Sinu Mets - Nr 66 - Aprill 2022 by Metsaühistu

Nr 66 METSA ÕPPELEHT

Aprill 2O22

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik Metsa inventeerimise toetus Metsa uuendamise toetus

Kontaktisik

E-post

Telefon

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Piia Kiivramees

piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825

Vääriselupaiga kaitse leping

Piia Kiivramees

piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825

Üraskikahjustuste ennetamise toetus

Imre Kari

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390

imre.kari@eramets.ee 5683 6537

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

METSAOMANIK

4 Paras aeg üle vaadata oma metsa küttepuiduvarud 6 Nõutuimad taimed on arukask ja mänd 6 Võimalus liituda vabatahtliku põlispuude hoiuga 8 Miks Natura metsaelupaikades on raie peatatud? 9 Kuuse seisund mõneti halvenes 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Amet võib lindude huvides raie peatada

JAHIMEES

12 2O22. aasta teema – väärtusta jahisaaki! 14 Kas pesukarud võivad jõuda Eesti loodusesse? 14 Jahipidamise õiguse eest tasumine alates märtsist 15 Reflektoritega teelõikudel oli kitseõnnetusi vähem 16 Põdra küttimisega tuleb ettevaatlik olla

METSAELU

18 Kus ja kuidas kopraga koos elada? 19 Aasta puu on pihlakas 20 Metsas kohtab enamikku Eesti kimalaste liikidest 22 Sõnajalad – mis taimed need on? 1.

Metsa õppeleht

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Pille Kalda, tel 506 4608, e-post kommunikatsioon@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Aasta lind metskurvits. Ingmar Muusikus

14 TEATED

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu

AMETLIK INFO

27 Erametsaomanikud saavad täiendavat tulumaksusoodustust 27 Külastage meid Maamessil! 28 Looduskaitsepiirangutega eramaa omanikud saavad nüüd toetust 29 Toetuste taotlemine 2022. aastal 30 Uudised

sinu mets

aprill 2O22

metsaomanik

Paras aeg üle vaadata oma metsa küttepuiduvarud Turul taas hinda tegeva küttepuidu kvaliteediga puitu on Eesti erametsades märksa rohkem kui riigimetsas.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

üttepuidu hinnad on tänavu aasta alguses tõusnud kõrgustesse, kus nad varem pole olnud. Veebruari lõpus maksis Erametsakeskuse hinnastatistika järgi tihumeeter küttepuitu 33,08 eurot. Samas hakkas hind tõusma alles eelmise aasta teises pooles ja oli enne seda päris kehv. Taas võime nentida, et kui küttepuidu hind langeb väga madalale, siis laovarud vähenevad ja ühel hetkel, kui suurem vajadus külmemate ilmadega saabub, ületab nõudlus märgatavalt pakkumise ja hind kasvab kiiresti. Nii oli ka 2017. aastal, mil hind langes koguni 20,4 euroni tihumeeter ja tõusis siis 2018. aastal hüppeliselt. Eelmise aasta esimeses pooles hind nii madalale ei langenud, kuid siiski piisavalt madalale (ca 23,5 €/tm), et hooldusraietel või pika kokkuveoga lageraiete korral võis kännurahaga miinusesse jääda. See tähendab, et varumis- ja transpordikulud ületasid müügitulu. Viimasele suuremale hinnalangusele oli oma mõju kindlasti Kesk-Euroopas 2018–2020 toimunud suurtel üraskirüüstetel. Need ei pruugi olla veel lõppenud, kuid möödunud aastal oli märgata siin tagasitõmbumist. Oli selle põhjuseks ilm või midagi muud, näitab lähitulevik. 2021. aasta teisel poolaastal alanud küttepuidu hinnakasvu üheks vedajaks oli rohepööre ja plaan kasutada energeetikas nii elektri kui sooja tootmisel rohkem süsinikuneutraalset taastu-

sinu mets

aprill 2O22

vat kütust. Kõrge fossiilkütuste hind on suurendanud puidunõudlust. Võrreldes veebruari hindasid eelmise aasta sama ajaga on kasv väga suur (39,4% ehk 9,4 €/tm). Siiski ei ole see hinnatõus kaugeltki nii suur, kui see on olnud gaasil. Küttepuidu allikad Kui vaadata meie majandusmetsi, siis näeme, et küttepuidu kvaliteedile vastava puidusordi* osakaal on kahetsusväärselt suur. (Vt statistikat Aastaraamatust Mets 2019) Surnud puid on meie metsades kokku 36,5 mln tm ehk 15,7 tm/ ha. Omandivormi järgi jaguneb surnud puude kogutagavara laias laastus RMK ja teiste omanike vahel pooleks, väikese ülekaaluga teistele metsaomanikele.** Täpset statistikat ei ole, kui palju majandatavate erametsade kogutagavarast surnud puud moodustavad, aga kõikide majandatavate metsade keskmine on 7,7%. Arusaadavalt on surnud puid oluliselt rohkem mittemajandatavates rangelt kaitstavates metsades, kus on neil ka oluline keskkonnaväärtus. Selliseid metsi on riigimetsas 7,6 korda rohkem. Eeltoodust joonistubki välja pilt meie erametsade „intensiivsest” majandamisest ja küttepuidu potentsiaalist. Teine oluline küttepuidu allikas on meie hall-lepikud, mida on 201 000 ha. Absoluutne enamus (88%) hall-lepikutest kasvab erametsades. Majandatavates metsades kasvab 28,3 mln tm halllepikuid ning nendele lisanduvad veel 6,1 mln tm remmelga- ja toomingapuistuid. Loomulikult tuleb küttepuitu ka teiste puuliikidega puistutest, kuid seal on selle osakaal reeglina kas tagasihoidlik või mõõdukas. Kolmas suurem küttepuidu allikas on raidmed – tüvede laasimisel ja järkamisel tekkivad oksad ja ladvad. Valdav osa raidmetest kogutakse uuendusraielankidelt, kuid kuivemal mineraalmaal ja väiksemat tehnikat kasutades on raidmeid võimalik varuda ka harvendusraiet tehes. Silmas tuleb pidada, et raidmete varumine on keelatud loo- ja nõmme-

metsades. Raidmete gruppi võiks lisada täistüvestena varutud puidu. Täistüvestena puidu varumisel kasutatakse raieks enamasti giljotiini ja puid ning põõsaid raiutakse lageraielanki ette valmistades, sihte ja kraavikaldaid puhastades, aga ka viimasel valgustusraiel või esimesel harvendusraiel, kus muid puidusorte peale küttepuidu veel ei ole. Oksi ei laasita ja tüved järgatakse ainult kokkuveost ja ladustamisest tuleneva vajaduse järgi. Raidmetena ja täistüvestena varutud puit läheb ainult hakkeks. Hakkpuidu hinnastatistikat koostab ainult RMK riigimetsas varutud puidu kohta. Viimased aastad on hakke kuu keskmine hind olnud üle 30 €/tm. (Erinevalt muu hinnastatistika vahelaohindadest kasutab RMK hakke puhul lõpplaohinda.) Kõrgeim keskmine aastahind oli 2019. aastal (35,30 €/tm ehk 12,70 €/pm³; 1 tm=2,78 pm³). Käesoleva aasta jaanuaris oli hakke hind 36,31 €/tm, mis ei ole küll absoluutne tipphind, aga siiski üsna kõrge. Kümne aasta jooksul on hind tänavuse aasta alguse hinnast ainult kuuel kuul kõrgem olnud. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on hind kasvanud 18,5%, mis muidugi teiste energiaallikate hinnakasvuga võrreldes on tagasihoidlik, aga tavaolukorras oleks päris suur. Motiive on mitu Statistikale otsa vaadates näeme, et küttepuidu kvaliteediga puitu on meie majandatavates erametsades oluliselt rohkem kui riigimetsas ja seepärast oleks metsaomanikul nüüd paras aeg vaadata, kus tuleks raieid teha, sest nõudlus on suur ja hind hea. Eesmärk peaks olema oma maa ja puistu väärtuse tõstmine, luues tingimused kõrgemat väärtust andvate puidusortide kasvuks. Teine eesmärk võiks olla puidu kui süsinikuneutraalse energiaallika kasutusele võtmine. Mõlemat eesmärki tuleks silmas pidada nii uuendusraiet kui hooldusraiet tehes ning ära ei tohi unustada ei ökoloogilisi ega majanduslikke aspekte.

metsaomanik Nii mõnigi kord on võimalik saavutada kaks ühes ehk pole vaja ei ökoloogilise ega majandusliku poolega kompromissi teha. See tähendab, et jättes kasvama mõne majanduslikult väheväärtusliku puu välditakse majanduslikku kahju ja saavutatakse ökoloogiline kasu. 2021. aasta detsembris jäi küttepuidu varumisel metsaomanikule kännurahana keskmiselt 9 €/tm. See on küttepuidu korral väga hea tulemus, sest 2021 märtsis oli see arv kõigest 2,5 €/ tm, kusjuures vähegi keerulisemates tingimustes oleks tulnud peale maksta. Samas männipalgi korral oli kännuraha detsembris 92 €/tm ja kasepakul 105 €/tm. 2021 märtsis, kui puiduhinnad olid madalamad, oli keskmine kännuraha männipalgil 63 €/tm ja kasepakul 93 €/tm. Eelpool toodu peaks kõiki veenma, et kõrgema kvaliteediga puitu ei hakka keegi põletama. Vastasel juhul jääks metsaomaniku tulu kümme ja enam korda väiksemaks. Alanud Ukraina sõja tõttu küttepuidu hind tänavu kindlasti veel kasvab. Venemaa alustas gaasiga manipuleerimist juba eelmise aasta teises pooles ja aasta lõpus kasvasid gaasihinnad hüppeliselt. Nüüd sõja tingimustes on ühelt poolt ebaeetiline toetada Venemaa armeed neilt gaasi ostes ja teiselt poolt on nii palju ebamäärasust, et mingit kindlat plaani sellele rajada ei saagi. On välja pakutud, et soojusmajanduses maagaasi asendamiseks puiduga piisab, kui turule tuua täiendavalt ca pool miljonit tm puitu. See ressurss on meie metsades kindlasti olemas. Gaasikatlamajade asendamine ei toimu muidugi üleöö, aga kui me soovime järgmiseks talveks paremini valmis olla, siis on viimane minut sellega alustada. (Kevadel-suvel tuleb muidugi eriti jälgida, et küttepuidu varumisega metsaelustikku liialt ei häiritaks.) Järgmise kütteperioodi hakkpuiduhindade osas läbirääkimised juba käivad ja enne suve on kokkulepped sõlmitud. Ka loomulikul teel kuivatatud halupuit peaks tegelikult enne suve olema varutud ja riita laotud.

Üks n-ö küttepuidumetsi.

VIIO AITSAM

* Sinu Mets soovitab sõna „sortiment” asemel kasutada grammatiliselt õiget sõna „puidusort”. ** Kirjutises käsitletakse RMK halduses olevaid metsi riigimetsana ja teiste metsaomanike metsi erametsana. sinu mets

aprill 2O22

metsaomanik

Võimalus liituda vabatahtliku põlispuude hoiuga Esimese kuuga oli liitujaid 131. Veebruaris tulid Loodushoiu Fond, erametsaliit ja Luua metsanduskool avalikkuse ette üleskutsega märgata ja säilitada põlispuid metsades, põllusiiludel, parkides, tänavate ääres, koduaedades jm. Ühtlasi kutsuti üles liituma vabatahtliku algatusega „Hoiame põlispuid”. Nentides, et Eestis pole põlispuule ühest definitsiooni, märkisid üleskutsujad, et käsitlevad põlispuuna puud, mille ümbermõõt rinna kõrguselt mõõdetuna (130 cm) on 220 cm või enam. Algatusega liitumine tähendab lubadust, et põlispuud jäävad liituja maal kasvama. Liitumiseks tuleb end kirja panna veebilehel www.loodushoiufond. ee/polispuu. Soovi korral saavad liitujad endale kasutamiseks spetsiaalse märgise. Märtsis andis fond märku, et esimese kuuga liitus algatusega juba 131 metsaomanikku, kes hoiavad põlispuid kokku enam kui 100 000 hektaril. Lisaks on Loodushoiu Fond oma veebilehel algatanud põlispuude registri koostamise, kutsudes maaomanikke üles oma puid ja nende lugusid ka sinna kirja panema. Registri leiab aadressilt www.loodushoiufond.ee/ register. Hetkel on registris sissekandeid veel vähe. Loodushoiu Fond on ühendus, kes, nagu kodulehel kirjas, „soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiutegevusi Eestis”. Fond loeb oma missiooniks muuta passiivne looduskaitse aktiivseks loodushoiuks. Sisuliselt on vabatahtlik, maaomanike endi soovil tuginev põlispuude hoid üks sellise tegevuse näiteid. SM

sinu mets

aprill 2O22

Nõutuimad taimed Metsataimede ostjal tasub jälgida, et ka taimedega kaasnevad paberid oleksid korras.

EDA TETLOV keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist

oov uut metsa rajada on aastaaastalt suurenenud. Seega on suurenenud ka nõudlus metsa istutamiseks sobilike taimede järele. Viimastel aastatel on kevaditi olnud taimepuudus. Selle kevade nõutumad taimeartiklid on arukase ja hariliku männi taimed. Kasetaimede nõudlus on mõistetav, sest juuremädanikust vaevatud kuuse aladele ei ole mõistlik uuesti kuuske istutada. Nõutakse just suuremaid kasetaimi, millel on enam jõudu vastu panna rohttaimede konkurentsile. Männitaimede nõudluse kasv viitab, et raiutud männi aladele juletakse istutada uuesti mänd, kartmata ulukite või kärsakate kahjustust. Sügisese inventuuri järgi oli meie erataimlates käesoleva aasta kevadisteks metsatöödeks 16,5 mln taime. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on meie erataimlate toodang enam kui kahekordistunud. 2021 oli üle hulga aja esimene kevad, kui kuusetaimi jäi üle. Paljasjuurset kuuske pakutakse soovijatele istiku või seemikuna. Vahe on kasvatusajas ja ilmselt ka taime hinnas. Kui nõuetele vastava kuuseseemiku saab turbapeenral kasvatades kätte 2 aastaga, siis istiku saamiseks kulub aega ikka vähemalt 3 aastat. Samas on kuuseistikul raiesmikul paremad eeldused kasvamaminekuks, sest koolitamise järel on

2O21 oli üle hulga aja esimene kevad, kui kuusetaimi jäi üle.

