Ajaleht RAAMAT nr 139 (detsember 2022)

Page 1

Järjehoidja Mahukas valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000 2022 emeriitprofessori Rein Veidemanni sulest. Kirjastas EKSA. Vt lk 4.

uudised Jaak Juske Tallinna-raamatu täiendused

Jaak Juske täiendas oma raamatut „Tallinna olulised hävinud ehitised”. Autor kirjutas juurde peatüki Luise tänaval asunud Saksa reaalkooli hoonest, mis nõukogude ajal muudeti merekooliks ja lammutati 2020. aastal. Täiendatud kordustrükk ilmus detsembri algul ja nüüd on poelettidel raamatud nii Tallinna kui ka Tartu olulistest hävinud ehitistest. Kirjastas Hea Lugu.

Simon Reeve’i reisipõnevik

Eestlastelegi tele kaudu tuttav Briti saatejuht ja kirglik rännumees Simon Reeve on oma reisidel jõudnud maa ilma kõige metsikumatesse ning vähem tuntud paikadesse. Ühte sel list reisi kirjeldab ta oma raamatus „Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse”, mis nüüd Regio vahendusel ka eesti keelde on tõlgitud. Reeve’i köitev jutusta misstiil pakub lugejale haarava rinderaporti lõunapöörijoonel asuvate kaugete, aga globaliseerumise kaudu meile üha lähenevate maade muredest ja rõõmudest.

Antony Beevori raamat Hispaania kodusõjast

Detsembri keskel ilmub eesti keeles tuntud briti ajaloolase Antony Beevo ri raamat „Lahing Hispaania pärast”. See 600-leheküljeline teos on esime ne eestikeelne põhjalik ülevaade Tei se maailmasõja eel toimunud ulatus likust sõjast, mis tõi aastakümneteks võimule Franco režiimi. Beevori hea stiil ning tasakaalustatud käsitlus on sellest teinud ka Hispaanias antud teemas kõige loetuma raamatu. Raamatu avaldab Tänapäev.

Romaan peadpööritavast ajast

Kirjastusel Koolibri ilmus suhtekor raldaja ja ajakirjaniku Tarmu Kurmi romaan „Tinnitus. DJ on jumal on DJ”. „Konkreetse linna konkreetse raa diojaama konkreetsete diskorite lugu sellest raamatust ei leia, aga loode tavasti lugemiselamust ja äratundmis rõõmu küll,” ütles autor Tarmu Kurm.

Ilmuvad lastejutuvõistluse raamatud

Detsembris ilmub kaks raamatut, mille käsikirjad osalesid Eesti Laste kirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat”. Maris Män deli „Tüdruk vagunelamust” oli üks konkursi võidutöid. Kadri Roosi pilti dega raamat räägib erinevatest peredest ja sellest, kus on kodu. Epp Petrone uus lasteraamat “Riks ja neli kuningat” räägib poisist, kes sattub tänapäevast Jüriöö ülestõusu aega, et hoiatada eestlaste nelja kuningat. Pildid joonistas Mari-Ann Remmel.

Jõuluaegsest raamatumessist võ tab osa üle 30 kirjastuse ja selgi korral pakutakse uudiskirjan dust soodsate hindadega. Jõulu müük on avatud 9. detsembril kl 12–19, 10. detsembril kl 11–19 ja 11. detsembril kl 11–17. On põhjust tulla uudistama – valik on rikkalik.

Messi avab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

ÜRITUSTE KAVA

REEDE, 9. detsember kl 12.00–12.15

Messi avamine. Esineb Külliki Levini laulustuudio „Lauluaed” Külliki Levini ja Imbi Pajula lauluvihik „Lenda, pilveke! Laulud ja luuletused lastele”. Kirjastus Koolibri

kl 12.15–12.45

Jaak Juske autogrammitund Kirjastus Randvelt kl 13.00–13.45

Pille Kannisto „Brita lood” Kirjastus Tänapäev Brita elab koos vanaemaga Musta mäe kortermajas ja temaga juhtub pidevalt naljakaid ning mõtlemapanevaid lugusid. Raamatu sünni loost ja tõsielulisest taustast räägib autor Pille Kannisto

kl 15.00–15.45

Vestlusring „Sotsiaalmeedia ja raamatumaailm”

Millist rolli mängib sotsiaalmeedia täna raamatumaailmas orienteeru misel? Kuidas elavad raamatublogid?

Nendele ja paljudele teistele küsimus tele otsitakse vastust vestlusringis, kus osalevad bookstagrammerid, blogijad ja erinevate raamatuklubide liikmed @marijaanus, @katibooklover, @kikael.

kl 16.00–16.45

Manona Paris, Aune Past Marge Salumäe „Meie...” sarjast Kirjastus Petrone Print „Meie...” sarjas on harivad kogemus lood maaelust. Autorid räägivad oma kogemustest ning jagavad nippe. Vestlust viib läbi kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone.

kl 17.00–17.45

Triin Lellep, Piret Tali, Anne Vetik ja Ene Sepp „Minu...” sarjast

Kirjastus Petrone Print Vestlust viib läbi kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone

kl 18.00–18.45

Rene Satsi „Minu matkarajad” Kirjastus Petrone Print Raamatu kaante vahel on koomiline pajatus sellest, kuidas mees, kes ku nagi matkal ei käi, asub tutvuma Eesti matkaradadega. Autoriga vestleb kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone.

LAUPÄEV, 10. detsember kl 12.00–12.45

Lastehommik nukkude ja tiigrite seltsis Postimehe kirjastus Malle ja Peedu ning tiiger Sam oota vad kõiki väikseid (ja suuri) raama tusõpru lugemishommikule. Katkendeid Irma Truupõllu raama tust „Rohelise Päikese maa” ja Donald Bisseti kogumikust „Kõnelu sed tiigriga ja teisi jutte”. loevad ette suured raamatusõbrad Piret ja Kristel

kl 13.00–13.45

„Häid jõule, Kirbu-Krants!” Kirjastus Draakon & Kuu Kirbu-Krants ja Kilu-Kiisu on otsustanud jõule tähistada. See on imeline pr ügikastimuinasjutt. Loeme, meisterdame ja maiustame. Tõlkija Indrek Koffiga vestleb Leelo Märjamaa.

kl 14.00–14.45

Katie Kirby „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega” Kirjastus Eesti Raamat Noorte lugejate rõõmuks on Lottie tagasi ja tal on palju rääkida! Särtsaka tüdruku päeviku seltsis juba seltsis juba igav ei hakka! Lottie’na astub üles näitleja Kadri Toomsalu.

kl 15.00–15.45

Magus tunnike lugude seltsis! Kirjastus Koolibri Kirjanik Kairi Look annab vihjeid, kes on päkapikkude saadik Peetrike. Võib juhtuda, et jagatakse prääni kuid ja sööbikuid, mida nahka pista või koju kaasa võtta.

kl 16.00–16.45

Kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone tutvustab oma raamatuid, nende hulgas ka uut lasteraamatut „Suure inimese tunne”. Kohtumisel osaleb ka kunstnik Made Balbat Vestlust viib läbi Justin Petrone.

kl 16:45–17.45

Uued Arvo Valtoni ja Kalle Käsperi raamatud vene keeles. Kirjastus KPD Vene keeles on ilmunud Arvo Valtoni „Maa jääb paigale. Lugu Põhjasõja sündmustest Tartumaal” ning Kalle Käsperi „Armastus ja külgetõmme. Kirjanduslikud esseed” ja „Vennad Luiged”. Vestlevad autorid ja tõlkijad Leivi Sher ja Veera Prohhorova (vene keeles).

kl 18.00–18.45

Räägime Ukrainast. Kirjastus Petrone Print. Vestlusringis on Loone Ots, Jaanika Merilo, fookuses raamatud „Minu Ukraina” ja „Minu Odessa”.

PÜHAPÄEV, 11. detsember kl 12.00-12.45

Vestlusring lastekirjandusest. Vestlevad Helen Käit ja Kersti Heinloo. Kirjastus Randvelt

kl 15.00-15.45

Veronika Kivisilla esitleb oma raamatut „Kuni armastus peale tuleb 3.0”, vestlust veab Jaanus Vaiksoo Kirjastus Hunt

Messist võtavad osa kirjastused Argo, Aleksandra, Ammukaar, Avita, Canopus, Draakon ja Kuu, Eesti Raamat, Eesti Teatri Agentuur (reedel ja pühapäeval), EKSA, Fantaasia (laupäeval), Gallus, Grenader, Hea Lugu, Helios, Hunt, Ilmamaa, Kaksikhammas, Karrup, KPD, Koolibri, Kultuurileht, Legend, Nornberg & Co, Otto Wilhelm, Paradiis, Pegasus, Pesapaik, Petrone Print, Pilgrim, Postimehe Kirjastus, Päike ja Pilv, Randvelt, Raudhammas, Revaleta, Romanus, Sabatäht, SEIK, SE&JS, Suur Puu, Tallinna Ülikooli kirjastus, Toledo, Tänapäev, Varrak, Väike Vanker.

KAVAS VÕIB TOIMUDA MUUDATUSI. Raamatumessi jõulumüüki korraldab Eesti Kirjastuste Liit.

uudised

Kaunimate raamatute konkurss

Kuni 6. jaanuarini 2023 on võimalik esitada 2022. aastal ilmunud raama tuid konkursile „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”.

Võistlusele esitatava raamatu kohta tuleb täita ankeet ja tuua raa mat rahvusraamatukogu valvelauda. Ümbrikule kindlasti lisada „Kauneimate raamatute konkurss”.

Täpsem info konkursi kohta (reglement, ankeet) on Eesti Rahvus raamatukogu veebilehel www.nlib.ee.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 10. veebruaril 2023.

Kreutzwaldi päevade

konverents Tartus

15.–16. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis 66. Kreutzwaldi päevade konverents „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja aja loos”. Lisaks ettekannetele antakse üle Arved Viirlaiu nimeline kirjan dusauhind ning konverentsi teise päeva lõpetavad esitlused: tutvusta takse Eesti Kirjandusmuuseumi teadlaste koostatud uusi väljaan deid ning veebikeskkonda E-Littera ria, mille kaudu tehakse kättesaada vaks unikaalseid käsikirjalisi allikaid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi käsikirjade kogust (vt https://www.kirmus.ee/et/ teadus/e-litteraria).

Paabeli Torni auhinna laureaadid

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaa matule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõl kelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinna takse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.

Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute kategoorias Kimberly Brubaker Bradley „Õed hundid” tõlkija Katrin Kern (kirjastus Hea Lugu) ja pildiraamatute kategoorias Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi „Sõda, mis muutis Rondot” tõlkija Ilona Martson (kirjastus Draakon ja Kuu). Palju õnne!

Rahulikku vana-aasta lõppu hea raamatu seltsis!

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2022

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 2 (139) 7. detsember 2022

ilmunud

Regio Eesti teedeatlas 2022-2025

Atlas 96 lk, pehme köide

Reisijuht/nimeindeks 144 lk, pehme köide

Põhjalikult uuendatud Regio Eesti teedeatlas on hea abi mees reisi planeerimisel. Samuti on atlas kindel tagala, kui elektrit või mobiililevi ei ole. Lisaks täpsetele teekaartidele on atlases kõigi Eesti maakonnakeskuste linnakaardid. Atlas on mõõtkavas 1:100 000, mis annab kaartidele hea loetavuse.

Läti reisijuht

272 lk, pehme köide

Naabermaa Läti on meile justkui tuttav, ent ometi paljuski teistmoodi. Esimene nii põhjalik eestikeelne Läti reisijuht on valminud koostöös paljude autorite ja Läti kaardikirjastusega Jāņa sēta. Raamatuga on kaasas Läti voldik kaart.

