Page 1

Nr 63 METSA ÕPPELEHT

Juuni 2O21


Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur Piia Kiivramees

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

E-post

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Telefon

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.


sisukord

18

Sisukord

28 20

22

14

METSAOMANIK

4 Kas tänavusel suure rohuga suvel tuleb metsakultuure rohkem niita? 5 Tagasivaade: ilmastik tõi taimlatesse rohkem taimekahjustajaid 6 Mida peaks metsaomanik teadma oma metsa mullast ja mullakaitsest? 8 Kas suvisel raiel tuleks alati kände Rotstopiga töödelda? 9 Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Metsainvestor Peeter – kulud, ainult kulud

JAHIMEES

12 Päevakorral on jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine 13 Metsloomal on alati peatee! 14 Punahirv Mandri-Eestis 16 Mõned küttimisarvud kahanesid koroona tõttu

METSAELU

18 Aasta orhidee 2021 on väike käopõll 20 Kus ja kuidas karuga kokku saada? 21 Metsaomanik on parim looduse hoidja 3. 22 10 harvem esinevat vääriselupaiga tunnusliiki

Metsa õppeleht

12

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Esikülje foto Põline ja üsna tavaline, tihti metsateedel näha olev metsaelanik metsasitikas (Geotrupes stercorosus), inimese läheduses elava sitasitika sugulane. Urmas Tartes

TEATED

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu 27 Arengukava eesmärk on jätkuvalt kestlik metsandus

AMETLIK INFO

28 Kontroll muudab erametsad kvaliteetsemaks 29 Lähenevad toetuste taotlemise tähtajad 30 Uudised

16 sinu mets

juuni 2O21

3


metsaomanik

Kas tänavusel suure rohuga suvel Kultuurihooldus sõltub ikkagi konkreetsest kultuurist ja suve ilmastikust.

EDA TETLOV keskkonnaameti peaspetsialist

M

ida väiksem on taim ja valgusnõudlikum puuliik, seda rohkem tuleb hoolitseda, et rohttaimed teda ei lämmataks. Lihtsam on, kui tegemist on olnud n-ö korralise raiega ja ka maapind valmistati ette. Kehva seisukorra tõttu raiutud puistud on sageli hõredad ja seal on rohttaimed juba varem saanud enam eluõigust. Kui külvati mändi või kaske Ribadena ette valmistatud maapinnale külvamisel on seegi eelis, et külvirida on nähtav. Samamoodi on leitavad lapid, kuhu külv tehti. Sõltuvalt kasvukoha viljakusest ja seega siis rohukasvu kiirusest tuleb valida hooldamise aeg. Meil enamlevinud puuliik külvamiseks on mänd. Männi kasvualad on vähemviljakad ja seal võib esimese hoolduse teha suve keskel. Alati tuleb vaadata ilmaolusid ja sedagi, et hooldus ei satuks põuaajale. Siis võib kasu asemel männitõusmetele hoopis kahju teha. Kuivaga võib taimekese juur jääda liigutamise tagajärjel veepuudusesse ja kuivada. Kui valgusnõudlikud puuliigid jätta pikemaks ajaks rohttaimede varju, siis puutaimed hukkuvad. Samas jälle – kui männi külvamise aeg juhtub põuaperioodile, võivad seemned idaneda hilissuvel või hoopis järgmisel aastal. Liiga jahedal ja märjal ajal külvatud seemned võivad n-ö soojuse puudusel samuti hukkuda. Eriti kehtib see soojalembese kase kohta. Istutatud kuusk ja kask Varjutaluvad puuliigid nagu näiteks kuusk on rohttaimede varju suhtes leplikumad. Seega siis ei pea ka hooldami-

4

sinu mets

juuni 2O21

Lappidele külvatud mänd.

se aja valikuga nii hoolas olema. Küll ei tohi kuusetaimi ehmatada järsu valgustingimuste muutmisega. Seega suurest heinast ei tohiks kuusetaimi suvel vabastada. Pigem jätta siis hooldustöö sügisesse, et lamanduv hein taimi ei lämmataks ja temperatuur ka nii kõrge ei oleks. Lamanduva heina all kipuvad hallitusseened ja hiired end hästi tundma. Kõige valivamad on hoolduse suhtes kasetaimed. Seetõttu tuleks taimed märgistada, et rohttaimede eemaldamise ajal neid üldse üles oleks võimalik leida. Kui on võimalik valida, tuleks metsa istutamiseks valida suuremad ja tugevamad terved taimed. Samuti on oluline istutusaeg – paljasjuursete lehtpuutaimedega ei või jääda hiljaks. Istutamine on taimele stressirohke aeg ning putukkahjurid ja seenhaigused ei jäta seda kasutamata. Kasetaimedele võib istutuse ajal panna maapinnale nt vana ajalehe. Juurekaela ja ka leheservad saab mullaga katta, et hiirtel sinna asja poleks. Nii on taimeümbrus rohttaimedest vaba, taimed hooldamise ajal kenasti leitavad

ja vähetõenäoline, et putukas tuleks tüvele oma mune paigutama. Hooldamise mõte on vabaneda istutatud puutaime konkurentidest soojusele, valgusele ja veele. Rohke heinakasvuga aladel jääb puutaime kasv kasinamaks. Tavapärane hooldusvõte on taimeümbruse puhtaks niitmine. Kas selleks kasutada mehaanilist niitjat või käsivikatit, on maitse küsimus. Hea on sellise töö jaoks ka võsavikat. Käsivikatiga toimetades on jõudlus küll väiksem, kuid tõenäosus, et istutatud taimi maha niidetakse, ka väiksem. Suure ja kõrge heina korral võib taimeümbruses rohttaimed lihtsalt maha tallata. See on samuti aega nõudev töö, kuid päästab istutatud taime konkurentidest. Kui niita taimeümbrus puhtaks hoogsa rohukasvu ajal, siis kasvavad uued rohttaimed kiiresti asemele. Hooldamise aja valik Hooldamise aja valik sõltub sellest, mitu hooldust planeeritakse teha. Viljakas kasvukohas esimesel aastal pärast


metsaomanik

2 X VIIO AITSAM

tuleb metsakultuure rohkem niita?

Kuusekultuuri suurem hooldustöö võiks jääda pigem sügise poole, sest väike kuusk ei taha äkilist valgusega ehmatamist.

istutamist ühe hooldusega piirduda ei saa. Esimene hooldus jääks juunikuu algusesse ja teine hilissuvesse või sügise algusesse. Esiteks on vaja puutaim rohttaimedest vabaks saada ja teiseks, et koltuv rohi puutaime ära ei koolutaks. Maapinna ettevalmistamine võib ka soodustada rohttaimede kasvu – raie tekitab olukorra, kus valgus- ja soojustingimused on suuresti muutunud. Kui ka ilm sobib, võivad mullas olevad heintaimede seemned kiiresti kasvu alustada. Hooldamata metsakülv või istutus võib jääda põdema ning loodetud uue ühtlase puistu saamine tulevikku lükkuda. Paraku kipuvad nõrgestatud puutaime ründama nii seenhaigused kui ka putukkahjurid. Üldisemalt öeldes on lihtsam metsa uuendada lehtpuudega, mis annavad nii kännu- kui ka juurevõsu, aga vegetatiivne uuendus on seenhaigustele vastuvõtlikum kui kultiveeritud taim.

Tagasivaade: ilmastik tõi taimlatesse rohkem taimekahjustajaid Taimede mullune kasvuperiood oli keskmisest pikem. Kevad oli jahe ja hiline. Maikuus oli kuumaperiood, kuid suvi oli metsataimede kasvuks igati soodne – jagus nii soojust kui ka vett. Eriti hea oli kasvuaasta harilikule kuusele. September oli väga soe, kuid väheste sademetega. Sügis oli pikk ja võimaldas taimedel kasvada veel novembriski. Pikk kasvuaeg näib sobivat uutele taimehaigustele. Sel kevadel on meie taimlatest leitud mitmel korral taimi kahjustavat seenhaigust pruunvöötaudi. Tuvastajate sõnul ei olnud selle kahjustuspilt tüüpilise pruuni vööna okastel, vaid ebatüüpilisena okka tipus. Katmikala männitaimedel, mis suvel liig hoogsalt olid kasvanud, esines lume koolutamist. Kehvasti talvitusid ka arukasetaimed, seda nii külmikutes kui ka taimlas. Kasetaimedele tegi liiga võrsepõletik, mille tunnuseks on heledad kuni mustad nekrootilised laigud taime tüvel. Tihtipeale algas tumedaks tõmbumine lehearmist. Tavaliselt on suuremad mustad laigud juurekaelal. Sedalaadi kahjustusi tekitavad erinevad seened. Taim haigestub, kui on mingil põhjusel nõrgestatud. Kahjus-

tus esines ka väljastpoolt Eestit meile toodud taimedel. Kasetaimede kehv talveks valmistumine võis olla tingitud sellest, et septembris taimekasvataja ei olnud enam hoolas kastma – kerges veepuuduses kasetaim ei kasva liig pikaks. Kuusetaimedel oli vaid tihedates taimekastides või külvides taimede alaosas mustaks tõmbunud võrseid ja okkaid. Sellisel juhul on tegemist hahkhallituse kahjustusega. Ilmselt tuli jaanuarikuine paks lumi taimedele ja hahkhallitust põhjustaval seenel oli seal mugav toimetada. Mõned kuuseistikupartiid olid kollaka jumega. Sellisel juhul polnud tegemist haigusega, vaid taimel on toitaineid väheks jäänud. Ilmselt taimekasvataja ei arvestanud nii pika kasvuperioodiga. Männitaimedel katmikalal või potis kasvades olid okkad lillaks värvunud. Sellisel juhul polnud tegemist haigusega vaid tavapärase värvimuutusega. Selliste taimede okkad muutuvad kevadel roheliseks ja kasvavad kenasti edasi. Taolist okaste värvimuutust esineb vaid turbal kasvavatel taimedel, sest seal pole männitaimele toitaineid sobivas vahekorras. EDA TETLOV

Kogu pere metsapäev toimub Pärnus Tänavune kogu pere metsapäev toimub mulluse parima metsamajandaja Mihkel Jürissoni kodumaakonnas Pärnumaal. Üritus leiab aset 21. augustil Pärnus Endla teatri ees asuvas Vaasa pargis. Sarnaselt eelmistele aastatele tutvustame metsapäeval erinevaid metsas tegutsevaid organisatsioone, pakume kasulikke teadmisi ja meelelahutust kogu perele ning kuulutame välja ka tänavuse met-

samajandajate konkursi tulemused. Ürituse peaesinejad on Curly Strings ja Greip, päeva juhib Urmas Vaino. 21. augusti ennelõunal on ka võimalus osaleda ekskursioonil 2020. aasta parima metsamajandaja Mihkel Jürissoni metsa. Täpsem info metsapäeva ja ekskursiooni kohta on peagi leitav erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee. EESTI ERAMETSALIIT

sinu mets

juuni 2O21

5


metsaomanik

Mida peaks metsaomanik teadma oma metsa mullast ja mullakaitsest? Vältida tuleb mulla ülemäärast lõhkumist või kinnitallamist suurte masinatega.

KALEV JÕGISTE Eesti Maaülikooli vanemteadur

K

õige üldisema definitsiooni järgi on muld maakoore pindmine kobe kiht, mida asustavad taimed ja teised elusorganismid ning mille kaudu kulgeb ökosüsteemi aineringe. Aineringes mängib muld olulist rolli orgaanilise aine lagunemise kohana – lagunemisel vabanenud toitained muutuvad taimedele nende elutegevuseks taas kättesaadavaks. Mullad erinevad oma tunnuste poolest sõltuvalt sellest, millisel lähtekivimil nad on moodustunud ja milline on nende veerežiim. Erinevas mullas kasvavad väga erinevad taimekooslused. Samuti erineb metsades kasvavate puuliikide nõudlikkus mulla suhtes. Muld ja taimekooslus on omavahel tihedalt seotud: taimed mõjutavad mulda ja muld määrab kasvukohas leiduva taimestiku liigilise koosseisu. Elusad taimed võtavad juurte abil mullast kasvuks vajalikke toiteaineid, surnud taimedest ja nende osadest tekib mulda orgaaniline aine, mis laguprotsesside tagajärjel taimi taas toiteainetega varustab. Metsapuude kasvu juures on uue orgaanilise aine moodustumise algkomponendid süsihappegaas, mida taimed saavad õhust, ja vesi. Oluline roll on niisiis ka mullast saadaval veel.

6

sinu mets

juuni 2O21

Mulla horisondid Kui kaevata maasse auk nii, et asetada väljakaevatud materjal ühte kohta ja tugevate labidalöökidega kujundada kaevatud augu servad siledateks ja otse alla suunduvateks, on võimalik näha mulla profiili. Selles ristlõikes, mis augu servana allapoole suundub, saab eristada mulla horisonte. Mullahorisondid on aluseks mulla diagnostikale. Horisontide paiknemine ja tüsedus võimaldavad luua vastava klassifikatsiooni, mille põhjal mullaliike eristada. Milliseid mulla tunnused oleksid metsaomanikule lihtsad meelde jätta ja annaksid kõige olulisemat infot metsa kohta? Metsakõdu. Mulla ülemise kihi moodustavad metsas surnud taimed ja nende osad, mis alluvad lagunemisprotsessile. Seda osa mullast nimetatakse metsakõduks. Aja jooksul metsakõdu laguneb ning laguproduktid liiguvad alumistesse mullahorisontidesse ja ka lenduvad CO2 kujul. Lagunemisele (lagundavaid organisme on metsakõdus terve müriaad) allub just see kõduhorisondi osa, mis puutub kokku mulla mineraalosaga. Samas langeb kõduhorisondi ülemisele osale „uus”, igal aastal moodustuv surnud taimne mass – lehed, okkad, oksad, seemned, puukoore tükid, rohttaimed. Aasta lõikes surevat taimset massi nimetatakse variseks. Kõduhorisondi vahendusel toimubki orgaanilise aine liikumine: uue materjali vastuvõtt kõduhorisondi pinnal ja lagunemine alumises osas. Seega on kõdul tähtis roll metsalooduse ainete ringkäigus. Huumus. Laguproduktid akumuleeruvad viljakas mullas mullahorisondi ülemises osas ja moodustavad huumushorisondi. Huumuse akumuleerumist ei täheldata aga igasuguse mulla puhul. Kui muld on happeline, uhutak-

se orgaanilise aine laguproduktid mulla alumistesse horisontidesse või kantakse mullast sootuks välja. Happelist metsakõdu moodustavad okaspuude okkad, aga ka puhmastaimede, mustika ja pohla lehtede varis. Leethorisont. Nagu öeldud, on happelises mullas lagunemisel moodustuvad ained liikuvad ja peamiseks liigutajaks on mullavesi. Kõdu- või huumushorisondi all kujuneb välja heledam leethorisont (väljauhtehorisont). Veerežiimi tähtsus Veerežiim on äärmiselt oluline mulla headuse näitaja. Olukorda, kus vett on taimede jaoks parasjagu, iseloomustatakse mõistega parasniiske. Taimed saavad toiteained vees lahustunud kujul kätte ja kasvutingimused on soodsad. Ka juurtele vajalik hapnik on olemas. Sageli on aga vett mullas liiga palju. Taimede juured ei saa hingamiseks vajalikku hapnikku ja ka orgaanilise aine lagunemine on aeglane, kuna mullas elavad laguorganismid ei tunne end sellistes liigniiskuse tingimustes hästi. Põhjuseid liigniiskuse tekkeks on mitu. Kui sademete vesi ei saa mullas asuvate vett mitteläbilaskvate kihtide tõttu ära voolata, siis muutub nende kihtide peal asuv muld liigniiskeks. Muld, mis on kujunenud veekogude läheduses ja asub reljeefil suhteliselt madalal, on samuti halva veerežiimiga. Siin mõjutab veekogu veetase (mis võib aastaaegade lõikes kõikuda) mulla põhjavee taset. Metsamulla niiskustaset mõjutab tugevasti lageraie: kui metsapuud raiutakse, eemaldatakse väga efektiivne pump, sest metsapuud transpireerivad (pumpavad) õhku märkimisväärse koguse vett. Turbahorisont. Kui muld on happeline ja liigniiske, muutub kõduhorisont tüsedaks, seda eeskätt halbade la-


metsaomanik ne, siin on soomulla (turvasmulla) süsiniku osakaal ökosüsteemi kogumahus palju suurem. Lisasüsinik, mis atmosfääris kliimasoojenemist esile kutsub, pärineb fossiilkütuste põletamisest ja metsamaade muutmisest mittemetsamaaks. Mida rohkem süsinikku on metsaökosüsteemis seotud, kaasa arvatud mullas, ja mida rohkem kasutame puitu puidutoodeteks (nt kütmise asemel), seda suurem on fossiilsete materjalide asendamise efekt.

