Mets ja Põld mai 2023

Mets ja Põld

Erakorralise toetuse määrus

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks. Toetuse eesmärk on leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ning seeläbi tugevdada toidujulgeolekut.

„Kohalikud toiduainetööstused ja põllumajandustootjad seisid möödunud aastal silmitsi suure hinnatõusuga, mis seadis ohtu nende konkurentsivõime. Seetõttu on 2023. aasta riigieelarvest eraldatud 10 miljonit eurot ettevõtete tootmise säilimiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks,“ selgitas minister.

Toetust saavad taotleda toiduainetööstused ja põllumajandustootjad, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega. Taotluse saab PRIAle eteenuse keskkonna kaudu esitada toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas ajavahemikul 14.–21. juunini ja põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ajavahemikul 4.–11. juulini. Välja makstakse toetus hiljemalt 31. detsembriks.

Toetuse väljamaksmiseks vajaliku riigiabi loa taotluse on maaeluministeerium Euroopa Komisjonile esitanud. EPKK

Noort metsa ei maksa omapäi

Millal hooldada

Metsanduse kutsevõistlus tulekul

Traditsiooniline metsanduse kutsevõistlus toimub tänavu 9.–10. juunil Järvseljal. Kutsevõistlustega hoitakse elus metsanduse tavasid ning väärtustatakse tarka ja tasakaalukat toimetamist metsas.

53. kutsevõistluse kahepäevane kava on mitmekülgne. Esimesel päeval võtavad mõõtu metsandusametite esindajad: metsakasvatajad, metsameistrid, metsamasinate operaatorid, võsamehed jt. Võistluspäeva viimaseks proovikiviks on mälumäng, mis on alati olnud väga populaarne. Paralleelselt võistlustega panevad oma täpsuse ja kiiruse proovile raiesportlased TOP10 Eesti raiespordi sarja etapil.

Tagatud on põnev meelelahutusprogramm kogu perele: lasteala, mahekohv ratastel, Järvselja muuseum, ekskursioon taimeaias, vibulaskmise töötuba, rodeo, ansambel Ahoi, saunaelamused, geto disko – igaüks leiab oma.

Teisel päeval korraldavad metsandustudengid Järvselja suvemänge: võisteldakse võrkpallis, jalgpallis, ümber järve jooksus, paadirallis, puusuusatamises ning metsamehe ja rammumehe aladel. Samal ajal toimub Järvseljal ka rogainietapp, mis toob hulgaliselt pealtvaatajaid. IA MIHKELS

Pärast uue metsapõlve kasvama panekut tuleb istikute sirgumist jälgida ja neile kasvuabi pakkuda. Kes õrnas eas taimelapsed omapäi jätab –sest mets kasvab ju ise! –, võib ühel päeval avastada, et suur osa istutamisel nähtud vaevast on tühja läinud. Olukorra parandamine võib nõuda rohkemgi vaeva kui oleks kulunud korrapärasele hooldamisele.

„Ka siis, kui esimesel paaril aastal on mulda pandud taimede eest korralikult hoolt kantud, ei maksa veel arvata, et edasi tulevad nad ise toime,“ tõdeb nelja aasta eest metsaomanikuks saanud Andri. „Mina olen ise see, kes jättis paariaastase hooldatud metsa neljaks aastaks igasuguse tähelepanuta. Just selle arusaamisega, et mets – see kasvab ju ise.“

Tallinnas sündinud ja kasvanud Andri elab siiani pealinnas ja sai metsaomanikuks üsna ootamatult: vanaisa suri ja pärandas oma kodutalu lapselastele.

z Uut metsa kasvama pannes tuleks esimene hooldus teha juuni keskel. Rohttaimed võib maha niita, mõistlikum on aga tallata, sest niidetud alale kasvab kiiresti uus rohi.

z Viljakal alal tuleks rohtu eemaldada ka juulis-augustis, viimane hooldus oleks paras teha septembrikuus. Siis tuleb jälgida, et kulu ei langeks taimedele ega koolutaks neid maha.

z Põuaajal ei maksa rohtu tõrjuda, siis võivad kahju saada metsataimed.

z Heinast tuleks puhas hoida taime ümbrus, mitte kogu raiesmik.

z Lähimast metsaühistust võib saada üksikasjalikud juhised, kuidas oma metsa eest hoolt kanda, aga hoolduse saab ka tellida.

