ROHUJUURETASANDI OSALUSE VORMID KOKKUVÕTE 81

Teadmistel on mõlema keelegrupi puhul oluline negatiivne mõju, mis on aastatega isegi tugevnenud. Teisiti öeldes, mida madalamad on õpilase ühiskonnaalased teadmised, seda suurema tõenäosusega astub ta tulevikus mõnda poliitilisse organisatsiooni ja kandideerib valimistel. Kui eesti õppekeelega noortele avaldab mõju ka institutsioonide usaldamine, siis vene õppekeelega noorte puhul pole sellel teguril statistiliselt olulist tähtsust. Teine märkimist vääriv erinevus kahe keelegrupi vahel ilmneb demokraatliku koolieluga seotud tegurites. Eesti õppekeelega koolides avaldab klassikliima avatus soodsat mõju tulevasele poliitilisele aktiivsusele, kuid koolielus osalemise väärtus on oma mõju kaotanud. Vene õppekeelega koolides pole kumbki nendest teguritest tähtis. Niisiis paistab, et koolil pole olulist ja positiivset rolli tulevaste poliitaktivistide kujundamisel. Võib spekuleerida ka sel teemal, et tulevased aktivistid näivad pigem enesekesksete indiviididena kui oma maa ja riigi arengu eest seisjatena. Seda väidet toetab isikliku võimekuse tähtsus ning samaaegne patriotismi ja institutsionaalse usalduse tähtsusetus tulevase poliitilise osaluse ennustamisel.

Rohujuuretasandi osaluse vormid

Ebaseaduslikeks protestiaktsioonideks peetakse grafi tite tegemist, liikluse blokeerimist ja avalike hoonete hõivamist. Kõige suurem mõju sellistes aktsioonides osalemisele on ühiskonnaalastel teadmistel – mida kõrgem teadmiste tase, seda vähem kaldutakse illegaalseid aktsioone ette võtma (vt tabel 6). Tajutav kodanikuvõimekus, mis mõjutas planeeritavat poliitilist osalust positiivselt, on oluline tegur ka seadusvastaste aktsioonide ettevõtmisel. Niisiis võib usk oma suutlikkusse midagi korda saata kutsuda esile nii seaduslikke kui ka ebaseaduslikke aktsioone. Institutsionaalset usaldust seostatakse teaduskirjanduses seaduskuuleka käitumisega. Need, kes ühiskonnainstitutsioone ei usalda, kalduvad aga ebaseaduslikele protestiaktsioonidele. Tabel 5 näitab, et see reegel peab paika ka teismeliste käitumise ennustamisel. Huvitav on aga see, et vene õppekeelega noorte puhul pole institutsioonide usaldamine enam tähtis. Samal ajal on muutunud oluliseks nende hoiak Eesti suhtes: mida negatiivsemalt seda hinnatakse, seda suurem on valmidus ebaseaduslikeks protestiaktsioonideks. Tervikuna on eestikeelsete noorte ebaseadusliku protestikäitumise ennustajad jäänud aastatega samaks, venekeelsetel noortel aga märgatavalt muutunud. See annab tunnistust labiilsematest hoiakutest, mis ühiskondliku situatsiooni muutudes võivad kiiresti ja ettearvamatult teiseneda. Ühtlasi muudavad niisugused jooned venekeelsete noorte protestikäitumise raskesti ennustatavaks.

Oma seisukoha väljendamist ühiskondlikes küsimustes mõjutab kõige tugevamalt noorte tajutud kodanikuvõimekus (vt tabel 7). Seisukoha väljaütlemist soodustab ka toetus kodaniku aktiivsetele rollidele. Teadmised on siingi nõrga seletava jõuga. Eesti õppekeelega noortel on ühiskonnaalaste teadmiste mõju muutunud võrreldes 2009. aastaga negatiivseks, mis näitab, et kõrgemate teadmistega noored ei näe vajadust avaldada oma seisukohti ei kirjutades, väideldes ega seaduslikel miitingutel osaledes. Vene õppekeelega noorte puhul ei mõjuta teadmised nende kavatsusi oma seisukohti avalikult näidata.

Mõnevõrra üllatavalt on venekeelsetel õpilastel saanud oluliseks teguriks selles osas usaldus institutsioonide vastu, mis polnud oluline eespool käsitletud hääletuskäitumise ja illegaalsete protestide puhul. Samuti, vastupidiselt oodatule, ei mõjuta valmidust oma poliitilist arvamust välja öelda praegu enam see, kuidas õpilane suhtub Eestisse. Niisiis paistab, et institutsionaalne usaldus ja suhtumine oma kodumaasse on teismeliste hoiakutes keerulises vastastikuses seoses. Mis on need täpsed mehhanismid, vajab täiendavaid analüüse.

