Hõimurahvaste aeg - 2012/1 (7)

7 19 aastat koos maridega Sõnum rahva hingerütmis Teenäitajaks olgu meie elu

Ma ei teadnud, et olen soomeugrilane!

Teekond tundmatusse

3 5

3

Ungarlased valmistuvad koostööks hõimurahvastega Mark Nelson

7

Jumal teeb vabaks! Vera Kulikova

9

9 10 15 20

Sõnum rahva hingerütmis Arvo Survo

Eestlaste pärandi värviküllus Arho Tuhkru

10

Lugu saagu jutustatud algusest peale! Matt Honig

11

Miks on vaja piiblitõlkeid väikestesse keeltesse

14

Hõimunädal 2011

15

Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga Peeter Päll

16

Teekond tundmatusse

17

Teenäitajaks olgu meie elu

18

Eestlased on Komimaal oodatud

19

Komi evangeelsete koguduste koostöö uuel tasemel

19

Ma ei teadnud, et olen soomeugrilane! German Andrejev

20

Lootusrikas vaade tulevikku

21

Viimane rahvaloendus Venemaal teeb ärevaks Jaak Prozes

22

Hea lugeja!

Valikutest mari koolinoortele Riho Pors

6

8

7

Üheksateist aastat koos maridega Juha Väliaho

Heigo Ausmees

Boriss Ruskalamov

Neemo Raasik

Mark Nelson

Misjonikohvik Keilas Tiit Sepp

„Tõuske üles ja kiitke Issandat, oma Jumalat, igavesest ajast igavesti, ja õnnistage tema aulist nime, mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!“ (Ne 9:5b) Hoiad käes hõimurahvaste ajakirja järjekordset numbrit. Rõõm on tõdeda, et Sinagi, hea lugeja, oled selle ilmumisele kaasa aidanud!

2012. aasta esimesel poolel on eestlaste mõtted seoses rahvaloendusega rohkem kui tavaliselt suunatud meie rahva tulevikule. Kuhu me oleme teel rahvana, on oluline küsimus, millele rahvaloenduse käigus vastust otsitakse. Rahvaloenduse tulemused aitavad näha ühiskonnas toimuvaid arenguid ja tegutseda selle nimel, et rahvuslik ja keeleline mitmekesisus maailmas püsiks.

Nüüdseks avaldatud Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal on selge, et soomeugrilaste arv jätkuvalt väheneb. Eriti kurb on keeleoskuse seis – vaid veidi üle poole mordvalastest, maridest, udmurtidest ja komidest valdab oma emakeelt.

Milliseid järeldusi võime eelnevast teha hantide, udmurtide, komide, maride ja teiste väikerahvaste tuleviku kohta? Meie ühist tööd ei tohiks heidutada negatiivne statistika, sest me usume, et isegi sellises olukorras on meie sugulasrahvail tulevikku maailma rahvaste keskel.

Oleme juba saanud näha vilju koostööst hõimurahvastega. Nii näiteks tulevad inimesed kokku palvetama mõnes handi külas, kus veel mõni aasta tagasi kristlasi ei olnud. Erinevate hõimurahvaste koguduste juhid teevad omavahel koostööd, korraldatud on ühiseid noortelaagreid, seminare, konverentse ja kontserte. Jumala Sõna tõlkimine jätkub – viimastel aastatel on ilmunud Uus Testament ersa, vepsa, mari ja komi keeles; mitmes keeles on käsil Vana Testamendi tõlkimine.

Soovime, et võiksime üheskoos leida jätkuvalt viise hõimurahvaste toetamiseks!

Oleme südamest tänulikud kõigile teile, kes olete kaasa mõelnud, palvetanud ja toetanud!

Esikaanel: UBSi arhiivist Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Mark Nelson, Piret Riim.

Kontakt: Eesti Piibliselts.

Telefon: 6311 671; e-post: eps@eps.ee Küljendus ja trükk: Sõnasepp OÜ, 2012 ISSN 1736-7069

HÕIMURAHVASTE AEG on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Piibliseltsi ja Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja misjonitoimkonna ühisprojekt, mille eesmärgiks on Eestimaa kristlasi innustada hõimurahvaste misjonile kaasa aitama.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Üheksateist aastat koos maridega Tekst: Juha Väliaho, Uurali praostkonna praost 2001-2012 Fotod: Anu ja Juha Väliaho kogu

Anu ja Juha Väliaho on lõpetanud 19 aastat kestnud töö Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus Venemaal. Selle ajaga on sinna kasvanud terve Uurali praostkond kümnekonna koguduse ja arvukate kuulutuspunktidega.

K

ui 20 aastat tagasi avanes meil võimalus asuda tööle hõimurahvaste seas Venemaal, oli selle ukse avajaks Jumal ise, kes kasutas meie kutsujana Marimaale mari ajalooprofessor Valeri Patruševi, kes 1991. aastal Helsingit külastades siin leerikooli astus ja ristitud sai. Seejärel ta paluski, et tuleksime Joškar-Olasse tööle. Läksime sinna aastal 1993. Edasi viis tee Udmurtiasse ja Komimaale, kuni 1998. aastal jõudsime Baškiiria marideni.

Oleme jõudnud näha töö vilju, mis on meid omakorda jätkama innustanud. Nende aastate jooksul oleme võinud olla Volga ja Uurali vahele jääval maa-alal kaheksa uue koguduse avamise juures.

Anu ja Juha Väliaho.

Euroopa viimased paganad Tunnen enda kutsumuseks just tööd maridega. See töö on eriline, kuna marisid võib pidada Euroopa viimaseks paganausku rahvaks. Kuigi järjest rohkem marisid tuleb ristimisele, pooldab enamik neist loodususundi ideoloogiat, ehkki ohvrimetsades käimise traditsioon on enamasti hääbunud. Mari-Elis elavaid marisid võib enamasti pidada kaheusulisteks, kes on küll ristitud, kuid südames ikka veel paganad. Baškiirias elavatest maridest on 75-80% veel ristimata ja kummardavad loodust. Siingi on ohvrimetsades käimine enamjaolt kadunud, ehkki siinsetes

Õigus olla olemas Väljaanne „Hõimurahvaste Aeg“ astub lugeja ette trükivärskelt lõhnavana – mitte ainult füüsilises, vaid eriti vaimses mõttes. Ajakiri ilmub eesti keeles, aga siin oleva materjali kandepind ületab selgelt meie maa „keele“ ja tahab suunata mõtlema hõimukaaslastele, kellel ei ole läinud nii hästi kui meil.

Just siit tuleneb ka meie vastutus. Arvame küll, et meie olemasolu ja püsimine omaette riigina ja kultuuriruumina on väljaspool kahtlust, aga kahjuks ei ole asjad nii lihtsad.

Elame maailmas, kus palju räägitakse võrdsusest ja võrdõiguslikkusest. Kui aga praktiliseks aruteluks läheb selle üle, et ka rahvusvähemustel peab olema õigus olemasolule, kergitavad „suured“ kulmu ja teevad näo, et ei mõista, milles on küsimus. Mind pani jahmatama see, et Eesti riigi Rahvuskaaslaste programmist jäeti kiriku- ja kultuuriasutuste elus hoidmine lihtsalt rahastamata. Kas see oli teadmatus?

Kui nii, siis peame kahtlema otsuse tegijate kompetentsuses. Kui aga mitte, on see ohtlik signaal sellest, et „õigus olla olemas“ on otsustajate arvates ainult nendel, kelle materjal on arhiivikarpide kaante vahele kokku pandud.

Vaatamata sellele, et arhiivi talletatud mälu on meile väga oluline, ei tohi me unustada nende inimeste vajadusi, kes elavad täna.

Käesoleva aasta mihklipäeva paiku tulevad soome-ugri rahvaste esindajad kokku Tartusse, et pidada nõu teemal: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti: kiriku missioon muutuvas maailmas.“ Meil on, millest rääkida.

Seljataga on auväärne minevik; pisut ebalevalt elame olevikku, aga tulevik on auline.

Projekt „Hõimurahvaste Aeg“ oma kaastöölistega tahab informeerida olukorrast meie hõimurahvaste juures ja selle abil võidelda mitte ainult õiguse eest olla olemas, vaid kasvada ja areneda. Ka peagi 200-aastaseks saav Eesti Piibliselts teeb tööd selle nimel, et emakeelne Piibel või selle osad saaksid tõlgitud ja välja antud meie hõimurahvaste keeltes.

Tegijatele õnnistust ja jõudu ning kõigile head lugemist soovides

Juha Väliaho oma viimasel armulauajagamisel Birskis pärast kolme orvust lapse ristimist.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Praost Tiit Salumäe Eesti Piibliseltsi esimees EELK välissuhete assessor

3

pole ametlikult lubatud – ning jätta lugemiseks raamatuid Jeesuse elust.

Muusikaprojekti võtmeisikud: Anna Mišina, Vassili Mihhailov, Konstantin Zainetdinov. mari külades viiakse õigeusukiriku ülestõusmispüha eel läbi vanu rituaale, mida Marimaal enam ei kohta.

Vaikse neljapäeva hommikul minnakse siin küla surnuaiale, et kutsuda esivanemad selleks päevaks koju külla. Neile köetakse sauna ning seejärel kutsutakse tuppa, kus pererahvas sööb laua taga nagu tavaliselt, aga esivanematelegi on asetatud pingile omaküpsetatud leiba, mune, kohupiima, teed ja kindlasti ka vägijooki. Kostitamise järel juhatatakse lahkunute hinged majast välja ning saadetakse surnuaiale tagasi. Kõike seda toimetatakse selleks, et nad järgmisel aastal majarahvale või kariloomadele kurja ei teeks. Tegemist on seega lepitusohvriga, mille toomise taustaks on hirm.

Armu teenistuses

si ei ole. Viimased kuus-seitse aastat töötasime maride seas Baškiirias, kus on 75% elanikest ristimata. Birski kogudus rajati piirkonna keskusesse, aga tegelik töö toimub loodusekummardajate seas ümberkaudsetes mari külades. Siin tuli kõike alustada nullist, sest ristiusust ei teadnud praktiliselt keegi midagi. Tegemist oli tõelise pioneeritööga, mida Euroopas ei saa teha enam kuskil. Võisime külakultuurimajades vabalt laulda Jeesusest ning ettevaatlikult kristlusest rääkida – usupropaganda

Meie esimene kokkupuude kohalikega ongi tavaliselt toimunud kontsertidel, kus meie koguduse ansambel on laulnud mari rahvalaule, lastelaule ja kristlikke laule. Viimased on moodustanud kavast umbes poole. Kontserdi lõpul oleme jaganud marikeelset värvipiltidega raamatut „Piiblilood“ ning alati on olnud ka aeg vestlusteks ja küsimustele vastamiseks. Sellisest kohtumisest sai alguse ka meile mullu viimaseks sihtkohaks jäänud Šelkanovo küla luterlik rühm, mis saab jätkuvalt kokku ühe mari ettevõtja eramus.

Muusikaprojekt Maride elus on tähtsal kohal muusika. Nii kasutab ka Birski kogudus, mille peaaegu kõik liikmed on marid, oma töös palju muusikat. Kogudusega on liitunud mitmed tuntud mari estraadimuusikud, kes ka ise laule kirjutavad. Nad on andnud oma talendid Jumala kasutada ning üks neist, lauluõpetaja Anna Mišina, on lausa koguduse palgaline töötegija.

Mõni aasta tagasi tegi kogudus al-

Birskisse mahajääjate soojad tunded koguduse käivitajate vastu väljendusid ka lahkumiskingitustes.

Sellist tegevust aasta-aastalt kordumas nähes oleme võinud eriti tajuda, kui vajalik on anda sellele rahvale teada Jeesuse Kristuse lepitustööst ristil juba 2000 aastat tagasi. Oleme siin selgemalt kui kunagi varem adunud, mida tähendab see, et Jeesus on üheainsa ohvri läbi lunastanud kõik maailma patud, nii et sellesse uskuval inimesel pole enam vaja hirmu tunda ega muid ohvreid tuua.