Eesti rahvusatlas Koostanud Taavi Pae Eesti ja inglise keeles 424 lk, kõva köide Eesti rahvusatlase ligikaudu viissada ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Kaardid tutvustavad Eesti piiri kujunemist, kliimat, metsan dust, tervishoidu, rahvastikku. Vaatluse all on ka eesti keel, eestlaste päritolu, haridus, religioon jpm.

Reisisell Simon Reeve lõunapöörijoonel

Simon Reeve’i nimi on kindlas ti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele) ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fe nomenaalne jutuvestja. Inglise Hend rik Relve, kui soovite. Reeve’il on sa mamoodi avarad eelteadmised maa keral toimuva kohta, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näebkogeb, köitvaks looks. Kulisside taha jääb mahukas ettevalmistus- ja korral dustöö, et leida ehedaid ja informeeri tud kohalikke ning nende juurde üld se jõuda. Suurem osa Reeve’i külasta tud piirkondi ja linnu on ju kõigi jaoks hõlpsasti kättesaadavad – tema aga suudab alati leida päris elu ja inime sed, kes avavad koha ilu ja valu.

Reeve’i üks fookus on muu hulgas kuritegevuse kajastamine eri maades. Noorena töötas ta Sunday Timesis koos krimiajakirjanikega ning oli 1993. aastal üks esimesi, kes kajastas terrorirünnakut New Yorgi Maailma Kaubanduskeskusele. Lõunapöörijoo ne reisile andis krimikogemus kõvasti sügavust juurde. Põnevaimate hetke de seas oli ta tunnistajaks sellele, kui

das piiripatrull oli valmis kurjategija tega tulevahetuseks Brasiilia ja Para guay vahelisel paisjärvel. Simon Reeve’i pöörijooneseiklus test rääkiv raamat „Lõunapöörijoo

EKM teaduskirjastus

nel. Rännak peidetud maailmanurka desse” ilmub praegu, aga reis ise toi mus tegelikult juba 2007. aastal. Va hepeal on rohkelt vett merre voolanud ja maailmas palju juhtunud: koroona piiras tugevalt meie käimisi ja näost näkku suhtlust, Venemaa on rünna nud Ukrainat, energiakriis on tekita nud üleilmse hinnatõusu... Samas Reeve’i raamatut lugedes tekib ikkagi tunne, et tema seiklused oleksid või nud sündida ka eile.

Ühelt poolt on lõunapöörijoon meist omajagu kaugel. Koroona oli nii mõnegi lõunapoolse arengumaa jaoks vaid järjekordne nuhtlus paljude seas. Reeve’i käsitletud teemad pole kusa gile kadunud: kliimamuutus, loodus like ökosüsteemide imelisus ja hävine mine, loodusrahvaste olukord, inim kaubandus jmt. Need probleemid on vaid süvenenud ja omal moel ületavad uusi muresid (mitte et ma sooviksin neid kuidagi pisendada).

Olgu siin näitena toodud Austraalia sajandi põuad, mida Reeve koges ja mis said 2010. aastal küll läbi, ent 2020.–2021. aasta laastavad maasti kupõlengud näitavad, et ekstreemsed ilmaolud on tulnud selleks, et jääda. Lõunapoolkera metsade kaitseks on astutud paljuski Euroopa ja Ameerika Ühendriikide eestvõtmisel olulisi ja kaalukaid samme, näiteks Brasiilia

sojamoratoorium ning troopiliste pal miõlikorporatsioonide põhimõte mit te raadata metsi uuteks põldudeks. Kuid probleemide juurpõhjused on jäänud samaks. Raamatu eestikeelse tõlke ilmumise päevil ületas maakera elanikkond 8 miljardi piiri, samas kui Reeve’i lõunapöörijooneseikluse ajal jäi see alla 7 miljardi. Inimlik ahnus ja hõredalt loodusrahvastega asusta tud lõunamaade koloniseerimine on ehk jõhkramad kui kunagi varem.

Iga probleemi lahendus algab tea dupoolest selle teadvustamisest. Si mon Reeve’i reisipõnevik „Lõunapöö rijoonel” pakubki haarava rinderapor ti kaugete, aga globaliseerumise kau du meile üha lähenevate maade mure dest ja rõõmudest.

Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse

Simon Reeve Tõlkinud

Marko Saaret 335 lk pehme köide

Raamat romade pärimusest

Läti roma Juris Leimanise kirju tatud raamat on meie regioonis üks vähestest romade ehk mustlaste kombeid, uskumusi ja mõtteviisi tutvustavatest väljaanne test. Kuigi tegu on ilukirjandusega, rajanevad raamatu lood täielikult ko halike romade pärimusele, mida ko gus ja andis Läti rahvaluule arhiivi valdusesse autori kasuisa Jā nis Leima nis. (Näiteks on raamatus jutt ühest Vidzeme romast Bumbi ņ šist, kes teeskles saamahimu ajel surnut ning

„ärkas“ seejärel oma matusepäeval üles. ) Paljud folkoori kajastavad käsi kirjalised lood on arhiivis siiski ma hukamad, hargnevamad ja krõbeda mad kui raamatus kirjutatu.

JURIS LEIMANISE

KIREV ELUKÄIK

Juris Leimanis sündis 1916. aasta jõulude ajal Jaroslavlis, kuhu ta vanemad olid põgenikena saabunud. Mõned aastad hiljem naasis perekond Lätimaale. Pärast isa surma sattus Juris juba varases lapsepõlves koos vennaga isa venna Jā nis Leimanise peresse. Onul endal lapsi polnud ja ta võttis nende koolitamise oma süda

measjaks. 15aastaselt asus Juris õppi ma Riia õpetajate instituuti, kus said õppida andekad ning väikese õppe maksu tõttu ka kehvapoolsetest pere dest pärit noored. Instituudis sai ta õppida lühikest aega, sest kevadel kutsusid rahvuskaaslased ta endiga kaasa laadale, kus puhkes lööming, mille tõttu heideti ta koolist välja. Siiski lõpetas Juris Leimanis Rainise gümnaasiumi. Oma raamatu ilmumi saastal oli ta ajateenistuses Läti ar mee ratsarügemendis, pärast teenis tust astus Läti konservatooriumi vo kaalklassi. Siis tuli peale sõda. Holo kaustist pääsenuna asuti elama Kuld ī gasse ning Juris lõpetas Liep āja mere

ilmunud ilmumas

Viljandimaa laule ja lugusid

Ingrid Rüütel

Kujundanud Krista Saare 583 lk, pehme köide sari „Mis on jäänud jälgedesse” 5

Valik ajaloolise Viljandimaa laule, loitse ja jutte, millest enamik on helisalvesta tud 1960.– 1970. aastatel. Lihtsate viisidega anti edasi poeetilisi sõnumeid isakodust ja lapsepõlvest, mehekodust ja mõisaajast, tööst ja loodusest, lau lust ja laulmisest. Lauludest olid ülekaa lus uuemad, lõppriimilised salmilaulud. Raamatut täiendab CD „Viljandimaa rah valaule ja pillilugusid” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 15).

Väike putukaraamat rahvapärimusest

Hiiemäe

Hiiemäe Kujundanud Pille Niin 279 lk, pehme köide Populaarse taskuraamatute sarja viies raamat. Selle raamatu tegelasi loomarii gi selgrootuteks nimetada oleks vast lii ga ebatäpne – tigudele, vihmaussidele või kaanidele siin kohta pole. Üldnime tus „putukad” oleks entomoloogilise süstemaatika alusel seevastu liiga kit sas, sest esindatud on ju veel ka ämbli kulaadsete klassi kuuluvad ämblikuliste ja lestaliste seltsi liigid.

Soome-ugri reisid

Aado Lintrop Kujundanud Pille Niin 336 lk, kõva köide

Meenutused ja välitöö päevikute märkmed 28 soome-ugri reisilt.

See on hõimurahvaste ja soomeugri maailma avastamise ning selle kaudu autori teadlaseks kujunemise lugu. See on väikestest ja juhuslikena näivatest sammudest algava teekonna kirjeldus, mille lõpp on loo detavasti tulevikus, jutustus kadu nud ajajärgust ning uue aja sünnist. See on reisikiri julgustamaks neid, ke da huvitab hõimurahvastega seonduv.

kooli, hakkas elama Ventspilsis ning töötas laeval. 1960. aastail lõi ta la vastuse romade pulmadest, millega esineti ka väljaspool Lätit. Ta suri 56aastaselt.

LÄTI ROMADEST

Esimesed romad saabusid Läti aladele 15. või 16. sajandil. 17. sajandil mai nitakse romasid kirjalikes dokumenti des sagedamini ning 18.–19. sajandi jooksul püüti neid Vene keisririigis kehtestatud ukaasidega juba pidevalt maalt välja saata. Arvatavasti ei vii dud korraldusi kuigi hoolsalt täide, sest need kippusid korduma.

Lätis kujunes välja kolm põhilist ro made rühma vastavalt ajaloolistele piirkondadele: Kuramaa, Liivimaa ja Latgale. (Eesti aladel enne Teist maa ilmasõda elanud romadest moodusta sid muuseas Läti romad enamuse.)

Leimanised elasid Kuramaal ja ka sel le raamatu ilukirjanduslikud tegela sed tegutsevad just Lääne-Läti aladel, millele viitavad mitmed kohanimed. Seetõttu on raamatusse paigutatud ka Läti kaart, et huvilised nende tegevus piirkonnast paremini aimu saaks.

RAAMATU LISANDUSED

Lätis on raamat ilmunud lisaks esma trükile veel 2005. aastal. Sissejuhatu se 2005. aasta väljaandele kirjutas Läti rahvaluule arhiivi uurija M ā ra V ī ksna. Praegusesse eestikeelsesse väljaandesse on kirjutanud lisaks ma huka järelsõna roma keele ja kultuuri uurijad Eestis: Anette Ross ja EvaLiisa Roht-Yilmaz.

Kuna raamatus on roma keel käsi kirjast lähtuvalt kirja pandud läti kir jakeeles, siis on tagaosas läti keele hääldusreeglid ning paar aspekti ro ma keele hääldusest. Eesti romade elu tutvustav kirjandusloetelu teose lõpus lisab huvilisele lugemissoovitusi ning teeb nii väljaandest mitmekülgse ro made kultuuri ja pärimust kajastava allika.

Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel

Juris Leimanis Tõlkinud Hannes Korjus Värsid tõlkinud Contra Kujundanud Pille Niin 189 lk, kõva köide

Nr 2 (139) 7. detsember 2022 2 REGIO WWW.REGIO.EE
Simon Reeve
FOTO MIKE LAWN/REX FEATURES/VIDA PRESS
Mall
Illustreerinud Mari
Teoses on Läti kunstniku Kā rlis Krauze originaalillustratsioonid.

Tuhande mõisa maa

Kuivõrd iseloomustab jätkuv huvi mõisa ja mõisaarhitektuuri vastu Eesti uurijaid ja lugejaid?

Mõis on osa aadlikultuurist. Varase matel sajanditel olid sõnad mõisnik ja aadel sünonüümid, mis põhjustas teatavaid reservatsioone sellest kirju tamisel. Pigem on ajaloolise mälu foo kuses olnud keskaegsed kirikud ja kloostrid, linnused ja hansakodaniku majad. Need on oma ealt auväärse mad, ei puuduta minevikust pärit sõ numitega praegust inimest vahetult ja valusalt. Pärast Prantsuse revolutsioo ni on kõnelemine seisusest olnud ta bu. Sellest tohib rääkida vaid pooli hääli.

