Sinu Mets - Nr 69 - Detsember 2022

Erametsanduse toetused

SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

E-post Telefon Metsa inventeerimise toetus Sirli Jakobson siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsa uuendamise toetus Sirli Jakobson siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus Mart-Ants Pavelson siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Pärandkultuuri säilitamise toetus Mart-Ants Pavelson mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

Metsameetme toetused Imre Kari Triin Nõmmik

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee Indrek.reinsoo@eramets.ee 5668 3263 5683 3428

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee 5683 6537 5356 7390

Toetused metsaühistutele

Piia Kiivramees

piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 Vääriselupaiga kaitse leping Piia Kiivramees piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 Üraskikahjustuste ennetamise toetus Mart-Ants Pavelson mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit

(metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus

(metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

METSAOMANIK

oskavad järjest paremini kasutada toetuste abi

Tulevikumetsa kujundamine algab pikast vaatest ja tarkadest valikutest

Kahe asutuse liitumine metsaomanikele ja metsaühistutele muudatusi ei too

Välja andnud SA Erametsakeskus

Projektijuht Siret Varblane, tel 5196 7155, e-post siret.varblane@eramets.ee

Teostus AS Postimees Grupp

Toimetanud Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud Jelena Kasterpalu

Esikülje foto Aasta loom karu. Ingmar Muusikus

Metsas hing puhkab

Puude pikk kasvuiga dikteerib, et kõik metsaomaniku tänased teod kujundavad tulevikku.

mets on samahästi kui ühes tükis. Üks 3hektariline lahustükk jääb vaid paari kilomeetri kaugusele.

ANDRUS NIIT parim metsamajandaja 2022

Iga mets on oma omaniku nägu. On omanikke, kes ei tee metsas midagi ja lasevad sel kasvada rupikuks. Seal ei ole võimalik liikudagi ja kui on min gil hetkel vaja tarbepuitu, on väljatulek kehv. Eks nad ise tea... Mina majandan oma metsa selle mõttega, et siin tulevi kus ka oleks, mida vaadata ja kus olla.

Mulle on mets tuttav juba lapseeast. Seda suuresti tänu oma vanaisale, kes võttis mind kaasa, kui näiteks oli kütte puude tegu või lauamaterjali vaja. Tänu vanaisale saan ka öelda, et sain metsa omanikuks juba 14aastasena, kui ta pä randas mulle oma talukoha.

Ise olen sündinud ja üles kasvanud Tartus. Pärast keskkoooli lõpetamist läk sin Luua metsanduskooli. Siis tuli Nõu kogude sõjavägi, mis minu jaoks möö dus Ida-Saksamaal, kus mõningal mää ral sain ka sealse metsandusega tutvuda.

Vanaema-vanaisa tolleks hetkeks tüh jalt seisvasse talusse Otepää kõrgustiku veerel jõudsin pärast abiellumist 1990. aastate alguses ja siia ka jäime. Vana isalt saadud 37 ha metsast vaid 10 hek taril kasvas ka enne Teist maailmasõda mets, ülejäänu kujutas endast metsas tunud põllu- ja karjamaid. Vana met sa vanaisa hoidis, mina sain seda lõiga ta ja just need raied andsid talupidami sele stardi.

Tore mitmekesisus

Metsaomand ajapikku suurenes, nii et praegu, kui ka põllumaale istutatud alad juurde arvata, on seda kokku 70 hekta rit. Huvitav oli, et ma pole metsa ostmi se võimalusi pidanud otsima – need tu lid pakkumistena ise mu juurde. Kogu

Siin Otepää kõrgustiku veerel on maastik väga mitmekesine ja tänu sel lele leidub mu metsas pea kõiki metsa kasvukohatüüpe. Vaid mõnda, näiteks nõmmemännikut ei ole. On savi-, tur ba-, liiva- ja päris musta mullaga pin nast. Erinäolised metsaosad paiknevad justkui miniatuursete lappidena – minu pilgule on see mitmekesisus tore. Meil on siin näiteks Tsõõrikogomägi, mis on 170 meetrit merepinnast, kus on lõk keplats ja paik, kust näeb Võrtsjärve ära. Aga on ka Jooviksoo, mis on hästi oma pärane. Kuused on seal nii tiheda oksa kasvuga, et – kujutan ette – vanasti või di neist karuäkkeid teha. Ühel soosaarel kasvab hoopis suur ja väga kõver tamm. Samblakooslus on väga liigirikas.

Metsas peab kõike olema Kui selle metsaga alustasin, tegin esi algu ainult sanitaarraieid – suurem osa metsast oli isekasvanud loodusmets, kus lepa osakaal valdav. Ega lepal ju puuna viga ole – näiteks teeb ta kuuse le ette hea pinnase –, aga ta pinda olen palju vähendanud. Kõik raiutud alad on uuendatud. Istutanud oleme jupikaupa peamiselt kuuske, aga nüüd üraskite pä rast juba ka eurojaapani lehist, ebatsuu gat, isegi sitka kuuske. Kultuuride vahe le lasen tulla tammel ja kasel. Saan ütel da, et enamus siinsest kultuurmetsast on minu rajatud.

haavad ja omajagu lamapuitu. Vanade puude gruppe on siin ja seal. Vanaisa vanas metsas on üks paik, mida mu tü tar hakkas kutsuma kolme karu metsaks. See koht jäi ka raiumata – elus on tähtsa maid asju kui raha.

Mulle meeldib oma metsas ise tegut seda, vajadusel tuleb poeg appi, suure matel töödel tuttavad ettevõtjad. Olen teinud kõike: raied, metsauuendus, met sateed ja -kraavid jne. Aga mulle meel dib siin ka lihtsalt niisama jalutada. Võiks öelda, et olen metsale väga palju andnud ja olen sealt ka väga palju taga si saanud.

Kui võrrelda aastatetaguse ajaga, on metsa tervislik seisund kõvasti parane nud. See muidugi ei käi nii, et kõik hai ged ja metsakuivad puud metsast väl ja. Selline preisi värk pole ka õige, vaid metsas peab kõike olema. Kõverad puud võivad ka toredad olla. Näiteks mägra linnaku kohas jäi muidugi mets kasva ma, kuigi seal on väga vanad kased ja

Looduse keskel Põhitöö on mul mu ema rajatud Otepää lihatööstuses. Olen seal tehnikajuht ja kiidan tänase päevani Luua metsandus kooli, mis andis väga laiahaardelise põh ja loodusteadmistest tehniliste teadmis teni välja. Kui töölt tulen ja metsa lä hen, siis hing puhkab seal puude vahel. Laadid ennast seal maha ja meel läheb rõõmsamaks. Metsas tunnetad, kuidas elu voolab. Mul on olnud võimalus ja lutada ka Ameerikas sekvoiametsas, mis on võimas kogemus – kihvt on olla puu de vahel, kes on mitmeidkümneid inim põlvi üle elanud. Eestis selliseid puid ei

Autor metsatööl.

2 X ERAKOGU

Saan ütelda, et enamus siinsest kultuurmetsast on minu rajatud.

ole, aga ikkagi elab neistki enamus ini mese üle.

Ma tahaksin küll väga näha, milli ne mu mets kord on, kui täna istutatud puud on suureks kasvanud, aga see pole võimalik. Kui näen ära pildi kahekümne aasta pärast, olen õnnega koos.

Kooliajal oli mu lemmikaine dendro loogia. Nüüdseks on paljud teadmised lisandunud loodusest, oma kogemus test. Sugulaste seas on n-ö raamatutarka sid, kellega vahel kõvasti vaidleme. Näi teks üks vaidlus selle üle, kas raiesmikul saavad kasvada 20 aasta pärast samad seeneliigid, mis olid enne. Need seened ongi tegelikult olemas. Minu loogika üt leb, et see on võimalik, kui sa ei tee maa

pinna ettevalmistust, ei lõhu seenenii distikku ära.

Maapinna ettevalmistust on mul teh tud vaid mõnes üksikus paigas. Öeldak se, et see on vajalik, kuna siis taim kas vab ja kultuuri hooldada on lihtsam. Aga minu kogemus ütleb, et hooldada on kergem, kui pinnas ei ole segi keera tud. Parem hoolda rohkem ja kui ei jõua hooldada, siis pole mõtet üldse istuta dagi.

Pilt pidevalt muutub

Mulle meeldivad okaspuud, mis anna vad külmal ajal metsale värvi. Kuusk, kellega nüüd on üraskiprobleemid, on tegelikult mu lemmikpuu, ta on olene

valt kasvukohast nii eripalgeline ja an nab erinevaid emotsioone.

Aga ilus on vaadata sügisel ka euro jaapani ehk hübriidlehise kultuuri, kui võrad värvuvad kollaseks. See lehis lau sa viskab kasvada. Olen teinud vaid kaks hooldust ja üheksa aastaga on puud kas vanud 6–8meetriseks. Vist just see kii re kasv metsas põhjustab lumevaalimist. Nii valdavalt, et tuli terve kultuur toes tada. Teine uus kultuur, ebatsuuga mee litab metsloomi ja ta on suhteliselt päi kesehell.

Harilikku tamme me eraldi istutanud ei ole, selleks on pasknäärid, oravad jne, aga nüüd on mul punase tamme istan dus, kust varsti tuleb puud metsa viia. Plaanime puhaskultuuri koos kuuskede ga, mis aitavad tamme ulukite eest kaits ta ja tuleb hiljem välja raiuda.

Metsloomade liigiline koosseis on ajaga muutunud. Põtru ja metskitsesid on vähem, punahirvi justkui rohkem. Lindusid on vähem ja see pannakse meil metsaraiete arvele, aga minu arvates on asi ka selles, et väikepõllumajandus on kadunud. Inimene ka läheb sinna, kus kergem – kogunevad linna. Lindudega on samamoodi.

Eesti asjast

Kui üldisemalt vaadata, siis Eesti met sanduse kõige suurem häda on praegu minu arvates see, et ei suudeta metsan duse arengukava raiemahtudes kokku leppida. Erinevaid nüansse, mida arves tada, on väga palju, aga emotsioonid se gavad. Meedia räägib rohkem riigimet sa raietest, kuid tegelikult on oluline osa ka erametsal. Näiteks need juriidilised isikud, kel huvi metsamaa ostuks kulu nud raha kiiresti tagasi saada. Võib-ol la nemad ka on võimendanud muljet, nagu käiks üks suur raiumine.

Metsaomanikuna ei meeldi mulle, et meil ei kohelda metsandust ja põllu majandust võrdselt – põllumehed saa vad proportsionaalselt suuremaid toe tusi. Võib-olla vaadatakse, et metsandus on väga tulus, aga see on ekslik. Esime ne majandusmetsast saadav tulu tuleb harvendusraiest, aga sellele järgneb 30–40 aastat vaikset aega, kui mets kasvab. Alles lõppraiel saame rääkida taas tu lust. Õige pildi saab, kui kogutulu kõiki de aastate peale jaotada. Toetused tuleks võrdsustada ja metsanduses võiks mõ telda ka süsinikukvoodi jagamisele.

Vanad ja noored tammed jäävad kasvama... Pildil on ka üks jalutuskäikude kaaslasi.

te noormardikad, on otstarbekas selli sed puud enne kevadet üles töötada ja metsast välja vedada, et talvituvad üras kid ei saaks kevadel uusi puid asusta da. Suve teises pooles asustatud puud on veel pikalt rohelise võraga ja kahjus tuste avastamine pelgalt tüvesid vaadel des on võrdlemisi keerukas. Juba sügi sest alates aga asuvad 2. põlvkonna asus tatud puude kallale rähnid, mis teeb osa liselt lahti toksitud koorega puude avas tamise hõlpsamaks.

Üraskile meeldivad häiringud

Kuuse-kooreürask kui metsa tervise indikaator

Üraskikolded näitavad, kus mets on ohustatuim – kahjustuste algpõhjus võib olla näiteks põud, juuremädanik või ka valed metsa majandamise võtted.

hul selles osas, kas ja milliste võtetega kahjustusi ohjata.

Üraskikahjustuste sagenemist näi tab ka keskkonnaameti tänavune statis tika – juba septembrikuuks oli üraskiga seotud metsakaitse-ekspertiise väljasta tud pindalal 1885 ha, mis ületab tundu valt eelmiste aastate kahjustuste pind ala (2021. ja 2020. aasta lõpuks vasta valt 667 ja 882 ha, varem veelgi vähem).

Miks kahjustusi nii palju on?

Üraskid armastavad kuusikutes nii loo duslikke kui ka inimtekkelisi häiringuid, eelistades häiringualade (tormikollete, lageraielankide) servi. Inimtekkelistest häiringutest võib olulisimaks pidada la geraiet, kuna langiga piirnev puistu al les kohaneb muutunud olukorraga ja langi servas sageli esinevad tormimur tud kuused pakuvad üraskitele võima lusi paljunemiseks. Inimesepoolseteks häiringuteks võib pidada veel liiga in tensiivseid hooldusraieid, kokkuveoga kaasnevaid juure- ja tüvekahjustusi, aga ka kuivendussüsteemi rekonstrueeri misega paratamatult kaasnevaid veere žiimi muutusi, mis mõjutavad pindmi se juurestikuga kuuski.

Jätkuvalt on põhjust kirjutada kuuse-kooreüraskist (edaspidi lihtsalt ürask). Ka käesoleval aas tal ei ole üraskikahjustused vai bumise märke näidanud, pigem hak kab metsas silma järjest enam pruuni de võradega kuuski. Samuti tekitavad üraskikahjustused konflikte kõrgen datud avaliku huviga metsades, näi teks Otepää Apteekrimäel ja Haanja Suurel Munamäel. Vaidlus on üldju

Osalt on kahjustuste arvu kasv põhjus tatud asjaolust, et kuuse-kooreüraskid ei piirdu enam ühe põlvkonnaga aastas, nagu ajalooliselt on olnud – sel sajandil on muutunud tavapäraseks kahe põlv konna väljaarenemine. Sarnast käitu mist on täheldatud ka mujal Euroopas. Seega on üraskitel võrreldes varasemaga tunduvalt suurem võimekus oma arvu kust ühe suve jooksul mitmekordistada. Metsaomaniku jaoks tähendab see aga, et ühe aastaga suudavad üraskid kahjus tada oluliselt rohkem metsa.

Alati ei suuda üraski 2. põlvkond täie likult välja areneda ja talveks vastse- või nukustaadiumi jõudnud isendid huk kuvad kuuse koore all. Sellest hoolima ta ei ole üraskite asustatud puud enam elujõulised. Kui metsaomanik tuvastab talvel kuuse koore all talvituvad üraski

Koristamata tormikolde läheduses tekkinud üraskikolde põhjus on ilmselge, kuid mõnikord võib kahjustuse põhjus jääda esmapilgul märkamata – näiteks juurepessu või põua korral, mis kuus ki inimesele märkamatult nõrgestavad. Tänavunegi suvi oli üraskitele võrdle misi jahe ja vihmane, kuid registreeritud kahjustuste kõrge arvu võib olulises osas panna eelmiste aastate põuaste suvede süüks. Teada on, et varasemad põuape rioodid mõjutavad kuusikuid veel mit me aasta jooksul pärast põuda ja kahjus tused kuuskedel võivad avalduda hiljem; samuti ei pruugi uued üraski levikukol ded metsaomanikule kohe silma jääda.

Kliimamuutused annavad hoogu Tõenäoline on, et kliimamuutustega kaasnevad tegurid – soojemad talved, tormi- ja põuakahjustuste sagenemine ja pikenemine – annavad üraskite levikule tulevikus vaid hoogu juurde, samuti või vad soojemad talved soodustada juure mädanike levikut, mis omakorda kuus ki nõrgestab. Ka kahe üraskipõlvkonna esinemine ühe suve jooksul on tõenäoli selt seotud muutuva kliimaga. Keskkon

KRISTJAN AIT Eesti Maaülikooli nooremteadur

ARGO ORUMAA Eesti Maaülikooli nooremteadur

Liiga hõredaks raiutud puistud on üraskile kerge saak.

uue puu

lähevad

sesse

MÕISTEID

1. põlvkond – Üraski vanamardi kad väljuvad kevadel talvitumispai gast ja asustavad uue puu, kuhu rajatakse haue. Munadest kooru vad vastsed, kes seejärel nukku vad, nukkudest kooruvad noor mardikad. Seda põlvkonda nime tatakse üraski 1. põlvkonnaks.

