Sinu Mets - Nr 64 - September 2021 by Metsaühistu

Nr 64 METSA ÕPPELEHT

September 2O21

sisukord

4 6

Erametsanduse toetused Sisukord

SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik Metsa inventeerimise toetus Metsa uuendamise toetus

Kontaktisik

E-post

Telefon

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

METSAELU

18 Metsaomanik on parim looduse hoidja 4. 20 Kus on mägra maja? 22 Lendorava leiukohti tuli juurde 23 Kuidas metsloomadel läheb?

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

Metsa õppeleht

20 Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

4 2O21. aasta parim metsamajandaja on Gunnar Lepasaar Ida-Virumaalt 6 Kuuse-kooreüraski levikust kaitsealadel 8 Suurem osa üraskitest on läinud talvituma 9 Puiduturg näitas hinnarekordeid 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Kas puude märgistamise taga on mingi ühtne süsteem? 12 Jahimaade kasutamise lubade pikendamine sai selgemaks 13 82 karu küttimise luba 14 Seakatkuga võitlemisel ei tohi valvsust kaotada 16 Jahitrofeede hindamine 2O21 17 Rekordi taga on tihti juhus ja õnn

kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

METSAOMANIK

JAHIMEES

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390

Kadri Laur Piia Kiivramees

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Esikülje foto Õiekärbes seente kasutamisele spetsialiseerunud perekonnast Pegomya munemas suure sirmiku eoslehtedele. Osa seeneussidest on just tema järglased. Urmas Tartes

TEATED

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Eesti Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu 27 Esimesi mõtteid EL uuest metsastrateegiast

AMETLIK INFO

28 Noore metsa hooldamine on kvaliteetse tulevikumetsa tagatis 29 Erametsakeskus pakub esmast tasuta nõustamisteenust 30 Uudised

28 sinu mets

september 2O21

metsaomanik

Pildil on vasakult erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe, Ilmar Saabas Pärnumaalt (koos tütrega), Olev Matt Tartu- ja Valgamaalt, Magnar Alev Valgamaalt, Olev Lillemets Pärnumaalt, Mark Kostõgov Võrumaalt, Reena Ailt-Tamm Pärnumaalt, Meelis Haljaste Valgamaalt, 2021. aasta parim metsamajandaja Gunnar Lepasaar Ida-Virumaalt (all), Kätriin-Margeri ja Maire Laanemets Raplamaalt, Alar Urbas ja Kalev Krautmann Lääne-Virumaalt, Raplamaalt pärit Rain ja Ralf Elfenbeini esindaja Kertu Elfenbein pojaga, Erametsakeskuse juht Jaanus Aun. TOOMAS KELT

2O21. aasta parim metsamajandaja on Gunnar Lepasaar Ida-Virumaalt Metsamajandajate konkursi kõiki osalejaid tunnustati oma metsa hooliva ja jätkusuutliku majandamise eest.

KERTU KEKKREINHOLD Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

etsamajandajate konkursi korraldajad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus kuulutasid konkursi tulemused välja 21. au-

sinu mets

september 2O21

gustil Pärnus toimunud kogu pere metsapäeval. 2021. aasta parimaks metsamajandajaks sai Gunnar Lepasaar Ida-Virumaalt. Teine koht läks Olev Matile Tartu- ja Valgamaalt ning kolmandat kohta jagasid Magnar Alev Valgamaalt ja perekond Elfenbeinid Raplamaalt. Välja anti ka mitu eriauhinda. Tunnustuse oma metsa hooliva ja jätkusuutliku majandamise eest said kõik konkursil osalejad. Sarnaselt varasemate aastatega oli ka tänavu metsamajandajate konkursil osalejate pilt väga kirju, seda nii metsa iseloomustavate näitajate kui ka metsa eest hoolitsejate taustalt. Osalejate seas oli nii paari kui ka mitmesaja hektari metsa omanikke, nii peremetsa majandajaid kui ka ettevõtjaid. Siiski paistis sel aastal enam silma elukutseliste metsamajanda-

jate hulk ja nende soov oma tegevust ja metsandust laiemalt tutvustada. Ka konkursi hindamiskomisjoni kuulunud Meelis Matkamäe, erametsaliidu juhatuse liige, tõi tänavusel konkursil osalejate juures välja nende eriilmelisust. „Me oleme küll väike riik, aga metsakasvatuse ja metsamajandamise võtted on veidi erinevad igal pool. Kõik see tuleb aegamööda katsetamise ja kogemuste põhjal, mida mitmed tänavused kandidaadid on kogunud aastakümnete jooksul,” rääkis Matkamäe. Ta nentis, et paljud metsaomanikud ei pruugigi oma tehtud töö lõpptulemust ise näha ja jätavad selle nautimise järeltulevatele põlvedele. „Kõigile tänavustele kandidaatidele tagasi vaadates olen aga kindel, et Eesti mets on heades kätes,” ütles ta.

Gunnar Lepasaare metsad asuvad Ida-Virumaal Oonurme kandis. Tema pere on seal juba 300 aastat toimetanud, isa ja vanaisa on sealsamas üles kasvanud. Osa oma metsast on ta saanud pärimisega ja osa 20 aastat tagasi riigilt hüpoteegiga ostes. Kunagisest mõnekümnest talumetsahektarist on tänaseks saanud u 185. Töid teeb ja organiseerib Gunnar Lepasaar oma metsas ise. Kuna talle kuulub ka metsamajandamisega tegelev ettevõte, ei ole see keeruline – vajalik tehnika ja oskuslikud töötajad on oma õue peal olemas. Oma metsateadmised on ta saanud suures osas metsas tegutsedes, kuigi 1980. aastatel on ta ka lõpetanud Sagadi metsavahtide kooli. Nõukogude aja lõpus oli ta ametis Oonurme metskonnas, pärast seda alustas oma ettevõttega.

Erametsadest leiab suurt pühendumist Gunnar Lepasaare puhul jäi hindamiskomisjonile silma panus metsade kasvatamisse ja maaparandusse. Kuna suur osa Lepasaarte pere metsast langes 2000. aastate alguse Tudu tormis, on nad viimased aastakümned palju pingutanud, et nendest aladest kaunid noored metsad kujundada. Tänaseks on suur töö ära tehtud, kuid tuleviku osas pole selgust, kuna aina laienevad lend orava kaitsealad seavad nende metsade majandamisele ranged piirangud. Lepasaarele kuulub 185 ha metsa. Enda sõnul majandab ta seda oma laste ja lastelaste tuleviku jaoks – et neile väärtuslik pärand jätta ning samal ajal ka ise maal ära elada, sest linna kolimist ja oma traditsioonilisest eluviisist loobumist ta endale ette ei kujuta. Konkursil teise koha saanud Olev Matt paistis silma oma väga mitmekesise tegevuse ja kogemustepagasiga – aastate jooksul on ta ettevõtliku inimesena tegelenud nii metsakasvatuse kui puidu väärindamise ja puhkemajandusega. Olev on hingega loodusemees ja hoiab oma metsad ka külalistele avatuna, näiteks on tõraverelaste seas tihedas kasutuses kunagi tema vanaisale kuulunud mets ja sealsed matkarajad. Kolmas koht läks tänavusel konkur-

ERLEND ŠTAUB

Võitja

2021. aasta parimaks metsamajandajaks kuulutatud Gunnar Lepasaar on pildil keskel.

Kõikide muude metsa majandamise juttude seas, mida konkursi hindajate komisjoni külaskäigul räägiti, märkis Gunnar Lepasaare, et päris kindlasti ei kinnita tema praktika loo-

duskaitsjate juttu, nagu saaks Eestis valikraie ja püsimetsandusega edukalt ja tulusalt metsa majandada – nii kallist tööd ei jaksa mitte keegi kinni maksta.

sil jagamisele – hindamiskomisjon andis täpselt sama punktisumma peamiselt Valgamaal toimetavale Magnar Alevile ja Raplamaal tegutsevatele isa ja poeg Elfenbeinile. Nende nominentide puhul saab esile tuua selget tulevikuvisiooni ja teadmistepõhist lähenemist metsakasvatusse – et iga järgmine metsapõlvkond oleks eelmisest tervem ja tugevam. Deskise eriauhinna sai konkursil Põhja-Pärnumaa metsaomanik Ilmar Saabas, SystemSeparation Ltd eriauhinna teenis Lääne-Virumaal tegutsev Alar Urbas ning Forestplanteri eriauhind anti Võrumaal oma perele kuuluvat metsa majandavale Mark Kostõgovile. Nende kolme puhul tõi hindamiskomisjon välja ka pühendumist metsakasvatusse – nad kõik on ennast oma metsa kasvamise eri aspektidega põhjalikult kurssi viinud ning palju ka enda metsanduslike teadmiste tõstmisesse panustanud, olgu siis koolis või metsaühistu korraldatud õppepäevadel.

loodud, ja metsa esteetiliste väärtuste arendamist. Andrus Lasn ja Reena Ailt-Tamm Pärnumaalt ning Meelis Haljaste Valgamaalt paistsid silma julge pealehakkamisega ja hea koostöö poolest kohaliku metsaühistuga, kellega koos oma metsaotsuseid planeeritakse ja tulevikunägemust kujundatakse. Hiiumaal metsa majandava Anti Kalle ning Pärnumaalt pärit Olev Lillemetsa ja Ülari Metsaveere puhul võib ühise nimetajana välja tuua ettevõtlikkuse, seda nii oma metsa kasvatamisel ja väärindamisel kui ka aktiivsete kogukonnaliikmetena. Kõigile konkursil osalejatele panid peaauhinnad välja STIHL Eesti ja SystemSeparation Ltd. Auhinnakotti panustasid ka Luua metsanduskool, kes kutsus esikolmikut osalema koolitustel, Forestplanter, ajakiri Eesti Mets, Chaga Health, RMK ning Eesti metsa- ja puidutööstuse liit. Metsamajandajate konkursi korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2021. aasta parima metsamajandaja Gunnar Lepasaare metsadega on kõigil huvilistel võimalik tutvuda järgmise aasta augustis kogu pere metsapäeval, kui traditsiooniliselt on päevakavas ka ekskursioon eelmise aasta parima majandaja metsa.

Iga metsaomanik on omanäoline Tunnustuse oma metsa hooliva ja jätkusuutliku majandamise eest said kõik konkursil osalejad. Lääne-Virumaalt pärit Kalev Krautmanni ning Raplamaal toimetavate Kätriin-Margeri ja Maire Laanemetsa puhul tõsteti esile emotsionaalset sidet, mis oma metsaga on

sinu mets

september 2O21

metsaomanik JOHANNES AIT

metsaomanik

Kuuse-kooreüraski levikust kaitsealadel Üraskikahjustuse leviku uurimiseks kasutati ka drooni. Fotol tormikoridor ja üraskikahjustuse tagajärjel hukkunud kuused Karula rahvuspargis.

Välitöödel uuriti proovitükkidel kõiki kahjustatud kuuski.

Kas sihtkaitsevööndi üraskid võivad ohustada naabermetsasid?

dav osa kahjustusi jäid kuni 125 meetri kaugusele tormialast. Nelja aasta möödumisel tormist oli üraskirüüste tormialade ümber olevates sihtkaitsevööndites näitamas vaibumise märke – värsket üraskikahjustust oli vähe, millest valdav enamus esines Otepää looduspargis.

keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

016. aastal juulis laastas KaguEesti metsi tugev torm, milles said kannatada ka piirkonna suuremad kaitsealad Karula rahvuspark, Otepää looduspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Piiranguvööndites likvideeriti suuremad metsakahjud võrdlemisi operatiivselt, aga sihtkaitsevööndites (SKV) seda ei tehtud, kuna metsa looduslikku arengusse sekkumine oli kaitse-eesmärgiga vastuolus ja tormikahjude ülestöötamine seetõttu keelatud. Sellest tulenevalt tekkisid piirkonna metsaomanikel põhjendatud küsimused, kas SKV tormikolletest võiksid üraskikahjustused ka majandatavatesse metsadesse levida ja mida selle peatamiseks ette võtta. 2019. aasta septembris alanud KIKi keskkonnaprogrammi projekti raames uuris maaülikool tormijärgset üraskikahjustuste levikut ja võimalikke metsakaitseabinõusid. Projekt lõppes täna-

sinu mets

september 2O21

Alusandmed ja töö käik Välitöödel uuriti Karula rahvuspargi ja Otepää looduspargi metsi, kuna just seal leidus SKVs kuuse osakaaluga vanemaid tormis hukkunud puistuid ja kahjustused olid arenenud inimesepoolse sekkumiseta. Alade väljavalikul kasutati peamiselt keskkonnaameti metsakaitse-ekspertiiside infot ja maa-ameti aerofotosid. Välitöödel uuriti, kui kaugele on üraskikahjustused kolletest levinud ja tormialade läheduses olevatel proovitükkidel kaardistati kahjustatud puudel kõik olulisemad metsanduslikud tunnused, mida hiljem analüüsiti. Välitööd tehti 2020. aasta kevadest sügiseni ning uuriti 121 ringproovitükki ja 9 tormiala. Tulemused Võttes arvesse nii Karula rahvuspargis kui ka Otepää looduspargis tehtud välitöid, ilmnes ootuspäraselt, et mida suurem on puu diameeter, seda suurem on tõenäosus, et konkreetne puu on kuuse-kooreüraski kahjustatud; ja mida suurem on kuuse rinnaspindala, seda suurem on üraski kahjustatud kuuskede osakaal puistus. Puurinde koosseisu mitmekesisus vähendas üraskirüüste esinemise tõenäosust, kuid statistiliselt oluliselt seda ei mõjutanud. Samuti ei avaldanud statistiliselt olulist mõju üraskikahjustuse olemasolule ei kuuse osakaal teises rindes ega lehtpuude esinemine puistus. Üraskikahjustuse esinemine ei olnud seotud ka puistu tekkeviisiga.