Mulle on meelde sööbinud tunne, mis valdab, kui oleme jõudnud järjekordsesse külla, kus ristitud inime4

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

gust muusikaprojektiga, mille ühe osa moodustavadki tasuta kontserdid külakultuurimajades. Lisaks projektijuht Annale on lauljaiks palju vaimulikke laule kirjutanud, rahva seas armastatud artistid Konstantin Zainetdinov ja Vassili Mihhailov.

Abiks on olnud veel mitmeid inimesi ning ka Anu on alati laulnud mari keeles meilgi tuntud laulu „Ma olen väike karjane“. Nendel kontsertidel on saanud paljud kristlusega kokku puutuda esimest korda elus.

Teine osa muusikaprojektist on laste ja noorte laagrid külade kultuurimajades või koolides. Kolme päeva jooksul kevadeti ja sügiseti tulevad sinna kokku meie muusikud ning 1225 kohalikku last, kes õpivad mängima kes kitarri, kes plokkflööti, kes trumme, kusjuures tähtsal kohal on mari rahvusliku trummi põristamine. Koorina õpitakse ära 12-14 laulu, millest pooled on vaimuliku sisuga. Laager lõpeb kontserdiga, kuhu lapsed kutsuvad oma pereliikmed ja sõbrad. Laagri lõpus saadakse kingiks raamat „Jeesuse elu“.

Kolmanda osa muusikaprojektist moodustab vaimulike laulude tõlkimine mari keelde. Selles on suur osa Birski koguduse liikmel, luuleanniga kooliõpetajal ja lehetoimetajal Slava Kamiljanovil, kes on tõlkinud umbes 50 tuntud kristlikku laulu mari ja vene keelde. Praeguses maride lauluraamatus on sadakond laulu ja eesmärk on saada valmis lauliku uus väljaanne.

Kogudusekool Selleks, et vastrajatud kogudused elujõulised püsiksid, on olnud vajalik koolitada nende jaoks vabatahtlikke töötegijaid. Nullist rajatavas koguduses tuleb kõigepealt anda värskelt usklikeks saanutele leeritunde, mis on maride seas tähendanud ristiusu aluste õppimist. Järgmine etapp on koolitada neid, kes on valmis mõnes kogudusetöö valdkonnas vastutust võtma. Seda õpet nimetatakse kogudusekooliks, kus antakse teadmisi Piibli ja praktilise kogudusetööga seonduvast nagu jumalateenistused, diakoonia, hinHõimurahvaste Aeg • Nr 7

Valikutest mari koolinoortele Tekst: Riho Pors

Foto: Autori kogu

O

leme juba mitu suve järjest käinud misjonireisil Marimaal. Möödunud suvel kohtusime ühes külas koolidirektor Anatoliga, kes meid rahvarõivais tantsimas nähes oli meeldivalt üllatunud. Mari rahvusest Anatoli ise on seitsme lapse isa ja tema südamesoov on aidata oma rahvast, eriti noori, et nad ei langeks alkoholismi ega vaesusesse, mida on Marimaal palju. Kuulnud meie grupi liikme German Andrejevi tunnistust sellest, kuidas Jumal tõi ta välja narkosõltuvusest, kutsus direktor meid samadest probleemidest rääkima kohalikku kooli.

Nii sõitsimegi Germaniga kahekesi sügisel uuesti Marimaale.

gehoid, jutlustamine, oma annete kasutamine jne. Vabatahtlike kogudusekool on olnud koguduste rajamisel võtmerollis, kuna ainult palgalistel töötegijatel põhinev tegevus kogudust kasvama ei pane.

Ehkki oleme nüüd, pärast 19 aastat Venemaal, kolinud Eestisse tööle EELK Misjonikeskuse alluvusse, soovime me edaspidigi käia külas Uurali praostkonna kogudustel ja

Õpetajate sõnul kohaliku kooli ligi 1000 õpilase hulgas narkoprobleeme otseselt ei ole, kuid oht võib tekkida siis, kui noored lähevad mujale õppima. Pidasime kahel päeval loenguid keskkooliklassides, viisime läbi mänge, toimus viktoriin.

German tunnistas oma kogemustele toetudes, kui kiirelt tekib narkootikumidest sõltuvus ja depressioon, mis inimese surmateele viib. Meil oli keelatud rääkida Jumalast, kuid saime rääkida õigetest valikutest elus ja juhatada õpilasi piibellike väärtuste juurde. Vastuvõtt oli hea nii enamike õpetajate kui ka õpilaste poolt. Direktor ütles, et ta pole kunagi näinud meie taolisi kristlasi, kes on rõõmsad ja oskavad isegi nalja teha.

Eeloleval suvel on Marimaale plaanis minna juba kahe grupiga – üks läheb Joškar-Olasse appi palvemaja remontima ja teine sõidab küladesse evangeeliumi kuulutama.

eriti Baškiirias. Loodame väga, et Eestis leidub nii eestpalvetega kui ka aineliselt toetajaid Birski koguduse tööle mari rahva seas. EELK Misjonikeskus plaanib edaspidi keskenduda maride muusikaprojekti toetamisele ning selles osalemine pakub ka igale lugejale võimaluse panustada sugulasrahvaste abistamisse projekti „Hõimurahvaste aeg“ raames.

5

Ungarlased valmistuvad koostööks hõimurahvastega Tekst: Mark Nelson Foto: Åke Lager

Soome-ugri perekonna „suur vend” on ungari rahvas, kes oma 14 miljoni elanikuga Ungaris ja selle naabermaades moodustab arvuliselt poole soomeugrilastest. Oleme juba mõned aastad unistanud ungari õdede-vendade kaasamisest misjonitöösse sugulasrahvaste seas Venemaal. Ungari kirikute juhid on küll osalenud meie soome-ugri konsultatsioonidel, kuid seni ei ole asi sugugi edasi arenenud.

L

ausanne’i liikumise maailmaevangelisatsiooni III kongressil Kaplinnas 2010. aasta oktoobris seadis Jumal mind istuma Ungari baptistide liidu presidendi Meszaros Kalmani kõrvale. Arvestades seda, et kohalviibinud ligikaudu 5000 osalejast oleks igaüks võinud minu naabriks sattuda, usun, et Jumal ise juhatas mind õigesse kohta! Meie laud sai kohtumispaigaks ka teistele ungari delegaatidele, andes võimaluse vestelda metodistide ja nelipühilaste liidritega. Kongressi lõppedes leidsid ungarlased, et Ungari Evangeelse Alliansi juurde tuleb moodustada soome-ugri töörühm.

Praegu kuulub töörühma nelipühilasi, baptiste, luterlasi, metodiste ja reformeeritud koguduste esindajaid. Nende hulgas on pastoreid, ilmikuid ja noori aktiviste, kellest üks on 2009. a Marimaal korraldatud II Soome-ugri kristlikul noortekonverentsil ainsa ungarlasena osalenud Jakab Roland Ákos. Veel on töösse haaratud Wycliffe’i piiblitõlkijate juht, Ungari Piibliseltsi peasekretär, samuti Eötvös Loránti Ülikooli soome-ugri teaduskonna juhataja Márta 6

Ungari luterliku kiriku misjonijuht Márta Pintér ja nelipühiliidu president Albert Pataky soome-ugri kristlike juhtide nõupidamisel 2011. a Stockholmis.

Ungari keel kuulub koos handi ja mansi keelega soome-ugri keelte ugri rühma.

Eesti ja ungari keel ei ole kuigi sarnased – filoloog Mall Hellam on leidnud vaid ühe väljendi, mis on peaaegu arusaadav mõlemas keeles: Eleven hal úszkál a víz alatt (elav kala ujub vee all).

Allpool mõned keelenäited.

jää – jég kala – hal käsi – kéz mine – menni silm – szem süda – szív veri – vér

Csepregi. Töös osalejate avar taust ja asjatundlikkuses konkreetsetes valdkondades eeldab, et nende tegemistel tasub silma peal hoida, sest nad on suutelised korda saatma põnevaid asju!

Esialgse plaani kohaselt olen ma ungarlaste töörühmale abiks eesmärkide püstitamisel esimeseks missiooniks hõimurahvaste juurde.

Kõigepealt tahame Ungarist leida tiimi, kes sõidaks sihtkohta ja teeks kohalikega kohtudes kindlaks, mil viisil saaksid ungarlased neid kõige paremini aidata. Olen juba avastanud, et ungarlaste töörühm eelistab edasi minna pigem aeglaselt, kuid organiseeritult ja kindlameelselt.

Ungarlased on võõrustajaiks järgmisel soome-ugri konverentsil 2013. aasta kevadel. Kas juba enne seda leiab aset nende kohtumine oma Venemaal elavate sugulasrahvastega, seda teab üksnes Jumal. Kuid koostöö ungarlastega on alanud ja rahulik algus võib viia vägagi võimsa liikumiseni!

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Jumal teeb vabaks!

Vera Kulikovaga vestles Küllike Evartov

Fotod: Åke Lager

Udmurtia Riikliku Ülikooli tudeng Vera Kulikova on pärit Iževskist. 2011. aasta sügisel asus ta kaugõppe teel õppima Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilisse Seminari. Alljärgnevas loos saame Veraga lähemalt tuttavaks.

vasime üles, ilma et vanemad oleks meile õpetanud udmurdi keelt. Minu vanemad räägivad omavahel emakeeles, kuid minu ja mu vendadega mitte.

Selline kurb seis on arvatavasti paljudes linnaperedes, kus paljud on üldse udmurdi rahvusest loobunud ja registreerinud end vene kodanikuna.

Kuidas oled kirikuga seotud?

Võib öelda, et ma kasvasin kirikus üles, sest juba lapsena võttis ema mind sinna kaasa. Sellele vaatamata ei viibinud ma teismelisena alati kaugeltki heas seltskonnas. Kolmeteistkümne aastaselt mõtlesin selle üle kord tõsiselt järele, sest nägin, et sõbrad tõmbavad mind endaga kaasa. Palusin, et Jumal mu eluga kiiresti midagi ette võtaks. Sellest ajast alates hakkaski mu elu muutuma ja nüüd löön juba aastaid aktiivselt kaasa koguduse noortetöös. Kristliku noorteansambliga Šumpoton oleme käinud kontserte andmas Permi krais, Baškiirias, Tatarstanis, Kirovi oblastis ja mujal. Enamikes kohtades, kus me kontserdi andsime, on tekkinud väiksed kogudused, mille eest oleme Jumalale väga tänulikud.

Kas eestlastel ja udmurtidel on Sinu arvates ühiseid jooni?

Ma arvan, et eestlased ja udmurdid on hingelt sarnased. Meil ei ole sellist laulukultuuri nagu Eestis, aga väljendame end samuti laulu kaudu. Kas nutame või rõõmustame, ikka laulame, nii nagu teiegi! Arvan, et udmurdid on siiski veidi tagasihoidlikumad. Erinev on kultuur, kasvatus, mõtteviis, mis on arvatavasti kujunenud nõukogude aja jooksul. Teil on siin mõtteviis, et oleme vabad, sõltumatud – meil pole midagi taolist. Elame tavalist elu ega mõtle iial, et võiksime kuidagi eralduda; see pole võimalik juba meie territoriaalse asendi tõttu.

Missugune on tänapäeva udmurdi noor?

Nõukogude ajal oli levinud arusaam, et kui oled udmurt, siis pole sa mitte keegi. Minu arvates on kõik soomeugri rahvad seda kellegi teise võimu all olles läbi elanud. Noored hoiduvad end üldiselt udmurdiks nimetamast, sest kardavad sellega kahjustada oma mainet.

Kuidas Udmurtias suhtutakse kristlaseks olemisse?

Esimene reaktsioon on harilikult selline, et sul pole vist peaga kõik korras! Kui mind aga paremini tundma õpitakse, öeldakse tihti, et sinusuguseid on vähe. Näiteks ülikoolis vaadati mind esimesel kursusel väga imelikult ja mõnikord isegi naerdi mu üle.

