KOKKUVÕTE

aga võrrelda varem Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud riike, siis neist paistab just Eesti silma kõrgeimate noorte kodanikuaktiivsuse näitajatega. Kõrvutades erinevaid kodanikuosaluse tegevusi Euroopa riikide võrdluses, on Eesti noortel kõrgeimaks näitajaks osalus sotsiaalmeedias: nad on üheksandal kohal veebis poliitilise sisu postitamise ja jagamise poolest. Väljaspool sotsiaalmeediat on nende osalus tagasihoidlikum: kümnendal kohal ollakse poliitikute ja ametnikega kontakti võtmise poolest, 15. kohal poliitilise sõnumiga märgi kandmise poolest, umbes 20. kohal poliitilise partei või muu organisatsiooni heaks töötamise, toodete boikoteerimise ja petitsioonide allkirjastamise poolest ning tagantpoolt seitsmendad demonstratsioonidel osalemise poolest.

Kokkuvõte

Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes paistavad kuuldused Eesti noorte suurest ühiskondlikust passiivsusest liialdatud. Nende huvi poliitika vastu pole madalam kui keskealistel ja vanematel inimestel. Tõsi, noored veedavad vähem aega uudiseid lugedes, kuulates ja vaadates kui vanemad kodanikud. Kuid Euroopa riikide võrdluses pole see midagi harukordset ning Eesti noored on oma uudiste tarbimise harjumuste poolest üsna keskmised Euroopa noored. Lisaks tuleb silmas pidada, et tegu võib olla ealise iseärasusega, mitte põlvkondliku eripäraga. Hiljuti avaldatud andmed näitavad, et praegused kolmekümnendates ja varastes neljakümnendates inimesed, kelle vähene huvi poliitika ja päevakajaliste teemade vastu ning madal kodanikuosalus valmistasid muret siis, kui nad olid gümnaasiumiealised ja varastes kahekümnendates, on vanuse kasvades hakanud ühiskonnas toimuva suhtes suuremat huvi ilmutama ega ole praeguses täiskasvanueas sugugi passiivsemad kodanikud kui varasemad põlvkonnad30. Seega on veel vara välja kuulutada diagnoosi, et praegused noored oleksid kuidagi iseäranis poliitika ja päevakajaliste teemade kauged. Suhtumises riigiinstitutsioonidesse ilmutavad Eesti noored üle keskmise positiivseid hoiakuid: usaldus nii riigiinstitutsioonide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide vastu on kõrge. Samas on üsna kõrge usaldus riigiinstitutsioonide suhtes Eesti ühiskonnale laiemalt omane fenomen, mille poolest Eesti sarnaneb pigem vanadele demokraatiatele Põhja- ja Lääne-Euroopas kui nendele riikidele Ida- ja KeskEuroopas, kellega jagatakse ühist minevikku31 . Võrreldes vanemate eagruppidega, usuvad Eesti noored rohkem sellesse, et nende ja nendetaoliste inimeste võimuses on midagi muuta ning et nad ise suudavad aktiivselt poliitikas osaleda. Usk sellesse, et tema võimuses on midagi muuta, on aga äärmiselt oluline selleks, et inimene näeks üldse mingit mõtet aktiivselt ühiskonda panustada32 . ESS-i andmed näitavad, et Eesti noortel ei ole mitte ainult eeldusi aktiivseks kodanikuosaluseks, vaid nad ongi suhteliselt aktiivsemad kodanikud, võrreldes teiste vanusegruppidega. Tõsi küll, kui vaadata üksnes üht poliitilise osaluse mõõdikut – valimistel oma hääle andmist – siis paistavad noored üsna passiivsed. Samas võib isegi selles osas täheldada positiivset arengut, sest Eesti noorte valimisaktiivsus

30 Kalmus, V., Kõuts-Klemm, R., Beilmann, M., Rämmer, A. ja Opermann,

S. (2018). Long-lasting shadows of (post)communism? Generational and ethnic divides in political and civic participation in Estonia.

Rmt: Wimmer, J., Wallner, C., Winter, R. ja Oelsner, K. (toim). (Mis) understanding political participation: digital practices, new forms of participation and the renewal of democracy, lk 35–56. New York: Abingdon:

Routledge Taylor & Francis Ltd. 31 Beilmann, M. (2015). Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: kõige rohkem usaldatakse riigiinstitutsioone Taanis, kõige vähem Ukrainas.

Novaator/ERR. (https://novaator.err.ee/257074/fakte-euroopasotsiaaluuringust-koige-rohkem-usaldatakse-riigiinstitutsioonetaanis-koige-vahem-ukrainas, vaadatud 07.03.2018). 32 Finifter, A. W. Dimensions of political alienation.

on vaatlusaluse tosina aasta jooksul kasvanud. Kui aga vaadelda kodanikuosalust laiemalt, siis paistavad noored hoopis aktiivsematena kui eakamad kodanikud. Nii näiteks on just noored varmamad tegutsema mõne mittepoliitilise organisatsiooni heaks, kandma poliitilise sõnumiga märki või kleepsu, osalema demonstratsioonil ning veebis postitama või jagama poliitilist sisu. Tosina aastaga on paarikümne protsendipunkti jagu vähenenud nende noorte hulk, kes pole aasta jooksul harrastanud ühtegi tegevust, mis on toodud ESS-i kodanikuosaluse tegevuste loetelus. Kodanikuosaluse tegevuste loend, mille kohta Euroopa Sotsiaaluuringus küsitakse, pole kaugeltki ammendav ning kodanikud võivad osaleda paljudes tegevustes, mille kohta see uuring infot ei anna. Ent siiski joonistub selgelt välja pilt noortest, kes – vaatamata vanematest earuppidest madalamale valimisaktiivsusele – tunnevad ühiskonnas toimuva vastu huvi, kuid eelistavad seda kanaliseerida pigem (sotsiaal)võrgustikes ja kodanikuaktsioonides osalemise kaudu. See on kenasti kooskõlas nii nende uurijate seisukohtadega, kes räägivad sellest, kuidas noored on aina varmamad osalema pigem alt üles organiseeritud kodanikualgatustes kui konventsionaalsetes osalustegevustes33, kui ka hiljutiste Eesti uuringutulemustega, et osalemine kodanikuaktsioonides ja liikmelisus kodanikeühendustes on noorte seas kõrgem kui vanemates eagruppides34 . Võrreldes Eesti noorte kodanikuosalust eakaaslaste omaga teistes Euroopa riikides, paistavad nad esmapilgul üsna keskmiste Euroopa noortena, kes pole küll nii aktiivsed kui Põhjamaade ja Saksamaa noored, kuid ka mitte viimaste hulgas. Eesti noortest on kodanikuosaluse poolest agaramad eranditult pikema demokraatiakogemusega riikide noored. Kui aga võrrelda varem Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud riike, siis paistab Eesti silma kõrgeimate noorte kodanikuosaluse näitajatega.

33 Banaji, S. A critical approach to the study of young people and active citizenship in the European Union; Dalton, R. Citizenship Norms;

Stolle, D. ja Hooghe, M. Shifting inequalities. 34 Kalmus, V., Masso, A. ja Lauristin, M. (2017). Põlvkondade eristumine muutuvas ühiskonnas. Rmt: Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus,

V. Vihalemm, T. (toim.). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina.

Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused, lk 620–664. Tartu: Tartu

Ülikooli Kirjastus.

Kasutatud allikad

Almond, G. A. ja Verba, S. (1963). The Civic Culture: Political Attitudes and Democracy in Five Nations. Princeton, New Jersey: Princeton University Press. Amnå, E. ja Ivarsson, J. (2018). Public Authorities Engaging with Youth. Ettekanne CATCH-EyoU projekti konsortsiumi kohtumise raames toimunud avalikul plenaarsessioonil Tartus, 12.02.2018. Banaji, S. (2016). A critical approach to the study of young people and active citizenship in the European Union. Introduction to Deliverable 2.1: Towards an integrated theory of Youth Active Citizenship in the European Union. CATCH-EyoU projekt, lk 4–26. Banaji, S. ja Buckingham, D. (2013). The Civic Web: Young People, the Internet and Civic Participation. Cambridge, MA: MIT Press.

Beilmann, M. (2015). Fakte Euroopa Sotsiaaluuringust: Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine. Novaator/ ERR. (https://bit.ly/2O9GdMV, vaadatud 07.03.2018). Beilmann, M. (2015). Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: kõige rohkem usaldatakse riigiinstitutsioone Taanis, kõige vähem Ukrainas. Novaator/ERR. (https://bit.ly/2Lrxffx, vaadatud 07.03.2018). Berger, B. (2009). Political Theory, Political Science and the End of Civic Engagement. Perspectives on Politics, 7(2), lk 335–350.

Cammaerts, B., Bruter, M., Banaji, S., Harrison, S. ja Anstead, N. (2014). The myth of youth apathy: Young Europeans’ critical attitudes toward democratic life. American Behavioral Scientist, 58(5), lk 645–664. Dahl, V., Amnå, E., Banaji, S., Landberg, M., Šerek, J., Ribeiro, N., Beilmann, M., Pavlopoulos, V. ja Zani, B. (2017). Apathy or alienation? Political passivity among youths across eight European Union countries. European Journal of Developmental Psychology, 15(3), lk 284-301. Dalton, R. (2008). Citizenship Norms and the Expansion of Political Participation. Political Studies, 56, lk 76–98. Ekman, J. ja Amnå, E. (2012). Political participation and civic engagement: Towards a new typology. Human Affairs, 22, lk 283–300.

ESS Round 8: European Social Survey Round 8 Data (2016). Data fi le edition 1.0. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 7: European Social Survey Round 7 Data (2014). Data fi le edition 2.1. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 6: European Social Survey Round 6 Data (2012). Data fi le edition 2.3. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 5: European Social Survey Round 5 Data (2010). Data fi le edition 3.3. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 4: European Social Survey Round 4 Data (2008). Data fi le edition 4.4. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 3: European Social Survey Round 3 Data (2006). Data fi le edition 3.6. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

ESS Round 2: European Social Survey Round 2 Data (2004). Data fi le edition 3.5. NSD - Norwegian Centre for Research

Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC.

Finifter, A. W. (1970). Dimensions of political alienation. The American Political Science Review, 64(2), lk 389–410. Fox, S. (2015). Apathy, alienation and young people: The political engagement of British Millennials. Doktoritöö, University of Nottingham. Goroshit, M. (2016). Political participation: a latent variable approach testing measurement equivalence of political participation using ESS data. Eurasian Journal of Social Sciences, 4(1), lk 26–38. Kalmus, V., Kõuts-Klemm, R., Beilmann, M., Rämmer, A. ja Opermann, S. (2018). Long-lasting shadows of (post) communism? Generational and ethnic divides in political and civic participation in Estonia. Rmt: Wimmer, J., Wallner, C., Winter, R., Oelsner, K. (toim.). (Mis)understanding political participation: digital practices, new forms of participation and the renewal of democracy, lk 35–56. New York, Abingdon: Routledge Taylor & Francis Ltd. Kalmus, V., Masso, A. ja Lauristin, M. (2017). Põlvkondade eristumine muutuvas ühiskonnas. Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus, V., Vihalemm, T. (toim.), Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused, lk 620–664. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kiisel, M., Leppik, M. ja Seppel, K. (2015). Engaged and critical? The young generation’s political participation in EU countries. Studies of Transition States and Societies, 7(3), lk 52–66.

Henn, M., Weinstein, M. ja Forrest, S. (2005). Uninterested youth? Young people’s attitudes towards party politics in Britain. Political Studies, 53(3), lk 556–578. Micheletti, M. (2006). Communication and Political Understanding as Political Participation. Rmt: Eduards, M., Linde, C., Segerberg, A. (toim.). State of welfare: politics, policies and parties in the post-national welfare society, lk 1–15. Stockholm: Stockholm University. Mierina, I. (2014). Political alienation and governmentsociety relations in post-communist countries. Polish Sociological Review, 185, lk 3–24. Norris, P. (2003, november 27–28). Young people & political activism: From the politics of loyalties to the politics of choice? Ettekanne Euroopa Nõukogu sümpoosiumil „Young People and Democratic Institutions: From Disillusionment to Participation“, Strasbourgis. Oross, D. ja Szabó, A. (2017). Changing Tendencies of Youth Political Participation in Europe. Evidence from Four Different Cases. Rmt: Breen, M. J. (toim.). Values and Identities in Europe. Evidence from the European Social Survey, lk 160–183. London & New York: Routledge. O’Toole, T., Lister, M., Marsh, D., Jones, S. ja McDonagh, A. (2003). Tuning out or left out? Participation and nonparticipation among young people. Contemporary Politics, 9(1), lk 45–61. Putnam, R. D. (1993). Making Democracy Work: Civic Traditions in Modern Italy. Princeton, New Jersey: Princeton University Press. Rothstein, B. (2005). Social traps and the problem of trust. Cambridge: Cambridge University Press. Stolle, D. ja Hooghe, M. (2011). Shifting inequalities. Patterns of exclusion and inclusion in emerging forms of political participation. European Societies, 13, lk 119–142. Xu, X. ja Jin, X. (2018). The autocratic roots of social distrust. Journal of Comparative Economics, 46(1), lk 362–380.