Üraskirüüste laienemine oli seotud tormikolde servas olevate tormijärgselt kahjustatud puude osakaaluga. Varasemate uuringute põhjal on teada, et kuuse-kooreürask eelistab sigimiseks eelkõige häiringualade ja lankide servas olevaid päikesele avatud puid; seega võib tormiala serval olevate üraski kahjustatud puude suurem osakaal soodustada üraskite levikut ka tormiala kõrval olevasse metsa. Samas ei mõjutanud vaadeldavate tormialade suurus seekordse uuringu järgi kuidagi üraskirüüste taset – põhjuseks võib olla uuritud alade puistute liigiline mitmekesisus. Täheldati huvitavat asjaolu, et põdrakahjustuse olemasolu puudel vähendas üraskikahjustuse esinemise tõenäosust. Põhjuseks võib olla vaigueritus, mille lenduvad ained pärsivad üraskite levikut. See nähtus vajab veel kinnitamist. Karula rahvuspargis esines enim kahjustusi jänesekapsa ning Otepää looduspargis lisaks ka sinilille kasvukohatüübi kuusikutes. Uurimistulemustest ilmnes, et üraskirünnakute suhtes on kõige tundlikumad II boniteedi kuusikud. Karula ja Otepää vaadeldavate tormialade puhul täheldati erinevusi. Karula rahvuspargi tormialad on ümbritsetud ühtlase metsamassiiviga, mis soosib üraskite leviku võimalusi. Otepää looduspargis piirnevad tormialad tihtipeale lagedate aladega (sh mittemetsamaa), mis aeglustab üraskite leviku tempot. Samuti on metsamajanduse aktiivsus Karula rahvuspargis oluliselt madalam. Üraskikahjustusi uuriti tormialade servast kuni kahjustuse vaibumiseni. Val-

Soovitused ja meetodid kuusekooreüraski leviku tõkestamiseks Uurimistulemusena rõhutatakse peamiselt: 1) mitmekesiste metsaökosüsteemide (suurema liigilise mitmekesisusega segapuistute) kujundamise tähtsust, kuna muutuvates kliimatingimustes prognoositakse üraskikahjustusi soodustavate tormi- ja põuaperioodide sagenemist. Kliimamuutustest on rohkem mõjutatud kuused, sest pindmise juurestiku tõttu on kuusk tormihell ning kliima soojenedes suureneb ka juurepessu leviku oht, samuti mõjuvad puudele negatiivselt pikaajalised põuad, mis neid nõrgestavad.

2) kaasasaegsete seiresüsteemide kasutamise olulisust. Seiresüsteemid aitavad määrata tormi, põua, üraski ja muude häiringute ohupiirkondi, tuvastada nakkuskoldeid juba varajases staadiumis ning aitavad seirata majandusvõtete tulemuslikkust. Kaitsealade sees on abinõude valikul oluline kaitserežiim ja selle detailid. Kirjanduse ülevaate ja töö tulemuste analüüsi järgi võib pidada tõhusaks meetodiks üraskikahjustuse ennetamisel sanitaarraiet tormis tugevalt kahjustatud metsaosades. Seda siiski kaitsealadel ja vööndites, kus kaitsekord seda võimaldab. Kui vastavas kaitseala vööndis on eesmärgiks kaitsta looduslikke protsesse, siis on ka üraskirüüste ja torm osa sellest. Võimalusel tuleb raie teha väljaspool lindude pesitsusperioodi. Tormialadel, kus kahjustatud on vähem kui 20 puud, on üraskikahjustuse leviku oht väike ning sanitaarraie tegemine võib tekitada rohkem kahju kui kasu, näiteks ka kokkuveoteede sisse-

*** Projekti tulemustega on täpsemalt võimalik tutvuda maaülikooli kodulehel teadusinfo rubriigis. Edaspidi on KIKi keskkonnaprogrammi toel kavas jätkuvalt uurida üraskikahjustuste laienemist ning levikut kaitsealadel ja nende läheduses ning lisaks tormile uurida ka viimaste aastate põuaste suvede mõju üraskite levikule. Samuti on kavas uurida kahjustatud alade uuenemist ning kuuse-kooreüraski looduslike vaenlaste levikut ja võimalikku mõju üraskite arvukuse piiramisel. 2 X KRISTJAN AIT

KRISTJAN AIT

vu juunis. Siinkohal tutvustame lühidalt selle tulemusi.

KRISTJAN AIT

raiega ja täiendavate mehaaniliste vigastustega raie ajal. Kaitsealade ümber on üraskirüüste ennetamiseks samuti oluline õigel ajal planeeritud sanitaarraie, kuid jälgida tuleb, et raiega ei kahjustataks üraskite looduslike vaenlaste populatsioone. Feromoonpüünised ja püünispuude kasutamine aitab vähendada üraskite arvukust, kuid feromoonpüüniste efektiivsus üraskite masspaljunemise pidurdajana on seatud kahtluse alla. Mitu uurimust osutavad puistu liigilise mitmekesisuse kujundamise olulisusele. Muu hulgas jääb mitme puuliigi olemasolul liik, mida kahjurid ei ohusta, puistus kasvama. Siiski soovitatakse kuuse kultiveerimist aladele, mis on kuuse kasvuks sobivad, ka prognoositud kliimamuutuste valguses. Juba rajatud kuusikust saab hooldusraietega kujundada segapuistu, et vähendada kuuse-kooreüraski kahjustuse riski. Maastiku tasandil on oluline selline mitmekesisus, mis kujuneb erineva liigilise koosseisuga puistutest. Taolise planeeringuga on võimalik suurendada kogu maastiku vastupanuvõimet ja vähendada kahjurite levikut.

Lank sihtkaitsevööndi piiril. Sihtkaitsevööndis jäid tormikahjud likvideerimata. Karula rahvuspark.

Üraskirüüste tagajärjel hukkunud puistu. sinu mets

september 2O21

metsaomanik

Suurem osa üraskitest on läinud talvituma Järgmise aasta olukord sõltub palju kevadest.

rene lõputult. Mingil ajal hakkab tema looduslike vaenlaste mõju üha rohkem avalduma ja üraski arvukus vähenema. Ja kui ka inimene sellele omalt poolt kaasa aitab ... Näiteks oli eelmisel aastal Tõravere kandis üsna suur üraskikahjustuste kolle, aga tänavu neid putukaid seal õieti polnudki.

eel juulikuu alguses, kui algas kuuse-kooreüraski hoogne lendlus ja pandi alus teisele põlvkonnale, prognoosis keskkonnaagentuur, et üraski teise põlvkonna noormardikad võiksid soodsa ilmastiku korral olla valmis arengukohalt lahkuma enne augusti lõppu. See oleks tähendanud, et asustatakse järgmisi puid ja ilmale tuleks veel ka kolmas põlvkond. Nüüd on kindel, et seda siiski ei juhtunud. „Teise põlvkonna noored hakkasid koore alt välja tulema, aga püünistesse tuli üraskeid vähe ja needki olid pigem teise põlvkonna vanad. Ka värsket asustust polnud. See näitas, et teise põlvkonna lendlust ei toimunud, vaid nad läksid pinnasesse talvituma,” ütles keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap. Kas üraskisuve kokku võttes võiks öelda, et erakordselt pikk kuumalaine mõjus kuuse-kooreüraskile Heino Õunap soodsalt? Kuumus mõjub neile tõepoolest väga hästi. Soome entomoloog Uunio Saa las kirjutas aastal 1949, et temperatuuril 24 °C ja koore 55% niiskuse korral kestis kuuse-kooreüraski areng 26 päeva, aga kui temperatuur oli ainult 14 °C ja niiskus 95%, siis 113 päeva. Meil ei saanud nad tänavu maksimaalselt neid häid tingimusi ära kasutada, kuna kevad oli jahe ja nende lendluse algus hilines 2–3 nädala võrra. See, kes arvukuse üles veab, on tavaliselt teine põlvkond. Esimese põlvkonna seas oli sel aastal märgata suurt suremust konkurentsi tõttu. Kui asustus on

sinu mets

september 2O21

Kuuse-kooreürask.

KESKKONNAAGENTUUR

väga tihe, surevad paljud üraskivastsed toidupuuduse tõttu. Millest järgmise aasta seis rohkem sõltub, kas pigem talvest või pigem järgmisest kevadest? Talv ei ole kuigi tähtis, kui üraskid jõuavad mulda minna. Ka need, kes jäävad koore alla korralikult väljaarenenuna, suudavad üle elada 20–25kraadised külmad. Tähtsam on kevade ilmastik. Tänavu algas lendlus 11. mail, kuid soikus peagi ja jätkus aktiivselt alles juuni alguses. Kui see algaks – nagu sageli – aprilli teisel poolel ja siis järgneks niisugune kuumus nagu sel suvel oli, kujuneks teine põlvkond väga arvukaks ja kindlasti jõuaks välja areneda ka kolmas põlvkond. Kas metsaomanikel tasub igaks juhuks valmistuda suuremaks puhanguks? See sõltub muidugi piirkonnast, aga mina ei usu, et väga suurt puhangut tuleb. Kuuse-kooreüraski arvukus ei suu-

Kas kuuse-kooreüraski praegust laia levikut mõjutab rohkem see, et ilmastik üraskeid soosib, või see, et on küllalt palju metsaomanikke, kes üraskikoldeid ei ohja, ei pane feromoonpüüniseid üles, ei sea hakkama püünispuid jne. Üraski arvukust mõjutab rohkem ikka ilmastik – põuad ja tormid loovad putuka arenguks väga soodsad tingimused. Paraku on mitte ainult neid metsaomanikke, kes kahjustusega ei tegele, vaid ka neid, kes omalt poolt ebaõigete tõrjevõtetega, nagu valel ajal, vales kohas või hooletult tehtud raied, neile kaasa aitavad. Kes üraskite heast sigivusest kasu saab? Eelkõige kuuse-kooreüraski looduslikud vaenlased. Ainuüksi selliseid putukaid on üle 60 liigi, kuigi mõni liik on nii vähearvukas, et olen leidnud vaid paar isendit. Üks tähtsamaid on üraskikärbes Medetera signaticornis, kellel eestikeelset teaduslikku nimetust pole. Tema arvukus kõigub koos kuuse-kooreüraski arvukusega. Seejärel tulevad sipelgmardikas ja parasitoidid, kellest kuuse-kooreüraskiga on seotud kümmekond liiki, paljud muud röövputukad ja ka linnud, eelkõige rähnid. Peale nende suhteliselt suurte loomade sõltuvad üraskist ka mitmed lestad ja ümarussid, samuti seened. Need on liigid, kes üraskist toituvad, aga on veel hulk lagutoidulisi organisme, kes üraskikäikudes ja käikudest läbiaetud koores elutsevad. SM

VIIO AITSAM

metsaomanik

Kõige kehvemal positsioonil on küttepuit.

rametsakeskuse puiduhinnainfo koostaja Heiki Hepner (OÜ Tark Mets) nentis II kvartali ülevaadet kokku võttes, et Eesti puiduturu tänavuse teise kvartali märksõna oli erakordselt kõrge jämesortimendi hind, eriti okaspuupuidul. Nelja puidusordi hinnad märkisid aegade rekordit – teise kvartaliga kasvas hind männipalkidel 17,7%, männipeenpalkidel 15,7%, kuusepalkidel 25% ja kuusepeenpalkidel 22,4%. Lehtpuu jämesortidest püsis heal hinnatasemel kasepakk.

Hinna määrab globaalne turg II kvartali ülevaate kokkuvõttes on märgitud, et kõrge hind jätkab kasvamist veelgi ja selle põhjused on globaalsel turul, kus puidunõudluse järsu kasvu hoob on Hiina (ja USA) käes. Euroopa turul tekitab see pingeid ja toormepuudust. Lisaks kasvatavad pinget väiksemad-suuremad sündmused, muu hulgas näiteks sanktsioonid Valgevene suhtes, kes on olnud EL puidutööstuste üks puiduallikaid. Suurel taustal toimivad hinna suhtes ka lokaalsed mõjutajad. Näiteks siinmail tänavune kevadsuviste raiete keelamise segadus. „On päris selge, et selline okaspuu saematerjali nõudlus ja hind ei saa igavesti kesta. See aga ei tähenda, et puiduhind langeks kohe oma pikaaegsele keskmisele tasemele,” on nenditud ülevaates. Paberipuidu hinnad kõiguvad puidu sorditi jämematerjalist rohkem, ent sõltuvad samuti eelkõige globaalsetest protsessidest. „Mõneti annab tänane olukord lootust paberipuidule lähitulevikus paremat hinda saada,” ütleb ülevaade. Küttepuidu hinna seis on kõige kehvemal positsioonil, ehkki teine kvartal

Puiduturg näitas hinnarekordeid MIS MÕJUTAB VARUMIS- JA TRANSPORDIKULU? Väiksem kulu Suur raielank Kuiv kasvukoht Uuendusraie (lageraie, turberaie) Lageraie Harvesteriraie Jäme mets Raie alusmetsa raiumata Tugev kokkuveotee Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lõpptarbija asub lähedal Autokoorem on täis

Suurem kulu Väike raielank Märg kasvukoht Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie) Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie Raie saemeestega Peenike mets Raie koos alusmetsa raiega Pehme kokkuveotee Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu) Lõpptarbija asub kaugel Autokoorem on poolik

Allikas: Ülevaade 2021. aasta II kvartali puiduturust, Heiki Hepner (OÜ Tark Mets), Erametsakeskus

näitas tõusu. Hinnaülevaate kokkuvõttes on nenditud: „Hetkel tuleb leppida teadmisega, et küttepuidu hind on ainsa puidusordi hinnana meie puiduturul selline, mille metsaomanik võib nimetada ebarahuldavalt madalaks.” Puiduhind ja kännuraha Hinnainfo andmed tuginevad lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinna), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. II kvartali hinnainfos oli ekspertarvamuste põhjal välja toodud, et varumiskulude suurus keskmiste raielankide korral oli 12–16 €/tm. Keskmine transpordikulu oli 6–8 €/tm. Harvendusraiel on raiekulu suurem kui uuendusraiel. Hind sõltub tugevalt puistu iseloomust ja rakendatavast tehnoloogiast ja võib olla väga varieeruv.