Aga nüüd, viimasel kursusel, tullakse juba nõu küsima.

Kas Sinu elus on juhtunud midagi sellist, mille kohta võib öelda – selKa meie, Šumpotoni tüdrukud, kas- les olukorras sai aidata ainult Jumal?

Jah, võin seda öelda oma pere kohta.

Mu vend oli narkomaan, kes süstis ennast poolteist aastat ja jõudis väga kiirelt kangete narkootikumide tarbimiseni. Ta tassis kodust minema kõik, mis vähegi võimalik, nii et vanemad olid sunnitud ta kodust välja viskama. Siis murdis ta ikkagi korterisse sisse ja viis asju mineUdmurdi kristlik noorteansambel Šumpoton. ma. Mitu korda lõi-

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Vera (vasakul) soome-ugri konverentsil Stockholmis 2011. a kas vend endal veenid läbi, ükskord leidis isa ta silmusest. See oli kohutav aeg. Õppisin 7.-8. klassis ja viimase poole aastaga jõudsin seisundisse, kus olin unustanud naeratamise. Lõpuks vend tunnistas, et ei taha enam nii elada. Saatsime ta Iževski lähedal asuvasse kristlikku rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta pärast aastast ravi ise tööle hakkas. Vend vabanes täielikult narkootikumidest ja sai terveks C-hepatiidist, raskekujulisest maksahaigusest. See oli tõeliselt raske aeg meie perekonnale. Oleme väga tänulikud Jumalale, kes saab inimese teha täiesti vabaks.

Kas narkootikumid on Udmurtias kergesti kättesaadavad?

Jaa, vähemalt oli see nii nendel Permi, Iževski, Kirovi ja Kaasani noormeestel, keda ma rehabilitatsioonikeskusest tean. Müügiga tegelejad sunnivad oma ohvreid narkootikume aina edasi tarbima, otsides neid ikka ja jälle üles ning kasutades isegi vägivalda.

See süsteem on väga tugev. Tean noormehi, kes on süstinud 15 aastat ja leidnud võimaluse narkootikumide hankimiseks isegi vanglas.

On olnud palju juhuseid, kus poisid on narkootikumidest vabaks saanud.

Nende peale vaadates ei suuda uskuda, et nad mõni aeg tagasi olid narkomaanid! Jumal on suur ja võimas, ta võib aidata igaüht, kes abi palub.

Mida tahaksid soovida eesti rahvale?

Ma olen Eestis käinud juba mitu korda ja ka sõpradelt kuulnud, et siinsed inimesed on kinnised ning isegi paljud noored on väga üksildased. Jaa, nad võivad naeratada, veeta üheskoos toredasti aega, kuid oma südames on nad üksildased. See teeb mulle väga haiget, sest Jumal ei loonud meid sellisteks! Mis mõte on omada korterit ja autot, kui elus puudub tõeline sügavus? Soovin, et igaühel oleks elav suhe teiste inimeste ja Jumalaga.

7

Sõnum rahva hingerütmis Piret Riim

„Terve rahva pöördumine Kristuse poole on üldiselt pikaaegne protsess, mille jooksul taandub rahvuslik usund – paganlus – kristluse mõjul pelgaks mütoloogiaks, legendide kogumikuks,“ kinnitab läänemeresoome rahvapärandi uurija, luterliku kiriku vaimulik Arvo Survo. „Näiteks on meie tänapäevaste muinasjuttude juured tihti muinasusundis. Nendel lugudel on igas kultuuris oma kindlapiiriline roll.

Kristlasteks saanud rahva omakultuur saab aja jooksul aluspinnaseks, millele kerkib Kristuse rist, mis hakkab kord õnnistades valitsema kogu rahva elu.

Näiteks võtsid keldid nendeni jõudnud kristluse sügavalt omaks ning sama toimus ka läänemeresoomlastega ajal, mil kirik esmakordselt siia jõudis. Sellest ajast on säilinud ingerlaste regivärsilisi kristlikke palveid. Praegu tunnistatakse, et kirik tegi vea, kui hilisematel sajanditel ei arvestanud sõnumi omaksvõtmisel rahvakultuuri rolli.“ Arvo hindab meie esivanemate püüdu kirikus toimuvast aru saada, ehkki papp rääkis pigem võõrkeeles ja oli inimeste poole tihti seljaga. „Naljatamisi öeldav, maagiaga seonduv sõna „hookuspookus“ on tulnud pühast väljendist hoc est corpus meum – see on minu ihu,“ toob ta näite.

Rahvale jäidki missad võõraks ning kristluse sisu suures osas õpetamata.

Siiski saadi Lääne-Ingeris omal ajal peaaegu valmis regivärsiline usutunnistus.

Arvo sõnul on vigadest õpitud näiteks Mordvas, mille kogudustes arvestatakse täna rahva hingelaadi ja vaimsusega palju enam kui möödunud sajandeil Eestis või Soomes, kuhu toodi sisse aina võõraid meloodiaid ja sõnastati pühi asju võõrapäraselt. „Mordvalased kuulevad 8

ja laulavad ka neljandiknoote, mis on lääne muusikatajule võõrad. Ka näiteks isurite ja vadjalaste muusikataju oli teistsugune kui Kesk- ja Lääne-Euroopas. Kui kristlikku sisu pakutakse võõras pakendis, pole rahvas sellega päri. Seepärast on tähtis kasutada misjonitöös kõike rahvale hingelähedast, sisu osas ometi järgi andmata. Rahvapärase pakendi sisu peab olema kõikjal ikka Kolmainus Jumal, Kristus, pääste Temas,“ väidab kirikuõpetaja.

Rahvapärandit kogudes jõudis Arvo äratundmisele, et läänemeresoomlaste aladele jõudnud kirik oleks pidanud juba algsajanditel võtma jumalateenistustel kasutusele regivärsilise missa. Teadupärast on siinsed mungad seda kunagi ka kasutanud, aga hiljem jäi see millegipärast kõrvale.

Regivärss oleks olnud Arvo sõnul praktiline esiteks seepärast, et tol ajal polnud eriti raamatuid ning rahvas ei osanud lugeda. Regivärsi puhul piisab ühest lugejast või lauljast, keda teised järele kordavad. Nii saavad laulust osa isegi väikesed lapsed ja töntsi nägemisega vanurid.

Samuti oleksid ära jäänud vaidlused teemal, kust see komme meile on tulnud – idast või läänest? Regivärss on ju meile igioma! Sisu on küll kristlik, aga me laulame viise, mis helisevad me hinges juba vanaema hällilauludest. Praegune liturgi ja koguduse kordamööda lühikeste fraaside laulmine oli omal ajal meie hõimudele võõras. Meie tava on olnud ühtejärge pikemalt, katkestamata laulda.

Kirjaoskuse puudumisel kasutati regivärssi kui kergesti meeldetalletuvat järeltulijaile vajaliku teabe edastamiseks, sest kordustega teksti mõte tungib sügavale hinge. Nii on regivärsilise päritoluga ka hällilaulud, suurem osa vanasõnu, ilmaga seotud suuline pärimus jne. Ekslik oleks arvata, nagu poleks esivane-

Regivärsilist missat tutvustav raamat ilmus Arvo Survolt 1996. aastal. mate kultuuril enam midagi anda tänapäeva inimesele. Algriimid ja kordused mõjuvad isegi linnastunud soomeugrilasele – nii sügavalt on need juurdunud meie keeles ja vaimsuses.

Varjele, vakainen Luoja, kaitse, kaunoinen Jumala, ole puolla poikiesi, aina lastesi apuna…

Tänapäeval õpetatakse regivärsilist missat Soomes Sibeliuse Akadeemia Kuopio osakonnas. Ingeris kasutati seda esimest korda juba 1992. aastal ning Arvo peab seda praegu näiteks vanainimestele kodus armulauda jagades. Soomes kasutatakse regivärsilist missat mitmel pool kui alternatiivset liturgiat.

Tänastele Jumalasõna sulastele paneb Arvo eelkõige südamele, et sõnaohtrus ei taga veel öeldu mõju. „Meil tuleb eelkõige õppida Piibli prohvetite kuulutusest, aga ka näiteks reklaamidest: hea reklaam on lühike ja selge. Meie jutlused on tihti liiga pikad ja vesised ning see hea, mis alguses ehk kõlaski, mattub lõpuks sõnatulva alla. Ka pikk kõne võib olla hea, aga seda rohkem piiblitunnis kui kantslis. Andku Jumal meile, sõnakuulutajaile, tarkust ära tunda Püha Vaimu poolt õnnistatud teksti inimlähedast dünaamikat!“ Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Vabariigi aastapäeva tähistamine Peterburi Jaani kirikus 2012. a

Eestlaste pärandi värviküllus Tekst: Arho Tuhkru

Krimmis toimusid 2011. a eesti külade 150. aasta pidustused. Mälestuspalvusel kalmistul teenib vaimulik Villu Jürjo.

Fotod: Arho Tuhkru kogu

M

eiega sama keelt rääkivad hõimlased on rikkus, mis luuakse põlvkondade pärandist. Kes meist poleks Saaremaad külastades rõõmsa äratundmisega kuulanud ehtsat saare öö-d ja laulvat kõnetooni.

Nii mõnigi harjulane on ikka tundnud veidi kohmetust eheda võrokese jutu peale. See on erinevus, mis avardab meid mõtlema, et kõik inimesed pole ühtmoodi ega saagi õnneks rääkida, mõelda ja kombeid täita ühesuguselt.

Piisab sellest, kui vaadata kaugemale Eesti piiridest, heita pilk võõrastele maadele, et avastada, kui oluline on sealsete eestlaste jaoks just omakeelse kultuuri hoidmine ning võimalus seda elavana kasutada. Isegi siis, kui nende aktiivses ajaloomälus puudub tihe side kodueestlase jaoks põhjapaneva pärimusega „pätsuajast“ või okupatsioonidest ja laulvast revolutsioonist, on nende eesti killukeste panus meie ühisesse pärandisse seda ainulaadsem ning haruldasem. Pean silmas esmalt neid kogukondi, mis on tekkinud 19. sajandi keskpaiku alanud väljarändelainega.

See ränne viis eestlasi USA-sse, Kanadasse, Ladina-Ameerikasse ja loomulikult ka Tsaari-Venemaa ida- ja lõunasuunda. 1938. aastal oli eesti kogukondi lisaks Aafrikale veel Hiina Vabariigis, kuhu tekkis eestlaskond keiserliku Hiina ajal.

Jumalateenistus Pulani külas Siberis.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Jõuti pärale, ja kuigi riikide piirid ja nimetused muutusid, loodi oma kodu ja maa ning külaelu. Mõned külad on püsinud 160 aastat koos pärimustega, kes kuskil talus elas, miks on see nõlv ja oja, sepikoda ja veskikoht just selle nimega.

Erinevalt paljudest meist, linnalastest, suudavad nemad oma esivanemaid mäletada ja majakohad ning hauad ette näidata. Mõelgem hetke – kas me teame kõiki oma vanavanemate nimesid, tubasid ehk maju, kus mu vanavanavanaisa näiteks 1865. aastal elas? Kerkib küsimus: kelle kultuurikiht siis õigupoolest tummisem ja tihedam on?

Hoolivus oma nähtava ja tuntava mittemateriaalse kultuuripärandi hoidmisel on lisaks üle ilma pillutatud eestlaste kultuuri ja kommete rikkusele ka tänase Eesti rikkus. Alles hoida ja toetada eesti keele õpet, tagada seltsielu koos kirikutraditsioonide ja laulu-tantsu ning käsitööga moodustabki põhjuse, miks vere järgi eestlane võiks igal pool tunda uhkust oma päritolu ja juurte üle.