2. põlvkond – Kui juunis koorunud noormardikad ei lähe pinnasesse talvi tuma ja asustavad uued kuused, siis pal junemine jätkub. Noormardikad rajavad (juulis, augusti alguses) uue haudme ja seda (koos munade, vastsete, nukkude ja uute noormardikatega) nimetatakse üraski 2. põlvkonnaks.

Sõsarhaue – Kui üraskid on pärast pal junemist jõudu kogunud, võivad nad mõne nädala möödudes asustada juba uued kuused ja rajada sinna uue haudme. Seda nimetatakse sõsarhaud meks. Sõsarhaudme rajamine võib toi muda nii suve esimeses kui ka teises pooles.

*Joonisel viidatud ajavahemikud võivad varieeruda üle Eesti või isegi sama metsaeraldise piires.

naagentuuri andmetel on viimastel aas takümnetel soojemaks muutunud just kevad-talv, mis tundub olevat parasjagu piisav tõuge, et üraskite kiiremat palju nemist soosida. Ekstreemsed kliimaolud (temperatuur üle 30 °C) aga võivad üras kite paljunemist hoopis pidurdada.

Meeles tasub pidada, et nooremad kuused suudavad tõenäoliselt põuaga seotud mõjudele paremini vastu panna, kuna vanemad puud on suurema veeva jadusega. See on mõttekoht metsaoma nikule, vaadates puistu vanust ja täiust: kas üraski kahjustatud metsas on mõist lik tegeleda pigem kahjustuse ohjamise ga või kaaluda uuendusraiet ja mõelda tulevikus teistsuguse koosseisuga metsa kujundamisele.

Üraskitõrje vallas ei ole ka mujal hari liku kuuse levialas olevates riikides erilisi edusamme tehtud ja ollakse meiega sar naste probleemide küüsis. Jätkuvalt toi mub kahjustuste ohjamine ja ennetami ne peamiselt sanitaarraie korras, kuid on

leitud, et traditsioonilised metsamajan damise meetodid ei pruugi tänastes olu des enam kuigi tõhusaks osutuda. Eel kõige on silmas peetud sanitaarraie tege mist ühe eraldise piires, samas kui kah justus lähikonnas edasi kestab ja kuusi kute sanitaarne seisund hoopis üraski test sõltumata põhjusel viletsaks osutub.

Positiivsed arengud on aga toimu nud kaugseire vallas – satelliidipildid ja ortofotod, mis võimaldavad üraskikol deid ja häiringualasid tõhusamalt üles leida ja seeläbi materjali õigel ajal reali seerida või kahjustuse levikut ennetada. Üraskikahjude kiireks tuvastamiseks so bib ka tavaline hobidroon, mis võimal dab mõne kvartali suurusest alast kohe ülevaate saada – seda juhul, kui kahjusta tud puude okkad on hakanud juba vär vi muutma.

Kokkuvõtvalt: paljude hukkunud kuusikute kehv sanitaarne seisund pan nakse tänasel päeval pelgalt üraskite süüks, kuigi esialgne ja olulisem kah

justaja peitub kusagil mujal ja ei pruu gi meile silmaga nähtav olla – olgu sel leks siis põuaperioodid, juuremädanik või ka metsa majandamisel tekkinud häiringud. Seega tasub üraskit vaadata osaliselt ka kui metsa tervise indikaato rit, mitte ainult metsakahjurit.

Olulisi viiteid 100 aastat Eesti ilmateenistust – Kesk konnaagentuur, 2019.

Kliimamuutustega kohanemise arengu kava aastani 2030 – Keskkonnaministee rium, 2017.

Ghandi, K. jt Bark Beetle Manage ment, Ecology and Climate Change –Elsevier, 2022.

Seidl, R. Small Beetle, large-scale dri vers: how regional and landscape factors affect outbreaks of the European spruce bark beetle – Journal of Applied Ecology, 24.09.2015.

Keskkonnaagentuur, Heino Õunap –ettekanne „Kuuse-kooreüraskist Eestis”.

Hajus üraskikahjustus mõõdukalt majandatud metsas, kahjustuse põhjus võib olla põud.

Aprilli lõpp - mai algus: kevadine lendlus 1. põlvkonna haudme rajamiseks

Möödunud suve 2. põlvkond

1. põlvkonna haudme rajamine

Sõsarhaue

1. põlvkonna noormardikad kooruvad

2. põlvkonna haudme rajamine Koore all ja maapinnas talvitunud üraskid asustavad uued kuused

Juuli - august: suvine lendlus, 1. põlvkonna noormardikad lahkuvad puult

Mai 2. pooles rajavad tugevamad vanamardikad sõsarhaudme

Sõsarhaue

Asustavad

või

pinna-

talvituma Üraski 2. põlvkond talvitub kuuse koore all või maapinnas

Augusti 2. pooles rajavad tugevamad isendid ka sõsarhaudme

APRILL MAI JUUNI JUULI AUGUST SEPTEMBER

Üraskikahju

Metsainvestor Peeter – uskumatu

Kui mul õnnestus kaks ja pool aastat tagasi osta 1,5 ha suurune metsamaakinnistu, oli mul selge teadmine, et rahavoog sellest investeeringust niipea plussi ei jõua. Kuid nüüd see juhtus!

Mis siis juhtus 2O22. aastal? Kõigepealt väike meeldetu letus. Ostsin 2020. aasta ke vadel 1,52 ha metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvu kohal kasvav 20aastane hooldusraiet va jav kaasik. Teisel, 0,79 ha suurusel võ sastunud eraldisel oli eelmine omanik teinud paar aastat tagasi uuendusraie ja seal alustasin ma 2020. aastal etteval mistustöödega uue metsakultuuri raja miseks.

Kui ma 2020. aasta kevadel kinnistu ostsin, siis valdasid mind kahetised tun ded – ühtepidi oli hea meel, kuid kesk mise palga saajana värises mul ka veidi süda, sest 3000 eurot polnud minu jaoks väike raha. Ja panna nüüd see läbiraiu tud metsamaa alla seisma...

Kuid juba järgmised kuud näitasid otsuse õigust. Kõigepealt alustasin kin nistu hooldamist, ostes Metsaühistu va hendusel sisse metsauuendustööd ja saadud toetused aitasid katta ka osa nen dest kuludest.

Aasta algas hooldusraiega Läbimurre saabus tänavu suvel. Mullu sügisel taotlesin 0,73 ha suurusele eral disele Metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mille suurus oli 159 eurot/ha, et 20aastases kaasikus raiuda pihlakas, haab ja lepp välja. Käesoleva aasta märtsi algu ses saabus taotlusele positiivne vastus ja ma ostsin oma hea partneri Metsaühis tu vahendusel hooldusraieteenuse sisse. See läks mulle maksma 245 eurot, mil lest toetus kattis 116 eurot. Tõsi küll, sel lest läks maha tulumaks, kuid septembris laekus minu arvele juba 93 eurot.

Kuid see pole veel kõik, nagu öeldak se telereklaamis. Mul on olnud kinnis tu ostmisest saati plaanis piirikraavi pu

INVESTEERINGU TULUD/KULUD

Kulud

2020

Kinnistu ost 3000 € Võsa raie 152 €

Maapinna ettevalmistus 134 € Metsamajanduskava tellimine 25 €

2021

Maamaks 10 €

Metsauuendus 590 € Kultuurihooldus 208 €

2022

Maamaks 10 € Hooldusraie 245 € Kuusekultuuri täiendus 289 € Kultuurihooldus 199 € Kulud kokku: 4862 €

Tulud

2020

Uuendustoetus maapinna mineraliseerimisele 76 €

2021

Metsa inventeerimise toetus 15 € Metsauuendustoetus 316 €

2022

Metsamaterjali müük 4276 € Kultuurihoolduse toetus 93 € Tulud kokku: 4776

Esmapilgul tundus, et piirikraavi puhastuselt saadav puidukogus pole suur, aga sain sealt ühtekokku 65 tm metsamaterjali, millest saadav tulu kattis laias laastus ära metsamaa ostuhinna kaks ja pool aastat tagasi.

hastus ja ka seal tuli maha võtta mõned puud. Kuna esmapilgul tundus, et kogus pole suur, olin lükanud tööd edasi, sest sellise väikese koguse jaoks pole mõtet ju tehnikat kohale tuua. Kuid räägi inimes tega! Selgus, et ka mu naabril oli plaanis raietööd ja kuna ka tema on Metsaühis tu liige, saime kenasti koopereeruda. Ala ti tasub ka suhelda Metsaühistuga, sest ühistu teab, kes kuskil töid korraldab.

Selgus, et mõned kuused, pisut kas ke ja enamuses vana haaba andsid kok ku ühtekokku 65 tm metsamaterjali, mis kõlbas valdavalt küll lehtpuuküt teks, kuid millest ma teenisin sellegi poolest 2974 eurot. Lisaks sellele lasin

vedada naabri kinnistule ka raidmed, et lasta need koos hakkida. Augusti lõpus, kui vili oli koristatud ja ilmad veel kui vad, hakkisime ühistu abil raidmed, mil lest sai ühtekokku 28 tm ja pärast kulu de mahaarvamist sain raidmete müügist 1302 eurot.

Seega teenisin metsamaterjali ja raid mete müügist ühtekokku 4276 eurot ja uskumatu saigi teoks – investeering ta sus ennast ära juba kahe aastaga. Tõsi küll, kui ma kahe aasta tulud-kulud kok ku lõin, olin veel sajakonna euroga mii nuses, kuid sisuliselt olen ma jõudnud nulli. Loomulikult olid siinkohal abiks anomaalselt kõrged kokkuostuhinnad,

METSAÜHISTU

uskumatu sai tänavu teoks

mis väga soosisid metsaomanikke. Hüp peliselt on tõusnud ka mu kinnistu turu väärtus nii metsamaa hinnakasvu taus tal kui põhjusel, et tegemist pole lihtsalt enam läbiraiutud kinnistuga, vaid ke nasti hooldatud metsamaaga. Moel või teisel näitab seda ka metsa maamaksu hind: kui 2001. aastal oli maa maksus tamishind 420 eurot, siis tänavu läbivii dud hindamise alusel juba 2861 eurot.

Ühistu on igati abiks olnud Olgem ausad, kui ma kaks aastat tagasi kinnistu ostsin, polnud ma valmis sel leks, et investeering juba mõne aasta ga ära tasub. Ilmselgelt toetas seda kaks olulist faktorit – esiteks, nagu juba öel dud, tänavused erakordselt head pui duhinnad. Teisalt oli väga abiks Metsa ühistu, mille liige ma olen ja mille toel olen teinud kõik vajaminevad tööd met sas. Nagu ütlesin, on ka mu naaber Met saühistu liige, samamoodi kuulub naab ruses Metsaühistusse veel kümmekond metsaomanikku, kes tellivad tööd läbi ühistu. Mis puutub aga piirikraavi, siis kavandame naabriga selle uuendamist.

Möödunud kevadel istutasin 0,79 ha suurusele eraldisele 1200 ilusat kol meaastast kuusetaime. Paraku osa tai mi hukkus. Oma osa võtsid 2020/2021 talvel kultuurist ulukid, sest ma loobu sin eelmisel sügisel mõttest neid Trico ga pritsida. Samuti olid erakordselt kuivad nii mullune kui tänavune suvi, mistõttu samuti taimi hukkus. Seetõt tu istutasin tänavu täienduseks 500 kuusetaime, mida oli eelnevalt Trico ga töödeldud. Ühtekokku läks see mul le maksma 289 eurot ja nüüd on põ nev vaadata, kas osaline pritsimine ai tab või tuleb tulevikus tõrjet teha ikka gi ülepinnaliselt.

Septembri teises pooles tellisin eel mainitud kuusekultuurile ühistu vahen dusel ka kultuurihoolduse. See läks mul le maksma 199 eurot (252 eurot/ha). Esitasin selle osaliseks kompenseerimi seks toetusetaotluse ja lootus on saada järgmisel aastal selle töö eest 76 eurot kultuurihoolduse toetust.

Sellel aastal on mul seega metsatöö dega kõik ja ma olen lõppeva aastaga ra hul. Väga.

Mälestuste- ja ajalooraamat „Järvselja aeg ja inimesed” on nüüd saadaval ka e-raamatuna

Kevadel esitletud Hendrik Rel ve ja Ivar Sibula ajalooraamat „Järvselja aeg ja inimesed ehk sajand metsandusüliõpilaste mälestu si” kujunes nõnda menukaks, et raama tu väikese trükitiraaži tõttu ei jagunud seda kõigile huvilistele. Seetõttu on ala tes detsembrist kõigil soovijatel võima lik seda soetada ka e-raamatuna Rahva Raamatust.

Rohkem kui 300-leheküljelist trükist võib nimetada Järvselja kollektiivseks mäluraamatuks, mis kätkeb endas sajan di jagu metsandustudengite ja -õppejõu dude väga erinevaid Järvseljaga seotud isiklikke mälestusi. Raamat annab üle vaate sajandi jooksul jutustatud mäles

Koostajad

Hendrik Relve, Ivar Sibul.

Toimetajad Ivar Sibul, Hendrik Relve, kujundaja Kalle Müller.

Väljaandja Eesti Maaülikool, 2022, 328 lk.

tuskildudest, kus kerkivad esile üksikas jad Järvselja ümbruse metsadest ja ini mestest. Lisaks detaile olmest, riietu sest, toitudest, jookidest ja vaba aja veet misest. Rohkesti leidub raamatus mee nutusi sportimisest, muusikategemis test, looduse-, kala ja jahiretkedest, aga ka noortele omastest naljadest ja vigu

Enam kui 6600 erametsaoma nikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võima lused on metsa investeerida ja mil liseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab. Vt ka metsainvestor Peetri eelmisi kir jutisi Sinu Metsas nr 61, 63, 65 ja 67.

ritest. Unustatud ei ole selliseid metsandustu dengitele ainuomaseid traditsioone nagu legen daarse sanglepa märgis tamine, esimese kursuse üliõpilaste ristimine Selg järves ning metsameeste hümni loomine ja selle edaspidine arengulugu.

Rikkalikult ajaloolis te fotodega illustreeritud trükis on mõeldud põne vaks lugemisvaraks mitte ainult metsanduse erialade vilistlastele, õppejõudude le ja praegustele üliõpilaste le, vaid ka kõigile neile, keda paeluvad Eestimaa erilised ja korduma tud paigad ning inimesed.

IVAR SIBUL

E-raamatu link https://rahvaraamat. ee/p/e-raamat-järvselja-aeg-ja-inime sed-sajand-metsandusüliõpilaste-mälestu si/1781141/et?isbn=9789916669785

Uudiseid metsateadlastelt

Ilmus monograafia statistilise metsainventeerimise teemal Ingliskeelses monograafias „Principles of National Forest In ventory Methods” on põhjalikult lahti seletatud statistilise met sainventuuri andmete kogumi se ja statistika kujunemise põhi mõtted. Raamatu autor on maa ülikooli metsanduse ja insenee ria instituudi vanemteadur Al lan Sims.

Statistiline inventuur on proovitükkidega mõõtmise meetod, millega koostatakse riiklikku metsandusstatistikat, lisaks kasutatakse neid and meid ka LULUCF aruandlu ses. Andmete alusel tulemuste saamisel on tähtis tunda andmete kogumise ja töötluse taus ta. Raamat selgitab, millega tuleb arvestada, kui nende and mete alusel erinevaid aruandeid kokku pannakse.

Ka leiab sealt, millise täpsusega on üldse võimalik metsa mõõta. Teos annab ülevaate erinevatest määramatustest, mis on seotud nii definitsioonide kui ka mõõtmisega. „Mets on oma olemuselt väga mitmekesine, mistõttu selle piiritlemine ja klassifitseerimine ei ole alati selge,” on öelnud autor. „Sellest tulenevalt esineb nii määratlemises kui ka mõõtmistes hulga liselt määramatusi, mis mõjutavad tulemust.”

Raamatust saab ka ülevaate nii traditsioonilistest metsa mõõtmise meetoditest kui uuema aja lähenemisviisidest (nt kaugseire) – erinevate tehnikate ühendamisel muutub and mestik usaldusväärsemaks ja täpsemaks. Üks kaasaegsemaid arenguid selles valdkonnas on n-ö pidevad graafikud, mis pa kuvad kogu aeg reaalajas andmeid. Kas need andmed peak sid olema avalikkusele avatud, on teine arutelupunkt, mida autor käsitleb.