taimel kompaktsem juurekava ja seeläbi enam kasvujõudu. Taimepass ja seemneinfo Istutamiseks vajalikud taimed soetatakse kas taimekasvatajalt ostes või turustajate vahendusel. Turustajate kaudu taimi hankides peab ostja taimede vastuvõtmisel veenduma, et kõik on nii, nagu ta tellides soovis. Liiast pole ka mõne taimede pakendi avamine, veendumaks taimede heas kvaliteedis. Igal taimepakendil peab olema etikett, millele on märgitud tootja ja taimi iseloomustav teave ning taimepass. Taimepakendil oleval taimepassil peab olema märgitud puuliik, taimetootja või turustaja registreerimisnumber taimetervise registris, päritoluriik ja võimalusel jälgitavuskood. Taimepassil on turustaja märgitud sellisel juhul, kui edasimüüja on soetanud taimepartii, millel oli kogu partii kohta koostatud taimepass. Turustaja jagab selle partii osadeks, müües erinevatele ostjatele erineva taimekoguse ning varustades need erinevad taimekogused uue, turustaja poolt väljaantava taimepassiga. Lisaks tuleb turustajal ostjale kaasa anda taimede kasvatuseks kasutatud seemnepartii põhitunnistuse koopia. Etiketil on märgitud vaid puuliik ja põhitunnistuse number, aga põhitunnistusel on seemneid iseloomustavat infot rohkem. Uuendusi metsataimekaubanduse määruses Eelmisel sügisel muudeti metsataimekaubandust reguleerivat keskkonnaministri määrust. Uuendusena on määrusesse sisse toodud suletud juurekavaga ehk potitaimede kasvatustihedus. Varem võis potitaime kasvatada kuitahes väikeses potis. Taimekasvatajal on väga väikest potti kasutades võimalik saada pinnaühikult rohkem taimi. Samas näiteks hariliku kuuse kasvatamisel väikeses potis jääb pott taimele kaheks kasvuperioodiks väikeseks ja juured kasvavad potist välja. Et taime potist kätte saada, lõigatakse väljaulatuvad juured maha ja ühes sellega ka see osa peen-

metsaomanik

VIIO AITSAM

on arukask ja mänd

Metsaistutus Kaara talus Valgamaal.

juurtest, mis aitavad taimel edasi kasvada. Alles jääb vaid juurekönt, mis ei suuda taime maapealset osa toita ja metsas kipub selline taim kuivama. Hariliku kuuse taimede kasvatamisel võib määruse kohaselt ruutmeetril olla maksimaalselt 600 potti. Uue nõudena taime kvaliteedi osas on sätestatud, et kvaliteetsel taimel ei või olla abiootilisi kahjustusi, nähtavaid kahjustustunnuseid, deformeerunud juurestikku ja mitmetüvelisust. Varem kehtinud kvaliteedinõuete kohaselt sai lugeda külmavõetud ladvaga kasetaime elujõuliseks, kuid nüüd enam mitte. Sama on ka näiteks veepuuduse tõttu kuivanud ladvaga kuusetaimega. Sel kevadel sellist taime enam elujõuliseks ei saa lugeda. Varem kehtinud reeglite kohaselt ei loetud elujõuliseks taime, millel oli hukkumist põhjustavaid haigusi või kahjureid. Näiteks kui kasetaimel oli

võrsepõletiku kahjustus, tuli hinnata, kas see põhjustab hukkumist või mitte. Täie kindlusega sellist hinnangut anda ei saa, sest taime hukkumine või ellujäämine sõltub väga erinevatest teguritest: taime istutamiseelne käitlemine, istutuse kvaliteet, edasise kasvuperioodi ilmastik. Varasemates kvaliteedinõuetes oli lubamatu kasutada mitmeladvalist okaspuud, uute reeglite kohaselt ei peeta elujõuliseks ka mitmeladvalisi lehtpuid ja mitmetüvelisi leht- ja okaspuid. Üle 4O miljoni taime 2021 turustati meil 41,3 mln metsapuutaime, millest kuusetaimed moodustasid 53%, männitaimed 35% ja kasetaimed 10%. Võrreldes eelmise aastaga turustati 1 mln taime enam. Viie aasta tagusega võrreldes kasutati 10 mln taime enam. Eelmisel aastal toodi meile EL liikmesriikidest 4,9 mln metsapuutaime,

millest kuusetaimed moodustasid 85%. 2020. aastaga võrreldes toodi meile naaberriikidest 0,5 mln taime enam. Üle kahe korra kasvas eelneva aastaga võrreldes taimede sissevedu Saksamaalt. Kasvas ka taimede sissevedu Soomest ja vähenes Leedust. Eelmise aastaga lõppes luba tuua Eestisse metsanduslikul otstarbel Leedu päritolu kuuse- ja männitaimi. Välja viidi 0,6 mln metsanduslikuks kasutamiseks sobivat taime. Võrreldes eelmise aastaga vähenes taimede väljavedu 0,4 mln taime võrra. Metsaistutuse kordaminek sõltub erinevatest asjaoludest, tähtsaim neist on ilmastik. Eelmine suvi ei olnud metsaistutajasõbralik. Jahe ja pikk kevad oli istutajale igati sobilik, kuid pikk suvine põud jättis taimed veepuudusesse. Väheoluline ei ole ka kasvukohale sobiliku puuliigi valik ja istutatud taimede hilisem hooldus. sinu mets

aprill 2O22

metsaomanik

Miks Natura metsaelupaikades Otsus puudutab erametsades Natura 2OOO piiranguvööndisse jäävat 12 685 hektarit elupaigatüüpide ala, kus seni oli raie lubatud.

eskkonnaamet ja keskkonnaministeerium teatasid veebruaris, et amet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides. Raieõigus on peatatud metsaelupaikades, mille metsateatised on esitatud pärast 20. detsembrit 2021. Enne seda kuupäeva lubava otsuse saanud raied võis metsaelupaikades ära teha. Põhjenduseks toodi, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et meil ei hinnata raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Keskkonnaministeeriumil on ameti algatusel plaan esitada ettepanek looduskaitseseaduse muutmiseks, et tagada metsaelupaikade parem kaitse. Nende sammudega püütakse vähendada rikkumismenetluse Euroopa Kohtusse jõudmise tõenäosust. Kui asi jõuaks kohtusse, oleks maksimaalne trahvimäär, mis Eestit ohustab, kuni 17,7 miljonit eurot ühekordse maksena. Sellele võib lisanduda kuni 6,9 miljonit eurot aastas tagasiulatuvalt 2004. aastast, mis tuleks tasuda liikmesriigile eraldatud EL vahenditest. Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse kaitsealadel tehtavate raiete pärast mullu juunis. See oli jätk Eesti keskkonnaühenduste koja pöördumisele – 2019. aastal pöördus koda Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub EL loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid keskkonnamõjusid hindamata. Algab elupaikade hindamine Üldse kokku on väärtuslikke metsaelupaiku Natura 2000 piiranguvööndites hinnanguliselt 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades ja 29 673 hektarit riigimaal või segaomandis. Eramet-

sinu mets

aprill 2O22

sad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest. Raied peatatakse seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge ja riigi tasandil on vastu võetud otsus nende edasise kaitse kohta. Elupaikade olemasolule annavad kinnituse täiendavad inventuurid. Inventuurid on vajalikud, sest Natura alad moodustati juba 2004. aastal ja mõned elupaigad (keskkonnaameti hinnangul igast kümnest üks) ei pruugi paika pidada. Keskkonnaamet hindab metsaelupaiku nii välitööl kui ka ülepinnaliste inventuuridega. Kuni otsust metsaelupaiga kohta pole veel tehtud, on metsaraie peatatud raiega paikades välistatud. Kui aga leitakse, et metsaelupaik ei ole piisava esinduslikkusega või on esialgsed inventuurid elupaiga määramise osas olnud ekslikud, teeb amet raiet lubava otsuse juba enne 28 kuu möödumist.

Väljavõte metsaregistri kaardivaatest, kus on metsamaadel märgitud neoonrohelise värviga metsaelupaikade ala.

Jutuks on toetuse suurendamine Aruteludel on keskkonnaministeeriumis märgitud ka seda, et kui piiranguvööndi elupaigatüüpides raiuda ei lubata, peaks seal kehtima omanikule õigus saada kompensatsiooni samaväärselt sihtkaitsevööndis (kus raied on keelatud) kehtiva määraga. Hetkel selleks veel otsuseid tehtud pole. Looduskaitsepiirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jääva tulu kompenseerija erametsaomanikule on Eesti riik Erametsakeskuse kaudu. Seni on olnud nii, et kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 €/ha aastas piiranguvööndis ja 110 €/ha aastas sihtkaitsevööndis. Elupaiku saab registrist vaadata Igal metsaomanikul on võimalik kontrollida metsaregistrist, kas ta metsas on Natura 2000 metsaelupaik. Natura ala ei ole lausaliselt elupaikadega kaetud. Piiranguvööndite nendes metsades, mis ei ole metsaelupaikadena määratletud, on kaitse-eeskirjadega kooskõlas olevad raied, sh uuendusraied jätkuvalt lubatud.

Elupaik metsas.

metsaomanik

on raie peatatud? METSAELUPAIGATÜÜBID JA NENDE KOODID 9010

Vana laialehine salumets

9020

Rohunditerikas kuusik

9050

Okasmets moreenkõrgendikul

9060

Soostuv ja soo-lehtmets

9080

Rusukallete ja jäärakute mets

9180

Siirdesoo- ja rabamets

91D0

Lammi-lodumets

91E0

Laialehine lammimets

91F0

Metsastunud luited

2180 Allikas: keskkonnaministeerium

VIIO AITSAM

Allikas: keskkonnaamet

Vana loodusmets (läänetaiga)

Selleks, et veenduda, kas metsas on Natura metsaelupaik, tuleb metsaregistrisse sisse logida metsaomanikuna, autentides end ID-kaardi abil. Seejärel tuleb metsaregistri kaardikihtide komplektis „Looduskaitse” aktiveerida kaardikiht „Metsaelupaigad”. Kui metsamaale jääb Natura elupaiku, on see kaardikihil neoonrohelise värviga eristatud. Klõpsates hiirega kaardil oleval eraldisel, kuvatakse ka metsaelupaiga täpsem info. *** Eestis kuulub Natura 2000 ehk üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku 14 859 ruutkilomeetrit. Pisut alla poole nendest aladest asub meres. Eesti maismaast on Natura 2000 aladega kaetud 17%. Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumiseks. SM Allikad: Keskkonnaamet peatab raied Natura alal asuvates metsaelupaikades, keskkonnaaministeeriumi ja keskkonnaameti ühine pressiteade 4. veebruarist 2022 Keskkonnaameti soovitus: vaata metsaregistrist, kas sinu metsas on Natura metsaelupaik, pressi teade 9. veebruarist 2022 Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse raiete tõttu kaitsealadel. Eestimaa Looduse Fondi pressiteade 9. juunist 2021

Kuuse seisund mõneti halvenes Kui võrrelda Eesti metsade võravaatluse ja kahjustuste 2O21. aasta hindamise tulemusi teiste Euroopa riikidega, on meie metsade seisund hea.

ariliku männi seisund mullu võrreldes 2020. aastaga ei muutunud – see on olnud suhteliselt stabiilne alates 2010. aastast. Männi puhul on võrade hinnangu arvestavaks teguriks võrsevähk. Selle seenhaiguse kahjustatud on 2021. aasta andmeil ligi 10% vaatluspuudest, kuid positiivne on see, et alles viis aastat tagasi oli see näitaja mitu korda kõrgem. Hariliku kuuse tervislik seisund mõnevõrra halvenes. Kuuse puhul on üheks põhjuseks vaatlusaluste puistute vananemine. Ligi kolmandik neist on vanemad kui 80 aastat ja vanemates puistutes on loomulik ka suurem okkakadu. Teiseks põhjuseks on kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustuste arvu jätkuv kasv, mille tõttu paljud puud on hukkunud. LõunaEesti metsades on kuuse-kooreüraski tekitatud kahju suurem. Sademevee mullune seire metsaseirealadel näitas, et sademete kogused aasta lõikes oluliselt ei erinenud 2020. aasta kogustest. Mõnevõrra langes kaltsiumisisaldus avamaa sademetes, mis omakorda tõi kaasa nõrga pH languse. Kaltsiumisisaldus on meie piirkonnas (Eesti, Läti, Leedu) alati olnud veidi kõrgem kui Skandinaavia maades, aga madalam või sama kui Kesk- ja Lõuna- Euroopas (ICP Forests Technical Report). Mullavee- ja variseseire tulemused näitavad, et olulist saastet ega toitainete puudust viimastel aastatel meie metsades ei ole olnud ja olukord on stabiilne. SM Allikas: keskkonnaagentuur, metsaosakonna peaspetsialist Vladislav Apuhtin sinu mets

aprill 2O22

metsaomanik ALLIKAS: TEADUSARTIKKEL SÜSINIKU SIDUMISEST PALUMÄNNIKUTES

Uudiseid metsateadlastelt Teadusartikkel süsiniku sidumisest Eesti palumännikutes Rahvusvahelises keskkonnauuringute ajakirjas „Science of the Total Environment” ilmus maaülikooli metsateadlaste artikkel pikaajalistest uuringutest palumännikutes. Palumännikud on Eestis väga levinud ja majanduslikult on nad väärtuslikud. Maaülikooli metsateadlased professor Veiko Uri juhtimisel uurisid neis süsiniku sidumise dünaamikat alates raiesmikest kuni küpsete männikuteni. Kokku uuriti palumännikuid üheteistkümnel erineval metsaalal. Uurimismeetodiks oli nn bilansimeetod, milles hinnati ökosüsteemi kõiki peamisi süsiniku sisend- ja väljundvoogusid, mis kokkuvõttes annavad detailse pildi sellest, kuidas puistu süsiniku sidujana toimib. Eraldi hinnati juurte ja alustaimestiku rolli metsa süsinikuringes. Nii kompleksseid süsiniku-uuringuid on maailmas kirjeldatud vähe, seega on antud töö kõrge teadusliku ja rakendusliku väärtusega. Uuringust selgus, et parimad süsiniku sidujad on noored ja keskealised metsad. Küps mets seob samapalju süsinikku kui mulla orgaanilise aine kõdumisel sellest eraldub. Raiesmike puhul on oluline hinnata, millal see muutub süsinikku eraldavast kooslusest taas süsinikku siduvaks. Uuritud vanusereas hakkas noorendik süsinikku siduma seitsmeaastaselt, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutega. Järgmise viie aastaga sidus noorendik tagasi ka selle süsiniku, mis lageraie järel raiesmikult eraldus. Uuringud näitasid, et mullas talletunud süsinikuvaru varieerub puistutes märkimisväärselt ja aastane mullast eralduv süsinikuvoog ei sõltu metsa vanusest. Ka pole lageraie järel mullast eralduv süsinikuhulk oluliselt suurem kasvavates männikutes mõõdetust. Vt ka www.sciencedirect.com/science/article/pii/ S0048969722000626. Juurkonkurentsi hindamine uudsel meetodil Maaülikooli teaduri Reimo Lutter juhtimisel on käimas projekt, kus hinnatakse uudsel meetodil juurkonkurentsi kuuse-kase segametsades. Projekti finantseerib SA Eesti Teadus agentuur ja see kestab 2025. aastani.

sinu mets

aprill 2O22

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

Projekti eesmärk on hinnata kuuse ja kase juurkonkurentsi lämmastikule ja veele sega- ja puhtpuistutes. Puuliikide vaheline ja liigisisene konkurents ressursidele selgitatakse välja uudse, stabiilsete isotoopide meetodiga (15N, 2H2O ja 13C). Segametsades toimuvaid puuliikide vahelisi mõjusid testitakse erinevate teooriate (niššide vastastikune täiendavus ja kasvuressurside jaotus) taustal. Puude maapealseid kasvunäitajaid nagu lehe toitained, veekasutuse efektiivsus ja produktsioon seostatakse puistu maa-aluse konkurentsiga. Projekti tulemusi on võimalik rakendada kuuse-kase segametsade paremaks teaduspõhiseks majandamiseks. Segametsade osakaalu tõstmist peetakse üheks võimaluseks metsade vastupidavuse ja ressursside kasutuse efektiivsuse parandamisel muutuvas kliimas. Seejuures säilivad metsa ökosüsteemiteenused ja on tagatud stabiiline puiduvoog biomajanduse eesmärkide täitmiseks. Senised teadmised eri puuliikide juurkonkurentsist ja ressursside kasutuse efektiivsusest on olnud puudulikud. Kuidas Eesti biomajandust edendada? Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ja bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust. Maaülikooli teadlased osalesid koos Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli ja Balti uuringute instituudi teadlastega ADDVAL-BIOEC projektis, kus uuriti, kuidas Eesti biomajanduses ja selle sektorites lisandväärtust tõsta ja tooret tõhusamalt kasutada. Täpsem eesmärk oli analüüsida biomajanduse hetkeseisu Eestis, välja töötada stsenaariumid Eesti biomajanduse arengu strateegilise planeerimise toetamiseks ja sõnastada ettepanekud, mis meetmeid ja tegevusi peaks riik rakendama, et biomajandus edeneks. Uuringu tellis ja seda rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi abil. Uuring valmis maaelu-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

INGMAR MUUSIKUS

metsaomanik Laanerähn.

