Page 1

Tungla triloogia viimane osa

uudised Menuraamatud 2017

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

uudised

FOTO: TEET MALSROOS

Veebruari keskel ilmus Leelo Tungla raamat „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa”, mis on triloogia kauaoodatud kolmas osa. Raamatu kirjastas Tänapäev. Vt lk 4

Aasta raamatusõber 2017

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2017. aasta enimmüüdud raamat oli TEA entsüklopeedia eriväljaanne „Eesti Vabariik 100” (koostaja TEA entsüklopeedia toimetus), läbimüük 6277 eksemplari (mitte-ilukirjanduse valdkond). Teine oli Heiki Raudla koostatud „Heade mõtete raamat”, väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 6 009 eksemplari (ilukirjanduse valdkond). Kolmas Mart Laari koostatud „Eesti suured armastuslood”, väljaandjaks samuti kirjastus Varrak, läbimüük 5715 eksemplari (ilukirjandus). Lasteraamatute hulgas oli populaarseim Pilvi Kula koostatud „Valmistume kooliks. Töövihik 1”. Kirjastaja Koolibri, läbimüük 5372 eksemplari. Enim müüdud e-raamat oli E.L. Jamesi „Viiskümmend tumedamat varjundit”. Väljaandjaks kirjastus Pilgrim, läbimüük 995 litsentsi. Menuraamatute tabeliga saab tutvuda Eesti Kirjastuste Liidu veebilehel www.estbook.com

Eesti Kirjastuste Liit valis eelmisel aastal kirjastamist tutvustavate artiklite avaldamise ja sotsiaalmeediakampaania „Jälle raamat!” korraldamise eest Aasta raamatusõbraks Tauno Vahteri. Koos tiitliga autasuks saadud raamatud kinkis Tauno Vahter heade eesti keele riigieksami tulemustega silma paistnud Loksa gümnaasiumile ja Koeru keskkoolile. EKL annab auhinda välja alates 2014. aastast. Auhinnaga tunnustatakse kalendriaastal oma tegevusega kirjandus- ja kirjastamisvaldkonnas silma paistnud või sellele valdkonnale tähelepanu juhtinud isikut või organisatsiooni.

Katrin Pautsi põnevik viib lugeja Hiiumaale

Eestlaste elulood kahes köites Enne vabariigi aastapäeva jõuab poodidesse kahes köites raamatukomplekt „Minu elu ja armastus”, mis on mõtteline järg Eesti Rahva Elulugude sarjas. Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ning ühendusega Eesti Elulood ilmub teos koondab üle 60 eluloo, mida viimaste aastate jooksul kogutud. Raamat on saadaval nii karpi pakitud komplektina kui eraldi köidetena. Avaldab Tänapäev.

Enn Tarveli ajalookäsitlus „Eesti rahva lugu” Ilmunud on tuntud ajaloolase Enn Tarveli „Eesti rahva lugu”, mis annab ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul alates mandrijää kadumisest kuni tänase päevani. Loo keskmes on eesti rahvas, ent unustatud pole ka vallutajaid ja valitsejaid ning naaberrahvaste käekäiku. Raamat ei paku ühte sidusat jutustust, vaid peatub eesti rahva poliitilise ja kultuuriajaloo põnevamatel küsimustel. Raamat kutsub üles pöörama enam tähelepanu oma juurtele – oma rahva ajalooga tutvumine tuleb kindlasti kasuks. Avaldab Varrak.

Ameerika eestlaste lemmik New Yorgi Eesti Majas esitletud koguteosel „Eesti Vabariik 100” on USA ja Kanada eestlaste hulgas jätkuvalt suur menu. Ameerika-Eesti Kaubanduskoja kaudu on TEA Kirjastusele peaaegu igapäevaselt saabunud tellimusi nii New Yorgi, Chicago, Seattle’i, Washingtoni kui ka Toronto Eesti Majadest ning mujaltki. „Eesti Vabariik 100” on raamat, mida ostetakse endale, sõpradele ja sugulastele, aga sageli ka Välis-Eesti kogukonna eestvedajate tunnustamiseks.

Angelika Schneider on Eesti üks edukamaid graafilisi disainereid. Taustal valik tema kujundatud auhinnatud raamatuid.

2017. aasta Eesti kauneimad raamatud

8.

veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2017. aasta kauneimad Eesti raamatud. Konkursile 25 kauneimat Eesti raamatut 2017 esitati kokku 150 raamatut ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu 2017 konkursile 40 raamatut. Kauneimad trükised valisid välja professionaalsed žüriid. 25 kauneima Eesti raamatu žürii esimees Heino Prunsvelt kommenteeris: „Parim, mis raamatuga juhtuda saab, on see, kui hea kirjandus või teatmeteos on ka hästi kujundatud. Seda juhtub, aga võiks juhtuda sagedamini. Kui rääkida raamatu kujundustrendidest, siis endiselt saab raamat hea kujunduse, kui seda on tehtud kui rätsepatööd – ikka õigele kliendile, õigete mõõtudega ja talle sobivas stiilis. Seda on ennegi öeldud, et vahel on hea kujundus teose nii loomulik osa, et seda ei mär-

kagi. Profid märkavad ja oskavad hinnata. Rahvusvahelisi kujundustrende muidugi jälgitakse, aga need n-ö tõlgitakse eesti kujunduskeelde. Isikupära ja oma käekiri on endiselt trendikad.” 5 kauneima Eesti lasteraamatu žürii esimees Urmas Viik nentis, et kuigi 2017. aastal kirjastatud lasteraamatud ei ilmuta võrreldes eelnevate aastatega mingeid kardinaalseid muutusi, võib siiski rahuloluga täheldada, et valik peegeldab kaunis erinevaid lähenemisi. Valikus on olemas nii eesti vabagraafika traditsiooni kandev illustratsioon, karikatuurist võrsunud grotesk kui ka teravmeelne põige tippkunsti. „Õnneks ei puudu ka värsked noored tulijad. Kõik see kokku kujundab eesti lasteraamatu särava tipu. Eesti illustratsiooni on aastaid iseloomustanud graafiline väljapeetus, akvarellilik koloriit ning viimistletud detail. Ka see traditsioon sai nomineeritud,” ütles Viik.

Kuid konkurss ei ole veel lõppenud. Ka sel aastal saavad lugejad kauneimate raamatute seast välja valida oma lemmiku. Raamatud on välja pandud Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatupoodides ning näitusel Rahvusraamatukogus, kus saab hääletada oma lemmiku poolt. Hääletus kestab 3. märtsini ja hääletanute vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Võitjad kuulutatakse välja 15. märtsil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võtavad korraldajad ühendust. Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Ilmunud on Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saartepõnevike sarja kolmas raamat „Hull hobune”, mis viib lugeja Hiiumaale. Teos on mõtteline järg Pautsi varasematele raamatutele „Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik” ja „Tulekandja. Muhumaa põnevik”. Eelmistest romaanidest tuttav peategelane Eva läheb Hiiumaale venna Tomi turismitalusse suveks puhkama. Paraku juhtub Evaga üsna pea õnnetus ja kummalisel viisil surevad paar turismitalu külalist. Näib, nagu oleks valla pääsenud mingi iidne needus ning viimaks raputab külakest eriti võigas ja verine mõrv. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

Uus Regio reisijuht Mart Laari sulest Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli künnisel on igati mõttekas vaadata käidud teele ning tuua välja need ligi 300 kohta üle Eesti, aga ka Lätis ja Soomes, mis on olnud olulised seoses Eesti iseseisvusega. Mart Laari koostatud, raamatust ja kaardist koosnev „EV 100 – riigi teekond. Eesti iseseisvusega seotud paigad” – on hea abimees rännakul läbi ajaloo ja Eesti – Sõrvest Narvani ja Dirhamist Värskani.

Tallinna raamatumess 19.-21. aprill Ka sel kevadel toimub Rahvusraamatukogus raamatumess. Täpsem info Eesti Kirjastuste Liidu veebilehelt www.estbook.com

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 21. märtsil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2018


TEA KIRJASTUS ilmunud 100 last. Luuletusi Eesti Vabariigi sünnipäevaks 24 lk, kõva köide sari „Lapse oma raamatukogu”ˮ

Soojade ja südamlike luuletuste autorid annavad lastele mõtteainet kodust, meie kaunist emakeelest ja ilusast isamaast.

Vanade tsivilisatsioonide fantastiline maailm Kiviaeg • Vana-Egiptus • Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma • Asteegid, maiad, inkad • Vana-Hiina ja Vana-Jaapan aluseks tõlge kirjastuselt Anness 512 lk, kõva köide

Kogupereentsüklopeedias saab jälgida vana maailma arengut ajateljel – kiviajast kuni vanade tsivilisatsioonide väljakujunemiseni. Maailma mõjukaimad kõrgtsivilisatsioonid leiavad kirjeldamist igas eluvaldkonnas alates igapäevaelust (nt toit, rõivad, kodu, tavad, sportimine) kuni teaduse ja tehnika arenguni (meditsiin, sõjakunst, ehitus, laevandus jm).

Miljon miksi ja miljon vastust Dinosaurused • Kosmos • Piraadid • Putukad • Ilm tõlge kirjastuselt Miles Kelly 384 lk, kõva köide

Uus ja infoküllane illustreeritud entsüklopeedia tutvustab teadmishimulisele lapsele teaduse, ajaloo ja looduse põhiprobleeme. See on ideaalne raamat väikestele avastajatele, kellel on miljon tõsist küsimust ümbritseva maailma kohta ja aitab koos lapsega maailma asju arutada ning keerukamatelegi küsimustele kergesti vastuseid leida.

Hämmastavad teaduseksperimendid 60 eksperimenti igas vanuses teadmishuvilisele Thomas Canavan 128 lk, kõva köide

Äsja on ilmunud põnev, geniaalsetest eksperimentidest pulbitsev raamat „Hämmastavad teaduseksperimendid. Siit leiate huvitavaid katseid hõlpsasti järgitavate juhendite ning näitlike fotode ja diagrammidega. Uus eksperimendiraamat on täiuslik praktiline teejuht igas vanuses teadmishuvilistele.

Õpetlike lugude ja salmide kuldraamat koostanud Silva Tomingas ja Silvi-Aire Villo 240 lk, kõva köide

„Õpetlike lugude ja salmide kuldraamatˮ toob meieni eri aegadest üle 150 armastatud loo ja salmi, mis tuntud oma õpetliku iva poolest. Alati peitub nendes kas tore nõuanne, eeskuju või hoiatus, mis kujundab mõttelaadi ja ärgitab ka last arutlema.

Kas TEAte?

Koguteos „Eesti Vabariik 100” on väga menukas Eestis ja ka väliseestlaste hulgas. Kus on raamat kõige populaarsem: USA-s, Kanadas või Venezuelas? Õige vastus saatke veebruari lõpuks aadressil toimetus@tea.eu. Vastanute vahel loosime välja raamatu „Eesti Vabariik 100”. Võitja nime avaldame kodulehel www.tea.ee.

WWW.TEA.EE

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

2

Eesti Vabariik 100 – raamatusse raiutud

ilmumas

SILVA TOMINGAS

„Maailma ookeanide entsüklopeedia” teeb au iga inimese teatmekirjanduse varamule. Kuna ookeanid katavad valdavat osa Maa pinnast, aitab see entsüklopeedia meil nii sõnas, pildis kui ka arvandmetes tutvuda selle suure osaga oma planeedist, mida me ise igapäevaselt ei näe. Raamat on jaotatud kahte ossa. Esimene pool annab ülevaate maailmamere ajaloost ja füüsikast. Teine pool tutvustab peatükkide kaupa põhjalike kaartide abil maailma peamisi ookeane ja meresid. See sisaldab merepõhja topograafia üksikasju, suuremate hoovuste kaarte ning fotosid ja infot loomade elust ja inimmõjust nendes piirkondades.