Näide mulla horisontidest: leetunud gleimuld. Horisontide nimetustele on lisatud ka nende KALEV JÕGISTE tähised.

Mullahingamine (lagunemine) Fossiilkütuste põletamine

Fotosüntees Taimede hingamine

Atmosfäär

Vulkaanid Maakasutuse muutus

Ookeani emissioon Neeldumine ookeanis

Taimed Surnud biomass

Fossiilkütused

Muld

Jõed

Maakoor Mattumine setetesse Ühik: petagramm (Pg) = 10^15 gC Copyright 2010 GLOBE Carbon Cycle Project, a collaborative Varu: Pg project between the University of New Hampshire, Charles Voog Pg aastas University and the GLOBE Program Office Süsiniku varud ja voog: üleilmne süsinikuringe. JOONIS (GLOBAL CARBON CYCLE DIAGRAM) ON PÄRIT GLOBE PROGRAMMI KODULEHELT WWW.GLOBE.GOV

gunemistingimuste tõttu. Seda tüsedaks kasvanud halvastilagunevat orgaanilise aine kihti nimetatakse turbahorisondiks. Kokkuleppeliselt räägitaksegi turvasmullast, kui lagunemata orgaanilise aine kiht on üle 30 sentimeetri. Mulla süsinikuvaru Maakoore põhiosa moodustavad hapnik ja räni, süsinik on alles 17. kohal (0,018%). Samas on süsinik inimese kui bioloogilise olendi organismis üks pea-

misi elemente. Süsinik ja süsinikuringe on kogu elusa looduse aluseks ning süsinik ja selle ühendid on ka mulla orgaanilise aine koostise peamiseks materjaliks. Mulla orgaaniline aine aga on see lüli, millel ökosüsteemide ja ka inimesegi elu rajanevad. Metsaökosüsteemi süsinikuvaru analüüsides on jõutud järeldusele, et mullas leiduva süsiniku kogus ületab mitu korda elusa taimkatte oma (vt ka joonist). Turvasmulla olukord on aga hoopis tei-

Metsa kasvukohatüübid Metsi eristatakse kasvukohatüüpide järgi. Metsakasvukohatüübi määrab suures osas muld. Mulla omaduste näitajaks on mitmed taimeliigid metsa alustaimestikus. Näiteks osutab heale ja viljakale mullale meile kõigile tuntud harilik naat. Metsade puhul, kus alustaimestikus on palju naati, saabki rääkida naadi kasvukohatüübist. Selles kasvukohatüübis on muld väga tüseda huumushorisondiga (seda nimetatakse leostunud mullaks) ja metsapuude kasv on kiire. Kui alustaimestikus domineerib meile kõigile tuntud mustikas, on teada, et mulla viljakus on tunduvalt madalam, tõenäoliselt on tegemist liivase ja suhteliselt väheviljaka mullaga. Tavaliselt esineb sellise mulla profiilis leethorisont ja tegu on mustika kasvukohatüübiga. Sellises kohas kasvab edukalt harilik mänd. Mulla kaitse Valel aastaajal ja valede mehhanismidega töötades võib mulda tugevasti kahjustada. Haruldased pole vaatepildid, kus rasketest masinatest tekkinud sügavad roopad on mulla ülemise horisondi lõhkunud. Kõrvalpõikena võib öelda, et analoogselt on mullakaitse päevakorral ka põllumajanduses. Üheks negatiivseks nähtuseks metsade majandamisel on mulla tihenemine, mis toimub siis, kui raskete metsatöömasinatega sõidetakse mulla pinnal. Masinate raskuse all tihenenud muld ei lase enam endisel moel õhku ja vett läbi ja taimede, sealhulgas metsapuude kasvutingimused halvenevad. Siit ka lihtne soovitus: õige on metsatööd teha talvel, kui maapind on külmunud. Suviste metsatööde puhul tuleb aga varuda kannatust ja valida sellised masinad ja selline ilm, mis mullapinda säästaksid. sinu mets

juuni 2O21

7


metsaomanik

VIIO AITSAM

Kas suvisel raiel tuleks alati kände Rotstopiga töödelda? Töötlemine on eelkõige tähtis viljakates kasvukohatüüpides.

TIIA DRENKHAN

uurepessunakkusest on enim ohustatud hariliku kuuse puistud. Hariliku männi puistutes on juurepessunakkuse oht seda kõrgem, mida suurem on kuuse osakaal puistu koosseisus. Juurepessu eosed levivad õhus, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle 0°C. Suvel ja sügisel on oluline ka sademete hulk: mida enam sademeid, seda suurem on eoste hulk. Juurepessunakkusest on enam ohustatud viljakates kasvukohatüüpides (jänesekapsa, sinilille, jänesekapsa-pohla, pohla-mustika) kasvavad okaspuupuistud, kuid nakkus on levinud mujalgi (angervaksa, naadi, kastikuloo kasvukohatüübid). Preparaadi Rotstop® kasutamine on vajalik perioodil, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle 0°C (st juurepessu eosed on õhus levinud), kindlasti on vajalik kändude pritsimine suviste uuendus- ja harvendusraiete järel. Oluline on meeles pidada, et mida kiiremini pärast raiet saavad kännud pritsitud, seda efektiivsem on preparaadi toime, sest Rotstopi puhul on ju tegemist elusorganismiga ehk selle toime põhineb teisel seenel (hiidkoorikul). Kändude töötlemist preparaadiga Rotstop on mõistlik teha ka juhul, kui puistus on juurepessunakkuse tagajärjel nähtavad kahjustused olemas. Ka sel juhul toimub juurepessu kasvu pärssimine kändudes, kuid tõrje efektiivsus on tagasihoidlikum võrreldes kändudega, milles juurepessunakkust veel ei esine või on seda vähesel määral. Ennetava abinõuna on soovituslik su-

8

sinu mets

juuni 2O21

Värskelt Rotstopiga töödeldud kännud on rohelised. Siin on preparaat juba mõnda aega toiminud.

HIIDKOORIK

JUUREPESS

Hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea), kellel põhineb Rotstopi juurepessu tõrjuv toime, on looduses juurepessu konkurent, kes samuti asustab värsket okaspuupuitu, kuid erinevalt juurepessust ei ohusta elusaid puid. Hiidkooriku viljakehad on substraadile liibunud, valkjashallid või kahvatu-tuhmkollased ja kuni 0,5 mm paksused, täiskasvanult sageli omavahel liitunud. Allikas Tiia Drenkhan

Juurepess (Heterobasidion spp.) on juuremädanikku tekitav patogeenne seen, kes levib peamiselt okaspuupuistutes mõõduka kliimaga parasvöötmemetsades. Juurepessu paljunemisorganiks on mitmeaastased, väga varieeruva suurusega viljakehad, mis arenevad enamasti kändudel, tormiheitepuude juurtel ja metsa jäetud suuremõõtmelistel raiejäätmetel. Sageli (eriti männil, kadakal) paiknevad seene viljakehad nakatunud puu juurekaelal, jäädes sambla või metsakõdu varju. Viljakeha on ebakorrapärase kujuga, suhteliselt õhuke ja laiuv, liibuv või eenduv, puhasvalge või vananedes määrdunud kreemikaskollakasvalge nahkjas moodustis, kasvupinnalt kergesti ära rebitav. Vahel ülaservast ka eenduva viljakeha pealispind on tumehallikaspruun, vaoline. Viljakeha alakülg (hümenofoor) on kreemikas.

Hiidkooriku viljakeha hariliku männi kännul.

vise raie järel eelkõige viljakates kasvukohatüüpides okaspuukände Rotstop preparaadiga pritsida. Preparaati Rotstop kasutades on tähtis meeles pidada: • Preparaati hoiustatakse kuni kasutamiseni madalal temperatuuril (soovituslikult +4C°). • Suspensioon tuleb valmistada vahetult enne kändude töötlemist, selleks kasutada puhast vett. • Kännu pind tuleb katta täielikult (100%) vähemalt 1 mm paksuse suspensioonikihiga.

TIIA DRENKHAN

J

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia teadur

Allikas: Heino Õunap, Märt Hanso. Olulisemad metsakahjustused. SA Erametsakeskus väljaanne 2016

Kuuse-juurepessu viljakeha kuuse kännu alaküljel.

PILT ON PÄRIT ERAMETSAKESKUSE TRÜKISEST.


metsaomanik

Vaade tarkade tehingute rubriigile erametsaportaalis.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! Näpunäiteid neile, kes plaanivad teha metsatehinguid.

E

rametsakeskuses on valminud voldik, mis jagab metsaomanikule nõu ja teavet puhkudeks, kui päevakorral on tehingud metsa või metsamaaga. Lisaks on erametsaportaalis avatud vastav tarkade tehingute rubriik. Järgnevalt ära toodud üheksa sammu on pärit voldikust.

Tark ei torma – kui said pakkumise raieõiguse või metsamaa müügiks, aga ei tea, mida teha, mõtle läbi järgmised sammud: 1. Kas oled üldse plaaninud lähiajal oma metsaga tehinguid teha või tekkis soov pelgalt saadetud ahvatlevast pakkumisest? 2. Selgita välja, kes sinuga ühendust võttis – iga helistaja taga on alati konkreetne firma. 3. Küsi kirjalik pakkumine, kus on välja toodud tehingu sisu (kas raieõiguse või kogu metsamaa müük), katastri-

numbrid või eraldised ja pakutav hind puidusortide kaupa. 4. Võta alati konkureerivad pakkumised teistest samas piirkonnas metsaga tegelevatest ettevõtetest. 5. Kontrolli pakkujate tausta – kas tegu on toimiva firmaga (https://ariregister.rik.ee/), kas ettevõttel on maksuvõlgasid (https://www.emta.ee/et/ ariklient/paringud). 6. Vii end kurssi puiduhindadega – kvartaalsed puiduturu ülevaated koos puiduhindade keskmiste hindadega leiad https://www.eramets.ee/uuringudja-statistika/hinnainfo/ 7. Küsi tehtud pakkumistele hinnangut kohalikust metsaühistust – metsaühistu on ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist. Nõustamisteenust rahastab osaliselt ka riik. 8. Selgita välja, millise lepingu ettevõte sinuga sõlmida soovib. Lepingute ja aktide näidised on ülal erametsaportaalis www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/ lepingute-ja-aktide-naidised/. 9. Kaalu kohaliku metsaühistu liikmeks astumist – lisaks nõustamisele aitavad metsaühistud ka praktiliste metsatööde korraldamise ja erametsaomanikele mõeldud toetuste vahendamisega. Rohkem näpunäiteid ja ka metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaali lehelt www.eramets.ee/targadtehingud/.  ERAMETSAKESKUS

Erametsakeskus hakkas pakkuma esmast nõustamisteenust Nõustamistelefon töötab kahel korral nädalas – esmaspäeval ja kolmapäeval kella 9–12. Alates juunist pakub Erametsakeskus erametsaomanikele ja metsaühistutele metsanduslikes küsimustes esmast õiguslikku ja maksualast nõustamist. Nõustamine toimub telefoni teel kahel korral nädalas. Nõustatakse metsakinnistute, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise, kasutamise ja käsutamisega ning raie korraldamisega seotud tsiviilõiguslikes küsimustes, ennekõike seoses tehingute tegemisega. Maksunõustamist pakutakse seoses füüsiliste isikute kasvava metsa raieõiguse

ja/või metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu deklareerimisega. Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul on esmase nõustamise eesmärk aidata era­ metsaomanikke õiguslikes küsimustes eelkõige enne metsatehingute tegemist, et vältida hilisemaid läbimõtlemata või segastest lepingutingimustest tulenevaid vaidlusi. „Metsaga seotud tehinguid teeb keskmine erametsaomanik kord või paar elu jooksul, mistõttu lepingutega seotud juriidiline keel ei ole tema jaoks igapäevane,” selgitas Aun. „Seetõttu on tark nõu küsida juba enne raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingule

alla kirjutamist, et hiljem ei selguks, et metsa on raiutud näiteks rohkem kui omanik soovis või ära on müüdud ka maa, mida tegelikult taheti omale jätta.” Nõustamistelefon numbriga 652 0002 töötab kahel korral nädalas – esmaspäeval ja kolmapäeval kella 9-12. Esmane nõustamine on erametsaomanikele tasuta. Esmase nõustamise raames kuulatakse ära õigusliku probleemi kirjeldus ja antakse soovitused edasisteks toiminguteks. Erametsakeskus ei esinda nõustatavat kohtutes, ametiasutustes või vaidlustes kolmandate osapooltega ega koosta kirjalikke dokumente.  ERAMETSAKESKUS sinu mets

juuni 2O21

9


metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Ulukikahjustuste leevendamise võimaluste uurimine Järvseljal Maaülikooli nooremteadur Kristiina Aun uuris Järvselja õppe- ja katsemetskonna rahastatud projekti raames ulukitõrjevahendi Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides. Männikultuuride väljakasvatamisel ongi just ulukikahjustused aktuaalseimaks probleemiks. Üks nende kahjustuste vähendamise efektiivne viis on tänapäeval puude töötlemine repellentidega. Repellent Trico on toodetud lambarasva baasil ja see on Eestis nii era- kui ka riigimetsas laialdaselt kasutusel. Projekti eesmärk oli uurida Trico mõju kaugust ja selgitada välja repellendiga töötlemise optimeerimise võimalused. Trico mõju ulatuse analüüs näitas, et ulukikahjustusi esines nii pritsitud taimede läheduses kui ka nendest kaugemal. Projekti tulemustest selgus, et ülepinnaline Tricoga pritsimine ei vähenda võrreldes osalise pritsimisega ulukikahjustuste osakaalu. See teadmine võimaldab repellendi kasutajal kulusid vähendada. Parima metoodika leidmiseks on siiski vaja täpsemaid uuringuid, mis juba tänaseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud ja jõudsalt käimas. Uued inventuurid Karula rahvuspargi looduslikkuse taastamise katsealal Maaülikooli ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel sõlmitud lepingu alusel tegi EMÜ metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool 2019–2020 Karula rahvusparki 2000. aastal rajatud metsade looduslikkuse taastamise katsealal hulga inventuure ning samuti inventeeriti üle 2014. aastal Pautsjärve reservaati rajatud võrdlusalad. Projekti eestvedaja oli EMÜ metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli kaasprofessor Diana Laar-