HAUDELINDUDE ASUSTUSTIHEDUSE MAATRIKS

Amet võib lindude huvides raie peatada Allikas: keskkonnaamet

Tänavu esimest korda rakendab keskkonnaamet 15. aprillist 3O. juunini n-ö planeeritud järelevalvet.

eskkonnaamet andis märtsis teada, et on keskkonnaministeeriumiga leppinud kokku tänavused lindude pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimise prioriteedid. Eelkõige keskendutakse metsalinnustiku kaitsel kaitstavatele aladele ja kõige linnurikkamatele metsadele. „Leitud on kuldne kesktee, mis arvestab nii metsalinnustiku kaitse kui ka metsamajandajate ja energiatööstuse vajadustega,” on märgitud ameti pressiteates. „Kesktee” asendab eelmise kevade praktikat, kui amet tugines raieid peatades kaebustele, mitte lindude seisule. Tänavu on kavas linnupesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks piirata raietegevust esmajärjekorras seal, kus sel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb ameti sõnul vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Planeeritud järelevalve toimub 15. aprillist kuni 30. juunini. Pressiteates on näiteks toodud, et kui keskkonnainspek-

tor tuvastab sel perioodil kontrolli tehes lindude pesitsemist häirida võiva raietegevuse, peatab ta selle raie, et kontrollida asjaolusid. Vajadusel koostatakse ettekirjutus, kuhu on märgitud raietööde peatamise tähtaeg ja ulatus. „Kui kuulda ega näha ei ole ühtegi lindu või tuvastatakse ainult võimalik pesitsemine, lubatakse raietöödega jätkata.” Sellise järelevalve korraldamiseks on amet koos keskkonnaagentuuriga koostanud haudelindude asustustiheduse maatriksi ja pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimise juhendi. Mõlemaga saab tutvuda keskkonnaameti koduleheküljel https://keskkonnaamet.ee. Asustustiheduse maatriks Asustustiheduse maatriks tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal on metsaeraldised grupeeritud ja hinnatud on kevadsuvise raie mõju linnustikule. Maatriksis (vt juuresolevat tabelit) on puistud jaotatud kolme kategooriasse, mis on tähistatud eri värvidega: • Sinine – lindude asustustihedus on väiksem kui 2 paari/ha, pesitsemise tõenäosus on väiksem, potentsiaalne mõju linnustikule vähene. • Kollane – lindude asustustihedus 2–6 paari/ha, potentsiaalne mõju linnustikule keskmine. • Punane – lindude asustustihedus

on suurem kui 6 paari/ha, pesitsemise tõenäosus kõige suurem, mõju linnustikule suur; kaitsealad. Keskkonnaamet märgib, et metsaomanikud saavad ka ise metsaportaali https://register.metsad.ee sisse logides kontrollida oma metsaeraldiste kasvukohatüüpi ning vanust ja selle alusel (maatriksi abil) hinnata lindude pesitsemise tõenäosust. Pesitsusrahust kinnipidamise kontroll Juhendis on kirjas, et kui keskkonnaamet saab teate lindude pesitsusrahu häirimisest, hinnatakse teatele reageerimise vajadust ja prioriteetsust vastavalt maatriksile. Teadetele reageeritakse vastavalt ressursi olemasolule ja teate prioriteetsusele. Prioriteetsemateks loetakse metsatüübirühmasid, mis maatriksis on tähistatud punasega. Kui teade raie tegemisest laekub maatriksis kollase või sinisega tähistatud puistute asukohta, on prioriteetse teatega tegemist siis, kui teates on ka selged viited lindude pesitsemisele. Liiga üldiste kaebuste puhul kohapealset kontrolli ei tehta. Juhendis on loetletud ka hulk raietegevusi (nt kraavi puhastus jms), mille mõju linnustikule loetakse väiksemaks ja mille puhul üldjuhul kaebusele ei reageerita. SM Allikas keskkonnaamet sinu mets

aprill 2O22

jahimees

Üks näide ulukinahkade kasutamisest – diivanikatted.

2O22. aasta teema – väärtusta Laiemalt mõeldes on jahisaak peale uluki ka looduses veedetud aeg ja sealt saadud elamused.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

ahisaak on üks oluline osa jahipidamisest. Kui lisaks tavapärasele arusaamale mõista jahisaagi all ka kvaliteetaega, mis veedetakse looduses, ja tugevat energialaksu, mis tuleb värskest õhust, päikesest ja tuulest, ning kõike muud, mis jahil olles omaks saab, siis võib öelda, et jahisaak on peaaegu kõik jahipidamisega kaasnev. Lähtudes aasta teema ühest aluspõhimõttest on oluline, et jahiseltsid ja ja-

sinu mets

aprill 2O22

himehed väärtustaksid väike ulukite küttimist. Väikeu lukite jaht nõuab järjest arendatavaid oskusi. Jahieeskirjas on loetletud 43 väikeulukit, kellele võib Eestis jahti pidada. Loomulikult näitab see nii meie head keskkonnaseisundit kui ka oskust elada loodusega tasakaalus. See arv on piisav, et iga jahimees leiaks endale sobiva jahi. Arvestada tuleks muidugi, keda oleks vaja esmajoones küttida, et kaitsta võõrliikide eest kodumaiseid liike, hoida looduslikku tasakaalu, kõrgest arvukusest tulenevaid haiguste riske ja vähendada võimalikke kahjustusi. Väikekiskjate küttimisel on oluline, et kasutatakse ära nende väärtuslikud karusnahad. Eesti jahimees on heast tavast lähtudes küttinud nii palju, kui on olnud vajalik, ja kõik, mis ta on kütti-

nud, võimaluste piires ka ära kasutanud. Just väikekiskjate nahkade kasutamise osas on olnud probleeme. Negatiivselt on mõjunud ulukinahavastased kampaaniad. Ehkki need on lähtunud puurikarusloomade kasvatamise vastasest liikumisest, on need negatiivselt mõjutanud ka jahiulukite nahkade kasutamist. Sellisel juhul ei saa kasutada ka ausal teel kütitud ulukinahku. See aga on juba selgelt ebamõistlik ja keskkonnavaenulik. Ulukinahad on tulnud loodusest, pargitud looduslike parkimisvõtetega ja nende ökoloogiline jalajälg on olematu. Naftast toodetud kunstkarusnahkade puhul on kasutatud taastumatut loodusressurssi, palju keskkonda kahjustavat energiat ja tihti ka ebaõiglaselt kasutatud ja alamakstud tööjõudu aren-

jahimees rustada ja annaks keskkonnateadlikule tarbijale piisavalt infot ja garantii, et tegemist on keskkonnasõbraliku ja rohelise tootega. Just selle väljatöötamisega soovib EJS algaval „Väärtusta jahisaaki” aastal aktiivselt tegutseda. Loomulikult koos partneritega. Iga jahimees saab kaasa aidata väikeulukijahi väärtustamisele jahisaagi kaudu. Seni, kui ei ole ühtset brändi ja turgu, saab karusnahku kasutada ise, teha neist väärtuslikke tooteid ja propageerida oma tutvusringkonnas. Külmad talved ja keskkonnasäästlik mõtlemisviis aitavad sellele kaasa.

EJS

jahisaaki! gumaades. Rääkides ringmajandusest ja rohepöördest on legaalselt kütitud loomade karusnahkade kasutuselevõtt õige asi, mis säästab keskkonda ja aitab säästlikult kasutada meie taastuvaid ressursse. Kuidas olukorda parandada? Ei saa jääda lootma, et keegi peale meie endi karusnahkade maine parandamisse panustaks. Pigem üritavad erinevad huvigrupid karusnahkade kandmist halvustada ja neid välja tõrjuda. Eesti Jahimeeste Selts on jahimeeste huvide eest seisva katusorganisatsioonina otsimas koostöös kolme kõrgkooliga (Eesti kunstiakadeemia, Viljandi kultuuriakadeemia ja maaülikool), lamba- ja loomakasvatajatega ning lihatöötlejatega toimivaid lahendusi. 2020. aasta novembris toimus Viljandis ühine pärandtehnoloogia konverents „Oma nahk”, kus tekkis olulisi ideid, näiteks ühise nahabrändi „Eesti oma ja aus nahk” loomine. Selline bränd aitaks ka meie ausalt kütitud väärtuslikke karusnahku tu-

Millele veel tähelepanu pöörata? Lähtudes aasta teema teisest aluspõhimõttest on oluline senisest enam väärtustada ulukiliha, aga ka sarvi ja nahku. EJSi mitmeaastase töö tulemusena saime riigilt jahindussektorisse kaks miljonit eurot, et välja arendada nõuetele vastavad ulukite esmatöötluskohad. Ühest küljest on see oluline seakatku tingimustes, et kindlustada aasta ringi metssigade küttimine ja loomade lihakehade säilimine. Teisest küljest on oluline, et ulukiliha ei kaotaks pärast küttimist väärtust, saaks õigesti töödeldud. Esmatöötluskohti sai rajatud, korrastatud või renoveeritud aastal 2021 (aasta teema oli „Jahikoda korda”) või siis jahiseltsi omavahenditest ka enne seda. Tegemist on hädavajaliku hoonega, kus jahisaadust vastavalt nõuetele töödelda. Hetkel veel ei nõuta jahiseltsidelt kasutusõiguse loa pikendamisel nõuetekohase käitlemiskoha olemasolu, aga järgmisel pikendamisel kümne aasta pärast juba kindlasti. Sellele viitavad kõik märgid, kaasa arvatud erinevate haiguspuhangute järjepidev tõus. Jahisaaduse väärtustamine algab kvaliteetsest lasust. Ebatäpne lask võib põhjustada suurt kahju nii ulukile kui jahisaadusele. Täpse lasu kindlustab korras relv, hea laskemoon ja pidev laskeoskuste lihvimine. Ehk siis jahiõnn on muu hulgas peidus heas ja korras jahirelvas, kvaliteetses moonas ja lasketiirus. Kui loom kütitud, tuleb ta toimetada võimalikult kvaliteetsena esmatöötluskohta. Selleks on head väljaveokelgud, kohandatud pärakärud ja jahiautod. Ulukiliha kvaliteet sõltub paljuski lasust, kütitud uluki transpordist ja esma-

töötlusest. Siin aga on igal jahimehel ja jahiseltsi oma sõna kaasa öelda. „Väärtusta jahisaaki” aastal on oluline väärtustada ka trofeesid. Pole oluline, kas sarved on suured või väikesed. Nad väärivad väärtustamist – iga trofee jahitoa seinal jutustab oma põneva loo. Kellel pole kodus ruumi, saab trofee paigutada seltsi jahimajja. Väärtustada tuleb ka suurulukinahad, mis EJSi organiseeritud kokkuostu kaudu suunatakse Soome, kus neist tehakse lemmikloomatoitu. Nahkade kokkuostuhind ei ole suur, aga siin on olulisem põhimõte, et kõik, mis kütitud, saaks kasutuse kaudu väärtustatud. Hea praktika on jahisaagi austamine. „Väärtusta jahisaaki” aastal on paslik ka sellele kõrget jahikultuuri iseloomustavale tegevusele tähelepanu pöörata. Ühine jahipidamine algab ühise rivistusega ja instrueerimisega. Ilus ja korrektne on jaht koos jahikaaslastega ka lõpetada. Kui on saadud saaki, siis seda austades. Austades ka kütte ja kuulates nende lugusid küttimisest. Selline infovahetus annab kasulikku ja õpetlikku teavet kõigile jahilistele. Ühine jahi lõpetamine, kasvõi ajaliselt lühikese ettevõtmisena annab kogu jahipäevale tervikliku näo ja vormi. Kokkuvõtteks Iga jahimees ja jahiselts saab jahisaagi väärtustamisele lisada oma mõtte ja idee, mida järgides just endale sobival viisil tegutseda. Igasugune tegevus, mis aitab jahisaagi väärtustamisele kaasa, on õige ja väärt, et seda ellu viia ja sellega tegelda. Jahisaagi väärtustamise kaudu väärtustame jahipidamist. Seda austades peame omakorda lugu nii endist kui ka oma esivanematest, kes jahipidamisega hallidest aegadest peale on tegelnud. Väärtustades endid ja oma tegevust täna, kindlustame selle, et jahipidamine ei hääbu, et ta ei upu rohepöörde sohu ega lenda sealsetest kurvidest välja. Vastupidi, et ta koguks rohepöörde protsessis hoogu, et tugevneda, puhastuda ja pareneda ning saada uueneva inimkonna ja hoitud looduse vahelise suhtluse vääramatuks osaks. Selleks on aga vaja eranditult iga jahimehe jõupingutust ja panust jahisaagi väärtustamisel. Head uut „Väärtusta jahisaaki” aastat ja kivi kotti! sinu mets

aprill 2O22

jahimees Pesukarude teadaolev levik lähiriikides. Levila on märgitud kollasega. Lähemad asukohad on tähelepanu tõstmiseks märgitud punasega.

Pesukaru

Kas pesukarud võivad jõuda Eesti loodusesse? Et seda mitte maha magada, tuleks kõik võimalikud kohtumised täpselt fikseerida.

esukarude looduslik elupaik on Põhja-Ameerika, kuid juba 1930. aastatest on nad inimese abil jõudnud Euroopasse, kus neid lasti tahtlikult lahti, kuid pääses põgenema ka loomaaedadest ja karusloomafarmidest. Samuti on neid viidud Jaapanisse. Suurim populatsioon Euroopas on Saksamaal, kus eri hinnangutel on 100 000 kuni miljon pesukaru. Kliimamuutused, aga ka inimeste mõtlematud teod on võimaldanud nendel loomadel oma asuala jõuliselt laiendada. Pesukarusid satub loodusesse nii tahtlikult lah-

ti lastud kui põgenenud lemmikloomade tõttu, kuid vähetähtsaks ei saa pidada ka n-ö jänesena uutesse kohtadesse reisimist kaubaveostel. Sellist liikumist juhtub harva, kuid nii võivad loomad sattuda kaugele senisest levilast. Arvatakse, et nii võis alguse saada Stockholmi sadama pesukarupopulatsioon. Tegemist on tülika loomaga. Peale selle, mida nad võivad korda saata inimasulates (nt laiali tuhnitud prügi, pööningule pesa tegemine või läbinäritud elektrijuhtmed), võivad nad tekitada probleeme looduskooslustes (nt linnupesi rüüstates, kahepaikseid, roomajaid, mageveekarpe ja vähke süües). Oluline on ka pesukaru ümaruss. Inimeses see parasiit liigub südamesse, kopsudesse, silmadesse ja ajju – õigeaegse ravita võib see seis lõppeda surmaga.

