Hõimurahvaste aeg - 2009 (4)

4

Kui paganlus ja kristlus kohtuvad Kuula, kui ilus on sinu emakeel!

Noored Marimaal Setumaa vajab meid 1

4

3 Rong see sõitis…

Küllike Evartov, Meelika Lutter, Aive Lohk

4 Setumaa vajab meid Piret Neimann, Laine Villenthal

6 Kui paganlus ja kristlus kohtuvad

6

Mark Nelson

10 Meie koguduse misjon Eesti Kristlik Nelipühi Kirik Piret ja Peep Neimann

12 Kaart ja rahvagruppide teave 14 Kuula, kui ilus on sinu emakeel!

Iraida Popova

16 Saami keele taassünd Stein Mydske

Oskus näha olulist Piret Riim

17 Hirmust rõõmuni Jukka Repo

14

Rõõm on siinsamas lähedal

18 Rõõm olla partner Kaupo Kant

19 Piiblikool annab tiivad Mark Nelson, Daniil Popov, Mari Kerde

20 Noored Marimaal

Mõned kuud tagasi puhkes Marimaal üks noor mari naine osadusgrupis nutma. „Meie rahvas sureb välja!” selgitas ta kaaslastele läbi pisarate. „See pole mitte kellegi asi! Keegi isegi ei tea, et me olemas oleme!”

Parajasti viibis samas külaline Eestist, projekti Hõimurahvaste Aeg liige. Saanud loa rääkida, küsis ta, kui palju marisid hetkel ruumis viibib. Umbes pooled tõstsid käed.

Küsija palus maridel nende keeles loendada, kui mitu kätt tõusis. Lugemine algas ning kui oli kõlanud „ik”, lisas külaline: „üks”. Kui kõlas „kok”, järgnes „kaks”. „Kum” ja „kolm”, „nõl” ja „neli” – nii loendati kuni lõpuni.

Maride näod lõid särama. Piisas nii lihtsast asjast nagu kahes sugulaskeeles numbrite lugemine, et selguks: marid pole üksi.

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse ja Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja Misjonitoimkonna 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

Lemme Täll, Aleksei Ljatšenkov, Astrid Böning

22 Vaimulikust tööst mari keeles Anu ja Juha Väliaho

21

Hõimurahvaste Aeg üritused 2008

Esikaanel: Eestlased külas hantidel tundras.

Taamal Uurali mäed.

Foto: Heigo Ausmees Tagakaanel: Rong see sõitis…

Foto: Vitali Baranov Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Mark Nelson, Piret Riim Kontakt: Eesti Piibliselts Telefon: 6311 671; e-post: eps@eps.ee Küljendus ja trükk: Sõnasepp Oü, 2009 ISSN 1736-7069

Pühapäevakooli projekt aitab lastele tutvustada praktilist Jumala riigi tööd. Paljud Eesti kogudused on seotud misjonäridega, kelle eest palvetatakse või keda toetatakse. Mõnel pool on pühapäevakooliski tehtud „oma” misjonärile joonistusi ja saadetud niiviisi tervitusi Eestist. Paljud lapsed pole aga misjonist kuulnudki. Tunnid avardavad laste maailma, on uusi teadmisi andvad, põnevad ja võimaldavad palves misjonitööle kaasa aidata. Igas tunnis „sõidame külla” erinevale rahvusgrupile, räägime nende ajaloost, keelest ja eluolust, õpime kohalikus keeles laule, meisterdame ning mängime. Piiblitundides räägime piiblitõlkimisest, inimeste ja rahvaste väärtusest Jumala silmis, probleemidest, Jumala lahendustest ja muidugi misjonitööst. Loodan, et need tunnid liidavad eesti lapsi meie hõimurahvaste lastega. Ehk annavad need ka mõnele pühapäevakoolis käijale igatsuse minna tulevikus ise lühiajalisele misjonireisile või pühenduda misjonitööle.

Aive Lohk

Rong see sõitis…

Rong on läbi aegade inimesi kaugetesse maadesse sõidutanud. Rongiga reisivad Anu ja Juha Väliaho ning teised misjonärid, samuti need, kes sõidavad soome-ugri rahvaste juurde lühiajalistele misjonireisidele.

Rongid viivad hõimurahvaid üksteise juurde piiblikooli sessioonidele ja noortekonverentsidele, aga ka lihtsalt külla.

Peagi on valmimas veel üks huvitav „rongisõit”, ja see on mõeldud lastele. Ligi kaks aastat on projekti Hõimurahvaste Aeg toimkond tegelnud pühapäevakooli programmi koostamisega. Suurt rõõmu on pakkunud koostöö selliste tublide tegijatega nagu Aive Lohk, Meelika Lutter ja Kristiina Vallikivi.

Me usume, et Eestimaa pühapäevakoolide lapsed saavad hõimurahvaste heaks palju teha, kuid selleks tuleb neid rahvaid tundma õppida.

Vahel on misjonireisilegi mindud kaasa lihtsalt selleks, et end proovile panna. Alles kohalikke kombeid ja elutingimusi tundma õppides ning inimeste „hinge piiludes” kasvab armastus rahva vastu, soov neid aidata ning ikka ja jälle tagasi minna. Tean inimesi, kes on osakese oma südamest jätnud kaugele põhja, tundras elavate hantide juurde. Nad on nõus rändama jalgsi mööda soid, ületama jõgesid ja kraave ning taluma tuhandeid sääski. Miks küll? Ikka selleks, et rääkida hantidele Jumala armastusest.

Sajandeid tagasi käis Jeesus mööda maad ja aitas inimesi. Ta ei lubanud oma õpilastel lapsi eemale tõrjuda, näidates sellega, et nad on sama tähtsad kui täiskasvanud. Et Jeesus saaks lapsi õnnistada, pidi keegi lapsed Tema juurde tooma. Ka tänapäeval vajab iga laps ja täiskasvanu võimalust kuulda armastavast Jumalast ning meie koguduste laste toetus on selleks ääretult vajalik.

Pühapäevakooli materjal peaks valmis saama käesoleva aasta sügiseks. Rong viib meid külla komidele, hantidele, udmurtidele, maridele, ersadele ja mokšadele. Igas tunnis tutvume ühe rahva keele ja kommetega, mängime, laulame, meisterdame ning õpime tundma Jumala Sõna.

Kunstnik Aide Leit-Lepmetsa abiga valmib veel lauamäng ja muud põnevat!

Küllike Evartov projekti Hõimurahvaste Aeg koordinaator Ma arvan, et meie tundidel on kaks suurt eesmärki. Esiteks, avardada laste maailmavaadet, tutvustades natuke lähemalt pisikesi hõimurahvad siin- ja sealpool Uuralit; võtta aega ja mõelda kaasa nende eluolule, muredele. Paljud eesti lapsed on käinud Soomes, Rootsis, Egiptuses; õpitakse inglise, vene, saksa keelt; suurrahvastest on palju lugeda ning kuulda. Kuid peaaegu midagi pole kuulda, näha ega lugeda väikestest rahvastest meist ida pool, kes ometi üritavad eluga toime tulla, oma keelt rääkida, oma kommetest kinni hoida… Ehk on hõimurahvaid eesti keele tunnis põgusalt tutvustatud, kuid mingit emotsionaalset suhet nende rahvastega koolitunnis enamasti ei teki. Tore oleks, kui meie materjal suudaks seda luua. Teine oluline eesmärk on panna pühapäevakooli lapsi mõtlema misjonitööle – õpetada lastele, mida Jumal on meile oma Sõnas misjonitööst rääkinud. Näidata, kuidas nemadki saavad ühel või teisel viisil ise misjonitöös osaleda ja Jumala sõna levimisele kaasa aidata.

Meelika Lutter

Armastusele ja

vabatahtlikkusele rajaneva diakoonia taaselustamise ajal tosin aastat tagasi ütles üks kirikujuht, et kristlik hoolekanne saab nende arusaamise kohaselt alguse altarilt. Küllap võiks sama põhimõtet kohaldada ka misjoni ja Jumala sõna kuulutamise kohta. Kui su usk on tugev ja kindel ning kodused asjad korras, siis oled suuteline teistega rõõmusõnumit jagama ja nõrku toetama. Ehe ja siiras kristlaseks olemine eeldab inimeselt Jumala sõna kuulutamist, isikliku usu tunnistamist ning Õnnistegija nõude täitmist – kandke üksteise koormat!

Selle põhimõtte järgi tegutsemine seab eriliselt nähtavale positsioonile Jumala armuvahendite haldaja ja jagaja isiku, isiku, kelle kaudu kuulutatakse päästvat sõnumit ülestõusnud Kristusest. Selles tänuväärses ja vajalikus tegevuses ei ole misjonäri inimlikud omadused sugugi teisejärgulise tähtsusega. Arvan, et hea sõnumi edastamisel, eriti mittekristlaste seas, kehtib ühe elukogenud vaimuliku nõuanne, kes ütles, et ole teisele esmalt armastav inimene, seejärel kristlikku usku tunnistav ristiinimene, siis selle kiriku esindaja, kelle traditsioone sa austad ja alles siis vajadusel vaimuliku ameti ülesande täitja.

Inimene kujuneb ühiskonnas, mille keskel ta elab. Kristlase usu ja armastuse kasvamine ning täiustumine eeldab järjekindlat osadust Jumalaga ja tema armuvahenditega. Erinevas kultuuris, keelerühmas või traditsioonis võivad välised vahendid olla küll erinevad, aga Issand on sama. Tema on seesama eile, täna ja igavesti!

Selle tõe teadvustamine annab kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas elule kindla aluse ja tõstab inimese väärtushinnangutes esile püsivad kristlikud voorused ning aitab vahet teha olulise ja mitteolulise vahel. Jumalanäolisust kannab usk, lootus ja armastus.

Soovin, et kirikud ja üksikkristlased suudaksid olla maailmale valguse kandjateks ja tee näitajateks Jumala saladuste juurde. Kristus ütleb: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.”

Kasutagem meile antud võimalusi kristliku armastuse jagamisel. Õnnistagu Jumal kõiki selles tänuväärses ja viljakas töös.

Piiskop Einar Soone Eesti Kirikute Nõukogu president

3

Mis on misjon?

Silme ette kerkib kork-kübaraga valge mees, kes harimata Aafrika elanikule õpetab Piiblit ja hügieeni, ravib haigeid ja jätkuvalt hämmastab kohalikke oma ülima tarkuse ja vaprusega. Lõpptulemuseks on rõõmus aafriklane, kes, euroopalik ülikond seljas, astub pühapäeval kirikusse ja laulab valju häälega kaasa valgete meeste kirikulaule ja hümne, oskab õiges kohas „Aamen!” hüüda, ja siis teeb annetuse kohaliku misjoniseltsi töö jaoks.

Oh, las misjonärid tegelevad sellega, mis see minu asi on… Aga kas asjad on niisama lihtsad?

Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Loodetavasti targemaks. Misjon pole midagi enamat ega vähemat kui hea sõnumi kuulutamine inimkonna lunastusest. See on see, milleks Jeesus meid oma sõnade ja eeskujuga üles kutsus. See üleskutse ei olnud vaid kitsale jüngerkonnale või valitud apostlitele – see oli üleskutse igale kristlasele. Täna küsib Jeesus meilt, eestlastelt, mida oleme selle üleskutsega ette võtnud. Meile on antud vahimehe vastutus. Vahel muretseme liialt selle pärast, kas me sõnum kaasaegses ühiskonnas kedagi ehk liialt ei pahanda. Vahimehe asi on anda infot, peaasi aga see, et kuulajad teda mõistaksid.

Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve ega hoiata rahvast ja mõõk tuleb ning võtab ära nende hulgast ühe hinge, siis võetakse see küll ta oma süü pärast, kuid tema verd ma nõuan vahimehe käest.

Ja sina, inimesepoeg, sinu olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks. Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt. Hs 33:6-7 Millise osa on Jumal oma suures plaanis sinule andnud? Kindel on see, et ükski inimene ei ole ilma oma osa ja kutsumiseta selles plaanis. Tahan sind kutsuda üles aktiivselt leidma võimalusi eesti misjonäride läkitamiseks ja võimalusel ka ise misjonis osalema!

Selleks õnnistust ja jõudu!

Heigo Ausmees EEVL juhatuse esimees 4

Setum Fotod: EKNK Misjonitoimkonna arhiiv

Setumaa (setu keeles Setomaa) on setude asuala Peipsi järve edela- ja lõunakaldal. Setude traditsioonilise elupiirkonna Lõuna-Eestis ja Petserimaal jagab kaheks Eesti-Vene piir, mis tekitab setudele palju probleeme.

Kalju ja Külliki Õigus, kelle peres kasvab kolm last, on ustavad EKNK misjonärid alates 1995. aastast. Siis toimus esimene misjonireis Lõuna-Venemaale, kus teeniti kuni 2005. aastani. Setumaad otsustati hakata regulaarselt külastama aastal 2006. Kalju ongi seda teinud, võttes endaga kaasa ka misjonimeelseid vabatahtlikke. Koos külastatakse setusid, kuulutatakse head sõnumit Jeesuse päästvast armust ja aidatakse neid praktilisel viisil.

Kuidas algas setu misjon?

Kalju: „Ammu oli mõte alustada misjonitööd Eesti lähedal, et saaks teha lühiajalisi ja odavamaid reise. Siin avaneski võimalus, sest kaks kolmandikku Setumaast asub nüüd Venemaa territooriumil.”

