ANDMED JA ANALÜÜSIMEETODID

näiteks Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriigiga – nende maade hulka, mille noortepoliitika keskne eesmärk on noorte osalus ja kaasatus; erinevalt näiteks Kreekast, Itaaliast ja Portugalist, kus on eesmärgiks nende sotsialiseerimine eesootavaks täiskasvanueaks20. Institutsionaalsed eeldused noorte osaluseks peaksid meil seega olema päris head. Järgneva analüüsi eesmärk on vaadelda Eesti noorte kodanikuosalust, et saada aimu, kui aktiivne on see ühelt poolt Eesti kontekstis võrdluses vanemate põlvkondadega ning teiselt poolt rahvusvahelises kontekstis võrdluses eakaaslastega teistes Euroopa riikides.

Andmed ja analüüsimeetodid

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS, www.europeansocialsurvey. org), mida viiakse alates 2001. aastast läbi iga kahe aasta tagant, on akadeemiline sotsioloogiline uuring pikaajaliseks hoiakute ja käitumise muutumise uurimiseks Euroopa riikides21. Eesti liitus uuringuga 2004. aastal. Uuring hõlmab küsimusi moraali ja sotsiaalsete väärtuste, tervise ja heaolu, hariduse ja tööelu, sotsiaalse kapitali ja üldistatud usalduse, institutsioonide usaldusväärsuse, elutingimuste, kodanikuosaluse ja demokraatia, sotsiaalse tõrjutuse, poliitiliste väärtuste ja poliitikas osalemise, rände, kuritegevuse ja vastaja sotsiaaldemograafi lise tausta kohta. ESS-i raames küsitletakse 15-aastaseid ja vanemaid inimesi. Lähtudes Eesti seadustest, on käesolevas peatükis käsitletud

20 Amnå, E. ja Ivarsson, J. (2018). Public Authorities Engaging with Youth.

Ettekanne CATCH-EyoU projekti konsortsiumi kohtumise raames toimunud avalikul plenaarsessioonil Tartus, 12.02.2018. 21 Praeguseks on korraldatud kaheksa ESS-i uuringut ja ESS pakub kvaliteetseid andmeid rohkem kui 30 riigi kohta. Üleeuroopalist uuringuprojekti koordineeritakse Võrdlevate Sotsiaaluuringute Keskusest

City University juures Londonist. Eestis koordineerib projekti Tartu

Ülikooli juures tegutsev meeskond Mare Ainsaare eestvedamisel.

Kuigi ESS rakendab rangeid metodoloogilisi nõudmisi, mis muudab andmekogumise kalliks ja töömahukaks, on andmed kasutamiseks kõigile vabalt kättesaadavad. noortena kuni 26-aastaseid isikuid. Aastatel 2004–2016 on sellele uuringule Eestis vastanud 13 402 inimest, sh 2195 noort 22. Saamaks teada, kas noored eristuvad oma ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse poolest teistest earühmadest, on 15–26aastaseid edasistes analüüsides enamasti võrreldud vanemate eagruppidega. Selleks moodustati 12-aastase vahemikuga eagrupid: 15–26, 27–38, 39–50, 51–62, 63–74 ning 75 ja vanemad. 12-aastased vanusevahemikud on valitud taotluslikult, sest selliselt võrdse aastate sammuga loodud eagruppide puhul saab muu hulgas jälgida, kuidas põlvkonnad on liikunud ühest eluetapist teise. Need vastajad, kes kuulusid 2004. aastal 15–26-aastaste hulka, on aastaks 2016 jõudnud 27–38-aastaste sekka. Seega me näeme 2004. aasta 15–26-aastaste ja 2016. aasta 27–38-aastaste andmeid vaadates, milliseks on kujunenud toonaste noorte kodanikuosalus noorte täiskasvanutena ja varases keskeas. See on huvipakkuv mõtteharjutus muu hulgas seetõttu, et teadaolevalt kodanikuaktiivsus elu jooksul va’rieerub ning muutused 2004. aasta noorima vanusegrupi kodanikuosaluses võivad anda väärtusliku vihje, millises suunas areneb praeguste noorte kodanikuosalus. Analüüsis on mõnel pool kasutatud ülevaatlikkuse huvides üksiktunnuste kõrval ka koondindekseid. Tegu on lihtsate summaindeksitega, mis on saadud indeksisse kokku pandud tunnuste väärtuste liitmisel. Iga indeks koondab tunnuseid, mis mõõdavad üksteisega sarnaseid hoiakuid või tegevusi, nt usaldust erinevate institutsioonide suhtes. Peatükis esineb kolm koondindeksit:

• usaldus institutsioonide suhtes – võtab arvesse usaldust riigikogu, õigussüsteemi, politsei, poliitikute ja poliitiliste parteide vastu;

22 ESS 2004 – 1989 vastajat, sh 386 noort; ESS 2006 – 1515 vastajat, sh 290 noort; ESS 2008 – 1661 vastajat, sh 298 noort; ESS 2010 – 1793 vastajat, sh 310 noort; ESS 2012 – 2380 vastajat, sh 385 noort;

ESS 2014 – 2045 vastajat, sh 262 noort; ESS 2016 – 2019 vastajat, sh 264 noort.