Sinu Mets - Nr 62 - Aprill 2021

Nr 62 METSA ÕPPELEHT

Aprill 2O21

sisukord

8

Sisukord

Erametsanduse toetused 12 SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 sirli.jakobson@eramets.ee 5382 2755

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Kadri Laur Piia Kiivramees

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

18

22

kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5855 9825 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

14

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Telefon

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

Metsa õppeleht

Metsameetme toetused

E-post

16

METSAOMANIK

4 Pärn ausse ja männi väiksem istutustihedus 5 Metsaomanik hädas seemnepuudega 6 Miks tasub metsamüügil tark olla?

7 Metsaomanik saab vaadata, kes metsaregistris ta teatisi uuris 8 Mis kasu võiks olla metsaomanikule Järvselja SMEAR-jaamast?

10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Metsamajandajate konkurss tuleb taas

22 10 liiki, mille olemasolu metsas viitab võimalikule vääriselupaigale

JAHIMEES

TEATED

12 Liiklusõnnetused ulukitega mõnevõrra vähenesid 12 Põtrade küttimine väheneb 13 JAHISe mugavamaks kasutamiseks valmis äpp!

14 Jahimeestel on „Jahikoda korda” aasta 15 Tugev vastane seakatk 16 Eestisse on jõudnud väga nakkav lindude gripp 16 Punahirv heidab sarvi põdrast hiljem 17 Jahiohutuse reeglid on järgimiseks

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu 27 Töö metsanduse uue arengukavaga jätkub 27 Metsaregistri arendus teavitab piirinaabreid raietest

AMETLIK INFO

28 2021. aasta toob üraskikahjustuste ennetamise toetuse 29 Erametsaomanikele kehtib täiendav METSAELU tulumaksusoodustus 18 Metsaomanik on parim looduse hoidja 2. 29 Metsameetme voor toimub tänavu 20 Kui tõenäoline on kohata metsas ilvest? sügisel 21 Kuidas ära tunda vääriselupaika?

30 Uudised

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Liivamesilane Andrena praecox, üks neist, kes tahaks, et metsas ka pajustikke kasvaks.

Paju õitest sõltub ta elu. Villu Soon

20 sinu mets

aprill 2O21

3

metsaomanik

metsaomanik

Pärn ausse ja männi väiksem istutustihedus

PRIIT PÕLLUMÄE

SILLE REBANE

keskkonnakeskkonna­minis- ­ministeeriumi teeriumi metsa- metsaosakonna osakonna nõunik peaspetsialist

S

elle loo kirjutamise hetkel on muudatused keskkonnaministri laual ja ootavad allkirjastamist.

Muudatused hakkavad kehtima kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas.

Tõhusam võitlus kuusekooreüraskiga Kuuse-kooreüraski tõrjeks võib olla vajalik raiuda üraski kahjustuskolde lähedal asuvaid, väliselt terveid, ent nakkusallikaks olevaid või üraskite paljunemist soodustavaid puid, et kasutada neid püünispuudena, mille abil kahjustuse levikut ohjeldada. Seoses püünispuudega on metsa majandamise eeskirja tehtud kaks muudatust.

Esiteks on need puud lisatud sanitaarraie korras raiuda lubatud puude nimekirja. Sanitaarraie metsateatise menetlemisel on keskkonnaametil võimalik kontrollida, kas püünispuude raie ja selle ulatus on kooskõlas esinevate kahjustustega.

Teine muudatus puudutab püünispuude väljavedu. Üldiselt on ette nähtud, et toores ja koorimata okaspuidust metsamaterjal (v.a raidmed) tuleb juhul, kui seda on enam kui 10 tm/ha, metsast välja vedada hiljemalt 1. juuniks (1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit) või ühe kuu jooksul pärast raiet (1. maist kuni 31. augustini raiutud puit). Püünis­ puude väljavedu metsast sõltub aga en-

4

sinu mets

aprill 2O21

VIIO AITSAM

Metsa majandamise eeskirja on tehtud mitu muudatust.

Metsaomanik hädas seemnepuudega Järjest murduvad seemnepuud lõhuvad metsakultuuri ja nende koristamine on metsaomanikule paras nuhtlus.

Männi istutamise algtihedust vähendades loodab ministeerium männikasvatust elavdada. Pildil on ulukitõrjevahendiga Trico töödeldud noored männid.

nekõike sellest, millal toimub üraskite lendlus. Jaheda kevade korral, kui lendlus jääb hiljemaks, võib tekkida vajadus jätta need puud metsa kauemaks kui seda lubab kehtiv kord. Üraskite haudme arengut jälgib igal aastal keskkonnaagentuur. Püünispuude metsa jätmine pärast 1. juunit on eeskirjamuudatuse kohaselt lubatud erandlikul kevadel, kui keskkonnaagentuuri kuusekooreüraski seire kinnitab tavapärasest hilisemat lendlust.Vastav teave lendluse kohta avaldatakse keskkonnaagentuuri ja keskkonnaameti kodulehtedel.

ta ulukitõrjevahenditega, mille levik ja kättesaadavus on hea. Samuti tagavad tänapäevased istutus- ja taimekäitlusvõtted taimede parema kasvamamineku.

See kõik õigustab muudatust, millega on hariliku männi algtihedust istutamisel vähendatud – seniselt 3000 taimelt 2600 taimele hektari kohta. Vähendamist toetab ka maaülikooli kultiveerimiskohtade muutmise mõju analüüs.

Metsa uuenenuks lugemiseks nõutavat puude minimaalset arvu ja arvesse võetavate puude minimaalset kõrgust ei ole muudetud.

Männi istutustihedus väheneb Seni kehtinud kord nägi ette, et metsa istutamiseks peab hariliku männi istutuskohtade algtihedus olema vähemalt 3000 taime hektaril. Väiksema algtiheduse korral loeti tegevus looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

Senine algtihedus eeldas suhteliselt suurt väljalangevust, kuid viimastel aastatel on väikeste puude hukkumise vähendamiseks kasutusele võetud tõhusaid abinõusid. Metsaomanikul on võimalik metsamajanduslike ja -kasvatuslike võtete abil suurt väljalangevust vältida. Näiteks on võimalik männikärsakatest põhjustatud taimede hukkumist oluliselt vähendada taimede töötlemisega (vahatamine, liimi ja liivaga katmine) enne istutamist, ulukite eest saab noori taimi kaits-

Harilik pärn väärib enam tähelepanu Eestis ainus looduslikuna kasvav pärnaliik – harilik pärn – on lisatud nende puuliikide hulka, mida arvestatakse metsa uuendamisel ja metsa uuenenuks lugemisel. Pärn moodustab väga väikese osa metsade tagavarast, kuid see osa on pidevalt kasvanud. 2003. aastal hinnati pärna kogu tagavaraks metsamaal ligikaudu 850 000 m³, 2018. aastal 1,9 mln m³.

Seega ületas harilik pärn tagavaralt vahtrat, lehist, jalakat jt uuenenuks lugemisel arvestatavaid puuliike.

Pärn talub varju ja võib peamiseks varjutaluvaks liigiks kujunenud hariliku kuuse kõrval või asemel hästi kasvada viljakatel rõsketel muldadel, moodustades segapuistuid.

„Miks üldse on vaja seemnepuid, kui nendega nii palju jama on?” küsib metsaomanik.

K

esk-Eesti metsaomanik lasi 2019. aasta talve lõpul oma metsas teha lageraiet. Üle langi hajali seemnepuudeks kasvama jäetud

ARMAR PAIDLA

kased hakkasid ümber kukkuma juba sama aasta suvel ning talvega tuli tormituultes murdunud ja heidetud puid juurde. Oma jõududega koristati neid nii palju kui jaksu oli.

Eelmisel kevadel istutati langile 2aastased kuused ja suvel jätkus sealsamas seemnepuude tuulemurd. „Eelmise suve tuulemurd on seniajani maas ja kuusetaimedel otsas, kevadel tuleb hakata seda

koristama, sest suured tüved ja oksad ei mädane niipea ja sinna ei teki muud kui vaid tihe võsa,” rääkis metsaomanik. „Ka pärast koristust ei saa kindel olla, et järgmised tormid seni kasvama jäänud seemnepuid ei murra ja see lõhub kuusekultuuri veelgi. Selle kõige taustal olen hakanud tugevasti kahtlema seemnepuude mõttekuses. Miks neid üldse on vaja jätta, kui nendega nii palju jama on?”

korral on võimalikud tormikahjud kindlasti väiksemad, samas ei ole mõistlik suuremate raielankide korral jätta neid ühte suurde gruppi raielangi ühte serva, kuna nii ei saa nad ühtlaselt terve raielangi ulatuses looduslikule uuendusele kaasa aidata. Mõistlikum oleks jätta seemnepuud raielangile pigem väiksemate gruppidena ühtlaselt.

Need puud ei pea langile jääma igaveseks. Kui lank on uuenenud ja seemnepuud on oma ülesande täitnud, võib need sanitaarraiega eemaldada. Langile peavad alles jääma igal juhul säilikpuud, mille eesmärk on tagada lageraielankidel elustiku mitmekesisus.

Seemnepuid käsitlevad metsaseaduse § 29 lg 1 p 1 ja metsa majandamise eeskirja §10.

Internetist leiab seemnepuude jätmise juhiseid, kus on kirjas, et seemnepuid (20–70 puud/ha) ei või raiuda enne, kui lageraiest on möödas 3 aastat, aga seaduses see ei kajastu?

See ajaline mõõde enam ei kehti.

Alates 2017. aasta septembrist on metsa majandamise eeskirja sätet muudetud – kolme aasta nõue asendati ülesande täitmise ehk looduslikule uuendu-

sele kaasa aitamise nõudega.

Kusmaani ulatub metsaomaniku otsustusõigus? Metsaseadus ütleb, et „seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid...”. Kas siis, kui nt kased raiele minevas metsas on pigem okslikud-kõverad, on omaniku otsus seemnepuid mitte jätta seadusekohane?

Põhimõtteliselt jah – kui metsa majandamise eeskirja kohaseid seemnepuid ei ole, ei pea neid ka jätma. Metsa majandamise eeskirjas (§ 10) on järgmine tingimus seemnepuudele: „Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.” See kehtib alates 1. märtsist 2014 ja selleaegses metsa majandamise eeskirja muutmise eelnõu seletuskirjas on öeldud järgmist: „Täpsustatakse seemnepuude valiku kriteeriume, et tagada paremini seemnepuude jätmise eesmärk. Lisatakse tingimus, et seemnepuu peab olema pika võraga, kuna orgaanilise aine moodustamisel on oluline võra suurus – lühikese ja hõreda võra puhul jätkub puul vaevalt orgaanilisi aineid enda elushoidmiseks ning ta ei moodusta piisavalt seemneid.”

KOMMENTAAR

OLAV ETVERK keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

Seemnepuud tuleb sobilike puude olemasolul igal juhul raielangile jätta, sõltumata sellest, kas metsaomanik soovib hiljem raielangi uuendada istutamise teel või mitte. See, kas langil sobilikke puid on või mitte, tuleb ennekõike otsustada metsaomanikul, kes vastutab uue metsapõlve kasvamise eest.

Seemnepuude eesmärk on aidata kaasa uue metsapõlve kasvamisele. Ainult istutamisest ei pruugi piisata, sest näiteks haiguste või ulukite tekitatud kahjustuste tõttu ei pruugi kõik taimed kasvama minna. Elujõulise segapuistu tagab istutamise ja loodusliku uuenduse kombineerimine.

Seemnepuude paigutuse kohta – üksikutena või grupiti – ei ole metsaseadusega normi seatud. Grupiti jätmise

sinu mets

aprill 2O21

5

metsaomanik

metsaomanik

Koledaid näiteid metsalepingutest.

JAANUS AUN jurist, SA Erametsakeskus juhatuse liige

A

4 formaadis käsitsi kritseldatud paber. Omanik müüb kõik raied enda 20hektarisel metsakinnistul. Usaldab ostjat. Miks ei peakski! Ostja lubab ju metsa eest tuua 1985. aasta Opel Rekordi otse Saksamaalt!

Lisaks annab suulise veksli, et kevadel saab põllule – tasuta! – koorma sõnnikut ka.

Oli aasta 1999, musta metsaäri kuld­ aeg. Aeg, mil suuline leping oli metsa müügil tavapärane ja raha liikus käest kätte. Kui muidugi liikus. Tihti sai müüja ettemaksu („käsika”, nagu metsaostjad ütlesid), aga raiejärgselt lubatud summad jäidki unistuseks.

Ostja oli kadunud. Hädas metsaomanik otsis abi juristilt, kes aga ei saanud muud teha kui kaasa tunda. Paraku ei olnud juristi juurde kaasa võetud metsapaberite pakis lepingut, aga see-eest oli koopia metsaomaniku ostjale antud kinnitusest, et omanik on kogu raha kätte saanud ja pretensioone ei oma.

Jah, sellised hullud ajad on läbi. Aga põhimõte – mõtle enne, kui allkirja annad – kehtib ikka. Lepingu hoolimatust sõlmimisest tulenev petta saamise risk paraku kadunud ei ole.

Kasutusvaldus Mõni aasta tagasi hakkas väga levima metsaostjate soov vormistada raieõiguse müük kasutusvaldusena. Kasutusvaldusega antakse asi teise isiku kasutusse, kasutusvaldaja omandab asja viljad. Metsa puhul on kasutusvaldajal õigus teha metsamaal raiet ja saada endale raiega tekkinud metsamaterjal.

Kasutusvaldus sarnaneb väga rendilepingule – üks isik kasutab asja ja maksab selle eest. Tasu lepitakse tavaliselt kokku kindla, fikseeritud suurusena. Esmapilgul näib kasutusvaldus üsna turvaline,

VIIO AITSAM

Miks tasub metsamüügil tark olla?

Foto on illustratiivne.

sest leping sõlmitakse notariaalselt. Siiski on siin konkse, millega metsaomanik arvestama peaks.

Nimelt tekib lisaks raie tegemise õigusele kasutusvaldajal ka õigus ühepoolselt tellida kinnistule metsamajandamiskava ja esitada keskkonnaametile raie tegemiseks metsateatis. Seda nüanssi ongi kasutusvalduse pakkujad ära kasutanud – pärast notaris allkirja andmist tellib kasutusvaldaja uue metsamajandamiskava, kus raiemaht on suurem kui eelmises kavas.

Nii raiutaksegi rohkem kui maaomanik eeldas. Rahasumma jääb aga selliseks nagu lepingus kirjas oli. Rohkem raiutud puude eest kasutusvaldaja met-

saomanikule täiendavalt maksma ei pea – omanik oli ju sellega nõus, et kogu metsa majandamise õigus üle antakse.