Eestile lähim paik, kus pesukarud loodusesse on jõudnud, on Leedu. 2019. aastal vahendasid ERR uudised, et Leedu asurkond polnud küll massiline, kuid loomi oli seal kohatud looduses juba üle riigi. Leedulased on oletanud, et neile jõudsid loomad rongi viljavagunite abil Poolast. Ka Eestis on olnud teateid looduses kohatud pesukarudest, kuid seni on nad olnud kas lahtipääsenud lemmikloomad või on teated olnud liiga umbmäärased, et saaks kindlalt looduses leidumist väita. Et nende võimalikku liikumist täpsemini fikseerida, soovitab keskkonnaministeerium inimestel, kes vabalt liikuvat pesukaru juhtuvad kohtama, lisada see teave loodusvaatluste andmebaasi (lva.keskkonnainfo.ee), kuhu saab kohe kaardil lisada täpse asukoha, võimalusel pildi jm andmed. Kui loodusvaatluste andmebaasi leiu lisamine ei ole võimalik, võib sellest teada anda ka aadressil alien@envir.ee, kirjeldades nähtut, lisades võimalusel fotod ning kindlasti looma nägemise aeg ja täpne koht. SM Allikas: Merike Linnamägi, keskkonnaministeerium

Jahipidamise õiguse eest tasumine alates märtsist

ahipidamise õiguse tasu maksmiseks on alates märtsist avatud veebileht jahiluba.ee. Varem pilet.ee süsteemi kaudu makstud tasud kehtivad oma tavapärase kehtivusaja lõpuni. Jahiluba.ee asub samal platvormil, kus kalaluba.ee. Et jahimeestel oleks lihtne oma lehte üles leida, on loodud otsetee. Sisestades aadressi jahiluba.ee avaneb kohe õige leht. Tasuda saab tavapäraselt kas pangalingi või krediitkaardiga. Elisa, Tele2 ja

sinu mets

aprill 2O22

Telia kliendid saavad tasu saata ka oma mobiiliarvele. Veebilehel saab jahipidamise õiguse eest maksta ka välismaalane, kellel Eesti isikukoodi pole. Samuti saab maksta kellegi teise eest, kui nende andmed on teada. Ostukorvi funktsiooni abil saab korraga tasuda terve jahiseltskonna eest. Lehel saab toimetada ka vene ja inglise keeles. Välismaalase eest maksmiseks tuleb isikukoodi asemel sisestada tema täisnimi ja sünniaeg. Neile, kes mingil põhjusel tehingut

veebis teha ei saa või ei taha, on nüüd avatud SMS makse võimalus lühinumbril 1717. Sõnumiga saavad maksta Eesti sideoperaatorite, Elisa, Tele2 või Telia kliendid, välismaalane siis, kui tal on kohalik SIM-kaart. Sõnumiga tasumisel tuleb sisusse tippida aastase jahipidamise õigust tähistav tootekood 200 ja jahimehe isikukood, jättes nende vahele tühiku. Uue veebilehe asjus saab vajadusel abi tel 662 5999 või e-postiga klienditugi@keskkonnaamet.ee. EJS

DARKONE, VIKIPEEDIA

Allikas: EASIN – European Alien Species Information Network

jahimees

Järeldusi saab teha, kui ka 2O22. ja 2O23. aasta tulemused on näha.

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

ui me 2020. aasta sügisel saime toonaselt maanteeametilt loa kasutada seoses projektiga „Ulukid teel” maanteedeäärseid piirdeposte, et neile paigaldada mitmes Euroopa riigis juba kasutusel olnud valgustõkkereflektoreid, ei osanud me arvata, kas neist on kasu või ei. Varem mujal maailmas tehtud uuringud olid pigem pessimistlikud. Sellele vaatamata otsustasime ära proovida, milline on tulemus Eesti maastikul. Nüüd on olemas ülevaade, mis toimus reflektoritega teelõikudel 2021. aastal. Kahe järgmise aasta andmed näitavad, kas valgustõkete positiivne mõju saab kinnitust või mitte. Kokkuvõtet 2021. aasta kõikidest ulukitega toimunud kokkupõrgetest teedel näeb juuresolevast tabelist, mis on koostatud häirekeskusesse jõudnud teadete põhjal. Nagu varasematelgi aastatel, on õnnetustesse sattunud ulukitest esikohal metskitsed. Arvestades aga nende keskmise arvukusega ca 135 000 isendit (keskkonnaameti orienteeruv hinnang), moodustab liikluses sõidukitega tabatud ulukite osakaal 3,7%. Keskkonnaameti andmeil on metskitse arvukus viimastel aastatel stabiilne. Seda kinnitavad ka tabelis olevad arvud. Nii tuleb leppida teadmisega, et sõiduki ja metskitse kokkupõrgete vähendamiseks tuleb otsida alternatiivseid meetmeid. Pakutud on ka küttimissurve suurendamist, sest kahjud

LIIKLUSÕNNETUSED METSLOOMADEGA 2O17–2O21 2017 2018 2019 2020 2021 PÕDER

319

METSKITS

2916

407

246

201

224

4408

4884

4300

4960

METSSIGA 173

134

116

161

151

HIRV

ILVES

KARU

HUNT

Allikas: Infotelefonil 1247 kogutud teave

liikluses on – eelkõige eetiliselt ja rahaliselt – väga suured. Paraku on liiklus ise ainus mitmekülgse kahju allikas ja seda igasugusele elusloodusele. Tulemusi „Ulukid teel” projekti juures on asjaosalised maaülikooli dotsent Tiit Randveer ja projektijuht Urmas Salmu. Vaatleme kõiki suurulukeid, kuid pearõhk on põdral ja metskitsel. Uuringu alusandmeid kogudes me võrdleme reflektoritega teelõike ohtlikkuselt sarnaste maanteelõikudega. Näiteks oli 2021. aastal põhitrassil TallinnPärnu-Riia kokku kaks reflektoritega varustatud lõiku, neist üks 1000 ja teine 1800 m pikk. Samal trassil on ka kaks sarnase pikkusega nn võrdluslõiku, mis on ohtlikkuse poolest samasugused. Meil pole võimalik hinnata liiklusõnnetuste sageduse muutust ajas. Küll aga saame reflektoritega ja reflektoriteta lõike võrreldes „ettevaatlikult” väita, et vähemalt metskitsega juhtunud intsidentide sagedus on valgustõkkereflektoritega lõikudel kordades (kaks ja enam korda) väiksem. Eeltoodud põhimõttel kõrvutame kõiki lõike, mida läinud aastal oli üle Eesti kokku 27. Reflektoritega kaetud maanteelõikudel on pimedal ajal toimunud kokku 8 õnnetust, neist 3 põtradega, 4 metskitsedega, lisaks 1 metssiga. Juhtumite arvestuses on kokku 20

PROJEKT „ULUKID TEEL”

Reflektoritega teelõikudel oli kitseõnnetusi vähem

Valgustõkkereflektor maanteepostil.

km maanteelõike, seega 0,4 õnnetust km kohta. Kokku oli Eesti põhi- ja tugimaanteedel reflektoritega varustatud 27 maanteelõigu pikkus 28 kilomeetrit. Kõrvutades lõike väljaspool reflektorite mõjuaega (päeval), on nii reflektoritega kui võrdluslõikudel kokku loendatud 24 kokkupõrget – metskitsedega 20 ja põtradega 4. 2021. aasta headest tulemustest tiivustatult lisas If Kindlustus 2022. aastaks täiendava toetusmeetme. Jahimeeste endi ja toetuse arvelt oli märtsi lõpuks reflektoritega varustatud piirdeposte täiendavalt enam kui 12 km ulatuses. Peamised uued lõigud on Heltermaa-Kärdla, Tallinn-Pärnu-Riia, JõhviTartu ja Tallinn-Tartu trassidel, kokku 9 eri pikkuses maanteelõiku. Kokkuvõtteks Vara on väita, kas siis, kui kõik Eestis vähegi ohtlikud teelõigud varustada valgustõketega, muutuks liiklus metskitsedega kokkupõrgete osas vähemalt kaks korda ohutumaks. Trendi me näeme ja see teeb nii jahimeestele kui projekti toetavale If Kindlustusele selgelt rõõmu. Tänavune lõikude koguarvu kasv erinevates Eesti piirkondades kasvatab andmete tõsiseltvõetavust ja annab laiema kandepinna ka uuringule. Kogume kokku ka tänavuse ja 2023. aasta tulemused, hindame neid ise ja anname järeldustest teistelegi teada. sinu mets

aprill 2O22

jahimees

Põdra küttimisega tuleb ettevaatlik olla Kuigi möödunud põdrajahihooaja kohustused täideti ettenähtud mahus, tuleb olla ettevaatlik, et populatsiooni haldamisel vigu ei tehtaks.

Sarvi kasvatavad põdrapullid. VIIO AITSAM

Ulukikahjustused riigimetsas 2015–2021, ha

PRIIT VAHTRAMÄE Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

õppenud küttimishooajal kütiti kokku 5015 põtra, mis on võrreldes 2020. aastaga 206 isendit rohkem (4809). Samas oli kütitud isendite arv 34 võrra väiksem, kui lepiti kokku jahindusnõukogudes (5048). Neljal maakonnal ( Jõgeva-, Pärnu-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaa) oli jahindusnõukogu otsustes lubatud küttimismahu täitmisel hälve +/- 10‒30%. Lisaks oli Viljandimaal protokollis lisaklausel, et vasikate puudumisel ei loeta struktuuri kõrvalekallet küttimismahu mittetäitmiseks. Kokkuvõttes olid need kokkulepped mõistlikud ja andsid maakondade jahiseltsidele võimaluse pingevabamaks küttimismahu täitmiseks – kui põtra oli tõesti vähem, sai jätta mõned ka küttimata. Selline praktika peaks edaspidi olema tavapärane, et aidata seltsidel riskivabamalt küttimismahte täita.

sinu mets

aprill 2O22

Kütitud põtrade hulk jäi keskkonnaagentuuri seirearuande (2021) minimaalse soovituse piirile – põdra üldarvukuse hoidmiseks 2021. aasta alguse tasemel soovitati küttida Eestis kokku ~ 5000 põtra. Analüüsides maakondade kokkuvõtteid eraldi, pöörasin erilist tähelepanu täitmise protsendile, struktuurile ja ka nende seltside hulgale, kes statistiliselt ei täitnud küttimismahtu, kuna jahindusnõukogu otsused andsid sellise võimaluse. Puht statistilise küttimismahu ja täitmise võrdlemisel selgus, et küttimismahtu ei täitnud 75 jahiühendust (22,72% jahiühenduste arvust). Seda on 17 seltsi võrra (+5,15%) rohkem kui 2020. Kuna aga neljas maakonnas oli hälve lubatud, saavad paljud jahindusnõukogu otsusega n-ö täidetud reale. Juhul, kui täitmata jätmine oli jahiseltside

teadlik otsus, siis on see igati positiivne ja seaduslik võimalus säilitada kohalikku talvituma jäävat põdrapopulatsiooni paremas seisus. Kui seda aga ka tegelikult ei suudetud, siis on see tõsine märk hoiatuseks naaberseltsidele. Kui naabril enam ei ole, siis ei tasu loota, et ,,naabrilt tuleb juurde” ja kindlasti tasub küttimismahtu ka endal korrigeerida – isegi siis, kui naaber seda juba teinud on. Struktuurne küttimine on murekohaks Tõsine murekoht jahimeestele on struktuursest küttimisest kinnipidamine. Viimase kolme aasta kokkuvõte näitab, et saeme oksa, millel istume. Eriti halb on seis pullide osas – seda oli märgata möödunud hooajal. Nimelt kohati paljudes seltsides jahtides vasikaid, kes olid väga väikesed (lehm paaritatud alles teise indlemise ajal ja vasikas sün-

jahimees PÕDRA KÜTTIMINE 2O21 Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa LääneVirumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa TARTUMAA Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

Jahimeeste KAUR soov 2021 soovitab 2021 494 540-590 104 120-140 354 380-420 233 220-250 249 290-340 338 380-410 366 360-400 187 609 360 263 235 244 431 235 4702

200-220 600-650 400-430 300-330 250-280 290-320 500-530 260-290 5090-5600

dinud kuu aega hiljem), ning jätkuvalt tulevad ajudest välja tugevas keskeas ja kõige paremas poegimisvanuses lehmad ilma vasikateta. Kahjuks üldjuhul nad kütitakse. Lõplikuks küttimisstruktuuriks kujunes 37,66% pulle, 32,33% lehmi ja 29,8% vasikaid. Vasikate protsent on küll eelmise hooajaga võrreldes tõusnud 0,4%, kuid see ei ole oluline tõus ega paranda tegelikku olukorda. Lehmade küttimine on võrreldes eelmise aastaga sama protsendi juures, kuid võrreldes 2019. aastaga on see langenud 1,67%. Pullide osakaal on liiga suur. See on võrreldes eelmise hooajaga langenud 0,74%, aga kui võrrelda isendite arvu, siis näeme, et pulle on ikkagi kütitud 407 isendit rohkem kui vasikaid ja 249 isendit rohkem kui lehmi. Ka lehmi on kütitud 158 isendi võrra rohkem kui vasikaid. Keskmiselt on kütitud vasikatest rohkem iga jahiühenduse kohta 0,5 lehma ja 1,5 pulli. Nii ei tohiks teha, kui tahame ka tulevikus, et meil oleks loomi, kes vasikaid teevad ja toovad. Struktuurse küttimise säilitamiseks peame küttimist vähendama nii palju, et sooline struktuur oleks võrdne. Statistiliselt olid kõige parema struktuuriga Hiiu- ja Raplamaa ning väikese hälbega (pulle 1‒2% rohkem) ka Viljandimaa. Oma hea struktuuri aga kaotas võrreldes eelneva aastaga (33+33+33%) Saaremaa, kus 2021 hooajal kütiti lehmi võrreldes pullidega rohkem 4% ja võr-