III kvartali suundumusi Enne uue kokkuvõtte valmimist tõi puiduturu uuemaid suundumusi mõneti välja septembri alguses toimunud infopäeval Puidumüügikeskuse juht Einar Rannula. • Okaspuupalgi hind ilmselt langeb, kuid nõudlus püsib hea. • Kase sae- ja vineeripaku nõudlus on hea, sest pakkumine on langenud. • Okaspaberipuidu nõudlus on stabiilne. • Kasepaberipuidu nõudlus on hea. Nõudlus on suurem kui pakku mine. • Haavapaberipuidu nõudlus on Estonian Cell´is stabiilne aga sadamates ebakindel. • Küttepuidu hind oluliselt ei muutu. Kui värske, III kvartali hinnainfo ülevaade valmib, leiab selle erametsaportaalist www.eramets.ee. SM Allikas: Ülevaade 2021. aasta II kvartali puiduturust, Heiki Hepner (OÜ Tark Mets), Erametsakeskus ja met sandustoetuste 3. septembri infopäeva ettekanded www.eramets.ee sinu mets

september 2O21

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Uuriti valgustusraiete mõju viljakate kaasikute arengule Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektis (vastutav täitja EMÜ vanemteadur Jürgen Aosaar) uuriti, kuidas mõjutab valgustusraie (VA) viljakates kasvukohatüüpides kasvavate kaasikute süsinikuringet ja puistute arengut. Seda uuriti 6aastases jänesekapsa ja 12aastastes jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi kaasikutes. Nooremas, mineraalmullal kasvavas puistus toimus aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidumine nii raiutud katsevariantides kui ka raiumata kontrollvariandis. Kuivendatud turvasmullal kasvavates vanemates puistutes aga ilmnes, et süsinikku sidus aasta pärast raiet vaid kontrollvariant. Suure mullahingamise ja puude väikesest arvust tingitud madala biomassiproduktsiooni tõttu väljus valgustatud puistutest atmosfääri rohkem süsinikku kui seda sinna aasta jooksul seoti. Siiski on metsakasvatuslikust seisukohast lähtudes VA hädavajalik töö ja võib arvata, et lähiaastatel, kui valgustatud puistute kasv jõudsalt kiireneb, muutuvad need taas süsinikku siduvateks metsaökosüsteemideks. Projekti teise suunana uuriti üle Eesti mõõdetud puistutes, mille poolest erineb valgustusraie era- ja riigimetsas ning kuidas see on mõjutanud puude kasvu, võrade arengut ja puistute kvaliteeti. Üldistatult saab öelda, et riigimetsas tehakse valgustusraiet keskmiselt veidi varem, üldiselt alla 10 aasta vanuses puistus. Erametsas kõigub esimese VA vanus suuremates piirides, toimudes keskmiselt mõned aastad hiljem kui riigimetsas, kuid esines ka puistusid, kus esimene raie tehti alles üle 20aastaselt. Erametsas lähenetakse VA-le loomingulisemalt, mis tähendab, et pärast raiet on puude paiknemine ebaühtlasem ja sageli on jäetud kasvama tihedamaid puudegruppe. Riigimetsas paiknevad puud pärast VA-d ühtlasemalt, mis võimaldab puudel kasvuressursse paremini ära kasutada.

Kasvuhoonegaaside heide ja sidumine LULUCFi sektoris 1990–2019. Allikas: Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõime kuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021.

sinu mets

september 2O21

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

Ebakvaliteetsete puude osakaal oli riigimetsa puistutes keskmisena veidi kõrgem. Enim esines kaheladvalisi puid. Lumevaalitud ja vigastustega puid leidus kõikide mõõdetud puistute peale vaid mõni üksik. Võib arvata, et erametsas pöörab omanik puude kvaliteedile rohkem tähelepanu, jättes terved puud raiumata, mistõttu puistu jääb ebaühtlane ja suurema tihedusega. Projektis tehti koostööd RMK, Rakvere metsaühistu, Põlvamaa metsaühistu, Ühinenud Metsaomanikud MTÜ, Järvselja õppe- ja katsemetskonnaga ning Palumetsa OÜ-ga (esindaja Mart Erik). Analüüsiti LULUCFi sektori CO2 sidumise võimekust Keskkonnaministeeriumi tellimusel valmis keskkonnaagentuuri ja maaülikooli koostöös uuring, mille eesmärk oli selgitada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (Land Use, Land Use Change and Forestry ehk LULUCF) sektori CO2 sidumise võimaluste potentsiaali kliimapoliitika 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi. LULUCFi sektorit hinnates arvestatakse üksnes inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist. Suuremad kasvuhoonegaaside sidujad selles sektoris on metsamaa ja puittooted ning suuremad süsiniku heitjad märgalad, põllumaad ja asustusalad. Metsanduse poolel mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet metsade vanuseline struktuur, metsa majandamise võtted ja süsiniku sidumine puittoodetesse. Et saavutada kliimaeesmärke, on tähtis seotud süsiniku koguhulka suurendada. Uuringus selgitati näiteks, et nii süsinikubilansi kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist oleks suure soodsa mõjuga paberipuidu praeguse ekspordi asendamine töötlemisega Eestis. Pikemas perspektiivis oleks süsiniku sidumise suurema võime saavutamiseks vaja majandusmetsades rakendada täiendavaid metsakasvatuslikke võtteid või suurendada metsamaa pindala. Metsakasvatusliku tegevusega on võimalik mõjutada nii metsa süsinikusidumise võimekust, seotud süsiniku kogust kui metsast saadava puidu kvaliteeti ja tulu. Uurijad leidsid, et koguraiemahu oluline vähendamine kliimaeesmärkide täitmisele pikas perspektiivis soodus ei oleks, sest siis metsade CO2 sidumise võime tasapisi väheneks, häiringute oht suureneks, puittoodetesse seotava süsiniku kogus väheneks. Kui näiteks aastane raiemaht kahaneks 5 mln kuupmeetrile, hakkaks metsade kogutagavara sajandi lõpuosas metsa vananemise tõttu langema ja heitkogused LULUCFi sektoris hakkaksid kasvama.

Kas puude märgistamise taga on mingi ühtne süsteem? Üleriigilist ühtset standardit ei ole.

ui kõige üldisemalt öelda, siis erametsas ühtset süsteemi ei ole. Küll aga võib sarnane olla vajadus, miks metsas puutüvesid märgistatakse. Enamasti on märgistamine seotud raietöödega – raielangi piir, kasvama jäävad puud või mõnel juhul ka raiutavad puud. Näiteks võib tekkida vajadus märgistamist kasutada, kui raielangi piir jääks muidu ähmaseks. Märke tehakse märkevärviga, tavalise märkelindiga või spetsiaalse metsas kasutatava märkelindiga. Viimase pluss on, et see laguneb looduses suhteliselt kiiresti. Märgistatud puu.

Erametsas on soovitused Erametsaomanikele ühest juhist märgistamisteks ei ole, kuid seda on soovitatud teha. Näiteks Metsaühistu õpetab, et raiete ettevalmistamisel on tähtis raielangi piiride tähistamine ja „kui langile soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või -lindiga”. Seda, missugune just võiks seemnepuu tüvele värviga tehtud märk olla – kas rist või ring vms – ette ei ütelda. Piiride tähistuseks soovitatakse metsa märkelinti, mis seotakse vahetult piiri taha jäävate puude või põõsaste ümber. Sõlmed tuleks jätta langi keskosa poole (et oleks nähtav). Erametsakeskuse õppevihikust „Raie planeerimine” leiab veel lisaks, et märgitakse ka kasvavaid säilikpuid ja võib märkida harvendusraiel väljaraiutavaid puid. Harvendusraiel peab märgitud puu olema hästi nähtav, mistõttu soovitatakse siduda lint ümber puu või teha selle tüvele värviga ring. Märkimise värvist on juttu langi piiride tähistamise juures. Soovitatud on punast või sinist märkelinti, mis on metsas paremini nähtavad. Riigimetsas on juhend Ühtselt on märgistamine ette nähtud riigimetsas. RMK metsamajanduse

peaspetsialist Olavi Andres selgitas, et RMK-l on lankide märgistamise kohta olemas juhend, mis muu hulgas kirjutab ette ka värvitooni: raielangi piiride, mitteraiutava osa ja eraldisele kasvama jäetavate säilikpuude tähistamiseks kasutatakse ainult punast või oranži märkevärvi. Veel on öeldud, et kui raietöödega ei ole aasta jooksul (metsateatise kehtivuse algusest) alustatud ja seda soovitaksegi teha hiljem, tuleb märgistust vajadusel värskendada. Juhendis on kirjas, et: • Raielangi piiri, mis külgneb teiste kinnisasja omanike või looduskaitseliste piirangutega metsamaaga, tähistab praaker looduses juhul, kui seal puuduvad selged looduslikud piirid, nt tee, siht, kraav, puistu koosseisu või vanuse oluline erinevus. Muudel juhtudel ei ole raielangi piiri tähistamine vajalik. Piiripuud tähistatakse kaldkriipsudega (X) ca 1,3 meetri kõrguselt. Tähistus tehakse puu sellele küljele, mis jääb raielangi mõttelise keskosa poole ja see peab olema tehtud selliselt, et kaldkriipsude (X) otsad ulatuvad ka puu külgedele. • Üksikud säilikpuud tähistatakse ühe pideva värviringiga ja säilikpuude grupi äärmised puud tähistatakse kald-

VIIO AITSAM

kriipsudega (X) ca 1,3 meetri kõrguselt. Seegi tähistus tehakse raielangi keskosa poole ja nii, et kaldkriipsude otsad ulatuvad ka puu külgedele. Marjuliste märgid Tegelikult võib märgistusi ette tulla ka väljaspool raietöid. Metsaomanik Taavi Ehrpais tõi näiteks, et kui kontrollija mõõdab metsaosa, võib ta kuidagi märgistada puid, mis juba mõõdetud. Märke tehakse kruntide raadamisel ja siis tähendab rist puul klassikaliselt, et see puu raiutakse. Märkimist on kasutatud ka matkaradade vms tähistuseks metsas orienteerumiseks. Need tähistused jagunevad mitmeks. Ühel pool on rajad ja teed, mis on kõigile kasutamiseks ja mis on tähistatud võimalikult püsiva märgistusega. Teisel pool on ajutised märgistused, mida teevad näiteks marjulised-seenelised metsa minnes, et osata õhtul metsast uuesti välja tulla. „Kui metsas midagi märgitakse, võiks seda teha materjaliga, mis ei jää loodusesse alles pikaks ajaks,” ütles Taavi Ehrpais. ”Kõige hullemad on need lipendavad kileribad, mis tuleks metsast välja minnes ka ära korjata.” SM sinu mets

september 2O21

jahimees

Nüüd on kokku lepitud, mis alustel jahindusnõukogud lubade pikendamisel tegutseda saaks.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

alju kõneainet tekitanud teema asjus on sõlmitud kokkulepe, mis augusti teises pooles ka allkirjastati. Enne seda oli keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsunud kokku jahimeeste ja maaomanike katusorganisatsioonide ning eri riigiasutuste esindajad, et rääkida ühises ringis selgeks, mille alusel maakondlikud jahindusnõukogud jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamist otsustavad. Kokkuleppe allkirjastasid keskkonnaminister Tõnis Mölder ja organisatsioonide-asutuste esindajad: Eesti jahimeeste seltsist Margus Puust, erametsaliidust Andres Talijärv, talupidajate keskliidust Jaanus Põldmaa, põllumajandus-kaubanduskojast Meelika Sander-Sõrmus, keskkonnaametist Riho Kuppart, RMKst Aigar Kallas. Kokkuleppe sisu Jahipiirkonna kasutusõiguse luba lõpeb 2023. aasta maikuuga 315 jahipiirkonnas. Selleks, et loa kehtivust pikendada, on senisel kasutajal vaja esitada keskkonnaametile taotlus koos maakondliku jahindusnõukogu seisukohaga. Kuni nüüdse kokkuleppe sõlmimiseni olid vaidluskohaks just jahindusnõukogu seisukoha kujundamise alused. Kuna seadus ei määra täpseid aluseid, tekkisid huvigruppidel sellest erinevad arusaamad.

sinu mets

september 2O21

Sõlmitud kokkulepe annab kuuepunktilise juhise, kuidas maakondlikus jahindusnõukogus ühisele seisukohale jõuda. • Esimene tingimus on, et loa pikendamist taotlev jahipiirkonna kasutaja ei ole viimase kolme aasta jooksul jätnud esitamata uluksõraliste vaatluse andmeid, mida näeb ette keskkonnaministri määruse „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” § 4. Et andmete esitamise kohustus oleks senisest selgemini sätestatud, kavatsetakse õigusnormi täpsustada. • Teine oluline tingimus on, et ei oleks keskkonnaameti peadirektori määratud (määrab sigade Aafrika katku tõrje käskkirjadega) metssigade küttimismahu niisugust täitmata jätmist, mis on jahindusnõukogu protokolliga taunivalt fikseeritud. Otsustamise lõppsõna selles osas on keskkonnaameti pädevuses. • Kolmas punkt käsitleb jahieeskirja rikkumisi. Nõusolek loa pikendamiseks antakse, kui jahipiirkonna kasutaja ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud rohkem kui ühe olulise jahieeskirjade rikkumise. Otsustamise lõppsõna on keskkonnaameti pädevuses, jahipiirkonna kasutaja rikkumine peab olema fikseeritud. • Neljandaks on jahindusnõukogus jahiseaduse alusel kokku lepitud uluksõraliste küttimismahtude täitmine. Kui nendest mahtudest on kinni peetud, siis on kõik hästi. Kui aga mitte, siis saab loale heakskiidu juhul, kui mahtude mittetäitmine pole jahindusnõukogu protokollis taunivalt fikseeritud. Otsustamise lõppsõna on ka siin keskkonnaameti pädevuses, erisused võivad esineda metssigade küttimisel sigade Aafrika katku tingimustes ja olukorras, kus erinevused on marginaalsed. • Viiendaks lepiti kokku, et maaomanikega sõlmitud lepingute põhifookus peab olema suunatud ulukikahjude en-

lus lõpetada kasutusõiguse luba või mitte anda nõusolekut selle pikendamiseks. Kui valitsevad eriarvamused, siis on vaja eriti lähtuda seadustest, kehtivast jahindusnõukogude töökorrast ja nüüd sõlmitud kokkuleppe juhistest. Samas tõdeti kokkuleppes, et kriteeriume, millest jahindusnõukogu peab otsuse tegemisel lähtuma, seadus ette ei näe. Nõukogud on endiselt sõltumatud ja võivad kokku leppida, nagu soovivad. See tähendab, et kui nad ei soovi ühiseid kriteeriume kokku leppida, siis nad seda tegema ei pea. Lisaks võttis keskkonnaministeerium endale ülesande analüüsida probleeme, mis seotud riigi renditava põllumaa jahindusliku kasutusõiguse rakendamisega, põldudel tekitatud ulukikahjustuste määramise metoodikaga ja võimalusega, et ka maaomanikud saaksid keskkonnaagentuurile esitada ulukite vaatlusandmeid ja ruutloenduse andmeid ( JAHISe kaudu). Kokkuleppe täistekstiga saab tutvuda www.ejs.ee/jahipiirkonna-kasutuseoiguse-luba/.