Paljut siin sisalduvast ei saa üles kirjutada või soovitada. See, kas me neist rahvuskaaslastest hoolime ja kas mõistame nende rikkust aidata alal hoida, on äratuntav. Ilus sõna „pärand“ märgib midagi, mille selle saaja kingiks saab, kuid selle hoidmine ja edasipärandamine sõltub sellest, kas teisedki seda aardeks peavad. Mulle meeldib seda sõna

siduda tähendamissõnaga põllusse peidetud aardest (Mt 13:44), kus ei öelda, mis aare see on, vaid rõõmu toob esile juba ainuüksi teadlikkus aardest oma põllus. Nii nagu ei saa sõnadesse panna Jumala riiki, on inimeseks olemise ja ka eestlaseks olemise rikkus siin Jumala loodud maailmas aare, kus sõnad on vaid kahvatu vari teadmisest, et just sinu kodupõld varjabki seda aaret.

Olgu su kodu katuseservad kinnitatud siis mägise Sulevi küla taevasinasse Abhaasias, olgu see Andresejärve sile pind Ülem-Suetukis, Petseri roostepruun telliskirik või kogudus Buenos Aireses ja São Paulos.

Eesti luterliku kiriku vaimulikud on viimastel aastatel külastanud endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste kogukondi Abhaasias, Krimmis, Siberis, Peterburis, Moskvas, Petseris. Pidevalt toimub eestikeelne kogudusetöö Helsingis ja Riias. Eestikeelne töö on jätkunud ka Vilniuses ja 2011. a sügisel uue teenimispunktina lisandunud Brüsselis, kuhu on tekkinud suurem eestlaste kogukond alles viimasel ajal.

Salme küla kalmistu Abhaasias.

9

Lugu saagu jutustatud algusest peale!

Mis on patt? Miks maailm sellisesse jamasse sattus? Miks peaksin muret tundma mina? Kui Jeesus on lubanud kõik korda seada, siis kuidas ma tean, et ta seda suudab? Kuidas ma saan teda usaldada?

Tekst ja fotod: Matt Honig

Ameerikast pärit Pioneer Bible Translatorsi piiblitõlkija Matt Honig on viimased viis aastat elanud perega Salehardis, et koostöös Helsingi Piiblitõlkeinstituudiga olla abiks Jumala Sõna tõlkimisel handi keelde.

S

eitsme aasta eest, kui tutvustasime Ameerika kirikutes plaani hantidele Piiblit tõlkida, küsiti meilt tihti: ”Kuidas te sobivad raamatud välja valite?”

See on hea küsimus! Millest alustada, kui tahta, et inimesed saaksid Jeesusega tuttavaks ning mõistaksid tema ristisurma täit tähendust? Pelgan, et misjonitöös ja eriti just piiblitõlkimise alal jääb meil tihti tervik edasi andmata. Kujutlege end kümme minutit jälgimas märulifilmi, kus pantvangid terroristide käest päästetakse, või romantilist komöödiat pulmapeo teemal. Õnnelik lõpp meeldib kõigile, aga millest kõik algas? Kes on need inimesed? Kuidas peaks nende õnn minule korda minema?

Keskendudes pelgalt Uuele Testamendile, jätame me viimase liiga tihti tähelepanuta. Inimestel on küll võimalus maailma parimast loost osa saada, aga miks nad seda tahtma peaksid? ”Hüva, keegi Jeesusenimeline suri mu pattude eest. No mis siis?”

10

Nende küsimuste vastused leiduvad Piibli esimeses kolmandikus: Vanas Testamendis, kus on juttu täiuslikust loomisest, inimese pattulangemisest ning Jumala pikameelsest ustavusest oma päästeplaani teokstegemisel. Kõik see on pakendatud omaselt suulise pärandiga kultuuridele, kus väärtusi, moraali ja uskumusi antakse edasi lugude kaudu – just nagu hantidel.

de, Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegudega, siis kuidas edasi? Mõttekas on tõlkida Psalme, kuna nendest saab moodustuda jumalateenistuse aluse. Suulisele kultuurile lähedasena tunduvad ka Õpetussõnad, mis Jeesust kuulda võtta soovijaile Piibli tarkust ilmutavad. Viimast kahte võib tõlkida ka osaliselt, praktiliseks käsiraamatuks mõeldud kogumikuna.

Loodetavasti osaleb edasiste tõlkimisvalikute tegemisel järjest enam kohalikke usuinimesi, kes lähtuvad küsimusest: ”Millised on teie meelest rahva vajadused?” Iga sammu eesmärk olgu eelkõige jõudmine kaotsis olijateni, et neid hiljem uute kristlastena valmistada ette oma rahvani jõudmiseks. Mida varem kohalikud seda vastutust tajuvad, seda parem.

Töö on olnud edukas juhul, kui nad ISE valivad, mida tõlkida.

Niisiis, milliseid raamatuid tõlkida?

Alustagem loomisloost Moosese esimeses raamatus, ning lugu saab jutustatud algusest peale. Muidugi ei saa ka evangeeliumidega oodata seni, kuni kõik 39 Vana Testamendi raamatut tõlgitud saavad. Kaaludes, millist Uue Testamendi raamatut samaaegseks tõlkimiseks valida, näib kõige mõistlikum olevat Luuka evangeelium. Matteuse jutustus arvestab liiga palju Vana Testamendi- Käib handikeelsete piiblitekstide uurimine. ga, Markuse omas ei sisaldu nii palju Jeesuse Matt perega õpetusi ning filosoofilist Salehardi lähistel laadi Johannese evankõrguva mammugeelium on hakatuseks ti skulptuuri ees. liiga raske nii tõlkida kui ka mõista. Seevastu Luuka evangeelium oligi kirjutatud paganatele ning selle jätkus, Apostlite tegude raamatus, saab ilmsiks Jeesuse tegevuse vahetu tagajärg: algkirik.

Kui on maha saadud Vana Testamendi lugu-

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Miks on vaja piiblitõlkeid väikestesse keeltesse Tekst: Küllike Evartov Fotod: Åke Lager

2011. a novembris toimus Stockholmis järjekordne soome-ugri kristlike juhtide konverents, kuhu oli saabunud külalisi Komi- ja Marimaalt, Udmurtiast, Mordva Vabariigist, Ungarist ja mujalt. Konverentsi käigus viidi läbi paneeldiskussioon misjonitööst Uuralite piirkonnas, kuulati ära arvukalt ettekandeid ja külastati kohalikke kogudusi.

S

juurde avas Jumal. On ju Ilmutusraamatus kirjutatud, et kõik rahvad peaksid Jumalat teenima ja ülistama oma emakeeles!

oome-ugri konverentsi üheks elavamaks aruteluteemaks oli Piibli tõlkimise vajalikkus hõimurahvaste keeltesse. Kas seda on ikka vaja, kui Venemaal elavad hõimurahvad oskavad vene keelt? Anita Laakso Helsingi piiblitõlkeins-

tituudist meenutas aastakümnete tagust aega, kui tolleaegsesse piiblitõlkijate kontorisse Stockholmis saabusid maride, komide ja udmurtide kirjad palvetega piiblitõlke avaldamiseks nende emakeeles. Kuidas saab sellises olukorras öelda „ei“, küsis Anita Laakso. 1983. aastal avati soome-ugri tõlkeosakond Helsingis, sest Soome kaudu oli kergem leida kontakte komide, maride ja udmurtidega, samuti Mordvas. Anita sõnul küsisid inimesed sageli, milleks neid tõlkeid vaja on, kuid tõlkijad ise uskusid kindlalt, et ukse idanaabrite Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Mari rahvusest piiblitõlkija Larissa Orzajeva sõnul ei ole misjonärid alati mõistnud, kui vajalik on rahvale läheneda tema emakeele kaudu. Isegi vaid mõni fraas selle rahva keeles võib saada ühendavaks niidiks. Jumal tahab väljendada oma armastust igale rahvale, rääkida iga rahva keeles, on Larissa veendunud.

Näiteks maridele on vene keel mõistuse, mari keel aga südame keel. Larissa tunnistas, kuidas ta oli lausa vapustatud, kui hoidis esmakordselt käes marikeelseid psalme. „Mõistsin psalme lugedes, et see ei ole lihtsalt tõlge, vaid see on minu keel!“ Komi pastori Daniil Popovi isa tõlkis raskel nõukogude ajal kogu Piibli komi keelde. Miks ta seda tegi?

Daniili sõnade järgi tekkis isal küsimus: kas Jumal saab aru minu kee-

lest, kui ma olen komi rahvusest? Ja kas ta ikka vastab mulle minu emakeeles? On ju komid teise sordi rahvas, hüljatud Jumala poolt, nagu öeldakse. Isa leidis kinnituse Piiblist, kus on kirjas, et Jumala Sõna kuulutatakse kõikides keeltes. Piibli lugemist võõras keeles võrdles Daniil eluga lastekodus: „Minge lastekodusse ja küsige lapselt, kas sa tahad elada siin, kus sind toidetakse ning kantakse hoolt su riietuse ja hariduse eest, või tahad sa elada perekonnas? Mõistagi perekonnas, isegi kui seal puuduvad samasugused tingimused! Sama ebaloomulikult kõlab küsimus – kui kõik oskavad vene keelt, milleks siis mari, komi, udmurdikeelset tõlget? See on ju meie emakeel! Mina ja minu rahvas, komid, ei taha kaduda, ja meie lootus, ainus vahend ning kindlustus tuleviku jaoks on emakeelne Piibel! Seepärast ei saa piiblitõlketöö ja selle toetajate pingutused jääda ilma heade viljadeta!“ 11

Kuulatav Sõna udmurtidele Udmurdi keeles on pooleli psalmidest audioversiooni salvestamine. „Psalmide CD saab olema suurepärane kink igale udmurdile, eriti aga neile, kes ei näe lugeda või ei pääse mingil põhjusel kirikusse,“ teab udmurdi piiblitõlkija, õigeusukiriku vaimulik Mihhail Atamanov.

me küll vene, küll soome keeles, aga kunagi ei ole need nii lähedastena tundunud kui nüüd. Aina lugesin ja nutsin,“ tunnistas Aljoškin, kes küsis tõlkijailt mõned tekstid juba siis ka koguduses kasutamiseks, et need sealgi lohutust ja julgustust tooksid.

Laiema

lugejaskonnani

jõudsid

Ettevõtmist aitasid organiseerida Soome misjonärid, kes seejärel sama eesmärgiga Marimaale siirdusid.

Mäemari keeles valiti sisselugemiseks Luuka ja niidumari keeles Johannese evangeelium.

Augustis 2011 jõuti stuudiotööni ka Komimaal, kus valiti välja 29 Vana ja 31 Uue Testamendi lugu permikomi keeles. Ühte sisselugejat, luuletaja Vassili Kozlovi haaras selle tulemusel inspiratsioon asuda koos piiblitõlkija Raissa Petrovaga oma rahvale ka uusi vaimulikke laule kirjutama.

Tröösti ja juhatuse ootel

Kuulatav versioon on valminud ka osadest evangeeliumitekstidest.

2011 oktoobri lõpul algas kohalikus raadios ka sari, kus Isa Mihhail Atamanov evangeeliumitekste loeb ja loetu põhjal mõtiskleb.

Terviklik piiblitõlge udmurdi keelde vajab kohati veel ülevaatamist ja lugejailt tagasiside kogumist, enne kui kogu Piibel mõne aasta pärast trükki võib minna. Praegu on udmurtide lugemislaual 1997. aastal ilmunud Uus Testament ning mõned Vana Testamendi raamatud.

Pisarateni liigutavad psalmid Ersamordvalastele ilmus 2011. aasta jõuluks trükist Psalmide raamat. Selle käsikirja juba suvel lugeda saanud luterliku koguduse vaimulik Aleksei Aljoškin tunnistas, et tal läks suurest rõõmust esimese hooga ööuni ära – emakeelsena läks tekst nii sügavalt hinge. „Olen varem lugenud psal12

ersakeelsed psalmid uue aasta hakul. Tänavu, mil tähistatakse mordva ja vene rahva ühise ajaloo 1000. aastat, soovivad mordvalased emakeelset kirjasõna eriti esil hoida ning psalmide raamat ilmus seega väga sobival ajal. Raamatut trükiti esialgu 5000 eksemplari ja seda võib leida kogudustes, raamatukogudes ja koolides. Ühe raamatu hinnaks koos transpordikuludega kujunes umbes 2 eurot ning juba plaanitakse kordustrükki.

