka lahtiste otste kokku sõlmimine. „Kevad tuleb alati ootamatult – ole sa kaks või kakskümmend aastat aeda pidanud,“ muigab ta.

Millised aiatööd tuleks oktoobris ette võtta?

Sügisel istutakse ümber kevadel õitsevaid taimi ning kevadel neid, mis hakkavad suve lõppedes õitsema. „Kui panna sibullilled kevadel mulda, alustavad nende pealsed alles kasvamist ning õitsemiseks aega ei jää. Niiskel sügisel on sibulal aega kasvatada endale tugevad juured ning lummavateks õiteks kevadel on tarvis läbi teha ka külmaperiood. Istutades sügisel, hakkavad sibullilled kasvama niipea, kui temperatuur on neile soodne. Muidu juhtub, et teeme tühja tööd ja õitsemist näeme alles järgmisel kevadel,“ selgitab Hermann.

Sõstraid võib istutada ka muul ajal, kuid just oktoober on hea aeg, sest siis on vähem asjatoimetusi ja rohkem aega. Siinkohal ei tohi unustada ka istutatud põõsakeste kastmist. „Kui sõstrad ja vaarikad oktoobri alguses istutada, jõuavad nad ära juurduda ja hakkavad kevadel kasvama. Kui seda teha kevadel, siis kuluks palju aeg juurdumisele ja lehtede kasvatamisele ning saagi saamine veniks,“ toob Hermann välja. Igaks juhuks ei tasu jätta istutamist kuu lõppu, sest siis võib olla juba öökülma, mis teeb liiga.

Samuti on oktoobri lõpus hea aeg istutada küüslauku ning külvata tilli, peterselli ja koriandrit.

Väga paljud haigused jäävad aeda talvituma ning on kevadel jätkuvalt olemas. Niisiis tuleks sügisel haiged taimeosad ära lõigata. Hermann toob näite fl oksidest: „Kui taim on üleni kaetud jahukastega, lehed on hallid ning hakkavad pruunikaks minema, võib taime maapinnast alates julgelt ära lõigata. Isegi paari sentimeetrit pole vaja jätta.“ Haige taime jäänuseid ei maksa aga kompostikasti viia – parem kaevata need maasse või viia lõkkeasemele. „Lõkke ääres ei pea ju vaid suvel istuma – miks mitte teha ka sügisel üks vahva lõkkeõhtu ja nagu muuseas taimehaigustele viimane põnts anda.“

Oktoobri lõpus või novembri alguses on aeg rooside kinnikatmiseks – kuigi Hermanni sõnul ei tee seda teps mitte kõik aiapidajad. „Palju sõltub sellest, kus roosid kasvavad ja kui vastupidavad on sordid. Pikaaegsed aiapidajad teavad juba ise, kui külmaks nende kodu juures tavaliselt läheb,“ tõdeb ta.

Rooside kinnikatmisel lõigatakse kõik üleliigne ülevalt ära, pannakse peale paar-kolm labidatäit mulda ning seejärel kuhjatakse lehti ja natuke oksi. „Nii palju peab veel arvestama, et katmine liiga vara ei toimuks – muidu läheb all liiga umbseks ning see ei tee taimedele head,“ rõhutab Hermann.

Oktoobrikuuks on saak nagunii juba ära korjatud. Siiski võiks teha aiamaal väikese tiiru ja vaadata hoolika pilguga, kas kusagil vedeleb

Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu. Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis davaduum esumelutppõl skesiloänamo aj ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis davenire -eteriip aj .isulamiõvsultsimiiv

näiteks õunu, kapsalehti, porgandipealseid. Kuigi poolmädanenud õunad võivad tunduda üsna ohutuna, peab Hermann neid nakkusallikaks. „Kui vilju ei viitsita koristada ja jäetakse vedelema, lootes, et küll külm tuleb ja need ära võtab, võivad haigusetekitajad alles jääda – mis siis, kui ei tulegi suurt külma?“

Samuti tuleks ära lõigata sügistormides murdunud viljapuuoksad.

