Sinu Mets - Nr 67 - Juuni 2022 by Metsaühistu

Nr 67 METSA ÕPPELEHT

Juuni 2O22

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik Metsa inventeerimise toetus Metsa uuendamise toetus

Kontaktisik

E-post

Telefon

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Piia Kiivramees

piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825

Vääriselupaiga kaitse leping

Piia Kiivramees

piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825

Üraskikahjustuste ennetamise toetus

Imre Kari

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390

imre.kari@eramets.ee 5683 6537

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

METSAOMANIK

4 Mida metsaomanik rohepöördest teadma peaks? 6 Mida teha, et uued puud hakkaksid kasvama vanade puude all? 8 Millega arvestada veekaitsevööndisse raiuma minnes? 9 Puidu hinnad ja metsatööde hinnad 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Metsainvestor Peeter – hea meel eduka tehingu üle

20 Eesti metsas elab uus liik – salapärane metslemming 22 Sõnajalad – mis taimed need on? 2.

JAHIMEES

TEATED

12 Väärtusta jahisaaki: ulukinahad kasutusse! 13 Küttimisest möödunud jahiaastal 14 EJS tutvustas maamessil „Ulukid teel” projekti 15 Jahimeeste kokkutulek tuleb Toosikannus 15 Valmis jahindust tutvustav programm 16 Ulukipeletusreflektorid jõudsid Hiiumaale 17 Euroopas jõudis seakatk Rooma

METSAELU

Metsa õppeleht

18 Musträhn – silmatorkav tegelane metsamaastikul 19 Aasta orhidee on balti sõrmkäpp

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Pille Kalda, tel 506 4608, e-post kommunikatsioon@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Aasta liblikas vareskaera-aasasilmik. Arne Ader

24 25 26 27

Eesti Jahimeeste Seltsis Eesti Erametsaliit teatab Metsaühistu annab nõu Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kontrollimist 27 Ees on metsanduslikud kutsevõistlused

AMETLIK INFO

28 Erametsakeskus toetab metsade uuendamist 29 Pärandkultuuri säilitamise toetus laienes 3O objektile 29 Üraskikahjustuste ennetamine aitab hoida metsa tervist 30 Uudised

28 sinu mets

juuni 2O22

metsaomanik

Mida metsaomanik rohep Sinu Metsa küsimustele vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre. Kust metsaomanik saab infot, mida EL rohepööre talle kaasa toob? Hea esmase ülevaate rohepöördest, mis on palju laiem kui vaid metsandus, saab Ees- Meelis Seedre ti valitsuse kodulehekülje rohepoliitika lehelt. Metsast ja puidust seal küll juttu pole. Teine üldisem allikas on Eesti EL esinduse koduleht, kust leiab teema „Rohepööre Eestis”. Euroopa dokumentidega on küll probleem, et need on päris keerulised, liiga palju on lugeda. Ja arvestada tuleb, et rohepööre on ikkagi uus nähtus – laialdaselt ja väga hästi seda veel mõistetud pole. Kuivõrd EL metsastrateegia, mis mullu Euroopa Komisjonis kinnitati, rohepöördega haakub? Võib öelda, et see on rohepöörde üks osa, nagu nüüd vähemal või suuremal määral Euroopa Komisjoni kogu tegevus. Euroopa on rohepöördes ja see on uus tegevuse mõtestamise koht, et – nagu on rõhutatud – aastaks 2050 poleks enam kasvuhoonegaaside emissioone, et majanduskasv oleks lahti ühendatud ressursikasutusest ja et mitte kedagi ega mingitki kohta poleks maha jäetud. Metsastrateegia osas kujundas ka Eesti oma seisukohad, aga siin on tähtis meeles pidada, et strateegia on ikkagi tegevusplaan. Me ei tea täna kindlalt, mis sealt käiku läheb ja mis ei lähe. Saame aimdust, mis mõtted Euroopas on, näeme, mida võidakse tegema hakata, aga see ei tähenda, et kõike kirjasolevat ka tehakse. Aga strateegia lisa kolme miljardi puu istutamisest või uus sertimine?

sinu mets

juuni 2O22

Euroopasse kolme miljardi uue puu istutamine, mis kõlama on jäänud, ei mõjuta metsaomanikku, sest siin peetakse silmas puude istutamist mittemetsamaale. See, kas Euroopa uuest looduslähedase metsa majandamise vabatahtlikust sertifitseerimise süsteemist, mida kavandatakse, asja saab, ei ole aga veel kindel. Oleme Brüsselis küsinud, miks seda üldse vaja on, kui on olemas toimivad PEFC ja FSC sertimisskeemid. Vastatakse, et uue süsteemiga on mõeldud midagi hoopis muud. Tegelikult pole seegi veel selge, mida siis mõeldakse looduslähedase majandamise all. Ei tea, kuidas läheb, aga püüame kaasa rääkida ja abiks olla, sest Brüsselis paraku on asja juures inimesi, kellel metsanduslikku tausta pole. Metsaomanikule ütlen, et Eesti metsandust hakkab lähitulevikus hoopis konkreetsemalt mõjutama Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. See on hetkel keskkonnamõju hindamise faasis, hinnang jõuab avalikkuse ette suve teises pooles. Kava praegune versioon on ministeeriumi kodulehelt hõlpsalt leitav ja seda soovitan metsaomanikel lugeda. Kas keskkonnamõjude hindamisest võib – arvestades ühiskonnas olevaid metsapingeid – mingeid äkilisi pöördeid tulla? Fundamentaalseid muutusi, midagi maavärinalaadset sealt tulemas pole. Muu hulgas soovitan metsaomanikel lugeda ka arengukava lisa number kahte, mis käsitleb metsakonflikti teemat. Mis võiksid olla meie erametsaomanike n-ö tulevikusuunad? EL metsastrateegias on kusagil 60 tegevussuunda, aga, nagu ütlesin, jääb see kaugemaks. Metsanduse arengukava kirjeldab strateegilisi eesmärke ja annab need arengusuunad, mille põhjal ministeerium töötab välja konkreetsed tegevussuunad. Kutsun metsaomanikke üles kaasa mõtlema. Pole ju mõeldav, et tegevust planeeritakse asjaosalistega rääkimata. Suures pildis on üleval see, et eramet-

sades tuleb soodustada metsade uuendamist ja metsakasvatuslikke töid. See tähendab metsaomaniku jaoks hooldusraieid, harvendusraieid ja õige puuliigi valikut pärast uuendusraiet. Eestis on praegu riigimetsa majandamine üldiselt paremal tasemel kui erametsas ja sealt saadav puit on kvaliteetsem. Samas on erametsade potentsiaal suur. Tahame riiklikult soodustada, et metsaomanikud panustaksid rohkem heale uuendusele ja hooldusele. Et saaks võimalikult hea kvaliteediga metsad, mis on ka kliimamuutustes vastupidavamad. Majandamine, metsa uuendamine suurendab ka metsa süsiniku sidumise võimet. See tegevus on kokku väga tõsine investeering tulevikku. Metsaomaniku probleem on ju selles, et tihtipeale ta oma tänase tegevuse tulemust ise ei näe, näevad lapsed või enamasti hoopis lapselapsed.

metsaomanik

VIIO AITSAM

pöördest teadma peaks?

Tasub kasvatada segametsa...

Murelikuks teeb, mis hakkab juhtuma meie keskealistes ja küpsetes majandatavates kuusemetsades. Olen ise metsateadlane ja olnud eraldi keskendunud metsa häiringutele. Hea metsamajandamine on ainuke asi, mida inimene saab teha häiringute leevendamiseks. Seda ma ei usu, et tuli oleks Eesti metsas järgmisel kümnendil märkimisväärne probleem, aga tormid saavad seda olla küll ja see on tihedalt seotud putukatega. Kui kuuse-kooreüraskite populatsioon kasvab edasi ja on nii suur, et nad jäävad nälga, on nad võimelised minema ka tervetesse metsadesse. Minu hinnangul on üraskiprobleem meil väga suur. Kutsun metsaomanikke üles kriitiliselt hindama oma kuusemetsi. Kui seal on juba märgid, et ürask on sisse tulnud, on ainult aja küsimus, millal ta kõik puud üle võtab. Kui kuusk on värskelt surnud, on veel võimalik mingit kvaliteetset puitu saada, aga kui ta seis-

ma jääb, läheb küttepuiduks. See tähendab, et niisugune kuusepuit tuleks kasutusse võtta võimalikult kiiresti. See on, mis oleks ka rohepöörde mõttes kasulik, sest rohepööre tahab, et me väärindaksime puitu. Mis puuliiki istutada? Segamets on siin päris hea idee mitmes mõttes: on kõige parem mitmekesisusele, kõige vastupanuvõimelisem häiringutele – puhtpuistud on tormi suhtes palju tundlikumad – ja annab ka majandajale tulevikuks rohkem kindlust. Me ei tea, mis puit tulevikus turul väärtuslikum on, aga segametsast on kõike saada. Peamine on istutada kasvukohale sobivad puuliigid. Ega Eestis võimalusi väga palju ole – mänd, kask, kuusk, võib-olla ka lepad ja haab ja võib-olla veel midagi, mis metsaomanikule huvitav. Kaaludes tuleb arvestada, mis ees-

märk on: kui tähtis on finants, on üks fookus, kui metsa vastupanuvõime, see, et mets kasvaks võimalikult kiiresti, siis teine jne. Arvan, et meie metsaühistutes ja erametsaliidus on piisavalt hea kompetents, et koos paika panna, mis on konkreetses metsas parim. Siit läheb mõte ka püsimetsa ja rohepöörde suhetele. Püsimetsast räägitakse praegu palju, et miks seda ei arendata. Teavet, kuidas Eestis edukalt püsimetsandust arendada, on praegu väga vähe. Seda ei saa õppida näiteks sakslastelt või prantslastelt, kuna seal kasvavad teistmoodi metsad. Meil on praegu esimene uuring käimas, aga seda saab öelda, et püsimetsandus ei ole Eestis päästerõngas, mis aitaks me metsandust uuele tasemele. On teatud kohti, kuhu ta sobib, aga üldisemalt soovitan pigem segametsale mõelda, see on kindlam. Kas seoses metsanduse arengukavaga on jutuks mingid uued toetused? Arengukava ei ole nii konkreetne, seal on, et erametsaomanikke tuleb mitmel tasandil toetada, aidata ja innustada. Meie huvi ministeeriumis on, et toetused oleksid suuremad. Tänased toetused on abiks, aga pole nii atraktiivsed, et aitaks suuri muutusi ellu kutsuda. Riigi võimekus toetusi suurendada on aga paratamatult piiratud. Soomlased maksavad toetusi mittemajandamise eest... Meil on selleks vääriselupaikade toetus. Ka Natura alade toetus, mille puhul summad võiksid loomulikult olla suuremad. Selle nimel me töötame. Kõige huvitavam areng siinkohal on võib-olla Loodushoiu Fond, mis Eestis on tegevust alustanud ja mis panustab omanike endi vabatahtlikule tegutsemisele. Innustaks metsaomanikke fondi vastu huvi tundma. Mis võiks olla Eesti metsaomaniku innovatsioon? Jalgratast selles valdkonnas ei leiuta. Niinimetatud innovatsioon on ikka see, et jätkata jäkusuutlikku metsamajandamist ehk: uuenda ja hoolda! SM sinu mets

juuni 2O22

metsaomanik

Mida teha, et uued puud hakkaks Eesti metsades tuleb arvestada puude juurkonkurentsiga – kõigile toitaineid ja vett ei jätku.

HARDI TULLUS Eesti Maaülikooli professor

etsa uuendamine lageraietega on pälvinud osa ühiskonnaliikmete seas negatiivse kuvandi. Sel taustal on metsaomanikud hakanud üha rohkem küsima, kuidas uuendada metsa nii, et vältida raiesmikufaasi. Kuidas saada uued puud kasvama vanade puude all? Ka meedias ja poliitikute suus kõlab tihti soovitus üle minna püsimetsandusele, vältida lageraiet. Samas ei leidu metsanduslikes regulatsiooniaktides püsimetsanduse mõistet ega üheseid soovitusi, millest huviline saaks lähtuda. Kes on jalutanud näiteks hea marja-seenemetsana tuntud pohlamännikus, on märganud, et kui päike paistab, on ka maapinnal päikeselaigud, seega valgust piisavalt, aga uusi noori puid kasvamas ei ole – maapind on kaetud sammalde, pohla ja mustikaga. Praktikud teavad, et kui raiume sellise metsa poole hõredamaks, ikkagi uusi mände ei tärka või kui neid tekibki, siis jäävad need kiduraks ja uuteks elujõulisteks puudeks ei sirgu. Milles asi, miks uued puud vana metsa all kasvada ei suuda? Kuigi on ka teooriaid, et vanad puud aitavad noori, annavad neile toitaineid ja abistavad mükoriisa levikut ehk käib vastastikku kasulik koostöö seene ja puu vahel. Kuidas on tegelikult? Vanade puude juurestik on lai Vaatame siis lähemalt ökoloogilisi tarkusi sellest, mis tegurid määravad puude kasvukiiruse, puude omavahelised suhted, mis mõjutavad uute puude teket ja elujõudu. Lähtudes inimühiskonna kesksetest mõistetest nimetatak-

sinu mets

juuni 2O22

se neid suhteid tihti kas konkurentsiks või hoopis altruistlikuks aitamiseks, vanad puud kas aitavad noori või takistavad nende teket ja kasvu. Kas need seosed ja mõju on aga ikka sarnased kõigis mulla- ja kliimatingimustes? Kas nende tarkuste põhjal saab teha sarnaseid metsakasvatuslikke soovitusi kõigi puuliikide korral ja kõigis maakera piirkondades? Kui rääkida konkreetsemalt valik raie ja püsimetsa edukusest, siis teame, et Kesk-Euroopas on selline majandusviis olnud edukas sajandeid. Põhjala boreaalsetes metsades on aga edulugusid napilt ja enamasti on pärast katsetusi pettutud. Mis siis määrab meie metsades puude kasvukiiruse, miks räägime metsa boniteedist (kasvukoha viljakusest) ja teame, et erinevatel kasvukohtadel kasvavad puud erineva kiirusega, kuigi valgust on neis kasvukohtades võrdselt? Järelikult põhjus saab olla mullas asuvate kasvuressursside piisavuses. Kas jätkub toitaineid, eeskätt lämmastikku, aga ka teisi elemente optimaalses proportsioonis? Kuivadel kasvukohtadel ja põuastel suvedel võib kasvu limiteerida ka veepuudus. Ja kõigile neile ressurssidele toimub puudevaheline konkurents, täpsemalt juurkonkurents.