Valmis uuring leppadel kasvavast mustast pässikust

Must pässik (Inonotus obliquus) ehk tšaaga (chaga) on eel kõige kasel tuntud parasiteeriv puuseen, kes kasvab põhja poolkeral ja kuulub taelikuliste sugukonda kandseente hõim konnas, tekitades tüvemädanikku mitmel lehtpuuliigil. Eestis kasvab seen eelkõige arukasel, sookasel, hallil lepal ja sangle pal ehk mustal lepal.

Maaülikooli teadlaste eestvõttel läbi viidud värske uuring näitab, et lepapuudel parasiteeriv must pässik on potentsiaal setelt raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega.

Musta pässiku steriilne moodustis (n-ö pässik) sisaldab

JOONAS KOLLO Eesti

bioaktiivseid ühendeid, millel on teada vähivastane ravi toime nt leukeemia ning kopsu ja käärsoole adenokartsi noomi rakkude paljunemise vastu, maksa hepatotsellulaar se adenokartsinoomi, suu epidermoidse kartsinoomi ja eesnäärme vähi rakkude vähivormide vastu.

Uuring hindab teadaolevalt esmakordselt maailmas lepa liikidel parasiteeriva musta pässiku bioaktiivseid ühendeid. Veenvalt on selgunud, et Eestis hästi kasvaval hallil lepal pa rasiteerival mustal pässikul esineb sarnasel määral arukasega betuliini, inotodiooli ja lanosterooli.

Mida olulist saab teada metsandus ja metsaomanik? Ees tis kasvab lepp hästi. Halli lepa enamusega puistuid on Eestis umbes 9% metsamaast ja peapuuliigina esineb hall lepp oma korda 14,1% erametsadest. See puuliik ei ole seniajani leid nud lisaks ahjuküttele muud väärindamist, aga musta pässi ku kasvatamine see uus võimalus oleks, pakkudes maaoma nikele lisateenimise alternatiivi, eelkõige väikemaaomanikule.

Samas on autorid nentinud, et nad ei kutsu üles massilisele puude nakatamisele patogeense seenega, sest enne puude na katamise kampaaniat tuleb selgeks saada musta pässiku kasva tamise riskid ja parimad võtted puude nakatamisel, alles see järel võiks jõuda kasvatamiseni.

Uuringu tegid maaülikooli metsanduse ja inseneeria ning põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ja Tartu ülikooli far maatsiainstituudi teadlased. Uuringut toetas eraettevõte Ino pure OÜ.

Uuringu täistekstiga (inglise keeles) saab tutvuda: www.mdpi.com/2218-273X/12/9/1178.

Vt ka: Rein Drenkhan, Kalev Adamson „Musta pässiku (Inonotus obliquus) analüüs”. Tartu 2020. (leiab google otsinguga)

Maaülikooli nooremteadur

Eesti keeles võiks pealkiri olla „Riiklike metsainventeerimismeetodite põhimõtted”.

Hallil lepal kasvav must pässik.

AHTO TÄPSI

Kuidas puiduturu hinnahüpped metsatöid on mõjutanud?

Tööd on jätkunud kõigile.

TAAVI EHRPAIS metsaomanik

Taavi Ehrpais, kas kõrgete pui duhindadega 2022. aasta on siis metsaomaniku n-ö kuldaeg?

Puiduhinnad on palju kerkinud, aga mina ei ütleks, et need on väga kõrged, pigem on need olnud aastaid naeruväär selt madalal. Ühe tihumeetri männipal gi hind oli 30 aastat tagasi metsavahi kuupalk, täna saan selle eest töömehe metsa neljaks tunniks.

Täpselt sama juttu rääkis muide hil jutisel Saksamaa reisil üks saksa metsa omanik – selle ühe tihumeetri hinnaga, millega ta 15 aastat tagasi sai kaheks nä dalaks töölise palgata, saab ta nüüd töö lise vaid üheks päevaks.

Hinnad ei ole õigetes proportsiooni des ja puidu kui ressursi hind peaks ole ma hoopis kõrgem, et seda kasutataks ökonoomselt.

Kui võrrelda eelmiste aastate puidu hindadega, siis tõusid need tänavu loo mulikult palju, eriti just nn rämpspuidu ehk energiapuidu hind. Metsaomaniku le on selline hinnaolukord kõige parem aeg majandamise vigade parandamiseks. Näen, kuidas seda aega ka kasutatakse, korrastatakse alasid, kus seni ei tasunud tööd ette võtta, kuna sellele oleks tulnud peale maksta.

Ma ise ka ühel mitte ammu ostetud kinnistul just võtsin giljotiiniga kaskede vahelt sarapuulaigud maha. Alles hilju ti ei tasunud seda teha, aga nüüd müün sarapuu hakkpuiduks ja teenin nii palju, et see katab kulud ja annab ka kasumit, mida saan istutamiseks kasutada.

Üks asi, mida energiapuidu kõr ge hind siiski ka võib teha: võib pan na metsaomaniku mõtlema, kas ikka viitsin enam üldse okaspuid istutada.

Kui istutan okaspuid, saan 80 aasta pä rast 20 000 eurot hektarilt, aga kui la sen suvaliselt sinna hoopis haaval peale kasvada, saan 40 aasta pärast 10 000 ja sealt edasi 40 aasta pärast jälle 10 000. 80 aastaga saaks sama summa, mida saaks okaspuu eest, aga selle vahega, et looduslikult kasvava haava puhul ei pea kulutama ei istutamisele ega hool dusele.

ti metsatöid soodustab. Oleme saanud varumisega tegelda ja usun, et katlama jad sellel talvel puidust puudust tundma ei pea.

Kas masinamehi ikka jätkub?

Masinamehed kevadel suures enamuses kaks kuud seisid. Aga edasi tulid – vähemalt meil – kuiv suvi ja kuiv sügis, mis on võimaldanud täiel jõul te gutseda. Tänaseni on masinaid raske leida. Paljud metsaomanikud on valmis teenuse eest mis tahes hinda maksma –tule ainult tegema!

Ühesõnaga võivad energiapuidu kõr ged hinnad võtta metsaomanikult maha motivatsiooni tegelda metsakasvatusega ja just nende pikka aega kasvavate puu liikidega, millega saaks ka süsinikku pi kalt kinni hoida. Loodan, et nii väga end mõjutada ei lasta, sest on eriolukord –sõda ja sellest tulenevalt puidu hindades anomaalia. Kvaliteetne palk ja pakk on ja jäävad kallimaks kui energiapuit.

Kui üldiselt ütelda, on 2022. aasta ol nud hea ja seda mitte ainult puiduhinda de mõttes, vaid ka ilma poolest. Nii head puidu varumise sügist kui tänavu ei mä letagi, vähemalt Harju- ja Raplamaal. Nüüd lisandus veel ka külm, mis samu

Ülestöötamise hinnad on selle aas taga vähemalt 30% tõusnud. Kütus jms on kallimaks läinud, aga tänu puiduhin dadele on ka metsa ülestöötamise ette võtetel olnud võimalik kasumit teenida. Samas tuleb arvestada, et palju on raiu tud just leppa, sookaske, haaba ja muud sellist, mille ülestöötamine ongi kallim.

Energiapuit on läinud hinda ja seda tasub müüa.

Mingis mõttes on siis kuldaeg hoopis energiapuidul? Jah. Ja tasub teha nii hooldusraieid kui ka selliseid uuendusraieid, kust peami selt tuleb energia- ja paberipuitu. Pal gimetsad tasub täna jätta ootama pa remat aega. Mina loodan, et see pole väga kaugel.

Metsaomanikule on tänane hinnaolukord parim aeg majandamise vigade parandamiseks.

Energiapuidu virn.

VIIO AITSAM

Eesti metsad pealtvaates – kus

Tartu observatooriumis valmis hooldusraiete vajadust näitav kaart KaguEesti kohta ja arendamisel on sellisel kaardil tuginev nutirakendus.

MAIT LANG

kaasprofessor, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium

kaugseire teadur, Tartu Ülikooli

se silma ja aju kombinatsioonile jäävad kaugseireandmetele tuginevad hinnan gud täpsuse poolest (veel) veidi alla, aga võimalus Eesti ulatuses saada automati seeritult metsade takseerandmeid igal aastal on igatahes tähelepanu vääriv.

Andmete lugemist saab treenida

külalisteadur, Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium

Eesti metsamaa jaguneb üsna võrdselt riigi ja umbes saja tu hande erametsaomaniku vahel, kes aeg-ajalt mõtisklevad metsa majan damisest. Eestis on vähe inimesi, kes pole kunagi näinud (käsi)navides või taskuraalides kaarte ja teekonna kavan damise vahendeid. Alusandmed kaar tide jaoks saadakse kaugseire abil len nukitel või satelliitidel olevate sensori te abil.

Ka metsaregistris saab kuvada eral diste piiride taustaks ortofoto, mida maa-amet uuendab pidevalt. Kombi neerides suvise ja kevadise lennu mõõt mised, saame mistahes punktis Eestis kõige rohkem kahe aasta vanused and med. Just nimelt andmed ja mitte liht salt pildid. Ilus kaart raalis on numbrili ne asukohakoordinaatidega andmestik, mille töötlemiseks on arvutid ideaalsed vahendid. Metsas kohal käinud inime

Kaugseireandmed on tasuta kättesaada vad ESTHubist* ja maa ameti avaand mete portaalist. Teelahkmel seistes tu leb otsustada, kas asume ise kasutama avaandmeid oma metsade haldamiseks või loodame, et ehk seda ei tee ka kee gi teine.

Kogenud taksaator suudab metsas abivahenditeta üsna adekvaatselt hin nata keskmise puu kõrguse ja rinnaslä bimõõdu ning puistu koosseisu, rinnas pindala, täiuse ja vanuse. Aga ka kaug seireandmetele (satelliidipildid, orto fotod, aerolidari andmed) lihtsalt peale vaadates saab mõningase treeningu jä rel palju infot. Treenimiseks sobivad rii gimetsa takseerandmed, mis on metsa registris avalikult nähtavad. Märksõnad: numbrilised andmed, arvutid ja treeni mine – toovad meid automatiseeritud metsatakseerimise lahenduse juurde.

Alates 2008. aastast võimaldavad maa-ameti tehtava üleriigilise aerola serskaneerimise andmed hinnata puis tute kõrgust täpsemalt kui taksaator seda tavaliselt teeb metsas. Tüvemahu hinnangud on siiski veidi suurema vea

ga. Multispektraalsete satelliitsensorite piltidelt saame puistu koosseisu hinnan gu, mis keskealistes ja vanemates puis tutes on domineerivate puuliikide osas üsna adekvaatne. Kaugseireandmete abil saame lisana ka puistusisese variee ruvuse ja masinõppemeetodid võimal davad prognoosida metsa omadusi, mil le kohta on olemas piisava vaatluste ar vuga näidisandmestik. Eesti avaandme te põhjal saab metsi kirjeldada 10–20 m pikslite kaupa. (Vt joonis 1.)

Millest alustada?

Loomulikult metsaressursi riikliku ar vestuse registri portaalist (https://regis ter.metsad.ee), mis kuvab eraldiste piirid ja taustaks tavalistes värvides või valevär vi ortofoto. Valevärvipildil tekib inimsil male nähtamatu lähiinfrapunase spekt riosa kiirguse kaasamise abil suur kont rast okas- ja lehtpuupuistute vahel. Kaar dile saab lisada maa-ameti koostatud metsa kõrgust värvidega kujutava kihi.

Paljudele ehk ongi metsaregistri por taal piisav vahend oma metsale pea le vaatamiseks, kuid taimkatte kõrguse numbrilise info saame ainult maa-ameti geoportaalist (https://geoportaal.maaa met.ee). Kõrguseandmete vaatamiseks koos eraldiste kaardiga sobib selline va bavara nagu QGIS (https://www.qgis. org). Metsatüki jaoks tuleb esmalt lei da vastavad kaardilehtede numbrid. (Vt joonis 2.) Punktipilvede vaatamiseks leiab vahendeid aadressilt https://lidar

JAN-PETER GEORGE

Tartu Observatoorium

OLEKSANDR BORYSENKO

Kaugseire aitab ületada takistusi ja loob võimalusi.

oleks vaja teha hooldusraiet?

radar.com/review/9-free-lidar-viewers.

Kasulik on tunda andmestikku, mille le tuginevaid produkte (metsatakseeri mist) võidakse turul pakkuda ja teiseks saab enda metsadele peale vaadates ala ti midagi uut teada.

Esimene kaugseirerakendus hooldusR

Tasuva tulevikupuistu kujundamiseks tuleb noorendikes ja latimetsades teha õigel ajal hooldusraieid. Need on raied, millest ei saa hetkel olulist rahalist tulu, aga mille tegemata jätmisel omanik tule vikus rahaliselt kaotab. Millistes puistu tes on hooldusraietega praegu juba kiire?

Kas metsaomanik peaks nüüd kohe laadima maa-ameti lehelt alla lidariand med ja asuma neid analüüsima? Kaug seireandmete kuvamine arvutiekraanil on üsna lihtne, aga numbrilise töötluse ga alustamine nõuab vist sisseelamiseks natuke rohkem aega kui enamikel met saomanikel muude toimetuste kõrvalt üle jääb. Seetõttu otsustasimegi Tartu observatooriumis teha noorte metsade hooldusraie vajaduse näidiskaardi Ka gu Eesti kohta.

Võtsime 2017. ja 2021. aasta suvised aerolidariandmed maa-ameti lehelt ja koostasime 20 m pikslite (400 m²) kau pa puistute kõrguse kriteeriumi ja võras tiku liituse kaardid. Kandsime hooldus raie vajaduse kaardile pikslid, kus kõrgu se näitaja oli 2021. aastal alla 11 m ja võ rastiku liitus sealjuures üle 85%. Kaar

dilt eemaldasime madalaboniteedilised (soo)metsad, mille H100 jäi alla 22 m, ja alad, kus nelja aasta kõrguse kasv oli alla 1,3 m.

Loomulikult tunduvad sellised liht sad reeglid kavalate masinõppemeetodi te kõrval natuke algelised, aga meil ongi

hetkel tegemist kaardi prototüübiga –edaspidi on võimalik kõike teha täpse mini. Ka võib selliste lihtsate reeglite jär gi saadud kaardil olla midagi puudu või üle. Pisteline kontroll aga näitas, et kaar dil tähistatud puistud on just need, kuhu peaks metsaomanik minema kindlasti üsna peatselt ja kohapeal hindama hool dusraie vajadust. Kui pole kogemusi, siis võib teha metsas lihtsalt tavalisi fotosid (ka diagonaalis ülespoole võradest) ja saata need metsakonsulendile või met saühistu spetsialistile nõu küsimiseks.

Enda arvutis selle kaardi vaatamiseks sobivad QGIS või teised sarnased prog rammid. Kaardi saamiseks võtke ühen dust Tartu observatooriumiga.

Meie kaugseireandmetele tugineva hooldusraiete vajaduse indikatsiooni kaardi võimalikult lihtsal viisil metsa omanikeni viimiseks arendame ka tas kuraali ehk nutitelefoni rakendust. Sel les tasuta rakenduses kuvatakse koos maa ameti fotode ja eraldiste piiride ga Tartu observatooriumis tehtud hool dusraiete vajaduse kaart. (Vt joonis 3.)

Loodetavasti annab see näidisraken dus metsaomanikele julgust mõelda juba järgmiste metsamajanduse prob leemidele, mida võiks proovida Eesti kaugseire avaandmete põhjal lahenda da. Taimkatte kaugseirajad maaülikoo list ja Tartu ülikooli Tartu observatoo riumist on valmis nõu ja jõuga aitama.

* ESThub on riiklik satelliidiandmete keskus.

Joonis 3. Hooldusraie soovituskaardi vaatamiseks on äpp hooldusR.

Joonis 1. Suure punktitihedusega lidariandmete näide. Joonis 2. Eesti põhikaardi lehtede jaotusskeemid 1:10000 ja 1:2000 mõõtkavas andmete jaoks.

Jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine on lõpusirgel

Jahindusele tervikuna on lubade pikendamise protsess olnud tervendav.

jahipiirkonnad jahiseltsidele kasutada kasutusõiguse loaga (KÕL), mis annab jahiseltsile õiguse korraldada jahipiir konnas jahti ja teha ulukiseiret. Õigu sega kaasneb proportsionaalselt ka ko hustus pidada jahti ja küttida jahindus nõukogus ette nähtud sõraliste küttimi se mahud, keskkonnaametis ette nähtud metssea küttimise mahud ja riigi poolt ette nähtud suurkiskjate küttimise ma hud. Samuti on kohustus teha ulukisei ret. Sellele lisanduvad lepingutega võe tud kohustused.

sellega ette nähtud korras on neid või malik nüüdki pikendada. Ehkki õigus kantsler on osutanud selle regulatsiooni puudustele, on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet asunud seisukohale, et kehtivad load pikendatakse vastavalt seadusele järgnevaks kümneks aastaks.