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

mann, põhitäitjad olid sama õppetooli professor Henn Korjus ning nooremteadurid Eneli Põldveer ja Vivika Kängsepp. Katsealad asuvad Karula rahvuspargis Saera piiranguvööndis kvartalis 163, eraldistel 5 ja 6. Püsiproovitükkidel tehti puistu, soontaimede, sammalde, samblike ja torikuliste inventuurid. Puistu inventuuril mõõdeti 30 proovitükil kasvavad puud, püstised surnud puud, lamapuud ja inventeeriti ka looduslik uuendus. Tulemustest selgus, et suurim hulk lamapuid oli reservaadis, harvendusega alal lamapuidu hulk vähenes. Püstiste surnud ja lamapuude hulk kokku oli suurim reservaadis ning kontrollalal ja harvendatud alal vastavalt vähenes. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala (14 liiki), ülepõletatud häiluga prooviala liikide arv oli JM (jänesekapsa-mustika) kasvukohatüübis keskmiselt 8 ja harvenduse korral 11. Sammalde keskmine liikide arv oli suurim ülepõletatud häiluga proovialal (8 liiki), kuid kõige rohkem – 12 liiki ühel proovialal – leidus reservaadis. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Torikulisi oli kõige rohkem reservaadis (31 liiki). Enim mõjutas puistuid kasutatud taastamisvõte või selle puudumine. Reservaati iseloomustasid tihe teine rinne, suuremad puud ja hõredus. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga alal. Harvendusraie tegemine on mõjutanud loodusliku uuenduse teket positiivselt. Kasutatud allikad: Aun, K. Tõrjevahend „Trico“ mõju ulukikahjustuste leevendamisel Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna männikultuurides. Tartu 2020. Laarmann, D., Moppel, L., Kängsepp, V., Korjus H., Põldveer, E. Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis. Tartu 2020.

Ulukikahjustuse osakaalude võrdlus proovialadel lausalise Tricoga töötlemise, ribadena töötlemise ja kontrollalade vahel, inventeeritud Reservaat Karula rahvuspargis.

10

sinu mets

juuni 2O21

DIANA LAARMANN

2020. aasta kevadel.

Allikas: Kristiina Auna töö


metsaomanik toetusena tuleks mulle seega tagasi 316 eurot. Praegune plaan on hooldada seda eraldist kuusekultuurina ja hiljem lasta loodusliku uuendusena sekka ka kaske ning kujundada segapuistu, mis on bioloogiliselt mitmekesisem ja liigirikkam. See omakorda tähendab nii suuremat haigus- kui tormikindlust. Jänesekapsa kasvukohal sobib kuusk koos arukasega suurepäraselt koos kasvama. Metsainvestor Peeter istutas tänavu oma kinnistule 1200 kuusetaime

METSAÜHISTU

Metsainvestor Peeter – kulud, ainult kulud Kui kevad saabus, hakkasin minagi sarnaselt teiste metsaomanikega plaani pidama, milliste töödega nüüd edasi minna.

K

õigepealt käisin ja vaatasin oma valdused üle. Tuletan meelde, et ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse maatüki, mis koosneb kahest eraldisest. Ühel eraldisel on jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20aastane hooldusraiet vajav kaasik, kust peaks hooldusraiega välja raiuma pihlaka, haava ja lepa. Teisel, 0,79 ha suurusel kinnistul tehti möödunud aasta suve alguses ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks. Kevadel läksin kohe uurima, kas on jälgi ka kitsedest-põtradest. Põhjus on lihtne – kuna istutan eraldisele kuusetaimed, võivad kitsed, kes soovivad istutatavat kultuuri järgmisel kevadel näksida, osutuda probleemiks. Siinkohal plaanin suhelda ka kohalike jahimeestega. Pole mingi saladus, et mõnel puhul jooksevad jahimeeste ja maaomanike huvid risti, kuid mul on siiski usk kogukondlikku jahipidamisse ning loodan, et jõuan jahimeestega kokkuleppele ja ideaalis suisa nendega kokkuleppe sõlmida. Kohalike jahimeesteni jõud-

miseks piisab lihtsast guugeldamisest ja kohalikust jahiseltsist loodan saada vajaminevad kontaktid. Vahemärkusena olgu öeldud, et jahimehed on ka ise altid maaomanikega lepinguid sõlmima, kuid probleem on selles, et karmide andmekaitsepiirangute tõttu ei leia jahimehed maaomanikke üles. Kevad tõi taimeistutuse Esimene suurem töö on taimede istutamine ja siinkohal oli mullu väike mõttekoht. Tegin 0,79 ha suurusel jänesekapsa kasvukohatüüpi eraldisel ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks lootusega, et maapind oleks enne juulisaugustis aset leidvat kaseseemnete langemist selleks valmis. Siiski ma sellele päris lootma ei jäänud ja tellisin tänavu kevadel sellele eraldisele istutuse. Metsaühistust said tellitud nii kolme aasta vanused ja ilusad 40 cm pikkused kuusetaimed kui ka istutusteenus. Ühtekokku läks eraldisele maha 1200 kuusetaime ja istutamine läks maksma mulle 230 eurot, millele lisandus 360 euro suurune taimede maksumus. Kogukulu seega 590 eurot. Kuid see number ei pruugi jääda lõplikuks, kuna plaanin Metsaühistu kaudu taotleda metsa uuendamise toetust, mis on 400 eurot ha kohta –

Plaanid sügiseks Mulle tuli ka maamaksuteade. Kulu pole suur, kõigest 10.49 eurot, mis lähtub 420 euro/ha suurusest maa maksustamishinnast. Muide, kui vaadata metsamaa ostuhinda, mis oli keskmiselt 2000 eurot/ha, siis on praegusel ajal maa maksustamishinna ja turuhinna vahelised käärid ikka väga suured. Kui vaadata, mida II sambast väljavõetud raha teeb kinnisvaraturul, siis annab see mulle igatahes kindlust, et tegin eelmisel aastal metsamaad ostes õige otsuse. Üks hea uudis veel – selgus, et tänavu sügisel tuleb jätkuvalt metsameetme taotlusvoor, mille raames toetatakse nii hooldusraiete tegemist kui ulukikahjude ennetamist. Aga just need tööd on olnud mul plaanis sügisel teha ja koos hooldusraietega oli plaanis ka piirisihid korda teha. Vt ka Metsainvestor Peeter ostab metsa, Sinu Mets nr 61, detsember 2020.

Enam kui 6000 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpu­näiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab. sinu mets

juuni 2O21

11


jahimees

Hea läbisaamine maaomanike ja jahimeeste vahel tagab kõigile edu.

ANDRA HAMBURG

Päevakorral on jahipiirkon kasutusõiguse lubade piken

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

V

astavalt jahiseadusele väljastatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba 10 aastaks. Umbes 330 väljastatud loast enamiku kehtivus lõpeb 1. juuniga 2023. Jahiseaduse § 18 lõike 1 järgi ei pea jahindusorganisatsioonid, kellel luba juba on, esitama taotlust uueks loaks, vaid seadus võimaldab soovi korral loa pikendamist. Loa pikendamise eeldused Selleks on vaja täita kolm vormilist ja kolm sisulist eeldust (sulgudes on ära toodud jahiseaduse vastav säte). Vormiliselt on vaja: • Esitada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale (keskkonnaamet) taotluse kasutusõiguse pikendamiseks. (§ 18 lg 1) • Esitada taotlus kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist. (§ 18 lg 1) • Saada ja lisada taotlusele tööpiirkonna jahindusnõukogu seisukoha koos heakskiiduga. (§ 18 lg 1 ja 2 p 2). Jahindusnõukokku tasub taotlus esitada piisava ajavaruga, hiljemalt 12 kuud enne loa kehtivuse lõppu. Sisuliselt on vaja, et taotleja: • On täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud nõuded (seire, jahiseaduse nõuded, teadusuuringute nõuded). (§ 18 lg 2 p 3) • On kinnistu omanik või omab vähemalt ühe kinnisasja maaomanikuga lepingut samas jahipiirkonnas jahindus-

12

sinu mets

juuni 2O21

tegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (EJSi soovitus: mida rohkem kokkuleppeid, seda parem). (§ 14 lg 5) • Ei oma karistust jahiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest. (§ 20 lg 2 p 7) Maakonna jahindusnõukogu heakskiit on seaduse järgi loa saamise üks eeldusi. Sisuliselt on seadus nõukogule andnud õiguse öelda ka „ei”, mis välistab taotleja edasised võimalused keskkonnaametis luba pikendada. Seega peab jahindusnõukogu otsus esmase haldusotsusena tuginema faktidele ja olema põhjendatud. Nõukogu kannab oma otsuse eest vastutust ja heakskiidu mittesaamine on vaidlustatav. Palju arutamist Eesti jahimeeste selts (EJS) ja maaomanike esindusorganisatsioonid on mitu korda kohtunud, et arutada lubade pikendamist. Kohtutud on ka kesk-

konnaministri ja keskkonnaametiga. Jahimeestel ja maaomanikel on olnud erinevaid seisukohti, aga ühes ollakse ühte meelt: läbisaamine jahimeeste ja maaomanike vahel peab olema laitmatu. On hea, kui selle tõestuseks on sõlmitud leping kas siis maa jahinduslikuks kasutamiseks, kahjude ennetamiseks (põllumajandustootjatega) või on maaomanikult saadud kirjalik nõusolek. (Lepingute ja nõusoleku vormid on saadaval seltsi kodulehel www.ejs.ee.) Lubade pikendamist korraldab keskkonnaamet, kellel selles protsessis on oma vastutus. Et kindlustada suure hulga lubade pikendamist, otsustas amet muuta jahindusnõukogude töökorda, mis on kinnitatud ameti peadirektori käskkirjaga. Eelnevalt tehti vastav analüüs. Praegu kehtiv töökord näeb kõigis jahindusnõukogu otsustes ette konsensuse saavutamist. Keskkonnaameti analüüsi põhjal on selles liiga suur subjek-


jahimees

ndade ndamine tiivne faktor, mis võib lubade pikendamise menetlust hakata takistama. Amet andis kõigile osapooltele – erametsaliidule, põllumajandustootjate katusorganisatsioonidele ja Eesti jahimeeste seltsile – võimaluse teha töökorra muutmiseks oma ettepanekuid. Seda ka tegime. Missugused muudatused tulevad, saame varsti näha. Samas on esimene loa pikendamine juba menetletud – 26. aprillil pikendas keskkonnaamet Märjamaa jahi- ja kalameeste seltsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa. Tasub sõlmida kokkuleppeid EJSi soovitus kõigile jahiseltsidele on: suhelge aktiivselt maaomanike ja põllumajandustootjatega ning sõlmige nii palju kokkuleppeid kui võimalik. See tagab edu nii lubade pikendamisel kui ka edaspidi. Teine tähtis asi on jälgida, et kõik kohustused, mida maa kasutusõiguse luba ette näeb, oleksid täidetud ja et rikkumisi poleks. Kui need asjad on korras, siis pole vaja muretseda. Omalt poolt on EJS käivitanud maaomanikega sõlmitud lepingute haldamise programmi, mis nüüd on osa Jahise platvormist. Programm on hea tööriist jahiseltsidele, hoiab kokku nii aega kui ka raha. Programmi abil saab EJSi kaudu tasuta teada oma jahipiirkonna maaüksuste omanikest ning lepingute sõlmimine ja nende haldamine (ka pärast lubade pikendamist) on hõlpsam. Maaomanikud vahetuvad ja tänu programmi kasutamisele saab andmeid jooksvalt uuendada. Kes soovib programmiga ühineda, võtke ühendust meie IT projektijuhi Karri Urbaniga. EJS kodulehelt leiab bänneri „jahipiirkonna kasutusõiguse luba”. Sealtkaudu saab asjakohast teavet lubade pikendamisest ja lugeda juristi koostatud vastavat juhendit.

METSLOOMAÕNNETUSED 2O21. AASTA I KVARTALIS Põder Metskits Metssiga 40

ca 1100

26

Hirv

Ilves Karu Hunt

2

2

0

1

Allikas: Riigiinfotelefon 1247

Metsloomal on alati peatee! Metsloomaõnnetused teel on tänavuse aasta esimeses kvartalis võrreldes läinud aasta sama ajaga mõnevõrra kasvanud.