Püüd peaks olema, et lepingutega oleks kaetud rohkem kui 50% jahinduspiirkonna eramaade pindalast. KERTU KEKK-REINHOLD

netamisele ja tekkinud kahjude hüvitamisele. Suulised lepingud ehk kokkulepped loetakse samuti lepinguteks, jahipidamise lauskeeldu selleks ei loeta. Juhul kui jahipiirkonna kasutaja on esitanud väärinformatsiooni lepingute olemasolu kohta, käsitletakse seda valeandmete esitamisena. • Kuues ja väga tähtis tingimus on, et maaomanikega sõlmitud jahinduslike lepingute maht ületab 50% (kogu jahimaa pindalast), sealhulgas peab eramaade lepingute puhul olema püüdlus, et lepingutega kaetud eramaade pindala ületab tulevikus 50% määra. Kui see kriteerium on täidetud ja eelnevad viis tingimust samuti, siis jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendatakse.

Mõned lisandused Seisukoha andmisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamisel rakendatakse 2+1 töökorra põhimõtet (kaks korda konsensus ja kolmas kord ¾ jahindusnõukogu häälteenamus). Jahipiirkonna kasutajatele antakse piisavalt aega (vähemalt üks kalendrikuu), et nad saavutaks lepingutega 50% osakaalu pindalast, enne kui jahindusnõukogu uuesti koguneb. Täiendavalt lepiti kokku, et nõusoleku andmine jahindusnõukogus on eelkõige kohaliku elu küsimus – piirkonnad, traditsioonid ja suhted on erinevad. Jahindusnõukogu liikmetel on ka täna koos töötades võima-

Tasub kasutada JAHISe programmi Eesti jahimeeste selts on JAHISe programmis loonud mooduli „jahimaakorraldaja”. See võimaldab vaadata ja tuvastada konkreetse jahipiirkonna katastriüksuste omanikke, hallata maaomanikega sõlmitud lepinguid, vaadata erinevaid kaardikuvasid lepingu staatuse ja maaomanike põhiselt. Selle mooduliga on ühinenud ca 250 jahipiirkonda ehk siis valdav enamus. Eesti jahimeeste seltsi kodulehelt leiab nüüd kella, mis tiksub aja vähenemise suunas – näitab seda aega, mis jahiseltsidele on kasutusõiguse lubade pikendamise taotluse esitamiseks keskkonnaametile veel jäänud. Augustikuu lõpuga on jahindusnõukogu heakskiidu saanud 36 jahiseltsi ehk 11,4% pikendamisele kuuluvatest lubadest. Soovin jahiseltsidele, jahindusnõukogudele ja kõigile teistele asjaosalistele jõudu tööle. Usun, et sõlmitud kokkulepe aitab kindlasti jõuda lihtsamini üksmeelsete ja heade otsusteni.

KARU KÜTTIMISE MAHUD MAAKONDADE KAUPA 2O21 Harjumaa Järvamaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

7 9 12 9 1 12 3 6 5 7 3 7 1 82 Allikas: keskkonnaamet

82 karu küttimise luba Karujahihooaeg algas 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.

eskkonnaamet andis tänavu välja 82 karu küttimise luba. Kolm küttimisluba jäeti esialgu reservi, et suunata need vajadusel uutesse kahjustuskolletesse. Karu üldarvukus Eestis on 2020. aasta sügise seisuga ligi 950 isendit. Mõni aasta tagasi oli see arv 700. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata väga heaks, kuid piirkonniti on see erinev. Rohkem karusid on Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem karusid Eesti lõunapiiri lähistel. 2020. aastal kütiti Eestis kokku 92 karu. Lubatud 93 isendist 1 jäi küttimaSM ta Lääne-Virumaal. EJS, JÜRI JÕEPERA

Jahimaade kasutamise lubade pikendamine sai selgemaks

sinu mets

september 2O21

jahimees

2O2O. ja 2O21. aasta leiud 2020

Metssigade küttimine 2021-2022 jahiaastal seisuga 31.07.2021

MARGUS PUUST Eesti Jahimeeste Seltsi president

meie metsad olid poolteist aastat aktiivsest viirusest priid või kui suutsime kõik farmid hoida neli aastat katkuvabad. Selle eest suur tänu kõigile jahimeestele, seakasvatajatele ja veterinaaridele!

URMAS KIRTSI põllumajandusja toiduameti peadirektor

astast 2014, mil sigade Aafrika katk (SAK) Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Seakatku tõrjumiseks on teinud suuri jõupingutusi nii riik, seakasvatajad kui ka jahimehed. Olgugi et sõda on veel võitmata, on meil kirjas mitme lahingu võite. Need võidud on saavutatud tänu heale koostööle. Oleme olnud uhked õnnestumiste üle, kui

sinu mets

september 2O21

Viirus on salakaval Viirus aga on salakaval: leiab meie nõrgad kohad üles, kasutab otsekohe ära me tähelepanematuse. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta juulis toimunud puhang Kiili farmis mõjus meile šokina ja kinnitas viiruse salakavalust veelgi. Ehkki seda viirust uuritakse aktiivselt, on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid. Ent erinevalt SAKi algusaastatest on meil nüüd olemas meie oma kogemus, mida jahimehed on ka Euroopas kolleegidele tutvustamas käinud. Just selle kogemuse põhjal saame edasi minna. See kogemus kõneleb

meile, et on endiselt tähelepanelikult vaja täita kõiki bioturvalisuse nõudeid nii metsas, farmides kui ka mujal, kus SAKi leviku oht võib olemas olla. Tuletame siinkohal meelde, et põllumajandus- ja toiduameti kohalikes esindustest saavad jahimeeste esindajad vajalikke desovahendeid. Neid väljastatakse tasuta jahiseltside B-kaardil kirjas olevatele isikutele. Keskustest saab ka vajalikke juhiseid, kuidas neid kasutada. Aktiivne küttimine on jätkuvalt päevakorral Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Hoidmine võib kaasa aidata SAKi levikule ja tulemus võib meie soovitule olla vastupidine. Rakendame endiselt põhimõtet, et ära tuleb küttida kõik nähtavad metssead. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takis-

Kesik- KesikKüttimisemis kohustus Kütitud Kult Emis kult Põrsad 103 17 11 38 26 11 299 78 22 94 72 33 33 4 0 12 12 5 64 21 6 28 7 2 76 18 3 28 24 3 57 22 2 22 11 0 29 5 1 13 5 5 67 19 3 20 16 9 102 46 15 22 19 0 101 21 5 34 32 9 328 105 22 104 84 13 88 29 4 32 19 4 81 29 2 28 20 2 108 34 8 45 16 5 103 29 8 37 24 5 0 1639 477 112 557 387 106 ettepanek 0

tatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama. SAK on kogu ühiskonnale meedia abil ilmekalt näidanud, kes on kaasaegne jahimees ja milline on tema roll tänapäeva ühiskonnas. Moodsa aja jahimees on ühiskonna teenistuses ja täidab meie kõikide elu mõjutavaid tellimusi. See omakorda näitab ilmekalt, et jahinduse roll mitte ei kahane, vaid suureneb. SAKi vastases võitluses osalemine on jahimeestele ja jahindusele väga oluline ka suures plaanis ja sellele saab iga jahimees oma hindamatu panuse anda.

küttimine 1639

Kult+kesi Emis+kes Põrsaid kkult ikemis kogu täiskastäiskas- küttimivanutest vanutest sest 60 40 11 65 35 11 57 43 15 79 21 3 63 37 4 77 23 0 75 25 17 67 33 13 67 33 0 60 40 9 66 34 4 73 27 5 72 28 2 77 23 5 67 33 5 67 33 6 -

hukkunud 33

VTA andmetel

SAK tunnustega hukatud

Üleskutse kõigile jahimeestele.

Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku

Täitmise %

Seakatkuga võitlemisel ei tohi valvsust kaotada

Küttimisstruktuuri %

Sellest

Surnult leitud ja maetud (SAK uuritud)

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET

11 0 2 2 1 0 1 1 7 0 0 6 0 1 1 33

4 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 2 0 0 0 9

hukatud 9

Kohustuse täitmise % koos hukkunud isenditega

1681

Lugupeetud jahimehed, pöördume ühiselt teie poole palvega. Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Kui seakasvatajad annavad informatsiooni metssigade kohta farmide läheduses, siis tuleb need esimesel võimalusel sealt ära küttida. Ühiselt tegutsedes nii riigi-, äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada.

• 2020. aastal uuriti kokku 7327 metssiga, nendest 30 surnuna leitud, 7252 kütitud ja 45 hukkunud või hukatud metssiga. Leiti kokku 76 SAK-positiivset metssiga, nendest 60 antikehapositiivset, 4 antikeha- ja viiruspositiivset ning 12 viiruspositiivset metssiga. • 28. augustil 2020 tuvastas veterinaarja toidulaboratoorium üle kahe-aastasel surnuna leitud metsseal (emis) sigade Aafrika katku viiruse (oli nii viirus- kui ka antikehapositiivne). Tegemist oli SAKi uue taudikoldega metssigade hulgas, kuna viimati tuvastati viirust Eesti metssigade hulgas veebruaris 2019. Metssiga leiti Raplamaalt Rapla vallast Toomja küla lähistelt. Surnud emis oli heas toitumuses, siseorganites haigusele viitavaid tunnuseid ei täheldatud. Jahimeeste sõnul oli emis liikunud ilmselt üksinda, karja koos emisega ei märgatud. Seni viimane viiruspositiivne metssealeid Rapla vallas oli olnud 2018. aasta veebruaris (metssiga oli antikeha- ja viiruspositiivne). • Septembris leiti Raplamaalt kaks surnud metssiga ja üks kütitud metssiga, kes kõik olid SAK-viiruspositiivsed. Kütitud metssiga oli nii antikehakui ka viiruspositiivne. • Oktoobris 2020 viiruspositiivseid metssigu ei tuvastatud. • Novembris tuvastati Raplamaal kokku kaheksa viiruspositiivset metssiga, kõik pärit varasemate leidude piirkonnast. • Detsembris tuvastati kahel metsseal SAK viirus Lääne-Virumaal, mis oli niisiis juba teine uus sigade Aafrika katku kolle metssigade hulgas. Samuti tuvastati üks viirus- ja antikehapositiivne metssiga Harjumaal – oli ilmselt seotud Raplamaa SAK koldega.

2021 (31.07 seis) • Juuli lõpuks oli 2021. aastal uuritud 5913 metssiga, nendest 39 surnuna leitud, 5861 kütitud ja 13 hukkunud või hukatud metssiga. • Juulis tuvastati SAK kokku 13 metsseal, nendest 9 viiruspositiivset ja 4 antikehapositiivset. Juulikuu SAK-positiivsete kaardilt on selgelt näha, et kõik viiruspositiivsed metssead on tuvastatud varasemate kollete piirkonnast ning paraku näitab see, et viirus on metssigade populatsioonis levimas. • Kokku on 31.07.21 seisuga tuvastatud sigade Aafrika katk 44 metsseal, neist 11 viiruspositiivset (10 Raplamaal ja 1 Lääne-Virumaal) ning 33 antikehapositiivset. Allikad: põllumajandus- ja toiduamet, Eesti Jahimeeste Selts

sinu mets

september 2O21

jahimees

Jahitrofeede hindamine 2O21 Kuigi üldiselt on kõrgeimate punktisummadega trofeesid järjest vähem, tõi tänavune hindamine lausa kolm uut tipptulemust.

ANDRES LILLEMÄE CICi vanemtrofeeekspert

äksime seekord teist teed ja panustasime hindamistel rohkem maakondadele. Eks iga algus ole raske, kuid mõnes kohas oli eksperte vaata et rohkem kui kohale toodud trofeesid. Suund on nüüd võetud sellele, et hindamised toimuksid kogu aeg ja maakondade ekspertidel oleks tööd. Ka Eesti jahimeeste seltsi kontoris saab trofeesid hinnata ja viimasel ajal oleme neid siin hinnanud kaugelt üle saja. Samas on koroona teinud jahimeeste reisimisse korrektuure. Eksootikat oli seekord tundvalt vähem kui varem. On ju paljud riigid eestlastele siiamaani suletud, näiteks Venemaa või Valgevene. Põdrasarvede puhul on pilt endiselt kurb. Oleme põdrale ikka tugevasti liiga teinud, just riigi kehtestatud küttimismahtude tõttu. Ülejäänud trofeede liikide puhul oli pilt normaalne. Kolme aasta jooksul käis ekspertide mõõdulindi alt läbi vähemalt paartuhat sarve, koljut, nahka või hammast. Neist mahtus CICi medaliskaalasse 1558 isendi trofeed Eestimaalt (12 ulukiliiki), sealhulgas 301 kulla-, 531 hõbeda- ja 726 pronksiskaala punktidega. Mujalt maailmast toodi 57 isendi trofeed (34 liiki), sealhulgas 22 kulla-, 15 hõbeda- ja 20 pronksiskaala punktidega. Nendest mahtusid CICi medaliskaalasse 18 ulukiliigi trofeed. Kui võrrelda esimese, teise ja kolmanda medalikategooria trofeede üldsumma osakaalu Eesti kõigi aegade keskmiste näitajatega, siis näib jätkuvat teise ja kolmanda kategooria trofeede protsendi suurenemise tendents kõrgeima, kuldse kategooria arvelt. Millega seda seletada,

sinu mets

september 2O21

MEDALIKATEGOORIA TROFEEDE ÜLDARVESTUSE OSAKAAL VÕRDLUSES EESTI KÕIGI AEGADE KESKMISTE NÄITAJATEGA Medali kategooria

EST registri kõigi aegade keskmine (%)

2019–2020 lisandunud Eesti trofeede osakaal (%)

I II III

27,5 33 39,5

19,3 34,1 46,6

EESTI TROFEEDE REKORDID VIIMASEL HINDAMISEL Liik Punahirv Rebase kolju Šaakali kolju

Trofee omanik Hubert Delcorte Peeter Patrael Endrik Raun

Punktid (CIC p) 241,91 25,98 28,12

Küttimisaasta 2019 2020 2019

Rekordi taga on tihti juhus ja õnn Vastseid rekordtrofeede omanikke on kolm, aga rääkijaid ainult kaks, sest punahirve küttijat külalisjahimeest ei õnnestunud tabada.