Külliki: „See on nii huvitav, et teel Astrahani ja Dagestani oleme sadu kordi sellest paigast mööda sõitnud, ja nüüd korraga lähme siiasamasse.

Jumala teed on ettearvamatud!”

Kui alguses külastati Arturi peret, ütles tema abikaasa hiljem, et Kaljuga koos saabus selline kummaline rahu. Ta rääkis ka oma unenäost, kus Kalju ütles: „Usu mind, ma usun Jumalat!” Jumal teeb inimestega tööd, et valmistada nende südameid Jeesust vastu võtma.

Milline on üldmulje Setumaast?

Külliki: „Üldmulje on masendav – palju mahajäetud talusid, kõik on tühi ja rüüstatud. Paljudes peredes on kehv olukord, sest pereisad on töötud või tarvitavad liialt alkoholi. Seda olukorda nähes tuleb kaastunne südamesse, hakkad neid inimesi armastama ja tahad nende heaks midagi teha. Käisime külas ka vanatädi Ollil, kellel oli selle üle väga hea meel. Viisime talle natuke toiduaineid, mille peale ta ütles, et oligi eilsest saadik söömata. Jumal, päästa Setumaa!”

Kalju: „Sõitsin Koselki küla poole, teepeenral seisid kaks last ja hääletasid.

Peatasin auto ja nägin kahte räpast, kaltsakat poissi. Nad ütlesid, et olid poes toiduainete järel käinud. Küsisin, et kus siis moonakott on? Kas kõik toiduained mahtusid tasku? Nad vastasid, et kahjuks neile poest võlakirja peale enam ei antud. Vanemad otsivad tööd ja peres on 5 last. See lähim pood asus kodukülast u 7 km kaugusel, keerasime otsa ümber ja sõitsime tagasi. Leidsin taskust umbes 70 rubla, mille eest nad said osta hädapäraseid toiduaineid. Siis sõitsime nende kodukülla, kuhu minagi olin teel.”

Kas kõik ongi nii lootusetu…?!

Vaatamata karmidele elamistingimustele on sealgi rõõmustavat

maa vajab meid Poisid hääletamas

juhtunud. Nimelt külastas vend Jevgeni Petseri kogudusest koos mõne koguduseliikmega külasid, ja ühes setu peres võttis üks naine Jeesuse oma südamesse vastu. Kiitus Jumalale! Kalju külastas teda hiljem koos vendadega, et koos palvetada ja viia läbi leivamurdmine.

See pere elab elektrita majas, lambiks kasutatakse primitiivset petrooleumilampi, milles põleb diiselkütus, mis omakorda tossab ja ajab kibedat haisu. Nad elatuvad juhutöödest ümbruskonna pisut paremal järjel olevate inimeste juures. Vahel roogivad leivaraha saamiseks lund, vahel lõhuvad puid ja laovad riita. Mõnikord päästab vaid järvejää alt püütud kala. Nad olid väga rõõmsad, et Kalju ja teised neid külastavad.

Vanatädi Olli

Kauaaegne EELK Pindi koguduse õpetaja Laine Villenthal teenis aastatel 1984–2003 ka Petseri Peetri kogudust. Ta on nendest aegadest kirjutanud: „Pärast Pindi jumalateenistust pidin kiiruga minema jalgsi 3,5 kilomeetrit Husari raudteejaama Valga-Petseri rongile. Juhul, kui rong hilines, oli Petseri jaamast liinibuss enne minu saabumist väljunud ja kirikuni tuli 3 kilomeetrit jalgsi astuda. Õhtul sain Petserist tagasi bussiga, jalgsi tuli minna 1,7 kilomeetrit.

Helsingis asuv evangeelne rahvusvaheline ingliskeelne kogudus külastas igal aastal Petseri baptisti kogudust. Nad tulid külla ka luterlikule kogudusele ja nägid, kuidas käisin: rongiga, bussidega, jalgsi. Ühel päeval tõid nad mulle kingituseks pruugitud Lada. Rõõmuga kaasnes mure: kes hakkab juhtima, kui ise ei oska? Kust saada hoiuruum? Oleksin meelsamini käinud endisel viisil.

Jumal juhatas autojuhid, andis varjualuse. Kaks kuud pärast auto saamist katkestati igasugune rongi- ja bussiühendus Petseriga. Nüüd taipasin, kui imeliselt oli Issand ennetanud uued takistused!

Kalju Õigus perega

Projekti „Jaga jõulurõõmu” käigus kogusite Setumaa lastele jõulupakke. Kuidas läks kohaletoimetamine?

Kalju: „Toimetasime piirile üle 150 paki. Petserist tulid õed-vennad tühjade kottidega vastu, tagasi läksid pilgeni koormatuna. Õnneks said nad ilusasti üle piiri, tolliametnikud olid seekord uskumatult leebed. Palved kannavad vilja! Pakke anti Petseri koguduse lastele ja vaestele peredele, kuid osa jagasid ingliteks riietatud koguduse lapsed tänaval lastele laiali. See uus idee meeldis lastele väga.

Me ei saa „küünalt vaka all hoida” ja seepärast tuleb valguse peale ka neid, kes pimedusest tüdinud. Saaksime neid õpetada ja jüngerdada, alustades uusi kogudusi meie sugulasrahva seas.”

Kaljuga on võimalik Setumaale kaasa minna! Paljud õed-vennad on seda võimalust kasutanud, saades unustamatu elamuse. Sinulgi on võimalus teha head oma sugulasrahvale setudele, kui võtad ühendust Kaljuga e-posti aadressil: antikmisio@gmail.com Suur tänu kõigile, kes hoiavad palves seda rahvusgruppi ja nende misjonäre!

Koostanud Piret Neimann, EKNK Välismisjoni sekretär

Kuuldes, kui usinalt Petseri eestlased jumalateenistusest osa võtavad, ja nähes, et saan sama autoga ka Pindi koguduse asju ajada, hakkas algul Petseri koguduse teenimisse tõrksalt suhtunud Pindi kogudus asjaga leppima. Ajapikku hakkas Pindi ise Petserit toetama, aitas kõiges, milles suutis, kaasa.

Hakkasime kogema imelist tõde: kui tugevam nõrgemat aitab, saab ka tugevam ise nõrgemalt abi. Pindi kogudus ei jäänud Petserit abistades millestki vaesemaks, ei materiaalselt ega vaimselt, vaid hoopiski kasvas endisest väikesest abikogudusest Eesti keskmiste koguduste hulka.

Misjonitöö ei tule iial tühjalt tagasi!”

Allikas: EELK Misjonikeskuse arhiiv 5

Kui paganlus ja kristlus kohtuvad Mark Nelson, EMK Teoloogilise Seminari õppejõud

Kõldõšin

ma nimetust Kõldõšin.

Kõldõšin on udmurdi rahvusliku religiooni jumalik olend. Sõna ise tähendab „taevastes riietunud sõna” (kõl = sõna, dõš = riie, in = taevas) ja legendi järgi rõivastas Kõldõšin-sõna end ja kõndis Udmurtias ringi valgesse riietatud mehena. Kõikjale, kuhu ta läks, viis Kõldõšin oma õnnistuse.

Aga kui udmurdi rahva elujärg tänu Kõldõšini õnnistusele edenes, muutusid nad uhkeks. Loomulikult kurvastas see Kõldõšini, ta lahkus ja võttis oma õnnistuse kaasa. Kuid legend räägib ka seda, et ühel päeval tuleb Kõldõšin udmurtide juurde tagasi ja toob oma õnnistuse kaasa.

Sellest ajast alates on Kõldõšini tiim organiseerinud evangeelseid üritusi üle terve Udmurtia. Enamjaolt antakse kontserte, kus lauldakse ja tunnistatakse, esitatakse udmurdi rahvatantse ja -laule ning räägitakse Jeesusest, tõelisest Jumalast, kes tuli ja elas meie keskel. Aastate jooksul on üle 50 udmurdi võtnud Jeesuse vastu oma isikliku päästjana, külades on moodustatud viis kodugruppi. 2008. a suvel võttis ühes külas 17 udmurti Jeesuse oma ellu ja laskis end ristida, moodustades samas koheselt ka uue koguduse! Nüüd käivad Kõldõšini tiimi liikmed regulaarselt nii selles kui ka mitmes teises külas, et aidata uutel udmurdi kristlastel usus kasvada.

2003. aastal läks udmurt Maina vastpöördunud kristlasena oma pastori jutule. Ta soovis alustada udmurdikeelset teenimistööd Filadelfia Nelipühi koguduses Iževskis. Pastor, kes ise polnud udmurt, kõneles Maina-

le Kõldõšini loo. Ta pidas seda suurepäraseks näiteks Kristuse kujust, pakkudes paralleeli Sõnale, mis sai lihaks ja elas meie keskel, nii nagu on kirjas Johannese evangeeliumi 1. peatükis! Ta sai aru, et Kõldõšini lugu võib mõista teeviidana, mis juhatab udmurte Jeesuse juurde. Käivitunud udmurdikeelne töö hakkaski kand6

Alates 2004. aastast on Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkond saatnud Udmurtiasse gruppe, et julgustada kohalikke töötegijaid ja osaleda regulaarselt Kõldõšini töös. Osalt tänu eestlaste toetusele on Kõldõšin saanud endale järglase – noortegrupi Šumpoton (tõlkes „rõõm”). Noored tegutsevad innukalt selle nimel, et jõuda sõnumiga udmurdi noorteni. Jumal on tõepoolest seda tööd õnnistanud!

Paganik nimi Kõldõšin pälvib kindlasti rohkesti tähelepanu üle kogu Udmurtia. Mittekristlaste hulgas külades tekitab see positiivset uudishimu, mis on olnud töös oluliseks teguriks. Seevastu leidub nii udmurtide kui ka mitteudmurtide seas kristlasi, kellele on Kõldõšini paganlik päritolu jätkuvalt suureks takistuseks. Mida teha? Võimalik, et Kristuse Ihust lahkulöömise vältimiseks peab Kõldõšini teenimistöö leidma uue nime. Maina ja teiste Kõldõšini liikmete jaoks on see väga kurb. Nimest loobumine oleks tähendusrikka

kokkupuutepunkti kaotamine Kristuse evangeeliumi ning nende rahvusliku identiteedi ja kultuuri vahel.

Jeesus on Jumal. Tema on see Sõna, kes võttis enesele nähtava kuju, et tuua udmurtidele õnnistust. Kuid mis on õige? Kas kristlased võivad kasutada paganlikku nime ja pärimust, et juhatada teed Jeesuse juurde?

Piibellik lähenemine Kõldõšini küsimusele Kõldõšini nime kasutamine evangeeliumi edastamise vahendina udmurdi kristlaste poolt on esile kutsunud suuri vaidlusi. Kõldõšin on udmurdi paganausu jumalik olend. Kas kristlased võivad kasutada midagi paganlikku? Mooses käskis Iisraeli rahval täielikult kõrvale heita kõik paganlikud jumalad: „Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagi sinu suust!” (2Ms 23:13).

Sellele tuginedes on paljud kristlased kategooriliselt selle vastu, et udmurdid kasutavad oma teenimistöös Kõldõšini nime.

Kuid udmurdid leiavad, et Kõldõšini nimi on suurepärane analoogia Jeesuse lihakssaamisele. Kõldõšini legendi kasutamine aitab udmurtidele näidata, et just kristlus, täpsemalt Jeesuse lihakssaamine, on udmurdi rahva suure igatsuse täitumine pääste järele. Nad väidavad, et Kõldõšini loo kasutamine on avanud inimeste südamed ning toonud rahvast Jeesuse juurde.

Kõldõšini küsimus on lihtsalt üks näide suurest probleemist, millega me oma misjonitöös sageli kokku puutume. Paganausu elemente kohtame kõikjal soome-ugri rahvaste seas, alates rahvuslikust käsitööst ja lõpetades rahvapärimuste ning -laulude ja traditsiooniliste pidustustega. Koguni mitme soome-ugri rahva lipul on kujutatud kunstielemente, mille juured ulatuvad paganlusse. Mida peaksime kristlastena ette võtma? Kas peaksime selle kõik kõrvale heitma,

sisuliselt algupärase kultuuri aspektid hülgama? Ehk on siiski võimalik, nagu väidavad udmurdi kristlased, kasutada paganausu elemente kristlikus misjonitegevuses? Kuidas on lugu Piibli tõlkimisega? Kui paganausulised udmurdid nimetavad oma paganlikku jumalat inmariks, kas saab seda sõna kasutada Piiblis tõelise Jumala kohta? Misjonitööd jätkates ja kohalikke kultuure toetada püüdes peame leidma nendele küsimustele vastused.

Vana Testamendi õppejõuna pakun välja, et selle dilemma puhul peab meile teejuhiks olema Piibel ise. Siinkohal aga hoiatan ette, et alljärgnev võib mõjuda šokeerivalt, sest Piibli lähenemine paganlikule kultuurile on hoopis keerulisem, kui enamik kristlasi arvata oskab.

Me teame, et Piibel esitleb usku Aabrahami Jumalasse kui ainuõiget ja et pääsemine on üksnes Temas, Ta poja ning Messia Jeesuse Kristuse läbi. Ühegi teise „jumala” teenimine või pääste otsimine mujalt kui Jeesuse juurest on lihtsalt väär. Piibli tugev vastuseis ebajumalatele on kristlastele esmane ja kompromissitu lähtekoht. Kuid siiski ei lõpe meie otsingud Kõldõšini küsimusele vastuse leidmiseks siinkohal. On fakt, et Vana Testament ise on tulvil sõnu ja ideid, mis pärinevad otse paganlusest.