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

M

õistetavalt teeb selline trend muret, kuid tasub arvestada, et aasta esimese kolme kuu kohta tehtud võrdlus ei anna veel alust kaugemaleulatuvate järelduste tegemiseks. Häirekeskuse ja Eesti jahimeeste seltsi kogutud ja töödeldud teabe põhjal on Eesti maanteedel tänavu esimese kolme kuuga hukkunud ligikaudu 1100 metskitse (mullu 801) ja 40 põtra (mullu 29). Metskitse osas vajavad andmed nende rohkuse tõttu veel täpsustamist, aga põtrade osas võib kinnitada, et tegemist on reaalsete kokkupõrgetega, millest mõnel juhul võis metsloom pääseda ka eluga. Metskitse puhul on fataalsete tulemuste tõenäosus märksa suurem, sest teadupärast on kitse närvisüsteem ja ka luustik üpris habras, igasugune šokk võib mõjuda surmavalt. Meie metsade teised suurulukid on olnud kas ettevaatlikumad või on arvukus kahanenud, aga metssigu noolis liiklus tänavu esimeses kvartalis vaid 26, mis on tervelt 8 võrra vähem kui

läinud aastal sama ajaga. Kahe hirvega (mullu 5) toimunud õnnetused toimusid Saaremaa teedel. Kahest ilvesest (mullu samuti 2) üks leiti jaanuaris Tartumaalt Kärevere kandist maantee servast ja teine märtsi lõpus Ida-Virumaalt, Sinimägedest läbi viiva raudtee äärest. Eesti jahimeeste selts teeb omalt poolt jätkuvalt kõik võimaliku, et vähendada liiklejate kahjusid inimestele, liiklusvahenditele ja ulukite populatsioonile. Siinkohal on põhjust taas tänada meie head partnerit IF Kindlustust, kes on toetanud ulukite valgustõkkereflektorite paigaldamise algatust. Ruumipuudusel saan siinkohal tuua välja vaid peamise – reflektorite mõju on üheselt tuntav. Pea poole aasta jooksul on katselõikudel olevad 1080 reflektorit hoidnud ulukid teedest eemal. Maikuu lõpu seisuga oli neil lõikudel öisel ajal toimunud kokkupõrkeid ulukitega vaid kaks, päevasel ajal (mil reflektori mõju ei toimi) paraku 12. Jahimehed on kokkuleppel häirekeskusega asunud täiendama ja toetama ka riigiinfoteenuseid. Turvalisuse tõstmiseks maanteedel on loodud kleebis „Metsloomal on alati peatee”. Sellel on riigi-infotelefoni number, e-posti aadress ja QR kood. Koodi kaudu jõuab nutiseadme omanik kahe tähtsa juhiseni: mida jälgida öisel ajal maateedel piirkiirusega sõites ja kuidas peaks autojuht käituma pärast auto kokkupõrget metsloomaga. Need juhised on leitavad ka EJS kodulehelt. Soovitame liiklejatel need alla laadida või paberile trükkida. Kunagi ei tea, millal seda teavet võib hädasti vaja olla. sinu mets

juuni 2O21

13


jahimees

Punahirv Mandri-Eestis

Punahirved Toosikannu loomapargis, pildistatud jooksuajal.

Neid loomi on nüüdseks kütitud Mandri-Eesti kõikides maakondades.

E

esti suurimad hirvepopulatsioonid on pikka aega olnud Saareja Hiiumaal, kuid tänaseks näitab küttimisstatistika, et neid loomi on juba üle kogu Eesti. Punahirvede levikut Mandri-Eestis selgitab maaülikooli metsanduse doktorant Karli Ligi. Mis märkide järgi metsas võiks aru saada, et piirkonda on ilmunud punahirved? Kõige kindlam märk hirve olemasolu kohta on isendi enda nägemine, aga on ka kaudseid tõendeid. Ekskremendid, mida loom talveperioodil toodab, on kindlasti üks neist. Tegemist on reeglina musta värvi silindrikujuliste, ca 1,5– 2 cm pikkade ja ca 1 cm läbimõõdus pabulatega (vt pilti). Põdra ekskremendid on neist oluliselt suuremad ja värvuselt pruunid. Metskitse pabulad on talvel samuti peamiselt musta tooni, aga need on väiksemad. Jooksuajal on märkideks ka puude nühkimised sarvedega, kuid

14

sinu mets

juuni 2O21

VIIO AITSAM

selles osas on raske vahet teha, kas puid on vigastanud põder või hirv. Minu isiklik kogemus Saaremaalt näitab, et kui sarvedega on nühitud kuuske, on seda suurema tõenäosusega teinud hirv, kuid kas see on ületoodav ka Mandri-Eestisse, on küsitav, kuna selle kohta uuringuid tehtud ei ole. Kui looma puud nühkimas ei näe, siis pole nühkija tuvastamine hiljem kõige täpsem. Talvel lume olemasolul on muidugi parim tuvastusvahend jäljed lumel. Punahirve jälg jääb suuruse poolest metskitse ja põdra jälje vahele. Kui kiiresti punahirv uusi alasid hõivab? Hirvede levikukiiruse suurim mõjutaja on elupaikade mahutavus ja asurkonna suurus. Mida suurem on piirkonna loomade asustustihedus, seda kiiremini loomad sealt levivad aladele, kus toidubaasi ja elupaikade kasutus on väiksem ja leidub sobivaid elupaiku. Jahipidamine ühelt poolt vähendab levikukiirust, kuna populatsiooni kasv ei ole lisandunud suremuse tõttu nii suur (või puudub üldse), samas võib suur küttimissurve ja tihedam häirimine ühes piirkonnas suunata loomad aladele, kus küttimissurve ja häirimine on väiksemad.

Punahirve jälg.

EJS

Räägiks üle, kuidas punahirved Mandri-Eestisse on jõudnud? Ajalooliselt on nad kõige suuremate populatsioonidena Saare- ja Hiiumaal, alus selleks pandi peamiselt 1960.– 1970. aastatel asustatud isenditega, kelle päritolu on äärmiselt kirju. Lisaks on üksikuid asustamisi tehtud ka 1980. aastatel. Mandril võib leviku tinglikult jagada kaheks: Lääne-Virumaa piirkonda asustatud hirved ja Lätist Eestisse levinud hirved. Lääne-Virumaa asurkond on alguse saanud 1978. aastal Leedust


jahimees

Punahirve pabulad.

EJS

2020/2021 talvel hirvede söödud heinarullid.

KARLI LIGI

toodud üheksast punahirvest, kes hiljem lasti lahti Rakvere metsamajandi Mustjärve jahimajandi aladele. See, millal Lõuna-Eestis esimesed hirved kanda kinnitasid, ei ole päris täpselt teada, kuigi suulistele allikatele viidates on mainitud, et esimesi loomi olevat kohatud juba 1930. aastatel. Suurem hirvede levik lõuna poolt sai alguse ca 30–40 aastat tagasi, kui Põhja-Lätisse introdutseeritud populatsioon saavutas suurema arvukuse.

ve teatud piirkonnast välja tõrjuks. Pigem on mõlema liigi asustustihedus samas suunas liikumas. Seega on vähemalt riigi tasemel võimalik öelda, et hirve ja põdra vahelist suhet mõjutab enim inimene. Kui oleks teoreetiline olukord, kus põder ja hirv saaks inimese sekkumiseta samas piirkonnas olla, siis suudaks hirv põdra lõpuks välja tõrjuda, kui piiravaks saaks toidubaas.

peamiseks kasutatud liigiks kadakas (80% okaspuu tuvastatud esinemistest). Eksperimendina on lisaks paigaldatud männinoorendikesse rajakaameraid. Üks neist asus alal, kus hirve arvukus oli suur, kuid põdra arvukus väike. Kahekuulise perioodi jooksul külastas sel alal männinoorendikku 15pealine hirvekari praktiliselt üle päeva, kuid kahjustatud oli – kevadel tehtud inventuuri järgi – ainult 2% puudest. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et metsakahjustajana on olulisemal kohal põder. Samas põllumajandusele tekitatud kahjude korral on hirvel põdrast suurem roll, kuna hirv on osava oportunistina võimeline kasutama kõiki lisatoiduallikaid ja seda eriti talvekuudel. Sügava lumega talvedel on olnud juhuseid, kus hirved käivad regulaarselt lautade juures toitumas, kuna seal oli pidevalt võimalik toitu leida hoopis väiksema energiakuluga kui kusagil sügavas lumes sumbates.

Kus praegu Mandri-Eestis levila n-ö piir on? Otsest leviala piiri on raske tõmmata, aga vaadates küttimistulemusi on punahirve kütitud juba kõikides maakondades. 2020. aastal ei kütitud punahirvi vaid Lääne maakonnas, kuid varasematel aastatel on ka sealt üksikisendeid kütitud. Põhimõtteliselt võib väita, et punahirve võib leida kogu Eestist (v.a mõned saared). Asustustihedus on muidugi suurem saartel ja Lõuna-Eestis, kus hirv on esinenud oluliselt kauem, kuid üksikisendeid võib juhuslikult kohata pea kogu Eestis. Kas Eestis on uuritud, kuidas mõjutab punahirve ilmumine piirkonda seal enne olnud põdra seisu? Kui läheneda asjale teoreetiliselt ning võrrelda metskitse, põdra ja hirve toitumiseelistusi ja-tüüpe, siis olukorras, kus toitu on piiratult, jääb neist kolmest viimasena alale alles hirv, kuid sellist olukorda meil ei ole, kuna siis peaks hirvlaste arvukus olema kordades suurem. Vaadates viimase viie aasta pabulaloenduse tulemusi, ei ole kindlasti võimalik väita, et hirv põdra või põder hir-

Kas on hinnatud, kumb teeb majandajaile rohkem kahju – põder või hirv? Hirve ja põdra mõju metsakasvatusele on pigem hinnatud tunnete baasil. Teaduslikumalt on seda uuritud maaülikoolis ja jälgimise all olid noored männikultuurid. Selleks hinnati ära noorendike kahjustused ja loeti kokku hirvlaste pabulahunnikud nii ümbritseval metsaalal kui ka noorendikes. Saab öelda, et noorendikke eelistavad talveperioodil nii põder kui ka hirv, kuid kogu Eesti andmete pealt oli statistiliselt usaldusväärne ainult põdra kasutuse-kahjustuste suhe. Hirve puhul oli positiivne suhe kahjustuste ja kasutuse vahel vaid Hiiumaal ning see on tõenäoliselt põhjustatud Hiiumaa eripärast, milleks on suur metsasus ning väike põllu- ja rohumaade hulk. Uuritud on ka põtrade ja hirvede maosisusid. Ka selle põhjal võib väita, et metsakahjustuste (eriti okaspuude osas) on põdral mängida oluliselt suurem roll kui hirvel. Kuigi ka hirvede maosisudest võis sügise edenedes leida märke okaspuude kasutamisest, olid nende peamisteks toiduobjektideks ikkagi rohttaimed, puhmad ja lehtpuuvõrsed ning lehed (eriti oli eelistatud paakspuu). Okaspuude kasutuse osas oli neil

Kuidas on hirveparkide rajamine Eestis asurkonda mõjutanud? Hirveparkide mõju asurkonnale saab olla vaid tingimustes, kus isendid aedikutest põgenevad. Selliseid juhtumeid on olnud vähe. Üksikute põgenenud isendite sattumisel loodusesse asurkondadele suurt mõju ei ole, eriti, kui tegemist on olnud geneetiliselt 100% punahirvedega, mitte mitme liigi ristandiga. Asurkondadele võib mõju avaldada ristandite (punahirv ja tähnikhirv näiteks) või ristandeid andvate liikide loodusesse pääsemine, kuid ka siis peaks olulise mõju tekkimiseks neid aedikutest põgenema massiliselt. Iseküsimus on suurte alade tarastamine, kuid see on SM juba täiesti omaette teema.  sinu mets

juuni 2O21

15


jahimees

Mõned küttimisarvud k Möödunud jahiaastal mõne suuruluki küttimine suurenes, aga põdra, kopra ja lindude küttimine vähenes.

E

elnevate aastatega võrreldes suurenes 2020/21. jahiaastal oluliselt metssea, pruunkaru ja hundi küttimine, märgatavalt vähenes põtrade, kobraste, metskurvitsate ning enamuse hane- ja pardiliikide küttimine. Metskits. Sarnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti me jahiulukiliikidest kõige rohkem metskitsi, kokku 25 736. Aastataguse metskitsede küttimisrekordiga võrreldes on seda siiski ligi 5300 isendi võrra vähem. Lisaks hukkus maanteedel 4325 metskitse. Põder. Meie metsade suurimaid ulukeid põtru kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui seitsmel eelneval. Kuna varasema intensiivsema küttimisega langetati põdra arvukus 2020. aasta alguseks soovitud tasemele, seati möödunud jahihooaja eesmärgiks selle arvukuse hoidmine aastatagusega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Seetõttu langetati paljudes jahipiirkondades ka küttimismahte. Kokku kütiti möödunud jahihooajal 4813 põtra. See on ligi 2000 isendit vähem kui 2019/20. jahiaastal, mil kütiti kokku 6304 põtra. Metssiga. Metssigu kütiti ligi kaks korda enam kui kahel eelneval jahihooajal. Sigade Aafrika katku tõttu 2018. aastaks kümnendite madalaimale tasemele langenud metssea arvukus on pöördunud kiirele tõusule ja küttimismahtude oluline tõstmine oli hädavajalik, et vältida väga suure juurdekasvuvõimega looma asurkonna arvukuse kontrollimatut tõusu ja uusi taudipuhanguid. Kokku kütiti Eestis möödunud jahihooajal 9978 isendit, lisaks hukkus möödunud aastal liiklusõnnetustes vähemalt 161 metssiga. Karu. Tingituna karu arvukuse jõudsast suurenemisest ja karude tekitatud kahjude sagenemisest suurendati 2020. aastal oluliselt karu küttimismahtu. Jahihooaja kokkuvõttes kütiti Eestis viimase

16

sinu mets

juuni 2O21

Noor põdrapull kasvatab sarvi.

