Sinu Mets - Nr 68 - September 2022

Nr September682O22 ÕPPELEHTMETSA

3sinu mets september 2O22

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee. Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

2716

5668 3263 Pärandkultuuri säilitamise toetus Mart-Ants Pavelson mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Natura metsa toetus Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo mart.pavelson@eramets.eenatura@eramets.eeIndrek.reinsoo@eramets.ee 5668 3263 5683 3428 Metsameetme toetused Imre Kari Triin Nõmmik metsameede@eramets.eeimre.kari@eramets.eetriin.nommik@eramets.ee 5683 6537 5356 7390 Toetused metsaühistutele Piia Kiivramees piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 Vääriselupaiga kaitse leping Piia Kiivramees piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 Üraskikahjustuste ennetamise toetus Imre Kari imre.kari@eramets.ee 5683 6537 sisukord Sisukord METSAOMANIK 4 Metsamajandajate konkurss 2022 6 Kas mets, mida ei majanda, on püsimets? 8 Kõige vähem üraskeid oli Ida- ja Lääne-Virumaa seirepunktides 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Kusmaal on metsanduse arengukava MAK2030? JAHIMEES 12

Toetuse liik Kontaktisik E-post Telefon Metsa inventeerimise toetus Sirli Jakobson sirli.jakobson@eramets.eesiseriiklik@eramets.ee 5382 2755 Metsa uuendamise toetus Sirli Jakobson sirli.jakobson@eramets.eesiseriiklik@eramets.ee 5382 2755

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

TaotlemiselniiSAtoetusedErametsanduseErametsakeskusekaudusaabtaotledaEuroopaLiidukuisiseriiklikkemetsandustoetusionabiksErametsakeskusespetsialistid.

Metsamaaparandustööde toetus Mart-Ants Pavelson mart.pavelson@eramets.eesiseriiklik@eramets.ee Euroopa jahindust ähvardavad ohud 13 Mis juhtuks, kui karusid ei kütiks? 14 Enamuse ulukiasurkondade seisund Eestis on hea 16 Väikekiskjate katsejaht rannaniitudel jätkub METSAELU 18 Pasknäär – tammede salajane istutaja 19 Sepise jugapuud otsimas 20 Varise- ja kõduelustikust noores ja vanas metsas 22 Sõnajalad – mis taimed need on? 3. TEATED 24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu 27 Edukad orienteerumisvõistlused Itaalias 27 Metsamajandajad hoolisid pesitsusrahust rohkem kui mullu AMETLIK INFO 28 Üraskikahjustuste ennetamiseks saab küsida toetust 28 Erametsaomanikud saavad metsameetme toetust üle 2,3 miljoni euro 29 Sõda ja energiakriis on puiduturu segi paisanud 30 Uudised 4 22 18 28 Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Pille Kalda, tel 506 4608, e-post kommunikatsioon@eramets.ee Teostus AS Postimees Grupp Toimetanud Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com Kujundanud Jelena Kasterpalu Esikülje foto Aasta puu pihlakas. Viio Aitsam

õppelehtMetsa 1413

met si majandav Ivo Valter õpib ko gemuste põh jal. Kui kuskil on tehtud viga, siis teine kord teab seda vältida. Metsade majandamisel kasutab ta nii Vooremaa metsaühistu kui metsafirma de abi, kodu juures teeb võimalikult pal ju Võromaaise.

J uba 29. aastat toimunud met samajandajate konkursil osales sel aastal 12 metsaomanikku üle Eesti. Konkursi tulemused kuu lutati välja augusti lõpus Jõhvis toimu nud kogu pere metsapäeval, 2022. aas ta parima metsamajandaja tiitli sai And rus Niit AndrusestValgamaalt.saimetsaomanik

masti saemeest, kaugemal ka suurtehni kat uuendusraiete tegemisel. Vajadusel abistab tööde organiseerimisel Rakvere Jõgevamaalmetsaühistu.

Ilmar ena

nii püsimetsa kui ka uuendusraietega majandatud metsi. Nõu küsib ta vajadusel Valgamaa met saühistu konsulendilt. Oma metsa palk on Mihklil elumaja seintesse aastasada deks süsinikku siduma pandud.

Parim metsamajandaja 2O22 Andrus Niit soovib luua midagi erakordset.

projektijuhtkonkursi Tänavuse konkursi võitja Andrus Niit. 12 X ERAMETSALIIT TULEMUSED • I koht Andrus Niit, Valgamaa • II-III koht Eve Reose, Raplamaa • II-III koht Ilmar Josua, Lääne-Virumaa • IV-XII koht • Ivo Valter, Jõgevamaa • Kalju Pukk, Võrumaa (Luua metsanduskooli eriauhind) • Kalmer Rattik, Tartumaa • Ly Kokla, Hiiumaa (Deskise eriauhind) • Mart Kase, Valgamaa • Mihkel Pavelson, Valgamaa • Raivo Roosi, Viljandimaa • Rene Verlin, Pärnumaa (Forestplanteri eriauhind) • Siim Tamm, Gerly Trolla (SystemSeparationi eriauhind, Maalehe lugejate lemmikud) Metsamajandajate konkurss 2O22 KONKURSS • Pikkade traditsioonidega, juba 29. aastat toimuv metsamajandajate konkurss on ainus metsaomanikele suunatud konkurss Eestis. Sellega soovitakse tutvustada erametsades kasutatavaid –parimmetsaühistumetsandusvaldkonna–kuhuneljaliikmeline•kuimajandamispraktikaidmitmekülgseidjaniimetsadekametsaomanikeeriilmelisust.Kõikikandidaatekülastashindamiskomisjon,kuulusid:DimitriRandojaLuuametsanduskooliõpetaja;juhtjametsakonsulent;metsamajandaja;VeljoKüttErametsakeskusekontrolliüksuseerametsaliidukodulehelt www.erametsaliit.ee/ • konkurssiMetsamajandajatekorraldaberametsaliitkoostööskeskusega,KeskkonnainvesteeringuteKeskus. IlmarJosua KalmerRattikMartKase KaljuPukk MihkelPavelson SiimTamm EveReose LyKokla RRaivoRoosieneVerlinIvoValter

4 5sinu mets september 2O22 sinu september 2O22

Pärnumaa metsa omanik Rene Verlin ütleb, et kõivupuu on tema puu. Nii ongi kask see puuliik, mida ta hea meelega istutab ja külvab. Ise ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud abiga on Rene oma metsas teinud nii valgustusraiet, har vendusraiet, sanitaarraiet, lageraiet kui ka kusuutlikultmajandadanudsatu)maaTammomanikVõrumaamaaparandustöid.metsaSiim(VõrumetsaühisonkooskaaGerlygaseadeesmärgiksmetsijätjatagada, et ka lastel oleks metsa, mida majandada. Siimu ja Gerly piiritsoonis asuvates metsades jahti pi dada ei või, seetõttu tuleb palju tegeleda ulukikahjustuste ennetamisega.

juba 14aastasena, kui vanaisa oma Otepää kõrgustiku äärealal asuvad metsad ja põlistalu talle pärandas. Vähehaaval on metsamaad sugulastelt ja naabritelt juur de ostetud ning tänaseks kuulub talle ligi 68 hektarit metsa. Eesmärgiks on seal seatud jätkusuutlik majandamine, liigi rikkuse suurendamine ja tulevastele põl vedele millegi erakordse loomine. Nii maastik kui ka maapind on And ruse kodukohas vaheldusrikas, esinda tud on kõik metsatüübid. Üheks erilise maks paigaks oma metsas peab ta mere pinnast 170 m kõrgusel asuvat mäenuk ka, kuhu rajatud lõkkeplatsilt on näha nii kogu Andruse mets kui ka 15 km eemal asuv Võrtsjärv. Mäge ennast on tublisti hooldatud, et tulevastel põlvedel oleks, mida tipust imetleda. Samasse on al gus pandud ka tulevasele dendropargi le, istutatud ja külvatud on üle 20 erine va puuliigi.AndrusNiit on õppinud metsamees, Luua metsanduskooli lõpetanuna on tal piisavalt teadmisi oma metsas ise toi metamiseks. Nii ongi ta seal ette võtnud kõikvõimalikke metsamajanduslikke töid, näiteks teinud erinevaid raied, is tutanud, külvanud ja hooldanud, uluki kahjusid ennetanud, aga ka kuivendus kraave ja metsateid ehitanud ning kor rastanud.Kuigimetsatööd on Valgamaa künk likul maastikul päris väljakutsuvad, ar mastab Niit saetöid ja noorendike hool dust ise teha, vajadusel kutsub poja appi. Taimede hankimisel on talle abiks Val gamaa metsaühistu, suuremate raiete organiseerimisel aitavad aga tuttavad ettevõtjad.Omametsast varutud palki dest on Andruse õuele püsti pandud saunamaja. Lisaks metsade majandamisele käiakse perega metsas seenel ja marjul, ka lil led ja ravimtaimed on alati omast käest võtta. Juba väike se poisina vana isa kõrvalt õppi des hakkas And rus jaoksmetssõnullaldased.varudjaoksomanaalseks,gemhanenudtänaseksrudeKuigimesindusega.tegelemamesitaarvonkapimargionperemeekülAndruseeioletemasellineressurss,millegatapeakstingimatarikkakssaama.Ühekssuurimaksväärtusekspeabtahoopismetsasolemisemõnujarahumuusttänapäevakisast-kärast.

metsaomanikmetsaomanik

Viljandimaa met saomanik Raivo Roosi (Ühine nud isaonnikud)Metsaomasoovikstaastadavanapärandjaanda see väärikalt uuele põlvkonnale. Raivo maa on suures osas looduskaitsepiirangute ga. Metsi majandab ta loominguliselt ja lageraiet võimalusel ei tee.

Raplamaa metsa omanik Eve Reo se (Vardi met saühistu) ei ela küll oma met sas ega selle li gidal, kuid sellel on tema jaoks suur emotsionaalne väärtus. Eve on ühistu liige 2009. aastast ja majandab metsa koostöös ühistuga. Ta tõdeb, et see on nii tema kui ka metsa jaoks olnud väga õige situd.onkuusedhästinebmetsadkumetsaomaniLääne-Virumaasamm.IlmarJosuatunkodukandisära,kunajamännidhoolikaltäralaaKodumetsaskasutab

miis Kal ju Pukk on met sas iga päev, et seal laasida, is tutada, põkaga puitu välja ve dada või kob rastega „võidel da”. Tema metsast leiab nii männikuid, kuusikuid, lehi seid, sanglepikuid, aga ka erivanuselisi meristeempaljundatud maarjakaa sikuid. Tartumaa metsa omanik Kalmer Rattik (Metsan duse Arenda mise Ühing) on oma metsas tei nud nii valgustus raiet, sanitaarraiet kui lageraiet ja ka eemaldanud üksikuid tormimurdusid. Istutamisega ega kül vamisega Kalmer ei tegele, vaid eelistab looduslikku uuendust. Hiiumaa met saomaniku Ly Kokla jaoks on oluline, et tema mets oleks sil male ilus vaada ta ja ka metsalin dudel ja -loomadel oleks koht, kus elada. Akusaetööd ja pal kide kokkuveo ATVga teeb Ly metsas ise, teiste tööde puhul kasutab ettevõte te abi. Metsateadmised on saadud Hiiu maa metsaseltsi õppepäevadelt, kust ta naljalt ei peredega.metsamajandabmetsaühistu)KaseomanikValgamaapuudu.metsaMart(ValgamaaomakooskitseVõtmesõnaksmajapidamises on ringlus. Metsahooldusel maha lõi gatud võsa läheb kitsedele toiduks, kit sedest tekkinud sõnnik läheb omakorda si.ta,litdesmetsavelsonsevValgamaalpeenardele.tegutMihkelPajärgibmajandakindlatreeg–võtajakasuagapanekatagaTemametsason

REINHOLDKEKK-KERTU

TUVIKENEMARI keskkonnanõunikErametsaliiduEesti

mets

Kas

Ka leiab samast kirjutisest, et püsi metsa kujundamine võib võtta aega sa jandi ning et see tegevus tähendab pe rioodiliselt raie- ja hooldustöid. Kui vas tavaid valik- või turberaieid, aga ka met sa järelkasvu hooldust jms ei tee, võib püsimetsakavatsus luhtuda.

Klassikaline Kesk-Euroopaspüsimetsandustähendab in tensiivset metsamajandamist, kus te hakse järjepidevalt korratavaid valik raieid umbes 10aastase vaheperioodiga ja hoitakse mets potentsiaalsest tihedu sest poole hõredamana, et uued puud saaksid vanade puude all kasvama ha kata ja kasvaksid elujõulistena.

metsamajandamineagapüsimetsaks,seeeioleegametsakasvatusviis. onmidamets,eimajanda,püsimets?

metsaomanikmetsaomanik

Aga Eestimaa metsadest on üle 13% range kaitse all, seega tulevikus näeme, millised muutused neis metsades toi muvad, kuidas muutub neis metsades seotud süsinikutagavara, millised loo duslikud häiringud saavad valitsevaks ja millistel puuliikidel läheb hästi. Arves tades prognoositavaid põuaperioode ja torme, võib kaitsealadel juhtuda ka ka tastroofilisi metsapõlenguid.

SM Vt ka Hardi Tullus „Loominguline majandamis viis, mis valdavaks vaevalt et kujuneb”, SM nr 47, 7. juuni 2017 ja Hardi Tullus „Mida teha, et uued puud hakkaksid kasvama vanade puude all?”, SM nr 67, juuni 2022.

V iis aastat tagasi kirjutas maaüli kooli professor Hardi Tullus Sinu Metsas, et ideaalne püsi mets on suhteliselt hõre (et toimuks pi dev uute puude kasvamahakkamine) ja seal kasvab kõigis vanuseastmetes ja eri neva diameetriga puid – kõige rohkem noori, väikesi, vähem keskmisi ja veel vähem suuri puid.

Mis ajaks võiks praegusaja oma päi kasvama jäetud metsast, nt kuusikust, kaasikust, hall-lepikust looduslikult kujuneda see klassikaline püsimets, paljudes vanuseastmetes lii girohke puistu? Ilma inimese sekkumiseta ei saa tekki da majandatavat püsimetsa. Püsimet sast, valikraiest ja lageraie alternatiivi dest rääkides tuleb alati anda selge de finitsioon: kui suur on lageraielangi

Suur osa Eesti erametsaomani kest ei majanda oma metsa. Sel le järgi võttes, et neid metsi pole kor dagi lagedaks raiutud, on need justkui püsimetsad. Kas on? Meenub jah üks aastatetagune eramet saomanike küsitlus, kust selgus, et 30% erametsaomanikest ei tee oma metsas midagi. Need on muidugi valdavalt väi kemetsaomanikud. See ei tähenda, et nad tegelevad püsimetsandusega, nad lihtsalt ei majanda, ei raiu, ei istuta. Oletame, et ma ei soovi „klas sikalist püsimetsa”, tahan ma jandada oma metsa, nagu isaisad tegid – kui endal vaja, võtan sealt palke või küttepuid, muul lasen kasvada. Mis mu järeltulijatel 100–200 aasta pärast seal olla võib? Kardan, et kui on niimoodi juhuslikult raiutud, tekib järeltulijal soov lageraiega mets korda teha ja otsast alustada. Nii on ajaloos läinud ka näiteks mõisnike ajal valikraiete propageerimise perioo dide järel. Ja mulle tundub, et idealist lik unistus oma metsa palkidest hoone ehitada on valdavalt möödanik. Küttepuitu saame metsast varuda harvendusraiete abil. Üldistusena võib öelda, et harvendusraieid teeme nii riigikui ka erametsas potentsiaalsest vähem. Põhjuseks on olnud harvendusraiete vä hene majanduslik tasuvus. Muutunud seis puiduhindades, eriti energiapuidu osas peaks muutma selle raieviisi popu laarsemaks. Valikraiele pisut sarnane on ka metsaomaniku võimalus viljakal kas vukohal kujundada kaasikust, kus kas vab elujõuline kuuse teine rinne, kuusik.

Metsa, kus inimene ei sekku, võib ju ka nimetada

Metsa majandamise eeskiri lubab selli se kaasiku harvendada võrreldes teiste puistutega hõredamaks, et kuused saak sid elujõuliseks arenguks piisavalt kas vuressursse.

6 7sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

Hardi Tullus, kas püsimets püsimet sanduse kui läänes edu ka ükslooduslikusviisimetsamajandamismõttesjapüsimetsmõttesonjasama–püsivmets?