Neid piiblifakte tuleb tõsiselt kaaluda, enne kui mõista kohut udmurdi kristlaste üle paganliku Kõldõšini kasutamise pärast.

Alustagem millestki lihtsast, ilmselgest ja mitte eriti ehmatavast.

Haasor

Ain Dara

ca 1550 eKr

ca 1300 eKr

Õpetussõnad

Templi põhiplaan

…Pane tähele, mida sulle õpetatakse, tõlgitse neid oma meeles… mõtiskle nende kolmekümne peatüki üle… et teaksid, kuidas kummutada süüdistaja sõnu… Ära röövi vaese vara, ära ole jõhker armetu vastu. Hoidu sõprusest vihastujaga ja ära tee temaga juttu…

Amenope õpetused1

Tunnistada, et Õpetussõnades on midagi väärtuslikku üle võetud paganate kirjandusest, on üks asi, kuid veelgi šokeerivam on ehk näha paganluse elemente tõelise Jumala templiteenistuse praktikas. Aga just seda näeme, kui vaatleme Iisraeli rahva templi põhiplaani, mis on üle võetud paganausuliste kaananlaste templiarhitektuurist.

…Pööra kõrv ja kuule tarkade sõnu ja pangu su süda tähele minu tundmist: …kas ma ei ole sulle kirjutanud kolm korda nõuandeid ja teadmisi, … et võiksid vastata oma läkitajale tõe sõnu? Ära riisu viletsat, sellepärast et ta on vilets ja ära rõhu vaest väravas… Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega… Õpetussõnad 22:17-24

Amenope õpetused, mida hoitakse Briti kuninglikus ajaloomuuseumis, pandi kirja Egiptuses ca 1300 eKr, st 350 aastat enne Saalomoni. On’s nende kahe teksti omavaheline sarnasus pelgalt kokkusattumus? Iisrael ja Egiptus on naabrid. Piibli järgi võttis Saalomon naiseks Egiptuse printsessi. Kas pole tõenäoline, et selline haritud mees nagu Saalomon luges oma võimsa naaberriigi kirjandust? Kuidas peaksime usklikena käsitlema sellist sarnasust? Kas võis Saalomon Pühast Vaimust inspireerituna tunnistada paganliku Amenope sügavat elutarkust? On äratuntavalt selge, et Piibli kirjutamisel on kasutatud paganliku kirjanduse osi.

Jeruusalemm

Tell Ta’jinat

ca 950 eKr

ca 750 eKr

Vasakpoolsel illustratsioonil on näha nelja templi põhiplaan. Arheoloogid on leidnud väljakaevamiste käigus Haasori, Ain Dara ja Tell Ta’jinati templid, nende alusmüürid on näha kõigile soovijaile.2 Saalomoni tempel, mida kirjeldatakse küllalt üksikasjalikult 1. Kuningate raamatus ja 2. Ajaraamatus, sobib selgesti olemasolevasse arhitektuursesse stiili. Kaks sammast templi portikuses, mida 1. Kuningate raamatus 7:21 nimetatakse Jaakiniks ja Boaseks, ei ole tugisambad, neil puudub igasugune kandev ülesanne, küll aga on need selgelt pärit paganlike templite esteetilis-arhitektuurilisest traditsioonist, mis ulatub välja juba Moosese-eelsesse aega.

Templirituaal Kuid asi ei piirdu üksnes ehitisega!

Isegi Jumala poolt Siinai mäel ette kirjutatud rituaalne templiteenistus sisaldas elemente, millel oli puutepunkte paganliku kaanani jumalateenistusega. 1929. aastal leidsid arheoloogid väljakaevamiste käigus iidse raamatukogu Kaananis Ugariti linnas (praeguse nimega Ras Shamra, Süüria), mis ulatub ajajärku enne 1400 eKr. Nendes tekstides, kirja pandud ühes lingvistiliselt heebrea keelele lähedases kaanani dialektis, viidatakse rituaalsele ohverdamisele kaanani templites, mis leiab kirjeldamist ka 3.

Moosese raamatus, sageli lausa samade sõnadega! Nii kaananlased kui ka heebrealased praktiseerisid tuleohvreid, täisohvreid, tänuohvreid, kõigutusohvreid, esimese saagi ohvriande, noorkuu põletusohvreid. Nii Moosese seadus kui ka ugariti tekstid nägid ette, et põletusohver peab olema ”veatu”. Kuigi ma usun, et heebrealased teenisid tõelist Jumalat ja kaananlased omakorda ebajumalaid, on tõsiasi, et heebrealased jätka7

kes teenib El-Eljoni nimelist jumalat ning keda Piibel selle hetkeni kordagi ei maini, aktsepteerib Aabraham, et Melkisedek teenib tõelist Jumalat.

Kas kristlased võivad kasutada kristluse eelsesse aega ulatuvat kunsti ja kirjanduse traditsiooni? Tõsi, nende juured ja sümbolism ulatuvad sügavale paganausku. Projekti Hõimurahvaste Aeg logo pärineb samuti mansi rahvakunstist, kuid sellest hoolimata võib seda hõlpsasti ära kasutada. Kas see on vale? © Kasutatud IBT loal

sid mitme väliselt sarnase teenimisvormi kasutamist, mis Kaanani templites oli levinud juba enne Moosese aega.

Jumala nimed Kõige levinum Jumala nimi heebrea keeles on El, mida on Vanas Testamendis kasutatud pea 230 korda. Kuigi El-i võib semiidi keeltes kasutada üldnimetuse „jumal” tähistamiseks, on oluline meeles pidada, et El on ka Kaanani paganausu jumal-isa pärisnimi. El-i kujutatakse kaanani mütoloogias pullina ning seega võib kuldvasikaid samuti mõista kui sobimatuid laene kaananlaste ebajumalakultusest. Ometi aktsepteeriti nime El, kuigi pulli kujutamine mõisteti hukka. Ka nimi Iisrael on Iisra-El, mis tähendab tõlkes „võitleb El-iga”!

Hoolimata nime kasutamisest tolleaegses paganausus, peeti sobilikuks tähistada El-iga Aabrahami Jumalat.

Piibli autorid kasutasid veel aeg-ajalt teatud hulka liitnimesid Jumala tähistamiseks. Aga ka sellel puhul ei olnud need heebrealaste puhul unikaalsed.

Nimi El-Shaddai, mis traditsiooniliselt tähendab „Kõikväeline Jumal”, esineb samuti kaanani tekstides, näiteks inkarnatsioonis, mida tähistatakse nimega „El Shaddai, Maliki kütt”.

El-Eljon, („Kõigekõrgem Jumal”), nimi, mida kasutab Melkisedek 1.

Moosese raamatu 14. peatükis, oli samuti kaananlaste hulgas laialt levinud. Kuid on huvipakkuv, et kohates seda veidrat kaanani preestrit, 8

Elohim, kõige levinum nimetus Jumala kohta Piiblis (kokku rohkem kui 2000 korda), esineb samuti kaanani tekstides. Elohim on grammatiliselt mitmuses ning ugariti keeles kasutati seda sõna kogu kaanani panteonile viitamiseks, jumal-isa El-i lastele. Kas on võimalik, et Piibli autorid on valinud nime Elohim selleks, et näidata: nende Jumal on tõeline Jumal ja terve kaanani panteon üksnes moondunud heiastus Tema terviklikust täiusest?

Baal on kõige levinum kaanani jumal, mida Vana Testament nimetab. Eelija võistlus Baali preestritega Karmeli mäel on teada-tuntud lugu. Kuid ühel juhul kasutatakse sõna baal ka Iisraeli Jumala kohta. Baal tähendab „isand” või „abikaasa/mees”. Jesaja 54:5 tähendab heebrea keeles: „Sest Sinu Looja on su baal, Vägede Issand on tema nimi…”

Jahve, (varemalt kirjutati seda nime ekslikult Jehoova) on tõenäoliselt ainuke Jumala nimi, mida meile teadaolevalt kaanani paganausk ei kasuta.

Kuid heebrea prohvetid ei väitnud kunagi, et see on ainus legitiimne Jumala nimi. Nagu öeldud, võtsid nad varmalt kasutusse paganluses üldlevinud nimesid, kuid nimetasid sellega mitte ühte jumalat paljudest, vaid Ainujumalat, kõigekõrgemat ja kõikväelist tõelist Jumalat.

Piibli kirjakohad, mis kasutavad paganlikke teemasid Kaanani mütoloogia mõjud Piiblile ulatuvad palju kaugemale üksikutest nimedest ja mõistetest. Piibli autorid näitavad, et kirjutades oma tõelisest Iisraeli Jumalast, on nad valmis üle võtma kujundeid ja isegi lugusid oma paganlike naabrite kirjutistest. Näiteks räägivad tänapäevani säilinud kaanani religioossed tekstid nende lemmikjumalast Baalist, ”kes ratsutab pilvede peal”. Psalmis 104:3 on see hoopis Iisraeli Jumal, kes „teeb paksud pilved oma tõllaks”. Psalmist pidi ju teadma, et selline sõnade valik oleks tema kuulajate mõtted kohe viinud hästi tuntud lugudele Baalist, kes oli tollal Kaananimaa kõige po-

pulaarsem jumal.

Kaanani mütoloogia kohaselt võitles Baal oma kaarikus istudes merejumal Yamiga, kelle ta alistas, saavutades niiviisi ka oma ülemuslikkuse teiste jumalate seas. Kuid Habakuki raamatus 3:8-15 on tegemist Iisraeli Jumalaga, kes sõidab oma hobusekaarikuga mere vastu lahingusse. Heebrea keeles on meri yam. Iisraeli prohvet on paganlusest kogu loo üle võtnud ja kasutab seda Iisraeli Jumalale viitamiseks!

Järgmine silmapaistev lugu kaanani mütoloogiast on jutustus Baali ja seitsmepealise lohemao Litani võitlusest. Kuid psalmis 74:14 on see Iisraeli Jumal, kes purustab koletis Leviatani pead (mitmus). Missugune koletis on Leviatan? Iiobi 40:25 algab pikk Leviatani kirjeldus: see on elajas, kelle sõõrmeist tuleb välja suits ja suust leek (41:12-13). Veidral kombel nimetab eestikeelne piiblitõlge seda elajat krokodilliks (40:25), kuid allmärkusena tuuakse ära, et heebrea keeles nimetatakse teda Leviataniks, müütiliseks ürgkoletiseks. Jesaja 27:1 viitab jällegi Jumalale, kes alistab Leviatani, nimetades teda nüüd selgelt „loheks”. Huvipakkuv on seegi, et seesama võrdpilt seitsmepealisest lohest esitatakse taas Ilmutusraamatu 12. peatükis saatana sümboliseerimiseks.

Psalm 48 on piibliuurijatele põhjustanud sajandeid peavalu. „Meie Jumala linnale tema pühal mäel” (48:2) on juudi või kristlasest lugejale selge viide Siionile, mäele, millele on ehitatud Jeruusalemm. Kuid 3. salmis on Siioni mäe asukohaks „kaugel põhjas”. Miks põhjas, kui Jeruusalemm asub ometi Iisraeli lõunaosas? Alles 20. sajandil, mil taasavastati kaanani mütoloogilised tekstid, sai see nimetus selgeks. Heebrea keeles on „põhi” saafon. Aga Saafoni nime kannab ka mägi, millel kaanani müütide kohaselt elas nende lemmikjumal Baal.

Asjaolust, et Vana Testament mõistab „baalikummardamise” korduvalt hukka, võib järeldada, et iidsed iisraellased tundsid Baali lugusid vägagi hästi. Psalmi 48:3 ei peaks tõlkima mitte „Siioni mägi kaugel põhjas”, vaid Siioni mägi ongi hoopis Saafon!

Psalm 48 autor ütleb, et mitte Baal, vaid Iisraeli Jumal elab Saafoni mäel!

Kuid Iisraeli Jumal ei ole üks panteoni jumalatest, Ta on üks ja ainus tõeline Jumal, kelle ees põrmustuvad olematuks kõik teised jumalad. Iisraeli Jumal on asunud elama Baali kotta!

Jumal on kultuuritundlik misjonär Seda loetelu võiks jätkata aina uute ja uute näidetega, aga loodan, et artikli mõte on piisavalt ilmekalt esile tulnud. On oluline mõista, et antud artiklis väljatoodu ei ole arvamuse või tõlgenduse küsimus. Olen lihtsalt esile tõstnud arheoloogide poolt avastatut. Väikese jõupingutuse varal, võttes vaevaks õppida iidseid keeli, võite selles isiklikult veenduda. Me ei saa ignoreerida tõsiasja, et Vana Testamendi autorid kasutasid kaanani paganausust pärit ideid, sõnu ja jutustusi jumalateenimises ja tõelisest Jumalast õpetades.

Käesoleva artikli näited pärinevad selgelt ajast enne nende piibellikke paralleele. Seega ei oleks kaananlased saanud võtta neid üle iisraellastelt, kuna kaananlaste materjal on ilmselgelt ja tõendatult vanem. Seega pidid iisraellased olema need, kes paganausulistelt kaananlastelt laenasid.

