Jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine on lõpusirgel

Jahindusele tervikuna on lubade pikendamise protsess olnud tervendav.

TÕNIS KORTS

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Kogu Eesti jahimaa on jaotatud keskkonnaameti peadirektori käskkirja alusel 328 jahipiirkonnaks. Jahipiirkonnad on moodustatud eesmärgiga hallata suurulukite populatsioone, reguleerida nende arvukust küttimise või kaitsmisega. Arvukust reguleerivad valdavalt jahiseltsid, kes tegutsevad MTÜde vormis. On ka mõned teist liiki juriidilised isikud, aga neid on vähe.

Keskkonnaameti peadirektor annab jahipiirkonnad jahiseltsidele kasutada kasutusõiguse loaga (KÕL), mis annab jahiseltsile õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha ulukiseiret. Õigusega kaasneb proportsionaalselt ka kohustus pidada jahti ja küttida jahindusnõukogus ette nähtud sõraliste küttimise mahud, keskkonnaametis ette nähtud metssea küttimise mahud ja riigi poolt ette nähtud suurkiskjate küttimise mahud. Samuti on kohustus teha ulukiseiret. Sellele lisanduvad lepingutega võetud kohustused.

Küttimismahud on määratud peamiselt eesmärgiga hoida ära haiguste levik ja vähendada ulukite tehtavaid kahjusid. Küttimisel on loomulikult ka teisi eesmärke.

Kusmaal ollakse?

Jahipiirkond antakse kasutusse kümneks aastaks. Järgmise aasta 1. juunil lõpevad 319 jahipiirkonna jahimaade kasutusõiguse load, mis pikendati jahiseadusega 2013. Jahiseaduse alusel ja sellega ette nähtud korras on neid võimalik nüüdki pikendada. Ehkki õiguskantsler on osutanud selle regulatsiooni puudustele, on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet asunud seisukohale, et kehtivad load pikendatakse vastavalt seadusele järgnevaks kümneks aastaks.

Selleks, et KÕL pikendada, oli vaja esitada selle aasta 30. novembriks keskkonnaametile avaldus, millele lisatud jahindusnõukogu toetav seisukoht.

Selle artikli kirjutamise ajaks (kuus päeva enne avalduste esitamise tähtaega) oli olemas jahindusnõukogu toetav seisukoht 300 jahipiirkonda haldaval jahiseltsil. 11 seltsi ootas jahindusnõukogu otsust. Keskkonnaametile oli esitatud 284 pikendamise taotlust ja pikendatud oli 215.

Kuni protsess käib, muutuvad arvud iga päevaga.

Juba novembri keskel sai nentida, et kahel maakonnal (Tartumaal ja Ida-Virumaal) olid jahindusnõukogud läbitud ja keskkonnaametis load pikenda-