ANDRA HAMBURG Eesti Jahimeeste Seltsi toimetaja

ENDRIK RAUN on jahimees valdavalt Lääne- ja Saaremaal. Ta on Läänemaa jahindusklubi juht ja EJSi juhatuse liige.

Punahirve sarved.

Šaakali kolju.

IVE KUNINGAS/SAARTE JAHIMEESTE SELTS

ERAKOGU

on esimese hooga raske öelda, kuid ühe tegurina on siin ilmselt tegemist populatsioonide noorenemisega. Kindlasti peab hakkama toonitama, eriti noorjahimeestele, et tähtis ei ole trofee suurus, vaid kütitava uluki vanus. Samas selliste suurte küttimismahtude juures, nagu metskitsele ja punahirvele pandud, võime valiklaskmise täiesti ära unustada. Seda ütlevad ka keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna antud küttimissoovitused. Samas korrigeerisid kaks viimast ja-

Rebase kolju.

ANNE REITEL

hiaastat Eesti jahitrofeede registri kõigi aegade tippväärtust lausa kolme ulukiliigi osas. Eesti suurima punahirvesarve väärtus on nüüdsest 241,91 punkti, suurimal šaakali koljul 28,12 punkti ja suurimal rebase koljul 25,98 punkti. Trofeede töötlemise tasemega võib üldiselt rahule jääda. Sellega oleme teinud suure sammu edasi. Hindamistulemustest saab detailsema ülevaate aadressil www.ejs.ee/selgunud-on-jahitrofeede-hindamiste-tulemused/.

Räägi palun lähemalt rekord trofee jahist? Läksin tegelikult sel õhtul (5.10.2019) metskitsejahile, kergelt hakkas hämarduma. Kuulsin järsku ulgumist, mõtlesin, et mingi imelik ulg. Hakkasin nuputama, mis loom sellist häält võiks teha, ja siis tuli üle põllu joostes jänes. Jooksis nii 60‒70 sammu pealt minust mööda. Mina liikusin kogu aeg vastutuult. Umbes 15 minuti pärast näen äkki: kaugemalt tuleb tundmatu elukas, aru ei saanud kohe, kas koer või rebane. Alguses mõtlesin, et rebane, aga jalad olid pikemad ja ka saba kuidagi teistsugune. Lõpuks, kui aru sain, et ei, see on hoopis šaakal, must seljavööt peal, siis küttisin ta ära. Ta tuli täpselt jänese jälge mööda, vahepeal nuusutades ja kogu aeg üles vaadates. Vaatasin ka üles – seal lendas öökull kuskil kolme meetri kõrguselt. Tulidki niimoodi kahekesi: üks nagu hävitaja, ülevalt silmad vaatavad, ja teine nuuskides mööda maad. Siis sain ka jälgede esimese käpapadja järgi kinnitust,

et tõesti on šaakal. Tal on selline südamekujuline käpp. Mitmes šaakal see sul oli? Esimene šaakal ja pärast tuli välja, et seal oli varem ka šaakalit nähtud, kohalikud mehed teadsid seda. Minul seda infot ei olnud, aga see ulgumine ja nii-öelda komplekt koos jänese ja öökulliga oli kokku hea. Põnev jaht. Kas said kohe aru, et tuleb uus Eesti rekord? No suur ta tundus kohe, laiad põsesarnad ja suur pea ning kõrge turi. Samas ei osanud arvata, et ta oleks nüüd mingisugune medal või rekord. Polnud absoluutselt aimu. Kui olin mõõtnud ta kaalu, turjakõrguse jms ning mõõdud ära andnud, siis Pärnu jahimehed arvasid, et see on suur, aga kolju mõõtmine tuli hiljem ja selgusid sellised arvud... jahijumala and! Rekordšaakal oli pärit Saaremaalt, aga neid on ju ka Läänemaal, kus samuti toimetad? Läänemaalt kütitakse teda ka, jah, päris palju. Viimaste aastatega on Eestis kokku kütitud üle 100 šaakali ja põhiliselt ikkagi Läänemaalt allapoole – Pärnu ja kõik see kant. Põhiliselt on teda ikkagi roostikes ja mere ääres jms kohtades, kus on linnupesad ja kõik muu, mida ta seal sööb. Lisaks on seal head varjumisvõimalused. PEETER PATRAEL on Põlvamaa jahimees, Põlva jahiseltsi liige. Rääkige palun lähemalt rekordtrofee jahist? See rebane õnnestus kätte saada juhuslikult. Läksin lihtsalt metsa vaatama. Sõitsin veidi ja nägin kolme rebast põllu peal. Alguses see variant küttimiseks mulle ei sobinud, panin auto ära. Siis hakkasin neid hiilima ja sain päris ligi.

Üks neist õnnestus küttida ja mitte pika püssiga, vaid ikka vana jahipüssiga. See oli siis enne jõule, eelmise aasta 12. detsembril Põlvamaal Peri jahtkonna maadel. Olen ise selle jahiseltsi liige juba kaua-kaua. Kas saite kohe aru, et olete küttinud rekordtrofeega rebase? Ei, mitte päris. Sain küll aru, et ta oli suurem, aga ma ei tundnud sellest nii väga rõõmu midagi. Mõtlesin kohe paarimehele, kes rebasenahka tahtis, ja andsin temale. Ta nülgis ära ja kolju keetsin ise. Mul oli varem ka koju rebase koljusid kogunenud. Kui nendega võrdlesin ja nägin, et see on teistest natuke suurem, siis viisingi hindamisele. Kui palju teil juba jahimehestaaži on? Minu jahimehestaaž on pikk. Ütleme nii, et kuskil juba enne 18aastaseks saamist käisin jahil kaasas, aga ametlikult sain tunnistuse kätte 18aastaselt ja nüüd olen juba 70. Sinna vahele ikka jääb päris palju – 52 aastat. Kas oskate öelda, kui mitu rebast kokku küttinud olete? Oi, ei tea. Mitte väga palju. On teil veel medaliväärseid trofeesid kogunenud? Eks mul mõned sellised ole ka juba varem olemas, aga alati ei pööra ju nendele nii palju tähelepanu. Näiteks kopra küttimisel. Mõne varem kütitud kopra kolju võib-olla oleks olnud ka medaliväärne, aga ma pole neid hindamisele viinud. Kuidas teie kandis rebaste seis on? Rebastega on nii ja naa. Kevadel võtsin maha ühe väga-väga haige rebase. Mul on üks suur puur, millega ta lõpuks kätte sain, läks utiliseerimisse. Kahjuks jõudis enne veel küla peal ringi käia ja purelda ühe koeraga, kes ka haiguse külge sai. sinu mets

september 2O21

metsaelu

metsaelu keelatud raiuda. Ökosüsteemi teenustest on meie looduskaitse takistanud range kaitse all olevate metsade külastamist. Aga Laelatu puisniit näitab, et elurikkus on saavutatav, kui ka inimene on olnud osaline. Kas oleks 76 liiki ühel ruutmeetril võimalik, kui seda ala poleks regulaarselt niidetud? Arvan, et mitte. Loogika ütleb, et ka metsas võib teistel liikidel olla inimtegevusest kasu. Enamus soontaimi, kusjuures ka suurem osa kaitsealustest soontaimedest, vajab elutegevuseks päikesevalgust, mida raietest puutumata metsa I rinne pakkuda ei suuda. Raiete keelamine ei taga seega elurikkust ja võib hoopis seda vähendada!

Raie on tehtud alusmetsa säilitades ja see kindlustab hea järelkasvu.

Metsaomanik on parim looduse hoidja 4. Elurikkuse kaitsmise viisidest.

LAURI SALUMÄE metsaomanik Lääne-Virumaal

elleks, et elurikkust kaitsta, peaks metsaomanik aru saama, mis on elurikkus. Avalikult on kättesaadav, et elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taksonite mitmekesisus. Veel öeldakse, et see on kogu maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide, liikide ja geenide mitmekesisus.

sinu mets

september 2O21

Elurikkus on vajalik inimkonnale, et ökosüsteemi teenused oleksid kindlustatud. Muu hulgas hõlmab elurikkus metsa kui ökosüsteemi elupaikade ja liikide mitmekesisust. Aga kuidas hinnata, kui rikas või vaene see mitmekesisus on? Mulle on jäänud mulje, et mõõtühikuks on kujunenud liikide või elupaikade arv. Kuidas elurikkust mõõta? Aga kust maalt algab rikkus või lõppeb vaesus, sellele pole selget vastust. Kas kaks liiki külmakõrbes on elurikkus? Liikidel ja elupaikadel on kombeks inimese sekkumiseta kohtadele ilmuda ja siis seejärel ka kaduda. Täiesti kindlasti võib öelda, et mistahes punktis maakeral on mistahes liik ilmunud mingil ajahetkel esimest korda. Kas elurikkus on, kui kõik ilmunud liigid jääksid sellele kohale püsima? Aga liikidel on looduses kombeks omavahel nii liigisiseselt kui -väliselt konkureerida. Konku-

2 X ERAKOGU

rentsi tagajärjel jäävad peale tugevamad või vastupidavamad ja nõrgemad on paratamatult sunnitud lahkuma või välja surema. Eestis on elurikkuse kohta toodud vähemalt üks konkreetne näide – Laelatu puisniidu 1 m² alal on loetud 76 liiki soontaimi, mis on Argentina puisniidu (89 liiki) järel maailmas 2. kohal. Kokku on Laelatus leitud 546 liiki soontaimi. Metsast selliseid näiteid ei tea ja minu teada pole ka defineeritud, mis metsas on elurikkuse vajalik tase. Metsapoliitikas on elurikkuse termin kasutusel küll, aga seda siis, kui on vaja põhjendada metsade range kaitse alla võtmist või raiemahu vähendamist. Kuna definitsiooni pole, on tegemist hägusa, kuid lööva argumendiga. Raievastastele on selline argument ideaalne. Elurikkus tuleb kasutusse, kui on vaja inimene eraldada loodusest – on keelatud minna rangelt kaitstud metsa või on

Klassikaline säästlik metsandus Nagu ikka, peab metsaomanik oma eesmärkide saavutamiseks mõtlema oma peaga. Selle asemel, et liike kokku lugeda, võiks ta järgida kainet talupojatarkust. Näiteks mõned vanarahva tõekspidamisi väljendavad vanasõnad: Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab. Nenda kui mina metsale, siis mets mulle. Mets ja naesterahva perse on igaühe päralt. Metsal ei ole taba ees. Üheksa korda raiu ja üheksa korda mõeda, siis on töö tubli Elä nii, kudas võit, mitte nii, kudas tahat. Rahaahnus on kõige kurja juur. Ega üldiselt vanarahva pärimus metsandusega ei tegelenud. Elurikkuse kontekstis tulekski pigem rõhutada vanarahva oskust sobituda oma elukeskkonda – loodusnähtuste ja ilmastikuga arvestati pidevalt ja loodusressursse kasutati kokkuhoidlikult. Esivanemad pidasid elusloodusest kahtlemata rohkem lugu kui meie. Tänapäeval on sarnane hoidlikkus sisse kirjutatud klassikalise säästliku metsanduse põhimõtetesse, millega soovitan tutvuda. Näiteks, et majandatav metsamaa peaks olema pidevalt kaetud metsaga, mis tähendab, et omandis võiks olla igas vanuseklassis metsa. Raiemaht peab olema piiratud metsaseaduse kontekstis ehk siis kogu raiekõlbliku metsa ühekordne väljaraie peaks olema välistatud. Samas raieküpse metsa säilitamine toimub n-ö mõistusega ehk iga mets saab ükskord raiutud.

Väike lageraieala. Pildilt on näha, et alale on istutatud kuusk. Lisanduvad loodusliku uuenduse liigid.

Näiteks võiks säästlikult majandatud mets välja näha selline (ühtlane vanuseline jaotus): • 1/6 selguseta alasid ja noorendikke, • 1/6 latimetsa, • ½ keskealist metsa ja • 1/5 valmivat ja küpset metsa. Selline jaotus väljendub metsamajandusüksuse keskmises tagavaras 125– 175 tm/ha ja keskmises vanuses 40–50 aastat. Seda tuleks hoida. Kui raieküpset metsa on nii palju, et selle raiumine viiks keskmise tagavara alla, siis tuleb jätta osa raiekõlblikku metsa raiumata, et seatud tasakaal püsiks. Sisuliselt on siis raiemaht juurdekasvu piires. Säästlik raiemaht on kuni 5 tm/ha aastas, kuna Eesti metsade keskmine juurdekasv on 5 tm/ha. Ühtlase jaotuse korral saab metsaomanik valida raiesse võetavaid metsi, arvestades tervislikku seisukorda ja miks mitte ka puiduturu nõudlust. Niimoodi majandatavas metsas ületab raievanus metsaseadusega kehtestatud küpsusvanust. Sellises metsas võib olla kogu aeg metsakuivi puid ja/või lamapuitu. Kui metsa suremine jääb alla 5%, siis ei ole see suur majanduslik kahju. Iga surnud puu väljatoomine võib oluliselt kahjustada allesjäävaid puid ja seega teha kasu asemel hoopis kahju. Kui puude suremine on üle 5% aastas, siis võib kaaluda lõppraiet. Surnud puit on oluline seentele ja putukatele. Raiete korraldus Eelistatud lõppraieviis niisuguses metsas on lageraie. Osalised raied (valikraie, aegjärkne raie, vanem harvendusraie, eriti sanitaarraie) võivad allesjäävaid puid kahjustada ja tekitada prob-

leeme uue metsapõlve saamiseks. Väikesepinnalised lageraied on eelistatud, sh ka veerraie või häilraie. Lageraiet on lihtsam uuendada, kuna puutaimed ei pea konkureerima allesjäänud vanapuudega. Lankide raiumisel tuleb kasutada lankide liitumist, mis tähendab seda, et uut lanki eelneva kõrvale ei tehta enne, kui eelmisel kasvab juba noorendik. Uuendamisel on eelistatav istutus väärtuslike puutaimedega ja vähem väärtuslikud tulevad ise looduslikult juurde. Metsa koosseisu kujundamine peaks toimuma valgustusraiega, harvendusraie on pigem mittesoovitatav nii metsa tervise huvides kui ka liikidele puutumatu keskkonna tagamiseks. Harvendusraiet võiks vajadusel teha kergetehnikaga ja väikese raiekraadiga. Metsa elurikkus on paremini tagatud mosaiikses metsas, kus on metsa kõik vanuserühmad esindatud ja raietega häirimine on viidud miinimumini. Väikesed lageraiealad ei kahjusta elurikkust, kui lageraieala kõrval on raiest aastakümneid puutumata metsa. Päikese jõudmine maapinnale annab võimaluse areneda maapinnal valgusnõudlikel liikidel. *** Just nende kirjeldatud põhimõtete järgi olen ise oma metsa majandanud alates 1995. aastast. Seni on raiemaht olnud keskmise juurdekasvu piires. Metsa tagavara on tõusnud aastatega 2%. Küpseid metsi on 2021. aastal pindala järgi 23%. Igal aastal on rajatud metsakultuure kokku 32,6 ha, mis tähendab suunatud uuendust 67% lageraiutud aladest. Metsa pindala on tõusnud väheväärtuslike rohumaade ja põõsastike arvelt 9 ha võrra metsakultuuride rajamisega. sinu mets

september 2O21

metsaelu

Mägral on läinud pikka aega tõusvas joones.