Kuigi Piibli prohvetid väljendasid selgesõnaliselt, et ainult üks Aabrahami Jumal on Jumal ja teiste „jumalate” ülistamine on ebajumalateenistus, ei takistanud see neil lähenemast loovalt arhitektuurilisse ja kunstilisse stiili, terminoloogiasse ning traditsioonilistesse lugudesse.

On ilmselge, et Piibli autorid ei pidanud vajalikuks kõrvale heita kõike, mis on paganlusega seotud. Vastupidi, nad kasutasid seda!

Kuid pangem tähele, et sellal kui Saalomoni templi plaan järgib kaanani pühamute arhitektuurilist stiili, ütleb Piibel, et tempel põhineb tabernaaklil, mille kujundas Jumal ise (2Ms 26:30).

Seega peetakse ka Jesajat, Habakukki ja psalmiste Jumalast inspireerituiks.

Me peame selgelt välja tooma, et füüsilised tõendid, mis tõestavad sarnasust kaanani ja iisraeli tavade vahel, ei ole vastukäivad Jumala inspiratsiooniga. Vastupidi, see õpetab meile midagi Jumala kohta: Jumal on tegelikult kultuuriliselt tundlik misjonär!

Kui me usume, et Vana Testament on

inspireeritud Jumala poolt, siis peame uskuma, et Jumal kujundas teadlikult tabernaakli, mis sobitus kultuuriliselt teatud templite stiiliga, millega kohalikud inimesed olid harjunud. Seega oli see Jumal ise, kes mõistis, kuidas paganlikke kaanani Baali pärimusi saab ära kasutada Tema auhiilguse esiletoomiseks!

Samasugust kultuurilise tolerantsi vaimu näeme apostlite misjonitöös Uues Testamendis. Peetrus, Paulus ja kõik apostlid olid jumalakartlikud juudid. Kui nad alustasid kreekakeelset kuulutustööd mitte-juudi etnilistele gruppidele, oleks olnud mõistetav nende nõudmine nimetada Jumalat heebreakeelse nimega Jahve, selle asemel et kasutada kreekakeelseid sõnu, mida seostati nii tugevalt valitseva paganlusega. Apostlid oleksid võinud järeldada, et need kreekakeelsed sõnad ei sobi kristlikku kasutusse. Kuid nad ei teinud nii. Kui Uus Testament tsiteerib Vana Testamenti, siis El-ist saab Theos ja Jahvest saab Kyrios, hoolimata sellest, et neid sõnu kasutati samal ajal paganlikes kreeka templites. Apostlid järgisid prohveteid, tunnistades, et paganlikud terminid võivad osutuda väärtuslikeks vahenditeks evangeeliumi edastamisel.

Tagasi Udmurtia juurde Alustasime artiklit pilguheiduga spetsiifilisele dilemmale, mis seisab udmurdi kristlaste ees. Kas neil on õigus kasutada paganlikku nime Kõldõšin? Nähes Piibli autoreid vabalt kasutamas paganlikke sõnu, kujundeid ja kunstilisi võtteid, kas võiksime udmurte sama asja eest hukka mõista? Väites, et udmurdid eksivad,

Aastasadu on udmurtidele räägitud, et sobilik on ristiusu Jumalat kutsuda venekeelse sõnaga „Bog”. Udmurdikeelse Inmar kasutamist on tõlgendatud kui lubamatut paganlikku laenu. Siis pole ime, et ristiusu Jumalat on nähtud võõra jumalana. Selle otsese tulemusena tähendab ühes udmurdi dialektis sõna „ristima” sõna-sõnalt „venelaseks tegema.”

kui kasutavad nime Kõldõšin, peame ka ütlema, et Piibli autorid eksivad. Nii ei saa aga väita. Kui heebrea prohvetid tegid õigesti paganlikke traditsioone kasutades ja mugandades, pole meilgi piibellikku põhjendust hukka mõista udmurte, kes nende eeskuju järgivad.

Eelpoolöeldu on täiesti iseloomulik sellele, kuidas Piibel käsitleb sõnade, kujundite ja eelkristlike traditsioone kasutamist evangeeliumi kuulutamisel. Samal ajal ei tohi me aga ära unustada neid kuldseid vasikaid!

Kuldvasikas viis selle suure sammu võrra liiga kaugele. Kristlastena me ei saa nõustuda kõigega, mis paganlusest tuleb. Ainujumala ja Tema poja Jeesuse Kristuse unikaalsus tuleb alal hoida. Kuigi kuldvasikad heideti kõrvale, võeti omaks nimi EI, mis oli paganlik kaananiusu jumaluse nimi, mida seostati just pulli kujutisega.

Ilmselgelt tuleb leida tasakaal nii Udmurtias, Marimaal, handi rahva juures kui iga muu kultuuri puhul. Me ei saa paganlusest kõike aktsepteerida ega ka kõike ära heita.

Miks on see oluline Olen arvamusel, et kõige kaunimad kirikud maailmas on Norra püstpalkkirikud. Neid ehitati peaaegu 1000 aastat tagasi, just pärast skandinaavlaste ristiusku pöördumist. Nimetatud kirikuarhitektuur on unikaalne selle poolest, et viikingiajastu Skandinaavia kunstistiili kasutati elava Jumala kiituseks. Kahjuks on nimetatud puukirikud omamoodi harukordsed.

Teisel pool Norra piiri Rootsis võib näha, et kirik, mis ehitati minu suguvõsa kodupaigas umbes samal ajal, on kahjuks tüüpiline euroopaliku arhitektuuriga kirik, millega kohalikud inimesed tollal ei saanud samastuda kui millegi oma kultuuriruumi kuuluvaga.

Küsimus pole pelgalt esteetiline. On oluline, et kohalikud inimesed tunnetaksid, et kristlik sõnum ei ole midagi võõrast, vaid on tegelikult nende evangeelium. Näiteks, kui eestikeelne Piibel kasutaks Issanda tähistamiseks võõrkeelset nimetust (nt saksakeelset sõna Herr), milline oleks olnud siis kohalike reaktsioon? Kas eestlased oleksid olnud agarad Juma9

lat vastu võtma, kui oleksid Tema poole pöördumisel pidanud kasutama sama nime kui saksa parunid?

Kui me tahame, et ristiusk juurdub ja levib udmurtide, maride ja hantide seas, on oluline, et evangeeliumi esitataks mitte järjekordse „võõramaise vallutajana”, vaid kui sõnumit, mis on järjepidevuses nende rahvapärimuse ja kunstitraditsioonidega.

Võib-olla on eestlastel liiga hilja rajada tõeliselt Eesti Kirik. Pärast tuhande aasta pikkust saksa traditsiooniga põimumist oleks iga katse luua midagi ehtsalt eestlaslikku küll huvitav, kuid kunstlik. Kuid udmurtide, maride ja hantide jaoks ei ole liiga hilja. Kas me ei võiks neid julgustada ehitama kirikuid ja jumalateenistusvormi, mis on unikaalsed just neile, jäädes samal ajal ustavaks ühele tõelisele Jumalale? Kas see poleks mitte kõige võimsam tunnistus maailmas? Tuginedes Piibli autorite lähenemisele oma ajastu paganlusele, on see Piibli seisukohast õige lähenemine, ning on just täpselt see, mida udmurdid teevad Kõldõšini kaudu.

Maailma kauneim kirik?

Norra püstpalkkirikud seisavad tõestusena sellele, et on võimalik kasutada traditsioonilist mittekristlikku kunstistiili Ainujumala teenimisel.

Borgund Stave Kyrka, Norra Foto: Marta B. Haga / MFA Norway Kasutatud Norra saatkonna loal.

Meie koguduse misjon Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

V

älismisjonitöö on toimunud aastaid enne praeguse struktuuri loomist. Kõigepealt käis Johannes Kudrin meeskonnaga misjonireisidel Ufaas. Seejärel oli Kalju Õigus perega pool aastat Taškendis, suundudes hiljem Astrahani ja Dagestani, kuhu rajati ka kogudused.

1997. aastal läks misjonipõllule Krasnoborskisse Monika Pavlovitševa (Plisnik), kes rajas sinna koguduse. Samal ajal alustasid misjonitööd ka kurdid misjonärid Margit ja Vitali Taks, tehes oma esimese reisi Peterburi. Sellest sai alguse nende edasine Jumala Sõna kuulutamine pereseminaride kaudu üle kogu endise Nõukogude Liidu.

Töö kasvades tekkis vajadus välismisjoni toimkonna (VMT) järele, et tööd koordineerida ja efektiivsemalt teha. Aastal 2000 kutsus piiskop Märt Vähi kokku misjonäridest ja misjonimeelsetest inimestest koosneva misjonikomitee, mis praegu kannab nime „misjonitoimkond”.

Meie sooviks on aidata Eesti kogudustel tõusta üles, läkitada välja misjonäre ning võtta oma positsioon Suure Misjonikäsu täitmisel, viies evangeeliumi teistesse maadesse üle maailma.

Meie missioon on kolmetahuline: 1. Valmistada ette, varustada ja saata välja iga EKNK kristlane, kellel on kutse minna lühi- või pikaajalisele välismisjonireisile.

2. Hoida inimesi nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kursis EKNK misjonäride tööde ja saavutustega misjonipõldudel. Selleks anname välja igakuist uudisekirja.

3. Innustada Eestis elavaid kristlasi täitma oma rolli Suures Misjonikäsus – palvetama ja toetama neid, kes on väl-

1

Ingliskeelne Amenope õpetuste tõlge on pärit teosest „Ancient Israelite Literature in its Cultural Context”, John H. Walton Zondervan, 1989, lk. 192. Eestikeelne tekst on vabatõlge.

2 Illustratsioon pärineb John Monsoni artiklist, „The New ‘Ain Dara Temple: Closest Solomonic Parallel,” ajakiri Biblical Archaeology Review, mai/juuni 2000, lk. 31.

10

Margit ja Vitali Taks

ja läkitatud misjonipõldudele.

Meie strateegiaks on õpetada, saata välja ja toetada misjonäre, kes teevad koostööd kohalike kirikute või kogudustega misjonipõllul. Misjonärid rajavad misjonipõllule kogudusi, kus neid ei ole, et need hiljem anda juhtimiseks edasi kohalikele kristlastele.

Misjonitöö koordineerimiseks saab EKNK VMT kokku regulaarselt üks kord kuus. Misjonidirektor juhatab välismisjoni tööd toimkonna koosolekute vahelisel perioodil osalise tööajaga, nagu ka sekretär, kes teeb kõik praktilised tööd. Et kogudused saaksid misjoniinfo paremini kätte, on 2002. aastast loodud misjonikoordinaatorite süsteem.

Maie (EKNK Tartu kogudus): Info edastamine keskuselt ja misjonäridelt kogudusele. Ise olen hakanud veel misjonäridega kirjavahetust pidama. Praegu kirjutan Sergeile ja Imbile (misjonärid Soomes venekeelse elanikkonna hulgas). Iga kuu saadan neile Tartu koguduse uudised ja püüan meeles pidada tähtpäevi. Kohtusin Sergei ja Imbiga Käsmus EKNK suvepäevadel. Nad ütlesid, et kui minult kirja pole tulnud, on nad natuke mures ja palvetavad minu eest. Tänu Jumalale! Ainari perega on samamoodi. (Ainar Kertsmik – misjonär Itaalias kurtide hulgas).

Misjonitöö on olnud suureks õnnistuseks meie kogudustele läbi aastate ja paljudel on olnud võimalus osaleda lühimisjonireisidel erinevatesse paikadesse üle maailma.

Kas teie kogudus on mõne misjonäri „lapsendanud”?

Lapsendamise all mõeldakse seda, et kogudus valib endale kindla misjonäri, kellega pidevalt ühendust hoitakse, talle toetust kogutakse, misjonäri Eestis oleku ajal külla kutsutakse jms.

Peep Neimann EKNK Välismisjoni direktor

Grete: Meie kogudus lapsendas aastaid tagasi Peeter Radžikovski (misjonär Astrahanis 1998-2007), toetanud oleme ka Johannes Kudrinit ja aidanud Kalju Õigust tema Setumaa töös. Meie kogudusse kuulub ka Harvest 21 misjonär Jaanus Kase, keda me aeg-ajalt toetame.

Misjonikoordinaatori põhiülesandeks on misjonitöö aruande edastamine kogudusele, lisaks tavakorjandusele vähemalt kord kuus misjonikorjanduse ülesvõtmine ning eestpalvete organiseerimine misjonäride eest. Samuti on nende ülesandeks kanda hoolt misjonäride eest, kes kogudust külastavad. Mõnes koguduses koordinaatorit veel pole, kuna osa kogudusi on väga väikesed. Sellises koguduses edastab misjoniuudised pastor.

Allpool mõned küsimused koordinaatoritele.

Kuidas on teie koguduses üles ehitatud misjonitöö toetamise struktuur? rete (EKNK Valga kogudus): korjandused misjonitöö toetuseks toimuvad üks kord kuus, aga ka siis, kui misjonärid külas käivad. Misjoniinfo edastamine toimub regulaarselt. Kohe, kui see tuleb, prindin ühe eksemplari stendi jaoks ja osa ka niisama jagamiseks. Kindlasti palvetame misjonäride eest palvekoosolekutel. Mul endal on südames koos Kalju Õigusega veel Setumaal käia, seda on ka koguduse pastor lubanud toetada. Möödunud sügisel osalesime veel Valgas oikumeenilisel misjoniüritusel.

G

Mis on sinu kui misjonikoordinaatori põhiülesandeks koguduses?

Jaana Hiiumaalt: Hoida üleval misjonimeelsust, näidata, et misjonitöös saab osaleda mitut moodi. Samuti edastada misjonivajadused ja eestpalvesoovid. Kutsuda üles osalema praktilises tegevuses.

Maie: Praegu on meil Ainari perega pidev ühendus. Jõuluks saatsime paki, ka rahaliselt on kogudus neid toetanud. 2003. aastal oli „lapsendatud” Monika Pavlovitševa, kellele eelmine koordinaator Annely saatis riidepakke, toitu, raha jms, mis aitas Venemaal majanduslikult toime tulla. Muidugi toimuvad pidevad eestpalved ja kirjavahetus.

EKNK Tallinna Toompea koguduses on nagu paljudes teisteski nelipühi kogudustes misjonipühapäevaks iga kuu teine pühapäev. Siis on minu ülesandeks kutsuda külla misjonäre, kes räägivad värskeid uudiseid misjonipõldudelt, näitavad pilte või videot.

Misjonitöö toetuseks võetakse üles eraldi korjandus ja palvetatakse misjonäride eest. Samuti on saadaval misjonialane info ajalehtede ja ajakirjade näol. Veel oleme teinud igat misjonäri tutvustava flaieri, mida soovija saab kaasa võtta ja piibli vahele panna, et kodus selle perekonna eest palvetada. Sealt leiab ka teavet selle kohta, kuidas misjonäri toetada.

Selleks, et misjonitööd toetada, peaksid inimesed teadma, kuidas misjonäridel läheb. Püüame teha oma parima, et värske info jõuaks õigeaegselt iga inimeseni, kes seda soovib.

Piret Neimann EKNK Tallinna Toompea koguduse misjonikoordinaator ja EKNK Välismisjoni sekretär Fotod: EKNK Misjonitoimkonna arhiiv 11

Hõimurahvaste kaart

Saamid Rahvaarv: 57 000 Religioon: õigeusk, protestantism Piibli osi tõlgitud: Uus Testament

Soomlased

Eestlased Liivlased Piibli osi tõlgitud: Uus Testament ja Valik Psalme

Setud Religioon: õigeusk Piibli osi tõlgitud: evangeeliumid

Vepslased Rahvaarv: 8240 Emakeelsus: 47,3% Religioon: õigeusk, protestante 0,05% Piibli osi tõlgitud: Uus Testament

Ungarlased

12

Ersad ja mokšad (mordvalased) Rahvaarv: 843 350 Emakeelsus: 67,3% Religioon: õigeusk, protestante 0,02% Piibli osi tõlgitud: Uus Testament, Psalmid

Marid

Rahvaarv Emakeel Religioo õigeusk, Piibli osi Testame

Karjalased Rahvaarv: 93 344 Emakeelsus: 49% Religioon: õigeusk, protestante 0,4% Piibli osi tõlgitud: Uus Testament

v: 604 298 sus: 76,8% n: animism; protestante 0,04% tõlgitud: Uus nt, Psalmid

Komid Rahvaarv: 418 641 Emakeelsus: 69,2% Religioon: õigeusk, protestante 0,15% Piibli osi tõlgitud: Uus ja Vana Testament

Handid Rahvaarv: 28 678 Emakeelsus: 44,2% Religioon: šamanism; protestante 0,2% Piibli osi tõlgitud: Markuse evangeelium, valik peatükke Luuka evangeeliumist

Mansid Rahvaarv:11 432 Emakeelsus: 20,3% Religioon: animism, protestante 0,2% Piibli osi tõlgitud: Markuse evangeelium, valik peatükke Luuka evangeeliumist

Kui Venemaa kristlastest moodustavad protestandid 1,5%, siis sealsete soomeugrilaste seas on protestante kõigest 0,1% (Ljus i Öster, 2004). Viimase 20 aasta jooksul on Venemaal rajatud sadu ja sadu kirikuid ning algatatud misjoniprojekte, aga soomeugrilased on vastanud evangeeliumile 15 korda aeglasemalt kui teised.

Mis on selle põhjuseks?

Udmurdid Rahvaarv: 636 906 Emakeelsus: 67,4% Religioon: põlisusund; õigeusk, protestante 0,2% Piibli osi tõlgitud: Uus Testament, Psalmid, Joona ja Jesaja rmt

Kas evangeeliumi kuulutamise strateegia on koostatud vene kultuuri silmas pidades ja soomeugrilaste eripära tähelepanuta jäetud? Või on põhjuseks evangeelse töö ja kirikute rajamisega tegelemine põhiliselt linnades, samas kui suurem osa soomeugrilasi elab maal? On ehk vanad paganlikud religioonid osutunud oodatust tugevamaks, samas kui kristlusel on võõrreligiooni maine?

Kui me soovime teha soomeugrilaste seas tööd tõhusamalt, tuleb leida küsimusele lahendus ja töötada välja vastav strateegia.

13

Kuula, kui ilus on sin Iraida Popova Eesti Piibliseltsis kevadel 2006.

Nende sõnadega tahan alustada oma tunnistust, sest suur on olnud Jumala arm minu, mu lähedaste ja komi rahva elus.

Olen komi nagu mu vanemad ja vanavanemadki. Sündisin ja kasvasin üles kauges komi külas, kus pole veel unustatud komi keelt. Sellest rajoonist on tulnud palju komi luuletajaid, kirjanikke ja heliloojaid. See on kant, kus veel praegugi võib kuulda puhast komi keelt.

Lapsepõlverõõmude keskel nägin ka rohkesti pisaraid, probleeme ja muret, sest paljud mehed meie külas jõid. Valus oli vaadata, kuidas nad peksid oma naisi ja lapsi. Ka minu isa tarvitas ohtralt alkoholi, mis tõi kaasa valu, pisaraid ja vägivalda. Raske lapsepõlv tekitas palju küsimusi, millele praktiliselt polnud vastust. Näiteks, miks peab inimene nii palju kannatama, ja vahel ka teenimatult. Kuna ümberringi valitses ateistlik atmosfäär ja mu vanemad olid uskmatud, ei saanud ma tollal nendele küsimustele vastust.

„Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.”

ei naerdaks. Minul aga oli nii tugev komi aktsent, et seda oli võimatu varjata. Tundsin igatsust oma koduküla, ema ja komi keele järele, kuid sain koju vaid korra poolaasta jooksul. Kojusõit oli pikk – alguses lennukiga ja siis paadiga mööda jõge.

Pärast õpingute lõppu suunati mind tööle Ust-Võmi külla, kus aastasadu tagasi alustas emakeelset misjonitööd komi rahva hulgas tuntud õigeusu misjonär Permi Stefan. Esimene töökoht farmatseudina osutus erakordselt raskeks. Elasin barakis, mis oli juba ammu lammutamisele määratud. Kuigi kütsin ahju kaks korda päevas, oli nii külm, et pidin isegi toas käima viltidega. Külmetasin nii tugevasti, et mind suunati uuringutele tolleaegsesse Leningradi, kus tehti ka operatsioon. Operatsioonilaual lamades mõtlesin: olen vaid 21aastane, ma ei taha surra! Ma ei tundnud tollal Jumalat ega osanud Tema poole pöörduda, kuid siiski tajusin,

Ps 103:11

et on Keegi, kes on suurem inimesest, kes kuuleb, näeb ja jälgib kõike. Pärast rasket operatsiooni palusin end üle viia Sõktõvkari ja sellest ajast alates olen Komi pealinnas elanud juba 20 aastat.

Aja jooksul kerkisid üha enam üles küsimused: miks ometi on elu nii ebaõiglane, miks peab taluma raskusi ja muret? Elasin nagu kõik teised inimesed, kuid oma südames tundsin tühjust. Mind ei rahuldanud selline elu, hing igatses midagi rohkemat. Meie peres oli palju probleeme alkoholiga, kannatasin sellepärast väga. Lõpuks sattusin jälle sügava depressiooniga haiglasse, mul puudus jõud edasielamiseks. Võib öelda, et eksisteerisin, kuid ei elanud.

1992. aastal hakkasid meie maal avanema uksed evangeeliumile. Saabusid misjonärid, kellelt sain raamatu nimega „Elu Sõna”. Mõtlesin, et sellise pealkirjaga raamat peab ole-

Pärast kooli lõpetamist pidin sõitma linna edasi õppima, et saada eriharidust töötamiseks. Otsustasin õppida farmatseudiks, sest juba lapsepõlves meeldis mulle meditsiin, inimeste aitamine ja ravimine. Õpingute ajal omandatud täpsust ja korralikkust on mul hiljem ka Piibli tõlkimisel vaja läinud. Selles koolis ütlesid õpetajad sageli: olge väga tähelepanelikud, on ju teie käes inimeste elu.

Linnas oli raske selle poolest, et tänaval ega avalikes kohtades ei olnud lubatud rääkida komi keelt. Pidime varjama oma rahvust, et meie üle 14

Rikkaliku seenesaagiga metsast tagasi!

Foto: Iraida Popova

erakogu

u emakeel… ma hea, kuid kahjuks ei saanud ma loetavast eriti aru. Varsti pandi mind uuesti haiglasse, kus mind ravis usklik arst, kellega rääkisime iga päev Jumalast. Ootasin väga neid kohtumisi, tundus, et just see ongi see, mida vajan. Hakkasin oma südames veel rohkem Jumalat otsima, ja Jumal tuligi minu ellu. Ta ei jää kunagi hiljaks, au Temale!

Hiljem kutsuti mind komi kirikusse.

Kui astusin kirikusse sisse, kuulsin esmakordselt elus komikeelseid ülistuslaule. Mulle tundus, nagu oleksid inglid ise taevast laskunud ja laulavad. Kuulsin oma südames vaikset häält lausumas: kuula, kui ilus on sinu emakeel. Tundsin, nagu oleksid mu silmad avanenud – nii kaunilt kõlas mulle mu komi keel! Kuidas võisin seda küll häbeneda! Nii andis Jumal mulle armastuse oma emakeele vastu. Kui lõpuks lauldi komi kee-

Oktoobris 2008 esitleti Sõktõvkaris komikeelse Uue Testamendi tõlget. Vaimulikud paluvad õnnistust selle levikule ja lugemisele komi rahva hulgas.

les meieisapalvet, põlvitasin koos teistega ja nutsin nii kõvasti, et pisaraist oli põrand mu ümber märg. Tundsin tohutut koormat oma õlgadelt langevat, mu ellu tuli vabadus ja rõõm, tahtsin jälle elada! 1992. aasta suvel mind ristiti.

1994 kaotasin töö. Samal ajal tekkis vastupandamatu soov õppida komi keelt ülikoolis. Huvitaval kombel tekkis see soov ühel ajal Niinaga, kellest sai hiljem samuti Uue Testamendi tõlkija. Ülikooli sissesaamine osutus raskeks, kuid õppimine veel raskemaks, pealegi pidin elatise saamiseks sanitarina töötama. Kogudus toetas meid igati ja palvetas meie eest. Lõpetamise järel kerkis jällegi küsimus: milleks seda vaja oli, kui puudub soov saada õpetajaks või ajakirjanikuks? Elasin ootuses, teades, et Jumal on minu jaoks valmistamas midagi uut.

1998. aastal kohtusime Anita Laaksoga Helsingi Piiblitõlke Instituudist, kes pani meile südamele hakata tõlkima Uut Testamenti komi keelde. Ma lausa ehmusin sellise väljakutse peale, mu esimene reaktsioon oli: „Oo ei, mitte mingil juhul! Ma ei oska ega suuda midagi, ma kardan!”

Vaevasin oma pead selle küsimusega, kui kuulsin oma südames häält, mis lausus: siin ma olen. Mõistsin, et see on Jumala tahe, et ütleksin – siin ma olen. Anita julgustas mind, öeldes: „Iraida, ära karda! Kui Jumal on sind sellele tööle kutsunud, siis Ta ei jäta sind, vaid aitab alati.”

Töö käigus oli palju raskusi, pisaraid ja üleelamisi, kuid Jumal ei jätnud meid tõesti kordagi, vaid ikka aitas. Komi keeles puudusid mitmed vaimulikud mõisted, näiteks au, õiglus, ustav, vaba, Jumala riik, troon jt. Et nii olulistele mõistetele tähendust anda, tuli sageli komi külades ringi sõita ning inimestelt küsida, kas nad mõistavad neid sõnu õigesti. Mõnikord oli nii raske, et tekkis tahtmine kõigele käega lüüa ja tõlkimine pooleli jätta. Siis hakkasin Jumala ees palvetama ja nutma. Ta julgustas mind oma Sõna kaudu: „Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke” (Ps 126:6). Samal hetkel nägin läbi pisarate otsekui vaimulike silmadega komi inimesi, kes hoidsid käes raamatuid ja olid väga rõõmsad.

Teadsin, et nad hoidsid käes Juma-

la Sõna. Mind kinnitas teadmine, et kui ükskord komi inimesed loevad emakeelset Jumala Sõna ja saavad päästetud, siis tuleb sellest suur rõõmupäev. Paljudel rasketel hetkedel sain julgustust ühe Tampere pastori sõnadest, kes ütles: „Iraida, ükskõik kui raske ka pole, taganeda ei ole kuhugi. Sinu taga seisab komi rahvas, kes ootab Jumala Sõna.” „Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid” (1Kr 1:27). Ma olen nõrga tervisega, sageli ei suuda migreeni tõttu voodistki tõusta.

Olen Jumalalt nii mõnigi kord küsinud, ise suurest peavalust nuttes: „Issand, ma olen nõrk ja võimetu, miks kutsusid Sa mind nii keerulisele tööle?” Jumal aga on mu südames vaikselt vastanud: „Sinu kätte ma usaldan oma Sõna”.

On väga tähtis, et meil ja teistelgi väikerahvastel oleks emakeelne Jumala Sõna. Meie keelt taheti hävitada, oli aeg, kus isegi häbenesime seda rääkida. Kui keel hävib, siis kaob ka rahvas. Usun, et meie rahvas ei kao, sest meil on Jumala Sõna oma emakeeles. Vastutus komi rahva ja Jumala ees on andnud jõudu ning tahtmist iga tõlgitav sõna oma südamest läbi lasta. Nii nagu iga teinegi tõlketoimkonna liige, soovin väga, et see Jumala Sõna puudutaks tugevalt igat inimest, kes seda loeb.

Paljud komi kirjanikud on öelnud, et tõlge on kaunis kirjanduslikus komi keeles. Usun, et Jumala Sõna ei tule tühjalt tagasi, ja kõik, mis on tehtud armastusega, kannab head vilja.

Iraida Popova

O

leme südamest tänulikud eestlastele, kes toetasid komikeelsete raadiosaadete jätkamist. Jumal õnnistagu teid!

Daniil Popov 15

Saami keele taassünd Foto: Norra Piibliseltsi arhiiv

Uus piiblitõlge saami keeltes Veel hiljuti oli Norra, Rootsi ja Soome põhjapoolsete alade saamide (laplaste) ainus emakeelne piiblitekst 1895. aastast pärit tõlge. Sellest ei saanud aru isegi enamik täiskasvanuid, kuna kasutatud oli heebrea ja kreeka keelest pärit sõnaühendeid ning lauseehitus oli skandinaaviapärane. Piibel oli tõlgitud 19. sajandi keskel taani keelest ja jäi saamide igapäevakeelele kaugeks.

1987. aastal algas taas Uue Testamendi tõlkimine, mis valmis 1998.

Vana tõlke taani keele mõjud on siin kõrvale jäetud ning teos võeti Norras, Rootsis ja Soomes hästi vastu.

Kolm murrakut ja üksainus Piibel Projekt nimetati kordusläbivaatamiseks, aga tegelikult kujunes see tõlkimiseks hiljutiste norra-, soomeja rootsikeelsete piiblitõlgete baasil kreeka ja heebreakeelset teksti arvesse võttes. Esimese mustandi kallal töötas kolm rühma tõlkijaid: üks Soomes ja kaks Norras. Seejärel vaatasid tekstid üle teoloogiakonsultandid ning tulemused siirdusid projekti nõukogule kaalumiseks, millist teksti saab kasutada kõigil kolmel maal. Protsess oli väga vastutusri-

kas, kuna igal maal räägitakse omaette põhjasaami murrakut. Lahendada tulid erineva grammatika, lauseehituse ja väljenditega seotud küsimused. Nõukogu vaatas läbi iga piiblisalmi, mis kõik võttis palju aega. Kui nõukogu oli teksti valmis saanud, riputati see Internetti aadressil www.bibel.no, et inimesed saaksid lugeda ja anda tagasisidet.

Mõned Vana Testamendi raamatud anti välja ka eraldi.

kus oma kultuuripärandist, mida kasutatakse ja mille üle aina enam uhkust tuntakse. Olemas on saamikeelne raadio, teleprogrammid ning ajaleht. Ootuspärane on, et uus saamikeelne piiblitõlge edendab veelgi saami keele kasutamist kõigil kolmel maal.

Teised saami keeled Norras ja Rootsis on veel kaks suuremat saami keelt: lõunasaami ja luulesaami. Rootsi Piibliselts on tõlkinud luulesaami keelde Uue Testamendi ning Norra Piibliselts on välja andnud lõunasaami keelseid piiblitekste kirikutele ja koolidele. Lõunasaami keel on tähelepanu all kui ohustatud keel, kuna tänapäeval kasutavad paljud selle kõnelejad esmase keelena juba norra või rootsi keelt. Pilootprojekt, kus Norra või Rootsi lasteaedades ja põhikoolides õpetatakse lõunasaami keelt, näitab, et protsess võib veel pöörduda.

Saami keeli on olemas lisaks ka Venemaal. Hiljuti anti Saami Misjoni ja Norra Piibliseltsi poolt välja lastepiibel kildinisaami keeles, mida räägitakse Venemaal Koola poolsaarel.

Saami keele elavnemine Pärast paljusid aastaid, mil saami lapsed olid koolis sunnitud õppima ning rääkima vaid norra keeles, lubab valitsus nüüd saami lastel kasutada nende emakeelt esmase keelena ka koolis. Kasvab saamide teadlik-

Oskus näha olulist

Stein Mydske Norra Piibliseltsi peasekretär

Foto: Küllike Evartov

Valga 2008. aasta misjonipäevadest võttis 23.-26. oktoobril osa Mordva luterliku Velmema koguduse õpetaja Aleksei Aljoškin.

Kohtumisel Valgamaa kooliõpilastega rõhutas Aljoškin emakeelse kirjasõna ja Piibli tähendust rahva jaoks. „Teil siin on iseseisev riik, mida Mordvas pole,” võrdles ta kahe maa saatust, millest ühel on emakeelne Piibel juba peaaegu 270 aastat, samas kui teise keelde on tõlgitud ainult Uus Testament ja sedagi alles mõned aastad tagasi.

Misjonipäevadel oli Valga kultuurimaja seinale riputatud plakat tekstiga „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”. Just külaline Mordvast oli see, kellele plakat eriliselt silma jäi, nii et ta pidas vajalikuks selle teksti oma tervituskõnes esile tõsta ja kommenteerida sõnumi tuumakust.

Piret Riim 16

Aleksei Aljoškin (keskel) Valga misjonipäevadel hõimurahvaste näitusega tutvumas.

Meel rõõmsaks juba hommikuhämaruses!

Õppetöö toimub otse kirikusaalis.

Uurali misjoni piiblikool Tänu Jumalale, soomeugrilastele mõeldud Uurali misjoni piiblikooli kaks esimest õppesessiooni on edukalt möödas! 20 õpilast osales esimesel sessioonil möödunud aasta septembris Udmurtias, 22 kogunes teisele sessioonile Mordvasse.

Udmurdi, komi, handi, mari ja mordva meeste ja naiste õpetamine on mulle olnud üheks meeldivamaks kogemuseks ligi 15 aasta jooksul, kui olen tegelnud Piibli õpetamisega. Nende igatsus õppida, soov seda oma unikaalse kultuurilise taustaga ühendada, lõi innustava keskkonna nii õpetajale kui ka õpilastele.

Piiblikooli tööd korraldab Ljus I Öster ja EEA Evangelismi- ja misjonitoimkond koostöös Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminariga. Kaheksa õppesessiooni jooksul valmistatakse õpilasi ette kristlikeks juhtideks oma rahva seas. Lõppkokkuvõttes saavutavad õpilased umbes samaväärse taseme nendega, kes õpivad kaks aastat päevases õppes. Seega läbitakse pool diplomiõppe programmist, mis on teoloogilises seminaris Eestis.

Võttes arvesse soome-ugri rahvusest pastorite ja kristlike juhtide vähesust Venemaal, samuti asjaolu, et enamik pastoreid on saanud vaid minimaalse väljaõppe, annab programm olukorra muutumiseks tähelepanuväärse panuse.

Piiblikooli programm on ainulaadne selle poolest, et iga õppesessioon toimub erinevas soome-ugri regioonis, andes võimaluse oma sugulasrahvaste olukorda paremini tundma õp-

pida. Meie eesmärk on suunata õpilasi õppima üksteiselt, kuid veelgi olulisem on nende omavaheliste suhete arendamine sügavama koostöö nimel soome-ugri rahvaste vahel.

See programm võib saada oluliseks panuseks vaimulikule ja kultuurilisele ärkamisele, mille pärast jätkuvalt palvetame. Palun, palvetage meiega koos õpilaste, õpetajate ja korraldajate pärast, et see programm saaks tõepoolest ajalooliseks sammuks soomeugri rahvaste elus.

Mark Nelson Kunagi väljendasin ühel kohtumisel oma kurbust rahvuslike juhtide vähesuse üle. Siis tegi Rauli Lehtonen ettepaneku rajada piiblikool soomeugrilastele, mida ma suure rõõmuga toetasin. Päris üllatav, kui kiiresti sai idee ellu viidud ja kool tegutsema hakkas. Õnnestunult on valitud ainekursuste sisu, samuti on õpetajad heal tasemel. Peale selle aitab õppetöö erinevais paigus lähemalt tutvuda hõimurahvaste eluolu ja kultuuriga. Juba pärast esimest sessiooni Iževskis mainis üks osavõtja, et tal oleks nagu „vaimulikud tiivad” kasvanud. Et peaaegu kõik õpilased on juba tegevad misjoniteenistuses oma rahva heaks, siis saavad nad omandatud teadmised kohe praktikasse rakendada. Nende vaimulik kasv on märgatav kõigile, samuti ind oma rahvast teenida ja suurenev armastus oma keele vastu.

Oleme tänulikud Jumalale piiblikooli rajajatele, korraldajatele ja toetajatele!

Jumal õnnistagu teid!

Maina Sašina, Iževski Filadelfia koguduse udmurdikeelse töö juht

Esimene sessioon Iževskis.

Fotod: Mark Nelson, Sture Nordquist

Õpilased olid Saranskist saabudes tundidest ja kohalikku elu tutvustavast programmist küll väsinud, kuid väga vaimustunud. Üks õpilastest, Olja, ütles, et saadud teadmised on suureks abiks jutluse ettevalmistamisel, nüüd uurib ta Piibli kirjakohti suurema kindlusega. Nadežda aga mõistis, kui oluline on lugeda Piiblit kindla eesmärgiga, samuti teada, kellele on sõnum algselt kirjutatud, märgata ajaloolisi fakte. „Koolis õpime, kui tähtis on iga sõna Pühakirjas, hakkame paremini mõistma Piibli tõde ja väärtust.”

Daniil Popov, pastor Komimaalt Saranskis piibliõppe meetodeid õpetades kogesin nädala jooksul palju soojust, hoolt, huvi ja valmisolekut õppida, uurida, lugeda. Piibliõpe eeldab ja arendab mõtlemist, teksti sügavamat analüüsi, ajaloolise tausta tundmist, tõlgendamist ja rakendamist oma ellu. Esimesel päeval õpilaste ees seistes ja teemat tutvustades nägin sõna tõsises mõttes suuri silmi ja ammuli suid, põnevust ja huvi: kas ma saan ise Pühakirja teksti lugeda, sõna-sõna haaval uurida, analüüsida, teha omi järeldusi ning leida rakendust? Õppijad omandasid nädala jooksul oskust märgata ja tähtsustada tekstis seda, mis tundus just neile oluline. Leian, et koguduse töötegijate ja juhtidena on see tõeliselt vajalik oskus. Loodan südamest, et see, mida nad õppides omandavad ja Jumala sõnas leiavad, kasvab millekski eriliseks ning lööb särama mitte ainult nende endi elus, vaid ka nende kogudustes.

Mari Kerde 17

Hirmust rõõmuni Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal Teoloogilises Instituudis Koltušis koolitatakse peamiselt soome-ugrilastest koosnevatele kogudustele pastoreid, organiste, noorte- ja diakooniatöötajaid jm. Muuhulgas leidub siin noorte misjonärikursus, millise kuus liiget osalesid 2008. aastal EELK Misjonikeskuse korraldatud viiepäevasel evangeliseerimisüritusel, „Nelja Tuule ristirännakul” Eestis. Noorte grupijuht rännakul oli varasem Ingeri kiriku töötegija, nüüd Eestis töötav pastor Jukka Repo.

Tänavu on neljast eri suunast kulgevate kuulutusgruppide rännakut taas oodata ning venekeelne grupp Ingeri kirikust plaanib ka seekord osaleda. Küsisime Jukka Repolt, millega on selle kursuse näol tegemist. „Noorte misjonikursus koguneb ühe või kahe kuu tagant neljal nädalavahetusel, mil õpitakse teooriat: piibliõpe, evangelisatsioon, misjon jne. Kursust juhendab Pekka Jauhiainen Soomest. Õppetöö lõpeb praktikaga kogudustes. 2008. aastal toimus praktika esimest korda Eestis. See oli õpilastele välismaana motiveeriv, kasutada sai tuttavat keelt ning siia sõitmine ei käinud majanduslikult üle jõu.”

Jukka selgitab, et misjonikursus valmistab ette koguduste vabatahtlikke töötegijaid, mitte ametiinimesi, kes oma töölõigu eest kirikult palka saavad. Nõukogude ajal Ingeri kirik suleti ja pastorid viidi Siberisse. Kogudusetööd jäid ettevaatlikult jätkama Pühas Vaimus tugevad koguduseliikmed, sageli naised. Tänapäeval on kirik küll ammu taastatud, aga töö kogudustes on väga õpetajakeskne.

Probleeme pole, kui vaimulik juhtub olema tegus ning hea suhtleja. Elus tuleb aga mõndagi ette ning kui õpetajal tekib näiteks mingil põhjusel masendus, siis sureb välja ka koguduseelu. Vanasti olid olemas ilmikjutlustajad, aga Ingeri kirikus täna see traditsioon puudub. Soomest käib siin kuulutaja-vendi, kes on Venemaal töötamiseks ordineeritud Ingeri kiriku diakonideks, mis tähendab eesti mõistes midagi abiõpetaja taolist. „Meil on kirikus kiusatus teha tööd ainult professionaalselt,” jätkab Jukka, mõeldes nii Soome, Eesti kui Ingeri luterlike kirikute praktikale. „Jumal on andnud koguduseliikmetele mitmesuguseid andeid, aga me nagu ei tohiks sellele mõelda. Pole õieti kohti, kus inimesed saaksid oma andeid praktiseerida. Lubatud on kirikupingis istuda ja kuulata, aga mitte rääkida. EELK-s on siin olukord võrreldes Ingeri kirikuga veel hea.”

Jukkale on noorte misjonikursusega seonduv südamelähedane, sest ta on ise kaua otsinud ja küsinud, milline on tema osa

18

kirikutöös. Noore ja kogenematu misjonärina Venemaale minnes anti talle olude sunnil lisaks lihtsamale kogudusetööle ka jutlustaja ja armulauajagaja ülesandeid. „Pidasin ennast ilma eriliste anneteta tavaliseks inimeseks, mitte jutlustajaks või teoloogiks. Mulle aga öeldi: „Siin on 315 liikmeline ilma pastorita kogudus. Ole hea ja teeni!” Alles praktika käigus sain aru, kuidas seda tööd peaks tegema,” meenutab Jukka. Oma noorusajast mäletab ta kimbatust, mida põhjustas ebamusikaalsus. Jukkale tundub siiamaani, et kui räägitakse noorte kaasateenimisvõimalustest kogudustes, siis peetakse silmas peamiselt musitseerimist. „Jutlustasid ja õpetasid meil ikka kutselised pastorid ja noortetöötajad. Noortele endile pakuti võimalust ainult laulda. Kuna mina eriti laulda ei osanud, siis tundsin, et mul pole Jumala riigi töös midagi teha,” kirjeldab Jukka kogemust, et kogudusetöös puudus võimalus mitmekesisemalt areneda. „Oskus areneb, isegi kui väga suurt annet pole. Oskustega kaasneb rõõm. Kui pole praktikat, siis on hirm,” teab Jukka. „Evangeeliumi sõnum on tegelikult lihtne. Igaüks võib seda kuulutada. Kas mäletame veel aega, kui tulid arvutid? Kuidas me kartsime, et äkki vajutan midagi valesti ja masin läheb hulluks… Tookord oli palju küsimusi, aga täna on kõik arvutiga harjunud ning kui on küsimusi, siis küsime mõnelt oskajalt. Jumalast tunnistamisega on samanoodi. Algul on keeruline, aga pärast lihtne.

Misjonikursuse praktika peamine mõte on selles, et kuskil peab saama teha esimesed sammud. Loodetavasti saavad kursuslastest head jutlustajad ja tunnistajad. Kõigist ei pea sugugi saama kirikuõpetajad,” leiab Jukka.

Edasi meenutab ta oma sugulast, kes sai juhiload 18-aastaselt. Hirm sõitmise ees oli nii suur, et naine ei istunud rooli taha 20 aastat. Kui ta seejärel seda olude sunnil tegema pidi, jäi lubade omamisest väheseks ning tuli uuesti autokooli minna. Asume arutama, kas misjonikursusele astumiseks vajalik soovituskiri oma koguduse pastorilt tagab selle, et kursuse läbinu saab hiljem koguduses tööd teha. Peatselt leiame, et sellistele hirmudele keskendumisel jääks kursus avamata. Küllap oskused kuskil ikka väljenduse leiavad. „Kõik tuleb heaks neile, kes Jumala riiki armastavad,” kinnitab Jukka. „Kirikuõpetaja pole veel garan-

Misjonikursuslaste pantomiimetendus: Jeesus näeb kiusatuste köites vaevlejat. Too veel Jeesust ei tunne...

tii töö õnnestumisele! Vaatame liiga sageli töö inimlikku poolt. Jumal sütitab omal ajal, aga kui sütitab, siis ei saa keegi kustutada.”

Võru Metodisti kogudus liitus hõimurahvaste partnerlusprogrammiga, sõlmides kontakti udmurdi noortemisjoniga Šumpoton.

Jukka meenutab, kuidas 2008. aasta rännul osalejate innukus ja soov evangeeliumi kuulutada jätsid talle sügava mulje rikkumatusest ja ehedusest, mille on süüdanud Püha Vaim. On ju küll nähtud neid, kelle puhul võib aimata, millisest kogudusest on käitumisviis maha kirjutatud.

Hõimurahvaste partnerlusprogrammis osalemine tähendab vastutuse võtmist regulaarse palvetoe eest mõne Volga-Uurali piirkonna soome-ugri koguduse misjoniprojekti heaks. Loodud sidemed võimaldavad vastastikku julgustavate sõprussuhete arendamist.

Uudiskirjade teel saab vahetada infot, palvesoove vms.

Misjonikursuslastel, 20-30aastastel, pole tavaliselt kindlat ettekujutust oma annetest, välja arvatud musikaalsus. Ristirännakul vahetati iga päev rolle: kes jutlustas, kes tunnistas, kes laulis, kes oli õhtujuht. Viie päevaga sai oluliselt selgemaks, millele tasub kellelgi tulevikus enim panustada, mis tuleb kõige paremini välja. „Kui pole juba väga vara kindlat teadmist, kelleks inimene saada tahab, siis on ainus võimalus proovida erinevaid alasid,” arvab Jukka tavaelu tõde pädevat ka Jumala riigi töös. Ta tunnistab, et on ise pool elu otsinud, mida tegema peaks. „Ehkki mõni asi rännakul ka ebaõnnestus, oldi siiski enamasti ise üllatunud, kui kvaliteetselt kõike osati. Nad said anda rohkem kui olid oodanud!”

2009. aasta misjonikursuse avamisel pandi õppeasutuse töötajad proovile, kui tähtajaks laekus ainult paar avaldust. Plaaniti juba teatada kursuse ärajäämisest, kui viimasel minutil leidus veel õige mitu huvilist. Sel korral osaleb ka noori pensionäre. Noorust mõistetaksegi siin rohkem subjektiivse tundena, mis ei sõltu aastate arvust. Pealegi – miks peaksid erinevad põlvkonnad üksteisest lahus olema? Õppetöös püütakse arvestada iga õppuri kodukandi iseärasusi. Kursuse nimi – misjonikursus – viitab siin eelkõige tööle kodumaal. Jukka Repo peab kodu- ja välismaa töö, evangelisatsiooni ja misjoni eraldamist rohkem inimlikuks tarkuseks kui millekski, mille üle tasub pikalt juurelda. „Jeesus ütles, et kuulutama peab igal pool. Võimalik, et sõna „misjon” kõlab vene keeles paremini kui sõna evangelisatsioon,” pakub ta. „Nelja Tuule ristirännaku” grupijuhti Jukka Repot küsitles Piret Riim

Meie soome-ugri vennad ja õed vajavad meie palveid ja sõprust ning seda saab nüüd Võru metodisti kogudus pakkuda Šumpotoni misjonitiimile suurema pühendumusega kui varem, kinnitades neid noori vaimulikult ja toetades emotsioonalselt.

Šumpotoni teenistusest osavõtjad. „Šumpoton” tähendab udmurdi keeles „rõõm”. Foto: Mark Nelson

handi kodugrupi käekäik Muži külas? Võimalusi on veel ja veel...

Soovite teie ehk olla partneriks Komi Kristliku Kiriku lasteteenistusele Sõktõvkaris? Või eelistate sõlmida sidemed ersa-mordva piiblitõlkemeeskonnaga? Või huvitab teid

Pidage oma pastori või misjonikoordinaatoriga nõu ning osalemissoovi korral andke endast märku e-posti aadressil hoimupartner@misjon.ee, misjärel saab rääkida lähemalt.

Kaupo Kant:

või ise oma liikmeid Itta meie kallite sugulaste sekka kogemusi omandama saates. Ma palvetan, et väike udmurdi lipp meie kirikus võiks meie inimesi julgustada sõlmima lähedasi sidemeid Šumpotoniga ja kogeda seeläbi rõõmu ja täisverelist elu, nagu lubab selle sõna tähendus.

Minu esimene külaskäik Udmurtiasse ja koos sealsete kristlastega läbielatud imelised kogemused veensid mind, et meil, eestlastel, on eriline ja samas alandlikukstegev võimalus kuulutada Jeesuse vabastavat ja jõuduandvat nime üllatavalt lähedastele sugulastele.

Pärast pühendunud udmurdi kristlastega nende kodudes kohtumist adusin, kuidas Jumala riigi väeline ja rõõmus kohalolu on Jumala rahvast ühendamas rohkem kui kunagi varem. Meie Võru kogudus on tajunud sama udmurdi külalisi vastu võttes

Šumpotoni meeskond on meie palvetes, kui nad teenivad rõõmu Jumalat, näitavad muserdatud südametele uusi võimalusi, toovad vabanemist Kristuses.

Nende eriliste sidemete läbi oleme me kogenud, kuidas saab tõeks Aabrahami õnnistus, mis laseb meil omakorda paljusid õnnistada.

Olen rõõmus, nähes, kuidas sidemed Udmurtia Rõõmugrupiga saavad julgustada Eesti kristlasi seisma kindlalt ja asuma koos meie kallite sõpradega liikvele pühas kuulutustöös!

19

Noored Marimaal II Soome-Ugri Kristlik Noortekonverents toimus 3.–6. jaanuarini 2009 Mari-Eli pealinnas Joškar-Olas.

Konverentsist võttis seekord osa 90 inimese ringis, lisaks kohalikele oli eestlasi, hante, komisid, udmurte ja isegi üks ungarlane.

Fotod: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiiv

Konverentsi eesmärgiks oli tuua kokku noored soome-ugri rahvaste seast, et üheskoos Jumalat teenida ja otsida; julgustada üksteist väärtustama, austama ja kaitsma meile kõigile Jumala poolt antud rahvuslikku identiteeti ning õppima kandma ka vastutust selle eest; õppida ning kasvada Temas kristlastena; anda oma panus ning teha midagi kasulikku ära Jumala riigi levimiseks; aidata kaasa soome-ugri rahvaste vahelise koostöö tekkimisele ja selle tugevdamisele. Ja otse loomulikult veeta üheskoos toredasti ning pingevabalt aega ja üksteist paremini tundma õppida. Ma arvan, et see kõik ka konverentsi käigus saavutati.

Kuidas mõjutas konverents eestlasi ja miks oli eesti noortele tähtis osaleda Marimaa konverentsil?

Viiel inimesel meie seast oli olemas mingisugune kokkupuude soomeugri misjonitööga: mina, Joel, Maris ja Joonas oleme osa võtnud misjonireisidest Komimaale. Merlin ja

Joel käisid esimesel soomeugrilaste noortekonverentsil Komis, kust haakus külge misjonipisik ning algas läbikäimine komi rahvaga. Esmakordselt võttis sellelaadsest reisist osa 5-liikmeline ansambel Karmoška, kellele kogu reis andis uudse ning põneva kogemuse. Juhtus nii, nagu ma väga lootsin – ka nemad said külge misjonipisiku ning nii mõnigi neist on avaldanud soovi osa võtta eelseisvatest suvistest misjonireisidest.

Seda me ju taotlemegi ja ootame, et meie noorte teadlikkus misjonitööst ja meie hõimurahvastest kasvaks ning koos sellega soov ja valmidus anda oma panus sellesse töösse.

Mida tähendas konverents väikerahvaste esindajatele Venemaalt?

Kas see oli neile tähtis?

Usun, et taolised konverentsid on väikerahvastele Venemaal isegi olulisemad kui meile, eestlastele, kes tähistasime äsja 91 aastat vabariiklust omal maal. On ju nende võitlus oma rahvusliku identiteedi säilitamise nimel raskendatum juba ainuüksi oma

I Soome-Ugri Kristlik Noortekonverents toimus jaanuaris 2006 Sõktõvkaris Komimaal.

Mõlema konverentsi on algatanud EEA Evangelismija misjonitoimkond ning Ljus i Öster. Teoks on need tehtud kohalike koguduste entusiastliku tööga.

Komis oli võõrustajaks Komi Kristlik Kirik ja pastor Daniil Popov. Käesoleva aasta konverentsil võtsid osalejaid vastu nelipühi kogudused Joškar-Olas ning pastorid Ivan Orzajev ja Gennadi Švarev.

paiknemise ja hajutatuse tõttu suurel võõra rahva territooriumil. Loomulikult oli see konverents nendele tähtis. Neil on vaja kuulda, et nende rahvuslik identiteet on ühelt poolt kingitus, teiselt poolt talent Jumala käest, millega Jumalal on oma plaan ning mida ei tohi maha matta. Samuti usun, et see peaks olema hoiatavaks meeldetuletuseks meile Jumala ülirikkalikust armust, mille läbi Ta meile meie oma maa ja vabaduse on kinkinud – et me ei unustaks, kust oleme tulnud, mis seisus oleme olnud ja kes on meile omariikluse andnud ning kelle ees oleme vastutavad sellega ümberkäimise eest.

Mis oli meeldejäävaim hetk? Üks toredamaid hetki oli Karmoška esinemine ühe looga, mille saatel kohalike mari meessoost pastoritega eesotsas hulk inimesi südamest tantsu vihtus. Ka meil ei õnnestunud sellest pääseda – kõik tiriti tantsupõrandale.

Kas on kerge organiseerida Venemaal taolisi üritusi?

Ega see tegelikult nii väga lihtne ikka ole. Meie arusaam organiseeritusest on täiesti erinev. Meile, eestlastele, kellel on tänapäeval ajagraafikud, kavad, koosolekute ülesehitused minutilise täpsusega paigas, olid nii mõnedki hetked frustratsiooni tekitavad, samal ajal kui kohalikud olid kui „rahu ise”. Nii mõnigi koosolek ei alanud mitte ajagraafiku järgi, vaid pastori kella vaatamise alusel: „…noh, umbes 10 minuti pärast”.

Kuna kohalikel probleeme polnud, tuli meilgi kohaneda.

Missugune mulje jäi mari kiriku olukorrast? Kuidas saavad Eestimaa kristlased marisid aidata?

Mari kogudus on suhteliselt noor ja lapsekingades olev kogudus. Pastorid Gennadi ja Ivan, kellega koostöös antud konverents sai organiseeritud, rõhutasid, et nad vajavad meie abi, seda nii õpetuse kui praktilise teenimise näol. Arvan, et parim, mida Eesti kristlaskond maride heaks saab teha, on palvetada, minna ise kohale või saata ja toetada kedagi, kes on valmis minema appi tugevdama kohalikku kogudust ning nendega välja – evangeeliumitööle.

Kui meie kristlased peaksid palvetama maride ja teiste soomeugrilastest osalejate eest, siis missugune peaks olema see palve?

Minu palve on, et Jumal avaks nende silmad nägemaks seda, mida Ta neile oma rahvuse näol armust on andnud, et nad võiksid kasvada oma identiteedis, seda nii rahvu-

sena kui kristlastena. Ja et Jumal läkitaks välja oma töötegijaid, et aidata valmistada neid rahvaid ette neile määratud lõikuseks. Palveid on palju – usun, et kes võtab oma südameasjaks palvetada soome-ugri rahvaste eest – küll Jumal neid palves edasi juhib ning näitab, mida on tarvis paluda.

Lemme Täll

M

eil oli hea meel külastada Marimaad ansambliga Karmoška. Konverents andis tunda, et kuigi me eri rahvusest inimestena räägime erinevaid keeli ja oleme erineva kultuuritaustaga, on meil kristlastena omavahel tugev side Jumalas, mis meid ühendab ja üksteisele mõistetavaks teeb. Teenisime konverentsil nii sõna kui muusikaga ja hea oli tunda, et võime keeleerinevusest hoolimata koos Jumalat tänada ja kiita. Hea oli näha inimesi, kes olid leidnud raskuste keskel tugevuse Jumalas; väliselt vaestena kiirgas neist sisemist rikkust. Palju saime tunda avatud hinge – nii konverentsil kui ka rongisõitudel. Samuti oli see reis meid ansamblina rohkem kokkukasvatav.

Astrid Böning

M

ari pastor Ivan Orzajev võttis meid sõbralikult vastu, see jäi meelde. Konverentsil tutvusime mitme huvitava inimesega, kes erinevaid seminare läbi viisid. Iževski pastori jutlus meeldis mulle väga.

Heal tasemel oli ansambel Karmoška Eestist, mille liikmed mängisid kõikvõimalikke pille (isegi balalaikat!), ainult trummid puudusid! Hoolikalt olid valmistunud udmurdid, keda oli soomeugrilastest kõige rohkem kohal. Erinevaid instrumente kasutades tegid nad suurepäraseid etteasteid. Kõige enam jäi mulle meelde noor hantidest abielupaar, kes köitis

oma siirusega. Mees ei öelnud midagi erilist, kuid kõneles väga lihtsalt ja liigutavalt sellest, mis ta südames oli, ja see puudutas paljusid inimesi.

Miks me taolisi konverentse vajame, selleks on minu arvates kaks põhjust. Esiteks, need ühendavad sugulasrahvaid ja see on väga oluline põhjus. Teiseks, nii aitame üksteist evangeelses töös. Inimesed külades näevad, et nende juurde tullakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ja see tõmbab neid Kristuse poole. Mind isiklikult puudutas väga Ivan Orzajevi siiras süda, tema armastus oma rahva vastu. Meid kõiki haaras kaasa tema soov palvetada ja teha tööd selle nimel, et näha inimesi päästetuna ja mitte ilma Jumalata hukkumas.

Aleksei Ljatšenkov

21

Foto: Mark Nelson

2008. aasta Tallinna Vanalinnapäevade raames toimunud Maailmapäevast võttis osa ka projekti Hõimurahvaste Aeg esindus.

Arengukoostööd tutvustav kogupereettevõtmine leidis aset 7. juunil Tammsaare pargis, eestvedajaiks Arengukoostöö Ümarlaud koos välisministeeriumi ja Tallinna Noorsootöö Keskusega. Teemaks oli kultuuridevaheline dialoog.

Ligi 20 organisatsiooni osalusega telklinnakus oli meie naabriks Fenno-Ugria Asutus, nii et kaks soome-ugri näitust täiendasid teineteist. Jutuajamistest telklinnaku külastajatega jäi mulje, et üle ootuste paljudel eestimaalastel on mõne soome-ugri keelt kõneleva rahvaga lähedasem side.

Koguduste külastamine

HÕIMURAHVASTE AEG

Anu ja Juha Väliaho tutvustasid 2008. aastal oma tööd järgmistes EELK kogudustes: Tallinna Jaani, Pärnu Eliisabeti, Peeteli, Rakvere, Keila, Lääne-Nigula, Tartu Maarja ja Vennastekoguduse Tallinna Endla palvela. Viies viimases külaskäigus osalesid mari muusikud Konstantin Zainetdinov ja Anna Mišina.

EEA misjonitoimkonna esindus tutvustas hõimurahvaste projekti Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühingu talvelaagris Mustvees, EELK Nõmme Rahu kirikus, EKNK Saku ja Palivere koguduses (osalesid ka Lihula ja Turba kogudus), EMK Haapsalu, Pärnu Agape ja Tapa koguduses ning mujalgi.

Üritustel osalemine Hõimurahvaste misjonit tutvustav näitus oli üleval Maailmapäeval ja gospelauhindade jagamisel Tallinnas, Eesti EKB Koguduste Liidu XIV suvefestivalil Hiiumaal, taasiseseisvumispäeva üritusel Toris ning Valga misjonipäevadel. Balti misjonikeskuses viidi läbi heategevuskontsert soome-ugri kristliku noortetöö toetuseks.

Reisid hõimurahvaste juurde Lühiajalised misjonireisid toimusid 2008. aasta suvel Komimaale ja Udmurtiasse ning hantide juurde (üks grupp läks küladesse, teine tundrasse). Peterburis koolitati Elupuu töötegijaid, seoses misjoni piiblikooli õppetöö planeerimisega on käidud Udmurtias, Mordvas ja Marimaal. Piiblikooli 1. õppesessioonil Iževskis ja 2. sessioonil Saranskis osalesid ka õpetajad Eestist.

Hõimurahvad meil külas Valga misjonipäevade üritustel tutvustas elu Mordvas pastor Aleksei Aljoškin Saranskist.

Tallinnas toimus Elupuu töötegijate koolitamine, vahetult pärast seda Uurali konsultatsioon. Soomeugrilastest külalised käisid jutlustamas meie kogudustes: Aleksei Aljoškin EELK Rannamõisa ja Randvere kirikus, Gennadi Švarev EMK Tallinna koguduses, Ivan Orzajev EKNK Kose ja Maina Sašina EKNK Hulja koguduses. Oleviste kiriku jumalateenistusel jutlustas Daniil Popov.

Hõimurahvaste Aeg on oma tegevust tutvustanud veel Raadio 7-s, Pereraadios, ajakirjades Koduteel, Teekäija ja ajalehes Eesti Kirik.

22

Vaimulikust tööst mari keeles Detsembris 2008 toimus Birskis kogudusekooli raames seminar vaimulikust tööst mari keeles. Kohale oli tulnud aktiviste 17 kogudusest, et arutleda mari keele laiemat ja tõhusamat kasutamist evangeeliumi kuulutamisel.

Siinkandi mari külades ei tee peale Birski koguduse tööd ükski kirik. Meie kuulutustöö on seevastu aktiivne ja oleme märganud, et külades võetakse marikeelne sõnum vastu palju paremini kui venekeelne. Mari vaimulik sõnavara on veel uus ja harjumatu nähtus.

Uute sõnade leidmine ja leiutamine on töös väga oluline. Suur abi on siin hiljuti ilmunud värskest mari Uue Testamendi tõlkest.

Palju on meid aidanud maakonna marikeelse ajalehe toimetaja, ajalooõpetaja Slava Kamiljanov, kes ristiti meie koguduses paar aastat tagasi. Seminar lõppes 100% marikeelse jumalateenistusega, mida juhatas meie diakon Slava Abdullin ja mida mari keele mitteoskajaile tõlgiti.

Slava Abdullin, kes lõpetas veebruaris neljaaastase kirikuõpetaja koolituse, ordineeritakse kevadel esimeseks mari rahvusest luterliku kiriku õpetajaks.

Jõuluks said kõik koguduse pered marikeelse Jeesus-filmi ning Birski koguduse ansambli CD marikeelsete vaimulike lauludega. Juba kolmandat aastat järjest osales jõulupakkide tegemisel ka EELK Pärnu Eliisabeti kogudus koos veel mõne kogudusega Eestist.

Anu ja Juha Väliaho

Hea lugeja!

Ajakirja „Hõimurahvaste aeg” võid tulevikus leida oma postkastist, kui hõimurahvaste misjoni toetamisel märgid selgituste lahtrisse oma täpse postiaadressi.

„Kuidas võivad nad kuulutada, kui neid ei läkitata?” Rm 10:15

PALUN AIDAKE LÄKITADA misjonäre ja vaimulikke, et marid ja mordvalased leiaksid elava Jumala ning diasporaa eestlasi teenitaks vaimulikult eesti keeles.

Foto: Ahti Lohk

Viitenumber 0042

„Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.” Mk 16:15

LÄKITA EESTLASED MISJONITÖÖLE HÕIMURAHVASTE KÜLADESSE! Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja misjonitoimkond saadab välja misjonirühmi Eestist, et toetada ja julgustada handi, komi, udmurdi ja mari kristlasi nende evangeelses töös. Uksed on eestlastele avatud, et tuua andeksandmist, tervenemist ja uut elu oma soome-ugri õdedele-vendadele!

Aita viia lootust soome-ugri küladesse!

Viitenumber 0039

„Seepärast mine ja tee jüngriteks kõik rahvad...” Mt 28:19

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” Ps 119:105

PIIBLI TÕLKIMINE SUGULASRAHVASTE KEELTESSE Juba aastakümneid on piibliosasid tõlgitud hõimurahvaste keelde, kuid täismahus Piibel on vaid mõnel rahval. Projekti eesmärk on tõlketööd toetada, nii et meist väiksemadki soome-ugri rahvad saaksid lugeda kogu Piiblit oma emakeeles.

Hetkel on käsil Vana Testamendi tõlkimine udmurdi ja komi keelde, lisaks on töös ja ootab järge erinevate piibliosade tõlkimine teistesse soome-ugri keeltesse.

Viitenumber 0013

UURALI MISJONIPIIBLIKOOL Oleme 15 aasta jooksul tegelnud misjonäride koolitamisega tööks soome-ugri rahvaste seas. Hiljuti alustasime kaheaastase pastorite kursusega, mis on mõeldud tuleviku juhtidele kõigist kirikutest ja kogudustest handi, komi, udmurdi, mari ja mordva rahva hulgast.

Viitenumber 0026

Annetusi on võimalik teha hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele: Swedbank 221031291214 või SEB 10220055771015.

Pangaülekannet tehes palume märkida maksekorralduse viitenumbri lahtrisse toetatava projekti viitenumber ja selgituse lahtrisse isikukood (see on vajalik, et saada tulumaksusoodustust tehtud annetuste osas) ja postiaadress.

Miks ma toetan misjonitööd…

Annetan, sest olen veendunud, et nii teha on õige ja hea. Pealegi – olles ise hädas saanud ootamatu abi osaliseks, saab tänulikkus võtmeks teiste abivajajate mõistmisel. Sellest on saanud minu kui kristlase elu loomulik osa. Rõõm sellest, et oled head teinud, käib iseenesest veel boonusena kaasas!

Sirje

Tuleb tõdeda, et mitte kõigil inimestel pole võrdseid võimalusi. Samuti pean tõdema, et kui mulle on antud hästi toime tulla, võin pisut mõelda teistele.

Andrus

Tunnen, et pean seda tegema, see tuleb südamesse ja ma ei saa seda sealt enam välja.

On nii hea meel, et leidub neid, kes tahavad minna ja teisi aidata.

Võtan andmist kui võimalust, kuigi minu osa on pisike võrreldes nendega, kes ise misjonile lähevad.

Avo

Ühelt poolt olen tänulik, et sellist tööd tehakse, kuid teiselt poolt on andmine iga kristlase kohus. Palvetan jätkuvalt, et Jumal õnnistaks tööd misjonipõldudel, ka hõimurahvaste hulgas.

Edgar

Miks ma annetan?

Ikka sellepärast, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni.

Hilja

Ma laulan Issanda heldusest igavesti, ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.

Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse, taevastesse sa rajasid oma ustavuse.

Ps 89:2-3