Foto: Kaisa Franzén

Isa Mihhail Atamanov jagab huvilistele udmurdikeelseid Jesaja raamatuid. Foto: Marja Kartano

Tänavu peaks trükki minema Psalmide raamat sürjakomi keeles, kus aastal 2008 on ilmunud Uus Testament ja 2010 laste Piiblilood. „Enne trükkiandmist tuleb veel lisada nii lugejate tagasisidest väljakoorunud täpsustusi, stiili- kui ka õigekirjaparandusi,“ selgitas tõlke ülevaataja Anne Kuosmanen Helsingi Piiblitõlkeinstituudist. „Tänu Jumalale ja kõikidele eestpalvetajatele, et 2011. aasta lõpuks valmis kõige suurem töö, toortõlke sisuline täpsustamine!

Eestpalved on endiselt vajalikud, sest paljudes kaugemates komi külades viib vaesus ja lootusetusetunne alkoholi, vägivalla või omaenese käe läbi elust lahkuma isegi noori inimesi, kelle lapsed satuvad siis lastekodusse. Palvetage, et Jumal komide sellist saatust oma trööstiva ja juhatava Sõna kättesaadavaks tege-

Inspireeriv ja ühendav salvestustöö Mullu sügisel valmisid mordvalastele esmakordselt ka Jumala sõna audioversioonid: mokšakeelne Luuka evangeelium ja Apostlite teod ning ersakeelne Luuka evangeelium.

Projekt ühendas siinseid kogudusi, kuna salvestati nelipühilaste stuudios, sisselugejaiks olid aga luterlased.

Ersamordva piiblitõlkija Nina Aduškina äsjailmunud ersakeelse Uue Testamendiga 2006. a Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

saamid Barentsi meri

soomlased

karjalased handid

isurid eestlased vadjalased

komid vepsad mansid

karjalased

Ob

permikomid marid

mokšad

mise läbi muudaks!“ Paljud emakeelse jumalasõna mõju kogenud komid tunnevad piibliõppe vastu suurt huvi ning pikisilmi oodatakse Vana Testamendi raamatute tõlgete valmimist.

Taevas ei karistagi!

Psalmide raamatu valmimist on 2012. aastal oodata ka vepsadel. Tõlget tuleb veel täpsustada ja lugejate tagasisidet koguda. Piibli tõlkimist peavad vepsad nende keelt toetavaks kultuurisündmuseks ning seda on toetanud näiteks Vepsa kultuuriselts jt organisatsioonid.

Kui siinmail ilmus Lastepiibel korraga nii vepsa kui karjala keeles, siis ühel nende esitlusel tuli keegi ülikooli õppejõud tänama, et ta saab nüüd kasutada emakeele õpetamiseks Lastepiiblit ja seda just sellepärast, et teos õpetab ühtlasi õigeid eluviise. „Selle tundmine on siin aastakümneid unustuses olnud,“ tõdes õppejõud.

Tõlkija, vepsa keeleteadlase Niina Zaitseva sõnul arvavad Venemaal paljud, et Piibel on algselt kirjutatud vene keeles ning seda ei tohigi tõlkida. „Kui ilmus vepsakeelne Uus Testament, siis selle esitlusel Vologdas küsis minult üks vepslanna, et kas Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

udmurdid

Uuralid

Moskva

ersad

tõesti taevas ei karista mind Jumala sõna kasutamise eest vepsakeelsena.

Samal põhjusel ei söanda paljud vepsad emakeeles isegi palvetada.

Selgitasin siis, et igal inimesel lausa peab olema võimalus lugeda Jumala sõna emakeeles. Paistis, et lõpuks julges ta seda ka uskuda!“

Piibel võtab hantidele sobivat kuju Detsembris valmis handikeelse Luuka evangeeliumi proovitrükk tiraažiga 2000 eksemplari, mida hantide külades nüüd jagatakse, oodates tagasisidet. Kolmkümmend raamaFoto: UBSi arhiiv

liivlased liiv lased Läänemeri

saamid

Anna Vlassovast sai kristlane karjalakeelse Uue Testamendi tõlkeprojekti käigus.

tukest oli kotis ka meie etnoloogist misjonäril Andrus Kasel, kui ta jõulude ajal järjekordselt põhjahantide juurde sõitis. Neid raamatukesi loetakse nüüd hantide külades, et välja selgitada, kas tõlge kõlab loomulikult või saab mõnda asja tabavamalt väljendada.

Varem on handi keeles ilmunud Markuse evangeelium, millest on tehtud ka audioversioon. Handid saavad kahes kohalikus murdes lugeda ka olulisemaid piiblilugusid nii Vanast kui Uuest Testamendist. Osa piiblitekste on olemas ka kuulatavatena, mis sobib eriti hästi põdrakarjade juures peatuvatele karjakasvatajatele – mp3 mängijad pakuvad head ja kasulikku ajatäidet muust maailmast eemal olles. Lisaks on hantidele valmimas nende keelde dubleeritud Jeesuse film.

Esmakordselt on hantidele Piiblit tõlgitud juba 1800ndatel, kui ilmus kümme lugu Matteuse evangeeliumist ja paar Vanast Testamendist obdorski murdes. Tõlketööga tegelesid ka 1920-30ndatel Kazõmi hantide juures töötanud saksa misjonärid, aga siis nende töö repressioonide tõttu katkes.

Allikad: Helsingi Piiblitõlkeinstituut, Avainmedia 13

Foto: Veiko Ilus

Hõimurahvaste väljapanek Tallinna Jaani kirikus.

Mihhail Atamanov suhtleb Hõimurahvastele pühendatud oikumeenikoguduse liikmetega pärast line palvus Tallinna Jaani kirikus 16. okhõimurahvaste palvepäeva toobril 2011. a jumalateenistust Oleviste kirikus. Foto: Marja Kartano

H

õimunädala traditsioon Eestis sai alguse juba 1929. aastal. Pärast katkemist nõukogude ajal on hõimunädala üritused FennoUgria Asutuse eestvedamisel 1989. aastast alates uuesti hoo sisse saanud.

Mõtteid Mihhail Atamanovi 16. oktoobril 2011. a peetud hõimurahvaste palvepäeva jutlusest

M

ihhail Atamanov hakkas patriarh Aleksius II õnnistusel Piiblit udmurdi keelde tõlkima 1991. a. koos Marja Kartanoga Helsingi Piiblitõlkeinstituudist, kes tõlget algtekstiga võrdleb ja üle vaatab.

Nüüdseks on valmis Neli evangeeliumi (1992), Psalmid (1994, 1999, 2009), Apostlite teod (1996), Uus Testament (1997), Lastepiibel (2001) Joona raamat (2004), Jesaja raamat (2005), Saamueli ja Kuningate raamatud (2006) ja Iiobi raamat (2007). Lisaks sellele saavad udmurdid praegu lugeda mitmesugust õigeusu kiriku harduskirjandust.

Mäletan aastat 1973, kui tulin tudengina Eestisse soome-ugri üliõpilaste konverentsile mainekasse Tartu ülikooli. Pühapäeval käisime luterlikus kirikus. Orel mängis, koor laulis imekaunilt, nii et viis meelde sööbis; pastor jutlustas, aga meie, võõrsilt tulnud noored, ei mõistnud sõnagi.

Maailmas ringi sõites olen käinud eri maade kirikutes, aga nagu Tartuski, ei mõista ma alati nende teenistuste sisu.

Emakeel on aga südamelähedane! Piib14kiriku sõnumit saab kõige paremini li ja

mõista ainult emakeelsena; sama kehtib ka teiste rahvaste rahvaluule ja ilukirjanduse sisu ning ilu mõistmise kohta.

Mina lugesin külalapsena õhinal udmurdikeelseid raamatuid. Mitte küll usualast kirjandust, mida ma enne Eestisse tulekut polnud isegi näinud, veel vähem käes hoidnud. Aastal 1975 õnnestus mul pääseda õppima akadeemik Paul Ariste juurde Tartu ülikooli soomeugri kateedrisse. Ariste uskus Jumalasse ega salanud seda: ta rääkis avalikult, et on õigeusklik. Kui sain temalt kingiks udmurdikeelse nelja evangeeliumi kogumiku, oli see imeline õnn! Seetõttu on Eesti minu jaoks väga oluline: nii nagu mu ema, on ka Eesti toonud mind Jumalale lähemale.

Paul Ariste ütles kord: „Igal arenenud rahval peab olema oma keelde tõlgitud Piibel.“ Need sõnad jäid mu südames kõlama. Teisalt soovisin ka, et mu ema, kes vene keelt ei mõistnud, võiks omas keeles palvetada ja Jumalat kiita. Üks põhjuseid, miks ma teadustöölt Kirikut teenima siirdusin, oligi Piibli ja jumalateenistuslike tekstide tõlkimine. Piibli ja harduskirjanduse emakeelde tõlkimine aitab udmurdi keelt säilitada, arendada ja rikastada, mis omakorda rahvast rõõmustab ja tõstab selle eneseteadvust.

Tahtsin, et ka minu armas udmurdi rahvas kuuluks nende rahvaste kilda, kellel on arenenud keel, kultuur ja usk.

Foto: Veiko Ilus

Isa Mihhail Atamanov ja õpetaja Jaan Tammsalu oikumeenilisel palvusel Tallinna Jaani kirikus.

Foto: Veiko Ilus

17. veebruaril 2011. a võttis riigikogu vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama hõimupäeva riikliku tähtpäevana, mil tuleb heisata ka Eesti lipp. Sama aasta oktoobris toimusid hõimurahvastele pühendatud üritused ja jumalateenistused Tallinnas, Tapal, Võrus, Haapsalus ja mujal. Hõimurahvaste Aeg tähistab koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega juba mitmendat aastat hõimurahvaste palvepäeva, mis leiab aset oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, kui hõimunädala üritused jõuavad lõpusirgele. 16. oktoobril 2011. a peeti oikumeeniline palvus koos sellele järgneva misjonikohvikuga Tallinna Jaani kirikus, kus jutlustas udmurdi piiblitõlkija Mihhail Atamanov ja musitseeris ansambel Tuli Taevast.

Ansambel Tuli Taevast.

Foto: Veiko Ilus

Hõimunädal 2011

Foto: Veiko Ilus

Jaani kiriku misjonikohvikus käib kohvilaua ümber vilgas tegevus.

Mihhail Atamanov võtab sõna hõimunädala konverentsil Rahvusraamatukogus. Foto: Marja Kartano Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga Peeter Päll

U

dmurdi keelega hakkasin tegelema ülikooli ajal 1981. aastal Paul Ariste soovitusel; Ariste soov oli leida iga soomeugri keele jaoks uurija. Sel aastal sõitsin esimest korda ka Udmurtiasse, et minna koos Ižkari ülikooli II kursuse tudengitega murdepraktikale PõhjaTatarimaale. Minu juhendaja seal oli Valentin Kelmakov, kuid kohtusin kohe ka Mihhail Atamanoviga. Ta oli sel ajal noor õppejõud, kes oli kaitsnud kandidaaditöö udmurdi vanadest väikehõimudest e voršud’idest ning uurinud ka nende seoseid kohanimedega. Mäletan, et juba siis jättis ta mulle väga tõsise inimese mulje, kes valutas südant selle üle, kuhu ühiskond on arenemas. Teda oleks võinud pidada udmurdi vabamõtlejaks. Mulle jätsid mu esimesed käigud Udmurtiasse sügava mulje ja kohtusin iga kord nii Atamanovi kui ka Kelmakoviga. Mõlemad olid ja on endiselt oma maa ja rahva suurimad patrioodid.