INGMAR MUUSIKUS

Kus on mägra maja? Mägra käpajälgi poris ja tegevusjälgi metsa all näeb sageli, mõnikord kohtab mäkra ennastki.

INGMAR MUUSIKUS loodusfotograaf

äger ei ole Eesti metsades ammu enam haruldus, vaid tõusva arvukusega liik, kuid öös ja videvikus tegutsemise tõttu satub ta pigem harva inimese silma alla. Tema olemaolust saab aimu jälgede kaudu. Toiduotsingutel liigub mäger mööda kindlaid, aastatega sissetallatud radu. Mägra esikäpajälg meenutab äsjasündi-

sinu mets

september 2O21

nud karupoja jälge, millel on hästi pikad küünised. Tegevusjälgedest on sageli märgata väikesi koonusjaid süvendeid pinnases, kust loom on otsinud vihmausse ja tõukusid. Maa sees pesitsevate herilaste pesade lahtikaevamisel jäävad näha suured augud, kärjetükid ja tallatud rohi. Lisaks söövad mägrad putukaid, tigusid, konni, hiiri ja linnumune, aga ka teravilja, marju, juuri, pähkleid ja seeni. Päris mitmekesine menüü ühe kärplasest väikekiskja kohta! Sel kevadel leidsin naabrite mesilast kaks pikali keeratud taru, raamid laiali ja kärjed tühjad. Esimene mõte oli, et karu, kuid jäljed reetsid ja sündmuskohale jäetud rajakaamera tuvastas – mäkrade töö! Oli kaks täiskasvanud looma, isane ja emane, kel lähedal asunud urus, nagu hiljem selgus, neli sirguvat poega. Mägrale on mesitaru lammutamine sama, mis herilasepesa lahti kaevamine, ainult töövõtted on erinevad. Tagajalgadele tõustes sai loom ninaga lükates kaa-

ne maha, kergekaalulise taru kummuli ja ... head isu! Minu kodu on minu kindlus! Mäger on meie esikaevur, kes eelistab urgude rajamisel mosaiiksel maastikul metsaserva jäävat kõrgemat liivase pinnasega paika. Pehmet liiva on tugevate käppade ja pikkade küünistega kerge kühveldada. Mägra uru tunneb ära urusuudme ees olevast vallist, mille keskele on tallatud sügav rada. Mägrad võivad oma urgudes end üsna julgelt tunda, eriti siis, kui tegu on suure urusüsteemiga, kus mitu pesakambrit ja palju käikusid. Kümne ja enama uruavaga mägralinnakud on Eestis püsielupaikadena kaitse all ja seal lageraiet teha ei tohiks. Kuivas koopas, kus heinast, samblast või puulehtedest madrats külje all, on kaevuril mõnus elada. Määrdunud või satikaid täis pesavoodri keerab mäger rulli ja veeretab – liikudes selg ees

– urust välja. Samal moel tuuakse uus küljealune majja. Kodu suurpuhastuse võtab mägrapere ette varakevadel ärgates ja mitu korda suve jooksul. Need tegevusedki jätavad käiguradadele nähtavaid jälgi, andes aimu, kellele kinnisvara kuulub. Mägra suured kaevetööd pakuvad pesitsusvõimalusi ka kährikule ja rebasele, kes tühjaks jäänud käikudesse sisse kolivad. Harvem võtab hunt mägralt elamise üle. Märtsis hoidsin kaamerat ühe uru juures, kust mägraga samast august käis väljas üks kährikupaar. Ja uruelanikke käis ilves piiramas – pistis pea urgu ja uuris, kas pererahvas kodus. Uuemal ajal on mägrad hakanud huvi tundma laokile jäänud maamajade vastu. Või on majast alles vaid kelder, kuhu alla saab oma käigud kaevata. Säärane kinnisvara annab mitmekorde kaitse – vihm ei saja selga ja ilves ega hunt ei saa uru juures varitseda. Saaremaa mäkradel on majadesse kolimise komme laialt levinud. Seal on neile probleemiks, et ka inimene ise elab majas sees, vähemalt suviti. Huvide konflikti tõttu jääb enamus Eesti mäkrade küttimistest Saaremaale. Peaaegu pime loom Mägra maailm koosneb lõhnadest. Ta juhindub jahilkäikudel ninast, hea nina toob toidu lauale, aga hoiatab ka ohtude eest. Nägemine on mägral väga vilets. Olen teda urgude juures pildistanud, istudes redelil puu otsas või maas, loomast 5–15 meetri kaugusel. Telgi või varje kasutamisel pole mägra puhul mõtet, sest ta nagunii ei näe sind. Küll aga on olulised lõhnad. Uruavausele ilmunud loom ajab nina püsti ja nuusib õhku. Kui õhk on puhas, võib välja tulla. Järgneb tavaliselt põhjalik, minuteid kestev kasuka puhastus. Kui mäger läheb liikvele, võib ta sattuda pildistaja jalajälgedele või jõuab allatuult, nii et kahtlane võõras lõhn jõuab ninna. Siis on ümberpöörd ja mägra kohmaka kuju kohta üllatavalt kiire põgenemine tagasi turvalisse kindlusesse – urgu. Mäkrade päevakavast saab ülevaate rajakaamerate abil. Mõned loomad peavad kellaaegadest üsna täpselt kinni, tulevad õhtul urust välja ja saabuvad öistelt käikudelt tagasi kindlal ajal. Regulaarne liikumine valgel ajal annab lootust pildistamiseks.

Lendorava leiukohti tuli juurde Taasasustatakse tühjalt seisnud elupaikasid ja mõneti hõivatakse ka uusi.

eskkonnaagentuuri tänavune lendoravate ülevaatus näitas, et loomi oli 94 leiukohas. Neist kümme on alles sel aastal avastatud paigad. Registrisse on lendorava leiukohti kantud ligikaudu 150 ja keskkonna strateegia miinimumeesmärk on olnud, et jooksval aastal peaks neist asustatud olema vähemalt 60. Pärast aastatepikkust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk aeglaselt kasvanud. Miinimumeesmärgini jõuti 2019. aastal, kui loomi oli 71 leiukohas. Mullu oli neid 76 leiukohas. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda sõnul on vahepeal asustamata elupaikade taasasustamine saanud võimalikuks seetõttu, et 1990. aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets. See võimaldab vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastu-

Lendorav.

UUDO TIMM

da ja lendoravatel taas jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud. Leiukohtade arv on kasvanud kahel viisil: kas taasasustatakse teadaolevaid paikasid või liigutakse lähikonnas sobilikesse uutesse paikadesse. Selleks on vaja, et lähikonnas oleks õige vanuse ja struktuuriga metsa ning olemas ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei suuda ületada. Samuti ei suuda nad liikuda mööda väga madalat ja noort puistut. Jätkuvalt heaks lendorava seisundit veel ei loeta, aga seire tulemused näitavad, et kaitsemeetmetega on oldud õigel teel. Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ja Põhja- Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal. SM Allikas: keskkonnaagentuur

Ka hiirtel on silm peal

estis jälgitakse muu hulgas ka pisiimetajate käekäiku. Näiteks 2020. aastal tehti selleks seirepüüke 20 piirkonnas, kus neid püüti vedrulõksudega. Püüti 635 pisiimetajat 12 liigist. Suurema osa neist moodustasid nelja liigi esindajad: kaelushiir 38, leethiir 29, juttselg-hiir 18 ja ja niidu-uruhiir 5%. Pisiimetajate koosluse liigiline koosseis sõltub suurel määral elupaigatüübist. Laiemalt levinud tähtsamad elupaigatüübid neile on metsad, niidud ja põllud. Kuna metsas on raies-

mikel ja noorendikes oluliselt teistsugused elutingimused kui keskealistes ja vanades metsades, tehti võrdlevaid püüke erineva vanusega metsades. 2020. aasta seirepüükidel tabati metsast 7 liiki. Vaid noorendikel oli liigiline koosseis kesisem, piirdudes 4 liigiga. Nii põlluservades kui metsades täheldati kaelushiirte kõrget arvukust. Lisaks neile oli võrreldes eelmiste aastatega metsades kõrgem ka leethiirte arvukus. SM Allikas: Pisiimetajate seire, Eesti Looduseuurijate Selts, 2020 sinu mets

september 2O21

metsaelu

Kuidas metsloomadel läheb? Ülevaade käsitleb metsloomi, kes on ka jahiulukid ja keda järjepidevalt seiratakse.

PUNAHIRV Asurkonna suurus 2021. aasta alguses oli ligi 11 000 isendit (nendest ligi 6500 Saaremaal ja üle 1500 Hiiumaal). Arvukus on viimastel aastatel selgelt tõusnud nii saartel kui Eesti mandriosas, kus jätkub ka levikuala laienemine.

PÕDER Asurkonna suurus 2021. aasta alguses ~ 11 600 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on arvukus püsinud samal tasemel või veidi suurenenud. Piirkonniti jaotub see ebaühlaselt (on piirkondi, kus põtru on väga vähe). Vasikate osakaal on viimasel kahel aastal olnud sügiseti madalam kui varem. Vähemalt osaliselt võiks seda seletada suurkiskjate suurenenud mõjuga – karu arvukus on viimase saja aasta, hundi arvukus viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel.

YUMMIFRUITBAT

INGMAR MUUSIKUS

VIIO AITSAM

INGMAR MUUSIKUS

HALLHÜLJES 2020. aasta kevadsuvel loendati lesilates kokku 5159 isendit, viimase kolme aasta keskmine on 5503. Hallhülge üldist seisundit nii Eestis kui ka Läänemeres peetakse väga heaks.

REBANE Rebase arvukus on üle pika aja selgelt tõusutrendis. Kärntõve mõju on tagasihoidlikum kui alles hiljuti.

ILVES Üldarvukus oli eelmisel sügisel tõenäoliselt vahemikus 400–500 isendit. Arvukus on kaugelt madalam kui Eestis võiks olla, populatsiooni kasvu pidurdavad põhjused ei ole teada. Poegadega emailveste arv oli möödunud aastal 63 (Eesti suurkiskjate tegevuskava soovituslik miinimummäär on 100 pesakonda).

ŠAAKAL Üldarvukus jäi sügisel tõenäoliselt vahemikku 100–200 isendit. Territoriaalseid paare või gruppe oli 2020. aastal 25. Võrreldes 2019. aastaga 2020 šaakali arvukus kasvas ja levik laienes nii lääne (Saaremaa) kui ka põhja (IdaVirumaa) suunal. EJS

EJS

HUNT Üldarvukus oli eelmisel sügisel tõenäoliselt pisut alla 300 isendi, mis on viimase kümne aasta kõrgeim. Võrreldes 2019. aastaga oli arvukus oluliselt suurenenud. 2020. aasta sügisel oli kutsikatega karjasid 31, neist kolme territoorium jäi osaliselt ka Läti territooriumile.

MÄGER Arvukus on läbi kogu viimase aastakümne olnud tõusutrendis. Asurkonna üldseisundit või pidada väga heaks. INGMAR MUUSIKUS

MINK Arvukuses järske kõikumisi pole, kuid viimase kümne aasta võrdluses paistab silma langus. Üks põhjus võib olla ka see, et Eesti karusloomafarmides enam minke ei ole (sealt pole kedagi loodusesse põgenemas, et looduslikku asurkonda tugevdada).

VIIO AITSAM INGMAR MUUSIKUS

METSSIGA Pärast 2020. aasta jahihooaega oli neid juba 12 000–13 000 isendit. Arvukus on viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurenenud, mis teeb ettevaatlikuks, sest sigade Aafrika katk pole veel kadunud. VIIO AITSAM

KÄHRIKKOER Arvukus paistab olevat stabiliseerunud suhteliselt madalale tasemele võrreldes kümne aasta taguse arvukuse kõrgperioodiga. Suurenenud on suremus esimesel kahel eluaastal.

IVAN KNAZE, EJS

KARU Üldarvukus oli möödunud suvel tõenäoliselt 900–950, varakevadel aga kuni 1000 isendit. Arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ja asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Pesakonna keskmine suurus oli 2,48 (aasta varem 2,46) ja nelja pojaga emakarude arv tegi samuti uue rekordi (10, aasta varem 9). Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele on suurem kui kunagi varem.

KOBRAS Arvukus tundub olevat langustrendis. Populatsiooni seisund on siiski pigem soodne. INTERNET

NUGISED Nii metsnugise arvukus kui ka kivinugise madal, ent üle Eesti ühtlane arvukus (v.a Hiiumaa) on stabiilne, olulisi muutusi pole toimunud.

TUHKUR Arvukuses viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud ei ole, kuid viimase kümne aasta võrdluses näeb, et see on kerges languses.