„Õde on oma elu sisse seadnud välismaal, tal on seal pere ja pikad plaanid ning ütles kohe, et omanikukohustusi ta võtta ei taha, sest nagunii jõuab Eestisse üsna harva. Küll aga leidis temagi, et maakoht, millest meil mõlemal on hulk ilusaid lapsepõlvemälestusi, ei peaks siiski võõraste kätte jõudma. Lubas maja kordategemistki toetada, sest tahaks ehk ise ka suviti Eestis käies seal olla. Nii saigi minust omanik: maamaja ja kuus hektarit maad.“

Esialgu jõudis Andri maale aga harva, sest ajad olid kiired:

ta töötas aasta välismaal, siis abiellus, ostis remonti vajava korteri, sündis esimene laps.

„Neli aastat läks nagu lennates, maakodu jaoks aega eriti ei jäänud. Suviti seal mõned korrad ikka käisime, aga siis keskendusime ka rohkem sellele, mis majas kohe vaja ära teha ja pidasime remondiplaane, metsa polnud asja,“ räägib ta.

Vanaisa plaan oli hoida majatagune vana mets puutumatuna, küll aga oli ta kolm aastat enne surma müünud metsa kinnistu kõige kaugemast servast, et majal katus vahetada.

Aasta hiljem sai seal uus mets kasvama.

„Vanaisa kuulutas tookord välja istutustalgud, kõik olime kohal – see oli nagu väike suguvõsa kokkutulek,“ meenutab

Andri. „Ema-isa käisid tal hiljemgi mitu korda abis, et seal niita või rohida või ... ega ma teagi, mis nad seal täpselt tegid. Pärast vanaisa surma jäi vastne mets aga täiesti omapäi. Ma tõepoolest isegi ei mõelnud selle peale, majas oli nagunii kogu aeg üht-teist vaja kähku ja kohe ära teha.“

Sel suvel on noorel perel plaanis maamaja remont tõsisemalt ette võtta ja kui mai alguses maal oldi, tuli Andrile lapsega jalutama minnes mõte ka noorele metsale pilk peale visata. „Mõtlesin, et vaataks õige, kuidas kuusikul läheb. Pilt oli pehmelt öeldes ehmatav. Istutasime tookord kuusemetsa, nüüd vaatas mulle vastu lihtsalt võsa. Seal on heina ja põõsaid ja lehtpuid, mõned kuused ka siiski paistavad, kes on jaksanud

endale eluõiguse kätte võidelda.“

Andri ütleb, et esimene emotsioon pärast ehmatust oli süütunne vanaisa ees: „Tundsin, et olen teda justkui alt vedanud. Ega ta seda kõike selleks mulle jätnud, et ma seal võsa kasvataksin. Midagi pean ma nüüd ette võtma, aga esialgu pole aimugi, millest alustada. Eks peab targematega nõu pidama, iseenese tarkusega ma sellest ilmselt välja ei vea.“

Veel pole hilja kuuski päästa

„Ehkki pilt võib esialgu olla ehmatav, siis päris lootusetu see olukord õnneks siiski pole,“ ütleb kogenud metsakonsulent Aira Toss. „Tõenäoliselt on kuused võsa sees ikka alles, sest kuusk on varjutaluv puuliik, küll aga on nende päästmiseks nüüd üsna viimane aeg.“ Konsulent märgib, et ehkki üks võimalus on hooldustööd tellida, soovitaks tema minna teist teed. „Kuueaastase metsa hooldamine ei ole nii ülejõukäiv, et seda ei võiks ise ette võtta,“ ütleb ta. „See on loominguline ja mõnus tegevus, mis kõigele lisaks annab hea emotsionaalse sideme oma metsaga.“

Erametsaomanikud tegid mullu taas metsauuenduse

Erametsade uuendamise maht on viimasel 15 aastal järjest kasvanud ja mullu tegid erametsaomanikud jälle rekordi, istutades keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) andmeil aastaga ligi 18 miljonit metsataime.