60 aasta suurim arv karusid ‒ kokku 91. Hunt. Hundi arvukuse tõusu ja huntide karjakasvatusele tekitatud kahjude suurenemise tõttu suurendati möödunud jahihooajal ka huntide küttimiskvooti ja hooaja kokkuvõttes kütiti 129 hunti. See on eelneva ebaõnnestunud (polnud lund) jahihooajaga võrreldes ligi kaks korda enam. Samas raskendas kehtestatud küttimismahu (140 isendit) täitmist osaliselt ka detsembris MTÜ Suurkiskjad kohtusse esitatud kaebus hundi küttimismahu tühistamiseks – osaliselt ja mõneks ajaks oli küttimine peatatud. Kobras. Märgatavalt vähenes kopra küttimine. Kui eelneval kolmel jahihooajal küündis kütitud isendite arv Eestis 7000 kanti, siis möödunud jahihooajal kütiti neid 5551, kõige aktiivsemalt Võrumaal (831) ja Valgamaal (801). Šaakal. Šaakaleid kütiti kokku 60, mis on märksa enam kui aasta varem (26), kuid siiski mitte nii palju kui aastal 2018 (76). Valdavalt kütiti šaakaleid endiselt rannikualadel ‒ Läänemaal 34 ja Pärnumaal 15 isendit. Muutused küttimise ruumilises jaotuses väljendavad asurkonna levikuala jätkuvat laienemist Eestis. Aastatevahelised erinevused küttimistulemustes on tavaliselt tingitud eeskätt kütitava liigi arvukuses toimu-

INGMAR MUUSIKUS

vast, jahimeeste huvist konkreetset liiki küttida ja jahiaegsetest ilmastikutingimustest, aga möödunud aastal võib mitme ulukiliigi küttimisarvude muutuse taga näha ka koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud piiranguid. Näiteks metskurvitsate eelnevate aastatega võrreldes kordi väiksemat küttimisarvu saab seostada just eeskätt välisriikidest pärit jahituristide tulemata jäämisega. Linnujahist huvitatud jahituristide vähesusega saab osaliselt seletada ka mitme teise jahilinnu varasemast tagasihoidlikumaid küttimisarvusid. Eelnevate aastatega võrreldes vähenes märgatavalt ka partide ja mitme kõrge arvukusega haneliigi küttimine. Küttimisstatistika järgi olid populaarsemad linnud sinikaelpart (kütiti kokku 4131), rabahani (kütiti kokku 1182), piilpart (kütiti kokku 1123) ja kaelustuvi (kütiti kokku 1074). Kui kevadrände ajal peatuvad haned toitumiseks Eesti aladel pikemalt, tekitades suuri põllukahjustusi, siis sügisrände ajal liiguvad nad sageli Eesti aladelt kiiresti üle ning väga palju võimalusi jahihooajal nende arvukuse piiramiseks ei jää. Kokku kütiti möödunud jahihooajal 77 371 jahulukit, kellest 62 826 olid 19 erineva imetaja- ja 14 545 erineva 34 EJS linnuliigi esindajad. 


jahimees

kahanesid koroona tõttu Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

EV 2020/2021 küttimine kokku

EV 2019/2020 küttimine kokku

EV 2018/2019 küttimine kokku

Liik Põder Punahirv Metskits Metssiga Pruunkaru Hunt Ilves Hallhüljes Šaakal Rebane Kährik Metsnugis Kivinugis Tuhkur Mink Mäger Saarmas Halljänes Valgejänes Kobras Ondatra Laanepüü Nurmkana Faasan Metskurvits Tikutaja Kaelustuvi Kodutuvi Hallvares Künnivares Ronk Hallrästas Hõbekajakas Merikajakas Naerukajakas Kalakajakas Lauk Kormoran Hallhaigur Rabahani Suur-laukhani Hallhani Valgepõsklagle Kanada lagle Haned kokku Viupart Rääkspart Piilpart Sinikaelpart Soopart Rägapart Luitsnokkpart Punapeavart Tuttvart Hahk Aul Mustvaeras Sõtkas Pardid kokku

Harjumaa

JAHIULUKITE KÜTTIMINE EESTIS 2O2O/21. JAHIHOOAJAL

476 1 1783 614 6 10 0 0 1 371 452 146 7 12 14 9 0 108 7 508 0 0 6 12 2 0 265 85 82 1 0 7 1 0 0 0 0 6 0 61 188 19 172 5 445 62 27 98 481 11 6 24 0 0 0 0 1 14 724

106 368 384 1690 0 0 0 2 0 120 164 54 0 0 0 0 1 6 0 22 0 0 0 0 104 1 10 50 144 1 0 0 0 1 0 3 0 15 0 4 16 9 14 0 43 22 2 162 131 17 23 5 0 2 0 0 0 17 381

361 6 930 395 8 11 0 0 2 234 356 75 3 19 6 5 5 84 41 475 0 20 0 0 93 0 79 59 105 0 0 6 0 0 0 0 46 1 0 153 34 110 101 0 398 64 92 104 473 5 13 13 0 11 0 0 14 5 794

182 20 2027 330 18 4 0 0 0 300 482 157 6 32 8 13 11 117 8 320 0 2 0 0 5 1 22 2 3 1 0 32 0 0 0 0 0 0 0 73 13 8 2 0 96 0 1 3 143 1 0 0 0 0 0 0 0 0 148

269 6 1111 430 10 9 0 0 0 221 318 92 8 10 0 4 0 85 4 207 0 1 0 0 0 0 23 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 147 7 33 2 0 189 0 1 1 36 1 0 0 0 0 0 0 0 0 39

378 0 1385 311 0 8 0 0 34 332 547 113 0 3 8 16 0 61 2 208 0 2 2 0 41 0 121 58 119 4 0 22 0 0 0 2 0 9 1 315 55 169 315 3 857 69 38 173 323 23 7 15 1 4 0 0 0 8 661

392 83 2095 447 16 15 0 0 0 247 320 52 3 12 0 3 3 165 31 269 0 0 0 25 9 0 11 297 14 5 3 24 0 17 0 0 0 8 2 105 134 26 29 1 295 10 12 36 161 21 24 10 0 0 0 0 0 63 337

183 14 1422 367 3 8 0 0 0 233 155 91 2 12 8 1 2 34 2 258 0 1 0 0 1 1 3 0 13 0 0 2 0 0 0 0 0 1 0 7 9 5 0 0 21 0 0 7 153 0 0 0 0 0 0 0 0 0 160

596 74 2874 616 5 21 0 16 15 437 653 383 7 9 4 13 1 127 18 529 0 3 0 0 211 6 201 19 48 2 0 27 0 0 0 0 0 274 0 118 40 67 5 2 232 273 57 194 536 29 17 20 0 1 0 0 0 2 1129

403 12 1876 559 6 20 0 0 0 279 344 53 2 3 2 9 1 100 4 252 0 0 1 0 20 0 130 9 16 1 1 27 0 0 0 0 0 1 1 81 18 10 68 0 177 3 0 6 129 0 0 0 0 0 0 0 0 0 138

287 1733 2040 1933 0 0 0 1 7 671 378 102 0 0 0 77 1 69 6 42 0 0 0 0 224 1 71 60 235 3 0 0 0 0 5 2 15 352 0 34 18 70 72 10 204 118 42 293 623 21 15 56 0 1 0 0 0 5 1174

233 1 1993 474 9 4 0 0 1 214 190 121 4 18 7 4 2 63 4 331 0 0 0 0 0 0 56 15 14 2 0 0 0 0 0 0 16 31 0 25 39 3 1 0 68 16 1 27 422 3 11 5 0 2 0 0 4 4 495

290 76 1406 512 1 2 0 0 0 216 276 98 3 22 27 14 2 30 9 801 0 0 0 0 0 0 2 7 5 0 0 0 0 0 0 0 20 0 0 6 2 0 0 0 8 3 0 2 139 0 0 0 0 0 0 0 0 0 144

420 122 2829 824 8 7 0 0 0 538 736 122 5 28 4 13 2 76 6 498 0 1 0 0 0 0 58 70 40 2 0 58 0 0 0 0 0 2 0 46 58 13 0 0 117 1 0 6 148 2 0 1 0 0 0 0 0 0 158

237 66 1581 476 1 10 0 0 0 246 221 68 5 8 8 44 6 24 0 831 0 0 0 0 0 0 22 129 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 7 3 9 4 0 23 1 1 11 233 0 0 0 0 0 0 0 0 1 247

4813 2582 25736 9978 91 129 0 19 60 4659 5592 1727 55 188 96 225 37 1149 142 5551 0 30 9 37 710 10 1074 860 847 22 4 205 1 18 5 7 97 700 7 1182 634 551 785 21 3173 642 274 1123 4131 134 116 149 1 21 0 0 19 119 6729

6304 2543 31032 4820 67 64 0 20 26 4382 5551 1517 40 156 91 225 49 1063 240 7127 0 63 16 70 3371 8 1057 698 893 49 3 421 0 19 4 13 89 690 5 1346 652 677 2194 39 4908 1039 172 1522 4688 212 158 203 7 15 0 0 0 129 8145

7163 2757 24146 4761 60 67 0 18 76 5117 5781 3365 87 243 118 184 44 1295 171 6837 1 35 47 36 2384 4 1037 975 1150 25 19 174 4 23 8 55 78 909 17 1985 714 933 4474 9 8115 1371 86 1527 5237 336 95 233 2 29 0 0 0 180 9096

Allikas: keskkonnaagentuur sinu mets

juuni 2O21

17


metsaelu

Aasta orhidee 2O21 on Sinu Metsa ilmumise ajaks on see käpaline paraku oma õitsemist lõpetamas.

ARTO-RANDEL SERVET Eesti Orhideekaitse Klubi liige

Leidke pildilt väike käopõll. 11. juuni, Lahemaa

K

ägu on üks rikas lind. Lisaks sellele, mis igal linnul nagunii olemas, on käol oma kuld, kannus, kübar ja king, on kann, millega mängida, ja raamat, mida lugeda. Ning põllesid* on tal suisa kaks – suur ja väike. Täna teeme juttu väikesest, kuna just väikese käopõlle (Neottia cordata) valis Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) käesoleva aasta orhideeks. Väike käopõll on pisike, habras ja graatsiline metsataim, tema peamised kasvukohad on soostuvad või rabastuvad kuuse- või männi-segametsad, vahel võib teda leiduda ka kuivemates okasmetsades või koguni luitemännikus, näiteks Saaremaal. Kaheharuline huul ja südajad lehed Õitseaeg kestab väikesel käopõllel tavaliselt mai viimasest nädalast juuni keskpaigani. Väikesed tähekesi meenutavad õied, mille suurus on umbes pool sentimeetrit, paiknevad hõredas õisikus ja on kas rohekat või tumepunakat tooni, mõlema värvusvormiga taimed esinevad läbisegi. Õisi on tavaliselt kümne ringis, suurematel taimedel vahel ka üle viieteistkümne. Orhideelistele ehk käpalistele omaselt on väikesel käopõllel kuus õiekattelehte. Teistest erinevat allapoole suunduvat õiekattelehte nimetatakse huuleks. Väikesel käopõllel on see kahe teravatipulise haruga nagu mao keel. Lähemal uurimisel on näha huule alusel veel kaks hõlmakest, mis sirutuvad külgedele nagu lühikesed käed. Huulel leidub ka nektarit. Väikese käopõlle õitel võib kohata sääski ja pisikesi kärbseid,

18

sinu mets

juuni 2O21

Väikese käopõlle õisik lähivaates. 22. mai, Kõrvemaa

Väike käopõll ja pruunikas pesajuur. 11. juuni, Saaremaa

Männikutes võib väike käopõll peaaegu üksipäini okkavaibal kasvada. Lehed. 22. mai, Kõrvemaa

kes seda liiki tolmeldavad, kuid võimalik on ka isetolmlemine. Üsna erandliku nähtusena püsivad õiekattelehed taimel märkimisväärselt närtsimata isegi kuni seemnete valmimiseni. Väikesel käopõllel on kaks vastakut südajat lehte, mis paiknevad varre alumisel osal, alati maapinnast kõrgemal. Õiteta taimedel asuvad lehed taime tipus. Lehtede pikkus ja ka laius on 1–2 sentimeetrit. Kõrgus jääb taimedel enamasti vahemikku 10–15 sentimeetrit, harva võib see ulatuda ka 25 sentimeetrini. Vars on jalamilt kuni lehtedeni veidi jämedam kui pealpool lehti, on toonilt heleroheline, alates lehtedest kuni õisiku aluseni hõredalt kaetud vaevumärgatavate karvakestega. Tumepunakate õitega taimedel on vars tumepunane, vaid lehest allpool võib näha olla ka rohelist tooni.

Väike käopõll on sõltuv sümbiontseenest ja tema tibatillukesed seemned vajavad idanemiseks – nagu teistegi meie orhideeliste omad – seeneniidistiku abi. Samas paljuneb see liik ka risoomist ehk maa-alusest varrest vegetatiivselt ja nii võivad tekkida lähestikku kasvavatest taimedest väikesed kogumikud. Leidub hajusalt üle Eesti Väikest käopõlle leidub hajusalt üle Eesti kõigis maakondades, meie neljast suuremast saarest pole leiukohti teada ainult Muhumaalt. Seega on soovijal teda lihtne tundma õppida. Selleks tuleb vaid lähikonnas olevad sobivad kasvukohad juuni alguses hoolikalt ja terase pilguga üle vaadata, sest pisikesi taimi on sambla ja muu taimestiku taustal küllaltki raske märgata. Kuid kirju-


metsaelu

väike käopõll OODATAKSE UUTE LEIUKOHTADE TEATEID • Väike käopõll kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. 1983. aastast on riikliku looduskaitse all kõik Eestis kasvavad orhideeliigid. • Eesti ohustatud liikide punases nimestikus on väike käopõll kategoorias „ohualdis”, seda eelkõige populatsioonide kahanemise tõttu. Peamine oht on kasvukohtade hävimine metsade lageraie tõttu. • Aasta orhidee valimise traditsiooni kutsus ellu Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) juba 2010. aastal, et nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. • EOKK kutsub üles loodushuvilisi teatama väikese käopõlle leiukohtadest, andes neist teada klubi juhatusele. Orhideehuvilistele on avatud kodu­ lehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ja võib lugeda EOKK ajakirja Ööviiul.

VÄIKE KÄOPÕLL • Väikese käpõlle levila maailmas laiub suurel alal, ulatudes Baikali järve tagant Gröönimaani, mandri Euroopas Koola poolsaarest ja Põhja-Norrast kuni Itaaliani, teda leidub ka Türgis ja Kaukaasias, aga lõunapoolsel levialal kasvab ta peamiselt mägedes. • Perekonnas Neottia on maailmas teada 69 liiki. Euroopas ja ühtlasi ka Eestis leidub lisaks väikesele käopõllele veel kaks liiki – suur käopõll (N. ovata) ja pruunikas pesajuur (N. nidus-avis). Üsna hiljuti kuulusid väike ja suur käopõll eraldi perekonda Listera, kuid teadusuuringutele tuginedes liideti perekonnaga Neottia.

tamata reegel on see, et pärast esimese taime leidmist muutuvad nähtavaks ka järgmised käopõlled.

Väike käopõll ja kõdu-koralljuur. 11. juuni, Saaremaa

Väike käopõll ja kaunis kuldking. 3. juuni, Hiiumaa 6 X ARTO-RANDEL SERVET

Julgustuseks võib öelda, et väikest käopõlle pole võimalik mõne teise taimega segi ajada. Seda muidugi eeldusel, et ollakse piisavalt tähelepanelik. Kaasnevateks liikideks on näiteks jänesekapsas, mustikas, pohl, tedremaran, metsmaasikas, laanelill, leseleht. Viimane võib otsijat käopõlle leidmisel veidi eksitada, sest eemalt vaadates on nende õisikud veidi sarnased ning üsna sama mõõtu. Leselehel aga on hoopis suuremad ja teistsuguse asetusega lehed, juba sammuke taime poole viib meid eksiteelt. Väikesele käopõllele meeldib okaspuude lähedus, kuid samuti näib ta sõprust loovat teiste orhideeliikidega. Olen näinud teda kasvamas kõrvuti kauni kuldkinga, pruunika pesajuure ja kõdu-koralljuurega ning võib öelda, et väi-

ke käopõll on sõbralik ja südamlik taim. Südamlik on ta nimegi poolest: cordata tähendab ladina keeles südajas. Liiginimed naaberrahvaste keeltes – soomekeelne herttakaksikko, lätikeelne sirdsveida divlape ja venekeelne tайник сердцевидный – viitavad samuti südame kujule. Olgem siis meiegi selle taime vastu südamlikud, hoides ja säilitades talle sobilikke elupaiku – meie kodumaa metsi. * Käokuld, käokannus, käokübar (harilik kellukas), käoking, käokann, käoraamat ja käopõll on Eesti taimenimed. Peale nende on olemas veel näiteks käokirjak (lepatriinulane) ja käosulane (lind). Kasutatud kirjandus: Schmeidt, O. 1996. Eestimaa orhideed. Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Kurbel, R., Hirse, T. 2017. Eesti orhideede käsiraamat. sinu mets

juuni 2O21

19


metsaelu Metsas karuga kohtuda on uhke elamus. INGMAR MUUSIKUS

Kus ja kuidas karuga kokku saada? Eestis elab praegu karusid rohkem kui kunagi varem, nii et kohtumisvõimalused on väga soodsad.