Vanemates männikutes on puude juurestike raadius umbes 6–8 meetrit. Puude maapealset osa on teadlased uurinud pikka aega ja see on lihtne, tüved ja võrad on hästi näha ja lihtsalt mõõdetavad. Mullas toimuva kohta on tunduvalt vähem teadmisi. Aga selgeks on saanud, et kui näiteks keskealises või vanemas männikus on võrade vahel tükk tühja ruumi, siis maa sees puude juurestikud kattuvad. Seisate männikus ja otse teie pea kohal seniidis on ainult ühe puu võra või pole sedagi, taevas paistab, aga teie jalge all on kattuvalt mitme puu juured. Ja kui nüüd ühe suure puu ära raiume, siis ei hakka selle raiutud puu võra all olnud maapinnal kasvama uued, sest

alles jäänud vanade puude juured võtavad vabanenud kasvuressursid kasutusele. Meie männiku näitel on puude juurestike raadius umbes 6–8 meetrit. Uutele puudele tuleb ruumi teha Millised metsakasvatuse praktilised järeldused teeme ja mida kinnitavad ka metsas pikka aega tegutsenud metsamehed? Vana metsa servas ei taha uued puud vanade puude juurestiku ulatuses hästi kasvada. Isegi raiesmikule jäetud üksikute seemnepuude ümber ei teki edukalt arenevaid puukesi, kuigi päike käib ümber seemnepuu ja valgust küll ei napi. Sama kogemus on näiteks ka väikeaiapidajal: kui ikka aiaservas kasvab suur kask, siis selle all ja läheduses miski muu hästi ei kasva. Lisaks toitainetele on lehtpuud ka suured vee „äratõmbajad“ ja lehtede kaudu õhku saatjad. Üks näide vana metsa pärssivast mõjust on ka tihti alusmetsas esinevad väikesed tammed, mis puuks kunagi ei kasva. Oravad ja pasknäärid peidavad samblasse ja metsakõdusse oma talvevarusid, unustavad ja tõrud idanevad. Tammetaimed kasvavad meetriseks ja hääbuvad, sest toitaineid ei jätku, samas võiks tamm suhteliselt varjutaluva liigina edukalt kasvada näiteks metsa teises rindes. Ka kuuse alusmetsa leidub paljudes metsatüüpides, kuid tiheda metsa all üldjuhul ülarindesse ei jõua. Samas on väikestel ja vanadel alusmetsa kuuskedel bioloogiline võimekus sirguda suureks puuks, mis ülarinde tugeval harvendamisel mõnikord ka realiseerub. Kui päevateemaks on lageraie alternatiivid: turberaie, valikraie ja püsimets, siis eelkirjeldatu praktiline järeldus on soovitus, et vana metsa all uute puude kasvama saamiseks tuleb vana mets raiuda tugevalt hõredamaks. Metsanduslikku täiuse mõistet kasutades: täius tuleb viia alla 30%, parim 20%-ni. Siis on lootust, et saame elujõulise metsauuenduse. Paraku algavad siit ka uued probleemid ja vajadus teha täiendavaid metsakasvatuslikke töid. Kõik see, mis on hea meie soovitud puuliigi või mitme puuliigi esindajatele, on hea ka nendele, kelle lopsakat kasvu me ei soovi. Noorte puu-

metsaomanik

VIKIPEEDIA, HANNU

ksid kasvama vanade puude all?

Kesk-Euroopas konkureerivad puud eelkõige valguse pärast, kuid meil eelkõige mullas olevate toitainete pärast. Männik näitab, et valgust on piisavalt, kuid uusi puid pole juurde kasvanud.

de ellujäämiseks tuleb raiuda kiirekasvulisi lehtpuid, eriti kaske, niita tuleb sõltuvalt kasvukohast näiteks vaarikat ja viljakatel kasvukohtadel alla suruda intensiivset rohukasvu. See tähendab, et tuleb teha samu töid, mida lageraiejärgset metsakultuuri hooldades ja valgustusraiet tehes. Kindlaim valik on männik Nüüd võib küsida, et kuidas siis Kesk-Euroopas on püsimets ja valik raied edukad, kasvatatakse mitut puuliiki, saadakse kõrgkvaliteetseid tuluandvaid tüvesid. Põhjus on kõigepealt mullaviljakuses. Kesk-Euroopas, kus on vanadest mäestikest kujunenud mineraalaineterikkad mullad ja piisavalt sademeid, ei jaga me suure puu ära raiudes ümber mitte toitaineid, mida on piisa-

valt, vaid valgust. Kui kõrvaldame suure puu koos võraga, jõuab maapinnale puudu olnud valgus ja uued puud saavad kasvama hakata. Seejuures ei hoita ka klassikalist püsimetsa maksimaalselt tihedana, vaid umbes 60% juures.

Uute puude kasvuks tuleb vana mets raiuda tugevalt hõredamaks. Teine Kesk-Euroopa püsimetsa edukuse tagaja on sealne lai valik varjutaluvaid puuliike: tamm, pöök, nulg, valgepöök, kuusk. Loetletutest on ainus majandatav puuliik, mis ka Eesti metsakasvatajatel võtta, kuusk. Mis juhtub aga

hõredaks raiutud kuusikuga, teab iga metsanduslike teadmistega huviline – tuul ja torm hõredat kuusikut kauaks püsti ei jäta. Seega ongi praktiliselt ainsaks lootuseks meie tingimustes saada uued puud kasvama hõredaks raiutud männikus, vanade mändide all. Mänd on oma tugeva juurestikuga tormikindel ja suudab kasvada väga erinevatel kasvukohtadel, nii põuakartlikel kui ka liigniisketel muldadel. Siit ka põhjus, miks selle loo näiteks sai võetud männikud. Kõigi teiste puuliikidega püsimetsa ja valikraiet kordaminevana rakendada on problemaatiline, aga kes tahab, võib katsetada. Metsaseadus annab metsomanikule õiguse loominguliselt raiuda aastas 20 m³ puitu kinnisasja kohta ja raieviisile võib ta ise nime anda. sinu mets

juuni 2O22

metsaomanik

Millega arvestada veekaitsev Vaid veidi üle poole Eesti pinnaveekogumitest on heas seisundis.

TRIIN MÄGI

MIS ON PINNAVEEKOGUM? • Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, millele määratakse koondseisund. • Pinnaveekogum on enamasti üks keskkonnaregistris olev suurem veekogu (seisuveekogud veepeegli pindalaga alates 50 ha, vooluveekogud valgala pindalaga alates 10 km²).

keskkonnaameti veeosakonna juhataja

gal aastal hindab keskkonnaagentuur Eesti pinnaveekogumite seisundit. Hinnangu kohaselt on Eestis hetkel 744 pinnaveekogumist veidi üle poole heas koondseisundis, kolmandik kesises, 14% halvas ja alla 1% väga halvas koondseisundis. Eesmärk on saavutada aga kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormusest võimalikult vähe mõjutatud. Veekaitsevöönd ja selle ulatus Selleks, et eesmärki saavutada, on moodustatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest, veekogu kallaste uhtumise vältimiseks ning toitainete ja orgaanika leostumise takistamiseks veekogude äärde veekaitsevööndid. Veekaitsevööndi ulatus sõltub veekogu ala suurusest ja veekogu tüübist. Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on veekaitsevööndi ulatus 20 meetrit, teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel

• Mõned suured veekogud on jaota tud mitmeks pinnaveekogumiks ja mõned väiksemad vooluveekogud on koondatud kokku üheks suuremaks vooluveekogumiks. Ühes pinnaveekogumis on ühetaoline looduslik tüüp, elukeskkond ja inimmõju. • Veekogusid on keskkonnaregistris rohkem kui pinnaveekogumeid. Allikas: keskkonnaamet

ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel 10 meetrit ning peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri 1 meeter. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. Korduva üleujutusega seotud veekogude korral tuleb arvestada, et veekaitsevöönd algab kõrgveepiirist. Veekogude veekaitsevööndite ulatusega on võimalik mugavalt tutvuda maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses või metsaregistris. Puude ja põõsaste roll Selleks, et veekaitsevöönd oma eesmärki täidaks, on seal keelatud igasugune pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Sa-

muti ehitamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine, registreerimata keemilise taimekaitsevahendi kasutamine ning puu- ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti nõusolekuta. Puittaimestik veekaitsevööndis takistab toitainete ja pinnase sattumist veekogusse, puude juurestik kindlustab veekogu kalda nõlva ja vähendab erosiooni. Puude vari piirab veetaimestiku vohamist ja pakub varju sealsele vee-elustikule, tagades hapnikurikkama ning seeläbi elustikurikkama veeökosüsteemi säilimise. Seega puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis on erandlik tegevus. Tegevus peab olema põhjendatud ja eelnevalt keskkonnaametiga kooskõlastatud. Tasub hinnata igat puud eraldi Raiet planeerides võiks võtta aega ja vaadata hoolikalt üle iga puu ja põõsas, mida veekaitsevööndist on vaja maha võtta. Raiega võiks eemalda eelkõige puid, mis on kas surnud, nähtava tüvekahjustuse, puuseene, kuivanud murdu-

Puidu hinnad ja metsatööde hinnad 2O22. aasta esimeses kvartalis püstitasid hinnarekordeid pea kõik puidusordid, samas on kasvanud ka varumis- ja transpordikulud.

sinu mets

juuni 2O22

rametsakeskuse tellitud ja OÜ Tark Mets koostatud puiduhinnaülevaade, mis ilmub kvartalite kaupa ja mida saab lugeda Erametsakeskuse kodulehelt, on kujunenud arvestatavaks infoallikaks puidu hindade kohta, aga ka selles mõttes, et lisaks hinnastatistikale saab ülevaatest head puiduturu taustainfot, alates tööstuses

toimuvast ja lõpetades puiduvarumise keskmiste hindadega. Tänavune esimese kvartali ülevaade, kus puiduturu tugeva mõjutajana on välja toodud Venemaa sissetung Ukrainasse, märgib üleüldist puiduhindade kasvu. Eriliselt on ülevaate koostaja Heiki Hepner rõhutanud kase- ja haavapaberipuidu kallinemist ja küttepuidu erakord-

metsaomanik

evööndisse raiuma minnes?

Veekaitsevöönd.

KESKKONNAAMET

Väljavõte metsaregistrist. Sinisega triibutatud ala tähistab veekaitsevööndit.

misohtlike okste/tüvega või mis on langenud osaliselt või täielikult veekogusse, samuti mitmetüvelised puittaimed (põõsad), mis ei kasva väärtust pakkuvaks puuks. Elujõuline puittaimestik, mis aitab vähendada hajukoormust ja pakub vee-elustikule varjekohti, tuleb kaldal ja rannal kindlasti võimalusel säilitada. Veekaitsevööndis raiudes ei tohiks samuti unustada, et veekogude ääres

olevad puud ja põõsad võivad olla nii mõnegi linnu pesituspaigaks. Metsalinnustik vajab meie kaitset, sest selle arvukus on mõnekümne viimase aastaga vähenenud. Kaitsega on eriti oluline arvestada kõige linnurikkamates vanemates metsades ja kaitstavatel aladel. Seega tuleks raiet planeerides arvestades, et kõige intensiivsem pesitsusperiood on aprilli keskpaigast kuni suve keskpaigani, mil lindudele peab jääma võimalus

järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. Kui raietöid tehakse veekaitsevööndis ja mahus, mis nõuab metsateatise esitamist, siis annab keskkonnaamet selleks tingimused metsateatise menetlemisel. Puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks mittemetsamaal tuleb esitada eraldi taotlus aadressile info@keskkonnaamet.ee, seejuures ei kehti antud nõue maaparandussüsteemi ehitamisel ja selle hoiutöödel.

set hinnakasvu. Ka okaspuu- ja lehtpuupalkide hinnad on kõrged. Sealtsamast kõrvalt leiab lugeja infot puidu varumise ja transportimise kuludest. Kasutades ekspertarvamusi on ülevaate koostaja välja toonud keskmised hinnad, toonitades, et iga raie korral on hinda mõjutamas hulk näitajaid, mis langiti on erinevad. Siiski võimaldavad kulude keskmised näitajad koos puiduhindadega metsaomanikul saada laias laastus ettekujutust, kui suureks

võib kujuneda raietöö tellimise korral temale jääv n-ö kännuraha ja mis seda mõjutab. Selle aasta esimese kvartali ülevaates on varumiskulude suuruseks keskmiste lageraielankide korral märgitud 13–17 €/tm, millele lisanduv keskmine transpordikulu oli 8–10 €/tm. Harvendusraiel (eriti esimesel harvendusraiel) on raiekulu suurem (keskmiselt 21–32 €/tm). Kui võrrelda 2021. aasta esimese

kvartaliga, on keskmised arvud nüüd suuremad, eriti transpordi poolel. Ülevaate koostaja on kommenteerinud: „Hinnakasvu on vedanud üles nii kallinenud mootorikütuste hind kui kasvav töötasu, aga ka üldine tarbijahinnaindeksi väga suur kasv.” Puiduhindade põhjalikku ülevaadet saab lugeda aadressil www.eramets.ee. Puidu hinnainfo rubriigi leiab jaotisest Uuringud ja statistika. Uued ülevaated lisanduvad kvartali möödudes. sinu mets

juuni 2O22

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Majandamata metsade struktuur on mitmekesisem kui majandatud metsades Metsanduses pööratakse aina enam tähelepanu metsade majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete funktsioonide paremale omavahelisele integreerimisele ning ökosüsteemiteenustega arvestamisele. Bioloogilise mitmekesisuse hoidmine ja edendamine on tähtis nii kaitsealustes kui ka majandusmetsades, erinevad struktuurielemendid loovad sobivaid elupaiku mitmesugustele metsaliikidele ja toetavad ökosüsteemiteenuste tagamist. Eneli Põldveeri hiljuti kaitstud doktoritöö „Puistu seisundi ja struktuuritunnuste kvantitatiivne hindamine hemiboreaalsetes metsaökosüsteemides” käsitleb erinevaid meetodeid, mida rakendada, et suunata metsamajanduses ja -korralduses varasemast enam tähelepanu metsaökosüsteemi väärtustele. Uuring põhineb Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku inventeerimisandmetel. Analüüsitud on puistusisest heterogeensust ja puude ruumilise paiknemise mustreid erineva majandamisrežiimiga metsades ning hinnatud visuaalselt hea seisundiga majandusmetsades puude juurekaelal mädaniku esinemist ja mädanikuga puude ruumilist paiknemist puistus. Doktoritöö tulemuste põhjal selgus, et puistu struktuuri kirjeldavad indeksid annavad olulist teavet puude ruumilise paiknemise mustrite kohta. Majandamata (sh kaitsealuste ja looduslike) metsade struktuur on oluliselt heterogeensem kui majandatud metsades. Metsade jätkusuutlikuks majandamiseks tuleks metsakorraldusel tavapärastele takseertunnustele lisaks hinnata erinevaid puistute struktuuri mitmekesisust iseloomustavaid näitajaid. Oluliste struktuurielementide ja -mustrite (sh erinevat liiki, erineva tervisliku seisundi ja dimensiooniga puud, ebaregulaarse asetusega puud, grupiti paiknevad erinevate omadustega – sh mõõtmete, liigi ja laguastmega – surnud puud, vanad ja jämedad puud) säilitamine on vajalik, et hoida metsade elurikkust ja vastupanuvõimet häiringute suhtes. Maarjakase auks valmis postmark ja korraldati konverents EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi, Tallinna botaanikaaia ja maarjakase seltsi rahvarohkel ühiskonverentsil „Maarjakask – avastamist ja kasvatamist vääriv Eesti metsapuu” 20. aprillil räägiti selle puuga seotud erinevatest aspektidest, sealhulgas maarjakase olemusest, tema kohast pärimuskultuuris, ka maarjakase kasvatamisest ja puidu väärindamisest Eestis ning puidukaubandusest. Lektoritena astusid üles Marju Kõivupuu, Hendrik Relve, Ivar Sibul jt. Konverentsil esitleti ka Eesti metsapuid tutvustava margiseeria esikmarki, millel on kujutatud maarjakasele iseloomulikul kirimustrilisel puidul lüürakujulist maarjakaske.

sinu mets

juuni 2O22

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

Postmargiseeria idee autor on EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Ta märkis, et on juba aastaid kandnud mõtet tutvustada eestlastele kodumaiseid puu- ja põõsaliike postmarkide kaudu, ent esimese margini jõuti alles tänavu kevadel. „Tavaliselt kavandataksegi igat postmarki mitu aastat ja see on pikk protsess. Ilmunud mark kinnitab aga jätkuvalt head koostööd Eesti Posti ja EMÜ metsateadlaste vahel, sest eelmisel aastal ilmus ju unikaalne puidule trükitud Järvselja juubelimark. Tänavuse margiseeria esikmark on aga teadaolevalt esimene maarjakasele pühendatud postmark kogu maailmas,” lausus Ivar Sibul. Igal aastal ühte meie kodumaist puuliiki tutvustama hakkav postmark mitte ainult ei paranda eestimaalaste teadmisi puudest-põõsastest, vaid juhib ka ühiskonna tähelepanu säästlikule puidu- ja metsakasutusele ning meie loodusväärtustele. Õppe-eesmärgist lähtuvalt ongi ka maarjakase margi esimese päeva ümbrikul kujutatud kase õisikud ja viljad saanud selgitavad tekstid. Margiväljaande kujundas margikunstnik Jaan Saar ja mark on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 20 000. Järgmisel aastal samas margiseerias ilmuval margil kujutatav puu või põõsas pole veel teada. Küll aga on otsustatud – sarnaselt tänavusele aastale – korraldada siis ka väljavalitud puittaime igakülgselt tutvustav konverents.