Kuigi pärast 1987. a tuli Udmurtia-käikudesse pikk paus, kohtusin Atamanoviga siiski ka hiljem. Vahepeal olin tuttavaks saanud Soomes udmurdi keelt õppiva Marja Kartanoga ja tänu talle olin kursis Atamanovi vahepealse elukäiguga.

Piiblitõlkijana tuli ta paar korda 1990. aastatel Eestisse ja käis kodus külas.

Arvasin siis ja arvan ka praegu, et tööd, mida Mihhail Atamanov teeb piibli udmurdi keelde tõlkimisel, on võimatu üle hinnata. Siin tasub kas või meenutada seda, mida eesti keele arengule piiblitõlge tähendas. Udmurdi keele puhul on olukord natuke teine seetõttu, et kirjakeel on juba välja kujunenud ja pühakirja tõlge ei ole nii keskne; samas annab paljude kristliku kultuuri jaoks oluliste mõistete udmurdindamine parema võimaluse maailmaga suhestuda.

ga aja käia Udmurtias ja just Mihhail Atamanovi juubelit tähistamas. Üle kõige jäi mulle meelde see harras lugupidamine, mida lihtsad udmurdi inimesed näitasid üles Atamanovi vastu.

Meie külaskäigul tema sünnikohta võeti konverentsil osalejaid vastu ja saadeti ära kui kõige kallimaid sugulasi. Kooliõpilased lugesid katkendeid tema eeposest „Tangõra“, vanemad Foto: Peeter Pälli kogu külaelanikud palvetasid Peeter Päll (paremal) Mihhail Atamanovi ja koos Atamanoviga, lugedes tõlkekonsultant Marja Kartanoga oma kotema udmurdi keelde tõlgi- dus 1998. a tud palveid ja laule. Külas Foto: Peeter Pälli kogu oli juba avatud Atamanovi muuseum. Kõigest oli näha, et udmurdid oskavad väga hinnata Atamanovi panust nende keele ja kultuuri säilitamisse.

Peeter Päll, Mihhail Atamanov ja Marja Kartano 2011. a sügisel Tallinnas.

Mihhail Atamanovi juubeli tähistamisel Udmurtias 2010. a.

Mul oli hea meel 2010. aastal üle hulHõimurahvaste Aeg • Nr 7

Foto: Ove Võsu

15

Teekond tundmatusse Tekst: Heigo Ausmees Fotod: Autori kogu

J

alad käivad risti-rästi. Aeg-ajalt komistad mõne taimeväädi taha.

Pea on täiesti tühi. Ja hea ongi, sest kui mõtlema hakkad, tuleb masendus peale. Kui kaugele on veel vaja minna? Iga mäeveeru järel loodad, et ometi hakkaksid tšummide (püstkodade) valged tipud kaugusest paistma. Jälle uus mäeveer ja uus soo, mis jalgu sisse imeb ja kus vahetevahel käpuli kukud, raske seljakott hoogu takka andmas. Kõnnid nagu masin, pilk jalge ette suunatud.

Jalad lirtsuvad. Ja korraga näitab teejuht oma matkakepiga kuskile kaugusesse. „Näe, paistavad!“ Esialgu ei ole midagi näha, aga varsti märkad silmapiiril tõesti heledaid täppe. Viimased kilomeetrid! Peagi ootavad tervitused, naeratused, puhkus ja teejoomine...

Põhja-Siberi põlisrahvaste misjonile mõeldes tulevad kõigepealt silme ette just sellised kogemused. Teekond on raske ja tundub, et edenemist pole sugugi näha. 2003. aastal esmakordselt Jamali poolsaart külastades kohtasime seal ühtainsat kristlasest hanti. Tema arvas, et kuskil lõuna pool peaks neid veel olema, no ehk kogu rahva peale kokku nii viiekümne ligi…

Möödunud aastal kogunesid kristlastest handid Salehardi ja ainuüksi kohalikke tuli kokku mitusada. Mis on siis viimaste aastate jooksul toimunud ja kui palju on meie lühiajalised misjonireisid aidanud inimesi pöördumisele tuua? Ma ei oska täp-

Heigo Ausmees 16

Teel tundrasse põdrakasvatajate juurde tuleb läbida soid ning ületada mägesid ja jõgesid. selt öelda teiste Eestist läinud gruppide kohta, aga ma ise pole oma nelja reisi jooksul olnud tunnistajaks ühegi handi pöördumisele. Ometi võib näha vaimulikku muutust selle rahva juures.

Paljudes keemilistes protsessides vajatakse teatud reaktsiooni kiirendamiseks katalüütilise toimega aineid. Üks aine ei hakka teisega reageerima iseenesest, kui ei ole juures kolmandat ainet – katalüsaatorit.

Niisiis on katalüsaator reaktsiooni kiirust muutev aine. Mulle näib, et Eesti misjonigrupid on tegutsenud hantide juures just nimelt selliste katalüsaatoritena: me oleme selle rahva juures käivitanud ja kiirendanud vaimulikke reaktsioone, mis muidu poleks ehk aset leidnud.

tusetuse, alkoholismi ja suitsiidide rohkuse tõttu välja suremas, on kirjeldamatu. Vahel oleme saanud kriitikat kultuuriantropoloogidelt, kelle sõnul kaob kristluse mõjul hantide enda kultuur ja taust. Olen siiralt veendunud, et vastupidi – tulles välja lootusetusest ja alaväärsusest, on neil võimalus säilida rahvana ja oma kultuuri ka edaspidi hoida. Mitmes paigas, kus oleme viibinud, on hiljem tekkinud kristlikud osadusgrupid ja kogudused. Hantide enda omad. Kui seni olid nad pigem külalisteks linnakogudustes, on nüüd võimalus kogeda Jumala sõna ja osadust kodukülas omaenda keeles.

Mis on meie eesmärk ja tulevikustrateegia seoses handi rahva abistamisega? Arvatavasti lähevad misjonigrupid edaspidigi hantidele evangeeliumi kuulutama. Kuid mulle näib, et veel suurem väljakutse meie ees on nende inimeste toetamine ja õpetamine, kes on juba Kristust oma elus kogenud. Ei ole reaalne, et väike eestlaste või kellegi teise misjonigrupp aitaks pöörduda kogu handi rahval. Ka kõige paremal juhul jääksime me vaid külalisteks ja sõpradeks kaugelt ning võõralt maalt.

Hoopis teine asi on aga see, kui keegi oma rahva seast näitab oma eluga Kristust. Ja selliseid inimesi on hantide hulgas juba palju.

Bruce Olson on kirjutanud motilonide hõimust, kuhu tuli vaimulik

Kristlastest hantide arv on mitmekordistunud.

Mõju rahvale, kes oma juurte kadumise, loo-

Handi perenaised võtavad nartast vajalikke toiduvarusid, sest kogu kraam tšummi ei mahu.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Handi mees Boriss Ruskalamov elab Jamali Neenetsi ringkonnas ja tegeleb kalapüügiga. Juba aastaid teeb ta oma rahva seas aktiivselt misjonitööd ja kannab hoolt väikse koguduse eest Aksarka külas.

Teenäitajaks olgu MEIE ELU Kuidas on Sinu elu muutunud pärast kristlaseks saamist?

Enne kristlaseks saamist lootsin kõiges ainult iseendale. Nüüd, kui teen oma igapäevaseid toimetusi või sõidan kalale, olen alati palves ja tänan Jumalat. Ja Jumal on vastanud palvetele, mind õnnistanud ja aidanud.

Mis on kristlikus töös kõige raskem?

Kõige raskem on inimestega suhtlemine. Paljude hantide haridustase on alla keskmise, nad ei armasta lugeda. Peale selle on inimesed liiga hõivatud oma tööga, mis võtab suure osa nende ajast. Nii ei jää eriti aega mõelda Jumala peale.

pööre siis, kui rahvas mõistis, et ka Jeesus on motilon ja kütib koos nendega. Hantide puhul viib muutumiseni ilmselt arusaam, et Jeesus on hant ja karjatab koos nendega põhjapõtru ning püüab jõest kala. Seda Jeesust võib näha vaid teise handi elus, tema silmades, Temast kuulma

Missugune peaks Sinu arvates välja nägema kirik, kuhu handid tahaksid tulla?

Mulle meeldib kaasaegne, tänapäevane kirik, kuid kõige tähtsam on siiski see, et inimesed saaksid jutlust kuulata oma emakeeles. Vahel me unustame, et oma rahva keeles kuulutades jõuab sõnum kiiremini kohale.

Handid on tagasihoidlikud ja mitte eriti jutukad. Kuidas peaks nendele evangeeliumi kuulutama?

Kindlasti pole hea teha lihtsalt sõnu ja oma eluga mitte midagi näidata.

Inimese elu peab kajastama, et Ju-

peaks handi keeles. Meie, eestlaste võimalus on olla toeks oma palvetega, toetada moraalselt ja rahaliselt seda tööd, mida Jumal teeb handi kristlaste juures ja nende kaudu. Olgem jätkuvalt hantide juures muutusi esile toovad katalüsaatorid, mis võimaldavad neil rahvana säilida ja

Boriss Ruskalamoviga vestles Andrus Kask Foto: Andrus Kask mal on teda muutnud, siis võetakse ka juttu kuulda. Kuid hantidel on tugevate traditsioonide tõttu harjumus elada vanamoodi ja minu arvates on selle muutmiseks vaja väga palju aega. Mõnikord me püüame teha rahvast ühe hoobiga kristlasteks, aga see on ju lihtsalt absurdne! Sama hästi võib neid teha mõne partei liikmeks! Paljude kirikute probleem on see, et nad tahavad evangeeliumiga saavutada kiiret edu, kuid tegelikult saavad neist kaotajad. Kohutav on alalõpmata kuulda, et me peame kuulutama, peame viima evangeeliumi… Miks me peame? Me peame inimestele hoopis oma kristliku eluga näitama, milline on Jumal!

inimestena edasi kasvada! Ka mina loodan handi kristlasi edaspidigi külastada ja neid jätkuvalt julgustada olema Tema tunnistajad oma rahva seas.

Usun, et see hea töö, mida Jumal on alustanud, läheb edasi, aga ka sinul, hea lugeja, võib olla selles oma osa. Oma ettepanekuid, küsimusi või mõtteid seoses hantide misjoniga oled teretulnud jagama meiega ja võimalusel olema osa meeskonnast.

Kohtumiseni järgmistes misjonikohvikutes ja misjoniüritustel! Kohtumiseni tundras!

Väsinud rändurid jalgu puhkamas.

Vasakult: Taimi Pärna, Heigo Ausmees, Nikolai Ozelov ja Peeter Vikman.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

17

Eestlased on Kom Tekst: Neemo Raasik, Türi Kristliku Misjonikoguduse pastor Fotod: Neemo Raasiku kogu

Komimaad külastades olen korduvalt kogenud, et komid on meile südamelähedased ja võtavad eestlasi hästi vastu. Kindlasti on siin üheks põhjuseks meie ühine soome-ugri taust, mis aitab paremini suhteid luua.

M

ina sattusin komide juurde esimest korda soome sõprade kaudu. Sain tuttavaks komi pastori Daniil Popoviga ja meil tekkis väga hea side. 2005. aastal käisime Komimaal draamaetendusega „Taevaväravad ja põrguleegid“, millel olid väga head tulemused. Alles hiljaaegu kohtusime ühe tütarlapsega, kes sai tol etendusel päästetud. Paar aastat hiljem pöördusid Jumala poole ka tema vanemad.

2011. aasta suvel sõitsime oma koguduse noortega komide kristlikku suvelaagrisse, kuhu kogunes noori paarisaja kilomeetri raadiusest.

Kuna meie noortest ei olnud enamik kunagi Venemaal käinud, hoiatasime neid, et seal, kuhu lähme, ei pruugi olla dušivõimalust ja WC

Misjonigrupp on jõudnud järjekordsesse komi külasse. Esimeses reas keskel Neemo Raasik.