Selleks, et KÕL pikendada, oli vaja esitada selle aasta 30. novembriks kesk konnaametile avaldus, millele lisatud ja hindusnõukogu toetav seisukoht.

Kogu Eesti jahimaa on jaotatud keskkonnaameti peadirekto ri käskkirja alusel 328 jahipiir konnaks. Jahipiirkonnad on moodusta tud eesmärgiga hallata suurulukite po pulatsioone, reguleerida nende arvu kust küttimise või kaitsmisega. Arvu kust reguleerivad valdavalt jahiseltsid, kes tegutsevad MTÜde vormis. On ka mõned teist liiki juriidilised isikud, aga neid on vähe.

Keskkonnaameti peadirektor annab

Küttimismahud on määratud pea miselt eesmärgiga hoida ära haiguste le vik ja vähendada ulukite tehtavaid kah jusid. Küttimisel on loomulikult ka tei si eesmärke.

Kusmaal ollakse? Jahipiirkond antakse kasutusse küm neks aastaks. Järgmise aasta 1. juunil lõpevad 319 jahipiirkonna jahimaade kasutusõiguse load, mis pikendati ja hiseadusega 2013. Jahiseaduse alusel ja

Selle artikli kirjutamise ajaks (kuus päeva enne avalduste esitamise tähtae ga) oli olemas jahindusnõukogu toetav seisukoht 300 jahipiirkonda haldaval ja hiseltsil. 11 seltsi ootas jahindusnõuko gu otsust. Keskkonnaametile oli esita tud 284 pikendamise taotlust ja piken datud oli 215.

Kuni protsess käib, muutuvad arvud iga päevaga.

Juba novembri keskel sai nentida, et kahel maakonnal (Tartumaal ja Ida-Vi rumaal) olid jahindusnõukogud läbi tud ja keskkonnaametis load pikenda

TÕNIS KORTS

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

tud 100%. Hiiu-, Põlva- ja Võrumaal olid selleks hetkeks kõik jahipiirkonda de haldajad saanud jahindusnõukogu des heakskiidu.

Vaidlust on olnud omajagu Jahimaade kasutusõiguse lubade piken damise protsess on kütnud kirgi juba ligi aasta aega. See on ka loomulik, sest tegemist on juurdepääsuga loodusres sursile ja selle kasutamisele. Kuna ena mik jahiseltse on menetluse läbinud, on enamik kirgedest ka vaibunud. Samas on üleval mitu vaidlust ja käivad kee rukad läbirääkimised. Ka see on demo kraatlikus ühiskonnas normaalne. Ehk ki enamik jahipiirkondadest jäi ja jääb senistele haldajatele, tuleb ka muutu si. Millised need täpsemalt on, selgub mõne aja pärast.

Jahindusele tervikuna on lubade pi kendamise protsess olnud tervendav. Läbirääkimistel maaomanike katusor ganisatsioonidega jõuti tulemuseni, et lepinguid eramaaomanikega peaks ja hiseltsil olema 50% pluss üks. Ehkki ja himeestele tundus see alguses kättesaa matu, näitas tegelik elu, et see on võima lik. Valdaval enamikul jahindusnõukogu heakskiidu saanud jahiseltsidest oli see tingimus ka täidetud.

EJSi liikmete initsiatiivil loodi jahi seltside rahastusel ka tööriist – Jahise infosüsteemi jahimaakorraldaja raken dus, mis oli ja on suureks abiks jahimaa kasutuslepingute sõlmimisel ja haldami sel. Rakendusega said liituda kõik soovi jad, sõltumata liikmelisusest. EJSi juha tus on välja käinud, et lepingutega tuleb jätkata, sõltumata sellest, et KÕL on pi kendatud.

Üheksal jahiseltsil lõpevad kasutus õiguse load vahemikus 2023–2028, sõl tuvalt sellest, millal neile load väljastati.

Kas kümne aasta pärast menetletakse lubade pikendusi sama regulatsiooni jär gi või on ees muutused, seda näitab aeg.

Hiljuti toimus erametsaliidu korral datuna põnev jahinduse konverents, kus arutleti 2013. aastal kehtima haka nud jahiseaduse teemadel ja käidi väl ja huvitavaid mõtteid. Kõrvutada sai ka Läti jahinduse mudelit, mida tutvustas Läti esineja.

Kindlasti on regulatsioonidesse ja seadusloomesse vaja rohkem selgust ja üheselt mõistetavust. Sellele osutas ka õiguskantsler.

Uued piirangud pliimoona kasutamisel

Seni ei tohtinud pliid sisaldavat laskemoona kasutada veelinnujahis, nüüd keeld märgaladega seotult laieneb.

muude märgalade ja nende 100 meet ri laiuse puhverala piiri jälgimine. Li saks on veel määruses kirjeldatud aju tised märgalad. Kuidas tagada sellises olukorras, et jahimees maastikul liiku des heausklikult seadusega vastuollu ei satuks?

PEETER HUSSAR

jahinduskoolitaja

Euroopa Liidus on juba aas taid otsitud võimalusi, kui das vähendada plii kui ohtliku keskkonnamürgi sattumist looduses se. Üheks osaks selle saavutamisel on pliid sisaldava jahilaskemoona kasuta mise piiramine. Lõplikuks eesmärgiks paistab tulevikus olema pliid sisalda vast laskemoonast jahipidamises üld se loobuda.

Eesti jahimehed on selles protses sis juba aastaid osalenud. Alates 2013. aastast ühines Eesti Euroopa Liidu lep pega, mis keelas pliihaavlite kasutami se veelindude jahis.

Keeld laieneb 15. veebruarist Järgmiseks sammuks on Euroopa Ko misjoni 25.01.2021 rakendusmäärus, millega alates 15. veebruarist 2023 keelustatakse üle 1% pliid sisaldava ja hilaskemoona kasutamine märgaladel ja 100 meetri raadiuses märgala piirist.

Senine piirang puudutas ainult vee lindude jahti, aga uue piirangu alla kuuluvad neile lisaks kõik märgaladel esineda võivad väikeulukid (nii linnud kui ka imetajad) ja suurulukitest need, keda haavlitega kütitakse.

Kuna määruse mõjuala aluseks olev Ramsari konvensioon käsitleb märg alana ka meil väga suuri alasid, on jahi meestel tekkinud palju küsimusi. Meie vaheldusrikkas maastikus, kus ka vee kogu piiri on looduses tihti keeruline täpselt määratleda, on seda keerulisem

Jahimeeste teine suur küsimuste rühm puudutab alternatiivse haavli laskemoona kasutamist meil seni ka sutatavates relvades. Meie jahimeeste vanemad haavlipüssid on terasmoona le (tulevikus enamlevinuim) testima ta ja on teadmata, kas nende kasutami ne on ikka ohutu. Selles osas jääb us kuda, et ka laskemoona tootjad kohan davad oma toodangut muutuvate olu dega. Praegune areng annab selles osas lootust. Kui jahimees ise on aktiivne, siis on valikut sedavõrd, et enamus rel vi relvakappi seisma ei pea jääma.

Loodame vastastikust arusaamist

Plii puhul on tegemist ohtliku kesk konnamürgiga, mis satub veelindu de organismi, kui nad haavleid veeko gu põhjast koos väikeste kivikestega alla neelavad. Tagajärjeks on tihti lin nu surmaga lõppev mürgistus, sedasi hukkub Euroopa Liidus umbes miljon märgalade lindu aastas. Selliste lindu de kaudu satub plii ka ülejäänud loo duse toiduahelasse, tekitades samu probleeme. Plii võib sattuda kiskjate ja ka inimese organismi plii laskemoona ga kütitud jahisaagi kaudu. Pliiga kok kupuude tekitab inimesele mitmesu guseid terviseprobleeme, seejuures praeguse teadmise järgi plii tarbimise ohutut piiri ei ole.

Ees on üks suuremaid muudatusi kogu Euroopa jahinduses. Eestiga sar naste küsimuste ees on ka Skandinaa via jahimehed. Loota jääb, et kõigil as jasse puutuvatel osapooltel jätkub vas tastikust arusaamist ühise asja elluvii misel.

Antikehapositiivne (ELISA) Viiruspositiivne (PCR) Viirus- ja antikehapositiivne (PCR ja ELISA)

EJS Seakatku leiud metssigadel seisuga 31.10.2022.

Sigade Aafrika katk levib Eesti metsades jätkuvalt

Aktiivset viirust leidub praegu peamiselt Võru- ja Põlvamaal.

HELEN PROMMIK

põllumajandusja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist

Sigade Aafrika katku (SAK) ak tiivse viiruse leiud näitavad, et haigus pole meie metsadest ku hugi kadunud ja on jätkuvalt ohuks kõikidele seakasvatusettevõtetele. Sel leks, et vähendada haiguse levikut met sast seafarmidesse ja tagada toidujulge olek, on väga oluline vähendada mets sigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Erinevatest nõuetest ja riskide maandamisest saab rohkem lugeda pta.agri.ee.

Esimene sigade Aafrika katku juhtum metsseal tuvastati meil kaheksa aastat ta gasi. 2014. aastast alates on põllumajan dus- ja toiduamet koostöös jahimees tega uurinud ligi 74 000 metssiga ja tu vastanud 4200 SAKile positiivset mets siga. Haiguse leviku piiramiseks need metssead utiliseeritakse ja inimeste toi dulauale ei jõua. Meie enda kogemused näitavad, et seakatku leviku piiramisel ja taudi tõrjumisel metsas ning sealt edasi

seafarmidesse jõudmisel on olulisel kohal metssigade asustustiheduse vähendami ne metssigade küttimisega. Oluline on metsast kõrvaldada surnuna leitud sead.

Kümne kuu tulemused

Selle aasta esimese kümne kuuga on põllumajandus- ja toiduamet lasknud analüüsida kokku 9321 metssiga, neist 9264 on olnud kütitud, 40 surnuna lei tud ja 17 hukatud metssiga. Sigade Aaf rika katk on tuvastatud kokku 51 mets seal, neist 37 puhul oli tegemist antike ha-positiivsetega (on haiguse läbi põde nud) ja 17 olid aktiivsed viirusekand jad. Kõige rohkem metssigu on uuritud Saaremaal (1874). Kõige rohkem kat kus metssigu on amet tuvastanud Võ rumaal (15), järgnevad Lääne-Viru maa (12) ja Põlvamaa (8). SAKi aktiiv set viirust on kõige rohkem tuvastatud Võru- ja Põlvamaal.

Olukord lähiriikides

Viirusalane olukord pole kiita ka meie naabrite juures. Venemaa on selle aas ta jooksul teavitanud 65 haiguspuhan

ÜLESKUTSE KAITSTA SIGALAID

gust kodusigade ja 57 puhangust mets sigade hulgas. Enamus juhtumeid jääb Uuralitest lääne poole, Eestile kõige lä himad leiukohad on Kaliningradi ja Tveri oblast. Läti on teavitanud 1001 katkupositiivsest metsseast, sh ka Ees tiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smilte ne, Limbaži ja Valmiera piirkondadest, ning kuuest taudipuhangust seafarmis.

Kodu- ja metssigade haigusjuhtu mitest on teavitanud 15 Euroopa riiki. Kokku on sellel aastal Euroopas hukatud või hukkunud kodusigu 190 000. Kõige rohkem on kodusigade juhtumeid olnud Rumeenias, kus sellel aastal on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 176 700 kodusiga. Kõige rohkem SAKile positiiv seid metssigu on tuvastatud Poolas. ***

Surnud metssea leidmisel palu me teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jät ta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Tea teid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Surnud metssiga tuleks leidjal jätta puutumatult leiukohta.

Novembris avaldas Eesti jahimeeste selts oma kodulehel üleskutse jahimeestele: „Lõuna poolt on Eestisse levimas uus sigade Aafrika katku laine. Kutsume jahimehi üles metssigu küttima eelistatult seafarmide ümbruses.”

Infosüsteemi Jahise keskkonda on selle aasta märtsist alates lisatud ka Eesti seafarmide asukohad. Seltsi IT projektijuhi Karri Urbani sõnul kuvatakse kaardile kantud farmiasukohta de ümber ohualad vastavalt ohutasemele. „Kasutusel on kolm ohutaset: väga kõrge (raadius 10 km), kõrge (raadius 3 km) ja mõõdukas (raadius 3 km). Kaardikiht kuvatakse, kui vaadatakse metssea küttimistulemusi kaardilt,” ütleb Urban.

Seafarmide asukohtade kaardikiht Jahises.

Kui suured on olnud kiskjakahjud? Lihakonservid Ukraina heaks

masse suurusjärku 2019. ja 2020. aas ta kahjustustega.

TÕNU TALVI

keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

Kui palju oli lumeaja algu seks (21. november) keskkon naametis registreeritud suurkiskjate kahjustuste juhtumeid?

Keskkonnaametile teadaolevalt on hundid seni murdnud 712 lammast, 21 kitse, 23 vasikat ja 11 koera. Need arvud viitavad, et aasta murdmiskoor mus jääb nn keskmiste sekka – kah juks on lambaid juba murtud rohkem kui eelmisel aastal kokku (siis murti 496 lammast), samas jääb hundikah jude suurus oluliselt väiksemaks kui väga halval 2020. aastal (murti meile teadaolevalt 1325 lammast, sh Rapla maal 554 lammast!).

Karud on seni rüüstanud 432 me sitaru. Loodetavalt jääbki see arv sel liseks, mis on oluliselt vähem kui eel misel, 2021. aastal (siis rüüstasid karud kokku 511 mesilasperet) ning jääb sa

Ilves hoiab meil kahjustuste osas endiselt väga madalat profiili – tänavu ei ole keskkonnaameti ekspertide ak tid tõendanud ühtegi ilveste tekitatud kahjustust.

Kas on teada, kui palju lambaid šaakali nahka läks? Meile teadaolevalt on šaakalid murd nud kaks lammast ja ühe vasika, aga see tõenäoliselt ei näita üldpilti. Kõi kidest šaakalikahjudest meile ilm selt ei teatata, kuna selle kiskja (kuu lub väikeulukite hulka) kahjusid riik ei hüvita – huvi kahjudest teada anda on väiksem.

Keskkonnaamet oleks väga huvi tatud, et siiski ka šaakali murtud ko duloomadest kindlasti teada antaks, et sellegi liigi tegevusest mingi pildi saaks.

Neli lammast on meile teadaole valt murdnud ka koerad, aga need teated on ilmselt väga juhuslikud. Koera murdmised on juhtumid, kus konflikti klaarimine on koeraomani ku ja kariloomade omaniku omava heline asi.

Eesti Jahimeeste Selts jätkab annetatavate lihakonservide kogumist Ukraina heaks.

Konservid peavad olema kehti va säilivusajaga ja identifitsee ritava tootja valmistatud. Kon serve saab tööpäeviti viia EJSi peamajja Kuristiku 7 Tallinnas.

Samuti ootab selts rahalist toetust li hakonservide soetamiseks. Rahalisi an netusi oodatakse EJSi arveldusarvele EE062200221001183828 (Swedbank), ülekandele lisada märksõna „Ukraina”.

Abi korraldab ja kontrollib juhatuse töögrupp. EJSil on oma partner Ukrai nas, kes aitab saadetised toimetada sin na, kus neid kõige rohkem vajatakse. Se nini on saadetised 100% jõudnud abiva jajateni.

Konservide ja rahaliste vahendite kogumine algas Eesti Jahimeeste Seltsi liikmete initsiatiivil tänavu veebruaris. Oktoobri seisuga oli kogutud ja Ukrai nale üle antud 16 046 konservi ja 13 499 eurot. Lisaks oli annetatud raadiosaat jaid, 500 euro eest karuseepi ja väikse mas koguses muud vajalikku.

Info tel 602 5970 või ejs@ejs.ee

EESTI JAHIMEESTE SELTS

Ametikooli õpilased väärtustasid jahisaaki

Jahimeeste jaoks on „Väärtusta jahisaaki” tänavuse aasta teema. Räpina aianduskoolis, kus no vembris oli samasisuline töötu ba, niisugused ettevõtmised jätkuvad ka järgmisel aastal.

