Hõimurahvaste aeg - 2016/1 (15) by Hõimurahvaste aeg

S ü g i s 2 011 SOOME-UGRI KRISTLIK KRIS FESTIVAL KRI STIVAL

HÕIMURAHVASTE AEG RAADIOSAATED PERERAADIO REEDETI 20.00 LAUPÄEVITI 14.00 RAADIO7 LAUPÄEVITI 16.00 KOLMAPÄEVITI 12.00

2016

HANTIDE MAAL 1(15)

Kristlased erinevate hõimurahvaste seast pidasid 5.-7. augustil 2011. a põhjapolaarjoone lähedal festivali, kus ülistust Jumalale väljendati oma ainulaadsete ja imekaunite kultuurivormide kaudu. 60-70 inimest olid ühe perena koos Jeesuse Kristuse kingitud rõõmus ja vabaduses. „Oli vahva ja eluterve Jumala laste osadus,“ meenutab Andrus Kask. „See tõi meelde mõne aasta taguse palveõhtu, kui handi naised hakkasid äkki vene keele asemel palvetama ja laulma handi keeles. Igatsus ühendas neid ja kokkukuuluvustunne kasvas. Olime festivalil küll eri kogudustest ja rahvusest, kuid üheskoos lauldes, tantsides, palvetades ja teed juues võisime kogeda Jumala armastust.“

2014♦2(12)

2013♦1(9) Pikk tee Jumalani Saami rahvas ja kirik Hõimunädal 2012

Kõlab handi laul

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus Pühapäeval, 16. oktoobril tähistavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud, Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Piibliselts hõimurahvaste palvepäeva. Jeesus ütles oma järgijatele: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ Mk 16:15 Misjonikäsk on mõeldud kirikutele ja kogudustele, aga eelkõige Tema järgijatele – seega igaühele meist. Peaksime selle täitmist alustama oma kodukohast ja siis ulatuma jõudumööda kaugemalegi. Misjonikäsk kutsub meid kuulutama Head Sõnumit ka väljaspool Eesti piire. Oleme ise okupatsiooniaastate jooksul saanud abi mujal elavatelt õdedelt ja vendadelt. Nii jõudis eestikeelne Piibel meie kodumaale ajal, mil selle tõlkimine ja trükkimine siin oli keelatud. Täna on meil endal võimalus toetada sugulasrahvaid ja neile oma armastust jagada. Paljud soomeugrilased igatsevad Jumalat teenida ja Tema Sõna lugeda oma emakeeles. Sellele tööle kaasa aidates täidame meiegi Misjonikäsku.

19 aastat koos maridega

PALVE Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid teenima inimesi üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid, soomeugrilasi, vastastikuses õppimises ja üksteise toetamises! Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvastele ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid, kes võiksid täita Misjonikäsku oma rahva seas! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud. Õnnista meie maad ja rahvast, hõimurahvaid ja kogu maailma rahvaid meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse nimel! Aamen.

Sõnum rahva hingerütmis

Milline ohver on piisav? Jumala plaan – see on parim! Ettevaatust, misjonipisik nakatab! Psalmid aitasid ema taas koju

Kristlased põhjahandi kultuuris Noored kohtusid Volga ääres

2013

♦

2(10)

2015

1 (13)

Kuidas sündis kogudus Jõuluaeg neenetsite juures tundras

Teenäitajaks olgu meie elu

Hõimukärajad Minu innustajaks on Jumal Ma lihtsalt armastan neid! Kiri Handimaalt Uus Testament jõudis mäemaride lugemislauale

Ma ei teadnud, et olen soomeugrilane!

Teekond tundmatusse

Me ei saa olla ükskõiksed

2014♦1(11)

Meie soome-ugri hõimlusest Püsimajäämine nõuab pingutust Kui aitad teise paadi üle jõe… Siberi misjonireisi kogemus Vassili ja Anja – Jumala pärlid A vér nem válik vízzé Piibliga ja Piiblita Udmurdikeelse Piibli saamislugu Kuidas minust sai piiblitõlkija

2015

2(14)

Minu tee hõimurahvasteni

EELK misjonitööst mari rahva seas 1992–2012 EEA misjonitoimkonna korraldatud tööst hõimurahvaste seas Hõimurahvad on Taevaisa südames

Hõimurahvaste Aeg raadiotööst

Eesti luterliku kiriku 2015. aasta diasporaatööst

Hõimurahvaste aeg Keilas ja Sauel

Piibliga ja Piiblita V

12 13 14 15

Piiblitõlked soome-ugri keeltesse Piiblitõlkijate seminar Mendelejevos Hõimunädal 2015 Puu tugevus peitub juurtes

Kristlus ja rahvuslus II

Eestlaste pidupäevad Peterburi Jaani kirikus Valmis neenetsi kristlik-rahvuslik veebileht

Heigo Ausmees

Kaupo Kant Piret Riim

Leevi Reinaru

Anu Väliaho

Mart Rannut, Jaan Bärenson

Pál Molnár-Veress

Arfon Jones

Piret Riim

Talvine reis hantide juurde

Maride jõulupeol Tartus kõlasid kristlikud laulud

Andrus Kask

Vasli Nikolajev

Ingeri kiriku Teoloogiline Instituut – 20

Sinu homme algab täna

Põlisrahvaste lastele luuakse rändkoole

Piret Riim Roman Murga Fennougria

HÕIMURAHVASTE AEG 2016

1 (15)

Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Mark Nelson, Piret Riim, Anu Väliaho Telefon: 6311 671; e-post: eps@eps.ee Küljendus: Piisk OÜ Trükk: Spin Press AS ISSN 1736-7069

Jaan Bärenson Eesti Piibliseltsi peasekretär

Udmurdikeelse Piibli esitlusel Alnašis on Jaan Bärenson pildile jäänud udmurdi kirjaniku L. Gankovaga.

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Foto: Mark Nelson

Sisukord

Eesti Piibliseltsi taastamise ajal (1991) oli meile oluliseks partneriks Soome Piibliselts, kes toetas tugevalt piiblitõlkimist ja misjonitööd soome-ugri rahvaste seas. See mõjutas meidki. 1993. a korraldasime koos misjoniorganisatsiooniga Ljus i Öster Tartus hõimurahvastele pühendatud konverentsi. Järgnesid ühiselt organiseeritud konverentsid Ungaris, Soomes, Rootsis, aga ka Udmurdi- ja Komimaal. Püüdsime soomeugrilaste abistamiseks haarata kaasa suuremaid rahvahulki, kuid tol ajal ei leidnud need üleskutsed vajalikku vastukaja. Aga sidemed jäid. 21. sajandi alguses, kui hõimurahvaid külastasid meie misjonirühmad ning käis töö Marimaal ja Venemaa eestlaste seas, tekkiski ühel hetkel mõte, et miks mitte tegutseda ühiselt. Meie koostöö on kandnud vilja – oleme jõudnud selleni, millest unistasime 1990. aastate alguses. Hõimurahvaste Aeg on andnud meie inimestele võimaluse olla misjonitööga kaasas ja mõelda natuke kaugemale oma kodutanumast. Püüame leida uusi kaastöölisi. Usun, et igal kogudusel peaks olema misjoniperspektiiv, võimalus jagada head sõnumit nendega, kel on suuremad vajadused kui meil. Kümne aastaga on projekti töövorm välja kujunenud, kuid vajadusel peaksime olema valmis seda muutma. Nii tuleb täna, kui väikerahvaste seas on paljude emakeeleoskus puudulik, mõelda mitte ainult emakeelsele Pühakirjale, vaid ka trükiste paralleelkeeltes väljaandmisele. Piibliseltsid said alguse Pühakirja tõlkimise ja trükkimise vajadusest, levitajaid tol ajal jätkus. Täna vajame jagajaid, küll siis trükiksime. Ühise projekti kaudu on meiega aga misjonärid, kelle ülesanne ongi jagamine. Seega on Hõimurahvaste Aeg aidanud meil taastada ajaloolist arusaama sellest, mida kujutab endast üks piibliselts. Oleme Jumalale oma partnerite eest tänulikud. Mul on olnud võimalus osaleda kahel suurel piiblitõlke esitlusel: 2008. a Sõktõvkaris komikeelse Uue Testamendi ja 2013. a Iževskis udmurdikeelse Piibli esitlusel. Komis inimeste nägusid, nende ülevoolavat rõõmu nähes sain uut julgust – ehk siiski aitab meie pisike panus kogu suures maailma töös nii mõnelgi saada uusi võimalusi. Meenub, millise õhinaga õpetajad ja koolidirektorid Uue Testamendi vastu võtsid, samuti üks noor haritud abielupaar, kes ütles, et nüüd on vaja emakeel selgeks õppida. Sellised kohtumised panevad mõtlema, kui erinevates olukordades inimesed elavad. Ma usun, et meie hõimurahvaste koostööl on tulevikku! Peame seda jätkama nii kaua kui võimalik. Tänaseks on selge, et ühine töötamine ei ole lihtsalt üks projekt, vaid ongi meie elustiil. Tahaksin loota, et jätkuvalt nii EEA, EPSi kui ka EELK Misjonikeskuse elustiil järgnevaks sajandiks.

Leevi Reinaru EELK Misjonikeskuse juhataja

Anu Väliaho ja Leevi Reinaru 2014. a septembris Viimsi kirikute päevade ajal Prangli saarel.

Hõimurahvaste aeg

nr 15

2005. aasta suvel tulid Eestisse Mary ja Ralph Watson Atlantast, meie EMK Teoloogilise Seminari sõbrad ja toetajad. Saanud siin sugulasrahvaste vajadustest rohkem teada, tajusid nad Jumala kutset komi- ja udmurdikeelse Piibli tõlkimise toetamiseks. Selleks vajasid nad aga Eesti Piibliseltsi abi. 26. septembril leidiski aset kohtumine, kus arutasime võimalusi seesuguse ühisprojekti loomiseks, mille kaudu saaks eestlasi julgustada soome-ugri misjonis kaasa lööma. Projekti tutvustamiseks otsustati välja anda hõimurahvastele pühendatud infoleht, millest kasvas aja jooksul välja kaks korda aastas ilmuv ajakiri. Protsessi käigus lisandus peagi veel üks partner – EELK Misjonikeskus. Hõimurahvaste Aeg oligi sündinud. Soome-ugri rahvaid paremini tundma õppides mõistsime suurt vajadust seesuguse piibliõppe järele, mis vastaks nende kohalikele oludele ja kultuurikontekstile. Seetõttu tegime 2008. a koostöös organisatsiooniga Ljus i Öster algust soome-ugri misjoni- ja piiblikooliga. Esimene lend lõpetas aastal 2011, teine 2015. aastal. Koolist saadud teadmised olid õpilastele kindlasti olulised, kuid sama tähtis oli neile ühine tegevus ja koosolemine. Mõnel pool elatakse väikestes külades, kus on vaid 5-6 kristlast ja naaberküla asub kaugel. Ühine aeg piiblikoolis aitas mõista, et nad ei ole üksi, vaid paljud teisedki on samasuguses olukorras. Usun, et soome-ugri misjon peab jätkuma, sest vähemusrahvused vajavad meie toetust. Olen näinud, kuidas eestlaste küllatulek neile vitamiinipommina mõjub, tuues julgustust ja andes jõudu edasi minna. Koostöö on olnud hea, sest ühiselt on asju lihtsam teha. Nii ei oleks keegi meist suutnud üksi hõimuajakirja välja anda, kuid üheskoos on ressursse rohkem. Ka on meie hõimurahvastele suureks julgustuseks näha, et Eestis on erinevad konfessioonid ja organisatsioonid võimelised tegema koostööd. Mark Nelson Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna juht

Jaan Bärenson ja Mark Nelson misjonikohvikus 2009. a

Foto: Küllike Evartov

Hõimurahvaste projektiga liitumiseks tegi meile piibliseltsi nimel ettepaneku Jaan Bärenson. Arvatavasti oli põhjuseks misjonikeskuse 1995. aastal alanud koostöö Ingeri kirikuga. Samal aastal said Anu ja Juha Väliaho Paides toimunud misjonikonverentsil õnnistuse misjonitööks sugulasrahvaste seas Marimaal, kus nad olid juba 1993. aastal soomlaste toetusel tööd alustanud. Nemad olid pioneerid, kes piltlikult öeldes istutasid koguduse lumehange ja rajasid ümberringi kuulutuspunktid. Anu ja Juha tööga seostub oluline osa misjonitöö arengust Eestis. Nende tegevuse ümber koondusid ka Eestist ja Soomest maride juures abiks käinud vabatahtlikud. Misjonikeskuse üks ülesandeid on veel rahvuskaaslaste töö koordineerimine, peamiselt Venemaa aladel. Kõige kaugem punkt on Ülem-Suetuk, lähim Peterburi. Neid eesti kogukondi külastab aastas üle kümne õpetaja, kes aitavad kohalikku vaimuelu üleval hoida. Hõimurahvaste projekti kaudu tehtav töö on väikestele rahvusgruppidele ääretult oluline. Suures riigis, kus nad elavad, saame meie aidata nende identiteeti ja esivanemate pärandit esile tõsta. Seetõttu vajaksid nad rohkemgi tähelepanu, kõik sõltub aga vahenditest ja võimalustest. Luterlastena oleme pakkunud luterlikku jumalateenistuse vormi, mis on aidanud neil koonduda ja toetanud nende iseseisvat mõtlemist. Usun, et hõimurahvastele on siit Eesti poolt suunatud tähelepanu väga suure väärtusega. Kui ressursse jätkub ja saame oma väiksemate vendade heaks midagi teha, siis teeme seda hea meelega.