INGMAR MUUSIKUS loodusfotograaf

S

uur loom jätab endast maha rohkelt jälgi. Nende märkamine annab infot looma käitumise kohta. Jälgede lugemine on metsakäikude põnevamaid ja kogemusi andvamaid tegevusi. Karu näeb õnne korral ja harva vaid mõne sekundi, jälgi võib uurida kogu pika päeva. Käpajäljendid näitavad karu suurust. Mudasel pinnal on need hästi vaadeldavad. Mõõdetakse esikäpa laiust. Täiskasvanud isaslooma jälg on 14–18 cm, suurimatel kuni 20 cm lai, emakaru jälg 11–13 cm, 1,5aastasel noorel 9–11 cm ja samal aastal sündinud poegadel 5–7 cm lai. Eri mõõtu jälgede järgi saab kindlaks teha, mitu, mis

20

sinu mets

juuni 2O21

vanuses ja soost karu on ühes piirkonnas liikvel olnud. Karu tegevusjäljed on küüne- ja hambajäljed tüvedel, kukla, turja ja küljega ära hõõrutud puukoor, mille vaigus leidub karvu karu kasukast. Säärase tegevusega tähistatakse territooriumi. Mida suurem loom, seda kõrgemale ulatub tagajalgadel seisva nühkija lõhnajälg. Tüvedele tõmmatud küüniste kraapeid uuendatakse aegajalt, nii et puudel võib näha nii vanu kui värskeid koorevigastusi. Kui karude arvukus piirkonnas suureneb, sageneb ka märkide tegemine. Sageli peetakse ekslikult puud koorinud põdragi hambajälgi karu omadeks. Põder tõmbab hammastega alt üles, karu küünistega ülevalt alla. Muid tegevusjälgi Samuti kuulub puude pooleks murdmine karu reviiri markeerimisvõtete hulka. Siingi on sarnasusi põdraga. Põder murrab toitudes noorte puude peenemaid latvu, karu keerab pooleks – vahel põlvekõrguselt, vahel paari meetri pealt – mehe käsivarre jämedusi puid. Üheksa mehe jõud… Vanadel võsastunud raiesmikel leiab lammutatud kände. Need on aastatega pehkinud, kogunud endasse elurikkust

ja on nüüd karudele hinnatud toitumiskohad, kust leiab mardikate tõuke. Huvitav on uurida karude ekskremente. Junnid sisaldavad seedumata taimeosi, marju, luid või karvu, näidates looma viimaste päevade menüüd. Selle järgi saab aimu, millistes biotoopides on karu hiljuti liikunud. Karu on omnivoor ehk segatoiduline, kelle toit on mitmekesine ja muutub vastavalt aastaajale. Varakevadel, pärast ärkamist on talle abiks valgurikkad raiped ja viljahunnikud söödaplatsidel. Seasöödal käiva karu junnid on teri tihedalt täis nagu täisteraleib. Kui rohelised taimed tärkavad, tuleb ta metsast lagedale, ahmides suures koguses võilille, naati, takjat, seaohakat ja putkesid. Sel ajal on karu väljaheited ühtlaselt tumerohelised. Suvel võib marjuline kohtuda karuga vaarikavõsas või mustikametsas. Suve teises pooles käivad karud aktiivselt kaerapõllus, sügisel rüüstavad mahajäetud metsatalude õunaaedu. Üsna kindel päevakava Kohas, kus tegevusjälgi leidub rohkelt, tasub kasutada rajakaamerat. Selle järgi saab täpset teavet loomade liikumisaegade kohta. Sageli toimetavad karud üsna kindla päevakava järgi: mõned on selgelt öise eluviisiga, teised liiguvad ringi ka päeval. Pildil olev karu oli, lisaks öödele, liikvel varahommikuti, mis andis võimaluse teda silmast-silma kohata. Mitte kunagi ei sattunud ta kaamera ette õhtul. Kui metsa karuluurele minna, ei tohiks end eelnevalt lõhnastada ega kasutada vänget sääsetõrjevahendit. Ilmselt ei meeldi karule ka tubakahais. Haistmine on meeltest olulisim. Kui karu ei saa kohe lõhna kätte, teeb ta poolkaare, jõuab allatuult, veab ninaga õhku, kuni saab kahtlase objekti olemasolus selguse. Kuulmine on samuti hästi tundlik, samas kui nägemine on karul üsna tönts. Seepärast on vaikne liikumine ja mittekahisevad riided tähtsamad kui riiete värv. Pildistamisel on kasuks, kui kaamera klõpsatus on võimalikult vaikne. Karu ülearu karta ei ole mõistlik, kuid ettevaatlik tasub suurkiskja puhul olla. Inimesi, kes on karu käpa või hamba ette jäänud, on Eestis väga vähe. Enamasti on eluohtlik seis tekkinud jahimeestel ajujahtides. Marjulisi-seenelisi ja fotograafe on Eestimaa karud kenamini kohelnud.


metsaelu

Metsaomanik on parim looduse hoidja 3.

Kõige noorema põlvkonnaga pensionisambaid vaatama...

Oma kodumetsas kujunevad välja suhted, kus loodushoid pole eraldi tegevus, vaid see on loomulik olek, meie jaoks normaalsus.

MIHKEL MAALA metsaomanik Viljandimaal

S

ee, et üks mere äärest pärit IdaViru (tänapäeval öeldakse „ottuda!”) mees „maarotiks” hakkas ja Viljandimaal ankrusse jäi, on omaette lugu. Eks ma olen olnud ikka algusest peale n-ö metsa poole. Kõik need indiaanlaste mängud, metsas ja mere ääres hulkumised, kala-ja jahiretked isaga ainult kinnistasid ja süvendasid tõmmet siduda end eluks ajaks metsaga. Loogiline jätk oli EPA metsandus. See oli veel aeg, kui ruumi sisenedes võeti müts maha ja kombeks oli kaaslase otsingutel koos väljavalituga puud

ERAKOGU

soola ära süüa, enne kui midagi otsustad. Mina võtsin saatuse kutse vastu ja sattusin toreda seltskonnaga Hibiinidesse talimatkale. Sealt algas liit kalli Mulgi neiuga, kelle vanavanemad pidasid omal ajal eesrindlikult nelja hobuse talu ja said teenitult ka tasuta tuusikud kaugele idasse. Maa jäi siiski alles ja kui aeg oli küps, otsustas kadunud äiapapa usaldada talu koolitatud agronoomile ja metsamehele. Keegi ei vaata aknast sisse... Nagu päris elus ikka – käsikäes rõõmude ja muredega, kõige kiuste – toimetame ja üha suurema rahuloluga naudime oma töövilju. Isegi agronoomist perenaisest on saanud asjatundlik oma talu peametsaülem, kes parematel päevadel volitab mind metsaülemana tegutsema, argisematel tuleb leppida raietöölise või äärmisel juhul metsavahi ametiga. Nii palju kui võimalik katsume hoida tasakaalu metsa arenguklasside lõikes, et oleks tagatud järjepidevus ja loomulikult mitmekesisus. Me ei ole lehes kuulutanud, et vastu kevadet on nii mõnigi metsatukk täis laanepüü „konihunnikuid” või et must

rähn on vanad kännud pilbasteks tagunud jne, sest need linnud või loomad või taimed, kes meiega koos toimetavad, on normaalsus, mis ei ületa uudisekünnist. Üle kümne aasta tagasi proovisime riigiga kahasse ühte 6 ha suurust metsaosa (90–100 aastat inimestest puutumata) vääriselupaigaks muuta, aga siis ei olnud see teema nii aktuaalne ja „parim enne” piiril puistud tuli uuendada. Tänaseks on nendest saanud juba toredad noorendikud, muist kuuse- ja kasekultuurid, muist looduslikud kaasikud, haavikud. Nimi on sel ikka VEPi mets. Me ei kutsugi metsaosi eraldise numbri järgi, vaid oleme ristinud neid oma nimedega. Näiteks oma naispere kujundatud kasemets on Naiste kaasik, Rohelise Kohviku kokkade istutatust sai Kokametsa, tütretütre sünni aastal istutatud kuusik on Miametsa jne. Et ei tekiks tunnet, et puud on aastaid asjata kasvanud, investeerisime osa „kõrvalkrunti”, millega kokku sai ringpiires ligi 200 ha maad ja metsa. Eestilikult paras – keegi ei vaata aknast sisse. Osa metsast aga läks oma talu palkehitusse, mida nimetatakse täna süsiniku sidumiseks. Kohalolek igas mõttes Märkide (kivihunnikud ja-aiad) järgi ja vaadates puude vanust hakkasid eelkäijad metsarahvaks alles eelmise sajandi alguses, sellest johtuvalt on meil kõik asjad valdavalt Ia ja I boniteet, alustades puudest, lõpetades nõgeste, vaarikate, põdrakanepi ja jänesepabulatega. Kõigiga tuleb leida lahendus, sest ega „noorusel”(võrdlen tihti puid inimestega) saa lasta raisku minna. Üks teema on heina ja võsaga, selge see, et tuleb niita nii kaua, kuni väikesed kuused, kased, tammed jm juba ise hakkama saavad. Samas palju põõsaid, mis puude kasvu ei pärsi, jätame kasvama – muist on endale söödavad, muist jälle ulukitele, osa aga lähevad käiku n-ö tiivuliste kinnisvarana. Ulukitega proovime ka ikka heaga, alguses Cervacol, Trico, lambavill jm, aga kui ei aita, siis sellised repellendid nagu Pb ja Cu. Inimestele anname teada, et meil on karud, hundid ja puugid – proovime ikka mahedalt. Metsa, nagu ka inimese jaoks on tähtis olla igas mõttes kohal, siis märkad, mõistad ja tunnetad, kus on probleemid ja millised on vajadused. sinu mets

juuni 2O21

21


metsaelu

1O harvem esinevat vääriselupaiga tunnusliiki

E

elmises Sinu Metsas tutvustasime vääriselupaiga (VEPi) ligi 400 tunnusliigist kümmet niisugust, mis on laia levikuga ja hõlpsalt äratuntavad. Seekordses valikus on 10 sellist liiki, mida kohtab harvem, kuid

mis samuti on kergelt äratuntavad, kui ükskord on nendega juba tutvust tehtud. Kui leiate oma metsast mõne nendest tunnusliikidest, viitab see suure tõenäosusega vääriselupaiga olemasolule.

Põdramokk. Eesti metsades kasvab 3 liiki, üks neist (lilla põdramokk) väga haruldane. Kübar pealt tugevasti krobeline, allküljel narmastega. Kõik põdramokad on VEPi tunnusliigid. Pildil männi-põdramokk.

Lakkvaabik. Läikiva punaka viljakehaga, alt valge, kübara ühele küljele kinnituva jalaga vähelevinud seen. Noored viljakehad (need on ka pildil) servast heledamad kollakad. Sagedamini kasvab vanadel sanglepa ja sookase kändudel. Maailmas tuntud ka raviseenena REISHI nime all.

Limane tuhattõlvik. Kasvab tugevasti pehkinud jämedal lehtpuude (kask, haab) kooreta lamapuidul koos vetikatega, mis moodustavad puidu pinnale kahvaturohelise limase kihi. Viljakehade kõrgus 1–1,5 cm, läbimõõt 1 mm ümber. Osa viljakehi haruneb.

Samblaniidik. Metsas harva ette tulev samblataimedel kasvav seen. Kantud Punasesse Raamatusse ohualti liigina. Viljakeha kõrgus 1–2 cm, läbimõõt 1–1,5 mm. Viljakeha ei harune.

Maatäht. Meil kasvavad vähemalt 8 liiki on kantud ka Punasesse Raamatusse. VEPi tunnusliikide nimistus on kõik meie metsades kasvavad maatähed. Eri liikide viljakehad erineva suurusega ja meenutavad täiskasvanuna lilleõit.

22

sinu mets

juuni 2O21


metsaelu

Laiahõlmaline rikardia. Kasvukoht sarnane kämmalrikardiaga. Võib ka niiskel turvasmullal maapinnal kasvada. Kämmalrikardiast erineb laiemate ja ümara otsaga talluseharude poolest.

Viltjas udesammal. Kaunis heleroheline sammal, kes kasvab soostunud metsades, allikalistel aladel ja ka metsaojade märgadel kallastel. Hea luubiga vaatamisel on näha narmad lehtede servades, millest ka nimi – viltjas.

Kämmalrikardia. Niiskemates metsades kooreta lamapuidul ja kändudel kasvav tumedam erkroheline sammal. Talluse harud umbes 1 cm pikkused ja 1mm laiused, meenutavad laialiaetud sõrmi.

Kolmehõlmaline batsaania. Haruldane, niiskemates metsades maapinnal ja tüvealustel kasvav silmatorkava välimusega tumeroheline sammal (ülemisel pildil lähivaade). Eestis II kategooria kaitsealune liik. Leitud rohkem Eesti lääneosast.

Punetav vistarsamblik. Tallus hall, veidi roheka varjundiga. Sellel paiknevad viljakehad kumerate mustade mügaratena. Viljakehade vigastatud kohtades võib märgata erkpunast värvi. Kasvab vanades okas- ja segametsades, sagedamini kase ja männi koorel, harvem ka kuusel ja sanglepal.

Keskkonnaamet soovitab metsaomanikele: kui teie metsas on registris olev VEP ja te soovite seda säilitada, tasub võtta ühendust aadressil info@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaameti metsahoiu spetsialistide abiga on võimalik sõlmida leping VEPi kaitseks ja saada VEPi säilitamise eest hüvitist. Samal aadressil tasub võtta ühendust, kui metsaomanik arvab, et tema kinnistul on metsaosa, mis võiks olla VEP, ja ta soovib selleks kinnitust.