Tabel 6. Ebaseaduslikes protestiaktsioonides osalemist ennustavad tegurid (olulisuse järjekorras; näidatud on ainult nende tegurite väärtused, mis mõjutavad osalemist statistiliselt olulisel määral)

Eesti õppekeelega koolide õpilased Teadmised Tajutav kodanikuvõimekus Toetus mittekonventsionaalsele kodanikumudelile Usaldus institutsioonide suhtes Hoiakud oma maa suhtes Tajutav klassikliima avatus Poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel arutamine väljaspool kooli Koolielus osalemise väärtustamine Toetus konventsionaalsele kodanikumudelile Vene õppekeelega koolide õpilased Teadmised Tajutav kodanikuvõimekus Hoiakud oma maa suhtes Toetus mittekonventsionaalsele kodanikumudelile Usaldus institutsioonide suhtes Koolielus osalemise väärtustamine Tajutav klassikliima avatus Poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel arutamine väljaspool kooli Toetus konventsionaalsele kodanikumudelile 2016. aasta 2009. aasta

–0,21 –0,25

0,18 0,12 0,12 0,05

–0,14 –0,10

–0,10

–0,26 0,17 –0,14 0,07 –0,14

–0,13 –0,12

Üldse võib öelda, et see kodanikuosaluse vorm – avaldada oma seisukohta – on 14-aastaste noorte jaoks kõige ebaselgem. Sellele kognitiivsele ja emotsionaalsele ebakindlusele viitavad käitumist ennustavate tegurite ulatuslikud muutused, võrreldes aastaid 2009 ja 2016. Erinevalt eespool analüüsitud osalusvormidest on siin ühtmoodi ebakindlad nii eesti- kui ka venekeelsed õpilased. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kõige tähtsam tegur, mis ennustab noorte poliitilist ja rohujuuretasandi aktiivsust täiskasvanuna, on nende usk enesesse ehk tajutud kodanikuvõimekus. Kõigis analüüsitud neljas osalusvormis oli selle mõju tugev ning statistiliselt oluline. Samas on oluline tähele panna, et usk enda võimekusse soodustab ka illegaalsete aktsioonide ettevõtmist.

Tabel 7. Oma seisukoha väljendamist ühiskondlikes asjades ennustavad tegurid (olulisuse järjekorras; näidatud on ainult nende tegurite väärtused, mis mõjutavad seisukoha väljendamist statistiliselt olulisel määral)

Eesti õppekeelega koolide õpilased Tajutav kodanikuvõimekus Toetus mittekonventsionaalsele kodanikumudelile Toetus konventsionaalsele kodanikumudelile Poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel arutamine väljaspool kooli Teadmised Koolielus osalemise väärtustamine Tajutav klassikliima avatus Hoiakud oma maa suhtes Usaldus institutsioonide suhtes Vene õppekeelega koolide õpilased Tajutav kodanikuvõimekus Toetus konventsionaalsele kodanikumudelile Usaldus institutsioonide suhtes Toetus mittekonventsionaalsele kodanikumudelile Poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel arutamine väljaspool kooli Hoiakud oma maa suhtes Tajutav klassikliima avatus Koolielus osalemise väärtustamine Teadmised 2016. aasta 2009. aasta

0,35 0,23

0,18 0,21 0,10 0,08 0,05 –0,07 0,07 0,06

0,12

0,37 0,32 0,19 0,14 0,08 0,10 0,12

Teadmiste roll tulevase ühiskondliku ja poliitilise osaluse motivaatorina on märksa nõrgem ning mitmete vormide puhul negatiivne. Teisiti öeldes – mida kõrgemad on teadmised, seda vähem on praegused teismelised täiskasvanuks saades valmis aktiivselt ühiskondlikus elus osalema. Erandiks on vaid valmisolek valimistel hääletada – paremate teadmistega õpilased lähevad täiskasvanuna suurema tõenäosusega valima. Ühtlasi on hääletamiskäitumise tegurid aastatega kõige vähem muutunud. Nõrga või olematu mõjuga on teisedki analüüsi kaasatud kooliga seotud tegurid nagu klassikliima tajumine avatuna ja koolielus osaluse väärtustamine. Eesti- ja venekeelsete õpilaste käitumisvalmidust mõjutavates tegurites näeme rohkem sarnasusi kui erinevusi. Ühe

olulise erinevusena koorub välja see, et aastate võrdluses on venekeelsete õpilaste kodanikuosalust ennustavates tegurites toimunud rohkem muutusi kui eestikeelsete õpilaste puhul.