Tihti kuuleb ütlust: „Ma ei tee oma metsas midagi, minul on püsimets.”

pindala; kus lõpeb pindalaliselt raiutava häilu suurus, mis piirist algab lageraie, kui suur on selles riigis või piirkonnas keskmine lageraielank ja kuidas see on arvutatud. Eesti keskmine metsaeraldis ja ka keskmine lageraielank on paar hek tarit. Meie metsade vanuselise struk tuuri mitmekesisuse ja vastavalt ka elu paikade mitmekesisuse tagavad kõrvuti asuvad erineva vanusega ja erineva puu liigilise koosseisuga suhteliselt väikesed puistud. Ei ole näiteks õige rääkida la geraie mõjust, kui uurimus on tehtud USAs, kus lank võib olla 100 aakrit ehk 40 hektarit, ja kanda tulemused üle Ees ti metsanduse hindamiseks. Miks ütlen umbmääraselt, et keskmi ne lageraie on meil paar hektarit? Arvu tused sõltuvad sellest, kas algandmetes on ka suured metsa raadamised. Satel liidipiltide põhjal arvutusi tehes jäävad välja väikesed kuni 0,5 ha raiesmikud ja statistikas ei kajastu ka erametsakinnis tutel kuni 20 tm mahus raiutavad puu degrupid. Mitmes Euroopa riigis algab lageraie 0,5 ha-st. Ka Soome riigimetsas on defineerimisel püsimetsanduse kor ral lubatava lagedaks raiutava metsahäilu suurus, ilmselt jääb selleks 0,3 ha. Kas soovitus, et püsimetsa peaks kujundama, tähendab teatud mõttes looduslike protsesside matkimist kiirendatud korras (sama moodi nagu lageraie...)? Vanade puu de hõrendamine, enne kui kukuvad, jä relkasvu soodustamine, enne kui elu õiguse saaks... Jah, saame matkida looduslikke häirin guid. Kui vaadata Kesk-Euroopa koge musi ja metsaomanikele antavaid soovi tusi, siis alati rõhutatakse, et ei ole väga konkreetseid juhiseid ja ka keelde, kui das valikraiet teha. Tegemist on loomin gulise tegevusega, mis arvestab konk reetse puistu omapära, liigilist koossei su, mulla omadusi, puistu struktuuri sel momendil jne. Ja loomulikult majan duslikku olukorda puiduturul ja tööjõu maksumust. Keegi ei raiu ju puid liht salt raiumise pärast, vaid selleks, et puit ka realiseerida ja saada omanikutulu. Kui mitte tulu kohe praegu metsa ku jundades, siis vähemalt järgmistel raie kordadel.

Metsa, kus inimene ei sekku, võib ju ka nimetada püsimetsaks, aga see ei ole metsamajandamine ega metsakas vatusviis. Metsas, mille ellu ei sekkuta, toimuvad protsessid n-ö lainetena. Tea tud metsaala ulatuses võib mõnel puulii gil minna aastakümneid hästi, puud kas vavad suureks, akumuleerub biomass ja sellele järgneb kas mõni juhuslik häiring (torm, tuli, puid hukule viivate putukate või seente masspaljunemine) või puud saavutavad oma loodusliku eluea mak simumi. Sellele järgneb massiline puu de suremine ja ka biomassi mädanemi sel ülekaalus olev süsiniku emissioon. Vabanevat kasvuressurssi saavad hakata kasutama mõne teise puuliigi esindajad ja toimub taas ülekaalus olev biomassi akumulatsioon.Neidprotsesse nimetatakse met sasuktsessiooniks. Õpikutarkustena tuuakse tavaliselt näiteks, et metsata ala le tulevad kõigepealt pioneerpuuliigid, s.o üldjuhul pehmelehtpuud ja nende all hakkavad aegamööda kasvama kuu sed. Pehmelehtpuude eluiga on lühike, nad surevad ja alusmetsa ning järelkas vu kuuskedest kujuneb sajandi pärast kuusik. Kas nii ka alati looduses läheb, raske öelda, arvestades kliima muutusi ja praegust kuuske de massilist suremist – seda mitte ainult puhtkuusikus, vaid ka seguliigina ja teises metsarindes.Teoreetiliselt võib loo ta ka, et tammedestvanametsa-alustestkujunevadmit me sajandiga tammikud, nii nagu see teadaolevalt tuhandeid aastaid taga si õietolmuanalüüside põhjal soojal kii maperioodil Eesti territooriumil oli. Sa mas metsateaduse pikaajalised vaatlu sed Järvselja ürgmetsas neid arenguva riante selgelt ei kinnita, võib-olla kuju neksid hoopis pärnikud.

metsaomanikmetsaomanik 8 9sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

Soovitame metsaomanikul hoida oma metsal silma peal ja üraskikahtlustuse korral tegutseda, et neid putukaid ohjeldada. Kahjustuste ennetamiseks tuleks:

mis asusid Lääne- ja Ida-Virumaal. Juunikuu tulemuste põhjal oli kõige suurem hulk üraskeid püünistes, mis asusid Järvamaal, Pärnumaal, Põlva maal, Viljandimaal ja Tartumaal. • Juuli alguses leiti kõige rohkem üraskeid Pärnumaal, Järvamaal, Vil jandimaal ja Põlvamaal asuvatest püü nistest. Teistes maakondades toimus lendlus, kuid kinnipüütud kahjurite hulk oli tagasihoidlikum. Juuli teisel ning kolmandal nädalal langes üraski te kogus püünistes veelgi, kuid pöör dus järsult tõusule kuu viimasel näda lal ja augusti alguses. Siis leiti Tartu maa mõõtmisalalt rekordarv – 15 000 üraskit ühe feromoonpüünise koh ta. Juulis hakkasid koore alt lahkuma ka esimese põlvkonna noormardikad, keda leiti üksikutes kohtades juba juu li keskpaigas – juuli lõpul oli noormar dikate hulk püünistes juba suurem. *** RMK ja KAUR-i spetsialistide sei reandmete tulemusena selgus, et kõi ge suurem hulk kuuse-kooreüraskeid oli 2022. aastal Järvamaal asuvas sei repunktis. Sealsed püünised olid üle val sinilille kasvukohatüübi puistus, mille enamuspuuliik oli kuusk kesk mise vanusega 52 aastat; lisaks kuu sele esines seal ka kaske. Peale Järvamaa oli kuuse-koore üraskite hulk suur püünistes, mis asusid Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal ja Põlvamaal. Kõige vähem isendeid leiti LääneVirumaalt ja Ida-Virumaalt. Kasutatud kirjandus Hanso, M., Õunap, H. (2016). Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu: Erametsakeskus.SA44 lk. Näripuru kasvava puu all. Üraski kahjustuskolle Tartumaal seiratavas puistus. 2 X MERIT EHRPAIS SOOVITUSI METSAOMANIKULE

MERIT EHRPAIS keskkonnaagentuurimetsaseirepeaspetsialist K eskkonnaagentuur (KAUR) ja Riigimetsa Majandamise Kes kus (RMK) tegid kuuse-koo reüraski seiret 13 maakonnas, välja jäid vaid Hiiumaa ja Saaremaa. Seire jaoks langetati püünispuid ja paigaldati jälgi tavatele aladele ka feromoonpüünised. Vajalike puude langetamine toimus märtsis ning feromoonpüünised paigal dati aprillis. Esimesi üraskeid märkasi me püünises juba aprilli lõpus. • Mai alguses saabunud soojad kevad ilmad viisid ka üraskite hulga suurene miseni ja 6. mail algas aktiivne lendlus. Üraskeid leidus nii püünistes kui ka ke vadel langetatud püünispuudes ning tor miheite ja -murru puudes. Näiteks Tar tumaal asuvast püünisest leiti 29. april lil 30 üraskit, kuid nädal hiljem oli samas püünises juba 3200 üraskit. Aktiivne lendlus kestis kaks nädalat. 17. mail lei ti üraskeid mõnevõrra vähem ning alates 24. maist oli nende hulk püünistes taas kõrge, ent langes jällegi 31. maiks. Kõige vähem leidus sellel ajal üraskeid seireala del, mis asusid Lääne-Virumaal ja Ida-Vi rumaal. Kõige suurem kogus üraskeid oli Võrumaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Harjumaal ja Põlvamaal. • Juuni esimesel nädalal langes jahe damate ilmadega ka üraskite hulk püü nistes, kuid soojemate ilmade tulekuga suurenes nende kogus juuni teisel näda lal. Näiteks leiti 3. juunil Tartumaal asu vast püünisest 315 üraskit, aga nädal hil jem oli samas püünises juba 9900 isen dit. Kõige vähem leiti kahjureid juuni keskel, kuid kuu viimasel nädalal kerkis üraskite hulk taas mitmekordselt, võrrel des jaanikuu keskmisega. Juunis toimus üraskite lendlus kõikides maakondades. Kõige vähem leidus üraskeid püünistes, Kõige vähem üraskeid oli Ida- ja Lääne-Virumaa seirepunktides

Kuuse-kooreüraski 2O22. aasta seire tulemused.

Kui kahjustus on juba tekkinud:

• aitab üraski levikut vähendada kahjuritega värskelt asustatud puude asustamist.mõnimetsastpuudÜraskiteülestöötamine.kevadelasustatudjapüünispuudtulebväljavedadajasaagidanädalpärastnende

kooreüraskKuuseK

• vältida harvendusraiete tegemist vanemas eas puistus, et metsa tuulekindlus ei väheneks; • metsast välja vedada tormimurru ja -heite puud ning välja raiuda nõrges tatud puud enne üraskite lendlust; • vanemaid kuusepuistusid varieeri da noorematega ja võimalusel rajada rohkem segapuistuid; • raiutud metsamaterjal metsast välja vedada õigeaegselt, et üraskitel po leks võimalik seda kasutada sigimis paigana.

uuse-kooreürask asustab kuus ke, harvem mändi. Asustami seks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seis vad ja nõrgestatud puud, enamasti vanu ses 50−60 aastat. Sageli asustavad üraskid puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ja raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asustatakse ka elujõulisi kuuski. Reeglina talvituvad kuuse-koore üraskid pinnases ning üraskite lendlus ja puude asustamine algab, kui õhutempe ratuur on tõusnud 18–20 ºC juurde, ta valiselt aprilli lõpus või mai alguses. Ke vadel pinnasest väljunud kahjurid hak kavad otsima sobivaid puid, mida asus tada. Sobiva puu leidmisel hakkab isas putukas närima koore sisse sisenemis ava, samal ajal eritades kogunemisfero mooni, mis annab liigikaaslasele signaa li, et puu on asustamiskõlblik, meelita des ligi nii emas- kui isasputukaid. Li saks sisenemisavale närib isasputukas ka paarituskambri, ühte paarituskambrisse siseneb 1–4, üldiselt 2–3 emasputukat. Paarituskambrisse sisenenud emas putukas närib koore alla piki tüve kulge va emakäigu, esimene emakäik suundub ülespoole ning teine ja kolmas allapoole. Emakäiku pikendades muneb mardikas emakäigu serva munakoobastesse. Mu nadest kooruvad valkja keha ja pruunika peaga vastsed, kes kaevandavad emakäi guga risti vastsekäigud, mille lõppu nä ritakse nukuhällid, kus toimub vastsete nukkumine.Kuuse-kooreüraski värskelt asustatud puid ei ole lihtne ära tunda, kuna puu de võra on roheline ja lähema vaatlu seta on raske kahjustust tuvastada. Sel leks peaks puid lähemalt uurima, otsima tüvedelt vaiguniresid ja üraskite sisene misavasid, mis on umbes 2−2,5 mm lä bimõõduga. Kuivade ilmade korral võib leida näripuru ka kasvavate puude alt, okstelt, juurekaelalt ning lähedal kasva vatelt taimedelt (vt fotot). Lamavatel tü vedel viitavad üraskite tegevusele tüvel olevad näripurukuhjakesed ning koore all on näha üraskite käigud, vanamardi kad, munad ja Kuuse-kooreüraskivastsed. olemasolu kor ral on putuka leviku vähendamise üheks võimaluseks kahjurite värskelt asustatud puude ülestöötamine. Lisaks on võima lik kasutada ka püünispuid. Nendeks ka sutatakse eelneva aasta kahjustuskolde lä hedal kasvavaid puid, mis on kasvus alla jäänud, nõrgestatud või vigastatud. Tu leb meeles pidada, et kevadel langetatud püünispuud või talvine lume- või tormi murd tuleb metsast välja vedada sama aasta kevadel, et noormardikad ei jõuaks kooruda ja koore alt lahkuda. Püünispuu de efektiivsuse suurendamiseks on kasu tusel ka feromoonpreparaadid, mis mee litavad üraskeid ligi. Sellisel juhul saab ka sutada väiksemal hulgal püünispuid. 2022. aastal arenes välja ka kuuse-koo reüraski teine põlvkond, mis tähendab, et sarnast tõrjet, nagu korraldati keva del, tuli korrata ka juuli teisel poolel või augustis. Juhul, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad jäävad talvituma arengukohale, koore alla, siis on otstarbekas teha kahjustuskohas ka talvist raiet. Kui teise põlvkonna mardi kad talvituvad aga pinnases, siis talvist raiet teha ei ole vaja, kuna koore all tal vituvad teised, kasulikud putukad aita vad tõrjutava liigi levikut vähendada.

JOONAS KOLLO EestinooremteadurMaaülikooli metsaomanik

Võib arvata, et puistu kasvukäigu seisukohast on kraavi võrgu hooldustööd rohkem õigustatud viljakamates kasvu kohtades ja raieringi varasemates faasides. Maaparandustöö de vajadus on suurem väiksema tagavaraga puistutes (nooren dik, lati- või ka keskealine mets) või ka puistute puhul, kus lä hiajal hektaritagavara muutub oluliselt väiksemaks planeeri tud hooldusraietega. Lõppraie-järgselt on samuti kuivendus süsteemi korrasolek oluline, kuna sellest võib sõltuda metsa uuendamise või uuenemise edukus. Kraavide puhastamine ei pruugi olla otstarbekas raieringi hilisemates faasides, kui puis tu tagavara ületab 150–200 m³/ha piiri. KIKi rahastatud projekti „Kuivendussüsteemi rekonst rueerimise mõju puistu juurdekasvu ning põhjavee taseme dünaamikale” täitjad olid EMÜ dotsent Maris Hordo, peas petsialist Aleksei Potapov, teadur Sandra Metslaid ja kaas professor Diana Laarmann. Projekti aruanne on leitav EMÜ metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli ko dulehel.

LENO KUURA metsaosakonnaministeeriumikeskkonnanõunik

Raidmevirnade hakkimise aega tuleks planeerida

Kraavivõrgu hooldustööd õigustavad eriti viljakamate kasvukohtade nooremas metsas Maaülikooli projektis, kus uuriti puistute kasvukäigus muu tusi pärast maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, kesken duti männienamusega puistutele, mis kasvavad turvasmul dadel. Puude juurdekasvu dünaamikat uuriti puurproovi delt saadud aastarõngalaiuste aegridade põhjal.

metsaomanik 10 11sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

Kaasprofessor Ivar Sibula juhitud uurimisgrupi teadustöö maaülikoolis otsis vastust küsimustele, millist keskkonnamõ ju või potentsiaalseid metsakaitselisi riske võivad endas kät keda pikemaks või lühemaks ajaks langi serva koondatud eri liigilised raidmed. Hinnati virnastatud raidmetel olevat ento moloogilist liigirikkust ja rohkust ning selle dünaamikat eri neva vanuse ja puuliigilise koosseisuga (okas- või lehtpuuvõi segaraidmed) raiejäätmete virnades. Samuti raidmevir nade hakkimisest tulenevat võimalikku mõju metsa elurik kusele, sh linnustikule. Ka uuriti raidmevirnade võimalikku mõju nendega piirnevatele puistutele ja kasvavatele puudele. Kokkuvõtvalt saab väita, et puidu- ja kõdupuiduseoselis te lülijalgsete, sh parasitoid- ja röövtoiduliste putukate liigi line mitmekesisus ja hulk järgib raidmevirnades nende pike maajalisel seismisel üldist suktsessioonirida. Toorest ja kõdu nemise algstaadiumis olevat puitu asustavad virnades esma joones kasvavatele puudele mitteohtlikud ürasklased ja sikla sed. Nende putukate arvukuse kasvule järgneb parasitoidide (käguvamplased jt) ja röövtoiduliste (lühitiiblased, hiilamar diklased, lamesklased jt) liikide arvukuse laine, mis vanema tes (2–3 a) raidmevirnades langeb. Vanemates raidmevirna des suureneb aga kõdunevas puidus ja puiduseentes elavate mardikaliste (pehmekoorlased, teesklased, purelased, jäikla sed, süsiklased jt) ja ka lutikaliste, sealjuures kõdutäide arv. Lähtuvalt eelnevast ning vähendamaks virnades olevate pui du- ja raidmeseoseliste lülijalgsete hävitamist, tuleks raidmed hakkida ühe aasta (hiljemalt 1,5 a) jooksul pärast raiejäätme te koondamist vahelattu. Uuringust selgus ka, et väga oluline on raidmete hakki mise ajaline ja sesoonne planeerimine. Soovitav on virnad hakkida ennekõike suve teisest poolest kuni sügiseni, mit te teha seda kevad-suvisel perioodil. Elustiku säilitamiseks tuleb jätta vanemate virnade puhul hakkimata otseselt pin nasega kokkupuutuv virnasektsioon (hakkehunniku põhi) ja ka hunniku ülemine kiht. Vanemate virnade puhul tu leb vältida ka talvist hakkimist, mil kõdunevates raidme tes olevad ürasklaste ja siklaste käike asustavad röövputu kad ja parasitoidid talvituvad raidmete koore all. Kolm või rohkem aastat vahelaos seisnud raidmeid võimalusel mit te enam hakkida.