Tekst ja fotod Andres Hendrikson Vt ka „Kuidas ära tunda vääriselupaika?” ja „10 liiki, mille olemasolu metsas viitab võimalikule vääriselupaigale” Sinu Metsas nr 62, aprill 2021. sinu mets

juuni 2O21

23


teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

24

sinu mets

juuni 2O21

6. mail. Koosolekul tehti kokkuvõte esimesel poolaastal toimunud metsloomaõnnetustest nii reflektoritega kaetud teelõikudel kui katmata kontroll-lõikudel. Reflektoritega teelõikudel on õnnetused toimunud vaid valgel ajal, mil reflektori mõju ei toimi. Kuigi tulemused annavad põhjust rõõmustamiseks, on märgata ulukite liikumist reflektoritega piiratud lõikudelt katmata aladele. Ulukiõnnetuste vähendamiseks Eestis on EJS teinud hulga uusi algatusi.

dasid Linnumetsa jahiseltsi mehed need Jõgevamaale. Seega on nüüd jahimehed Eestis piirdepostide külge kruvinud kokku üle 1000 reflektori. Maanteepostide metsapoolsesse külge pandud reflektorid tekitavad autotulede toimel pimedal ajal maantee äärde umbes kolme meetri kõrguse valgusseina, mis takistab metslooma tulemist teele. Katsetused on näidanud, et selline meetod on vähendanud ulukiõnnetusi üle 70 protsendi. 3 X EJS

• Ilmus Eesti Jahimees 2/2021. Ajakiri meenutab kunagist jahimeeste seas aus olnud nepijahti. Kuigi kevadine nepijaht on juba hulk aastaid keelatud, tekitab see paljudes jahimeestes siiani tugevaid tundeid ja elavaid mälestusi. Oma meenutusi jagavad jahimehed Peeter Hussar, Andres Lillemäe ja Rimon Kaplan. Seoses teema-aastaga „Jahikoda korda” intervjueerisime seekord MTÜd Haljala Jahisport, kes on üles ehitanud oma jahimaja. Samuti on ajakirjas juttu kolmest juubilarist – Risto Vihist, Aarne Vainokivist ja Nikolai Laanetust. Tegime ülevaate ka trapperi võistlusest, Jahisest, pliimoona keelustamisest, linnugripist jm. • Maa- ja rannarahvas pöördus riigi poole. Maa- ja rannarahvas pöördus mais valitsuse poole palvega võtta suurema tähelepanu alla Eesti maaja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Selleks, et sõnumid ikka kohale jõuaks, anti peaminister Kaja Kallasele üle nii maa- kui mereande. Pöördumist vastu võttes tegi peaminister ettepaneku alustada koostööd lähima kuu jooksul ning esimese koosoleku aeg on praeguseks juba kokku lepitud. Pöördumise esitasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit. • Valmis video ulukikäitlusest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Jahimeeste Seltsi ning põllumajandus- ja toiduameti koostöös valminud filmis selgitatakse, kuidas käidelda kütitud ulukit metsas ja mida tuleb teha, et uluki saaks nõuetekohaselt lihatööstusele või kokkuostjale üle anda. Videot saab vaadata EJS-i kodulehelt. • „Ulukid teel” projekti koosolek Tartus. Projekti osalised kohtusid

„Ulukid teel” projekti koosolekul.

Kanepi lasketiirus.

• Maanteede servadele on lisandunud uusi reflektoreid. Aprillis ja mais lisandus neid Viimsi valda, Läänemaale ja Jõgevamaale. Viimsi vald paigaldas esimesed sada reflektorit Viimsi-Randvere teele. 10. aprillil paigaldasid Haapsalu jahiseltsi liikmed reflektorid nn Uuemõisa sirge äärsetele maanteepostidele ja mai alguses paigal-

• Kanepis avati uus lasketiir. Märtsi lõpus toimus Kanepis väga väikeses seltskonnas uue lasketiiru sisseõnnistamine. Tiir valmis 6 kuuga ja on üks moodsamaid siselasketiire Baltikumis. Tiir on nimelt elektrooniline ja seal saab lasta nii liikuvaid kui seisvaid märke. Ekraanil (selle kogusuurus on 5×2,5 m) jooksev film võib olla nii animeeritud kui naturaalne jahisituatsioon. „Küttida” saab ka oma relvaga. Laskemaa on 25 meetrit, kuid optiliselt võib seda pikendada kuni 75 meetrini. Kogu laskmine toimub päris relvade ja padrunitega, ilma et relvale lisataks mingeidki lisaseadmeid. Enesekaitset saab harjutada ka käsirelvadega. Noored saavad harjutamiseks ja laskeoskuse treenimiseks kasutada õhkrelvi. Tiirus on võimalus soetada laskemoona ja relvi saab ka kohapeal rentida. Kogu tegevus toimub instruktorite jälgimisel ja juhendamisel. Laskekeskuses on kaasaegne konverentsikeskus, kus saab korraldada igasuguseid koolitusi ja muid üritusi. Vt ka www.ejs.ee 

Reflektorid Jõgevamaal.


teated

Eesti Erametsaliit teatab si esindajatel pole nende sõnul olnud volitusi läbirääkimisteks.

KERTU KEKK-REINHOLD Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Ootame keskkonnaametilt õigusselgust. Looduskaitseseaduse § 55, mis reguleerib looduslikult esinevate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil, on kehtinud juba enam kui 13 aastat ning ei ole vahepeal muutunud. Siiski on keskkonnaamet just sellele paragrahvile viidates otsustanud alates sellest kevadest hakata piirama kevadisi raietöid. Õiguspraktika muudatus tuli sektori jaoks suure üllatusena ja ilma igasuguse etteteatamiseta, mistõttu on häiritud suure osa metsa- ja puidutööstussektori töökorraldus. Erametsaliidu hinnangul ei ole keskkonnaameti rakendataval praktikal olulist mõju linnustikule üldises plaanis, kuid see võib olla väga ebaõiglane, kulukas ja ebaproportsionaalne metsaomanike suhtes olukorras, kus metsateatis on kord juba kinnitatud ja reeglina ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mida riik teatist kinnitades lindude pesitsemise kohta ei teadnud. Selline lubamine ja juba lubatud tegevuse keelamine ettekirjutustega, kui samas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, on põhjendamatu. Sarnast seisukohta on väljendanud ka keskkonnaminister Tõnis Mölder (nt valitsuse pressikonverents 27.05.2021), kelle hinnangul ei ole keskkonnaameti käitumine kooskõlas hea õigusloome tavaga. • Jahipiirkondade kasutuslubade pikendamise tingimused. Kevade jooksul on olnud mitu kohtumist, kus on arutatud jahindusnõukogude töökorra muutmist ja jahinduspiirkondade kasutusõiguse pikendamise tingimusi. Näiteks oleme jahimeestega vähemalt suusõnaliselt kokku leppinud, et kasutusõigust võiks pikendada, kui piirkonna kasutaja on nõuetekohaselt esitanud seireandmeid ja täitnud kokkuleppeid seoses seakatku tõrjumise ja küttimismahtudega. Samuti juhul, kui jahipiirkonna kasutajal pole üle ühe jahieeskirjade rikkumise. Erametsaliidu hinnangul peab jahipiirkondade kasutusõiguse loa pikendamise tingimuseks olema kindlasti eramaaomanikega sõlmitud lepingud üle 50% ulatuses eramaadest, see annaks maaomanikele õiguse oma kinnisasjal jahipidamise korraldamises kaasa rääkida, mis on ka üks jahiseaduse eesmärke. Selles punktis me jahimeestega kokkuleppele jõudnud ei ole, kuna kohtumistel osalenud Eesti jahimeeste selt-

• Maa-, metsa- ja rannarahva ühispöördumine. Mais pöördusid maa-, metsa- ja rannarahva esindusorganisatsioonid valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, et juhtida tähelepanu aina suurematele looduskaitsepiirangutele, mis hakkavad kujutama ohtu maaelu jätku­ suutlikkusele. Oleme saanud koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Liivi Lahe Kalanduskogu esindajatega oma seisukohti selgitada ka kohtumistel riigikogu esimehe Jüri Ratasega ja peaminister Kaja Kallasega. • Erametsaliidu PEFC audit läbiti edukalt. Aasta alguses auditeeris sertifitseerimisettevõte BM Certification Estonia erametsaliidu PEFC gruppi. Audit läbiti edukalt. Liidu PEFC grupisertifikaadiga on liitunud 110 metsaomanikku, kelle omandis on u 240 000 ha metsamaad. PEFC grupist ja auditi tulemustest saab täpsemalt lugeda liidu kodulehelt. • Metsamajandajate konkursil osaleb 15 metsaomanikku. Sel aastal juba 28. korda toimuval konkursil korrati mullust kandideerimissoovide rekordit – taas osaleb 15 metsaomanikku ja -majandajat. Ka on osalejate pilt tavapäraselt väga kirju nii metsa iseloomustavate näitajate kui ka metsa eest hoolitsejate tausta poolest. Osalejate seas on nii 2 kui ka 200 ha metsa omanikke, nii peremetsamajandajaid kui ka ettevõtjaid. Juunis ja juulis külastab kõigi konkursil osalejate metsi neljaliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad 2020. aasta parim metsamajandaja Mihkel Jürisson, Hiiumaa metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Rakvere metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ning maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur ja Metsaharidus OÜ esindaja Jürgen Aosaar. Ringisõitmist on komisjonil palju, sest kandidaatide metsad asuvad Harju, Hiiu, Ida- ja Lääne-Viru, Lääne, Pärnu, Rapla, Tartu, Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Parim metsamajandaja 2021 kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval. Konkursil osalejatele panevad väärikad auhinnad välja metsandustehnika tootja STIHL Eesti, metsataimekasvataja Forestplanter, Luua metsanduskool, metsandustarkvarade pakkuja Deskis, ulukitõrjevahendi Trico maaletooja SystemSeparation Ltd jt koostööpartnerid. Konkurssi ja metsapäeva korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

juuni 2O21

25


teated

26

sinu mets

juuni 2O21


teated

VIIO AITSAM

Arengukava eesmärk on jätkuvalt kestlik metsandus Uues juhtkogus valmis metsanduse arengukava esimene tööversioon.

MARKU LAMP

E

keskkonna­ ministeeriumi asekantsler

esti metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK2030) valdavalt teadlastest koosnev juhtkogu on varem koostatud materjalidega jõudsalt tööd teinud ja valmis on arengukava esimene tööversioon, mis on avatud arvamusteks ja ettepanekuteks. Üldeesmärk. MAK2030 üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Üldeesmärgi saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi kaudu: • Metsandus arvestab kliimamuutustega ja metsade elurikkuse seisundiga. • Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline. • Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava on üles ehitatud Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessi jätkusuutliku metsanduse põhimõtetel, mis arvestavad metsanduse majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste hüvede ja eesmärkidega. Arengukava tööversioon põhineb MAK2020 lõpparuandel, MAK2030 algatamise töörühma sõnastatud probleemidel ja nende kirjeldustel. Veel on aluseks erinevate töörühmade ja juhtkogude töö ning arengukava koostamise toetamiseks ülikoolide teadlaste ühistööna valminud alusuuring. Olulisemad erametsaomanikke puudutavad tegevussuunad. Metsanduse ja kliima seisukohast on tähtis, et meie metsade süsinikusidumise võime oleks võimalikult suur. Seetõttu pannakse arengukavas suurt rõhku metsa majandamise võtetele, mis senisest enam

Üks otse metsakasvatajaisse puutuvaid sihte on plaan senisest rohkem soodustada segapuistute kasvatamist, kuna need on looduslike häiringute suhtes vastupidavamad.

KOGU INFO LEIAB KODULEHELT • Metsanduse uue arengukava koostamise teabe ja materjalidega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/ metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. • Sealt on võimalik vaadata dokumente, lugeda ettekandeid, süveneda töörühmade arutelu­desse, jälgida kogu protsessi ajateljel. Leheküljele on koondatud uuringute tulemusi, pressiteateid, sealt leiab taustamaterjale, õppevideosid jne. • Sinu Metsa ilmumise ajaks on sealsamas avalikustatud ka uus tööversioon, millele oodatakse ettepanekuid ja arvamusi.

arvestaks võimalike kliimamuutuste mõjudega metsade tootlikkusele, tervislikule seisundile, liigilisele koosseisule ja süsiniku sidumise võimele. Puistute koosseisu kujundamisel on senisest enam vaja arvestada metsade häiringukindlusega ja seetõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ning juurepessuga nakatunud aladel bio­ preparaatide kasutamist. Kindlasti tasub uurida võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks, hinnates liikide mõju ka üldisele elurikkusele. Erametsade majandamise edendamiseks on vaja rakendada senisest efektiivsemad meetmeid, erilist rõhku tuleb panna metsade uuendamisele kasvukohale sobilike puuliikidega. Jätkatakse erametsaomanikke nõustava ja toetava ühistulise tugisüsteemi arendamist, metsaühistute kaudu suurendatakse

erametsaomanike teadlikkust erinevatest metsaga seotud küsimustest. Metsad ja nende elurikkus. Metsade ja nende ökoloogilise seisundi parandamine on jätkuvalt väga oluline. Jätkatakse kaitsealade vajaduspõhist ümbertsoneerimist metsaelupaigatüüpide kaitse tõhusamaks korraldamiseks. Jätkuvalt on kavandatud maksta kompensatsiooni looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. Lisaks soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks era­ metsaomanikega lepinguid. Edasine lähim ajakava. Tööversioonile oodatakse ettepanekuid ja arvamusi ning suve jooksul arutab ja hindab juhtkogu saadud tagasisidet, mille põhjal suve teises pooles kavandit täiendatakse ja täpsustatakse. Paralleelselt koostatakse ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi, mis sügisel avalikustatakse ja mille osas toimub ka avalik arutelu. sinu mets

juuni 2O21

27


ametlik info

Kontroll muudab erametsad kvaliteetsemaks Vaade ülalt: eeskujulikult tehtud harvendusraie.

Paindlikud reeglid võimaldavad metsaomanikul hooldusraieid tehes metsa majandusliku väärtuse tõstmise kõrval rikastada ka looduslikku mitmekesisust.