Kui on ikkagi soov raieõigust müüa, tuleks sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Kasutusvaldusleping ei ole metsaomaniku huvides. Peaks aga ostja ikka ainult kasutusvalduse lepingut pakkuma, tasub lepingut tõestavalt notarilt paluda, et lepingule lisataks plaan, kus on ära näidatud täpne raieala. Samuti tuleks kirja panna raieliigid ja maksimaalne raiutav metsamaterjali kogus.

Nii ei saa teine pool raiemahtu ühepoolselt suurendada. Fikseerida tasuks ka ostja kohustus vastutada lõhutud pin-

nase, kraavide ja piirimärkide taastamise eest. Kohustuste täitmise tagamiseks soovitan ka leppetrahvi lepingusse kirjutada.

Ebatäpsed lepingud On ette tulnud, et suuliselt räägivad metsaostja ja metsaomanik, et raiume siin või seal, aga kui omanikule lepingu projekt nina alla seatakse, on seal raiekohana märgitud kogu katastriüksus.

Ka ostja poolt eeltäidetud metsateatisel on märgitud, et raie tehakse kõigil eraldistel, kus raie lubatud on. Noh, teeme paberid igaks juhuks kogu metsa kohta ära, selgitab ostja, kui metsaomanik taipab küsida, miks metsateatisele nii palju raieid kirja on pandud.

Nii avastabki lepingu sõlmimisse hoolimatult suhtunud omanik metsas käies, et raiutud on hulga rohkem ja hoopis teises kohas kui tema ette kujutas. Raie tegijal on aga taskus leping, mis raie tegemise igati õigeks loeb. Väga keeruline on omanikul hiljem tõestada, et ta tegelikult teistmoodi raiumist soovis.

Markantseimatel juhtudel on lepingu ebatäpsus osutunud lausa puudulikkuseks – näiteks on lepingusse jäetud ostuhind kirjutamata. Seega oleks metsaomanik oma metsa justkui tasuta ära andnud. Kuna ülejäänud osas on leping ülidetailne, jättes mulje väga professionaalsest lepingust, ongi omanikul selline „pisiasi” jäänud kahe silma vahele, et metsa eest oleks võinud raha ka küsida.

metsaomanik lepingut ette valmistades neist šnitti võtta.

Kui ostja ise lepingu välja pakub, tasub see hoolega läbi lugeda isegi siis, kui ostja kinnitab, et kasutab laialt levinud näidislepingut. Siinkirjutaja on kokku puutunud mitme juhtumiga, kus näidatud leping on vägagi sarnane Erametsakeskuse näidislepinguga, kuid süvenemisel selgub, et mitmed ostja vastutust puudutavad punktid on välja võetud.

Helistamised, helistamised …

Kahjuks on ohtralt näiteid väga tülikatest, lausa agressiivselt metsaomanikke tülitavatest ostjatest. Helistatakse ning tehakse pakkumisi metsamaa ära osta. „Käiakse pinda” seni, kuni metsaomanik väsib ja lõpuks käega lööb. Kui helistab üks ja sama isik, saab paluda tülitamine lõpetada ning kui kõned ikka jätkuvad, tasuks pöörduda andmekaitseinspektsiooni poole, kellel on seaduslik kohustus sekkuda. Hea viis helistajaid eemale peletada on ka teada anda, et oled metsaühistu liige. Seejärel võiks paluda saata pakkumine kirjalikult metsaühistule, kellega koos saab omanik juba hinnata, kas minna tehingusse või mitte.

Nuditud näidislepingud Erametsaportaalis aadressil www. eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/lepinguteja-aktide-naidised/ on saadaval näidislepingud, mida võib raieõiguse müügil kasutada. Kindlasti ei sobi näidisleping igasse olukorda, aga vajadusel saab

Kust abi saab?

Metsaühistud on metsaomanike endi organisatsioonid ehk peavad tegutsema metsaomanike huvides. Ühistus on atesteeritud konsulent, kes saab hüva nõuga abiks olla.

Oluline on rõhutada, et metsaühistu kaudu tegutsedes ei jäeta omanikku üksi ka siis, kui raie on tehtud ja puud müüdud. Nii istikute hankimise kui noore metsa hooldamisega saab metsaühistu aidata. Metsa majandamine pole ju kaugeltki ainult raie, vaid hulk tegevusi uue metsapõlve kasvatamisel.

Rippmenüü koht, kust leiab „Andmejälgija”.

EESTI.EE

Metsaomanik saab vaadata, kes metsaregistris ta teatisi uuris

K

ui metsaomanik tahab teada, kes on metsaregistris käinud uurimas tema metsateatisi või metsakaitseekspertiisi akte, saab ta seda nüüd riigiportaalist eesti.ee järele vaadata.

Selleks tuleb: • Siseneda ID-kaardiga või muu isikutuvastusega riigiportaali eesti.ee.

6

sinu mets

aprill 2O21

• Valida rippmenüüst „Andmejälgija” (koht, kust saab ka üldisemalt vaadata, kes riiklikes andmekogudes on teie isikuandmeid vaadanud-töödelnud); • Valida Andmejälgija infosüsteemide valikust „Metsaregister”, mis sinna on värskelt lisatud.

Metsaomanik näeb nii neid oma andmete vaatajaid, kes on olnud metsare-

gistrisse sisse logitud, kui ka neid, kes on andmeid vaadanud sisse logimata ehk anonüümselt. Viimaste kohta näidatakse märget „Metsaportaali avalike andmete kasutaja”.

Põhimõtteliselt ei saa anonüümsed vaatajad anonüümseks jääda, kuna nendestki jääb maha individuaalne jälg – nende arvutikoha IP-aadress. Vajadusel

on võimalik (andmekaitseinspektsiooni või politsei abil) IP-aadressi järgi kasutaja tuvastada.

Seda, kes on vaadanud metsaomaniku metsa inventeerimisandmeid, jälgida ei saa, kuna need andmed on metsaregistrisse sisestatud omaniku isikuandmeteta.

Allikas: keskkonnaministeerium

sinu mets

aprill 2O21

7

metsaomanik

metsaomanik

STEFFEN NOE

Mis kasu võiks olla metsaomanikule Järvselja SMEAR-jaamast?

Jaama mõõtmisandmed võimaldavad teha soojeneva kliima tingimustes kujuneva tulevikumetsanduse kohta prognoose, mida metsaomanik saab kasutada, kui teeb oma tänaseid majandamisotsuseid.

JOONAS KOLLO maaülikooli nooremteadur

K

liimamuutused, eeskätt kliima soojenemine on olnud viimastel kümnenditel väga aktuaalne teema nii Eestis kui mujal maailmas.

Süsinikdioksiidi hulk atmosfääris suureneb pidevalt, seega pikaajalised püsivad atmosfäärigaaside välimõõtmised on metsaökosüsteemi keskkonnamuutuste ja -mõjude jälgimisel üliolulised. Maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tartu observatooriumi ning Helsingi ülikooli koostööst sündis selleks SMEAR Eesti projekt.

Järvselja õppe -ja katsemetskonnas paiknev SMEAR-jaam (atmosfääri ja ökosüsteemi vastastikmõjude mõõtmise jaam) mõõdab alates 2014. aastast turbulentse kovariatsiooni meetodil süsiniku ja ka biomassi dünaamikat nii loodusmetsa kui majandusmetsa tingimustes.

Lisaks süsinikdioksiidile mõõdetakse ka metaani, veeauru, lämmastik -ja vääveldioksiidi ning osooni (kokku nimetatud reaktsioonigaasideks) kontsentratsiooni atmosfääris. Kasvuhoonegaaside kõrval peetakse kõige olulisemaks atmos­ fääri mõjutavaks teguriks aerosooliosakesi, mis mõjutavad atmosfääri kiirgus-

SMEAR-jaama abil saab olulist infot, kui hea süsiniku siduja on vastav metsakooslus ja kui palju see süsinikku eraldab.

8

sinu mets

aprill 2O21

Õhuvood ökosüsteemis. Nooled tähistavad turbulentseid õhuvoogusid, mida jaam ALLIKAS: BURBA & ANDERSON 2010 registreerib. Suur roosa joon tähistab tuule suunda.

HÄIRITUD METSAÖKOSÜSTEEMI SÜSINIKUBILANSI TAASTUMISELE KULUV AEG • Pärast lageraiet kuni 10 aastat, mõnel juhul kuni 20. (Nt uuritud 5aastane noor puistu oli mõõtmisperioodi vältel süsinikuneutraalne, 6- ja 8aastane metsaökosüsteem aga juba süsinikusiduja.)

• Pärast põlengut vähemalt 50 aastat.

• Putukarüüstete ja tormide korral 3–6 aastat, kuid üldistusteks on selle kohta uuringuid tehtud liiga vähe.

Allikas: Sille Rebase doktoritöö „Metsade majandamise mõju hindamine süsiniku kontekstis: turbulentse kovariatsiooni meetod.” Tartu 2020.

tasakaalu ning seeläbi Maakera ilma ja kliimat.

SMEAR-jaam on kasutusel ka kui meteoroloogiline instrument – mastile paigaldatud seadmed mõõdavad õhutemperatuuri, niiskust ja õhurõhku 0–130 m kõrguselt ning radiatsiooni- ja vihmamõõdikud on samuti mastil olemas.

Mõõtmised mitmekesises metsas Ökosüsteemi ainevoogusid detailselt kirjeldavad pikaajalised andmed võimaldavad hinnata süsiniku hulka looduslikes ressurssides, mis omakorda võimaldab prognoosida süsiniku ringlust sõltuvalt keskkonnatingimuste ja metsamajandamise muutustest.

Süsinikku saab hinnata ainevoogude järgi, mida jaam registreerib, ja see sõltub ümbritsevast metsast (kas raielangid, noorendikud või küpsed ja vanad loodusmetsad). Eesti SMEAR-jaama andmed on unikaalsed selle poolest, et need on rakendatavad, andmaks

hinnanguid erinevate reaktsioonigaaside ringluse kohta ja selle kohta, kuidas need gaasid ökosüsteemi tootlikkust selle erinevatel tasanditel (puudest maastikeni) mõjutavad.

SMEAR-jaama ümbruses kasvavad peamised puuliigid on harilik mänd, harilik kuusk, arukask, sookask, sanglepp ja harilik haab. Kõik nad on Eesti kasvutingimustes laialt levinud ja majanduslikult tähtsad puuliigid. Kuna peamiselt on jaama ümbruses kasvavad metsad majandatavad, on keskmised vanused puistutes üsna varieeruvad. SMEARjaama n-ö vaatevälja jäävad nii noorendikud, keskealised ja küpsed metsad kui ka vanad üle 200-aastased loodusmetsad. Metsamajanduslikust aspektist käsitledes saab SMEAR-jaama mõõtmistest olulist informatsiooni, kui hea süsiniku siduja on vastav metsakooslus ja kui palju see süsinikku eraldab.

Näiteks on teada, et noor mets (5–10aastased noorendikud) on tõhus

Järvselja SMEAR-jaam.

SMEAR on lühend ingliskeelsest nimetusest Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations, mis tõlkes on atmosfääri ja ökosüsteemi vastastikmõjude mõõtmise jaam.

süsiniku siduja. Jaama mõõtmistulemused seda ka kinnitavad. Kuuse -ja kasenoorendikud seovad süsinikku juba 6–8aastaselt (Vt Sille Rebase doktoritöö 2020). Samas vanad ja küpsed metsad seovad süsinikku aeglaselt, aga hoiavad teda kinni pikema aja vältel.

Männikute puhul võib puistut kauem hoida, kuna puidu kvaliteet männipuidul üleseismise korral ei lange, kuid kuusikutes, kaasikutes, haavikutes hakkab puidu kvaliteet üleseismise korral langema. Teades seda fakti, saab metsamajandaja ka omalt poolt panustada süsiniku sidumisse, soodustades kasvukohta sobivate puuliikide kasvu ning raiudes metsa hetkel, kui see majanduslikult ja süsiniku pikaajalise talletamise mõttes on kõige kasulikum.

Mõõtmisandmed võimaldavad uurida, kui hea on metsa võime siduda süsinikku. Et kasutada maksimaalselt ära puistu süsinikku siduv potentsiaal, võib teatud puhkudel olla vajalik lasta met-

sal kasvada raievanusest kauem. Metsaomanikul jääks aga sel juhul tulu saamata. Lahendus oleks metsaomaniku rahaline toetamine.

Prognoosid on hädavajalikud Viimastel aastakümnetel on süsinikdioksiidi hulk atmosfääris kiiresti suurenenud, põhjustades kliima soojenemist tervel planeedil. See mõjutab metsamajandust olulisel määral, kuid mitte kohe, kuna mets on suhteliselt aeglaselt kasvav kooslus. Mõju ilmneb alles aastate pärast. Et teha muutuva kliima tingimustes täna õigeid otsuseid, ongi vajalikud pikaajalised atmosfäärigaaside mõõtmised, sest tuginedes mõõtmisandmetele saab kliimamuutusi prognoosida ja metsa majandades neid prognoose arvestada.

Kliima soojenemisega kaasnevad sagedamad tormid ning soojemad ja lühemad talved, mis soodustavad putukate ja juurepessu levikut. Viimase tõttu kan-

Mõisteid Turbulentse kovariatsiooni meetod – mikrometeoroloogiline meetod, millega määratakse gaaside liikumist biosfääri ja atmosfääri vahel, mõõtes vertikaalse tuule kiiruse ja gaaside segunemise vahelist kovariatsiooni ehk nii-öelda suhet. Õhuvoolu saab ette kujutada kui paljude pööriste ühtlast horisontaalset voogu, milles igal pöörisel on nii horisontaalne kui ka vertikaalne komponent. Voo arvutamiseks mõõdetakse ära molekulid, mis on teatud punktis ning teatud aja jooksul üles ja alla liikunud.

Tulemus saadakse, töödeldes ja analüüsides voogude kõrge mõõtesagedusega algandmestikku.

Meetodit loetakse üheks kõige täpsemaks meetodiks globaalsete muutuste tuvastamiseks.

Aerosool ja aerosooli osakesed – aerosool on gaas, milles hõljuvad osakesed. Osakesed võivad olla vedelad või tahked. Vedelad osakesed (nt udu) on kerakujulised ja tahked (nt suits, tolm) on ebakorrapärase kujuga.

natavad just hariliku kuuse puistud (eriti puhtkuusikud). Metsaomanikul tasub juba ette mõelda, kuidas oma kuusikut edasi majandada – kas kujundada sellest välja kuuse-kase segapuistu või asendada kuusk mõne teise puuliigiga, mis tulevikus oleks muutuvates kliimatingimustes vastupidavam ja majanduslikult tasuvam.

Juba praegu prognoositakse, et kliimasoojenemise tõttu võib tulevikus Eestis kasvatada neid puuliike, mis soojas kliimas paremini kasvavad, näiteks nulg, lehis, pöök, tamm või paplid. Iseasi on, kui hästi need puuliigid Eesti tingimustes siiski kasvama hakkavad. Et seda selgitada, on olulised põhjalikud eeluuringud katsealadel.

