ANDMED JA ANALÜÜSIMEETODID

Tabel 2. ICCS 2009 ja 2016 valimid Eestis

Koole Õpilasi

2009 2016 2009 2016 2009 2016

Eesti õppekeel Vene õppekeel Kokku

113 123 27 41 140 164

2 243 2 391 500 864 2 743 3 255

Need ülaltoodud probleemid ja teadustulemused on asjakohased ka Eestis, kus vaatamata ühtsele haridussüsteemile ja riiklikule õppekavale eksisteerivad kaks suhteliselt eraldiseisvat alasüsteemi – eesti ja vene õppekeelega koolid.

Andmed ja analüüsimeetodid

Analüüs tugineb IEA Rahvusvahelisele kodanikuhariduse uuringule International Civic and Citizenship Education Study (ICCS), mille eesmärk on teada saada, kuidas teismelised omandavad kodanikurolle ühiskonnas toimetulekuks. Mahuka ja esindusliku sotsioloogilise küsitlusega uuritakse teismeliste õpilaste teadmisi ja arusaamu ühiskonnast, hoiakuid demokraatia printsiipide ja kodanikurollide kohta, aga ka nende praegust ja tulevast ühiskondlikku osalust. Uuringutulemused võimaldavad hinnata, millised haridussüsteemi korralduslikud mudelid ja õpetamispraktikad annavad kodanikuhariduses parimaid tulemusi. Erinevates küsitlustsüklites on osalenud 25–40 riiki üle maailma. Eestis vastab ühele küsitlusele umbes 3000 õpilast. Nii ulatuslik valim võimaldab anda usaldusväärseid seletusi teismeliste kodanikuaktiivsuse kohta ja analüüsida mitmesuguseid alagruppe. Käesolev analüüs keskendub erineva õppekeelega koolide noortele.

Valim

ICCS kasutab esindusliku valimi saamiseks kahetasandilist klastervalimi metoodikat: algul valib arvutiprogramm igas riigis välja vajaliku hulga koole ja seejärel ühe 8. klassi igast väljavalitud koolist. Mõlemad valikud on juhuslikud, st iga üldhariduskool, kus on olemas 8. klass, võib osutuda valituks. Kõik valituks osutunud klassi nimekirjas olevad õpilased on uuringusse arvatud. Tabel 2 näitab, kui palju eesti ja vene õppekeelega koole osales Eestis ICCS kahes tsüklis.

Muutujad

IEA ICCS uuring eristub paljudest maailmas tehtavatest demokraatlike hoiakute ja osaluse küsitlustest (nt ESS, millel põhineb kogumiku esimene artikkel) selle poolest, et sisaldab lisaks hoiakuid ja käitumist mõõtvatele küsimustele ka ühiskonnaalaste teadmiste testi. See võimaldab hinnata noorte teadmisi ühiskonnast ning analüüsida, kuidas teadmiste tase mõjutab hoiakuid ja osalust. Teadmiste testis on enamik küsimusi valikvastustega ja mõned avatud vastustega. Ligi 80 küsimusele antud vastustest konstrueeritakse ühiskonnaalaste teadmiste koondskaala. Seda on hea kasutada riikide ja vastajagruppide võrdlemisel, aga ka teadmiste ja osaluse seoste uurimisel. Ka käesolevas analüüsis on kasutusel teadmiste koondskaala punktid, mitte ühele või teisele üksikküsimusele antud õigete vastuste protsendid.

Tabel 3. Analüüsis kasutatav kodanikuosaluse vormide tüpoloogia

Tulevikus planeeritav (2009/2016)

Praegune (2016)

Koolis Väljaspool kooli Kogukonnaosaluse vormid – seisukoha väljendamine ühiskondlikes küsimustes – osalus ebaseaduslikes protestiaktsioonides Poliitilise osaluse vormid – hääletamine valimistel – osalus valimistel ja poliitilistes organisatsioonides – Osalus koolielus Kogukonnaosaluse vormid – osalus kodanikuorganisatsioonides

Teise liigi analüüsis kasutatavatest andmetest moodustavad õpilaste seisukohad väärtuste ja hoiakute kohta. Need mängivad kodanikuhariduses sama olulist rolli kui teadmised ja oskused. Hoiakute küsimused olid sõnastatud väidetena, kus õpilasel tuli märkida, kas ta on esitatud väitega „täiesti nõus“, „nõus“, „pole nõus“ või „pole üldse nõus“. Samateemalistest üksikväidetest moodustati ICCS andmebaasis teemaskaalad, mida kasutame ka käesolevas analüüsis. Täpsemalt on need järgmised: • tajutud kodanikuvõimekus • poliitiliste ja sotsiaalsete teemade arutamine väljaspool kooli • tajutud klassikliima avatus • koolielus osalemise väärtustamine • toetus konventsionaalsele kodanikumudelile • toetus mittekonventsionaalsele kodanikumudelile • hoiak Eesti suhtes • usaldus institutsioonide vastu.

Kolmandaks muutujate blokiks on õpilaste tegelikku ja planeeritavat käitumist puudutavad küsimused. Vastajatel tuli märkida, kas nad on küsimustikus loetletud tegevustes osalenud/kavatsevad osaleda ja kui, siis millise sagedusega/ tõenäosusega nad seda teevad. Lähtudes erialakirjanduses enamlevinud tüpoloogiatest ja ICCS andmebaasist, jaotame osalusvormid käesoleva analüüsi tarbeks nõnda, nagu on näha tabelis 3.

Analüüsimeetodid

Alustuseks kasutame kirjeldavat statistikat, et anda võrdlev ülevaade erinevate osalusvormide levimusest eesti- ja vene õppekeelega koolide õpilaste seas. Seal, kus küsimustikus esitatud väited on mõlemas uuringutsüklis samad, näitame ka seitsme aasta jooksul toimunud muutust (2009–2016). Seejärel teeme kahte tüüpi seoseanalüüsi. Esiteks uurime korrelatsioonianalüüsi abil, milline on seos õpilase kodanikuosaluse ja tema ühiskonnaalaste teadmiste vahel. Teiseks teeme mitmese regressiooni, et leida erinevate osalusvormide ettevõtmist ennustavaid tegureid.