„On väga rõõmustav, et meie metsaomanikud panustavad üha rohkem meie tulevikumetsade kujundamisse,“ ütles aprilli alguses seda tulemust kommenteerides keskkonnaminister Madis Kallas. „Metsaistutus on üks nendest töödest, mille viljadest saa-

Metsa uuendamise toetus

Tänavune metsa uuendamise toetuse esimese vooru taotluste esitamise tähtpäev on 3. juuli. Tasub arvestada, et toetust saab taotleda ainult metsaühistu oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikel on toetuse saamiseks võimalik liituda endale sobiva metsaühistuga. Kui soovid toetust küsida, tasub aegsasti sellest oma metsaühistule teada anda – metsaühistul on taotluse kokkupanekuks vaja aega ja viimasel hetkel pöördudes ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda. KIK

vad rõõmu tunda järgmised põlvkonnad. Hea meel on näha, et metsaomanikud teevad palju tööd selle nimel, et ka tulevaste-

le põlvedele jääks võimalikult hea elukeskkond.“

Põhiliselt istutati erametsadesse kuuske (10 mln), mändi

mln ja kaske 3 mln . angleppa istutati natuke alla 200 000, eurojaapani lehist umbes 74 000 taime, muid vähem levinud puuliike mõne tuhande piires. Erametsaomanik võib metsa uuendamiseks saada KIKist toetust, mis osaliselt tehtud kulutusi katab. „Toetused on selge märk, et riik peab metsade head käekäiku oluliseks ja pakub selleks tuge,“ märkis KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu, kelle sõnul on metsaistutamine hea viis saada igas mõttes väärtuslik mets.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kui maatüki, kuhu mõne aasta eest istutati kuuseistikud, on vallutanud võsa, ei pruugi olukord veel siiski lootusetu olla, ütleb metsakonsulent Aira Toss: tõenäosus, et kuuselapsed on võsa sees siiski alles, on üsna suur.

KEHA JA VAIMU: liigu luule- ja metsaradadel

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kokku kogunud Eesti luuletajate loodusluuletusi ja pannud neist looduses liikumiseks kokku mitu luulerännakut.

Rännakud ei kulge ühes kindlas kohas, neid saab igaüks ette võtta kus tahes: oma kodumetsas, matka- või terviseradadel üle kogu Eesti – kas või linnapargis, kui metsa minekuks pole parajasti mahti.

Metsast on loomeinnuks ja luulelennuks ainest leidnud paljud Eesti kirjanikud – kindlasti teab igaüks mõnda loodusluuletust, mis annab edasi eri aastaaegade olemust, mõjub mõnusa metsa kutsuva meeleoluloojana või paneb humoorika sõnamänguga muigama.

omapäi jätta

Aira Toss tunnistab, et ehkki selliseks tööks võiks appi võtta võsalõikurid, trimmerid jmt, siis talle endale igasugused põrisevad tööriistad eriti ei meeldi, tema eelistab mehaanilisi. Selliseks tööks, mis Andril ees seisab, kasutab ta ise näiteks Fiskarsi kiini.

„Mingit hirmkallist imeriista ei soovita alguses juba seepärast soetada, et kui peaks selguma, et inimesel siiski pole tahtmist ise sedasorti tööd teha, jääb see lihtsalt seisma,“ märgib ta. „Aga jah – vähemalt proovida ise sellega hakkama saada soovitan ma kindlasti.

See on suurepärane võimalus kogeda rõõmu ja rahulolu, mida metsas askeldamine annab, ning oma metsaga rohkem kokku kasvada.“

Asjatundja

nõuanded abiks

Konsulendi sõnul on kuueaastane mets veel nii noor, et midagi eriti ära rikkuda seal ei saa. „Mida aga täpselt ette võtta, sõltub ennekõike sellest, mis seis seal parajasti on: kui palju on kuuski, mis ootavad vaid vabamat hingamist ja valguse ligipääsu, et kasvuhoog sisse saada, mis puuliigid selles pealt-

näha võsas veel kasvavad,“ selgitab ta. „Tõenäoliselt on seal ka noori kaski ja muid lehtpuid, millest osale võiks kindlasti ka eluvõimalust pakkuda – monokultuurne mets ei peaks olema eesmärk, pigem võiks kasvatada segametsa.“

Selleks, et saada sotti, millest alustada, mis kasvama jätta, mis maha võtta ja kuidas täpselt seda teha, tasub aru pidada asjatundjaga: võtta ühendust kohaliku metsaühistu või mõne metsakonsulendiga, kes tuleks kohale, vaataks olukorra üle ja selgitaks, kuidas on kõige mõistlikum edasi talitada.