Foto: Leevi Reinaru kogu

Soome-ugri misjonikonverents Ungaris 1994. aastal. Vasakult: Gyözö Dobner Ungarist, Josef Tson Rumeeniast, Jevgeni Gultšenko Moldovast, Rauli Lehtonen Rootsist.

Foto: EPSi kogu

Grupp soome-ugri misjonikonverentsist osavõtjaid Tartus 1993. aastal

Foto: Aldo Randmaa

Misjonirühm on jõudnud Komimaale. 2007. aasta suvi

Minu tee hõimurahvasteni Minu esimesed kohtumised soome-ugri teemaga toimusid kindlasti Lennart Meri ﬁlmide ja näitleja Mikiveri ﬁlmile sisse loetud tekstide kaudu. Võisin olla algklassides, kui vaatasin võlutult „Linnutee tuuli“ ja „Veelinnu rahvast“. Kusagil minu sees hakkas kostuma soome-ugri trummi hääli ning kuskil alateadvuses jäi tiksuma mõte ürgsest sidemest üle Läänemere kuni Uraali mägedeni. Paljud neist rahvastest tundusid ehk võõrad ja eksootilised, aga kuidagi ligitõmbavad, samas mitte kui objektid, vaid kui muistne ja taas leitud perekond. Äratundmisrõõm oli kirjeldamatu. Seda enam, et Nõukogude Liidus räägiti väsimatult, et kommunistlik tulevik seob kõik rahvad kokku ühtseks nõukogude rahvaks ja rahvus kui selline kaob. Nõukogude inimese keel pidi olema muidugi vene keel. Peale keskkooli lõppu olid mul mingid hägused mõtted minna Tartu Ülikooli soome-ugri keeli õppima, kuid elutee viis teistele radadele ning segastel aegadel ei olnud mulle lihtsaid valikuid antud. Olles täna harjunud elurütmiga vabas riigis, ei kujutaks enam ette neid väljakutseid, ohte ja võimalusi, mida pakkus kaheksakümnendate lõpp. Ka usuline elumuutus jääb sellesse aega ja usun, et mulle anti võimalus võtta peavõit. Mõtted soome-ugrilisusest jäid aga kuhugi südamepõhja oma und magama. Too aeg ei võimaldanud majanduslikult, poliitiliselt ega isegi mitte usuliselt mõelda teiste rahvaste peale. Kuid soomeugri mõtted ootasid ainult sobivat ärkamise aega. Minu teine kohtumine leidis aset juba hiljem, kui elu oli toonud mind teoloogiat õppima. Kord tuli loengule soome-rootsi mees, kes vaikselt ja kerge huumoriga rääkis sellest, kuidas rootslased teevad tööd väikerahvastega, ja see tundus kuidagi uus ja värske lähenemine. Olime palju kuulnud suurtest ärkamistest, kus tuhanded inimesed pöörduvad ja rahvad muutuvad, kuid et keegi tunneks huvi väikerahvaste vastu, oli üpris ootamatu. Seda enam, et mõeldakse soome-ugri rahvaste peale. Rauli Lehtonen küsis loengu lõpus, et kui teie, eestlased, ei lähe oma hõimurahvaste juurde, siis kes veel võiks minna? Kes mõistaks neid ja nende olukorda postsovetlikul Venemaal? Kes oskaks ka vene keelt ja mäletaks nõukogude aegu? Kellel veel võiks olla huvi väikerahvaste vastu, kui mitte teisel väikerahval, kellele on antud võimalus olla iseseisev? Teadsin, et mind on see puudutanud ja midagi süttis taas.

Heigo Ausmees

Heigo Ausmees tundras põhjapõdrakasvatajate juures 2005. aastal

Soome-ugri trumm hakkas kuskil jälle lööma ning järgmisel suvel olin juba Moskva-Labõtnangi rongil – rahvusvahelises grupis teel hantide juurde. Minu kõrghetked sellest reisist olid vestlused hantidega, kes üllatasid ja vaimustasid mind lugude ja jutustustega oma elust ja kultuurist. Mõned aastad hiljem tegime mitmeid rohkem ja vähem ekstreemseid reise hantide ja muude rahvaste juurde. Usun, et meie töö ei olnud seal kedagi pöörata ja luua organisatoorsel tasandil kirikuid. Pigem oli meie roll olla katalüsaatoriks ja käivitada väikerahvaste hulgas vaimulikku muutust ning lisaks sellele tuua kindlust ja uhkust oma rahvuse ja kultuuri üle. Usun, et nende aastate jooksul oleme vallandanud mitmeid vaimulikke protsesse, mida Jumal oma armus on juhtinud ja suunanud. Olen lõputult uhke kõigi nende inimeste üle, kes on suure osa oma elust panustanud soome-ugri rahvaste misjonitööle ning kelle kõrval on mul olnud au ja eesõigus seista. Kohtumiseni Jamalis – maailma äärel, nagu suur misjonikäsk ütleb, või kus tahes, kuhu sind on läkitatud tooma muutust. Julge riskida ja oodata!

Soome-ugri kristlike töötegijate konverentsil Udmurtias 2004. a Vasakult: Heigo Ausmees, Kaja Kivi (Rüütel) ja Mark Nelson

Fotod: EEA misjonitoimkonna kogu

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Ljudmilla Voltšihhina handi lastega Šurõškarõ külas 2006. aastal

Aastal 2000 kõneles EMK Teoloogilises Seminaris Rauli Lehtonen ja kutsus tudengeid osalema Siberisse toimuvatel misjonireisidel. Samal aastal sõitsid seminari töötajad Ljudmilla Voltšihhina ja Kaja Kivi (Rüütel) Jenissei jõe äärsetesse küladesse. Seejärel läksid eestlased koos Rootsi misjonirühmadega kaks aastat järjest misjoniorganisatsiooni Ljus i Öster korraldatud reisidele. 2002.–2003. aastal korraldas EMK Teoloogiline Seminar misjoniretki komi, mari ja handi rahvaste juurde. Esimesed grupijuhid olid Ljudmilla Voltšihhina ja Kaja Kivi. Reiside põhikorraldaja vastutust kandis Mark Nelson. 2003. aasta suvel saabus Heigo Ausmees oma esimeselt Handimaa reisilt tagasi visiooniga: „See ei tohi olla ainult seminari ettevõtmine, me peame ka kogudused misjonitöösse kaasa haarama!“

Juba järgmisel aastal läks misjonireiside korraldamine töö laienemise eesmärgil Eesti Evangeelse Alliansi alla. Aastatel 2000–2015 osales Eestist lühiajalistel misjonireisidel 82 rühma 111 liikmega (mõned nendest korduvalt): 10% Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidust 1% Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust 23% Eesti Evangeelsest Vabakoguduste Liidust 12% Eesti Kristlikust Nelipühi Kirikust 39% Eesti Metodisti Kirikust 15% teistest vabakogudustest Esimestel aastatel sõitis eestlastega misjonireisidele ka rootslasi, aastatel 2000–2005 osales neid ühistel reisidel paarikümne ringis. Veel on meie rühmade koosseisus hõimurahvaste juures käinud leedulasi ja isegi üks brasiillane.

EELK misjonitööst mari rahva seas 1992–2012 Aastal 1992 sai alguse Juha ja Anu Väliaho misjonitöö Marimaal. Aasta hiljem kolisid Väliahod Joškar-Olasse püsivalt elama ja osalesid marisid teenides sealses Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku töös kuni 2005. aastani. Aastatel 2005–2012 tegutsesid Väliahod misjonäridena Baškiiria vabariigi Birski linnas. Eestist kahekümne aasta jooksul Väliahode juurde sõitnud abiliste arvu on raske täpselt kindlaks määrata. 1997. aastal külastas Marimaad noortekoor, Joškar-Ola kiriku pühitsemisel osales õpetaja Joel Luhamets. Mitmel korral käis Marimaal külas Mordvas ja hiljem Omskis misjonärina teeninud Liliann Grünvald (Keskinen). 2005. aasta suvel sõitsid Kirsti Malmi eestvedamisel Marimaa ja Birski maride juurde EELK misjonisekretärid. Lisaks eelpool mainituile oli neid, kes misjonitöös sõna ja lauluga või mõnel praktilisel viisil kaasa teenisid, veel küllaltki palju. Fotod: Anu Väliaho kogu

Foto: Küllike Evartov

EEA misjonitoimkonna korraldatud tööst hõimurahvaste seas

Anu Väliaho Setumaa külaliste keskel 2004. aastal

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Eesti misjonisekretärid Marimaal 2005. aastal

Hõimurahvad on Taevaisa südames

Kaupo Kant

Soome-ugri kultuuri teadvustamine koguduses

P id e v p ü h e n d u min e

Soome-ugri hõimurahvaste kultuuri teadvustamisel ja nende seas toimuva misjoni väärtustamisel on oma kindel koht Võru Elupuu koguduse igapäevaelus. See ei väljendu mitte ainult pidulikel hõimupäevadel ega konverentsidel osalemistes, vaid eelkõige tavanädala (palve)rutiinis. 2006. aasta suvel osales grupp noori Udmurtiast meie suvemisjonil ning sellest kogemusest tugevnes nii nende udmurdi identiteet kui ka visioon udmurdi kristlikuks noortetööks, millest hiljem sündis udmurdi noorteansambel Šumpoton (rõõm). Meie kiriku palvekabeli aknal, millest avaneb vaade kirikusaali, on kakskümmend erinevat lippu – igaühel neist oma lugu. Paljud meid külastanud kristlased, kristlikud töötegijad, Võrus eesti keelt õppinud vabatahtlikud jt on kinkinud need sümbolina sõprusest ja eestpalvesillast. Püüame Jumala armu läbi hoida neid (palve)sildu heas korras. Meie kogudusest on soome-ugri rahvaste misjonis osalenud:

2006 Merlin Metsla soome-ugri kristlikul noortekonverentsil Komimaal 2008 Kaupo Kant misjonireisil Udmurtias 2009 Taavet Taimla ja Kaupo Kant misjonireisil Udmurtias 2012 Kaupo Kant lektorina soome-ugri misjoni- ja piiblikoolis Joškar Olas (Mari-El) 2013 Taavet Taimla misjonireisil Udmurtias, Thea ja Kaupo Kant udmurdikeelse piiblitõlke esitlusel Udmurtias 2015 Kaupo Kant lektorina soome-ugri misjoni- ja piiblikoolis Salehardis ning õppereisil Udmurtias ja Baškiirias

Kaupo Kant handi poisiga tšummi ees

Õhtusöök tšummis

Kaupo handi, komi ja udmurdi sõpradega Uuralites

Fotod: Kaupo Kandi kogu

Meie EMK Võru Elupuu koguduse igatsus on olla palvekojaks kõigile rahvastele. See tähendab, et üheks meie koguduse elurütmi määrajaks on misjonimeelsus, mida me arendame nii järjekindla teadvustamise, piibliõppe kui eelkõige palveelu arendamise kaudu nii üksikisiku kui ka rahvaste perspektiivis. Piibli Jumal osaleb nii indiviidi kui ka teatud unikaalse kogukonna, etnose lunastusloos, millesse ta meid soomeugrilastest eestlastena (võrukeste, setudena jt) on paigutanud. Nii nagu Iisraeli lepingurahvas oma ajaloo käigus, peaksime meiegi veel enam tunnetama ja mõtlema meile Jumalalt antud vabaduse, rolli ja võimaluste efektiivsema kasutamise üle meie piirkonna evangeliseerimisel. Rõõm on kogeda, et see kristlike koguduste ühiste ettevõtmiste kaudu üha enam teostub.

Teadlikkus vajadustest

Iga koguduse külaliskõneleja, aga loomulikult eelkõige meid külastavate eesti soost misjonäride eest palvetamine on meie eesõigus. Püüame eestpalves olla konkreetsed ja teadvustada erinevate piirkondade vajadusi, lähtudes meile saadaolevast infost. Igal palvekoosolekul palvetame nimeliselt nii udmurdi, handi kui ka komi, mari ja soome kristlike töötegijate/misjonäride pärast, aga ka teiste rahvaste pärast, kelle kohta saame infot nii e-kirjade kui sotsiaalmeedia kaudu. Koguduses loeme regulaarselt ajakirju Hõimurahvaste Aeg ja venekeelset Svet dlja Narodov, samuti igakuist soomekeelset Avainmedia misjonilehte (http:// www.avainmedia.org) ja ingliskeelset globaalmisjoni palveportaali (http://www.operationworld.org/) Kuu esimesel pühapäeval palvetame eriliselt Handimaa pärast, ka läheb osa meie korjandusest sealse töö toetuseks. Meie koguduse liikmeks on handi soost naine, kelle õe kogutud handikeelseid salvestisi õnnestus meil helikassettidelt digitaliseerida. Kassettidel oli handikeelne pärimus, mis võib kaasa Hõimurahvaste aeg

nr 15

2010. aastaks oli projektis osalejatel kogunenud „sahtlisse” tundide kaupa materjali nii reisidelt sugulasrahvaste juurde kui ka Eestit külastanud hõimlastelt. Kahju oli sisukaid intervjuusid ainult endale hoida ja nii tekkis mõte raadiosarjast. Raadio7 ja Pereraadio olid rõõmuga päri sarja jaoks eetriaega andma, kui Küllike Evartov ja Piret Riim saated valmis teevad. Saade algab signatuurist ja selle jaoks palusime sõpradel-tuttavatel nimetada soomeugri rahvaid (marid, komid, udmurdid jne). Eri hääled miksis vahvalt kokku Artto Aunap Pereraadiost. Sarja nime „Hõimurahvaste Aeg” ütlemise au langes tol ajal Eestis töötanud Soome misjonär Jukka Repole, kelle varasem tööpaik oli Mordvas. Näis, et Jukka pani neisse kahte sõnasse kogu oma armastuse hõimurahvaste vastu! Sarjal pidi olema lisaks kristlikule sõnumile ka üldhariv eesmärk ja nii sai koostatud eri rahvaid iseloomustavad lühiklipid, mille tekste lugesid sisse kolleegide lapsed – et tekikski mulje koolipingis olemisest. Neid klippe mängisime intervjuude alguses.