M

eie riigi juubeli künnisel on heameel tõdeda, et eestane on endiselt raamatuinimene, kes peab lugu faktipõhisest teatmekirjandusest: nii kodueestlaste kui ka väliseestlaste lemmikraamatuks oli aastal 2017 ja on jätkuvalt mahukas koguteos „Eesti Vabariik 100”. See tõik annab veendumuse, et eestlane hindab kõrgelt teadmisi oma maast, oma rahvast ja kultuurist, tunneb huvi oma ajaloo ja juurte vastu. Meie riigi juubeli puhul ilmunud „Eesti Vabariik 100” võtab sammsammult kokku Eesti omariikluse sada aastat nii sõnas kui ka pildis. Siia on koondatud kõik oluline, mis iseloomustab Eesti Vabariiki. Põhjalik, 400-leheküljeline entsüklopeediline teos annab ülevaate sellest, kuidas jõuti omariikluseni ja rajati Eesti Vabariik. Siit saame teada, kuidas iseseisvus kaotati, mis toimus eksiilis ja okupeeritud Eestis ning kuidas omariiklus taastati ja Eesti Vabariik uuesti üles ehitati. Koguteos käsitleb põhjalikult Eesti riigikorda, haldusjaotust, rahvastikku, ajalugu, majandust, loodust ja loodushoidu ning erinevaid kultuurivaldkondi (sealhulgas ka meie omapärast ja traditsioonirikast rahvakultuuri) ja sporti. Raamatus on põhjalikuma vaatluse all ka eri maade väliseestlaste kogukonnad ning nende kultuuriline ja poliitiline tegevus ajal, mil Eesti Vabariik oli okupeeritud. Teost „Eesti Vabariik 100” on TEA Kirjastus ette valmistanud juba aastast 2008. See põhineb osaliselt TEA entsüklopeedia eriväljaandel „Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” (ilmus Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaks) ja TEA e-Entsüklopeedial www.ents.ee. Koguteose „Eesti Vabariik 100” loomisel on osalenud kokku üle 260 koostaja, toimetaja, retsensendi ning konsultandi.

S

Ookeanide kõikehõlmav illustreeritud teejuht tõlge kirjastuselt Weldon Owen 300 lk, kõva köide

Koolilugude ja -salmide kuldraamat koostanud Silva Tomingas ja Silvi-Aire Villo 240 lk, kõva köide

Raamatus on enam kui tuhat fotot ning rohkesti muudki illustreerivat materjali.

Raamat on illustreeritud enam kui tuhande tänapäevase ja ajaloolise fotoga ning arvukate kaartide, skeemide ja tabelitega. Pidulikus köites, Eesti Vabariik 100 juubelilogo kandev raamat avab meie omariikluse raske, ohvriterohke ja okkalise tee, rõhutades meie riigi juubeli tähtsust ning tõstes esile eesti keelt ja kultuuri. Koguteose „Eesti Vabariik 100” koht on igas eestikeelses kodus, koolis ja riigiasutuses.

Eesti Vabariik 100 koostanud TEA Entsüklopeedia toimetus peatoimetaja Ahti Tomingas 400 lk kõva köide kordustrükk 2018

Valitsuste ja riigimeeste kirev kaleidoskoop ada aastat täis pöördelisi sündmusi ja keerulisi ajajärke meie riigi ja rahva ajaloos panevad alati küsima, milline on olnud erinevate valitsuste ja riigimeeste roll selles. Aja möödudes kipuvad paljud inimesed ja ka nende teod unustusehõlma vajuma, või ka jälle vastupidi – teenimatult rambivalgusesse tõusma. Koguteose „Valitsused ja riigimehed” väljaandmise idee tekkis soovist saada Eesti riigi juubeli puhul võimalikult objektiivne ja tasakaalukas ning samas sisutihe ülevaade võimustruktuuridest ning olulisimatest riigimeestest viimase 100 aasta jooksul. Raamatus käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte, samuti kõiki parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja Maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab seega kokku 5 Eesti presidenti ja 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused ning aastail 1953–92 tegutsenud eksiilvalitsused). Parlamentaarsetest organitest on siin esindatud kõik 13 Riigikogu, 1917–19 tegutse-

Maailma ookeanide entsüklopeedia

nud Eesti Maanõukogu, 1919–20 koos olnud Asutav Kogu, aga ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega seotud parlamentaarsed kogud nagu Eesti Komitee ja Eesti Kongress, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Põhiseaduse Assamblee. „Valitsused ja riigimehed” peaks pakkuma huvi kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kui riigi loomisest, arengust ja käekäigust läbi erinevate valitsuste ja riigimeeste tegevuse. Raamat aitab kindlasti tagasivaates mõista, millised arengud ja miks meie riigis aset leidsid. Valitsuste puhul käsitletakse nende moodustamist, olulisimaid saavutusi ning tegevuse lõppemise põhjuseid. Lisaks antakse lühike ülevaade nende juhtide elukäigust ja olulisemate ministrite elukäigust. Parlamentide puhul leiavad käsitlemist selle tegevus, samuti on esitatud nende juhtide elulood. Lisaks Eesti Vabariigi valitsustele, parlamentidele ja riigitegelastele on olnud paratamatu käsitleda viimase saja aasta jooksul Eestis tegutsenud võõrvõimude valitsusorganeid, sealhulgas Nõukogude okupatsioonivõimu Teise

maailmasõja ajal ja järel (1940–41 ja 1944–91) ning Saksa okupatsiooni (1941–44). Nõukogude okupatsiooni puhul antakse ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei rollist ning EKP Keskkomitee I sekretäridest, samuti Eesti NSV valitsustest ja valitsusjuhtidest ning Ülemnõukogudest.

Valitsused ja riigimehed koostanud Madis Maasing autorid: Anne Läll, Meelis Maripuu, Eero Medijainen, Leino Pahtma, Ago Pajur, Karl Stern, Mari-Leen Tammela, Tõnu Tannberg, Triin Tark, Age Tomson, Rein Toomla, Jaak Valge jt teos tugineb osaliselt ka TEA entsüklopeedias ja TEA e-Entsüklopeedias avaldatud materjalile 320 lk, kõva köide

Uue kuldraamatu kaante vahel on meie laste- ja noortekirjanduse kõige tuntumad koolilood ja -salmid tunnustatud ja armastatud kirjanikelt. Siin avaneb lapse tee suurde koolimaailma päris algusest, kus pisipõnnid pikisilmi ootavad ja kibelevad, et saaksid oma vanemate õdedevendade kombel ka ise kooli minna. Esimene koolikell, aktus, õpetaja, pinginaaber, esimene tund, esimene koolipäev – eri aegadel erinevad, kuid alati põnevad ja meeldejääva... Läbi pikkade kooliaastate jõuab ka „Koolilugude ja -salmide kuldraamat” koolitee lõppu ning raamatu viimaseks tsükliks ongi noortele mõeldud „Viimane koolikell”.

Kadri Silvia Rannamaa 128 lk, kõva köide

„Kadri” on armastatud raamat, mida on lugenud paljude põlvkondade lapsed. See on haarav päeviku vormis jutustus tüdrukust, kelle elu pole just kõige päikselisem. Sisult väga rikas raamat äratab soovi olla parem ja arusaavam ning sisendab usku iseendasse ja oma ettevõtmistesse. Raamat ilmub Silvia Rannamaa 100. sünniaastapäevaks.

Kasuema Silvia Rannamaa 200 lk, kõva köide

Silvia Rannamaa noorsoojutustus „Kasuema” on järg jutustusele „Kadri”. Seegi raamat on kirjutatud päeviku vormis. Teos käsitleb Kadri käekäiku ja kujunemist internaatkoolis. Kadri satub silmitsi elus esinevate probleemide ja vastuoludega, kuid ta suudab oma tõdedele ja tõekspidamistele toetudes iseendaks jääda. Raamat ilmub Silvia Rannamaa 100. sünniaastapäevaks.

Vene köök. Suur pirukaraamat 224 lk kõva köide sari „Vene köök”

Illustreeritud tänapäevane retseptiraamat, mis põhineb traditsioonilisel Vene köögil. Suur pirukaraamat õpetab, kuidas õigesti valmistada pärmitainast ja kuidas seejärel hästi kerkinud tainast valmistada maitsvaid pirukaid.


3

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

WWW.POSTFACTUM.EE

post factum

KAUPO MEIEL

M

õni hea aasta tagasi käis kunstnik Karel Korp kirjanik Jaak Urmetile välja mõtte teha ühiselt raamat, milles oleksid palad Eesti suurkujudest ja juures pildid nendest suurkujudest. Eesti Vabariigi saja aasta juubeliks sai mõte teoks. „Hurdast Pärnani” sihtrühma võttis kenasti kokku Tallinna keskraamatukogu oma jaanuarikuises lugemissoovituses: „Raamat Eesti kahekümne viiest suurkujust on kirjutatud vanusele 9+, aga väga tore ja nauditav lugemine igas vanuses inimesele.”

JOONISTUS RAAMATUST

Eesti suurkujude ilu ja võlu

Erling Kagge tõlkinud Sigrid Tooming 148 lk, kõva köide ümbrispaberiga

Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nüüd olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks menukiks saanud raamatus „Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada” neile kolmele olulisele küsimusele 33 vastusevarianti. Kagge on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, mägironija, jurist, kollektsionäär, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Raamat on ilmunud rohkem kui 30 keeles.

Sirje Rekkor 144 lk, kõva köide

Kokaraamat „Lihtne ja tervislik” on sündinud ajakirja 60+ lugejate tahtel, kes võtsid alates 2016. aasta jaanuarist vaimustunult vastu tunnustatud koka ja õppejõu Sirje Rekkori köögijutud ja väga hästi töötavad retseptid. Raamatus on mõnusaid hiliseid hommikusööke, toitvaid lõunasööke, kergeid õhtusööke, ideid, mida pakkuda, kui sõbrad tulevad külla, aga ka hoidiseid ja küpsetisi.

Eesti riigi 100 aastat. I osa

Sellisena näeb kunstnik Karel Korp luuletaja Hando Runnelit.

inimeste jaoks, kas või üle terve maailma, sõltumata keele- ja riigipiiridest. „Priit Pärna multikad rõõmustavad ammu multikasõpru üle maailma, Jüri Järveti rollid filmides, Olav Ehala muusika, Gunnar Grapsi ja Georg Otsa laulud pääsevad mõjule ka siis, kui vaataja/kuulaja ei tea midagi Eestist ja eestlastest. Aga näiteks Grapsi mõjutasid omakorda biitlid ja The Rolling Stones. Napoleoni vägede purustaja ning Pariisi vallutaja Barclay de Tolly on korraga vähemalt šoti, Leedu, Vene ja Eesti suurkuju, aga võib vabalt olla veel ükskõik millise Napoleoni vägedest vabastatud Euroopa riigi-rahva suurkuju. Kõige kuulsam Valgamaal elanud inimene on ta niikuinii. Eestis sündinud von Baer tugines oma suuri avastusi tehes avastustele, mida olid varem teinud mujal maailma eri nurkades sündinud teadlased. Ellen Niidu, Ralf Parve ja Hando Runneli looming levib kaugemale tõlkimise teel, just

ÜKS KAUNEIM RAAMAT Eesti suurkujudest lugude kirjutamine viis Jaak Urmeti mõttele, et tegelikult ei saagi suurkuju siduda ainult ühe rahva, riigi, keele või kultuuriga. Suurkuju mõju tahab ikka välja ulatuda oma kultuurist, suurkujule on iseloomulik, et ta tähendab midagi üha uute ja uute

nõnda, nagu Vladimir Beekman on jälle meile tõlkinud Astrid Lindgreni loomingut, ning Lindgren mõjutab nii igat eesti lugejat juba ühes Beekmaniga. Kotli projekteeritud Tallinna laululava jäetava mulje võib iga turist kergesti endaga laeva või lennuki pardale laia maailma kaasa viia,” leiab Urmet.