Maarjakaske kujutav postmark koos esimese päeva ümbriku ja postitempliga. EESTI POST

metsaomanik Taotlesin sügisel 0,73 ha suurusele eraldisele metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mille toel raiusin varakevadel 20aastases kaasikus välja pihlaka, haava ja lepa. METSAÜHISTU

Metsainvestor Peeter – hea meel eduka tehingu üle Kui mul 2O2O aasta kevadel õnnestus osta metsamaad, jäi kripeldama, et maksin metsamaa eest ilmselgelt palju. Nüüd tänan taevast, et mul jätkus siiski julgust see ostuotsus vastu võtta.

äike meeldetuletus. Olin unistanud pikalt oma metsast ja kui avanes võimalus osta vanematekodu lähedale müüki pandud metsamaa, kasutasin seda pärast pikka kaalumist. Põhjuseid oli kaks – parajasti oli käes esimene koroonakevad, kus tundus, et kogu maailm läheb uperkuuti ja seetõttu avanes müügiaken, sest turul oli kerge paanika. Seetõttu pidasin ka toonast müügihinda – 2000 eurot hektari eest, kõrgeks. 1,52 ha suurune kinnistu koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel kasvas jänesekapsa-mustika kasvukohal 20aastane hooldusraiet vajav kaasik ja teine, 0,79 ha suurune eraldis oli läbiraiutud – sellele eraldisele istutasin möödunud kevadel kuusetaimed. Metsauuendusest rääkides. Mulle jäi tõeliselt arusaamatuks riigikontrolli hiljutine seisukoht, nagu oleks metsa uuendamise toetus keskkonnakahjulik, kuna see intensiivistab metsade raiumist. Esiteks ei kujuta ma ette ühtegi metsaomanikku, kes raiuks selleks, et saada metsa uuendamiseks toetust, ja teiseks oli see toetus minule endise omaniku läbiraiutud eraldise uuendamisel väga abiks. Metsamaaturg on hangunud Nüüd olen ma oma investeeringuga väga rahul. Kuigi investeeringu mõttes

Enam kui 6000 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab. Vt ka metsainvestor Peetri eelmisi kirjutisi Sinu Metsas nr 61, 63 ja 65.

jätkan praegu veel kululainel, on tänu toetustele tekkinud ka väike rahavoog. Kuid kõige enam olen ma rahul teadmisega, et kui ma sooviksin praegu metsamaad osta, siis oleks see vaatamata krõbedale hinnale raske kui mitte võimatu. Kui näiteks 2020. aasta esimese kolme kuu jooksul tehti Põlvamaal 130 tehingut metsamaaga, siis sellel aastal on tehtud ainult 14 tehingut, mis näitab, et turg on sisuliselt hangunud. Loomulikult on tõusnud ka metsamaa müügitehingute hektari mediaanhind, mis on tõusnud 6026 euroni. Kuid minu kinnistu hind on kasvanud ka selle kaudu, et mullu uuendasin ühel eraldisel metsa ja tänavu kevadel tegin teisel eraldisel hooldusraiet. See kõik on tõstnud kinnistu hinda ja kui ma tahaksin investee-

ringust praegu väljuda, siis oleks kahe aasta tootlus muljetavaldav. Kuid ma ei kavatse seda teha. Selle asemel taotlesin möödunud sügisel 0,73 ha suurusele eraldisele metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mis on 159 €/ ha ja mille toel tahtsin 20aastases kaasikus välja raiuda pihlaka, haava ja lepa. Märtsi alguses saabus taotlusele positiivne vastus ja ma ostsin oma healt partnerilt Metsaühistult harvendusraie teenuse sisse. See läks mulle maksma 245 eurot, kuid, nagu öeldud, katab osa sellest taotletud toetus. Minu kontole peaks toetusena laekuma 116 eurot, millest siis läheb maha ka tulumaks. Mul on kaks aastat plaanis olnud ka piirikraavi puhastus ja sealtki tuleb maha võtta mõned puud. Kogus pole suur, kuid praeguste küttepuuhindade juures tasub ka see kindlasti kütteks tegemist. Noorendiku kaitseks vale otsus Nagu öeldud, istutasin möödunud kevadel 0,79 ha suurusele eraldisele 1200 ilusat kolmeaastast kuusetaime. Paraku oli mullune suvi sedavõrd kuiv, et osa taimi läks välja. Sügisel kaalusin, kas teha taimedele Tricoga ulukitõrjet. Kuna tegemist pole just odava lõbuga, otsustasin sellest loobuda. Üheks otsuse põhjuseks oli ka asjaolu, et kuna ma usun kogukondlikku jahindusse ja olen tihedas kontaktis kohaliku jahiseltsiga, lootsin, et koostöös jahimeestega on võimalik ulukikahjud viia miinimumini. Looduse vastu paraku aga ei saa ja nii võtsid ulukid noortest taimedest siiski oma, mistõttu plaanin tänavu taotleda 70 €/ha suurust ulukikahjustuste ennetamise toetust. Ja kuna taimi on välja läinud, kavatsen veidi kuusetaimi ka juurde istutada. sinu mets

juuni 2O22

jahimees

Väärtusta jahisaaki: ulukinahad Praktilisi näpunäiteid väikekiskjate naha nülgimiseks.

ga teravat nuga, abi on ka lõiketangidest. Naha rasvast puhastamiseks kasutatakse kas kumera teraga nuga või mõnda muud vastavat abivahendit ja saepuru, soovitatavalt lehtpuu oma. Kuivatamiseks on vajalik sobivas mõõdus kuivatamise laud ja mõned peenemad naelad.

Mis vahendeid on vaja? Kuigi erinevate väikekiskjate nülgimisel on erinevusi, on need siiski sedavõrd väikesed, et nülgimise võtted on sarnased nii rebase, kähriku kui ka mingi ja nugise puhul. Nülgimiseks on vaja väiksema tera-

Kuidas nülgida? Nülgimist võiks alustada tagumistest jalgadest, siis on võimalik esijalad lahti nülgida mugavamas tööasendis, kui loom on juba tagumistest jalgadest üles riputatud. • Alustatakse jala päkast, viies tera sujuvalt mööda jala tagumist külge kuni pärakuni. Kui küüsi ei ole plaanis naha külge jätta, siis lõigatakse nahk kas randme kohalt või võimalikult küünte lähedalt läbi. Kui küünised jäetakse naha külge, siis on abiks lõiketangid, millega varbaluud viimase liigese kohalt läbi lõigatakse. • Saba nülgimist alustatakse päraku juurest, liikudes noa otsaga ettevaatlikult mööda sabarootsu alumist külge. Edasi on võimalik sabaroots ettevaatlikult lahti tõmmata – see vajab vilumuse tekkimiseks veidi harjutamist. • Esimesed jalad lõigatakse lahti päkast kuni küünarliigeseni. Randme ja varvaste juures on võtted samad mis tagajalgadel. • Nülgimist jätkatakse nahka sõrmedega lihast eemale tõugates kuni esijalgadeni. Kui tõmbamisel jääb lihas või rasv naha külge, eraldatakse see noaga kaasa aidates. Esimeste jalgade juures tõmmatakse nahk üle jalgade pahupidi välja.

Nülgimise alustamine.

Naha kuivatamine pärast puhastust.

PEETER HUSSAR jahi- ja loodusmees

iimase paarikümne aasta jooksul on meil ulukinahkade kasutus aegamööda vähenenud. Osalt tingituna kampaaniatest loomade farmiviisilise pidamise vastu. Sealt edasi on levinud naturaalse naha ja ennekõike karusnaha kasutamise vastane hoiak. Õnneks on hakatud ulukinahka uuesti märkama kui väga väärtuslikku ressurssi. Nii nagu mitmed teisedki jahimeheoskused, vajab ka naha nülgimine pidevat harjutamist. Selleks tuleks iga võimalust ära kasutada. Ka siis, kui nülime ulukit ainult selleks, et liha kasutusse saada, tasub nahk võimalikult tervena kätte saada. Alljärgnevalt mõned praktilised nõuanded, kuidas seda teha.

sinu mets

juuni 2O22

EJS

Väikekiskjate nahad.

• Edasi jätkatakse kaela nülgimist kuni kõrvadeni. Kõrva kõhred lõigatakse noaga läbi kohast, kus kõrv on täislaiuses. Järgnevalt jõutakse silmadeni, kus nahk lõigatakse kolju lähedalt läbi, jälgides, et silmalaud jääksid vigastamata. Samamoodi lõigatakse lahti ka huuled ja nina. • Rebasel võiks välja nülgida ka kõrva kõhred. Selleks võetakse tangidega kõhreservast kinni ja kas ettevaatlikult tõmmates või samaaegselt sõrmedega ja noaga kõhre ja naha vahele surudes eraldatakse need nahast.

jahimees

Naha puhastamine Edasi tuleb nahk puhastada selle külge jäänud lihast ja rasvast. Selleks asetatakse nahk siledale alusele. Kasutada võib nii teravat kui ka nüri abivahendit. Nüri abivahendiga on naha vigastamine vähem tõenäoline. Ise kasutan võimalikult teravat nuga, sest sellega on võimalik vajadusel ka mõni lihase serv kohe läbi lõigata. Lükatakse tagantpoolt ettepoole – nii ei kahjusta karvajuurt. Lõpuks hõõrutakse naha pind saepuruga kuivaks, mis omakorda siis noaga maha kraabitakse. Nülgimisel või laskmisega tekkinud augud õmmeldakse kinni. Jälgima peab, et naha servad tuleks võimalikult kohakuti. Naha kuivatamine Nülitud nahk venitatakse kuivatuslauale. Laua mõõdud peavad olema sellised, et nahk jääks samasse pikkuse-laiuse suhtesse, mis nülgimata looma puhul. Naha serv kinnitatakse väikeste naelte või naastudega. Kuivatatakse toatemperatuuril, see võtab aega umbes ööpäeva, mille järel tuleb nahk ümber pöörata, karv väljapoole. Ringipööratud nahk venitatakse veel korraks lauale, kus see lõplikult kuivab. Viimasena kammitakse karv tiheda kammi või harjaga kohevaks. *** Suuruluki nülgimise puhul on võtted põhimõtteliselt samad, mis väikeulukite puhul. Oluline on jälgida, et juba nülgimise ajal jääks nahk rasvast ja lihast võimalikult puhtaks. Veel suurem viga on naha sisepinna noaga ärasälkimine või selle auklikuks lõikamine. Selline nahk võib edasiseks kasutamiseks kõlbmatuks muutuda. Suured nahad soolatakse. Selleks asetatakse nahk karvapoolega allapoole ja naha pind kaetakse ühtlaselt umbes sentimeetri paksuse soolakihiga. Soola on piisavalt, kui paljast nahapinda pole kusagilt läbi kumamas. Kvaliteetse nahast toote ettevalmistamine algab asjatundlikust nülgimisest ja parkimise ettevalmistusest. Need oskused eeldavad kogemust ja praktikat. Jahisaagi väärtustamine algab õigetest ja hästi omandatud töövõtetest!

Küttimisest möödunud jahiaastal Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 83 285 ulukit, neist 65 389 looma ja 17 896 lindu.

arnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti ka 2021/22 meie jahiulukiliikidest kõige enam metskitsi, kokku 24 752. Seda on siiski ligi tuhande isendi võrra vähem kui eelmisel ja ligi 6000 looma võrra vähem kui ülemöödunud hooajal. Põtru kütiti kokku 5031. See arv on paarisaja isendi võrra kõrgem kui 2020/21. jahihooajal, kuid oluliselt väiksem kui sellele eelnenud seitsmel aastal. Kuna intensiivsema küttimisega aastatel 2013–2019 langetati põdra arvukus soovitud tasemele, on viimasel kahel aastal enamuses jahipiirkondades neid kütitud enam-vähem asurkonna aastasele juurdekasvule vastavas mahus. Punahirvede arvu kasv Punahirvesid kütiti rohkem kui kunagi varem – 3195, neist lõviosa hirve kõrge arvukusega Saare- ja Hiiumaal. Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis ja Mandri-Eestis on nende leviala järjest laienenud. Suur küttimismaht viitab eelkõige saartel võetud suunale intensiivsema küttimisega looma arvukust langetada. Tingituna metssea arvukuse kiirest tõusust ja koos sellega ka sigade Aafrika katku uute puhangute tekke ja taudi laiema leviku riskide suurenemisega on oluliselt kerkinud ka selle liigi küt-

timismahud. Möödunud hooajal kütiti kokku 11 401 metssiga. See on küll üle 1400 isendi rohkem kui eelnenud jahihooajal, kuid arvukuse täiendava tõusu vältimiseks võis kütitud loomade arv jääda siiski liiga väikeseks. Hunte kütiti vähem Karu arvukus on saavutanud viimase saja aasta kõrgeima taseme ja karude tekitatud kahjud on suurenenud. See on viimasel kahel jahihooajal viinud karude küttimiskvoodid oluliselt kõrgemale kui varem. Möödunud hooajal kütiti 85, aasta varem 92 pruunkaru. Hunte kütiti kokku 60, mida on üle kahe korra vähem kui ülemöödunud aastal, mil hundi arvukus ja huntide karjakasvatusele tekitatud kahjud küündisid kümnendi kõrgeimale tasemele. Kuna 2020/21. jahihooaja intensiivsema küttimise tulemusena langes hundi arvukus taas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud vahemikku ning oluliselt vähem esines kodu- ja kariloomade murdmisi, vähendati ka hundijahiks välja antud lubade arvu. Väikeulukitest suurenes mitme eelneva aastaga võrreldes kütitud kährikkoerte, kahanes aga hall- ja valgejäneste arv. Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ja metskurvitsaid. Eelneva kümne jahihooajaga võrreldes peeti oluliselt vähem jahti kodutuvidele. KESKKONNAAGENTUUR Vt ka tabelit pöördel. EJS

kasutusse!