Paradoksaalsel moel kujundavad Baltimaad siin koos Ida-Euroopa ja Venemaaga erandi, mille sügavamaid põhjusi võiks otsida mingis kirjelda matus igatsuses vanade heade aegade järele, mil maailm oli veel noor. Rüü tellikule vaimule omased tõe- ja õigu senormid ning kodust kaasa saadud kombed andsid eliidile kohustuse seista moraali, au ja maailmaparan damise eest. Vastandades end kaup mehe seisusele, kõneldi ühes väikeses ja hääbuvas mikrokosmoses mitte ra hast ja dividendidest, konkurentsist ja turgudest, vaid pigem jahist, teatrist ja kaunitest kunstidest.

Kas selline ideoloogia ei ole mitte võlts ja eluvõõras?

Mingil määral kindlasti. Elul on kaks ja sageli vastandlikku poolt. Kultuur on meie siseilma peegel. Unistades edust ja karjäärist noores eas, võttes ette eksirännakuid „omailma” kauge mate piirideni jõuab nii üksikisik kui ka rahvas tagasi oma eksistentsi süga vamate juurteni. Miks siis ikkagi üri tame matkida kombeid, mis kaunista sid Olümpose jumalaid ja mida jõu dumööda korrati mõisas? Milline roll kuulub aadlile ajastu teaduses ja kunstis?

Viimasel ajal ilmunud aadlikultuuri käsitlevad kirjutised Saksamaal, Root

sis, Soomes on avanud uue akna ühe unustatud maailma mõistmisele. See on andnud innustust ja tuge ka käes oleva raamatu koostamisel.

Millal tärkas mõte võtta mõisateema taas kord käsile? Kui kaua aega kulus raamatu valmimiseks?

Kui ütleksin, et pool elu, siis oleks see ehk pool tõde ja pisut edvistav. Algas kõik pärast ülikooli lõpetamist vali tud ametist, kui avastasin end mõisa õuel, kuhu olin saanud lähetuse oma tookordselt mentorilt Helmi Üpruselt. Eestis oli toona käsil suur mõisate in ventariseerimine, mis andis esma kordselt tervikpildi ühe seni unarusse jäänud mälestiste liigi rikkusest.

25 aastat tagasi ilmus minu esime ne mõisaraamat, misjärel taandusin, sest oli teisi, kellele mõis tähendas eneseteostuse vahendit. Huvitavad olid aastad, mil koos Teddy Böckleri ga uurisime vanalinna maju, keldreid ja torne. Järgnesid Tartu ülikooli an

sambli uurimine, mil mind paelusid pigem kunsti tähenduse ja olemusega seotud küsimused. Ühel või teisel moel kajastuvad need ka äsja ilmu nud mõisaraamatus, milles faktide kõrval olen püüdnud tabada siinmail sündinud ja kasvanud inimeste mõt teid ja tundeid, igatsusi, mis on too nud mind tagasi alguste algusesse. Võrreldes sellega, mida noore mehe na oskasin näha ja ette kujutada, on tänane pilt siiski avaram. Ehk selle võrra ka rikkam.

Raamatust leiab palju viiteid Läti-, Saksa-, Venemaa ja teistelegi mõisatele.

Teistmoodi ei ole Eesti arhitektuurija kunstiajaloost võimalik kirjutada. Nabanööriga oleme seotud oma lähe mate ja kaugemate naabritega. Euroo pa on ehitatud Rooma tuhale, millest kõik noored rahvad teisel pool Alpe on pärinud oma nägemismeele, kuns timaitse ja pürgimuse tõe ja ilu järele.

Mõis avas silmapiiri ja kujundas nii kultuurikoodi kui ka mälumustrid.

Mis on kavas järgmisena? Kõigepealt tuleb viia alustatu lõpule ja saada kaante vahele ka teine ja kol mas raamat. Eesti on tuhande mõisa maa, millest peaaegu pool on veel siiani alles ja mis innustavad edasi kirjutama. Kas selle suure töö vahele mahub veel mõni väike raamat – näi teks Kreekast ja Roomast, mille tund maõppimise poole olen pikki aastaid pürginud –, see on omaette teema.

Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada Juhan Maiste 600 lk kõva köide

Šokolaad teeb õnnelikuks

Millal tekkis mõte koostada raamat?

Mis oli kõige keerulisem?

Pole ühtegi teist toiduainet, mis paneks inimestel silmad sama moodi särama kui šokolaad!

Chocolala šokolaadiraamat pakub igaühele võimalust teha ise šo kolaadi, valmistada koos lastega pul gakomme või küpsetada kooki.

Kas mäletate, kuidas tegite esimest korda šokolaadi?

Šokolaadi hakkasin alles siis tegema, kui asutasin Chocolala. Enne seda tegin pigem torte. Londonis ülikoolis käies müüsin neid teistelegi. Esime sed šokolaadid väga hästi ei õnnestu nud, puudu jäi teadmistest ja oskus test.

Kust tuli idee luua Chocolala? Chocolala alustas tegevust aastal 2014. Mõtlesin, mis mulle meeldib. Need olid jäätis, šokolaad, koogid. Valisin ühe.

Kas praegu teeksite samamoodi? Kas oli eeskujusid? Mis oli alguses kõige raskem? Jah, teeks samuti! Eeskuju oli Prant suse šokolaadimeister Patrick Roger. Kõige raskem oli pikendada šokolaa dide säilivusaega ilma säilitusaineid lisamata.

Koroona ajal pidime poe kuuks ajaks sulgema, samas pidin leidma töötajate le tööd, mida nad saaks kodus teha. Siis tuligi mõte hakata raamatu jaoks retsepte looma. Iga päev tegid töötajad oma kodudes kooke, torte, jooke jne. Pärast maiustasid koos perega. Sellel ajal tuli nii mõnelegi töötajale paar kilo juurde. Hiljem kogusime need retsep tid kokku ja kasutasime raamatus. Kõige keerulisem oli raamatu lõpp faas: küljendamine ja trükiks valmis seadmine.

Autorite nimekiri on päris pikk. Kas kõik said käed šokolaadiseks või toetas mõni muudmoodi?

Kõik autorid koostasid retsepte.

Kas teil on raamatus ka mõni lemmik retsept?

Neid on mitu: kasemahla karamell, banaanikarask ja kilpkonnad.

Kellele on see raamat mõeldud? See on tore kingitus kõigile, kellele

meeldib lisaks uutele retseptile saada inspiratsiooni kaunitest piltidest. Näen seda raamatut imeilusa kingitusena ja veidike isegi kunstiteosena, kuna foto graaf ja kunstnik olid meil geniaalsed.

Kuidas julgustaksite inimest, kes tahaks küll proovida teha ise kommi, aga pelgab, et see on liiga keeruline. Oleme tehnoloogia päris põhjalikult lahti kirjutanud ja usun, et kommide tegemine ei ole raske. Kui tekib küsi musi, siis võib alati meile Chocolalas se helistada. Aitame!

Chocolala šokolaadiraamat. Koogid, kommid, joo gid, maiused Kristi Lehtis Stilistika Kertu Tiik Fotod Rene Riisalu 272 lk kõva köide

Ma nägin päiksepaistet vihmasajus

Valik maailma

armastussonette Koostanud Rebekka Lotman ja Laura Pääbo 424 lk, kõva köide

Kogumik koondab armastussonettide tõlkeid alates esimestest selles vor mis luuletustest kuni tänapäevaste ni, haarates ligi seitsmest sajandist ja kahekümnest keelest kokku 104 poeedi loomingut. Luuletused on esi tatud kronoloogilises järjekorras, pakkudes võimalust uurida armastu se tähendust ja selle teisenemist.

Eesti keelde on need sonetid too nud 55 silmapaistvat luuletõlkijat. Valimik sisaldab 307 luuletust, mille seas on 66 uut, seni ilmumata tõlget.

Kuningas, kes kartis kummitusi

Katariina Libe

40 lk, kõva köide

Kuningas kardab üle kõi ge kummitusi. Keegi ei mõista tema hirmu ja see ajab mehe trotsist jonnima. Ta keeldub hambaid pesemast, viisakaid riideid selga pa nemast ja loobib lõunasöögi ajal lihapalle vastu seina. Lossielanikud on jonnivast kuningast surmani tüdinud ja nad otsustavad ära minna. Lastele vanuses 2–6.

Eveline ja mina

Kersti Heinloo

Illustreerinud

Linda Valere 88 lk, kõva köide Vahel on nii, et mõni päev hakkab varakult viltu vedama. Õhinal oodatud sünnipäeva hommi kul ärkab Eveline üksinda vaikses korteris ilma lillede ja tordita. Elutoa lauale jäetud kingitus ei täida ta ootusi ning ka parim sõber jätab ko hale ilmumata. Aga igavus võib ülla tuslikult osutuda võluvõtmeks fan taasiailma ja viia pöörasele seiklusele, kust naastes pole enam miski endine. Lastele vanuses 8–12.

Nostalgilised toidud

Lia Virkus

192 lk, kõva köide

Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Tolle aja toidud –kasukas, sült, täidetud munad, singi rullid, pasteet, pikkpoiss, ühepaja toit – need on road, mida kõik armas tavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsiku tarretis, saiavorm, Napoleoni tort... Kokku üle 80 retsepti nostalgiat!

Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõp rade ja perega. /Autor

Vala välja! Minu veiniteekond Kosmosest sommeljeekoolini

Keiu Virro

Illustreerinud Ave Taavet 216 lk, pehme köide

See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtu mistest huvitavate inimestega. Te ei hoia käes veiniõpikut, vaid lugu sel lest, kuidas ma sammhaaval veini armastama hakkasin ja miks ma teda enam jätta ei suuda. See on lugu sel lestki, kuidas ma veini üha paremini mõista püüan, aga peamiselt saan teada ikkagi seda, et ma midagi ei tea. Lõpuni veini tunda pole võimalik. Nagu armastuse puhul olema kipub.

/Autor

3 Nr 2 (139) 7. detsember 20222 WWW. VARRAK.EE VARRAK
Kalvi uus loss. Ehitatud aastatel 1912–1914, arhitekt Władisław Karpovicz. Küsimustele vastab Chocolala poe asutaja KRISTI LEHTIS
ilmunud FOTO ÕIGUSED JUHAN MAISTE Mustikakommid FOTO ÕIGUSED RENE RIISALU

kirjastus

Studia litteraria Estonica

Oleme jõudnud ajastusse, kus toimub kirjasõna suur üle tootmine. Võib sugeneda loomulik küsimus: miks on uusi raamatuid juurde vaja? Võib-olla meile endile ei olegi tingimata vaja. Aga tulevased põlved saavad sealt meie kohta midagi teada, nagu meie kord õppisime oma eelkäijate kohta. Raamatud lahkuvad autorite juurest ja hakkavad elama oma elu. Viivi Lui gel on luuletus „Ballaad”, kus ta ütleb: „Raamat laiali laotab lehed / ja libi seb uksest välja, / külma punase tähe valgel / silmist kaob üle lumevälja.”

Ilukirjandust luuakse maailmas ja Eestis palju. See kõik vajab uurimist, mõtestamist ja tutvustamist. Kirjan dusteadus on oma loomult rohkelt kirjutav eriala. Töö tulemused tuleb kuskil avaldada. Eesti kultuurivälja annetes ilmuvad meie esseed, arvus tused, saatesõnad ja muud populaar semad käsitlused. Tippteaduslike ar tiklite tagamiseks annab kultuuritea duste instituudi kirjandusosakond välja rahvusvahelist ajakirja Interlitte raria (peatoimetaja Jüri Talvet, tegev toimetajad Katre Talviste ja Katiliina Gielen). Sama eesmärki teenib ajakiri Methis: Studia humaniora Estonica, mis ilmub koostöös Eesti Kirjandusmuu seumiga (peatoimetaja Marin Laak).

toimetiste jät

kamiseks. Tänaseks on sarjas ilmu nud juba 23 köidet.