INTERNET

METSKITS Asurkonna suurust 2021. aasta alguses 130 000–145 000 isendit. Arvukus on viimasel neljal aastal püsinud enam-vähem sarnasel tasemel. VIIO AITSAM

sinu mets

september 2O21

JÄNESED Halljänese arvukus on jätkuvalt tõusutrendis. Valgejänese arvukus on stabiilne või pigem kerges languses. EJS

INTERNET

MALENE THYSSEN

Allikas: Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021. Keskkonnaagentuur. Koostajad Rauno Veeroja, Peep Männil, Inga Jõgisalu, Marko Kübarsepp sinu mets

september 2O21

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ilmus Eesti Jahimees 4/2021. Ajakirjanumbri põhiteema on seekord sinikael-part. Samuti on juttu partide peibutamisest. Augustinumbrist leiab keskkonnaagentuuri tavakohase ülevaate „Uluki asurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021” ja muidugi jahipiirkonna kasutuõiguse lepingute pikendamise teema. Ajakiri jõuab otsepostitusena jahiseltsi kuuluvate jahimeesteni ning seda on võimalik tellida ka Omnivast. Alates sellest aastast on ajakirja võimalik lugeda digiversioonina. Eelmise ajakirja digiversioon jõuab lugejateni siis, kui järgmine ajakiri ilmub. 3 X EJS

mus Balti riikide jahindusorganisatsioonide koostööleppe korras põdra peibutamise koolitus Leedu jahimeestele. Koolitajad olid Andres Lillemäe ja Endrik Raun. Kõrgetasemelise IT toe tagas Karri Urban. Koolitus oli elektrooniline ja osavõtjaid oli kolmkümmend kaks. Põdra arvukus on Leedus tõusuteel, aga peibutusjaht on välja suremas. Leedukad jäid koolitusega väga rahule ja kutsusid meid enda hirvepeibutuskoolitusele.

• Eesti hirvepeibutajad lähevad Euroopa meistrivõistlustele. 21. augustil toimusid Pärnus kogu pere metsapäeval Eesti meistrivõistlused hirve peibutamises. See oli vajalik selleks, et välja selgitada parimad võistlejad, keda saata 1.–4. oktoobril toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele Ungarisse. Võistlus toimus kolmes häälekategoorias: vana pull pärast jooksuaega, vana pull pärast võitu konkurentide üle ja noor kaasat otsiv pull. Võitjaks tuli Mait Mägi 47 punktiga, teine oli Andres Maripuu 44 punktiga ja kolmas Innar Uus 40 punktiga. Võistlust hindas rahvusvaheline žürii. • Eestlased õpetasid põdra peibutamist leedukatele. 25. augustil toi-

sinu mets

september 2O21

• Ungaris toimub suurim loodus- ja jahindusteemaline maailmanäitus. Budapestis Hungexpo näitusehallis avatakse 25. septembril grandioosne loodus- ja jahindusteemaline maailmanäitus One with nature (Loodusega üks). See on 2021. aastal maailma suurim loodusteemaline näitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu looduse säilitamise tähtsusele ja jätkusuutlikule looduskasutusele ning teadvustada erinevate looduslähedaste valdkondade (nt jahindus, kalandus, metsandus) vajalikkust. N-ö kogu perele mõeldud näituse ala on 75 000 ruutmeetril ja 8 näitusehallis. Väljapanekute teemad on jahindus, looduskaitse, vee-elus tik, bioloogiline mitmekesisus, jätkusuutlik looduskasutus jne. Nii dioraamidelt, filmidest kui ekraanidelt saab vaadata loomi, loodusega seotud maailmarekordeid, erilisi trofeesid. Välja on pandud ka suur akvaarium, kus külastajad saavad imetleda kuni 2 meetri suuruseid kalu. Maailmanäituse raames on kavas mitmekesine programm. Rohkem infot leiab onewithnature2021.org .

Eesti Erametsaliit teatab Augustis korraldasime koos Põhja-Eesti metsaühistuga Harjumaal ja koostöös Vooremaa metsaühistuga Jõgevamaal metsakasvukohatüüpide õppepäevad. Osalejatelt väga positiivse vastukaja saanud õppepäevade lektorid olid Jürgen Aosaar ja Mats Varik Metsaharidus OÜ-st. MARI TUVIKENE Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Hiiumaal õpiti tundma loodust ja jahindust. 23.–25. juulini kestis Hiiumaal Ristnas jahindus- ja looduslaager, kus kolme päeva jooksul õpiti tundma loodushoidu, metsloomade eluolu ja jahindust. Laager avati pidulikult EJSi lipu heiskamisega, jahisarve puhus seltsi jahi sarveansambli liige Gregor Prehing. EJSi tegevjuht Tõnis Korts pidas tervituskõne. Noored said käed külge lüüa erinevates töötubades. Topisemeister Kreedera Arula näitas, kuidas valmib oravatopis, jahi- ja loodusmees Peeter Hussari juhendamisel sai lähemalt tundma õppida, millised näevad välja meie metsaasukate nahad ja koljud, kuidas neid eristada ning kuidas määrata põdra ja metskitse hammaste järgi nende vanust. Eesti jahinduse ekspert ja hirvepeibutaja Jaan Ärmus rääkis, kuidas käib punahirve peibutamine metsas, millist varustust selleks vaja läheb ning kuidas toimub valiklaskmine. Naisküti Maria Põhako juures said noored omale valmistada linnusulgedest jm looduslikest materjalidest unenäopüüdjaid. Ka ehtekunstnik Silja Reemeti juures sai luudest ja nahkadest ehteid jms esemeid valmistada. Laagris osalejad said proovida ka laskmist Pihlaraba laskepaigas ja Paluküla lasketiirus. Viimasel päeval korraldati neile Huntloci demojaht ja sai proovida märkide laskmist vibudega, juhendajaks Pärnumaa vibujahiklubi liikmed. Vt ka www.ejs.ee

• Pärnus oli viies kogu pere metsapäev. Ka sel aastal toimus kogu pere metsapäev mulluse parima metsamajandaja kodumaakonnas. See leidis aset 21. augustil Pärnus Vaasa pargis, kus osales ligi 5000 inimest. Eesti metsandust tutvustasid metsaga seotud organisatsioonid. Lisaks kuulutati välja metsamajandajate konkursi selle aasta tulemused. Vt lähemalt lk 4–5. • Toimus jahinduse ümarlaud. Augustis kogunesid maakondlike jahindusnõukogude erametsaliidu esindajad ümarlauda, kus arutati jahiulukite maakondlikke küttimislimiite ja jahinduspiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamist. Enamik maakondi on küttimislimiitide osas kokkuleppele jõudnud, mõnes maakonnas käivad veel läbirääkimised. Meie hinnangul peaksid küttimismahud lähtuma keskkonnaagentuuri soovitustest. Kevadest saati on arutatud jahindusnõukogude töökorra muutmist ja jahinduspiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamist. Nüüdseks on erametsaliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja talupidajate keskliit kokku leppinud, et toetatakse nende jahipiirkondade lubade pikendamist, kus eramaaomanikega sõlmitud lepingutega on kaetud 50%+1 eramaade pindalast. Loa pikendamisel tuleb jahindusnõukogus saavutada konsensus. Kui ei saavutata, toimub kolmandal koosolekul hääletamine. Praeguseks on enim pikendamisi aset leidnud Tartumaal ja taotlusi selleks on esitatud ka Jõgeva-, Lääne-Viru-, Harju-, Hiiu- ja Saaremaal. • Kutsusime Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed metsa. Juunis kutsusime koos metsa- ja puidutööstuse liiduga ühisele metsaretkele Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed. Tutvustasime aktuaalseid küsimusi ja selgitasime Ando Eelmaa metsade näitel, kuidas erametsi majandatakse ja samas ka loodust hoitakse. Keskkonnakomisjonist osales viis liiget ja mõned ametnikud. Väljas õiduistung sai riigikogulastelt ja teistelt positiivse vastukaja. • Suvised õppepäevad. Juunis korraldasime Luual meie PEFC-grupi liikmetele vääriselupaikade (VEP) õppepäeva, mil tutvuti erinevate VEPide ja neid iseloomustavate tunnustega ning prooviti ka ise VEPe määrata.

• Volinikud kogunesid Ida-Virumaal. Juuni keskel kogu nesid üle pika aja taas erametsaliidu volinikud. Kokku saadi Ida-Virumaal Saka mõisas, kus oli liidu visioonipäev ja volinike koosolek. Koos arutati erametsaomanike pakilisemate teemade üle ja seati sihte tulevikuks, samuti sõnastati ootusi koostamisel olevale metsanduse arengukavale. • Tegime ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Erametsaliit tegi Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus, et muuta õiglasemaks looduskaitsepiirangute kompenseerimine ning võimaldada metsa- ja maaomanikel oma tavapärase tegevusega jätkata nii, et keegi ei peaks looduskaitse pärast sunnitult maalt linna kolima. Meie ettepaneku järgi võiks maadevahetust võimaldada sarnastel tingimustel, nagu seda täna tehakse nt Rail Balticu rajamiseks vajalike maade omandamisel. Keskkonnaminister Tõnis Mölder on korduvalt viidanud vajadusele alustada poliitilisel tasandil maadevahetuse võimaldamise arutelu. Juunis selgitasime oma seisukohti ka Riigikogus keskkonna- ja maaelukomisjoni ühisistungil. • 18. septembril toimus metsarahva päev. Eesti Metsaselts korraldas 18. septembril esimest korda metsarahva päeva. Selle eesmärk oli tutvustada Eesti elanikele metsaelu, metsaga seotud toiminguid ja ettevõtteid. Edaspidi on plaan kujundada sellest iga-aastane üritus, mis hakkab toimuma traditsioonilisel metsatöötajate päeval, septembri 3. nädalavahetusel. • Erametsaliidu tegevjuhina asus tööle Jaanus Aun. Septembri keskpaigast alustas erametsaliidus tööd uus tegevjuht Jaanus Aun, kes viimased 13 aastat juhtis riigi sihtasutust Erametsakeskus. Varem on ta olnud ka erametsaliidu juhatuse liige ja esimees. Samuti on Jaa ta erametsaomanik ja Hiiumaa metsan us A u n . seltsi liige. Senine tegevjuht Andres Talijärv otsustas minna pensionile, olles lubanud vajadusel oma teadmistega liidule ka edaspidi abiks olla. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga *meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

september 2O21

teated

Esimesi mõtteid EL uuest metsastrateegiast Euroopa Liidus tahetakse metsandust jõulisemalt suunama hakata.

MEELIS SEEDRE metsaökoloogia doktor, keskkonna ministeeriumi metsaosakonna juhataja

L hiljuti avalikustatud uue metsastrateegiaga tahetakse edasi liikuda väga kiiresti. Oleme keskkonnaministeeriumis sellega detailselt tutvunud ja kujundame oma seisukohti, lootes saada konstruktiivset abi kõigilt mõjutatud osapooltelt. Kinnitan, et seisame Eesti metsanduse hea käekäigu eest. Strateegia on oluline dokument, millele toetudes hakkab toimuma Euroopa metsanduse suunamine. Avalikustatud tekstis tõdetakse et metsad ja metsandussektor on kesksel kohal Euroopa üleminekul moodsale, kliimaneutraalsele, ressursiefektiivsele ja konkurentsivõimelisele majandusele. Strateegia on tugevalt seotud rohepöörde ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga. Sisuliselt kujutab strateegiatekst endast ettepanekute kava, millele liikmesriigid saavad anda vastukaja. Metsaosakonna roll selles protsessis on siin Eestis kokku koguda kõigi mõjutatud osapoolte arvamused ja nendele tuginedes sünteesida riigi seisukohad. Konkreetsed tegevused ja võimalikud muutused metsanduses leiavad aset alles pärast strateegia kinnitamist. Kahjuks on strateegia hetkel kättesaa-

sinu mets

september 2O21

dav vaid inglise keeles. See on probleem, sest Euroopas oodatakse meie seisukohti tõenäoliselt enne, kui eestikeelne tõlge valmib. Mets muutuvas maailmas Strateegias tõdetakse et Euroopa metsad on kliimamuutustest ja inimtegevusest tuleneva suureneva pinge all. Eesmärk on lahendada probleemid, mida kirjeldatakse strateegia kolmes esimeses lõigus. Üldisemalt öeldes on soov metsade seisundit parandada, et nad oleksid terved, bioloogiliselt mitmekesised ja vastupanuvõimelised. Eri raportite alusel saab väita, et Eestis oleme niisuguse majandamisega väga hästi hakkama saanud ja loodetavasti leiame strateegiast algatusi, mis aitavad meil seda veel paremini teha. Strateegia rõhutab subsidaarsuse põhimõtet ehk et kõike tuleb reguleerida võimalikult madalal tasandil ehk võimalikult lähedal kodanikele. Toetame tugevalt seda seisukohta. Sest riigid, nende metsad ja metsandus on erinevad ja kõigile ühesuguste reeglite kehtestamine ei pruugi häid tulemusi anda. Samuti rõhutab strateegia toetumist parimale teaduslikule teadmisele, mis

Euroopa Liit

on kahtlemata väga tähtis. Meie jaoks on oluline et saame oma metsandust suunata enda metsanduse arengukavaga, mille koostamiseks on laiapõhjalised arutelud käinud pikka aega ja mille koostamisel arvestame ka Euroopa metsastrateegiaga. Üle 6O tegevuse Strateegia pakub välja ligi 60 konkreetset tegevust vormis „The commission will“. Esimeses järjekorras lähevad käiku need, millel on ka tähtajad. Tegevusi iseloomustades kasutatakse peamiselt selliseid tegusõnu, nagu arendama, edendama, pakkuma jne. Paljude esiletoodud teemadega on juba pikka aega tegeldud, ka Eestis. Meil on oluline silmas pidada, et oleme Euroopa üks metsastatumaid, suurema kaitsealuste metsadega osakaaluga, heal tasemel bioloogilise mitmekesisusega ja jätkusuutliku metsamajandusega riik. Oleme oma metsi hästi hoidnud ja majandanud ning meile peab jääma võimalus seda ka edaspidi teha. Subsidaarsus, nagu seda strateegias rõhutatakse! Seda strateegiat võib näha ühes või teises valguses, aga meie võiksime rõhutada oma tugevusi ja olla valmis positiivseteks muudatusteks.

AJAKAVA Eesti seisukohtade kujundamiseks on jäetud vähe aega. Sinu Metsa ilmumise päevaks on just lõppenud juba sõnastatud seisukohtade kooskõlastamine ministeeriumide ringis. • Homme peaksid seisukohad ja kaasnev materjal olema Koordinatsioonikogus, oktoobri alguses rohekomisjonis. • Valitsuses kinnitamine jääb oktoobri lõpukolmandikku ja seejärel saadetakse materjalid Riigikokku. • Metsastrateegia ingliskeelse teksti (New EU Forest Strategy for 2030) leiab aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ TXT/?uri=CELEX:52021DC0572 sinu mets

september 2O21

ametlik info

ametlik info METSAMEEDE • Taotluse saab esitada 22.09 – 6.10.2021. Vooru eelarve on 1 913 000 eurot. • Toetust saab taotleda metsa ühistu, mikroettevõtja (sh FIE) ja füüsiline isik. • Milliseid töid toetatakse? - Hooldusraie kuni 30-aastases puistus - Kasvavate puude laasimine - Ulukikahjustuste ennetamine - Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine - Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine

Noore metsa hooldamine on kvaliteetse tulevikumetsa tagatis Jarro Mihkelson noores metsas.