KELLEST NEED LOOD ON? Raamatus on lood järgmistest Eesti suurkujudest: Jakob Hurt, Baruto, Georg Lurich, Gunnar Graps, Hando Runnel, Oskar Luts, Ellen Niit, Sulev Nõmmik, Günther Reindorff ja Richard Kaljo, Georg Ots, Ralf Parve, Alar Kotli, Tiit Sokk, Bengt Gottfried Forselius, Olav Ehala, Jüri Järvet, Vladimir Beekman, Arnold Seppo ja Johannes Hint, Jaan Rannap, Karl Ernst von Baer, Viivi Luik, Hardi Tiidus ja Priit Pärn. Lisaks võib raamatu lõpust leida mahuka avatud nimekirja kosmosekehadest ja kosmosekohtadest, mille

nimel on seos Eestiga, ja teine tabel võtab kokku Eesti olümpiavõitjad läbi aegade. „Hurdast Pärnani” pakub muidugi muhedat ja tahedat lugemisvara, aga peale selle on tegu väga ilusa teosega, millele Karel Korp joonistas originaalillustratsioonid. Tänavu talvel valiti „Hurdast Pärnani” 2017. aasta üheks kauneimaks Eesti raamatuks.

Hurdast Pärnani Jaak Urmet illustreerinud Karel Korp 244 lk kõva köide

J

FOTO MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA

Enne kui Jan Kausist saab reegel an Kaus juba küünalt vaka all ei hoia, kuidas oleks see võimalikki. Alles ilmus temalt romaan, siis õpik, siis miniatuuridest koosnev romaan ja nüüd siis novellikogumik „Enne kui unisusest saab reegel”. Jan Kaus on kirjanik, keda ei ole võimalik määratleda viljeldava žanri kaudu. Öelda ta kohta romaanikirjanik on ebaõiglane, sest ta kirjutab peale romaanide miniatuure. Jani määratlemine luuletajanagi pole õiglane, sest ta on kirjutanud märkimisväärsel hulgal novelle ja jutte, mis mahu poolest romaanile alla jäävad, kuid miniatuure ületavad. Kirjaniku tutvustamine žanripõhiselt seega praegusel juhul ei tööta, võtkem siis Kausi lähenemist žanritele kui töömehe lähenemist töövahenditele: üks töö nõuab nõela, teine kuvaldat. Üks teema nõuab ärakirjutamiseks romaani

Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada

Lihtne ja tervislik. 60+ kokaraamat

KES ON EESTI SUURKUJU? Suurkuju on raamatu „Hurdast Pärnani” käsitluses isik, kes on teinud midagi sellist, mis on muutnud paremaks või ilusamaks väga paljude teiste inimeste elu, või teinud midagi suurt ja olulist, mis on inimestele laiemalt midagi andnud. Märksõnad on seega „hea”, „ilus”, „suur” ja „oluline”. „Kes on Eesti suurkuju? Pandagu tähele, jutt ei ole eesti, vaid Eesti suurkujudest. 17. sajandi rahvaharija Bengt Gottfried Forselius ei olnud ilmselt eesti suurkuju, kuid tema roll selles, et me siin nüüd eesti keeles kirjutame ja loeme, on erakordselt oluline, ta pani nimelt aluse Eesti rahvakoolidele ja rahvaharimisele. Just selleks, et kampa võtta ka koolimees Forselius ja loodusteadlane von Baer (tulevikus võib-olla ka meresõitja von Bellingshausen, astronoom Struve, arstiteadlane Pirogov jne), on siin jutt Eesti, mitte eesti suurkujudest. Niisugust aega, mil Eesti alal oleksid elanud ainult eestlased, ei ole mitte kunagi olnud. On siin alati elanud teisi rahvuseid ka, ning võõrast keelt kõnelnud siinsed suurkujud on Eesti ajalukku andnud head, ilusat, suurt ja olulist samal moel nagu eesti keelt kõnelnud siinsed suurkujud,” kirjutab autor raamatu eessõnas.

PIRET VEIGEL

ilmunud

Jan Kaus, novellimeister.

mõõtu, teise jaoks piisab ühesõnalisest anekdoodist. Jan valdab kõiki tööriistu ühtviisi imetlusväärselt hästi. Jan Kausi tekste, mis on pikemad kui luuletused ja miniatuurid, kuid lühe-

mad kui romaanid, on varasemalt raamatuna ilmunud kahel korral. 2000. aastal ilmus jutukogu „Üle ja ümber” (kirjastus Tuum) ja 2003. aastal „Õndsate tund” (Tuum). Kuigi kaante vahel ei ole 14 aasta vältel kirjutatud jutud ilmunud, pole Kaus eesti kultuuriajakirjanduse jälgijail lasknud kunagi unustada, et ta kirjutab novelle, žongleerides vabalt eri laadide ja kirjanduslike võtetega. Ulmet ja olmet, üleloomulikkust, siirust, absurdi, huumorit, meditatsiooni ja riuklikkust leidub selles kogumikus. On tõenäoline, et komplekti köidetuna eeldavad novellid lugejalt valmisolekut vahetada pidevalt lainepikkust, sest iga järgmine lugu võib avada maailma ja Jani loomingu hoopis erinevast ja erilisest küljest. Novellikogus „Enne kui unisusest saab reegel” sisalduvad Jan Kausi novellid „Elupäästja”, „Mozart ja Salieri”, „Otsus”, „Tühi saal”, „Fänn”, „Kuidas portreteerida elu?”, „Õnnelik lõpp”, „Sõrm-

kübar”, „Võti”, „Kollywood”, „Kaks tassi”, „Neljas Gennadi”, „Kujunduppuja”, „Kohtumine”, „Kaitsetu”, „Paljajalu”, „Rahul”, „Tüdrukud ja poisid”, „Kurt”, „Üle mere”, „Mõrd”, „Viiuldaja laual” ja „Enne kui unisusest saab reegel”. Osa juttudest on varem ilmunud ajakirjades Vikerkaar ja Looming. Novell „Tüdrukud ja poisid” ilmus algselt Margit Adorfi koostatud maajuttude kogumikus „Mullast oled sa võetud” (kirjastus Pegasus, 2013). Jutud „Mõrd” ja „Õnnelik lõpp” jõuavad nende kaante vahel lugejateni esimest korda.

Enne kui unisusest saab reegel Jan Kaus koostanud Kaupo Meiel 288 lk kõva köide

Mart Laar, Toomas Hiio EV100 raamatusari 248 lk, kõva köide

„Eesti riigi 100 aastat” käsitleb eestluse arenguteed rahvusliku mõtte sünnist rahvusliku poliitika ajamiseni, mis omakorda viis iseseisva riigi loomiseni. Üksikasjalik ülevaade antakse Eesti iseseisvuse kättevõitmisest ja Vabadussõjast, riikluse sünnivaevadest ja Eesti Vabariigi ülesehitamise aastatest. Riigikogude kaupa on vaadeldud Eesti poliitikat, majandust ja kultuuri ning antud ülevaade tähtsündmustest esimesel iseseisvusajal. Taustaks Euroopa ja maailm.

Eesti riigi 100 aastat. II osa Mart Laar, Toomas Hiio EV100 raamatusari 320 lk, kõva köide

Raamatu „Eesti riigi 100 aastat” teine köide käsitleb Eesti riigi ja rahva saatust Nõukogude okupatsiooni aastatel ja paguluses vabas maailmas, iseseisvuse taastamist ja moodsa riigi ülesehitamist 20. sajandi lõpust kuni 2018. aastani. Okupatsiooniaega vaadeldakse Eesti vaatepunktist, kuid käsitlust raamistavad sovetliku impeeriumi võimuperioodid, mille vaheldumine mõjutas ka eestlaste võimalusi riigi saatuse kujundamisel kaasa rääkida ja eestlust alal hoida.

ilmuMAS Eesti disaini ja reklaami 100 aastat Karin Paulus EV100 raamatusari 200 lk, kõva köide

Raamat visandab pildi eesti disainist ning sellega tihedasti läbipõimunud reklaamist alates Eesti iseseisvumisest tänapäevani. Tutvustamist leiavad oma ala suurimad õnnestumised ja tähtsamad tegijad, diskussioonid ja probleemid. Käsitletakse nii glamuurseid art déco reklaame kui ka nõukogude aja kurioosseid propagandaplakateid. Lisaks ei puudu kriipivalt terav sotsiaalreklaam ega ka jalustrabavad poliitkampaaniad.


TÄNAPÄEV Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa Leelo Tungal 256 lk, kalingurköide

See raamat on viimane osa Leelo Tungla triloogiast „Seltsimees laps”, järg raamatutele „Seltsimees laps ja suured inimesed” ning „Samet ja saepuru”. Väikese Leelo ema on valesüüdistuse ajel kaugele Siberisse viidud ning tüdruk kasvab isa ja teiste sugulaste hoole all. Kõigest hoolimata on lapsepõlv ikkagi lapsepõlv ja raskeimalgi hetkel on argipäevas oma nalja, muusikat ja teisi inimesi. Siis saabub uudis Stalini surmast ning tundub, et pikk-pikk ootus hakkab lõpuks läbi saama…

Hällilaul Leïla Slimani tõlkinud Sirje Keevallik 168 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Myriam ja Paul, karjäärile pühendunud pariislased, ei suuda oma õnne uskuda, kui leiavad oma lastele hoidjaks Louise’i, marypoppinsliku prantslanna, kes võtab nurisemata kanda ka koka ja koristaja rolli. Peagi on Louise asendamatu, ent sõltuvuse süvenedes võtavad maad armukadedus ja kahtlused ning lapsehoidja veatus käitumises hakkavad ilmnema üha häirivamad pisiasjad. „Hällilaul” võitis 2016. aastal Prantsusmaa tähtsaima, Goncourti kirjanduspreemia.

Geniaalsed linnud Jennifer Ackerman tõlkinud Helen Urbanik 384 lk, kõva köide sari „Looduse lood”

Üldiselt arvatakse, et linnud on lollid. Viimase aastate jooksul on aga avaldatud hulk näiteid linnuliikidest, kes on võimelised primaatide sarnasteks vaimseteks saavutusteks: luua emaste ahvatlemiseks klaasitükkidest ja õitest värviküllaseid kujundeid või lahendada mõistatust sama kiiresti kui viieaastane laps ... Intelligentsus on kahtlane mõiste – seda on raske määratleda või mõõta. See raamat teeb siiski katse mõista geniaalsuse eri vorme, mis on linnud nii edukaks teinud.

