ametlik info TAUD
LOODUS
Rändeaeg suurendab lindude gripi ohtu
Metslemmingut kohtab juba Eestis laiemalt
Veebruari lõpus leidis kinnitust, et Saaremaal surnuna leitud luik kandis lindude gripi eriti ohtliku viiruse tüüpi. See oli selle hooaja esimene linnugripileid. Eelmisel aastal teavitati põllumajandus- ja toiduametit surnuna leitud lindudest ca 1000 korral, kokku uuriti neist ligikaudu 300, kellest 54 osutusid ohtliku taudi kandjateks. Seoses kevadise lindude rändega on nakkuse leviku oht taas suurem ja amet kutsub inimesi üles kindlasti teavitama hukkunud veelindudest (haned, luiged), hulganisti surnud metslindudest või surnud röövlindude korjustest. Teavet saab edastada veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja pildi, mis liht sustab lindude leidmist. Teine võimalus on teade jätta infotelefonile 605 4767. Rohkem infot leiab linnugripp.ee.
Viimase kolme aasta jooksul on Eestis kohatud kümmet metslemmingut (Myopus schisticolor). Põhja-Euraasia taigametsades elav näriline võis Eestisse jõuda tema kõrge arvukusega aastal. Kust täpselt ja kui ammu, pole veel selge. Lemminguid ei ole Eestis varem olnud ja metslemming on zooloog Uudo Timmi sõnul üldse omaette liik. Ta ei ole Norra lemmingu (Lemmus lemmus) lähisugulane, vaid kuulub teise perekonda. Välimuselt on metslemming umbes 8 cm pikkune ja tumeda karvaga. Timmi sõnul oleks tegu nagu muti ja leethiire ristandiga. Karvastikus domineerib tume sinakas toon, aga selja peal on ruuge laik. Samasugust värvi on selg ka Eestis väga tavalisel leethiirel. Erinevalt suhteliselt pika sabaga leethiirest on metslemmingu saba ainult 0,5–1,5 cm pikk. Teisi nii lühikese sabaga hiiri Eestis pole. Eestist leitud metslemmingud on enamasti kasside koju toodud loomad. Uurijad soovitavad inimestel oma kasside saagile pilku heita. Kui on huvi teada saada, kellega tegu, tasub teha pilt ja saata määramisabiks aadressile uudo.timm@envir.ee.
Allikas: põllumajandus- ja toiduamet
PUIT Liit kutsub ministeeriume ratsionaalsele puiduarutelule Seoses Ukraina sõjaga tegid Baltikumi puidutööstused ettepaneku Venemaa ja Valgevene puidult ära võtta rahvusvahelised jätkusuutlikkuse sertifikaadid. Sellega rahvusvahelisel tasandil ka nõustuti. See tähendab aga, et tööstused nendest riikidest pärit puidu kasutamisest loobuvad, kuna sertifikaatideta puidust tooteid ei saa läänemaailmas müüa. Mis seda puitu asendaks? Metsa- ja puidutööstuse liit kutsus märtsi keskel keskkonnaministeeriumi ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ratsionaalsele diskussioonile, et leida Ukraina sõjast põhjustatud olukorras kompromissi. „Sektor mõistab, et metsandusega seotud teema on ühiskonnas tundlik, kuid küsimuse all on agressori mittetoetamine ja Eesti majandus koos Eesti inimeste töökohtadega.” Kogu senist imporditud mahtu ei suudaks Eesti toorainega asendada, kuid liit peab silmas puidu pakkumise suurendamist määral, mis otsuse mõjusid leevendada aitaks. Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis liidu andmeil ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 mld €, mis moodustab ca 13,8% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli näiteks 2019 üle 1,07 mld euro – samas suurusjärgus kui Eesti riigi kulutused haridusele. Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Keskja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja ja 18%. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligi 14% Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud. Allikas: metsa- ja puidutööstuse liit
30
sinu mets
aprill 2O22
Allikas: Novaator, ERR uudised, Uudo Timm
Metslemming.
UUDO TIMM
LOODUSKAITSE Üliharuldased sõnajalad said kaitse tegevuskava Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige tähtsam säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata. Üliharuldaste sõnajalgade kaitse tegevuskava põhikoostajad on Tallinna botaanikaaia spetsialistid. Kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Allikas: keskkonnaamet
