SISSEJUHATUS

EESTI NOORTE KODANIKUOSALUS VÕRDLUSES TEISTE MAADEGA

Mai Beilmann

Sissejuhatus

Kodanikuosalus on lai mõiste, mille alla mahub väga erinevaid poliitilise ja rohujuuretasandi osaluse vorme1. Inimesed osalevad ühiskonnas kodanikena hästi erinevatel viisidel: alates valimistel oma hääle andmisest või petitsioonile allkirja panemisest kuni teatud toodete boikoteerimise, erinevates organisatsioonides osalemise või koguni taotlusliku ühiskondlike ja poliitiliste teemade vältimiseni. Kasvavalt peetakse kodanikuosalusest rääkides konventsionaalse poliitilise osaluse ja aktivismi kõrval oluliseks ka huvi tundmist ühiskonnas ja poliitikas toimuva vastu2 .

1 “Kodanikuosalus“ viitab aastaraamatus üldmõistena kõigile ühiskondliku aktiivsusega seotud tegevustele ning jaotub omakorda poliitiliseks osaluseks ja rohujuuretasandi osaluseks. Mõisted on toodud aastaraamatu sissejuhatuses. 2 Ekman, J. ja Amnå, E. (2012). Political participation and civic engagement: Towards a new typology. Human Affairs, 22, lk 283–300;

Micheletti, M. (2006). Communication and Political Understanding as Political Participation. Rmt: Eduards, M., Linde, C., Segerberg, A. (toim.). State of welfare: politics, policies and parties in the post-national welfare society, lk 1–15. Stockholm: Stockholm University. Käesolev peatükk vaatleb Eesti noorte kodanikuosaluse muutusi aastatel 2004–2016, tuginedes Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmetele. Peatükis käsitletakse erinevaid osalusviise alates huvist poliitika vastu ning osaluse kõige tavapärasematest vormidest (valimistel osalemine) kuni tarbijaliku kodanikuosaluseni (meelsuse väljendamine teatud toodete boikoteerimise kaudu). Põhirõhk on siiski konventsionaalsel poliitilisel osalusel ning vähem rohujuuretasandi kodanikuosalusel või kodanikuosaluse uudseimatel digitaalsetel avaldumisvormidel, mida ESS-i andmestik ei võimalda uurida ning millest tuleb põhjalikumalt juttu järgnevates peatükkides. Samuti ei käsitleta selles peatükis noortevaldkonna kontekstis olulisi osalusvorme nagu noortevolikogud või õpilaskogud, kuna ESS-i kui kogu elanikkonna kohta andmeid koguva uuringu raames ei küsita spetsiifi lisi küsimusi noorteorganisatsioonides ja noorte esinduskogudes osalemise kohta. Kuigi käsitletavad osalusviisid on piiratud ankeediküsimustega, lisab analüüsile väärtust, et ESS-i andmed võimaldavad võrrelda Eesti noorte osalust ühelt poolt vanemate