Jahindusnõukogu otsus 2021 510 115 382 227 278 380 366

Küttimine 2021

Täitmise %

476 112 369 235 277 346 361

93 97 97 104 100 91 99

195 609 400 316 235 300 500 235 5048

210 628 407 300 249 288 505 252 5015

108 103 102 95 106 96 101 107 100

reldes vasikatega 7%. Kõige väiksem vasikate osakaal struktuuris oli Harjumaal (25%), teistel maakondadel oli see natuke kõrgem ‒ Läänemaal 26%, Tartumaal ja Ida-Virumaal 27% ning LääneVirumaal 29%. Statistikas paistsid silma ka Põlvaja Võrumaa, kes küttisid lehmi struktuurselt 28‒29%, mis on õige suhtumine, kuidas vigu parandada. Kokkuvõttes aga kütitakse vasikate puudumisel rohkem pulle viimased kolm aastat. Populatsiooni seisukohast ei ole see õige, sest nii rikume looduslikku tasakaalu karja struktuuris. Pulle sünnib küll rohkem, aga neid ka hukkub kõige rohkem ja nii kiire pullide vähenemine viib tagajärgedeni, mida jahimehed ei sooviks. Väga hea analüüsi ja kokkuvõtte tegi sellest Ida-Virumaa, kus jahimehed on maakonna tasemel kokku leppinud, et toovad ülevaatuseks kõikide pullide sarved ja lõualuud ning lehmade lõualuud ja emakad, et aru saada – maakonna enda jaoks –, kus ja kas on struktuursel küttimisel vigu. Eelmisel hooajal toodi hindamisele 286 bioproovi ehk 92% kütitud loomadest. Võrreldes 2020. aastaga tõusis bioproovide esitamine IdaVirumaa seltsis 30%, kuna on aru saadud, et mida suurem valim, seda parema ülevaate ka saab. Ida-virumaalaste analüüs näitab selgelt, et keskmine pullide vanus on 3,26 aastat, mis on võrreldes 2020. aastaga 0,24 aastat vähenenud, aga lehma-

de keskmine vanus on hoopis tõusnud 4 aastalt 4,8 aastale. Need on vanuseklassid, mida tegelikult küttida ei tohi, vaid peaksime säilitama kui oma tugevat põhikarja. Selline analüüs võiks ja peaks olema täna iga maakonna kohta ja need on andmed, mille alusel peaksime tegema kaalutletud otsuseid. Ülevaade maakondade küttimismahu täitmisest näitas, et kõige raskemas olukorras olid Lääne- (91%), Harju- (93%), Saare- (95%) ja Valgamaa (96%). Keskmine maakonna küttimismahu täitmine andis aga matemaatiliselt täpselt 100%. Oli raske hooaeg Kokkuvõttes võib öelda, et oli raske hooaeg. Edaspidi tuleb teha kõik selleks, et veel alles jäänud populatsiooni hoida tervena ja tugevamana ning küttida juurdekasvu piires, selleks aga peaksime küttimissoove vähendama, et tagada struktuurne küttimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata dominantsete keskeas (3,5‒6,5 aastaste) lehmade ja pullide hoiule ning põhiliselt noorloomade ja vasikate küttimisele. Järgima peaks ka keskkonnaagentuuri soovitust juba eelmisest aastast . Selle järgi tuleks uuel jahihooajal põdra küttimismahtu võrreldes eelmise hooajaga suurendada eeskätt nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on jätkuvalt kõrged. Piirkondades, kus asustustihedus on madal ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka langetada. Ka RMK eelmise aasta kahjustuste kokkuvõte ja ülevaade näitasid, et oluliste kahjustuste hulk langes viimase 6 aasta kõige madalamale tasemele (440,04 ha), jäädes alla 2019. aasta kahjudele, mis siis olid 8 ha võrra veel madalamad. Kui vaadelda aga kogu kahjustuste hulka, on see võrreldes 2015. aastaga langenud neli korda. RMK on kinnitanud, et viimase kolme aasta kahjustuste hulk on tasemel, mis on ilmselt metsloomadele eluks vajalik ja riigimetsale talutav. Kokkuvõttes on jahimeeste abiga vähendatud põtrade arvukust võrreldes 2013. aastaga kaks korda 11 000 isendi tasemele. Jahimeeste arvates peaks sellise arvukuse juures saama mets kasvada ja jahimees ka jahti pidada. sinu mets

aprill 2O22

metsaelu

Kus ja kuidas kopraga koos Metsaomanikule kobrast kiita on riskantne ettevõtmine, sest koprast vastuolulisema mainega looma on Eestis raske leida.

INGMAR MUUSIKUS loodusfotograaf

Kopra tegevus läheb inimese metsamajanduslike huvidega sageli vastuollu. Kuivenduskraavidesse elama asunud kobrastega on konfliktid paratamatud. Seepärast tuleks inimtekkelistest veekogudest pesakonnad võimalusel täies koosseisus välja püüda. Lisaks kahjustustele vähendaks see ka negatiivset suhtumist koprasse. Metsade laiaulatuslik kuivendamine eelmise sajandi teises pooles (tuhanded kilomeetrid uusi metsakraave) lõi samal ajal Eestisse tagasi jõudnud kobrastele suurel hulgal uusi, aga probleemseid elupaiku. Kraavikallastele aastate jooksul kasvanud pajuvõsa, suureks sirgunud kased ja haavad on koprale meele-

sinu mets

aprill 2O22

pärane toit ja sobilik ehitusmaterjal. Vaja vaid paisud ette ehitada, et vähene vesi raisku ei läheks... Kobras on erakordselt võimekas loom, kes suudab keskkonda enda vajaduste järgi ümber kujundada. Metsaomanikule kopra maastikukujundus sageli ei meeldi. Koprad asusid meie Võrumaal asuva talumetsa piiriks olevale ojale elama 2016 kevadel. Allpool elati soojärve ääres juba varem, kuue aasta eest kolis üks paar ülesvoolu meile lähemale. Kohas, kus oja suundub sälkoru kõrgete kallaste vahele, ehitati kahemeetrine pais ette, selle taha jääv tasasem ala ujutati 60 meetri laiuselt mõnesaja meetri ulatuses üle. Vee alla jäi hõre hall-lepik, natuke pajustikku, mõned kased ja paar suuremat kuuske. Paisu lammutamine ei olnud hädavajalik. Mulle kui loodusfotograafile oli huvitavam maastikus toimuvaid muutusi jälgida. Kobras loob uusi elupaiku ja soodustab elurikkust Looduslikes veekogudes, kus kopra tegevus inimese huvidega vastuollu ei lähe või kus kahjustused on minimaalsed, võiks kobrastesse märksa heatahtlikumalt suhtuda ja lasta neil rahus oma elu elada. Saarmas on üks neist, kes tööka naab-

ri tegemistest kasu saab. Kui kobrast on palju, läheb ka saarmal hästi. Tema jälgi hakkasin mitmel pool nägema. Ülespaisutatud veekogust jahib saarmas kalu ja põhjamudas talvituvaid või kudevaid rohu- ja rabakonnasid, mahajäetud koprapesasid kasutab varjepaikadena või poegimispesadena. Rajakaamerasse jäid ka üle paisu liikuvad tuhkur, mink ja kährikute paar. Neilegi on vesised elupaigad meelepärased. Kobraste valdustes käisid vahel ka hundid ja ilves. Kobras on mõlema suurkiskja toidulaual, eriti neil aastatel, kui metssea ja metskitse arvukus oli madalseisus. Uus veekogu sobis hästi sõtkale, sinikaelale ja hallhaigrule, pehkivad lepad meelitasid kohale valgeselg- ja suur-kirjurähni. Kaitsealuseid kahepaikseid – mudakonna ja harivesilikku – ei õnnestunud leida, kuid mõlemaid on olnud läheduses kuulda ja näha. Muidugi tundsid koprad huvi ka suurte haabade vastu, mis kõrgel ojakaldal kasvasid. Kui meetrise tüve läbimõõduga haava koorele ilmusid esimesed hambajäljed, lõin mõned laastukatuse pikad peened naelad närimiskõrgusele kergelt sisse. Mõju oli 100% – ühtegi naelutatud puud koprad ei puutunud. Teispool oja toimetavale naabrile kobraste tegevus huvi ei pakkunud, see-

metsaelu

Aasta puu on pihlakas Taas on hulk liike pälvinud aasta tegija tiitli.

T Kobras loob oma tegevusega vesiseid elupaiku, mis meeldivad ka paljudele teistele liikidele. INGMAR MUUSIKUS

elada? pärast hakkasid paisu tekkima augud. Algul parandasid loomad need ära, hiljem enam mitte. Nii jäi eelmisel aastal veekogust alles mudane maa. Ilmselt oli koht 5–6 aastaga oma loodusliku potentsiaali kobraste jaoks ammendanud, nii et tuli leida uus. Üks madalam kopratamm oli tekkinud ülesvoolu, teine allavoolu. Sekkuv inimene võiks näha laiemat pilti Mõni kilomeeter eemal paisutasid koprad külatee ääres vee üles, tekkinud tiigile asus laululuigepaar pesitsema. Laululuigele pakuvad kopra loodud veekogud sobilikke pesitsustingimusi. Oli just haudumise aeg, kui kopamees tõstis paisu eest ära. Vesi läks kolinal alla, luiged enam pesale ei saanud, vares istus pesas ja nokkis mune. Lõheliste jõgedele kobras oma paisudega üldjuhul ei sobi, kuna see takistab kudemisrännet. Jägala jõe ülemjooksul hoidis aga koprapais veetaset jõeforellile vajalikult madalas seisus. Novembris käis seal forellidel hoogne kudemine. Just siis arvas keegi, et on õige aeg pais ära lõhkuda. Valla pääsenud suur veehulk koos mudaga valgus üle koelmute, kogu forellide vaev läks tühja. Loodusesse sekkuv väheste teadmistega inimene ei oska näha oma tegude tagajärgi.

änavune aasta puu on harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), kes esimest korda oli aasta puu 2000. aastal. Ta on Eesti üks kõige laiemalt levinud taimeliik, kes võib kasvada nii puu kui põõsana. Metsas jääb ta alusmetsa taimeks, avamaastikul võib sirguda paarikümne meetri kõrguseks puuks. Pihlaka õunvili on toiduks paljudele lindudele ja imetajatele. Inimene kasutab vilju kulinaarias ja meditsiinis. Pihlakat on peetud pühaks puuks, sest marja otsas on nõiamärgina tuntud viiskand. Eestis kasvab looduslikult neli pihlakaliiki: harilik pihlakas, pooppuu, soome pihlakas ja tuhkpihlakas (II kaitsekategooria). Pihlakad annavad omavahel kergesti hübriide. Aasta tegijad on valitud ka paljudes teistes kategooriates. • Aasta lind on metskurvits ehk nepp (Scolopax rusticola), harilik haudelind Eestis. Tema elupaik on seotud vanade metsadega, mille läheduses on lagendikke või metsasihte. Metskurvits on väga osav lendaja, kes tegutseb vaid hämaruses ja öötundidel. Tema pesa on maapinnal. Nepp on jahilind. • Aasta loomaks sai pruunkaru (Ursus arctos), keda meie metsades elab tuhatkond. On Eesti suurim segatoiduline kiskja. Emaskarude kaal on kuni 200 kg, isaskarudel isegi üle 300 kg. • Aasta orhidee Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis ssp. baltica) on levinud üle Eesti, sagedasem on läänerannikul, saartel ja Kagu-Eestis. Kasvab niisketel ja soistel kasvukohtadel – niitudel, heinamaadel, veekogude kallastel. Õitseb juuni keskpaigast juuli keskpaigani. On III kaitsekategooria liik, kelle elupaiku ohustab võsastumine. • Aasta sammal on sulgjas õhik (Neckera pennata), kes on pilkupüüdva välimusega, kasvab lehtpuutüvedel vanades lehtpuu- ja segametsades, vahel ka parkides. Kuulub III kaitsekategooriasse, on vääriselupaiga tunnusliik. • Aasta seen on kõrreliste-tõlvtõvik (Epichloë typhina), hästi äratuntav

Aasta puu.

VIIO AITSAM

mikroseen, kes taimede sees sümbiondina elades on valdavalt nähtamatu. Seene paljunemisel tekib teatud oludes ja teatud kõrreliste liikide ülemistele lehetuppedele paks valge-kollakashelepruunikas koorikjas kate, mida nimetatakse haiguseks – tõlvtõveks. • Aasta liblikas on vareskaera-aasasilmik (Coenonypha hero), Eestis levinud, aga mitte sage päevaliblikas. Teda kohtab juuni algusest juuli alguseni niisketes elupaikades nagu metsateed ja -lagendikud, puisniidud, aasad, võsaja sooservad. Röövikud toituvad kõrrelistel ja jäävad sinna talvituma. On III kaitsekategooria liik. • Aasta mullaks on valitud tehismuld (T), masinatega muudetud, ümber kujundatud ja mõjutatud maa. Mulla looduslik ülemine osa on osaliselt või täielikult hävitatud või ka eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või segatud looduses mitteesinevate materjalidega, näiteks tööstusjäätmetega. • Aasta kala on ahven (Perca fluviatilis), kes elab jõgedes, järvedes, rannikumeres ja ka rabajärvedes. Ta on röövkala, kelle toiduks on vee-selgrootud, erinevad kalaliigid, sh liigikaaslased. SM Allikas: keskkonnaamet sinu mets

aprill 2O22

metsaelu

Erinevad metsatüübid on kimalastele üsna ühtviisi väärtuslikud elupaigad, kui nektarit ja õietolmu pakkuvaid õistaimi leidub piisavalt.

Karukimalane.

TIIT TEDER Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor

EPP VALDARU Saksamaa Thüneni instituudi praktikant

MARI-LIIS VILJUR Würzburgi Ülikooli biokeskuse järeldoktor

evinud arvamus, et putukad on lihtsalt ühed tüütud olevused, kes on siia ilma „loodud” vaid nuhtluseks, on tasapisi kadumas. Eriti suurt tähelepanu on viimastel aegadel pälvinud putukate asendamatu roll tolmeldajatena. Tolmeldaja võib olla iga putukas, kes liigub õielt õiele, olgu siis toitumiseks, saagi varitsemiseks või lihtsalt jala- või tiivasirutuseks. Vähemal või rohkemal määral kaasneb sellega ka õietolmu ülekanne ühelt õielt teisele. Kui järgmiseks õieks on samast liigist taim, siis toimub risttolmlemine – miski, milleta paljud õistaimed idanemisvõimelisi järglasi ei saa. Mesilased ei ole oma umbes 280 Eestis elava liigiga kõige liigirikkam putukarühm, kes õitel toitub ja sellega õistaimi tolmeldab. Kuid oma karuskarvase kehaga on nad kindlasti ühed efektiivsematest tolmeldajatest. Eriti võimekad tolmeldajad mesilaste hulgas on kimalased, keda Eesti erinevates maanurkades teatakse-tuntakse ka kui metsmesilasi, maamesilasi, kumalasi või lihtsalt (mesi)

sinu mets

aprill 2O22

mumme. Eestis elavatest mesilaseliikidest on kimalane enam-vähem iga kümnes: kokku on neid 29 liiki, mõni neist siinmail väga haruldane. Neist 22 liiki on päriskimalased, seitse aga kägukimalased. Kui väljanägemiselt ei erine kägukimalased päriskimalastest suurt millegi poolest, siis oma eluviisidelt on nad nagu... siga ja kägu. Erinevalt pesa tegevatest ja pesakonniti elavatest päriskimalastest on kägukimalased oma eluviisilt eraklikud ja veedavad oma vastseelu päriskimalaste pesades parasiitidena. Kägukimalaste eriskummalised eluviisid on väärt omaette juttu, seepärast siin keskendume peamiselt päriskimalastele. Intensiivne põllumajandus kahandab kimalaste arvukust Euroopas on kimalaste arvukus ja liigirikkus kahjuks langemas. Selle peamiseks põhjuseks peetakse kimalastele oluliste elupaikade – poollooduslike rohumaade – laiaulatuslikku kadumist ja asendumist intensiivselt majandatavate põllumajandusmaastikega. Tänapäevas-

te põllumajandusmaastike ebasobivust kimalastele – ja mesilastele üldisemalt – tingivad väga mitmed asjaolud. Kimalaspered vajavad toitu järjest mitme kuu vältel. Paraku suurtel aladel kasvatatavad põllukultuurid ei paku seda üldse (nt teraviljad) või teevad seda suhteliselt lühikese perioodi jooksul (nt raps). Selliseid põllukultuure, mis järjest kuude kaupa õitseks, lihtsalt ei ole. Pikemaajalist toidupuudust ei suuda kompenseerida ka kitsad põlluservad. Arvestada tuleb sedagi, et erinevalt meemesilastest ei kipu kimalased toiduotsingutel pesadest väga kaugele lendama. Kimalaste pesitsusedukust mõjutavad negatiivselt ka põldudel rakendatavad maaharimisvõtted ja taimekaitsevahendite kasutamine, millest võivad pihta saada nii nende pesad, talvitumispaigad kui ka toiduressursid. Taimekaitsevahenditel, eriti putukamürkidel, on ootuspäraselt ka otsene negatiivne mõju kimalaste pesitsusedukusele. Võrreldes mitme teise putukarühmaga on kimalaste elupaiganõudlused suh-