Klahvkamees Flake tõlkinud Eve Sooneste 160 lk, poolpehme köide

Rammsteini klahvkamees Flake on tuntud isegi selle bändi sõus välja paistvate trikkidega, kunsttükiga, mis tavaliselt pillide taga varju jäävatel klahvpillimängijatel ei õnnestu. Kui Rammstein tegi esimest korda 20 aasta jooksul tuuritamisse veidi pikema pausi, ei teadnud Flake, mida vaba ajaga peale hakata. Kitarrist Paul Landers soovitas: „Kirjuta raamat.” Ja siin see ongi, meeldivalt irooniline mälestusteraamat nii ilmselt kuulsaima Saksa bändi juhtumistest kui ka kahvkamehe isiklikust elust.

Parvlaev Estonia – Rootsi riigi hukk Stefan Torssell tõlkinud Allar Sooneste 392 lk, pehme köide

Laevad ei upu sellepärast, et puhub tugev tuul või et pardal on sõjaline veos. Kõik meremehed on merel näinud tugevaimaidki tuuli ja sõjalisi veoseid veavad paljud kaubalaevad. Kuid Estonia oli reisilaev ja see suunas kogu vastutuse otse valitsusele. Samal ööl alustati projekti, et peita nii laeva vrakk kui ka tõde. See ei õnnestunud. Tõde Estonia kohta on kirjas selles raamatus.

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

Sajandi lood. Elulood RUTT HINRIKUS, TIINA ANN KIRSS koostajad

E

esti Vabariigi sajas sünnipäev on ajaloosündmus, mis puudutab Eestis igaühte. Suur ajalugu kõneleb suurte sündmuste kaudu ja kõnetab kõiki. Veel sagedamini räägib ajalugu väikeseid lugusid. Me mäletame aega lugude kaudu, me teame möödunud aegadest ja enne elanud inimestest niivõrd, kui seda on meile jutustatud. Võime kujutleda eelmiste põlvkondade ajalugu kui mälestuste ketti, mis algab ajaloo sügavikust ja ulatub kaugesse tulevikku. Meil igaühel on oma väike ajalugu meid siduva ühise ajaloo sees. See lugu on meie elulugu.

FOTO ALAR MADISSON, EKM

ilmunud

WWW.TNP.EE

E

esti Vabariigi 100. aastapäeva puhul täiendas autor Mark Sinisoo oma populaarset „Eestiaegsete asjade” raamatut, mis ilmus esmakordselt 2005. aastal, veel enam kui neljakümne vahva looga – nüüd leiab raamatust ligi üle 150 üllatava killukese, mis kõik meenutavad mõnd asja, paika või lugu 1920–1930. aastate Eestist. Need on esemed ja inimesed, toidud ja paigad, tegevused või koguni lõhnad, mis on nüüdseks muutunud haruldaseks või sootuks meie eludest kadunud. Võimalik, et mõned neist tulevad sulle tuttavad ette – näiteks on kaardimoorid ja selgeltnägijad on praegu lausa sama popid kui toona –, aga

Jagatud suvi Ene Sepp 272 lk, pehme köide

Kauaoodatud suvevaheaeg tähendab, et Sigrid saab pühenduda oma lemmiktegevusele ratsutamisele ja harjutada oma hobuse Mileediga suvelõpu võistluste jaoks. Ent kui talli tuleb uus sõitja, teatab treener, et Sigrid peab oma hobust temaga jagama hakkama. Pikkamisi hakkab tüdrukule tunduma, et ta kaotab uuele ratsutajale nii Mileedi kui ka kõik oma sõbrad. Aga kui tema elu segi paisatakse, siis ei pea ka sellel uuel kergem olema!

René Goscinny, Jean-Jacques Sempé tõlkinud Helle Michelson 152 lk, kõva köide

elu. Mis elu see oli? Kes me olime, ühtaegu erilised ja tavalised?

MITMEKIHILINE MÄLU Kõik inimesed ei mäleta möödunut sugugi ühtemoodi, inimese õnnelikvõi õnnetuolek ei sõltu ainult režiimist, vaid ka paljudest muudest teguritest: eluetapist, nooruse tormakast põlemisest ja sellest, kuidas mälu on selle nostalgia värvidesse rüütanud. Kogemused kui ka tõlgendused võivad olla erinevad. Kedagi ei saa kohustada oma mälestusi üle võõpama. Filosoofid, ühiskonnateadlased ning ajaloolased on arutlenud jutustamise kui ühe inimlikkuse ning inimsuse tunnusmärgi üle. Ajalugu võib samuti vaadelda jutustusena. Ehkki on palju vaidlusvõimalusi elu ja loo, elulugude ja ajaloo sidumisel, autobiograafiliste kirjutiste usaldamisel ja mälu käsitlemisel ajalooallikana, on kirja pandud elulood ometi väärtuslikud märgid sellest, kuidas üksikisik läbielatut seletab ja seda oma kaasaegsete kogemusega seob, üritades luua endale suuremat pilti oma elukäigust ning pealtnähtud ajaloosündmustest. Loodetavasti annab see raamat mitmekesist mõtlemisainet: kuidas, millal ning milliste olukordade kiuste meenutab inimene oma elu ning seda positiivseks või pigem negatiivseks hindab. Kuivõrd ja millisel moel ta aktseptee-

rib (või eitab) laiemaid ühiskondlikke tingimusi, mis tema elu korraldasid. Oleme valinud lugusid, mis kirjeldavad detailselt kohti, kaasa arvatud neid paiku, kuhu inimene oli paisatud, kus ta pidi kohanema, leppima, endast üle kasvama. 1998. aasta eluloovõistluse „Sajandi 100 elulugu” patroon oli Eesti Vabariigi president Lennart Meri ning žürii esimeheks Jaan Kross, viimase, 2015. aastal välja kuulutatud võistluse patroon oli kirjanik Kristiina Ehin. Meie riigi 100. sünnipäevale pühendatud kogumiku saatesõna on kirjutanud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss kujundanud Andres Tali 1. köide 488 lk 2. köide 536 lk 2 kõvakaanelist köidet vutlaris (köited müügil ka eraldi, vutlarita)

Head uued vanad asjad SASH UUSJÄRV

ilmunud

Väikese Nicolas’ vahetunnid

Kogumiku koostajad Rutt Hinrikus (paremal) ja Tiina Ann Kirss.

AJALUGUGI ON JUTUSTUS Kogumik, mis nüüd lugejate ette jõuab, mõtlema ja kaasa elama ahvatleb, on neljas „Eesti rahva elulugude” sarjast. Eesti Kirjandusmuuseumi, ühenduse Eesti Elulood ning kirjastuse Tänapäev koostöös on varem ilmunud mitu kogutud elulugude valikut. Selle sarja esimesed sada lugu valiti välja eluloovõistlusele saabunute hulgast ja avaldati kahes köites aastatuhande vahetusel. Eesmärgiks oli sõna anda neile kirjutajatele, kes olid seni oma minevikust vaikinud. Kolmas jagu koondas elulugusid, mis kirjeldasid ja selgitasid elukogemusi Eesti NSV-s. Käesolevad köited sisaldavad uusi elulugusid 67 autorilt. Enamik nendest on saadetud 2015. aastal välja kuulutatud eluloovõistlusele „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus” ja pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale. Avaldamiseks valitud tekstid on vormilt mitmekesisemad kui seni tavaks, nii on omaeluloolistele mälestustele lisatud mõned jutustused eriliselt meelde jäänud inimestest, raamat lõpeb kahe eluloointervjuuga. Lood on jaotatud ajateljele ja grupeeritud rühmadesse, lähtudes mingitest sarnastest elukogemustest. Ajateljel alustatakse Eesti Vabariigi mäletamisest (vanim kirjutaja on sündinud 1891. aastal), kuid enamik jutustajaid ei keskendu ühele perioodile, vaid nende lood ulatuvad läbi

4

kindlasti leiad siit ka asju, millest sa eales varem kuulnudki pole – kes või mis on näiteks Metobs või klantstriikija? Rabatt ja kingaröntgen? Apstruk ja säärvant? Ja palju asju on justkui tuttavad, aga tuttava sõna taga võib olla täiesti muutunud sisu. Kunagi oli kõigil neil asjadel ja tegevustel eestlase elus oma loomulik ja igapäevane koht, mis nüüdseks on saanud kas asendatud uute ja (loodetavasti paremate) leiutiste poolt või siis on nähtuse või asja roll meie elus täielikult või osaliselt nihkunud. Paljud vanemad lugejad leiavad sellest raamatust ehk ohtralt mõnusat äratundmist ja meenutamist – Oh jaa, meil käis ju ka passija! Minu tädil oli ka mundštükk! –, siis nooremad saavad kindlasti hulga uusi teadmisi, mis kindlasti mööda külge maha ei jookse.

Nagu ütleb raamatu autor oma eessõnas: „Palju neid sõjaeelsete aegade mäletajaid veel elus on? Neid jääb aina vähemaks ja tosina aasta pärast ei ole uut väljaannet loota.” Raamat on rikkalikult illustreeritud fotomaterjaliga, mis pärineb muuseumidest ja arhiividest üle kogu Eesti, Saarest Setumaani ja Virust Läänemaani.

Eestiaegsed asjad Mark Sinisoo kujundanud Andres Tali toimetanud Sash Uusjärv 272 lk, kõva köide

Väike Nicolas, tema ema-isa ja vahvad klassivennad on juba kuus aastakümmet olnud prantsuse laste ja nende vanemate suured lemmikud. Nicolas’ teises raamatus saame muu hulgas teada, mis juhtub siis, kui Nicolas’le kingitakse pimedas helendav kell ja vinge fotoaparaat, kuidas Nicolas oma klassivendadega kunstimuuseumis ekskursioonil ja arsti juures läbivaatusel käib ning millega lõpeb jalgpallimatš teise kooli poistega.

Ohtlik liik: harilik pubekas Jan Weiler tõlkinud Kadi Mustasaar 152 lk, pehme köide

See raamat on Saksa ajakirjaniku Jan Weileri humoorikas ellujäämisõpetus kõigile, kel kodus ettearvamatu murdeeas teismeline. „Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsete olenditena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilistest amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena.”

Suur loomaraamat lastele John Farndon tõlkinud Olav Renno 160 lk, kõva köide

Oivaline uus teatmeteos loomariigi ja loomade elupaikade kohta! Raamat on grupeeritud elupaikade järgi, mis annab võimaluse loomi tundma õppida nende loomulikus keskkonnas. Selgitustele lisab värvi enam kui 500 illustratsiooni. Raamatu abil rändad läbi loomamaailma ning näed loomade ja nende keskkonna vahelisi suhteid, lisaks leiad ohtralt põnevaid uusi seiku loomade käitumise kohta. Tutvustatud on enam kui 1000 loomaliiki.

Kummitusmaja Helen Käit Pildid joonistanud Sirly Oder 204 lk, kõva köide

Mia ja Lia on kaksikõed, kelle pere kolib linnast maale. Vähe sellest, et õed peavad minema uude võõrasse kooli, nende uueks koduks saab maja, millest kuuldes kõik õhku ahmivad ja näost valgeks lähevad! Koolikaaslaste räägitud jubedad lood majas surnud veidrast vanamutist ei tee asja paremaks. Seda, mis juhtuma hakkab, on raske loogiliselt ära seletada. Isegi Lia, kes alguses Mia kummitusejutust kuuldagi ei taha, on sunnitud möönma – midagi on siin väga valesti.


