KOKKUVÕTE

lahkuda41 rohkem vanema vanuserühma noori: 39% 20–29-aastaste vanuserühmast (nii kevadel kui sügisel), samas kui 15–19-aastastest noortest väljendas sellist plaani 35% kevadel ja 32% sügisel (vt joonis 13). Kindla kaitsetahtega noorte osakaal on 2017. aastal olnud muutlik: kevadel plaanis sõjaohus riigist kindlasti mitte lahkuda 30% 15–29-aastastest vastanutest (10% 15–19-aastastest ja 20% 20–29-aastastest), kuid sügiseks oli nende noorte osakaal tõusnud 42%-ni (20% 15–19-aastastest ja 22% 20–29-aastastest). 2016. aastal oli nende noorte osakaal madalam, kõikudes 1 protsendipunkti jagu: 37%-st kevadel 36%-ni sügisel. 2017. aasta kohta puuduvad andmed noorte hoiakutest, kas Eestit on relvastatud kallaletungi korral võimalik kaitsta ning kas nad osaleksid kaitsetegevuses42. Kuid 2016. aastal on noorte usk kaitse võimalikkusesse langenud. Nooremast vanuserühmast, 15–19-aastaste seast arvas 2016. aasta sügisel 47%, et see on kindlasti või tõenäoliselt võimalik, sama aasta kevadel ja 2015. a sügisel aga 65% vastanutest. 20–29-aastaste noorte seas on nõnda arvajate osakaal langenud samal perioodil 56%-lt (2015. a sügisel, 57% – 2016. a kevadel) 50%-le 2016. aasta sügiseks. Noorte kaitsevalmidus on samuti langenud. 15–19-aastastest noortest oli 2016. a sügisel kindlasti või tõenäoliselt valmis kaitsetegevuses osalema 63%, sama aasta kevadel aga 66% ja 2015. a sügisel 74% vastanutest. Vanemas vanuserühmas muutusid osakaalud samal perioodil 62% – 65% – 63%.

41 Noortele esitati küsimus: „Kui Eestile tungitakse kallale, kas püüaksite siis Eestist lahkuda?“ 42 Uuringus esitati küsimused: „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni?“ ja „Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?“.

Erinevalt varasematest aastatest ei too 2017. aasta uuringuraportid nende küsimuste lõikes välja noorte vanuserühma.

Kokkuvõte

Statistikaameti andmetel on noorte arv 2017. aastal küll endiselt languses, vähenedes 278 867-ni ning nende osakaal kogurahvastikust langes 21,2%-ni, kuid rahvastikuprognoos ennustab noorte arvu kasvu juba ca viie aasta pärast ning kuni aastani 2031. Hea märgina on 2016. aastal mõneti pidurdunud noorte väljaränne ning Eestisse tuli rohkem kuni 29-aastaseid noori, kui siit lahkus. Selleealisi sisserändajaid tuli Eestisse 6148 ja väljarändajaid oli 5627. 2017. aastal on noorte põhitegevus endiselt õppimine. Nii omandas 2017/2018. õppeaastal üldharidust 149 935 7–26-aastast noort, kutseharidust 15 966 16–26-aastast noort ning kõrgharidust 28 477 18–26-aastast õppurit. Tööturul võis noorte elus täheldada 2017. aastal positiivseid arenguid. Tõusis 15–26-aastaste noorte tööjõus osalemise määr 52,7%-ni ehk 1,8 protsendipunkti ning tööhõive määr kasvas 2,8 protsendipunkti jõudes 47,7%-ni. Samuti vähenes noorte töötuse määr, langedes 9,4%-ni, ning noorte töötute arv langes 21,6%-ni. Samas on murettekitav 15–26-aastaste noorte naiste väiksem hõivatus tööturul – hõivatud noorte seas on 20,7% rohkem noori mehi. Teisest küljest on töötus samaealiste seas suurem just noorte meeste hulgas – 62,5% noortest töötutest on mehed. Endiselt tuleb tähelepanu pöörata majanduslikult mitteaktiivsetele mitteõppivatele noortele ning nende osakaalu vähendamisele – 2017. aastal ei õppinud ega töötanud 8,9% 15–26-aastasi noori. Võrreldes 2016. aastaga on sellesse riskirühma kuuluvate noorte arv kasvanud 1,4% (14 200-lt 14 400-le). 2016. aastal paranes noorte majanduslik olukord ning kuni 25-aastaste kuu keskmine brutotulu kasvas 6,9%, jõudes 724,7 euroni. Hoolimata sellest, et noorte brutotulu kasvas kõige rohkem, jäi see siiski vanuserühmade seas madalaimaks. Sugude kaupa kasvas noorte naiste kuu keskmine brutotulu meeste omast enam (8% vs. 6,3%), kuid noored naised teenivad endiselt vähem kui eakaaslastest mehed. Positiivsena võib näha, et noorte meeste ja naiste palgaerinevus siiski vähenes, kuid on endiselt koguni 26%.

Samal aastal vähenes ka vaesuses elavate noorte arv. Suhtelises vaesuses elavate noorte osakaal langes 17,6%-ni. Üksikvanemate, kelle peres kasvas üks või enam sõltuvat last, suhtelise vaesuse määr alanes 5 protsendipunkti, 28,4%-ni ning paljulapseliste ehk kolme ja enama sõltuva lapsega paaride suhtelise vaesuse määr alanes 20%-ni, 6 protsendipunkti võrra. Tervisekäitumise uuringu järgi on noorte tervisliku seisundi enesehinnang 2016. aastal langenud, kuid teisalt teevad nad mõnevõrra tervislikumaid toiduvalikuid ning liiguvad rohkem. Sellele vaatamata on suurenenud ülekaaluliste noorte osakaal. Positiivne on näha, et 2016. aastal on noorte seas kasvanud 19,5%-ni alkoholi mittetarvitajate osakaal (8,8% – 2014. a), samas on kahjuks tõusnud iga päev suitsetajate osakaal (17,4%-lt 19,8%-le). Justiitsministeeriumi andmetel on alaealiste väärtegude arv langustrendis alates 2011. aastast ning 2017. aastal langes nende arv 927 võrra, 6405 juhtumini. Kõige rohkem eksitakse alkoholiseaduse vastu, mille rikkumisest tulenevalt registreeriti 2829 väärtegu. Kõige vähem rikkumisi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse vastu, 390 juhtumit. 2017. aastal tekkis noortele rohkem võimalusi kodu-, töö- ja kooliväliseks tegevuseks. Nii näiteks suurenes registreeritud õppekavaga huvikoolide arv 651-le. Neis õppis 2017/2018. õppeaastal 7–26-aastasi kokku 72 481. Noortelaagrites oli samuti rohkem osalejaid kui eelnenud aastal, kokku 29 661 samas vanuses noort, ning malevates osales neid 4302. Samuti suurenes avatud noortekeskuste arv 280-ni. Vähenesid aga otsustusprotsessides osalemiseks loodud võimalused: oluliselt kahanesid kohalike omavalitsuste noortevolikogude arv (61-lt 28-le) ja maakondlike noortekogude arv (14-lt 9-le). Kuigi 2016. ja 2017. aasta paistavad eeskätt silma noorte eluolus toimunud positiivsete arengutega, tuleks siiski mõnele aspektile tähelepanu pöörata. Tööturukontekstis on noorte teenitav tulu endiselt tööealise rahvastiku seas madalaim. Noorte naiste ja meeste palgaerinevus on liiga kõrge, noorte meeste töötus liiga suur ning noorte naiste hõivatus tööturul liiga väike. Tegeleda tuleb mitteaktiivsete mitteõppivate noorte suunamisega tagasi haridusse või tööturule. Samuti tuleks tähelepanu pöörata noorte tervisekäitumisele, seda nii suitsetamise ja alkoholitarvitamise kontekstis, aga ka tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse osas, vähendamaks ülekaalulisust.

Kasutatud allikad

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. „Mis on noortekeskus?“ Viimati külastatud 4. juuni 2018. https://ank.ee/ noorsootoo/noortekeskus/. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. (2016). Uued lõiked noorsootöös. Noortekeskuste abimees oma töö paremaks korraldamiseks. „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ näitel. Põltsamaa: Vali Press OÜ. Viimati külastatud 27. aprill 2018. https://ank.ee/avaleht/images/ dokumendid/ank/Noorsootoo_4.pdf. Eesti Noorteühenduste Liit. „Osaluskogud.“ Viimati külastatud 30. aprill 2018. http://enl.ee/noorte-osalus/osaluskogud/. Eesti Noorteühenduste Liit. „Osaluskohvikud.“ Viimati külastatud 30. aprill 2018. http://enl.ee/noortepoliitika/ osaluskohvikud/.

European Social Survey. „ESS Data. Dataset: ESS8-2016, ed.2.0“ viimati külastatud 29. jaanuar 2018, nesstar.ess. nsd.uib.no/webview/.

Haridus- ja Teadusministeerium. „Huviharidus.“ Viimati külastatud 28. märts 2018. http://www.haridussilm.ee/. Haridus- ja Teadusministeerium. (2006). Noorsootöö strateegia 2006–2013. Tartu. Viimati külastatud 28. märts 2018. https://www.hm.ee/sites/default/fi les/noorsootoo_strateegia_0.pdf. Haridus- ja Teadusministeerium. „Noortevaldkonna programm 2017–2020.“ Viimati külastatud 19. juuni 2018. https://www.hm.ee/sites/default/files/10_noortevaldkonna_programmi_2017-2020_eelnou_1.pdf Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika.ee. „Kuritegevus Eestis 2017.“ Viimati külastatud 31. jaanuar 2018. http:// www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/fi les/elfi nder/ dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf Rahandusministeerium. „Haldusreform.“ Viimati muudetud 21. mai 2018, viimati külastatud 4. juuni 2018, https://www. rahandusministeerium.ee/et/kov/haldusreform

Riigi Teataja. „Noorsootöö seadus.“ Jõustunud 1. septembril 2010. Viimati külastatud 25. aprill 2018. https://www.riigiteataja.ee/akt/13340694?leiaKehtiv. SA Archimedes. „Programmi tutvustus.“ Viimati külastatud 19. märts 2018. http://adm.archimedes.ee/erasmusplus/ programmist/. Statistikaamet. „Mõisted.“ Viimati muudetud 26. september 2017. Viimati külastatud 1. mai 2018. http://pub.stat.ee/ px-web.2001/Database/SOTSIAALELU/12SOTSIAALNE_ TERJUTUS_LAEKENI_INDIKAATORID/01VAESUS_JA_EBAVERDSUS/LES_50.htm.

Statistikaamet. „Mõisted ja metoodika. Puue.“ Viimati muudetud 22. märts 2018. Viimati külastatud 1. mai 2018. http:// pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervi shoid/03Puudega_inimesed/10Uldandmed/THV_01.htm. Statistikaamet. „Statistika andmebaas: Sotsiaalelu (TT0201).“ Viimati muudetud 14. veebruar 2018. Viimati külastatud 30. mai 2018. http://pub.stat.ee/px-web.2001/ Dialog/varval.asp?ma=TT0201&ti=H%D5IVATUD+SOO+ JA+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&p ath=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02A astastatistika/&lang=2 Statistikaamet. „Terminite sõnastik.“ Viimati muudetud 2. aprill 2018. http://www.stat.ee/76870.

Statistikaamet. „Tööturunäitajad olid möödunud aastal head.“ Pressiteade. Väljastatud 14. veebruar 2018. https://www. stat.ee/pressiteade-2018-017. Tervise Arengu Instituut. „Tuberkuloos.“ Viimati külastatud 25. aprill 2018. http://hiv.ee/et/Muud-sageli-HIV-ga-seotud-haigused/Tuberkuloos.

Vabariigi Valitsus. „Maavalitsuste kaotamine.“ Viimati muudetud 22. november 2017. Viimati külastatud 19. juuni 2018. https://www.valitsus.ee/et/ajalugu/maavalitsustekaotamine

EESTI NOORTE KODANIKUOSALUS VÕRDLUSES TEISTE MAADEGA