MILLIST TÜÜPI KODANIKUD ON EESTI NOORED?

ka Andrus on otsivad hinged, kes on aktiivsed mitmel rindel, sealhulgas kultuuris. Negatiivsetest kogemustest poliitikavallas ei lasknud kumbki end lõplikult heidutada, vaid nad plaanisid jätkata ühiskonnas osalemist, olles eelmistest kogemustest õppinud.

Millist tüüpi kodanikud on Eesti noored?

Tulemusi tõlgendades tuleb meeles pidada, et tüpoloogiad on uurijate konstruktsioonid, nende loodud analüütilised üldistused. Meie välja pakutud tüpoloogiate kasuks räägib see, et mõlemad kasutatud andmestikud sisaldasid aktuaalseid, osaluse eri dimensioone ja -vorme katvaid indikaatoreid ning ilmnesid selged ja tugevad seosemustrid. Samas tuleb arvestada, et meie valimid olid küll suured, kuid mitte esinduslikud.

CATCH-EyoU ja MYPLACE andmetel põhinevad tüpoloogiad on erisugused, kuid võib täheldada ka olulisi kattumisi ning erinevused esile tulnud tüüpides on lihtsasti seletatavad erinevustega küsimustikes. Mõlemas tüpoloogias tuli selgesti esile n-ö passiivne tüüp, kes harrastab kõiki kodanikuosaluse tegevusi keskmisest vähem, kuigi võib olla muus osas aktiivne ja tegus. CATCH-EyoU andmetel on passiivsete noorte hulk aga oluliselt suurem. Seda seletab eeskätt see, et kui MYPLACE tüpoloogias eristub selgelt valimistel osaleja tüüp, kes ei harrasta peaaegu ühtegi muud osalustegevust, siis CATCH-EyoU tüpoloogia sisendtunnuste hulka valimistel osalemine ei kuulunud. Seega sattusid ka need noored, kes MYPLACE tüpoloogias oleks liigitunud valimistel osaleja tüüpi, CATCH-EyoU tüpoloogias passiivsete hulka. Kahe tüpoloogia vahel on teisigi kattuvusi. Näiteks nii MYPLACE multiaktiviste kui ka CATCH-EyoU digiaktiviste iseloomustab keskmisest kõrgem ekspressiivne ja digitaalne tegevus ning poliitiline tarbimine. Samuti on mõlema tüübi puhul suuresti tegu kõrgema haridusliku ja majandusliku perekondliku taustaga noortega. Teatavat ühisosa võib täheldada ka MYPLACE organisatsioonides osalejate ja CATCH-EyoU vabatahtlike-heategijate puhul. Suur osa vabatahtlikust tegevusest toimub nimelt kas organisatsioonides osaledes või siis vähemalt nende eestvedamisel. Seetõttu võib oletada, et kui CATCH-EyoU ankeedis oleks põhjalikumalt küsitud organisatsioonides osalemise kohta, oleks ilmnenud, et paljud vabatahtlikudheategijad on mõnega neist seotud. Käesolev analüüs ei osunda põhjuslikele seostele, küll aga viitab teatud seosemustritele, mis annavad põhjust edasistes uuringutes püstitada hüpoteese ning neid süvendatult uurida. Majanduslikul kihistumisel on andmestiku kohaselt tüübikuuluvusega väiksem seos kui ealisel arengudünaamikal ja vahetul sotsiaalsel kontekstil (etniline ja perekondlik taust, sõpruskond, elukoht). Rohkem võimalusi pakkuv sotsiaalne keskkond (põhirahvusesse kuulumine, suuremad linnad ja nende lähiümbrus, demokraatlikum ja haritum pere) näib soodustavat kuulumist domineerivatesse tüüpidesse. Vähem võimalusi pakkuv sotsiaalne keskkond (väikelinnad ja maakohad, madalama haridustasemega ja vähem demokraatlik pere) on tugevas seoses kas kõrvalejäämise ja võõrandumisega või alternatiivina protestimeelse, võitleva aktiivsusega – seda olenevalt noore rahvuslikust kuuluvusest, sotsiaalsest kapitalist ning sõprade ja perekonna aktiivsusest.

CATCH-EyoU andmete alusel domineerib Eesti noorte seas mõõdukas osalusaktiivsus kahe selgelt eristuva vormiga – digiaktivism ja heategevuslik panustamine. See on võrreldav Banaji tüpoloogias noorte osalustüübiga, kes on üldiselt aktiivsed konformsel moel22. Kõrge osalusaktiivsus on vähelevinud, ühendades konventsionaalseid ja mittekonventsionaalseid tegevusi ning väljendades rahvuslik-konservatiivset protestimeelsust. Seega saab väita, et CATCH-EyoU poliitiliselt meelestatud aktivistid on võrreldavad Banaji tüpoloogias noortega, kes on üldiselt aktiivsed antidemokraatlikul moel.

22 Banaji, S. A critical approach to the study of young people.