Kokkuvõte

Käesolev artikkel uuris 14-aastaste koolinoorte kodanikuosaluse vorme praegu ja tulevikus, keskendudes ühiskonnaalaste teadmiste ja koolikogemuse rolli aktiivsuse esilekutsujana. Meie eriline huvi oli võrrelda eestikeelsete ja venekeelsete koolide õpilaste hoiakuid ja osaluskogemust, kuna mitmed uuringud (ICCS, MYPLACE, EIM) on leidnud märgatavaid erisusi eesti- ja venekeelsete vastajate väärtushoiakutes ja identiteetides. Järgnevalt toome välja analüüsi põhisõnumid neljas aspektis – teismeliste noorte üldine osalusaktiivsuse tase, vormid ja determinandid, kooli ja kodanikuhariduse roll osaluse kujundamisel ning viimaks – vene õppekeelega noorte kodanikuosaluse eripärad. Osalusvormide laiast paletist on kõige ulatuslikuma toetusega hääletamiskäitumine, täpsemalt praegu koolis õpilasesinduste ja tulevikus seadusandlikke kogude valimine. Ühtlasi on see poliitilise osaluse vorm aastatega vähe muutnud. Rohujuuretasandi tegevused on oluliselt vähem populaarsed – nii praegu kui ka tulevikus tegeleb nendega väike osa noori. See MYPLACE-ga24 sarnane tulemus võib viidata noorte põlvkonna sisemisele kirjususele, mille üheks tagajärjeks on kodanikuosaluse muutumine korporatiivseks. Võimalik on ka laiem ühiskondlik seletus, mille kohaselt stabiilsetes hästi toimivates ühiskondades kaob noortel sisemine motivatsioon ise aktiivselt ühiskonda panustada25 .

24 MYPLACE (Memory, Youth, Political Legacy And Civic Engagement),

WP4: Measuring Participation. Estonia. 25 Amna, E., Zettenberg, P. (2010). A Political Science Perspective on

Socialization Research: Young Nordic Citizens in a Comparative Light.

Rmt: Sherrod, L., Torney-Purta, J., Flanagan, C. (toim.). Handbook of

Research on Civic Engagement in Youth, lk 43–66. New York: Wiley. Nt uuringu „Meema“ põhjal moodustavad Eesti 15–20 aastaste seas „passiivsed rahulolevad“ 49%, mida on palju rohkem kui teistes eagruppides26. See ühiskondliku progressi lähenemine võib seletada ka vene õppekeelega noorte suuremat aktiivsust ja valmidust võtta initsiatiivi – integratsiooni monitooringutest on teada, et venekeelne elanikkond on nii reaalselt kui ka tunnetuslikult ühiskonnas ebakindlamas positsioonis27 . Niisiis on noorte kodanikuosalus mõjutatud laiematest ühiskondlikest protsessidest, mis võib viia järelduseni, et formaalne ja mitteformaalne kodanikuharidus ei saa siin midagi ära teha. Tõepoolest, kooli ja teadmiste roll kodanikuaktiivsuse determinantidena jäi tervikuna nõrgaks. Meie tulemused kinnitasid varasemate uuringute järeldusi, et paremad teadmised soosivad hääletamist valimistel ega toeta kaasatust ebaseaduslikesse aktsioonidesse. Ohumärgiks võib aga pidada seda, et aastatega on teadmiste roll nõrgenenud või muutunud koguni negatiivseks, mis tähendab et Eesti kõrge koht rahvusvahelistes haridustulemuste uuringutes nagu PISA ja ICCS ei transformeeru automaatselt tugevamaks demokraatiaks. Lisaks teadmiste tasemele ei mõjuta noorte tulevast kodanikuosalust ka koolidemokraatia tegurid ning siingi näeme kooli positiivse mõju hääbumist aastate jooksul. Näiteks avatud klassikliima, mis ICCS 2009 järgi oli kindel demokraatlike hoiakute ja osaluse ennustaja28, on nüüdseks Eesti õpilaste seas oma mõju minetanud. Seega ei kinnita Eesti tulemused neid Lääne-Euroopas tehtud analüüse, mille järgi positiivne demokraatiakogemus koolis mõjub ka positiivse tõukejõuna hilisema käitumise vormimisel. Võimalik, et need tulemused viitavad vajadusele nüüdisajastada kodanikuosaluse võimaluste tutvustamist ühiskonnaõpetuse ainekavas. Näiteks ei pea suur osa 14-aastastest