Jahimehed metsas. sinu mets

juuni 2O22

jahimees KÜTTIMINE VIIMASTEL JAHIAASTATEL Liik

2019/ 2020 Põder 6304 Punahirv 2543 Metskits 31032 Metssiga 4820 Pruunkaru 67 Hunt 64 Ilves 0 Hallhüljes 20 Šaakal 26 Rebane 4382 Kährik 5551 Metsnugis 1517 Kivinugis 40 Tuhkur 156 Mink 91 Mäger 225 Saarmas 49 Halljänes 1063 Valgejänes 240 Kobras 7127 Ondatra 0 Laanepüü 63 Nurmkana 16 Faasan 70 Metskurvits 3371 Tikutaja 8 Kaelustuvi 1057 Kodutuvi 698 Hallvares 893 Künnivares 49 Ronk 3 Hallrästas 421 Hõbekajakas 0 Merikajakas 19 Naerukajakas 4 Kalakajakas 13 Lauk 89 Kormoran 690 Hallhaigur 5 Rabahani 1346 Suur-laukhani 652 Hallhani 677 Valgepõsklagle 2194 Kanada lagle 39 Haned kokku 4908 Viupart 1039 Rääkspart 172 Piilpart 1522 Sinikaelpart 4688 Soopart 212 Rägapart 158 Luitsnokkpart 203 Punapeavart 7 Tuttvart 15 Hahk 0 Aul 0 Mustvaeras 0 Sõtkas 129 Pardid kokku 8145

2020/ 2021 4808 2582 25778 9978 92 129 0 19 60 4659 5592 1727 55 188 96 225 37 1149 142 5551 0 30 9 37 710 10 1074 860 847 22 4 205 1 18 5 7 97 700 7 1182 634 551 785 21 3173 642 274 1123 4131 134 116 149 1 21 0 0 19 119 6729

2021/ 2022 5031 3195 24752 11401 85 60 0 26 69 4748 6547 1858 73 239 91 249 37 852 85 5991 0 22 17 20 3158 29 933 347 692 38 7 143 29 36 2 37 88 701 0 1325 716 487 1628 20 4176 745 300 1258 4253 226 184 322 0 43 0 0 10 80 7421

Allikas: keskkonnaamet

sinu mets

juuni 2O22

EJS tutvustas maa „Ulukid teel” proje Maamess möödus edukalt nii korraldajate kui ka messil osalenud jahimeeste esinduse arvates.

„K

ui 2020. aasta märtsis koroonapandeemia algas, pöörati ka ürituste korraldajate elu pea peale. Olime suures teadmatuses. Täname ettevõtteid, kes usaldasid meid ja olid nõus koos ootama sundpausil oleva maamessi uut tulemist. Nüüd sai see teoks ikka omal vanal ajal aprillis ja suurena – see oli ka enamuse eksponentide soov,” rääkis maamessi projektijuht Margus Kikkul. EJS oli oma esindusega sisehallis ja seal esitleti peamiselt „Ulukid teel” projekti. Samas räägiti ka muust jahimees-

te tegevusest. Kõrvale näidati vastvalminud loodushariduslikku programmi. EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu arvates möödus mess edukalt. „Mis peamine, et olime nähtaval ja seda pandi tähele. Samuti oli oluline meie projektide esitlus, tutvustasime värskelt valminud slaidiprogrammi ja ajakirja. Vastasime ka külastajate küsimustele. Näiteks maaomanikud uurisid maa jahindusliku kasutuse lepingute ja oma piirkonna jahiseltsi leidmise kohta,” ütles Korts. Muidugi meelitas paljusid ligi astuma aasta looma pruunkaru topis, mis kujunes ka kõige väiksemate külastajate lemmikuks. Tegu oli topisega, mis Laeva jahimeeste eestvõttel tehti 2020. aastal Tallinna-Tartu maantee liiklusõnnetuses hukkunud emakarust. Uudishimu tekitasid ka reflektorid.

jahimees Eesti Jahimeeste Seltsi esindus maamessil. EJS

Jahimeeste kokkutulek tuleb Toosikannul! Jahimeeste aasta oodatuim sündmus leiab aset Toosikannu puhkekeskuses 8.–1O. juulini.

aamessil jekti „Paljud olid reflektorite teemaga juba tuttavad, aga tahtsid teada rohkem, et kuidas need toimivad ja kas neist ka tegelikult kasu on,” rääkis „Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu. Projekt on kestnud üle aasta ja uuring näitab, et reflektorite mõjusus on mõõdetav pea kolmekordse efektiivsusega. „Projektiga kaeti Eestis seitsme maakonna 24 maanteelõiku, kuhu on paigaldatud kokku ligi 1000 valgustõkkereflektorit. Lisandunud lõigud on projektiga liidetud reflektorite paigaldamise hetkest.” Maamessil osales eksponendina 424 ettevõtet ja organisatsiooni kaheksast riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Austriast ja Kanadast. Maamessi külastas ühtekokku 40 056 inimest, mis on võrreldes 2019. aastaga 11,4% vähem. EJS

ahimeeste puhul ei ole tegemist lihtsalt ühe kokkutulekuga, vaid see on meie traditsioon, mis kestab juba üle 50 aasta ja on osa meist. Tänavu toimub kokkutulek juba 40. korda ‒ seega tähistame juubelit! Tunnistust sellest, et tegemist ei ole tavapärase nähtusega, annab näiteks järgmine seik. Kui mitu aastat tagasi lõime käed Kuusk OÜga tehnilise korralduse osas, siis juba esimesel kohtumisel läksid nende silmad suureks ega saadud aru, kuidas selline kokkutulek on võimalik. „Inimesed tulevad parimal ajal, südasuvel, rõõmuga kokku ja maksavad selle eest raha, võistlevad, higimull otsa ees, osalevad koolitustel ja

selle vahele veel pidutsevad ka,” muljetasid nad toona. Tänaseks on nad aru saanud, et jahimeeste kogukond on isemoodi rahvas, kelle identiteedi osaks on kokkutulek. Selle formaat on sisuliselt 50 aastat olnud sama. 1968. aastal pandi kokkutulekute traditsioonile alus Kohtla-Järvel ToilaOru pargis. Üle 50 aasta on erinevais Eesti paigus traditsiooni jätkatud. Sündmus baseerub kolmel osal: jahinduslikud võistlused, koolitused ja meelelahutus. Jahimehed võtavad mõõtu 10 võistlusalal. Lisaks korraldatakse harivaid ja praktilisi koolitusi, veel on tegevust lastele jm. Meelelahutust pakuvad seekord Ivo Linna & Supernova ja Põhja-Tallinn. Kokkutulekuplatsil on avatud kaubatänav, kust leiab nii süüa-juua kui ka kõikvõimalikke kaupu. Samuti korraldatakse seal degusteerimisi ja koolitusi. Kõik jahimehed ja sõbrad on oodaEJS tud!

Valmis jahindust tutvustav programm EJS valmistas koos töögrupiga jahindust tutvustava slaidiprogrammi.

„A

eg-ajalt inimesed küsivad, miks tänapäeval jahindust vaja on. Sellepärast valmistasimegi slaidiprogrammi, et tegelikku olukorda selgitada. Näiteks mitme uluki puhul tuleb selgelt välja, et kui arvukus läheb kõrgeks, hakkab sellega kaasnema probleemseid olukordi ning just siis on jahimehi tarvis. Jahimehel on ju ökoloogiast tervikpilt ja ta jälgib olukorda selliselt, et ulukiarvukus oleks mõistlik,” selgitas programmi koostanud EJSi loodushariduse projektijuht Peeter Hussar.

Slaidiprogrammis on lihtsas keeles selgitatud jahindust ja jahipidamist kui inimkonna vanimat tegevusala. Lihtsate näidete ja piltidega on selgeks tehtud, mida jahipidamine endast kujutas ajaloos ja kujutab tänapäeval. Slaidiprogramm on alus, millest lähtuda. Iga lektor ja tutvustaja saab lisada sellele oma kogemuse ja teadmised. Slaidiprogrammi tutvustati esmakordselt 21.‒23. aprillil toimuval maamessil. Sellega saab tutvuda EJSi kodulehel või QRi kaudu. Eesti jahimeeste seltsil on eelnevalt hea kogemus juba 2014. aastast, mil seoses aasta teemaga „Märka ulukit” koostati analoogne programm. See leidis laialdast kasutust koolide-lasteaedade külastamisel ja mujal. EJS sinu mets

juuni 2O22

jahimees Käimasolev uuring peab näitama, kas reflektoreid tasub maanteelõikudele paigaldada veelgi rohkem või pigem mitte.

Ulukipeletusreflektorid jõudsid Hiiumaale TABEL 1. LIIKLUSÕNNETUSED PÕTRADEGA TÄNAVU JA MULLU I KVARTALIS

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

änavu kevadel on põhjust teatada, et hiidlaste saarel on liikluse turvalisuse eest tõsiselt hoolt kantud! Projekt „Ulukid teel” on nimelt jõudnud Hiiumaale. Seal panustab omavalitsus koos kohalike jahimeestega öise liikluse turvalisusesse. Kohalik omavalitsus käivitas tänavu veebruaris taotluste vastuvõtmise kogukondliku turvalisuse 2022. aasta maakondlikule projektile, milles osales ka Hiiumaa jahimeeste selts. Kui kevade hakul Hiiumaa jahindust juhtiva Anu Sarapuuga projektist põgusalt juttu tuli, tundus see siinkirjutajale küll lootust andev ja tõsine plaan, kuid usku toetuse saamiseks pehmelt öeldes nappis meil mõlemal. Tänaseks on saanud selgeks, et loota ja uskuda siiski tasub! Nii õnnestus „Kogukond turvaliseks” projektis saadud toetusega soetada ja mai lõpuks paigaldada kokku 430 reflektorit. Sellest enam paikneb vaid Pärnumaad läbivatel trassidel – 502. 2022. aasta alguses ei olnud Hiiumaal ainsatki maanteelõiku, mis oleks varustatud reflektoritega, aga nüüd saab neid kokku peaaegu 12 km. Keskmine lõikude pikkus on 1800 m ja selliseid tuleb saaarel kokku tervelt kuus. N-ö kaetud maanteelõikudel on enamasti hukkunud metskitsed, hirved, aga ka põdrad. Kas laiendada projekti veelgi? Küsimus, kuidas vältida tuhandete metsloomade hukkumist kokkupõrgetes sõidukitega, on üleval vähemalt viimased 30–40 aastat. Arenenud riikides on mitmesuguseid peleteid ja valgustõkendeid, mis erineva ehituse ja põhimõttega, uuritud ja katsetatud pea 50 aastat. Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus katsetavad Beilharz GmbH & Co. KG,

sinu mets

juuni 2O22

Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa

I kv 2022 8 0 6 1 6 0 3 2

I kv 2021 8 1 2 1 4 4 3 2

Maakond Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Maakonnad kokku

I kv 2022 2 2 2 4 1 3 0 40

I kv 2021 5 8 1 3 0 2 0 44

Põdrad Pärnu-Rakvere maanteel.

Road Equipment Systemsi arendatud ja toodetud vahendeid. Samasuguseid on paigaldatud enam kui 16 riigi maanteedele nii eraalgatuslikus korras (mh ka jahimeeste eestvedamisel) kui riigipoolsel finatseerimisel. Tulemused on olnud eri riikides erinevad, erinevuste põhjused samuti. Nagu sai lugeda ka eelmisest Sinu Metsast, on Eesti Jahimeeste Seltsi projektis „Ulukid teel” käimas statistiliste andmete kogumine ulukite ja sõidukite kokkupõrgetest valgustõkkereflektoritega varustatud maanteelõikudel. Koostöös If Kindlustusega oleme selgitamas, kas neid taskukohaseid, autotulede säras helkivaid ja ulukeid seeläbi hoiatavaid väikevahendeid kasutada veelgi laiemalt või pigem mitte. Teadmise kinnitamine ühele või teisele poole peab saama tõestuse umbes kahe aasta möödudes. Osa kokkupõrkeid jääb statistikast välja Meie hea koostööpartner häirekeskus edastab infotelefonile 1247 saabunud loomaõnnetuste teadete kokkuvõtteid iga kvartali kohta. Värske ülevaade – 2022. aasta esimese kolme kuu kokkuvõtted – on oodatust parem. Põtradega kokku-

põrgete arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud 44-lt 40le, kus kohe hukkunud põtrade arv on tänavu 27 ja kokkupõrkest eluga pääsenud, kuid edasise osas teadmata saatusega 13 isendit. Meie peamiste magistraalide liikluskoormus on ajas küll kasvanud, aga mitte korelatsioonis metsloomaõnnetuste arvu tõusuga. Liikluskoormuse mahtude näiteks olgu mõned trassid, mille andmed on toodud tabelis 3. Õnnetuste statistika on kaudne ja paraku ei kajastu numbrilistes näitajates päris tegelik olukord. Iga liikleja, eriti elukutselised juhid peaks endalt küsima – kas ma olen igal kokkupõrkel metsloomaga, olgu või kergemal juhul, teatanud juhtunust häirekeskuse telefonile 1247? Saunas räägitakse, küla peal ja vahel koduski räägitakse juhtumitest kitse või seaga, aga sageli ei tule kõneleja selle pealegi, et enamalt iga kokkupõrge metskitsega lõppeb viimasele fataalsete tulemustega. Oletuslikult jääb iga neljas juhtum teatamata. Seega peaksime näiteks 2021. aastal metskitsedega toimunud ja loendatud 5100 juhtumile lisaks arvestama vähemalt 20% teatamata juhtumeid ehk õigem oleks arvestada 6120 kokkupõrkega. Head autojuhid – palun teatage infotelefonile 1247 igast juhtumist! Vt ka „Reflektoritega teelõikudel oli kitseõnnetusi vähem” eelmises Sinu Metsas.

TABEL 2. LIIKLUSÕNNETUSED METSKITSEDEGA TÄNAVU JA MULLU I KVARTALIS Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Maakonnad kokku

I kv 2022 265 11 48 54 36 24 70 63 95 57 31 157 51 88 68 1118

3 X URMAS SALMU

jahimees Maanteel hukkunud sokk Kiisal.