5

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

WWW.TNP.EE

Seksiorjast poliitikuks SASH UUSJÄRV

K

ui Hürremi lugu, keda mujal maailmas tuntakse pigem Roxelana (Ruteenlanna) nime all, leiaks aset tänapäeval, siis oleksid ajalehepealkirjad ilmselt just sellised. See teismeline (arvatavalt kolmeteistaastane) 16. sajandi slaavi orjatüdruk tegi ajalugu, mis ei mõjutanud mitte ainult Türgit, vaid kogu Euroopat. Leslie Peirce, üks maailma tunnustatumaid Osmanite impeeriumi ajaloolasi, on aastaid uurinud Hürremi rolli ajaloos ning koostanud haarava ja ääretult põhjaliku eluloo. Peirce’i peetakse õigustatult Osmanite haaremi ülipõneva valdkonna eksperdiks ning keegi ei suudaks meil aidata paremini mõista, kuidas kerkis Hürrem (tõlkes: naerusuine) sultani haaremist üheks oma aja mõjuvõimsamaks poliitiliseks tegelaseks. Osmanite impeeriumis tähendas traditsioon seadust. Ja traditsiooni kohaselt lahkus konkubiin, kes oli sultanile sünnitanud poja, tema voodist, ning pühendus poja üleskasvatamisele. Sellel oli oma sügav mõte – erinevalt Euroopast, kus valitsejaks sai kuninga esmasündinu, olid türklaste jaoks kõik sultani pojad võrdsed troonipretendendid. Troonile pääses see, kes oli kõige oskuslikum sõjaväe poolehoiu võitja ja poliitik, ning ema roll selles võimuvõitluses ei olnud väike. Ometi juhtus nii, et pärast esimese poja sünnitamist, mis juhtus esimesel aastal pärast sultani voodisse sattumist, ei saatnud mees teda minema. Juhtus mi-

TÄNAPÄEV

ilmunud Laps Fiona Barton tõlkinud Mai Torim kujundanud Villu Koskaru 376 lk, pehme köide

Ehitusplatsilt leitakse imiku skelett, maetud aastakümneid tagasi. Ajakirjanik Kate Waters (lugejale tuntud F. Bartoni romaanist „Lesk”), hakkab selle tema vaatevälja juhuslikult sattunud looga tegelema algul igavusest, kuid siis kisub see teda järjest enam endasse, kunagi elatud eludesse ja paneb küsima, kas kõiki saladusi on vaja paljastada. Aga lapse lugu vajab jutustamist.

Suleimani ja Hürremi portreed, 16. sajandi lõpp. (Jean Jacques Boissard, „Vitae et icones sultanorum Turcicorum, principum Persarum…“, Frankfurt, 1596. Princetoni ülikooli raamatukogu)

dagi enneolematut – Hürrem sünnitas oma mehele ja valitsejale kokku kuus last, kellest vaid üks oli tütar, ning lõpuks Sulemain abiellus oma orjatariga, kinkides sellega talle vabaduse ja võimu. Pole ime, et kaasaegsed süüdistasid ja kahtlustasid naist nõiakunstis… Autori sümpaatia kuulub siiski Hürremile ja oma raamatus püüab ta lahti seletada ka paljusid ajalooliselt kinnitust leidnud inetumaid lugusid, mida valitsejannale omistatakse – nt Sulemaini esimese poja, tšerkessitar Mahidevrani poja Mustafa hukkamise, aga ka mitmed mõrvad, mis talle omistatakse. Kuid mitte ainult. Kui suurem osa lugejatest tunneb Hürremit populaarse sarja tõttu pigem kiindunud armastaja ja kogenud intrigaanina haaremis, siis Leslie Peirce käsitleb põhjali-

kult ka Hürremit kui andunud panustajat heategevusse, kes korraldas hulga saunade, supiköökide ja muude tavainimeste elu lihtsustavate asutuste ehituse paljudes impeeriumi paikades, ning analüüsib tema seni alahinnatud mõju Sulemaini poliitikale. Raamatut tasub lugeda kõigil, kes on huvitunud Türgi, Osmanite impeeriumi ja islamiusulise Lähis-Ida ajaloo sügavamatest tagamaadest.

Hürrem: Idamaa valitsejanna Leslie Peirce tõlkinud Krista Eek 422 lk, kõva köide

Röövitud pioneeri juhtum Martin Kukk kujundanud Tõnis Kipper 224 lk, kõva köide

„Röövitud pioneeri juhtumis” kohtume jälle raamatust „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017) tuttava riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Peale selle on taas kord midagi mäda ka riiklikes struktuurides.

Naine aknal A.J. Finn tõlkinud Eve Rütel 470 lk, pehme köide

Anna Fox elab tubast elu, vaatab palju vanu filme, tellib interneti kaudu poest toitu ja veini ning

vaatleb igavusest läbi fotoaparaadi objektiivi naabrite elu. Tal on agorafoobia ja reeglina ta väljas ei käi. Ühel päeval jääb Anna teiste elu piilumisega vahele ning tutvub vastasmajas elava naisega. Pisut hiljem näeb aga midagi sellist, millest käivitub tempokas ja mitmete ootamatute pööretega lugu, millest on saanud kiirelt üks viimaste aastate suuremaid bestsellereid. Raamat on ilmumas pea 40 keeles ning Fox valmistab ette filmi.

Agatha Raisin ja surmatants M.C. Beaton tõlkinud Mall Pöial kujundanud Villu Koskaru 240 lk, pehme köide

Mida teeb üks ärinaine, kui tal igav on? Asutab firma! Agatha Raisinil on igav ja ta ... asutab oma detektiivibüroo. Algus pole sugugi nii lõbus, kui värvikas daam ette kujutas: ainult jooksu pannud koerad, kassid ja abikaasad. Aga siis ometi astub uksest sisse klient suure algustähega ja palub Agathal uurida mõrvaähvardust. Õige pea saab sellest mõrvajuurdlus ja Agatha endagi elu ripub juuksekarva otsas.

Henriku Liivimaa kroonika tõlkinud Richard Kleis toimetanud Enn Tarvel 192 lk, kõva köide

Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta. See raamat on 2005. aastal ilmunud väljaande parandatud ja täiendatud trükk.

WWW.REGIO.EE

TÕNU TANNBERG

E

esti Vabariigi 100. aastapäeva mitmekülgne tähistamine aastatel 2017–2020 toob raamatulettidele kindlasti rõõmustavalt palju teemakohast kirjandust, mis eri vormis ja põhjalikkusega käsitleb meie omariikluse teekonda sajandi vältel. Väga põneval moel on seda teinud ka Eesti suurim kaardikirjastus Regio, kes andis läinud aasta lõpus välja kolmekeelse (eesti, inglise, vene), voldikkaardiga varustatud reisijuhi „EV 100 – riigi teekond”. Tegemist on uue sarja avaraamatuga, mis on pühendatud Eesti iseseisvusega seotud paikadele. Reisijuhist leiame 277 kohta, mälestusmärki või hauatähist Eestist ning lisaks üheksa Lätist ja kümme Soomest. Raamatu koostaja Mart Laar on saatesõnas õigusega tõdenud, et saja aasta jooksul „on Eesti Vabariik jätnud arvukalt jälgi, mida isegi võõrvõimu aastakümned pole suutnud kustutada”. Reisijuhi teekond algab Villem Reimani monumendiga Kolga-Jaanis ja lõpeb sümboolse paigaga – valitsuse residentsiga Stenbocki majas. Nende kahe paiga vahele jääb meie riikluse ajaloo eri perioodidest hulgaliselt põnevaid ja ootamatuid jälgi, mis kahtlusteta väärivad avastamist või taasavastamist. Kõik kohad on nummerdatud, jaotatud peatükkidesse ja kronoloogiliselt esitatud. Iga jälge omariikluse teel mär-

FOTO TALLINNA LINNAMUUSEUM

Reisijuht, mis kaardistab meie iseseisvuse teekonda

Konstantin Päts oma ausamba avamisel Tahkurannas 1939. aastal.

gistab paariteiserealine miniartikkel asjakohase infoga ning tähistus voldikkaardil. Peatükkide info ja tähised kaardil on kasutajasõbralikult eri värvi. Reisijuhti on ühtviisi mugav kasutada nii mõne konkreetse piirkonna riiklikult tähtsate kohtade ja mälestusmärkidega tutvumisel kui ka temaatiliseks reisiks näiteks metsvendluse, Vabadussõja vm teemade radadel. Õigustatud on ka Eesti iseseisvusega seotud olulisemate paikade esitamine Soomes ja Lätis. Kirjastus Regio on alustanud väärt ettevõtmisega. Riigi teekonda kaardistav sari on leidlik idee ja selle esimene

pääsuke – Eesti iseseisvusega seotud paikade reisijuht – igati õnnestunud.

EV 100 – riigi teekond Eesti iseseisvusega seotud paigad koostanud Mart Laar toimetanud Toomas Kiho ja Eerik Leibak 224 lk pehme köide

regio

ilmunud Eesti reisijuht 312 lk pehme köide

Baltimaade suurimad kaardikirjastajad – Regio Eestist ja Jāņa Seta Lätist – panid seljad kokku ja said valmis kõige põhjalikuma Eesti reisijuhi, mis kunagi ilmunud. Kaartide ja fotodega illustreeritud reisijuht on rikkalik infoallikas kõigile, keda huvitab Eesti loodus, ajalugu ja kultuur. Raamat viib rännuhuvilise haaravale avastusretkele mööda Eestit, tutvustades enam kui 800 vaatamisväärsust ning hõlmates kõiki maakondi ja eraldi ka Tallinna. Kindlasti leiate raamatust tuttavaid kohti, mida taasavastada, kahtlemata aga palju rohkem põnevaid paiku, millest varem aimugi polnud või kuhu kunagi sattunud pole.

Regio Eesti teedeatlas 2017-2018 atlas 96 lk, reisijuht/nimeindeks 104 lk, pehme köide

Regio teedeatlas on esmakordselt mõõtkavas 1:100 000, mis annab kaartidele hea loetavuse ja kasutusmugavuse. Juubeliaastale kohaselt on eraldi fookuses Eesti 100 temaatika: kaartidel on välja toodud Eesti iseseisvuse sünniga seotud olulised paigad, kokku umbes 300 kohta. Valiku objektidest on teinud ja info kokku kirjutanud ajaloolane Mart Laar. Lisaks leiab atlasest sada objekti Muinsuskaitseameti seiklusmängust „Eesti 100 aaret”. Atlasega

on jätkuvalt kaasas rakendus iOS ja Android operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele. Lisaks kaartidele on rakenduses põhjalik info huviväärsuste kohta. Rakendus töötab ka offline režiimis.

Eesti geograafilised mandalad 32 lk pehme köide

Selles paeluvas värviraamatus saad ise kaardimeistrina kätt proovida. Oleme raamatusse kokku kogunud huvitavaid ja omapäraseid maastikumustreid, mida on loonud nii Eesti loodus kui ka inimene. Värviraamatu kaartide hulgas on Tallinna vanalinn, Tartu Supilinn, NarvaJõesuu, Eesti üks omanäolisemaid asulaid Kudruküla, Haanja kõrgustik ja paljud teised võluvad Eesti loodusja linnamaastikud.

Petronella Õnneseen. Lugusid loomadega sõbrustamisest Dorothea Flechsig tõlkinud Piret Pääsuke illustreerinud Katrin Inzinger 96 lk, kõva köide

Vahvalt illustreeritud lustakas juturaamat nooremale koolieale. Petronella Õnneseen armastab kõiki loomi. Tema koduküla ümbruskonnas on palju huvitavat ja sünnib imelikke asju ning Petronella uurib igat jälge! Tõelised loomasõbrad peavad tõsiselt riskima, et võtta kinni jultunud munavargad, taltsutada pesukarusid, päästa vaskusse – või lasta end armsatel gupidel musitada.


varrak Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust Fredrik Backman tõlkinud Ene Mäe 352 lk, kõva köide

Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist. Neil on oma salakeel ja kuningriik, kus kõik maa elanikud on isemoodi ja kus ei kästa normaalne olla. See on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.