Nahatööd, sh nüüd ka vähekasuta tavate jahisaaduste (nt hambad, luud, sarved) väärindamine on kooli käsi tööõpetaja Merle Randla sõnul tekstiil käsitöö valikaine, mis toob kokku eri nevate erialade õpilased. Novemb ri töötoas valmistati kaela- ja rinnaeh teid, käevõru, sõrmus ja kõrvarõngad.

Merle Randla rääkis, et jahimehe tütrena on ta ise omal ajal selliseid eh

Räpina aianduskooli töötoas.

Väekas sõrmus põdra hammastega.

teid valmistanud. Teema tulek kooli va likaine sisuks oli talle nagu taaskohtumi ne, kus tema on nüüd juhendaja rollis. „Hästi põnev on, kuidas teised, kes pole varem sellise materjaliga kokku puutu nud, vaatavad seda hoopis teise pil guga ja valmistavad hoopis teistsu guseid asju,” rääkis õpetaja Randla. Ta lisas, et kõigile loomne materjal ei sobi, niisuguse käsitöö eeldus on, et tegi ja oleks materjaliga sõber. Kui huvi, „klapp” ja ideed on olemas, on võimalusi pal ju, kasutada saab luid, hambaid, küüniseid, sarvi, karvu jne.

INGMAR MUUSIKUS

Üle metsa lendava ronga nägemine ei ole suursündmus, kuid nende lähedalt jälgimine võib pakkuda erakordselt huvitavaid elamusi.

Ronk – geenius lindude hulgas

Targa linnu rõõmud Rongast taibukamat lindu ei ole. Kaar na tarkus on natuke inimese tarkuse moodi. Ta on tähelepanelik, andekas, õppimisvõimeline, uudishimulik, ette vaatlik. Aga kaaren võib olla ka salaka val, jultunud, riiakas, julm, kade… Just nagu inimene!

Ronga intelligentsust näitab tõik, et talle meeldib mängida ja ta oskab elu nautida.

nud asuvad pesitsema, jäävad aastased noored kampadena liikuma.

Ronkade suur arvukus ühes piirkon nas võib mõjutada teiste liikide elutege vust. Olen kahes rabas olnud tunnista jaks, kuidas ronkade kambad tedremän gu segavad. Kümmekond ronka lendas igal hommikul kraaksudes mängu sisse, hirmutasid kuked platsilt minema, ise nautides tekkinud paanikat. Targal lin nul võib olla sant iseloom.

INGMAR

MUUSIKUS loodusfotograaf

Et ronga tegevust lähedalt vaadel da, peab vaatleja ise olema lin nule nähtamatu. Nähtamatuks muutub inimene pildistamisonnis ja -telgis. Varjesse minek peaks toimuma pimeduses, sest inimese kohalolu aima tes poeb kaarnahinge kahtlus. Rongad on sotsiaaalsed olendid, nende silmad märkavad metsas kõike, ohtudest an takse teada liigikaaslastele.

Ronkade pildistamine on mõnevõr ra huvitavamgi kui kotkaste pildistami ne. Ronkade käitumine ja omavahelised suheted on mitmetahulisemad. Ronkade ja kotkaste läbisaamine on komplitseeri tud. Kui ronkadel on vaja merikotkast raipe juurest eemale ajada, siis sikutavad nad teda nii kaua sabasulgedest, kuni suurel, kuid aeglasel linnul kannatus kat keb ja ta lahkub. Kaljukotkaga sama trikk läbi ei läheks, vaid lõppeks kiusajale traa giliselt. Rongad teavad üsna täpselt pii re ehk kellega kuidas on lubatud käituda.

Kui kõht täis ja tuju hea, võib mängu line kaaren lumel liugu lasta või veeretab end korduvalt künka nõlvalt alla. Ühe lust nakatab teist, nii et mustad linnud hullavad nagu lapsed kelgumäel. Või la seb kaaren end oksal istudes pea alaspi di rippuma ja vaatab maailma tagurpidi. Liulaskmine ja rippumine on harvanäh tavad tegevused, kuid tugeva tuulega la sevad rongad end sageli tuulel kanda, te hes õhus pöördeid ja uperpalle.

Ronga mänguasjadeks sobivad käbid, oksad ja puukooretükid. Kord talvel oli suurem kamp ronkasid koos söömas. Üks lindudest eemaldus teistest, korjas maast käbi ja peitis selle lume alla. Mõne aja pärast tundus talle, et peidukoht ei saanud hea, läks ja võttis oma lelu sealt ära ja peitis mujale. Kui teine kambalii ge tuli aru pärima, võttis peitja maast su valise eseme, andes selle küsijale. Peit ja-ronga olekust oli ilmekalt näha, et ta tundis sisemist uhkust õnnestunud pet temanöövri üle. Liigikaaslase petmine nõuab linnult kõrget intellekti.

Seal, kus on palju sööki saadaval (ja himeeste pandud viljahunnikud ja raipe kohad), kogunevad rongad talviti suur tesse parvedesse. Kevadel, kui vanalin

Kokkuhoidev paar kogu eluks Kuid rongapaari õrnutsemine enne pesitsusaega on kena vaatepilt. Üks lind sügab nokaga teise kurgualust või hoiab paariline nokaga kergelt teise no kast kinni. Või toetab ronk oma pea kaasa pealaele. Rongapaar jääb kokku kogu eluks. Poegade eest hoolitsetak se kuni järgmise pesitsemiseni. Elutar kusi, mida rongavanematel lastele eda si anda, on palju.

Vanasti elasid kaarnad suurtes laan tes varjulist elu ja inimese silma alla sat tusid harva. Seepärast usuti musta linnu kohta mõndagi üleloomulikku. Viimase poolsajandi jooksul on rongad kolinud inimesele lähemale ja nende arvukus olnud tõusuteel. Ronga pesa võib leida nüüd asula lähistelt väiksemast metsatu kast, sagedamini hakkab see silma raies mikul seemnemänni ladvas. Uuendus meelsemad paarid rajavad pesa kõrge pingeliini mastidele. Metallist mast on nutikas valik, sest üles ei pääse vaen lased – metsnugis või inimene – pesa rüüstama, „pesapuu” ei kuku tormis pi kali ega ole raieohtu. Tark lind kohaneb uue ajastuga.

Vahtrik Maapere raunal

Vahtramets ehk vahtrik on Eestis haruldane –vahtraenamusega puistuid on meil napilt üle 2O hektari.*

MAIE MEIUS

vahtrikuretke algataja

Ligi paarkümmend aastat taga si oli võimalik käia Saaremaal Maapere rauna ümbruse loodu se õpperajal. Sügava elamuse jättis rau nal kasvav vahtramets, kus puutüvedel rohkesti kaitsealust harilikku kopsu samblikku (Lobaria pulmonaria), mis näitab, et tegemist on vääriselupaigaga.

Ala täpsem nimi on Koorunõmme looduskaitseala Maapere rauna sihtkait sevöönd. „Maapere raun” on rahvapärane nimetus Vanakubja ja Merise küla vahel asuvatele soosaartele. Rauna pindala on 1 ha, see paikneb eramaadel ja tänapäeval pole õpperada looduses tähistatud.

Tahtsin sinna müstilisse paika veel kord minna. Et kohale jõuda, tuli küsi da keskkonnaametist juhtnööre. Kaas lasteks tulid Kai Reinvald kompassi ja kaardiga ning akvarellist Siiri Tall. Raja algusesse sõidutas meid Vanakubja kü las elav Marii Maamägi. Võrreldes eelmi se käiguga oli raja algus võõras, teel tuli turnida metsaveotraktori poole meetri sügavustel roobastel.

Justkui polekski Eestis Maapere raun on ümbritsevast kõrgem kivine ala. Kohe rauna alguses näeb ki viaeda, mis Erika Salundi koostatud õp peraja kirjelduse järgi on pärit 18. sajan dist. Edasi minnes jõuab kividel kasva vasse vahtrikku, mis on endine puisniit – kopsusamblikuga vahtrad, mõned tam med, rauna madalamas osas kuused.

24. september oli päris õige aeg sinna minna: vahtratel oli näha kollaseid lehti, haavad olid poetanud sekka punast, maa pinnal oli eelmisest aastast koltunud tam melehti. Pinnas polnud lehtedega veel üle ni kaetud ja nägi ka kivist maapinda hõre da alustaimestikuga. Vahtralehtedel olid mustad mummud, mida tekitab parasiit seen vahtra-pigilaik, kes on tundlik õhu saaste suhtes – teda peetakse puhta õhu indikaatoriks. Maapind on seal nii kivine, et Kai sõnul me justkui polnudki Eestis ja Siiri võrdles vaatepilti Norraga. Näha oli palju puuõõnsusi, kus tõenäoliselt elu- ja pesapaiku nii loomadele kui lindudele.

Mõõtsime mõne vahtrapuu ümber mõõdud rinnaskõrguselt: 73 cm, 80 cm, kõrgemat põndakut mööda edasi liiku des olid ka 100 ja 105 cm. Üles latvades se vaadates nägi ka taevast, kuid liitus on seal suur.

Alustaimestik oli hõre, rohttaimedest esinesid sinilill, lõhnav madar, kevadine seahernes, kividel kiviimar, kevadel on õitsenud nurmenukud ja maikelluke sed, maasikad, näha oli hiline õitsev ku rekatel ja väike nõmmemünt.

Kividel ja mahalangenud puutüve del kasvas samblaid, palju erinevaid lii ke: laanik, metsakäharik, salukäharik jt. Maapinnal leidus seeni, näiteks val ge merekoralli meenutav harikulaadne seen, mis Vello Liivi arvates on tõenäo liselt Ramariopsis kunzei. Harilikku kop susamblikku oli ohtralt nii kasvavatel kui mahalangenud puudel.

Jääb nagu kummitama... Novembris sain Siiri Tallilt kirja: „Saa dan 2 pilti, mis tehtud Maapere raunast.

Üks on fantaasia koos kakkudega, kuna seal oli palju selliseid vanu puid õõnsus tega, mis lausa viisid mõtted kakkude elupaikadele. Teine on konkreetne vaa de – metsamaastik väänduvate tüvede ja puuõõnsusega, mis on kindlasti kellelegi koduks. On õnneloos loomale, linnule sündida seal raunal, inimeste eest kaits tud ja varjatud looduslikul soosaarel.

See raun on täiesti erandlik kivikülv, ta ei jutusta helget ja lõbusat muinasjut tu, pigem on müstiline, sügav ja sünge võitu maa. Keegi targem on öelnud, et väändunud tüved räägivad aktiivsest energeetikast. Maapere raun ei anna end kergelt kätte, tahab aega ja süvenemist. Ta jääb nagu kummitama ja kutsub jäl le tagasi oma hämarusse avastama oma sügavust.”

* Aasta puud. 2, koostaja Ann Marvet, MTÜ Loodusajakiri, 2012.

Vahtrametsas, esiplaanil tüvi kopsusamblikuga.

MAIE MEIUS

Maapere rauna vahtrik kunstniku pilguga. SIIRI TALLI

„Kuldmardikad”

lepalehtedel

Raagus või kuivanud lehestikuga leppasid märkas tänavu vist meist igaüks.

IVAR SIBUL dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor

Eesti Maaülikoolis

Puid lähemalt uurides võis näha, et nende lehed olid pitsiliseks, auklikuks või hoopis roodudeni paljaks söödud. Suve alguses ja ka suve lõpus, kui puud olid jõudnud kasvatada juba teislehed, võis silmata lehtedel toi metamas ka kahjutekitajaid – süsimusti tõukusid või tumesinise metalse läike ja keraja kujuga väheldasi mardikaid – le papoi vastseid ja valmikuid.

Lepapoi (Agelastica alni) kuulub mardikaliste seltsi (Coleoptera) poilas te sugukonda (Chrysomelidae). Ta on meil ja peaaegu kogu Euroopas enim levinud lehesööja leppadel, kuid mitte ainus. Lepalehtedest toitub ka temaga üsna sarnane hundpoi (Plagiosterna ae nea, syn. Melasoma aeneum), kelle keha värvus võib olla kuldroheline või siis le papoile sarnaselt metalselt sinine.

Kes on poilased?

Poilaste sugukond jaguneb kümnekon naks alamsugukonnaks, mis koonda vad ligi 3000 perekonda kuni 50 000 taimtoidulise liigiga, mis on levinud üle kogu maailma. Euroopas on neid üle

600 liigi ja Eestiski leidub neid umbkau du 250. Mitmed neist on olulised põl lu- ja metsakahjurid (kartulimardikad, maakirbud jne).

Poilaste sugukonna ladinakeel ne nimi on tuletatud kreeka sõnadest (chrysos – kuld, melolanthion – mardi kas) ja tähendab tõlkes kuldmardikat. Oma eestikeelse nime on poilased saa nud sellest, et puhkeasendis või ohu korral peidavad nad oma lühikesed ja lad kõhu alla, tõmbavad ka tundlad keha ligi ja pillavad ennast maha.

Nii poilaste valmikud kui ka tõugud meenutavad veidi lepatriinulasi. Ena mik poilasi on aga piklikkumera kehaga ehk pole poolkerajad nagu lepatriinula sed. Ka on poilaste kõht kumer ja nende jalad-tundlad pikemad. Poilaste vastsed, tõugud on väiksemate jalgade ja palju lü hemate haukamissuistega kui lepatriinu laste tõugud.

Sarnaselt lepatriinudele väljutavad poid enda kaitseks toksilisi ühendeid. Ka poilaste vastsed eritavad, kui neid häirida, mürgist kehavedelikku, mis si saldab sinihapet ja ärritab ka inimese nahka. Uuringud on näidanud, et vaen laste tõrjumiseks toodavad ja eritavad poilaste vastsed enda ümber ka mür giste lenduvate ühendite pilve. Poilaste munadki sisaldavad toksiine. Siiski on poidel looduslikke vaenlasi, kelleks on peamiselt parasitoidid.

Oluline erinevus poidel ja lepatriinu del on aga toitumises. Lepatriinulased on putuktoidulised loomad, aga poilased on taimtoidulised oligofaagid ehk toituvad lähedaste taimeperekondade või sugu kondade esindajatest. Lepapoi vastsed ja

valmikud toituvad ainult leppade (hall, sang- ja roheline lepp) lehtedest. Vane mas kirjanduses on märgitud lepapoi toidutaimedena ka pajude ja paplite lii ke. In vitro söötmiskatsetest on selgunud ning ka toidupuuduse korral võib lepapoi lisaks leppadele toituda ka hariliku sara puu, aru- ja sookase jt lehtedest. Vähem meeldivad talle läänepärna ja maguskirsi puu ning teiste viljapuude lehed.

Poide ja lepa suhted Nagu kõigil putukatel, nii etendab ka poidel toiduobjektide valikul väga olu list rolli kohastumine toidu keemilisele koostisele. Eelistatud toiduobjektidest toitumisel on putukate suremus väik sem, areng kiirem ja eluiga pikem. „Õi get” toitu süües omandavad nad ka suu rema kehakaalu ja on viljakamad.

Iga taime biokeemiline koostis on lii giomane, kuid lähedastel taimeliikidel siiski võrdlemisi sarnane – nad sisalda vad samu keemilisi ühendeid, millest

Lepapoi koorunud vastsed lehe alaküljel.

Munev emane lepapoi. 2 X WOLFGANG SCHLEGEL

Lepapoi vastne. ARTHROPODAFOTOS.DE

Lepapoi valmikud toitumas.

IVAR SIBUL

LEPAPOI

• Sinakasmustade, tumesiniste või sinakasvioletsete metalselt läiki vate kattetiibadega 6–7 mm pik kune mardikas, kelle kõhtmine külg on must või tumesinine.

• Ilmuvad talvitumiskohtadest, metsakõdust leppade lehtede le munemiseelseks küpsussöö maks mais, närivad lehtedes se hulgaliselt auke. Küpsussööm kestab umbes kolm nädalat.

• On lennuvõimelised, kuid len davad harva. Emasmardikad on isastest veidi kogukamad ja enne munemist paisub nende tagakeha, mis paistab külgedelt kollaka triibuna kattetiibade ser va alt välja. Munevad lehe alumi sele küljele kogumikuna 60–70 erkkollast muna.

