LÜHIKOMMENTAARID ARTIKLILE

Artikkel annab hea ülevaate ja võrdlusmomendi noorte osalusest n-ö makrotasandil, väljaspool traditsioonilisi noorte jaoks ja nende poolt loodud osalusvorme nagu õpilasesindused ja noortevolikogud. Selline suurem pilt ning Eesti noorte osalushoiakute ja -käitumise asetamine erinevate vanusegruppide ja teiste riikide konteksti on vajalik ka noortevaldkonnale, et tuletada meelde, mis on suurem eesmärk noorte osaluse võimestamisel, millele ka valdkonna enda struktuurid ja tegevused peaksid kaasa aitama. Selleks ei ole kindlasti mitte noorte suurem osalus ja kaasatus noorsootöösse, vaid nende võimestamine selleks, et neil oleks võimalus ja valmisolek tunda ennast täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena nii oma kohalikus kogukonnas, Eesti riigis, Euroopas kui ka globaalses kontekstis. Noortevaldkonna jaoks on artiklis toodust vast kõige olulisem teadmine selle kohta, kuidas Eesti noored eelistavad oma arvamust avaldada. Artiklis esitatud andmetest resoneerus enim fakt, et nende jaoks oli vaieldamatult kõige eelistatum kodanikuosaluse viis sotsiaalmeedias info jagamine. See on üsna ootuspärane, arvestades nii maailma kui ka Eesti mastaabis toimunud arenguid ühiskonna digiteerumise suunal.

Samal ajal on noorte e-osaluse võimalused nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna kesised ning digitaalne noorsootöö kui meetodki alles lapsekingades. Ilmselgelt on internet ja sotsiaalmeedia just need meediumid, mille kaudu on noortevaldkonnal senisest rohkem võimalik panustada, et edastada noortele kvaliteetset ja faktidel (ja mitte nendel alternatiivsetel) põhinevat infot ning pakkuda senisest mitmekesisemaid ja arvukamaid e-osaluse võimalusi. Teadmine, et Eesti noored ei ole ühiskondlike protsesside ja teemade suhtes tegelikult ükskõiksed, on noortevaldkonnale oluline mitmel põhjusel. Esiteks on see tunnistus sellest, et noorte osaluse aastatepikkune prioritiseerimine on olnud vajalik ning ka tulemuslik. Teiseks on see oluline mõistmaks, milliste kodanikuosalusviiside atraktiivsemaks muutmist tasuks noortevaldkonnal oma töös kaaluda.

Eesti noorte valimistel osalemise tase on täitsa rahuldav – olla keskpärane riikide nimekirjas, kus domineerivad siiski oluliselt pikema demokraatiakogemusega maad, on hea saavutus. Senisest suurema hulga noorte valimistel osalema motiveerimine on oluline, ent see saab toimuda ikkagi käsikäes selle tunde suurendamisega, et minust ja minu osalusest midagi ka tegelikult sõltub. Kuigi see aspekt on oluline kõikide eagruppide jaoks valimistel osalemise motivatsiooni suurendamisel, on see eriti akuutne marginaliseeritud ühiskonnagruppide jaoks nagu seda on noored. Töö valimisea langetamise nimel ka riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks on üks viis, kuidas noori varem valimiste protsessi kaasata ning nende häälele rohkem kaalu anda. Lisaks on noortevaldkonnal kohustus ja võimalus suunata poliitikuid ning teisi otsustajaid rohkem tähelepanu pöörama noorte jaoks oluliste teemade lisamisele oma valimisprogrammidesse. See on oluline selleks, et valimised ei jääks paljude noorte jaoks pigem kaugeks ja neid otseselt mittepuudutavaks osalusvormiks. Noortevaldkond ja noorsootöö on oma olemuselt ja eesmärkidelt poliitilised. Seega ei peaks valdkonna osapooled, eelkõige noorsootöötajad, pelgama poliitilist osalust ja noorte võimestamist selles osaleda. Traditsioonilised noortevaldkonna-kesksed osalusstruktuurid ja nende toetamine on olulised, ent nende kõrval peaksime üha enam arvesse võtma trende ja arenguid keskkondade osas, kus noored veedavad suurema osa oma ajast. Ka osalusvõimalused tuleks viia sinna, kus noored on – digitaalruumi.

Martti Martinson, SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskuse koordinaator

Artikkel kinnitas, et ei tasu alahinnata noorte huvi päevakajaliste teemade, sh poliitika vastu. Selgus, et noorem põlvkond on valmis rohkem osalema alt üles organiseeritud kodanikualgatustes, mis viitab minu hinnangul noorte soovile midagi ise ühiskonnas muuta. Noorsootöö võib siinkohal olla suunaviit tee leidmisel aktiivseks kodanikuks. Seda näiteks koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega, avades noortele erinevaid teemasid: selgitades, mis on vabatahtlik töö, sotsiaalne ettevõtlus jne. Uuring sedastas, et võrreldes sarnase ajaloolise taustaga maadega oleme me pigem lähemal Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidele. Noorsootöös on näha, et noorte avatus muutustele võimaldab neile pakkuda erinevaid osalusvorme nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Siinkohal on tulemustest lähtuvalt võimalik valida endale erinevatest maadest partnereid rahvusvahelisteks noorteprojektideks või võrgustike tegevusteks teemadel nagu demokraatia, osalus, kaasamine jne. Noorte osalust valimistel käsitleksin Eesti kontekstis kahes jaos. Esiteks 15-18 elueas valimiseks valmisoleku tõstmine ja esimene valimiskogemus 16+ vanusegrupis. Teiseks 18-26 eluaastas valimisharjumuse tekitamine, seda siis nii KOV, riiklikel kui parlamendi valimistel. 16+ vanusegrupi esmakordne KOV valimistel osalemine ei peegeldunud veel selles Euroopa Sotsiaaluuringus (ESS, 2004–2016), kuid võib anda hea ülevaate järgneva perioodi uuringus. Kantar Emori uuringu „Noorte valimiskäitumise uuring KOV valimiste kontekstis“ andmetel osales 2017. aastal toimunud KOV valimistel 59% noori, mis näitab võrdlemisi suurt huvi (16–18-aastaste seas). Samas näitab see vaid antud valimi aktiivsust ega kajasta tegelikku valmisaktiivsust üldkogumis. On palju lahknevaid arvamusi sel teemal, kas noored olid valmis valima või mitte. Esimestest 16+ valimistest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuna iga reform vajab aega tõeliselt tööle hakkamiseks. Mina kui noorsootöötaja küsisin tagasisidet valimistel osalemise kohta erineva taustaga noortelt – aktiivsetelt (osaluskogud, ühingud) ja vähemaktiivsetelt (kes ei tööta ega õpi või kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega). Selle tulemusena sain teada eelkõige seda, et valimistel osalesid noored, kelle tugivõrgustik oli neid informeerinud just inimeselt-inimesele viisil. Enamasti peegeldus selles klassijuhataja või ühiskonnaõpetuse õpetaja hea töö, noorsootöötajatega teema arutamine, valimiste simulatsioonid jne. ESS-i andmetel huvitas suurt osa noori sotsiaalmeedia vahendusel toimuv infovahetus. Tulevikus tasuks kampaania tegemistel suunata ressurssi endiselt nii otse suhtlemisele kui ka sotsiaalmeediakanalitele.

18–26-aastate noorte valimisharjumuste loomisel ja hoidmisel on suur roll selles, kuidas nad näevad ennast ühiskonnas, kas tajuvad võimalikku muutust enda hääle andmise korral ja milline on nende side poliitikateemadega laiemalt. ESS-i andmetel on noorte usaldus riigiinstitutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu aja jooksul tõusnud. Samas on 18–26-aastaste valimisaktiivsus madal, võrreldes teiste eagruppidega. Noorsootöötajate peamiseks ülesandeks jääb siinkohal ühiskondlike teemade vastu huvi tekitamine, noorte kriitikameele kasvatamise toetamine ja infotöö, millega on võimalik suunata noori erinevate pakkumisteni (vabatahtlik töö, rahvusvahelised projektid jne). Ühtlasi on oluline toetada vähemusi, kes on paraku tavaliselt uuringute sihtgruppi kasinalt kaasatud, kuid kelle aktiivsuse tõstmine on samavõrd tähtis

Liis Tamman, noorsootöö juhtivspetsialist

KODANIKUOSALUSE MUSTRID EESTI JA VENE ÕPPEKEELEGA KOOLIDES