Kasutatud allikad Noe, M. S., Krasnov, D., Krasnova, A., H. Peter E. Cordey., Niinemets, Ü. (2016) Seasonal variation and characterisation of reactive trace gas mixing ratios over a hemi-boreal mixed forest site in Estonia. Boreal environment research. 21, 332–344.

Hari, P., Andreae, M. O., Kabat, P., Kulmala, M. (2009).

A comprehensive network of measuring stations to monitor climate change. Boreal environment research.

14, 442–446. sinu mets

aprill 2O21

9

metsaomanik

metsaomanik

Ka üpris keerulisel pandeemia-ajal on maaülikoolis töö usinalt käinud. Seekord tutvustame lühidalt kahte põnevate tulemustega uuringut, mida toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Puidu termiline töötlemine Termotöötlemine on väga laialt levinud puidu modifitseerimise viis, mida kasutatakse puidu füüsikaliste ja biloogiliste omaduste muutmiseks. Termotöötlemine suurendab puidu vastupidavust ilmastikule ja mädanikele. Termopuitu kasutatakse peamiselt ehituses ning väli- ja siseviimistluses.

Läinud aastal lõppes Regino Kase ja Risto Miti eestvedamisel projekt, mis kannab nimetust „Punasüdamikuga halli lepa-, sanglepa- ja kasepuidu kasutusvõimaluste suurendamine termilise töötlemise abil”. Punasüdamik on pruuni või punast värvi puidurike, mis esineb tüve ristlõike keskosas.

Sellise rikkega puitu ei kasutata höövli- ega mööblitööstuses, vaid see leiab kasutuse pakendites ja küttepuiduna. Termotöötlemine on üks viise, mis võib punasüdamikuga puidu väärtust tõsta, sest töötlemise käigus värvus taandub. Projekti eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjub termiline töötlemine lepa- ja kasepuidu pinnakõvadusele, -karedusele ning kulumisele. Lisaks uuriti termotöötlemise mõju puidu dimensionaalsele stabiilsusele ja tasakaaluniiskusele ning pinnaheledusele.

Termotöötluse tulemusena sanglepa ja arukase pinnakõvadus suurenes, kuid ainult madalamatel töötlusastmetel, hallil lepal muudatusi ei täheldatud. Pinnakaredus tõusis halli lepa puhul kõrgematel ja sanglepa puhul madalamatel temperatuuridel, arukase puhul muudatusi ei täheldatud. Kõigi liikide puhul suurendas töötlemine keskmist pinna kulumist. Uuringus leidis kinnitust ka, et termiline töötlemine muudab puidu tasakaaluniiskust ja pundumist. Lisaks selgus, et mida suurem on keskkonna niiskustase, seda tugevam on mõju puidu tasakaaluniiskusele.

Arukase- ja halli lepa puidu punasüdamikust tingitud värvus ühtlustus kõrgematel temperatuuridel. Sanglepa puhul oli värvimuutus ka kõrgematel temperatuuridel eristatav. Autorid loodavad, et uuringu tulemusi saavad rakendada puidutöötlusettevõtjad. Termilise töötlemisega on võimalik edukalt väärindada muidu kasutusest välja jäävat punasüdamikuga kase- ja halli lepa puitu. Kaudselt väheneb ohtlike puidukaitsevahendite väiksema kasutusvajaduse tõttu nii ka mõju keskkonnale.

Metsanduse rahavoogude kaardistamine ja analüüs 2020. aasta oktoobris valmis uuring „Metsanduse rahavoogude kaardistamine ja analüüs”, mille täitjad olid Paavo Kaimre ja Aljona Karlõševa.

Kui enamasti mõõdetakse valdkonna panust majandus-

10

sinu mets

aprill 2O21

KANDIDAATE SAAB KA SOOVITADA • Kui tead metsaomanikku, kes

sinu arvates võiks konkursil osaleda ja parima metsamajandaja tiitlile kandideerida, anna meile temast teada!

JOONAS KOLLO Eesti Maaülikooli nooremteadur

Metsamajandajate konkurss tuleb taas Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad tublisid metsaomanikke oma tegemisi ka avalikkusega jagama ja ennast 2O. maiks konkursile üles andma.

KERTU KEKKREINHOLD Metsasektori maksud ja riigi dividendid 2017. aasta andmete põhjal, mln eurot. FI = füüsiline isik, FIE = füüsilisest isikust ettevõtja, RMK Riigimetsa Majandamise Keskus, JI = juriidiline isik.

Allikas: Paavo Kaimre ja Aljona Karlõševa uuring.

se lisandväärtuse ja selle komponentide abil, siis nüüdses uurin­gus võeti vaatluse alla metsandusega seotud rahavood, nii metsanduse tulu, selle jaotus ja maksukohustused kui ka metsanduse toetamiseks tehtavad kulutused, sh ametkonnale, loodushoiule, õppe- ja teadustööle minevad kulud.

Selgus, et 2017. aastal teenisid metsaomanikud puidu müügist ligikaudu 230 mln eurot ja 2018. aastal tänu erakordselt soodsatele puiduhindadele ja suuremale raiemahule 340–370 mln eurot (tegu pole puhastuluga, vaid sellest rahast suur osa läheb metsa majandamiseks ja investeeringuteks, riigimetsa majandajal ja metsafirmadel ka palkadeks jms). Analüüsitud mittepuidulise metsakasutuse (marjade ja seente korjamine, loodusturism) rahaline maht 2018. aastal kokku oli ca 23 mln eurot, mis moodustab 6–10% metsamajanduse toodete ja teenuste turuhinnast.

Metsa- ja puidusektori lisandväärtusest moodustavad suurima osa töötasud ja sotsiaalmaks, 2017. aastal kokku ca 400 mln eurot. Metsanduse riikliku administreerimise kulud oli 2018. aastal 7,6 mln eurot, õppe- ja teadustöö eelarve veidi alla 4 mln euro. Erametsanduse toetamisel on Euroopa Liidu panus suurem kui kodumaisel rahastusel, umbes poole kõigist toetustest moodustavad Natura 2000 erametsamaa toetused.

Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

J

uba 28. aastat toimuval metsamajandajate konkursil oodatakse parima metsamajandaja tiitlile kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Erametsade mitmekesisus Metsamajandajate konkurss on läbi aastate olnud ehe näide meie erametsade mitmekesisusest ja erametsaomanike eriilmelisusest. Nii on konkursil kõrvuti osalenud mõne hektari metsamaa omanikud ja suurmetsaomanikust ettevõtted, oma metsandusteed alustavad koolipoisid ja elu kuldsemaid aastaid pidavad kogemustega metsamehed. Samuti metsaomanikud, kes on oma metsa majandamisel leidnud usaldusväärseks partneriks ja õpetajaks metsaühistu.

Reeglina oleme iga kandidaadi juures

• Kirjuta hiljemalt 20. maiks tema

andmed ja põhjendus, miks ta parima metsamajandaja tiitlit vääriks, aadressile kertu.kekk@erametsaliit.ee.

KERTU KEKK-REINHOLD

näinud midagi erilist, mis just teda teiste metsaomanike seast esile tõstab.

Kuidas kandideerida?

Metsamajandajate konkursil kandideerimiseks tuleb täita ankeet, mille leiab era­ metsaliidu kodulehelt aadressil erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss. Ankeedis küsime infot metsaomandi, viimaste aastate metsamajandusliku tegevuse ja üldiste metsa majandamise põhimõtete kohta. Ankeet tuleb esitada elektroonilise vormi kaudu või e-kirjaga aadressile kertu.kekk@erametsaliit.ee, kandideerimise tähtaeg on 20. mai 2021.

Osalema on oodatud kõik metsaomanikud, kes oma metsa eest hoolitsevad ja seda heaperemehelikult majandavad!

Hindamiskomisjon Kõigi konkursil osalejate metsa külastab suve esimeses pooles neljaliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad 2020. aasta parima metsamajandaja tiitli omanik Mihkel Jürisson, Hiiumaa metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Rakvere metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ja maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Komisjon tutvub konkursil osalejate

metsamajanduslike praktikatega, ühistegevusse ja maaelu arengusse panustamise, traditsioonide hoidmise ja muude tegevustega ning otsustab nähtu ja kuuldu põhjal, kellest saab 2021. aasta parim metsamajandaja.

Konkursi tulemused Tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja kogu pere metsapäeval, mis toimub 21. augustil Pärnus Endla teatri esisel platsil.

Nagu juba välja kujunenud, sisustame metsapäeva põnevate loodushariduslike teemadega, mille kõrvale pakume ka head meelelahutust. 21. augusti hommikul on aga võimalik liituda ekskursiooniga 2020. aasta parima metsamajandaja Mihkel Jürissoni metsa Vändra külje all Mädara külas.

Metsamajandajate konkursil osalejatele paneb väärikad auhinnad välja STIHL Eesti, samuti jagavad eriauhindu teised koostööpartnerid. Varasemate aastate konkursside kohta saab lugeda aadressil erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss.

Metsamajandajate konkursi korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad Tallinnas kogu pere metsapäeval.

sinu mets

aprill 2O21

ERLEND STAUB

Uudiseid metsateadlastelt

Hindamiskomisjon tutvumas 2020. aastal konkursil osalenud Koit Paasma metsadega.

11

jahimees

jahimees ikkagi – 2018. ja 2019. aastal oli registreeritud juhtumeid rohkem kui mullu.

Punahirv. Mis on meie looduses kogukuselt teist, sarvede uhkuselt aga esinumbrit mõjutanud, et möödunud aastal otsustavalt liiklusesse sekkuti, on raske mõista. Kas tõesti juurdekasv?

Kokkupõrkeid hirvega päris kindlasti registreerimata ei jäeta ja kirja sai neid tervelt 26 varasema keskmiselt 10 juhtumi asemel.

Kuigi hirvede peamine asurkond asub valdavalt suursaartel, jagub üksikuid õnnetusi eelkõige Eesti lõuna- ja idapoolsetele aladele: Pärnumaal kaks, Võrumaal üks, Põlvamaal üks, Jõgevamaal üks, Ida- ja Lääne-Virumaal üks, Läänemaal üks ja Järvamaal kaks juhtumit.

Põder. Põtrade arvukus on viimaste aastate küttimissurve tõttu languses, seda ilmestab ka 200 juhtumile langenud liiklusõnnetuste arv (nt 2018 oli

TRANSPORDIAMET

Liiklusõnnetused ulukitega mõnevõrra vähenesid Kas see, et 2O2O. aastal oli metsloomaõnnetusi vähem, on seotud autode kasutamise vähenemisega koroonapandeemia tõttu?

Vaevalt küll!

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

H

äirekeskuse infotelefoni 1247 andmete põhjal toimus 2020. aastal ulukitest enim liiklusõnnetusi metskitsedega (4325). Põtradega oli liiklusõnnetusi mullu 200, metssigadega 161, punahirvedega 26, karudega 14 ja ilvestega 8. Enamik liiklusõnnetusi toimus Harju maakonnas.

Metskits. Silma hakkab eelkõige metskitsega seotud registreeritud kokkupõrgete vähenemine. Nendega juhtus mullu liiklusõnnetusi ligi 11% vähem (2019. aastal 4884, 2020. aastal 4325). Kuigi vähenemise kindlaid põhjuseid ei tea, on selleks pakutud metskitse arvukuse kerget langust ja liikluse vähenemist, aga langus võis tuleneda ka koosmõjust. Seda, kas metskitse-õnnetuste vähenemine oli tingitud ka „Ulukid teel” projektis paigaldatud ulukeid peletavate reflektorite mõjust, on veel vara öelda.

Samas võis juhtumeid olla ka rohkem. Pole harvad juhud, kui liikluses toimunud kokkupõrkest häirekeskusele ei teatatagi. Kergemad kontaktid metskitsega ei tekita autole kuigi suuri purustusi ja kahju jääb kaskokindlustuse lepingus toodud omavastutuse piiridesse. Häirekeskuses registreeritud 4325 juhtumile võiks selle arvelt lisada 1/5 osa ehk ligikaudu 900 registreerimata juhtumit. Aga

Lumesahad „hooldasid” reflektoriposte Senine seis on näidanud, et reflektoritega varustatud teelõikudel on õnnetusse sattunud vaid üks metskits – hüppas Viljandimaal pimedal ajal auto ette. Päris kindlasti ei jää see juhtum viimaseks. Katsetame edasi ja usume, et valgustõkkereflektorite abil on võimalik õnnetusi vähendada (mitte välistada).

Uuringut reflektorite mõju kohta Eesti maanteedel teeb Eesti Jahimeeste Selts koostöös If kindlustuse ja maaülikooliga. Seitsme maakonna (Lääne-Viru, Ida-Viru-, Lää-

Põtrade küttimine väheneb Keskkonnaagentuur soovitas 2O2O. aastal küttida 43OO põtra, jahindusnõukogud otsustasid Eestis seada küttimismahuks 4623. Kokku küttisid jahimehed 48O9 põtra.

PRIIT VAHTRAMÄE Põder raiesmikul.

12

sinu mets

aprill 2O21

INGMAR MUUSIKUS

Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

neid 407). Tavapäraselt on kiirelt liikuvaks osapooleks auto, aga selgub, et võib olla ka moodne traktor. See õnnetus toimus aprilli keskpaigas Viljandimaal Suislepa külas. Järvamaal sattusid õnnetusse aga korraga nii karu kui põdravasikas, keda karu ilmselt süüa kavatses.

Ilves. Ilves on arukas ja kaval loom, aga ikkagi hukkus liikluses kaheksa isendit, neist Harjumaal kaks. Virumaal oli ilvesega kolm, Järva-, Tartu- ja Põlvamaal üks õnnetus. Märgatavat erinevust võrreldes eelnevate aastatega pole.

Peale selle toimub igal aastal kokkupõrkeid metsloomadega ka raudteel. Kummalisel kombel ei suuda raudteed õigel ajal ületada just põder – koguarvust kuuel juhul toimus rongi kokkupõrge just põdraga. Palamuse kandis jäi rongile ette karupoeg, lisaks jäid raudteele viis metskitse ja isegi kaks metssiga.

2019. aastal kütiti Eestis kokku 6305 põtra ja 2018. aastal 7163 põtra. Võrreldes 2019. aastaga kütiti mullu põtru vähem 1496 isendi võrra, võrreldes 2018. aastaga 2354 isendi võrra ja võrreldes 2017. aastaga 2529 isendi võrra.

Kõik 15 maakonna jahindusorgani-

satsioonid täitsid jahindusnõukogudes kokkulepitud minimaalse küttimismahu. Kokkuvõttes täideti limiidid 105%.

Kõige rohkem kütiti põtru Pärnumaal (600), siis Harjumaal (483), Viljandimaal (419) ja Raplamaal (402).

Keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire soovitus oli vastavalt seireandmetele ja juurdekasvule küttida 4300 isendit, mis oleks taganud küttimise juurdekasvu piires. Kütiti 509 isendit rohkem kui seda oli juurdekasv, seega lõpptulemusena viisid jahimehed talvituma jäänud põtrade arvukuse alla 10 000 isendi, mis on võrreldes 2013. aastaga langenud kaks korda ja saavu-

ne-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaale) 24 maanteelõigule paigaldasime eelmisel aastal ligi 1000 uluki valgustõkkereflektorit.

Probleem on tekkinud sellega, et lumisel ajal on teehooldusettevõtted sahkamisel „hooldanud” ka jahimeeste vaevaga muretsetud reflektoritega varustatud maanteepiirdeposte. Jahimehed püüavad omal kulul uued reflektorid paigaldada.

Millal just sahatatud postid asendatud saavad, sõltub ilmaoludest ja hooldemeeste tööjärjest.

tanud taseme, kus metsa on võimalik kasvatada, kuna metsakahjud on minimaalsed ja talutavad ning ka põdrad mahuvad elama koos kasvava metsaga.

Seda kinnitavad ka värsked RMK metsakahjustuste kokkuvõtted – kahjustuste summa üle Eesti on langenud alla 2000 euro. Lisaks kütitud põtradele hukkus meie teedel 200 põtra, mis oli viimase kolme aasta väikseim hulk, kuid ka need hukkunud viivad arvukuse kiiremale langusele.

Tulenevalt metsakahjustustest ongi jahimeeste peamine ülesanne põtrade arvukust vähendada. 2020. aasta keskmiseks küttimisstruktuuriks ku-

JAHISe mugavamaks kasutamiseks valmis äpp!

KARRI URBAN Eesti Jahimeeste Seltsi IT süsteemide koordinaator

R

akendus on huvilistele kättesaadav alates eelmise aasta lõpust ning ühildub nii Androidi kui iOS (Apple) seadmetega. Äpis saab hallata infosüsteemis Jahis välja antud jahilube, lisada ulukivaatlusandmeid, kontrollida oma jahi- ja laskekatsetunnistuste kehtivust ning hallata isiklikke kontaktandmeid.

Tänaseks kasutatakse rakendust 1570 seadmes, mis on ligikaudu 15% aktiivsetest jahimeestest. Äpi kaudu on lisatud 705 ulukivaatluse teadet ning 822 korral on lisatud küttimistulemusi.

Lisaks kasutusmugavuse suurendamisele oli äpi loomise üks eesmärk luua tehniline võimekus hallata ka suuruluki luba elektroonselt. Tartu ja Hiiu maakonnas on alustatud elektroonsete suur­ uluki jahilubade kasutamise testimist koostöös keskkonnaametiga. Peale testimisperioodi laiendatakse antud võimalust ka teistele piirkondadele, kes Jahise süsteemi kasutavad. junes: pulle 38,4% + lehmi 32,2% ja vasikaid 29,4%. Võrreldes 2019. aastaga kütiti pulle 2% rohkem ja lehmi pea 2% vähem, vasikate küttimine jäi samaks. Tublimad maakonnad, kes jälgisid struktuuri, olid Saaremaa, kus küttimisstruktuur jagunes võrdselt (33%) ja Viljandimaa, kus samuti oli jahimeestel struktuurist kinnipidamine väga hea (pulle 36% + lehmi 32% + vasikaid 32%).

Kokkuvõtteks saab juba prognoosida, et kuna arvukus on langenud, sünnib sel aastal veel vähem vasikaid ja KAURi soovituslik küttimismaht langeb juba alla 4000 isendi. sinu mets

aprill 2O21

13

Kaisma jahiseltsi jahimajas.

Jahimeestel on „Jahikoda korda” aasta SENISED AASTA TEEMAD

Jahikoda ei tähenda ainult hoonet.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

„J

ahikoda korda” on sõnum nii jahiseltsidele, maakondlikele jahiühendustele kui ka jahimeeste katusorganisatsioonile. See tähendab, et aasta jooksul vaadatakse ausa ja vajadusel kriitilise pilguga üle oma seltsi olukord, tegevused ja eesmärgid.

Tähtis ajend Üks oluline ajend teema-aasta nimetamisel oli lähenev 2023. aasta, mil lõpevad jahimaade kasutusõiguse lepingud.

Avaldus kasutusõiguse pikendamiseks järgmiseks kümneks aastaks tuleb esitada hiljemalt kuus kuud enne kehtiva lepingu lõppemist ehk siis enamikel jahiseltsidel 2022. aasta novembrikuu lõpus. Enne seda peab olema saadud jahindusnõukogu seisukoht koos heaks-

14

sinu mets

aprill 2O21

Aasta teema määramise tava sai alguse 2013. aastal.

2013 Jahikultuuri ja -eetika aasta 2014 Märka ulukit aasta 2015 Koostöö aasta 2016 Jahimeheks!

2017 Loenda ulukit!

2018 Jahindus on looduskaitse 2019 Jahiohutus 2020 Jahikoera-aasta Allikas: EJS

kiiduga. Ümarlauas maaomanikega oleme jõudnud ühisele arusaamale, et seltsi ja maaomanike koostöö peab olema hea ja selle tõenduseks on omavahelised kokkulepped, lepingud.

Kui seltsil ei ole oma territooriumi maaomanikega probleeme, siis ei tule neid ka jahindusnõukogus heakskiidu saamisel. Keskkonnaamet on teada andnud, et protsessiga võib alustada kohe ehk avaldusi saab juba esitada. Seega 2021. aasta on igati õige aeg oma jahikoja asjad üle vaadata.

Teema-aasta tähendus Mida tänavuse aasta teema tähendab?

• Esiteks seda, et vaadataks üle oma organisatsiooni suhted kogukonnaga.

Kogukond oma liikmetega – põllumehed, metsamehed, teise kodu ja suvi-

la omanikud ning paljud teised – on jahimeestele olulised partnerid. Kas seltsi suhted kogukonna liikmetega on piisavalt head, kas jaht on au sees või pigem mitte? Kas jahimehi aktsepteeritakse või tõrjutakse? Kas jahikeelde tekib järjest juurde või on tendents vastupidine?

• Teiseks, et lisaks suhetele kogukonnas vaadataks üle ka seltsi materiaalne olukord. Kas on olemas vajalikud rajatised? Kas on rajatud kõrgistmed vajalikesse ja ka ohtlikematesse (jahiohutuse mõttes, nt piiratud nähtavus) kohtadesse? Kas kütiliiniks kasutatavad sihid on puhtad? Paljudel on tublisti tööd, et viia ellu esmakäitluskohtade investeeringu projekt.

• Kolmandaks tähendab see ka ulukiressursi kasutamise ülevaatust. Kas on rakendatud piisavalt valiklaskmise printsiipe, kas piirkonnast on kütitud märkimisväärseid trofeesid, kas küttimismahud on olnud õiged, kuidas on lood ulukikahjustustega? Kas liikmeskonnal on arusaam, et meie ise oleme ulukiressursi peremehed ja vastutame selle heaolu eest? Me loendame, teeme valikuid ja kütime. Kui me seda ei tee, siis teevad teised, aga vastutada ja tagajärgedega tegelda tuleb ikka meil endil.

• Lisaks vajavad ülevaatust ühendusesisesed suhted. Kas suhted seltsis on korras? Kas on tagatud see, et jaht on kvaliteetaja nautimine, kus pole kohta nääklemistel ja tülidel? Kas väärtushinnangud on paigas? Kas tähistatakse ühiselt ja pidulikult (ka kaaslastega) jahihooaja algusi või lõppe ja jahinduslikke tähtpäevi? Kas korraldatakse regulaarselt laskepäevi? Kuidas on lood seltsi liikmete laskeoskustega? Kas järgitakse lisaks seadustele ka jahinduse head tava?

Veel paremaks...

Aasta teema ei tähenda seda, nagu oleks meil, jahimeestel mingi eriline probleem oma sisekorraga. Absoluutselt mitte! Meie jahiseltsidel on asjad korras ja läheb hästi, pigem on Eesti jahindus üks parimaid Euroopas.

Teema tähendab seega pigem sõnumit mitte jääda mugavustsooni, vaid minna koos muu maailmaga edasi. Teema ei ole etteheide, vaid üleskutse saada veelgi tugevamaks, paremaks ja ühtsemaks kogukonnaks oma jahinduse ja me endi eduks!

Tugev vastane seakatk Kuigi sigade Aafrika katku (SAK) positiivsete juhtumite arv on oluliselt vähenenud, püsib viirus Eestis tänaseni.

INGMAR MUUSIKUS

jahimees JAANUS VAIKSOO

jahimees

Aktiivsed katkukolded.

ANDRA HAMBURG Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindajatoimetaja

25. veebruaril toimunud seakatku-teemalisel infopäeval nentis maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop, et Eesti püsis katkuvabana vaid 2019. aasta veebruarist kuni 2020. aasta augustini. 25. augustil tuvastati taas SAK-viirus ühel Raplamaa metsseal, kes leiti maantee äärest.

Kaks aktiivset katkukollet Praegu on Eestis kaks aktiivset seakatkukollet, üks neist Raplamaal, teine Lääne-Virumaal. Raplamaal tuvastati uus puhang niisiis mullu augustis, Lääne-Virumaal detsembris.

METSSIGADE KÜTTIMINE 2O2O–2O21. JAHIAASTAL

2021. aasta veebruari lõpu seisuga on uuritud kokku 3814 metssiga, nendest 6 olid surnud, 3804 kütitud ja 4 hukkunud või hukatud. Tänavu jaanuaris oli kokku 15 seakatku-positiivset metssiga, nendest 1 oli viiruspositiivne Raplamaal ja 14 antikehapositiivsed (Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Harju- ja Saaremaal).

Veebruaris oli kokku 7 seakatku-positiivset metssiga, nendest 1 oli viirus- ja antikehapositiivne Lääne-Virumaal ja 6 olid antikehapositiivsed (Järvamaal 1, PõlvaKOMMENTAAR

Seisuga 28.02.2021

Maakond Küttimis- Kütitud kohustus Harjumaa 400 604 Hiiumaa 1300 1690 Ida-Virumaa 400 392 Jõgevamaa 250 280 Järvamaa 400 424 Läänemaa 200 255 Lääne-Virumaa 400 438 Põlvamaa 300 364 Pärnumaa 450 599 Raplamaa 350 546 Saaremaa 1300 1922 Tartumaa 450 459 Valgamaa 500 492 Viljandimaa 600 800 Võrumaa 500 450 KOKKU 7800 9715 Hukkunud (surnult leitud ja maetud) isendeid 30 Hukatud (kuna katku tunnustega) isendeid 45 Kõik kokku 9790 Allikas: keskkonnaaamet

MARGO TANNIK keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist

Esialgsetel andmetel on 2020/2021. jahihooajal Eestis kokku kütitud peaaegu 2000 metssiga rohkem kui algselt ette nähtud sai. Sedavõrd hea küttimistulemus viitab metssigade asurkonna arvukuse taastumisele.

Samas on viimase aasta jooksul Eestist (eelkõige Raplamaalt) laekunud palju uusi teateid sigade Aafrika katku leidude kohta.

Uute katkupuhangute ärahoidmiseks tuleb metssigade intensiivse küttimisega jätkata ka järgmistel aastatel ja hoida nende arvukus katku leviku tõkestamiseks endiselt madalal tasemel.

maal 1, Saaremaal 2 ja Lääne-Virumaal 2).

Kokku on jaanuaris ja veebruaris tuvastatud 22 seakatku-positiivset metssiga, nendest 2 viiruspositiivset ja 20 antikehapositiivset.

Mis on põhjus?

Veterinaarid ja teadlased on arutlenud uute puhangute võimalike põhjuste üle, milleks võib olla: • viiruse säilimine keskkonnas – ei ole siiski teaduslikku kinnitust, et SAKviirus nii kaua keskkonnas säiliks; • viiruse avastamata ringlus metssigade hulgas – ebatõenäoline, kuna nendes piirkondades on toimunud regulaarne SAK-i seire, mis tähendab kütitud metssigade uurimist; • inimese sisse toodud – kõige tõenäolisem variant; • viiruskandja metssiga – vähetõenäoline, kuna ka selle kohta teaduslikke tõendeid pole.

Rapla kolde puhul katsetasid jahimehed koostöös maaülikooli ja veterinaaridega tsoonialade süsteemi, kus kolde ümbritsevatest piirkondadest jahiti metssigu, et katk edasi ei leviks. Rapla kolle on nüüd säilinud 10 km raadiusega alal, samas kui Lääne-Virumaa ViruNigula kolle püsib 4 km raadiusega alal.

Uued viiruspositiivsed leiud on ohuks nii metssigade populatsioonile kui ka kodusigadele. Seetõttu tuleb hoida kolded võimalikult kontrolli all ja rakendada kõikjal kõiki bioturvalisuse meetmeid. sinu mets

aprill 2O21

15

jahimees

jahimees

Esimene linnugripi juhtum tuvastati tänavu veebruaris.

Laululuiged rabajärvel.

INGMAR MUUSIKUS

Eestisse on jõudnud väga nakkav lindude gripp KÄRT JAARMA põllumajandusja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist

V

äga nakkav ehk kõrge patogeensusega lindude gripp tuvastati esmakordselt Eestis veebruari keskpaigas Kopli poolsaarelt leitud kühmnokk-luigelt. Nädal aega hiljem nakatusid sellesse haigusesse Lääne-Virumaal asuva talu kodulinnud ning märtsikuu esimese nädala lõpuks on viirust leitud kõikjalt põhjarannikul hukkunud veelindudel.

Viirust levitavad eelkõige veelinnud Lindude gripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Vees ja madalatel temperatuuridel säilib viirus nakkusvõimelisena väga pikka aega. Viirus võib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel päevadel ja näiteks pardid võivad levitada viirust 30 päeva

KUST SAAB LISATEAVET? Rohkem infot saab põllumajandus- ja toiduameti veebilehelt, kuhu on kokku kogutud vastused korduma kippuvatele küsimustele. Lisaks uuendatakse seal iga nädal lindude gripi leviku kaarti ja muud olulist infot. Operatiivselt leiab infot ka ameti Facebooki kontolt.

Linnugripis lindude leiud 12. märtsi seisuga.

ALLIKAS: PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET

jooksul. Muidugi võivad olla nakkuse allikaks ka surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Nakatuda võivad ka teised metslinnud, näiteks röövlinnud nakatunud metslinde süües.

Kaitse oma kodulinde Kodulindude seas nakkuse edasikandumise vältimiseks on väga oluline, et

lindlasse ei viidaks viirust just hooletuse ja ettevaatamatuse tõttu. Selleks, et viiruse levikut tõkestada, kehtestas põllumajandus- ja toiduamet alates 1. märtsist üle-eestilise kodulindude väljas pidamise piirangud.

