jahimees Pesukarude teadaolev levik lähiriikides. Levila on märgitud kollasega. Lähemad asukohad on tähelepanu tõstmiseks märgitud punasega.
Pesukaru
Kas pesukarud võivad jõuda Eesti loodusesse? Et seda mitte maha magada, tuleks kõik võimalikud kohtumised täpselt fikseerida.
P
esukarude looduslik elupaik on Põhja-Ameerika, kuid juba 1930. aastatest on nad inimese abil jõudnud Euroopasse, kus neid lasti tahtlikult lahti, kuid pääses põgenema ka loomaaedadest ja karusloomafarmidest. Samuti on neid viidud Jaapanisse. Suurim populatsioon Euroopas on Saksamaal, kus eri hinnangutel on 100 000 kuni miljon pesukaru. Kliimamuutused, aga ka inimeste mõtlematud teod on võimaldanud nendel loomadel oma asuala jõuliselt laiendada. Pesukarusid satub loodusesse nii tahtlikult lah-
ti lastud kui põgenenud lemmikloomade tõttu, kuid vähetähtsaks ei saa pidada ka n-ö jänesena uutesse kohtadesse reisimist kaubaveostel. Sellist liikumist juhtub harva, kuid nii võivad loomad sattuda kaugele senisest levilast. Arvatakse, et nii võis alguse saada Stockholmi sadama pesukarupopulatsioon. Tegemist on tülika loomaga. Peale selle, mida nad võivad korda saata inimasulates (nt laiali tuhnitud prügi, pööningule pesa tegemine või läbinäritud elektrijuhtmed), võivad nad tekitada probleeme looduskooslustes (nt linnupesi rüüstates, kahepaikseid, roomajaid, mageveekarpe ja vähke süües). Oluline on ka pesukaru ümaruss. Inimeses see parasiit liigub südamesse, kopsudesse, silmadesse ja ajju – õigeaegse ravita võib see seis lõppeda surmaga.
Eestile lähim paik, kus pesukarud loodusesse on jõudnud, on Leedu. 2019. aastal vahendasid ERR uudised, et Leedu asurkond polnud küll massiline, kuid loomi oli seal kohatud looduses juba üle riigi. Leedulased on oletanud, et neile jõudsid loomad rongi viljavagunite abil Poolast. Ka Eestis on olnud teateid looduses kohatud pesukarudest, kuid seni on nad olnud kas lahtipääsenud lemmikloomad või on teated olnud liiga umbmäärased, et saaks kindlalt looduses leidumist väita. Et nende võimalikku liikumist täpsemini fikseerida, soovitab keskkonnaministeerium inimestel, kes vabalt liikuvat pesukaru juhtuvad kohtama, lisada see teave loodusvaatluste andmebaasi (lva.keskkonnainfo.ee), kuhu saab kohe kaardil lisada täpse asukoha, võimalusel pildi jm andmed. Kui loodusvaatluste andmebaasi leiu lisamine ei ole võimalik, võib sellest teada anda ka aadressil alien@envir.ee, kirjeldades nähtut, lisades võimalusel fotod ning kindlasti looma nägemise aeg ja täpne koht. SM Allikas: Merike Linnamägi, keskkonnaministeerium
Jahipidamise õiguse eest tasumine alates märtsist
J
ahipidamise õiguse tasu maksmiseks on alates märtsist avatud veebileht jahiluba.ee. Varem pilet.ee süsteemi kaudu makstud tasud kehtivad oma tavapärase kehtivusaja lõpuni. Jahiluba.ee asub samal platvormil, kus kalaluba.ee. Et jahimeestel oleks lihtne oma lehte üles leida, on loodud otsetee. Sisestades aadressi jahiluba.ee avaneb kohe õige leht. Tasuda saab tavapäraselt kas pangalingi või krediitkaardiga. Elisa, Tele2 ja
14
sinu mets
aprill 2O22
Telia kliendid saavad tasu saata ka oma mobiiliarvele. Veebilehel saab jahipidamise õiguse eest maksta ka välismaalane, kellel Eesti isikukoodi pole. Samuti saab maksta kellegi teise eest, kui nende andmed on teada. Ostukorvi funktsiooni abil saab korraga tasuda terve jahiseltskonna eest. Lehel saab toimetada ka vene ja inglise keeles. Välismaalase eest maksmiseks tuleb isikukoodi asemel sisestada tema täisnimi ja sünniaeg. Neile, kes mingil põhjusel tehingut
veebis teha ei saa või ei taha, on nüüd avatud SMS makse võimalus lühinumbril 1717. Sõnumiga saavad maksta Eesti sideoperaatorite, Elisa, Tele2 või Telia kliendid, välismaalane siis, kui tal on kohalik SIM-kaart. Sõnumiga tasumisel tuleb sisusse tippida aastase jahipidamise õigust tähistav tootekood 200 ja jahimehe isikukood, jättes nende vahele tühiku. Uue veebilehe asjus saab vajadusel abi tel 662 5999 või e-postiga klienditugi@keskkonnaamet.ee. EJS
DARKONE, VIKIPEEDIA
Allikas: EASIN – European Alien Species Information Network