26 Kalmus et al., Põlvkondade eristumine. 27 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. http://www.kul. ee/et/EIM2017. 28 Schulz et al., Civic knowledge, attitudes, and engagement.

tõenäoliseks astuda tulevikus samme oma seisukoha väljendamiseks sotsiaalsetes või poliitilistes küsimustes. Sedalaadi käitumist ennustavad tegurid on aastatega palju muutunud, kuid teadmiste mõju valmidusele oma seisukohta väljendada on jäänud olematuks. Seega ei tööta meil üks demokraatliku valitsemisviisi alustalasid – informeeritud seisukoha sõnastamine ja kommunikeerimine. Kuna teadmiste mõju kodanikuosalusele on nõrk või puudub sootuks, siis polegi ootamatu, et eesti ja vene õppekeelega noorte käitumises domineerivad sarnasused. Mõlema keelegrupi käitumist seletavad kõige enam sarnased põhitegurid nagu tajutav kodanikuvõimekus ja toetus konventsionaalse kodanikumudeli väärtustele.

Teisalt ilmnes eesti- ja venekeelsete õpilaste käitumist ennustavates tegurites ka kaks olulist erinevust. Esiteks on eesti õppekeelega noorte käitumise mõjutegurid mõlemal uuringuaastal samad, kuid vene õppekeelega noortel on need muutunud. See viitab asjaolule, et venekeelsed noored alles otsivad oma kodanikurolli Eesti ühiskonnas.

Teiseks erineb kahes keelegrupis institutsionaalse usalduse ja patriootlike hoiakute roll käitumise ennustamisel. Eestikeelsetel õpilastel on mõlemad tähtsad, venekeelsetel õpilastel kaotavad aga institutsioonid oma tähtsust, samas kui hoiak Eesti suhtes muutub mõjukamaks. See viitab, et peavad paika varasemate uuringute väited institutsiooniväliste tegurite ja osalusvormide kasvavast tähtsusest noorte jaoks. Eriti selgelt väljendub see vene õppekeelega noorte puhul, kelle jaoks võib väärtuspõhise riigiidentiteedi tugevnemine kujuneda oluliseks aktiivse kodanikuosaluse taganttõukajaks.

Kasutatud allikad

Amna, E. ja Zettenberg, P. (2010). A Political Science Perspective on Socialization Research: Young Nordic Citizens in a Comparative Light. Rmt: Sherrod, L., Torney-Purta, J., Flanagan, C. (toim.). Handbook of Research on Civic Engagement in Youth, lk 43–66. New York: Wiley. Bang, H. ja Sørensen, E. (1999). The Everyday Maker: A New Challenge to Democratic Governance. Administrative Theory & Praxis, 21(3), lk 325–341. Bevir, M. (2010). Democratic Governance. Woodstock: Princeton University Press. Dalton, R. J. (toim.). (2011). Engaging Youth in Politics: Debating Democracy’s Future. New York: IDEBATE Press. Dalton, R. J., Cain, B. E. ja Scarrow, S. E. (2003). Democratic Publics and Democratic Institutions. Rmt: Cain, B. E., Dalton, R. J., Scarrow, S. E. (toim.). Democracy Transformed: Expanding Political Opportunities in Advanced Industrial Democracies. Oxford: Oxford University Press. Eesti Statistikaamet (2017). Rahvastik kodakondsuse ja vanuserühma järgi http://andmebaas.stat.ee/ Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV069# (vaadatud 12.02.2018). Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. http:// www.kul.ee/et/EIM2017.

Franklin, M., N. (2002). The Dynamics of Electoral Participation. Rmt: LeDuc, L., Niemi, R. G., Norris, P. (toim.). Comparing Democracies 2, lk 148-168. London: Sage 2002. Gauthier, M. (2003). The inadequacy of concepts: the rise of youth internes in civic participation in Quebec. Journal of Youth Studies, 6(3), lk 265–76. Janmaat, J. G, Mostafa, T., Hoskins, B. (2014). Widening the participation gap: The effect of educational track on reported voting in England. Journal of Adolescence, 37(4), lk 473–482.