Piirangud kehtivad kõigile kodulindude pidajatele seni, kuni amet selle lõppemisest teavitab. Lisaks lindu-

de sees pidamisele on väga oluline registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Nõnda saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajatele toeks.

Majanduskahju võib olla laastav Lindude gripi jõudmisel lindlasse võib olla väga suur emotsionaalne ja ka majanduslik kahju. Kõrge patogeensusega lindude gripp loetakse eriti ohtlikuks loomataudiks. Sellised loomataudid on kiiresti levivad ja raskesti kontrollitavad. Tegemist on väga nakkava, ägedalt kulgeva ja suure suremusega (kodulindel 90–100%) viirushaigusega, millel pole ravi.

Paraku on nii, et kui kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositakse kodulindudel, siis haiguse edasise leviku ärahoidmiseks tuleb kodulinnud hukata ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis on haigusega saastunud, töödelda või hävitada. Hävitamisele lähevad ka linnuliha ja munad. Pärast hukkamist kohe uusi linde samasse ruumi panna ei saa, sest enne tuleb see linnupidamishoone mitmekordselt desinfitseerida.

PRIA vastavas registris olek on muu hulgas oluline selleks, et kui linnud tuleb tõepoolest hukata, on võimalik taotleda riigilt nende hüvitamist.

Punahirv heidab sarvi põdrast hiljem

16

Põder ja metskits heidavad oma sarved maha tavaliselt miinuskraadide saabudes, novembris-detsembris, aga punahirved hakkavad sarvi heitma esimese soojaga ehk varakevadel.

de heitmine sõltub temperatuurist,” ütles punahirveekspert ja jahimees Jaan Ärmus.

Näiteks Saaremaal võib punahirve heidetud sarvi leida üle saare, päris kindlat kohta pole jahimeeste sõnul olnud. Otsida tasub näiteks sealt, kus nad talvel söömas käivad, muu hulgas soolakute lähedalt.

„Punahirvedest heidavad tavaliselt oma sarved esimesena ära just vanemad loomad, nooremad võivad need heita veel aprillis ja maiski. Põhimõte on, et sarve-

Kust sarvi otsida?

2019. aastal tegi Eesti Jahimeeste Selts ülevaate, kuidas kevadel heitsarvi leida.

Siis rääkis jahimees Andres Üprus, et

sinu mets

aprill 2O21

tema leiab sarvi suuresti tänu oma metsatööle. Ta jälgib talve hakul, kuhu loomad pidama jäävad ja läheb hiljem sarvi otsima just sinna. Näiteks põdrasarvi on Andres Üprus leidnud ka metsisemängu paikadest, mis kattuvad suures osas põdra elupaikadega.

Heitsarvi tasub otsida ulukitele sobilike elupaikade lähistelt, metsakooslustest tasub eelkõige vaadata männikultuure ja rabamännikuid. Mõnel juhul võib neid leida ka kuusikutest, kus näiteks põder on tüvesid koorimas käinud.

Heitsarvede otsimisega samuti pike-

Punahirve heitsarved.

EJS

malt tegelenud Tarmo Kuuder on ajalehele rääkinud, et hirvesarvi võib leida ka suurte põllumassiivide äärsest metsast ja põldudelt, kus loomad talviti põllumeeste silo käivad söömas. Põdrasar-

MIDA TEHA, KUI LEIATE SURNUD LINNU? • Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metsalinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada, helistades infotelefonil +372 605 4767.

• Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ja neid kuhugi toimetada, sest sellega võib kergesti viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

• Kodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kellelt saab edasised suunised.

LINNUGRIPI NAKKAVUS TEISTELE Kas linnugripp võib nakatunud lindude kaudu ohustada ka jahikoeri, rebaseid, kährikuid?

Teadaolevalt ei ole hetkel lindude haigestumist põhjustav viiruse tüvi H5N8 teiste loomaliikide haigestumist põhjustanud.

Kui ohtlik on viirus inimesele?

Terviseameti andmeil on inimene seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga. Tõenäosus, et nakkus võib levida inimeselt inimesele, on väga väike.

vi võib tema sõnul leida pea igasugusest metsast, aga kõige suurem tõenäosus on neile peale sattuda rabaservades. Üldist n-ö rusikareeglit selle kohta, kus täpselt kellegi sarvilise looma heitsarvi rohkem olla võiks, Tarmo Kuuderigi sõnul siiski olemas ei ole: „Näiteks soku sarved kukuvad veel eriti suvalistes kohtades. Vahel on neid metsarajal või kusagil põõsa ääres, aga võib olla ka keset põldu. Kuna soku sarved on pealegi nii väikesed, peab lihtsalt tohutult õnne olema, et neile peale sattuda.”

Kas alati on kusagil teine sarv? „Suure tõenäosusega on ühe looma heidetud sarved tõepoolest lähestikku, aga

Jahiohutuse reeglid on järgimiseks Keskkonnaameti ja politsei ühisreididel märgatakse, et jahimeestel on liiga sageli sõidukis relv, mis laetud ja relvakotist väljas.

N

äiteks kui keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid koos politseiga kontrollisid veebruaris Saaremaal toimunud üksikja ühisjahte, oli enamik kümnest alustatud väärteomenetlusest seotud jahiohutusega. Ühel juhul oli jahimehel laetud jahirelv jäetud järelevalveta, ülejäänud juhtudel oli relv autos relvakotist väljas ja laetud.

Oli ka üksikuid ebakõlasid inspektoritele esitatud jahi- ja laskekatsetunnistuste ning andmebaasis olevate andmete vahel. Need puudused tehti kohe korda.

Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arenduse osakonna peainspektor Liivi Plumeri sõnul on laetud relvaga sõitmised jahimeeste seas üsna levinud, aga see on äärmiselt ohtlik nii jahimehele endale kui ka kaasreisijatele. Suure riskiga on ka ühisjahid, kus jahimehed unustavad enne kogunemist ja liikumist relvad ohutuks teha. Samuti on olukordi, kui relv jäetakse järelevalveta ja kõrvalistele isikutele ligipääsetavasse kohta.

KESKKONNAAMET see „lähestikku” varieerub väga suurelt,” rääkis Tarmo Kuuder. „See võib olla kümme sentimeetrit ja võib olla ka kilomeeter.”

Loomaliigiti mingit kindlat vahemikku, mille jooksul mõlemad sarved heidetakse, ei ole ja õieti on see igal isendil erinev, sõltub paljudest teguritest. Tarmo Kuuder tõi näiteks, et mõjutab see, millega loom parasjagu tegeleb, kas sööb rahulikult või hoopis jookseb.

Kevad on hea aeg heitsarvede otsimiseks, sest lehtimata puudega ja maadligi kuluga maastikul hakkavad need paremini silma.

EESTI JAHIMEESTE SELTS, SM sinu mets

aprill 2O21

17

metsaelu

metsaelu

Metsaomanik on parim looduse hoidja 2.

Mida tunned, seda armastad. Mida armastad, seda tahad hoida...

ANTS VARBLANE metsaomanik Vormsil

O

len töötanud metsaülemana, ametnikuna ministeeriumis, omavalitsuses ja metsaomanike loodud organisatsioonides. Peamised praktilised kogemused metsa majandamisel ja looduskaitse korraldamisel olen saanud Vormsi saarel. Maaja omandireformi käivitumisel teenisin ametnikuleiba ja ei pidanud eetiliseks osaleda aktiivselt maade erastamiseks loodud protsessides. Oma väikesed säästud kasutasin FIEna ostueesõigusega või piiratud enampakkumistel metsamaade omandamisel.

Viimastel aastatel olen julgenud ka laenu võtta, et soetada maad sh ka maatükke, mis Natura aladel ja kaitseala sihtkaitsevööndis. Nii on minu ja mu lähedaste kasutuses enam kui 100 ha maad.

Kõik saab alguse lapsepõlvest Minu vanemad olid bioloogia-geograafia õpetajad. Lisaks nendele sain oma

esimestele eksistentsiaalsetele küsimustele vastused tõenäoliselt ka Jüri Uustalult, kes oli üks Eesti looduskaitse seltsi asutajatest 1966. aastal. Siberist asumiselt tagasi tulnud vanaemalt kuulsin lugusid talupidamisest ja küüditatud inimeste oskusest ka väga kasinates tingimustes ellu jääda. Kõik see ja hilisem koolitee on seadnud looduse kaitsmise lahutamatuks osaks minu elus.

Klassikaline looduskaitse tekkis vastavalt olukorrale Meie looduskaitse olulised ajamärgid on järgmised: 1955 loodi Looduskaitse Komisjon; 1957 ENSV seadlus „ENSV Looduskaitsest”; 1981 loodi 30 sookaitseala ja 1994 „Kaitstavate Loodusobjektide Seadus” (KLOS); 2004 „Looduskaitseseadus”. Esimesega pandi alus kaitsealade süsteemi loomisele ja viimane seadis peamiseks eesmärgiks liikide soodsa seisundi tagamise võimalikult paljude piirangute sätestamisega.

Nõukogude ajal, kus ressursside kasutamises ei nähtud mingit ohtu, oli kaitsealasid meile vaja eelkõige selleks, et ohjata raiskamist ja ajada varjatult nn Eesti Asja. Uuemal ajal tekkis vajadus ennast vastandada Euroopale, kus metsad ja looduslikud maastikud olid peaaegu kadunud. Nii hakkasime ennast metsarahvaks kutsuma, kuigi enamus meist elab linnas ja üha rohkem sinna kipume. Üle poole meie elurikkusest asub metsas ja nii on meil tekkinud arusaamine , et

Metslagendikule, kuhu viiskümmend aastat ei ole mets suutnud kasvama hakata, otsustasime ehitada oma metsamaja.

18

sinu mets

aprill 2O21

Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis Koostajad Ivar Sibul, Toivo Meikar, Heino Kasesalu ja Piret Trei. Toimetaja Ivar Sibul, kujundaja Kalle Müller. Väljaandja Eesti Maaülikool, 2020, 310 lk.

Juubeliraamatust valmis ka e-raamat Selle lepiku ostsime lastele vana­e ma abiga. Et tegu ära ei ununeks, sai maa­tükile vanaema kasuks ka hüpoteek seatud.

Neli aastat tagasi pidin tegema 5 ha lageraie, sest küpse metsa ostmiseks võetud laenu­ raha tahtis tagastamist. Lank on looduslikult väga hästi uuenenud, aga veel mitu aastat saab sealt oma pohli korjata.

kui metsa raiutakse, siis elurikkust hävitatakse. Kui Lääne-Euroopas ja ka Põhjamaades räägitakse elurikkuse suurendamisest ja taastamisest, siis meil pole need tegevused laias laastus võimalikud, sest pärisime rikka looduse. Meie peamine kokkuleppimise koht on selles, kui palju võime elurikkust vähendada, et ökosüsteemi kui terviku seisundis ei toimuks pöördumatuid muutusi.

Igaühe looduskaitse Olen kuulnud looduskaitsjaid väitmas, et kui kõik kaitsevad loodust, siis pole kaitsealasid vaja. Kes siis saab loodust kaitsta? Kelle oma see loodus on? Loomad ja taimed ei tea, kelle maa peal nad elavad ja enamus inimesi ei vaevu endale selgeks tegema, kelle maale nad on sattunud, kui just sellekohast silti ei näe.

30 aastat tagasi rääkisime valdavalt eraomandile rajatud ja turupõhimõtetel toimiva ühiskonna ehitamisest. Kuidas on läinud selles vallas loodushoiul ja metsanduses? Rangelt kaitstud metsadest vaid ligi 10% kuulub erametsaomanikele. Riik omab 51% kogu metsamaast ja 23% ( ligi 300 000 ha) sellest on range kaitse all. Kogu vastutus on lüka-

Eks näis, kes selle õõnsa kuusepaku omaks võtab.

tud riigile ja üha rohkem kuuleme hääli, et elurikkust hävitatakse. Kes siis hävitab? Riik, see oleme ju meie! Omanike riigi puhul ei ole võimalik lükata vastutust anonüümse „meie” peale, vaid igaüks peab võtma vastutuse ja hoidma temale usaldatud väärtusi. Peaksime jõudma sinna, et iga maaomanik tunneks talle osaks saanud rikkust ja küllap siis tuleb ka armastus. Seda, mida armastad, tahad hoida ja järgmistele põlvedele edasi pärandada.

Kas olen kohusetundlik maaomanik?

Seda küsimust olen sunnitud endale esitama nii siis, kui hakkan oma metsast rehavart otsima, kui ka siis, kui minult küsitakse: „Mis meil selle metsaga lahti on? Mis sõda siin käib?” Noore poisina Luua metsakoolis, kui olin esimestel kursustel põhilised koerustükid ära teinud, jõudsin arvamiseni, et kui loed võimalikult palju raamatuid, siis ühel päeval tuleb äratundmine, mis ütleb, kuidas edasi. Siiani tunnen seda nälga, kuid igapäevane leiva teenimine ja muud ihumured võtavad lõviosa ajast. Raamatupoodi minnes on esikohal eneseabile ja

4 X ERAKOGU

elulugudele pühendatud riiulid. Paraku ei ole kohanud, et keegi ka maa- ja metsaomanikele midagi nendest valdkondadest oleks kirjutanud ja avaldanud.

Ehk oleks kellelegi sellest abi.

Enda jaoks olen leidnud Wildlife Estate (WE) märgise, mida maaomanikud on saanud endale taotleda juba alates aastast 2004. Märgise kvaliteedi eest kannab hoolt Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO). Kui olin teinud ära nn enesehindamise, siis soovitati mul omandada tunnistus, et võiksin sama teha ka teiste vabatahtlike looduskaitsjate märgist soovivate maaomanike juures. Põhjaliku ülevaate märgise kohta leiab aadressilt http://www.wildlifeestates.eu/.

Mis kasu mul sellest märgisest on?

Esmalt annab ta mulle hea enesetunde, sest olen teinud läbi protseduuri, mis lubab mul tunda ennast olevat klubis, kus koos ligi sama palju maaomandit kui Eestimaal metsa. Kui mul peaks kunagi tekkima vajadus oma maavalduse piiri tähistada, siis ei pane ma üles looduses viibijat häirivat „ERAMAA” silti, vaid teavitan WE märgisega, et siin jälgitakse loodushoiu häid tavasid.

Eesti rahvuslikku metsandusharidust kokku võttev juubeliraamat annab ülevaatliku, kuid samas põhjaliku pildi akadeemilise metsandushariduse sajandipikkusest ajajoonest läbi mitme riigikorra ja ülikooli. Raamatust saab lugeda, et Eesti metsandusharidusel ja metsateadusel on olnud nii häid kui ka halvemaid aegu; et selle saja aasta sisse mahub kiiret arengut, spurte ja hoovõtte, ka seisakuid ja suunamuutusi. Raamat annab ülevaate nii Järvselja kui olulise metsandushariduse õppe- ja praktikabaasi arenguloost kui ka viimase saja aasta metsanduslikust seltsitegevusest Eestis.