„Muidugi leiab mujaltki juhiseid selle kohta, kuidas võsas kasvavale kuusele eluvõimalus anda. Youtube näiteks on täis õppevideoid kõikvõimalike tööde-tegemiste kohta, ei ole erandiks ka metsatööd,“ ütleb Aira. „Erametsaportaalist leiab samuti nii kasulikke juhiseid ja videoid kui ka viiteid õppekirjandusele. Kõige kiirem võimalus on aga kahtlemata mõne spetsialisti kutsumine, kes koha üle vaataks ja annaks just selles konkreetses paigas kõige paremini töötavad juhised.“

metsauuenduse rekordi

„Metsa võib uuendada küll ühe puuliigiga, aga tänapäeval on saamas tavapäraseks, et hooldamise käigus jäetakse kasvama ka looduslikult tulnud liike, mis lisavad tulevikus elupaiku erinevatele liikidele ja muudavad metsa kahjustustele vastupidavamaks.“ Tänavu kevadel tehtud uuendustööde (sh eelmisel aastal tehtud maapinna mineraliseerimise) eest saab toetust taotleda juba sel suvel. Kõigi metsahooldust puudutavate küsimuste ja

toetuste taotlemise soovi puhul tuleks ühendust võtta piirkondliku metsaühistuga. Ühtekokku istutati mullu Eesti metsadesse üle 42 miljoni uue metsataime, neist umbes 38 miljonit on kasvatatud Eesti taimlates. RMK ja metsanduskoolid istutasid üle 24 miljoni puu, erametsades sai mulda u 18 miljonit taime. Et metsa uuendatakse ka seemnekülviga ja osa metsaomanikke kasvatab taimi ise, võib see arv olla suuremgi. KIK

Selleks, et luuletusi kuulata, on kõigepealt vaja Play poest või App Store`ist tasuta alla laadida rakendus Loquiz. Seejärel tuleb valida soovitud luulerännak (vt allolevat valikut) ning sisestada meelepärase luulerännaku juures olev kasutajanimi ja parool. Mis aga eriti oluline: luuletuste kuulamiseks on vaja looduses liikuda –paigal seisvale kuulajale luule kõrva ei kosta!

Muhe luulerännak

Sellel rännakul saab nautida muhedat ja head tuju loovat luulet. Looduses liikudes saad luuletusi kuulates teada, mis juhtub, kui liiga kauaks metsa jääda, miks on oluline kevadel pesa punuda ja kuidas lõppes tädi kohtumine karuga.

z Kasutajanimi: muhe

z Parool: luule

Meeleolude luulerännak

Metsameeleolude luulerännaku eesmärk on pakkuda võimalust vaikseks mõtiskeluks metsarajal.

Luule lugemine või kuulamine ei ole kunagi ühepoolne – et luuletaja ütleb, kuidas asjad on. Oma osa on alati ka kuulajal ja tema mõtetel ning üks ja sama loodusluuletus võib inimestes äratada erinevaid mõtteid, aga võib ka ühte ja sama kuulajat eri aegadel või radadel kõnetada kord ühel, kord teisel moel.

z Kasutajanimi: meeleolu

z Parool: mets

Aastaaegade luulerännak

Aastaajad, nendega seotud muutused looduses ja meeleolude vaheldumine on Eesti loodusluules üks sagedasemaid teemasid. Õnneks on meil Eestis aastaaegu tervelt neli. Kevadine värskus ja tärkamine, suvine õierikkus koos valgete ööde lummaga, sügise nukker küpsus ning talvise looduse härmas ilu on läbi aegade inspireerinud luuletajaid loodusluulet kirjutama. Luulerännaku toel võib looduses liikuja igas aastaajas avastada seni märkamata jäänud nüansse.

z Kasutajanimi: loodus

z Parool: aeg

Luulerännak lastele

Sellesse luulerännakusse on koondatud luuletusi, mis sobivad hästi nii lastele kui ka emadeleisadele ja vanaemadele-vanaisadelegi koos liikudes kuulamiseks. Kuigi esmapilgul ehk lihtsad, ei