Viimaste aastate tendents on, et füü silised isikud müüvad oma metsa fir madele, kes neid majandavad. Seetõttu võib arvata, et just eraisikutest omani kud on need, kes majandavad vähem, ja juriidiliste isikute osakaalu tõusuga suu reneb ka aktiivses kasutuses oleva era metsa pindala. Viimase SMI (2021) jär gi kuulub füüsilistele isikutele 56,5% ja juriidilistele 43,5% erametsa pindalast. SMI 2008 järgi olid vastavad numbrid 79% ja 21%. Juriidilistest isikute val duses oleva metsa osakaal on kasvanud 13 aastaga umbes kaks korda.

metsateadlasteltUudiseid

Kui palju on Eestis erametsa, mida aktiivselt ei majandata?

keskkonnaagentuurimetsaosakonnajuhtivspetsialist E estis on erametsamaad 1 129 000 ha (SMI 2021). Sellest on met saregistris kaetud kehtivate (kuni 10 a) inventeerimisandmetega 783 000 ha ehk 69%. Lisaks on metsare gistris veel 243 000 ha erametsa, kus in venteerimisandmed on vanemad kui 10 aastat. Umbes 100 000 ha erametsa (9%) on üldse inventeerimata. Viimase 10 aas ta jooksul ei ole esitatud ühtegi metsatea tist 34 435 erametsakinnistule pindalaga 237 000 ha (21% erametsa pindalast). Selle põhjal võiks väita, et 20–25% erametsast (pindala järgi) on aktiivsest majandamisest väljas. Samas ei saa öel da, et nendel maadel üldse ei raiuta, kuid see võib olla näiteks vaid küttepuu oma tarbeks – 20 tm aastas kinnistu kohta võib omanik raiuda ilma teatiseta. Arvestada tuleb ka, et füüsilistel isi kutel, kel metsa kuni 5 ha (juriidilised omanikud kuni 2 ha), ei ole metsaseadu se kohaselt inventeerimisandmeid vaja.

Võimalike raidmevirnades pesitsevate lindude säästmi seks tuleks vältida raidmete hakkimist kevadel ja suve esime sel poolel. Uuring valmis KIKi toel.

Uuringu tulemustest selgus, et pärast kuivendussüsteemi rekonstrueerimist on juurdekasvu intensiivistumine märga tavam peenemate puude puhul ning väiksema hektaritaga vara ja kõrgema boniteediga puistutes. Kraavist kaugenedes efekt väheneb. Koostatud mudelite järgi ulatub üksikpuu ta semel efekt rinnaspindala kasvule kuni 500 mm²/a, täienda va juurdekasvu maksimum saabub keskmiselt 10. aastal pärast rekonstrueerimist. Puistu tasemel on tagavara aastase juurde kasvu väärtused maaparandustööde tulemusena kuni 2,5–3 m³/ha/a suuremad.

Samas on omanikke, kel andmed regist ris olemas, kuid majandamist ei toimu.

ENN PÄRT

Kusmaal on metsanduse arengukava MAK2O3O?

Pilt istublagaeelnõust:hindamisejudekeskkonnamõstrateegilisearuandekolmejataburet,millelühiskond.Joonisarengukavaeelnõust:üldeesmärkjaalaeesmärgid. looduskeskkond sotsiaal-kultuuriline majanduskeskkond I talv I kevad I suvi I sügis II talv II kevad II suvi II sügis III talv III kevad III suvi III sügis IV talv Uusvirn Sobivad ja mittesobivad ajad raidmevirnade hakkimiseks vahelaos

N agu kõik riiklikud arengu kavad, peab ka metsandu se arengukavale tegema kesk konnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Kuna metsandus on ühiskon nas väga oluline teema, tellisime selle kümnendi MAKile koos keskkonnamõ jude strateegilise hindamisega ka teiste oluliste mõjude strateegilise hindamise, mis tähendab, et vaeti veel kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Mõjude hindamise tegi Maves OÜ. Praeguseks on mõjude hindamine ja selle aruande avalikustamine lõppe nud. KSH aruandele laekus 17 organi satsioonilt ja 2 eraisikult üle 160 ettepa neku. Laias laastus jagunevad ettepane kud järgmiste teemade kaupa: - raiemaht (kas liiga väike või liiga suur);-raiestsenaariumide valik ja nende mõjude analüüs; - nn KAH-alade (kõrgendatud avali ku huviga alad) metsad ja - täiendused mõnedesse peatükkides se või KSHanalüüsi.aruande avalik koosolek toimus 24.Misaugustil.nüüd edasi toimub? Praegu täiendame arengu kava KSH nekutegalaekunudavalikustamisearuandeajalettepajaaruan de enda soovitustega. Kui aruanne tun nistatakse nõuetele vastavaks, siis saada me MAK2030 koos aruandega suurele kooskõlastusringile, seejärel valitsusele ja lõpliku sõna ütleb meie metsanduse tulevikuvisioonile riigikogu. Suur kooskõlastusring tähendab eel nõude infosüsteemi EIS, mille leiab aadressilt (MAK2030)asutused,sealArengukavahttps://eelnoud.valitsus.ee.eelnõukooskõlastajadonministeeriumidjtasjassepuutuvadorganisatsioonid,MTÜd.Metsandusearengukavamaterjalidleiabkeskkonnaministeeriumikodulehelt,aadressonwww.envir.ee/MAK2030.

Hiiumaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ida-Virumaa 23 4 15 10 10 31 1 4 1 6 Jõgevamaa 0 3 12 10 2 15 27 39 23 21 Järvamaa 14 15 17 58 12 52 30 36 48 87 Läänemaa 7 12 39 23 12 5 0 0 0 7 Lääne-Virumaa 1 56 56 25 63 73 40 103 43 74 Põlvamaa 0 2 1 0 12 8 20 23 17 105 Pärnumaa 7 7 15 27 0 19 26 37 33 49 Raplamaa 1 4 2 23 20 8 5 48 11 37 Saaremaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tartumaa 7 10 25 16 25 29 39 68 99 47 Valgamaa 0 0 2 0 0 26 7 23 44 93 Viljandimaa 0 0 14 11 1 12 22 9 84 91 Võrumaa 15 0 1 0 0 15 0 1 14 47 KOKKU 77 159 225 288 171 323 267 429 511 790 Üks karumesilatest.laastatud WWW.TONNIMESILA.EE Allikas: keskkonnaamet

kahe varasema aasta sama ajaga – kaha nenud.

Populatsiooni suurenedes kasvavad ka kahjud Kui karusid enam üldse ei kütitaks, siis see karupopulatsiooni esialgu oluliselt ei mõjutaks. Karu asurkonna seisund on praegu väga hea, arvukus ja levikuala suu reneks, küttimise puudumisel lihtsalt ar vukuse kasv kiireneks. Kuna karu on om

Mis juhtuks, kui karusid ei kütiks?

Yellowstone´i efekt Yellowstone´i rahvuspargis keelati aas taid tagasi igasugune jaht, ka karujaht. Karud hakkasid ennast seejärel väga jul gelt tundma. Algul sõid turistide võilei bu ja siis ka turiste endid (ligikaudu 20 surmajuhtumit). Pärast seda avati taas karujaht ja nüüd teavad karud, et inime ne ei kuulu nende menüüsse. Lisaks toob karu kõrge arvukus kaasa palju juhuseid, kus inimene satub ema karu peale, kes lihtsalt poegade kait seks võib inimese tappa (Soomes kaks sellist surmajuhtumit). Väga suured on ka karude tekitatud majandusliku kahju kompenseerimise kulud, mis makstak se maksumaksja taskust. Kuigi on kom pensatsioon, ei saa maaomanik siiski oma kõiki karukahjukulusid tagasi.

nivoor ehk kõigesööja, kelle toiduspekter on väga lai, ta arvukuse kasv tõenäoliselt mingeid olulisi muutusi teistele loodus likele liikidele ega ka ökosüsteemile laie malt kaasa ei tooks. Suurim mõju võiks karu asustustiheduse märgataval suure nemisel olla põdrale, kelle vasikad on hi liskevadel-varasuvel karu menüüs. Samal ajal karu tekitatud kahjud inimtegevusele aina kuhjuksid ja suu reneksid kokkupuuted inimestega (ka maanteel jm). Muidugi võib tekkida ka karudevaheline konkurents elupiirkon na pärast ja seega satuksid loomad roh kem asulatesse. Eesti pindala on väike, mistõttu teatud hetkel tekib kriitiline piir, küsimus, kui palju neid siia üldse mahub. Arvestades, et meil on karusid juba 1000 kandis, on see piir juba käes. Seega võiks kohtuotsuse taustal küsi da: mis on siis mõistlikum, kas jätkata küttimisega kahjustuste piirkonnas kah justuste vältimise eesmärgil või ootame küttimiseta, kuni kahjude hulk kasvab ja hakkavad sagenema konfliktiolukorrad, mis võivad lõppeda halvasti.

E uroopa jahimeeste katusorgani satsioon FACE algatas jahindu se toetuseks allkirjade kogumi se kampaania, kuna seoses jahipidami sega on üles kerkinud probleemid. Jär jest enam tuleb Brüsselist otsuseid, mis on oma olemuselt liiga karmid, mille pu hul pole arvestatud kõikide osapooltega või mis pole piisavalt tõendus- ja teadus põhised. Kampaania eesmärk on tõstata da probleeme ja leida nendele lahendu si. Põhiline, et saadaks aru: jahipidami ne on looduskaitse osa ja aitab bioloogi list mitmekesisust säilitada.

KARU KAHJUSTATUD MESITARUDE ARV AASTATEL

EJS Euroopa ähvardavadjahindustohudOnvägaoluline,etigajahimeesEestisvõtaksselleviissekundit,etpetitsioonileallkirianda.

* Vt kohtuotsuse kohta lk 24. EJS Kasutatud on keskkonnaagentuuri ülevaateid „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022” ja „Millel põhinevad karu küttimise soo vitused?” 2O12–2O21. 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Harjumaa 2 46 26 85 14 30 50 38 94 126

Karujaht algas augustis tavapäraselt, kuid tuli pea nädala pärast kohtu otsusel* peatada. J ahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk, kellele võib kahjustus te piirkonnas kahjustuste vältimi se eesmärgil pidada varitsus- või hiilimisjahti, v.a poegadega emakarule. Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juur dekasvunäitajaid, arvukuse muutust vii mase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ja kahjustuste ulatust. Kui karu asustustihedus on kõrge, hõi vatakse elualana ka suurema inimasustu sega piirkondi. Seal hakkavad aga karu teed inimese omadega sagedamini ris tuma ja kokkuvõttes võib see ühele või teisele halvasti lõppeda. Küttimine aitab ennetada kahjustusi ja säilitada karudes inimpelglikkust, eeldusel, et esmajoones kütitakse ära julgemad isendid. Küttimise täielikul lõpetamisel võib ennustada inimese ja karu vaheliste konf liktide kasvu, karu maine halvenemist ühiskonnas ja see on kokkuvõttes märksa suurem ohutegur asurkonna soodsa sei sundi säilimisele kui praegu toimuv sääst lik ja rangelt kontrollitav jahipidamine.

Karu arvukus on tõusuteel Ulukiseirearuande järgi on karude üld arvukus olnud viimasel kolmel aastal stabiilne, pikemas ajaskaalas on arvu kus ja levik olnud tõusutrendis viima sed 15 aastat. Kui kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, siis eelmi sel aastal arvestati juba ligi 1000 isendi ga. Seega asurkonna seisundit võib pi dada väga heaks. Karu tekitatud kahjustuste hulk me sindusele oli 2021. aastal suurem kui va rasemalt teada. Tänavu kevadel oli kah justuste hulk mõnevõrra – võrreldes

jahimees

Viimasel ajal on ELi instantsid asunud aina rohkem petitsiooniga.FACEkatusorganisatsioonpiirama.jahipidamistEuroopajahimeestevõitlebsellevastu

Iga jahimehe panus loeb! Allkirja Eu roopa jahinduse toetuseks saab anda le hel www.signforhunting.com/et/.

Läti ilves pinnuks silmas Viimati sekkusid Euroopa instantsid arusaamatult Läti ilvesepopulatsiooni majandamisse. Euroopa Komisjon alga tas Läti vastu ametliku rikkumismenet luse seoses Euraasia ilvese eduka majan damisega – see üllatas paljusid huvirüh mi. Komisjoni hinnangul ei saa rangelt kaitstav liik olla samas kategoorias ja hiulukitega ja kutsus seetõttu Lätit üles muutma oma siseriiklikke seadusi. Läti ilveste populatsioon on riikliku tegevuskava järgi püsinud terve ja sood sas looduskaitselises seisundis. See pole tähtis mitte ainult Läti jaoks, vaid puu dutab kõikide Baltimaade ilvesepopu latsiooni säilimist. Läti tegevuskava si saldab olulisi soovitusi ka osade jahipii rangute reguleerimiseks, mida saab va jadusel vähendada. See tegevusplaan on olnud väga edukas ja Euroopa Komis jon on seda isegi oma eelmises rangelt kaitstavate liikide juhtdokumendis soo vitanud kui parima tava näidet. Nüüd aga näib neile, et lätlaste edukas majan damine justkui ei toimi. Euroopa Komisjon läheneb viimasel ajal suurkiskjate majandamisele Euroo pas rangemalt kui varem. See on tekita nud suurt muret Euroopa maaelu suu rimates sidusrühmades, kes väidavad, et selline lähenemine pole ei Euroopa inimeste ega suurkiskjate kaitse pike maajalistes huvides. Euroopa Komisjoni lähenemine on vastuolus ka liikmesriikide varasema te taotlustega, mis on nõudnud elupai kade direktiivi rakendamisel suuremat paindlikkust.

Maakond

Brüsseli otsused mõjutavad ka meid Brüsselist tulevad otsused mõjutavad oluliselt ka Eestit. Ligi 80% otsustest ja regulatsioonidest, mis mõjutavad jahi pidamist ja looduskaitset, tulevad just sealt.„On väga oluline, et iga jahimees Ees tis võtaks selle viis sekundit, et petit sioonile allkiri anda. Üha enam näeme, et Euroopa institutsioonid üritavad al gatada jahivastaseid meetmeid, mis mõ jutavad jahipidamist ka meie riigis,” on öelnud Eesti Jahimeeste Seltsi president MargusKampaaniaPuust.nõudmised on järgmised: Soovime bioloogilise mitmekesisuse poolest rikast Euroopat kõigile ja - et looduspoliitika stimuleeriks jahi meeste looduskaitsetööd, sealhulgas ka kaitsealadel;-etuusEL looduse taastamise sea dus annaks tulemusi ökosüsteemide ja väikeulukite elupaikade osas, eriti märgaladel ja põllumaadel; - objektiivsemat ja tõenduspõhise mat lähenemist jahindusele, sealhulgas ka piirkondlikele jahipidamistavadele; - et suurkiskjate populatsioonid oleksid loodusdirektiivis loetletud nen de kaitsestaatuse järgi; - et jahimehi tunnustataks osana loo duskaitse lahendustest, mitte problee midest;-etjahipidamist mõjutavad seadused ja otsused oleksid õiglased ja jahimehe le arusaadavad;-etmeiekultuuripärandit austataks – see on elulise tähtsusega mitmekesi ses-Euroopas;etseeteema viidaks päevakorrale rahvusvahelisel tasandil, sest Euroopa Liidul on tugev mõju globaalsel tasandil. Kampaania põhieesmärk on, et Eu roopa instantsid ei tegeleks tarbetu pii ramisega, vaid kuulaksid ka meie arva must ja teeksid meiega koostööd, ar vestades sealjuures proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid.

jahimees 12 13sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

• Veebruaris 2022 jõustus uus suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava (koostajad Jaanus Remm ja Maris Hindrikson).