• 15–18 päeva pärast juuni lõpus kooruvad neist kolme paari rind mikujalgadega väheliikuvad läi kivad mustad tõugud, kelle keha katavad üksikud heledad kar vad. Algul hoiduvad vastsed tihe dalt üksteise lähedusse ja toitu vad seltsinguna vaid lehe alakül jel, närides seal ainult lehe pind mist kihti (parenhüümi), tekitades lehesse läbikumavaid laike (aken sööm). Hiljem tõugud hajuvad ja tegutsevad eraldi kogu lehelaba ulatudes, närides sarnaselt mardi katele lehesse auke (auksööm). Vastseiga kestab 22–24 päeva, mille jooksul läbib tõuk kolm vast sejärku.

• Nukkumiseks (augusti algul) las kutakse maapinnale – see toi mub 3–5 cm sügavusel maa sees nukuhällis. Nukuperiood kestab 8–11 päeva. Augusti lõpus ilmu vad uue põlvkonna mardikad, kes toituvad lehtedel esimes te külmadeni (septembris), see järel siirdutakse metsavarisesse talvituma.

• Soojadel päikesepaistelistel sü gispäevadel võivad mardikad ajutiselt oma talvitumispaika dest lahkuda, mistõttu võib neid lepalehtedel toitumas märga ta veel isegi oktoobri esimesel poolel.

• Kesk-, Lääne-ja Põhja-Euroopas areneb aastas ainult üks põlv kond.

HUNDPOI

• Eluviisilt, kehakujult, värvuselt ja suuruselt üsna sarnane lepapoi le. Mardika kehapikkus on 6,5–8,5 mm. Kattetiibade värvus võib olla kas metallikroheline, punakaskuldne või metalselt si nine. Parim eristamistunnus on eesselja kuju, mis on võrreldes lepapoiga veidi nurgelisem.

• Toitub sarnaselt lepapoiga lepa liikide lehtedel ja ka toitumisjäl jed on sarnased. Mardikad ilmu vad talvitumispaikadest lehte dele mai algul.

• Emasmardikad munevad kolla kad munad 25–30 kaupa lehtede alumisele küljele. Vastsed kooru vad umbes 7 päeva järel. Kolme paari rindmikujalgadega tõugud läbivad kolm vastsejärku 18–22 päeva jooksul. Vastsete käitumi ne on sarnane lepapoile.

• Tõuku on lihtne eristada süsimus ta värvusega lepapoi omast –hundpoi vastse külgedel on val ged laigud ja hele kõhualune.

• Nukkumiseks kinnituvad täiskas vanud vastsed lehe alumisele küljele (ei lasku maapinnale). Nukustaadium kestab umbes nädala. Uus põlvkond koorub juulis-augustis. Noormardikad toituvad ligikaudu kahe näda la jooksul lepalehtedel, seejä rel siirdutakse talvituma lehekõ dusse.

• Meil ja Lääne-Euroopas areneb aastas üks põlvkond.

mõned on spetsiifilise lõhna ja maitse ga, olles signaalaineteks, mille abil putu kad toidutaime ära tunnevad. Need on näiteks eeterlikud õlid, alkaloidid, tan niinid jne. Tugevamas kontsentratsioo nis on need ühendid putukatele toksi lised. Füsioloogiliselt nõrgestatud puu del tavaliselt taoliste mürkainete hulk väheneb, millele järgneb ka intensiiv sem kahjuritega asustamine. Seega näi teks põuased suved, mis on puude elu tegevusele vähem soodsad, soodustavad kahjurite massilist sigimist. Kuid ka juba kahjustatud taimed pole siiski neid mas siliselt ründavate putukate suhtes abi tud. Näiteks tõuseb kahjustatud puudes toksiliste üldfenoolide tase, mis muu dab need putukale „vähemmaitsvaks”, mistõttu valitakse toitumiseks ja mune miseks kõrvalolev puu.

Mõnikord võib ilmastik kahjurite ar vukust ka tugevasti vähendada, puid seejuures nimetamisväärselt mõjuta mata. Sellele aitab kaasa ebasoodne il mastik lendluse ajal, äkiline ilmamuu tus järskude temperatuuri kõikumiste ga, karm talv jne. Samas on puuliikide tundlikkus kahjurite mõju suhtes erinev. Lehtpuud taluvad rüüsteid, mis hävi tab lehestiku, palju kergemini kui okas puud. Nende koor ja puit sisaldavad pal ju rohkem varutoitaineid kui okaspuu del. Paljaks sööduna lehtivad nad samal või järgmisel aastal uuesti ja võivad jälle jõuliselt kasvama hakata.

Hundpoi vastne. TILMANN ADLER Hundpoi sinine vorm. ARTHROPODAFOTOS.DE

MICHAEL HAPP ORTWIN BLEICH

Sõnajalad – mis taimed

Seekord on teemaks kivisõnajalad.

lehekesed on lühikesed nii laba tipus kui alusel. Tähk-roodjala fertiilsed ja steriil sed lehed on erikujulised – eoslatega le hed on steriilsest pikemad, kitsamate, hõredamalt asetsevate sulglehekestega ja erinevalt kivi-imarast piklike, looriga kaetud sooruste ridadega.

KAI RÜNK taimeökoloog

Käesoleva ülevaate liike võib lei da eelkõige erinevates loodus likes, aga ka inimtekkelistes ki visemates kasvukohtades nagu kaljud, suured kivid, kivi-ja kaljupraod, müürid ning vanad kiviseinad. Need liigid ei ole Eestis tavalised, nagu pole ka nende ee listatud kasvukohad.

Ikkagi ei suuda ka kaljutaimed (lito füüdid ehk petrofüüdid) elada ilma mul lata ja nii peavad nende juured ulatuma kivipragudesse, kivide peale või vahele kogunenud mulda.

Kivi-imar ja paas-kolmissõnajalg Kõige levinum Eesti kaljuliikidest – ki vi-imar Polypodium vulgare on sageda sem paealadel, st Põhja-ja Lääne-Ees tis ning läänesaartel, kuid levib haju salt mujalgi. Kivi-imar ei ole tüüpiline kaljuliik, ta võib kasvada ka maapinnal, kohati isegi puutüvel epifüüdina, kuid sagedamini ikkagi rändrahnudel või ki viaedadel. Liik on tolerantne mulla reaktsiooni suhtes ja eelistab varjulisi või poolvarjulisi kasvukohti. Kivi-ima ra madalakasvulised* talvehaljad lehed kinnituvad roomavale risoomile ühe kaupa. Lehelaba on veidi nahkjas, liht sulgjas, sulglehekesed lineaalsed. Lehed on ühekujulised, st steriilsed ja fertiilsed lehed on sarnased. Ümmargused loori ta soorused paiknevad kahe reana sulg lehekeste alaküljel, küpsete eostega eos lad on kollased või punakaspruunid.

Kivi-imar võib esmapilgul sarnaneda haruldase tähk-sulgjala ehk tähk-rood jalaga**. Siiski on nende lehed selgelt erineva kujuga – kivi-imaral ühekujuli sed ja piklikmunaja lehelabaga, st kõi ge pikemate sulglehekestega laba alusel. Tähk-roodjala lehelaba on süstjas – sulg

Kui harilik kolmissõnajalg Gym nocarpium dryopteris** on Eestis üsna ta valine, siis paealadel kasvavat paas-kol missõnajalga G. robertianum võib ko hata märksa harvem (leitud 4% taime de levikuatlase*** ruutudest). Taimed on leplikud nii valgus- kui niiskustingi muste suhtes, kuid eelistavad lubjarikast mulda. Paas-kolmissõnajalg on ohual dis liik ja kuulub III kaitsekategoorias se****. Madalakasvulise paas-kolmis sõnajala liht- või kahelisulgjad suvehal jad lehed kinnituvad ühekaupa rooma vale risoomile, lehelaba on kolmnurkjas ja kinnitub kaldu pikale peenikesele le herootsule. Kõige alumised sulgleheke sed on suured, kuid mitte suuremad laba tipmisest osast.

Lehelaba alumisel pinnal ja -rootsul asuvad näärmekarvad eritavad nõret, mis annab taimedele omapärase lõhna. Sulglehekesed ja näärmekarvad aitavad eristada harilikku ja paas-kolmissõnajal ga – harilik kolmissõnajalg on näärme karvadeta, laba alumised sulglehekesed on peaaegu sama suured kui tipuosa ja seetõttu näib lehelaba kolmeosalisena.

Raunjalad

Raunjalgade Asplenium perekond on Eestis hetkeseisuga esindatud nelja kääbus*****- või madalakasvulise vähe levinud kaljusõnajala liigiga. Raunjalad tunneb ära perekonnale iseloomulike piklike, mitmekaupa sulglehekesel paik nevate ja looriga kaetud sooruste järgi, mis eoste küpsedes võivad sulglehekese alumise pinna katta peaaegu täielikult.

Kõige sagedasem (leitud 6% atlase ruutudest) on pruun-raunjalg A. tricho manes. Täpsemalt määrates levib Eestis paealadel varjulistes ja valgusrikastes, nii kuivades kui niisketes kasvukohta des pruun-raunjala lubjalembene alam liik subsp. quadrivalens. Lubjavaestel ki vimitel (graniit, gneis jms) leviva lub japõlgaja alamliigi subsp. trichomanes esinemine pole meil kinnitust leidnud.

Paas-kolmissõnajalg Saaremaal.

Rohe-raunjalg Saaremaal.

Kivi-imar Prangli saarel.

Pruun-raunjalg Muhumaal.

need on? 4.

Pruun-raunjala kimbuna kasvavad tal vehaljad lehed on lihtsulgjd, leheroots ja rahhis (ehk liitlehe peatelg, millele kin nituvad I järgu sulglehekesed) tumedad ja läikivad, lehelaba lineaalne ja nahkjad sulglehekesed ümar-ovaalsed.

Esmapilgul näib rohe-raunjalg A. viride üsnagi pruun-raunjala sarnane, kuid erinevused on ilmsed. Rohe-raun jala rahhis ja leherootsu ülemine osa on rohelised, alusel on leheroots pruun. Kimbuna kasvavad lehed on suvehal jad ja sulglehekesed ebasümmeetriliselt munajad, pruun-raunjalaga võrreldes ümaramad. Varjulisi niiskeid või paras niiskeid kasvukohti eelistaval lubjalem besel rohe-raunjalal on Eestis vaid kaks leiukohta.

Harva (leitud 4% atlase ruutudest), peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis ning läänesaartel võib leida müür-raunjal ga A. ruta-muraria. Lubjalembene liik eelistab kuivi valgusrikkaid kasvukoh ti paepragudes, kiviaedadel ja vanadel müüridel. Lehed, mis sageli talvituvad, kasvavad kimbuna; peaaegu nahkjas le helaba on munajas, kahelisulgjas, sulgle hekesed lehvikjad või rombjad.

Eesti raunjalgadest kõige haruldasem on vaid ühe leiukohaga põhja-raunjalg A. septentrionale. Taimed kasvavad ki viaia lõunaküljel graniitkivide vahel hap

pelises mullas. Liik eelistabki kuivi val gusrikkaid kasvukohti kaljupragudes, kiviaedadel ja rändrahnudel, enamasti mittelubjakividel, kuid Skandinaaviast on andmeid põhja-raunjala teatud lubja taluvuse kohta. Põhja-raunjala kimbuna kasvavd nahkjad, sageli talvituvad lehed on kujult omapärased – kitsad, lineaal sed ja tipust harkjalt kaheks või enamaks kitsaks lineaalseks hõlmaks jagunenud, meenutades rohkem kõrrelise- kui sõ najalalehti. Pruun- ja müür-raunjalg on mõlemad ohualtid II kategooria kaitse alused liigid, ohualdis rohe-raunjalg ja kriitilises seisundis põhja-raunjalg kuu luvad I kaitsekategooriasse.

Põisjalad

Põisjalgu Cystopteris leidub Eestis kaks liiki. Põisjalgade ümarad soorused paik nevad ühe või kahe reana sulgosakesel ja on noorena munaja looriga kaetud. Eoste valmides käändub loor tagasi ja kuivab ning pudeneb kiiresti. Habras põisjalg C. fragilis ongi habras ja õrn –kimbuna kasvavate suvehaljaste lehtede lehelaba piklik, õrn-õhuke, liht- või ka helisulgjas, leheroots peenike ja kergelt murduv. Liik on kaltsifiilne (lubjalem bene), kuid kasvab ka neutraalsel mul lal, enamasti varjulistes parasniiske tes ja niisketes kivistes kasvukohtades,

kuid harva ka maapinnal. Habras põis jalg levib Eestis paiguti (leitud 20% at lase ruutudest), kuid on sagedasem lää nesaartel ja rannikualadel. Taimed on märkimisväärselt varase ja kiire arengu ga – lehed rulluvad lahti varakult, eosed valmivad tavaliselt juba juunis.

Sudeedi põisjalg C. sudetica vaid ühe leiukohaga kuulub meie kõige harulda semate taimeliikide hulka. See kaltsifiil ne mägimetsade liik kasvab Eestis pan gaaluse metsa varjus paekivipragude õhukeses niiskes mullas. Taimede suve haljad lehed paiknevad pikal roomaval ja haruneval risoomil ühekaupa, moo dustades kogumikke; kuni kahelisulg jas õrn kolmnurkjas lehelaba kinnitub pikale leherootsule kaldu, teise järgu sulgosakesed on munajad. Liik on krii tilises seisundis ja kuulub I kaitsekate gooriasse.

* pikkusega 10–30 cm

** Vt ka Sõnajalad – mis taimed need on?

3. Sinu Mets nr. 68

*** Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P. 2020. Eesti taimede levikuat las 2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Maaülikool; Tartu, Tallinn

**** eElurikkus. Eesti eluslooduse andme baas. https://elurikkus.ee/ (25.10.2022).

***** lehed pikkusega kuni 10 cm

Müür-raunjalg Muhumaal.

Põhja-raunjalg.

8 X KAI RÜNK

Habras põisjalg Jänedal.

Sudeedi põisjalg Ontikal.

Eesti Jahimeeste Seltsis

• Jahimeeste kalender 2023. Jahi meeste 2023. aasta kalender on val mis. Selle fotod on tehtud 2022. aas ta maikuus Ida-Virumaal Alutagu sel toimunud Vereta Jahi fotovõist lusel. Eelmisel aastal möödus 25 aas tat esimesest Vereta Jahist. Kalend ri üksikmüügihind on 5 eurot. Ka lendrit saab tellida EJSist või kodu lehe kaudu.

linnas. Teiste saarlastest väiketootja te kõrval oli sel aastal väljas ka Saarte jahimeeste selts, et tutvustada külas tajatele, mida kõike head on metsast võimalik hankida, rikastamaks meie igapäevast toidulauda.

kauemaks. Nii Nikolai Laanetu, Tiit Randveer kui ka teised Vello kaas teelised algatasid põneva arutelu ja hist ja jahimehe positsioonist loo duses.

• Ajakiri Eesti Jahimees sai 30. 7. septembril peeti jahimeeste seltsi maja aias ajakirja Eesti Jahimees 30. aastapäeva. Jahimeestele suunatud ajaleht Jahimees hakkas järjepidevalt ilmuma alates 1992. aasta märtsist, esialgu ainult neljaleheküljelise väl jaandena. Aastaks 2001 kasvas sel lest välja ajakiri Eesti Jahimees, mis täna jõuab otsepostituse teel valdava osani jahimeestest. Kevadel paraku arusaadavatel põhjustel seda juubelit tähistama ei hakatud, mistõttu saadi kokku just nüüd.

Peatoimetaja Jaanus Vaiksoo tä nas ajakirja juubelipeol kõiki neid, kes on olnud ajakirja alusepani jaks, kes on selle juures olnud ja kes seda jätkuvalt teha aitavad. Ajakir ja juubelile oli kohale kutsutud aja kirja toimkond, kolleegid, koostöö partnerid ja sõbrad. Õnnitlusi ja ter vitussõnu jagasid muu hulgas EJSi president, Printalli trükikoda, ajakir ja Eesti Loodus toimetus jt.

• Jahimehed tutvustasid turupäeval väärtuslikku jahisaaki. Septembris toimus Saaremaa toidufestivali raa mes Suur turupäev Kuressaare kesk

Tänavuse jahiaasta moto on „Väärtusta jahisaaki”. Turupäeval val mistasid jahimehed kõigile soovija tele värskelt küpsetatud hirvemaksa ja -südant. Lisaks pakkus Pihtla ja himees Jüri Kaju kõigile huvilistele võimalust oma käega katsuda tema kollektsiooni kuuluvaid erinevaid pargitud ulukinahku ja proovida ka rusnahast tooteid. Pärsama jahiseltsi noored Marta ja Kertu olid isa Ken nar Lõhmuse abiga kokku pannud hirvesarvedest osavusmängu.