Liigu looduses arukalt

z Mõtle läbi, kuhu lähed, tutvu eelnevalt piirkonnaga.

z Eelista olemasolevaid matkaradu, telkimiskohti ja lõkkekohti, et mitte tekitada keskkonnale lisakoormust.

z Võimalusel eelista matka alguspunkti jõudmiseks rongi või liinibussi, sõiduautosse mahuta mitu inimest.

z Pea kinni igaüheõiguse põhimõtetest ja piirangutest.

z Ära liigu koduõuedes, mesilates, külvidel, viljas jm põllumajandusmaal.

z Arvesta tuleohutusnõudeid.

z Koer hoia looduses alati rihmas, korista matkarajalt, telkimisalalt jm looma väljaheited – mata maha või vii käimlasse.

z Ära unusta, et ühisel telkimis- ja lõkkealal kehtib üldtunnustatud öörahu aeg: kl 23–6.

z Lahkudes korista peatuspaik. Järgi põhimõtet: kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia. RMK

maksa lastele kirjutatud luuletusi alahinnata: heast luuletusest saavad täiskasvanudki hea tuju. Kindlasti annavad need salmid aga mõtlemisainet lastele, kes muidu metsarännakul ehk sootuks muudele asjadele keskenduksid. Kuu-

latavad luuletused annavad neile ehk põhjust rohkem tähele panna ja süveneda.

z Kasutajanimi: laste

z Parool: luule IA MIHKELS Allikas: loodusegakoos.ee

Ettevaatust, karu teel!

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on tavaliselt hoiatanud liiklejaid öösel ja videvikus metsavahelistel maanteelõikudel liikuvate sõraliste eest, kes võivad siis aktiivselt ületada sõiduteed. Nüüd võime aga sinna nimekirja lisada ka karu.

Eelmise nädala esmaspäeva öösel vastu teisipäeva kella 1.45 ajal liikus pruunkaru Tallinna—Tartu maanteel Kärkna ja Ilmatsalu risti vahel üle tee. Piirkonnas liigelnud jahimees võttis hoo maha ja tal õnnestus teed ületav karu videole jäädvustada. Karu liikus teetõkkeid ületades Tartu poole. EJS tuletab meelde, et liigeldes tuleks olla ettevaatlik, eriti videvikus ja pimedal ajal. Hoiame metsloomi ja hoiame ennast!

Selleks, et vähendada liiklusõnnetusi ulukitega, algatas EJS kolmeaastase projekti „Ulukid teel“, mille raames on paigaldatud Eestis 66 kilomeetri jagu valgusreflektorid teepostidele. Reflektorid tõkestavad möödasõitva auto tuledest saadud valguse abil loomade liikumist. EJS

Koprarada Lahemaal pakub maalilisi vaateid.

Sven Arbet / Ekspress Meedia

JÄTA

MEELDE: mida teha, kui märkad metsapõlengut

Metsa on suvel paljudel asja: kes teeb iga päev lühema või pikema jooksutiiru kodulähedases metsas, kes läheb kaugemale matkama või telkima, kes marjule-seenele. Isegi siis, kui endal on hästi meeles, kuidas käituda metsas siis, kui pikalt on olnud soe ja kuiv ilm, ei välista see, et keegi teine on olnud hooletu – ja satud metsapõlengule.

Väikesestki sädemest võib kuival ajal uskumatult kiiresti alguse saada ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega metsapõleng, hoiatavad päästjad, jagades juhiseid, kuidas käituda siis, kui laagriplatsil peaks puhkema tulekahju – või satud seda märkama näiteks maanteel sõites. Mida siis teha?

z Helista kohe häirekeskusse (hädaabinumbril 112) ja ütle, kus tulekahju on puhkenud. Vasta päästekorraldaja küsimustele nii täpselt kui võimalik.

z Hoiata ohtu sattunud inimesi (näiteks kui olete matkal suurema seltskonnaga ja osa on alles laagriplatsile saabumas, siis püüa nendega ühendust saada ja olukorrast teada anda).

z Pinnatule korral on lihtsaim ja kättesaadavaim esmane kustutamisvahend puuoks. Kui pead võimalikuks, asu enda ohutust silmas pidades võimaluse piires tuld kustutama või selle levikut tõkestama: murra või

Pea meeles!

z Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

z Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale või näiteks turbapinnasele.

z Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhast süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. Allikas: rescue.ee

Erki Pärnaku

raiu umbes endapikkune võimalikult tihe oks (parem on okaspuu) ja liigu põlenguala keskpunkti poole pühkimisliigutusi tehes mööda tulejoont.