I kv 2021 230 7 60 67 47 37 79 60 118 65 39 168 53 58 90 1178

TABEL 3. LIIKLUSKOORMUS PEAMISTEL MAGISTRAALIDEL 2O21. AASTAL Tee nimi

TallinnPärnu-Ikla TallinnPärnu-Ikla ÄäsmäeHaapsaluRohuküla PärnuRakvereSõmeru TallinnTartuVõruLuhamaa TallinnNarva JõhviTartu-Valga

Allikas: Häirekeskuse infotelefon 1247 ja Eesti Jahimeeste Selts

Lõigu algus (km) 44

Aasta keskmine ööpäevane sõidukite arv 8427

180

2517

7583

1527

9590

8109

2320

Allikas: Maa-ameti teede kaardirakendus https:// xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet

Euroopas jõudis seakatk Rooma Mai alguses avastati esimene sigade Aafrika katku juhtum Rooma eeslinnas asuvas rahvuspargis.

aikuu jooksul tuvastati Roomas seakatk veel kolmel metsseal, nii et Itaalia veterinaaramet on kinnitanud seal neli kat-

kujuhtumit. Kõik leiti rahvuspargist, mis on ligi 800 hektarit suur ning see on tuntud selle poolest, et seal liigub palju metssigu. Rooma linnametnikud moodustasid komitee, et olukorrale lahendust leida. Olukord on tõsine ka seetõttu, et rahvuspargi lähistel asub ligi 650 koduseaga farm. Roomas on probleem ka metssiga-

de suurenenud populatsiooniga, mida teatakse olevat ka Poolas ja Saksamaal. Metssigu nähtakse tihti Rooma tänavatel ja nad on põhjustanud ka liiklusõnnetusi. Seakatku levib veel riigi põhjaosas. Veterinaaride sõnul on seni leitud 118 seakatku nakatunud siga. Veel pole tuvastatud, kust viirus Rooma jõudis ja kas see on sarnase tüvega nagu riigi põhjaosas. Allikas: www.ejs.ee

EUROOPAS TEATATUD KATKUJUHTUMID METSSIGADEL Andmed 2021. aasta juunist kuni 9. maini 2022 Riik Bulgaaria Eesti Saksamaa Ungari Itaalia Läti Leedu Moldaavia Põhja-Makedoonia Poola Rumeenia Venemaa Serbia Slovakkia Ukraina Kokku

Juuni 0 0 35 173 0 16 0 0 0 0 51 2 0 0 0 277

Juuli 0 0 29 66 0 32 0 0 0 0 44 21 0 0 1 193

Aug 0 0 59 42 0 44 0 0 0 4072 22 13 0 0 0 4252

Sept 0 0 31 8 0 20 0 0 0 134 33 3 0 0 0 229

Okt 0 0 43 12 0 31 0 0 0 109 21 19 0 0 0 235

Nov 0 0 39 20 0 48 0 0 0 110 55 5 0 0 1 278

Dets 0 0 49 35 0 74 0 0 0 0 103 6 0 0 0 267

Jaan 0 0 43 56 26 62 0 0 0 335 114 5 28 0 1 670

Veebr 0 0 31 51 15 66 0 2 0 0 91 1 0 0 1 258

Märts 0 0 102 108 31 54 0 0 1 500 42 3 172 0 0 1013

Apr 0 0 50 51 31 22 0 0 1 874 32 6 0 0 0 1067

Mai 0 0 0 26 1 5 0 0 0 0 5 0 0 0 0 37

Kokku 0 0 511 648 104 474 0 2 2 6134 613 84 200 0 4 8776

Allikas: Maailma loomatervishoiu organisatsioon OIE üle veebilehe www.gov.uk sinu mets

juuni 2O22

metsaelu Musträhni pesakamber asub kõrgel haavatüves. August vaatab välja isaslind. INGMAR MUUSIKUS

Musträhn – silmatorkav tegelane metsamaastikul Musträhnile sobivad elupaigaks nii kõrged valgusrikkad männikud kui raiesmikud, kuhu on jäetud säilikpuudeks toekamaid haabasid, tüvesid, millesse pesakoobast rajada.

INGMAR MUUSIKUS loodusfotograaf

rii-krii-krii-krii kõlab läbilõikavalt, kui suur must lind ebakindlate tiivalöökidega üle lagendiku ühest metsatukast teiseni laperdab. Musträhn lendab! Krii-krii on hääleka lenduri lennuhüüd. Enne puutüvele maandumist teeb lind kiiruse vähendamiseks paar üles-alla poognat ning lööb pidurduseks tiivad ja saba laiali. Kõlab võidukas kljöö! Musträhni hääled, nii erinevad hüüded kui trummeldused kõlavad kevadel enne pesitsusaega sageli ja kostuvad kaugele, andes teada hõivatud maavaldustest. Metalsete küü-klü-klüi-klüi-klüi helide saatel mängib rähnipaar pesitsuseelset pulmamängu. Koos lennatakse puult puule, piilutakse teineteist tüve tagant, üks ühel, teine teisel pool tüve. Siis lennatakse järgmise puutüveni, hüütakse, peidetakse ja otsitakse.

sinu mets

juuni 2O22

Süsimustas linnus on lisaks ettevaatlikkusele ka üksjagu uudishimu, et liigikaaslase häält imiteerivat inimest lähemalt uurima tulla. Mul on vahel taskus jänese hädakisa jäljendav vile, millest tagurpidi õhku läbi tõmmates saab tekitada musträhni territooriumihüüdu meenutava heli. Mõne rähni on õnnestunud sellega ära petta, nii et ta on tulnud asja uurima. Musträhn lähedalt nähtuna, milleks ta küll palju ega pikalt võimalusi ei anna, on omaette vaatamisväärsus. Kontrastsed värvid ja karakteerne välimus! Peaaegu varese mõõtu linnu süsimusta sulestikku kaunistavad tulipunased sulepartiid kiirul – isaslinnul on kogu pealagi punane, emaslinnul vaid kukal. Musta pupilliga hele silm mustal taustal annab rähnile veidi hullumeelse ilme. Puidus oleva toiduni viib eelnev tugev töö nokaga Musträhni söök asub puu sees ja sipelgapesas. Puukoore all on peidus hobusipelgad, üraski- ja sikuvastsed. Tugevad nokalöögid õigesse kohta, pika kidalise ja kleepuva keele sirutus – ja ongi tõuk käes! Rähnidest suudab musträhn oma võimsa peitlisarnase noka abil ka kõige sügavamale peitunud tõugud üles leida. Mõnikord on otsingutel jõutud lammutustööga puuutüve keskele välja. Raiesmikel pehkinud kändude maatasa tegemine on samuti musträhni töö. Talvel asub rähn kuklasepesade kallale, kaevates nokaga, kuni jõuab tavituvate sipelgateni. Kui kevadised armumängud mängitud, alustab rähnipaar pesaõõnsuse ra-

jamist. Pesapuul peab olema piisavalt jämedust, et võimalikult kõrgel, kaheksast meetrist kõrgemal, saaks ehitustegevusega alustada. Noores metsas ei ole musträhnil midagi teha. Pehme puuna on puutööks eelistatuim valik haab, kuid vägeva noka alt lendavad ka kõvemad männilaastud. Algul rajab musträhn püstjas-ovaalse 9 x 12 cm suuruse sissekäigu, sealt suundub alla, kuhu tuleb poole meetri sügavune pesakamber. Märk valmivast või värskest pesakambrist on hunnik suuri laaste puu all. Sõltuvalt puidu tugevusest võtab pesa tegemine aega paarist nädalast ühe kuuni. Metsa ehitusmeister lahendab teistegi kinnisvaraprobleeme Igal kevadel rajavad musträhnid uue pesakoopa. Tühjaks jäänud vana pesa pakub pesitsemisvõimalusi teistele, kes õõnes pesitsevad. Sisse võib kolida karvasjalg-kakk või värbkakk, sõtkas, koskel või õõnetuvi. Tühjaks jäänud pesa sobib ka orava eluasemeks. Juuniks on musträhnil pojad pesas. Kuu aega kestab poegade pesaelu. See on ohtlik aeg, sest iga päevaga muutuvad laste toidumangumise hääled valjemaks, mis võib pesa asupaiga reeta. Metsnugis, musträhni ohtlikuim vaenlane, tunneb rähni tegemiste vastu erilist huvi. Otsides värskete kurnadega pesi, loodab ta pista nahka nii ehitusmeistri kui tema munad või pojad. Soe ja kuiv küljealune jääb pärast rüüsteretke samuti röövli kasutusse. Metsnugise kohatine kõrge arvukus mõjub negatiivselt musträhni pesitsusedukusele.

metsaelu

Aasta orhidee on balti sõrmkäpp Sõrmkäpad on meie floora suurima liikide arvuga orhideeperekond. Esimest korda valis orhideekaitse klubi aasta orhidee just nende hulgast.

ARTO-RANDEL SERVET Eesti Orhideekaitse Klubi liige

iitlit hakkas kandma balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Pärast hävinuks tunnistatud leeder-sõrmkäpa (D. sambucina) taasavastamist mullu Saaremaalt on Eestis esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki. Ongi ehk viimane aeg vähehaaval ka selle perekonna liike tutvustama hakata. Liiati veel, et liikide ja alamliikide vahelised piirid pole antud juhul üldse nii selged. Ka balti sõrmkäppa käsitletakse teaduslikus kontekstis aina rohkem kui alamliiki (Dactylorhiza majalis ssp. baltica). Siiski võib öelda, et mõlemad variandid on õiged. Siit Eesti mätta otsast vaadates on kodusem balti sõrmkäppa ikka eraldi liigiks lugeda. Peagi näeb õisi Balti sõrmkäpa peamised kasvukohad on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude soostunud või niisked kaldaalad. Õitsemist alustab ta tavaliselt juuni keskpaigas, õitsvaid taimi võib leida veel juuliski. Violetjasroosad õied on koondunud tähkjasse õisikusse ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval spiraalsete ridadena. Õitel on selge purpurvioletne joonis. See koosneb kahest poolovaalist, mis on omakorda kirjatud täppidega. Huul on üsna võrdselt kolmehõlmaline, kuid ai-

nult väikese sisselõikega, külgmised hõlmad keeravad kausjalt ettepoole. Nektarit ega inimninale tuntavat lõhna õites ei ole, tolmeldajaid peab ta ligi tõmbama vaid õite värvi ja välimuse toel. Taimel on 4–7 võrdlemisi laia (kuni 3 cm) teravatipulist lehte, mis on pealtpoolt kaetud violetjaspruunide digimustrit meenutavate täppidega. Vahel võivad täpid üsna tuhmid olla ja haruharva leidub ka täppideta lehtedega isendeid. Kõrgus jääb taimedel enamasti vahemikku 30–70 cm, üle 90 cm ulatuvaid isendeid võib nimetada selle liigi puhul hiiglasteks. Viljumises on balti sõrmkäpp edukas. Tuginedes isiklikele vaatlustele võin öelda, et igal taimel suurem osa õisi viljub ja augustis on kuprad seemnetest pungil. Nagu kõik meie orhideelised on ka balti sõrmkäpp sõltuv sümbiontseenest ja tema pisikesed seemned vajavad idanemiseks seeneniidistiku abi. Vegetatiivse paljunemise osas on see liik aga meie sõrmkäppade hulgas silmapaistvalt edukaim. Ta võib kasvatada kasvuperioodi jooksul ühe uue mugula asemel kaks või rohkemgi ning mõne aasta pärast õitseb samas kohas terve grupp tihedalt koos kasvavaid taimi. Leidub üle Eesti Kuna balti sõrmkäppa leidub üle Eesti, on soovijal teda lihtne tundma õppida. Rohkem on leiukohti Lääne-Eesti ja suursaarte rannikualadel. Mandri-Eestis leidub seda orhideeliiki tihedamalt alates Tartumaast, Balti sõrmkäpa õisik koos tolmeldajaid varitseva õieämblikuga. 24. juuni, Saaremaa. FOTOD: ARTO-RANDEL SERVET

Näide vegetatiivsest paljunemisest – 19 õitsvat taime tihedalt koos, suurim 92 cm. 28. juuni, Saaremaa.

sealkandis on tema sagedasemad kasvukohad soostunud niidud ja allikasood. Balti sõrmkäpa üldine levila hõlmab peamiselt Baltikumi, ulatudes Poola põhjaosast Lõuna-Soomeni, idas ulatub areaal ka tuhatkond kilomeetrit Venemaale. Lõuna-Soomes asuval Morgonlandeti saarel kasvanud taimed kaevas keegi välja „ega toonudki tagasi”, nagu ütles Joosep Toots rottide varastatud kapsaraua kohta. Ülesoo talu kapsaraua kaotsiminek on siiani küsitav, aga Soomes range kaitse all oleva liigi kaevas välja inimene – vaatamata sellele, et taimede juurde oli paigaldatud vastav infotahvel. Kahjuks just inimese eest vajavad nii balti sõrmkäpp kui kõik teised orhi deeliigid kaitset Eestiski. Arusaamist, et looduslikult kasvav orhidee on tõeliselt väärtuslik olend, kelle elupaiku tuleb kaitsta ja hoida, on meil tarvis palju enam. Loodetavasti on aina arvukamalt neid, kes teavad, et parim kaitse on see, kui hoiad ja kaitsed ise, mitte ei jää lootma direktiivide-regulatsioonide peale. Vähemalt endale kuuluval maatükil saab sellist kaitset igaüks ellu viia. Kasutatud kirjandus: Schmeidt, O. 1996. Eestimaa orhideed. Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Kurbel, R., Hirse, T. 2017. Eesti orhideede käsiraamat.

Balti sõrmkäpa tihe õisik. 5. juuli, Saaremaa. sinu mets

juuni 2O22

metsaelu

Eesti metsas elab uus liik – Veel on vastuseta küsimus, millal ja kuidas see loom on meile jõudnud.

UUDO TIMM zooloog

etslemming (Myopus schisticolor) on väike hamsterlaste sugukonda kuuluv näriline, kelle levila ulatub taigavööndis Norrast ja Rootsist kuni Kaug-Idani. Mõni aasta tagasi, 2019. aasta sügisel, leiti ühelt Lääne-Virumaa Uku küla õuelt surnud „hiir”, kes osutus metslemmingu esmaleiuks Eestis. See oli pime juhus, et just selle õue perenaiseks juhtus olema loodushuvilise Markus Lepasepa vanaema, kes leitud looma jättis alles lähemaks uurimiseks lapselapsele, kes omakorda selle loomaaia zooloo giaringi kaasa tõi. Juba esmapilgul tundus loom tavatult tume, oli sinakashalli karva ja seljal ruuge laiguga ning väga lühikese, vaid 1,5 cm pikkuse sabaga. Looma liigi määramine ei olnud kuigi lihtne, sest enam kui 350 kilomeetri kaugusel kulgeva levilaga pisiimetajaliigi esinemist ei ole kunagi meil isegi tõenäoliseks peetud. Metslemminguga kõige sarnasemad meil esinevad liigid on niidu-uruhiir ja leethiir. Niidu-uruhiir oli meil seni kõige lühema sabaga näriline, kes elab looduslikel niitudel, raiesmikel ja noorendikes. Samas on ta palju suurem ja ühtlaselt pruunikashalli seljaga. Leethiire selg on küll sarnast pruuni värvi, kuid tema saba on ligikaudu poole keha pikkune. Leethiir on meil üks arvukamaid metsade pisinärilisi. Üllatavad leiud Üllatused sellega aga ei piirdunud. Pärast metslemmingu esmaleiu kajastamist Maalehes saabus teade tema leiust Eesti teises otsas – Pärnumaalt Kikepera külast, kust 2020. aasta jooksul lei-

sinu mets

juuni 2O22

Metslemming.

UUDO TIMM

OOTAME TEATEID • Kuna metslemminguid on raske tabada, on teadlased väga huvitatud nende loomade kohtamise teadetest. • Vaatlused võib sisestada loodusvaatluste andmebaasi, mille mugavamaks kasutamiseks on nüüd ka uus mobiilirakendus. Samas võib kohatud lemmingutest saata teateid aadressile lva@envir.ee või uudo.timm@envir.ee. • Hea on, kui teatele oleks lisatud ka pilt. Muretsema ei pea, kui pildil on tegemist mõne muu pisiimetajaga, sest ka need andmed täiendavad teavet meie imetajate leviku kohta. Samas anname teile kindlasti tagasisidet, kellega siis tegu oli. • Sellel sajandil andmebaasidesse jõudnud imetajate vaatluste alusel koostatud levikukaarte leiab aadressilt: Eesti imetajate levikuatlas (arcgis.com). Nagu näha, on pisiimetajate leiuandmeid seal küllaltki hõredalt. Kogutud leiuandmeid kasutatakse ka praegu koostamisel oleva Euroopa imetajate atlase levikukaartide loomisel.

ti kokku koguni neli surnud looma ja lisaks õnnestus metslemmingut kahel korral ka rajakaameraga jäädvustada. Samal aastal salvestati Viljandimaal Väike-Kõpu metsas marjul käies videod ja pildistati kaht albinootilist metslemmingut. Samuti oli Viljandimaa Võhma linna servas langenud kassi saagiks üks metslemming, keda perenaisele näitamiseks koju toodi.