Foto: Jaan Bärenson

Udmurdikeelse Piibli esitlusel Iževskis 2013. a jagab Maina Sašina (paremal) Küllike Evartovile eesti raadiokuulajate tarvis muljeid udmurdi rahva suursündmusest.

aidata kohaliku keele arendamisele. Misjonär Signe Liivak on andnud meile regulaarselt värske ülevaate kohalikust handimaisest olukorrast, traditsioonilisest pakaselisest „rõivamoest“ ja igapäevaelust. Jelena Rjabinaga, kes oli minu keeleõpetajaks Tartus ja reisidel Udmurdimaal, jätkub minu keele- ja kultuuriõppe alane koostöö. Eesti kagunurgas Võrus elavad eestlased, võrukesed ja setud leiavad kergesti tee teiste hõimurahvaste südametesse, kuna tajume endid ise olevat sügaval armastava Taevaisa südames. Hõimurahvaste aeg

nr 15

Piret Riim

Foto: Küllike Evartov

Hõimurahvaste Aeg raadiotööst

Piret Riim on valmis intervjueerima EPSi peasekretär Jaan Bärensoni.

Kõikide klippide muusika on pärit mari ansambli Sorta (küünal) plaadilt „Elav vesi”. Sealsed rahvapillisoolod oma ilmekuses lihtsalt kutsusid neid kasutama! Intervjuude vahele kõlas samuti originaalmuusika paigust, kust kõnelejad pärit olid. Intervjueeritavaid oli kõikide projektis osalejate seast. Peamiselt tuli tõlkida vene, aga ka soome keelest. Ühte pooletunnisesse saatesse mahtus kaks teemat ning läbinisti eestikeelsed saated olid selgelt vähemuses. Lugusid oli misjonireisidel käinud eestlaste kogemustest kuni soome-ugri koguduste töötegijate tunnistusteni. Kõnelesid hõimurahvaste koguduste- ja misjonijuhid, teoloogia üliõpilased ja piiblitõlkijad. Võõrkeelsed külalised põhjustasid saate kokkupanekul tõlkimise ja miksimise näol suure töömahu. Sügisest 2010 igal nädalal eetris olnud sarja toimetajad Piret ja Küllike hakkasid tundma väsimuse märke 2012. aasta kevadel, kui mitu aastat kogutud jutuvarud olid ammu lõppenud ning järjest enam oli vaja materjali toimetamise kõrvalt uusi intervjuusid teha. Kuna kontaktid olid jäänud enamvähem samaks, siis kippus korduma ka saadetes kõlav jutt. Sügisel hõrenes sari kahele korrale kuus. Unistasime lisatööjõust ja -tehnikast, et sisule mitmekesisust lisada, aga unistuseks see jäi... Igatsetud värskendus jäi saamata ning detsembris 2012 kõlas eetris sarja viimane saade.

Grupp udmurte 2012. a järjekordselt Võrus külas. Eestlastest on pildil Thea Kant (vasakult teine) ja Joonas Jõesaar.

Eesti luterliku kiriku 2015. aasta diasporaatööst

Leevi Reinaru

Alates 2015. aastast koordineerib EELK diasporaakoguduste teenimist piiskop Tiit Salumäe juhitud diasporaa ja oikumeenia komisjon ning kokkulepitud piirkonnas EELK Misjonikeskus. Rahalist tuge on saadud Siseministeeriumi Rahvuskaaslaste programmist. Järgnevalt põgus ülevaade tööst osades paikades, kus on olemas eestikeelne kogudus.

Petseri

Petseri eestlasi teenis õpetaja Andres Mäevere. Jumalateenistusi peeti 12 korral 3–6 inimesele, lisaks toimus kodukülastusi. Maist septembrini toimusid Petseri kirikus iga-aastased orelikontserdid, kus astusid üles muusikud Eestist ning Venemaalt. Kontsertidest osavõtt oli aktiivne, siis leidis kirikusse tee 50–200 inimest. 2016. aasta septembris tähistatakse kiriku ehitamise 90. aastapäeva.

R iia

Õpetaja Valdek Johanson kandis hoolt Riia eestlaste teenimise eest üks kord kuus. Jumalateenistustel Riia Jaani kiriku kabelis jäi keskmine külastajate arv tosina piiresse. Läti kirik suhtub eestlastega tehtavasse töösse soosivalt, aga et Lätis puudub eestlastele atraktiivne tööturg, pole Johansoni hinnangul eestlaste rände suurenemist ette näha. Sealsed rahvuskaaslased on äriinimesed või õppurid. Eesti kool küll toimib, kuid põhiliselt õpivad seal kooli hea maine tõttu lätlaste lapsed.

V iln i u s

Õpetaja Ants Tooming külastas Vilniuse eestlasi ja pidas jõulujumalateenistuse.

Peterburi

Foto: EELK Misjonikeskuse kogu

Jumalateenistusi käisid Eestist pidamas õpetajad Enn Salveste, Urmas Karileet ja Tiit Salumäe (kokku 16 korral) ning diakon Hannu Keskinen, kes koos abikaasa Lilianniga on Peterburis 2013. a augustist misjonitööl. Jumalateenistusel osaleb keskmiselt 15–25 inimest. Kuna kõik kohalolijad ei saa eesti keelest aru, on vajalik jutluse tõl-

Peterburi Jaani koguduse koori proov enne jumalateenistust

Riia Jaani kirik. Sealses kabelis toimub üks kord kuus eestlaste jumalateenistus.

kimine vene keelde. Laste- ja peretööd tegev Liliann Keskinen õpetab ka eesti keelt. Aastal 2015 ristiti üks laps. 20. veebruaril, kui kiriku taasavamisest täitus neli aastat, kingiti kiriku altariruumi akendele kunstnik Andrei Lobanovi vitraažid. Novembris peeti koguduse 155. aastapäeva.

Moskva

Moskva Eesti Suursaatkonna ruumides toimus kaks eestikeelset jumalateenistust. Veebruaris viisid selle läbi peapiiskop Urmas Viilma ja õpetaja Arho Tuhkru, jõulujumalateenistuse pidas Peeter Kaldur. Osalejate arv on vähenenud, jäädes 20–30 vahele. Põhilised käijad on siinsed „vanad“ eestlased, nagu Peeter Kaldur oma raportis nimetab. „Uuseestlased“ ei ole jumalateenistusele teed leidnud, nende sageli tähtajaline tegevus Moskvas on seotud töö ja äriga. Ka pole nad seotud Eesti Seltsi tegevusega.

Siber

Juulis sõitis Siberisse Jaanus Noormägi, kes kohtus esmalt Novosibirskis SELK (Siberi Evangeelne Luterlik Kirik) piiskopi Vsevolod Lõtkiniga, vaimulike ja kohaliku koguduse liikmetega. Seejärel külastati Novosibirski oblasti Orava küla, kus palvusele ja koosolekule saabunud umbes 30 inimesest rääkisid pooled vabalt eesti keelt. Novosibirskist kulges koos SELK pastor Pavel Khramoviga 23 tunni pikkune rongisõit Abakani, kus kohtuti Abakani koguduse ja sealsete eestlastega. Abakani koguduse jumalateenistuselgi selgus, et tervelt pooled osalejaist on eestlased. Reisi lõpp-punktiks oli Ülem-Suetuki eestlaste teenimine jaanipäeval (vana kalendri järgi), mil siia koguneb kohalike juurtega inimesi tuhandete kilomeetrite tagant. SELK on sündinud EELK toetusel ja näeb seetõttu eestlaste teenimist oma töö loomuliku osana. Ülem-Suetuki surnuaial pidas traditsioonilise jumalateenistuse Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Siberi praost. Ülem-Suetukis ristiti ka kaks last. Esmakordselt Hõimurahvaste aeg

nr 15

Õpetaja Arho Tuhkru (vasakult esimene) ja EELK peapiiskop Urmas Viilmaa (vasakult teine) pärast vabariigi aastapäeva jumalateenistust Moskva eestlastega saatkonnas.

Hõimurahvaste aeg Keilas ja Sauel

Anu Väliaho

Hõimurahvaste aeg EELK Keila Miikaeli koguduses sai hoo sisse siis, kui tulime 2012. aasta kevadel abikaasa Juhaga misjonipõllult tagasi kodumaale ja asusime kogudusetööle Sauele. Kuna olime meie hõimurahvaste juures Volga ja Uurali mägede vahel töötanud 20 aastat, siis asusid koos meiega Sauele appi paljud soomlased ja marilased. Esimesed kolm kuud teenis Sauel koguduse muusikuna mari rahvusest Vassili Mihhailov ning kuni tänaseni Anna Mišina ja Inga Pogonina. Marimaalt sageli abiks käinud Joškar-Ola koguduse noortejuht Artjom Dmitrijev on noori kaasa toonud Marimaalt, Udmurtiast, Baškortostanist ja Tatarstanist. Soomest on Keila koguduse abikoguduses Sauel olnud sagedasteks külalisteks Eestis töötavad misjonärid, kes teenivad kaasa sõna, palve ja muusikaga, samuti diakooniatöös. Misjonärid Tuula ja Veikko Määttä kinkisid meie koguduseliikmetele oma elutööst jutustava raamatu ,,Kutsutud karjaseks“, mis tänuga Meie hõimlaste vastu võeti. Soome Evangeelne Lu- soomlaste terlik Tampere Lõunakogudus saatis iseseisvuspäeval Saue laste- ja noorsootööle kolmeks kuuks koguduses. Vasakult: abiks oma koguduse töötaja Eveliina Inga Pogonina, Anu ja Ruokola, Keila kogudus omalt poolt Juha Väliaho on aidanud Tampere Lõunakoguduses eesti- ja venekeelset tööd korraldada. Hõimurahvaste palvepäeval 2014. a teenis Keila koguduses ja Sauel koos laulurühmaga Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku misjonipastor Arvo Survo. Jumalateenistusel lauldi regivärsilisi laule ja loeti vadjakeelseid palveid. Meil on ikka väga huvitav elu ja kestab tõeline hõimurahvaste aeg, kus õed-vennad Kristuses tunnevad endid sugulastena, palvetavad üksteise eest, jagavad koos rõõme ja muresid. Tänu olgu kõige selle eest Jumalale!

oli külas ka Eesti Moskva konsul Tiiu Viljasaar, kes jagas arvamust, et Ülem-Suetuki küla tuleks toetada kui siiani kõige elujõulisemat eestlaste asundust Siberis.

Helsingi

Helsingi eestikeelse kogudusetöö toimumiskohaks on Alppila kirik. Lisaks jumalateenistustele, hingehoiule ja talitustele toimub laste-, noorte- ja noorperede töö, samuti täiskasvanutele ja eakatele suunatud tegevus jmt. Oluline on toetada eesti identiteedi säilitamist ja pakkuda abi Soome ühiskonda sisseelamisel. 2015. aastal osalesid eestlased Alppila kiriku rahvusvahelistel üritustel, korraldasid suvesimmani ja osalesid mardilaadal. Koguduse pastorit (sügisest 2015 Mira Salmelainen) on kutsutud teistessegi kogudustesse eestikeelset tööd tutvustama.

Brüssel

Kogudusetööd koordineerinud praost Jaan Tammsalu pidas Brüsseli Rootsi kirikus neli jumalateenistust. Teenistustel osales keskmiselt 35 inimest. Neljale leerilapsele peeti 16 leeritundi, ristiti 2 inimest. Koguduse rajamine on raskendatud võimaliku liikmeskonna suure liikuvuse tõttu: tööle tullakse vaid teatud perioodiks ning siduda soovitakse end pigem mõne kodu-Eesti kogudusega. Eelkirjeldatu on vaid üks osa EELK diasporaatööst. Eestikeelsed kogudused tegutsevad veel USAs, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Rootsis ja Taanis.

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Fotod: Anu Väliaho kogu

Foto: Arho Tuhkru kogu

Koguduse õpetaja Marek Roots (paremal) ja abiõpetaja Juha Väliaho jumalateenistusel Keila kirikus.

Tampere noored Keila kirikus

Piibliga ja Piiblita V

Paguluse algaastatel välja antud eestikeelsed piibliväljaanded

1945. aastal välja antud Uue Testamendi tiitelleht

Mart Rannut, Jaan Bärenson

Teise maailmasõja aegu läände põgenenud eestlased vajasid kohe ka emakeelset Pühakirja, sest mitte kõigil ei olnud võimalik Piiblit teekonnale kaasa võtta, suur hulk põgenikke aga kaotas teekonnal kogu kaasavõetud vara. Kui algul loodeti, et pärast sõda tullakse koju tagasi, siis aja möödudes süvenes arusaam, et kodumaa ei pruugi niipea vabaks saada. Põgenike peredel sündisid lapsed, kes samuti emakeelset Pühakirja vajasid. Trükivõimalused ja rahalised vahendid olid pagulastel aga enam kui tagasihoidlikud. Briti ja Välismaa Piibliseltsi ning loodava Ühinenud Piibliseltside (Piibliseltside nõukogu) rahalisel toel trükiti mõned Uue Testamendi väljaanded. Nende 19. sajandist pärit, Stockholmis ja Helsingis trükitud piiblitõlgete tiitellehel oli väljaandmise aasta numbriks 1945. Ainult 1947. aastal Londonis trükitud Uus Testament on 1938. aasta Harald Põllu tõlke kordustrükk. 1950. aastatel hakkasid eesti pagulased Rootsis uut piiblitõlget ette valmistama. Aastal 1952 tegi Richard Koolmeister piiskop Johan Kõpule ettepaneku arutada Piibli toimetamise võimalusi. Koolmeister esitas järgmised ettepanekud: 1) moodustada komisjon Piibli tõlkimiseks või toimetamiseks; 2) kaaluda, kas anda välja täiesti uus tõlge või kohendada mõnda senist piibliväljaannet; 3) lahendada piiblikeele küsimus; 4) otsustada avaldada valitud peatükkidest proovitõlge.