Hapu tüdruk Ann Tyler tõlkinud Karin Suursalu 192 lk pehme köide

Pulitzeri auhinna laureaat Ann Tyler toob lugejateni vaimuka uusverisooni Shakespeare’i armastatud komöödiast „Tõrksa taltsutus”. Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Kate’i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele, kuid tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate’i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri!

Luukellad David Mitchell tõlkinud Krista Kaer 704 lk kõva köide sari „Moodne aeg”

Viieteistaastasel Holly Sykesil on suur tüli emaga, ta hakkab sihitult astuma, teadmata, et teda ootab ees üsna kummaline elu, mis viib Holly kokku mitmete inimestega, kellel kõigil on oma roll tema saatuse kujunemisel. Kunagi olid temaga ühendust võtnud veidrad hääled, keda ta nimetas raadiorahvaks. Hiljem hääled lakkasid, kuid nüüd ootavad teda ees nägemused, mis tunduvad liigagi reaalsed. Holly on nimelt sattunud ohtlike müstikute ja nende vaenlaste huviorbiiti ning selles võitluses ei saa ta ise kaasa rääkida. See on suurejooneline kaleidoskoop, mille mustrid ja pildid on pidevas muutumises.

Põhjala müüdid Neil Gaiman tõlkinud Allan Eichenbaum 224 lk pehme köide

„Põhjala müüdid jutustavad kõledast paigast, kus talveööd on pikad-pikad ja suvepäevad lõputud, need on rahva müüdid, kes ei usaldanud oma jumalaid täielikult ja kellele need jumalad täielikult isegi ei meeldinud, kuigi nad austasid ja kartsid neid. Nii paljud vanade põhjamaade lood on puudu, nii palju on teadmata. On vaid mõned müüdid, mis on jõudnud meieni rahvalugude kujul, ümberjutustatuna, luule või proosa vormis. Ma püüdsin jutustada neid müüte ja lugusid ümber nii täpselt, kui suutsin, ja nii huvitavalt, kui suutsin.” /Neil Gaiman.

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

Argipäev, paatos ja peen absurd KADI-RIIN HAASMA

S

õna „polüglott” tähistab teatavasti paljusid keeli valdavat isikut, just sellist nagu raamatu autor Lina Wolff isegi. Ta on polüglotist tõlk ja tõlkija, tõlgib hispaania keelest rootsi keelde, on elanud Hispaanias ja Itaalias ning tema tekstide kõla ja kaja erineb ehk just seetõttu tuntavalt tavapärasest Rootsi proosast. Lina Wolff debüteeris novellikoguga „Paljud inimesed surevad samamoodi nagu sina” (2009), tema esimest romaani „Bret Easton Ellis ja teised koerad” (2012) saatis juba ka rahvusvaheline menu. Eesti keeles ilmus eelmise aasta lõpus tema teine romaan „Polüglottidest armastajad”, mis võitis 2016. aastal Rootsi parima romaani preemia (Augustpriset) ja on riburada pidi ilmumas ka paljudes teistes keeltes.

KOLMEOSALINE PEEGELLABÜRINT „Polüglottidest armastajad” on nagu peegellabürint, realistlik-sümbolistlik seiklus kirest, võimumängudest ja unistusest mõistmise järele. Romaan jaguneb kolmeks osaks. Petlikult lihtsakoelise teose juhatab sisse Ellinor, väikelinnast pärit noor naine, keda on õpetatud poiste moodi kaklema ja kes nüüd on õrna – kuigi mitte liiga õrna – mehe otsinguil. Ta kohtub kirjanduskriitik Calistoga, kelle hoolde on usaldatud raamatu „Polüglottidest armastajad” käsikiri, mis ühendabki romaani kolme osa, ja selle autor Max Lamas on Calisto suur iidol. Romaan romaanis räägib polüglotist Max Lamase otsingutest, tema püüdest leida täiuslikku naist, kes „oskab rääkida kõiki ta keeli”. Juhus viib ta kokku Itaalia aristokraatia ja Lucreziaga, kes on romaani kolmas jutustajahääl ja hääbuva jõuka suguvõsa viimane võsu. Kolmanda osa tegevus toimub Itaalias, täpsemalt Roomas ja Tolentino lähedal vanas suvemõisas, ning see maalib lugeja silme ette hoopis teistsuguse maailma kui varasemate osade Lõuna-Rootsi, Stockholm ja Rootsi saarestik. Kõik kolm lugu peegeldavad ja valgustavad üksteist ning tegelaste tähendus üksteise elus avaldub romaani tihenedes. Wolff laotab laiali muljetavaldavalt täiusliku loo, ja kui viimane pusletükk paika on saanud, kerkib silme ette pilt, mille põhimotiivideks on alistumine ja võim, haridus ja harimatus, keel ja vägivald, mehelik ja naiselik, linn ja maa. Ometi ei ole täpselt aru saada, mida pilt kujutab… VASTU OOTUSI TEGELASKUJUD Ellinor, Max, Calisto ja teised tegelased ei käitu tavapärase, kergesti tõlgendatava malli järgi. Wolffil õnnestub luua tegelased, kes pea kunagi ei vasta nende suhtes tekkinud ootustele. Ka see, kes on halb, hea, tark või rumal, vaheldub aja jooksul ja pea igas stseenis. Just kontrast rangelt väljapeetud struktuuri ja ambivalentsete karakterite vahel tekitabki elamuse. Kõige suuremat mõju avaldab Ellinori raskesti määratletav tegelaskuju, kes kulgeb asjalikult ja distantseeritult oma paljude käänakutega elus. Puutudes kokku eri moodi vägivaldsete ehk idealiseerivate, kätel käia laskvate, seksuaalselt ja verbaalset vägivalda har-

FOTO HÅKAN SANDBRING, CC BY 3.0

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

6

ilmunud Kirjatud koed. Mustrikogu 200 moodsa kudumismotiiviga Andrea Rangel tõlkinud Ülle Suvi 164 lk, kõva köide

Raamatu originaalsed mustrikirjad sobivad suurepäraselt loomingulisele kudujale, kes soovib luua midagi omanäolist ja uudset. Graafilistest disainielementidest tuletatud motiivide hulgas leiab kõike alates geomeetrilistest mägedest, lainetest ja spiraalidest kuni rataste, pealuude ja lammasteni. Saa teada, kuidas valida värve, põimida lõngajookse, lugeda koeskeeme ja palju muud. Uuri, kuidas ise oma kudumile motiividest mustrit kavandada. Ammuta inspiratsiooni raamatus kirjeldatud viiest kudumist: mütsist, käpikutest, kaelussallist ja kahest kampsunist.

Unenäod. Reis meie siseilma Stefan Klein tõlkinud Krista Räni 272 lk, pehme köide

Magamine, nagu me oleme viimasel ajal teada saanud, tähendab peaaegu alati ka unenägemist. Und nähes veedate seega rohkem aega kui mis tahes muu tegevusega. On aeg läheneda sellele fenomenile uuest vaatenurgast. Unenäod ei ole juhuslikud: nad on võti, et lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad reedavad meile, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena. Stefan Klein jutustab arusaadavalt ja põnevalt, mida unenäod meie kohta räägivad, kuidas nad avavad meile uusi horisonte ning kuidas me saame neid kasutada inspiratsiooni ammutamiseks. See on ainulaadne avastusretk meie seesmisse tõelusse.

Inglid minu sõrmeotstel Lorna Byrne tõlkinud Marju Algvere 344 lk, kõva köide

Rootsi autor Lina Wolff.

rastavate meestega, näitab ta üles õõvastavalt praktilist kainet meelt. Üksildane naer tutvumissaiti lugedes. Sihipärane kättemaks vägivalla eest. Ellinor on piiranguteta vaim, kes tunnetab nii oma võimetust kui ka asub jõuliselt tegudele. Ta on ühekorraga meeleheitel ja haavamatu. Paljud selle raamatu sündmused tunduvad võimalikud, aga mitte tõenäolised. Autori hinnangul on Rootsi ühiskonnas kõik „normaalne” väga selgelt raamistatud. Hispaanias elades tundis ta väga sageli, et see, mis tema ümber juhtub, on küll võimalik, aga mitte tõenäoline. Seal jäi rohkem ruumi ebatavalisele ja veidrale, nagu Pedro Almodóvari filmides – nendega on Wolffi teostes paralleele ehk rohkemgi. Selle maailma ülekandmisel Rootsi keskkonda tekib nihe.

KÕVERPEEGLIS HOULLEBECQ Raamatut peetakse feministlikuks, ja tõesti, enamjaolt keskendub autor naistele ja sellele, kuidas naised maailma näevad. Wolffi huvitab, kuidas kirjanduses naisi kajastatakse, eriti seksuaalsuse ja vägivalla seisukohast. Otseselt on raamatuga seotud Michel Houellebecq, Wolffi raamat on kirjutatud otsekui selle prantsuse kirjaniku teoste kommentaari, kui mitte paroodiana. Wolffi romaan näitab kõverpeeglis, et Houellebecqi kirjanduslik lähenemine naistele ei jää tagajärgedeta, ta tahaks otsekui öelda: „Aga palun – niimoodi paistab see minu vaatepunktist.”

Lina Wolff ise luges Houellebecqi neljakümneselt, oma keskeakriisi ajal, ja lugemine süvendas masendust veelgi. Suur prantsuse kirjanik justkui ütleks, et „elu on kole, sa sured ära, pealegi naised vananevad rängemalt kui mehed”. Algul tahtiski Lina Wolff kirjutada naisest, kes loeb Houellebecqi, langeb masendusse ja sureb kurvastusest ära. Ent seejärel otsustas ta vastupidise variandi kasuks, leiutades Ellinori kujul tegelase, keda lugemine hoopis kõrgemale tõstab. Romaan on täis ennastimetlevate meeste pretensioonikaid fantaasiaid naistest, keda nad jumaldavad, ja nende naiste võimalusi selles heteroseksuaalses mängus toime tulla. Rikkad naised, harimatud naised, vananevad naised, pimedad ja üleloomulike võimetega naised – kõigi nende strateegiatele heidab Lina Wolffi irooniline proosa oma helki. Tähtis on ka tempo. Kiire, kontsi klõpsutav jutustamine kerib iga lausega tekstile intensiivsust juurde. Tekst ja selle jutustajad liiguvad leidlikult argipäeva, paatose ja peene absurdi vahet. Läheb siis, kuidas läheb. Jah, see romaan tundub mitmekeelne ehk polüglotne nii oma vormi kui ka sisu poolest.

Polüglottidest armastajad Lina Wolff 232 lk pehme köide

See raamat on järg rahvusvahelisele menukile „Inglid minu juustes” ja kirjeldab autori edasist elu, laste kasvatamist, kohtumisi peaingel Miikaeli ja ingel Eelijaga, suure õnne ja suure kurvastuse aegu ning kaotatud ja leitud armastusi. Lorna Byrne vaatleb lahkunud lähedaste, nende taevaste hingede rolli meie elus, kellel on lubatud meid põgusalt külastada, ja räägib sellest, kuidas me peaksime nendega suhtlema. Eelkõige aga saame tema vahendusel teada, millistena inglid meid näevad, kuidas nad meid armastavad, mida nad saavad meie jaoks teha ja mida meilt soovivad.