Lisaks sisaldab raamat enam kui saja Eesti metsandusõppejõu (1920– 2020) illustreeritud ja faktirohke lühieluloo. Teos kätkeb endas ka kõigi sajandi jooksul Eestis metsandus­ spetsialisti diplomi või bakalaureusevõi magistrikraadiga lõpetajate ning metsanduslike doktori- ja kandidaadiväitekirjade kaitsjate nimesid. Isikute leidmist raamatust hõlbustab rohkem kui 4500 nimekirjest koosnev isikunimede register. Teose lisaväärtuseks on aga rohked varem avaldamata ajaloolised fotod.

Kauni kujunduse ja luksusliku välimusega juubeliraamatut esitleti eelmise aasta augustis Eesti Rahva Muuseumis akadeemilise metsandushariduse 100. sünnipäeva aktusel. Raamatu väikesest trükitiraažist enamik kingiti koostööpartneritele ja toetajatele ning vilistlastele ja metsandusõppejõududele.

Nüüd on juubeliraamatust valminud ka e-raamat, mida saab soetada Rahva Raamatust.

E-raamatu link: www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-sada-aastat-emakeelset-akadeemilist-metsandusharidust-eestis/1481377/ et?isbn=9789949698431 IVAR SIBUL sinu mets

aprill 2O21

19

metsaelu

metsaelu

Kui tõenäoline on kohata metsas ilvest?

INGMAR MUUSIKUS loodusfotograaf

E

t varjulise metskassiga lähemat tutvust teha, tuleb tunda tema harjumusi, lemmikradasid ja -maastikke. Talvel lumega võiks leida ilvese jäljerea ja hakata seda harutama.

Lihtne jalutuskäik ei pruugi see olla. Ilves poeb läbi madalate okste, läbib tihedaid võserikke ja teeb asja tormimurdudesse. Jäljeajajal tuleb kõik need keerdkäigud ja ronimised kaasa teha.

Inimest kaugemalt märgates ei ole ilvese esmaseks reaktsiooniks mitte põgenemine, vaid enda märkamatuks tegemine. Ta saab kindel olla heale varjevärvusele. Mõnikord, sõltuvalt meeleolust, laseb ta end aga jälgida. Ühel suvel vaatasin pikalt autoaknast kraavikaldal pikutavat ilvest. Ta pani silmad kinni ja tegi nagu magaks.

Liigub üsna laialt Arvatakse, et ilvestele sobivad elamiseks vaid puutumatud ürglaaned. Päris nii see ei ole. Ilves liigub seal, kus elavad tema saakloomad, kus ta saab end ära peita, pidada hiilimis- ja varitsusjahti.

Puu otsa ronib ilves hädaolukorras, mitte ohvrile selga hüppamiseks. Kännul, kivil või heinapallil istuda, et ümbrusel silma peal hoida, meeldib talle küll.

Kui olen liikunud metsas laiade suuskadega, siis mõni päev hiljem on näha, et ilves on käinud mööda mu suusarada.

Eks loomal ole sügava lumega suusajäljes kergem astuda, samas teda huvitab, et kes ja miks on tema valdustes kolanud. Ilvesel on uudishimulik loomus.

20

sinu mets

aprill 2O21

Ta lemmikmaastikud on tiheda alusrindega vanemad okas- ja segametsad, mis vahelduvad väiksemate võsastunud raiesmikega; mosaiiksed, kultuurmaastikega piirnevad metsaalad, rabade servad ja veekogude kaldad. Emailvesed on leidnud sobiva poegimispesa ka keset suuri põlde väiksemates metsatukkades. Poegadega ilvesele on oluline saakloomade lähedus. Samal põhjusel käivad ilvesed sageli ka jahimeeste söödaplatside ja soolakute juures.

Eesti ilveste põhitoit on metskits.

Sest valgejänest ja metsakanalisi on viimase poolsajandi jooksul liiga väheks jäänud. Kui 10 aastat tagasi metskitse arvukus alla läks, õppis üks osa ilvestest kopraid jahtima. Sagedamini sattusid siis toidulauale ka rebased ja kährikud, kellelt ilves sai tervist laastava kärntõve.

Ilves on gurmaan, kes sööb saakloomast ära paremad palad. Jäägid pakib korralikult kokku ja peidab ära. Raibet ilves ei puutu. Tema hambad ei võimalda närida ei konte ega külmunud liha.

Kui õnnestub leida koht, kus ilves on murdnud metkitse ja söömine on jäänud pooleli, võib loota, et murdja tuleb saagi juurde varsti tagasi. Kord sattusin äsja murtud valgejänesele, keda ilves ei olnud jõudnud sööma hakata, oli selle kiiruga ära peitnud ja minu tu-

lekul põgenenud. Hommikuks olid jänesest alles mõned karvatordid ja tagumine jalg.

On õnnelikke juhuseid Märts on ilveste pulmakuu. Sel ajal nad on häälekad ja liiguvad ka päevasel ajal laiemalt ringi. Hulk aastaid oligi ilves minu jaoks vaid ümarad käpajäljed lumel ja hääled varakevade hämaruses. Ühel märtsipäeval kulges mu ees ilvese „soe” jäljerida. Ta oli läinud pikalt mööda metsasihti, teinud kõrvalepõikeid raiesmikele, tulnud tagasi, jätkanud teekonda, märgistades aktiivselt kände ja oksi. Mets lõhnas ilvese aroomidest.

Viimaks oli märgistaja keeranud rajalt võseriku vahele. Loobusin mõtteis tal järel käimisest, kui teispool võsa hakkas kostuma kõrges toonis huilgeid. Isailves hüüdis! Selles oli kutset ja igatsust. Kui loom viimaks 50 meetri kaugusel tagasi sihile astus, nägin teda kogu ta ilus. Kohtumine kestis 9 sekundit.

Nädala pärast kohtusime uuesti. Seekord ta ei põgenenud, vaid vaatas mind lähemalt, läks veidi eemale ja võttis istet, pööras pead ühele ja teisele poole, limpsas keelt. Viimaks tõusis, hakkas aeglaselt eemalduma, heites paar pilku üle õla tagasi. Üheksast sekundist sai kuus pikka unustamatut minutit.

Vääriselupaik.

Heitis paar pilku tagasi...

ANDRES HENDRIKSON

Kuidas ära tunda vääriselupaika?

Mida vanem ja vähem VEPide inventeerimist ja kaitset reguleerib metsaseaduse §23. Erametsas „korras” mets, seda VEPi kaitseks notariaalse lepingu sõlmitmekesisem on seal elustik. mimist korraldab SA Erametsakeskus.

ANDRES HENDRIKSON INGMAR MUUSIKUS

Eestis elab praegu umbes 4OO–5OO ilvest, kuid inimese silma alla nad väga tihti satu.

keskkonnaameti metsahoiu spetsialist

V

ääriselupaikadest (edaspidi VEP) meie metsades on viimasel ajal palju mõtteid avaldatud, põhjuseks intensiivne metsade majandamine ja selle tagajärjel metsade elurikkuse vähenemine.

VEPe hakati Eestis inventeerima 1999. aastal. Eeskujuks oli Rootsi pikaajaline kogemus ja inventeerijate koolitamisel olid kohalike spetsialistide kõrval abiks Rootsi asjatundjad. Inventeerimisega tegelesid ja teevad seda ka praegu vastavat tunnistust omavad spetsialistid, keda on veidi üle 200 ja kelle nimed on leitavad aadressil www.envir.ee/ sites/default/files/koondnimekiri_tunnistustest_2019.pdf.

Lepingu sõlmimiseks vajalikud eeltööd teeb keskkonnaamet.

Praegu on meil EELISe (Eestimaa Looduse Infosüsteem) andmetel 13 227 kehtivat VEPi, millest 386 kaitseks on metsaomanik sõlminud riigiga lepingu.

Lepingu alusel makstakse omanikule hüvitist selle eest, et ta seda metsaosa ei majanda. Endisi VEPe on registris 2369.

Need on VEPid, mis on mingil põhjusel kaotanud vääriselupaiga tunnused. Era­ metsaomanikul ei ole kohustust lepinguta vääriselupaika enda maal säilitada.

Nagu arvudest näha, pole suurema osa erametsa VEPide kaitseks lepingut sõlmitud. Riigimetsas on registri VEPid kaitstud ja majandamisest väljas.

Mis teeb metsaosast VEPi? Olen ise VEPide inventeerimisega tegelenud üle 20 aasta. Selgitan VEPi mõiste sisu, arvestades oma kogemust. Mida vanem on mets ja mida vähem on seal märgata inimtegevuse jälgi, seda suurem on tõenäosus, et tegu võib olla VEPiga. Vana mets, kus on palju erine-

vaid elupaiku ja kasvuvõimalusi eri liikidele, ongi VEP. Elupaiku moodustavad eri liikidest eri vanusega surnud ja surevad puud, eri lagunemisastmetes lamapuit, puutüükad ning aukude ja õõnsustega puud. Elurikkusele metsas on head allikad, ojad, suured kivid, põlengujälgedega puud ja reljeefi erisused.

Majandatud metsas on tihti vähe jämedat lamapuitu ja surnud puid, mis on VEPis väga olulised. Mida vanem ja vähem „korras” mets on, seda mitmekesisem on seal elustik.

Võrreldes metsa ja linna olen end tabanud mõttelt, et VEP metsas on nagu vanalinn linnas. Kes tahaks vanalinna magalarajooniks teha? Hea, kui on kaitstud nii VEPid kui vanalinnad. VEPide metsa väärtus on liigirikkuse ja elustiku mitmekesisuse säilitajana kindlasti suurem kui metsal, mille majandamise peamine eesmärk on puidu tootmisest võimalikult suurt tulu saada.

Tasub tunda lihtsamaid tunnusliike VEPide väljavalikul on muude VEPi elementide kõrval olulised teatud seene-, sambliku-, sambla-, putuka- ja ka mõned soontaimeliigid. Eestis on liigispetsialistid välja valinud u 400 liiki, kelle esinemine metsas viitab sellele, et tegu võib olla VEPiga. Need on liigid, kes pole küll väga haruldased, kuid vajavad arenguks pikka aega muutusteta püsinud metsakeskkonda. Võrreldes tavalisemate liikidega on nad nõrgema konkurentsivõimega ja aeglasema levikuga, majandatavas metsas jäävad laialt levinud tavalistele liikidele alla. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et nendest juba kümne tundmine (vt lk 22–23) on suureks abiks otsustamisel, kas tegu võib olla VEPiga.

Hea aeg uute VEPide leidmiseks on just algamas. Enne rohu tärkamist ja puude lehtimist on hästi nähtavad vähem märgatavad metsaelanikud, kellest paljud on ka VEPi tunnusliigid. Kevadel on metsa all palju valgust. On sobiv aeg vaadata üle enda vanad metsaosad. Kui tekib kahtlus, et tegu võib olla VEPiga, võtke appi keegi, kes tunneb hästi metsa ja selle elanikke. Lihtsaim on üles otsida mõni keskkonnaameti metsahoiu spetsialist, kelle kontaktandmed on leitavad ameti kodulehelt. Ka juba registreeritud VEPi lepingu sõlmimise sooviga tuleb pöörduda keskkonnaametisse. sinu mets

aprill 2O21

21

metsaelu

metsaelu

1O liiki, mille olemasolu metsas viitab võimalikule vääriselupaigale Kuuse-nublusamblik. Kasvab kergelt lillakashalli kirmena vanade kuuskede tüve alaosa koorel.

Hallikal pinnal on nähtavad heledamad 1 mm läbimõõduga täpid (nublud). Alla sajandivanuste puude koorel teda naljalt ei leia.

Sobivate tingimuste ja väga vanade puude korral võib samblikuga kaetud osa ulatuda üle 2 meetri kõrgusele.

Kännukatik. Liibuv sammal, kes kasvab kooreta okaspuu lamatüvedel, kattes neid kohati õhukese vaibana, ja mõnikord ka vanadel kän­ dudel. Välimuselt meenutab ca 1–1,5 mm jämedusi rastapatse. Varjulises kasvukohas on värvus roheline, päikesele avatud kohas võib olla ka punakaspruun.

Kopsusamblik. Kergesti äratuntav dekoratiivse välimusega suur kuni 20 cm läbimõõduga samblik. Väli­ muselt meenutab kopsusambliku pind kopsu kude või hõlmadega kapsalehte. Kasvukohana eelistab jämedate lehtpuude (eriti saar, vaher, tamm, haab), mõnikord harva ka teiste puude koort. Kopsusamblik kuulub Eestis kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Kasvukohti ohustab vanade haavikute raie ja saarte suremine saaresurma tagajärjel.

22

sinu mets

aprill 2O21

Roostetorik. Üheaastase punaka viljakehaga torikseen, kelle kasvukohaks on põhiliselt kuuse jämedamad lamatüved, mõnikord ka vanad kännud. Seene omapära on selles, et ta kasvab sellisel surnud puidul, mida on juba eelnevalt lagundanud üks tavaline torikseen – kännupess.

Roomav soomik. Erkroheline väiksemõõtmeline sammal, kelle harud meenutavad miniatuurseid kuusekesi. Harude laius on 1 mm ümber, taime pikkus 1–2 cm. Kasvukoht niiskemates metsades põhiliselt puude juurekaela läheduses, aga ka lamatüvedel.

Haava-tuletaelik. Vanadel haabadel harva kasvav suuremapoolse viljakehaga mitmeaastane torikseen. Seene viljakeha on tüvest eemale hoidev ja ümara servaga.

Väga tavalise haavataeliku viljakeha on liibuvam ja terava servaga.

Sulgjas õhik. Kergesti märgatav suuremõõtmeline sammal. Kasvab enamasti vanade lehtpuude (haab, saar, vaher, tamm) koorel 0,5 kuni 3 meetri kõrgusel.

Tema laineliste lehekestega harud on tüvest eemale hoidvad ja kaunilt ülespoole kaarduvad.

Jugapuu. Meie metsades looduslikult kasvavatest okaspuudest kõige väiksearvulisem. Ilutaimena aedades ja parkides leidub jugapuid tõenäoliselt rohkem kui looduslikult metsas. Kasvab merelise kliimaga aladel Lääne-Eestis, peamiselt Hiiu- ja Saaremaal, vähesel määral ka mandril. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.

Kuusetaelik. Kuuskede okstel ja okste tüvele kinnitumise kohtades kasvav kohvipruuni mitmeaastase viljakehaga torikseen.

Eristatakse liibuvat ja eenduvat vormi.

