ANDMED JA ANALÜÜSIMEETOD

mida noored kasutavad, et ühiskondlikult osaleda ja samas tulla toime kontrolli puudumisega sotsiaalmeedias. Need on: 1) „loominguline vorm“, mille puhul kasutatakse huumorit ja provokatsiooni; 2) „osalus poliitikata vorm“, mille puhul kasutatakse neutraalsemat lähenemist ja välditakse poliitilisi väljendusi16 . Kõige kriitilisemastes käsitlustes on digitaalset aktivismi seostatud „võrgustatud valeteadvusega“, mis külvab naiivset optimismi ja varjab aina kitsenevaid demokraatliku osaluse võimalusi. Kasutades mõisteid „klikism“17 ja „släktivism“18 , (mis on saadud, ühendades sõnu klikk ja aktivism või slack ja aktivism) räägitakse osaluse simuleerimisest, mis võib noori viia eemale ühiskonna mõjutamise potentsiaaliga osalusvormidest. On ka esile toodud, et digitaalne aktivism võib taastoota ebavõrdsust ning räägitakse esmasest ja teisesest digitaalsest lõhest. Lisaks erinevusele internetile ligipääsul on olulisemgi ehk teisene, demokraatlik lõhe nende vahel, kes kasutavad seda poliitiliseks osaluseks ja kes mitte19. Nii võib interneti kasutamine suurendada infolõhet nende vahel, kes jälgivad poliitilisi teemasid, ja nende vahel, kes poliitika vastu huvi ei tunne20. On leitud, et Facebookis sagedase osalemisega ei pruugi kaasneda suurem huvi poliitika ja

16 Thorson, K. (2014). Facing an uncertain reception: Young citizens and political interaction on Facebook. Information, Communication &

Society, 17, lk 203–216. 17 Amin, R. (2010). The empire strikes back: Social media uprisings and the future of cyber activism. Kennedy School Review, 10(1), lk 64–66. 18 Morozov, E. (2012). The Net Delusion: The Dark Side of Internet Freedom.

New York: Public Affairs. 19 Min, S-J. (2010). From the Digital Divide to the Democratic Divide:

Internet Skills, Political Interest, and the Second-Level Digital Divide in Political Internet Use. Journal of Information Technology and Politics, 7(1), lk 22–35. 20 Cantijoch, M., Jorba, L. ja San Martin, L. (2008). Exposure to political information in new and old media: which impact on political participation?

Paper presented at the 2008 annual meeting of the American Political

Science Association, 28–21. August. Conge. ühiskonna vastu21 ning et sotsiaalmeedia kasutamisel ei ole mingit mõju valimiskäitumisele22 .

Andmed ja analüüsimeetodid

Käesolevas artiklis on kasutatud andmeid peamiselt kahest rahvusvahelisest uuringuprojektist, milles autorid on osalenud: CATCH-EyoU (Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused) ja MYPLACE (Memory, Youth, Political Legacy and Civic Engagement). Mõlema puhul viidi läbi suuremahuline küsitlus, viimasel juhul tehti ka kvalitatiivsed süvaintervjuud, mille analüüsile empiirilise osa teises alapeatükis peamiselt keskendutakse.

Rahvusvahelise Horisont 2020 projekti CATCH-EyoU raames 2016. aasta lõpus korraldatud veebiküsitlusele vastasid 15–26-aastaste Eesti noored (küsitluse läbiviimist on täpsemalt kirjeldatud eelmises peatükis). Samal ajal viidi see küsitlus läbi veel seitsmes Euroopa riigis. See võimaldab võrrelda Eesti noori eakaaslastega Itaalias, Kreekas, Portugalis, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis ja Ühendkuningriigis. Samas tuleb võrdlusesse suhtuda ettevaatusega, sest kuigi kõikjal kasutati sama ankeeti, polnud valimi koostamise põhimõtted ja vastajate värbamise meetodid paraku ühesugused. Selline mitmekesisus päädis suhteliselt erisuguste mitteesinduslike valimitega. Näiteks varieerub „nooremate noorte“ ehk 15–18-aastaste osakaal 31% Rootsis kuni 64% Ühendkuningriigis, neidude osakaal 47% Saksamaal kuni 75% Ühendkuningriigis ning suures linnas või selle eeslinnas elavate noorte osakaal 33% Itaalias kuni 78% Kreekas (vt lisa 1). Rahvastikuandmed ei luba järeldada, et

21 Ekström, M. and Shehata, A. (2018). Social media, porous boundaries, and the development of online political engagement among young citizens. New Media & Society, 20 (2), lk 740–759. 22 Groshek, J. ja Dimitrova, D. V. (2011). A cross-section of voter learning, campaign interest and intention to vote in the 2008 American election:

Did Web 2.0 matter? Communication Studies Journal, 9, lk 355–375.