Endel Kõpp

Fotod: Välisministeeriumi arhiiv, EELK Konsistooriumi arhiiv, EPSi arhiiv

Piiblitõlke komisjon 1956. a. Istuvad (vasakult): praost Jakob Aunver, dr Ervin Roos, vikaarpiiskop Johannes Oskar Lauri, piiskop Johann Kõpp, mag Johannes Aavik, praost Richard Koolmeister, õp Endel Kõpp.

Eesti saatkonna töötajad Londonis 1966. a. Vasakult: saadik August Torma, diplomaat Ernst Sarevera, ametnik August Bergman, ametnik Anna Taru.

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Toomas Põld oli juba alustanud Harald Põllu Uue Testamendi Johannes Aavik tõlke toimetamist. Sellele vaatamata kirjutas suursaadik August Torma 1954. aasta oktoobris piiskop Kõpule: „Olen aastaid töötanud Briti ja Välismaa Piibliseltside juhatuses. Teatavasti on ka eestikeelne piibel trükitud selle asutuse poolt. Praegu on B. ja V. Piibliseltsil varuks umbes 5000 eestikeelset Uut Testamenti, kuid ei ole ühtegi täielikku piiblit. Viimaste peale tuleb aeg-ajalt nõudmisi ja Piibliselts oleks valmis korraldama uue trüki avaldamist.” Jätkati tööd piiblitoimkonna moodustamise ja uue Piibli väljaandmise nimel. Toomas Põld oli lõpetanud Uue Testamendi revideerimise ja Endel Kõpp andis nõusoleku Vana Testamendi tõlkimiseks. Kuna oletatav Piiblite trükiarv oli väike, siis esialgu see BVPS toetust ei saanud. Tänu saadik Torma aktiivsele tööle, heale läbirääkimisoskusele J. Aaviku kiri piiblitõlke komisjonile ning isiklikele sidemetele piibliseltsis, sai eestikeelse Piibli väljaandmine lõpuks seltsilt siiski toetuse. Stockholmis ilmuvas „Teatajas” avaldati 23. oktoobril 1955. aastal tagasihoidlik teade: „Piibli tõlkekomisjoni liikmeiks otsustas EELK Komitee paluda abipraost theol. lic. R. Koolmeistri, õp. T. Põllu, mag. J. Aaviku, prof. A. Rauni ja prof. E. Roosi. Komisjoni esimeseks ülesandeks on läbi vaadata praost H. Põllu Uue Testamendi tõlge ning teha selles hädavajalisi parandusi.” Peatselt täienes koosseis õp Endel Kõpuga, kelle peamiseks ülesandeks jäi Vana Testamendi redigeerimine ja korrektuuri lugemine. Kõpp oli komisjoni ainsaks palgatud liikmeks, seda võimaldas põgenikele loodud riiklik arhiivitöölise amet. E. Roosi kiri E. Kõpule Vana Testamendi tõlge valmis üldjoontes 1961. aastaks, kuid probleeme tekkis kirjastamisega. 1963. aastal ilmus valikpeatükkide proovitrükk. Viimaks, 1968. aastal ilmus Piibel trükist ning juba järgmisel aastal anti välja kordustrükk. Üldiselt jäädi tõlkega rahule. R. Koolmeister kirjutab pärast uue Piibli esimese eksemplari kättesaamist 1969. aasta veebruaris suursaadik A. Tormale: „Ma loodan, et sinagi uue Piibli välise kujuga rahule jääd. Võib-olla, et just meie üldise olukorra kiuste on tulemus olnud üle ootuste hea. Jääb muidugi oodata üldsuse kriitikat, mis võib olla ka mitmeti negatiivne. Aga olgu kuidas on, me võime nüüd Piibli poolest küll häbenemata seista kõigi teiste rahvaste kõrval, olles paljudest eeski. Nüüd hakkavad rootslasedki, pärast küsimuse pikemat uurimist, endile uut piiblitõlget valmistama, esialgu küll ainult Uue Testamendi osas, milleks on ette nähtud 4 aastat. Aga milliste võimaluste juures seda tehakse – riiklikud palgad ja suur kaastööliste staap! Kolm professorit pannakse tööle + teaduslik sekretär ja kantseleijõud. Asjatundjaina tõmmatakse ligi veel kümmekond isikut, koguni teatriinimesi!” Vana Testamendi proovitrükk (1963) August Torma kirjutab oma kirjas Endel Kõpule: „Seoses meie uue Piibliga on jälle kord saanud tõeks vanasõna „kes hiljaks jääb, see ilma jääb”. Vabakogudused olid Järg lk 12

Uus Piibel (1968)

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Uute Piiblite saatmine tellijaile Stockholmi eesti koguduses (märts 1969)

Algus lk 11

oma tellimustega varakult kohal. Nende tellimused täideti. EELK kogudustelt hakkasid suuremad tellimused tulema alles pärast piibli ilmumist.“ 2. trükk valmis aasta hiljem. Lauluraamatu ja Uue Testamendi aluseks oli Harald Põllu 1938. aasta tõlge. Seda toimetas Endel Kõpp, kes ülejäänud Vana Testamendi ise ära tõlkis. Keeleliselt toimetas tõlget Johannes Aavik, kelle pakutud keelelised vormid ei olnud mitte kõik kooskõlas eesti kirjakeele reeglitega. See aga ei seganud Piiblist arusaamist. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, mida hiljem korduvalt juurde trükiti. Kuigi Piibleid ei lubatud Eestisse tuua, tuli neid salakaubana 1970.–80. aastatel piisavalt. Hinnanguliselt võiks kogu trükiarv ulatuda üle 200 000. Rootsis valmis 1982. aastal Endel Kõpu tõlgitud Apokrüüﬁd, mis nägid trükivalgust alles aastal 1989.

E. Kõpu tõlgitud apokrüüﬁde väljaanne (Stockholm 1989)

Vello Salo ei pidanud 1968. a ilmunud väliseestlaste uut piiblitõlget eriti heaks ning otsustas „Suure Piibli“ uuesti välja anda. Esimene trükk oli jõudnud vähe levida, sest 1940. aastal hävitati kirjastuse lattu jäänud eksemplarid seoses nõukogude võimu kehtestamisega. „Suur Piibel” ilmus 1972. aastal Torontos. Viimast korda ilmus „Suur Piibel“ faksiimiletrükis 1989. aastal Soomes. Sellega tähistati eestikeelse Piibli ilmumise 250. aastapäeva.

Piiblitõlked soome-ugri keeltesse (seisu ga 1. ja a n u a r 2015) Aunusekarjala (livvi) Mokšamordv a Jeesuse elu 1991, 1994, 2001 Markuse evangeelium 1993 Johannese evangeelium 1993 Piiblilood 1995, 2009 Luuka evangeelium 1997, 2000 Matteuse evangeelium 1997 Apostlite teod 1999 Uus Testament 2003 Psalmid 2006 1. Moosese rmt 2010 Joona raamat 2012 Õpetussõnad 2014 Jesaja rmt 2015

Jeesuse elu Jeesus – laste sõber Markuse evangeelium Luuka evangeelium Piiblilood Matteuse evangeelium Johannese evangeelium Apostlite teod Pauluse kiri roomlastele

1993 1995 1995 1997 1999 2002 2003 2005 2009

Niidumari

Jeesuse elu 1992, 1994 Markuse evangeelium 1996 Luuka evangeelium 1999 Apostlite teod 2004 Johannese evangeelium 2006 Matteuse evangeelium 2007 Uus Testament 2011

UT ja Psalmid (proovitrükk) 1986 Piiblilood (lühiversioon) 1990 Jeesuse elu 1993 Markuse evangeelium 1994 Luuka evangeelium 1995 Johannese evangeelium 1997 Piiblilood 1998 Matteuse evangeelium 1999 Piibli jutustusi 2001, 2002, 2009 Uus Testament 2007 1. Moosese raamat 2014

Vepsa

Mäemari

Vienakarjala (päriskarjala)

Jeesuse elu 1991, 1994 Markuse evangeelium 1992 Johannese evangeelium 1993 Piiblilood 1996 Luuka evangeelium 1996 Matteuse evangeelium 1998 Apostlite teod 1999 Uus Testament 2006 Psalmid 2012

Jeesuse elu Jeesus – laste sõber Markuse evangeelium Luuka evangeelium Johannese evangeelium Matteuse evangeelium Apostlite teod Uus Testament

1994 1995 1997 1999 2006 2009 2011 2014

Ersamordva

Johannese evangeelium 1990 Jeesuse elu 1991 Piiblilood 1993 Markuse evangeelium 1995 Luuka ev, Apostlite teod 1996 Matteuse evangeelium 1998 Uus Testament 2006 Psalmid 2011 Uus Testament komi keeles

Sürjakomi

Uus Testament (proovitrükk) 1979 Jeesuse elu 1993 Jeesus – laste sõber 1994, 2000 Markuse evangeelium 1995 Luuka evangeelium 1996 Johannese evangeelium 1998 Matteuse evangeelium 1999

Suure Piibli väljaanne (Toronto 1972)

Uus Testament ersamordva keeles

Hõimurahvaste aeg

nr 15

2008 2010 2013

P e r m i k om i

Jeesuse elu 1993 Markuse evangeelium 1996 Jeesus – laste sõber 1997 Piibli jutustusi 2002, 2010 Piiblilood 2003 Luuka evangeelium 2005 Johannese evangeelium 2007 Apostlite teod 2009

U dm u r d i

Piiblilood (lühiversioon) 1990 Evangeeliumid 1992 Jeesus – laste sõber 1994 Apostlite teod 1996 Uus Testament 1997 Psalmid 1999 Piiblilood 2001 Piibli jutustusi 2003, 2009 Joona rmt 2004 Jesaja rmt 2005 Saamueli ja Kuningate rmt-d 2006 Iiobi rmt 2007 Piibel 2013 Uus Testament (kordustrükk) 2015

Piibel udmurdi keeles

Ha ndi

Jeesuse elu 1995, 1997 Markuse evangeelium 2000 Piibli jutustusi (šurõškari) 2003 Piibli jutustusi (kazumi) 2005 Markuse evangeelium 2000 Luuka ev (proovitrükk) 2011 Luuka evangeelium 2013 Apostlite teod 2015

Ma nsi

Jeesuse elu Markuse evangeelium Piibli jutustusi Johannese evangeelium Luuka evangeelium Matteuse evangeelium Hõimurahvaste aeg

1996 2000 2003 2012 2014 2014 nr 15

Piiblitõlkijate seminar Mendelejevos 2015. aasta oktoobris kogunes 50 piiblitõlkijat 19 Venemaal elava rahva seast Moskva lähistele Mendelejevosse seminarile „Piibli tõlkimine – silla ehitamine üle kuristiku”. Soomeugrilastest olid esindatud sürja- ja permikomi, mari, mokša- ja ersamordva, samuti neenetsi piiblitõlkeprojektides osalejad. Koos keele-, antropoloogia- ja piibliteaduse spetsialistidega Ühinenud Piibliseltsidest, Rahvusvahelisest Lingvistika Suveülikoolist (SIL International) ning piiblitõlkeinstituutidest Moskvas ja Helsingis otsiti vastuseid küsimustele: kuidas tõlkida vana Iisraeli kultuurinähtusi selliste rahvaste keeltesse, kellel taolised nähtused puuduvad? Mil määral saab neid üle tuua uude kultuurikonteksti? Kui palju tohib tõlget kohandada teisele kultuuritaustale vastavaks? Loengutes ja seminarides käsitleti teemasid nagu kuidas anda siinsetes keeltes edasi piibliaegse kultuuri nähtusi nagu polüteism ja polügaamia, suhtumist pühasse ja ilmalikku, puhtasse ja roojasesse; kas kultuurierinevusi peab katsuma ületada. Kas vanas Iisraelis esinevate nähtuste edasiandmiseks tuleb otsida tähenduselt sarnaseid sõnu või vastupidi – hoida tekstis kultuuride distants alles ja kasutada selgitavaid lisamärkusi? Kas tõlkimisel võib näiteks asendada leiva kalaga ning veini piimaga rahva puhul, kellel nimetatud asjad puuduvad? Helsingi Piiblitõlkeinstituudi tõlkekorrektori Anne Kuosmaneni sõnul saadi mõndagi uut teada näiteks au ja häbi kohta Piiblis, Rooma ühiskonna patronaažisüsteemist, kõnetamisvormelitest, vaimolendite nimedest ja üldse algkoguduse elust ning maailmavaate kujunemise teguritest. „Mind ennast puudutas sügavalt see, et Kristuse kannatus ei seisnenud ainult füüsilise valu talumises, vaid ka äärmise häbi ja alanduse kogemises. Leidsime tõlketiimiga mõningatele Uue Testamendi sõnadele endisest täpsemad vasted.” Marid said Uue Testamendi aastal 2007. Tõlkekorrektor Tiina Ollikaineni sõnul tuli paljude sõnade vasteid väga pikalt kaaluda. Tookordsed lahendused on aidanud ka Vana Testamenti tõlkida, aga mõtlemisainet jagub siingi. Näiteks on olnud keeruline leida õigeid vasteid erinevatele ohvitele. Ka sõna „pärand” vasteid on tulnud eri tekstides eraldi läbi mõelda. Marikeelses jugypogo-sõnas viitab „ju” võluväele ja sõna tundus osadele tagasisidet andnutest paganlik. Nõnda otsustati seal, kus pärandi all mõistetakse Iisraeli maade jaotamist sugukondade vahel, kasutadagi sõnu „maa” või „jaosmaa”. Tatjana Joškar-Olast tunnistab: „Paljud asjad Uues Testamendis on mind tõeliselt kõnetanud alles omas keeles. Näiteks ühest kohast Pauluse kirjas efeslastele sain nagu elektrilöögi, ehkki olin varem seda vene keeles korduvalt lugenud. Emakeelne sõna sai minu jaoks elavaks, tõi mu meeleparandusele.” Permikomi tõlkija Raissa kinnitust mööda on seminarid tõlkijaile väga olulised: „Siin õpime Piiblit sügavamalt tundma, saame omavahel tõlkeprobleemide üle aru pidada ja teiste tõlkijatega ühenduses olla. Olen tõlkimise tööks saanud ikka täiendavat tarkust ja uut jõudu!“ Piiblitõlkijad seminarisaalis