• Oli arutelu metsnugise küttimise üle. 6. septembril toimus Eesti jahi meeste seltsi majas nõupidamine ja himeeste ja keskkonnaameti ning keskkonnaagentuuri spetsialistidega – arutati metsnugise küttimise üle.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõ nul räägiti jahimeeste võimalikust osalemisest keskkonnakaitsealases projektis. „Põhiteemana keskendu sime metsnugisele ja tema arvukuse reguleerimisele. Teatavasti ohustab nugise kõrge arvukus mitmeid loo duskaitselist tähtsust omavaid lin nu- ja loomaliike, nende hulka kuu lub ka meie vapilind metsis,” selgi tas Korts.

Keskkonnaametist osales koos olekul Tõnu Laasi, keskkonnaagen tuurist Uudo Timm ning jahimees te seltsist tegevjuht Tõnis Korts ja ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo.

• Tartu jahindusklubis linastus „Suur soo”. 19. oktoobri õhtul linas tus Tartu jahindusklubis Tartumaa jahimeestele ja nende lähedastele Remek Meele uus dokumentaalfilm „Suur soo”.

Suurest soost (Emajõe-Suursoo) oli sel puhul linna tulnud filmi pea tegelane, endine Tartu jahindusklu bi töötaja, jahi- ja loodusemees Vel lo Vainura. Filmi järel jätkus juttu

Jaanus Vaiksoo, kes koordinee rib pilootprojekti „Väikekiskjate ar vukuse reguleerimine liigikaitseli selt olulistel rannaniitudel”, tutvus tas sellega seoses saadud kogemu si, mida saab kasutada ka teiste pro jektide korraldamisel. „Loodame, et alanud koostöö tulemusena saa vad jahimehed nugise küttimise kau du aidata kaasa meie loodusrikkuse taastamisele ja tugevdamisele,” ütles Vaiksoo.

Pärsama jahiseltsi noored hirvesarvedest tehtud osavusmänguga.

Eesti Jahimehe peatoimetaja Jaanus Vaiksoo juubelitordiga.

ANDRA HAMBURG

Dokumentaalfilmi „Suur soo” peategelane ja publik. TARTU JAHINDUSKLUBI

Jüri Kaju, tema ulukinahad ja karusnahast tooted Saaremaal.

IVE KUNINGAS/SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Eesti Erametsaliit teatab

ANNIKI LEPPIK

Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

• Rahvaalgatus looduskaitsepiirangute õiglaseks hüvitamiseks. Erametsaliit algatas oktoobris keskkonnas www.rahvaalgatus.ee pöördumise „Nõuame looduskaitse liste piirangute õiglast hüvitist”, milles tegime ettepane ku tõsta sihtkaitsevööndites makstav hüvitis minimaal selt 160 €/ha ja piiranguvööndites minimaalselt 86,4 €/ ha. Lisaks tegime ettepaneku, et kui riik ei suuda piiran guid õiglaselt ja kohe hüvitada, tuleb looduskaitsesea dust muuta selliselt, et eramaadel oleks piirangute raken damine vabatahtlik.

Pöördumine kogus kuu jooksul 1586 allkirja, see võe ti oktoobris Riigikogus menetlusse ja suunati arvamu se kujundamiseks keskkonnakomisjoni, kus esimene arutelu toimus novembri alguses. Keskkonnakomisjo ni esimees Andres Metsoja möönis seal, et erametsalii du koostatud pöördumine on põhjendatult nõudlik, sest praegune poliitiline suhtumine, mille järgi omanik peab oma rahakotiga vastutama ühiskondliku hüve eest, ei ole sobilik.

Nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad olid ühel meelel, et hüvitismäärade tõstmine on vajalik, juurprob leem peitub selles, kust leida rahalised katteallikad. Pa kuti välja mitu mõtet, kuidas probleemi lahendada. Era metsaliit hoiab kätt pulsil, et õhku visatud ideed pelgalt mõteteks ei jääkski, vaid väljenduksid erametsaomaniku jaoks võimalikult kiiresti ka reaalselt suuremas kompen satsioonis.

• Euroopa Komisjoni suunised taasmetsastamiseks. Euroopa Komisjon (EK) kinnitas Eesti Erametsaliidu le saadetud kirjas, et Euroopa roheleppe eesmärkide saa vutamisel on metsaomanikel kandev roll ning muu hul gas tuleb neid ergutada pikaajalise süsinikusidumise ja elurikkuse maksimeerimiseks raielanke uuendama õi gel ajal. „Komisjon julgustab raiutud metsade õigeaeg set uuendamist kliimamuutustega kohanevate puuliiki dega, et maksimeerida pikaajaline süsiniku sidumine ja looduslik mitmekesisus,” märgib kirjas EK keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor Humberto Del gado Rosa.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul on tegu olulise sõnumiga, et metsauuendamise toetamine peab jätkuma.

Humberto Delgado Rosa kiri oli vastuseks erametsa liidu kirjale, mille liit saatis tänavu mais EK asepresident Frans Timmermansile tema Eesti visiidi ja Eesti metsan dust puudutavate teravate kommentaaride järel. Liit juh tis tähelepanu, et teenimatu kriitika metsanduse teemal ei aita Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamisele kaa sa. Timmermansi asemel vastanud direktor märkis tun nustades, et vajalikud muudatused saavad edukalt teoks vaid metsaomanikke kaasates.

• Jahinduskonverentsil tõdeti vajadust kaaluda jahi seaduse muudatusi. Novembri alguses toimunud met sa-, põllu- ja jahimeeste konverentsil „Jahiseaduse viima sed 10 aastat” tõdes keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp oma ettekandes, et ettepanekuid jahiseadu se muutmiseks on tulnud erinevatelt osapooltelt ja võiks olla piisavalt alust hakata arutama jahiseaduse võimalik ke muudatusi.

Ka õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on jahiseadu se mitu sätet ebaõnnestunud sõnastusega, tekitades tar betult segadust.

Konverentsi keskmes oli just jahipiirkonna kasutus õiguse loa pikendamisega seotud temaatika asjaosaliste – metsaomanike, põllumeeste ja jahimeeste – arvamus te kaudu. Erametsaliidu seisukoht on, et metsaomani kul peab olema senisest enam õigust kaasa rääkida, kes ja millistel tingimustel tema maal jahti peab. Ka konverent sil jäi kõlama nii metsaomanike kui põllupidajate ühine nägemus, et jahi pidamiseks eramaal peab maaomaniku ga olema sõlmitud leping.

Jahindukonverentsi korraldamist toetas Keskkonnain vesteeringute Keskus. Konverentsi ettekannetega saab tutvuda siin: https://erametsaliit.ee/kasulikku/koolitus te-ja-seminaride-ettekanded/.

•

Vääriselupaik ja potentsiaalne vääriselupaik. Eramet saliidu kodulehele on loodud vääriselupaiga ja potent siaalse vääriselupaiga temaatikat selgitav alamleht koos soovitustega, mida teha siis, kui metas asub potentsiaal ne vääriselupaik.

Erametsaliit peab täiesti põhjendamatuks, et ainult peapuuliigi vanuse ja metsakasvukohatüübi alusel liigita takse hulgaliselt erametsi potentsiaalseteks vääriselupai kadeks. Selline lähenemine tekitab metsaomanikule tar betut halduskoormust ja ei aita mingil moel kaasa loo dusväärtuste kaitsele erametsas.

Soovitused selleks, kuidas käituda, kui erametsas on kaardistatud potentsiaalne vääriselupaik, leiab eramet saliidu kodulehelt: https://erametsaliit.ee/potentsiaal ne-vaariselupaik/. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis

Metsaomanikud oskavad järjest paremini kasutada toetuste abi

Tänavu said erametsa omanikud ja metsaühistud Erametsakeskuse kaudu metsandustoetusi ligi 12 miljoni euro ulatuses. Tõusid ka mitme toetuse eelarved ja ühikumäärad.

Kevadel toimunud Natura met sa ja looduskaitsepiirangute toetuse taotlusvoorus näitasid erametsaomanikud üles erilist aktiiv sust, taotledes toetusi kokku rohkem kui 76 400 hektarile ehk 5,043 mln euro

eest, mis ületas taotlusvooru eelarvet 28 000 euroga.

Esmakordselt oli erametsaomanikel võimalik taotleda toetust looduskait sepiirangute tõttu saamata jäänud tulu eest. Tegemist oli täiesti uue toetuselii giga ja esimene taotlusvoor tõi taotlema üle poole toetusõiguslikest metsaoma nikest. Loodetavasti on see heaks star dipakuks ka ülejäänud metsaomanikele, taotlemaks toetust piirangute tõttu saa mata jäänud tulu kompenseerimiseks. Järgmine toetuse taotlemise võimalus on 2023. aasta aprillis.

Järgmisel aastal tõuseb ka maaoma nikele makstav looduskaitsepiirangute

kompensatsioon. Natura 2000 võrgusti ku aladel ja väljaspool võrgustikku asu vate looduskaitsealade sihtkaitsevöön dis, kus metsaraie on keelatud, hakka vad maaomanikud järgmisest aastast se nise 110 euro asemel saama toetust 134 eurot hektari kohta.

Metsameetme tänavune esialgne eel arve oli juba algselt varasemast pisut suurem, küündides kokku üle 2,3 miljo ni euro. Sellest 426 000 eurot oli metsa kahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks. Suurenes ka hool dusraie toetuse ühikuhind. Kui aga va rasematel aastatel on metsameetme raa mes taotletavad hooldusraie mahud jää nud 10 000 hektari piiresse, siis tänavu küsiti toetust kõigi aegade suurimale pin nale ehk pea 14 000 hektarile. Taotlejate suure huvi tõttu suurendati tänavust eel arvet veel lisaks 314 700 euro võrra.

Julgustame metsaomanikke ka tu leval aastal oma metsade eest targalt hoolt kandma. Sageli on metsale vajali kud tegevused üsnagi kulukad, kuid ta sub meeles pidada, et metsade hoolda misel ja uuendamisel on erinevate toe tustena võimalik ka Erametsakeskuselt rahalist tuge saada. Samuti loodame, et näeme tuleval aastal metsaomanike suu remat aktiivsust ka üraskikahjustuste en netamise toetuse taotlemisel, sest enne tus on alati parem kui tagajärgedega te gelemine.

ERAMETSAKESKUS

Ülevaade 2O22. aasta III kvartali puiduturust

Võrreldes aastataguse ajaga on hindade tõus märkimisväärne.

Erametsakeskuse III kvartali hin naülevaate järgi näitasid suuri mat tõusu paberipuit, lehtpuu palgid ja küttepuit. Okaspuupalkide hinnatõus oli mõnevõrra tagasihoidli kum. Sellised hinnad soosivad kindlasti noorte ja keskealiste metsade hooldus raiet, millega võib saada hetkel kõrges hinnas olevat toormaterjali ja samas pa randada oma metsa kasvutingimusi.

Hinnaülevaate koostaja kommentaa rist: „Puiduturgu mõjutab jätkuvalt Uk raina sõjast tekitatud ebakindlus tarne te osas, kõrged ümarpuidu ja energia hinnad, kasvavad intressimäärad ja jah tuv majandus. Viimane on jätmas hetkel oma jälge okaspuu jämesortide sektori

le. Kui tavaliselt on puiduturu kujunda jaks kõrgema lisandväärtusega puidu sordid, siis nüüd on selleks hoopis ener giapuidu ebanormaalselt kõrge hind.

Kuna energiatooted (elekter, soojus) kuuluvad esmatarbekaupade hulka, siis on võimalik tootjal kasvav energiapuidu hind tootehinnale üle viia. Tarbija loo bub või vähendab esmatarbekaupade (sh energia) tarbimist viimases järjekor ras. Lisaks hüvitavad valitsused osa kõr gest energiahinnast ja kõrge CO² tasu tõstab puidu konkurentsivõimet fossiil sete kütuste ees.

Kõrge energiapuidu hind omakorda mõjutab paberipuiduturgu, mis on sun nitud hinnatõusuga kaasa minema.”

2022. aasta kolmanda kvartali puidu turu täieliku hinnaülevaatega saab tutvu da erametsaportaalis www.eramets.ee.

2O22. AASTA SEPTEMBRI KESKMISED PUIDUHINNAD

Sort Hind (euro/tm)

Männipalk 128,4

Männipeenpalk 109,8

Kuusepalk 100,2

Kuusepeenpalk 93,4 Kasepakk 181,6 Kasepalk 135,2 Haavapalk 94,3 Lepapalk 89,1

Männipaberipuit 87,2 Kuusepaberipuit 88,0

Kasepaberipuit 124,4 Haavapaberipuit 92,3 Küttepuit 77,8

Tulevikumetsa kujundamine algab pikast vaatest ja tarkadest valikutest

Aasta lõpp on traditsiooniliselt olnud kokkuvõtete tegemise aeg.

GUNNAR REINAPU Erametsakeskuse juht

Tänavusele aastale tagasi vaada tes võib öelda, et metsaoma nikul on olnud küllalt põhjust rõõmu tunda. Ühelt poolt on puiduhin nad püstitanud aina uusi rekordeid, nii et turul on muutunud väärtuslikuks ka selline puit, mille metsast välja toomise le seni on tulnud omanikul peale maks ta. Samuti on üha õiglasemaks muutu mas looduskaitsepiirangute kompen satsioonid ja metsade hooldamise toe tusmäärad.

Kõige enam teeb heameelt see, et järjest rohkem näeme neid metsaoma nikke, kes hooldavad oma metsi targalt ja pika vaatega. Kelle jaoks ei ole mets lihtsalt üks varaklass nende portfellis, vaid palju suurem väärtus, midagi, mil le üle võivad uhkust tunda ka põlved pä rast meid.

Siinkohal on raske alahinnata metsa ühistuid, kes meie heade koostööpart neritena on metsaomanikele sageli esi meseks ühenduslüliks kogu metsandu se tugisüsteemis ja kes aitavad metsa omanikke nii nõu kui jõuga. Näeme pi devalt oma töös, et metsandus on üks nendest valdkondadest, kus üksi toi metamise asemel on mõistlik koondu da. Just koostöös teistega, kel täpselt sa mad mured ja rõõmud, jõutakse parima tulemuseni – olgu selleks parim puidu müügihind, lihtsus taimede hankimisel või odavam tööde kulu.

Hea metsaomanik teeb teadlikke valikuid Statistika näitab, et eraisikute met samaamüük on hakanud vähenema. Ühelt poolt on tõusnud erametsaoma nike huvi selle vastu, et oma metsas ise toimetada, ja suurenenud on ka osku sed vajalikku infot või nõuandjaid üles leida. Paremini informeeritud inimesed ei tee rutakaid ja ka majanduslikult kah julikke otsuseid. Järjest enam metsa omanikke mõistab, et mets on suurem väärtus kui lihtsalt puit ja metsa müü mise asemel tuleks seda hoopis teadli kult majandada.

Hea metsaomanik võiks aga oma tead mised ja väärtushinnangud anda edasi ka järgmistele põlvedele. Metsaomanik on

harjunud oma metsaga seotud valiku tes pikalt ette vaatama ja tegema otsu seid, mis kanduvad järgmise metsapõl veni, kuid selle kõrval ei ole vähemtäh tis uue inimpõlve väärtuste kujundami ne, et ka nemad oskaks metsaga väärikalt ringi käia. Soovitan alati metsaomanike le, et nad võtaksid ka oma lapsed ja lap selapsed metsa minnes kaasa ja teeksid nad metsaga sõbraks. Lapsi kaasates saa vad nad lähedalt näha, millist hoolt ja te gevust mets vajab. Lastega koos metsa taimi istutades ja hooldades annad nei le võimaluse tunda aastate pärast uhkust, et just see mets on nende oma kätega ra jatud. Saame loota, et mõistes ühe met sa kasvamise lugu ja tajudes oma käte ga loodu kauakestvat väärtust teeb uus põlvkond oma metsaga seotud otsuseid samuti targalt kaalutledes.

Metsade majandamisel on oluline tasakaal Oma hiljutises intervjuus on ka tänavu ne aasta parim metsamajandaja Andrus Niit öelnud, et tema arvates on met sa majandamisel peamine pikaajaline plaan ja see võiks olla lausa saja-aasta se perspektiiviga. Selle kõrval kõlas ka tema tõdemus, et kui tahame kasvata da sellist metsa, mida ka silmaga on ilus vaadata ja kus on hea käia, siis peab ini mene siin kaasa aitama. See näitab il Alates 1. jaanuarist

Kahe asutuse liitumine

Mõlemad sihtasutused tegut sevad keskkonnaministee riumi haldusalas ja omavad pikaajalist kogemust toetuste andmisel.