18

Meeleolukaid hetki 2011. a noortelaagrist Komimaal

võib asuda õues. Kui jõudsime Komi pealinna Sõktõvkari, selgus, et kohalikus hotellis oli tüdrukute toas isegi mullivann! Maal toimuvas laagris olid tingimused siiski teised. Kõigele lisaks paigutati eesti noored tuba-

desse segamini komidega ja hakkama tuli saada võõras keeles.

Komi noortest jäi laagris meelde see, et nad olid hästi tõsised ja pühendunud n-ö Jumala asjades, kuid samas ei häbenenud rahva ees osaleda etendustes, mis meile võib-olla piinlikkust valmistaksid. Oleme ju loomult kinnisemad, sissepoole pööratud. Nende vaba ja avatud olek ning julgus improviseerida väheste vahenditega on minu arvates see, mida meiegi peaksime õppima. Midagi jäi komi noorte südameisse aga ka eestlastest, sest laagri lõppedes tahtsid nad väga Eestisse sõita. Meid ühendab ju kaks asja: see, et oleme kristlased ja lisaks sugulasrahvad. Nii korraldasime 2012. aasta jaanuaris Türil soome-ugri noortekonverentsi, kus peale komide ja eestlaste osalesid ka soomlased. Poolesaja osavõtjaga konverents läks igati korda, see oli Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

mimaal oodatud Ma ei teadnud, et olen soomeugrilane!

German Andrejev tõeline osadus ja rahvaste sulandumine! Eeloleval suvel on plaan sõita komide suvelaagrisse juba suurema bussitäie rahvaga.

Komimaal reisides oleme külastanud ka kogudusi ja kuulutanud evangeeliumi külades. Eestlased on komi külades oodatud, ja seda peab ära

kasutama. Ühes külas oli saal juulikuus rahvast puupüsti täis! Eestis ei tuleks südasuvel selline asi kõne allagi. Ja üle kümne inimese tuli tõsiselt palvele. Pole ime, kui selles külas on varsti kogudus. Komimaa on evangeeliumile avatud!

Komi evangeelsete koguduste koostöö uuel tasemel Küllike Evartov

M

öödunud aastal loodi Komi Vabariigis evangeelsete koguduste allianss. Kuigi enamik kogudusi kuulub suurematesse liitudesse, vajavad ühe kindla piirkonna või linna kogudused kohaliku rahva teenimisel üksteise toetust, kinnitas alliansi esimeheks valitud pastor Daniil Popov. Tema sõnul sai tihedam koostöö alguse tänu Sõktõvkaris läbi viidud ühisprojektile, mille teostamine eeldas kohalike koguduste osalemist. „Kuna ükski projekt ei saa ilma ühise palveta olla edukas, hakkasime regulaarselt kohtuma, et lahendada organisatsioonilisi küsimusi ja üheskoos palvetada. Projekti lõppedes olime jõudnud arusaamisele, et koostööd tuleb jätkata!“ Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Daniili sõnul hakkas kirikute vaheline koostöö arenema siis, kui nõukogudeaegne pastorite ja koguduste ülevaatajate põlvkond tasapisi vahetus ja asendus noorema generatsiooniga. Nõukogude aja vastuseisu tingimustes ei edenenud koostöö kuidagi. „Mõistsime, et üksinda on raske,“ selgitas ta. „Me ei ole ju konkurendid ega võitle üksteisega, vaid ajame ühist asja. Alliansi tegevuse üheks eesmärgiks ongi evangeelsete koguduste esindamine nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Sõnum sellest, et kogudused ei ole üksteisest eraldunud rühmitused, peab jõudma ühiskonda, inimesteni väljaspool kirikut!“

O

len oma neljakümne eluaasta jooksul peaaegu alati arvanud, et olen vene rahvusest. Alles mõni aasta tagasi, kui mu Leningradi oblastis elanud vanaisa suri, avastasin tema passi vaadates äkki imestusega, et ta oli rahvuselt isur. Minu pärimise peale kinnitas isa, et nii see tõesti on, lihtsalt nõukogude ajal oli mugavam registreeruda vene rahvusest kodanikuna ja seepärast polegi minu passis märget „isur“. Nii sain alles aastakümnete järel teada oma soome-ugri päritolu.

On hämmastav, et vähem kui aasta pärast kutsuti mind misjonireisile Marimaale! Mulle tundus see huvitav, ikkagi minu juured ju ka! Pealegi sain seal soome-ugri rahvastest rohkem teada. Nüüd olen marisid külastanud juba mitu korda. Lisaks sellele otsustasin lähemalt tundma õppida oma esivanemaid isureid.

Hakkasin tegema väljasõite Leningradi oblasti Kingissepa rajooni küladesse, kus Jumal andis mulle sõbra ja venna Kristuses, Vladimiri, kes on isur nagu minagi. Eeloleval kevadel on meil plaanis mõned sõidud küladesse kahekesi ette võtta, et tutvuda kristlastega (kui neid leidub) ja teenida kohalikku rahvast. Tänu Jumalale, ees ootab põnev aeg! „Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?“ Js 43:19 19

Lootusrikas vaade tulevikku Sügisel alustab õppetööd soome-ugri misjoni- ja piiblikooli teine lend Tekst: Mark Nelson

Fotod: Andrus Kask

K

ui vaatate tulevikku, kas näete seda optimistlikult või pessimistlikult?

Missugune on meie hõimurahvaste olukord 10, 20, 50 või 100 aasta pärast? Kuigi me ei saa eitada katsumusi, mis seisavad Venemaal elavate hõimurahvaste ees, ei saa me kristlastena ka lubada, et raskused meid enda alla matavad. Jumal on meile andnud missiooni teha edaspidigi kõik endast olenev selleks, et need rahvad leiaksid täieliku pääste.

Meie siht on optimistlik: näha hõimurahvaid kindlalt püsimas ja auväärselt toetamas oma kogukonda.

Veelgi tähtsam on, et nad nii nüüd

kui ka igavikus ülistaksid elavat Jumalat emakeeles oma kultuurile omaselt. Selleni jõudmiseks on oluline selliste soome-ugri juhtide ettevalmistamine, kes sügavalt armastavad oma rahvast, keelt ja kultuuri; kes sama sügavalt armastavad Kristust ning oskavad ühendada need kaks suurt armastust oma rahvale Hea Sõnumi kuulutamises.

Eesmärgini, kõigi soome-ugri rahvaste päästeni jõudmiseks tuleb hoida kokku. Üksinda heideldes võib küll midagi korda saata, kuid liiga tihti nõnda lihtsalt väsib ja komistab, kui ei leidu kedagi, kes sirutaks toetava käe. Kui me suudame rajada suhtevõrgustiku soomeugrilastest kristlaste toetamiseks, siis jõuame oma eesmärgile lähemale. Koguja raamatus on öeldud: „Kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.“ (Kg 4:12)

Komi rahvusest Olga saab pärast diplomi kättesaamist pastoriks kahes komi külakoguduses.

Esimese lennu lõpetaja Valja (vasakul) toob hantidelt tagasisidet piiblitõlgete kohta ja teenib külades ringi sõites ka evangelistina: „Kui alustasin õpinguid, olin pensionär, nüüd olen aga misjonär!“ 20

Plaani kohaselt alustab 2012. aasta septembris tööd misjoni- ja piiblikooli järgmine, teine lend. Oleme otsustanud õppekavas seada varasemast tugevama fookuse kahele eesmärgile: juhtide ettevalmistamisele, kes on võimelised ühendama armastust Kristuse vastu armastusega oma kultuuri vastu tõhusas teenimises, ja suhete tugevdamisele soome-ugri kristlike juhtide vahel.

Uus programm koosneb kuuest kahenädalasest õppesessioonist, mis läbitakse kolme aasta jooksul (varem oli kaheksa sessiooni pikkune kava jagatud neljale aastale).

Oleme nihutanud raskuskeset praktilise teenimise suunas, nii et õpilastele on sessioo-

Финно-угорская Миссионерская Библейская Школа

Диплом Настоящим подтверждается, что

прошел/прошла учебную программу и миссионерскую практику курса Миссионерской Библейской школы. Надеемся на ваше верное служение Богу среди финно-угорских народов.

Марк Ф. Нельсон

12 августа 2011

директор

Soome-ugri misjoni- ja piiblikooli esimese lennu diplomi on kujundanud Taimi Pärna. nide vahel ette nähtud kohustuslik praktika. Seega viivad nad õpitut oma koguduses teenides kohe ka ellu. Vastastikune tagasiside klassiruumis ja teenimistöös toimuva vahel saab õppetöös varasemast suurema kaalu.

Algusest peale on üheks meie ülesandeks olnud soome-ugri kristlaste ühtsuse arendamine ja see on peapõhjus, miks toimub iga õppesessioon erinevas hõimurahvaste piirkonnas. See võimaldab õpilastel tutvuda kristliku tööga eri paigus ning loodetavasti arendab püsivaid suhteid. Uue kursuse käigus püüame ühtsuse saavutamiseks leida ka uusi viise.

Iga õpilane peab leidma juhendaja, kes on lõpetanud piiblikooli ja tegutseb nüüd aktiivselt kristlikus teenistuses. Juhendaja teenib mentorina, aidates õpilasel loengutel saadud teadmisi reaalse teenimise käigus rakendada. Meie lootus ja palve on, et see süsteem mitte ainult ei aita neil õpilastel edasi areneda, vaid aitab jätkuvalt välja kujundada ja laiendada kogu soome-ugri kristlike tööteHõimurahvaste Aeg • Nr 7

Viimane rahvaloendus Venemaal teeb ärevaks Jaak Prozes

Ä

sja avalikustati Venemaa 2010. a rahvaloenduse andmed, mis näitavad sealsete soome-ugri rahvaste arvukuse jõudsat vähenemist. Kõige enam on vähenenud mordvalaste ja udmurtide arv: mordvalasi on järel 744 000 ja udmurte 552 000. Veel 1989. a oli mordvalasi üle 1 miljoni… Protsentuaalselt on aga kõige kiiremini vähenenud eestlaste (36,5%) ja soomlaste (47,5%) arv. Mõningate soome-ugri rahvaste arv aga hoopis suureneb, nii näiteks on hantide ja manside arv kasvanud pea 10% võrra. Suurenemise taga võib näha nii riiklikke dotatsioone kui ka loomulikku positiivset iivet, mõne rahva arvulise vähenemise taga aga suhteliselt kiiret assimileerumist ja negatiivset iivet.

Kui soomeugrilaste arvuline vähenemine 2,76 miljonilt 2,37 miljonile (14%) ei tähenda veel otsest katastroofi, siis märksa kiiremini on halvenenud keeleline olukord, kus pilt on tõesti väga nukker ja silma torkab nende keelte valdajaskonna vähenemise kiire tempo. Eriti masendav on pilt, kui võrrelda soome-ugri keeli valdavate inimeste ja nende rahvaste arvu – vaid natuke üle poole

gijate võrgustikku.

Oleme järgmise lennu puhul arvestanud umbes kahekümne õpilasega, kelle hulka kuuluvad komid, udmurdid, marid, handid ja loodetavasti keegi Mordvast. Ootame ka neenetseid ja loodame, et õppima tuleb ka keegi kolmesajast allesjäänud isurist!

Kutsun teid uue õppekava ja eriti õpilaste pärast palvetama. Nemad on ju need, kes hakkavad vastutama soomeugrilaste kiriku eest tulevikus! Eelmise lennu lõpetajad on Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

mordvalastest, maridest, udmurtidest ja komidest valdab oma emakeelt. Mõnevõrra parem on olukord ehk maridel, kelle keel on kahe suurkeele – tatari ja vene – mõju all, veidi halvem aga karjalastel ja vepslastel.

Ja kui eelpool võisime rõõmustada hantide ja manside positiivse iibe üle, siis rahvuste tegelikku olukorda peegeldav keeleline statistika näitab, et emakeelt valdab vaid umbes 10% (!) mansidest, 30% hantidest ja 40% neenetsitest.