Koos hobusega Tuire Kaimio, Minna Tallberg tõlkinud Ingrid Randlaht 640 lk, kõva köide kordustrükk

Seni põhjalikem eestikeelne rikkalikult illustreeritud teatmeteos hobustest. Vaatluse all on hobuste käitumine ja aistingud, kuidas hobustega ümber käia, kuidas neid õpetada jpm. Värvi annavad raamatule lood elust enesest ning näited, kuidas ühe või teise hobusega vastavas olukorras toime on tuldud. Muu hulgas on ära toodud paljude professionaalide – veterinaari, füsioterapeudi, olümpiaratsude treeneri ja tipptraavlite hooldaja kirjutatud artiklid. Tekste illustreerib üle 300 värvifoto, mis on raamatu tarbeks teinud hinnatud hobufotograaf Minna Tallberg.


7

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

WWW.VARRAK.EE

varrak

Enn Tarvelile esitab küsimusi Marek Tamm

FOTO ALVAR LOOG

Sada aastat riiki, tuhanded aastad rahvast gevdada rahva ja riigi identiteeti, leida sellele elujõulist õigustust minevikust. Rahvusluse idee sealjuures ei tähenda šovinismi, tagurlust, juhmi kitsarinnalisust. Tõepärane lugu ei vestle tänapäeva lugejaga ulmeliste illusioonide keeles, vaid kõneleb temaga selgesti kõigest, salgamata karmi ja mõnikord kibedat tõtt.

Kuidas tundub, kas me tunneme eestlaste ajalugu piisavalt? Kas meil on praeguste teadmiste põhjal võrdlemisi usaldusväärne arusaam olulisematest arengutest ja probleemidest? Või peaksime olema valmis uute uurimuste valgel oma vaateid oluliselt revideerima?

Raamatu pealkiri viitab aga sellelegi, et see pole lihtsalt Eesti ajalugu, vaid nimelt eestlaste ajalugu, teose peategelaseks on eesti rahvas. Kui kaugele Sa ajas eesti rahva tihkad viia? Kas eesti rahvas saab alguse jää taganemisega tosin aastatuhandet tagasi või millalgi hiljem? Või on seda üldse oluline teada?

Alati on tundunud, et ei tunne. Häda on selles, et praeguste teadmiste põhjal ei üritata pahatihti üles ehitada võimalikult põhjendatut, teadaolevatele tõsiasjadele tuginevat minevikupilti, vaid korrigeeritakse ja ilustatakse seda mitmesugustel põhjustel: kas ühiskondlikul, poliitilisel tellimusel või oma isikliku teadlasemaine nõudel. Nõutust tekitavaid küsimusi on palju alates eestlaste etnogeneesist, millest pole mingit arusaadavat ettekujutust, siis eripäraste joontega rahvana säilimise põhjustest, isegi tsiviliseeritud rahvaks kujunemise asjaoludest jm. Vaadete revideerimise vajadust ei tohi peljata, seda teha peab alati ihaldama.

Raamatu „Eesti rahva lugu” autor Enn Tarvel.

vaid arvamisi, ning eriti neil, milles üldiselt aktsepteeritud lahendus või arvamus või visioon ei pea minu meelest paika. Peale selle köitsid tähelepanu enam-vähem juhuslikud silma hakanud üksikasjad, kus minu arvates on trükisõnas esitatud eksiarvamisi (näiteks Eesti lipuvärvide idee sünniloos).

Ülevaate kirjutamine Eesti ajaloost eeldab palju valikuid, sest kaante vahele mahub paratamatult vaid väike osa sündinud asjadest. Kuidas lühidalt seletaksid oma valikuid – mida lugeja võib sellest teosest esmajoones oodata?

Panid raamatu pealkirjaks „Eesti rahva lugu”. See viitab sellele, et käsitad ajalugu ennekõike jutustusena, ajaloolane on see, kes vestab minevikust lugusid. Ent lugusid võib olla mõistagi palju – kuidas eelistada üht lugu teisele?

Esmane valik oli peatuda üksikküsimustel, milles ajaloouurijatel on erine-

Ei kujuta ettegi, et rahva lugu saaks

kuidagi teisiti ette kanda kui sõnastatud jutustusena. Ei suuda seda lugu edasi anda skulptuur, maal ega kantaat, isegi mitte teatrietendus või kuuldemäng, mängu- või dokumentaalfilm. Lugu minevikust, mida eelistada, ei tohi olla mõni pseudoteaduslik või kvaasiteaduslik tüütus, arengu seaduspärasuste esitamine ja selgitamine. Ta peab olema võimalikult tõepärane, rahuldama kriitilise teaduslikkuse ja metodoloogilise objektiivsuse nõuded. Aga see lugu peab suutma anda ka midagi uut, õpetlikku, arusaamasid avardavat ning andma seda mitte pealetükkival moel. Siin võib ajaloolane leida võimaluse aidata kujundada ja tu-

Kuna see on väga põnev, siis järelikult on see oluline. Mina tahan aga hoopis teada saada, kuidas mustad karvased protoeestlased Aafrikast tulid. Kunagi saadakse – mitte ainult luukerede uurimine ei edene, vaid ka DNA-uuringud ja küllap veel midagi, keeleteaduski peaks eluilmas vähegi tõsiselt võetavaks teaduseks jõudma.

Eesti rahva lugu Enn Tarvel 400 lk kõva köide

Raamatust „Tänapäevane Eesti köök” räägivad Toiduakadeemia eestvedajad Tarvo ja Aivi Kullama

FOTO TUULI MATHISEN

Traditsioonilised toidud uues kuues Kruubid on jälle au sees ja igapäevasele kartulile on pakutud huvitavaid serveerimisviise. Mitmed vanaemade road on saanud moodsama kuue – lihtsast kaerakilest sai tänu astelpaju lisamisele efektne brüleekreem, kõrvitsatamp on mulgipudru edasiarendus jne. Lisaks konkursiga seotud roogadele oleme kaante vahele kogunud ka Toiduakadeemias 10 aasta jooksul läbi kokatud parimad eestimaised palad. Meid on külastanud paljude tunnustatud restoranide kokad, kelle menüüpärleid siin raamatus samuti jagame.

Milline on eesti rahvustoit ja kas on üldse olemas midagi Eesti köögile ainuomast?

Kõige eestilikumaks toiduaineks peetakse kama, väga traditsiooniline suupiste on vürtsikilu rukkileivaga. Samas võib aga öelda, et eesti rahvustoit on see, mida meie, eestlased, iga päev sööme. Eesti köök on üks rikkamaid Euroopas. Paikneme geograafiliselt ja kultuuriliselt Euroopa ristteel, seetõttu oleme avatud uutele maitsetele ja toidumoele, mida külalised on kaasa toonud. Seejuures jääb aga püsima põhimõte, et meie kööki iseloomustab puhas ja lähedal kasvanud tooraine, mitmekülgsed ja nutikad toidu valmistamise ja säilitamise viisid ning tooraine maksimaalne ära kasutamine. Meile ainuomane on just siin, Eestis, meie pinnases ja kliimas kasvanud aia- ja metsasaaduste kasutamine. Kui ostame poest Eesti küüslauku ja Hiina küüslauku, on maitseerinevus päevselge. Samamoodi on ka näiteks tomatite, maasikate ja teiste aia- ning metsasaadustega.

Mis on teie enda suurimad lemmikud selles raamatus?

Raske oleks ühte või paari retsepti esile tõsta. Kõige meeldivam üllatus ongi see, et meie igapäevastest, esmapilgul igavavõitu toorainetest on välja mõeldud nii palju ilusaid, maitsvaid ja põnevaid roogasid. Konkursi roogadest olid üllatajateks sellised põnevad kooslused, nagu verikäkk suvikõrvitsaga, kilu hernepüreega ja veel teisigi. Igal juhul saab sellest raamatust kõvasti inspiratsiooni ükskõik millise toidukorra jaoks, alates suupistetest kuni magustoitudeni välja.

Kuidas sündis selle raamatu idee?

Paar aastat tagasi hakkasime nuputama, kuidas väärikalt tähistada Toiduakadeemia juubelit. Kuna Toiduakadeemia 10. sünnipäev langeb kokku Eesti Vabariigi 100 juubeliga, tekkis idee kinkida Eestile uus rahvusroog. Selleks algatasimegi konkursi „Eesti uus rahvustoit”.

Vürtsikas kilusalat. Foto raamatust

Aastatel 2016–2017 saatsid huvilised toidublogijatest kodukokkadeni konkursile sadu retsepte, mille hulgast valis professionaalne žürii välja parimad. Eelvoorude käigus katsetati koos

juhendajatega kõik valitud retseptid läbi ning lõplikud ja parendatud versioonid jõudsid käesoleva kokaraamatu kaante vahele. Retseptide seas on põnevaid leide.

Tänapäevane Eesti köök 400 lk kõva köide

ilmunud Kriidimees C. J. Tudor tõlkinud Kalev Lattik 272 lk pehme köide

1986. aastal kasutavad Eddie ja ta sõbrad salakeelena kriidijoonistusi – ainult neile mõistetavaid kriipsujukusid. Ent siis juhib üks saladuslik kriidikuju nad otsejoones tükeldatud laiba juurde. 2016. aastal jõuab Eddie ja ta sõprade postkasti kiri, milles pole muud peale ühe kriidikuju. Nad peavad seda tembuks … kuni üks neist leitakse surnuna. Nüüd mõistab Eddie, et iseenda päästmiseks peab ta välja selgitama, mis tol ammusel ajal ikkagi juhtus.

Surnute laul Douglas Lindsay tõlkinud Peeter Villmann 344 lk pehme köide

Kaksteist aastat tagasi kaob Šotimaalt Eestisse puhkama tulnud John Baden ja mõne aja pärast leitakse Peipsi kaldalt tema surnukeha. Ja nüüd ilmub Tartus politseisse mees, kes väidab, et temagi on John Baden. Peagi käivitab iseäralik juhtum mõrvade sarja ja kahestuma kipuvad ka mitu teist looga seotud inimest. Raamatu autor Douglas Lindsay on elanud mitu aastat Eestis ja väidab, et tunneb puudust Kadrioru pargist ja selle sõnakehvadest külastajatest.

(Mitte just) armastuslugu Brigitta Davidjants 168 lk pehme köide

Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal vanalinnas ning kulutab taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust, kuid armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses. See on raamat tänastele tüdrukutele, aga ka neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.

Peatage Ivy Pocket Caleb Crisp tõlkinud Tiina Viil 408 lk, pehme köide

Ta on tüdruk, kellest räägivad kõik. Ivy Pocket adopteeritakse! Tema võluvad uued vanemad on Londonis kirstumeistrid ja Ivy on kindel, et ta on täiusliku tütre võrdkuju, isegi kui ema püüab panna teda matusebürood koristama – justkui oleks ta teenijatüdruk! Lisaks kõigele peab Ivy paljastama saladusi, tooma päevavalgele tumedaid tõdesid, päästma sõpru, matma surnukehi ja vastama kummalistele küsimustele.