5 X TIIT TEDER

Metsas kohtab enamikku

metsaelu

Eesti kimalaste liikidest teliselt vähespetsiifilised. Kriitilise tähtsusega ongi just kahe eelmainitud ressurssi olemasolu: nektarit ja õietolmu pakkuvad õistaimed ning sobivad pesapaigad. Nende kahegi suhtes ei ole kimalased ülearu valivad. Erinevate õistaimeliikide õied sisaldavad nektarit ja õietolmu küll erineval määral, kuid eelistatud liikide puudumisel lepivad kimalased ka sellistega, mis pakuvad vähem ressursse. Samamoodi on pesapaikadega: kuigi enamik kimalaseliike rajavad oma pesa tavapäraselt pinnasesse, võime kimalasepesi leida ka näiteks põhuhunnikutest, lindude pesakastidest, puuõõnsustest, kivihunnikutest, tühimikest ehitiste vundamendis ja majaseintes või põranda alt. Pesa rajamisel kasutab kimalasema sageli olemasolevaid õõnsusi, pinnases näiteks hiireurge. Mets leevendab elupaikade kadumist põllumajandusmaastikus Kui põllumajandusmaastik välja jätta, leidub kimalastele kriitilise tähtsusega ressursse vägagi erinevates maastiku elementides. Hiljuti uurisime, kuivõrd sobivad neile elupaigana eri tüüpi metsamaastikud. Et metsatüübiti on puistu struktuurne iseloom, taimekooslused ja mulla omadused vägagi erinevad, eeldasime arvestatavaid erinevusi ka kimalaste liigirikkuses ja liigilises koosseisus. Uurimuse meeldivaim teadasaamine oli metsamaastike kimalaserikkus: kokku vaid 27 vaatlusalal kohtasime enamikku Eesti kimalaseliikidest, täpsemalt 20 liiki. Esindatud olid nii enamik päriskimalasi kui ka kägukimalasi. Mõningase üllatusena metsatüübiti kimalaste liigirikkuses märkimisväärseid erinevusi me ei leidnud. Nii palu-, laane-, salu- kui ka soovikumetsades oli ühel vaatlusalal nähtud liikide arv üsna sarnane. Samuti ei esinenud metsatüüpide vahel märkimisväärseid erinevusi kimalaste liigilises koosseisus. Seega tundub, et erinevad metsatüübid on kimalastele üsna ühtviisi väärtuslikud elupaigad. See siiski ei tähenda, nagu metsatüüpide erinevused ei oleks kimalaste vaatenurgast olulised. Palumetsade liigivaene puurinne ei paku kimalastele mida-

gi, kuid selliste metsade päikeseküllane metsaalune on neile igati meelepärane. Mustikas, pohl, härgheinad, kanarbik – kõik need palumetsadele tüüpilised taimed pakuvad kimalastele rikkalikku toidupoolist. Seevastu sega- ja lehtmetsades leiavad nad toitu ka põõsa- ja puurindest. Eriti hästi sobivad neile sellised metsad, kus kevadel on õitsvaid pajusid, hiljem pihlakaid, vahtraid ja pärnasid. Leht- ja segametsade alusmetsas toituvad kimalased eeskätt vaid kevadel, kui päikesevalgus ulatub metsa alla. Puude lehtimisel nad hämara metsa alla enam ei trügi, vaid otsivad toitu rohkem ümbritsevast maastikust – teeservadelt, metsasihtidelt, niitudelt jne. Periooditi vajavad lisatoitu ka palumetsade kimalased. Tähtis on mitmekesisus Pole kahtlust, et metsadel on oluline roll kimalaste säilimisel meie maastikes. Seda kinnitab ka nende suurem arvukus ja liigirikkus metsaga piirnevates põlluservades võrreldes põldudevaheliste põlluservadega. Siiski ei ole igasugune mets kimalastele sobiv. Mida enam sarnaneb mets puupõlluga, seda vaesem on sealne putukaelu. Monotoonne kuusik on hea vaid üraskitele järada, kimalastel pole sellises metsas aga midagi teha. Ei ole seal neile toitu puu- ega põõsarindes ning üheliigilistele kuusikutele iseloomulik taimestikuvaene ja õitetu alusmets ei paku samuti miskit. Üldiselt on kimalasi rohkem sellistes metsades, kus on väikseid avamaastikuelemente – olgu siis teeservi, metsasihte või tuulemurde. Ühest küljest mitmekesistab väikeste avatud laikude taimestik kimalaste toidubaasi, teisest küljest pakub päikselisi, samas tuulevarjulisi kohti pesade rajamiseks. Majandatavates metsades on kimalaste vaatevinklist eelistatud püsimetsanduses kasutatavad võtted. Lageraie puhul tuleks eelistada väikseid, maksimaalselt 1–2hektarilisi lanke. Raied suurtel aladel, mis istutamisjärgselt kattuvad peagi häiludeta ja ühevanuselise okasmetsaga, muudavad metsamaastiku mitmeks aastakümneks nii kimalastele kui ka teistele avamaastikuputukatele üheülbaliseks ja vähesobivaks elupaigaks.

Varakevadine mets oma õiterohkusega on õitel toituvatele putukatele, sh kimalastele tõeline paradiis.

Kimalastele sobivad elupaigaks maastikud, kus õitsvaid taimi on pidevalt saadaval. Pildil on põldkimalane.

Sellistes päikseküllastes metsades kohtab kimalasi arvukalt ka metsa all toitumas.

Õitsvatel pajudel näeb lisaks kimalastele ka palju teisi tolmeldajaid. sinu mets

aprill 2O22

metsaelu Pärissõnajala gametofüüt ja noore sporofüüdi esimene leht.

Roomava risoomiga hariliku kolmissõnajala Gymnocarpium dryopteris kogumik Koeru lähedal. 8 X KAI RÜNK

Hariliku naistesõnajala Athyrium filixfemina sulgjad liitlehed paiknevad kimbuna. Eoslatega ja eolateta lehed on sarnased.

Sõnajalad – mis taimed need on? Enamus sõnajalgtaimedest on pärissõnajalad, Eestis kasvab neid 23 liiki.

KAI RÜNK taimeökoloog

eie ettekujutuses on sõnajalgtaimed peamiselt niiskete ja varjuliste metsade elanikud. See on tõsi, kuigi eostega paljunevaid soontaimi võib leida kõikjalt maismaalt, isegi mageveekogudest. Sõnajalgtaimed ei ole maal suutnud asustada vaid kõige kuivemaid ja külmemaid kasvukohti. Eelkõige mõjutab selle taimerühma levikut aga siiski nende bioloogiast põhjustatud eriomane veevajadus. Kaasaegne botaaniline süstemaatika liigitab sõnajalgtaimede* alamhõimkonda maokeeled, osjad, marattiad (suured troopikataimed) ja pärissõnajalad**.

Noored ohtese sõnajala (Dryopteris carthusiana) sporofüüdid varjulisel kõdupuidul Pikkjärve lähedal.

sinu mets

aprill 2O22

Viimaste hulka kuulub enamus (umbes 98%) kaasagsetest sõnajalaliikidest. Sõnajalgtaimi peaks Eestis hetkeseisuga kasvama 36 liiki. Pärissõnajalgu on kõige rohkem, 23 liiki, ja nemad ongi käesoleva ülevaate teemaks. Kaheosaline elutsükkel: väike taim sugurakkudega ja suur taim eostega Sõnajalgtaimede omapärane bioloogia erineb märkimisväärselt seemnetaimede omast, on olnud kaua aega arusaamatu ja seetõttu ümbritsetud salapära ning legendidega. Veel isegi tänapäeva õpilastes võib raskusi tekitada sõnajalgtaimede elutsükli mõistmine – kuidas saab üks taimeisend elada oma elu kahe iseseisva ja nii erineva organismina? Kõigile on hästi teada, missugune on sõnajala sporofüüt – see on tavamõistes taim, mida võib näha kasvamas looduses, aias või toas potis. Sporofüüt on sõnajalaisendi suurem ja pikema elueaga organism. Täiskasvanud sporofüüdil valmivad vastavates organites – sporangiumites ehk eoslates paljunemisrakud – eosed. Kui küps eos sattub sobivasse kasvukohta, kasvab sellest gametofüüt. Sõnajalgtaime gametofüüt on sporofüüdist täiesti erinev – palju väiksem, enamasti kuni sentimeetri pikkune, harva suurem (kuni 6 cm), ümar, keeljas või südajas lapik organism. Sõnajalgtaime gametofüüti nimetatakse ka protalliumiks, mis on parem termin kui eestikeelne eksitavalt lehele viitav eelleht. Gametofüüdil toimub sõnajalgtaime paljunemine – seal paiknevad suguorganid, arenevad välja sugurakud ning seal hakkab pärast viljastumist arenema

Eestis väga haruldase Brauni astelsõnajala Polystichum braunii noor rullis, sõkalsoo mustega kaetud leht maikuus.

elutsükli teine organism – sporofüüt. Viljastumist ei saa toimuda ilma veeta. Vaid vees ujudes saavad ühe gametofüüdi isassugurakud jõuda teise gametofüüdi emassugurakuni. Seepärast mõjutab vee kättesaadavus tugevalt sõnajalgtaimede levikut. Väikesed ja silmapaistmatud gametofüüdid on üliolulised – ilma nendeta poleks ka sporofüüte, suuri sõnajalgtaimi. Kahjuks on teaduslikku informatsiooni sõnajalgtaime gametofüüdist, selle ehitusest ning ökoloogiast märksa vähem kui sama liigi sporofüüdist. Kõigepealt sellepärast, et gametofüüdid on suhteliselt väikesed, nad kasva-

metsaelu

Suur laanesõnajala Matteuccia struthiopteris kogumik Loobu jõe kaldal.

Hariliku laanesõnajala noored, rohelised eoslatega muundunud lehed paiknevad fotosüntee sivate lehtede lehtri keskel.

vad ja arenevad varjatud ning varjulistes kasvukohtades (kõdupuidul, kivipragudes, teiste taimede, eriti sammaltaimede varjus) ja neid on looduses tihtipeale raske leida. Olulisem põhjus on aga see, et eri liikide sõnajalgtaimede gametofüüdid on üksteisele väga sarnased või pole veel kindlaks tehtud tunnuseid (kui neid üldse on), mille järgi neid eristada. Sõnajalgtaime gametofüüdil on vastava liigi bioloogias ja ökoloogias sama oluline osa kui sporofüüdil. Näiteks metsaökoloogiat võib aidata paremini mõista teadmine, et sama liigi gametofüütide ja sporofüütide sobivate kasvutingimuste ulatus ei tarvitse täies ulatuses kattuda. Sporofüüdid on kasvutingimuste suhtes enamasti nõudlikumad kui gametofüüdid. Kasvukohas, kus gametofüüdil on sobivad kasvutingimused, ei pruugi neid olla sporofüüdi jaoks ja nii katkebki sõnajala elutsükkel kõige sagedamini just noore sporofüüdi eas. Liigi tegelik levila aga saab välja kujuneda vaid seal, kus nii gametofüütide kui sporofüütide kasvunõudlused kattuvad. Ühisjooni ja erinevusi Sõnajalgtaimest (siin ja allpool tähendab see sporofüüti) on tavaliselt näha vaid lehed; juured ja sageli ka vars on mullas. Kevadel on hästi näha, et erinevalt seemnetaimedest paiknevad sõnajalgtaimede noored lehed enne väljarullumist varrel spiraalse rõngana, lehe tipp spiraali keskel, meenutades teokarpi või keelpilli pead. Täiskasvanud sõnajalalehed võivad ühe taime piires olla kõik sarnase ehitusega, nagu näiteks maarja-sõnajalal, või erineda. Hea, kuid äärmuslik näide

on kahte eri tüüpi lehtedega harilik laanesõnajalg. Laanesõnajala ilusate lehtrina paiknevate kaardus roheliste eoslateta lehtede keskel on püstised, varakult pruuniks muutuvad, muundunud lehekoega, eoslatega lehed. Enamasti ei ole eoslatega ja eoslateta lehtede erinevus siiski nii silmapaistev. Lehed kinnituvad, nagu ikka taimedel, varre külge. Eestis kasvavatel sõnajalgadel on vars enamasti mulla sees. Sellist mullas paiknevat vart nimetatakse risoomiks. Risoom võib olla mullas püsti, viltu või horisontaalselt. Horisontaalne vars paikneb sageli osaliselt mulla pinnal. Risoomi asend maapinna suhtes on oluline, see määrab ära taime kasvukuju. Juba mainitud laanesõnajala vars on püstine, lehed kinnituvad rõngana risoomi tippu ja moodustavad ilusa korrapärase lehtri. Paljudel metsasõnajalgadel on vähem või rohkem püstine risoom ja seetõttu paiknevad nende lehed kompaktselt, lehtri või kimbuna. Horisontaalse varrega liikidel kinnituvad lehed varrele üksteise kõrvale. Roomav vars võib sageli haruneda ja roomava varrega liigid võivad metsas moodustada väiksemaid või suuremaid kogumikke. Nii nagu enamikul taimedest, on ka sõnajalgtaimedel juured, need arenevad varrest (risoomist), on enamasti pikad ja peenikesed, läbimõõduga kuni kaks (harva viis) millimeetrit. Sõkalsoomused, eoslad ja soorused Sõnajalgtaimede varrel ja lehtedel, nii labal kui rootsul, leidub sageli mitme-

Maarja-sõnajala Dryopteris filix-mas sporofüüt.

suguseid väljakasve: karvu, harjaskarvu ja/või sõkalsoomuseid, mis koos moodustavad taime karvkatte. Karvkatte osade kujul ja ehitusel on oluline väärtus liikide eristamisel. Sõnajalgtaimede eripäraks on vartel ja lehtedel paiknevad sõkalsoomused, mis on karvadest ja harjaskarvadest laiemad plaatjad lamedad väljakasvud. Kujult, suuruselt, serva ehituselt ja kinnitusviisilt on sõkalsoomused taksoniti väga varieeruvad. Kujult on nad sageli piklikmunajad või elliptilised, aga ka lineaalsed või ümarad. Sõnajalgtaime paljunemisrakud – eosed arenevad eoslates. Pärissõnajalgade eosla on väike (palja silmaga vaevu nähtav), koosneb kerajast, kotjast eoslapeast ja varresarnasest eoslaraost. Üksikud eoslad on enamasti koondunud kogumikesse ehk soorustesse ja paiknevad lehe alumisel küljel või selle servas. Sooruste paiknemine ja paiknemise muster on sageli taimeperekonnale eriomane ja seega oluliseks tunnuseks liikide eristamisel. Kui eoslad on palja silmaga vaevu vaadeldavad, siis soorus ja sooruse õhuke kate ehk loor on selgelt eristatavad. Loor kaitseb soorust ja küpsevaid eoseid ning reguleerib eoste levi – kuivab ja/või pudeneb eoste valmides sageli ning annab eostele võimaluse levida. Loori olemasolek või puudumine, aga ka loori kuju ning selle karvkate on samuti olulised määramistunnused. * Alamhõimkond Polypodiophytina ** Vastavalt alamklassid Equisetidae, Ophioglossidae, Marattidae, Polypodiidae sinu mets

aprill 2O22

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ilmus Eesti Jahimees 1/2022. Aasta avanumbris on pikemalt juttu aasta loomast – pruunkarust. Lähema ülevaate temast teeb zooloog Mati Kaal. Lisaks on kirjutatud karuga seotud rahvapärandist. Muidugi tehakse juttu ka jahiaastast „Väärtusta jahisaaki” ja aktuaalsetest öösihikutest. Lisaks leiab kokkuvõtte mullusest jahijärelevalvest jm. Vanu ajakirjanumbreid saab nüüd digiversioonina ka kodulehelt lugeda.