Ka Kikeperast leitud metslemmingud olid tõenäoliselt kassi poolt koduõue toodud. Kuna nende loomade senised leiud asuvad Eesti erinevais paigus, peavad nad meie metsades juba pikemat aega elanud olema, et jõuda nii laialt levida. Teadlasteni jõudis kohatud lemmingutest kuus, neid õnnestus siis lähemalt uurida. Tallinna loomaaia DNA labo-

metsaelu

salapärane metslemming

Võrdluseks (vasakult) metslemming, niidu-uruhiir ja leethiir.

GREETE NUMMERT

Metslemmingu senised leiud.

ris püüdis Greete Nummert selgust saada, kust need loomad võiksid pärit olla. DNA anlüüs näitas, et meil kohatud metslemmingud kuuluvad läänegruppi, on omavahel lähedased sugulased ja peavad pärit olema siit lähipiirkonnast, kas Soomest või Loode-Venemaalt. Lisaks tuli välja, et Eesti metslemmingutel on selline haplotüüp (geneetiline kombinatsioon), mida mujalt seni leitud polegi.

Üks võimalus on, et metslemmingud on Eestis elutsenud juba pikemat aega ja nende DNA on jõudnud omajagu lahkneda. Samuti võib olla, et teistest kohtadest pole lihtsalt seda haplotüüpi seni veel leitud. Seda ei saa välistada, kuna proove on võetud pisteliselt ja neid pole väga palju analüüsitud. Vaatamata kõigele jääb ikka üles küsimus: millal ja kuidas metslemmingud meile jõudsid?

Omapärase eluviisiga loom Metslemminguid püüda polegi niisama lihtne. Pärast üheksa kuud kestnud püüki õnnestus üks siiski 2021. aasta kevadel Uku küla metsast tabada. Metslemming on väga omapärase eluviisiga loom. Tema elupaigad on rikkaliku samblarindega taigametsad. Meie metsadest võiksid talle sobida eelkõige nõmme-, palu- ja laanemetsad. Tema elu kulgeb peamiselt varjatult sambla sees. Põhitoiduks on neil erinevalt teistest närilistest sammaltaimed (palusammal, kaksikhambad ja laanik), mistõttu on neid raske lõksudesse meelitada. Sestap kasutatakse nende püüdmiseks püünisauke ja siis tuleb loota, et mõni loom sinna juhuslikult sisse langeks. Talvel tegutsevad nad lume all ja kevadel pärast lume sulamist võib leida samblast tehtud pesi ning nende ümber pügatud samblaga söögiplatse. Sammalde söömisega ei konkureeri metslemming meil ühegi teise pisiimetajaga ega tekita ka mingit kahju meie metsade elustikule. Metslemmingud on vaid täienduseks meie metsade kulliliste ja kakuliste toidulaual. Kirjandusest võib leida ka vihjeid, et osa kiskjatest võib jätta tabatud metslemmingud söömata. Laiemalt on teada selline kiskjate käitumine karihiirte puhul, sest viimastel on väga tugevad muskusnäärmed, mille tõttu nad kiskjatele eriti ei maitse. See võib seletada ka olukorda, et seni koduhoovidest leitud metslemmingud on olnud väliselt suhteliselt terved ja vaid väheste sisemiste vigastustega. Ilmselt on kassid küll nad kinni püüdnud ja ka koju toonud, kuid siis ikkagi söömisest loobunud. *** Ühtekokku on Eestis seni teada 10 metslemmingu vaatlust viiest erinevast paigast. Leiukohtade kaarti vaadates on selge, et teda peaks esinema Eestis laiemaltki. Tõenäoliselt on metslemming meile tulnud ida poolt, ületades kas Narva jõe või tulnud Setumaa kaudu. Seega saaks oletada, et teda võiks esineda vähemalt Vahe-Eesti metsade vööndis ja sellest ida pool mujalgi. Samas võib ta olla ka lääne poole veelgi laiemalt levinud. sinu mets

juuni 2O22

metsaelu

Sõnajalad – mis taimed need on? 2. Seekord tutvustuseks valik rohkem levinud pärissõnajalgadest.

Maarja-sõnajala ümarad, neerja heleda looriga kaetud soorused.

KAI RÜNK taimeökoloog

E Hariliku naistesõnajala kõverad piklikud, heleda samakujulise looriga kaetud soorused.

Ohtene sõnajalg. Fertiilne, eoslatega leht on steriilsetest pikem.

Vasakul heledamate roheliste lehtedega laiuv sõnajalg ja paremal tumedamate roheliste lehtedega austria sõnajalg.

sinu mets

juuni 2O22

esti pärissõnajalgadest on enamus peamiselt varjuliste kasvukohtade liigid, tavaliselt võib neid leida metsas mullas kasvamas. Umbes pooled pärissõnajalgadest on haruldased, pooled sagedased (vastavalt leitud Eesti taimede levikuatlase 2020* järgi aastatel 2006–2020 vähestest või vähemalt pooltest atlase ruutudest). Tavalised metsasõnajalad Maarja-sõnajalg Dryopteris filix-mas on hästi tuntud ja väga sage liik. Maarja-sõnajala keskmise-** kuni kõrgekasvulised*** lehed kasvavad lehtri või kimbuna, leheroots on lühike, lehelaba veidi nahkjas, enamasti lihtsulgjas; sulg osakesed saagja või hambulise servaga. Maarja-sõnajala fertiilsed (eostega) ja steriilsed (ilma eosteta) lehed on sarnased. Eoslad paiknevad ümarate soorustena lehelaba ülaosas sulgosakestel kahe reana. Maarja-sõnajala võib esmapilgul segi ajada kasvu- ja lehekujult sarnase, kuid märksa vähem levinud hariliku laanesõnajalaga (Matteuccia struthiopteris). Siiski on neid lihtne eristada – hariliku laanesõnajala suvehaljaste steriilsete lehtede sulgosakesed on tervete servadega. Ühena kahest (teine on tähk-sulgjalg Struthiopteris spicant ehk tähk-roodjalg Blechnum spicant) Eesti pärissõnajalaliigist erinevad laanesõnajala fertiilsed lehed selgelt steriilsetest. Eoslatega lehed paiknevad steriilsete lehtede lehtri keskel, on püstisemad, lühemad, taandarenenud lehekoega ja muutuvad kiires-

Harilik soosõnajalg. Fertiilne, eoslatega leht on steriilsetest pikem. 7 X KAI RÜNK

ti pruuniks, kuid püsivad püsti läbi talve. Nii maarjasõnajalga kui harilikku laanesõnajalga võib tihti kohata ilutaimena aedades, kalmistutel ja parkides. Kolmas sarnase kasvukuju ja lehtedega ning väga kõrge esinemissagedusega liik on harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina. Hariliku naistesõnajala lehelaba on rohtsem kui kahel eelnevalt mainitud liigil, sageli rohkem liigestunud (enamasti kahelisulgjas; hambuliste või saagjasservaliste sulgosakestega) ja näib seetõttu õrnem ja pitsilisem. Sarnases kasvukohas kasvav naistesõnajalg on sageli heledamate roheliste lehtedega kui maarjasõnajalg. Naistesõnajala steriilsed ja fertiilsed lehed on sarnased, soorused on kujult varieeruvad – piklikud ( J-kujulised) või hobuserauakujuliselt kõverad. Keeruline kolmik Üksteisest on raske eristada sarnastes kasvukohtades kasvavaid ja üksteisega väljanägemiselt sarnaseid sõnajala Dryopteris perekonna kolme liiki – ohtest, laiuvat ja austria sõnajalga ning nendevahelisi hübriide, mis moodustavad Eesti pärissõnajalgade segaseima ja keerukaima taksonoomilise rühma.

metsaelu

Austria sõnajala lehe sulgosakesed on selgelt allakäändunud servadega.

Eesti kõige sagedasem pärissõnajalaliik on üks nendest kolmest liigist – ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana, leitud umbes 95% atlase ruutudest). Laiuvat sõnajalga Dryopteris expansa esineb vaid hajusalt ja austria sõnajalga Dryopteris dilatata harva. Kui laiuv ja austria sõnajalg on varjuliste, mõnikord ka poolvarjuliste kasvukohtade liigid, siis ohtene sõnajalg võib kasvada ka valgusrikkamates tingimustes – metsaja sooservades ning võsastikes. Selle kolmeliigilise rühma isendid tunneb juba kaugelt ära kimbuna paiknevate, märksa pikema (poole kuni terve lehelaba pikkuse) leherootsu ja munaja lehelabaga lehtede järgi. Keskmiselt peaks kõige laiem lehelaba – munajas-kolmnurkne või laimunajas – olema laiuval sõnajalal ja kõige kitsam – piklikmunajas – ohtesel sõnajalal. Ohtese sõnajala lehelaba on kahelisulgjas, laiuval ja austria sõnajalal kuni neljalisulgjas; sulgosakeste servad on kõigil kolmel liigil hambulised. Kuigi kõigi kolme liigi lehed võivad kasvada üle 60 cm pikaks, on laiuv sõnajalg kolmest liigist enamasti kõige madalama kasvuga. Laiuva ja austria sõnajala steriilsed ja fertiilsed lehed on sarnased, ohtesel sõnajalal mõneti erinevad – fertiilsed lehed on pikemad ja jäigemad kui steriilsed lehed. Kõigi kolme liigi soorused paiknevad kahe reana sulgosakestel ja on sõnajala perekonnale tüüpilise ümmarguse kujuga. Laiuva sõnajala rohtsemad lehed on suvehaljad, ohtese ja austria sõnajala tugevama tekstuuriga lehed on külmale vastupidavamad – kas talveni rohelised või isegi talvehaljad.

Hariliku kilpjala lehed kinnituvad risoomile ühekaupa.

Ohtest sõnajalga on laiuvast ja austria sõnajalast lihtne eristada. Ohtese sõnajala leherootsu sõkalsoomused on ühevärvilised – kahvatud hele- või kollakaspruunid. Nii laiuva kui austria sõnajala sõkalsoomused on kahevärvilised – heledamate servade ja keskse tumedama triibu või laiguga. Nende kahe liigi eristamiseks oleks vaja rohkem tunnuseid. Kahjuks on ainuke kindel tunnus eoste värvus, mis on nähtav vaid mikroskoobi abil – laiuva sõnajala eosed on kollakas- või helepruunid, austria sõnajalal tumepruunid. Sarnastes tingimustes kasvavaid laiuvat ja austria sõnajalga saab suhteliselt hästi eristada lehevärvuse ja viimase järgu sulgosakeste kuju järgi – laiuva sõnajala leht on heledam roheline ja sulgosakesed lamedad, austria sõnajalg on tumeroheline, sulgosakesed allakäändunud servadega. Kõik kolm liiki on võimelised omavahel hübridiseeruma, mis teeb asja veelgi segasemaks. Kirjanduse järgi on hübriidid vanemliikide vaheliste tunnustega. Siiski ei ole praktikas sellest teadmisest eriti kasu. Hübriide ja vanemliike võib proovida eristada eoste järgi. Mikroskoobi abil on näha vanemliikide ühesuurused ja ühtlase kujuga eosed. Hübriididel on osa ühtlase kujuga ja ühesuurused, kuid osa (olenevalt hübriidist kas vähem või rohkem) erineva suuruse ja ebaühtlase kujuga idanemisvõimetuid eosed. Kõrgekasvuline kilpjalg Pärissõnajalgade esinemissageduse esikolmiku kolmas liik on harilik kilpjalg Pteridium aquilinum (umbes 86% atlase ruutudes). Erinevalt eelnevalt nimeta-

tud varjuliste metsade sõnajalgadest on harilik kilpjalg peamiselt valgusrikaste kuivade metsade liik, sage teeservadel ja raiesmikel ja seetõttu võib-olla ka paremini tuntud kui eelmised. Roomava risoomi abil saab kilpjalg moodustada suuri kogumikke. Hariliku kilpjala taimed on kõrgekasvulised, ühekaupa risoomile kinnituvate lehtedega; kolmnurkjas lehelaba kinnitub tugevale leherootsule mõnikord peaaegu rõhtsalt. Lehed on ühekujulised – steriilsed ja fertiilsed sarnased, soorused paiknevad reana sulgosakese serval, on kaetud kahehõlmalise loori ja enne eoste valmimist ka allakäändunud leheservaga. Hoopis teistsugustes, enamasti liigniisketes kasvukohtades võib sageli kohata harilikku soosõnajalga Thelypteris confluens (syn. Thelypteris palustris). Liik on Eestis tavaline, kasvab soostuvates metsades, soodes, kinnikasvavates järvedes ja veekogude kaldavees. Harilik soosõnajalg on Eesti ainus lahtises vees kasvav pärissõnajalg. Soosõnajala taimed on madala- või keskmisekasvulised, ühekaupa või hõreda kimbuna paiknevate püstiste, suvehaljaste lehtede ja pikliku, lihtsulgja lehelabaga. Steriilsed ja fertiilsed lehed on veidi erinevad – fertiilsed lehed on püstisemad, pikemad, veidi tugevama ja jäigema lehelabaga kui steriilsetel lehtedel. * Kukk T., Kull T., Luuk O., Mesipuu M., Saar P. 2020. Eesti taimede levikuatlas 2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Maaülikool; Tartu, Tallinn ** lehed pikkusega 30–60 cm *** lehed pikkusega üle 60 cm sinu mets

juuni 2O22

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ilmus Eesti Jahimees 2/2022. Ajakirjast leiab pikema ülevaate aasta linnust, metskurvitsast ehk nepist. „Väärtusta jahisaaki” aasta puhul on juttu ka nahadisainer Iris Järjega, kes vääristab ulukinahka. Veel saab lugeda jahikoer Dreverist, koerte vaktsineerimisest ja vibujahist. Samuti uurisime noorjahimees Mait Mägi tegemisi ja kirjutasime juubilar Heino Kasesalust. • Saaremaa relvaomanike teabepäev. Saaremaa relvaomanike teabepäeval selgus, et jahipidamiseks on Eestis kasutusel 20 818 relva. Lisaks sai kuulda, et võrreldes 2020. aastaga suurenes 2021. aastal mõnevõrra jahindusega seotud väärteomenetluste hulk. Päev oli täidetud siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, keskkonnaameti ja pääste ameti sisutihedate ettekannetega ning kuulajaskonna rohkete küsimustega. Teabepäev toimus Kuressaare politseijaoskonna ja Saaremaa valla koostöös ning üritust rahastas siseministeerium. Päev salvestati videole ja seda näeb Saaremaa valla YouTube´i kanalist. • Saksa vibujahimehed Eestis. 31. märtsil külastas EJSi Saksa vibujahiseltsi (Deutsche Bogenjagd Verband) esindus: seltsi president Jan Riedel, asepresident Oliver Opitz ja

Saksa vibukütid, pildil koos Rita-Anette 3 X EJS Kohavaga.