Künnapuu. Metsades mitte väga sagedasti kasvav puu, keda aetakse sageli segamini hariliku jalakaga. Üks lihtsamaid tunnuseid, mille järgi neid eristada, on lehed.

Jalaka leherood hargnevad sageli enne leheserva nagu kanavarbad – „Jalakal on jalad”. Künnapuu leherood hargnevad enne leheserva väga harva. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

Tekst ja fotod Andres Hendrikson Vt ka lk 21. sinu mets

aprill 2O21

23

teated

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

Trofeekomisjoni koosolek tänapäevasel viisil.

• Arutati jahitrofeede teemal.

25. veebruaril toimus maailma jahindusorganisatsiooni CIC peakontori ja CIC trofeekomisjoni ühine koosolek veebis. Koosolekul räägiti CICi trofeekomisjoni koosoleku korraldamisest. Arutati ka uue käsiraamatu väljaandmise üle. CICi peakorterit esindasid Kristof Hecker ja Luna Milatovic. Trofeekomisjoni poolt osalesid aseesimehed Andres Lillemäe, Tony Dalby-Welsh ning vanemad trofee-eksperdid Ian Watson Inglismaalt ja Larry Taffe Iirimaalt.

24

sinu mets

aprill 2O21

• Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele. Maaülikool korraldab järgmise sanitaar- ja hügieenikoolituse jahimeestele 15.–16. aprillil. Koolitus toimub veebikeskkonnas BigBlueButton. Koolitus on tasuline (140 eurot), kohtade arv on piiratud. Osalemissoovi korral on kindlasti vajalik eelnevalt registreeruda! Seda saab teha EJSi kodulehe kaudu.

• Jahis saab häirekeskuse üheks töövahendiks. Veebruaris kohtusid seltsi „Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu ja IT projektide koordinaator Karri Urban häirekeskuses 1247 teenuste juhi Karmen Oksaga. Karri Urban esitles koosolekul Jahisesse liidetud Eesti Jahimeeste Seltsi liikmesorganisatsioonide kontaktide koondit, mida hakkavad kasutama häirekeskuse operaatorid, kes edastavad jahimeestele õnnetusse sattunud uluki asukoha infot. „Selleks, et info jõuaks häirekeskusest kiiresti jahimeheni, oleks oluline, et jahimehed kontrolliks Jahises jahiseltside kontaktaadresside õigsust,” rõhutas projektijuht Urmas Salmu. Lisaks räägiti plaanist, et tulevikus saavad häirekeskuse töötajad hakata ka ise liiklusõnnetuste asukohti Jahisesse kandma.

• Ulukikahjude hüvitamise teabepäev. Jaanuari lõpus toimus EestiSoome vaheline infopäev ulukikahjude hüvitamise teemal. Lektoriks oli Jussi Partanen Soome Jahimeeste Liidust. Infopäeva eesmärk oli tut-

Jussi Partanen tutvustamas ulukikahjude hüvitamist Soomes.

Eesti Erametsaliit teatab

vuda ulukikahju hüvitamise korraldamisega põhjanaabrite juures.

Infopäeval osalesid EJSi juhatuse liikmed, Valga jahimeeste ühistu esindajad, RMK esindaja ja mõned soovi avaldanud külalised.

Infopäeval selgus, et Soomes tegeleb ulukikahjudega riik ja sõraliste tekitatud kahjustuste hüvitamiseks kogutakse iga kütitud põdra ja valgesabahirve isendi pealt maksu riigile.

Nii näiteks makstakse iga täiskas­ vanud kütitud põdra pealt riigile 120 eurot, mis läheb kahju hüvitamise fondi. Partanen rääkis veel paljust muust huvitavast, mida oleks võimalik edaspidi ka meil rakendada.

KERTU KEKK-REINHOLD Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

3 X EJS

• Ilmus Eesti Jahimees 1/2021. Aasta esimene number uurib, kuidas päästa nurmkana ehk põldpüü. Samuti on juttu sellest, kuidas külastati aasta teema „Jahikoda korda” raames Kaisma jahiseltsi, kellega räägiti, kuidas seltsis asjad edenevad. Veel on juttu akadeemik Veiko Urist, projektist „Ulukid teel”, märklehe valikust, Jahise mobiilirakendusest jm.

• Seakatku infopäev. 25. veebruaril oli jahimeestele mõeldud seakatku-teemaline infopäev veebis. Veterinaarid ja maaülikooli esindaja rääkisid hetkel aktiivsetest viirusekolletest, seakatku uuringutest, bioturvalisusest jahil. Puudutati ka teisi olulisi teemasid, nagu hirvlaste kurtumustõve seire, marutaud, ehhinokokk-paelusside uuring jms.

Ulukinahkade kokkuost.

• Ostsime kokku ulukinahku. Veebruaris ostis selts taas kokku ulukite nahku. Kui üle-eelmisel aastal varuti neid ligi 500 ja eelmisel aastal 600, siis sel aastal saime kokku juba 709 põdra- ja punahirvenahka. Kokkuostetud nahkadest valmistab meie partner Soomes koeratoitu. „Tähtis on see, et nahku ei viidaks metsa, vaid tuuakse kokkuostu. Kõik jahisaadused tuleb ära kasutada,” tõdes seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Nahku toodi Harjumaalt, Hiiumaalt, Järvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tartumaalt, Põlvamaalt, Võrumaalt ja ViljandiVt ka www.ejs.ee maalt.

• Jahinduslepingute pikendamine. Enamus täna kehtivatest jahipiirkondade kasutusõiguse lubasid on välja antud varasema seadustiku alusel ja neid on pikendatud jahiseaduse § 67 lõike 2 kohaselt 10 aastaks. Nende lubade taaspikendamine läheb vastuollu kehtiva jahiseaduse mõttega, mille kohaselt tuleb loa menetlusel küsida ka maaomanike seisukohta.

Erametsaliidu hinnangul on põhjendamatu ja väär keskkonnaameti ja jahimeeste esindajate praeguseks väljakujunenud seisukoht pikendada 2013. aastal välja antud 10aastase üleminekuaja jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid. Loa kehtivuse möödumisel tuleb hoopis asuda taotlema uut luba jahiseaduse § 14–17 alusel.

Liit on teinud keskkonnaametile pöördumise, milles palume keelduda mistahes jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamisest. Samuti pöördusime õiguskantsleri poole õigusselguse saamiseks.

• Kohtumised uute ministritega. Märtsis said liidu esindajad kokku nii uue maaeluministri Urmas Kruusega kui ka uue keskkonnaministri Tõnis Mölderiga.

Urmas Kruusega toimunud veebikohtumisel tuli jutuks ka maaeluministeeriumile antud ülesanne teha ettepanekuid maale elama asumise programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Liidu esindajad soovitasid lisaks mõelda ka sellele, et maal juba elavad inimesed sealt ära ei koliks. Üks maal elamise eeldus on maaomandi kasutamise võimalus ja töökohtade olemasolu.

Kui piirangute seadmisel pakutakse maaomanikule ainsa alternatiivina maa riigile võõrandamist, toob see paljudel juhtudel enesega paratamatult kaasa maalt lahkumise. Minister Kruuse oli nõus, et kaitstavate territooriumide laienemisel ja piirangute karmistamisel tuleb hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja inimeste võimalikku käitumist. Ta jagas meie seisukohta, et ELi seatud ambitsioonikad eesmärgid elurikkuse säilitamisel peavad arvestama ka inimeste võimalusega maal ellu jääda.

Kohtumisel keskkonnaminister Tõnis Mölderiga tutvustasime uuele ministrile erametsanduses tegutsejaid ja nende funktsioone. Lisaks rääkisime looduskaitsest ja metsaomanike rollist looduse hoidmisel. Samuti tuli jutuks detailsete metsaandmete avalikustamine.

Meie hinnangul on metsaomaniku tellitud metsakorraldusandmed omaniku vara ja see peaks olema omaniku otsustada, kas ja millises mahus ta neid metsaregistris avalikult näidata tahab. Täna saab metsaregistri andmeid kasutada anonüümselt, mis annab tegutsemiseks vabamad käed ka agressiivsetele metsaostjatele.

• Maaomanikud mures uute piirangute pärast. Üle saja Virumaa maaomaniku said veebruaris keskkonnaametist teate, et nende maale soovitakse lendorava kaitseks seada piiranguid. Amet soovib täiendavalt kaitse alla võtta ligi 670 ha erametsi (üle 296 ha sihtkaitse- ja üle 372 ha piiranguvööndisse). Lisaks soovitakse karmistada kõigi seniste lendorava püsielupaikade piiranguvööndite kaitsekorda, keelates seal täielikult uuendusraied. Seejuures õiglaseid kompensatsioonimeetmeid metsaomanike jaoks välja pakutud pole. Sihtkaitsevööndisse jääva metsa omanikud võiks mõnel juhul isegi 110€/ha aastase Natura hüvitisega rahul olla, aga piiranguvööndis on kompensatsiooniks pakutud vaid 50% maamaksusoodustust. Loomulikult räägitakse ka võimalusest oma maa riigile müüa, kuid piiranguvööndites tekiks see võimalus alles metsa valmiva või küpse metsa arenguklassi jõudes. Kaitse alla võetakse aga ka palju noort metsa, isegi eelmisel kevadel istutatud kuusekultuure.

Kohalikud metsaomanikud on mures, sest nende metsamajanduslikku tegevust soovitakse oluliselt piirata. Mõned metsaomanikud on olukorda võrrelnud isegi küüditamisega, sest põlvkondade kaupa perekonna valduses olevad maad soovitakse neilt sisuliselt käest võtta.

• Kohtumised maa-ametiga. Veebruaris ja märtsis kohtusime koos Eesti Omanike Keskliidu esindajatega maa-ametiga. Arutasime maade riigile omandamise ühtlustamise võimaluste üle, samuti tuli teemaks maakatastris maade kõlvikulise jaotuse muutmise probleem – seda tehakse maaomanike teadmata. Rääkisime ka looduslike protsesside tulemusel kinnistute piiride muutumisest (nt meretaseme tõusu või langusega) ja riigi plaanist muuta talumistasude arvutamise metoodikat. Kõikides küsimustes arutelud jätkuvad.

• Metsamajandajate konkurss tuleb 28. korda. Juba 28. aastat kutsume tublisid metsaomanikke osalema metsamajandajate konkursil.

Parim metsamajandaja 2021 selgub 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval. Täpsemalt loe konkursi kohta lk 11.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

aprill 2O21

25

teated

teated

Töö metsanduse uue arengukavaga jätkub Kuigi metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2O3O) juhtkogu sai laiali saadetud, jätkub kava koostamine.

MARKU LAMP keskkonna­ ministeeriumi asekantsler

P

ositiivne on see, et arengukava mõjude hindamise metoodika koostaja on lõpuks leitud ja kohe peaks paika saama ka uue juhtkogu koosseisu.

Keskkonnaministeerium on sõlminud kokkuleppe, et metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostavad selleks ühispakkumuse teinud Eesti keskkonnamõjusid hindavad tuntud ettevõtted Maves OÜ, Hendrikson & Ko OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ.

Mõjude hindamise metoodikat koos-

tav meeskond on tavapärasest suurem – lisaks KSH juhteksperdile, kelleks on Karl Kupits (Maves OÜ), ja KSH ekspertidele on kaasatud ka metsanduse, ökoloogia, puidutöötlemise, majanduse, kultuuripärandi ja sotsiaalvaldkonna eksperdid. Samuti on meeskonnas metsandusteadmistega projektijuht, kelle ülesanne on siduda erinevate valdkondade ekspertide töö tulemused ühtseks programmiks.

Eelmisel aastal otsustasime riskide maandamiseks jagada arengukava mõjude hindamise protsessi kaheks etapiks: esmalt otsisime hankega mõjude hindamise programmi ehk hindamismetoodika koostajat ning seejärel teise hankega programmi läbiviijat ehk mõjude hindajat.

Metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi koostaja leidmiseks kuulutas keskkonnaministeerium läinud aasta lõpus välja rahvusvahelise riigihanke.

Enne seda oli mõjuhindaja hange neljal korral läbi kukkunud. Nüüd laekus tähtajaks üks pakkumus ja selle aasta alguses sõlmiti töövõtuleping.

Töö tähtaeg on 12. detsember. Valmiv programm saab KSH ja muude olu-

KESKKONNAMINISTEERIUM

Keskkonnaministeeriumi hoone.

liste mõjude strateegilise hindamise aruande koostamise aluseks.

MAK2030 uus juhtkogu on moodustatud ja selle liikmeteks on peamiselt teadlased.

Juhtkogu hakkab seejuures olema nõuandva õigusega ehk nõustama keskkonnaministrit MAK2030 eelnõu sisulises osas. Sel aastal on kavas kuni kolm juhtkogu kohtumist, sh mõjude hindamise programmiga tutvumine ning MAK2030 eelnõu eesmärkide ja struktuuri korrastamise üle vaatamine. Plaanis on teha aasta lõpus veel viimased täiendused ja muudatused, et arengukava mõjude hindamise etapiks valmis oleks.

Huvirühmade kaasamise etapp on nüüdseks suuresti läbitud, edaspidi küsime nende tagasisidet MAK2030 eelnõule. Kindlasti hoiame vajalikus infoväljas ka asjasse puutuvaid ministeeriume.

Metsaregistri arendus teavitab piirinaabreid raietest

E

elmise aasta lõpus valmis metsaregistri arendus, mis teavitab uuendusraiet kavandanud metsaomaniku piirinaabreid. Teavitus saadetakse automaatselt kinnistuga piirnevate maaomanike e-aadressile pärast seda, kui keskkonnaamet on andnud hinnangu raie õiguspärasusele ja registreerinud kavandatud tegevuse. Teavituse saamise eelduseks on, et riigiportaalis (eesti.ee) on e-aadress

26

sinu mets

aprill 2O21

aktiveeritud ja suunatud oma igapäeva e-aadressile.

Teavitus saadetakse kujul: „Teie kinnistu naabrusesse katastriüksusele xxxx:xxx:xxxx metsaeraldisele x on võetud metsateatis nr. Xxxxxxxxxxxx.”

Täpsemat informatsiooni registreeritud metsateatise kohta saab aadressilt register.metsad.ee, kasutades otsingus teavituses viidatud metsateatise numbrit.

Uuendusraie maksimaalne pindala

on seadusega piiratud. Seetõttu mõjutab ühele metsaomanikule antud raieluba ka piirinaabrite tegevust oma metsades. Täiendav teavitamine võimaldab vajadusel piirinaabritel omavahel kokku leppida raietööde ajas, laoplatside paiknemises, väljaveoteedes, raie võimalike mõjude leevendamises, aga ka näiteks suurema koguse säilik- või seemnepuude jätmises.

KESKKONNAAMET sinu mets

aprill 2O21

27

ametlik info

ametlik info VIIO AITSAM

Üks üraskipüünistest – lehterpüünis.