Allikad: Helsingi Piiblitõlkeinstituut ja Moskva Piiblitõlkeinstituut

Foto: Helsingi Piiblitõlkeinstituut

Uus Testament Piiblilood Psalmid

Hõimunädal 2015

Mari muusikud Inga Pogonina (vasakul) ja Anna Mišina

Kirikusaalis. Esiplaanil Nõo kiriku meesansambli liikmed

Kirikute esindajad oikumeenilisel palvusel

Tallinna Jaani kirik

Hõimupäev Sauel Hõimurahvaste palvepäeval Sauel toimunud jumalateenistuse viisid läbi mitme soome-ugri rahvuse esindajad: teenisid Ingeri kiriku pastor, EELK Keila koguduse abiõpetaja soomlane Juha Väliaho ja eestlannast

Läinud sügisel tähistati meie hõimurahvaste tutvustamiseks ja toetamiseks taas hõimupäevi. Hõimurahvaste palvepäeva on oktoobri kolmandal pühapäeval peetud alates 2009. aastast, kui meie sugulasrahvaste eest palvetatakse kirikutes üle kogu Eesti. 2015. aasta oli juubelihõnguline: 300 aastat tagasi, aastal 1715 nägi trükivalgust põhjaeestikeelne Uus Testament. Peale selle tähistati meie maal kaheksa sajandi möödumist ajast, mil Eesti ja Liivimaa alasid hakati nimetama Maarjamaaks. Isa Vello Salo on sel puhul öelnud: „Me ei ole tugevad siis, kui meid on palju, vaid siis, kui me oleme üksmeeles, üks Jumalaga. Alles siis saab maailm uskuda, et Jumal on läkitanud Kristuse“ (Jh 17:21). Hõimurahvaste palvepäeva läkituses on märgitud, et juba 850 aastat tagasi, kui eestlaste piiskopiks pühitseti munk Fulco ja tema abiliseks määrati eestlasest vend Nikolaus, leidus vaimulikke juhte, kes mõtlesid meie rahvale. „Tänasel palvepäeval võime tänuga tagasi vaadata Jumala tööle minevikus ning suunata usupilgu Tema õnnistust oodates tulevikku.“ Juba traditsiooniks saanud palvepäev, seekord 18. oktoobril, kulmineerus oikumeenilise palvusega Tallinna Jaani kirikus. Jutlustas ungari pastor Pál Molnár-Veress, kaasa teenisid Tallinna koguduste ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Muusikalise osa eest kandsid hoolt mari muusikud Anna Mišina ja Inga Pogonina ning Nõo kiriku meesansambel. Palvusele järgnenud misjonikohvikus oli tee- ja kohvitassi taga võimalik omavahel suhelda ja hõimurahvaste töödest-tegemistest rohkem teada saada.

diakon Anu Väliaho, muusikaga teenisid kaasa marilased Anna Mišina ja Inga Pogonina. Soome misjonär Tuula Määttä tõi tervitusi Rootsist ja Soomest ning kingituseks koguduseliikmetele oma usuteest kirjutatud eestikeelse raamatu ,,Kutsutud karjaseks“, mis ka tänuga vastu võeti. Hõimurahvaste aeg

nr 15

Fotod: Mati Bärenson

2015

Puu tugevus peitub juurtes „Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees. Ma nägin und, ja see kohutas mind; mu voodisoleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu. [---] „...ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur. Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani, ja seda oli näha kogu maa ääreni. Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile [---] ja vaata, püha ingel astus taevast alla. Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt, ja linnud selle okstelt! Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu tal osa maa rohust.” [---] Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! [---] „Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani, ja mis oli nähtav kogu maal, millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud – see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus ulatub maailma ääreni. [---] Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb. Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks kesta!”” Tn 4:7–24

Kristlastest õed ja vennad! Armsad sugulasrahvad! Babülonis ei olnud Nebukadnetsari ajal võimsamat kuningriiki, sellepärast võiski arvata, et ta võib valitseda isegi taevakuningriigis. Aga siis tuli unenägu, mille järel kuningas mõistuse kaotas, tema võim olematuks muutus ja kuningriik oli hävimise äärel. Aga määratud aja möödudes pööras Nebukadnetsar oma pilgu taeva poole, sai tagasi oma mõistuse, kuningliku väärikuse, hiilguse ja varasemast isegi rohkem võimu. Ka soome-ugri rahvaste puu oli kunagi võimas. Taevani ulataval puul kasvasid kaksiktüvest suuremad ja väiksemad oksad, millel olid kümned tuhanded lehed. Ugri tüve kaunistasid ungari ja obi-ugri oksad, nendel mansi ja handi oksakesed. Soome-permi tüvel kasvas kõrgustesse permi oks, mida omakorda kaunistasid udmurdi ja komi oksakesed. Siis võimas volga oks mari ja mordva oksakestega. Saami oks. Tugevale läänemeresoome oksale andsid tugeva kasvu soome, isuri, karjala, vadja ja vepsa oksakesed. Sama oksa lõunapoolelt leiame eesti ja liivi oksakesed. Kui palju vorme, värve, variatsioone ja erinevusi, mis kaunistavad sama tüve! Ja kui palju rahvalaule, rahvariided, ehteid, erinevad ehitusstiile, kombeid ja uskumusi seguneb sama puu tuhandete okste vahel! Nebukadnetsar juhatab oma unenäo loo sisse sõnadega: „Olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees”. Meiegi võime soome-ugri rahvaste liikmetena öelda, et oli aeg, mil elasime rahulikult oma majades ja riigis ning olime õnnelikud nii kaua, kui keegi otsustas: „Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt, ja linnud selle okstelt!” Keeleliselt meile ungarlastele kõige lähedasemad handid ja mansid elasid rahulikult oma püstkodades, kuni 12. sajandil alanud Novgorodi vallutus 1499. aastal ikestamisega lõppes. Vaid veidi hiljem, aastal 1526 kannab ka Ungari Mohacsi lahingus ajaloo suurimat kaotust. Meie suur puu lagunes kolmeks osaks – üks osa sattus Türgi, teine Habsburgide okupatsiooni alla ja vaid Transilvaania säilis iseseisva Ungari vürstiriigina. Arvasime, et nende vallutuste alt vabanedes võime elada õnnelikult Hõimurahvaste aeg

nr 15

Pál Molnár-Veress

Pál Molnár-Veress on Ungari pastor Rootsis. Jutlus on peetud hõimurahvastele pühendatud oikumeenilisel palvusel Tallinna Jaani kirikus 18. oktoobril 2015. aastal.

oma tuhande aastaseks saanud kodumaal, kuid 1918. aastal lõigati maha meie puu kõrgustesse ulatuvaid oksi ja määrati Trianoni lepingu neetud pitsatiga ära meie saatus: kolmveerand territooriumist rööviti ja iga kolmas ungarlane sattus okupatsiooni alla. Eestlaste mitme tuhande aastase puu raiusid maha viikingite ja Kiievi-Vene, hiljem Taani-Saksa ristirüütlite vallutused, muutes neid pärisorjaks omal maal. Suurt ei erinenud ka soomlaste saatus, kes pärast mitmesaja aastast Rootsi ja Vene keisririigi koosseisus olemist 1918. aastal küll iseseisvusid, aga päris iseseisvalt said oma riigi saatust hakata kujundama alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Paralleelide tõmbamist võiks lõputult jätkata. Aga iga kord kui hantide, manside, eestlaste, soomlaste, ungarlaste ja teiste soome-ugri rahvaste kohal kõlas otsus: raiuge puu maha, saadeti taevast sõna: juured jätke maasse! Jumal lubas meie rahvail ja riikidel kannatada maharaiumise ja laialiviskamise valude käes, kuid hoolitses samal ajal juurte maasse jäämise eest, kuni need sobival ajal võiksid kasvatada uusi võrseid. 500 aastat tagasi alanud reformatsiooni suurimaks saavutuseks oli emakeelse Pühakirja kättesaadavaks tegemine eri rahvastele. Me ei tea, mida Jumal meile tulevikuks on ette valmistanud. Loodetavasti äratavad kristlust ründavad ideoloogilised nakkushaigused ja usklike vastu toime pandud kuriteod kirikud üles. Selleks et jälle oikumeenilises vaimus ühes paadis istudes oma jõud ühes suunas sõudmiseks liita! Olukorras, kus rahvaränne tundub peatamatu, tuleks mõelda, mis sunnib miljoneid inimesi oma kodumaalt põgenema. Tekkinud ohuolukorras on südamerahustust pakkuva teeskleva armulisuse asemel parem ehitada kaitsevalli meie usu, kultuuri ja alles jäänud identiteedi kändude ümber. Ajal, mil meie taevani ulatuvast võrast on alles vaid mälestused, on elutähtis otsida üles maa all peituvad juured ja neid hooldada. On aeg tänada Jumalat sugulasrahvaste eest, kellega meil on ühised juured. Nende eest, kellega koos julgeme unistada ja tegutseda parema tuleviku nimel, vaatamata sellele, et puud on kärbitud ja lehti laiali pillutud. Selle eest palvetame. Aamen.

Kristlus ja rahvuslus II

Arfon Jones

M id a o o t a b meilt Ju ma l?

1. Westminsteri Väike Katekismus kuulutab, et „inimese peamine ülesanne on ülistada Jumalat ja tunda Jumalast rõõmu igavesti“. Evangeelsete kristlastena oleme ehk liigagi tihti toitnud arusaama, et see tähendab Jumala ja tema armu kohta käivate kindlate doktriinide uskumist, ning vastavalt sellele oma isiklikke moraalseid tõekspidamisi kohandanud, üritades ka teisi panna uskuma sedasama, millesse ise usume. Siin on meie esimene kohustus parandada meelt igasugusest sellisest vagast ja silmaklapistatud religioonist. Me peame taasavastama, et Jumal on Looja ja Lunastaja koos sellest tulenevate mõjude ja tagajärgedega. Luues inimolendid oma näo järgi, lõi Ta meid loomingulisteks, ning andes meile kultuurilise mandaadi, on tema sooviks, et me kohandaksime kultuuri tema ülistuseks. See on Jumala tahe ka pärast pattulangemist ja sõltumata meie kutsumisest – olles talupidaja, õpetaja, teadlane, jutlustaja, lapsevanem vms – me peaksime kõike tegema Jumala auks. Sõltumata meie nahavärvist, soost, kultuuritaustast ja keelest, oleme „kutsutud tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks” (Rm 12:1). 2. Me peaksime taastunnistama, et Jumala suveräänsus hõlmab meie elu tervikuna. Ta ei ole huvitatud ainult meie vaimulikust küljest. Ta saatis maailma oma poja mitte vaid selleks, et me „pärast surma taevasse jõuaksime”, vaid et meil oleks „elu ülirohkesti” (Jh 10:10). See tähendab, et me töötame rahu ja õigluse heaks ja otsime järjekindlalt Jumala tahet kõikidel eluradadel. Me seisame vastu igasugusele rõhumisele ning töötame põhiinimõiguste hüvanguks. Lausanne’i lepingus on kirjas: „Päästesõnum tähendab ühtlasi ka igasuguse võõrandumise, rõhumise ja diskrimineerimise hukkamõistu, me ei tohiks karta hukka mõista kurjust ja ebaõiglust, kus need ka ei esineks.” Tervele arusaamale rahvuslusest liitub alati pühendumus solidaarsusele, mis hõlmab kõiki inimesi maa peal. Rahvaste vahel on vaja koostööd, et vastu seista vaesusele, keskkonnakriisile, võidurelvastumisele ja paljudele teistele õigluse ja rahu küsimustele. Jumala suveräänsus tähendab ka, et ükski isik, asutus ega rahvas ei oma lõplikku võimu teiste inimeste üle. Elu tuleb mõista peamiselt kuuletumises Jumalale, olgu selleks siis majandusküsimused, rahu ja õiglus, ökoloogia, põllumajandus, tervis, haridus, töö, rahvusvahelised suhted, kunst, muusika ja muud kultuuritegevused. 3. Meie arusaam ja tunnistus inimkonna patusest mässust Jumala vastu ei peaks piirduma üksikisiku moraaliga, vaid võtma arvesse ka meelevaldu ja võime (Ef 6:12). Sõnakuulmatus Jumala vastu on viinud selliste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja religioossete struktuurideni, mis on kurjad ja destruktiivsed. See aga ei tähenda, et kristlased peaks põgenema sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike väljakutsete eest.