Konservisaadetis Ukrainale.

EJS

• Jahimehed Ukraina heaks. EJS algatas kampaania, et koguda ukrainlastele konserve ja raha-annetusi. Tänaseks on annetatud 10 000 konservi. Lisaks koguti korjanduskampaaniaga 94 komplekti kasutatud ja uusi raadiosaatjaid. Raha-annetusi oli Ukraina heaks tehtud 7. märtsi seisuga 6880 eurot. Need tulid Vast-

Raadiosaatjad Ukrainale.

sinu mets

aprill 2O22

EJS

se-Kuuste jahiseltsilt, MTÜ Kuremäe jahtkonnalt, MTÜ Voka jahtkonnalt, Saarte jahimeeste seltsi Salme ja Laugi jahiseltsidest, Laane jahimeeste seltsist, Rõusa-Suurejõe jahimeeste seltsist, Kohtla-Nõmme jahtkonnalt, Kivinõmme Kütid MTÜ-lt, Vigala jahimeeste seltsist ja mitmelt eraisikult. Raha kasutatakse konservide soetamiseks ja vajadusel nende transpordiks abivajajateni. • Loapikenduse heakskiidu saanud jahipiirkondade arv ületas 50% piiri. Kasutusõiguse lubade pikendamise protsess on kulgenud üllatavalt edukalt. Märtsi keskpaigaks oli jahindusnõukogu heakskiidu loa pikendamiseks saanud 178 jahipiirkonda, mis on 55% pikendamisele kuuluvatest lubadest. Luba on pikendatud 82 jahipiirkonnal. EJSi juhatuse koosolekutel on juhatuse liikmed väljendanud muret nende seltside pärast, kes pole piisava tempoga liikunud ja loa pikendamise protsessi tähtsustanud. Väga tähtis on, et seltsid, kes pole veel jahindusnõukogudele avaldusi nõusoleku saamiseks esitanud, seda teeksid. Ees on suvi ja puhkused, mil lepingute sõlmimine ja pikendamistoimingud võivad rohkem aega võtta. Kõigil, kes soovivad kasutusõiguse luba pikendada, on vaja esitada jahindusnõukogu nõusolek koos pikendamisavaldusega keskkonnaametile hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Kiirustada on vaja, sest menetlus jahindusnõukogus võib kesta mitu kuud. • Rahvusvaheline seakatku konverents jahimeestele. 8. veebruaril korraldas EL jahimeeste konverentsi, kus räägiti sigade Aafrika katkust (SAK) ja võimalikust vaktsiini tootmisest. Konverentsil tutvustati EL rahastatud SAKi-teemalist uut projekti VACDIVA, mille eelarve on ligi 10 mln eurot. Projekti eesmärk on toota tõhus ja ohutu vaktsiin mets- ja kodusigadele. Lisaks plaanitakse välja töötada DIVA test, mis võimaldab täpselt jälgida vaktsiini

efektiivsust. Veel on plaanis kavandada SAKi tõrje- ja likvideerimis strateegia erinevates epidemioloogilistes stsenaariumides kogu maailmas ning katsetada pilootvaktsiini reaalses keskkonnas. Konverentsil räägiti seakatku senisest levikust ja uutest juhtumitest ning riikide varasematest kogemustest tauditõrjel. Põhjalikum ülevaade tehti vaktsiini katsetustest ja tõdeti, et tegemist on väga komplekse viirusega. Mitu konverentsil esinejat märkis, et kuigi vaktsiinivariant on olemas, nõuab see pikemaid uuringuid, et tulemus oleks võimalikult efektiivne ja ohutu. Vaktsiin peaks valmima kahe kuni kolme aasta pärast.

• „Jahimeeste jutud” nüüd Spotifys. „Jahimeeste jutud” podcast ehk taskuhääling on nüüd kuulatav ka Spotifyst. Eelmisel aastal alustatud jahindusteemaline taskuhääling on taas hoo sisse saanud ja kuulatavad on nii vanad kui uued osad. • EJS ostis kokku põdra- ja hirvenahku. 28. veebruaril ja 1. märtsil ostis EJS kokku soolatud põdra- ja hirvenahku, mis kõlas kokku ka tänavuse aasta teemaga „Väärtusta jahisaaki”. Nahku toodi kokku Harju-, Rapla-, Järva-, Tartu-, Viljandi-, Hiiu-, Pärnu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Kõige rohkem jahiseltse oli aktsiooni haaratud Tartu- ja Pärnumaal. Nahku varuti kokku 532, mis on tunduvalt vähem kui mullu. Kind lasti oli siin mõju ka vähenenud küttimisel. Nahkadest valmistatakse allergiavaba koeratoitu. Vt ka www.ejs.ee

teated

Eesti Erametsaliit teatab ANNIKI LEPPIK Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

• Erametsaliit valis uue juhatuse. 2021. aasta lõpus valisid erametsaliidu volinikud erametsaomanike esindusorganisatsioonile uue juhatuse. Erametsaliidu uude juhatusse kuulub varasema seitsme asemel üheksa liiget. Senistest juhatuse liikmetest jätkavad Ando Eelmaa, Ants Erik, Harry Pütsepp, Atso Adson ja Meelis Matkamäe, lisaks valiti juhatusse Aarne Volkov, Kadri-Aija Viik, Liina Helstein ja Andres Olesk. Juhatuse esimeheks valiti üksmeelselt tagasi varasem esimees Ando Eelmaa. Juhatus astus ametisse kolmeks aastaks. • Taunime raiete keelustamist Natura piiranguvööndis. Veebruari alguses keskonnaministeeriumis toimunud ümarlaua järel esitas keskonnaamet ministeeriumile ettepaneku Natura 2000 metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmiseks. Erametsaliit taunib otsust peatada raied Natura 2000 ala piiranguvööndites vähemalt 28 kuuks olukorras, kus riik seadis eraomanikele sisuliselt üle öö majandamispiirangud ilma seotud osapooli aruteludesse kaasamata. Leiame, et majanduspiirangute kehtestamisel eraomandile tuleb tekitatud kahju hüvitada kohe, mitte siis, kui see on riigile mugavam. Oleme pöördunud keskkonnaminister Erki Savisaare poole, et ministeerium jätaks keskkonnaameti ettepaneku tähelepanuta ja koondaks asjaosalised ühe laua taha, et koos mõistlikud lahendused leida. Erametsaliidu kodulehelt (https://erametsaliit.ee/ natura-2000/) leiab liidu soovitused ja arusaamad seoses Natura 2000 alal metsateatiste väljastamise peatamisega. Küsimuste ja vastuste loetelu täieneb jooksvalt vastavalt uuele infole, mis meieni jõuab. • Tuletame meelde lindude pesitsusaja algust. Paneme metsaomanikele südamele, et kevadsuvisel perioodil tuleb metsamajandustöid korraldada selliselt, et pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida. Oleme koostanud lindude pesitsusajaks metsaomanikele tõhusad soovitused nii tekstina kui video kujul. Olulisimad soovitused pesitsusrahuks valmistumiseks kõlavad lihtsalt: - Paigalda ja puhasta kavandatava raiega piirneval alal pesakaste. - Tee raietööd võimalikult lühikese ajaga. - Säilita langil õõnsustega puid, lamapuitu ja tüükaid.

- Jäta oksad ja risu langile, luues soodsa keskkonna maapinnal pesitsevatele lindudele. - Säilita puistute alumised rinded, järelkasv ning alusmets, mis pakub pesitsus- ja toitumiskohta paljudele linnuliikidele. - Kui raie eeldab alusmetsa eemaldamist, siis tee seda enne pesitsuse algust Erametsaliidu soovituste täieliku nimekirja leiab meie koduleheküljelt: https://erametsaliit.ee/linnurahu/. • Puit saab asendada Vene gaasi. Erametsaliit saatis Eesti Vabariigi ministritele pöördumise, juhtimaks tähelepanu, et meil on puidu näol olemas kohalik taastuv ressurss, et vähendada meie sõltuvust Vene gaasist ja suurendada riigi energiajulgeolekut. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing on hinnanud, et 20% Eestis kasutatavast kaugküttesoojusest on toodetud maagaasist. Valdavalt on gaas pärit Venemaalt. Eesti taastuvenergia koja hinnangul maksame Venemaale gaasi eest 185 mln eurot aastas. Gaasi hinna kasvades summa suureneb. Eestil on alternatiiv olemas. Puit on meie taastuv loodusvara, mille see osa, millest ei saa teha kõrgema lisandväärtusega tooteid, sobib väga hästi energia tootmiseks. Soojusmajanduses maagaasi asendamiseks puiduga (hake, pelletid jms) piisab, kui täiendavalt turule tuua ca 0,5 mln tm puitu. Sellise lisakoguse varumine on teostatav ilma suuremate lisapingutusteta. Eesti metsamaast on ca 200 000 ha kaetud hall-lepikutega kogutagavaraga ca 31mln tm, mille majanduslik kasutus piirdub ennekõike energeetikasektoriga. Seoses ebapiisava hakkpuidunõudlusega on need puistud olnud seni alamajandatud. Lähtudes vajadusest suurendada Eesti energiajulgeolekut kodumaise puiduenergia laialdasema kasutamisega, aga ka üldisemalt tagada Eesti majanduse toimimine siinsetel kohalikel ressurssidel, peame vajalikuks lõpetada kohe uute piirangute lisamine metsamajandusele ja käivitada toetusmeetmed maagaasi kasutavate soojatootmisüksuste üleviimiseks biokütustele. • Erametsaliidu 30 tegevusaasta juubel. 24. aprillil 1992 asutati Eesti Talumetsa Liit, kelle õigusjärglane on Eesti Erametsaliit. Seega tähistame tänavu oma 30 tegevusaasta juubelit. 30 aastaga on üksikute entusiastide ideest saanud metsaomanike huve esindav tugev organisatsioon. Tähistame oma juubelit piduliku vastuvõtuga Tartus 21. aprillil. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

aprill 2O22

teated

sinu mets

aprill 2O22

METSAÜHISTU

ametlik info

Vaade meie boksi 2019. aasta Maamessil.

Külastage meid Maamessil!

le paari aasta on taas Tartus toimumas Maamess. Järjekorras 28. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone koondav mess toimub 21.–23. aprillil Tartu Näituste messikeskuses.

Erametsakeskuse ja Keskühistu Era mets ühine messiboks asub A-hallis (boks nr 30). Tutvustame metsandustoetusi, metsaomanikele loodud tugisüsteemi ja metsaühistute pakutavaid teenuseid. Olete oodatud meid külastama!

Erametsadesse istutamine on jätkuvalt tõusuteel Ajal, mil erametsade raiemaht on olnud languses, on istutamine jätkuvalt kasvav. Eelmisel aastal istutati erametsadesse 16,8 miljonit väikest puud, mis on eelnevatest aastatest paarisaja tuhande võrra suurem. Erametsakeskus tuletab meelde, et kui plaanite tänavu oma metsa uusi tai-

mi istutada, siis praegu on viimane aeg taimede tellimiseks (õige aeg taimede tellimiseks kevadeks on eelmine aasta). Kuivõrd taimi ei pruugi alati hõlpsasti saadaval olla, soovitame taimede hankimiseks kasutada oma kohaliku metsaühistu abi. Metsaühistu saab aidata ka istutamise jms töödega.

Erametsaomanikud saavad täiendavat tulumaksusoodustust Maksu- ja tolliametile 2021. aasta tulusid deklareerides tasub meeles pidada erametsaomanike 5000eurost täiendavat tulumaksusoodustust ja muid metsaomanikele antud võimalusi. Alates 2020. aastast kehtima hakanud täiendav tulumaksusoodustus hõlmab metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müügilt saadavat tulu ja Natura 2000 erametsamaa toetust. Metsatulusid on võimalik kanda edasi ka kolmele järgnevale maksustamisperioodile ja samuti saab tuludest maha arvata metsa majandamiseks ja uuendamiseks tehtud kulusid. Lisaks võib ostetud kinnistu puhul ka osa soetamismaksumusest raietuludest maha arvutada. Targalt deklareerides võib vältida tulumaksu tasumise kohustust ka siis, kui saadud tulu ületas 5000 eurot. 2021. aasta tulud tuleb deklareerida 2. maiks. Täiendavat infot metsatulu deklareerimise kohta saab Erametsakeskuse kodulehelt www.eramets.ee/maksustamine. Nõu konkreetsete juhtude puhul saab kohalikust metsaühistust.

Telli Erametsakeskuse uudiskiri Erametsakeskusel ilmub taas uudiskiri, mis vahendab toetuste infot ja ka muid erametsaomanikele suunatud uudiseid.

Uudiskirja saab igaüks omale e-postkasti tellida Erametsakeskuse kodulehelt www.eramets.ee. Tellimisvorm asub arvutist vaadates kodulehe avalehel all

paremas nurgas, nutiseadmel asub see avalehe alumises servas. Vormil tuleb täita oma e-posti lahter ning vajutada nuppu „liitu”. ERAMETSAKESKUS

Luua metsanduskool ootab taas tarkust ja oskusi omandama Vastuvõtuperiood Luua metsanduskoolis saab alguse juba mais. 15. maist kuni 26. juunini on avatud vastuvõtt päevastele erialadele. Uusi õppijaid ootavad metsuri, harvesteri- ja forvarderioperaatori erialad. Nendel õppimiseks tuleb arvestada igapäevase õppetööga Luual kohapeal. Sessiooniõppes, mis sobib hästi töötavale inimesele teadmiste ja oskuste täiendamiseks, on arvukamalt erialasid. Oma avalduse võib tuua metsatehniku, metsakasvatuse, arboristi, puukooliaed-

niku, maastikuehitaja või matkajuhi erialale. Palju on küsitud võimalust õppida sessiooniõppe vormis ka forvarderi- või harvesterioperaatoriks – nüüd on see teatud tingimustel võimalik. Sisseastumine sessiooniõppe erialadele algab 15. juunist ning kestab kuni 15. augustini. Juba metsandusliku hariduse või töökogemusega inimesi ootame aga puittaimede hindaja ning metsamajanduse spetsialisti erialadele, et oma teadmistele veelgi enam vunki lisada.

Töötavad inimesed leiavad mitmekesiseid koolitusvõimalusi ka meie koolituskalendrist. Eraldi tasub välja tuua, et viimane võimalus on panna end kirja harvesterioperaatorite kutseeksamite ettevalmistamiskursustele ja eksamitele, sest juba sügisel peavad kõik masinajuhid metsas töötama vaid kutsetunnistus taskus. Täpsema info erialade, vastuvõtutingimuste ja kutseeksamite kohta leiab Luua metsanduskooli lehelt www.luua.ee. LUUA METSANDUSKOOL

sinu mets

aprill 2O22

ametlik info

Looduskaitsepiirangutega eramaa omanikud saavad nüüd toetust Väljaspool Natura 2OOO alasid rakendatava uue toetuse taotlemine algas samaaegselt Natura toetusega 4. aprillil.