ERAMETSAKESKUS

Noore metsa hooldamiseks Kas selle hooldamine on ainult kulu? Noore metsa hooldamine algab uue saab toetust taotleda taime mulda istutamisest ja ka siis, kui 22. septembrist 6. oktoobrini.

ma järeltulevatele põlvedele terve ja tugeva metsa pärandamise seisukohalt on noore metsa hooldamine kriitilise tähtsusega, isegi kui see alguses suuremaid kulutusi tähendab. Hooldusraie tagab head tulevikuväljavaated, hoolitseb metsa tervisliku seisundi eest ja suurendab selle majanduslikku väärtust. Hooldusraie on metsakasvatuslik võte, millega kujundatakse puistu koosseis ja parandatakse puistu kasvutingimusi. Hooldusraie jaguneb vastavalt metsa vanusele ja tervislikule seisundile valgustusraieks, harvendusraieks ning sanitaarraieks. Hooldusraie edukuse tagab toimimine loodusega kooskõlas. Läänemaa metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson selgitab noore metsa hooldamise vajalikkust ja sellega seonduvat. Miks on noore metsa hooldamine vajalik ja milliseid töid selleks tehakse?

sinu mets

september 2O21

Toetustaotluse koostamisel aitavad erametsaomanikke metsa ühistud. Metsameetme toetuse kohta saab lähemalt lugeda www.eramets.ee/toetused/ metsameede.

omanikul on metsas pärast lageraiet loodusliku uuendusega tekkinud metsanoorendikke. Esmalt tagatakse noortele taimedele valgus- ja toitainetingimused ning parandatakse nende kasvukonkurentsi. Sama eesmärk on ka looduslikult uuenenud metsaga – vähendada konkurentsi, jättes tervemad ja tugevamad puud alles. Edasi tulevad juba hooldamised, nagu valgustusraie ja harvendusraie, mis annavad võimaluse liigilist koosseisu kujundada, sest puud on piisavalt suured ning annavad aimu, missugused neist suudavad tuleviku mõistes ellu jääda ja lõppraieni välja konkureerida. See näitab ka tõenäosust olukorrale, kus ühe metsaeraldise peal võib liigiline koosseis muutuda 90 või isegi 100%. Kõik oleneb sellest, milline mets on kõrval, milline mets seal enne oli ja millised puud on seemnepuud. Ei ole harvad olukorrad, kus hall-lepikust harvendatakse välja korralik kuusik. Mis puudutab kulude ja tulude poolt,

siis on selge, et igasugune kasvatamine või mingi asja hooldamine on kulu. Kuigi kulu on suur, ei saa sellest üle ega ümber. Siiski tuleb arvestada, et õige hoolduse korral tuleb kulu hilisemas tulevikus suure tuluna tagasi. Kui aga esimeses kasvuhoos midagi ei tehta, on saabuv tulu palju väiksem. MIS ON METSAÜHISTU? Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid. Metsaseadusega on määratud, et metsaühistu on mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Metsaühistute kontaktid leiab erametsapotaalist www.eramets.ee/metsauhistud.

Tulu teenimise võimalus tekib alates umbes kolmekümneaastasest metsast. Kui metsast saab mingisugustki materjali välja lõigata, on võimalik sealt juba tekitada mingisugust müüki ja materjali väljavedu metsast. Erametsaomanikele on abiks ka mitmesugused toetused nii metsa uuendamiseks kui uuenduse ja noore metsa

hooldamiseks, mis aitavad tehtavaid kulutusi osaliselt kompenseerida. Millistele tegevustele võiks metsaomanik suve lõpus ja sügisel tähelepanu pöörata? Kas suvine pikk põuaperiood ja tugevad tormid on metsale tänavu kuidagi eriliselt kahju teinud? Suve lõpus ja sügisel tasub kõik oma noored taimed üle vaadata ning sügisene tegevus paika panna. Kindlasti tasub põuase, aga ka kohati väga tormise ja tuulise suve puhul hinnata üle erinevad tormikahjustused. Kui omanikul on plaan teha talviseid raieid, tasub ka need plaanid juba sügisel teha. Samas, paljud metsaomanikud teevad metsas sellist järelevalvet nagunii aasta ringi. Noore metsa puhul aga on sügisene kultuurihooldus põhiline töö. Kuidas ja milliste tegevustega saab metsaühistu metsaomanikule abiks olla? Sisuliselt saab metsaühistu olla abiks absoluutselt kõikide metsa puudutavate tegevustega. Teinekord saame abi pakkuda ka küsimustes, mis metsandusega ainult väga minimaalselt seostuvad. Sisuliselt suudame korraldada metsaomanikule kõik raied, puidumüügid ja metsauuendused ning sellega seonduva töö haldamise. Lisaks saame aidata ja abistada ka erinevate metsakuivendustöödega ning erinevate dokumentatsiooni puuduta-

vate küsimustega. Erametsaomanikele mõeldud toetusi saab samuti metsaühistu abil Erametsakeskuselt taotleda. Üks metsameetmete toetuse osa käsitleb ka ulukikahjustusi metsas – kuidas neid ennetada ja ära tunda ning millised loomad teevad enim kahju? Kindlasti on ulukikahjud paljusid metsaomanikke puudutav osa. Tuleb muidugi aru saada, et uluki elupaigaks ongi mets. Küsimus on selles, kuidas kahjusid ennetada ja minimeerida, eriti kui metsaomanikud elavad ise linnas ega saa nii tihti oma metsa külastada ega ole nii teadlikud. Täna näeme ikkagi väga palju omanikke, kes on üpris metsavõõrad. Hooldatud haavikute, männi- ja kuusenoorendike puhul peab arvestama, et need meeldivad väga erinevatele sõralistele eesotsas põtrade, hirvede ja kitsedega. Ei saa unustada ka kobrast. Kahjusid saab aga minimeerida ja kuna iga loom peab ju kusagil sööma, saab inimene suunata ulukid sööma seda liiki puid, mis talle nii olulised ei ole. Asjale tuleb targalt ja strateegiliselt läheneda ning erinevaid noorendikke õigesti rajada ja hooldada. Kindlasti tasub koostööd teha kohalike jahiseltside ja jahimeestega, kes on piirkonnaga hästi kursis. Samuti on on ulukite tõrjumiseks olemas erinevaid repellente. Laialt levinud on näiteks Trico, mis on täiesti loodussõbralik vahend. ERAMETSAKESKUS

Erametsakeskus pakub esmast tasuta nõustamisteenust Käesolevast suvest pakub Erametsakeskus erametsaomanikele ja metsaühistutele metsanduslikes küsimustes esmast õiguslikku ja maksualast nõustamist. Nõustamine toimub telefoni teel kolmel korral nädalas. Nõustatakse metsakinnistute, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise, kasutamise ja käsutamisega ning raie korraldamisega seotud tsiviilõiguslikes küsimustes, ennekõike seoses tehingute tegemisega. Maksunõustamist pakutakse seoses füüsiliste isikute kasvava metsa raieõiguse ja/või metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu deklareerimisega. Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul on esmase nõustamise eesmärk aidata erametsaomanik-

ke õiguslikes küsimustes eelkõige enne metsatehingute tegemist, et vältida hilisemaid läbi mõtlemata või segastest lepingutingimustest tulenevaid vaidlusi. Nõustamistelefon numbriga 652 0002 töötab kolmel korral nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 9–12. Esmane nõustamine on erametsaomanikele tasuta. Esmasel nõustamisel kuulatakse ära õigusliku probleemi kirjeldus ja antakse soovitused edasisteks toiminguteks. Nõustamise kohta saab lähemalt lugeda erametsa portaalist: https://www.eramets.ee/metsaomanikenoustamine/.

sinu mets

september 2O21

ametlik info METSAPOLIITIKA

SÄÄSTEV MAAKASUTUS

EL metsastrateegia arvestagu riikide eripära

Kaks uut keskkonnamärgist jätkusuutliku maakasutuse eest

Ministeeriumid on koostamas Vabariigi Valitsuse seisukohti EL valmiva metsastrateegia suhtes, need on kavas valitsuses ja Riigikogus kinnitada selle aasta oktoobris. Soovides, et Eesti strateegiaga planeeritavate tegevuste kujundamisel kaasa räägiks ja oma metsasektori huvide eest seisaks, on ministeeriumidele oma arvamuse esitanud ka erametsaliit. Avaldatud strateegiatekst näeb ette metsamaa pindala kasvamist, kuid erametsaliidu arvates ei peaks see nõue kehtima metsarikastele riikidele (metsasus >40%). Samuti ei peaks seadma eesmärgiks kaitsemetsade pindala suurendamist riikides, kus kaitstavate metsade pindala on juba suur. Eestis on kaitstavate metsade osakaal Euroopa üks suurimaid ja selle osa täiendav suurendamine halvendaks liidu arvates maakohtade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Strateegias on kavandatud tegevusi, mis oluliselt suurendaks bürokraatiat (nt väikemetsaomanike majandamiskavad) ja mittetootlikke kulutusi ning vähendaks metsasektori konkurentsivõimet. Elurikkuse vähenemise ja süsiniku emissiooni vältimise meetmena on strateegia tekstis muu hulgas välja toodud lageraietest loobumine. See on jäänud teaduslikult põhjendamata. Liit nendib, et ka noortes metsades on elu, mille olemasolu on loodusliku tasakaalu säilitamiseks vajalik. Lageraietest saadud kvaliteetne puit seob süsinikku sellest valmistatud toodetes ja lageraielankidel taastub metsa uuenedes süsiniku sidumine mõne aastaga. Lisaks tegi liit ettepanekuid metsade hooldamisega seotud meetmete ja rahastuse osas ning rõhutas, et strateegia elluviimiseks tegevust kavandades peaks alati lähtuma konkreetse riigi eripärast. (Vt samal teemal lk 27.)

Augustis toimunud kogu pere metsapäeval anti üle kaks uut Wildlife Estates Label keskkonnamärgise tunnistust. Märgise omanikuks said Nursipalu harjutusvälja haldaja Riigi kaitseinvesteeringute keskus ja Pärnumaa metsaomanik Mihkel Jürisson. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid. Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil. Eesmärk on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Allikas: erametsaliit

Allikas: erametsaliit

ULUKID Mägral tuvastati koerte katk Eestis esimest korda leiti Harjumaal Kiili vallas koerte katku haigestunud mäger. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on see ohumärk, mis tähendab, et koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ja mõtlema oma koerte vaktsineerimisele, millega on võimalik haigust ära hoida. „Koerte katk on väga nakkav ja ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida.” Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning Hiiu-, Rapla-, Tartu-, Pärnu-, LääneViru- ja Võrumaal. Allikas: põllumajandus- ja toiduamet

sinu mets

september 2O21

Tunnustuse üleandmine Riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindajale. ERLEND ŠTAUB

JAHT Algas aktiivne jahiaeg 1. septembril algas jahihooaeg hirvepullile, metskitsele ja tallele, šaakalile, mägrale ja nurmkanale. Lisaks on seakatku ohjamiseks lubatud aasta ringi küttida metssiga. Sama kehtib võõrliikide kährikkoera ja ameerika naaritsat ehk mingi puhul. Vastavalt keskkonnaagentuuri ulukiseirearuandele tuleks sel jahihooajal küttida ~3200 punahirve ja 28 000–29 000 metskitse. Šaakal, mäger ja nurmkana on väikeulukid, mistõttu nendele soovituslikku ega kohustuslikku küttimismahtu ei ole kehtestatud. Metssigu lastakse võimalikult madala arvukuse hoidmiseks sel hooajal vähemalt 14 000. Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

HARIDUS Luual kogub populaarsust metsatehniku eriala Luua metsanduskoolis kujunes tänavuse uute õpilaste vastuvõtu põhjal kõige populaarsemateks erialadeks maastikuehitus, kus ühele õppekohale kandideeris 6,12 inimest, ja matkajuhi eriala, kus kohale kandideeris 4,83 inimest. Pingereas järgnes alles paari aasta eest loodud uus metsatehniku eriala, kus konkureerimisnäitajaks kujunes 4,21 (101 avaldust). Nende noorte seas, kes soovisid Luual jätkata põhikoolijärgseid õpinguid, on kõige populaarsem harvesterioperaatori eriala, kus ühele õppekohale kandideeris 2,83 soovijat. Allikas: Luua metsanduskool

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Kuhu puit metsast läheb? Kodumaine puidu-, tselluloosi- ja pabertoodete tootmine 2O19 Saematerjal

1 868 4OO m3

sellest okaspuu

1 768 4OO

sellest lehtpuu

1OO OOO

Puiduhake ja puitlaastud*

3 898,6OO m3

Saepuru ja puidujäätmed

1 789 4OO m3

Puitbrikett ja -graanulid

1 62O 7OO t

Tselluloos

222 3OO t (9O%)

Paber ja papp

76 1OO t

Vineer ja puitpaneelid

14O,5OO m3

Spoon

74 2OO m3

Pidevprofiiliga puitmaterjal

181 8OO t

Puitlaastplaat

194 6OO m3

Puitkiudplaat

88 7OO m3

Liimpuit

462,OOO m3

* sisaldab puiduhaket ja puitlaaste, mis on tehtud tööstusjääkidest, kui ka otse metsas hakitud puitu Saematerjali tootmisstatistikas võib esineda topeltarvestust pikijätkatud, lihvitud või hööveldatud saematerjali osas. Tabelis on esitatud keskkonaagentuuri eksperthinnang. Allikas: Aastaraamat Mets 2O19

Kes selle puiduga tegelevad? Ettevõtete arv

2000

Kodumaised ettevõtted ja töötajate arv 2O19

Metsamajanduse, metsavarumise ja neid teenindavaid ettevõtteid 1944

1500

Puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ettevõtteid 1110

1000 Mööblitööstuse ettevõtteid 799 Paberimassi, paberi- ja pabertoodete tootmise ettevõtteid 64

500 0

1297

5000

6060

7622

10000

15000

17572

Neis tööga hõivatud isikuid (aasta keskmine arv) Allikas: Aastaraamat Mets 2O19

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee