Hõimurahvaste aeg - 2007 (2) by Hõimurahvaste aeg

Kes on misjonär? Volga ja Uurali vahel ea sõnum kätetööna

Ш/

Siberis eestlased

2_______________ Nüüd on ülisoodus aeg! Mark Nelson, Piret Riim, Jaan Bärenson

Kes on misjonär? Mika Tuovinen

Hea sõnum kätetööna Piret Riim

Volga ja Uurali vahel Anu ja Juha Väliaho

Siberis eestlased ikka omapäi Jaanus Noormägi

Alleshoitud pärand Krimmis Arho Tuhkru

Uurali nõupidamine Stockholmis Mark Nelson

Juhtide koolitus - kas ärkamise võti Uuralis? Rauli Lehtonen

Hõimurahvaste kaart: Jh 3:16

Järgmisel aastal misjonil! Mõtisklusi Heigo Ausmees, Aleksei Ljatšenkov

Udmurdid - kauaed, aaa lähedased Taimi Pärna

Udmurtiast Tartu Ülikooli Jelena Rjabina

Miks on vaja Piiblit minu rahvale Ludmilla Rusmilenko

Udmurdikeelne jumalateenistus on

"Andesta!"

- seda sõna ei osanud Maina kuidagi

oodata. Udmurdi rahvamuusika ansambli "Kõldõšin" juhina oli ta tulnud Tallinna osalema konverentsil Tule Kokkutulek: Hõimurahvaste Aeg. "Kõldõšini" laulude ja tantsude esitamine pühapäevasel jumalateenistusel kulmineerus viisistatud Meie Isa palve ettekandmisega udmurdi keeles. Armastus Jumala ja oma udmurdi kultuuri vastu andis nende esitusele kahekordse sära. Pärast teenistuse lõppu pöördus Maina poole keegi vene keelt kõnelev naine, öeldes: "Ma sündisin Udmurtias ja kogu oma elu olen ma udmurte põlanud." Ning seejärel lisas ta pisarsilmi: "Kas sa suudad selle mulle andestada?" Kui meie sugulasrahvad, kes elavad Venemaa territooriumil, hakkavad peegeldama Jeesuse Kristuse palet, siis täidab see uue armastuse ja rahuga mitte üksnes neid endid, vaid annab ka võime muuta ümbritsevate rahvaste suhtumist neisse. Kujutlegem maailma, milles soome-ugri rahvad elavad rahu ja kuuluvustundega südames, ammutades tuge ja enesekindlust oma rahvuslikust identiteedist, kultuurist ja keelest. Kujutlegem maailma, milles neid väikerahvaid koheldakse austusega nagu m idagi kaunist ja väärtuslikku. See on võimalik Jeesuse kaudu.

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkonna, EELK Misjonikeskuse ja Rootsi misjoniorganisatsiooni Ljus i Öster ühisprojekt, mille eesmärgiks on julgustada Eesti erinevate konfessioonide kristlasi ühinema selleks, et kuulutada Kristust soome-ugri rahvastele. Me usume, et iga rahvas, kultuur ja keel on Jumala hinnaline looming, mida tuleb kalliks pidada. Kuid nii nagu patt on lõhkunud meie suhte Jumalaga ja meie väärtus hinnangud, usume, et see on rikkunud ka rahvaste vahelise suhtlemise, olgu siis tegemist väikeste või suurte rahvastega. Kristuse ja ühiste jõupingutuste kaudu võime muuta suhete kõverpeeglit ja panna uue aluse suhetele oma hõimurahvastega. Kas sina ühined meiega?

vastuseks paljudele palvetele Marja Kartano

Tule Kokku Tulek

Esikaane fotod:

Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov,

Kontakt: Eesti Piibliselts

Per Andersson (ülal), Heidi Meier (all)

Mark Nelson, Piret Riim Keeletoimetaja: Eha Kõrge Kujundaja: Kaia Klementi

telefon 6 311 671; E-post: eps@eps.ee Trükitud: Trükikoda Paar 2007

Nüüd on ülisoodus aeg! EEA Evangelismi- ja Misjonitoimkonna suurprojektiks 2007. kevadel oli “Tule KokkuTulek: Hõimurahvaste Aeg." Neli päeva kestev rahvusvaheline konverents tõi kokku hulgaliselt kristlasi: eestlasi, soomlasi, ungarlasi, komisid, hante, u d m u rte, m a risid ja m o rd v a la si. Konverentsi päädides lausus õnnistussõnad EELK peapiiskop Andres Põder pea 700-le usklikule mitmest eri kon fessioonist. Milline suurepärane lõpp akord konverentsile, milles jäi resoneeri ma ühtsus Kristuses kui misjoni edu võti! Ainult üheskoos töötades saabub pääste soome-ugri rahvastele! Üks viimase aasta jooksul kogetud õnnistustest meie töös on jagada üks teisega, kuidas Jumal on eestlaste kaudu saanud viia evangeeliumi soomeugri rahvasteni. EMK Teoloogilise Seminari tudengid Nadja Popova (rahvuselt komi) ja Ljudmilla Rusmilenko (hant) rääkisid oma rahva vajadustest EMK Sakussaare koguduses. Väike külakogudus sai sü g av alt p u u d u tatu d v õ im a lu sest

Hõimurahvaste aeg väljapanek EEKBKL suvefestivalil Kohtla-Nõmmel. Foto: Erki Tamm

Lugedes

osaleda misjonis ja aidata meie soomeugri vendi ja õdesid, nii et nende poolt annetatud korjandusraha ületas mitu korda mõne suurlinna koguduse annetuse. Misjonitöö pole suurte ja jõukate pärusmaa - just nagu lesknaine, kes andis oma piskust, on see midagi, milles peaks osalema iga kristlane! Viimase aasta jooksul saatis alliansi misjonitoimkond välja 4 misjonitiimi: 2 Komisse, 1 Udmurtiasse, 1 handi rahva juurde. Kokku osales reisidel 24 inimest Haapsalust, Jõhvist, Tallinnast, Räpi nast ja mujalt. 2006. a. sügisel korraldasime kümme esitlust soome-ugri misjonist erine vates kogudustes üle Eesti, sh Võru, Turba ja Kunda. Enne misjonitiimide väljasaatmist pidi iga tiimiliige esitle ma misjonit oma kodukoguduses, et paluda sealset palvetuge ja ka finantstoetust oma reisikulude katteks. Sedamööda, kuidas Jumal on meie tööd jätkuvalt õnnistamas, vaatame tulevik ku optimistlikult. 2007. aasta mais ja sep tem bris korrald as o rg an i satsioon Ljus i Öster kohtumised Peterburis ja Stockholm is, et arutada j ätkuva koostöö üle soomeu g ri suunal. Ideed ulatuvad internetipõhistest võim alustest lastetööni Juhhei-koori stiilis, aga ka kohalikele juhtidele mõeldud konkreetsete koolitusprogram mideni. Võimalused on suured, vajadused samuti. Meie töö evangeeliumi jõudmine sugulasrahvasteni - on alles alanud! Mark Nelson

apostlite kirju, märkame teatud seaduspärasust. Kiri algab Jumala suurte tegude ülistami sega, lõpeb aga soovide ja manitsustega. Kogudusele pannakse süda mele käituda oma kõrge kutsumise vääriliselt. Näiteks paneb apostel galaatlastele südamele: "Ärgem tüdi gem head tehes... Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!" (Gl 6:10). See on õige ja vajalik meeldetuletus! Inimesel, kes oskab Jumalat ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Ka meie, eestlased, oleme pidevalt kogenud oma usuvendade ja -õdede armastust ja headust, oleme selle eest neile tänulikud. Kristlik heategevus on seotud kõigepealt evangeeliumi, st. Kristuse rõõmusõnumi kuulutamise ja Jumala Sõna kättesaadavaks tegemi sega, aga ka puudustkannatajate aitamisega. Oleme Kiriku Issandale tänulikud saadud abi eest, eriti selle eest, et või me nüüd ise olla abiandjad. Kuna mitmed hõimurahvad elavad meist kaugel, teiste keskel äralõigatuna, siis on me esmane ülesanne neid aidata! Selleks tööks rohket õnnistust soovides oleme julged, et Issand kosutab, kasvatab oma riiki nii siin Eestis kui seal, kus elavad me usuvennad ja -õed! Kuno Pajula EELK Peapiiskop emeeritus

sellelt võetakse ära seegi, mis tal on." (Mk 4:25)

ehitusmeeste grupp Birskisse. Otsime tõlgiks eestlast, kes oskaks soome ja vene keelt."

2006. a. saabus EELK Misjonikesku sesse elektronkiri: „Soome mehed on juba 20 aastat käinud Venemaa kogu dustes abiks ehitamas. On aeg, et ka eestlased selles töös osalema hakkak sid, soomlased üksi hakkavad väsima. K evadel läheb m eilt järjekord ne

Mees leidus, tavaline eesti mees, mitte filoloog ega ehitaja. Sellele mehele oli Jumal andnud just nii palju, et ta sai minna: keskmise keeleoskuse, huvi tehniliste lahenduste ja teiste kultuu ride vastu, tähelepanelikkuse inimes te suhtes.

“K ellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole,

Nüüd otsime järgmisi talgulisi. Olime eelmisel aastal üllatunud, kui paljudel oli võimalik toetada misjo näride Anu Väliaho ja Liliann Keskineni tööd ning eesti vaimulike reise eestlaste kogudustesse Venemaal. Kogesime rõõmu ja tänu. Samuti olime üllatunud, kui kevadel hõimurahvaste konverentsile tuli nii palju pühendunud, tõsiseid Jumala3

riigi töötegijaid hõimurahvaste juurest. Kogesime, et mitte meie polnud sellel konverentsil andjad, me olime saajad - saime julgust, et Jumalasõna juurdub ja kannab vilja igal pool, vaatamata oludele, pigem isegi olude kiuste. „On aeg, et ka teie..." tuletasid soomlased, hõimurahvad meile kirjas meelde, „... muidu me väsime." Ka sõbrad, teekaaslased, on suur väärtus. Eesti misjonisõpradel on olnud sel aastal rohkem võimalusi teada saada, millega tegelevad üleaedsed teistest kirikutest. Nende ridade kirjutamise järel ootab järgmise tööna materjali ette valmistamine maailmapäevale, kus tutvustatakse erinevate organisatsioonide rahvusvahelist arengukoostööd. „Kui tore, et ka kristlased on esindatud," tuli eelmisel maailmapäeval meie juurde tänulik külastaja. Seda oli meil, esimest korda sellisel üritusel viibinuil, hea kuulda. Vahel on vaja kedagi teist meelde tuletama selle väärtust, mis meil on. Me ise ei pruugi seda enam märgata, ja see on ohtlik. Ohtlik nii meile kui teistele, kellele oleksime saanud jagada, aga ei osanud, ei teadnud, ei söandanud. „Kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on," kõlab hoiatus. Seda tuleb võtta tõsiselt, sest see on Jumala sõna. Palveteema on, et järjekordsed mari ja mordva külalised jõuaksid meile sügisel külla. Palvetame ka, et me keegi ei unustaks, ei ühel ega teisel pool riigi-, rahvus- või keelepiire, kust tuleb see, mis meid rikkaks teeb. Piret Riim

Hõimurahvaste aeg on andnud meile võimaluse olla andja ja toetaja. Sageli peame end nii viletsaks, et ei suuda kedagi aidata, pigem vajame ise abi. Eestlastena oleme mitu sajandit lugenud Pühakirja oma emakeeles. Peame seda loomulikuks. Kuid maailmas on palju rahvaid, kellele see ei ole nii loomulik. Nende hulgas on ka soomeugrilased. Hantide, komide, udmurtide ja mordvalastega isiklikult kohtudes mõistame paremini, kui oluline see on. Paljud nendest on alles emakeelset Pühakirja lugedes mõistnud, et Jumal armastab neid ning omada rahvust ei ole häbiasi. Piibliseltsid kogu maailmas töötavad selle nimel, et iga rahvas võiks lugeda Piiblit oma emakeeles. Hõimurahvaste aeg - ühistöö - on andnud eestlastele võimaluse rohkem osaleda selles kogu maailma haaravas töös. Globaalses tähenduses on need toetussummad väikesed, aga need ei ole väikesed Jumalale ega lõppkokkuvõttes ka meile. Usun, et see andmine on teinud meid palju rikkamaks ja seda rikkust ei saa rahas mõõta. Meie osalemine selles töös on teinud võimalikuks, et piiblitõlked soome-ugri rahvastele valmivad kiiremini. Meie kaasabil ilmub lähiajal komikeelne Uus Testament. Kohtumised hõimurahvaste esindajatega on näidanud, et maailm ei lõpe meie külatanumal. Maailmakaardi keskel ei asu Eestimaa. Nii Jumala kui meie jaoks on maailm ümmargune nagu gloobus Jumala jaoks oleme kõik võrdsed. Aastakümneid tagasi küsiti soome-ugri rahvusvahelisel kongressil ühelt külaliselt, kamassi rahva viimaselt esindajalt, kuidas on ta suutnud oma emakeele säilitada. Vanamemm vastas: "Ma palvetan iga päev ja räägin oma Jumalaga kamassi keeles!" Jaan Bärenson

MISJONITÖÖ RIKASTAB TEGIJAT D.L. Moody ajas kord juttu ühe naisterahvaga, kes kriti seeris tema evangeeliumi kuulutamise meetodeid. „Mulle nad ka ei meeldi," ütles Moody, kuid küsis kohe lisaks: „Aga kuidas teie evangeeliumi kuulutate?" Naine vastas, et ta ei kuulutagi evangeeliumi. Seepeale kostis Moody: „Siis on minu meetodid paremad kui sinu omad!" "Ja Jeesus ütles neile: "Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!"" (Mk 16: 15) Jeesuse korraldus kuulutada evangeeliumi ei sisalda juhtnööre, kuidas seda teha tuleb. Näib, et meetodite osas on meile antud vabad käed. Sarnast lähenemist võib kohata mujalgi. Näiteks kehtib militaarstruktuurides reegel, et käsu saamine ilma täpsemate selgitusteta tähendab, et käsu täide viimise viis on käsusaaja enda valida. Tema vastutuseks on käsk iga hinna eest täita ning käsuandjale ette kanda: käsk on täidetud! Et Jeesuse käsku paremini täita, peame arvestama nii konteksti, võimalusi kui silmas pidama inimesi, kelleni tahame jõuda. Lähme ju nende juurde nende endi pärast. Kuigi meetodite osas on valik meie teha, ei vähen da see käsu imperatiivset iseloomu. See on antud täitmiseks, täideviimiseks. Meie aga otsime endale vabandusi, miks misjonitöö ei ole meil prioriteetide hulgas. Mõtleme, et misjonäride vastutus on evan geeliumi rahvastele laiali laotada, kuid vabandus tele vaatamata näeme Uuest Testamendist, et misjonitöö on iga kristlase vastutus. Selle korral duse andis Jeesus oma jüngritele, mitte mõnele komiteele või juhatusele. Iga kristlane on vastutav selle eest, kuidas evangeelium tema kaudu levib. Misjonitöö on rikastavamaid tööharusid Jumala riigis. Kes on kas või kordki käinud misjonireisil, saab aru, mida ma mõtlen. Teiste rahvaste ja inimeste juurde minek teeb sisemiselt rikkamaks neid, kes sellele tööle panustavad. Kohtumised erinevate inimestega ei muuda ainult neid, kelle juurde minnakse, vaid suurendab minejate silmaringi ja maailmapilti. Pole olemas ametit või oskust, mida misjonitöös ei saa kasutada, vaja on vaid tahet. Nii sisaldab misjonitöö tänapäeval väga erinevaid tegevusi, alates kellelegi sokkide kudumisest kuni suurüritusteni, mis mõjutavad tuhandeid. Kõik on oodatud oma panust andma ning selles osalema... ikka selleks, et Jeesuse poolt antud ülesannet täide viia. EKNK piiskop Ago Lilleorg

Kes on misjonär? K ord ta p eti jõ h k ra lt so o m la stest misjonäripaar Afganistanis. Kui õppisin teoloogiat ja misjonitööd, meenutas nende mälestustahvel loengusaalis mind alati tulevase töö ohtudest.

vastuseid suurtele küsimustele. Tema aga kõneleb ainult oma kogemusest: "Kas ta [Jeesus] on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen" (Jh 9:25).

Miks nad olid misjonärid? Miks nad lä k sid a b ista m a v a eseid in im e si islamiriiki? Vastuseks jääb ainult see: "Kristuse armastus sunnib meid" (2Kr 5:14).

Lisaks võid kõnelda Jumala päästep laan ist (vaata eelk irju ta tu d v iit põhiõpetust, õpi need kas või pähe!).

Meile antud ülesanne Vana lugu jutustab, kuidas Jeesus pärast ristisurma ning ülestõusmist taevasse läks. Ingel Gabriel tuli tema juurde ja ütles: "Jeesus, sa oled nüüd surnud inimeste eest ning avanud neile tee taevassse. Kõik, kes kuulevad ja usuvad sinusse, saavad Jumala juurde. Kas kõik inimesed teavad sellest võimalusest?" Jeesus ütles: "11 inimest teab. Aga ma andsin neile ülesande viia see sõnum kogu maailma." Ingel Gabriel vaatas ehmunult Jeesusele otsa: "Aga kui nad ei lähegi, milline varuplaan sul on?" - "M ul ei ole teist plaani." Miks misjonitöö? Kui Piibli ilmutus pole meile avanenud, ei saa me misjonitööst aru. Järgmiseks esitan viis Piibli õpetust inimese kohta. Neid lugedes saad aru, miks misjonitööd tehakse ja kes on misjonär. Esiteks, Jumal on loonud maailma ja kogu inimkonna. Ta armastab kõiki inimesi ja tahab elada osaduses igaühega neist. Teiseks, patt tuli maailma ja selle tagajärjel on iga inimene patune. Patt on eelkõige see, et me tahame Jumalale selja keerata. Patu tagajärg on igavene hukatus, põrgu. Patu tagajärg on ka see, et inimene ei suuda iseennast päästa. Spordikeeles võiks öelda, et inimene on nagu kõrgus hüppaja, kelle jaoks latt on liiga kõrgel. Keegi ei suuda seda ületada. Või nagu kaugushüppaja, kelle ülesandeks on ületada Suur kanjon. See on võimatu - patu vägi on meie jaoks liiga suur. Kolmandaks, Jumal saatis Jeesuse maailma, et ühendada meid jälle endaga. Jeesus suri ristil ja seega ehitas silla Suure kanjoni üle. Neljandaks, Jeesuse ristisurm ja ülestõusmine ei päästa veel kedagi, ainult võimaldab inimese pääsemise. Viiendaks, inimesed peavad kuulma sõnumit oma olukorrast ja Jeesusest. Kedagi ei saa sundida uskuma, aga kõiki tuleb kutsuda Kristuse järgijaiks. Inimene pääseb, kui ta parandab meelt ehk hakkab Jeesust järgima. Ma loodan, et sa saad nüüd aru, miks misjonitööd tehakse. Misjonär tahab aidata inimesi osadusse Jumalaga. Jutusta oma kogemustest ning Jumala tegudest Eestis saavad kogudused kasvada, kui iga kristlane on Kristuse tunnistaja. Musternäide tavalisest tunnistajast on pimedana sündinud mees, kelle Jeesus tervendas. Mees satub teoloogilise debati keskele ja tema käest nõutakse

Jeesuse eeskuj u - sõnade j a tegudega Jeesuse eeskuju järgides tuleb meil tunnistada sõnade ja tegudega. Jeesus aitas inimesi igal pool, teenis neid. Ta ei otsinud mitte kunagi kasu endale. Saatan kiusas teda kõrbes, ahvatledes teda tegema imesid enda aitamiseks, aga Jeesus seisis kiusatusele vastu. Ja ristil mõned pilkasid teda: teisi on ta aidanud, aidaku nüüd iseennast! Aga veel ristil surres aitas ta meid, kuni lõpuni. Välismisjonär Jumal kutsub ikka veel misjonäre, kes lähevad teenima teda riigipiire ületades. Kristliku misjonitöö põhirõhk peaks olema rahvaste keskel, kus kristlasi veel ei ole või neid on väga vähe. Üks tähtis sihtrühm on moslemid. Välismisjon vajab ka toetust. Palveta misjonäride eest, anneta misjonitöö toetamiseks! Niimoodi lööd kaasa Jumalariigi suurimas ja huvitavaimas töös. Miks ma olen misjonär? Mina olen välismisjonär alates aastast 1995. Miks ma olen seda ikka veel? Mitte seepärast, et töö oleks lihtne. Misjonitöö on tihti äärmiselt raske. Tuleb loobuda paljust ja vaevata jätkuvalt pead praktilise elukorralduse, näiteks laste koolitamise pärast. Tuleb teha tööd inimeste keskel, keda sa armastad, aga kes su sõnumist ei hooli. Paljud misjonärid on kuulutamise pärast koguni tapetud. Ma ei ole misjonär mitte selle pärast, nagu arvaksin, et ristiusk on hea usund. Ei! Vaid selle pärast, et see on Jumala enda näidatud ainus tee tema tõelisele tundmisele. Ma ei ole misjonär mitte selle pärast, nagu arvaksin, et olen parem kristlane. Ma olen tavaline kristlane, kelle Jumal on kutsunud tööle. Kristlane, kes vajab iga päev pattude andeksandmist. Ma olen misjonär, sest ma usun Piibli ilmutust Jumala, inimese ja pääsemise kohta; ilma usuta Jeesusesse satub inimene igavesse hukatusse. Ma olen misjonär, sest olen Jeesuses leidnud mõtte oma olemasolule. Ma olen misjonär, sest Jumal on mind kutsunud viima evangeeliumi edasi. Ja ma elan ise sõnumist, mida ma kuulutan. Misjonär on kerjus, kes on leidnud leiba ja räägib teistelegi kerjustele, kust leiba saab. Misjonär on inimene, kes tahab, et taevas oleks võimalikult palju inimesi ja on valmis selle eesmärgi nimel pingutama. Ta tahab, et Jumala nimi saaks kiidetud selle läbi, et kõneldakse Jumala tegudest Jeesuses. Mika Tuovinen, misjonär

Hea sõnum

kätetööna Igapäevaelus m ehaanikutööd tegev Heikki Riim viibis 2007. aasta kevadsuvel kuu aega maride seas Baškiirias, kus ta t ö ö t a s B ir s k i lu t e r l i k u s

Mitte suvitaja, vaid tõlk-ehitusabiline. Heikki tööülikond pärineb koguduse kasutatud rõivaste kauplusest. Segumasin on kohalikust kaubandusvõrgust, mudelit on omal käel täiendatud.

k o g u d u ses e h itu sta lg u tö ö l tõlgina. Tõlkida oli vaja soome talgulisi ja kohalikke ehitajaid, et ühisest tööst koguduse misjonimaja ehitamisel midagi välja tuleks. Muidugi pani Heikki käe külge ka ehitusel ja südamelähedasel autoremontimisel. Idee talguliseks minna sündis aasta algul ühe soomlasest ehitus veterani e-kirja peale, m illes m ees kutsus ka eestlasi üles m in em a V en em aale h õ im u rah v aste Vundament hakkab seisma 28-l 1,8 m pikkusel 32 cm läbi mõõduga betoonpostil, mille jaoks puurivad auke naabri mehed. Pinnas on kivideta, puhas must muld.

kogudustesse talgutöödele, nagu seda olid teinud soomlased juba 1990. aastate algusest saadik. Tavaks oli kujunenud minna kuuks ajaks, mille jooksul jõuab nii üht-teist näha kui ka ära teha ja samas ei kannata kodune e lu m ä r k im is v ä ä r s e lt . R a h a lis e d vahendid on hankinud iga m ineja ise, ka on tulnud kodust kaasa võtta tööriistu. Reisi plusspooleks on enamasti peetud kohalikus elus osalemist. Heikkiga koos töötas kolm pensionieas soom last nin g ku us-seitse palgatud meest Birski ümbrusest. Kolme nädala

Töö 36-kraadises leitsakus, mis vahetus 6 kraadi vastu pärast keeristormi.

Niikaugele jõuti nelja nädalaga. 6

jooksul püstitati vundam ent m ajale, kuhu tulevad kahele korrusele majutusruumid ja töötoad. Töö katkes mõneks päevaks, kui Birskist pühkis üle tugev keeristorm, mis katuseid lõhkudes ja puid murdes viis üheks päevaks gaasi ja kolmeks päevaks elektri kogu linnast. Kui ehitust jälle jätkata sai, ilmus veel üks om akandi mees, kes pakkus end tellistest müüri laduma - sedakorda vabatahtli ku n a... Töö oli kiire ja korralik - paistis, et Jum alal oli plaan temale ehitatav maja siiski õigeks ajaks valmis jõuda! Heikki julgustab hõimurahvaste juurde talgutööle minema kõiki, kel huvi on. Ei pea sugugi olema ehitusspetsialist, kuna juhendaja on grupiga kaasas. Töö käib traditsiooniliste vahenditega ja igaüks saab edeneda temale sobivas tempos. Piret Riim Fotod Heikki Riimi erakogust

Volga ja Uurali vahel Meie tööpõld on 2500 km kaugusel idas, Uurali jalamil. Juha on õpetaja Birski luterlikus koguduses Venemaal Baškiiria vabariigis ja samal ajal ka Ingeri Kiriku Uurali praostkonna praost. Anu on "m aatuška", hingehoidja, kogudusekooli koolitaja ja vahepeal ka ehitaja. Meie töö on hõimurahvaste töö. Alguses töötasime 12 aastat Mari vabariigis Volga jõe kaldal. Viimased kaks aastat oleme olnud Baškiiria vabariigis Uurali mäestiku jalamil. Tööpõllud on teineteisest 700 km kaugusel, aga teeme tööd nendesam ade maride keskel. Marid on soome-ugri rahvas, kelle arv küündib üle 700 000 in im ese. Teem e tööd ka teiste h õim u rah vaste, udmurtide ja komide keskel. Baškiirias elab umbes 5 miljonit inimest, kellest üle poole on m oslem id, p õh iliselt tatarlased . M eie keelesugulasi marisid on seal 115 000. Sealsed marid on peam iselt loodususundi kandjad, kellel on oma ohvrihiied, kus käiakse palumas loodusjumalaid ja haldjaid ning kus ohverdatakse veel tänaselgi päeval toitu ja loomi. Seal, kus see vana traditsioon on katkenud, on tagajärjeks religioosne vaakum. Just seetõttu on vajalik misjonitöö hõimurahvaste hulgas.

Birsk Töö Birski linnas algas 6 aastat tagasi. Praegu kuulub kogudusse üle 200 mari. Linnas elab umbes 50 000 elanikku ja see asub suure Belaja jõe kaldal ning on Baškiiria mari kogukonna keskus. Linnas on ka pedagoogikaülikool. Vabariigi pealinn Ufaa asub 100 km Birskist lõunas. Birski kogudus tegutseb nii Birskis kui kahes muus linnas ja seitsmes mari külas. Külatöö on tähtis osa tööst, sest marid elavad põhiliselt külades.

Anu ja Juha Väliaho Foto: Väliahode erakogu ehitustöödest, kevadel osales töös ka esimene eesti ehitaja-tõlk Heikki Riim. Kui uus maja tuleval suvel valmib, saab Birskist kogu Baškiiria luterliku töö keskus.

Uurali praostkonna töö Uurali praostkond hõlmab oma territooriumilt mitu Eestit ning siin on 12 Ingeri Kiriku kogudust. Baškiiria naabervabariigis Udmurtias on kolm luterlikku rühma: pealinnas Iževskis ning Gurez Pudga ja Verh-Uni külas. Mari vabariigis on neli luterlikku rühma. Seal töötab ka Gennadi Aleksejev, mari kirjanik ja Ingeri Kiriku diakon, kes on tõlkinud mari keelde vaimulikke raamatuid ning p an n u d kokk u m a rik e e lse te v aim u lik e lau lu d e kogumiku - 100 vaimulikku laulu, millest suurem osa on tema sõnadele. Baškiirias on meie jumalateenistused marikeelsed. Komi vabariigis, praostkonna kõige põhjapoolsemas osas, on kaks luterlikku rühma ja kõige lõunapoolsemas hõimurahvaste vabariigis Mordvas kolm. Lisaks neile "soom e-u gri vabariikidele" teem e tööd ka kahes "turgivabariigis": Tšuvaššias on tšuvaššidest koosnev kogudus ja Tatarstani pealinnas Kaasanis on luterlik kogudus, mille liikmeist kolmandik on tatarlased, turgi

Töö Birski ümbruses käivitus ruttu. Päris töö alguses

keelte eesindajad, kellest paljudel on islami taust.

ristiti Slava Abdullin, mari koreograaf, rahvatantsude õpetaja. Temast sai koguduse töötegija - praeguseks on ta diakon ja õpib kirikuõpetajaks. Ta oli 10 aasta jooksul esinenud rahvatantsurühm aga kõikides piirkonna

Volga ja Uurali vahel elab kolm miljonit soomeugrilast ja nende naabriteks on viis miljonit moslemit, põhiliselt ta ta r la s e d . P iirk o n d on se e tõ ttu ü k s E u ro o p a

külades ja seepärast tunti teda hästi. Kogudusega liitusid tema tuttavad eri küladest. Birski kogudus sai aasta tagasi kogudusemaja, kus on kirikusaal, söögituba, kantselei ja korter töötegijale k o k k u 2 0 0 m 2. 2 0 0 7 . a a s ta k e v a d e l h a k a ti naaberkrundile ehitama misjonimaja, kuhu tulevad ööbim isru um id ja k lassiru u m id -töötoad . Soom e vabatahtliku d eh itajad on teinu d suurem a osa

kutsuvamaid misjonialasid, kus tööd piisaks suurele hulgale misjonäridele. Meie hõimurahvaste hulgas on veel 300 000 loodususundi esindajat. Kandke palveis seda Euroopa kõige idapoolsemat tööpõldu, mille kohta võib öelda Pauluse sõnadega: "M eile on avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks" (1Kr 16:9). Anu ja Juha Väliaho

Siberis eestlased ikka omapäi Eestlased elavad üle ilma laiali justkui suurrahvas. Meie poolt vaadates on nad läänem aailm as organiseerunud küll ra h v u slik e o rg a n isa tsio o n id e, küll kogudustena. Hoopis teine on lugu ida poole minnes.

Siberisse sõitm as ligi 70, sest lennukipiletid olid odavad. Meie tookordne sõit toimus jaani päeva paiku, mida Siberis peetakse vana kalendri järgi, seega 7. juulil. Just sel ajal pääsevad inimesed liik u m a , s e s t m e ie m õ is t e s olematutel teedel saab sõiduautoga liikuda. Et enamik eestlasi Siberis Kirik Ülem-Suetukis polnud kunagi elus pastorit näinud, siis oli nende huvi alguses väga suur Mida kaugemale ida Eestist tulnud rahvatantsuansamblit ja poole, seda vähem on pastorit tuldi vaatama kahe tuhande kilomeetri kauguselt. eestlastel võimalusi

2006. aastal viibisin mitu korda Peterburis, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Lisaks Ingeri Kiriku rüpes tegutsevale eesti Ka Eesti poolel oli sel ajal lootus, et oma juurtega sidet kogudusele on selles linnas eestlastel koos taham e ja suudam e olla kontaktis tegutsemiseks veel muidki võimalusi. Ja nii hoida. eestlastega Siberis, sest nad on ju sama võib arvata, et nad ei haju juurteta massiks palju eestlased kui näiteks need, kes linnas, kus elab inimesi rohkem kui Soome Vabariigis. Kanadas elavad. Nii sõitsingi 1991. aasta jaanuaris ÜlemMida kaugemale ida poole, seda vähem on eestlastel võimalusi oma juurtega sidet hoida. Seekord kirjeldan oma tegemisi ja kogemusi sõidust eestlaste juurde Siberis. Minu sõit eesmärgiga teenida eestlasi Ülem-Suetukis ja külastada Siberi Evangeelse Luterliku Kiriku kogudusi toimus 5.-12. juulini 2007 marsruudil Tallinn - Moskva Abakan - Ülem-Suetuk - Ülem-Bulan - Abakan Novosibirsk - Jekaterinburg - Peterburi - Tallinn. Esimest korda käisin Ülem-Suetukis aastal 1990, mil eestlased nii Eestis kui Siberis olid NSVL kodanikud. Selle sõidu organiseeris Liidueestlaste Selts eesotsas Igor Tõnuristiga. Sõidu eesmärk oli tähistada Ülem-Suetuki asutamise 140. aastapäeva. Kuigi sõita oli vaja rohkem kui viie tuhande kilomeetri kaugusele, oli meid kokku

Suetukki, et uuesti asutada 1936. aastal stalinlike repressioonide käigus likvideeritud kogudus. Kuigi k ü lm a o li ü le 40 k r a a d i, p id a s im e ä ra n ii jõulujumalateenistuse (vana kalendri järgi 7. jaanuaril) kui ka taastasim e külarahva otsusega koguduse. Kirikukogu otsusega võeti Ülem-Suetuki kogudus samal aastal vastu Eesti Luterlikku Kirikusse. Paraku lõppes riiklik toetus sidemete jätkamiseks Siberi eestlastega ning kiriku vahenditest üksi ei piisanud nende regulaarseks teenimiseks Eestist. Nõnda jäi üle vaid kurvastada, et tööd on palju, aga vahendeid napilt. Kuid kus häda, seal abi. Rõõmusõnumi kuulutamise seisukohalt on tähtis, et Siberi kirikumaastikul toimusid just sel ajal olulised

Alleshoitud pärand Krimmis Iga rahva seas leidub alati üks väike osa, kes on valmis võtma jalge alla teekondi kaugetesse maadesse. Selle põhjuseks on kutse, lootus või sisemine tung minna ja

v a n u , m is nõukogude ajal on kan

rajada endale uus maa, kodu ja tulevik.

n a ta d a s a a nud või hävi n u d , n in g üpris loomu

Selliseks rahvakilluks on ka eestlased Krimmis. Nende juured istutati mulda prohvet Maltsveti aegadel ja oma tulemiste-minemistega on nad alles tänase päevani. Eesti Piibliseltsi peasekretäril Jaan Bärensonil ja siinkirjutajal oli võimalus seda kogeda ning näha eestlaste alleshoitud pärandit, elades kõrvu nii Krimmi

lik u lt o o d a takse sellesse e tte v õ tm isse

Jaan Bärenson (vasakul) ja Arho Tuhkru annavad Meeri Nikolskajale üle Piibli kingituse 70. juubeliks.

sakslaste, tatarlaste, ukrainlaste kui venelastega. Ajaloolised kokkupuuted ning tihedam läbikäimine on

ka e e s tla s i. Aeg, mis on rahvaste eripärad proovinud hävitada, pole

olnud saksa kogukonnaga, kelle vanades kirikukirjades figureerib üsna sageli ka eestlasi. Õnneks on saksa kogukonnal tunda uut jõudu oma kultuuriseltsides. Lisaks praegustele kirikutele tahetakse hakata taastama

olnud kerge ning ajapikku tuleb allesjäämise nimel paratamatult maksta ka lõivu. Praegu on leitud tasakaal saksa kultuuri ja ajaloo hoidmiseks Krimmis, mis su u resti on v en ekeeln e. K okteb elis läbi viidud

uuendused. 1992 asutati peam iselt soom eugrilaste teenimiseks Venemaal Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik. Esialgu oli ingerlastega nii palju tööd, et Siberi südamesse ei jõutud. Seal aga kosus jõudsalt Eesti Luterliku Kiriku kanoonilises alluvuses tegutsev venekeelne misjonitöö. Selle käigus asutati üha uusi kogudusi ning nende teenimiseks ordineeris EELK peapiiskop aina uusi vaim ulikke. N ende tööd korrald as EELK Siberi praostkonna praost Lõtkin Novosibirskis. Nii saigi EELK peapiiskopi korraldusel eestlaste teenimine Siberis 20. sajandi lõpul Siberi praostkonna venekeelsete vaimulike ülesandeks. Pavel Zajakin ja Andrei Ivolga külastasid Ülem-Suetukki regulaarselt. Ingeri Kiriku kosudes asutati ka selles kirikus Siberi praostkond, mida hakkas juhtima noor ja entusiastlik praost. Ka tema sõitis Ülem-Suetukki jumalateenistusi pidama koos soomlastega, sest algselt oligi Ülem-Suetuki koguduses soomlasest pastor ja eestlasest abivaimulik. Niisiis on eestlasi Siberis vahepealsete aastate jooksul jõudumööda teeninud nii Ingeri kui Siberi luterliku kiriku vaimulikud. Tänavune jaanipäev oli eriline. Nagu vanasti, on jaanipäev ikka veel kõige suurem püha Siberi eestlaste jaoks, sest siis pääsevad linnades elavad inimesed liikuma oma koduküladesse. Eriliseks kujunes jaanipäev ÜlemSuetukis seetõttu, et korraga oli teenimas viis vaimulikku kolm est kirikust. Traditsioonilisel jum alateenistusel surnuaial oli vähemalt 300 inimest, küla puhkpilliorkester mängis tuntud headuses. Pühapäevasel jumalateenistusel kirikus oli inimesi vaid kümmekond, ehkki Ingeri Kirik korraldas Ülem-Suetuki kirikuhoonele hiljuti torni taastamise. Näib, et inimesed on võõrdunud kirikuhoonest, mida kasutati nõukogude

ajal klubi ehk rahvamajana. 1990. aastatel tegutsesid hoones nii klubi kui kirik, mis tagas hoone korrashoiu ja kütmise riigi rahaga. Hiljuti kolis klubi kirikust välja, mistõttu nüüd on kirikuhoone talvel kütmata ja võrreldes klubiga on selle kasutamine minimaalne. Ingeri kiriku diakon Vjatšeslav loodab Ülem-Suetukis käia kord kahe kuu tagant. Seegi on suur asi, sest tundub, et kirikuga seotud segadustel on oma osa selles, et küla laguneb. Aastal 1990 elas külas üle 400 inimese, nüüd vaid 180. Ometi on eestlased siin elanud rohkem kui 150 aastat ning selles külas asub Siberi teadaolevalt vanim säilinud luterlik kirikuhoone kahe tuhande kilomeetri raadiuses. Karatuzis, kohalikus rajoonikeskuses, ootas ristimist eestlasest rajoonijuhi lapselaps. Talitusel viibinuist olid kõik eesti juurtega, ehkki eesti keelt ei osanud keegi. Edasi sõitsime koos Ingeri Kiriku diakoni Vjatšeslaviga Ülem-Bulanisse, teise eesti külla Krasno jarski krai lõunaosas, Ülem-Suetukist linnu lennul ligikaudu 50 km kau gusel. 15 aastat ta g a s i o li s iin n e olukord masendav ja kartsime, et nüüdseks o n k ü l a tä i e s t i lagunenud. Kohapeal se lg u s, et kü la oli elujõulisem kui varem! Eestlasest rajoonijuht Ülem-Suetukis teenivad Jaanus o li la s k n u d s in n a Noormägi (vasakul) Eestist ning ehitada korraliku tee. Vjatšeslav Sadrin 100 km kauguselt Minussinskist.

jum alateenistust meenutades tuleb tõdeda, et see oli üks

gune meeldiv üllatus tabas meid Aleksandrovkas eesti

mu hubaseim aid, sest toim um ispaik oli koduses katusealuses sisehoovis, kus toole-taburette jätkus kümmekonnale. Vastu väravat nõjatunud lauakesel olid

keele klassis. Siit kasvab välja ka meie missioon: ühelt poolt hoida ja toetada pärandi kogumist ja avaldamist, teiselt poolt aidata, et keel j a huvi j ääksid püsima noortes ja nende teadvuses. Kaasavõetud emakeelsed Piiblid

süüdatud küünlad. Lihtsuse vahetu võlu andis meile isegi rohkem, kui ehk oskasime ise edasi anda. Olulisim, mis mulle m eelde ja hinge läks, oli eht

eestlaslik visadus hoida alles oma keelt ja kohalikku pärandit. Külastasime Krasnodarka eesti küla, mis val mistus kümnendaks Krimmi Eesti Seltsi aasta päevaks. Sam asu

jõudsid oma õigesse kohta - rahvas jääb püsima vaid siis, kui saab kõnelda oma emakeeles. Ilusaks punktiks oli viibimine Simferopolis Krimmi Eesti Seltsi esinaise Meeri Nikolskaja kenas koduses majapidamises. See kodu iseloomustab vahest kõige paremini sealset eesti elu - maja on ehitatud 150 aastat tagasi tatarlasest õunakaupmehe poolt, viimased 45 aastat võib siin kuulda Meie Isa palvet nii kirikuslaavi kui selges eesti keeles. Selline ongi eestlaste m aa ja om a kodu sealkandis. Arho Tuhkru

Saksa luterlikule kirikule kuulunud tühi pühakoda Aleksandrovka küla piiril ootamas kogudust. 9

Varem oli olnud ühendus selle paigaga teeolude tõttu pool aastat võimatu ning kuna külas kooli polnud, siis mujale põhikooli läinud lapsed jäid sinna hiljem ka elama. Ülem-Bulani kõige lugu-peetum inimene Jaan asus taas oma kodukülla elama 7 aastat tagasi ja annab nüüd tööd 60 inimesele. Ta kasvatab kahel tuhandel hektaril vilja ja omab Meie jaoks on Siber v e s k it, le iv a t e h a s t n in g kauplusi. Jaan varustab leiva- hoomamatult avar. saiaga suurt piirkonda Siberis Ja keset tühjust on ning tunnistab usinasti oma äkki miljonilinnad u s k u . M in u j a o k s o l i kohtumine temaga kogu reisi ja siis kusagil kõige rõõmustavam kogemus. kaugel külad, mida Ja hakkaski läbi saama minu pole isegi kohalikul suure vaevaga hangitud viisa kaardil. tähtaeg, mistõttu tuli asuda tagasiteele. Siberi keskosas on üks transiitpunkte Hakassia pealinn Abakan. Seal on nii lennu- kui rongijaam. Abakanist sõitsin rongiga koos J e k a t e r i n b u r g i s t ö ö t a v a S e r g e i G lu š k o v ig a Novosibirskisse, kus asub SELK keskus. See kahe miljoni elanikuga linn on Venemaa sõjatööstuse pealinn. Siinses koguduse suvelaagris kohtusin paljude ammuste tuttavatega ja kogesin, et Siberi rahvuskaaslased elavad Eestis toimuvale südamest kaasa.

inimest ning see on Siberi metalli- ja naftatööstuse pealinn. SELK Jekaterinburgi koguduse kasutada on endised poeruumid üheksakorruselise maja esimesel korrusel. Omal ajal oli siinne luterlik kirik Siberi üks suuremaid. (Jekaterinburg on tähelepanuväärne selle poolest, et siin mõrvati tsaar Nikolai II koos perega. Nõukogude ajal laius sellel kohal prügimägi. Umbes 5 aastat tagasi ehitati platsile õigeusu kirik.) Ingeri Kiriku noor diakon teeb Siberis tublit tööd ja Ingeri Kiriku otsusega on tema ka Ülem-Suetuki koguduse vaimulik. SELK on iseseisvunud ja jätkab tööd Siberi linnades elavate eestlastega, kellega on varasemast ajast olemas kontakt. Meie jaoks on Siber hoomamatult avar. Ja keset tühjust on äkki miljonilinnad ja siis kusagil kaugel külad, mida pole isegi kohalikul kaardil. Sellel kahekümne miljoni elanikuga alal elab kümneid tuhandeid eestlasi. Tegelikult ei tea keegi, kui palju, sest Eesti riiki see ei huvita ja Eesti kristlastel ei jätku jaksu. Ja ise hoiavad nad seal igaüks omaette, nii nagu õiged eestlased ikka. Vist on see nende arvates kindlaim viis ellu jääda Siberis, kus nii eestlasi kui teisi väikerahvaid on tabanud kolm küüditamislainet. Ja meie siin Eestis vist loodame, et meil ei tule kord Kaini kombel vastata: Kas mina siis olen oma venna hoidja? Jaanus Noormägi

Järgmises sihtkohas Jekaterinburgis elab umbes 2 miljonit

Uurali Nõupidamine Stockholmis Kahe septembrikuu päeva jooksul oli Rootsi misjoniorganisatsiooni Ljus i Öster peakorter Solnas pilgeni täis ugrimugrilasi, kes olid kokku tulnud esimeseks Uurali Nõupidamiseks. K r i s t l i k u d t ö ö t e g i ja d k o m i, udmurdi, mari, ersa, mokša, soome, ungari ja eesti rahva hulgast ning sam uti m itm ed asjast huvitatud kohalike misjoniorganisatsioonide esin d ajad olid tulnu d arutam a ühiseid strateegiaid, mille abil viia lootust ja päästet Venemaal elavatele so o m e -u g ri ra h v a ste le . E e s tis t osalesid peale allakirjutanu veel Heigo Ausmees ja Jaan Bärenson. Arutatud teemad hõlm asid uusi v älju n d eid m isjo n itiim id ele , nt h ein a teg u m aleva stiilis, m ille eesmärk oleks aidata luua kontakti k o h a lik u tä isk a sv a n u d e la n ik 10

konnaga. A rutati intern etiv õ im a lu s i n in g jõuti kokkuleppele k o d u leh e k ä ik u laskmise osas, mis o le k s k o o s ta tu d eeskätt Venem aal elavate soome-ugri Nõupidamine Stockholmis misjoniorganisatsiooni rahvaste vajadusi Ljus i Öster peakorteris. a rv e sta d e s. P ik a s Foto: Ake Lager p e r s p e k t ii v i s on rahvaste vajaduste iseärasusi ning kindlasti kõige põletavam juhtide planeerida ü histööd vaim uliku, koolitamise vajadus, seetõttu kiideti h in gelise ja ku ltu u rilise pääste h e a k s k o h a lik e s t k r i s t la s t e s t toom iseks oma hõimurahvastele. t ö ö t e g ija ile k o o litu s t p a k k u v Jumala abiga võite nimetatud töö programm, mille abil võiksid neist arengust detailsemalt lugeda meie kujuneda juhid oma rahva hulgas. välj aande j ärgmistest numbritest. Esimene Uurali Nõupidamine oli M ark Nelson väga k asu lik v õim alu s õppida tu n d m a e rin e v a te s o o m e -u g ri

Viimastel aastatel on kristlikud ajaleh ted sag eli k irju tan u d su u rtest k on v eren tsid est ja k o o so lek u test en d ise N õu kogude Liidu erinevates osades. O lem e lu g e n u d k r is tla s te sihikindlast tööst ja entusias mist. Meie südant on haaranud pildid pisarais nägudest ning p äästm ist otsivate inim este r id a d e s t. K u id s iia m a a n i ootavad meie sugulasrahvad Uurali piirkonnas vaimulikku läbimurret oma rahvaste seas. M illa l liitu v a d n ad n en d e ridadega, kes otsivad päästmist Jeesuses Kristuses?

Foto: Andrus Kask

Samal ajal ei ole üle SRÜ levinud ärkam isest olnud n im eta m isväärselt puudutatud soom e-ugri ra h v u sg ru p id . Uurali piirkonna rahvad on juba p ik e m a t aega igatsenud Uut Testamenti oma emakeeles.

N üü d so o v iv a d Uurali piirkonna k o h a l i k u d k o g u d u s e d k o o stö ö s L jus i Öster'i, E e sti Evangeelse Alliansi, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminari ning kristlastega Soomest ja Ungarist alustada meie sugulasrahvaste keskel misjonikooliga, mille eesmärgiks on koolitada pastoreid ja koguduste juhte mordvalastele, udmurtidele, maridele, komidele ja hantidele.

Juhtide koolitus - kas ärkamise võti Uuralis?

1980. aastate lõpul puudutas suur v a im u lik ä rk a m isliik u m in e N õukogude Liidu peam iselt slaavlastega asustatud alasid, mille tulemusel kogudused Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal plahvatuslikult kasvasid. Ajavahemikus 1991-2005 kasvas liikmete arv Venemaal reg istreeritu d n elip ü h ak o gu d u ste liid u s küm nest tuhandest üle saja tuhande liikmeni. Samal perioodil peaaegu kahekordistus Ukrainas registreeritud baptistide liidu liikmete arv, ulatudes kahesaja tuhande liikmeni.

Ka türgi sugulasrahvaste piirkonnad SRÜ-s kogesid 1990. aastate keskpaiku vaimulikku äratust, pärast seda kui misjonärid Moldovast alustasid edukat tööd Jakuutias. Selle tulemusel rajati kümne aasta jooksul, s.o kuni 2005. aastani, üle kahekümne koguduse ja usklike grupi. Ärkamistuuled liikusid ka lääne poole, Tuva budistliku vabariigi suunas, kus türgi sugulasrahvast tuvalased said ärkamisest puudutatud paar aastat hiljem. Üle kahe tuhande tuvalase üle terve maa on liitunud ristimise kaudu evangeelsete kogudustega. Kuid ilmselt suurim vaimulik läbimurre on toimunud Usbekistanis, kus paljude keeleuurijate arvates on olnud türklaste algkodu. Usbekkide arv evangeelsetes kogudustes on v iim ase kah ekü m ne aasta jo o k su l kasvanud sadakonnast liikmest ligi kahekümne tuhandeni. Ka Kõrgõzstanis toimub koguduste kiire kasv. Tõenäoliselt asubki Kõrgõzstani pealinnas Biškekis kõige suurem evangeelne kogudus (üle 10 000 liikme) SRÜ-s. Analüüsides neid tegureid, mis on põhjustanud nii suure juurdekasvu Kesk-Aasia ja Siberi kogudustes, tuleb tõdeda, et väga tähtsat rolli edu saavutamisel on mänginud Jumala Sõna olem asolu kohalikes keeltes ning pastorite, evangelistide ja misjonäride koolitus.

Misjonäride koolituse eesmärgil oleme 15 aasta jooksul organiseerinud Uuralis piiblikooli. Esimene kursus korraldati Iževskis 1993. aastal, kursuse lõpetamine toimus Tartus 1994. aasta kevadel. Järgmisel aastal loodame alustada kaheaastase pastorite koolitusega, mille lõpetamine on kavandatud 2009. aasta sügisel Tallinnasse. Sellele koolitusele oodatakse õppureid kõikidest uskkondadest, kirikutest ja kogudustest üle kogu Uurali. Alates 1993. aastast on koolituse edukalt läbinud rohkem kui 300 õpilast, kellest paljud on olnud kogudusi rajamas Uurali erinevates vabariikides. Piiblikooli õpilased Ukrainast, Venemaalt ja Rootsist on alustanud tööd teiste rahvusgruppide keskel, kuid õppurite seas on olnud ka mõned udmurdid, marid, mordvalased ja komid. Nüüd vajavad äsja rajatud usklike grupid ja kogudused selliseid juhte, kelle töö keskmes on sugulasrahvaste teenimine. Nad vajavad vaimulikku juhtkonda, kes oleks esirinnas ja teenäitajaks oma maale ja rahvale, et astuda uude, vaimuliku ärkamise aega. Rauli Lehtonen Ljus i Öster

Foto: Heikki Riim

Hõimurahvaste KAART Johannese

3:16

Soome Jumala on rakastanut maailmaa niin paljon, että antoi ainoan Poikansa, jottei yksikään, joka häneen uskoo, joutuisi kadotukseen, vaan saisi iankaikkisen elämän.

Eesti Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.

Liivi Siepierast ku Jumal um nei mäilmõ ärmastõn, ku um andõn äinagisyndõn Püoga, algõ amšti, kis uskõbõd täm päl, mitykš ukkõ lägõ, aga amadõn volgõ igani jelami.

Setu Sest nii om Jummal maailma armastanu’, et tää oma ainusündinü’ Puja om annu’, et ütski, kiä tää sisse usus, ei saa’ hukka, a’ et täl olõsi igäväne elo

Ungari Mert ügy szerette Isten e vilägot, hogy az ö egyszülött Fiät adta, hogy valaki hiszen ö benne, el ne veszszen, hanem örök elete legyen.

Эдь Пазось истя вечкилизе масторлангонть, мик максызе Эсензэ вейкине тиринь Цёранзо тень кисэ: эрьвась, кона кеми Сонзэ эйс, илязо ёма, мекевланк улезэ тензэ пингеде пингень эрямо.

Karjala Jumala kun niin äijälti tykkäsi muajilmua, jotta anto ainuon Poikah, jotta yksikänä, ken Häneh uskou, ei uhhottis iccieh, a sais ilmanikusen elämän.

Komi Од Енмыслы сэтшом мусаось йозыс: Crnö ceTic Ассьыс отка писо, медым Сылы быд

Handi Турам Ащи мир ёх щиты самада пайтман тайсадды, муй И Таюм Похад масды, дуди кашад хоят, Турам Поха эвадты хоят, ат парас, па иса удты удапса тайс.

Mansi Торум Ась такем та мир эруптас, Торумын агтнэ хотпат ул вос порсыланыл магыс, акваг сорум тал элаль Олнэлл магыс Такви акв оньсюм Пыге мир халн та мистэ.

Инмар сокем дуннеез яратйз, Аслэсьтыз одйг вордйськем П и зэ сётйз, Котькудйз но Солы оскись мурт медаз быры, солэн быронтэм улонэз мед луоз шуыса.

Mari Шкайсь сяшкава кельгозе масторлангть, нльне максозе фкяшачф Цёранц, катк аф юмай Тейнза фкявок кемай, а катк

Юмо туням туге йоратен, Ик Шкет Эргыжымат пуэн; Эргыжлан ушаныше иктат ынже йом, а курымашлык илышым налже манын, тыге ыштен.

сянь ули пефтома эряфоц.

Järgmisel aastal misjonil! Mõtisklusi Järsku kõlas lask. Unesegase peaga ei saanudki esialgu aru, mis toimub. Püüdsin taibata, kas juhtunu toimus unes või ilmsi, oli see ikka püssilask või mingi muu kära. Ehk oli see ikkagi uni, sest kaaslased ei paistnud asjale reageerivat. Seejärel kostis uus kärgatus. Hetkega olin täiesti ärkvel. See oli selgelt püssilask ja vaid mõnekümne meetri kaugusel. Nüüd kuuldus juttu, keegi püüdis laskjat takistada, aga teineteise järel kõlas ka kolmas ja neljas pauk. Kuulda oli kuuli vingumist õhus. Sellisel hetkel ei teagi, mida teha. Telgis lamades oli võimatu öelda, kas sihitakse meie pihta või kuhugi mujale. Kes tulistab, keda tulistab ja miks tulistab...? Nüüd Kui juudid lahkuvad olid juba teisedki ärkvel, üksteisest sõnadega: aga lamasime edasi, sest midagi targemat ei osanud „Kohtume järgmisel teha. Ja ig al ju h u l on aastal Jeruusalemmas", la m a d e s p ih ta s a a m is e tõen äosus väiksem kui siis meie võiksime püsti seistes, seda lahkuda üksteisest õpetatakse juba noorsõduritele. sõnadega: „Järgmisel

aastal misjonil!"

S e llis e l h e tk e l m õ tleb inimene (kui tal selleks aega jääb) igavikulistele küsimustele. Mõtlesin, et kui nüüd tuleb siit ilmast lahkuda ja oma Looja ette astuda, siis jääks vaid väike pettumuse kribal külge, et töö jäi pooleli. Samas oli kuidagi rahulik ja veidi eemalolev tunne. Nagu kõik peakski nii olema. Kõlas viies lask, pärast seda jäi kõik vaikseks. Hiljem kuulsime, et purjus ja märatseva jahimehe padrunid olid sellega otsa saanud ja meie teejuhil õnnestunud ta vintpüssi lukk ära võtta. Järgmisel hommikul olid meie võõrustajad veidi häbelike ja äraolevate nägudega ning asjast keegi rohkem rääkida ei tahtnud... Vahel tuleb misjonireisil ka eespool kirjeldatud läbielamusi kogeda, nagu juhtus minuga. Küllap võib enamik misjonäre rääkida lugusid, kus läänest tulnud inimene on sattunud „seiklustesse", mis seni vaid filmis on võimalikud tundunud. M isjon on ettearvam atu , p lan eerim isvõimalused sageli üsna piiratud ja kogemused hoopis teistsugused kui kodulinnas elades. Misjonitööl hantide või muude Siberi hõimurahvaste juures on võimalik kogeda teatud dejä-vu tunnet. Kusagilt geenide kaudu hakkavad meenuma esiisad ja -emad,

EMK Kunda koguduse noored teel Siberisse. Foto: Vitali Baranov kellest paljud on samasugust lihtsat elu elanud. Vaadates neid lihtsaid ja kalleid inimesi elamas ja võitlemas oma igapäevase eksistentsi pärast, tunned end nendega seotuna, nende eest vastutavana. Korraga saab hoopis uue tähenduse kuulsa kirjaniku lause: „Ükski inimene pole saar omaette..." Inimene avastab iseendas võimeid, millest tal seni aimugi polnud, ning ületab raskusi, mis tunduvad koduses turvalises keskkonnas olevat võimatud. Veelgi suurem on aga vaimulik kogemus ja muutus. Misjon on alati kahepoolne kogemus. Kui Paulus alustas oma misjonireisidega Väike-Aasias, ei kujutanud ta esialgu ettegi, et need ta kunagi Euroopasse välja viivad. Apostlite tegude raamatus on kirjeldatud, kuidas ta püüdis oma reisimarsruute paika panna. Jumala Vaim ei lasknud teda teatud paikadesse minna. Kuidas see täpselt toimus, selle kohta meil teave puudub, aga kuidagi mõistis Paulus, et tema valitud marsruut ei olnud õige. Teadmata, mida teha, proovis ta teist teed, kuid ka see polnud õige. Ühel hetkel leiab ta end läbipekstuna Filippi vanglast, sealsam as näeb ärkam ist ja hulgaliselt pöördunuid. Ateenas seevastu ei näe ta suuri imesid, kuid jutlustab Areopaagil kreeka tarkadele ja filosoofidele. Iga ettearvamatu olukord aga kasvatab, õpetab ning annab hindamatuid vaimulikke kogemusi. Iga misjonär annab midagi välja ja saab midagi vastu. Suur osa Pauluse vaimulikust pagasist koguneb just misjonireisidel ning võimalik, et just need reisid annavad talle aluse, mis võimaldab tal kirjutada olulise osa Uuest Testamendist. Misjonikogemus on kristlasele vajalik. Tegelikult on igale kristlasele väga soovitav kas või kordki elus osaleda lühiajalisel misjonil. See aitaks kohalikul kogudusel paremini mõista evangeeliumi kuulutuse tähtsust ja tuua uut indu ja värskust koguduse igapäevatöösse. Minu soovitus nii koguduse vaimuliku töö tegijana kui ka ise misjonil käijana on see, et iga kogudus leiaks võimalusi oma keskelt saata inim esi m isjonireisidele - nii pikematele kui lühematele. Kui ühele kogudusele käib see rahaliselt üle jõu, vahest saaks siis mitu kogudust oma jõud liita? Ei pea ju kohe Aafrikasse minema, kindlasti

leiab võimalusi ka hoopis lähemalt. Eestimaa vaimulik olukord vajab värskust ja raputust m isjon ireisid on kin d lasti üheks võim aluseks, et kodukogudusse ärkamist ja värskeid tuuli tuua. Kui koguduses on noori inimesi, kellest oodatakse vaimuliku töö tegijaid, siis on misjonireis neile suureks abiks ametisse astumisel. Kui keegi tunneb, et tema vaimulik olukord pole

A L E K S E I LJA T SE N K O V on vene rahvusest ja pärit Komimaalt, ta kasvas üles ilma isata. Suure osa ajast oli ta omapead, õnneks ei juhtunud midagi halba. Vanemaks saades tekkis küsimus elu mõtte kohta. Üllatusega kuulis ta sõbralt Jumala armastusest, sest oli ikka arvanud, et keegi teda ei armasta. Mõne aja pärast võttis ta Jeesuse vastu kui Päästja ja hakkas käima kirikus. Praegu teenib ta noortepastorina Vassili Popovi rajatud kirikus, kus teenistusi peetakse nii komi kui vene keeles. Aleksei on abielus, tal on väike poeg.

Võtsid 2007. a. suvel koos eestlastega osa misjonireisist hantide juurde. Kuidas sattusid gruppi? Kaks aastat tagasi tulin õppima Tallinna Metodisti Kiriku Teoloogilisse Sem inari. M ind kutsuti koos teiste tudengitega kaasa J amali ringkonda, kus elab palju hante. Mida arvad lühiajalistest misjonireisidest? Teame, et ei jätku misjonäre, kes on valmis väikerahvaste keskel elama. Kas sel juhul on üldse mõtet sõita lühikeseks ajaks? On vaja ja veel kuidas! Arvan, et igaüks on kogenud, kuidas mõni inimene, olgu õpetaja või lihtsalt mööduja, on mõjutanud tema elu. Samamoodi on meie sooviks ilmutada Jumala armastust inimestele. Kristus ise käis külades ja tundis kurbust, et lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Pean kangelasteks inimesi, kes ohverdavad ennast või oma raha misjoni heaks. Kui inimene valib puhkuse ajal kuurorti sõitmise asemel misjonireisi, siis on see imetlusväärne! Mida uut reisil omandasid ja millise grupiga on kõige otstarbekam välj a minna? Meie, kristlased, oleme kutsutud kasvama usus ja iga uus väljakutse toob kaasa midagi kasulikku. Mida uut omandasin reisil? Esiteks, hoopis teistsugune kliima. Teiseks, kohalike maailmavaade on täiesti erinev komide omast. Kolmandaks - töötada tuli uues meeskonnas. Peale selle misjonäri elutingimused: lihtne toit, tualett õues koos sääskedega, pesem ine jões, m agam ine klubi lava põrandal. Niisuguseid füüsilisi katsumusi pole ma veel ühelgi reisil kogenud!

päris korras, siis misjonireis ravib imeliselt vaimulikku põuda. Värskendavad kogemused ei jää tulemata! Kui juudid lahkuvad üksteisest sõnadega: „Kohtume järgmisel aastal Jeruusalemmas", siis meie võiksime lahkuda üksteisest sõnadega: „Järgmisel aastal misjonil!" Heigo Ausmees

Eesti-komi grupp hantide maal, paremal Aleksei. Foto: Andrus Kase erakogu

Minu arvates peaks meeskonnas olema rohkem küpseid, tugevaid kristlasi, kes raskustes toetavad nõrku. Moraalne toetus on hädavajalik, mõtlematu kriitika ühe inimese poolt võib aga purustada meeskonna vaimu, nii et efektiivsest tööst ei tule midagi välja. Püüdsime üksteist aidata, tervendava huumori abil oli kergem kanda “eluraskusi maailma otsas". Kuidas ise reisiga rahule j äid? Minu arvates oli reis edukas, kuigi pole ette näidata suurt arvu pöördunuid. Palju tegelesime lastega, kooli direktor ootab meid rõõmuga tagasi. Iga päev saime hulgaliselt häid emotsioone, mis korvasid kõik meie kannatused. Handi lapsed on tagasihoidlikud ja heatahtlikud. Nad veedavad kogu suve õues ja on rõõmsad, kui keegi nendega aega veedab. Täiskasvanutega on raskem kontakti leida. Palvetasime palju ning püüdsime iga päev välja mõelda midagi uut, et lapsi rõõmustada, ise muretsedes, et neile kogemata haiget ei tee. Peaaegu kõik teismelised tahavad suureks saades kodukülast lahkuda seal on igav, tööpuudus, vähe võimalusi midagi teha. Diskoteek ei tee neid õnnelikuks. Kuidas saavad sinu arvates komid hante aidata? Loodan, et paljud kristlased põlevad soovist teenida väikseid rahvaid ja pühenduvad sellele missioonile! Meie kogemus võib neid aidata. Jumal õnnistagu igaüht, kes tahab täita Tema suurt käsku: “Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule!" Intervjueeris Küllike Evartov 15

"Oi, see on ju meie, udmurdi keeles." Foto: Ahti Lohk

kauged, aga lähedased On juulikuu. Eestimaal on sombune ilm ning tundub, et see ei paranegi. Astume rongi, et sõita Udmurdimaa suunas. Teame varasema grupi kogemustest, et see pole sugugi kerge paik evangeeliumi kuulutamiseks. Udmurdimaa asub siinpool Uuralit ja on üks V enem aa a u to n o o m setest v ab ariik id est. Udmurdi rahvaarv on üle 600 000. Nad on soome-ugri rahvas ja paljud välimuselt täitsa meie, eestlaste moodi, vahest ainult pisut lühemad. Udmurtia pealinn on Iževsk. See linn on enamikule meist tuntud kui Kalašnikovi automaatide valmistaja tehase asupaik. Kohalikud inimesed on selle tuntuse üle üsna uhked. Keset Iževskit asub ka selle tehase muuseum. Veel on see maa rikas nafta ja paljude teiste maavarade poolest. See on koht Venemaal, kust pääseb edasi Siberi suunas. Seega hoolimata kaugusest meie mõistes, ei ole see paik sugugi kauge ja mahajäetud koht, vaid paljude asjade sõlmpunkt ja kindlasti üks riigi huvide objekt. Siin asuvad ka tuntud masinatehased. Udmurdimaa külad on eestlase pilgule enamasti suured ja elujõulised. Sageli elab ühes külas mitu tuhat inimest. Võrreldes nii mõnegi Venemaa kaugema osaga tundub Udmurtia üsna elus ning mitte liiga vaene. Selles piirkonnas on kolhooside lagunemine alles käsil. Ometi pole neil "elusatel" küladel lootust, sest udmurdi rahvas on hääbumas. Enamik udmurte ei tahagi enam udmurdid olla... Meie Eestist läinud gruppi kuulus seekord seitse erineva ootusega inimest, kellest enamik külastas Venemaad esimest korda. Teadsime, et eelmise misjonireisi üheks heaks viljaks oli Baškiirias kaks aastat tagasi väikese koguduse tekkimine. Ning veel seda, et meid on ootamas ja vastu võtmas kogudus Iževskist. 16

"Tuld täis" udmurdi naine Kiptšaki külast. Pärast eelmist misjonireisi kaks aastat tagasi rajati selles külas kogudus. Foto: Taimi Pärna Peamine osa meie reisist oligi koos udmurtidega eri külades kontsertide andmine, selle kaudu inim este julgustam ine olema uhked oma rahvuse üle. Ja loomulikult tahtsime tuua Jumala tundmist nendesse paikadesse. Olles ühel nädalal Udmurdimaal ja teisel Venemaal Permi oblastis, kogesime väga erinevat vaimulikku olukorda. Esimeses piirkonnas on vene õigeusu kirik ja mõned vabakogudused juba mõnda aega tegutsenud. Teises sattusime kohta, kus kuuldi sõna "Piibel" esimest korda. Kord ütles mulle üks tütarlaps: "Ah, olen kuulnud küll Jeesusest ja Piiblist. See teie Kõldõšin (udmurdi laulu- ja tantsugrupp) käis siin kaks aastat tagasi ja rääkis. Huvitav oli." Rääkimata ei saa jätta ka ühest kohtumisest kohaliku rahvakunstiansambliga. Sellest kohtumisest kujunes tõeline pidu laulu ja täiesti spontaanse tantsimisega. Vihtusime tantsu lüüa 3-4 tundi ja lõpuks õhkas selle ansambli üks liige: "M ul pole ammu nii lõbus olnud ja ma ei tea, kuidas see on võimalik ilma viinata." Sellesse reisi mahtus veel heinateol abiks olemine ning palvetamine kohalike abivajajate, samuti juba tegutsevate kristlike töötegijate eest. Päris soe tunne on kohata nii kaugel inimesi, kes on vennad-õed Kristuses. Niisiis oleme kõik Jumala poolt üles märgitud ning usun, et just praegu on soome-ugri rahvaste jaoks eriline aeg. Meie kohal on avatud taevas. Asjad toimuvad. Mine ainult ja tee! Aga praegu vajab see rahvas eriliselt eestpalveid udmurdikeelse kristliku töö pärast, et see rahvas saaks evangeeliumi kuulda oma emakeeles. Taimi Pärna

Udmurtiast Tartu Ülikooli Jelena Rjabina tuli kaugelt Udmurtiast Eestisse õppima 1998. aastal, nüüd on ta Tartu Ülikooli soome-ugri keeleteaduse doktorant. Jelena usub kogu südamest, et Eestisse tulek oli Jumala tahe tema elu jaoks, sest siin sai temast kristlane.

Räägi veidi endast ja oma pere

võtta sellistena, nagu nad on.

konnast. Kust sa pärit oled?

Lisaks sellele sain koguduses

Olen

pärit

Udmurdimaalt.

K asvasin õpetajate perekonnas, minu ema on udmurdi keele ja kirjanduse õpetaja, isa keem ia õpetaja. M ul on vanem õde. Praegu elab ta oma perega ning töötab samuti õpetajana.

Kuidas sattusid Eestisse õppima? Kui kaua oled siin elanud? Tulin Eestisse aastal 1998. Eesti H a rid u sm in iste e riu m k u u lu ta s hõimurahvaste programmi raames välja konkursi Venemaa soomeugrilastest üliõpilastele, et kutsuda m õned õppim a Eestisse. Sellel konkursil osalesin minagi. Enne seda õppisin Udmurdi Ülikoolis udmurdi filoloogiat.

Palju on räägitud eri rahvuste kultuurilistest erinevustest ja kultuurišokist. Kui kaua võttis kohanemine sinul aega ja kas see oli raske? Kultuurišokk on sedavõrd suurem, m id a su u rem on k u ltu u rilin e erinevus. Udmurdi ja eesti kultuur erinevad selle poolest, et udmurdi kultuur on kollektivistlik, eesti oma aga individualistlik. See tähendab, et u d m u rd id vajavad roh kem tähelepanu ja tuge oma sõprade ning kaaslaste käest ja on ka ise valmis teisi aitama. Ja suhtlemisvajadus on nendel minu arvates

endale eesti sõpru. Ja selle, mis mulle varem ei meeldinud, pööras Jum al heaks. Näiteks Udmurdi-

Jelena Rjabina m aalne noores eas on ebanor

m aal olen kogu aeg oma lähedaste ja sõpradega, Eestis on mul aga rohkem aega Jum alaga suhtlemi

maalne.

seks, lugemiseks, mõtisklemiseks. Ja tegelikult on Eesti hea koht

Kuidas saaksid Eestimaa krist lased sinu arvates udmurte aidata? Kas meie kirikutel ja kogudustel on üksteiselt ka midagi õppida?

teadustööga tegelemiseks.

Eestlasi ja udmurte nimetatakse sugulasrahvaiks. Kas kogesid midagi ühist Eestis elades?

Aga

võib-olla

v a b a k a s v a tu s e g a kaugele mindud.

E e s tis

on liig a

Esiteks palvega. Samuti saaksid nad to e ta d a P iib li tõ lk im ist. Eesti

Tegelikult ei tähenda rahvasugulus k u ltu u ri su g u lu st. N agu ju ba

kristlusel on pikk ajalugu, aga udmurdi kristlus on alles praegu

ütlesin, on eesti ja udmurdi kultuur erinevad. U dm urdid im estavad

tõusmas. Seetõttu udm urdi krist lastel on, mida eesti kristlastelt

v äg a, k u i m a n e ile ü tlen , et eestlased elavad om aette talus. Udmurdi külad on suured. Ja siin

õppida. Aga Jumal on Udmurtias sama suur kui Eestis. Tõenäoliselt

mängivad rolli ka geograafilised tin g im u sed . Sellistes karm ides tingimustes nagu Udmurtias saab elada ainult ü k steisele lähedal elades. Aga muidugi on tunda ka ühiseid jooni. Nii eestlased kui udm urdid on slaavlastega võrrel des tagasihoidlikum ad, kinnise mad.

Kuidas saab eestlane toeks olla siin õppivale välismaalasele? Suhelge, võtke neid vastu, olge abivalmid!

suurem. Esimestel aastatel oli mul

Mis sind häirib eesti noorte puhul ja mis üldse võiks sinu arvates Eestis teistmoodi olla?

Eestis üsna raske, aga Jumalaga kohtumine aitas mul siin kohaneda. Sain aru, et Jum al on loonud

Ma ei ütleks, et eesti noored mind häirivad. Noored inimesed on üle m aailm a ühesugused. Olla nor

tuleb ka selline aeg, m il eesti kristlased õpivad udmurdi kristlastelt.

Kuidas erineb see neiu, kes tuli siia õppima, sellest, kes siit kunagi lahkub? Esiteks, m uutused

on tingitud

se lle s t, et ig a l eal on om ad psühholoogilised iseärasused. Pean aga ü tlem a , et õ p in g u a a s ta te jooksul Eestis kohtusin ma oma Jumalaga, Jeesuse Kristusega. Kui Jeesu se om a sü d am esse vastu v õ ta m e , to im u v a d m eie elu s imelised muutused. Tunnen iga päev oma elus Jum ala õnnistavat kätt ja Tema soosingut, mida varem minu elus ei olnud. Intervjueeris Küllike Evartov Foto: Küllike Evartov

erinevad rahvused ja teisi on vaja 17

Ludm illa Rusmilenko on handi neiu, kel 2006. aastal avanes võimalus asuda õppima teoloogilisse seminari Tallinnas. Et hantidel pole oma riiki, siis elavad nad hiigelsuurel territooriumil: 30% elab Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, 60% H andi-M ansi autonoomses ringkonnas ja 10% Tomski oblastis. Kokku on hante üle 28 000. Põdrakasvatus on neile samasuguseks elatusallikaks nagu lambad juutidele. Hantidel pole oma kirikut, kuid Ludmilla sõnul teeb Jumal tööd soome ja eesti rahva kaudu: käsil on psalmide tõlkimine, eestlaste abiga korraldati suvel kristlik laager.

Piiblilood šu rõškarõ m urdes. Vajalik on luua ühtne handi kirjakeel kõigi dialektide mõist miseks - selle kallal töö juba käib. Miks on vaja Piiblit minu rahvale? Usklikele on suureks õnnistuseks lugeda Pühakirja oma emakeeles, see on abiks ka keele ja kultuuri säilimisel. Jumala Sõna kaudu leiavad inimesed lootuse, pääste, Jum al saab parandada rahva haavad, tervendada inim este südamed.

Nõukogude võimu ajal pidid meie vanemate perekonnad palju kannatama. Neilt võeti ära see, mida esiisad olid mitme põlvkonna jooksul ausa tööga saavutanud. Inim esi Peagi sõidab tundrasse põdra represseeriti ja lasti maha, oma kasvatajate juurde järjekordne sünnikohast tuli ümber kolida grupp Eestist. Ludmilla on ise küladesse ja asustatud punk neljal suvel misjonigruppidega tidesse. Võimud võisid küll kaasas käinud ja tõdeb, et m õelda, et teevad sellega inimesed on palju avatumad rahvale head, kuid inimesed Obi-äärsete hantide igapäevaelu on jõega kui esimestel reisidel. k an n atasid se lleg ip o o lest. lahutamatult seotud. Foto: Andrus Kask Handi rahvas elas ammusest E n ne kristlust oli handi rahval ajast oma maal, peremehena kaks religiooni: šamanism ja animism. Esimese kiriku seda hoides ja kaitstes ning pärandades järgmisele põlv ehitasid Obdorski (Salehardi endine nimetus) linna konnale keele, traditsioonid, kultuuri. rajamisel vene kasakad. Hiljem rajati misjonikirik, mis viis Muudatuste tagajärjel, olles välja kistud oma harjumus Jum ala Sõna h iigelsu u rel territoo riu m il elavatele pärasest keskkonnast, langes rahvas depressiooni. kohalikele rahvastele. Isegi pikk talv ja karm kliima ei Praegu lokkab külades tööpuudus, noori aga kimbutab peatanud misjonäre evangeeliumi kuulutamast. alkoholism. Tundub, et rahval pole lootust. Kuid ometi on Hiljem sai Obdorski peaks oma terava mõistuse poolest lootus Jeesuses Kristuses, meie Issandas! See peitub tuntud handi vürst Taišin. Ta ristiti, kuid ristiusu Jumala Jumala Sõnas ning sellepärast ongi tingimata vaja tõlkida kõrval kummardas ta edasi ka oma jumalaid. Piibel igasse keelde. 1880. astal anti Peterburis kirillitsas välja "Emang Turam Jasang", mis sisaldas tähestikku, mõned arvsõnade nimetused, kuus jutustust Piiblist, nende hulgas "Maailma loomine", "Kain ja Abel", "Kadunud poja lugu". Kõik see oli suureks abiks põliselanike lastele, kes õppisid preester isa Irinarhi asutatud koolis. Ta oli esimene inimene, kes Obdorskis niisuguse kooli avas ja raamatukogu rajas. Samal aastal tõlgiti 12 peatükki Matteuse evangeeliumist, kuid teadmata põhjusel ei tõlgitud seda lõpuni. Täna on näidiseksemplarid nendest väljaannetest hoiul Salehardi muuseumis ja Peterburi raamatukogus. Piibli tõlkimisega tegeleb Piiblitõlke Instituut Helsingis. Handi keel jaguneb mitmesse dialekti, mis raskendab oluliselt tõlkimist. Näiteks pole veel ida pool elavate hantide keelemurdesse tõlgitud ainsatki teost. Markuse evangeeliumi tõlkimisega tegelesid Tamara Prokina ja Juhani Makonen ning see anti šurõškarõ murdes välja 2000.aastal. Tõlgitud on veel jutustused Jeesusest kazõmi ja

Detsembris 2006 moodustati hantidest organisatsioon "H antide rahvuslik-kultuuriline autonoomia". Selle organisatsiooni loomise juures on näha tegutsemas Jum ala kätt. Rahvuslik intelligents hakkas endale teadvustama, et ainult nemad ise saavad enda eest seista, lahendada sotsiaalseid probleeme vastavalt kohalikele tingimustele ja oma lootusi Jumalale rajades. Ma usun, et selle organisatsiooni tegevuse kaudu aitab Jumal meie rahvast. Suurt vaimulikku toetust on hantidele osutanud e e s tla se d , ro o ts la se d , n o rra k a d ja so o m la se d . Sugulasrahvaste gruppide saabumine on olnud suureks kinnituseks. Inimesed nägid, et tulijail oli huvi nende kultuuri vastu, et neisse suhtuti siiralt ja avatult. Markuse evangeeliumi on jagatud neljas külas šurõškarõ rajoonis. 2003. aastal asus Ovgordi külasse hantide keskel tööle misjonär Tiina Kärkkäinen Soomest. Enne tema tulekut oli Ovgordis üks usklik tütarlaps, kes tahtis linna tööle

jääda. Jumal aga pani ta südamesse pöörduda tagasi kodupaika, et oma rahvast teenida. Tulemuseks on väike kogudus, kuhu kuulub umbes kümme inimest. 2006. aastal ristiti veel mõned inimesed. Kogu handi rahva ajaloos on see esimene kogudus, kus räägitakse emakeeles. 2006. aasta märtsis kogunes Salehardis väike grupp hante õppima P üh akirja om a em akeeles. Esim ese diplom i

pastoriteenistuseks sai hantidest Boriss Ruskalamov. Olen väga tänulik misjonigruppidele, kes on külastanud minu imelist kodumaad kaugel Põhjas, sam uti igaühele, kes palvetab handi rahva eest!

Udmurdikeelne jumalateenistus on vastuseks paljudele palvetele Udmurdikeelsete jumalateenistustega alustati Udmurtia pealinnas Iževskis 2005. aasta detsembris, kohaks väike Risti Ülendamise Kirik. Jum alateenistusel loetavad piiblitekstid olid juba varem udmurdi keeles avaldatud: Uus Testament 1997. aastal ja Psalmid 1999. aastal. Need tõlkis keeleteadlane ja ülemdiakon Mihhail Atamanov, kes on tegutsenud Piiblitõlke Instituudi töörühma pea toimetajana alates 1991. aastast. Isa Mihhail on tõlkinud ka suurte kirikupühade ajal loetavad Vana Testamendi tekstid. Iževski ja Udmurtia peapiiskop Nikolai õnnistusel tõlkis ta liturgiat ja muid õigeusu jumalateenistusliku korra juurde kuuluvaid raamatuid udmurdi keelde. Alguses toimusid teenistused paar korda kuus, kuid kevadel 2006 juba igal nädalal - laupäeviti peeti õhtupalvust, pühapäeviti liturgilist teenistust. Udmurdi usklike hardaks palvesooviks oli suurem kirik, sest kõik soovijad ei mahtunud väiksesse kirikusse. Keskendumine Jumala Sõna kuulamisele ja palvetamisele kitsas ruumis oli vaevaline. Palvevastus tuli 2007. aasta suvel, kui patriarh Aleksius II külastas Iževskit uue Püha Miikaeli kiriku sisseõnnistamisel. Kohe järgmisel päeval pärast patriarhi külaskäiku kutsus metropoliit Nikolai isa Mihhaili jutuajamisele. Ta andis linna keskel asetseva Kaasani kiriku täielikult udm urdikeelsete jum ala teenistuste pidamise kohaks, öeldes sellega, et kogu teenistus koos palvete ja lauludega toimub udmurdi keeles. Kristuse kirgastamise püha 19. augustil veetsid udmurtidest usklikud juba uues kohas, avaldades Jumalale tänu palvetele vastamise eest. Sellele suurele pidustusele saabus kodukülast Vuz Egrast ka isa Mihhail. Udmurdikeelsetel jumalateenistustel on käinud regulaar selt umbes viiskümmend inimest. Nüüd on maapiirkon dade küladest kergem tulla kirikusse, sest Kaasani kirik asetseb bussipeatuse lähedal. Jumalateenistusi viivad läbi isa Nikolai ja isa Pavel, samuti diakonina isa Mihhail. Marja Kartano

Ludmilla Rusmilenko Foto: Küllike Evartov

PIIBLI TÕLKIMINE 2006.-2007.aastal ILMUNUD VÄLJAANDED

VIENANKARJALA (valaemere karjala) - Johannese evangeelium (2006)

UDMURDI - 1. ja 2. Saamueli rmt (2006) - 1. ja 2. Kuningate rmt (2006)

KOMI (permikomi) - Johannese evangeelium (2007)

MARI (mäemari) - Johannese evangeelium (2006)

PERMIKOMI - Apostlite teod - Uus Testament

VIENANKARJALA - Uus Testament

ILMUMAS MARI - Uus Testament (2007)

VIENANKARJALA (vahemere karjala)

MARI (mäemari) - Matteuse evangeelium - Uus Testament

HANDI

- Matteuse evangeelium (2007)

- Luuka evangeelium

KOMI

- Luuka evangeelium

HANDI

- Uus Testament (2008)

- Valik peatükke Luuka evangeeliumist (2007)

ERSA - Psalmid (2008)

MANSI

ERSA - Vana Testament (seega on tõlgitud kogu Piibel)

MANSI - Valik peatükke Luuka evangeeliumist (2007)

TÕLKIMISEL MOKŠA - Uus Testament

VEPSA - Uus Testament (2006)

UDMURDI

VEPSA - Psalmid AUNUSEKARJALA EHK LIVVI - 1. Moosese rmt

- Vana Testament (seega on tõlgitud kogu Piibel)

Eesti Piibliselts, EEA Evangelismi- ja Misjonitoimkond, EELK Misjonikeskus ja misjoniorganisatsioon Ljus i Öster t ä n a v a d k õ ik i, kes on projekti "Hõimurahvaste aeg" oma palvete ja annetustega toetanud! Tänu teie abile on võimalik jätkata piiblitõlget soome-ugri keeltesse, koolitada töötegijaid, saata välja uusi misjonigruppe ning toetada hõimurahvaste keskel teenivaid misjonäre.

TÄNAME! 19

Tule KokkuTulek

Misjonikonverents 2007

15.-18. märtsil 2007 kogunes Tallinna Metodisti kirikusse kristlasi kogu Eestist, aga ka Komimaalt, Soomest, Ungarist, Udmurtiast, Marimaalt, Mordvast ja hantide maalt. Kõneldi mitmesugustel teemadel nagu Noored misjonäriks, Piibli tõlkimise tagamaad, Misjon ja meedia jt. Veel toimusid kontserdid, rahvaste festival ja avatud diskussioonid misjonistrateegiatest. Konverentsi eesmärk oli üksteist vaimulikul teel julgustada, jagada ning arendada ühist visiooni pääste toomiseks meie hõimurahvastele.

T ule Kokkutulek andis soome-ugri rahvastele võimaluse omavahel kohtuda. Eestlastele on mõistetavad soomeugrilaste vajadused, siinsed kristlased on alati palvetanud ja aidanud teisi usklikke, sealhulgas komisid. Seetõttu oli nüüd kahekordselt meeldiv kohtuda just Tallinnas. Me ei sõitnud Tallinna selleks, et üksteisele lihtsalt otsa vaadata. Konverentsil räägiti, kui tähtis on teha Jumala tööd üheskoos, jagati kogemusi, kõneldi vajadustest. Me teenisime üksteist, ja teisi teenides me otsekui liiguksime ka ise edasi.

Töötubades osales arvukalt huvilisi. Ungari esindaja jagamas oma kogemusi.

Ääretult meeldiv oli näha ja kuulda noori inimesi, kelle südames on mure teiste rahvaste pärast - tunnustan seda väga. Vestlesin ühe eesti neiuga, kes avaldas soovi sõita Komimaale ning õppida komi keelt. Aga teine tütarlaps, kes on muusik, rääkis minuga komi keeles. Imestasin väga ja küsisin: “Kuidas sa oskad komi keelt?" Tema vastas: “Tahan sinna sõita, sellepärast õpingi. Loomulikult on ka siin Eestis Jumala põldudel palju tööd, kuid tahame ka teid aidata." Konverentsi käigus sündisid uued ühisprojektid. Meie poole pöördusid eestlased, kes tegid ettepaneku sõita koos Uuralite taha, kus elab üsna palju komisid. Rõõm oli kohtuda soome sõpradega, kes on meile nagu vanemad vennad. Nad on soomeugrilaste seas teinud juba palju tööd ning jagasid meelsasti oma kogemusi.

Handid kohvilauas juttu vestmas. Fotod: Mark Nelson

Sellised konverentsid on väga vajalikud, need julgustavad võtma vastutust ja liikuma edasi üheskoos ja koos Jumalaga. Me kõik olime rõõmsad selle kohtumise üle ning usume, et Tule Kokkutulek annab head vilja omal ajal. Vassili, Komi

onverents oli Eesti Evangeelse Alliansi poolt suurepäraselt organiseeritud. Erinevate rahvaste esindajad rääkisid olukorrast oma kodumaal, jagasid misjonikogemusi, tõid välja oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõik olid ühel meelel selles, et Jumal liigub iga rahva hulgas erineval viisil, kuid ometi on, mida üksteiselt üle võtta. Ühel õhtul toimusid muusikalised etteasted eri rahvaste keeltes. Üksteise eest palvetamise ajal võis igaüks oma südam est anda killukese teise rahva heaks, tunda kogu 20

valu ja kannatust, mida Jumal tunneb hukkuva maailma pärast. Udmurte on 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 637 000, kuid statistika järgi võib rahvus 15 aasta pärast kadumiseni jõuda. Udmurt peidab ennast oma maal, palju tarvitatakse alkoholi. Ka om a la s te s t pol e me u d m u r t e kasvatanud. Mu tütrele oli sügavaks e la m u se k s E e s tis n o o r t e l a a g r i s käimine. Siin tajus ta oma udmurdi olem ust, v õttis selle om aks ega häbenenud enam. Meil on olnud s o o me - u g r i r a h v a s t e g a i me l i n e

koostööosadus. Kui tulevad näiteks ameeriklased, jääb see meie rahvale kaugeks. Soomlaste või eestlaste puhul on suhtumine teine: tulijad on omad! Meie udmurdi grupp tänab kõiki organiseerijaid ja osalejaid imelise Eestis veedetud aja eest! Maina, Udmurtia

K onverentsi

meeldivaimaks

kogemuseks pean kohtumist handi kristlastega. Kui alustasim e tööd handikeelse piiblitõlke projektiga,

puudusid meil nendega igasugused kontaktid, me polnud iial näinud ühtki handi kristlast. Kohtumine Tallinnas nende imetoredate inimestega andis uut inspiratsiooni tõlketöö jätkamiseks! Anita, Soome

K ui ülistasime konverentsil üheskoos Jumalat, tundsime, et me pole üksi. Mulle oli see suureks julgustuseks. Marid on emotsionaalne rahvas. Meie nõrk külg on see, et lööme kõigele käega, enesetappe on palju. Vaimulik ke tõkkeid püstitavad m arid ka paganlusega. Igaühel on tööks oma meetod. Mina ei planeeri, vaid palvetan, et Jum al näitaks mulle, kuhu ma pean minema. K ui lä k sin õpp im a k u ltu u ri- ja kunstikolledžisse, ei mõistnud ma algul miks. Siis sattusin truppi, mis mängib k o n tserd ireisid el m ari m uusikat. Estraaditähtede kontserdil, kuhu tuleb saalitäite kaupa inimesi, laulan nüüd kristlikke laule. Nõnda on Jumal avanud mulle tee, kuidas viia Sõna mari rahvani. Ivan, Marimaa

õukogude

Liidus oli mordvalasi soomeugrilastest kõige rohkem . Praegu on olukord katast r o o f i l i n e - 14 aastat tagasi oli meid ligi 1 400 000, nüüd on järele jäänud 970 000. Jumal ei taha üles Elevust, rõõmu ja tantsu jätkus konverentsil ka puhkepausideks. ehitada paganlik ku M o r d v a t . kombeid. See oli raske, aga inimesed U sun, et eestlaste, soom laste ja aitasid. Tahtsin vahepeal koguni ingerlaste palvete tõttu on meiegi teenistuse maha jätta... Tänu Jumalale, rahvas jälle ärkamas. Väikesed lapsed et ei jätnud. on juba kuulutajad. Esimese klassi Jumalat tuleb teenida igal pool nii, nagu Masa ei püsi paigal, vaid läheb on sobilik sellele paigale, siis on sellest sõbrannadele selgitama, mis on patt, kasu. miks on vaja Piiblit lugeda ja kuidas Olga, Komi tuleb käituda. Vahepeal käib vanemate inimeste käest kontrollimas, kas ta ikka .M eil komidel on emakeelne Jumala räägib õigesti. Sõna. Tänu Jumalale, et mu vanemad Aleksei, Mordva õpetasid m ulle kom i keelt, sest inim esed on em akeelele rohkem M inu vanavanemad oskasid komi avatud. Me ei saa ise midagi teha keelt, aga seda lastele edasi ei andnud. evangelisatsiooni heaks, seda teeb Kui läksin komi külla kuulutama, siis Jumal oma kiriku kaudu. Tema ütles: avastasin, et ma ei tunne komi rahvast. minge! J a meie läheme. Ma ei teadnud, mida nad tegelikult Danil, Komi mõtlevad. Hakkasin õppima keelt ja

K ui sain teada, et tulemas on misjonikonverents Tallinnas, puudutas see mind eriliselt. Tahtsin rohkem teada m isjonitööst, kohtuda m isjonäridega, kuulda nende kogemustest. Konverentsi ajal korraldati palju seminare, mis toimusid kõik ühel ajal. Seetõttu valisin "Noored misjonäriks." See kinnitas mind tugevasti, mõistsin, kui tähtis ja vajalik on minna kohtadesse, kus veel ei teata Jumalast. Saime konkreetseid juhtnööre - tuleb alustada väikesest. Võib-olla on Jumal sind juba kutsunud misjoniteenistusse, kuid sa kardad sellega alustada. Alusta lühiajaliste reisidega. Mind kinnitas see väga. Pärast seminari tekkis mul soov sõita hantide juurde. Muidugi sõidame me ka Komimaal ringi, tegeldes evangeliseerimisega, kuid nüüd tahaksin sõita ka teiste rahvaste juurde. See soov sündis Tallinnas olles. Mind rõõmustab, et noored soovivad minna misjonärideks ja muretsevad selle teenistuse pärast. Olen tähele pannud, et täna kutsub Jumal eriliselt misjonitööle. Pärast konverentsi külastasime erinevaid kirikuid ja igal pool räägiti, et kirikutes valitseb mingisugune kuivus. Ainult ühes kirikus olid märgatavalt rõõmsamad, elavad usklikud ja märkasin, et see on misjonimeelne kirik. Hakkasin mõtisklema selle üle, miks

on usklike seas maad võtnud selline kuivus, kui nad ometi on ju koos Jumalaga. Jumal ilmutas mulle, et tulge ja jooge, ja see, kes joob, ei janune enam, vaid temast voolavad välja elava vee jõed. Sõna tuleb edasi kanda! On ju öeldud, et minge ja õpetage rahvaid! Tule Kokkutulekul kuulsime üksteise vajadustest - see innustab tegema koostööd. Palvetasime nende vajaduste eest ja Jumal näitas, et koos ületame kõik raskused. Konverentsipäevad möödusid kiiresti, oleksin veel rohkem tahtnud misjonitööst teada saada. Oleks hea korraldada eraldi seminar teemal " Kuidas valmistada ette misjonäre." Arvan, et õpetust on liiga vähe. Misjonäre tõenäoliselt leidub, kuid nad ei tea, millest alustada. Jumal näitab, et lõikust on palju, kuid töötegijaid vähe. Me ei pea teistele rahvastele Jumalat viima, vaid ütlema, et ka neil on elav Jumal. Tähtis on, et meie süda oleks valmis käima Tema järel. Samamoodi kutsub Jumal oma südant täielikult andma inimestele, kelle juurde me läheme. On tõesti väga tähtis teada Jumala tahet ja armastada neid, kelle juurde me läheme. Jumal on alati valmis, aga kas meie oleme valmis? Ljubov, Komi 21

Eesti Evangeelne Allianss

Ü Ljus sÖster "Minge kõike maailma ja

"Seepärast mine ja tee jüngriteks kõik rahvad..." (Mt 28:19)

kuulutage evangeeliumi kõigele l o o d u l e ( M k 16:15)

Rahvuslike töötegijate väljaõpe piiblikoolides

Läkita eestlased misjonitööle hõimurahvaste küladesse! Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja Misjonitoimkond töötab praegu koos handi, komi ja udmurdi rahvaga, saates eesti misjonigruppe abistama evangelismiprogrammide läbiviimisel kohalikke kristlasi. Uksed on eestlastele avatud, et tuua andeksandmist, tervenemist ja uut elu oma soome-ugri õdedele-vendadele!

Aita viia lootust soome-ugri küladesse! Viitenumber 0039

Oleme 15 aasta jooksul tegelnud misjonäride koolitamisega tööks soomeugri rahvaste seas. Kavas on alustada kaheaastast pastorite kursust, mis on mõeldud õpilastele kõigist uskkondadest, kirikutest ja kogudustest üle kogu Uurali. Iga õpilase kulud on umbes 2000 EEK kuus. Viitenumber 0026

"Sinu sõna on mulle jalale lambiks ja valguseks mu teerajal." (Ps 119:105)

EELK Mösionökeskus

Piibli ftfflkimm® sugulasrahvaste keeltesse

"Kuidas võivad nad kuulutada, kui neid ei läkitata?" (Rm 10:15)

Juba aastakümneid on piibliosi tõlgitud hõimurahvaste keelde, kuid täismahus Piibel on vaid mõnel rahval. Projekti eesmärk on tõlketööd toetada, nii et meist väiksemadki soome-ugri rahvad saaksid lugeda kogu Piiblit oma emakeeles. Praegu on käsil Vana Testamendi tõlkimine udmurdi ja komi keelde, järge ootab erinevate piibliosade tõlkimine teistesse soome-ugri keeltesse.

on hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele

Palun aidake läkitada misjonäre ja vaimulikke, et marid ja mordvalased leiaksid elava Jumala ning diasporaa eestlasi teenitaks vaimulikult eesti keeles. Viitenumber 0042

"Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes."

HÕIMURAHVASTE PALVEPÄEVAD

EB Ühispa Pangaülekannet tehes palume märkida

15.-17.veebruar 2008

maksekorralduse viitenumbri lahtrisse selgituse lahtrisse erais

(see on vajalik, et saada tulumak e osas) j a postia

Nendel päevadel hüüavad sajad kristlased Jum ala poole, et Ta saadaks vaimuliku ärkamise ja päästaks soome-ugri rahvad. "Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. (Mt. 18:20)

Ühinegem palveks ja paastuks koos komi, mari, udmurdi, mordva, handi, ungari ja soome kristlastega meie Hõimurahvaste päästmise nimel. 23

"See, mida tõeliselt vajame, on "Da Vinci kood" udmurdi keeles." "K o o lev kala ujub vees," Ü ve M aloverjan K om m entaar ajakirja H orisont 2007. aasta lisaväljaandele Fenno-U gria.

FENNOUGRIA

IflllV " Elav kala ujub vee a l l j

Uural! i dialoog

m ^

Soom eugrilus eh k iga rahvas peab otsim a liitlasi

MTÜ Fenno-Ugria Asutus (www.fennougria.ee) ja ajakiri "Horisont" on kokku pannud suurepärase materjali soome-ugri rahvaste hetkeolukorrast Vene Föderatsioonis. Informatsiooni levitamine, inimeste teadlikkuse tõstmine meie hõimurahva olukorrast ja huvi äratamine meie vennasrahvaste tegemiste vastu on ülimalt oluline. Siiski pani mind mõtlema üks lause väljaandest. Kas "D a Vinci kood"on ikka see, mida nad tõeliselt vajavad? Loomulikult oleks tore, kui menukirjandus oleks udmurtidele kättesaadav nende emakeeles, julgustamaks neid omakeelseid raamatuid lugema. Kuid samas peame järele mõtlema, mida me neile pakume? Õhtumaa kultuuri pühkmeid? Või midagi, mis võib tõepoolest abiks olla?

Andres Heinapuu avaartikkel "Hõimusolidaarsus aitab jääda iseendaks" toob välja tõiga, et me ei või rahulduda pelgalt teadusliku materjali kogumisega soome-ugri rahvaste kohta. Tõepoolest, me vajame hõimusolidaarsust, et tugevdada just omaenda kultuuri, kuid me peame minema kaugemale, küsides oma sugulasrahvastelt, mis on nende vajadused, kuidas saaksime neid aidata. Siinkohal tahaksin oponeerida austatud Tõnu Seilenthalile, kes - tsiteerituna A. Heinapuu kirjutises - võrdleb fennougristi vastutust oma töö eest kujundlikult Odysseuse eksirännakutega (humanitaarteadlase mõtetes). Tööd soome-ugri rahvastega on kohatu võrrelda Odysseusega, pelgalt eepilise müüdi kangelasega. See võimaldab intellektuaalidel lasta mõtetel uidata, nautimaks kauge ja näiliselt ideaalse ühiskonna ilu. Soome-ugri rahvaste tragöödia aga hõlmab reaalseid mehi, naisi ja lapsi. Need rahvad on kurnatud alkoholismist, meeleheitest, suitsiididest ja kultuurilisest marginaliseeritusest. Milline on meie vastus sellele? Me ei või rahulduda pelgalt teadusliku töö viljelemisega soomeugrilaste keele ja kultuuri säilitamise nimel. Säilitamine on esimene hädavajalik samm, kuid meie eesmärk peab sisaldama ka praktilisi samme kultuuri ja ühiskonna tugevdamiseks, et võimaldada neil ületada tõkkeid, mis ähvardavad neid hävitada. Niisiis - kas "D a Vinci kood" on ikkagi see, mida udmurdid tõeliselt vajavad? Võib-olla peaksime küsima endalt, mida ja mis kujul peaksime pakkuma hõimurahvaste kultuurile ja ühiskonnale, et aidata neil tõusta kõrgemale nende ees seisvatest raskustest?

Mark Nelson

Tallinnas Tule Kokkutulekul viibides tekkis mul tunne, et olen vist ainus mittesoomeugrilane. Murdsin pead selle üle, mis on minul selle kõigega tegemist. Pärast konverentsi rongiga kodu poole sõites kuulsin Jumalat rääkimas mulle minu rollist. M eie slaavlased oleme väikerahvaid kaua aega alla surunud ja rünnanud ning see ongi probleemide ja vihkamise põhjuseks. Ma tean, et minu osa on tegelda suhete parandamisega slaavlaste ja soome-ugri rahvaste vahel, et võiksime tulevikus üheskoos töötada. Gennadi, vene rahvusest pastor Marimaal