Lugusid loomadest Ernest Thompson Seton tõlkinud Ester-Inge Heinaste 432 lk, kõva köide

Ernest Thompson Setoni lugudes on loomi kujutatud teisiti kui tavaliselt. Neil on tunded, hirmud, vaprus ja väärikus, mida on harjutud seostama üksnes inimestega. Tema rebased, agulikassid, jänesed ja karud elavad oma elu, püüavad ellu jääda ja pojad üles kasvatada. Lugeja hakkab neile paratamatult kaasa elama ja tema suhtumine elusasse loodusesse muutub. Raamat on kordustrükk väljaandest, mis ilmus esmakordselt 1971. aastal.


tartu ülikooli kirjastus

Teadus, mis ei saa kunagi valmis

semiootika) ses raamatus pikemalt käsitlemata ja iseloomustatud vaid lühidalt. Õpiku koostamisel osales 18 autorit: Kalevi Kull (sissejuhatus, Peirce, Sebeok, Eco, biosemiootika, semiootika teisi rakendusalasid), Kati Lindström (maastikusemiootika), Mihhail Lotman (sekundaarsed modelleerivad süsteemid), Riin Magnus (Uexküll), Kaire Maimets (muusikasemiootika), Timo Maran (zoosemiootika), Rauno Thomas Moss (Peirce), Ülle Pärli (kirjandussemiootika), Katre Pärn (filmisemiootika), Anti Randviir (sotsiosemiootika), Tiit Remm (linnasemiootika), Silvi Salupere (semiootika ajalugu, Tartu–Moskva koolkond, Saussure, Morris, Greimas, Lotman), Virve Sarapik (kunstisemiootika), Elin Sütiste (tõlkesemiootika, Jakobson), Peeter Torop (kultuurisemiootika, Tartu–Moskva koolkond, Lotman), Andreas Ventsel (poliitikasemiootika), Vadim Verenitš õigussemiootika), Katre Väli (etenduseja teatrisemiootika). Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss.

SILVI SALUPERE

T

ähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme. Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis kultuuri ja kogu elu kujundavad. Käesolev raamat on esimesi eestikeelseid semiootika õpikuid, mis püüab pakkuda võimalikult terviklikku käsitlust. Autorite esmane soov oli kirjutada mõistetepõhine süstemaatiline ülevaade semiootika teooriast. See ülesanne osutus keerukaks, sest sobiv ühtne mõistetesüsteem, millega võiks, vähemalt Tartu semiootikakoolkonna seisukohalt, enam-vähem rahul olla, nõuab veel üksjagu tööd. „Ühtse” esituse asemel valiti seekord „haruline”, pöörates rohkem tähelepanu nendele semiootika tahkudele ja harudele, milles on Eestis suurem kogemus ja mis on esindatud meie ülikoolide õppekavades. Lähtena semiootikasse on raamatul ositi ka käsiraamatu ülesanne – see annab juhatust edasise lugemisvara juurde. Raamatu sissejuhatavale peatükile, milles esitatakse lühidalt semiootika määratlus ja tähtsamad allikad, järgnevad neli osa. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest

koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: siinses valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast – kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. Et jääda oma asjatundmise raamidesse, on mitmed olulised eriharud (näiteks keele-, reklaami- ja kognitiiv-

toimetanud Silvi Salupere ja Kalevi Kull 18 autorit 564 lk kõva köide

8

Väldi igavaid inimesi ja olukordi Jüri Allik 550 lk pehme köide

Jüri Allik on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja psühholoogia instituudi juhataja, Eesti, Soome ja Euroopa Teaduste Akadeemia liige. Viimased kümmekond aastat on ta kuulunud psühhiaatria ja psühholoogia enimviidatud autorite 1% hulka, mis teeb temast Eesti ühe kõige mõjukama sotsiaalteadlase. Matkides Juri Lotmanit, on selles raamatus Jüri Alliku mittememuaarid. Kuigi geenid lubavad kümneid tuhandeid aastaid ajas tagasi vaadata, on selle raamatu põhiraskus autori vaimsetel rännakutel väga mitmekesisel maastikul, mis ulatub Eesti mütoloogiast kuni selle kohani ajus, millega eestlane tunneb ära õ-hääliku.

Läänemeresoome tulemised Valter Lang 320 lk kõva köide sari „Muinasaja teadus”, 28

Tartu Ülikooli arheoloogia professori akadeemik Valter Langi monograafia on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo uurimisse ja uutesse teooriatesse. Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele 5000 või isegi 11 000 aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas teadusalade sümbioosis seesuguseid tulemisi

üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keeleteaduses, arheoloogias? Kuidas nende teadmiste valguses mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ja hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks? Raamatus esitataksegi uus kompleksne tõlgendus meie idast tulemise ja eestlaseks saamise kohta.

Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest Pekka Lilja 374 lk kõva köide sari „Studia litteraria Estonica”, 19

Pekka Lilja on Soome kirjandusteadlane, Jyväskylä ülikooli emeriitprofessor. Ta on uurinud nii soome kui ka eesti kirjandust, esinenud mõlemas keeles aktiivse kirjanduskriitikuna ja olnud aastakümnete jooksul üks olulisemaid kahe maa vahelise kultuurisilla loojaid. Lilja doktoriväitekiri positiivsest kangelasest nõukogude eesti romaanis (1980) avas täiesti uusi perspektiive siinse kirjanduse tsensuurist sõltumatul käsitlemisel, üks osa sellest ilmub ka käesolevas köites. ,,Koos lahus” on Lilja esimene eestikeelne artiklikogu, mis sisaldab töid alates 1973. aastast ning annab läbilõike tema mitmekülgsest tegevusest.

WWW.EKSA.EE

Luulet keelest MART VELSKER

I

Semiootika

Nr 1 (116) 20. veebruar 2018

ilmunud

lmunud on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia – 351 teksti 117 kirjanikult. Varem on näiteks Urmas Bereczki koostanud soome-ugri valimiku „Sest olen. Luuletusi keelest” (2012), kuid nii mahukat keelele keskendunud luulevalimikku nagu „Keele maitsest”, pole seni Eestis olnud. Keel on luule jaoks üks olulisemaid teemasid, sest sisu ja väljenduse seotus on siin suurem kui proosas. Väikese liialdusega võiks öelda, et mistahes keeles ja teemal kirjutatud luuletus on paratamatult ka luuletus keelest. Antoloogiat koostades seda lähenemisviisi siiski aluseks võtta ei saanud, pidin teema piiritlema kitsamalt, kuigi samas oli soov liigset piiramist vältida ning kokku panna mitmekesine valik. Tundub, et see õnnestus, sest eesti luule ongi mitmekesine ning raamatu maht jättis piisavalt ruumi selle näitamiseks. Antoloogia avab kõige vanem luuletus, Kristian Jaak Petersoni „Kuu”, mida võib vaadelda ka kui üht alguspunkti eesti luule keelelistele peegeldustele. See luuletus sisaldab küllap kõige kuulsama retoorilise küsimuse eesti kirjanduses: Kas siis selle maa keel / Laulutuules ei või / Taevani tõustes üles / Igavikku omale otsida? Edasine valik raamatus „Keele maitsest” hõlmab tekste paarisajast aastast ning pakub ainest kirjandusloolisteks mõtisklusteks, kuigi ülesehitus kronoloogilist printsiipi ei järgi.

Luuletuste jagamisel tsüklitesse on peetud silmas keele teema avaldumise erinevaid võimalusi. Keele maitsmisele pühendatud tsüklit küll eraldi koostada ei õnnestunud, kuigi seda motiivi leiab mitmest eesti keeles kirjutatud tekstist. Otsese tõuke pealkirja valikuks andis Paul-Eerik Rummo luuletus „Vihma maitsest”, kus trükitähed langevad vihmana luuletusest allapoole. Kui nii, siis on ootuspärane, et see luuletus sattus tsüklisse „Tähed karglevad”, kuhu on suuremalt jaolt koondatud näiteid keele kirjaliku külje avaldumistest. Sellele eelneb tsükkel, kus on rõhutatud keele neid vorme, mida annab edasi hääl. Hääl ja kiri ongi keele põhilised olekud, millele lisanduvad mõned alternatiivid alates viipekeelest ja lõpetades taotlusega luules jõuda keeletagusesse maailma. Varasem eesti luule peegeldab rohkem keele avaldumisi kõnes ja laulus, uuem keskendub rohkem kirjale, kuid see on ikkagi vaid tendents, millest kõrvalekaldumisi on mitmeid. Ajaloolistest suundumustest rääkides võib keele teemale läheneda teisestki küljest – saab küsida miks ühel või teisel ajal on keelest luuletatud ning millal on seda tehtud rohkem. Esimene suur laine keeleteemalist luulet tuli rahvuslikul ärkamisajal, kui muutus tähtsaks keel ideoloogilise võitluse objekti ja vahendina. Rahvuslik keeleteemaline luule hiljem jätkus, aga selle tähtsus vähenes eesti klassikalise kirjanduse ajajärgul 20. sajandi esimesel poolel. Näiteid sellest ajast leidub, aga nüüd juba sagedamini filo-

ilmunud

FOTO ENDEL APSALON

EKSA

Üks õpiku illustratsioonidest, autor Rauno Thomas Moss.

WWW.TYK.EE

Soovmõtlemine Euroopa, raha, haridus, sisseränne – miks poliitika nii sageli ebaõnnestub Thilo Sarrazin 581 lk, kõva köide

„Poliitilist mõtlemist ja tegevust juhivad motiivid, eesmärgid ja soovid. Need võivad olla suunatud ühiskonna kujundamisele või oma rollile selles. Poliitikas tegutseja võib olla utopist, idealist, realist, võimunäljas psühhopaat või keegi tavaline inimene, kes poliitilise võimuga tema käsutusse sattuvaid ressursse ekspluateerib ning ümber jagab. Tõeotsija ta pigem ei ole, kuna poliitikas tegutseja on tõe otsimisest reeglina loobunud.” Thilo Sarrazin

Tekstist teoseni Valik esseid Gérard Genette 325 lk, pehme köide Asjaosalised Mart Velsker ja Tonu Tender Eesti Kirjanike Liidu saalis.

soofilise taotlusega luules. Uus tugev puhang keelepeegeldusi on luulesse jõudnud umbkaudu viimase viiekümne aasta jooksul, mil on tugevamalt hakanud juurduma arusaam keelest kui luule olemuslikust tuumast. Kui ennist sai osutatud keelepeegelduste mitmekesisusele, siis seda pakub eriti kujukalt just uuem luule, kuigi on ka selge, et ilma ajaloolise taustata ta seda sel viisil teha ei saaks. Kogu seda rikkalikku keele kasutamist, keele üle mõtlemist ja keeles elamist saab aga ikka kõige paremini kogeda lugedes luulet ennast.

Keele maitsest. Luuleantoloogia koostanud Mart Velsker idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender 464 lk kõva köide

Pärast ülevaadet „Tekstist teoseni” (1997), on autori teadlastee kohta raske midagi veel lisada. Teda seostatakse peamiselt kahe märksõnaga: strukturalism ja narratoloogia. Kogumikus leidub enamvähem kõiki Genette’i mõttetöö tahke. Siin leidub manifestilaadseid programmtekste („Strukturalism ja kirjanduskriitika”, „Puhta kriitika põhjendus”, „Poeetika ja ajalugu”, tagasivaateliselt ka „Metakriitiline avang”) ja traktaate mõnel eriteemal („Figuurid”, „Jutustuse piirid”, „Tõenäolisus ja motivatsioon” ning eriti laiahaardeline „Žanridest ja teostest”).

Ajaleht RAAMAT nr 116 (veebruar 2018)  
Ajaleht RAAMAT nr 116 (veebruar 2018)  
Advertisement