GUNNAR REINAPU Erametsakeskuse kontrolliüksuse juht

K

ui metsaomanik on võtnud vastu telefonikõne, mis algab sõnadega „tere, helistan teile Erametsakeskuse kontrolliüksusest”, siis tasub mitte lasta südamel saapasäärde vajuda, vaid julgelt see tehtud tööde sõltumatu hinnang n-ö läbi teha. Kontrollkäigud näitavad, et aastatega on hooldusraiete kvaliteet era­ metsades märgatavalt paranenud. Paraku esineb endiselt ka probleeme ja just siis tuleb toetuste kasutami-

28

sinu mets

juuni 2O21

se kontrolli vajadus selgelt esile. Ühest küljest aitab kontroll suurendada metsaomanike teadlikkust hooldusraiete tegemisest ja teisalt võimaldab lasta tehtud tööd kvaliteedisõelast läbi. Kui varasematel aastatel olid ligi pooled objektidest puudustega, siis 2020. aastal olid kontrollitud objektidel tööd täiesti tegemata ligi 4% eraldistest ja lõpetamata jäetud vaid 50 eraldisel. Kogu kontrollitud objektide hulka arvestades ei ole see esmapilgul ehk väga suur kogus, kuid võiksime üheskoos jõuda selleni, et tegemata tööde osakaal oleks veelgi väiksem. Kontroll kui sõltumatu hinnang Varem suuresti loodeti, et kontrollid toetuste taotlejaid ei külasta ja vigu ei avastata. Kontrollimise nõuetest oli küll taotlusvoorude eel räägitud ja kirjutatud, kuid kõik metsaomanikud sellesse ei süvenenud ja kui kontroll nendeni polnud jõudnud, ei osatud seda ka oodata. Seepärast võis kontrollijate telefonikõne tulla nii mõnelegi omanikule üllatusena ja kui veel kontrollkäiguga tegemata töid või rikkumisi tu-

MAIT HENDRIKSON

vastati, viisid need pikkade vaidlusteni, nädalaid kestnud kirjavahetuseni ja harvad ei olnud ka juhtumid, mil käidi üheskoos objekte üle vaatamas. Peamiselt oli probleemiks kas täiesti tegemata tööd või liiga vähene väljaraie. Tänaseks on metsaomanikke, kes rikkumisi ei tunnista või töid kontrollinud spetsialisti hinnangut ei usalda, jäänud üksikud. Metsaomanike teadlikkus on tõusnud ja osatakse teenusepakkujailt nõuda kvaliteetsemat tööd. Väiksemad ettevõtted, kes ei jõua sisseostetud teenust ise kontrollida, on Erametsakeskuse kontrolle tänanud sõltumatu hinnangu eest ja vajadusel koostööpartneri välja vahetanud. Tänu kontrollimistele on kasvanud metsaomanike nõudlikkus ning tulemuseks on kvaliteetsem ja suurema tulevikuväärtusega eramets. Hooldusraie maht on aasta-aastalt kasvanud, aga metsi, kus oleks otstarbekas seda teha, on kordades rohkem. Kõik metsaomanikud võiksid tõsiselt kaaluda hooldusraie rakendamist, sest see on majandamisviis, mis aitab tõsta metsa tulevikuväärtust ja luua eriilmelisi loodusväärtusi.


ametlik info Reeglid on paindlikud Hooldusraiete kontrollimise reeglid on püsinud läbi aastate üsna samad, kuid on tehtud ka väikesi korrektiive. Juba 2013. aastast on reeglitesse lisandunud arvestamine n-ö rohelise komponendiga. See tähendab, et eraldise pindalast kuni 20% ulatuses võib jääda raie tegemata või olla väiksema väljaraiega juhul, kui sellel objektil on soovitud kaasa aidata loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja suurendamisele. Sellega aitab Erametsakeskus kaasa liigirikkamate metsade tekkele ja annab metsaomanikule võimaluse metsa majandada paindlike võtetega nii, et samas säilib võimalus kogu sobivalt tehtud töö ulatuses toetust saada. Teisalt võetakse kontrollides arvesse eraldise looduslikke piire. Algusaastatel järgiti rangelt kaardi digitaalset kihti, aga täna on oluline see, et hooldusraietööd peavad olema tehtud eraldise looduslikes piirides. Kuna kaardil paistev eraldise kujutis võib olla metsas kuni 10 meetrit nihkes, tekitab see veel tänagi mõnes metsaomanikus segadust – miks kaardikiht ja metsas olevad eraldised on natuke erineva kuju ja pindalaga? Peamiselt on see tingitud sellest, et varasem raie samal või naabereraldisel on tehtud samuti looduslikke piire järgides, kuid kaardil see ei kajastu. Seepärast jälgitakse hooldusraiete kontrollimisel võimalusel looduslikke piire ja toetust saab tehtud tööde pindala ulatuses. Kontrollimise paindlikkus on andnud võimaluse muuta metsi majandamisega looduslähedasemaks ja eriilmelisemaks. Inimesed on ju erinevad. Samamoodi nagu igaühel on näiteks riietumiseks oma stiil, on oma stiil ka metsamajandamisel, sõltuvalt omaniku valitud isiklikest eesmärkidest ja unistustest. Metsaomanik saab kujundada metsa oma soovide kohaselt, pidades majandusliku väärtuse kõrval silmas ka looduslikku mitmekesisust. Kui pole võimalust mastaapset loodusväärtust luua, siis saab sisetundest lähtuvalt tekitada mitmekesise ja mõnusa looduskeskkonna näiteks allikate ümbrusesse, ojade lähedusse või kujundada näiteks lindudele sobivaid pihlaka- ja tammesalusid. Sellisest metsast tunneb rõõmu nii eeskujuliku majandamise eest toetust saanud metsaomanik kui ka kontrollispetsialist.

Lähenevad toetuste taotlemise tähtajad Juuli alguses on metsa uuendamise esimese toetusvooru ning pärand­ kultuuri säilitamise toetuse tähtaeg, septembri alguseks ootame taotlusi metsamaa­parandustööde toetamiseks.

M

etsa uuendamise toetuse esimese vooru taotluste esitamise tähtpäev on 1. juulil, kuid erametsaomanikul tasub metsaühistuga ühendust võtta kohe, sest viimasel hetkel pöördudes ei pruugi tema andmed ühistaotlusesse enam jõuda. Esimese vooru eelarve on 830 000 eurot. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ja metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Taotlust saab esitada ainult metsaühistu kaudu. Toetuse tingimused leiab www.eramets.ee/toetused/metsa-uuendamise-toetus/.

Pärandkultuuri säilitamise toetuse raames toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Tänavu on taotluse esitamise tähtpäev 1. juulil ning vooru eelarve 10 000 eurot. Taotluse saab esitada nii erametsaomanik kui metsaühistu, tingimused leiab erametsaportaalist www.eramets. ee/toetused/parandkultuuri-sailitamisetoetus/. 1. septembriks oodatakse metsamaaparandustööde toetuse taotlusi. Toetus on mõeldud olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks. Toetatakse olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolu puhastamist settest, voolunõva rajamist ja truubi asendamist. Töödega võib alustada pärast taotluse esitamist. Vooru eelarve on 250 000 eurot, taotluse saab esitada nii erametsaomanik kui metsaühistu. Taotlemise tingimustega saab tutvuda www.eramets. ee/toetused/metsamaaparandustoodetoetus/.  ERAMETSAKESKUS

Luua metsanduskool ootab õppijaid

V

astuvõtuperiood Luua metsanduskoolis on taas alanud – 27. juunini on avatud vastuvõtt päevastele erialadele. Uusi õppijaid ootavad metsatehniku, harves­ teri- ja forvarderioperaatori erialad. Arvestada tuleb igapäevase õppetööga Luual kohapeal. Sessiooniõppes, mis sobib hästi töötavale inimesele teadmiste ja oskuste täiendamiseks, on arvukamalt erialasid. Oma avalduse võib tuua metsatehniku, metsakasvatuse, arboristi, puukooliaedniku, maastikuehitaja või matkajuhi erialale. Lisaks on

alates sellest aastast esmakordselt avatud kaugõppes vastuvõtt ka forvarderijuhiks soovijatele. Seda võimalust on metsasektor kaua oodanud ja nüüd tasub oma avaldused teele panna. Sisse­ astumine sessiooniõppe erialadele algab 15. juunist. Juba metsandusliku hariduse või töökogemusega inimesi ootame puittaimede hindaja ja metsamajanduse spetsialisti erialadele, et oma teadmisi veelgi täiendada. Täpsema info erialade ja vastuvõtutingimuste kohta leiab Luua metsanduskooli lehelt www.luua.ee. sinu mets

juuni 2O21

29


ametlik info METSAKAITSE

MAASTIK

Agentuur annab jooksvalt soovitusi üraskitõrjeks

Kiirortofotosid saab peaaegu kohe vaadata

Keskkonnaagentuuri kodulehel (www.keskkonnaagentuur.ee) ilmuvad nüüd jooksvalt üraskitõrje nõuanded. Et hoida silma peal kuuse-kooreüraski tänavuse teise põlvkonna tegutsemisel Eestis, tasub kodulehe uudistevoogu jälgida. Nagu ilmunud teadetest selgub, on tänavuse aasta eripära olnud kuuse-kooreüraskite massilise lendluse suhteliselt hiline algus (11. mail), mis tavapäratult leidis aset Põhja- ja Lõuna-Eestis üheaegselt. Allikas: keskkonnaagentuur

MULD

Maa-ameti uus kiirortofoto teenus võimaldab kõigil huvilistel tänavusel aeropildistamise hooajal tehtud ortofotosid näha üsna varsti pärast ülelende. Fotod lisanduvad jooksvalt kogu hooaja vältel. Kiirortofotod pole ametlikuks lõppkasutamiseks, vaid võimaldavad huvipakkuvale piirkonnale muutuste tuvastamiseks kiire pilgu peale visata. Ametlikud ortofotod lisanduvad maa-ameti geoportaali alates suve esimesest poolest järk-järgult. Et ei tekiks segadusi, tuleb kiirortofotode kasutamisel ära märkida nende päritolu ja väljavõtte tegemise aeg. Igal aastal lendab maa-ameti lennuk üle enam kui poolest Eestimaast. Tänavu kevadel katab amet aerofotodega Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääva ala koos Saaremaa, Muhumaa, Ruhnu ja Kihnuga. Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne lehes puudega. Samuti pildistatakse linnu ja asulaid. Kiirortofotosid näeb aadressil https://fotoladu.maaamet.ee/kiirortofoto. Jooksvalt lisanduvad ka kaldaerofotod, mis on aadressil https://fotoladu.maaamet.ee. Allikas: maa-amet

LOODUSKAITSE Lahemaa rahvuspark tähistab 50. sünnipäeva

Ilmus raamat metsamuldadest Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu „Metsamullast metsakasvukohatüübini”, mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega. Raamat on praktiline abimees metsakorraldajatele ja pakub avastamisrõõmu loodushuvilisele. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab teooriat, mis kirjeldab muu hulgas metsa ja mulla seoseid ning digitaalset mullastiku kaarti. Teine osa koosneb mahukast mullakaevete pildikogust koos kirjeldustega. Pildistatud kaeved on seotud konkreetsete puistutega ja on heaks abimaterjaliks visuaalse teabe saamiseks metsamuldadest, mille peal metsad kasvavad. Kolmandas osas on täiendavad infotabelid muldade nimestikuga, metsakasvukohatüüpide ja sobivate mullaliikide nimekiri, muldade tähised jms. Raamatu veebiversioon on kättesaadav keskkonnaagentuuri veebilehelt. Neil, kes soovivad mullaraamatut paberkujul, tuleks võtta ühendust keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksiga. Allikas: keskkonnaagentuur

30

sinu mets

juuni 2O21

Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistati mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ja teaduskonverentsiga. Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves toonases Nõukogude Liidus ja on teenäitajaks jäänud ka meie kaitsealade hulgas. Väärika poolsajandijuubeli tähistamisega on kaasnenud, et ka veebist leiab mitmesuguseid uusi materjale. Lahemaa rahvuspargi kodulehel on meenutusi Lahemaa loojatelt ja algusaegade töötajatelt, salvestatud 2015. aastal. Põnevad on rahvuspargi kunagise looduskaitseinspektori Juhan Lepiku 1976. aastal tehtud heli- ja videosalvestused, mis on digitud 2021. Sündmusi Lahemaal jätkub terveks aastaks, eesolevate kohta saab teavet aadressil kaitsealad.ee/et/ kaitsealad/lahemaa-rahvuspark/lahemaa-50. Allikas: Lahemaa rahvuspark

KLIIMA Ilmumist alustas igakuine Rohekiri Keskkonnaministeeriumi töötajad algatasid rohekirja, mis toob lugejateni Eesti ja kogu maailma kliimapoliitika olulisi ja huvitavaid värskeid uudiseid. Rohekirja esimese numbri leiab aadressilt https://mailchi.mp/2e55eaaf9542/jgtfgpy2lb. Huvilistel on võimalik liituda Rohekirja saajate ringiga. Liitumiseks tuleb minna lehele http://eepurl.com/hx8NiX. Allikas: keskkonnaministeerium


Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee


Eesti looduskaitse • Eesti maismaast on kaitstavat territooriumi 19,4%. • 2O2O. aasta jooksul lisandus (uued püsielupaigad, kaitseala piiride muutmine jms) 1389 ha kaitstavat territooriumi, sellest 1382 ha maismaal.

Kaitstav territoorium maakondade kaupa (31.12.2O2O) 6

45

23,5%

- 2O6 2O,1%

24

52 384

24 286

1O2 82

Pärnumaa

18,9%

3O6

27,3%

Saaremaa 55 464

Ida-Virumaa

Järvamaa 282

Raplamaa

38

14,4% Jõgevamaa

47

147 932

14,2%

36 O19 Tartumaa

Viljandimaa 175

21%

62 5O2

62 O43

2O,1%

38 5O4

411

16,8%

55 582

Läänemaa

Hiiumaa

Harjumaa

86 9O1

28,9%

Lääne-Virumaa

18,4%

17% 51

61 699

8,3%

58 285 15 O49

Kokku maismaad 1382

19,4%

845 16O

Valgamaa Kaitstava territooriumi muutus 2O2O (ha) Kaitstava territooriumi pindala (ha) % maakonna pindalast

12

21,3%

Põlvamaa Võrumaa 7

4O 78O

17,2%

47 732

Kaitstav territoorium maaomandi järgi (1.O1.2O2O) • Peamiselt jääb kaitstav territoorium era- või riigimaale. Munitsipaalmaale, avalik-õiguslikule või segaomandis olevale maale või kinnistamata maale jääb kaitstavast territooriumist väga väike osa. • Kaitsealadest jääb eramaale 21,3% (riigimaal 76,6%). Kaitsealade liigituse järgi jääb eramaale Natura aladest 23,7% (riik 74,2), hoiualadest 47,4% (riik 47,5), püsielupaikadest 2O,7% (riik 79), kaitstavate üksikobjektide alast 65% (riik 18,6).

Allikad: Eesti looduskaitse arvudes – 2O2O. www.keskkonnaagentuur.ee Eesti looduse kaitse aastal 2O2O. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaagentuur, 2O2O

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee

Profile for Metsaühistu

Sinu Mets - Nr 63 - Juuni 2021  

Advertisement
Advertisement
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded