2018
1 (19)
2
Hõimurahvaste aeg
nr 19
4
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
5
6
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
7
Anna Perälä
8
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
9
10
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
11
12
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
13
14
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
15
16
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
17
18
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Hõimurahvaste aeg
nr 19
19
20
Hõimurahvaste aeg
nr 19
Jumalasulane kutsuti taevakoju Mikiž Mišini (3.02.1947–2.02.2018) mälestuseks
Mikiž Mišin
Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Mikiž Mišin 2007. aastal
Laste õnnistamine 2009. aastal
Fotod: Anu Väliaho kogu
1987. aastal sattus Kasahstanis mokšamordvalasest insener-elektriku Mikiž Mišini kätte Piibel. Aasta hiljem luges Mikiž venekeelset raamatut „Luterlik kirik Skandinaavias“, mis sai talle edasiseks teetähiseks. Tekkis idee luua kogudus, kus räägitakse emakeelt. Sellest soovist juhindudes sõitis Mikiž 1989. aastal Mordvasse ja hakkas seal jutlustama. Tookord osutus tema tuhin siiski enneaegseks – aasta pärast tuli jutlustajal Kasahstani tagasi pöörduda. 1990. aastal oli Ingeri kirik alles tuhast tõusmas. Ingerimaa praostkonna eeskujul astusid ka mõned teised kogudused Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koosseisu. Tagasi vaadates võib vaid imestada tol suurte segaduste perioodil toimunu üle: 5. novembril 1991 (veel nõukogude ajal!) registreeriti Eesti kiriku koosseisus ka mokša-ersa kogudus. Mikiž Mišin oli üks selle koguduse rajajatest ja juhtidest. Peaaegu üheaegselt Nõukogude Liidu lagunemisega loodi ka Ingeri Kiriku misjonitoimkond. Tutvusin Mikižiga 1991. aasta aprilli alguses Puškinos, Ingerimaa praostkonna koguduste töötegijate kursustel. 1992. aasta jaanuaris ordineeriti ta diakoniks. Mikiž oli sihikindel teerajaja. Temataolised inimesed on uute projektide alustamisel asendamatud. 1996. aastal õnnestus kogudusele soetada väike maja, mis juba mõne aasta pärast kasvavale kogudusele kitsaks jäi. Mikiži aktiivsel osalemisel algas uue kirikuhoone ehitamine. Ta suundus otseteed ehitusfirma juhtkonna juurde ja küsis ilma keerutamata: „Kas tahate, et meil mordvalastel oleks omaenda kirik?“ Kui juhataja küsis, millega ta saab aidata, küsis Mikiž palke, veoautosid, diiselmootorit ja tõstekraanasid. Tänu Soome ja Ameerika vabatahtlike abile ning kõikvõimalikele ustele koputanud Mikiži julgusele sai uus kirikuhoone 2001. aasta novembriks valmis. Algas inimeste kutsumine kogudusse. Mikiž küsis inimestelt sageli: kas tahate oma hinge päästa? Küsimusele järgnes harilikult tõsine jutuajamine. 2004. aasta veebruaris ordineeris piiskop Kuukauppi Mikiži pastoriks. Kuigi Mikiž oli viimastel aastatel olude sunnil aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud, mäletame teda tugeva misjonäri ja jutlustajana ning tulise kristlasena. Au ja tänu Jumalale Mikiži töö eest, tema aktiivse eluhoiaku ja meie tugeva sõpruse eest! Jukka Repo Mordvas ja Eestis teeninud misjonär Soome Rahvamisjoni Venemaa projektide koordinaator
22
Hõimurahvaste aeg
nr 19
UUDISED
UUDISED
UUDISED
Mari lauljanna Anna Mišina osalusel anti välja heliplaat „Trepp, millel ma astun” (Тошкалме тошкалтыше). Plaadil on ühendatud maride, udmurtide ja eestlaste iidsed muusikalised traditsioonid. Laulud teeb omanäoliseks arhailiste meloodiate, rahvuslike pillide ja põnevate improvisatsiooniliste seadete kooskõla. Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kandleõppejõu Kristi Mühlingi ja Anna koostöö ühendab idamari traditsioonilised laulud eesti kandlemuusika eksperimentaalse suunaga. „Trepp, millel ma astun” sisaldab 16 idamaride laulu Permi ja Sverdlovski oblastist, Baškortostanist ning Tatarstanist. Fennougria
10. novembril 2017 kaitsesid Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja Nikolai Anisimov ja Tatjana Alõbina. Anisimovi uurimus „Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksis“ avas udmurdi kultuuri uusi tahke, mida polnud varem puudutatud ega põhjalikult käsitletud. Mari etnoloogi Tatjana Alõbina väitekiri „Mari religioossete traditsioonide muutused nõukogudejärgsel ajal” käsitleb mari etnilist usku tänapäeval.
Eesti Rahva Muuseum avaldas raamatu „Uurali kaja: soome-ugri ja samojeedi rahvad“, mis põhineb püsinäituse „Uurali kaja” materjalidel. Lühikesed, kergesti loetavad ning rikkalikult illustreeritud tekstid annavad hea ülevaate soome-ugri ja samojeedi rahvastest ning võimaldavad huvitavaid sissevaateid nende ühelt poolt ainulaadsete, teisalt aga sarnaste kultuuride soppidesse, alates näiteks karjala suitsusaunast ja lõpetades handi metsalaagriga. Fennougria
TÄNAME
TÄNAME
TÄNAME
Ajakirja Hõimurahvaste Aeg võib iga huviline leida oma postkastist, kui annab soovist teada aadressil: kyllike@eps.ee või Eesti Piibliselts, Kaarli pst 9, 10119 Tallinn
Hõimurahvaste aeg
nr 19
23
1813