Kalmus, V., Masso, A. ja Lauristin, M. (2017). Põlvkondade eristumine muutuvas ühiskonnas. Rmt: Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus, V., Vihalemm, T. (toim.). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 tulemused, lk 620–664. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kavadias, D., Hemmerechts, K., Spruyt, B. (2017). Segregation and Socialization: Academic Segregation and Citizenship Attitudes of Adolescents in Comparative Perspective? Journal of Social Science Education, 16(2), lk 30-41. Keating, A., Janmaat, J. G. (2015). Education through citizenship at school: do school activities have a lasting impact on youth political engagement? Parliamentary Affairs, 69(2), lk 409–429. Kiisel, M., Leppik, M., Seppel, K. (2015). Engaged and critical? The young generation’s political participation in EU countries. Studies of Transition States and Societies,7(3), lk 51–65. MYPLACE (Memory, Youth, Political Legacy And Civic Engagement),WP4: Measuring Participation. Estonia. Norris, P. (2002). Democratic Phoenix: Reinventing Political Activism. New York: Cambridge University Press. O’Toole, T. (2003). Engaging with Young People’s Conceptions of the Political. Children’s Geographies, 1(1), lk 71–90. Põhikooli riiklik õppekava 2011, lisa 5 „Sotsiaalained“. Vabariigi Valitsuse määrus. Riigi Teataja, 14.01.2011. https:// www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv. Quinterlier, E. (2010). The effect of schools on political participation: a multilevel logistic analysis. Research Papers in Education, 25(2), lk 137–154. Schulz, W., Ainley, J., Fraillon, J., Kerr, D. ja Losito, B. (2010). Civic knowledge, attitudes, and engagement among lower-secondary school students in 38 countries. IEA International Civic and Citizenship Education Study 2009. International Report. Amsterdam: International Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA). Schulz, W., Ainley, J., Fraillon, J., Losito, B., Agrusti, G. ja Friedman, T. (2017). Becoming Citizens in a Changing World. IEA International Civic and Citizenship Education Study 2016. International Report. Amsterdam: International Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA). Schulz, W., Fraillon, J., Ainley, J., Losito, B. ja Kerr, D. (2008). International Civic and Citizenship Study. Assessment Framework. Amsterdam: IEA.

Zimenkova, T. (2013). Active Citizenship as Harmonious Co-existence? About the Political in Participatory Education. Rmt: Hedke, R., Zimenkova, T. (toim.). Education for Civic and Political Particpation, lk 36–53. New York: Roultedge. Toots, A., Idnurm, T. (2016). Political activism of low-achieving and high-achieving students in eight European countries: Studying horizontal and vertical inequalities. Curriculum and Teaching, 31(1), lk 7–26. Toots, A. (2013). Motivated by education or encouraged by opportunities? A comparative perspective on knowledge and participation nexus. Rmt: Hedtke, R., Zimenkova, T. (toim.). Education for Civic and Political Participation, lk 99–116. A Critical Approach. Routledge. Toots, A. (toim) (2017). Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus (ICCS 2016). Tallinn, Tartu: TLÜ, HTM. Toots, A., Idnurm, T., Saarts, T. (2014). Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine. Tallinn: TLÜ Riigiteaduste Instituut. Van de Werforst, H. G. (2009). Education, Inequality, and Active Citizenship Tensions in a Differentiated Schooling System. Amsterdam: Amsterdam Institute for Advanced Labour Studies, University of Amsterdam, 09/73. Wattenberg, M. (2012). Is Voting for Young People? New York: Pearson Press.

LISA 1

Statistiline lisa

Täiskasvanuna…

Astun erakonda Töötan vabatahtlikuna kodukoha inimeste abistamiseks Annan isikliku panuse keskkonna säästmisse

On osalenud…

Partei või ühendusega seotud noorte-organisatsioonis

Vene õppekeel

Eesti õppekeel

Vene õppekeel

Eesti õppekeel

Vene õppekeel

Eesti õppekeel

0,14 0,10 0,08 0,06 0,01 0,01

Keskkonnakaitse liikumises 0,10 0,07 0,14 0,12 0,18 0,13 Inimõigustega tegelevas organisatsioonis

0,16 0,09 0,05 0,08 0,02 0,03 Vabatahtlike grupis, et teha kasulikku kodukohas

0,11 0,08 0,16 0,31 0,18 0,20 Sotsiaalseks vajaduseks raha koguvas organisatsioonis

0,15 0,05 0,11 0,15 0,11 0,11 Kampaaniat korraldavas noortegrupis

0,18 0,03 0,16 0,13 0,13 0,08 Loomade õiguste eest seisvas grupis

0,15 0,03 0,17 0,17 0,20 0,14 Kodukoha noorterühmas 0,09 0,04 0,10 0,10 0,11 0,07