2O21. aasta toob üraskikahjustuste ennetamise toetuse On jõustunud määruse muudatused, mis reguleerivad erametsanduse toetuste taotlemist.

ANNIKI LEPPIK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

M

ääruse muutmine toob sellest aastast erametsaomanikele uue, kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks mõeldud toetuse.

Kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamise toetust on metsaomanikul võimalik küsida tormikahjustuste likvideerimiseks, feromoonpüüniste paigaldamiseks ja metsas püünispuude tegemiseks. „Need tegevused aitavad sõltuvalt metsa olukorrast kas üksi või omavahel kombinatsioonis vältida üraskite massilist puude asustamist või likvideerida juba tekkinud üraskikollet,” selgitas Erametsakeskuse arendusnõunik Allar Luik.

Kalendriaasta jooksul toetatakse püünispuude kasutamist ja värske tormikahjustuse likvideerimist maksimaalselt kahel katastriüksusel, kummagi katastriüksuse kohta saab toetust küsida kuni 500 eurot. Feromoonpüüniste soe-

tamist ja paigaldamist toetatakse kuni 40 euroga feromoonpüünise komplekti kohta, kalendriaastas saab toetust kuni kümnele komplektile.

Toetusmäärad kehtivad ühe erametsaomaniku kohta.

Kõiki toetusliike saab taotleda metsaühistu kaudu, feromoonpüünistele ja tormikahjustuste likvideerimiseks on erametsaomanikul võimalik taotlus esitada ka otse Erametsakeskusele.

Taotluse esitamise tähtpäev on 13. septembril, vooru eelarve 70 000 eurot.

Määrusega muudeti ka viisi, kuidas toetatakse metsaühistuid. Varem sõltus metsaühistu toetuse saamine taotleva metsaühistu ja kõige rohkem töid teinud metsaühistu metsatööde mahu suhtest. Süsteemi on muudetud viisil, et metsaühistutel on kriteeriumid, mis näitavad, milliseid teenuseid peavad metsaühistud suutma toetuse saamiseks metsaomanikele pakkuda. Kriteeriumite täitmist tuleb tõestada kolme aasta tagant varasema iga-aastase taotlemise asemel. See annab metsaühistutele rohkem kindlust oma tegevust planeerida ja seeläbi metsaomanikke aidata.

Metsaomanikule olulise muudatusena ei ole uue korra kohaselt enam metsa uuendamise toetuse saamiseks oluline metsa inventeerimisandmete olemasolu.

Määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” terviktekstiga saab tutvuda aadressil www.riigiteataja.ee/ akt/119012021001.

Aprillis saab taotleda Natura metsa hüvitist 22. aprillini saab ePRIA portaalis esitada Natura metsa toetuse taotlusi, vajadusel on taotluse koostamisel abiks Erametsakeskuse töötajad ja metsaühistute esindajad. Käesoleval aastal on toetusvooru eelarve viis miljonit eurot.

Natura hüvitist saavad küsida metsaomanikud, kelle mets asub sihtkaitsevööndis või Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis või projekteeritaval alal.

Hüvitise määr rangema kaitserežiimiga sihtkaitsevööndi aladel on 110 €/ha, väiksemate piirangute korral (Natura piiranguvööndis ja projekteeritaval alal)

28

sinu mets

aprill 2O21

kuni 60 €/ha. Hüvitis makstakse välja järgmise aasta kevadel.

Toetust puudutavate küsimuste korral saab nõu küsida Erametsakeskusest e-posti aadressil natura@eramets.ee ja telefonil 5668 3263 või võtta abi saamiseks ühendust kohaliku metsaühistuga, kes vajadusel taotluse täitmisel abistab.

Erametsaomanikel, kelle jaoks iseseisev elektroonilise taotlemise võimalus raskusi valmistab, on sarnaselt eelmise aastaga võimalik erandkorras lihtsustatud kujul volitada metsaühistu esinda-

jat või mõnd oma lähedastest taotlust ePRIA portaalis koostama enda eest.

Selleks tuleb ühendust võtta metsaühistuga või Erametsakeskusega. Volitust saab kasutada vaid Natura metsa toetuse taotluse esitamiseks käesoleval aastal ja muid ePRIA õigusi sellega esindajale anda ei saa.

Hüvitise taotlemise tingimuste kohta leiab infot erametsaportaalist www. eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus.

Samal lehel on link ka 2021. aasta metsaalade kaardile, kust saab vaadata kõiki metsaalasid, millele saab toetust küsida.

Metsameetme voor toimub tänavu sügisel

Järelevaadatava veebiseminari avapilt erametsaportaalis.

Erametsaomanikele kehtib täiendav tulumaksusoodustus Maksu- ja tolliametile tuleb 2O2O. aasta tulud deklareerida hiljemalt aprilli lõpuks.

E

elmisest aastast kehtib erametsaomanikele täiendav 5000 euro suurune tulumaksusoodustus, mida saab kasutada metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müügil ning Natura 2000 erametsamaa toetustelt.

Targalt deklareerides võib see teatud juhtudel tähendada, et tulumaksu tasumise kohustust ei teki ka siis, kui saadud tulu ületas nimetatud 5000 eurot.

Näiteks metsaomanik, kes pole varem metsamaterjali või raieõigust müünud, tegi harvendusraiet viiel hektaril ja teenis sellest 10 000 eurot. Lisaks sai ta Natura toetust 1000 eurot ning tegi kulutusi metsa uuendamisele samuti 1000 euro eest.

Esimesel aastal deklareerib ta kogu saadud tulu 11 000 eurot, valib maksustamisele kuuluvaks summaks 5000 eurot, lükkab ülejäänud 6000 euro maksustamise edasi ning tulumaksu ta deklareerimise aastal maksma ei pea. Teise aasta tuluks jääb edasi lükatud 6000 eurot, mil-

lelt saab arvestada maha metsa uuendamise kulu 1000 eurot. Kokku jääb tuluks pärast mahaarvamist 5000 eurot, mille katab aastane tulumaksusoodustus ja tulumaksukohustust kahe aasta lõikes ei tekigi.

Samuti saab maksukohustuse vähendamiseks tulu saamise aastal müüdud osa soetamismaksumuse maha arvata ja metsa majandamisega seotud kulud saab müügitulust maha arvata tulu saamise aastal ja ka kolmel järgneval aastal vastavalt kulu tegemise ajale, kui on nendele aastatele edasi lükatud kasu.

Ära müü metsamaad vaid majanda metsa targalt – nii on maksud väiksemad!

Internetilehelt www.eramets.ee/ maksustamine saab järele vaadata veebruaris toimunud metsatulude maksustamise veebiseminari, kus esines maksuekspert Eha Kütt. Samal lehel on võimalik vaadata ka näidisarvutustega deklaratsioone ning tutvuda vastustega metsatulu maksustamist puudutavatele korduma kippuvatele küsimustele.

ERAMETSAKESKUS

Harjumuspäraselt aasta alguses toimunud metsameetme toetusvoor toimub tänavu sügisel, vooru põhifookus on hooldusraiete toetamisel noores puistus.

Tänavu on vooru eelarve enam kui 1,9 miljonit eurot, millest lõviosa on ette nähtud metsamajanduslike tööde tegemiseks: hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Metsameetmest toetatakse ka kahjustatud metsa taastamist ja metsatulekahjude ennetamist.

Taotlusi saab esitada 22. septembrist 6. oktoobrini, kuid metsaühistuga, kes aitab taotluse kokkupanemisel, tasub ühendust võtta aegsalt, et vajalikud tööd metsas kaardistada ja taotlus kokku panna. Töödega võib alustada pärast taotluse esitamist.

Metsameetme kohta leiab rohkem infot eramets.ee/toetused/metsameede.

Eestikeelsed juhendmaterjalid droonide ja miniharvesteride kohta Erasmus+ programmi rahvusvahelise projekti Network of knowledge for efficient private forests (akronüümiga Net4Forest, eesti keeles tõhusa erametsanduse alane teadmiste võrgustik) raames on erametsaportaali üles riputatud projektiga välja antud eestikeelsed praktilised juhendmaterjalid, kuidas on metsaomanikul droonide ja miniharvesteridega metsas mugav ja säästlik toimetada.

Juhendmaterjalidega saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/net4forest/, klõpsates Net4Forest Droonid metsanduses ja Net4Forest Miniharvesterid metsanduses peale. Muu hulgas saab droonide juhendmaterjalist lugeda, kuidas drooni kasutamine võimaldab metsas tehtud töödest, tormimurdudest, kopratammidest jm ülevaadet saada. Miniharvesteride juhendis kirjeldatakse miniharvesteride eeliseid suurte harvesteride ja käsi- ning võsasaagide ees.

ERAMETSAKESKUS sinu mets

aprill 2O21

29

ametlik info 2O21. AASTA TEGIJAD KESKKONNAAMET

RIIK Keskkonnainspektsioon liitus keskkonnaametiga Alates 1. jaanuarist 2021 on keskkonnaamet ja -inspektsioon ühendatud, nimeks jäi keskkonnaamet.

Kuigi ühendatud asutuses on tehtud struktuurimuu­ tusi, säilivad kõik senised funktsioonid.

Kehtib üks üldine klienditeeninduse telefoninumber 662 5999. Keskkonnarikkumistest ja -juhtumistest (olgu tegu hätta sattunud metsloomaga või seaduserikkumisega looduses vms) saab teatada riigiinfo telefonile 1247. See telefoninumber on avatud ööpäev läbi ja sellele helistamine on tasuta. See uus number vahetab välja senise numbri 1313. Üleminekuajal suunatakse 1313 kõned uuele numbrile 1247.

Allikas: keskkonnaamet

LOODUSKAITSE Aasta sammal – harilik lehviksammal.

Aasta puu on kadakas Tänavune aasta puu on kadakas (Juniperus communis) ja valitud on veel suur hulk aasta tegijaid. Aasta lind on kuldnokk (Sturnus vulgaris) ja loom rott (kodu- ja rändrott – Rattus rattus ja Rattus norvegicus). Aasta kala on haug (Esox lucius). Aasta liblikas on harilik päevakoer (Arctia caja).

Aasta sammal harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis), orhidee väike käopõll (Neottia cordata syn. Listera cordata), seen lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum). Aasta muld on rähkmuld.

Allikas: keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo

KOOLITUS Metsaomanikud said Luual kutsetunnistusi Veebruari lõpus oli Luua metsanduskoolis päev, mil kooli lõpetamist tähistasid täiskasvanud õppijad, teiste seas tosinkond metsakasvatajat. Tegu oli selles mõttes eriliste kursustega, et suur osa õppetööst toimus koroonapiirangute tingimustes. „Alguses tuli praktilised osad lükata edasi ja alustada teooriaga, mida sai õppida ka veebi teel distantsilt. Metsakasvatuses on selline õpe võimalik,” ütles metsakasvatajate kursuse juhendaja Dimitri Randoja.

Lõpetajad ise sellist õppimist raskeks ei pidanud, kuna täiskasvanud õppijad on reeglina arusaamaga, et õppida tuleb iseenda jaoks. Üks lõpetajaid, Jan Põlluste rääkis, et ta on ehtne metsakasvatajate kursuse sihtgrupi esindaja – on 7 hektari metsa omanikuks saanud esivanemate kaudu ja on tahtnud teada, mida oma metsaga teha ja kuidas teha nii, et tulevased põlved saaksid parema metsa. Metsandusse tööle ei plaani ta minna, vaid rakendab teadmisi oma metsas, mida ta majandab hobi korras. Jan Põlluste arvates võiks igal Eesti elanikul olla oma metsatükk, kus ta saaks praktiliselt metsandusega tegeleda. Et kõigil oleks päris isiklik kogemus, mida metsa majandamine ja metsas töötamine tähendab.

Allikas: Luua metsanduskool

30

sinu mets

aprill 2O21

Lendoravate kaitse laieneb Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa metsades elab umbes 200–250 lendoravat. Nende asurkond jaguneb kuueks-seitsmeks üksteisest isoleeritud grupiks, mistõttu loomad on jätkuvalt väljasuremisohus. Seepärast on plaanis moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ja muuta 10 olemasoleva püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut.

Planeeritavad uued ja muudetavad püsielupaigad asuvad nelja valla territooriumil: Ida-Virumaal Alutaguse ja Lüganuse vallas, Lääne-Virumaal Vinni vallas ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas. Uute ja olemasolevate püsielupaikade laiendused hõlmavad 1799 ha, sellest jääb 1059 ha sihtkaitsevöönditesse ja 740 ha piiranguvöönditesse. Eramaadel on kavas suurendada sihtkaitsevööndite pindala 296 ha võrra ja piiranguvööndite pindala umbes 372 ha võrra.

Keskkonnaministeeriumi eesmärk on tagada hea elukeskkond nii lendoravale kui ka kohalikele inimestele. Maaomanikelt, kellele on vastavad teated koju saadetud, oodatakse ettepanekuid ja arvamusi hiljemalt 15. aprilliks 2021.

Allikas: keskkonnaamet

KULTUURIKAITSE Uuenenud ristipuude kaart ootab täiendusi Ristipuud on tähtis kultuuripärand, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad juba 17. sajandist. Matuse teekonnal risti lõikamine puusse on tänaseni elu­ jõuline traditsioon lõunaeestlaste seas. Et ära hoida ristipuude saagimist, on seni teada olnud andmete põhjal loodud maa-ameti geoportaalis ristipuude kaardirakendus, mida saab kasvõi nutitelefoni vahendusel maastikul käies vaadata. Sama ristipuude kaardikiht on olemas ka metsaregistris, mille järgi plaanitakse raietöid.

Ristipuude info täpsustamisega maastikul tegeleb keskkonnaamet. Amet kutsub kõiki üles kaardiga tutvuma ja ebatäpsustest teada andma. Kaardirakenduse kaudu on võimalik (valides kaardi paremas servas olevast nupureast „Tagasiside”) teada anda ristipuudest, mida veel kaardile kantud pole.

Allikas: keskkonnaamet, muinsuskaitseamet

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Linnud ja metsatööd

Pesitsevate liikide % metsaliikide koguarvust 63 vaadeldud liigi põhjal (koostatud Elts, 2O13 andmete järgi, värvis SM).

Lindude peamine pesitsusperiood kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Allikas: keskkonnaministeerium

Metsalindude pesitsemine eri kasvukohatüüpides. Protsent tähistab kasvukohatüübis pesitsevate lindude ligikaudset osakaalu kõigist Eesti metsalinnuliikidest. Kõige rohkem pesitsejaid ja liike on laane- ja salumetsades.

Erinevate raieliikide otsene mõju pesitsevale linnustikule. Kõige halvem mõju on lageraiel. „Kolmnurk”-graafikute allikas: Marko Mägi.

Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed.

Tellija keskkonnaministeerium. Tartu 2O19.

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee