NOORTE SOTSIAALNE STAATUS JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK

(6 noore võrra) ja 2017. a – 81% (34). Ida-Virumaal kasvas osalenute arv 24,4% (108), Pärnumaal 5,8% (13), Valgamaal 11,1% (7), Jõgevamaal 9,3% (5) ja Saaremaal 3,8% (4).

Noorte sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek

Noorte majanduslik toimetulek on järk-järgult paranenud. Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aastaks alla 25-aastaste palgatöötajate kuu keskmine brutotulu nelja vanuserühma seas kõige enam ehk 6,9%: 677,8 eurolt 724,7 eurole (vt joonis 8). Võrdluseks: 25–49-aastaste brutotulu kasvas 5,8% (1198,2 eurole), 50–62-aastastel 5,7% (990,2-le) ning 63-aastastel ja vanematel 6,3% (788,5-le). Sellele vaatamata on noorte keskmine brutotulu endiselt vanuserühmade seas madalaim. Alla 25-aastaste brutotulu moodustas Eesti keskmisest kuu brutotulust (1073 eurot) 67,5%, mis on eelnenud aastaga võrreldes langenud 0,6 protsendipunkti. Kuni 25-aastaste naiste kuu keskmine brutotulu kasvas 2015. aastaga võrreldes 8% (643,2 euroni), 2014. aastast alates on kasv olnud 16,8%. Samaealiste meeste brutotulu kasvas küll vähem, 6,3%, kuid jõudis 810,8 euroni (762,6 eurot – 2015. a). Vaadates aastaid 2012–2016, on noorte naiste brutotulu kasvanud viie aasta jooksul meestest enam – 31% võrra (491 eurolt 643,2-le), samas kui noorte meeste tulu kasvas 25,7% võrra (644,8 eurolt 810,8-le). Noorte meeste ja naiste palgaerinevus vähenes 2016. aastal eelnenud aastaga võrreldes 2,1 protsendipunkti: 28,1%-lt 26%-le. Noorte ekvivalentnetosissetulek (leibkonna netosissetulek jagatuna leibkonna tarbimiskaalude summaga)14 on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli kuni 26-aastaste vanuserühmas kasv 5,1% (10 555,72 eurolt 11 097,8-le), jäädes tagasihoidlikumaks kui 2015. aastal olnud 8,7% kasv (9711,75 eurolt). Ekvivalentnetosissetulek on

14 Tarbimiskaal on leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist. („Mõisted,“

Statistikaamet, viimati muudetud 26. september 2017, https://bit. ly/2uYj1bJ noorte vanuserühmades kõrgeim kuni 15-aastaste seas – 11 620,18 eurot, kasvades 2015. aastaga võrreldes 8,2%. 16–26-aastaste vanuserühmas kasvas see näitaja kõigest 0,2%, olles 10 319,81 eurot 2016. aastal. Suhtelises vaesuses15 elas 2016. aastal kuni 26-aastastest noortest 17,6%, mis eelnenud aastaga võrreldes on 0,1 protsendipunkti vähem (17,7%-lt) ning 2014. aastast on langus olnud 1,5 protsendipunkti (19,1%-lt). Madalam oli suhtelises vaesuses elavate noorte osakaal viimati 2009. aastal – 17,1%. Suhtelises vaesuses elab enam vanema vanuserühma noori ehk 20% 16–26-aastastest ja 16% kuni 15-aastastest. 2015. aastal olid näitajad vastavalt 16,8% ja 18,3%, seega aastaga kasvas suhtelises vaesuses elavate 16–26-aastaste osakaal 3,2 protsendipunkti ning vähenes suhteline vaesus nooremas vanuserühmas 2,3 protsendipunkti. Maakonniti oli kõige kõrgem suhtelise vaesuse määr kuni 26-aastaste noorte hulgas teist aastat järjest Valgamaal, kus see küündis 30,6%-ni, ning kõige madalam Saare maakonnas – 12,2%. Seejuures on mõlemas maakonnas toimunud oluline langus võrreldes eelnenud aastaga: Valgamaal langes see määr 7,8 protsendipunkti võrra ning Saaremaal 8 protsendipunkti võrra. Noorte suhtelise vaesuse osakaal oli üle 25% veel Põlvamaal (29,6%) ja Ida-Virumaal (26,7%). Märkimisväärselt langes see näitaja Raplamaal (22,5%-lt 12,9%-le), Pärnumaal (24,2%-lt 15,5%-le) ja Jõgevamaal (25,1%-lt 17,6%-le). Viimastel aastatel stabiilsena ca 18,5% juures püsinud 16–26-aastaste naiste suhtelise vaesuse määr (18,7% – 2014. a, 18,5% – 2015. a) tõusis 2016. aastal 23,7%-ni, mis on kõrgeim osakaal 2005. aastast alates. Samaealiste meeste suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel aga pigem langenud (2012. a – 22,6%, 2014. a – 19,3%), kuid võrreldes 2015. aastaga tõusis 1,3 protsendipunkti võrra, 16,5%-ni 2016. aastal.

15 Suhtelise vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentsissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. (Statistikaamet, “Mõisted“)