Ära materda leeke hoogsate ülevalt alla suunatud liigutustega – nii annad tulele hoopis hapnikku juurde ja suurema hoo sisse, samas ka väsitad ennast ülemäära.

z Lähene tulele alati tuule suunas, mitte vastu tuult, ja väldi leegile liiga lähedale sattumist.

z Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

z Päästemeeskonna saabudes teavita päästetööde juhti kõigest, mida tead: tulekahju tekkekohast, kui see on teada, metsa iseärasustest, kui oled nendega kursis, võimalikust ohust inimestele jmt.

IA MIHKELS

Metsaistutuspäev tõi kokku tuhatkond vabatahtlikku

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Harju-, Rapla- ja Tartumaal kogunes reedel tuhatkond vabatahtlikku

Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) korraldatud metsaistutuspäevale, mille jooksul pandi kasvama ligi 30 000 puud.

Uued puud istutati Nõmbra, Koogimäe ja Vorbuse küla lähistel raiesmikele, kus varem olid olnud küpsed kuusikud. Vabatahtlikke olid juhendamas kogenud metsakasvatajad, kes selgitasid tööde käigus majandusmetsade eluringi ja istutamisele järgnevaid töid kvaliteetse metsa saamiseks. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul on istutuspäeva eesmärk pakkuda metsasõpradele võimalust ise käed riigimetsa uuendamiseks külge panna. „Ühtlasi tunnustame nii meie tublide metsakasvatajate ja metsaistutajate tööd, kes selle kevadega istutavad kokku üle 20 miljoni puu. Istutustööde igapäevase korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on käed löödud 146 töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK raietöölised. Ühtekokku on töödega seotud ligi 1700 inimest. Tuleb veel

Harjumaal kogunes reedel Nõmbra küla lähistele RMK metsaistutuspäevale ligi 400 metsasõpra.

pingutada, viimane veerand on jäänud – siis on kevadine hooaeg läbi,“ rääkis Väät.

Kuus istutusmasinat jätkavad tööd edasi. RMK kasutab ära kõik taimekasvatusvõimalused, tuues külmhoonest taimi ja juulist alates uusi taimi juba peenrast. Seega kestab istutusaeg tegelikult kevadest hilissügisiseni.

„Istutamine ise on füüsiliselt raske, aga pärast seda tegelik töö alles algab. Järgmised 15 aastat on kõige tähtsam etapp, et kasvaks kvaliteetne mets. Käime

noorte puude kasvutingimusi pidevalt kontrollimas ja aitame neid parandada,“ selgitas Väät, et riigimetsa kujundamisel on vaade sada aastat ette.

RMK istutab selle aasta jooksul kokku 22,3 miljonit uut puud, uus mets hakkab kasvama 9700 hektaril. Veel 1500 hektarit raiesmikke jääb looduse uuendada.

Kõige rohkem puid saab tänavu mulda Ida-Virumaal (2,7 mln), Harjumaal (2,1 mln), Pärnumaal ja Lääne-Virumaal (2,2 mln).

Kasvama pannakse kõige enam

Mulda sai 30 kuuse-000 taime

okaspuid – mände ja kuuski, neile lisaks ka kaski ja sangleppasid.

RMK investeerib metsakasvatusse sel aastal 24,7 miljonit eurot, millest 13,7 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutamiseks ja metsakaitsetöödele. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele.

Kõik taimed, mis riigimetsa istutatakse, on kasvanud RMK taimlates. RMK

Stanislav Moškov

Eestis pesitseb üle 200 linnuliigi, pea pooltele neist – haudelinnupaaridest aga umbes 70% – on oluliseks pesitsus- ja elupaigaks just mets.

Kõige rohkem linnuliike pesitseb liigirikastes laane- ja salumetsades, mis kasvavad viljakatel muldadel – seal võib pesitseda kuni 70 eri linnuliiki. Neid metsi asustavad linnud ka kõige tihedamalt. Turbaaladel kujunenud toitaine- ja liigivaestes rabametsades on linnuliike umbes

kolm korda vähem. Metsa majandamisel on oluline arvestada metsaelustikuga nii liigirikastes kui ka liigivaesemates kooslustes.

Voldikus „Märka lindu!“ jagab keskkonnaministeerium metsaomanikele juhiseid, kuidas käituda metsa majandades nii, et linnustikku võimalikult vähe kahjustada. Kui kevadsuvist raiet ei saa mingil põhjusel vältida ega edasi lükata, siis tuleks z vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades; vältida lageraiet ja eelistada teisi raievõtteid;

z vältida lageraiejärgsete lankide puhastamist okstest ja muust risust, soosides seeläbi maapinnal pesitsevaid linnuliike;

z harvendusraiete korral jätta alles metsaalune võsa, mis on lindudele soodsaks toitumisja pesitsuspaigaks;

z säilitada osa puistust linnuliikide arvukuse kiireks taastumiseks: jätta langile säilikpuid, säilitada lamapuitu ja tüükaid;

Märka lindu!

z paigaldada majandatud metsa pesakastid, mis soodustavad õõnelindude pesitsust, mis omakorda mõjub positiivselt asurkondade suurusele. Pesakaste ei tohiks olla liiga tihedalt, ka on vaja neid varakevadel hooldada.

Erinevate raiete mõju

LAGERAIE. Lokaalsele linnustikule kõige halvem. Kui seda tehakse pesitsusajal, hävivad linnumunad maapinnal, põõsastes, puuõõnsustes ja -võrades ning hukkuvad lennuvõimetud pojad.

MÕÕDUKAS TURBERAIE. Ei mõjuta linnustikku pikaajaliselt. Mõõdukas häiring suurendab metsa liigilist mitmekesisust

EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD

(soontaimed, lülijalgsed ja maapinnal toituvate lindude rohkus). HOOLDUSRAIE. Valgustus-, harvendus- ja sanitaarraie mõju linnustikule on eeldatavalt lageraie mõjust väiksem. Kuigi lindude pesitsemine saab häiritud, siis raie tulemusel tekkivate valguslaikude rohkus suurendab selgroogsete liigirikkust ja ohtrust, mis omakorda soodustab linnurikkust. Sanitaarraie mõju linnustikule varieerub negatiivsest positiivseni olenevalt konkreetsest juhtumist.

VALIKRAIE. Mõju metslindudele on raietest kõige väiksem. Valikraiega majandatava metsa linnustik on sarnane kaitsealuste metsade omaga. Allikas: Keskkonnaamet

Märgis Ehtne Talutoit värske ja maitsva

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee Kaubamärgi Ehtne Talutoit lõi Eestimaa Talupidajate Keskliit üheksa aastat tagasi sooviga tõmmata tarbijate tähelepanu naturaalsele ja värskele kohalikust toorainest valmistatud toidule.

„Kaubamärgi Ehtne Talutoit loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoidu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele, lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada.

Naturaalne ja kohalik

Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud.

„Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“

Märk pole abiks mitte ainult tootjatele, vaid ka tarbijatele: neil, kelle kindel eelistus oleks osta kohalikku talutoitu, aitab see märk

Päike toidulaual Päike toidulaual

Toidumärgise loomiseks oli

Eestimaa Talupidajate Keskliidul mitu olulist põhjust. Näiteks selgus uuringutest, et z 80% pere sisseostude tegijatest sooviksid, et talutooted oleksid suurtööstuste toodangust selgelt eristatavad ja neid oleks poes lihtne leida;

z talutoit on muutunud tänu tarbijaskonna kiirele kasvule iseseisvaks toidukategooriaks;

z talutoidu suurem tarbimine aitab kaasa talude arengule ja edendab maaelu üldisemalt. ETKL

sisseoste tehes talutoidu hõlpsasti poeriiulitelt üles leida.