Seega tuleb tõdeda, et soomeugrilased on küllaltki usinad vene rahva ja keele taastootjad. Teataval määral on see otseselt tingitud Venemaa rahvus- ja riigipoliitikast, mis paneb soome-ugri keeled ja rahvad tohutu surve alla. Viimastel aastatel toimunud soome-ugri rahvaste rahvuskeelse hariduse lõpetamine või piiramine vaid kiirendab keelelist assimilatsiooniprotsessi. Venemaa soome-ugri rahvaste üldist olukorda vaadates aga tundub, et formeerumas on uus identiteet, mis ei põhine niivõrd palju keelel, kui kultuuril ja territooriumil. Kuna 2010. a rahvaloendusel (erinevalt 2002. a omast) esitati taas küsimus „Mis keelt te peate emakeeleks?“, annavadki vas-

juba agaralt tegevuses pastoritena, evangelistidena, noortetöötajatena ja piiblitõlketöös. Mida teeb Jumal aga järgmise lennu õpilaste kaudu? Ainult Tema teab seda, mina aga vaatan huviga tulevikku, et seda samuti teada saada!

Vaadakem siis tulevikku optimistlikult, sest Jumal on tõotanud, et udmurdi, komi, handi, mari ja teised hõimurahvad ühinevad kord taevas ühises Jumala kiitmises. Igavikuni kestab isegi väike isuri rahvas ja keel! Kui soome-ugri kristlastel

tused märku keelelise identiteedi muutumisest. Nii pidas 40% komidest, 38% udmurtidest, 35% mordvalastest ja 25% maridest emakeeleks vene keelt. Hoolimata rahvuslike organisatsioonide asutamisest, rahvuskeelte propageerimisest ja hõimuliikumise arendamisest on siingi 1989. a rahvaloenduse andmetega võrreldes tagasiminek ligi 10%.

Kindlasti esitab nüüd hea lugeja rea küsimusi. Kas see on asjade loomulik käik? Mida meie saame teha? Kas meil on sellest midagi õppida? Need on rasked küsimused, millele vastuseid leida on keeruline. Paratamatult panevad need aga mõtlema ka iseendale, oma identiteedile, oma keele- ja kultuuriruumile. Meie rahvaloenduse tulemused selguvad juba 2012. a jooksul – loodetavasti ei ole meie arv nii kiiresti vähenenud kui Venemaa soome-ugri rahvastel. Kuid milline on meie suhtumine oma emakeelde? Juba on sündinud Eestis mehed ja naised, kes arvavad, et eesti keel ikka mõnesse valdkonda ei sobi ja natuke nagu segab arusaamist maailmas toimuvast. Paratamatult teeb see meid ärevaks.

on vastutus tuua ärkamine oma rahva sekka ja valmistada neid ette igavikuga kohtumiseks, siis misjoni- ja piiblikooli vastutus on varustada nad piisava väljaõppega, et nad suudaksid seda kutset täita.

“Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes. Nad hüüdsid suure häälega: “Pääste on meie Jumalal, kes istub Troonil, ja Tallel!” (Ilm 7:9-10) 21

Misjonikohvik Keilas Tekst: Tiit Sepp

Fotod: Küllike Evartov

2011. aasta oktoobrikuus korraldatud hõimunädala raames toimusid Eestimaa kogudustes mitmesugused üritused. Keilas leidis aset kohaliku luterliku kiriku ja baptistikoguduse korraldatud hõimurahvastele pühendatud õhtu. Külalisi teistest kogudustest ja hõimurahvaste toimkonna esindajaid võeti lahkesti vastu, baptistikoguduse virgad perenaised olid ette valmistanud rikkaliku kohvilaua mitmesuguste küpsetistega. Kogu õhtu möödus soojas ja meeldivas õhkkonnas, huvi hõimurahvaste tegemiste vastu võis näha paljudest küsimustest, mida esitati.

Hea lugeja, kui oled huvitatud sarnasest üritusest oma koguduses, anna julgesti teada! Üheskoos saame hõimurahvaid aidata!

HÕIMURAHVASTE AEG toimkond

ja mõlgutad koos sõbraga mõtteid. …Koos mõelda on mõnus. Rüüpad teed , kus d end sisse seadnud misjonikohvikus Naaberkogudusest, sealt torniga. Ole hõimurahvastest. mõtteid juhivad külaliste pajatused et näe, siin meie koguduses on kõrvalKuulad lugusid, vaatad pilte ja mõtled, ksakümne üheksandast aastast, teine, tooli käetoel kohe mitu Piiblit. Üks kahe nooekümne kaheksandast. Kõrval istuval juba lagunema hakkava seljaga, kuu el, kuhu hea otsingusõnu sisse toksida. rel usklikul särab brauseris veebipiib i salmidest, kus sõna kasutatud. Töö Toksib sõna ja, plaks, ongi käes nimekir lausa ajaraiskamine! konkordantsiga tundub selle kõrval lt koi, mille ma enne tõstsin, oli ilmselge …Väga hea kohv on. Ja see tükk kook ise sin peak kui , ja püüan ette kujutada dus tehtud. Mõnus. Kuulan külalisi veel lit, sest minu emakeeleni pole tõlkijad igapäevaselt lugema venekeelset Piib jõudnud. Väristan õlgu. seal ekraanile ilmuva slaidi kohta, et need Sõber naaberkogudusest ühmab ühe es riid di . On jah. Pisut salkus ja teistmoo näevad välja nagu meie 20 aasta eest , sees a on ka erinev ja põsesarnad. Aga silm kui siinkandis harjutud. Silma kuju t ud midagi, mis ületab minu osa. Seal jah, silma sees on maridel pildile jään estenes d utu ment. Kõike ei ole veel harj paistab põnevus, üllatus ja ootusmo stusi oel ja igapühapäevaseid jumalateeni mõistetavaks pidama. Piiblit tooli käet .

Või et autos on raadio. Või et on auto näiteks. Ja et autos on kristlik raadio. parahvaste rahvamuusika ja saabunutel Õhtujuht paneb DJ-na käima sugulus jal põh , aga kui nähtu lutakse infotahvleid uurida. Uurin küll e küsimusega vahele. mitm viktoriin algab, võetakse mind ikka Aga ägedaid piibliseltKes need seal Obi suudmes elasidki…? , et alati ei anta tulemuste si auhinnaraamatuid sai ikkagi. Hea vääriliselt. t torniga, kätt. „Kas Sa ka Surun koju minnes naabrimehe, seal b vana. Nii et ka temal jäi sellisele misjonireisile läheksid,“ küsi kripeldama... d ennastki. „Mine sa tea.“ Mu vastus üllatab min Keila, 12. oktoobril 2011. a

Viktoriini lahendamist saadab elav arutelu.

Pildike misjonikohvikust.

22

Hõimurahvaste stendidega tutvumine.

Hõimurahvaste Aeg • Nr 7

Hea lugeja!

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Piibliseltsi ja Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja misjonitoimkonna ühisprojekti eesmärgiks on innustada Eesti kristlasi hõimurahvaste misjonile kaasa aitama.

ANNETUSI on võimalik teha hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele: Swedbank 221031291214 või SEB 10220055771015 Pangaülekande tegemisel palume märkida maksekorralduse viitenumbri lahtrisse toetatava projekti viitenumber, selgituse lahtrisse isikukood (kui soovite tulumaksusoodustust) ja postiaadress.

PIIBLI TÕLKIMINE SUGULASRAHVASTE KEELTESSE “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.”

(Ps 119:105) Piibli tõlkimisega hõimurahvaste keeltesse on tegeldud juba aastakümneid, kuid täismahus Piibel on vaid mõnel rahval. Projekti eesmärk on tõlketöö toetamisega anda ka väiksematele soomeugri rahvastele võimalus lugeda emakeelset Piiblit.

Hetkel on käsil Vana Testamendi tõlkimine udmurdi ja komi keelde, lisaks on töös ja ootab järge erinevate piibliosade tõlkimine teistesse soome-ugri keeltesse.

viitenumber 0013 SOOME-UGRI MISJONIJA PIIBLIKOOL “Ja mida sa minult oled kuulnud… see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.”

(2Tm 2:2) Peagi alustab õpinguid järgmine piiblikooli kursus kristlike juhtide ettevalmistamiseks komi, udmurdi, handi ja mari rahva seas.

Teie toetus nende väljaõppeks on väga vajalik ja aitab hõimurahvastele tuua ärkamise.

LÄKITA EESTLASED MISJONITÖÖLE HÕIMURAHVASTE KÜLADESSE! „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.“ (Mk 16:15) Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkond saadab välja misjonirühmi Eestist, et toetada ja julgustada handi, komi, udmurdi ja mari kristlasi nende evangeelses töös. Aita viia lootust soome-ugri küladesse!

viitenumber 0039

MARIDE KRISTLIK MUUSIKATÖÖ „Saage täis Vaimu, lauldes psalme, hümne ja vaimulikke laule… pilli mängides kogu oma südamega Issandale!“ (Ef 5:18-19) Marid leiavad Jumala tihti läbi muusika. Palume toetust mari kristlikule muusikaprojektile, mille käigus korraldatakse maakohtades kontserte ja laste muusikalaagreid ning antakse välja lauluraamat.

viitenumber 0042

viitenumber 0026 leida iga huviline ib õ v ” g e a e st urahva Ajakirja “Hõim iselts, t, is või Eesti Piibl st ee a s. k ep st o e@ p ik a ll om : ky ada aadressil a soovist te kui annab om 119 Tallinn Kaarli pst 9, 10

4

6

5 Liivikeelsest vaimulikust kirjandusest t Miks on Piibli tõlkida keerulisem tõ tuid? ma kui teisi raa

vad ja kristlus kohtu Kui paganlus u emakeel! sin on s ilu i Kuula, ku aal Noored Marim meid Setumaa vajab

eli Piibel keset ke äotu religioon nä Näoga ja n use sild Muusika – usald ad Pärandi hoidj südames dia udmurtide Taevalik meloo

l?

Milline on Juma imene?

Kes on minu lig urahvad?

Miks just hõim

OTSEPOST

Elupuu.org on kristlik veebileht, mida teevad soomeugrilased soomeugrilastele.

Muuhulgas võib siit kuulata nii hõimurahvaste muusikat kui ka evangeeliumitekste hõimurahvaste keeltes.

Palveta lehe sisu tootjate eest, et leht suudaks juhatada inimesi Kristuseni!

RAADIOSARI

Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkonna eestvõttel

toimuvad 2012. a suvel

MISJONIREISID handi, mari, komi ja udmurdi küladesse.

Palun palveta nende eest, kes lähevad viima armastuse, julgustuse ja lootuse sõnumit!

“Hõimurahvaste aeg” pakub iga nädal poole tunni jooksul vestlusi soome-ugri teemadel, kõlab hõimurahvaste muusika.

Raadio 7 Laupäeval kl 16, kordus kolmapäeval kl 12.

Pereraadio Reedel kl 20, kordused laupäeval kl 14 ning kolmapäeval kl 1 öösel.

Kui Jumal kutsub sind misjonile hõimurahvaste juurde, võta ühendust e-posti aadressil mark@misjon.ee või telefonil 552 3274.

Kui sul endal puudub võimalus minna, saad palvete ja annetustega ikkagi misjonile kaasa aidata.

Loe lähemalt lk 23.

6 Liivikeelsest vaimulikust kirjandusest

5 4

Miks on Piiblit õlkida keerulisem ttõ kui teisi raamatuid?

Milline on Jumal?

Kes on minu ligimene?

Miks just hõimurahvad?

Kui paganlus ja kristlus kohtuvad Kuula, kui ilus on sinu emakeel!

Noored Marimaal Setumaa vajab meid

i Piibel keset keel äotu religioon nä Näoga ja n duse sild Muusika – usal jad Pärandi hoid südames ia udmurtide Taevalik melood

Ajakirja

Hõimurahvaste Aeg varasemaid numbreid ja muud huvitavat hõimurahvaste kohta saab lugeda kodulehelt

www.hoimurahvad.misjon.ee