Erametsakeskuse ja KIKi töötajad ühistel talgutel.

ANDRES ORULA

mekalt, kuidas vastutustundlikud met saomanikud tunnetavad oma olulist rol li tulevikumetsade kujundamisel.

Meie Erametsakeskuses töötame iga päev selle nimel, et laiem teadlik kus metsateemadel Eestis aina kasvaks. Oleme selgitanud metsakasvatuse põ hitõdesid, et metsatööde tegemist ja ka metsade hooldamist tuleb teha loodu sega kooskõlas. Tajume, et vajadus met

sandusteemade selgitamise järele on üha kasvamas – inimesed mõistavad, et tuleb näha laiemat pilti ja leida erineva te väärtuste vahel tasakaal.

Metsaraie ei tähenda alati lageraiet, nagu seda avalikus debatis tihtilugu näi datakse. Peame mõistma, et mingis vor mis raie on majandusmetsa puhul loo giline ja nii metsa kui ühiskonna pare ma tuleviku jaoks vajalik samm. Just

hästi hooldatud majandusmets on see, mis annab meile väärtusliku puidu, mil lest ehitada endale kodusid, valmistada mööblit või kauakestvaid mänguasju.

Noores puistus saab metsaomanik hooldusraiel välja valida ilusamad, tuge vamad ja liigirikkuse seisukohalt oluli sed puud ning luua sellised tingimused, et just need puud saaksid kasvamiseks eelise. Nõnda saab omanik ise kujunda da oma metsa liigilist rikkust ja sobivat koosseisu. Just tasakaalus ja kasvukohale sobivatest puudest koosnevate segamet sade rajamisel näevad teadlased meie laiuskraadidel kõige kindlamat tulevik ku. Kogu vähemväärtuslik puit, mis saab metsast välja toodud, aitab meil aga tal vel oma kodud soojana hoida. Tark met saomanik teab tänaseks, et mets on elu ring ja metsaomanikul on metsas toime tamisel vastutus tuleviku ees. Nii on ka tulevastel põlvedel ilusat ja väärtuslikku metsa, mille üle uhkust tunda.

Nii ahjusoe tuba kui ka põlvest põl ve kestvad puidust mööbel ja majad on väärtuste ja kestlikkuse sümbolid, mida me põhjamaiste inimestena kõrgelt hin dame. Meie Erametsakeskuses soovi me, et ühiskonnas kasvaks mõistmine, et ükski metsade majandamisviis või hooldusvõte ei ole oma olemuselt liht salt hea või halb. Oluline on teha tead likke ja hoolikalt läbimõeldud valikuid ning leida tasakaal looduse ja inimese huvide vahel. Hea metsaomanik võtab alati metsast nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.

Soovin kõigile erametsaomanikele rahulikke pühi ja meeleolukat aastava hetust! Uuel aastal ja uue hooga tervi tame kõiki tänaseid ja homseid metsa omanikke ning koostööpartnereid aga juba KIKi metsaosakonnana.

metsaomanikele ja metsaühistutele muudatusi ei too

Ühendatud asutuse nimeks jääb Kesk konnainvesteeringute Keskus (KIK). Liitumise järel saab Erametsakeskusest KIKi metsaosakond.

KIKi tulevase metsaosakonnana jät kame oma senist tööd erametsanduse arendamisel ja metsandustoetuste and mise korraldamisel nii siseriiklikest kui ka Euroopa Liidu vahenditest. Metsa omanike ja metsaühistute jaoks ei muu tu liitumise järel midagi ning erametsa

toetuste taotlemine jätkub endisel viisil. Kogu vajaliku info leiab metsaomanik ka pärast 1. jaanuari jätkuvalt eramet saportaalist www.eramets.ee

Erametsakeskuse ja KIKi tegevus valdkonnad sobituvad omavahel häs ti kokku ning kahe asutuse kogemus te ja kompetentside liitmine aitab see läbi kaasa veelgi paremale metsandu se ja keskkonnateemade sidustamise le keskkonnaministeeriumi haldus

alas. Koostöö loob alati uusi võima lusi ja koos oma uute kolleegidega KIKis saame olla tugevamad nii met sanduse- kui ka laiemalt keskkon navaldkonna eest hea seismisel. Ka KIKi ridadesse kuuludes töötame ikka edasi selle nimel, et erametsa omanikel oleks jätkuvalt võimalik oma metsade eest targalt ja looduse ga kooskõlas hoolt kanda!

Koos lastega metsas. ERAKOGU

RIIGIMETS

Riigimetsas suurenes sügisistutuse maht

Riigimetsa majandaja RMK teatas oktoobris, et täna vu istutatavast 23,7 miljonist taimest istutatakse re kordilised 2 miljonit sügisel käsitsi ja 850 000 tai me kogu vegetatsiooniperioodil istutusmasinatega. Seni on sügiseti istutatud miljon kuuske, nüüd 1,1 miljonit kuuske ning lisaks ligi 800 000 mändi ja 100 000 kaske.

Riigimetsas töötab kuus istutusmasinat, mis töö tavad aprillist novembrini. Masinatega istutatakse enim kuuske (580 000) ja aina rohkem ka mändi (270 000).

RMK metsakasvatuslik analüüs näitab, et kevadise suure põuaga taluvad osades kasvukohtades just sü gisel istutatud taimed kuivust paremini. Lisaks aitab sügisistutus leevendada kevadist töökoormust suu re istutusmahuga piirkondades ja lihtsustab taimede hoidmist. Sügisistutuse riskiks on aga külmakergitus, mistõttu saab kuuski istutada vaid mineraalmullale.

Istutustööde tegemiseks oli tänavu sõlmitud lepin gud enam kui 120 ettevõttega ja kevadisel hooajal oli iga päev metsas enam kui 1700 istutajat.

Allikas: RMK

LOODUSKAITSE

Keskkonnaamet on uuendamas kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja

Eestis on riikliku kaitse all 1080 kaitstavat looduse üksikobjekti. Need on näiteks teadusele huvipakku vad, huvitava kultuurilooga või lihtsalt ilusad puud, rändrahnud, paljandid, allikad jms. Üksikobjekti kaitseks on selle ümber piiranguvöönd, mis kõige sagedamini on ringikujuline ja raadiusega 50 m. Üksikobjekte ja piiranguvööndite ulatust saab vaadata maa-ameti geoportaalist.

Kaitse-eeskirja on vaja uuendada, kuna praegune on vananenud – koostati juba enne looduskaitsesea duse jõustumist. Kaitse-eeskirjaga määratakse, mida üksikobjekti piiranguvööndis tohib ja ei tohi teha, mis puhul on vajalik kaitseala valitseja nõusolek (nt ehitus- või raiesoovi korral).

Keskkonnaamet on kinnitanud, et ühtegi uut üksikobjekti uue kaitse-eeskirjaga kaitse alla ei võeta ega arvata ka kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust.

Eile lõppes kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapa nek. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub vastav määrus 2023. aasta esimesel poolel. Allikas: keskkonnaamet

METSASEIRE

Ilmus metsaseire tulemusi tutvustav video

Keskkonnaportaalis on oktoobrist alates võimalik vaadata videot, mis võtab kokku metsaseire tulemu sed 2021. aastal. Neid esitab agentuuri metsaosa konna juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin.

Lühidalt öeldes on hariliku männi seisund olnud viimased 20 aastat stabiilne, üldiselt hea. Põuakart likul mullal kasvavas Sagadi männikus avaldus eel mise kuiva kevade mõju (sügisene varajane okka langus). Soe ja põuane kevad oli soodne ka putu katele, tavapärasest rohkem oli lepa- ja hundpoi sid.

Hariliku kuuse ja halli lepa tervislik seisund hal venes. Hariliku kuuse puhul on see pikemaajaline trend. Peamine põhjus on, et ligi kolmandik kuusi kutest on üle 80aastased (mida vanem, seda hõre dam võra). Teine põhjus on üraskikahjustuste suure nemine. Taustas on keskmise õhutemperatuuri tõus viimastel aastakümnetel, mis on kaasa toonud sage dasemad tormid ja pikenenud põuaperioodid. Ekstreemsed nähtused mõjutavad loodust, aga kui puud on stressis, saavad teatud putukad neile paremini ligi.

Positiivne on, et õhusaaste on vähenenud.

Allikas: keskkonnaagentuur

Video: https://keskkonnaportaal.ee/et/tutvukeskkonnaseire-tulemustega

KESKKOND

Keskkonnateadlikkuse uuring näitas keskkonnahuvi kahanemist

Uurijate hinnangul on Eesti inimeste huvi keskkon nateemade vastu võrreldes 2020. aastaga viiendi ku võrra vähenenud, kuna kriisiajaga on varasemast rohkem esile tõusnud hoopis julgeoleku ja toimetu leku küsimused. 2020. aastaga võrreldakse tulemu si, kuna keskkonnaministeerium tellib seda uuringut iga kahe aasta järel.

Tamme-Lauri tamm – Eesti üks kuulsamaid kaitstav looduse üksikobjekt. EELIS INFOLEHT

Erinevalt varasematest viimatistest uuringutest ei ole tänavuses metsandusteemasid eraldi välja too dud, vaid need leiab üldise „pildi” seest. Näiteks on uurimisalustelt küsitud, mida nad peavad Eestis peamisteks keskkonnaprobleemideks. Muust sa gedamini peeti selleks õhusaastet (24% vastaja test) ja jäätmetega seonduvat (24%), kliimamuu tust, hoolimatust, ületarbimist (23%; teistest enam 15–29aastased). Linnastumist ja looduslike elu keskkondade hävitamist pidas probleemiks 14% vastajatest, sellele järgnes metsaraie 12%ga. Piir konniti metsaraiet probleemiks pidanud vastajate osakaal varieerub: 7% Tallinnas, 10% Kirde-Eestis, 17% Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis ning 18% LääneEestis.

Allikas: keskkonnaministeerium

Uuring: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnatead likkus/keskkonnateadlikkus/uuringud

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil

Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Tarvo Aasver tarvo.aasver@metsauhistu.ee 5818 8289 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Harjumaa Aivar Pedaspuu metsaomanik@gmail.com 502 1260 Tallinna Metsaomanike Selts Harjumaa Rünno Viir rynno@eestimy.ee 513 8384 Eesti Metsaühistu Harjumaa Valdur Hüvato visametsad@gmail.com 509 6206 Visa Metsaühistu Harjumaa Märt Linnamägi vardi@vardi.ee 5556 0125 Vardi Metsaühistu Harjumaa Jürgo Järving jurgo@eestimetsamajandajad.ee 5819 2264 Eesti Metsamajandajate Selts Harjumaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 5648 8601 Hiiumaa Metsaselts Ida-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@metsauhistu.ee 522 5900 Virumaa Metsaühistu Jõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@keskuhistu.ee 514 5543 Palamuse Metsaselts Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 516 5817 Palamuse Metsaselts Jõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.ee 508 4016 Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623 Vooremaa Metsaühistu Jõgevamaa Martin Luik martin.luik@metsauhistu.ee 5382 3468 Vooremaa Metsaühistu Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@keskuhistu.ee 505 4390 Minu Mets Järvamaa Mikk Vakkum mikk.vakkum@metsauhistu.ee 525 8199 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Järvamaa Aivar Pedaspuu kaugmets@gmail.com 502 1260 Eesti Kaugmetsaomanike Liit Järvamaa Meelis Matkamäe meelis.matkamae@metsauhistu.ee 505 4383 Rakvere Metsaühistu Järvamaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Uku Meriloo uku.meriloo@metsauhistu.ee 5303 1054 Läänemaa Metsaühistu Lääne-Virumaa Guido Ploompuu guido.ploompuu@metsauhistu.ee 5558 3777 Viru-Lemmu Metsaselts Lääne-Virumaa Meelis Matkamäe meelis.matkamae@metsauhistu.ee 505 4383 Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Alvar Mattus alvar.mattus@metsauhistu.ee 5373 9661 Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Erki Vinni erki.vinni@metsauhistu.ee 514 4514 Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Jüri Peetrimäe juri.peetrimae@gmail.com 505 0322 Pärnumaa Metsaomanike Selts Pärnumaa Toomas Härm toomasharm@hot.ee 5646 4205 Eesti Kaugmetsaomanike Liit Pärnumaa Tiit Kosenkranius tiit@eestimetsad.ee 523 0932 Ühinenud Metsaomanikud Pärnumaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud Pärnumaa Peeter Kuuse vandrametsayhing@gmail.com 509 7926 Vändra Metsaühing Raplamaa Tarvo Aasver tarvo.aasver@metsauhistu.ee 5818 8289 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Raplamaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Raplamaa Märt Linnamägi vardi@vardi.ee 5556 0125 Vardi Metsaühistu Raplamaa Aivar Pedaspuu kaugmets@gmail.com 502 1260 Eesti Kaugmetsaomanike Liit Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 5341 2480 Saaremaa Metsaühing Saaremaa Kaido Humal kaido.humal@hotmail.com 5305 9455 Saaremaa Metsaühing Tartumaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623 Vooremaa Metsaühistu Tartumaa Erki Vinni erki.vinni@metsauhistu.ee 514 4514 Põlvamaa Metsaühistu Tartumaa Martin Luik martin.luik@metsauhistu.ee 5382 3468 Vooremaa Metsaühistu Tartumaa Piret Arvi piret.arvi@metsaareng.ee 520 5853 Metsanduse Arendamise Ühing Tartumaa Raul Pärkson konsulent@jahimeestemetsaselts.ee 527 1028 Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartumaa Triin Alatalo triin@eestimetsamajandajad.ee 511 7974 Eesti Metsamajandajate Selts Valgamaa Atso Adson atso.adson@metsauhistu.ee 5649 3197 Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Rando Roosik rando.roosik@metsauhistu.ee 5176326 Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud Viljandimaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud Viljandimaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623

Vooremaa Metsaühistu Viljandimaa Martin Luik martin.luik@metsauhistu.ee 5382 3468

Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@metsauhistu.ee 529 9841

Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Ilmar Ait ilmar.ait@metsauhistu.ee 5302 0544 Võrumaa Metsaühistu Eesti Margo Rüütel metsa.huviliste@gmail.com 505 1201 Metsahuviliste Selts Eesti Erko Soolmann info@eestimetsamajandajad.ee 5199 4293

Eesti Metsamajandajate Selts

Imepärane mikromaailm Lumi

Kõige lihtsamalt öeldes on lumi jääkristallide või nende kogumikena (helvestena) maale langev vesi. Jääkristallide moodustumiseks pilves peab õhutemperatuur langema alla O kraadi ja õhus peab leiduma tolmuosakesi vms, mille ümber külmuv vesi saaks koonduda. Jääkristallid hõljuvad, kleepuvad, raskemaks muutudes hakkavad allapoole liuglema. Langedes helbed muutuvad veelgi, sest sajus nad omakorda puutuvad kokku ja kleepuvad. Kui nad lõpuks maapinnale jõuavad, saab imetleda lumehelbeid, millest igaüks on ise nägu. Lumehelveste ehitust on uuritud aastasadu. Esimesena pildistas neid Wilson Bentley 1885. Tehes pilte tuhandeist helvestest oli ta esimene, kes väitis, et kahte ühesugust pole olemas. Helbeid on uuritud enne ja pärast teda, välja on töötatud klassifikatsioone, kus erinevaid helveste tüüpe isegi kuni 8O.

Loodusvaatleja Oleg Tsõmbarevich on kirjeldanud rahvusvahelise hüdroloogiateaduste assotsiatsiooni lume- ja jääkomisjoni klassifikatsiooni (1951), mis eristab seitset peamist lumekristallide vormi: plaadid, tähekujulised kristallid või dendriidid, sambad või kepikesed, nõelad, ruumilised dendriidid, otstega sambad ja ebakorrapärase kujuga helbed. Piltidel on tähekujulised helbed.

Allikad

Ingliskeelne Vikipeedia. Oleg Tsõmbarevich. Lumerikas talv. RMK loodusblogi www.rmk.ee/ metsa-majandamine/loodusblogi, 3. veebruar 2O22.

Sinu Metsa saab ka koju tellida

• Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot

• Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee

VIIO AITSAM 8 X JANEK LASS