Märgi Ehtne Talutoit omanik, Eesti Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus

tuuakse esile talutootjate ja nende toodete tugevusi. Tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning valdavalt on tegu mahetoodetega. Toidumärgise eesmärk on talutoidu kui tootekategooria tuntuse suurendamine ja nende toodete mitmekesisusest ja ostmisvõimalustest teavitamine. Tervislik ja vitamiinirikas Saaremaa perefirma Öselwise liitus märgistusega Ehtne Talutoit 2018. aastal ja Katrin Sepp, ettevõtte üks asutajaist, soovitab seda teha teistelgi tootjatel. Öselwise alustas käsitööäädikate tootmisega ning pakub tänaseks tervislikke shotte ja joogipõhju, mis sobivad nii värskendava ja energiat andva joogi kui ka kraadiga kokteili valmistamiseks, aga ka kuivatatud viljadest valmistatud maiustusi, teed, salatikastet jm. „Olen väga rahul, et otsustasime selle märgisega liituda,“ ütleb Sepp. „Igale tootjale on oluline olla pildis, see on üks võimalus jõuda kiiremini oma tarbijateni.“

Öselwise on viie aasta jooksul jäänud silma paljudele, nop-

WWW.BMF.EE

Küsi pakkumist: info@bmf.ee | tel 516 5036

Talutoit juhatab kätte

talutoodangu

pinud erinevaid auhindu ja osalenud mitmel märgisega seotud üritusel, näiteks suurlaadal „Maa tuleb linna“, parima talutoidu konkursil jm.

Selgelt eristuv juustutootja

Toidumärgisega Eesti Talutoit on liitunud ka Viinamärdi talu Tartumaal, kus itaallasest taluperemees Denis Pretto ja te-

Järgmine erileht

Mets ja põld

ilmub septembris 2023

Info ja reklaam: tel 5353 7219, hannes.rumm@ohtuleht.ee

ma eestlannast abikaasa Annemari alustasid juba 2018. aastal Eestis ainulaadsete itaaliapäraste juustude tootmist – Denise pere on Itaalias läbi aegade olnud seotud talupidamise ja piima tootmisega ning mees ise on kirglik juustufänn.

Põllumajandusharidusega kaasad, keda ühendab huvi toidu, põllumajanduse ja loomade vastu, tõid enne juustutootmisega

alustamist oma sajandivanusesse tallu Prantsusmaalt lakooni tõugu piimalammaste karja – et oma toodanguga turul eristuda. „Piimalammaste piim on mõnusalt rasvane ja toorainel pole ebameeldivat kõrvalmaitset, mistõttu sobib see ideaalselt erinevate juustude valmistamiseks,“ selgitab perenaine. Üks lammas annab päevas keskmiselt 1,5–2 liitrit piima, mis perenaise sõ -

Viinamärdi talu itaallasest peremees Denis Pretto on kirglik juustufänn – tema pere on Itaalias ajast aega olnud seotud talupidamise ja piima tootmisega.

nul meenutab pigem kohvikoort: rasvaprotsent võib olenevalt lambast ja lüpsiajast olla 8–10.

Ehtsa Talutoidu märki kandvad Viinamärdi juustud valmivad kõik käsitööna ja valikus on neid palju: lambapiimast ricotta fresco, apelsiniga crema ricotta, itaaliapärane praejuust ja salatijuust, lisaks tehakse ka kerajuustusid, näiteks musta pipra või trühvliga lambajuust pecorello. Lehmapiimast valmivad stracciatella, mozzarella ja burrata – nende valmistamiseks vajalikku juustumassi töötlemist lambapiim ei võimalda.

Uued liitujad oodatud

Huvitava looga talusid ja nende põnevaid tooteid on märgise Eesti Talutoit alla koondunud aga veel hulganisti. Ülevaate neist võib iga huviline saada veebilehelt talutoit.ee. Sealtsamast leiavad juhised märgisega liitumiseks ka need, kes ise plaanivad hakata midagi kohalikust toorainest tootma või seda juba teevad, aga ei ole seni veel liitunud.

Södra Metsad OÜ

Merivälja tee 1, 11911 Tallinn

Tel 516 3569

taavi.mullerson@sodra.com

www.sodrametsad.ee

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST

METSAKINNISTUTE OST

ÜMARPUIDU KOKKUOST

METSATRANSPORDI TEENUS

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

TrepiAbi pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt

tellija soovile

Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.

Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevaid piirete- ja viimistlusvõimalusi.

• Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

• Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

• DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

• Kummiroomikud koppadele.

• Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

• ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

• Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

• Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

• Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

• Valuveljed-suurim valik.

• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

• Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

• Elastikrehvid.

• Lumesaha kummiplaadid.

• CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

• ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

Sven Arbet / Ekspress Meedia