ANDRES ORULA Erametsakeskuse kontrolliüksuse kvaliteedinõunik

Kuidas taotleda? Taotluse saab esitada ainult elektroonilisel kujul e-PRIA portaalis Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusega samas kohas. Erametsaomanik esitab e-PRIAs ühe taotluse ka juhul, kui sama omaniku maale jääb nii Natura 2000 erametsamaa toetuse kui ka piirangute toetuse toetusõiguslikke metsaalasid. Sellisel juhul jagab SA Erametsakeskus infosüsteem taotluse kaheks: - Natura 2000 erametsamaa toetus, - piirangute toetus.

Toetust vähendatakse, kui tuvastatakse looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumine. Kui kohapealses kontrollis tuvastatakse, et metsaala toetusõiguslik pindala on looduses väiksem kaardi järgi taotletud pindalast, siis makstakse toetust tegelikult kindlaks määratud pindala eest. Toetusõiguslike metsaalade kaardiga saab tutvuda maa-ameti geoportaali kaardirakenduste all. Tegemist on Erametsakeskuse kaardirakendusega, kus aastaid on esitletud Natura 2000 erametsamaa toetuse toetusõiguslikke piirangu- ja sihtkaitsevööndite metsaalasid. Toetuse tingimused on Natura 2OOO sarnased Toetusõigusliku metsaala nõuded ja toetuse andmise tingimused on sarnased Natura 2000 erametsamaa toetusega. Iga metsaala peab olema vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud keskkonnaregistrisse. Metsaalaks loetakse metsamaa või HTTPS://MAAAMET.EE

rametsaomanikud saavad sellest aastast küsida toetust väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitsepiirangute hüvitamiseks (edaspidi piirangute toetus). Toetuse eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

Alates 4. aprillist kuni 22. aprillini saab taotleda piirangute toetust, mida makstakse kuni 60 eurot/ha aasta kohta. Hilinenult saab taotlust esitada kuni 25 kalendripäeva pärast lõpptähtaega, aga siis vähendatakse toetust iga tööpäeva kohta 1%. Toetus puudutab piiranguvööndit, hoiuala või sellist ala, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses ehk osad nn projekteeritavad alad.

sinu mets

aprill 2O22

ametlik info selle osa, muu hulgas kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,10 hektari suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja piiranguvööndi või hoiuala piires. Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks seda läbiv üle nelja meetri laiune tee, kraav, lagendik või muu ala. Alal kasvav mets peab vastama metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele. Samuti on toetusõiguslik metsaala, mis ei vasta nimetatud nõudele, sest seal on tehtud metsaseaduse § 28 lõike 4 punktides 1–3 või 6 nimetatud raiet või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel. Toetusõiguslike metsaalade kaardi loomisel arvestatakse muu hulgas, et ei tohi olla kattuvust PRIA põllumassiiviga, poolloodusliku kooslusega ja vääriselupaiga lepingu alaga. Toetusõiguslike metsaalade kaart on loodud võttes aluseks 7. veebruari 2022 seisuga kaardikihte, mille järgi on piirangute toetuse metsaalasid kokku ligi 2900 erineval katastriüksusel kogupindalaga ligikaudu 14 250 ha. Juhul, kui kaitse-eeskirjades ja katastrikihis toimuvad muudatused enne 22. aprilli ning sellise katastriüksuse osas tehakse toetuse taotlus, muudab Erametsakeskus toetusõigusliku metsaala kaardikihti tagantjärele. Hilisemate muudatuse korral saab esitada Erametsakeskusele avalduse metsaala või selle muudatuse kaardile kandmiseks ja toetust saab järgmise kalendriaasta eest. Näide, kuidas näeb välja uuendatud metsatoetuste kaardirakendus maa-ameti geoportaalis. Kui metsaomanik e-PRIAs toetusetaotlust esitab, on sealsamas analoogne kaardirakendus olemas (ei pea ise eraldi maa-ameti portaali väljavõtet lisama). Kaardil kuvatakse katastriüksuse piirid kollase joonega. Metsatoetuste toetusõiguslikud alad on märgitud: - Natura 2000 metsatoetuse piiranguvööndi metsaala (PV) sinise värvi/ viirutusega; - Natura 2000 metsatoetuse sihtkaitsevööndi metsaala (SKV) punase värvi/ viirutusega; - Metsa piirangute toetuse metsaala (PVS) rohelise värvi/ viirutusega. Valikuliselt saab lisaks vaadata erinevaid tausta- ja infokaarte – Natura alad, looduskaitsepiirangud, PRIA põllumassiivid, erinevad taustakaardid (ortofoto, põhikaart) jne. Väljavõtte konkreetse katastriüksuse kaardist saab trükkida või salvestada PDF kujul. Allikas: Erametsakeskus

Toetuste taotlemine 2O22. aastal Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi, mille eelarve on kokku ligi 12 miljonit eurot.

oetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud. Metsaomanike nõustamise ja metsa ühistu toetuse taotlemise tähtajad olid juba märtsikuus. Järgmised toetusetaotluste esitamise tähtajad: 4.–22. aprill Natura metsa toetus (taotleda saab erametsaomanik). Hüvitatakse looduskaitsepiirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projektee ritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. 4.–22. aprill Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitsepiirangute hüvitamise toetus (erametsaomanik). Tegemist on uue toetusega, millest saab täpsemalt lugeda kõrvalolevast artiklist. 1. juuli Metsa uuendamise toetuse 1. voor (ainult metsaühistu). Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsa maal ühe korra. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas. 1. juuli Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus (metsaühistu, erametsaomanik). Toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuriobjekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. 1. september Metsamaaparandustööde toetus (metsaühistu ja erametsaomanik). Toetus on mõeldud olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks. Toetatakse olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolu puhas-

tamist settest, voolunõva rajamist ja truubi asendamist. 13. september Üraskikahjustuste ennetamise toetus (metsaühistu ja erametsaomanik). Toetuse eesmärk on ennetada üraskite tekitatavaid kahjustusi erametsades. Toetatakse püünispuude kasutamist, feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning värske tormikahjustuse likvideerimist. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist. 15. september – 5. oktoober Metsameede – hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine (metsaühistu, mikroettevõtja, füüsiline isik). Toetatakse hooldusraiet kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimist, ulukikahjustuste ennetamist, samuti tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist, männi kärsaka ja juurepessu vastase tõrje vahendi soetamist ja kasutamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks. 1. detsember Metsa uuendamise toetuse 2. voor (ainult metsaühistu). Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal ühe korra. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas. 3. detsember Metsa inventeeri mise toetus (ainult metsaühistu). Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema kehtivad ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist kas taotluse esitamise aastal või kahel eelneval kalendriaastal. Kogu aasta vältel saab sõlmida lepinguid vääriselupaiga kaitseks. *** Toetuste kohta saab täpsemat infot Erametsakeskuse kodulehelt www. eramets.ee/toetused/. Taotlemisel tasub küsida nõu metsandusvaldkonna konsulendilt või oma piirkonna metsaühistust. ERAMETSAKESKUS sinu mets

aprill 2O22

ametlik info TAUD

LOODUS

Rändeaeg suurendab lindude gripi ohtu

Metslemmingut kohtab juba Eestis laiemalt

Veebruari lõpus leidis kinnitust, et Saaremaal surnuna leitud luik kandis lindude gripi eriti ohtliku viiruse tüüpi. See oli selle hooaja esimene linnugripileid. Eelmisel aastal teavitati põllumajandus- ja toiduametit surnuna leitud lindudest ca 1000 korral, kokku uuriti neist ligikaudu 300, kellest 54 osutusid ohtliku taudi kandjateks. Seoses kevadise lindude rändega on nakkuse leviku oht taas suurem ja amet kutsub inimesi üles kindlasti teavitama hukkunud veelindudest (haned, luiged), hulganisti surnud metslindudest või surnud röövlindude korjustest. Teavet saab edastada veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja pildi, mis liht sustab lindude leidmist. Teine võimalus on teade jätta infotelefonile 605 4767. Rohkem infot leiab linnugripp.ee.

Viimase kolme aasta jooksul on Eestis kohatud kümmet metslemmingut (Myopus schisticolor). Põhja-Euraasia taigametsades elav näriline võis Eestisse jõuda tema kõrge arvukusega aastal. Kust täpselt ja kui ammu, pole veel selge. Lemminguid ei ole Eestis varem olnud ja metslemming on zooloog Uudo Timmi sõnul üldse omaette liik. Ta ei ole Norra lemmingu (Lemmus lemmus) lähisugulane, vaid kuulub teise perekonda. Välimuselt on metslemming umbes 8 cm pikkune ja tumeda karvaga. Timmi sõnul oleks tegu nagu muti ja leethiire ristandiga. Karvastikus domineerib tume sinakas toon, aga selja peal on ruuge laik. Samasugust värvi on selg ka Eestis väga tavalisel leethiirel. Erinevalt suhteliselt pika sabaga leethiirest on metslemmingu saba ainult 0,5–1,5 cm pikk. Teisi nii lühikese sabaga hiiri Eestis pole. Eestist leitud metslemmingud on enamasti kasside koju toodud loomad. Uurijad soovitavad inimestel oma kasside saagile pilku heita. Kui on huvi teada saada, kellega tegu, tasub teha pilt ja saata määramisabiks aadressile uudo.timm@envir.ee.

Allikas: põllumajandus- ja toiduamet

PUIT Liit kutsub ministeeriume ratsionaalsele puiduarutelule Seoses Ukraina sõjaga tegid Baltikumi puidutööstused ettepaneku Venemaa ja Valgevene puidult ära võtta rahvusvahelised jätkusuutlikkuse sertifikaadid. Sellega rahvusvahelisel tasandil ka nõustuti. See tähendab aga, et tööstused nendest riikidest pärit puidu kasutamisest loobuvad, kuna sertifikaatideta puidust tooteid ei saa läänemaailmas müüa. Mis seda puitu asendaks? Metsa- ja puidutööstuse liit kutsus märtsi keskel keskkonnaministeeriumi ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ratsionaalsele diskussioonile, et leida Ukraina sõjast põhjustatud olukorras kompromissi. „Sektor mõistab, et metsandusega seotud teema on ühiskonnas tundlik, kuid küsimuse all on agressori mittetoetamine ja Eesti majandus koos Eesti inimeste töökohtadega.” Kogu senist imporditud mahtu ei suudaks Eesti toorainega asendada, kuid liit peab silmas puidu pakkumise suurendamist määral, mis otsuse mõjusid leevendada aitaks. Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis liidu andmeil ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 mld €, mis moodustab ca 13,8% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli näiteks 2019 üle 1,07 mld euro – samas suurusjärgus kui Eesti riigi kulutused haridusele. Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Keskja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja ja 18%. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligi 14% Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud. Allikas: metsa- ja puidutööstuse liit

sinu mets

aprill 2O22

Allikas: Novaator, ERR uudised, Uudo Timm

Metslemming.

UUDO TIMM

LOODUSKAITSE Üliharuldased sõnajalad said kaitse tegevuskava Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige tähtsam säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata. Üliharuldaste sõnajalgade kaitse tegevuskava põhikoostajad on Tallinna botaanikaaia spetsialistid. Kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Allikas: keskkonnaamet

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik

Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Jürgo Järving Erkki Põiklik Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ain Malm Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Aivar Pedaspuu Meelis Matkamäe Erkki Põiklik Erkki Põiklik Uku Meriloo Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Jüri Peetrimäe Toomas Härm Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Tarvo Aasver Erkki Põiklik Märt Linnamägi Aivar Pedaspuu Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Raul Pärkson Uno Kiisholts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com vardi@vardi.ee jurgo@eestimetsamajandajad.ee erkki@eestimetsad.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ain.malm@erametsaliit.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee kaugmets@gmail.com meelis.matkamae@metsauhistu.ee erkki@eestimetsad.ee erkki@eestimetsad.ee uku.meriloo@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee juri.peetrimae@gmail.com toomasharm@hot.ee tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com tarvo.aasver@metsauhistu.ee erkki@eestimetsad.ee vardi@vardi.ee kaugmets@gmail.com mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee konsulent@jahimeestemetsaselts.ee uno.kiisholts@mail.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Metsaühistu Eesti Metsamajandajate Selts Ühinenud Metsaomanikud Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Eesti Kaugmetsaomanike Liit Rakvere Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Eesti Kaugmetsaomanike Liit Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vardi Metsaühistu Eesti Kaugmetsaomanike Liit Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts

Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Triin Alatalo Atso Adson Rando Roosik Raigo Rõõmussar Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

triin@eestimetsamajandajad.ee atso.adson@metsauhistu.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5819 2264 528 2336 5648 8601 522 5900 514 5543 516 5817 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 502 1260 505 4383 528 2336 528 2336 5303 1054 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 505 0322 5646 4205 523 0932 525 9330 509 7926 5818 8289 528 2336 5556 0125 502 1260 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 527 1028 749 4814, 5667 0942 511 7974 5649 3197 5176326 525 9330 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Eesti Metsamajandajate Selts Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

Imepärane mikromaailm

Sääsk VIIO AITSAM

Kevaditi metsas lombid kihisevad sääsevastsetest. Veekogudes võib sääsevastseid kohata peaaegu suvi läbi. Kõikidel sääseliikidel toimub noorjärkude areng vees.

Sääsevastne. Ühekordselt muneb emane sääsk 50 kuni 350 muna. Usja kehakujuga vastsed lahkuvad munast paari-kolme päeva pärast. Arengus on võimalik eristada nelja vastsejärku, mille vahele jäävad kestumised. Vastsed toituvad aktiivselt. 3 X JANEK LASS

Täiskasvanud sääse (valmiku) liitsilm. Liitsilm koosneb paljudest osasilmadest ehk ommatiididest, mille alusel on üks valgustundlik rakk. Pilt moodustub nii, et iga osasilm saab ühe osa tervikust, närvisüsteemi ülesandeks jääb moodustada mosaiigikildudest tervik.

Sääsenukk. Pärast vastsestaadiumi veedavad sääsed mõne päeva nukuna. Nukud on väga liikuvad, aga nad ei toitu. Lõpuks rebeneb kest nuku seljalt ja täiskasvanud sääsk ronib välja ja tõuseb lendu. Allikaid: Piret Pappel „Kuu loom sääsk”, Eesti Loodus 8/2OOO Silmad. www.hariduskeskus.ee

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee

Sinu Mets - Nr 66 - Aprill 2022

Articles inside

Uudised

Looduskaitsepiirangutega eramaa omanikud saavad nüüd toetust

Toetuste taotlemine 2022. aastal

Erametsaliit teatab

Sõnajalad – mis taimed need on? 1

Aasta puu on pihlakas

Metsas kohtab enamikku Eesti kimalaste liikidest

Eesti Jahimeeste Seltsis

Kus ja kuidas kopraga koos elada?

Reflektoritega teelõikudel oli kitseõnnetusi vähem

Uudiseid metsateadlastelt

Miks Natura metsaelupaikades on raie peatatud?

Kuuse seisund mõneti halvenes

2O22. aasta teema – väärtusta jahisaaki!

Amet võib lindude huvides raie peatada

Põdra küttimisega tuleb ettevaatlik olla

Paras aeg üle vaadata oma metsa küttepuiduvarud