SISSEJUHATUS

ORGANISATSIOONIDES OSALEJAD, MULTIAKTIVISTID JA TEISED. MILLIST TÜÜPI KODANIKUD ON EESTI NOORED?

Raili Nugin Mai Beilmann Airi-Alina Allaste Veronika Kalmus

Sissejuhatus

Kuigi noorte osalus poliitilise suunitlusega organisatsioonides on vähenenud, ei tähenda see tingimata, et Eesti noored ei huvituks ühiskonnas toimuvast. Tänapäeval on osalusvormid mitmekesistunud ning ülalt-alla organisatsioonides ja hääletamisel osalemise kõrval on muutunud tähtsamaks tegutsemine rohujuuretasandil. Noored võivad kalduda enam ühe või teise osalusviisi poole, neid kombineerida või ühiskondlikust tegevusest sootuks kõrvale jääda. Selles peatükis pakume välja võimalusi noorte ühiskondliku aktiivsuse tüpologiseerimiseks. Osalustüüpide esiletoomine aitab paremini mõista tänapäevast mitmekesistunud kodanikuosalust või siis mitteosalemist, näidates nii seda, kuidas osalusviisid võivad olla põimunud, kui ka selgitades passiivsemat käitumist. Väljapakutud osalustüübid on moodustatud, tuginedes peamiselt kahele uurimusele: 2016. a tehtud veebiküsitlusele (CATCH-EyoU projekti raames) ning 2012–2013 korraldatud küsitlusele ja kvalitatiivsetele süvaintervjuudele (MYPLACE projekti raames). Tutvustame kahte aktiivsuse tüpoloogiat, mis lähtuvad kodanikuosalusega seonduvate tegevuste harrastussagedusest. Peatüki eesmärk on eelkõige kirjeldada võimalikke noorte osalustüüpe, ühelt poolt näidates nende seoseid poliitiliste hoiakute, sotsiaalse kapitali ja sotsiaaldemograafi lise taustaga, teisalt kirjeldades kodanikuosaluse kujunemislugu nii isikutasandil kui ka sotsiaalse keskkonna mõjul. Peatükk toob esile Eesti noorte osalustüpoloogiad, esitades neid varasemate uurimustega võrreldes mõnevõrra laiemas kontekstis.

Peatüki alguses juhime tähelepanu osalustüpoloogiate mitmekesisusele, esitades mõningatesse neist põgusa sissevaate. Seejärel tutvustame kahe rahvusvahelise uuringu metoodikat ja valimit, misjärel avame mõlema uuringu