sinu mets

juuni 2O22

Saksa jahiajakirjades vibujahti kajastav Christian Heinz. Kolm vibukütti käisid vibujahiklubi Mägilased kutsel kolm päeva Tartumaal koprajahil. Jaht läks igati korda, iga mees küttis kopra. Lisaks jahielamustele vaimustas külalisi Eestimaa looduse varakevadine külm ilu. Christian Heinz elab Austrias, kuid vibujahil käib Ungaris, sest Austrias ei ole veel vibujaht lubatud. Samasugust külalisjahti peab Jan Riedel, kes elab Saksamaal Prantsuse piiri lähedal ja käib naaberriigis vibujahil. Suhtumine vibujahti ongi Euroopas erinev: samas kui näiteks Prantsusmaal ja Ungaris võib vibuga küttida nii suur- kui ka väikeulukeid, pole Saksamaa veel valmis vibujahti legaliseerima. Saksa vibujahiselts peab oma tähtsaks sihiks selgitada avalikkusele ja ka jahimeestele vibujahi eetilisust ja ohutust ning tõestada teadustööde põhjal vibu kui jahirelva tõhusust. Seetõttu on seltsi liikmed ka rahvusvaheliselt väga aktiivsed, et oma riigis tutvustada teiste riikide häid kogemusi. Saksa vibujahiseltsis on hetkel 500 liiget, lisaks on vibujahiväljaõppe saanud 1500 jahimeest. Vibujahilitsentsi saamiseks tuleb läbida ka jahimehe baaskursus, mis Saksamaal on väga põhjalik. Jahikoolitus kestab seal 4‒5 kuud (teooriat minimaalselt 120 tundi, praktikat 120 tundi). EJSi poolt tutvustasid külalistele Eesti jahindust ning meie vibujahi legaliseerimise kogemusi ja probleeme tegevjuht Tõnis Korts ja tegev juhi asetäitja Andres Lillemäe. • Ida-Virumaal hinnati jahitrofeesid. 2. aprillil toimus Ida-Viru jahimeeste liidu majas jahitrofeede hindamine. Mõõtmisele oli toodud 7 metskitse-, 12 põdra- ja 3 punahirvesarved, 2 metsseakihvad, 4 kopra-, 1 šaakali-, 2 rebase- ja 9 kährikoerakoljut, 1 valgesabahirvesarved ja 1 Euroopa mufloni sarved. Lisaks 1 karu- ja 2 hundinahka. Kokku hinnati 45 trofeed, millest 38 hinnati medaliväärseks. Kullavääriliseks

Trofeede hindamine Ida-Virumaal.

mõõdeti 1 põdrasarved ja 1 kährikukolju; hõbedaseks 1 sokusarved, 2 Leedus kütitud punahirvesarved, 1 metsseakihvad, 1 kopra-, 1 šaakali- ja 1 kährikkoerakolju. Pronksmedali punktidega hinnati 4 soku-, 11 põdra- ja 1 punahirvesarved, lisaks 1 metsseakihvad, 1 karu- ja 1 hundinahk, 2 kopra- ja 2 rebase- ning 6 kährikkoerakoljut. Ekspertidena hindasid trofeesid Peeter Hussar, Tõnis Hiielaid ja Anne Reitel, hindamisel olid abiks Ida-Virumaa jahimehed Meelis Mägi ja Andres Tooming. Mõõtmistulemusi näeb EJSi kodulehel.

Metsaistutus Pärnumaal.

• Tori-Sindi jahimehed istutasid metsa. 30. aprillil istutasid Tori-Sindi jahimehed metsa. Selline traditsioon on juba pikemaajaline, oma jahipiirkonnas on Tori-Sindi jahimehed metsa istutanud alates 2007. aastast. Pärnu jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme sõnul on tegemist igati olulise tegevusega. „Jahimeestena peame metsaistutust vajalikuks, et aidata kaasa koostööle metsaomanikega,” ütles Nõmm. Vt ka www.ejs.ee

teated

Eesti Erametsaliit teatab ANNIKI LEPPIK Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

• Tunnustasime teenekaid erametsanduse arendajaid. Erametsaliidu 30 aasta juubeli tähistamisel tunnustati Eesti erametsanduse arengusse märkimisväärse panuse andnud metsandusspetsialiste. „Kolmekümne aastaga on meist kasvanud organisatsioon, kuhu jätkuvalt kuulub neid, kes on olnud erametsaliidu loomise juures, ning aktiivselt tegutsemas neidki, kes 1992. aastal polnud veel sündinud,” ütles erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Tänumärkidega anname au väärikatele, kes on suure osa oma elust pühendanud ühistegevusele, metsaomanike huvide kaitsele ja metsanduse edendamisele.” Erametsaliidu tänumärkide tänavused laureaadid on Hanno Nõmme, Jaak Herodes, Toomas Lemming, Guido Ploompuu, Üllar Metsand, Ants Varblane, Olavi Udam, Urmas Rahnel ja Andres Talijärv. • Balti erametsandusorganisatsioonide ühispöördumine. Erametsaliidu juubeliüritusel allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu erametsaomanike esindusorganisatsioonide juhid ühispöördumise Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyenile, millega soovitatakse Euroopa Komisjonil läheneda metsamajandamist puudutavatele regulatsioonidele paindlikult ja tasakaalustatult, võttes arvesse ka kohaliku puitbiomassi pakutavat energiajulgeolekut. Euroopa metsad on hästi majandatud ja nii metsade pindala kui tagavara aastakümnete vältel järjepide valt kasvanud. Ühiskirjas oli märgitud, et Euroopa metsaomanikud soovivad rohkem usaldust metsade majandamisel ja EL rohepöördega seonduvate regulatsioonide ülevaatamist selliselt, et need arvestaksid senisest enam liikmesriikide kohalike eripäradega. • PEFC audit oli edukas. Märtsis korraldas BM Certification Estonia erametsaliidu PEFC säästva metsamajandamise sertifikaadi grupi auditi. Grupi liikmete tegevuses ja liidupoolses grupi haldamises puudusi ei leitud. Praeguse seisuga on erametsaliidu PEFC grupis 114 metsaomanikku, kelle omandis on kokku üle 250 000 ha metsamaad. Info PEFCi ja meie grupiga liitumise kohta leiab kodulehelt: www.erametsaliit.ee/tegevused/ sertifitseerimine.

• Ettepanekud lendorava kaitse tegevuskava eelnõusse. Erametsaliit esitas ettepanekud lendorava kaitse tegevuskava eelnõusse. Leiame, et eelnõu üheks kohustuslikuks punktiks on piirangute sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja analüüs, mis hetkel on täielikult puudu. Usume, et tegevuskava peab sisaldama lahendusi, kus lendoravad ja metsade majandamine saaksid eksisteerida koos. Samuti oleme kindlad, et praegune praktika ja eelnõus märgitud tegevuste prioriteetsus ei aita kaasa maaomanike suhtumise parandamisse lendorava kaitse osas. Praegune käskiv ja karistav toon hoopis soodustab olukorda, kus maaomanik teeb kõik selleks, et ta metsa lendorav ei jõuaks. Tegevuskavas ei ole hinnatud, milline on kliimamuutuste mõju levikule terviklikult. Pole hinnatud kliimamuutuste mõju ohutegureid ega seda, kuidas on seatud eesmärkide saavutamine kliimamuutuste tingimustes võimalik. Tegime ettepaneku kava edasine menetlemine peatada, kuni on selgunud rohkem teaduspõhist teavet lendorava arvukuse ebastabiilsuse tegelikest põhjustest. • Looduskaitsehüvitised ja toetused on ebapiisavad. Erametsaliidu arvates tuleks nii looduskaitsehüvitiste kui siseriiklike toetuste tõstmiseks leida riigieelarve koostamise protsessis lisaraha. Vastavad ettepanekud saatsime mai alguses keskkonnaminister Erki Savisaarele. Liit on järjepidevalt märkinud, et looduskaitsepiirangute kompenseerimise õiglaseks muutmiseks on kiiremas korras vaja suurendada makstavaid hüvitisi, kuna olemasolevad pärinevad ligi 15 aasta tagusest ajast. Tuleks taasseadustada looduskaitsemaade vahetamine riigile kuuluva majandatava metsamaa vastu ja muuta looduskaitsemaade riigile võõrandamise metoodika õiglaseks. Kui ELi ÜPP strateegiakava vahenditest ei ole võimalik Natura 2000 erametsatoetuse meetmeks leida täiendavat rahastust, tuleb kaaluda suuremat riigieel arvelist panust. Siseriiklikest vahenditest finantseeritakse mitme olulise metsakasvatusliku tegevuse toetust. Paraku ületab toetustaotluste maht mitmekordselt toetuste aastaks ette nähtud eelarvet, ehkki toetusemäärasid ei ole suurendatud juba mitme aasta vältel. Praegusest Erametsakeskusele eraldatavast siseriiklike toetuste alla 3 miljoni euro suurusest aastaeelarvest ei piisa isegi metsakasvatustegevuste mahu hoidmiseks senisel tasemel. Sellele tuginedes tegime riigieelarve strateegia koostajaile ettepaneku suurendada nii looduskaitsehüvitiste kui siseriiklike erametsandustoetuste aastast eelarvet võrreldes praegusega kahekordseks. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

juuni 2O22

teated

sinu mets

juuni 2O22

teated

Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kontrollimist 19. maiks oli kontrollitud 25OO kinnistut ja reageeritud oli ligi 4O kaebusele. Plaaniliste kontrollidega kavatseb amet jätkata juuni lõpuni.

ontrollijad olid ettekirjutusega raietöö peatanud 20 korral ja viiel korral peatas raie tegija oma töö vabatahtlikult. „Rikkumisi on võrreldes kontrollide hulgaga suhteliselt vähe ja selle eest tuleb kiita metsaomanikke, kes on raieplaanid loodusega kooskõlla sättinud ning hoiavad oma metsas pesitsusrahu ja elurikkust,” kommenteeris keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. Pesitsusrahu rikkumisi avastati teistest maakondadest rohkem Saaremaal,

kus raieid oli tulnud peatada sama palju, kui Mandri-Eestis kokku. Neljal korral avastasid ameti eksperdid peatatud raietööde kohas kaitsealuse linnuliigi pesitsuse. Järvamaal avastati I kaitsekategooria kaitsealuse väike-konnakotka elupaik, ülejäänud kolm uut kaitsealuse liigi elupaika leiti Saaremaal – seni teadmata III kaitsekategooria kaitsealuste raudkulli, hiireviu ja musträhni elupaigad. „Oleme oma maakonnas raietööd seisma pannud ühel kaitsealal ja veel üheksas vanas linnurikkas metsas. Need metsatüübid on järelevalve kõrgendatud tähelepanu all ja peatamiseni on viinud nii tähelepanelikelt elanikelt tulnud kaebused kui ka keskkonnaameti enda plaani järgi ette võetud kontrollkäigud,” selgitas keskkonnaameti Saaremaa järelevalvebüroo juht Jaak Haamer. Järelevalvejõudude juhtimiseks töötas keskkonnaamet koos keskkonnaa-

Hiireviu pojad pesal.

KESKKONNAAMET

gentuuriga välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades. Kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuuenamusega salu- ja laanemetsades. Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ja järelevalve juhend on keskkonnaameti kodulehel avalikult kättesaadavad. Kontrollitud 2500 kinnistust käis raietöö 65 kinnistul. Lõviosa peatatud raietest jäid ameti peatähelepanu all olevatesse linnurikastesse metsadesse – 1 kaitstaval alal, 16 vanades viljakate kasvukohatüüpide puistutes (nn maatriksi punased puistud) ja kolm maatriksi nn kollases puistus, kus ühel juhul tuvastati KESKKONNAAMET kaitsealune liik. Vt ka „Amet võib lindude huvides raie peatada” Sinu Metsas nr 66.

Ees on metsanduslikud kutsevõistlused 52. kutsevõistlused toimuvad 17.–18. juunil Järvselja jahilossi ümbruses.

utsevõistluste kava on väga mitmekülgne, sest ühendatud on traditsioonilised metsanduslikud kutsevõistlused, raiespordivõistlused ja legendaarsed metsaüliõpilaste suvemängud – alasid on ligi 20, seega leiab igaüks endale kindlasti sobiva. Võistlevad metsakasvajatad, metsameistrid, metsamasinate operaatorid, jahimehed, noorendike hooldajad, raie sportlased ja teised. Lisaks saab võistelda veel erinevatel spordialadel ja peale selle on tagatud põnev meelelahutusprogramm. Osalema on oodatud kõikide met-

Viidatud kodulehelt leiab muu hulgas ka ülevaate metsanduslike kutsevõistluste ajaloost. Võistlusi hakati toonastes metsamajandites pidama juba 1950. aastate alguses. Pildid on aastast 1995, kui võistlused toimusid Järvamaal Rava metskonnas, ja 2016, kui võistlused HTTPS://KUTSEVOISTLUSED.EE toimusid Haanjas.

sandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide liikmed ja töötajad, Luua metsanduskooli ja maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi tudengid, vilistlased ja töötajad, metsandusega seotud füüsilisest isikust ettevõtjad,

erametsaomanikud ja koostööpartnerid. Kutsevõistluste peakorraldaja on MTÜ Eesti Metsaüliõpilaste Selts Täpsem info ja registreerimine https://kutsevoistlused.ee. EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS sinu mets

juuni 2O22

ametlik info

Telli Erametsakeskuse uudiskiri! Erametsakeskusel ilmub nüüd taas uudiskiri, mis vahendab toetuste infot ja ka muid erametsaomanikele suunatud uudiseid. Uudiskirja saab igaüks omale e-postkasti tellida Erametsakeskuse kodulehelt www.eramets.ee. Tellimisvorm asub arvutist vaadates kodulehe avalehel all paremas nurgas, nutiseadmel asub see avalehe alumises servas. Vormil tuleb täita oma e-posti lahter ja vajutada nuppu „liitu”. ERAMETSAKESKUS

Metsaistutustalgud.

ANDRES ORULA

Erametsakeskus toetab metsade uuendamist Erametsakeskus tuletab erametsaomanikele meelde, et metsa uuendamisele tehtud kulude katteks saab osaliselt raha tagasi, esitades toetuse taotluse kas 1. juuliks või 1. detsembriks.

etsa uuendamine on metsaomanikule kulukas tegevus, mida riik Erametsakeskuse kaudu toetusega osaliselt kompenseerib, sest heaperemehelik metsakasvatus aitab kasvatada kvaliteetset metsa. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tasub tähele panna, et metsauuendamise toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu, kes andmeid koondab ja esitab taotluse Erametsakeskusele. Seega tasub oma toetuse küsimise soovist oma metsaühistut aegsasti teavitada. Taotluse kokkupanek vajab mõnevõr-

sinu mets

juuni 2O22

ra aega, mistõttu viimasel hetkel pöördudes ei pruugi jõuda taotlust esitada. Millised andmed tuleb metsaühistule edastada? • Edastama peaks: - Milliste tööde eest toetust küsitakse? (Vt toetusaluste tööde loetelu eespool.) - Kus neid töid tehti? - Mis on selle kinnistu katastritunnus ja nende eraldiste numbrid, kus töid tehti? - Kui suur on tööde pindala? - Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus? - Kes on kinnistu omanik? (Peale omaniku nime on vaja isikukoodi.) • Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka: - Puuliik. - Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud taimetervise registris)? - Mis on kultiveerimismaterjali põhitunnistuse number (antakse metsapuu seemnepartiile, selle saab metsataimede müüjalt)? • Metsakultuuri hooldamise korral on vaja ka:

- Mis aastal kultuur rajati? (Toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest.) Mõned metsaühistud soovivad infot ka selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti. Toetuse määrad ja menetlus Toetuse määrad on maapinna ettevalmistamiseks kuni 96 eurot hektari kohta, metsataimede soetamiseks ja istutamiseks kuni 400 eurot hektari kohta ning metsauuenduse hooldamiseks kuni 96 eurot hektari kohta. Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, arvutatakse toetuse rahastamise määr iga metsaomaniku kohta. Käesoleval aastal esimese taotlusvooru eelarve on 840 000 ja teise vooru eelarve 640 000 eurot. Täpsem info www.eramets.ee. ERAMETSAKESKUS

ametlik info

Pärandkultuuri säilitamise toetus laienes 3O objektile Erametsaomanikel on hiljemalt 1. juulil võimalus küsida toetust pärandkultuuri säilitamiseks.