• Muu hulgas on uues tegevus kavas aastateks 2022–2031 välja toodud soovitud hundi, ilvese ja pruunkaru sihtarvud: 20–30 hundipesakonda (eelmi ses kavas 15–25), vähemalt 80 ilvesepesakonda (eelmises kavas 100) ja vähemalt 70 karu sama-aastaste poegadega pesakonda (eelmises kavas 60).

jahimeesjahimees 14 15sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22 si. 2021. aastal oli neid 48 ja 2022. aas ta kohta juuni alguse seisuga 15. Seire aruandes on öeldud: metskitsede teki tatud kahjustustest metsakultuuride le ja -noorendikele jõuab info metsare gistrisse vaid väga väikeses ulatuses, sest metsaomanikud neist enamusel juhtu del keskkonnaametit ei teavita. Üldpilt seisundist Põtrade arvukus on võrreldes eelneva aastaga püsinud samal tasemel (11 000–12 500 isendit) ja sarnasel tasemel pü sisid ka põtrade tekitatud metsakahjus tused. Piirkonniti on erinevused põdra asustustiheduses kohati väga suured. Metssigade asurkonna suurus jäi möödunud jahihooaja lõpus püsima aastatagusega võrreldes sarnasele 12 000–13 000 isendi tasemele. Metskitse arvukust hinnati selle aasta alguses 125 000–135 000 isendini, võr reldes eelmise aastaga on see arv veidi väiksem.Punahirve mulluse intensiivsema küttimisega on Saare- ja Hiiumaal saa dud asurkonna arvukuse tõusu vältida ja veidi ehk ka arvukust langetada. Mand ri-Eestis, kus hirve leviala ja arvukus on aasta-aastalt suurenenud, soovitatakse küttimismahte suurendada. Karu asurkonna üldseisund on väga hea. Sama-aastaste poegadega emaka rusid oli möödunud aastal 91 ja suvine üldarvukus võis küündida 900–950 isendiHuntidekanti. arvukus on võrreldes eel neva aastaga kahanenud. Kutsikatega karju oli 2021. aasta sügisel kokku 26 ja sügisene üldarvukus tõenäoliselt pisut alla 250 Ilveseisendi.asurkonna seisund paraneb ta sapisi, kuid soodsaks ei saada seda veel pidada. Seire andmetel oli 2021. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning ilvese arvukus sügisel 450–550 isendit. Kopra asurkonna seisund on sood ne. Möödunud aastal toimus iga kolme aasta tagant tehtav koprapesakondade üle-eestiline kaardistamine. Jahimaa ka sutajad registreerisid 3037 pesakonda. See arv on üldjoontes sama, mis eelmi se kaardistamise ajal 2018. Teiste väikeulukite asurkondades suuremaid arvukuse muutusi viimasel aastal ei toimunud. Mägra arvukus on Mandri-Eestis jätkuvalt suurenev ning ka halljänese ja kährikkoera arvukus on kasvutrendis. Rebase, šaakali, valgejä nese ja metsnugise arvukus on jäänud võrreldes eelmise aastaga üldjoontes sa maks.Jahilindudest on arvukuse kasvutren dis suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kor moran. Jätkuvalt on langustrendis (soo vitatakse mitte küttida) luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi arvukus. SM Allikas: Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022 ja selle lühikokkuvõte; www.keskkonnaagentuur.ee.

Seire tulemus on seda parem, mida täielikum on analüüsitav algmaterjal. K ommenteerides juunis valmi nud aruannet „Ulukiasurkon dade seisund ja küttimissoovi tus 2022” tõi keskkonnaagentuuri elus looduse osakonna juhtivspetsialist Rau no Veeroja välja, et eriliselt rõõmustab pikemat aega kiratsenud ilveseasurkon na kosumine (kuigi ilveste seis soodne veel pole). Samas on märgitud, et karu de tekitatud kahjustused jõudsid 2021. aastalJärgnevaltrekordini.mõned väljavõtted tänavu sest seirearuandest. Algmaterjal Aruandest saab lugeda, et kasuta tud on erinevate ulukiliikide küttimi se, ruutloenduse, vaatluste, jahimees te antud arvukushinnangute, uluki kahjustuste ja hirvlaste pabulaloen duse andmeid. Põdra ja suurkiskjate puhul on kasutatud ka kogutud bio proovide analüüsidest saadud tulemu si. Enamuse seire algmaterjalidest on kogunud jahimehed. Muu hulgas analüüsiti 408 põdra, 402 metskitse, 307 metssea, 152 puna hirve, 344 hundi-ilvese-šaakali ja 294 karu vaatluslehele märgitud või infosüs teemi JAHIS kaudu esitatud andmeid. Kütitud põtrade vanuse määramiseks hammaste arengu ja kulumise järgi ana lüüsiti 3793 isendi alalõualuud. Kütitud põdralehmade viljakusproove analüüsi ti 588. Kütitud suurkiskjatelt ja šaakali telt oli aruande valmimiseni laekunud vanuse määranguks 87 hambaproovi ja viljakusnäitajate määranguks 34 kütitud emasloomaUluksõralistesigimiselundkonda.vaatluskaarte kaasa ti andmeanalüüsi 2021. aasta jahiaastal üle 80% pea kõigist maakondadest, vaid kolme maakonna vaatluskaartide esita mine jäi alla selle. Karuvaatluslehti esi tati Viljandimaalt 100% jahipiirkonda dest ning üle 90% esitati neid Ida-Viru-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pär nu- ja Raplamaalt. Hundi-ilvesevaatlus lehti esitati 100% Hiiu-, Jõgeva-, Pärnuja Tartumaa jahipiirkondadest ning üle 90% Ida-Viru-, Lääne-, Põlva-, Rapla- ja Viljandimaalt.Koprapesakondade loenduslehti esi tati võrreldes eelmise, 2018. aastal toi munud üleriigilise pesakondade kaar distamisega rohkem: loenduslehti lae kus 80% jahipiirkondadest.

ALLIKAS: EESTI MARGID POOD.OMNIVA.EE; VÄLISMAISED ERAKOGUST JA INTERNETIST.

• Ilvese puhul on kavas lisaklau sel, et ilvese küttimisega ei alustata enne, kui pesakon dade arv on vähemalt 100. Kõnesolevad jahiulukid postmarkidel. Eesti markidest põder, metssiga, metskits, karu, mäger, halljänes ja kobras on margikunstnik Sándor Sterni looming. Hundi, ilvese ja šaakaliga margi autor on margikunstnik Indrek Ilves. Eesti komplekti toetuseks on Soome (valgejänesed), Ungari (metsnugis, punahirv, rebane) ja Bulgaaria (kährikkoer) margid.

UUS TEGEVUSKAVA

Metsakahjustused Seirealadel ja nende lähiümbruses hin nati kümnes erinevas männinoorendi kus ja viies koorimiseas (~ 30–50aas tases) kuusikus värskeid hirvlaste (pea miselt põdra) tekitatud metsakahjusid. Sama metoodika alusel koguti värsket infot põdra tekitatud kahjustuste koh ta ka väljaspool seirealasid. Kokku tehti värske ulukikahjustuse seire 1424 proo vitükil, millest 946 paiknesid männi noorendikes ja 478 koorimiskahjustus te eas kuusikuis. Aruandes on märgitud, et põdra kahjustuste 2022. aasta kevadel teh tud seirega leiti põtrade värskeid, vii masel talvel tekitatud vigastusi 7,0% ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kah justusi 4,2% uuritud mändidest. Kõi kide seiratud männinoorendike kok kuvõttes esines põtrade tekitatud värs keid toitumisjälgi sama palju kui eelne val aastal. Maakondade võrdluses oli kohati kõige enam kahjustatud män de Saare-, Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa proovitükkidel.Värskeidpõtrade vigastatud kuuski oli keskealistes, 30–60aastastes kuusi kutes 2022. aasta kevadel märksa enam kui eelneval kümnel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Saare- ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokkuvõttes esines värskeid vigastusi 0,59%, sealjuures värskeid olu lisi vigastusi 0,26% seiratud kuuskedest, teisisõnu on kahjustusi tekitatud kuuele kuuseleOkaspuudetuhandest.sellist söömist, mida ini mesed nimetavad kahjustusteks, tee vad põdrad enamasti talve teises pooles, mil nende toidulaud on muutunud ka sinaks ja talvised energiavarud ammen dumas. Kahjustusi kipub rohkem tekki ma aastatel, mil paks lumikate ja mada lad temperatuurid kestavad pikalt keva deniKahjustusivälja. kajastavad ka metsakait seekspertiisid, millest aruandes on üle vaated (lisaks eraldi lisamaterjalile, kus metsakahjustuste detailsem info). Sa mas on öeldud, et metsakaitseeksper tiisi algatamiseks tuleb metsaomanikul keskkonnaametile esitada metsateatis kahjustuste esinemise kohta. See tähen dab, et teabe jõudmine keskkonnaame tisse sõltub metsaomanike aktiivsusest, mistõttu seal fikseeritakse vaid osa tege likkusest.Eraldi on aruandes jutuks ka need metskitsede tekitatud kahjustused met sakultuuridele, mille puhul metsaoma nik on soovinud metsakaitseekspertii

Enamuse jahiloomade seisund Eestis on hea

Niidurüdi pojaga uurimisalal. Väikekiskjate arvukuse piiramine liigikaitseliselt olulistel ran naniitudel on üks osa ELi LIFE projekti „Loodusrikas Ees ti” toetatud suuremast rannaniitude taastamisest Lää ne-Eestis, kus laiendatakse niidupindala ja võetakse maha niite ümbritsevaid kuivi puistuid. Mida rohkem on niidualadel puudetukkasid ja põõsastikke, seda sobivam on see ala ka rebastele ja kährikutele. Liivatülli pesa uurimisalal. 2 X TRIIN KAASIKU

Väikekiskjate katsejaht rannaniitudel jätkub

VAIKSOOJAANUS EestipeatoimetajaJahimehe M öödunud talvel käivitus keskkonnaameti koordinee ritud pilootprojekt „Väike kiskjate arvukuse reguleerimine liigi kaitseliselt olulistel rannaniitudel”, mil le eesmärk on parandada rannaniitu de linnustiku pesitsustingimusi Lääne-, Hiiu- ja ProjektiMuhumaal.käivitavaks ajendiks oli Tar tu ülikooli looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku eelneval kolmel aastal Lääne- ja Hiiumaal tehtud teadusuuringu tulemu sed, mille järgi hävib pesarüüste tagajär jel koguni 86% maaspesitsevate lindude pesadest. See tähendab, et populatsioo nide taastootmine ei ole suure tõenäo susega jätkusuutlik ja mitmed kohalikud asurkonnad võivad olla hävimisohus. Uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine linnupesade rüüstaja rebane, Läänemaal ka šaakal. Seetõttu kaasas keskkonnaamet piloot projekti partneriks Eesti Jahimeeste Seltsi, kes aitas korraldada rebase, šaaka li ja kähriku küttimist. Projektis osalesid Haapsalu, Tuudi ja Massu jahiselts Lää nemaalt, Suuremõisa ja Emmaste ja hiselts Hiiumaalt ning Muhu jahiselts. Nende ülesanne oli teadlaste välja va litud rannaniitudel, kus asusid niidu kahlajate kevadised pesitsusalad, pida da vastavalt jahieeskirjale veebruaris ja märtsis rebase-, šaakali- ja kährikujahti. Kokku kütiti talvel projekti raames 27 rebast, 6 šaakalit ja 34 kährikut. Järeldusteks on vaja rohkem aega Kevadel tegi Triin Kaasiku pilootprojekti aladel taas niidukahlajate* koorumisedu kuse uuringu. Uurimisalused liigid – näi teks kiivitaja, punajalg-tilder, niidurüdi ja tutkas – on kõik rändlinnud, kes jõuavad pesitsusaladele märtsi lõpus - aprillis. Pä rast territooriumite paikasättimist kraa bivad linnud endale pesalohud ja alusta vad munemisega. Pesa teevad nad otse maapinnale, mis on ellujäämuse juures oluline aspekt – kuigi hea kaitsevärvuse ga ja tihti taimestikku peidetud, on sel lised kurnad kiskjatele üsna lihtne saak.

jahimeesjahimees

Triin Kaasiku sõnul on koorumiseduku se uuringu puhul ornitoloogide ülesan deks pesad üles leida ja nende asukohad talletada. „Külastame iga uuringuala um bes nädalase vahega, kontrollides juba leitud pesade saatust ja otsides uusi. Sel lise uuringu juures on oluline osa ka kisk jate määramisel, milleks kasutame raja kaameraid. Niiviisi kogunevad pesitsus hooaja jooksul andmed, mille põhjal ar vutame esmalt tõenäosuse, et pesa elab üle ühe ööpäeva, ning seejärel alapõhise koorumisedukuse.” 2021. ja 2022. aasta koorumisedukuse võrdlus uuringualadel tõi välja, et ka tä navu ei ületanud see veel ühelgi alal pii ri, mis tagaks kahlajapopulatsioonide sta biilsuse (sõltuvalt liigist oleks selleks vaja üle 40% koorumisedukust). Ent kogu tud andmed viitavad siiski ettevaatlikult, et seal, kus rohkem kütiti, tundus kooru misedukus ka rohkem tõusvat. „Kõrgema küttimistasemega aladel registreerisime mitmeid I kaitsekategooria liigi niidurü di pesakondi ja selle liigi pesade kooru misedukus oli tänavu esmakordselt vii mase viie aasta jooksul lähedal tasemele, mis on vajalik stabiilse populatsiooni saa vutamiseks,” ütles Triin Kaasiku. Pilootprojekti esimese aasta tulemus te põhjal on kaugeleulatuvaid järeldusi teha siiski veel ennatlik. Sama meelt on ka katseprojektis osalenud Lääne-, Hiiuja Muhumaa jahimehed. Lindude pesit semisedukuse tõus on igati rõõmustav, kuid oma osa võib olla ka loodusel – aas tad on lihtsalt erinevad. Kuid jahimees te sõnul pole kahtlust, et väikekiskjate ar vukuse piiramine loob paremad eeldused lindude pesitsemise õnnestumiseks. Nii dukahlajate haudeperiood kestab kesk miselt kolm nädalat, sama aeg kulub lin nupoegade iseseisvumiseks. Kogu see poolteist kuud on lindude järglased väi kekiskjatest ohustatud. Emmaste jahi mees Paavo Pruul tõi selle kohta kujuka näite enda aastatepikkusest kogemusest: „Hiiumaal on kiskluse mõju lindude ar vukusele kõige parem jälgida laidude näi tel. Kui sõita paadiga suve hakul mõnest laius mööda ja seal linnufoon puudub, siis on selge, et röövel on laiul, linde pole.”

16 17sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22 ma järjepidev tegevus, sellised asjad ei saa olla lühiajalised. Eesmärgiks peaks olema ikkagi liigirikkad ja avarad ranna niidud, kus keeb elu, mitte ei voha vaid võsa ja roostik. Jahipidamine on üks lüli töömahukas tegevusahelas, mis ai taks rannaniitudel lindude pesitsemi sele kaasa.Teadlaste poolelt usub Triin Kaasiku, et loo detavasti dusedjamesessemõista,rääkidamõjudestkõrgetikust,maastikustväikestjärgmisednäitavadkakspesitsushooaega,kaskõrgemküttimiskoormustõestivähendabpesarüüstet.„Kuigiantudprojektkäsitlebvägaosameiejalinnusonväikekiskjatearvukusteema,milleteisteleliikideletulekslaiemalt.Samalajalonolulinekuidasmeolemejõudnudselliolukorda,kusühetoiduahelataseesindajaidtundubolevatliigapalju,misvõiksidollajätkusuutlikudlahenarvukusealandamiseks.”

* Kahlajad on kõik kurvitsaliste seltsi kuu luvad ranniku- ja soolinnud peale mereli sema eluviisiga ännide, kajakate, tiirude ja alkide. Nime on sellele rühmale and nud enamikule neist toitumisel iseloomu lik madalas vees kahlamine.

Rebane saagi ja kiivitajaga.

INGMAR MUUSIKUS

Tuudi jahimehe Raivo Volmani sõ nul püüavad ja kütivad Matsalu piir konnas väikekiskjaid kolm meest. „Kaks neist on loomapidajad ja nemad on isik likult huvitatud väikekiskjate küttimi sest.”Jahimeeste arvates peaks linnustiku kaitseks mõeldud väikekiskjate arvuku se piiramise pilootprojektist välja kasva Asjaosalejate jahimeeste arvates võiks pilootprojektist välja kujuneda järjepidev tegevus.

Väikekiskjajaht vajab eraldi tähelepanu Katseprojekti ametlik algus oli käesole va aasta 1. veebruar. Jahimeeste koge muse põhjal on väikekiskjate küttimise kõige edukam aeg novembrist märtsini ja küttimine peab olema järjepidev, sest uued isendid tulevad varsti asemele. Sel line kogemus on näiteks viimased ühek sa aastat šaakalijahti pidanud Massu ja himeestel.„Meilon jahiseltsi maadel rajakaa merad üleval. Kui šaakal liikus, tegime nädalavahetusel jahi. Sel talvel olid ka jahipidamiseks väga head lumeolud. Meie kogemus ütleb, kui ühes metsatu kas on šaakalipaar sees ja me need ära kütime, siis on nädal-paar vaikust ja uus paar ilmub jälle välja. Väikekiskjatega on nii, et kui loom teatud piirkonnast välja püüda, on sama liiki isend varsti samas kohas tagasi,” vahendas Massu jahimees Veiko Laev enda jahikogemusi. Ka Paavo Pruul kinnitas, et mõned paigad on rebase jaoks lihtsalt nii sood sad, et nad tulevad alati uuesti. „Kü tid talvel ära, aga uued loomad tule vad aprillis-mais jälle sinna tagasi. Sel leks peaks küttimispiirkond rannanii tudel pesitsevate lindude kaitseks ole maOnlaiem.”olnud kuulda ka vastuarvamusi, mis ei pea õigeks ühe liigi päästmise ni mel teise liigi hävitamist. Kui aga rääki da rebase, kähriku ja ka šaakali küttimi sest, siis on tegemist ikkagi heal juhul vaid nende liikide arvukuse tagasihoid liku piiramisega. Väikekiskjate jaht pole viimastel aastatel jahimeeste hulgas po pulaarne, selle ga tegelevad ja hiseltsides pigem üksikud „Muhumaalhuvilised.näiteks on viimastel aastatel metssiga de küttimislimiit sedavõrd kõrge, et ja himehed jooksevad talvel sigade järel ja väikekiskjate jahiks pole kellelgi aega,” ütles Muhu jahimees Lembit Karp.

18 19sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22 Kui märkan sügaval metsas noort tamme, läheb mõte pasknäärile.

salajanetammede–istutaja metsaelu

INGMAR MUUSIKUS

Pesitsusajal kaob ta loomuomane lär makus, lind muutub vaikseks ja salali kuks. Kevadest poole suveni ei ole neid näha ega kuulda. Sel ajal istuvad paarili sed tasaselt kudrutades tihnikus, ehita des kuusevõrasse või puuõõnsusse oksa raagudest pesa. Hiljem hauduvad va heldumisi mune ja toidavad üheskoos poegi. Omavahel suhtlevad linnud just kui sosinal, vaevukuuldavate vilede ja muude veidrate häältega, mis on vägagi erinevad tavapärasest rämedast krääksu misest. Vareslased, pasknäär nende hul gas, on meistrid kõige erinevamate hää litsuste tekitamises. Lisaks on pasknäär ka meister teisi linde jäljendama. Tema levinumaks leivanumbriks on hiireviu venitatud viää, aga ta võib kuulajat eksi tada ka üsna stiilipuhta flöötiva peoleo vilega. Olen pasknääri peoleo jäljendust kuulnud mai algul ja imestanud, et kui das küll peoleo nii varakult kohal... Äkki hoopis tammenäär? Pasknääri puhul peaks juttu tegema ka tema nimest. Eestikeelne nimi on pärit ajast, kui linnul oli veel kombeks hobus te hunnikutest seedumata viljaseemeid otsida. Pole enam õieti hobuseid ega hunnikuid ja näärilgi teine menüü, aga nimi on Vaheljäänud.sõimatakse hallrästast paskräs taks, kui ta pesa kaitstes lubjapritsi töö le paneb või maasikapeenrast või sõstra põõsast matti võtab. Nii lähevad pask näär ja paskrästas eestlase meeles ja kee les sageli Maiustabsassi.vahel pasknäärgi aias kirs side, ploomide, ubade või kartulitega, kuid metsas on tal kanda olulisem roll tammetõrudega toimetamisel. Tamme de levitamise väärtustamise eest võiks halvamaigulise pasknääri asemel kan da lind ehk hoopis tammenääri nime? Oleks väärikam ja õigem.

Eesti võimsaim looduslik jugapuu kasvab järjest suuremaks. MAIE MEIUS tänavune jugapuumõõtja E esti teadaolevalt kõrgeim ja jä medaim jugapuu – Sepise juga puu – kasvab Saaremaal Taga mõisa poolsaarel. Loodusemees Hend rik Relve on oma raamatus „Põlispuud” (2003) kirjutanud, et 1956. aastal mõõ deti selle puu kõrguseks 7 m ja tüve üm bermõõduks* 80 cm. Relve ise mõõtis teda 2000. aastal, mil puu kõrgus oli juba 12 m ja tüve ümbermõõt 104 cm. 44 aastaga kasvas puu kõrgus 5 m ja üm bermõõt 24 cm. Järgmise kaheksa aastaga kasvas puu ümbermõõt veel 7 cm (mõõtis Merle Kuris 2008; ü = 111 cm) ja sealt edasi 14 aastaga on see kasvanud veel 11 cm (2022; ü = 122). Selle viimase mõõt mise tegime tänavu juulis, puu kõrgus jäi oskuste puudumisel mõõtmata. TV saade, kus Hendrik Relve näitas lihtsat puu kõrguse mõõtmise viisi, oli siis al les olemata. Andis alles otsida! Jugapuu ümbermõõdu täpne mõõtmi ne toimus alles kolmandal sõidul Ta gamõisa poolsaarele. Kui maikuus vää rikate ülikooli õppuritega seal huvi- ja õppereisil olime, ei leidnudki puud üles. Vikipeedia ütleb, et Sepise jugapuu kas vab Sepise oja kaldal. Nägime seal küll kasvamas ohtralt noori jugapuid, aga mitteJuunisotsitavat.läksime sinna uuesti koos loo dushuvilise Kai Reinvaldiga ja metsa mees Urmas Lambutiga, kes õiget koh ta teadis. Tegelik asukoht ei jää oja kal dale, vaid täpsem oleks öelda: oja lähe dale. Puu kasvab vaid 100 m maanteest, aga kohaleminekuks peab rada teadma. Kolmandal retkel (n-ö kontrollret kel, et kas iseseisvalt kohale jõuan) käi sime juulis koos tütar Heleni ja lapselaps Oliveriga, kaasas ka loodushing Anneli Teppo-Toost Undva külast. Siis tegime gi täpse ümbermõõdu mõõtmise.

MUUSIKUSINGMAR loodusfotograaf E esti looduse tammed on enam jaolt tõrusid talvevaruks peitva te pasknääride kasvama pandud. Meie maamaja ümber kasvab kolm suurt tamme. Augusti teises pooles alustavad pasknäärid seal aktiivset tõru de transporti. Tullakse mitmekesi, nei le omase laperdava lennu ja krääksatus te saatel. Siis turnitakse okstel, räägitak se uudiseid, otsitakse ja neelatakse tõru sid. Viimane tõru läheb risti noka vahe le ja tagasi metsa saaki peitma. Regulaar ne lennuliiklus tammede ja metsa vahet käib rikkalikul tõruaastal vähemalt ok toobriÜhellõpuni.sügisel pöörasid metssead meie õuemuru pahupidi. Kui hakkasin rohu mättaid tagasi keerama, nägin, et pask näärid olid kasutanud juhust ja asunud kiiresti mätaste alla tõrusid peitma. Mida pikem teekond metsa ja tamme vahel, seda suurema koguse üritab lind ühe lennuga kaasa võtta. Pasknäär ole vat võimeline – end kurguni täis toppi des – pugus 10 tõru korraga transpor tima. Kui lähedal leidub sobivaid pei duurkaid, nagu oli see meie sigade segi pööratud õu, on pasknääril vähem len damist ja korilusetöö kulgeb kiiremini.

Sepise jugapuu on tähistatud kahe looduskaitsemärgiga, millest üks vanem betoontähis ja teine uuem silt puu nime tusega. Jugapuu kasvab pisut kaldu, on ülalt mitmeharuline, aga tüvi on seest täiesti tühi. Sealsamas kasvab veel 43 cm ja 48 cm ümbermõõduga jugapuud nagu vana puu pojad. Selles kohas roh kem järelkasvu ei näe. Ümberringi kas vavad kuused, alustaimestikus püsik-sel jarohi, mitmeõieline kuutõverohi, Eu roopa metsputk, metsmaasikad, piibe lehed, mõned orhideed, saare- ja sara puuvõsa. Eesti jugapuud Hariliku jugapuu kaitsekorralduskava on keskkonnaametis kinnitatud 2021. Kavast saab lugeda, et harilik jugapuu (II kaitsekategooria liik) on vanim tert siaarist pärit okaspuu. Tegemist on re liktse liigiga, mis varem oli palju laial dasema levikuga, samuti esines suure maid2021.isendeid.**aastanovembri seisuga on Ees tis jugapuu 137 leiukohta, peamiselt Saare- ja Hiiumaal, aga ka Harju-, Pär nu- ja Läänemaal. 2017. aasta seisuga on liik meil ohualtis seisundis, ohusta tuse hinnangu andmetel oli taimede le vikuatlase ruutude arv vähenenud 25-lt 15-le.Kavas on märgitud, et selle liigi elu paiga jätkusuutlikkuse üks peamisi näi tajaid on looduslik järelkasv, mida ena musel teadaolevatest leiukohtadest pole või esineb marginaalselt. Tagamõisa poolsaarel tundub jugapuu järelkasvu ga kõik hästi olevat – seda on lausa roh kesti. * Kõik siinsed ümbermõõdunäitajad on mõõdetud rinnaskõrguselt. ** Vt ka Lea Vaher aasta puust „Jugapuud meil ja mujal” Eesti Loodus 2008/2.

Hendrik Relve andmeil on Sepise jugapuu sadakondvanusaastat. MAIE MEIUS ja tõru. Pasknäär

jugapuudSepiseotsimasmetsaelu

Pasknäär

2OOO tammetõru mätta alla Vähemalt 4 kilo ehk paar tuhat tamme tõru tuleb igal pasknääril talveks ära pei ta. Pooltühja sahvriga ei pruugi lind ke vadet näha. Viletsatel tõruaastatel võib sügiseti näha pasknääride massilist rän net, headel aastatel saab koguja rohke saagi peale loota ja rändamiseks pole vajadust.See,mis talvest üle jääb või mida lind üles ei leia, võtab sobivas kohas juured alla.Pasknääri ja tammede vahel valitse vad seega vastastikku kasulikud suh ted. Tamme toitainerikkad viljad on nääri oluliseim talvine toit, tammele on kasuks, et tema järglased leviksid võimalikult kaugele. Pasknäär tassib talvevarusid ka sinna, kus tammesid varem ei kasvanud, soodustades taht matult tammede levikut. Kuigi mõned vanad tammed on legendi järgi Root si kuningate või väejuhtide istutatud, on pasknäärid need, kes võõraste pil kude eest hoidudes on suure töö ära teinud. Häälekas hoiataja Pasknääri on raske mitte märgata või mitte kuulda. Kuid lähemalt ta oma huvitavat välimust näidata ei soovi. Kui metsast kostub pasknääri viha seid krääksatusi, tasub uurida karjumi se põhjust. Sageli käib kisa metsnugise, händkaku või kanakulli aadressil. Need kolm on nääri surmavaenlased. Pask nääri ladinakeelne nimi Garrulus glan darius tähendab tõlkes õnnetust kuulu tavat lobasuud, mis päris täpselt väljen dab linnu olemust – valju kisaga ohust teada anda. Nii on pasknäär metsas häi rekellaVaheleest.leiab puu alt aga peotäie krääk suja sulgi, mõned ilusad sini-must-val ged tiivasuled nende seas. Viimastest tunneb ohvri eksimatult ära, sest pask näär on meie lindudest ainus, keda kena trikoloor ehib.

• Tuhatjalgsed ja kakandid on suhte liselt vähearvukad igas metsas, kuid nen de aktiivse tegutsemise mõju lagunemi sele ja mikroobikooslusele on suur. Nad toituvad taimejäänustest, tükeldavad materjali ja muudavad selle mikroobide le suupärasemaks. Need suhteliselt suu red selgrootud liiguvad kõdukihis, selle segamisega parandavad õhustatust ja sa devee liikumist. Tuhatjalgsete arv ja lii girikkus oli suurem noorendikes, erine vaid liike oli proovialadel kokku 9, kõi ge arvukamad Eestis tavalised liigid Ne masoma varicorne ja Leptoiulus proximus. Kakandite arv ja liigirikkus olid suure mad vanades puistutes. Kõigi alade kõ dust leidsime neid 3 liiki, kõige arvukam oli pisikakand (Trichoniscus pusillus). • Kõdukihi vihmaussid jagunevad elupaiga ja toitumisviisi alusel endo- ja epigeilisteks. Endogeilised elavad mul la ülemises kihis ja vahel satuvad ka kõ dukihti, nad neelavad suurtes kogustes

. Kõdu- ja taimetoidulised makroselgrootud sõltu vad elupaigatingimustest. Kaks olulist te gurit, mis kujundavad lagundajakooslu si ning nende arvukust ja mitmekesisust, on puistu vanus ja valgustingimused.

Kõduselgrootute***faunale tervikuna on iseloomulik, et lageraiejärgsete noo rendike kõdukihis on paljude kõdu- ja taimetoiduliste selgrootute arvukus ja mitmekesisus suurem tänu mikroelu paikade mitmekesisusele. Vanade met sade stabiilsemate tingimustega kõdu kihti asustavad sellega hästi kohastunud lagundajad. Loomtoiduliste selgrootute arvukust ja mitmekesisust puistu vanus väga ei Kõduelustikulmõjutanud. on tähtis roll ainerin gete toimumises, see moodustab suure osa metsa elurikkusest. Kõduelustiku aktiivse talitlemise ja liigirikkuse kest miseks tuleb metsi majandades säilitada nende vanuseline mitmekesisus ja välti da metsamulla, eriti selle kõduhorison di kahjustamist.

• Maismaatigude arvukus oli suurem rikkaliku alustaimestikuga aladel, kõi ge rohkem oli neid 6aastastes noorendi kes. Kirjandusest on teada, et osa mais maatigusid eelistab toiduna alustaimes tiku materjali puulehtedele, sellele tu ginedes järeldasime, et arvukamad olid liigid, mis eelistasid toituda rohttaime dest. Liigirikkus oli siiski suurem vana des metsades, mille võrastiku liitus oli keskmine. Leidsime kokku 32 liiki tigu sid, kõige levinumad neist olid klaastigu (Vitrina pellucida), väike siidtigu (Aego pinella pura), harilik kiirgtigu (Cochlico pa lubrica) ja sarvjas jooniktigu (Neso vitrea hammonis).

* Uuringu põhitegija oli maaülikooli bakalaureusetöö „Varise lagunemine ja selgrootud lagundajad erineva vanusega salumetsades” autor Anu Kivisaar. Töö edukas kaitsmine oli juunis 2022.

Varisenoores ja vanas metsas

Uuringu 91aastase puistuga proovialal. Märkelint tähistab ala keskpaika. Pildil on bakalaureusetöö autor Anu Kivisaar (paremal) ja teine juhendaja Anneli Palo. MARI IVASK Varise- ja kõduelustiku domineerijad sõltuvalt metsa vanusest. Vanas metsas: 1 – koibikulised, 2 – kakandilised, 3 – epigeilised vihmaussid, 4 – lutikalised, 5 – ämblikud. Noores metsas: 6 – maismaateod, 7 – mardikalised (nt lühitiiblased), 8 – kõdutäilised, 9 – kahetiivalised (nt parmlaste vastsed), 10 – tuhatjalgsed, 11 – endogeilised vihmaussid.

• Varise lisandumine väheneb minimaalseks.

mulda, millest seedivad ära selles leidu va orgaanilise aine ning mille seejärel ke hast väljutavad. Epigeilised liigid veeda vad kogu elu kõdus ja see on ka nende toiduks, nad tükeldavad taimejäänused väiksemateks osadeks, nii saavad mulla mikroorganismid nendele paremini ligi. Vihmaussid eritavad oma käikude sein tele lima, mis on mikroobikooslusele elupaigaks.Meieproovialade vihmaussid olid valdavalt epigeilised, leidsime ka üksi kuid endogeilisi usse. Vihmausside ar vukus oli vanade metsade kõdus oluliselt suurem kui noorendikes. Kõige arvuka mad epigeilised liigid olid punane vih mauss (Lumbricus rubellus) ja tume vih mauss (Lumbricus castaneus). Nii kakan did kui vihmaussid eelistavad elupaigana vanemate metsade hästi väljakujunenud tüsedamat kõdukihti, kus niiskus- ja soo justingimused puude liitunud võrade all on soodsamad ja stabiilsemad.

metsaelumetsaelu 20 21sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

• Rööveluviisiga selgrootutest mää rasime ka sadajalgsete ja ämblike arvu kuse. Sadajalgseid oli metsakõdus vähe, kõik kivihargi Lithobius perekonna nel jast liigist. Nad on aktiivselt liikuvad loo mad, kelle levik sõltub enam nende toi duobjekti asukohast, mitte puistu vanu sest. Ka ämblike arvukuses erivanuselis tes puistutes statistiliselt olulisi erinevu si ei esinenud, kuid koibikulisi esines ai nult mõnes kõige vanemas metsas.

• Varise- ja kõdukihis elab ja toitub ka mitmekesine ja arvukas putukate selts kond. Enamasti on see vastsete elupaik, kuid kõdus leidub ka valmikuid. Putu kafauna on kõdukihis mitmekesine nii taksonoomiliselt, toiduobjekti ja toitu misviisi, elupaiga kui paljude teiste oma duste poolest. Noorendike kõdus oli pu tukate koguarv proovis ja liigirikkus suu remad kui vanade metsade kõdus, ilm selt mikroelupaikade suurema mitmeke sisuse tõttu. Arvukamad ja liigirikkamad putukate sugukonnad kõdus on kahetii valised ja mardikalised. Kahetiivalistest leidsime rohkesti parmlaste sugukon da kuuluvate liikide vastseid. Üle poo le kõigist mardikalistest olid lühitiibla sed, nii vastsete kui valmikutena. Need kiiresti liikuvad ja põhiliselt rööveluvii siga mardikalised olid mõnevõrra arvu kamad vanades metsades. Lisaks nei le esines mardikalisi, kes kuulusid seits messe sugukonda, üksikute isenditena leidus kõdus jooksiklasi, raisamardikla si, naksurlasi, pehmekoorlasi, kärsaklasi ja seenemardiklasi. Arvukalt esines luti kalisi, kelle hulgas oli palju võrklutiklasi. Liblikavastseid leidus üksikuid, rohkem noorendike kõdus. Sipelglastest olid ar vukamad mullamurelased Lasius niger, kes eelistasid noorendike kõdukihti.

Valmis esimene uuring*, mis annab teavet majandatava metsa varise- ja kõdukihti asustava elustiku kohta. MARI IVASK bakalaureusetöömullaökoloog,kõnealuseüksjuhendajaid M aapinnal ehk metsavarises ja -kõdus ning mulla ülemises kihis veedab oma elu väga suur osa metsa elurikkust moodustava test organismidest, kes tegutsevad var jatult ja jäävad metsas liikujale märka mata. Nii elupaigaks kui toiduks on nei le taimejäänused, mis metsataimede va nanemisel ja suremisel varisena maa pinnale langevad. Toitumisel seda ai nest ühtlasi lagundatakse ja tekib osali selt mullaga segunenud orgaaniline kiht – kõdu. Tänu lagundamisele satuvad toitained varisenud lehtedest, okastest, kooretükkidest jms ülemistesse mulla kihtidesse, kus need muundatakse tai medeleVarisenaomastatavaks.maapinnale jõudva orgaani lise aine hulk on märkimisväärne – aas tas keskmiselt 1–7 t/ha. Kogus ja ka toi teelementide sisaldus sõltuvad puistu omadustest: liigilisest koosseisust, juur dekasvust, vanusest ja vägaMetsaökosüsteemistihedusest.onlagundajadtähtsalkohal–tänunendeosalemiseleaineringetessäilibmetsasökoloogilinetasakaal.Nendeomavahelisedsuhtedonseotudtoitumisvõrgustikuks–taime-jakõdutoidulisedmullaloomad(vihmaussid,tuhatjalgsed,kakandidjt)võivadollakamikroobisööjad,seejuuresneelatesallajaseedidesärasamaselupaigaspaiknevamikrofauna;neistomakordatoituvadkiskjad–putukad,lestad,sadajalgsed,ämblikud.

kõduelustikustja

Metsa vanus on kõduelustiku koos luste jaoks oluline tegur. Raiesmikud on valgusrikkad ja kujunev puurinne hakkab maapinda varjutama alles vanu se suurenemisega. Kõdukiht muutub sa muti – esimestel aastatel pärast lageraiet lisandub vähe uut varist ja heades val gustingimustes kogub jõudu rohttaime dest koosnev alustaimestik. Meie uuringus on analüüsitud ühe vegetatsiooniperioodi jooksul metsa kõdu elustikku (v.a mesofauna) Põh ja-Tartumaal 10 proovialal, mis paikne sid naadi kasvukohatüüpi salumetsas, olid ühesuguse mulla ja sarnase veere žiimiga ning erinesid puistu vanuse poo lest. Peapuuliigiks oli valdavalt haab, ka hes metsas kask. Proovialadest 6 jäid la geraiejärgsesse noorde metsa (vanus 6–28 aastat) ja 4 küpsesse VEP-tunnus tega metsa (91–118 aastat; rikkaliku eri vanuses lamapuidu ja tuuleheitega). Uuringu tulemusi MIKROOBIKOOSLUS. Kõik variseja kõduelustiku hulka kuuluvad erineva talitlusega organismid panustavad vari se lagundamise ja toitainete vabanemi se protsessi. Kõdukihis elutseva, orgaa nilist ainet lagundava ja toitaineid mi neraliseeriva mikroobikoosluse moo dustavad bakterid, arhed ja seened; nende aktiivsus ja biomass olid otse selt seotud puistu vanusega – mõlemad näitajad olid kõige väiksemad 6aastas tes noorendikes ja kõige suuremad va nades üle 90aastastes MAKROSELGROOTUDpuistutes.

• Järsk valgus- ja niiskustingimuste muutus.

• Kõdu toitainete sisaldus muutub.

• Rohttaimed.

• Avamaaliigid.

Brauni astelsõnajala sulglehekesed. ei ole see praegu kaitsealuste liikide ni mekirjas. Taimed on madala- kuni kesk misekasvulised, erikujulised talvehaljad lehed paiknevad kimbuna – pikemad ja püstisemad eoslaid kandvad lehed paik nevad kimbu keskel, eoslateta lehed nendest väljaspool. Steriilne lehelaba on kujult süstjas, sulgjagune või lihtsulgjas; nahkjas, paljas, pealt läikiv ja värvuselt tumeroheline. Eoslatega püstistel lehte del on veidi kitsam lehelaba kui steriil setel lehtedel ja kitsad (1–2 mm) eosla tega lehehõlmad (lehekesed) paiknevad hõredamalt. Soorused on lineaalsed, sa makujulise looriga, katavad eoste küpse des lehehõlmade alumise külje peaaegu täielikult. Tähk-sulgjalg on üsna sarna ne sageli just kivistel kohtadel kasvava le kivi-imarale Polypodium vulgare. **

Ogaja astelsõnajala sulglehekesed. Odaja astelsõnajala sulglehekesed. Harilik

metsaelumetsaelu 22 23sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

Valik pärissõnajalgadest, mida nii hästi ei teata.

Odajas astelsõnajalg koos pruunide raunjalgadega Püssina pangal Muhumaal.

Brauni astelsõnajalg Suurel Munamäel. Tähk-sulgjala steriilsete lehtedega taim Eesti ainukeses leiukohas Võrumaal Rummi metsas.

ajal satub. Suga-sõnajala lehed kasvavad hõreda kimbuna, on enamasti lihtsulg jad, süstja või piklikmunaja lehelaba ja piklikmunajate, veidi läikivate nahkja te sulglehekestega. Suga-sõnajalg on üks vähestest meil levivatest erikujuliste leh tedega liikidest – eoslateta talvehaljad, st ka talvel rohelised lehed on lühemad (kuni 40 cm) ja eoslatega suvehaljad le hed kuni 60 cm pikad. Suga-sõnajala pe rekond sõnajalale tüüpilised ümar-neer ja looriga kaetud soorused paiknevad kahe reana sulglehekeste hõlmadel. Harilik metssõnajalg Phegopteris con nectilis ei ole eriti sage metsaliik, nagu nime järgi võiks oletada. Liik levib haju salt üle Eesti (on leitud umbes 40% atla se* ruutudest) ja kasvab peamiselt var julistes niisketes metsades. Selle sõna jala tunneb hõlpsasti ära alumise, teis test veidi eraldi paikneva sulglehekes te paari järgi. Kui ülemiste sulglehekes te tipud on suunatud ülespoole, siis alu miste sulglehekeste tipud allapoole. Ha riliku metssõnajala taimed on enamasti madalakasvulised, lehed lihtsulgjad, le helaba kolmnurkjas. Ta lehed võivad tu gevalt kaarduda, sageli on lehelaba maa pinnaga paralleelne. Süstjad, kogu aluse ga pealehele kinnituvad tuhmrohelised sulglehekesed on mõlemalt küljelt hõ redalt karvased. Ümarad loorita sooru sed asuvad reana sulglehekeste hõlma servades. Lehed kinnituvad risoomile ühekaupa ning pikk roomav ja rohkelt

Sõnajalad – mis taimed need on? 3.

Struthiopteris spicant ehk tähk-roodjalg Blechnum spicant on meie kõige haruldasem metsasõnajalg. Eestis on liiki aja jooksul leitud kokku kolmel korral, hetkeseisuga on teada vaid üks leiukoht Võrumaal Rummi kü las laanemetsas, kus kasvab viis puhmi kut. Kuigi liik on kriitilises seisundis***,

ja hariliku maikellukesega

harunev risoom võimaldab moodusta da suuri kogumikke. Haruldased astelsõnajalad Eostega paljunemine mõjutab suurel määral kõikide eostaimede, sh päris sõnajalgade ökoloogiat ja seetõttu levi kut. Väga väikesed ja kerged eosed või vad õhuvooludega levida väga kauge le ning sobivatesse kasvutingimustesse sattudes hakata kasvama ja paljunema. Kauglevi võib olla põhjuseks, miks ligi kolmandik Eesti pärissõnajalaliikidest on väikesearvuliste populatsioonidena kaugel eemal oma põhilevilast. Iseviljas tuvatel liikidel piisab uue populatsioo ni rajamiseks soodsate tingimuste kor ral vaid ühest eosest. Eesti metsades kohtab astelsõnajalgu väga harva. Ka on esmapilgul ja mööda minnes neid teistest, tavalisematest met saliikidest, nagu maarja-sõnajalg ja tei sed perekond sõnajala liigid, raske eris tada. Olulisemad astelsõnajalgade tun nused, mis peaksid äratama vaataja tä helepanu, on läikivad, jäikjad lehed ja silmatorkavalt ogalis-saagjaservalised, teritunud tipuga viimase järgu sulglehe kesed, kindlasti silmatorkava hõlmake sega alusel. Astelsõnajalgu on Eestis lei tud kolm liiki, mis kõik on I kaitsekate gooria liigid ja liikide ohustatuse hinda mise järgi kriitilises seisundis***. Haruldaseim kolmest on Brauni as telsõnajalg Polystichum braunii vaid kümnekonna isendiga ühes leiukohas Suurel Munamäel. Ogasel (P. acule atum) ja odajal astelsõnajalal (P. lonchi tis) on kummalgi viis leiukohta üle kogu Eesti, esimesel kümnekonna ja teisel paarikümneKimbunaisendiga.paiknevad süstjad le hed võivad odajal astelsõnajalal kasva da kuni 60 cm, teistel kahel liigil kuni 100 cm pikaks. Odajat astelsõnajalga on kahest teisest liigist lihtne eristada lihtsulgjate talvehaljaste lehtede ja läi kivate paljaste sulglehekeste järgi. Kui gi Brauni ja ogane astelsõnajalg on mõ lemad kahelisulgjate lehtedega, on eri nevused siingi selged. Ogase astelsõ najala sulglehekesed on nahkjad, pal jad ja läikivad, lehed jäigad ja talvehal jad nagu odajal astelsõnajalal. Brauni as telsõnajala lehed on suvehaljad, sulgle hekesed rohtsed-pehmed, rohkem või vähem karvasarnaste sõkalsoomustega kaetud ja noorena veidi läikivad. Kõigil kolmel liigil paiknevad ümarad, sama kujulise looriga kaetud soorused kahe reana lehelaba tipmise osa sulglehekes te hõlmadel.Tähk-sulgjalg

KAI RÜNK taimeökoloog H arilik kolmissõnajalg Gym nocarpium dryopteris on Ees tis üsna tavaline (leitud aas tatel 2006–2020 78% Eesti taimede le vikuatlase* ruutudest) madalakasvuli ne metsataim. Liik on hästi äratuntav risoomil ühekaupa paiknevate lehte de ja kolmnurksete erkroheliste õrnade lehelabade järgi, mis kinnituvad pikale peenikesele leherootsule peaaegu rõht salt, st maapinnaga paralleelselt. Lehelaba on tipus liht- ja alusel ka helisulgjas. Kõige alumine sulglehekes te paar erineb – need on teistest veidi eemaldunud ja selgelt kõige suuremad. Mõlemad sulglehekesed on peaaegu sama suured kui lehelaba tipuosa ja nii näib lehelaba kolmeosalisena. Luubiga (10x suurendus) on näha, et leht (lehe laba ja -roots) on paljas või kaetud vaid üksikute näärmekarvadega. Ümarad loorita soorused asuvad reana sulglehe kesteHarilikhõlmaservades.kolmissõnajalg kasvab eel kõige varjulistes parasniisketes ja niis ketes metsades, kus ta võib pika rooma va ja haruneva risoomi abil moodustada suuri kogumikke. Alumiste sulglehekes te suurus ja näärmekarvade olemasolu on olulised tunnused, eristamaks teda paealadel lubjarikkal mullal kasvavast paas-kolmissõnajalast G. robertianum.** Vähem tuntud metsasõnajalad Suga-sõnajalg Dryopteris cristata kasvab hajusalt üle kogu Eesti, eelkõige soos tuvates ja soometsades ning rabaserva des. Kuigi suga-sõnajalg ei ole sõnajal gade perekonna haruldus, ei ole ta ka kuigi tuntud-teatud liik. Ilmselt sellepä rast, et kasvab väikesearvuliste populat sioonidena kohtades, kuhu inimene har va, võib-olla vaid sügisese jõhvikalkäigu

* Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P. 2020. Eesti taimede levikuat las 2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Maaülikool; Tartu, Tallinn. ** Vt täpsemalt järgmises osas Sõnajalad – mis taimed need on? 4. ***Aastatel 2017–2019 Eesti punase ni mestiku uuendamiseks läbi viidud viienda piirkondliku liikide ohustatuse hindamise järgi. Vt täpsemalt „I kaitsekategooria sõ najalgade kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 28.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/195.” liigikaitse#soontaime.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/https://keskkonnaamet.

koos

Suga-sõnajalg Jäneda metsas.

Tähk sulgjalg Tartu laiuvaltsteriilsedlehtainussulglehekestegaKitsastebotaanikaaias.Ülikoolifertiilneonpüstine,lehedkaardus. metssõnajalg Vihasool. 10 X KAI RÜNK Harilik kolmissõnajalg hariliku mustika Vihasool.

kust.kokkutulejahimeestetatekokkuvõtle.leleteemaliseniitudeltimiselekekiskjatekeskendubnumberväikütrannajaseluuringuVeelleiabniiVerejahistkuiMuidugisaab

ANNIKI LEPPIK Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht • Ilmus erametsaliidu juubeliraamat. Jõhvis kogu pere metsa päeval esitleti erametsaliidu juube liraamatut „Kolm kümnendit Ees ti erametsanduses. Meenutusi era metsanduse visionääridelt”. Raamatu kaante vahele on kok ku kogutud erametsaliidu nende en diste ja praeguste juhatuse esimees te ning tegevjuhtide mõtted, kes liitu ja Eesti erametsanduse arengut laie malt viimase kolme kümnendi jook sul tüürinud on. 80-leheküljelises kõvakaanelises raamatus jagavad oma meenutusi Jaan Leetsar, Toomas Lemming, Kalle Põld, Jaak Herodes, Ants Varblane, Guido Ploompuu, Priit Põllumäe, Taavi Ehrpais, Liina Laineveer, Aira Toss, Ants Erik, Mikk Link, Andres Talijärv, Ando Eelmaa ja Jaanus Aun. Nende mõtteid on aidanud kir ja panna Mari Kartau. Soovi korral saab raamatut osta erametsaliidu kon torist, andes oma soovist teada e-posti aadressil anniki. leppik@erametsaliit.ee. Raamatu hind on 20 eurot.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis.

Leedu näituselt. ANNE REITEL Hetki tänavuselt kokkutulekult. EJS Uus raamat.

24 25sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22

Eesti Jahimeeste Seltsis Eesti Erametsaliit teatab

• Rein Drenkhani patogeenikoolitus oli väga menukas. Juunis korraldas erametsaliit Järvseljal koolituse, mille viis läbi maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan.Päevase koolituse teema oli „Juuremädanik ja muud olulised puude haigused”. Päev algas teooriaga ja lõppes praktikaga Järvselja katsemetsades. Suurema osa ajast oli teemaks teada-tuntud juurepess, kes meie metsade kah te peamist okaspuuliiki kimbutab.

Külastati nii haigeid metsasid kui ka juurepessuvaba sid alasid ning sealjuures jagas Drenkhan soovitusi, kui das metsade majandamisel antud patogeeni vältida. Li saks pessule oli juttu ka muudest haigustest, nt saare surmast, jalakasurmast, vöötaudidest ja mitmest muust Eesti metsi kimbutavast patogeenist. Samuti tegi Drenkhan ülevaate hiljutistest teadusli kest avastustest ja nii käimasolevatest (sh musta pässi ku looduslik levik ja selle mõjud metsandusele) kui ka plaanis olevatest projektidest. Igatahes tõdes Drenkhan, et metsaomanikud vajaksid rohkem infot nende metsi ohustavatest haigustekitajatest.

• Rekordiline jahitrofeede näitus Leedus. 16. juulil avati Leedus Jur barka rajoonis Raudone lossis Lee du jahi- ja kalameeste seltsi korral datud vabariiklik jahitrofeede näitus „RaudoneKoroonapandeemia2022”. keerdkäiku de tõttu kujunes näitus Leedu ae gade suurimaks – eksponaatide ko guarv 2000 on suurem kui eales va rem. Esindatud trofeeliikide kogu arv jäi 10 kanti. Kõik külalistele ava tud lossitoad täideti punahirvesarve dega, mida kogunes 700 ringis. Um bes 800 metskitsesarve on suude tud tänu nupukale lahendusele ühte ruumi paigutada. Üsna Eesti taseme le ja meie eelmise hindamisperioodi kogusele sarnane tundus põdrasar vedeNäitusevalik. avatseremoonia pidulik kus ja lossiväljakule lindi lahtilõika mist ootama kogunenud jahimees te ja huviliste hulk oli muljet avaldav. Pidulikul avamisel olid kõiki tervi tamas Leedu keskkonnaminister Si monas Gentvilas ja Leedu seimi liik med. Vahepalasid esitas jahisarveor kester „Tauro ragai” ja toimus auta sustamine. Näitusealal jätkus seejärel tegevust kogu perele. Leedu näitus jääb avatuks 3. no vembrini ja lossi uksed on lahti iga päev alates kella 8-st. Esmaspäevast neljapäevani suletakse loss kell 18, reedest pühapäevani kell 20. Vt ka www.ejs.ee

• Ilmus Eesti Jahimees 4/2022. Sü dasuve süveneda ka traditsioonilisse ulukiseirearuandes se, kust saab aimu ulukipopulatsioo nide seisundist. Juttu tuleb põdra pullide sarvedest jmt. • Jahimeeste juubelihõnguline kokkutulek. Pärast kahte aastat toimus taas jahimeeste kokkutulek. Kogu neti vanas heas Toosikannus. Toi musid traditsioonilised võistlused: põdra peibutamine, jahisarve pu humine, kokandus, taidlus, vikto riin, haavli- ja kuulilaskmine, juhtide võistlus ja kutsemitmevõistlus. Võis teldi väga tasavägiselt, kuid võitjaks tuli Tartu jahindusklubi, teise koha sai Kehtna jahindusklubi ja kolman da Saarte jahimeeste selts. Lisaks võisteldi veel vabaaladel: põdrave du, võrkpall ja käesurumine. Laste le oli palju tegevust lastealal ja koe rad said omavahel võistelda jänese jooksus.Kokkutuleku koolitustel õpetas näiteks Leedu ettevõte nahkade es matöötlust (ka aasta teemat „Väär tusta jahisaaki” silmas pidades) ning Veikand grillvorstide, burgerite ja marineeritud liha valmistamist.

• Pöördumine valitsuse liikmete poole. Erametsaliit saa tis valitsuse liikmetele pöördumise, milles leiab, et era metsadele seatud looduskaitselised raiepiirangud pärsi vad liialt metsade majandamist. Avaldasime soovi, et neid piiranguidKorduvaltleevendataks.onesinenud olukordi, kus piiranguvööndi tes asuvate metsade osas ei ole lubatud raieid, mille ees märgiks on kahjustatud puude mahavõtmine, või on raie lubamise otsustamine mitme kuu ulatuses edasi lükatud. Antud raied on otseselt suunatud metsa tervisliku sei sukorra parandamisele, kuid nende tegemist keelatak se loodusväärtuste kaitse eesmärgil. Sellisel moel kaob metsaomanikul võimalus järgida metsaseadusega pan dud kohustust majandada metsa metsakahjustusi ära hoidvalUlatuslikeviisil. metsakahjustuste likvideerimise mitte lubamine seab ohtu kaitsealade läheduses paikneva te majandusmetsade tervise. Samuti võib looduskaitse piirang konkreetse metsaomaniku jaoks olla katastroof, kuna piirangu rakendamisele ei järgne õiglast ja kohest hüvitist. Oleme korduvalt teinud ettepanekuid hüvitiste süsteemi õiglaseks muutmiseks, kuid neid ettepanekuid ei ole valdavalt arvesse võetud.

teated teated

• Jahindusküsimustes pole jätkuvalt selgust. Õiguskants ler Ülle Madise on andnud hinnangu, et praegune prak tika jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamisel jahiseaduse üleminekusätete alusel ei ole korrektne. Tee mat arutati suvel nii keskkonnaametis kui õiguskantsle ri büroos.Õiguskantsleri büroos toimunud kohtumise peami seks küsimuseks oli, kas üleminekusätete alusel antud ja hipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine on kehtiva seaduse alusel võimalik. Õiguskantsler rõhutas korduvalt, et jahipiirkondade kasutusõiguse lubade väl jastamisel peab tekkima konkurentsiolukord. Seadus andja tahe ei ole olnud praegustele jahipiirkondade ka sutajatele nende kasutusõiguse põlistamine. Õiguskantsleri hinnangul on jahiseaduse mitmed sät ted ebaõnnestunud sõnastusega, tekitades tarbetut se gadust, need võivad luua osapoolte jaoks teatud õiguste olemasolustKeskkonnaamet,pettekujutluse.Eestijahimeeste selts ja talupidajate keskliit olid seisukohal, et kasutusõiguse lubade piken damisega tuleb jätkata, erametsaliit seda ei toeta. Lahen dust erinevate osapoolte vahel otsitakse.

• EJS kohtus keskkonnaministriga. 9. augustil kohtusid EJSi president Margus Puust, juhatuse liikmed Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli ning tegevjuht Tõnis Korts keskkonna minister Madis Kallasega. Tegemist oli traditsioonilise kohtumisega uue ministriPresidentpuhul.Margus Puust tegi üle vaate senisest koostööst keskkonna ministeeriumiga ja tänas selle eest. Arutleti aktuaalsetel teemadel ja EJSi juhatuse liikmed andsid edasi juhatuse seisukohad maade kasutus õiguse lepingute pikendamise osas. • Kohus peatas karujahi. Tallinna halduskohus rahuldas MTÜ Ees ti Suurkiskjad esialgse õiguskait se taotluse ja peatas keskkonnaame ti 29. juuli korralduse karujahi osas kuni asja menetlust lõpetava koh tulahendi jõustumiseni. Jutt käib korraldusest, millega amet kehtestas pruunkaru tänavuseks küttimisma huks Eestis 90 isendit (esimese osa na) ja kinnitas selle mahu jagunemi se maakondade Keskkonnaametvahel.plaanib haldus kohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimis maht ja -korraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säi limise. Ameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk põhjendab, miks nad ei saa MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebusega nõustu da: „Karude arvukuse suurenemine näitab, et senised otsused on tehtud parima teadmise põhjal ja vastutus tundlikult. Kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, aga eel misel aastal arvestati juba ligi 1000 isendiga. Me ei saa olla nõus kaebu ses toodud väidetega, nagu ei järgi taks ettevaatuspõhimõtet, nagu po leks populatsiooni soodne seisund piisavalt tõendatud ning nagu nii kava kui küttimissüsteem oleks ille gaalsed ja vastuolus EL loodusdirek tiiviga.”

vaid linde ja metsade elurikkust kõige tundlikumal ajal hoida,” nentis ameti peadirektor Rainer Vakra. Kontrolle tehes tuvastatud 12 kaitse aluse liigi pesitsemine jäi kokku kümne le kinnistule.Planeeritud järelevalve toimus sel aastal 15. aprillist kuni 30. juunini. Sel ajal peatatud 30 raiest kahel juhul ei tehtud lõplikku ettekirjutust, vaid lubati raietöödega jätkata. Aasta varem oli raie te peatamisi ligikaudu poolsada. Mullu laekus ametile 160 metsaraiega seotud pesitsusrahukaebust, tänavu 92. Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: aasta tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, aga sel aas tal vaid ühel korral. Kohtusse on tänavu esitatud raie peatamise kohta kaks kae bust. SM Allikas: keskkonnaamet Vt ka „Amet võib lindude huvides raie peatada”, SM nr 66, aprill 2022

N40 Pille Vinne II koht M45 Meelis Merenäkk I koht M45 Tõnis Piirisild III koht N50 Minija Pääslane I koht M55 Priit Pääslane I koht Huvilised saavad tänavuste võistlus te ja tulemuste kohta täpsemalt lugeda aadressilt www.efol2022.it. EFOL on iga-aastane spordi- ja vaba aja sündmus, kuhu oodatakse osalema kõiki metsandustöötajaid, metsaoma nikke ja teisi metsaga seotud orientee rumishuvilisi koos pereliikmetega. Sel aastal toimusid võistlused juba 28. kor da. Nädala jooksul võisteldakse orien teerumises erinevatel distantsidel, toi muvad metsandusseminar, ekskursioo nid ja ühine pidulik koosviibimine. EFOLil on igal aastal kohal sajad metsandusvaldkonnaga seotud orien teerumishuvilised üle Euroopa, ka eest lased on alati esindatud olnud. Kolme aasta pärast, 2025. aastal toimuvad Eu roopa metsandustöötajate orienteeru mise meistrivõistlused Eestis. EFOL EESTI MEESKONNA ESINDAJAD

TAVARADA N14 Eva Piirisild III koht M18 Olev Piirisild I koht M18 Renno Merenäkk II koht N40 Pille Vinne I koht M45 Meelis Merenäkk II koht N50 Minija Pääslane I koht M55 Priit Pääslane I koht M70 Riho Männi II koht SPRINT M18 Olev Piirisild I koht M21 vanuseklassis jooksnud Renno Merenäkk II koht

Eestlased pälvisid 21 medalit. S ellesuvised Euroopa metsandus töötajate orienteerumise meist rivõistlused (ametlik lühend EFOL) olid eestlaste jaoks edukad. Põhja-Itaalias Lõuna-Tirooli mägedes toimunud võistlustelt toodi oma vanu seklassidest kaasa kokku 21 medalit.

Teatevõistluse start. Esiplaanil sini-kollases särgis on Pille Vinne. MINIJA PÄÄSLANE

Metsamajandajad hoolisid pesitsusrahust rohkem kui mullu

leb hoiduda raiest kaitsealadel ja vane mates linnurohketes metsatüüpides, eel kõige lehtpuu enamusega salu- ja laane metsades.Keskkonnaamet töötas koos kesk konnaagentuuriga välja haudelindu de asustustiheduse maatriksi, mis tugi nes puistu kasvukohatüübile ja vanuse le. See oli aluseks nii metsaomanikele, et oma raietegevuse võimalikku mõju lin nustikule ennetavalt hinnata, kui ka pe sitsusaegse keskkonnajärelevalve tege misel„Näemekeskkonnaametile.suureväärtusena seda, et tänu metoodika muudatusele oli järe levalve tänavu oluliselt mõjupõhisem. Massiline kaebuste laviin asendus met saomanike enda sooviga meie pesitse

26 27sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22 teated teated

Edukad orienteerumisvõistlused Itaalias

Keskkonnaamet tegi kokkuvõtteid kevadsuvisest kontrollist. K eskkonnaamet teatas pressitea tega, et metsaomanikud ja -ma jandajad pidasid sel aastal ke vadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsus rahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine. Lisaks metsaomanike teadlikkuse le aitas ameti arvates kaasa selgem prio riteetide seadmine. Lindude häirimist taheti esmajärjekorras vältida seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suu rem mõju ehk teisisõnu: kui kevadsuvi ne raie on tõepoolest vältimatu, siis tu

TEATEJOOKS N14 Eesti-Läti segatiimis jooksnud Eeva Piirisild I koht N50 Eesti-Läti segatiimis jooksnud Pille Vinne ja Minija Pääslane III koht M35 vanuseklassis Tõnis Piirisild, Mee lis Merenäkk ja Priit Pääslane II koht

toetab kolme te gevust, mis aitavad vähendada üras kite arvukust. Kuna tormis kahjusta da saanud kuused võivad uuteks üras kikolleteks kujuneda, toetatakse tor mis kahjustatud puude likvideeri mist. Samuti toetatakse feromoon püüniste kasutuselevõttu, et püüda üraskeid lendluse ajal, enne kui nad hakkavad puid kahjustama. Kolman da võttena toetatakse püünispuude õigeaegset langetamist ja väljavedu, et sel viisil üraskid metsast eemalda da. Tööd peavad olema tehtud enne taotluseToetuseesitamist.kasutamise täpsemate reeglite osas tasub eelnevalt pidada nõu kohaliku metsaühistuga ja tut vuda tingimustega Erametsakeskuse kodulehel www.eramets.ee.

kele väga oluline, kuna see aitab hoi da metsa tervist. Teist aastat järjest on erametsaomanikel võimalik taot leda toetust kuuse-kooreüraski kah justuste ennetamiseks. „Kuuse-koo reürask on meie metsades üsna tava line mardikas, kuid viimaste aasta te soodsad talved ja suvised kuuma lained on aidanud kaasa üraskite ta vapärasest suuremale levikule. Oma metsade kaitseks on metsaomanikul võimalik ise midagi ette võtta,” selgi tas Erametsakeskuse juhatuse liige GunnarErametsakeskusReinapu.

E rametsakeskus juhib tähele panu, et ennetamineüraskikahjustusteonmetsaomani

ametlik info

ERAMETSAKESKUS

Metsamaatehinguid tehti II kvartalis mullusega võrreldes vähem Maa-ameti andmeil tehti 2022. aasta teises kvartalis 449 met samaatehingut, millega vahetas omanikku 3536 ha. Aasta esimese kvartaliga (440 tehingut ja 3654 ha) võrreldes on mahud püsinud stabiilsed, kuid eelmise aasta tei se kvartaliga (838 tehingut ja 7763 ha) võrreldes on tehingute ja müü dud pindala hulk märkimisväärselt langenud. Tähelepanuväärselt on lange nud ka eraisikutelt juriidilistele isi kutele müüdud metsamaa maht, mida maa-amet avaldab oma kin nisvaraturu-ülevaates. Samas on keskmised hektarihinnad tõusnud. Täpsemad aritmeetilised ja me diaankeskmised hinnad maakon dade lõikes 2021. ja 2022. aasta teise kvartali võrdluses leiab www. eramets.ee ERAMETSAKESKUS

Sõda ja energiakriis on puiduturu segi paisanud

Samuti on oluline silmas pidada, et toetust ei saa taotleda ainult kahjus tuste kõrvaldamiseks. Samale alale tu leb küsida toetust ka uue metsakultuu ri rajamiseks või maapinna minerali seerimiseks, et aidata kaasa loodusliku uuenemise tekkele. Toetuse saamiseks on vajalikud mõlemad tegevused. See tähendab, et kui mingil põhjusel jääb uus metsakultuur rajamata, ei saa toe tust ka kahjustuste kõrvaldamiseks.

Toetuse taotlemine eeldab, et met samaa on inventeeritud ja loodusõnne tuse kohta on tehtud metsakaitseeks pertiis või raiet lubava märkega metsa teatis, millelt nähtub metsa hukkumi se põhjus.Endiselt saab toetust taotleda ka taimehaiguste ja -kahjustuste enneta miseks. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning erinevateks metsatu lekahju ennetamise tegevusteks. Pärast hooldusraiet.

rajamiseks 731 €/ha. Kui reeglina võib metsameetme raames plaanitud töö dega alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist, siis tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks võivad kahjustuse kõrvaldamine ja uue met sakultuuri rajamine või maapinna mi neraliseerimine olla tehtud ka taotlu se esitamisele eelneval kalendriaastal.

saavad metsameetme toetust üle 2,3 miljoni euro Erametsakeskus

metsameetme6.15.erametsaomanikeltootabseptembristkunioktoobrinitaotlusitoetusvooru.

Erametsaomanikud

T oetusvooru fookuses on hool dusraiete tegemine, ulukikah justuste ennetamine ja tor mi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine. Vooru eelarve on 2 316 000 eurot. Muudatused 2022. aasta taotlusvoorus Metsameetme toetusraha jagatakse Ees ti maaelu arengukava 2014–2020 prog rammperioodi nõuete alusel. 2022. aas ta taotluste vastuvõtuks on programm perioodi pikendatud. Metsameetmes on seni kehtinud põhimõte, et igale metsaalale saab hooldusraieks toetust ühe korra programmperioodi jooksul (see tähendab: alates 2015. aasta taot lusvoorust). 20. juunil jõustunud mää rusemuudatusega antakse võimalus tul la käesoleva aasta taotlusvoorus uues ti hooldusraieks toetust taotlema juba toetust saanud objektidele.  Määruse teise muudatusega seatakse 2022. aasta taotlusvoorule tööde elluvii mise ja tõendavate dokumentide esita mise tähtajaks 30.11.2024. Varem keh tis põhimõte, et metsaomanikest taot lejatel oli tööde deklareerimiseks aega kuni aasta alates toetuse rahuldamise otsusest ja metsaühistutel vastavalt 1,5 aastat. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmperioodi lõpuga seoses on määratud nüüd konkreetne kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsa keskusele deklareeritud.

ERAMETSAKESKUS

Taotluse saab metsaomanik esita da e-PRIA portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühis tud, kelle kontaktid on leitavad eramet saportaalist www.eramets.ee.

ametlik info 28 29sinu mets september 2O22 sinu mets september 2O22 AITSAMVIIO 2022. AASTA JUUNI KESKMISED HINNAD Sort Hind (€/tm) männipalk 135,0 männipeenpalk 115,2 kuusepalk 109,9 kuusepeenpalk 105,6 kasepakk 161,3 kasepalk 115,0 haavapalk 80,4 lepapalk 74,8 puitmännipaberi 73,7 kuusepaberipuit 72,7 kasepaberipuit 88,5 haavapaberipuit 65,9 küttepuit 54,5 7OVooruennetamiseks.üraskikahjustustetoetuseesitadasaavadKunitoetustsaabennetamiseksÜraskikahjustusteküsida13.septembrinierametsaomanikudErametsakeskuseletaotlusieelarveonOOOeurot.

Metsaomanikul tasub taotlussoovi ga pöörduda esmajärjekorras just enda le sobiva ühistu poole, kus metsandus spetsialistid aitavad nii taotluste vormis tamisel kui vajalike metsatööde korral damisel. Metsakasvatuslikud tööd Hooldusraie tegemist toetatakse kuni 30aastastes puistutes. Õigeaegse hool dusraiega on võimalik metsa väärtust oluliselt tõsta ja saada hiljem puitu, millest saab teha pikema süsinikurin gega tooteid, näiteks mööblit või muud praktilist oma igapäevaellu. Hooldus raiega eemaldatakse metsast puud ja põõsad, mis takistavad kasvama jäävate puude juurdekasvu. Lisaks paranda takse hooldusraiega vastupidavust tor mi- ja lumekahjustustele. Targalt teh tud hooldusraie tagab, et metsa jäävad kasvama soovitud puuliigid ning need puud, mis selles metsas loodusliku konkurentsi tõttu välja langeksid, saab eesmärgipäraselt kasutusele võtta. Näi teks saab peenematest puudest teha aiaposte või muud taolist, kehvema kvaliteediga puud sobivad küttepuuks ning mis muuks ei sobi, saab purustada ja tehaEhkkihakkeks.hooldusraied on metsaomani ku jaoks valdavalt kulu, on see vajalik, et tulevikus küpseks saav mets oleks mit mekesine ja tulutoov. Toetust saab küsida ka kasvavate puu de laasimiseks, mis on üks võimalus kva liteetse puidu tootmiseks. Okste eemal damisega suurendatakse oksavaba pui du osakaalu. Laasimiseks mõeldud toe tuse määr on kuni 102 €/ha. Kahjustatud metsa taastamine Toetust saab taotleda ka tormis või tu lekahjus hukkunud metsa taastamiseks. Toetuse määr tormikahjustuste kõrval damiseks on 1050 ja uue metsakultuuri

REINAPUGUNNAR Erametsakeskusejuhatuseliige

E banormaalselt kõrged okaspuu palkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hak kasid juunis langema. Ülejäänud pui dusortide hinnad on jätkanud küllalt kiiret kasvamist. Uskumatult kõrged on paberipuidu ja küttepuidu hinnad, näh tub Erametsakeskuse kvartaalsest pui duhindade statistikast. 2022. aasta teine kvartal tõi kaasa okaspuupalkide hinnalanguse. Seda oli oodata ja prognoosida, vaatamata äreva le rahvusvahelisele olukorrale. Kindlasti andis siin oma panuse intensiivne Vene maa okaspuupalgi import ja kuuse-koo reüraski rüüste tõrjumiseks rakendatud võtted. Nii langesid männipalkide hin nad esimese kvartaliga võrreldes 3–4% ja kuusepalkide hinnad 5–6%. Kuna eel nevatel kuudel oli järjest püstitatud ab soluutseid hinnarekordeid, olid tänavu se juuni kõikide puidusortide hinnad eelmise aasta juuni lõpuga võrreldes märgatavalt kõrgemad. 2022. aasta teise kvartali puiduturu täieliku hinnaülevaatega saab tutvuda erametsaportaalis www.eramets.ee, kust leiab ka varasemate kvartalite ülevaated ja puidusortimendi keskmiste hindade tabeli exceli formaadis.

Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 5341 2480 Saaremaa Metsaühing Saaremaa Kaido Humal kaido.humal@hotmail.com 5305 9455 Saaremaa Metsaühing

SEAKATK Seakatku asjus tuleb jätkuvalt valvas olla Juuli lõpus kutsus põllumajandus- ja toiduamet üles olema eriti tähelepanelik ja ettevaatlik suvel ja sügi se alguses, mida saab lugeda sigade Aafrika katku kõrgajaks, kuna sageneb inimeste liikumine põldu de ja famide vahel ning metssigade liikumine met sa ja põllu vahel. Eestis leitakse jätkuvalt viiruspositiivseid metssi gu ja väga murettekitav on olukord naaberriigis Lä tis, kus tänavu on olnud mitu kodusigade nakatumi seAmetjuhtu.toonitab, et seafarmide omanikud peavad jätkuvalt järgima rangeid bioturvameetmeid. Nen del, kes metsas liikudes peaks leidma surnud mets sea, palutakse leiust teavitada ametit kas SAKi ra kenduse kaudu https://seakatk.ee/teata (saab lisada asukoha koordinaadid ja pildi) või infotelefonil +372 605 4767.

LOODUSKAITSE Ohtlike võõrliikide nimekiri täienes

METSASTATISTIKA

Raplamaa Tarvo Aasver tarvo.aasver@metsauhistu.ee 5818 8289 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Raplamaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud

Tartumaa Raul Pärkson konsulent@jahimeestemetsaselts.ee 527 1028 Tartu Jahimeeste Metsaselts

Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel.

ühistutemajanduskoostööMetsaomanikeabil

Järvamaa Mikk Vakkum mikk.vakkum@metsauhistu.ee 525 8199 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

Euroopa Liit lisas looduskaitseliselt ohtlike invasiiv sete võõrliikide nimekirja 22 uut nime, kelle ELi too mine või levitamine on keelatud. Lisandunud nime kirjas on liike alates taimedest kuni sipelgate, kala de ja imetajateni, sh mitu lemmiklooma. Eesti kon tekstis võivad neist olulisemad olla roostevähk, ümaralehine tselaster ja himaalaja põhjatatar. Kaks viimast (n-ö aiataimed) võivad jõuda ka metsa. Ümaralehine tselaster levib nii seemnetega (levitavad linnud ja väikesed imetajad) kui ka vegeta tiivselt juurevõsudega, võib levida aiandusjäätmetes olevate juuretükkidena. Ronitaimena kasutab teisi puid toeks, noori puid võib lämmatada. Otse selt negatiivne mõju nii loodusele kui metsandusele. Kliimamuutuste valguses ilmselt järjest suurem oht Eestile.Himaalaja põhjatatar võib levida ka mulla trans pordil, kuna taimel on suur hulk maa-aluseid risoo me. Mõjud sarnased juba keelatud sahhalini- ja vool ja pargitatraga. Taim on suurte lehtedega ja tihe, tõr jub valguskonkurentsis välja teisi taimi, ei lase metsal uueneda, sh jõekallastelt kaob vari ja vee tempera tuur muutub. Mujal maailmas on leitud, et taimeko looniates on palju väiksem putukate liigirikkus ja arvukus, mis omakorda mõjutab teisi liike.

Piirkond Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt Telefon Ühistu Harjumaa Tarvo Aasver tarvo.aasver@metsauhistu.ee 5818 8289 Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Harjumaa Aivar Pedaspuu metsaomanik@gmail.com 502 1260 Tallinna Metsaomanike Selts Harjumaa Rünno Viir rynno@eestimy.ee 513 8384 Eesti Metsaühistu Harjumaa Valdur Hüvato visametsad@gmail.com 509 6206 Visa Metsaühistu Harjumaa Märt Linnamägi vardi@vardi.ee 5556 0125 Vardi Metsaühistu Harjumaa Jürgo Järving jurgo@eestimetsamajandajad.ee 5819 2264 Eesti Metsamajandajate Selts Harjumaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 5648 8601 Hiiumaa Metsaselts Ida-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@metsauhistu.ee 522 5900 Virumaa Metsaühistu Jõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@keskuhistu.ee 514 5543 Palamuse Metsaselts Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 516 5817 Palamuse Metsaselts

Valmis aastaraamatu „Mets” 2020. aasta väljaanne Keskkonnaagentuuri koos tatav aastaraamat esitab statistilist informatsioo ni Eesti metsandussekto ri kohta. Väljaanne sisal dab metsaomandi, -varu de, -uuendamise, -tule kahjude, metsa tervisli ku seisundi ja õigusnor mide eiramisega seon duvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.Juunisvalminud välja andes on põhitähelepanu 2020. aasta sta tistilistel näitajatel, kuid võimalusel on tabelites ja joonistel esitatud ka varasemate aastate andmeid. Info ja andmete koondamisel on kasutatud järgmi si allikaid: keskkonnaagentuur, statistikaamet, kesk konnaamet, maa-amet, RMK, keskkonnainspekt sioon, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, Era metsakeskus, PRIA, maaülikool; LULUCFi raport ja OÜ Forinfo uuring „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal”. Aastaraamatuga saab tutvuda keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/et/metsa-aastaraamatudAllikas:keskkonnaagentuur

Tartumaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623 Vooremaa Metsaühistu Tartumaa Erki Vinni erki.vinni@metsauhistu.ee 514 4514 Põlvamaa Metsaühistu Tartumaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@metsauhistu.ee 529 3237 Vooremaa Metsaühistu Tartumaa Piret Arvi piret.arvi@metsaareng.ee 520 5853 Metsanduse Arendamise Ühing

Viljandimaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@metsauhistu.ee 529 3237 Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@metsauhistu.ee 529 9841 Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Ilmar Ait ilmar.ait@metsauhistu.ee 5302 0544 Võrumaa Metsaühistu Eesti Margo Rüütel metsa.huviliste@gmail.com 505 1201 Metsahuviliste Selts Eesti Erko Soolmann info@eestimetsamajandajad.ee 5199 4293 Eesti Metsamajandajate Selts

Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@keskuhistu.ee 505 4390 Minu Mets

Jõgevamaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623 Vooremaa Metsaühistu Jõgevamaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@metsauhistu.ee 529 3237 Vooremaa Metsaühistu

Allikas: keskkonnaministeerium

Allikas: põllumajandus- ja toiduamet Puuk. PUUGIINFO.EE

Järvamaa Meelis Matkamäe meelis.matkamae@metsauhistu.ee 505 4383 Rakvere Metsaühistu Järvamaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Erkki Põiklik erkki@eestimetsad.ee 528 2336 Ühinenud Metsaomanikud Läänemaa Uku Meriloo uku.meriloo@metsauhistu.ee 5303 1054 Läänemaa Metsaühistu Lääne-Virumaa Guido Ploompuu guido.ploompuu@metsauhistu.ee 5558 3777 Viru-Lemmu Metsaselts Lääne-Virumaa Meelis Matkamäe meelis.matkamae@metsauhistu.ee 505 4383 Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Kalle Peterson kalle.peterson@metsauhistu.ee 514 4513 Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Erki Vinni erki.vinni@metsauhistu.ee 514 4514 Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Jüri Peetrimäe juri.peetrimae@gmail.com 505 0322 Pärnumaa Metsaomanike Selts Pärnumaa Toomas Härm toomasharm@hot.ee 5646 4205 Eesti Kaugmetsaomanike Liit Pärnumaa Tiit Kosenkranius tiit@eestimetsad.ee 523 0932 Ühinenud Metsaomanikud Pärnumaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud Pärnumaa Peeter Kuuse vandrametsayhing@gmail.com 509 7926 Vändra Metsaühing

Tartumaa Triin Alatalo triin@eestimetsamajandajad.ee 511 7974 Eesti Metsamajandajate Selts Valgamaa Atso Adson atso.adson@metsauhistu.ee 5649 3197 Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Rando Roosik rando.roosik@metsauhistu.ee 5176326 Valgamaa Metsaühistu Valgamaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud Viljandimaa Raigo Rõõmussar raigo@eestimetsad.ee 525 9330 Ühinenud Metsaomanikud

Viljandimaa Harry Pütsepp harry.putsepp@metsauhistu.ee 507 7623 Vooremaa Metsaühistu

Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel.

Jõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.ee 508 4016 Saare Valla Erametsaomanike Ühing

Järvamaa Aivar Pedaspuu kaugmets@gmail.com 502 1260 Eesti Kaugmetsaomanike Liit

ametlik info 30 sinu mets september 2O22

Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Aastaraamat Mets Y2020 earbook Forest 2020

ELUSTIK Puugihaigusi on rohkem Tervise arengu instituudi (TAI) uuringu järgi on Ees tis puukide arvukus ning nendega levivate haigu setekitajate mitmekesi sus ja levimus viimase kümne aasta jooksul mär kimisväärselt kasvanud. Uuringu aineseks sai 2020. aasta kampaaniaga inimestelt saadud teave. Vas tav kampaania kestis 20. maist 31. augustini ja sel vahemikul teatati üle 14 500 puugileiust – kokku 23 064 puuki. Instituudi uuringutele jõudnud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559, peale tun tud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme’i tõve (puukbor relioosi) analüüsiti veel neoerlihhioosi, inimese ana plasmoosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukrikketsiooside tekitajate olemasolu. N-ö uued meil laienevad puugihaigused enamikule inimestest haigussümptomeid ei tekita, kuid mõnel juhul või vad tuua kergemaid-raskemaid vaevusi. Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62% kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem na katunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ja kõi ge madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kand jaks. Kõige levinumks haigusetekitajaks Eestis osu tusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekon nast (35% uuritud puukidelt). Puukborrelioosi tekita jate levimus oli 28% (enim Läänemaal; võrreldes va rasemate uuringutega on üle Eesti viimase 15 aasta jooksul kasvanud kohati kuni kaks-kolm korda). Ainuke puugihaigus, mida saab ennetada vaktsi neerimisega, on puukentsefaliit, mida uuringusse sattus vähe. Allikas: ERR Novaator

Raplamaa Märt Linnamägi vardi@vardi.ee 5556 0125 Vardi Metsaühistu Raplamaa Aivar Pedaspuu kaugmets@gmail.com 502 1260 Eesti Kaugmetsaomanike Liit

• Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee Sinu Metsa saab ka koju tellida õppelehtMetsa Puulehtede värv sügisel muutub, sest heitlehised puuliigid viivad vananevatest lehtedest osa toitaineid talveks lattu. Seda nimetatakse retranslokatsiooniks. Toitained ladustatakse koores, juurtes, pungades jne. Viiakse eelkõige see, millest on defitsiit, eriti lehtedesse seotud lämmastik (rohelise pigmendi klorofülli põhiline koostisosa). Näiteks lepalehed jäävad puult langemiseni roheliseks, sest leppadel on lämmastikku piisavalt. Lehtede värvumist ja puult langemist mõjutavad valgusolude muutumine ja sügisene järsk temperatuuri kõikumine. Toitainete lehtedest äraviimist mõjutab ka põud suve lõpul. Lehtede värvi muudavad ka lehtedel tegutsevad seened ja bakterid – enamasti tumedaks.

PÄRNA LEHT. Kui klorofüll on lagunenud, tulevad esile lehe kollased pigmendid (karotenoidid ja ksantofüllid), mis sünteesitakse juba tulemus ja juba surnud leheosad (pruun, mustjas, hall värvus). Piltlikult öeldes algab mullateke (lagundamine) juba puu otsas. LEHT. Punane värvus näitab, et lehtedesse on hakatud sünteesima (tavaliselt suve lõpul, sügisel) antotsüaniini. See punane pigment kaitseb taime nt äkilise temperatuurimuutuse korral sügisel, aga ka muu stressi korral – õhusaaste, põud, seenhaigused jm. Antotsüaniinid aitavad lehel kauem vastu pidada. Kollaste lehtede rohkus viitab päikselisele ja soojale sügisele. Punaste lehtede rohkus viitab külmadele öödele ja öökülmadele. Pruuniks muutuvad lehed püsivate miinuskraadidega.

mikromaailmImepärane FOTOD: 4 X JANEK LASS TOOMINGA

EestikuisamalEviIvarHardiAllikad:Tullus;Sibulakommentaarid;Padukirjutis„Miksonsügiselpuulniikollaseidkapunaseidlehti?”Looduses2OO9/1O.

kevadel, on lehes pidevalt olemas, kuid jäävad suvel rohelise klorofülli varju. Pärna leht, mis silmale näib üleni kollane, näitab mikropildil, et klorofülli lagunemine alles kestab, kusjuures roheline värv püsib kõige kauem piki leheroodu. Ka on näha seente-bakterite tegevuse

Toominga leht