Rahvuslus kipub tihti muutuma ebajumalakummardamiseks, kus seda väljendatakse teiste suhtes vaenu ja vägivalla kaudu – nii rõhujad kui ka rõhutud on mõlemad selles süüdi. Inimeste ohtlikus maailmas pole midagi, mida ei saaks kasutada kurjuse teenimiseks, olgu selArfon Jones leks rahvus, perekond, riik, kõikvõimalikud -ismid jmt. Kristlikud rahvuslased peavad vastustama kurjust, mis üritab edendada halvustamist, vaenu, vägivalda, lõhestamist ja eraldumist. Riikide terviklikkus pluralistlikus rahvusvahelises ühiskonnas on kõige paremini tagatud siis, kui nõrgemate allutamine asendatakse võrdsete partnerite koostööga ühtsetes kultuurilistes eesmärkides ja Jumala lepingu sidemetes inimsooga. 4. Me peame töötama koos kõikide rahvustega õigluse, rahu ja vastastikuse austuse nimel. Jumala teenijatena maailmas peaks meie hoolitsus maa ja keskkonna eest tähendama, et me vastustame tuumarelvi nende potentsiaalsete ökoloogiliste tagajärgede tõttu ja üritame vastu seista keskkonnareostusele ja kõigele muule, mis kahjustab Jumala loomingut. Oma venna hoidjatena ja rahvana, kes on kutsutud oma vaenlast armastama, peame vastu seisma vägivallale ja rõhumisele ning hindama ja edendama kultuuririkkust ning inimkonna mitmekülgsust. Rahvusi eraldav „vaenumüür” laguneb mitte erinevate rühmade kultuuri- ja keeleerisusi alla surudes, vaid nähes ja armastades teistes inimestes Jumala-näolisust, edendades vastastikust austust ja arusaamist. 5. Meie misjonitegevus peaks olema tõeliselt „lihalik” selles mõttes, et me peaksime edastama Jumala armastuse ja andestuse evangeeliumi sõnas ja teos, üritades rajada tõelisi põlisrahvaste omi kirikuid. Liiga tihti on minevikus evangeeliumi kuulutatud lääne kultuuri ja ideaalidesse pakituna. Kristlusse pöördumine on iroonilisel kombel tähendanud pöördumist läänelikku kultuuri ja mõttemaailma. Martin Lloyd-Jones märgib, et kristlase pääste võib toimuda eri rahvuste puhul eri viisil. Jumala au on nii suur, et see ei väljendu alati ühtmoodi. 1Pt 4:10 räägib Jumala mitmesugusest armust, mida võiks visualiseerida mitmevärvilise vikerkaarena. Me ei pea olema kõik sama mõõdu järgi, vaid põhimõttelistes asjades olgu ühtsus, kuid Jumala au väljendugu rikkalikult mitmel viisil. Pennar Davies on sel teemal märkinud, et „ühtsus Kristuses ei peaks kõrvaldama inimeste erinevusi. Nõuda oma emakeele unustamist tähendab inimese kui isiksuse ärakaotamist.” Hõimurahvaste aeg

nr 15

Fotod: EPSi kogu

Algus ajakirja eelmises numbris

Kristlaseks saades ei leidnud ma end olevat välja visatud oma kultuurikontekstist. Minu etniline identiteet on alles ning ma ei peaks eitama seda andi, mis on osa Jumala loodud maailma rikkusest. Olen sündinud kõmrina (mõned on kõmri rahvuse endale valinud) ning mu kõmrilikkus teeb mind selleks, kes ma olen. Ma mõtlen kõmri keeles. Ma olen kõmr ja minu kristlaseks saamine ei vähenda seda kõmrilikkust – tegelikult kui miski üldse seda suurendab, on selleks just kristlus. Minu kõmrilikkus sai päästetud koos minuga, seda ei hävitatud. Kui me väidame, et see hävitati, kelleks me siis saime? (Liialt tihti on Walesis vastuseks „inglaseks“). Ei hakka ka kristlased rääkima mingit „taevast esperanto keelt”! Kuigi kõmri keel ei ole ainukeseks keeleks taevas, on see siiski üheks nendest. Evangeelne teoloog J.E. Daniel, üks esimesi Walesi rahvusliku erakonna Plaid Cymru juhte on öelnud: „Me usume, et igavesel nelipühil laulab Püha Bernard „Jesu dulcis memoria“, Luther oma „Ein feste Burg ist unser Gott“, Watts „When I survey the wondrous cross“ ja tuntud kõmri muusik William Williams oma pala „Iesu, Iesu, rwyt ti’n ddigon“, ilma et Bernard oma ladina keele, Luther oma saksa, Watts inglise ja Williams kõmri keele ära unustaks, ning miski ei takista nende täiuslikku harmooniat ühises arusaamises ja laulmises.“ Nagu tulevases aulises kuningriigis, nii ka praegusajalgi ei hävita kuulumine Jumala paljurahvuselisse perre seda, mis teeb meid sellisteks inimesteks nagu me oleme. Oma rahva, keele ja kultuuri armastamine ei tähenda, et kõik teised oleksid vaenlased. Ka siin tuleb naabrit, s.o ligimest armastada nagu iseennast. 6. Me peame meelt parandama mõningate Jumalariiki, taevast ning selle seost maapealse eluga puudutavate väärarusaamade osas. Howard Marshall on siin märkinud: „Tõsiselt tuleks võtta Ilm 21:24, 25 järeldusi rahvuskultuuride olemasolust Jumala linnas. Vastupidise korral tõusetub meil kaks probleemi: • Inimeste kogu kultuuriline tegevus oleks määratud hävingule ega omaks igavest väärtust, seega oleks kogu kultuuri mõttekus kahtlane. „Maailma eitav” hoiak muutuks mõistetavaks. Evangeelne eshatoloogia on tüüpiliselt rõhutanud „täielikku eraldumist” tuleviku ootustes, kus kogu inimkonna ajalugu ja saavutused muutuvad väärtusetuteks, seega siia maailma sündides ei toonud me midagi kaasa ega võta me midagi kaasa siit lahkudes. Kuigi me võime selliseid vaateid omada teoorias, elame tegelikult teisiti – kas elame siis patuelu? • Kultuur on lahutamatult seotud inimestega, kes kuuluvad ühiskondadesse, seega kui inimesed lahkuvad siit ilmast, võtavad nad järgnevasse mingil määral kaasa ka oma ühiskonna ja kultuuri. Võib vastu väita, et nii see ei ole, taevas ei abielluta ega minda mehele ning inimühiskonna eksistents praegusel viisil ei jätku, vaid kujuneb mõõtmatutes raamides indiviidide hulk, kus me kõik oleme teenimises ühendatud Jumalaga, kuid mitte üksteisega, ehk välja arvatud holistilises, eristamatus vormis. See väide tähendaks aga, et kogu inimkonna ühiskondlik formatsioon saaks lõpu ning järgnev elu tulevikus oleks mõõtmatult vaesem kui praegune. Hõimurahvaste aeg

nr 15

Mary Jonesi kodukirik. Mary oli Walesi tüdruk, kes unistas oma Piiblist ja kogus aastaid selle ostmiseks raha. Tema lihtsast loost sai alguse piibliseltside asutamine.

Arusaadavalt oleks selline järeldus naeruväärne.“ 7. Mõned teoloogid, kes võtavad oma väite aluseks Ap 17:26 – „Tema on teinud ühestainsast iga rahva (πᾶν ἔθνος) elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid“, üritavad tõestada, et rahvus on osa „loomise korrast“. Võib väita, et nendes raamides on selline tõlgendus õige. Tihti aga leiame, et seda tõlgendust laiendatakse nii, et lisatakse Kaanani needmine, Seemi ja Jaafeti õnnistamine ning rahvaste loetelu 1Ms 9:18–10:32 ning kasutatakse seda siis orjuse, rõhumise ja apartheidi õigustamiseks. Viidates sellele, et VT keelas juutidel seguneda ja abielluda teiste rahvastega, õigustavad need teoloogid tegelikult ebaõiglast korda. Kui me võrdleme Pühakirja eri kohti ja kinnitame üle põhitõde, et kõikidel inimestel on väärikus, et neid loodi Jumala näo järgi (sõltumata nende rahvusest, rassist, soost või nahavärvist), siis oleme sunnitud vastustama igasugust sellist piiblinarratiivide ärakasutamist. Teised teoloogid ei pea rahvusi osaks „loomise korrast“, kuid väidavad, et need on osa Jumala ettehoolde kavast. Rahvusi ei saa lihtsalt kõrvale heita, samuti ei ole etniline identiteet ka väärtusetu või kuri. Paljud inimesed, kes kuuluvad „tugevamate” rahvaste hulka ja räägivad „suuri” keeli (nt inglise keelt), ei saa üldse probleemist aru. Nende jaoks on keel lihtsalt üheks suhtlusvormiks ning nad kipuvad arvama, et keele säilimiseks ja kaitseks pole avalikku poliitikat ja seadust vaja. Ükskõik, kas seda arvatakse teadlikult või alateadlikult, on tegu ebapiibelliku kolonialistliku „kultuurilise üleoleku” hoiakuga. See lähtub arvamusest, et vähemuskeeled ja -kultuurid ning nende kasutajate identiteedid on asendatavad „kultuuri vabaturul”, kus rahvusrühmad pidevalt võimu eest võitlevad. Kristlased peavad vastustama selle patuse maailma korda, mille kohaselt võim annab õiguse. Lõpetuseks esitaksin palve kristlastele mitte järgida naiivseid üleskutseid mõista hukka kõik rahvuslikud liikumised. Üritagem olla oma hoiakutes ja hinnangutes tähelepanelikud ja õiglased. Tehkem kõik võimalik, et saada õigust kõikidele rahvastele ning rahu nende vahele.

Eestlaste pidupäevad Peterburi Jaani kirikus Peterburi Jaani kirikul täitus 155 aastat 29. novembril 2015 tähistas Peterburi Jaani kogudus kiriku pühitsemise 155. aastapäeva. Jumalateenistusel jutlustas koguduse diakon Hannu Keskinen, orelit mängis Anton Tšernjajev ning lauluga teenis kaasa koguduse ja Peterburi Eesti kultuuriseltsi segakoor „Kaja”. Jutluse aluseks olnud tekst Saamueli teisest raamatust räägib Taaveti kohtumisest Jumalaga. Taavet ütleb, et koos Jumalaga hüppab ta üle müüri. Seda on teinud ka kogudus – kirik on tagasi saadud ning see Peterburi Jaani kirik 19. sajandi teisel poolel

Liliann Keskinen

teenib jälle pühakojana. Kiriku sisseõnnistamisel 27. novembril 1860 kõlanud sõnad Luuka evangeeliumist „Tulge, kõik on valmis” kutsusid ka nüüd kirikulisi armulauale. Pärast jumalateenistust luges Liliann Keskinen EELK rändlaulik Kirsti Malmi ette piiskop Tiit Salumäe tervituse ning Eesti kultuuriseltsi esinaine Viiu Fjodorova rääkis koguduse ajaloost. Meenutati siin teeninud vaimulikke ning ka neid, kes aitasid kaasa kiriku taastamisel. Mitmed kunagised talgulised olid kohal selgi piduhõngulisel pühapäeval. Seejärel musitseerisid esmalt Kirsti Malmi ja Miriam Hann ning siis Madara Vilson koos Dina Kaminskajaga. Õhtu lõppes ühises teelauas, kus lisaks kohalikele maiustustustele sai maitsta ka kodumaad – kiluvõileibu. Umbes poolesajal peolisel oli võimalus jäädvustada end ka Otepää vallavalitsuselt kingiks saadud külalisraamatusse. Jakob Hurda kaudu sündinud side Otepääga oli sel pidulikul 1. advendi pühapäeval kahekordselt käegakatsutav – Otepää kogudust oli esindamas Laine Peterson. Jaani kiriku taaspühitsemise 5. aastapäeva jumalateenistusel. Misjonär Kirsti Malmi (paremal) loeb ette tervituse Eestist, teda tõlgib Peterburi Eesti kultuuriseltsi esimees Viiu Fjodorova. Keskel Jaani koguduse diakon Hannu Keskinen.

Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemise 5. aastapäev

EELK peapiiskop Urmas Viilmaa õnnistab lapsi.

Foto: Liina Raudvassar

2016. aasta veebruaris tähistati pidulikult Jaani kiriku taaspühitsemise 5. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 98. aastapäeva. Jumalateenistusel kutsus peapiiskop Urmas Viilma oma jutluses üles meeles pidama, et Jaani kiriku ülesanne on niihästi eesti vaimuliku sõna kui eesti kultuuri hoidmine. Liturgias teenis kaasa EELK diasporaatöö eest vastutav piiskop Tiit Salumäe. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad Jaani kirikus igal pühapäeval. Kaks korda kuus viib teenistuse läbi Eestist saabunud vaimulik, ülejäänud ajal teenib kogudust misjonär Hannu Keskinen. Tema abikaasa Liliann juhib pühapäevakooli tööd. Hõimurahvaste aeg

nr 15

Peterburi Jaani kiriku ajaloost

Kirikud kinnitasid koostööd

1787 1842 1844 1858

Peterburi Jaani kirikus kinnitasid 21. veebruaril 2016. aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi oma allkirjaga koostöölepingu jätkamise järgmiseks viieks aastaks. Lepinguga jätkatakse ühiselt eelkõige nende Venemaal elavate rahvaste vaimulikku teenimist, kes traditsiooniliselt järgivad luterlikku usutunnistust, aga ka tööd sealsete eestlaste ja Eestis elavate ingerlastega.

Valmis neenetsi kristlikrahvuslik veebileht Piret Riim

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Koostöö võib jätkuda!

Foto: Jaan Bärenson

Eestikeelsete jumalateenistuste algus Peterburis Eesti Jaani koguduse loomine Peterburis Jaani koguduse kooli asutamine. Kirikuhoone ehitamiseks korraldatakse konkurss parima projekti saamiseks. Viiakse läbi üleeestiline korjandus; tsaar Aleksander II eraldab ehituseks 55 000 rubla. 1860 Jaani kiriku pidulik sisseõnnistamine. 800 istekohaga kirik mahutab 2000 inimest. Kogudusemajas on kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, eesti kool ja vaeste varjupaik. 1880–1901 Neil aastail on Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. 1884–1906 Kiriku liikmete arv kahekordistub ja ulatub 22 000-ni. 1930 Jaani kirik suletakse. Kirikutorn võetakse maha, hoone ehitatakse erinevate asutuste tarvis ümber. Eesti luterlik kogudus Peterburis alustab taas tegevust 1994 1996 Pöördumine Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega tagastada kirik ja tema juurde kuuluvad hooned. 1997 Jaani kiriku hoone antakse kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks. Alates sellest ajast on ette valmistatud kiriku taastamisprotsessi. 1999 Luuakse Peterburi Jaani Kiriku Fond. 2001–2004 Jaani kirikus toimuvad regulaarselt jumalateenistused, pühapäevakool, kontserdid, näitused. 2004 Kirikuhoone suletakse renoveerimiseks 20.02.2011 Jaani kiriku taasavamine 2014 Jaani kirik on ametlikult Eesti riigi valduses

Piiblitõlkimist tehniliselt toetav organisatsioon JAARS korraldas koostöös piiblitõlkeinstituudiga Moskvas 2016. a veebruaris kristlik-rahvuslike veebilehtede ehitamise kursuse 11 väikerahva esindajaile. Teiste seas meisterdasid esimese Piiblit, emakeelt ja rahvapärandit tutvustava veebilehe neenetsi IT-arendajad. Arvutid neenetsite kui liikuva eluviisiga rahva seas kuigi levinud ei ole, aga veebiühendusega mobiiltelefonid on tavalised. Aadressil võib nüüd leida infot ja näiteid neenetsi põliskultuurist tekstis, helis ja pildis. Lugeda ja kuulata saab neenetsikeelseid piibliosi, lastepiiblit ning kristlikke laule. Lisatud on neenetsi-vene sõnaraamat ja neenetsi keele õpik. Ära on toodud lähimate kultuurisündmuste info ja viited neenetsi TV-saadetele ja rahvakalendrile. Leht on kakskeelne ja nii saavad neenetsite eluoluga tutvuda ka vene keele valdajad.

Seekordse reisi eesmärgiks oli julgustada kohalikke kristlasi. Kohtumisel sealsete juhtide ja töötegijatega otsisime võimalikke lahendusi tundra- ja külamisjoni toimimiseks. Ühel meelel otsustati koondada jõud töö jätkamiseks nii Salehardist põhja pool kui ka lõunapoolsetes piirkondades. Järgmised tundraskäigud toimuvad kalurikülla, kus asub põhjapõdrakasvatajate transiitkoridor. Muži alevis tegutseva koguduse liikmed külastavad regulaarselt naaberküla Jamgorti. Neil on visioon laiendada misjonitööd ka teistesse küladesse. Järgmisel korral on mul plaanis minna Jamgorti ja selle naaberkülla Vosjahovosse, selleks et kinnitada vanu ja luua uusi kontakte. Kuna Ovgordis on meil head kontaktid, siis saaksime tulevikus Jamgordi ja Ovgordi kristlased omavahel kokku viia. Usaldame Jumalat, et need suhted kujuneksid loomulikul moel ja kohalikus rütmis. Aitäh kõigile toetuse ja eespalvete eest!

Andrus Kask

Foto: Autori kogu

Talvine reis hantide juurde

Handikeelsete Apostlite tegude raamatu jagamine Jamgordi külas. Paremal Andrus Kask

Maride jõulupeol Tartus kõlasid kristlikud laulud

Vasli Nikolajev MTÜ Tartu Marilaste Liidu juhatuse esimees

Maride seltsil on tänavu juubeliaasta: MTÜ Tartu Marilaste Liit registreerimisest täitub kümme aastat. 19. detsembril 2015 tähistasime oma järjekordset Väike Jõulu-Šorõkjoli-Uue Aasta Pidu. Külas oli ka eesti misjonär Anu Väliaho. Selle peo traditsioon tekkis meie seltsil kuskil kuus aastat tagasi. „Väike jõulu“ nimetust kuulsin Soomes õppides, seal tähistatakse asutustes enne jõule pikkujoulu’t. Kuna meil maridel on olemas oma uusaastapidu Šorõkjol, lisasin ka selle. Suurem osa meie seltsi liikmetest on sündinud ja kasvanud nõukogude ajal, kui uusaastapidu oli jõuludest tähtsam, sellepärast on lõpus „uue aasta“. Alguses toimusid meie peod Pepleri 14 hosteli puhkeruumis, kus on kaminasaal ja saun. Kõigepealt oli aastakokkuvõte ja pärast pidu. Käisime saunas, tegime süüa, laulsime ja tantsisime mari laule ja tantse, kuulasime mari muusikat. Jaanuaris 2013 hakkas seltsi aktivist Valentina Semjonova korraldama vabatahtlikult mari pühapäevakooli tunde. Pool aastat pakkus meile tasuta ruumi vene Annelinna gümnaasium, hiljem saime ruumi Kirjanduse majas. V. Semjonova sai oma abiliseks luteri kirikus muusikaõpetajana tuntud Anna Mišina. Aastast 2013 muutus ka meie jõulupeo kava: päeval viime läbi marikeelse lasteprogrammi näidendi, laulu, tantsude ja mängudega. Õhtupoolikul jätkub pidu saunaõhtuga. Viimase peo erinevuseks oli veel see, et meile tuli külla üle kahekümne aasta maride juures misjonärina töötanud Anu Väliaho. Anul oli seljas ehtne mari traditsiooniline rahvarõivas, ta näitas jõulusõime ja rääkis, et jõulud on Jeesuse sünnipäev. Inga Pogonina klaverimängu saatel laulsime mõned kaunid jõululaulud. Meie selts sai Anult kaks suurt kotitäit kingitusi: ühes oli terve kast kruuse ja teises CD-plaadid. Nii toredalt ja lõbusalt mööduski meie jõulupidu! Ja tänu mu ristiemale Anu Väliahole sai meie üritus sel aastal natuke teise vaimu.

Pühapäevakooli õpetajad Svetlana Akeldina ja Tatjana Albakhtina on lastele ette valmistanud huvitava programmi.

Fotod: Natali Pärtin, Vasli Nikolajev

Anu Väliaho maridele mõeldud kingitustega

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Ingeri kiriku Teoloogiline Instituut – 20

Foto: Liliann Keskineni kogu

Piret Riim

Koolituskeskuse eellugu ulatub aastasse 1989, kui Puškinos peeti vaimulikele esimesed kiirkursused. Tänaseks 405-aastane Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik taasregistreeriti alles kolm aastat hiljem. Tõsisemalt hakati kiriku töötegijaid koolitama 1993. aastal, õpperuumidesse Kelttos võidi kolida 1995. Ametlikuks õppeasutuseks saadi koolituskeskus registreerida aastal 2000 ning aastast 2005 on selle nimi juba Teoloogiline Instituut. Keltto instituut on Ingeri kiriku süda. Täna saab siin õppida teoloogiat kuni magistrikraadini. Õppekava vastab rahvusvahelistele normidele, ühel õppeaastal on tudengeid keskmiselt 50. Koolitatud on kokku juba ligikaudu 800 koguduste töötegijat ning vabatahtlikku. Siin nii hoitakse kui ka arendatakse edasi luterliku teoloogia pärandit ning kantakse hoolt nii tudengite, personali kui ka õppejõudude vaimuelu eest. 5. detsembril 2015 meenutati Keltto kirikus pidulikult koos kunagiste ja praeguste töötegijate, õpilaste ja koostööpartneritega möödunud kahte aastakümmet. Külalisi Venemaalt, Eestist ja Soomest tuli kokku sadakond. Soome Rahvamisjoni Venemaa töö koordinaator Tapani Kaitainen tõi tervituskõnede hulgas näiteks välja, et vähemuskirikus on hariduse andmine eriti oluline, kuna kasvatab ja arendab kiriku töötegija identiteeti. Teoloogia põhikursuse üliõpilase Maksim Antonenko kinnitusel jagab see õppeasutus tudengeile erilisi armuande, mille seast on tähtsaimad vabadus ja armulikkus, mida on tunda ka instituudi õhustikus.

Aastapäeva tähistamine Keltto kirikus

Külalised Keltto Teoloogilise Instituudi ees

Instituudi praegune rektor Ivan Laptev meenutas oma siinse karjääri algust 15-aastase abilisena õppehoone ehitusbrigaadis. Pidulikku lõunat sisse juhatades tänas ta instituudi töötajaid eriliselt nende panuse eest kooli ja kogu Ingeri kiriku heaks. Juubelilauda kroonis vägev eritellimustort. Vaadati teoloogilisest instituudist tehtud ﬁlmi ning slaidiesitlust kooli ajaloost. Külalistele jagati üliõpilaslehe värsket, temaatilist numbrit ning õppehoonele sai giidide juhendamisel veel kord ringi peale teha. Allikad: Kristiina Paananen, Darja Škurljatjeva, Ingeri kiriku koduleht

Hõimurahvaste aeg

nr 15

Fotod: Kristiina Paananen

Külalistega vestleb instituudi rektor Ivan Laptev (raamatuga)

Koolituskeskuse perenaine Olga Mattova

Sinu homme algab täna

Türi Kristliku Misjonikoguduse pastor Roman Murga (vasakul) ja komide noortepastor Aleksander Mešadov

Fotod: Maia Mišenko

Laval toimuvat jälgitakse huviga.

Viimase õhtu „kõik koos“ pilt

Roman Murga

Aasta alguses toimus Sõktõvkaris taas noortekonverents „Roždestvenski Izkar“ (ek jõulukindlus). Kokku oli tulnud umbes 80 Komi vabariigi ja Kirovi oblasti noort vanuses 13–25 aastat. Eestist sõitis teenima kolmene grupp, kuigi esialgu pidi minejaid olema märksa rohkem. Kaalusin ka ise reisi tühistamist, sest sõidukulu jagamine vähemate inimeste vahel tõstis oluliselt hinda, pealegi oli asendajana töötanud abikaasa saanud just teate lepingu peatsest lõppemisest. Sisimas tundsin siiski kutset minna. Mind julgustab alati komi pastori Daniil Popovi ütlus: „Raha on ainult vahend – Jumalal on raha küllalt. Oleks vaid eesmärk, milleks seda kasutada, küll Jumal siis hoolt kannab.“ Nii me siis otsustasime abikaasaga Jumalat usaldada ja järgida südant. Täna saan öelda, et Jumal on meie eest hästi hoolt kandnud. Ka reis oli õnnistatud. Konverentsi teema oli „Sinu homme algab täna“. Me kõik tahame, et meil läheks hästi, kuid mida me selleks teeme? Mis seemneid sa külvad täna, saad lõikusena homme. On vaja külvata õigeid seemneid. Ainult unistamine ei too soovitud tulemust. Toimusid mitmed töötoad, lisaks jumalateenistused, oli palju muusikat ja palvet. Iga õhtu lõppes eriliselt hea ülistus- ja palveajaga. Hea on olnud tähistada jõule kaks kordas aastas (Komis tähistatakse jõule vana kalendri järgi) ja näha taas vanu sõpru, kellega saime tuttavaks juba üle kümne aasta tagasi. Tookord käisime Türi Kristliku Misjonikoguduse pastori Neemo Raasikuga Komis etendusega „Taevaväravad ja põrguleegid“, hiljem ka etendusega „Viimane võimalus“, millest on ka komikeelne DVD. Koostöös Sõktõvkari kogudusega oleme aastate jooksul teinud mitmeid evangeelseid projekte – käinud koolides, ümberkaudsetes külades, aidanud läbi viia noortelaagreid jm. Nende reiside jooksul oleme olnud abiks, kuid samas ise vaimulikult väga palju vastu saanud. Komi rahvas on hästi sooja südamega ning suhtub eestlastesse erilise lugupidamisega. Kui sõidad autoga järjest umbes 36 tundi, siis õpid eelkõige ennast ja ka reisikaaslasi hästi tundma ning hindama seda, mida muidu enesestmõistetavaks pead. Keegi ütles, et ei ole võimalik käia Komis ja mitte armuda sellesse maasse. See on tõesti nii.

Põlisrahvaste lastele luuakse rändkoole Neenetsi autonoomsesse ringkonda kavatsetakse rajada rändkoolid ja -lasteaiad põlisrahvaste lastele. Senini toiminud süsteemi järgi viiakse lapsed juba varakult vanematest eemale internaatidesse, kus nad võõrduvad põlisrahvaste tavadest. Rändkoolides saavad õpilased jätkata traditsioonilist elulaadi ning puutuvad igapäevaselt kokku põhjapõdrakasvatuse ning teiste põlisrahvastele sobilike ametitega. Vanematel on võimalus oma

lapsi regulaarselt külastada. Taoline süsteem soosib ka emakeeleõpet. Pilootprojekt käivitatakse põllumajanduskooperatiivis Kanin, kus elab praegu koos vanematega 38 eelkooliealist last. Rändkoolid on juba olemas Jamali Neenetsi ringkonnas ja Sahha (Jakuutia) vabariigis. Fennougria

Hõimurahvaste aeg

nr 15

TÄNAME

P iibl i t õ l k i m i n e sug u l a s r a h v a st e k e e l te s s e

P iib liõ p e s o o m eu g r ila stele „Ja mida sa minult oled kuulnud … see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.” (2Tm 2:2)

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Peagi näeb trükivalgust mokšakeelne Uus Testament. Komid, marid jt, kel emakeelne Uus Testament olemas, jätkavad tõlketööd Vana Testamendi tekstidega. Teie abiga toetame Piiblite tõlkimist, trükkimist ja levitamist.

Soome-ugri kristlased vajavad väljaõpet evangeeliumi viimiseks oma kogukonda. Teie toetus aitab koguduste töötegijaile anda vajalikke teadmisi ja oskusi selle eesmärgi täitmiseks.

Läkita eestlased misjonitööle hõimurahvaste küladesse! „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.“ (Mk 16:15) Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkond saadab välja misjonirühmi handi, komi, udmurdi ja mari kristlaste evangeelse töö toetamiseks. Aita viia lootust soomeugri küladesse!

Olgem siis abiks!

viitenumber 0013

viitenumber 0026

viitenumber 0039

Annetada saab hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele:

Maride lastelaagrid Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Lk 18:16) Maride kogudused Mari-Elis ja Baškiirias korraldavad lastelaagreid maride külades. Teie toetus nende laagrite läbiviimiseks on väga oodatud!

viitenumber 0042

Swedbank EE632200221031291214 SEB EE721010220055771015

Palun kirjutage viitenumbri lahtrisse toetatava projekti viitenumber, selgituse lahtrisse isikukood (kui soovite tulumaksusoodustust) ja postiaadress (kui soovite ajakirja).

ajakirja HÕIMURAHVASTE AEG varasemaid numbreid saab teemade kaupa lugeda kodulehelt

www.hoimurahvad.misjon.ee

Ajakirja Hõimurahvaste Aeg võib iga huviline leida oma postkastist, kui annab soovist teada aadressil: kyllike@eps.ee või Eesti Piibliselts, Kaarli pst 9, 10119 Tallinn

Hõimurahvaste aeg

nr 15

UUDISED

UUDISED Sügis 2008

Udmurtia, Handimaa ja Komi misjonirühmad

Sel suvel saatis Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismija misjonitoimkond välja neli misjonirühma, kokku 17 inimest erinevaist konfessioonidest. Grupid aitasid korraldada laagrit Komi noortele, tegid sõprusevangelismi handi külades, osalesid udmurdi kristliku ansambli Šumpotoni (eesti k. „rõõm“) kontsertidel ja programmides. Meie „ekstreemgrupp“ matkas peaaegu 100 km tundras, et arendada suhteid handi põdrakasvatajatega.

Reis hantide maale viib alati lummusesse kohaliku looduse, kultuuri ja sotsiaalsete tingimuste pärast. Viiel suvel on misjonigrupid läbinud Obi-äärseid külasid, mille käigus on klubides läbi viidud evangeelseid programme, mängitud noortega jalgpalli, tegeldud lastega ja tehtud majapidamistöid. Pole olnud eriti mahti inimestega sõbraks saada ega nendega sügavamalt vestelda. Seekordne reis oli vastupidine – vestlesime kogu aeg. Varem rändasime joostes, nüüd oli aeg kõndida. Klubide asemel jõudsime hoopis inimeste kodudesse, nende argipäeva. Tundus, et raskused suhtlemisel ületasid kaugelt majanduslikud probleemid. Inimeste hingeelu oli teinekord nii katki, et sõnade asemel jooksid pisarad. Enamik lastest, kellega kohtusime, kasvasid kasulastena sugulaste või tuttavate juures. Tegime hantidega koos süüa, käisime kalal ja marjul, vastasime nende küsimustele – nii tekkis usaldus ja sõprus. Mõnikord ei olnudki muud vastust, kui vaid vaikne palve südames. Andrus

Südamesse jäi Kostja ja Vitali ristimine. Enne nendega kohtumist ühes külas nägi üks udmurdi neiu nägemuses, kuidas kaks kätt embasid kahte poissi. See on kinnituseks sellest, kuidas Jumal on kutsunud, näinud ette, valmistanud nende sadade inimeste elusid, kellega meil oli võimalus oma reisil kohtuda, ehkki üks külanaine küsis: ”Miks te tulite siia paari joodiku udmurdi pärast, neist ei saa iialgi asja!” Õhtul oli kontsert Kizekovo külas. Lev suhtles kohalikega, tantsis nende tantse, sai sõbraks Pašaga. Ahti vestles kirikuskäivate naistega, kel polnud kodus Piiblit, andis neile Piibli ja näitas ette mõne koha, kust hea lugeda. Kaupo palvetas Kolja Aive eest. Suhtlesime noortega, inimesed olid avatud.

Oleme väga tänulikud Jumalale ja meie misjonäride toetajatele võimaluse eest sel suvel üles ehitada sõprussuhteid, jagada vendadele ja õdedele meie hõimurahvaste seast armastust ja julgustust. Aeg, mille eestlased veetsid koos handi, komi ja udmurdi kristlastega, aidates neil jõuda oma inimesteni, oli igaühele kaasahaarav ja imeliselt õnnistatud. Allpool jagab kogemusi Maina, Udmurtia misjoni juht: Augustis külastas Udmurtiat grupp eestlasi. Ühine töö külalistega andis sügavama arusaamise Jumala aegadest meie rahvale. Me nägime vaimulikku nälga, janu Jumala ja Tema Sõna järele, kogesime midagi erilist… Suurepärane aeg oli mari külas nimega Varali. Pärast õhtust kontserti juhtus midagi erakordset: inimesed tunglesid grupiliikmete ümber, kahetsesid oma patte ja palvetasid, jagasid meiega oma probleeme, vajadusi ja muresid. Pärast seda, kui olime nendega kõnelnud ja koos palvetanud, võis paljude silmis näha lootust. Kesköö möödudeski ei tahtnud keegi koju minna. Viimaks lõppes õhtu soome-ugri minitantsupeoga. Täis Jumala armastust, hakkasime üheskoos tantsima udmurdi, mari ja eesti rahvatantse. Hiljem tähistasime mitme udmurdi noormehe ristimist – nii kergitas Jumal aegade eesriiet ja laskis meil veidi näha imelist ärkamist, mida Ta on meie rahvale valmistamas. Badžim tau! (“suur tänu”, udmurdi k.) kõigile, kes on palvetanud ja seda tööd toetanud. Ja pidagem meeles, et see pole lõppenud! Oleme saanud heita vaid ühe pilgu suurepärasele soome-ugri tantsupeole, mis leiab kord aset Jumala trooni ees. Kuid enne seda tuleb teha veel palju tööd! Jõudu meile kõigile! Mark Nelson

Sel suvel olime misjonil Uurali mägede nõlvadel põdrakasvatajate-hantide juures tundras. Vastuvõtt oli suurepärane. Eelkõige tegelesime kahe perekonnaga kahes erinevas asupaigas, kuhu oleme alati tagasi oodatud. Tänu sellele, et meil olid kaasas sidevahendid, saime appi kutsuda helikopteri enneaegsele sünnitajale. Nii õnnestus päästa kaks inimelu. Julgustasime kristlastest hante tegema misjonitööd oma rahva seas, jagasime handikeelset vaimulikku kirjandust. Uute kontaktide loomisel soovitasime kasutada rohkem oma keelt ja kultuuri. Heigo

Piibel keset keeli Näoga ja näotu religioon Muusika – usalduse sild Pärandi hoidjad Taevalik meloodia udmurtide südames

S ü g i s 2 010

Kes on misjonär? Volga ja Uurali vahel Hea sõnum kätetööna eesti 22. septembril kõlas Tallinna Metodisti Kiriku aatriumis eestibasski keelne laul vaheldumisi udmurdikeelsega, saateks pillid basskitarrist ja süntesaatorist kuni mitut sorti kellukeste ja udmurdi kandleni nimega „kreš“. Eesti kristliku pop-rocki lipulaev Crux mängis vaheldumisi näitsikutega udmurdi noorteansamblist Šumpoton, et üheskoos koguda toetust nende esimese emakeelse kristliku noortemuusika CD väljaandmiseks.

Siberis eestlased ikka omapäi

linna Udmurtia pealinnast Iževskist pärit umbes kümneliikmeline ansambel mängib mitut stiili muusikat, et köita nii maa- kui linnanoori. Eestlasi võlusid eelkõige rahvuslikus laadis lood, milles oli kerge ära tunda hingesugulust.

Udmurdid – kauged, aga lähedased

õppeses Heategevuskontsert sai teoks, kuna kuus ansambli Šumpoton liiget õpivad soome-ugri misjoni- ja piiblikoolis, mille õppesessioon toimus seekord Tallinnas. Nende „vanemaks vennaks“ kutsutud Cruxi liikmeid jahmatas eelkõige fakt, et udmurdi noored ei kohku tagasi evangelisatsioonireisist ka Udmurtia 40-kraadises pakases. Piret Riim Tallinnas toimunud soome-ugri konsultatsiooni ning misjoni- ja piiblikooli õppesessiooni käigus osalesid udmurdid, handid, marid ja komid jumalateenistustel Rakveres, Haapsalus ja mitmes Tallinna koguduses. Oleviste kirikus jutlustas Daniil Popov ja kõlasid komide laulud (pildil).

Miks on vaja Piiblit minu rahvale?

Kui paganlus ja kristlus kohtuvad Kuula, kui ilus on sinu emakeel! Noored Marimaal Setumaa vajab meid

HÕIMURAHVASTE PALVEPÄEVA RAAMES TOIMUB TALLINNA JAANI KIRIKUS

17. OKTOOBRIL ALGUSEGA KELL 16.00

OIKUMEENILINE PALVUS Jutlustab Jukka Repo, kaasa teenivad EKN-i liikmeskirikute esindajad.

PIIBLITÕLKED HÕIMURAHVASTE KEELTESSE - SÜGIS 2010

Mordva - Ersa keeles jätkub tõlketöö UT (Uue Testamendi) ilmumise järel (2006) VT (Vana Testamendi) kallal. Mokša töörühm tõlgib UT kirju ja Ilmutusraamatut, kogu UT valmib loodetavasti kahe aasta pärast. Mari - Niidumari murdes ilmus UT 2008. a, praegu on käsil VT tekstide tõlkimine. Mäemari töörühm on jõudnud Apostlite tegude raamatuni, UT tervikuna peaks ilmuma lähiaastail. Udmurdi - VT tõlgitud tekstide toimetamisele kulub veel 1-2 a. Enne kui kogu Piibel ilmavalgust näeb, vaadatakse uuesti läbi ka 1997. a trükitud UT. Komi - Pärast 2008. a ilmunud sürjakomi keelset UT võib lähiajal oodata Psalmide raamatu ilmumist. Permikomi keeles võib UT oodata paari lähema aasta jooksul. Handi - Handi keeles on seni ilmunud laste piiblilood ja Markuse evangeelium, mida võib nüüd kuulata ka mp-3 abil. Tõlketöö jätkub Luuka ja Matteuse evangeeliumi kallal.

Sügis 2009

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus Mari rahva suursündmus Minu elu Komimaal – Päivo Kasekamp

Pühapäeval, 18. oktoobril tähistavad Eesti Evangeelse Alliansi, Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva. Saame olla tänulikud meile usaldatu, soome-ugri keelte ja identiteedi eest. Apostel Paulus tõdeb ateenlastele kõneldes, et Jumal on rahvastele „seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piiri” (Ap 17:26). Soome-ugri rahvaste rajad jooksevad suurel maa-alal Kesk-Euroopast kuni Siberini välja, kus elatakse erinevates tingimustes ja erisuguste võimalustega. Ungarlastele, soomlastele ja eestlastele on omariiklusest tulenevate privileegide tõttu oluline teisi hõimurahvaid meeles kanda, neid sõna ja teoga aidata. On ju Venemaal elavate soome-ugri rahvaste elu keerulisem kui meil. Seda mitte ainult materiaalselt, vaid ka kultuuriliselt, sest emakeelse Jumala Sõna edastamise võimalused nii kuulutatud kui kirjutatud moel on piiratud. Me saame palvete, tegude ja muude vahenditega üksteist teenida. Olgu meil siis teenija meel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumala riigi töö suhtes! Oodates ja paludes Issanda õnnistust, oleme kutsutud ka tegutsema, kõneldes visalt oma keelt sealgi, kus selle kasutusala ahenemas ning õpetades oma kultuuri ja traditsioone järeltulevatele põlvedele. Selleks, et soome-ugri rahvaste aeg siin maa peal võiks olla veel pikk ja et me võiksime osa saada üle aegade ulatuvast Jumala õnnistusest. Palvetagem: Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meie teid soome-ugrilastena üksteiseni – nii vastastikuses õppimises kui toetamises. Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning läkita uusi Sinu teenijaid nende seast! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud. Õnnista seda alahoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen

piiskop Einar Soone EKN president

Milleks ehitada kirikut?

Mihkel Kukk EEA president

Tiit Salumäe EPS esimees

HÕIMURAHVASTE PALVEPÄEVA RAAMES TOIMUB 18. OKTOOBRIL ALGUSEGA KELL 16.00 TALLINNA T

Olla või mitte olla... no on alles küsimus

JAANI KIRIKUS OIKUMEENILINE PALVUS. KAASA TEENIVAD EKN-I LIIKMESKIRIKUTE ESINDAJAD. KÜLALISJUTLUSTAJA VLADISLAV ABDULLIN MARIMAALT. MUUSIKAGA TEENIB TTALLINNA OI KUMEENILINE NAISKOOR. OIKUMEENILINE

1813

Liivikeelsest vaimulikust kirjandusest Miks on Piiblit keerulisem tõlkida kui teisi raamatuid? Milline on Jumal? Kes on minu ligimene? Miks just hõimurahvad?