Kevadel on vähem teha, kui sügisel saab aed korralikult läbi kaevatud. „Mulla pealmistes kihtides kipuvad talvituma haigusetekitajad ja kahjurid, nii et kaevamine on üks võimalus neid ohjeldada. Läbikaevamine parandab ka mulla struktuuri, õhustatust ja veerežiimi,“ lausub Hermann.

Sügisel peenardele komposti lisamine annab küll viljakust, kuid soovi korral võib selle ülesande jätta kevadesse. „Tõsiasi on, et kui komposti peale uhan, võib kahjuritel seal all päris mõnus olla,“ märgib asjatundja.

Siinkohal jagunevad inimesed kaheks – on neid, kes riisuvad hoovi korralikult lehevabaks, kuid leidub neidki, kes lubavad loodusel ise talitada. „Eks see ole veidi kole, kui tuul lehti ümber keerutab. Nii et mina soovitan ikka veidi riisuda, kuid loomulikult ei ole vaja piinlikku puhtust,“ arutleb Hermann. Lehtede riisumiseks sobib kõige paremini tuulevaikne kuiv ilm.

Kindlasti soovitab ta korjata lehti kastanite, sirelite ja õunapuude alt. „Sirelite ja kastanite juures kipub talvituma keerukoi ning lehti kokku riisudes saab kahjurit vähemaks. Paljudel õunapuudel on aga kärntõbi ning kui lehed maha jäävad, toimub kevadel taasnakkumine. Niisiis tänu lehtede riisumisele saab väga hästi haigusi vähendada,“ seletab ta.

Kokkukorjatud lehed võiks viia kompostikasti, et saada kevadel värsket kompostmulda. Samuti on sügislehed ideaalsed peenardele külmakaitseks.

Kui muru oktoobris veel kasvab, siis tuleks seda niita. Küll aga paneb asjatundja südamele, et muru väetada ei ole vaja. „Vahepeal on kuulda, et keegi leidis kuuri alt kevadest jäänud väetise ja viskas murule – et mis sest väetisepeotäiest ikka hoida ja mis ta murule teeb. See on väga vale, sest kevadväetistes on palju lämmastikku, mis paneb omakorda vastu talve muru vohama. Liiga lopsakas lume alla jääv muru haigestub kergemini. Kui kevadel on muru sees näha kuivanud laike ning murutaimed peoga tõmmates eemalduvad kergesti, on tegu lumeseenega, mis võiski alguse saada valest väetamisest,“ räägib Hermann.

Välja tuleks visata vanad taimejäänused, seejärel kasvuhoone pesta ja desinfi tseerida, kaevata mullapinnas läbi ning soovitatavalt vahetada muld uue vastu.

Kui kasvuhoone on suvilas, kuhu talvisel ajal nii tihti ei satu, võiks seda enne lume saabumist toestada. „Kui kasvuhoone on kodu juures, saab talvel lund maha lükata siis kui vaja ning toestus ei ole nii tähtis,“ ütleb Hermann.

Ekspert annab nõu vaadata hoolikalt oma aiatööriistad üle, sest talvel on aega vajadusel uued hankida. „Muruniiduki võiks ära puhastada. Kui on udupeenemad tööriistad, siis kontrollida, kas need vajavad erihooldust,“ loetleb Hermann. Ta pakub ka ühe toreda nipi, mida teha katkise kõpla või labidaga: kasuta seda põneva aiadekoratsioonina! „Kuna sügisel pole enam nii palju aiatöid, kuid tuppa ei tahaks veel jääda, on selline lihtne ülesanne nagu aiatööriistade kontrollimine ideaalne põhjus värskes õhus olla. Ja loomulikult on kevadel sellevõrra vähem teha,“ ütleb ta. Sk.

Hei peremees, kas teadsid, et Eesti Kivi müüb ka 2 cm paksuseid maakive? Õhukeste kivide paigaldus on imelihtne ja tulemus on lihtsalt imeline! Õhukestest plaatidest saab teha dekoratiivseid siseseinu, sokleid, fassaade, kergplokist piirdeaedade katmist ja palju muud.

Loomulikult ehitame ka täiskividest ning taastame vanu maakivihooneid ning müüre.

Võta ühendust ja räägime lähemalt!