MARIS TÕNURI Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

oetatakse pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Senise 14 objektitüübi asemel saab nüüd toetust küsida 30 erinevale objektitüübile. Lisandunud objektide hulgas on näiteks hiied, hiiepuud, pärimusega puud, põlispuud ja metsavendade punkrid (vt lisatud nimekirja). Objekt, millele toetust küsitakse, peab olema Eesti looduse infosüsteemi pärandkultuuri objektide nimekirjas ja paiknema erametsamaal.

Töödega võib alustada pärast taotluse esitamist, kuid taotlemiseks on vaja teha mõningaid ettevalmistusi. Toetuse saamiseks tuleb Erametsakeskusele lisaks taotlusele esitada ka konsulendi hinnang pärandkultuuri objekti ja planeeritavate tööde kohta ning pärandkultuuri objekti asukoha skeem, millel on märgitud objekti asukoht, piirid, kinnistu nimi, katastriüksuse tunnus ja metsaeraldise number. Enam ei pea esitama hinnapakkumisi ja arveid tehtavate tööde kohta. Oma hinnangus peab konsulent hindama muu hulgas, kas tehtavad tööd on kooskõlas muinsuskaitseseaduse ja looduskaitseseadusega. Maksimaalne toetuse määr on kuni 2000 eurot ühe objekti kohta, sh oma töö kuni 800 ja konsulendi hinnang kuni 200 eurot. Toetust võib taotleda sama objekti säilitamiseks ja eksponeerimiseks üks kord viie aasta jooksul. Hooldamistöödeks võib küsida toetust korra aastas. Taotluse saab esitada nii erametsaomanik kui metsaühistu. Täpsemat infot saab Erametsakeskuse kodulehelt (erametsaportaalist) www.eramets.ee, helistada võib ka telefonil 5668 3263.

PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE UUS NIMEKIRI Ajaloolised metsakuivenduskraavid Ajalooliste isikute rajatud puistud Ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistud Endisaegsete metsakorralduste jäljed (nt üle 150aastased kvartalisihid) Eriotstarbel rajatud puistud Eripärase kasutuseesmärgiga puistud Eripärase koosseisuga katsekul tuurid Eripärase maapinna ettevalmistusega või tehnoloogiaga rajatud puistud Jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad Jäljed huvitavamate metsamajandusvõtete rakendamisest Hiied, hiiepuud, pärimusega puud Metsad, mida on uurinud tuntud teadlased Metsaestakaadid ja saeveskid

Metsakasvatuse ja -kasutusega seotud objektid Metsastunud pargid Metsatööliste (roomakeste) majad Metsavendade punkrid Metskonnahooned Miiliaugud, söepõletuskohad Parvetuskohad Puude mõõtmete või muu poolest silma paistvad puistud ja puude grupid Põlised metsateed, jalgrajad, hobuseteed Põlispuud Silmapaistvad võõrliikidest puistud Traditsioonidega seotud puistud Tõrvaahjud, tõrvaajamiskohad, tärpentiinivabrikud Vahtkondade kordonid Vaigukogumispunktid Vanad metsataimlad Õuepuud

Üraskikahjustuste ennetamine aitab hoida metsa tervist Tänavu on erametsaomanikel juba teist aastat võimalik taotleda toetust kuusekooreüraski kahjustuste ennetamiseks.

GUNNAR REINAPU Erametsakeskuse juhatuse liige

uuse-kooreürask on meie metsades üsna tavaline mardikas, kuid viimaste aastate soojad talved ja suvised kuumalained on aidanud kaasa üraskite tavapärasest suuremale levikule. Oma metsade kaitseks on metsaomanikul ise võimalik midagi ette võtta. Erametsakeskus toetab kolme tegevust, mis aitavad vähendada üraskite arvukust. Kuna tormis kahjustada saanud kuused võivad uuteks üraskikolleteks kujuneda, toetatakse tormis kahjustatud puude likvideerimist. Samuti toetatakse feromoonpüüniste kasutuselevõttu, et püüda üraskeid lendluse ajal, enne kui nad hakkavad puid kahjustama. Kolmanda võttena toetatakse püünispuude õigeaegset langetamist ja väljavedu, et sel viisil metsast üraskid eemaldada. Toetuse üldisteks nõueteks on, et katastriüksuse vähemalt ühel eraldisel on peapuuliigiks üle 30aastane kuusk ja mõnel juhul peab tehtud tööde korrektsust kinnitama metsanduskonsulent. Püünispuude kasutuselevõtmine või feromoonpüüniste soetus- ja paigaldamistööd peavad olema tehtud hiljemalt 1. septembriks. Täpsemate toetuse kasutamise reeglite osas tasub eelnevalt pidada nõu kohaliku metsaühistuga ja tutvuda tingimustega Erametsakeskuse kodulehel www.eramets.ee. sinu mets

juuni 2O22

ametlik info MAATURG

AJALUGU

Metsamaa ost-müük on märkimisväärselt vähenenud

Ilmus mälestuste- ja ajalooraamat „Järvselja aeg ja inimesed“

2022. aasta esimeses kvartalis tehti Eestis metsamaaga 440 tehingut, omanikku vahetas kokku 3654 ha. Nii eelmise aasta viimase kvartaliga (544 tehingut ja 4228 ha) kui ka eelmise aasta esimese kvartaliga (720 tehingut ja 6775 ha) võrreldes on tehingute ja müüdud pindala hulk märkimisv äärselt langenud. Tähelepanuväärselt on langenud ka eraisikute juriidilistele isikutele müüdud metsamaa maht, mida maa-amet avaldab oma kinnisvaraturu ülevaates. Samas on keskmised hektarihinnad tõusnud. Täpsemad aritmeetilised ja mediaankeskmised hinnad maakondade kaupa 2021. ja 2022. aasta esimese kvartali võrdluses leiab Erametsakeskuse kodulehelt www.eramets.ee 5. mai uudise „Puidu hinnad püstitasid rekordeid” lisamaterjalina.

Aprillis esitleti Tartus Hendrik Relve ja Ivar Sibula ajalooraamatut „Järvselja aeg ja inimesed”, mis sisaldab endas metsandustudengite ja -õppejõudude isiklikke Järvseljaga seotud mälestusi. Ajalooliste fotodega illustreeritud teos koosneb neljast suuremast peatükist, mis jagavad sajandipikkuse Järvselja ajatee neljaks osaks. Sellel ajateljel joonistub välja, mil viisil on saja aasta jooksul muutunud ühiskondlikud ja majanduslikud olud ning koos sellega ka inimesed ja üliõpilaskombed. Samuti annab trükis aimu Järvselja kordumatust omapärast, mis on mõjutanud kõiki neid, kes on Järvselja metsades aegade jooksul viibinud. Raamat on mõeldud lugemiseks mitte ainult metsanduse erialade vilistlastele, õppejõududele ja praegustele üliõpilastele, vaid kõigile huvilistele. Ostusoovist tuleks anda teada aadressil ivar.sibul@emu.ee või tel 508 4929. Allikas: maaülikool

Allikas: Erametsakeskus

TULEVIKUSUUNAD Uus taskuhäälingute sari „Metsas on tulevik” Mai algusest on kuulamiseks üleval Eesti Metsaseltsi taskuhäälingute sari „Metsas on tulevik”, milles saatejuht Reigo Ahven arutleb teadlaste, visionääride ja praktikutega meie metsade oleviku ja tuleviku üle. Uus saade jõuab eetrisse igal reedel, kokku on sarjal kümme osa. Taskuhäälingu tootja on MTÜ Eesti Metsaselts ja tootmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taskuhäälingut saab kuulata Spreaker keskkonnas https://www.spreaker.com/show/metsas-on-tulevik ja Spotify rakenduses. Allikas: Eesti Metsaselts

JÄÄT MED Kevadega algas prügikoristusaeg Metsa alla toodud prügiga on piirkonniti hädas ka erametsaomanikud, kuid erametsa poolel selle kohta üldandmeid pole. Prügi koristama peaks see, kes oma jäätmed metsa tõi, aga kui toojat ei õnnestu selgitada, on koristaja maaomanik. Riigimetsa puhul korraldab koristamist RMK. Eelmisel aastal koristati riigimetsast prügi 152 tonni, sellest 92 tonni Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, mis on prügi mõttes kõige hullemad piirkonnad. Kõige rohkem viivad inimesed metsa olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid. Mullu kulus riigimetsas prügi koristamisele 79 000 eurot. Et jäätmed ei jõuaks valesse kohta, on Eestis loodud kaardirakendus kuhuviia.ee, kust igaüks saab vaadata, kus asub lähim jäätmejaam. Metsa alla toodud koormatest saab teada anda riigiinfo e-posti aadressil 1247@1247.ee või telefonil 1247. Allikas: RMK

sinu mets

juuni 2O22

Uus raamat.

EMU

LOODUSKAITSE Aastaga lisandus 178 kaitsealuste liikide püsielupaika Keskkonnaagentuuri värskest looduskaitse ülevaatest selgub muu hulgas, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku. Kokku oli 2021. aasta lõpuks keskkonnaregistris 1811 kaitstava liigi püsielupaika, mis on 178 võrra rohkem kui 2020. aastal. Koguarvust 671 olid keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaigad. Möödunud aastal võeti ministri määrusega kaitse alla näiteks neli uut jugapuu ja 19 püsiksannika püsielupaika. Lisaks kinnitati Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide ja Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaik. Ülejäänud uute püsielupaikade puhul oli tegemist looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete püsielupaikadega kotkaste, lendorava ja must-toonekure pesapuu ümber. Kaitseala või teise püsielupaiga koosseisu arvati kaheksa püsielupaika. 2021. aasta lõpu seisuga oli püsielupaikade pindala 94 128 hektarit. Aastaga lisandus 289 hektarit. Ülevaatega („Looduskaitse arvudes 2021”) saab tutvuda aadressil https://arcg.is/1q1eK1. Allikas: keskkonnaagentuur

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik

Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Jürgo Järving Erkki Põiklik Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ain Malm Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Aivar Pedaspuu Meelis Matkamäe Erkki Põiklik Erkki Põiklik Uku Meriloo Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Jüri Peetrimäe Toomas Härm Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Tarvo Aasver Erkki Põiklik Märt Linnamägi Aivar Pedaspuu Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Raul Pärkson Triin Alatalo Atso Adson Rando Roosik Raigo Rõõmussar Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com vardi@vardi.ee jurgo@eestimetsamajandajad.ee erkki@eestimetsad.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ain.malm@erametsaliit.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee kaugmets@gmail.com meelis.matkamae@metsauhistu.ee erkki@eestimetsad.ee erkki@eestimetsad.ee uku.meriloo@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee juri.peetrimae@gmail.com toomasharm@hot.ee tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com tarvo.aasver@metsauhistu.ee erkki@eestimetsad.ee vardi@vardi.ee kaugmets@gmail.com mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee konsulent@jahimeestemetsaselts.ee triin@eestimetsamajandajad.ee atso.adson@metsauhistu.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5819 2264 528 2336 5648 8601 522 5900 514 5543 516 5817 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 502 1260 505 4383 528 2336 528 2336 5303 1054 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 505 0322 5646 4205 523 0932 525 9330 509 7926 5818 8289 528 2336 5556 0125 502 1260 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 527 1028 511 7974 5649 3197 5176326 525 9330 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Metsaühistu Eesti Metsamajandajate Selts Ühinenud Metsaomanikud Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Eesti Kaugmetsaomanike Liit Rakvere Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Eesti Kaugmetsaomanike Liit Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vardi Metsaühistu Eesti Kaugmetsaomanike Liit Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Eesti Metsamajandajate Selts Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

Imepärane mikromaailm

Sinilill

Vist küll kõik tunnevad sinilille. Juunikuuks on ta oma õitsemise lõpetanud, aga ei puhka. Juunis valmivad sinilille seemned. Ka tegeleb ta pärast õitsemist uute lehtede kasvatamisega ja teeb juba sügiseks valmis uued õiepungad.

Sinilille seeme (pähklike), mis pildistatud mais – see vili pole veel küps. Igas emakas areneb üks pähklike. Selle alusele kujuneb õlirikas lise (elaiosoom), mis küpsel viljal on valge, selgesti eristatav. Vilja levitajad on sipelgad. Pärast õitsemist koolutab sinilill oma õievarred maha, et sipelgatele kättesaadav olla. Sipelgad viivad vilja kaasa. Söövad ära maitsva liseme, kuid pähklikese, mille idanemisvõimet nad kuidagigi ei kahjusta, poetavad kusagile maha.

Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/ Eesti NSV floora II, Tallinn 1956 Mesinike blogi https://mesi24.ee

4 X JANEK LASS

Sinilille õis. Tavaliselt on õitel kroonlehed js tupplehed, aga tema on nende seast, kellel on sinised (või punased, lillad, valged) tupplehed ja nende all kolm tupplehte meenutavat kõrglehte. Sinilillel on palju tolmukaid ja emakaid.

Sinilille tolmukad. Koosnevad tolmukapeast ja -niidist. Peas olevates tolmukottides paiknevad tolmupesad, kus arenevad tolmuterad, mis on eri taimedel erinevad. Sinilille tolmeldajad on putukad, kes tulevad õiele avanenud tolmukapeadelt toitainerikast õietolmu sööma (nektarit sinilill ei tooda). Kõik seda otse ei söö. Et tolmuteradest toitaineid kätte saada, kääritavad näiteks meemesilased tarus toore õietolmu suiraks.

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee

Sinu Mets - Nr 67 - Juuni 2022

Articles inside

Uudised

Erametsakeskus toetab metsade uuendamist

Eesti Erametsaliit teatab

Eesti Jahimeeste Seltsis

Eesti metsas elab uus liik – salapärane metslemming

Sõnajalad – mis taimed need on? 2

Ulukipeletusreflektorid jõudsid Hiiumaale

Aasta orhidee on balti sõrmkäpp

Musträhn – silmatorkav tegelane metsamaastikul

EJS tutvustas maamessil „Ulukid teel” projekti

Uudiseid metsateadlastelt

Metsainvestor Peeter – hea meel eduka tehingu üle

Küttimisest möödunud jahiaastal

Mida teha, et uued puud hakkaksid kasvama vanade puude all?

Väärtusta jahisaaki: ulukinahad kasutusse!

Mida metsaomanik rohepöördest teadma peaks?

Millega arvestada veekaitsevööndisse raiuma minnes?

Puidu hinnad ja metsatööde hinnad