Sari on mõeldud nii üksikautorite monograafiate kui ka ühiste teoreeti lis-temaatiliste kogumike avaldami seks. Nende kõrval ootame ka õpikute või muude erialaraamatute käsikirju. Autoreiks on olnud Rein Veidemann,

Arne Merilai, Jaak Tomberg, Thomas Salumets, Cornelius Hasselblatt, Jüri Talvet, Pekka Lilja ja Sirje Kiin. Eri väljaandeid on pühendatud Karl Mu rule, Viivi Luigele ja Andres Ehinile. Võrreldud on eesti ja soome kirjan dust, käsitletud aja või adressaadi probleeme, mitut puhku on esindatud teatriteadust. Lisaks peatoimetajale on koostajad-toimetajad olnud Rein Veidemann, Luule Epner, Anneli Sa ro, Riina Oruaas, Madli Pesti, Ele Sü valep, Marin Laak, Leena KurvetKäosaar ja Brita Melts.

SEL AASTAL ILMUS KOLM ARTIKLIMONOGRAAFIAT

Käesoleval aastal ilmus koguni kolm artiklimonograafiat. Mart Velskri „Luulejutud” koondab autori artikleid ja arvustusi aastaist 1994–2020. Arne Merilai kogumiku „Tõstan titsi taade” pealkiri tuleneb ühe võrukeelse maleta ja väljendist, mida võiks tõlkida „panen prussi paika”. Pealkiri rõhutab kirjan dusteaduse loovat ja kehtestavat, trans formatiivset funktsiooni; raamatusse on koondatud autori viimase kümne aasta käsitlused. Uusim lisandus sarja le, Tiit Hennoste „Ilo ja elu”, kõneleb eesti kirjanduse moderniseerumisest ning eestlase eurooplaseks saamisest läbi 20. sajandi ning koosneb kahe kümnest artiklist ja esseest.

Juba uue aasta hakul annab Jaak Tomberg kirjastusele üle oma kauaoo datud monograafia „Kuidas täita soo vi: realism, teadusulme ja utoopiline

kujutlusvõime”. Lauale on tõstetud mapp Jaak Põldmäe artiklite ja luule tustega, mida hakkavad raamatuks vormima koostaja Mart Orav ning toi metaja Lea Tooming.

Sel aastal tegi Asko Künnap sarjale ka uue atraktiivse kujunduse.

SARI „STUDIA LITTERARIA ESTONICA“, KD 21–23

Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020 Mart Velsker 463 lk kõva köide

Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022 Arne Merilai 423 lk kõva köide

Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021 Tiit Hennoste 386 lk kõva köide

Eesti kirjakultuuri järjehoidja

„Ü

kski kultuur ei saa läbi ilma enesekirjelduseta,” nendib nüüdne emeriit professor Rein Veide mann oma mahuka uudisteose ava lauses. Kirjakultuurile (ei piirdu kit salt kirjandusega) on juba enam kui pool sajandit sellist enesekirjeldust ja tagasisidet võimaldanud autor ise. Kuidas täpselt, seda saame teada lu gedes teose saatesõna ning „Eesti mõtteloo” sarja jõudnud kogumikku „Eesti kirjanduse mõte” (2021). Ja kui siinvaadeldav raamat on Veidemanni professoriaja järjehoidja, siis on ta ise eesti kirjakultuuri elav järjehoidja! Saatesõnas avaldab autor lootust, et tema uut koguteost võetakse vastu kaaskajadest koosneva kaleidoskoopi lise eesti kirjandusloona, täpsemalt meie kirjanduskultuuri omamoodi apokriivaraamatuna. Siinkirjutajale tundub, et mõlemad lootused saavad triiki täidetud.

Kirjandusloo aspektist on „Järje hoidja” paksem ja tihedam kui viie autori kanooniline „Eesti kirjanduslugu” (2001) ning annab lugejale ta gasi Oskar Lutsu, kelle nimetatud „tartlaste kirjanduslugu” maha unus tas. Kaanonile vastanduvat apokriiva lisust esindab aga kõige paremini da teeringu järgi pidevalt muudetud ja täiendatud kirjatükk Kr. J. Petersonist (lk 410–414), mis mängib lugejale kätte võimaluse Petersoni üldse fikt

siooniks (!) pidada. Lisaks ei piirdu autor üksnes kirjanike portreteerimi sega. Tema raamatu lehekülgedele mahuvad ka ajaloolane ja poliitik Mart Laar, hingehoidja ja poeet Too mas Paul ning usuisa Vello Salo. Kirjanikest leiab lühemat või pike mat käsitlust üle 120 autori, kes reas tatud alfabeetilises järjekorras. Kül

lap mängib siin oma rolli asjaolu, et nii sai autor raamatu põhiosa alusta da 1993. aastast pärineva järelehüü dega oma õpetajale ja mentorile Val mar Adamsile. Sealt jõuame kaarega üle kohustuslike J. Hurda, L. Koidula, Fr. R. Kreutzwaldi, A. H. Tammsaare jt. Tõnu Õnnepaluni välja. Kõige enam lehekülgi on pühendatud kahe Jaani – Krossi ja Kaplinski – loomin gule. Napilt jäävad maha Hando Run nel ja Mats Traat. Noorimad vaadel davad autorid on 1980. aastate kesk paiku sündinud matemaatik-luuletaja Juhan Aru (ajakirjandusloolase Krista Aru poeg) ja luuletaja Maria Lee, kes on autori poolt aadlitiitliga Poetessiks nimetatud Doris Kareva tütar. Viima sega seoses taaselustab Veidemann juba aegade hämarusse vajuva verbi leema (olema saama) ning kuulutab lootusrikkalt: „Maria Leel leeb tule vik” (lk 278).

Kuid Doris Kareva pole ainus meta foorse tiitliga pärjatud kangelane ses raamatus! Just Veidemann tõi kirjan dusuurimises laia käibesse termini metakirjandus ja raamatu lõpus Kul kale tänusõnu öeldes nimetab ta seda gi teost metakirjanduslikuks. Otsekui möödaminnes, end selle määratluse ga sidumata.

Ent raamatu tekstist (enamasi lugu de pealkirjadest) jääb silma mitmeid metafoorseid täppismääratlusi: vaik ne maag Andres Ehin, kirjandusarheoloog Toomas Haug, kombekoh tunik Kalev Kesküla, allveesukelduja Rein Kruus, metakirjanik Arno Oja,

vaimusöe rikastaja Jaan Undusk... Ri da pole lõplik! Ent tagasi algusesse. Selle raamatu proloogina on autor taasavaldanud oma esimese kirjatöö „Kuhu lähed, eesti kirjandus?”, mis algselt ilmus aastal 1971 EPA (nüüd Eesti Maaüli kool) ajalehes. Muuhulgas leiame sealt tõdemuse „Kirjandus on rahva tundeskaala peegeldaja” (lk 13), mis kehtib (peaks kehtima) igal ajal. Ent 2008. aastal kirjutas mures professor Veidemann Ain Kaalepile: „Emakeele ja emakeelse kirjanduse õpetamine muutub koolis ning küllap siis varsti ülikoolideski perifeerseks nähtuseks” (lk 116).

Ma võiksin ju teda lohutada, et vii mase 14 aasta jooksul ongi muutu nud, aga kas see ikka on lohutus? Pea legi kipuvad kirjandust õpetama õpe tajad, kes ise ei tunne Eesti kirjanduse ajalugu. Oleks hea, kui nad loeksid „Järjehoidjatki”!

Raamat valmib detsembri lõpus.

Järjehoidja

Valik arvustusi, loomingulisi port reid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000-2022 Rein Veidemann 776 lk kõva köide

Amsterdami aknad

Oliver Berg 62 lk, pehme köide „Amsterdami aknad” avavad ühe aasta maailma kultuslikku vabaduste pealinna. Luulekogus põrkuvad Lääne- ja IdaEuroopa kontrastsed reaalsused ja sünkroonsed identiteedikriisid. Ühis kondlikke nägemusi seovad isiklike äratundmistega teemad õigusest ja usust, distantsist ja lähedusest.

ilmuNUd ilmumas

Teiste jõgede taga

Jaan Kaplinski

Tõlkinud Märt Väljataga 149 lk, kõva köide

Raamat sisaldab tõlgi tuna Jaan Kaplinski kolm viimast venekeelset luulekogu „Kolmas raa mat värsse” (2018), „Tiivulise sõrme jälg” ja „Teiste jõgede taga” (2021).

Maailmaõhetus

Juhan Hellerma 68 lk, pehme köide

„Maailmaõhetus” on proosaluulekogu, mis sisaldab nii poeetilisi seisundikirjeldusi kui ka filosoofilisi miniatuure. Tekstides kõlab kaasa kohtade ja aastaaegade vaheldumi ne, kuid olulisem nendest on minajutustaja püüdlus saavutada teatud kohalolu ja kontakt, mille kaudu maailm aina uutel ja ootamatutel viisidel avaneda saab.

Nr 2 (139) 7. detsember 2022 4 tartu ülikooli
WWW.TYK.EE
PROFESSIONAALNE FORMAAT ON VAJALIK Arusaadav, et meil läheb tarvis pro fessionaalset raamatuformaati, mil leks on loodud sari „Studia litteraria Estonica”. Asutasime selle 1996. aas tal Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli varasemate FOTO ALAR MADISSON ARNO OJA
eksa
WWW.EKSA.EE
FOTO KRIS MOOR Rein Veidemann Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor, sarja SLE peatoimetaja Arne Merilai.

ilmunud ilmunud

Tesla. Tema tähelepanuväärne ja rahutu elu

Nikola Tesla hämmastav lugu räägib oma ajastu geeniusest, kes on samas sügavalt vaevatud, alahinnatud ja ta gakiusatud. Ta taltsutab salapärase jõu, mida nimetatakse elektriks, pi mestab maailma veel lõputute leiu tiste ja avastustega, rajab teaduses uusi teeradasid, mis avaldavad meie igapäevaelule sügavat mõju. Tesla annab meile palju tarvilikke tööriistu, mida tänapäeval kasutame. Kuid kogu oma pika elu jooksul võitleb see geenius bipolaarse häire keeru liste tagajärgedega, tema maniakaal sed energiapuhangud ja geniaalsed leiutised vahelduvad suure meele heite masendavate sügavikega. Ta püüdis kergendada koormat inim konna õlul, aga milline oli selle hind tema enda jaoks?

Ristsõnakinkeraamat

Dagmar Siida 108 lk, kõva köide Soliidse kõvakaa nelise kinkeraama tu teine number, milles on üle saja lehekülje teravat taipu nõudvaid ristsõnu.

See on hea kingiidee kõigile lähe dastele, kes on ristsõnahuvilised, -austajad või lausa -sõltlased! Raamatus on peamiselt klassikalises stiilis ristsõnad ehk skandinaavla sed, kuid teiste hulgas ka ameeriklasi, sudokusid jms.

Foobiate ja maaniate raamat

Kate Summerscale

Tõlkinud Karin Suursalu 271 lk, pehme köide Raamat annab põneva lühiülevaate inimeste psüühikakiik sudest – 99 kinnismõttest, alustades näiteks arahnofoobiast (ämbli kuhirm) ja süllogomaaniast (asjade kogumise sundtung) ning lõpetades koumpounofoobiaga (nööbihirm).

Foobiad ja maaniad on sügavalt isik likud nähtused, mis ei ole enamasti moe- ega ajastupõhised, vaid kuulu vad tänapäevalgi levinud ärevushäirete hulka. Kes meist nende võrku langeb, ei sõltu ei meie sotsiaalsest staatusest, haridustasemest ega jõukusesest-vaesusest. Kuid tänapäeval mõistab ühiskond, et vaimse tervise probleeme saab ravida või vähemasti leevendada. Autor on leidnud ajaloost värvikaid ja haaravaid seiku, mõistatusi, millele teadlased on juba aastasadu püüd nud saada teaduspõhist selgitust, et leida ravi ja aidata psüühikahäirete ga inimestel oma deemonitest jagu saada. Raamat toob päevavalgele inimmõistuse vingerpusse ja avalik kuse eest peidus hoitud saladusi keskajast kuni tänapäevani.

Vihje peitub kakas ja muus kraamis ka

Andy Seed

Tõlkinud Ave Põlenik

64 lk, kõva köide

Ole loodusdetektiiv ja saa selle lum mava ja naljaka käsiraamatu abil tea da, kuidas jälitada ja tuvastada loo mi vihjete põhjal, mille nad endast maha jätavad. Haisvatest väljaheite hunnikutest sulniste sulgedeni –hämmeldud (ja võimalik, et tunned ka pisut vastikust) asjade üle, mida looduse kohta mahapoetatu alusel teada saad.

Mängu väärtus on mäng ise

Jalgpallist räägitakse hetkel tava tult palju – jalgpalli MM kipub varjutama isegi jõulude etteval mistuse siginat-saginat. Jah, jalg palli tähendust ei tule ülehinnata, kuid seda ei või ka alahinnata. Enamik meist on vähemalt kaudselt selle spor diga seotud – mängija, fänni, tugitooli sportlasena, jalgpalluri lapsevanema na või jalgpallihuvilise sõbrana. Soome teadeteagentuuri toimetajad ja kirglikud vutifännid Hannu Aalto nen ja Tapio Keskitalo on kirjutanud jalgpallitööstuse varjupoolt käsitleva raamatu „Jalgpalli must raamat. Ku ninglik ala ja raha võim”, mis juhib tähelepanu selle palavalt armastatud mängu pahupoolele ja otsib vastuseid paljudele küsimustele. Miks jalgpalli MM-turniir leiab aset riigis, mis on saanud võistluse korraldamise õiguse tõenäoliselt altkäemaksu abil? Miks MM-matšid toimuvad staadionidel, mille ehitamise käigus on hukkunud tuhandeid võõrtöölisi? Kuidas tipp klubid saavad osta mängijaid sadade miljonite eurode eest, kuigi ise on kõr vuni võlgades?

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED KÕRBES

Detsembrikuu 2. päev 2010 vapustas jalgpallimaailma. Otsus pidada 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlu si Pärsia lahe kaldal paiknevas tuli kuumas kõrberiigis Kataris tipnes arengutega, mida paljud jalgpallisõb rad ei oleks kunagi tahtnud kogeda. Suveolümpiamängude kõrval maail ma suurim spordipidu ja pisike kõrbe riik kõlasid hullumeelse võrrandina. Maailmameistrivõistlused otsustati anda riigile, mille jalgpallikultuur ja sporditaristu on nõrk, suvised tempe ratuurid ulatuvad kuni 50 kraadini ja meeste rahvuskoondis on parimal ju hul keskpärane. Muret valmistas ka inimõiguste vilets olukord Kataris ja kahtlused, kas korraldaja määramine

ei olnud seotud altkäemaksudega.

Kui turniiri korraldatakse osaliselt orjatööd kasutavas riigis, mis tõenäo liselt on saanud võõrustajaks altkäe maksu abil, ja takkatippu lammuta takse pärast turniiri suur osa võistlus paikadest, siis ollakse juba säärase idiootsuse tipus, mis paneb sportmän gu sõbrad häbis oma putsade ninasid vahtima.

Samal ajal kui jalgpall pakub män gijatele ja vaatajatele jätkuvalt unusta matuid elamusi, on selle taustal ah nust ja rõhumist. Kuninglikust spordi alast on saanud toode, mida müüakse suure tasu eest nii oma avalikku ku vandit läikima nühkivatele diktaatori tele kui ka ülemaailmset nähtavust igatsevatele suurettevõtetele.

REEGLITEGA MÄNG

Jalgpallifännide truudust oma klubile teavad kõik. Oleme lugenud lugusid, kuidas paarid on abiellunud jalgpalli väljakul, kuidas truude fännide tuhk on puistatud staadionile või sünnitus palatis jälgitud oma meeskonna tegu sid lapsukese ilmale aitamise ajal. Aga mis juhtub, kui klubist on saanud välismaiste oligarhide mänguasi? Kas liiga meistritiitel on sama magus, kui see on ostetud musta rahaga? Kas ar mastus klubi vastu on piiritu või võib seegi otsa saada?

Jalgpalli sügavaim olemus, nagu kõikidel mängudel, tuleneb reeglitest.

Mängul on oma reeglid ja ainult selli ne võit, mis saavutatakse neid reeg leid järgides, on väärtuslik. Isegi kui mäng ise jääb samaks ja põhimõtteli selt reeglitele vastavaks, siis mis juh tub, kui kõik muu selle ümber on oste tav, korraldatav ja kui mitte just otse kriminaalne, siis vähemalt ebamo raalne? Kuigi matš või turniir iseene sest on täiesti aus ja okei, ei ole sel tähendust, kui keskkond on mäda.

Jalgpallil on oht muutuda savijalga del seisvaks hiiglaseks. Seetõttu ei to hi me autorite sõnul suunata oma tä helepanu vaid sellele, et armastatud mäng saaks mängitud reeglite koha selt. Peame mõistma, kus, kelle tingi mustel ja eelkõige keda välja jättes se da mängitakse. „Jalgpalli must raa mat” aitab vutimaailma telgitaguseid avada ja süvendada arutelu moraali kadumise üle jalgpallis. Ei tohi unus tada, et mängu väärtus peitub män gus endas.

Jalgpalli must raamat Hannu Aaltonen ja Tapio Keskitalo Tõlkinud Anne-Mari Orntlich 296 lk pehme köide

Üks üsna ebatavaline päkapikuraamat

Nagu ikka toob aasta lõpp raa matupoodidesse rohkelt armsaid ja helgeid jõuluraa matuid, milles kohtame as keldamas punapõselisi päkapikke ja muhelevat jõulutaati. Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni „Varjude” triloogia esi mene osa „Kõlin” toob samuti mängu päkapikud ja jõuluaja, kuid erineb eelkirjeldatuist kui öö päevast.

Raamatu peategelane, 13-aastane Pete Velto ei taha muud, kui oma pa rima sõbra, ootamatult ja raskesti hai gestunud Sara paranemist. Poiss teab küll, et advendiajal kaubanduskesku se võltsjõuluvanale edastatud palve suure tõenäosusega ei täitu, kuid ta on nii meeleheitel, et kasutab viimset ki õlekõrt. Kui siis aga öösel peale se

da päkapikk Elpiö Pete tuppa ilmub ja soovi täitumise vastutasuks poisi var ju tahab, on poiss üllatunud. Ta kõhk leb hetkeks, kuid mõne aja pärast on kaup koos – Sara on olulisem kui vari, mis õigupoolest midagi suurt ei muu da, arvab Pete.

Parvela on hinnatud oma lihtsa, kuid mitte lihtsustava kirjutamisviisi poolest. „Kõlingi” tõstatab olulisi kü simusi pakkudes ohtralt mõtlemisai net. Üldfilosoofiliste küsimuste kõr val kajavad ka tänapäeva olud teosest valusalt vastu. Põgenikekriis ja klii maohud, keerulised majanduslikud olud ja tahtmine end asjade abil upita da, väljaheidetu tunne ja tunnustuse otsimine, nõrgemate abistamine ja iseenda kehtestamine on vaid mõned teemad, mis raamatus käsitlemist leia vad. Samas esitab Parvela loo tempo ka põnevikuna, mis võluvalt vaheldab fantaasiat ja reaalsust, põimib erine

vaid tegevuskohti ja vaatepunkte. Par vela teab, et nii saab kärsitumaidki lugejaid raamatu juures hoida.

„Kõlin” on sarja esimene osa, mis jätab paljud tegevusliinid lahtiseks ja tõstatatud probleemid lahenda mata. Nii ei jäägi neil, kes lugemise lõpetanud, muud üle, kui oodata, millal sarja teisedki osad eesti keel de jõuavad.

Rajajad. Lugu PayPalist ja Silicon Valley ajalugu muutnud ettevõtjatest

Jimmy Soni

Tõlkinud Lauri Liiders 504 lk, pehme köide

Haarav lugu leidlikkusest ja teenus test, mis on jätnud pika ja võimsa jälje tänapäeva elule. See lugu illust reerib, kuidas seltskond haruldaselt andekaid inimesi koos vaeva nägid ja kuidas nende koostöö muutis meie maailma igaveseks.

PayPali asutajaid ja esimesi tööta jaid peetakse tehnoloogiatööstuse võimsaimaks võrgustikuks. Pärast PayPalist lahkumist on nad loonud, rahastanud ja nõustanud meie ajastu juhtivaid ettevõtteid, mille hulka kuuluvad näiteks Tesla, Facebook, YouTube, SpaceX, Yelp ja LinkedIn.

Nad on 21. sajandi innovatsiooni ja ettevõtluse eestvedajad. Elon Musk, Peter Thiel, Amy Rowe Klement, Julie Anderson, Max Levchin ja Reid Hoff man – nad on vastuolulised ja samas imetlusväärsed.

Minu lugemiselamused 160 lk, kõva köide Iga raamatusõbra parim kaaslane – märkmik, mis aitab sul loetud raamatu te üle arvestust pidada ja oma luge misteekondi taas läbi elada. Märgi üles mõnusaid mõtteid, pane kirja arvustusi, lemmiktsitaate ja -mäles tusi – nii muutub lugemine meelde jäävamaks ja nauditavamaks.

Lugemispäevik pole seotud kuu päevadega, alusta täitmist siis kui soovid. Märkmikust leiad veel välja kutsete, eesmärkide ja välja laenuta tud raamatute lehed ning palju muud.

Maailmakuulsad röövid Soledad Romero Mariño ja Julio Antonio Blasco Tõlkinud

Triinu Viilukas 64 lk, kõva köide

Raamat reaalsetest seiklustest, kus varganäod läksid justkui läbi seinte ja said hakkama näiliselt võimatuga. Tutvustatakse kelme ja nende kuri kuulsaks saanud ettevõtmisi, muu hulgas suurt rongiröövi Glasgows, Antwerpeni teemandiröövi ja küber rünnakut pangale New Yorgis. Raamat, mille peatükid on kirja pan dud vanaaegsete ajalehtede stiilis, haarab lapsed endaga kaasa nii aja loolistesse sündmustesse kui ka nende kajastamisse meedias.

Ma armastasin sakslast

Anton Hansen

Tammsaare 240 lk, kõva köide

Varjud. Kõlin Timo Parvela & Pasi Pitkänen Tõlkinud Triin Aimla-Laid 176 lk

Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast” on talupojapäritoluga poolharitlase Oskari ning baltisaksa vaesunud paruni soost Erika armastuse lugu, kirja panduna Oskari pilgu läbi. Ilmumise ajal 1935. aastal puudutas see teos vahetult tollast sotsiaalset elu, de mokraatlikus Eestis veel edasi toimi vaid seisuslikke suhteid, kuid loomu likult on romaan mitmeplaanilisem. Tänapäeval on endiselt kõnekas tõu siklikkuse teema, aga siin antakse ka sügav sissevaade armastuse sea dustesse. Oskari ja Erika ebavõrd sust, mis nende suhtele saatuslikuks saab, võib samuti tõlgendada puht psühholoogiliselt hingelise alaväär sustundena oma armastatu suhtes.

5 Nr 2 (139) 7. detsember 2022 WWW.HELIOS.EE helios
kõva köide
JAANIKA PALM Eesti Lastekirjanduse Keskus Jalgpalli tähendust ei tohiks ülehinnata, aga seda ei saa ka alahinnata.

ilmunud ilmunud

Lennart.

Pöördtooliaastad

Jaak Jõerüüt

176 lk, pehme köide

Endise diplomaadi, kir janiku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad” räägib iseseisvuse taastanud Eesti presi dendi esimestest aastatest. See koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käi nud Eesti ülesehitustööd ja inimsu hete painutamist ühise edu nimel.

Jõerüüt kirjutab, et näidend ei esi ta Lennart Meri kui kirjaniku, filmite gija, diplomaadi ja poliitiku elulugu, ning see pole ka Eesti ajaloo nelja olulise aasta akadeemiline uurimus, ehkki faktid on näidendiga lahuta matult seotud. Ajastu probleemid, meeleolud ja tõsiasjad on täpsed, kuid rõhud on autori asetatud, teksti arhitektuur on autori oma.

Internaat

Serhi Žadan

Tõlkinud

Veronika Einberg 272 lk, pehme köide Ühes Donbassi alevis töötav noor ukraina keele õpetaja Paša läheb koju tooma oma naaberlinna internaatkooli pandud 13-aastast õepoega, sest eelmisel aastal alanud sõja lahingud on juba koolini jõudnud. Sellest saab kolme päevane ellujäämisretk.

Serhi Žadan kirjeldab uskumatult võimsalt, kuidas kunagine tuttav maastik muutub apokalüptiliseks keskkonnaks. Ta jutustab inimes test, kes astuvad hirmule ja hävingu le vastu enesekehtestamise ja vastu tustundega.

Serhi Žadani pälvis 2022. aasta Saksa raamatukaubanduse rahupreemia.

Sõdurjumala teener Leo Kunnas 400 lk, pehme köide Raamat võitis 2000. aasta romaanivõistlusel II auhinna ja selle esimene trükk ilmus 2001. aastal koos lühiromaani ga „Kustumatu valguse maailm”. 2002. aastal pälvis Leo Kunnas „Sõdurjumala teenri” eest Betti Alveri kirjandusauhinna. Mõlemad lood viivad lugeja keskkonda, kus ei kehti meie harjumuspärase tavaelu reeglid, vaid toimub halastamatu võitlus nii iseenda kui ka ümbritseva maailmaga.

Extra elu.

Taustanäitleja päevaraamat

Jaanus Lekk 160 lk, pehme köide Tõsine filmihuviline Jaa nus Lekk on taustajõuna osalenud 30 reklaamis, sarjas ja mängufilmis.

Jaanus Lekk ei tüki filmi edevu sest, teda huvitab filmimine kui prot sess. Kuidas taustanäitlejaid juhen datakse, kuidas töötab meeskond ja liigub kaamera, mismoodi valgustus on paigutatud jms. Film-filmilt kirjel dab ta huvitavaid seiku.

Ilmapäevik 2023 128 lk, pehme köide

Kõigile, keda huvitavad ilmavaatlused ja kes soovivad aasta tähtsa mad ilmaandmed üles märkida.

Taimi Paljak kirjutab saateks ilma vaatluse olulisusest ja toob esile mõndagi huvitavat aastaaegade vaheldumisest Eestis.

Läti introvertide luulevalik

Küsimustele vastab kogumiku „Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia” koostaja CONTRA

Antoloogiasse pääses 18 luuletajat. Kuidas tegid valiku?

Valimine algas mitu aastat tagasi. Fes tivalide ja eesti-läti luuleõhtute korral dajad olid pakkunud mulle tõlketööd, ja eks esinema kutsuti ikka neid, kes olid juba endale nime teinud, keda oli teistesse keeltesse tõlgitud või keda lätlased olid tõlkimiseks välja pakku nud. Neist nimedest hakkas moodus tuma nimekiri. Aga mõne luuletaja olin ka omal käel avastanud ja neid tõlkima hakanud, näiteks kui Valts Ernštreits ühele luuleõhtule kutsuti, oli mul juba paarkümmend tõlget ole mas, mille vahel valida.

Kui antoloogiaplaan sai selgemaks, hakkasin uurima, kas keegi on kahe silma vahele jäänud. Lugemisväärset on palju, aga kuhugi pidin piiri tõm bama. Tundub, et mingist hetkest ei raatsinud ma enam loobuda skeemist, kus kõik tõlgitavad on minust noore mad, ja valitseb sugude võrdsus: üheksa meest ja üheksa naist. Kõige nooremad seevastu jätsin loodetava järgmise antoloogia jaoks. Või siis kontseptuaalluule kogumiku jaoks, mis vajab omaette lähenemist. Eelmi ne läti luuletajate kogumik ilmus Ees tis 1997, loodan väga, et järgmist an toloogiat ei pea 25 aastat ootama.

Keda oli kõige kergem tõlkida, keda kõige raskem?

Võib-olla Inga Gaile oli kõige raskem, sest tema jätab luules päris palju ütle mata, mis tal mõttes. Ütlen seda sel lepärast, et tema puhul pidin mitmes kohas kasutama joonealust märkust, et avada eesti lugejale konteksti, mis läti lugejale niigi selge. Või õigemini – võiks olla selge, sest Ingaga asja arutades sain aru, et ega ka väga suur osa läti lugejatest ei saa nendest vih jetest aru. Inga kirjavahemärkide

kasutamise süsteem oli ka üllatusi täis. Kergemate hulgast tulevad kõige pealt meelde Toms Treibergs ja Liepa Rūce, kelle tõlgete lihvimine nõudis justkui vähem vaeva. Aga eks sellega tuleb alati ettevaatlik olla, kui miski liiga kerge tundub, midagi võib jääda tähele panemata. K ā rlis Vērdi ņ ši luu les on ka selline kergus ja selgus ja täpsus sees, et läheb iseenesest eesti keelde ümber, samas taipasin ühes luuletuses alles viimasel hetkel sõna „vā rds” tähendust, sest läti keeles võib see olla nii „sõna” kui ka „nimi”. An tud juhul oli kontekstis oluline vahe, kuigi jah – lätlane peab kontekstist ise aru saama, kumb see on. Pole kindel, kas saab.

Kas mõne läti autori loomingu puhul saab tõmmata paralleele ka eesti luulega?

Väga ei tahaks neid paralleele tõmma ta. Kui mingi näitaja poolest on need kokkupuutepunktid olemas, siis järg mist luuletust ette võttes võib see mulje jälle hajuda. Mäletan, et tabasin Anna Auzi ņa luulekogu lehitsedes end mõtle

mast Kristiina Ehini peale, oli seal sel list ürgnaiselikkust ja jõu ammutamist suguvõsast, aga iseasi, kui palju sellest antoloogia valikusse jõudis.

Mul on raske isegi öelda, kes sellest valikust oleks minu sarnane. Jā nis To mašsiga tunnen stiili poolest ehk kõi ge rohkem hingesugulust, aga võrdus märki on raske tõmmata. K ā rlis Vēr di ņ šiga sama lugu, mulle tundub, et K ā rlisega on meil kokkupuutepunkt pigem lasteluules.

Kusjuures riimis luulet on antoloo gias üsna vähe, mitte ainult sellepä rast, et seda on keerulisem tõlkida, lihtsalt need ei kuulu üldjuhul luuleta jate kõige olulisemate tekstide hulka. Anda Baklā ne kirjutatud antoloogia eessõnast võib lugeda, et fs ja Contra on sellised luuletajad, kellele vähemalt mõnda aega tagasi Lätis vastet ei ol nud. Loodan, et ka antoloogiasse vali tud autorid mõjuvad pigem iseendana kui kellegi Läti vastena.

Miks on antoloogia pealkiri „Introvertide ball”?

Läti kirjandus on ennast aastaid välis maal, eriti suurtel raamatumessidel, tutvustanud kui kõige introvertsemat kogu maailmas. See tundub olevat hästi sisse töötatud kaubamärk, sest pildid või koomiksid introvertidest kirjanike uutest tegemistest mõjuvad väga värskelt, usutavalt ja tõtt-öelda tekitavad äratundmisrõõmu. Nii et see „Introvertide ball” on pigem kum mardus lätlaste suunas, mitte iroonia.

Eks antoloogiat lugedes võib sellest mõelda, kas nad tõesti on suuremad introverdid kui meie.

Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia Koostanud Contra Tõlkinud Contra ja Mikk Grīns 278 lk kõva köide

17 aastat buda mungana

Teekond Mexicost Setomaale

Stephanie Rendón 272 lk, pehme köide

Raamatu autor Stepha nie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakkas talle nii meeldima, et ta jäi siia elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu. „Mehhikost saa bununa oli kõik sel kaunil maal minu jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindunud sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihalda tumaks.”

Magnooliate varjus

T. I. Lowe

Tõlkinud Kalev Lattik

336 lk, pehme köide Magnolia linn LõunaCarolinas aastal 1980. Austin Foster on varateismeline, kui ta ema kaksi kuid sünnitades sureb. Sealtpeale on tema ülesanne perekonda koos hoida ja takistada isal langemast teda vaevavasse varjuilma. Just siis, kui Austinile paistab avanevat pää setee – koos kohaliku ülikupere võsuga, kellesse ta olnud on aastaid armunud –, teeb isa midagi, mis toob pere saladused kõigile nähtavale.

Tume, kuid samas õrn ja liigutav jutustus tõestab, et on lugusid, mis võivad südame murda …

Muinasmaa

August Gailit 224 lk, kõva köide Romaani, mida võib pidada omalaadseks „Toomas Nipernaadi” eellooks, kirjutas Gailit 1914. aastal, esmatrükk ilmus neli aastat hiljem. Armastuse ja naiste teemat vaevad „Muinasmaas” suvises Eestis hulku des kirjanik Morin ja kunstnik Erms.

Puiestee ja teisi jutte

Tove Jansson Tõlkinud Maarja Aaloe 272 lk, pehme köide

Tove Jansson kirjutas palju novelle ja essee sid, mis on jäänud pea aegu täiesti tundmatuks, sest ilmu sid ajakirjades. Nüüd on need jutud aastatest 1934–1997 jõudnud samade kaante vahele.

„M

a olin ainult 26-aasta ne ja pealtnäha sujus kõik täpselt nii, nagu peab. Ma usun, et peaaegu kõik, kes on teiste silmis edu kad välja näinud, avastavad ajapikku, et see ei garanteeri veel õnnetunnet. Edukas olla pole sama mis õnnelik olla.”

Björn Natthiko Lindeblad jättis pal jutõotava finantsjuhi karjääri, hakkas budistlikuks metsamungaks ja alles pärast seitsetteist aastat kloostrielu läks tagasi Rootsi.

Tema teekonnast sündis raamat „Ma võin eksida”, kus mees jutustab soojalt ja huumoriga sellest, mida elu talle õpetas ja ka seda, mis tundub olulisim siis, kui lõpp läheneb – 2018. aastal diagnoositi Björnil ravimatu närvihaigus ALS ja ta suri 2022. aas ta jaanuaris.

Kui tulla pealkirja juurde, siis ela mine suhtumisega, et ma võin eksida, on avatud hinge ja avatud südame hä davajalik eeldus. See on tarkus, mis

avab uksed veelgi suuremate teadmis te juurde. Tarkus, mis võib muuta elu ja avada südame igavesele rahulolule. Sellest maailmast raamat räägibki. Sisimas me tunneme ju kõik tugevat tõmmet elu poole, milles on rohkem vabadust, kokkukuuluvust ja siirust. Kuid paljud püüavad seda tõmmet eira ta, kuna sellele võib olla raske vastata. Pärast seda, kui Björn oli mungaelust loobunud ja Rootsi tagasi tulnud, tegi üks ajaleht temaga intervjuu. Miks ta

hab üks edukas majandusjuht kogu omandi ära anda, pea nulliga paljaks ajada ja koos pundi võõrastega džung lisse minna? Mis on kõige olulisem, mida sa õppisid nende seitsmeteist kümne aasta jooksul, kui olid buda metsamunk?

Björn meenutas: „Mulle oli tähtis aus olla. Tahtsin, et vastus oleks mu enda jaoks täiesti tõsi. Seega püüdsin tunnetada ja peagi kerkis vastus minu seest ühest vaiksest kohast üles: kõige enam hindan ma sellest seitsmeteist aastasest vaimsest treeningust seda, et ma ei usu enam kõike, mida ma mõtlen. See on minu supervõime.”

Ma võin eksida ja teisi tarkuse teri minu elust buda mungana Björn Natthiko Lindeblad, Caroline Bankler, Navid Modiri Tõlkinud Mari Jesmin 176 lk pehme köide

Mitte ühtegi neist tekstidest ei ole varem avaldatud ei Janssoni enda raamatutes ega raamatuna, välja arvatud viimane novell.

Lisaks Tove Janssoni noorpõlvenovellidele sisaldab see kogumik ka valikut tema hilisematest juttudest täiskasvanuile. Novellide vahel saab nautida Janssoni illustratsioone teis te kirjanike tekstidele, mida ta tegi sama pühendunult kui enda omi.

Nuuskmõmmiku kalaraamat

Miina Mäki, Tove Jansson

Tõlkinud Peep Ehasalu 112 lk, kõva köide

Põnev teejuht kõigile loodusesõpradele ja kalastajatele. See on paeluv sukeldumine veeko gude ja nende elanike imelisse maa ilma. Siin on palju huvitavat ning vahvad värvilised pildid ligi sajast le vinumast kalast ja veeelukast. Lisaks tutvus tatakse veealuse maailma aastaringi, kalade eluviisi ja käitumist ning veekogude väga mitmekesist elu.

Nr 2 (139) 7. detsember 2022 6 hea lugu WWW.HEALUGU.EE
Contra kaelas on Balti jalgpalliturniiri sall. Läti värvid esiplaanil.
FOTO
EINAR ELLERMAA Björn Natthiko Lindeblad mungana.

ilmunud ilmunud

Hea tuju, kus sa oled?

Tekst ja illustrat sioon Sirly Oder 40 lk, kõva köide

Nora emme tunneb, et pahur tuju on tema sisse pesa teinud, ja ta tahab voodisse pugeda. Selle peale läheb Noral tuju väga pa haks ja kõva jonn tuleb peale, kuid kisa ei aita.

Hakkaja tüdruk otsustab ise oma hea tuju üles otsida. Ta võtab koera kese Bibi kampa ja koos asuvad nad otsingutele. Mis on hea tuju retsept?

Kas aitab jalutuskäik, tantsimine, aednikutöö või soe vann? Segadust ja pahandust tekib omajagu, aga hea tuju saab üles leitud.

Kui soovid veel täitusid. Vendade Grimmide kauneimad muinasjutud Vennad Grimmid

Kunstnik Julie Völk

Tõlkinud Eve Sooneste 400 lk, kõva köide

Ebakindlatel ja keerulistel aegadel on muinasjutud aidanud inimestel lootust ja lohutust leida. Võid omaenda elus avastada püsivad must reid, leida lastele loetud muinaslugu dest mõtlemisainet murede lahenda miseks. Kaunis köites Jakob ja Wilhelm Grimmi kirja pandud aegumatud muinaslood, saatjaks Julie Völki meeleolukad illustratsioonid.

Hõbedased käbid. Muinaslugusid kogu maailmast

Dawn Casey

Kunstnik Zanna Goldhawk

Tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 96 lk, kõva köide

Imekaunite illustratsioonidega raa matusse on kogutud talviseid mui naslugusid kogu maailmast, PõhjaAmeerikast Siberi, Hiina ja Šotimaa ni. Lisaks tuttavatele lugudele leiate raamatust ka vähem tuntud jutte, et kuulajatel oleks nii äratundmis- kui ka avastamisrõõmu.

Auhinnatud autor Dawn Casey ja kunstnik Zanna Goldhawk on loonud raamatu, mis pakub nii meelelahu tust kui ka mõtlemisainet.

Võlusulg

Sandra Dieckmann

Tõlkinud

Kadri Rahusaar 32 lk, kõva köide

Väikesel karul, kellel pole veel nimegi, on saladus: süga val sisemuses ei tunne ta end sugugi karuna. Mis nime küll võib saada karu, kes pole enda arvates ei tugev ega julge? Mis see on, mis just tema eriliseks teeb? Kuid siis ühel ööl las kub tema ette tulilind ja väike karu saab endale võlusule. Kas võlusulg aitab väikesel karul selgusele jõuda, kes ta päriselt on, või on vastus pei dus tema enda sees ja tuleb vaid üles leida?

Leiutatud loomariigis

Christiane Dorion

Tõlkinud Kadri Viin 72 lk, kõva köide

Selles raamatus koh tud loomariigist pärit leiutamise superstaaridega, kes on andnud ini mestele ideid hämmastavateks leiu tisteks ja aidanud neil lahendada keerulisi probleeme. taltsutada tuuli, rääkida lillede ja loomadega, suhel da tähtede ja taevakehadega.

Mitte ainult lõputu pidu

Debüteerisid sel aastal raamatuga „Kahe matuse vahel”. Kuidas jäid rahule sellega, kuidas raamat lugejate ja arvustajate poolt vastu võeti? Olen rõõmus, et mu esimene ilukir janduslik katsetus ei jäänud tähelepa nuta. Seda mitte ainult ei märgatud, vaid sain ka rohkesti tunnustavat vas tukaja: nii silmast-silma kohtumistel, kirja teel, aga ka sotsiaalmeedia ja meedia vahendusel. Facebookist võib leida terve hulga arvustusi, kus raa matut on nimetatud elujaatavaks, lus takaks, muhedaks, tujutõstvaks, pöö raseks ja vaimukaks ning võrreldud muuhulgas selliste teostega nagu Jero me K Jerome „Kolm meest paadis (koerast rääkimata)”, Hendrik Groeni „Salapäevik”, Jonas Jonassoni „100aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” ning Andrus Kivirähki „Maailma otsas”. Ka kirjanikud Ur mas Vadi ja Mika Keränen on raama tu kohta avalikkuse ees kiidusõnu ja ganud.

Minu kui algaja kirjaniku jaoks oli ootamatu, kuid samas väga südant soojendav see, et mitmed täiesti võõ rad inimesed kirjutasid ning ütlesid „aitäh”. Kahtlemata ongi see kõige olulisem, kui kirjutatu moel või teisel lugejatele korda läheb. Loomulikult pole võimalik kõigile meeldida –Goodreadsi keskkonnas kirjutas kee gi, et ei mõista, miks sellest raamatust ülivõrdes räägitakse ning ka üks lähe dastest sõpradest ütles, et raamat ei olnud päris tema „tassike teed”. Kraaps ja kummardus kõigile, kes on lugenud ja arvanud!

Kui debüütteoses sebivad ringi reipad pensionärid, et mitte öelda vanurid, siis uues raamatus on peategelaseks hoopis 17-aastane nooruk. Kuidas on õnnestunud sama sisseelamisega kujutada nii suure vanusevahega inimesi?

Arvan, et sõltumata sellest, kes, milli sed ja kui vanad raamatutegelased parasjagu on, tasub neist kirjutada

elevuse, õhina ja sisseelamisega. Või vähemalt peaks üritama seda teha. See ei pruugi alati välja tulla, aga mui dugi hiiglama tore, kui see õnnestub. Päris mitmed sõbrad on öelnud, et mu „käekiri” on äratuntav ja koguni osutanud, et ma räägin ja kirjutan üs na sarnaselt. Seega söandan uskuda, et mõlemat raamatut ühendab ehk teatav isikupärane kirjutamisstiil. Tõ si, eelmise raamatuga „Kahe matuse vahel” oli nii, et keerasin tõsise teema justkui naljaks, nüüd võib öelda, et tõin lõbusasse loosse tumedamaid toone. Olen veendunud, et kirjutades ei tohiks jääda üheplaaniliseks.

Tulles taas „Tinnituse” juurde, siis diskoriametit ju saadab tahes-tahtma ta arvamus, et see pole muud kui lak kamatu pidu ja lõputu lõbu. Kui aga mikrofon vaikib ja muusika katkeb, võib liikuda meeleolu hoopis teise äärmusesse. Meenutagem kasvõi Ste phen Poliakoffi kultusnäidendit „Su perdiskor”. Peategelast kehastanud Mihkel Smeljanski tegi omal ajal End la teatri lavastuses just selles rollis oma elu ehk kõige tuntuma ülesas tumise näitlejana. Ka „Tinnituses” võib ülemeelikute pidude või muude homeeriliste juhtumite kõrval leida hoopis teistsugust meeleolu.

Kas ma arvan õigesti, et Maariuse tegelaskuju on suuresti sinu enda pealt maha kirjutatud ja kirjeldatu ka tegelikult aset leidnud? Või tuleks pigem küsida, mis kõik on välja jäänud?

Jah ja ei. Kui eitusest alustada, siis Maarius on väljamõeldud tegelane, kel pole ühte kindlat prototüüpi. Tegu on mikstuuriga mitmest inimesest –nende hulka kuulub ka mõni sõber ja kaasteeline –, aga samuti on oma osa fantaasial. „Tinnitusest” ei leia konk reetse linna konkreetse raadiojaama konkreetsete diskorite lugu. Teisalt ma luiskaksin, kui ütleksin, et ma heitsin Maariusest kirjutades kõrvale selle, mida olen ise läbi elanud ega kandnud mõningaid sündmusi raa matusse üle. Kui aus olla, siis alusta sin kirjutamist mina-vormis, aga see hakkas mind üsna ruttu segama ning

sain aru, et mul on tarvis hoida peategelasega siiski teatud distantsi. Igal juhul on oluline, et autor käsitletavat materjali tunneb ja valdab, mistap see, et ma õrnas eas viis aastat disko rina tegutsesin, tuli kindlasti kasuks.

Viimasel ajal on kirjanduses ja filmis korduvalt kujutatud üheksakümnen daid. Kuigi ühelt poolt tundub see uskumatu ajana, kus kõik asjad tuli järele proovida, vead ära teha, aga teisalt poleks meil vast praegu sellist karastunud põlvkonda, kes seljatab vaevata kõik elus ettetulevad prob leemid. Milliseks hindad üheksaküm nendate mõju endale inimesena? Ilma selle kümnendita poleks väga paljusid suuri ja olulisi asju. Ka kõige olulisemaid ja suuremaid. Ja mõnin gaid väiksemaid, aga siiski väga tore daid. Kõige muu kõrval poleks ka seda raamatut.

Käsi on nüüd ilmselt üsna soojaks kirjutatud. Mis on järgmiseks kavas? See vastab tõele, et kui käsi on soojaks kirjutatud, siis ei raatsi enam pliiatsit sahtlisse peita. Esialgne idee kolman daks raamatuks on olemas: see ei tule esimese või teise järg, vaid kolmandat sorti jutt. Samas vaevalt ma suudan kirjutada ühtegi raamatut nii, et seal ei saaks nalja, poleks „üle võlli” keera tud sündmusi ja tegelased ei satuks omadega puntrasse. Ei ole ju mõtet kirjutada üdini viisakatest ja korrekt selt käituvatest inimestest, kelle elu on täiuslikult paigas ja kogu lugu kulgeb lineaarselt, loogiliselt ja turvaliselt. Dagöt tsiteerides: mulle meeldib, kui „teemad jõnkse teevad”.

Lendav järv. 50 rahvajuttu ja legendi kogu maailmast

Angela McAllister, Kunstnik Hannah Bess Ross

Tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 128 lk, kõva köide

Juba iidsetest aegadest on inimene sõltunud loodusjõududest ja püüd nud nendega koostööd teha. Ka mui nasjutud ja muistendid tekkisid ehk just selleks, et maailma poeetiliselt seletada ja sõnaliselt mõjutada.

Raamatusse on kogutud põnevaid lugusid sellest, kuidas on tekkinud järved ja jõed, kuidas taltsutada tuuli, suhelda tähtede ja taevakehadega.

Kõige selle keskel tegutsevad jul mad valitsejad, ahned kaupmehed, õelad naised ja lihtsad inimesed. Muinasjutus lahenevad need alati nii, et headus võidab, töökus saab teeni tud tasu ja kuri karmilt karistada.

Peeter, sõpradele Peetrike

Kairi Look

Kunstnik Elina Sildre 60 lk, kõva köide

Ühel täiesti tavalisel detsembrihommikul ilmub ühte täiesti tavalisse lasteaiarühma uus poiss Peetrike. Tal on kaasas telefonitoru ja üks õudselt põnev saladus. Võõrastele saladusi muidugi ei räägita, aga Peetrike pole kade –väikest kaupa tehes ikka saab! Menuka raamatu teine trükk.

Kuidas kõik muutub

Anna Claybourne, Kunstnik

Sarah Edmonds

Tõlkinud Külliki Lillemäe 64 lk, kõva köide

Kõik asjad muutuvad – olgu kaugel kosmoses või siinsamas Maa peal. Mõned muutused toimuvad tundide, päevade või aastatega ning me saa me neid hõlpsasti jälgida. Teisteks kulub aga mitmeid inimpõlvi või veel palju-palju kauemgi. Kaunite illust ratsioonidega raamat tutvustab muutumisprotsesse nii eluta kui ka elusas looduses. Käsitletakse muu tusi ka inimese kehas ja tunnetes nii suureks kasvamisel kui ka vanaduses.

Dinosauruste 3D-maailm

Ühislooming

Tõlkinud

Mari-Ly Tiitsmaa

20 lk, kõva köide

Põnev retk dinosauruste aega tut vustab ligi 50 dinosaurust, kes valit sesid maad, vett ja taevast triiase-, juura- ning kriidiajastul. Saad teada, kuidas dinosaurused sündisid, milli ses eri suuruses neid oli, kus paigus nad elasid ning kuidas nende osku sed ja välimus elutingimuste muutu des teisenesid.

Lenda, pilveke!

Külliki Levin, Imbi Pajula

40 lk, pehme köide

Tinnitus. DJ on jumal on DJ Tarmu Kurm 256 lk pehme köide lakkadega

Laulikus on lõbusad, lüürilised, tantsulised ja ka õpetliku sisuga laulud ning liht sad luuletused. Laulik pakub uut repertuaari lasteaia- ja koolilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ning kõikidele, kel hing laulab. Raamatus on ka link veebilehele, kus saab kuulata kõiki raamatu laule Tallinna Liivamäe lasteaia ja laulustuudio Külliki Lauluaed laste esituses.

7 Nr 2 (139) 7. detsember 2022 WWW.KOOLIBRI.EE koolibri
Kadri Rahusaare küsimustele vastab TARMU „Olen rõõmus, et mu esimene ilukirjanduslik katsetus ei jäänud tähelepanuta,” lausub Tarmu Kurm.

ilmunud ilmunud

Kujundanud

Villu Koskaru

276 lk, kõva köide

Sari „Punane raamat”

Väikeses Armeenia linnas sureb müürsepp Simon. Ta on elanud pika elu, teeninud ära kaaslinlaste austu se, kuid olnud ka kuulus loendama tute armulugude poolest. Nii kogune vadki Simoni koju teda viimsele teele saatma kõik naised, keda ta on kuna gi armastanud. Ja igaühel neist on oma lugu.

Laagerdatud mõrv

Melinda Mullet

Tõlkinud Ragne Kepler

Toimetanud Lea Arme

Kaane kujundanud

Toomas Niklus 280 lk, pehme köide

Edukas fotoajakirjanik Abigail pärib Šoti mägismaal asuva boutique-viskivabriku Abbey Glen. See on saatuse ninanips, sest Abigaili enda teadmi sed viskist mahuvad lahedasti nap suklaasi. Kuid läbi kaamerasilma lõp pematut surma ja hävingut vaadates saab talle selgeks, et tööst on vaja paus võtta. Loodetud lõõgastus mägismaal ei kipu siiski täituma.

Tallinna intsidendid

Hoeps & Toes

Tõlkinud Andrus Simsel

Kujundanud Tõnis Kipper

256 lk, pehme köide

Marie Vos töötab Brüsselis Euroopa Liidu julgeolekuosakonnas. Talle tehakse ülesandeks uurida spionaažijuhtumit, mis ohustab tähtsa lepingu sõlmimist Tallinnas. Vos lendab rahvusvahelise töögrupi koosseisus Tallinna. See on lugu spionaažist, erinevate riikide julgeolekuteenistus test ning Euroopast teise külma sõja künnisel.

Salamõrvarite öö

Howard Blum

Tõlkinud Lauri Liiders Kujundanud Margit Randmäe 378 lk, pehme köide

Tõsilugu sellest, kuidas natside eri väljaõppega rühm, mida juhtis „Eu roopa kõige ohtlikum mees”, plaanis Teises maailmasõja ajal tappa USA, Suurbritannia ja NSV Liidu riigijuhid. 1943. aastal kohtuvad kolm liitlas liidrit – Franklin D. Roosevelt, Wins ton Churchill ja Jossif Stalin – esimest korda ülisalajasel konverentsil Tehe ranis. Hitler näeb selles võimalust Saksamaa šansside parandamiseks. Pannakse kokku plaan koodnimega Kaugushüpe, et mõrvata korraga kõik kolm riigipead.

Miss Merkel 2: Mõrv kalmistul

David Safier

Tõlkinud Õie Ristoja

Kujundanud Inga Joala 336 lk, pehme köide

Aednik ei ole alati mõrvar, mõnikord võib ta olla laip. Pensionile jäänud Angela Merkel mõistab seda siis, kui tema mops avastab kalmistul aedniku surnukeha. Mees on pea ees maasse rammitud, ainult jalad paistavad välja. Angela ei saa asja uurimata jätta ning lisaks sellele õnnestub tal veel armudagi! Miss Merkeli teine juhtum tekitab eks kantslerile mõningaid probleeme, kuid ta lahendab juhtumi diplomaat likul ja poliitiliselt korrektsel viisil, liblikad kõhus.

Kuidas löödi hingekella: Hispaania kodusõda

Kodusõda ei ole sõda, vaid hai gus,” on kirjutanud Antoine de Saint-Exupéry. „Vaenlane on sisemine. Võideldakse põhi mõtteliselt iseendaga.” Sellegipoolest oli Hispaania tragöödia 1936. aastal isegi suurem. See põimus enamlaste revolutsioonist alguse saanud rahvus vahelise kodusõjaga.

Venemaa õudused õõnestasid kogu mandri-Euroopa demokraatiat, sest punaste ja valgete vaheline polarisee rumine võimaldas nii ühel kui ka tei sel poliitilisel äärmusel suurendada omaenda võimu, manipuleerides hir mutavate kuvanditega oma vaenlas test. Seda hirmu ja vihkamise võimsat ühendust kasutasid hiljem saatanliku leidlikkusega ära nii Stalin kui ka Goebbels. Polariseerumine kiskus ’reeturlikult’ vastaselt igasuguse inim likkuse, nagu ka kodakondsuse. See tõttu on väär nimetada Hispaania ko dusõda vennatapusõjaks. Uute õpe tuste lahutusjoon võis muuta vennad näota võhivõõrasteks ja ametiühingu liikmed või poodnikud klassivaenlas teks. Filosoof José Ortega y Gasseti jünger Julián Marías ei unusta iial vihkamist, mida ta nägi 1936. aasta pingelisel kevadel teel Madridi ülikoo li trammipeatuses trammijuhi näol, kui too vaatas kaunist ja hästi riieta tud naist kõnniteele astumas. „Meil oli see tõepoolest olemas,” ütles Marías iseendale. „Kui Marx mõjub tugeva malt kui hormoonid, ei ole midagi teha.”

Nende enam kui 80 aasta taguste propagandalahingute tont kummitab meid ikka veel. Sellegipoolest jääb Hispaania kodusõda üheks vähestest tänapäeva sõdadest, mille ajaloo on kirjutanud selle kaotajad tõhusamalt kui võitjad. Kui meenutada rahvusva helisi eelaimusi pärast seda, kui vaba riik oli 1939. aasta kevadel lüüa saa nud, ei ole see üllatav. Viha suurenes veelgi pärast 1945. aastat, mil natsi-

Saksamaa kuriteod päevavalguse kät te tiriti ja kindral Franco kinnismõt teks muutunud kättemaks lüüasaanud vabariiklastele ei näidanud vaibumise märke.

Noorematel põlvkondadel on raske kujutleda, milline oli sel totalitaristli ke süsteemide vastasseisu ajal elu te gelikult. Selle ajastu kired ja vihkami sed olid hoopis teistsugune maailm kui turvaline, tsiviliseeritud tervislik kuse ja turvalisuse ning kodanikuõi guste keskkond, milles me elame täna päeval.

See minevik on tõepoolest ’teine riik’. Hispaania ise on mõne aasta kümne jooksul täielikult muutunud. Maa väljumine kodusõjast ja Franco ajastust on üks hämmastavamaid ja muljetavaldavamaid muutusi kogu Euroopas. Ehk just sellepärast ei ole kuigi tark mõista kohut 85 aasta tagu se kohtutava vastasseisu üle tänapäe val tavapärastena omaks võetud libe raalsete hoiakute ja väärtuste seisuko hast. Et mõista tolle aja uskumusi ja hoiakuid, on eluliselt tähtis teha oma kujutlusvõimes teatav hüpe.

Nii kirjutab autor raamatu eessõnas ning järgnevatel lehekülgedel paku taksegi lugejale võimalust see hüpe sooritada ja mõista paremini selle meile ehk kõige enam Hemingway va hendusel tuntud sõja dünaamikat ja ulatust. Sõdisid toona ju Hispaanias tegelikult väga paljude riikide üksu sed, ehkki konflikt oleks justkui olnud sisemine./Hubert Dansker, ajaloohu viline.

Riks ja neli kuningat

Epp Petrone

Illustreerinud

Mari-Ann Remmel

Kujundanud Villu Koskaru 188 lk, kõva köide

Vaevalt on suvine koolivaheaeg alata jõudnud, kui Tuhkla metsa lähistel hakkavad juhtuma kummalised lood. Metsa serval elav Riks saab unenä gudes ülesande minna tagasi 14. sajandisse, Jüriöö ülestõusu aega, et hoiatada eestlaste nelja kuningat ja ära hoida nende mõrv. Riksil on abiks pimedust kartev sõber Paul, nutisõltlane Sofia, ammu surnud vanavanaisa Peeter, truu koer Pitsu ning raamatukogutädi Helmi.

Tüdruk vagunelamust

Maris Mändel

Illustreerinud Kadri Roosi

Kujundanud Villu Koskaru

112 lk, kõva köide, värvitrükk

Suvevaheajal igavlev Rasmus tutvub Monaga, kes on perega pikalt elanud vagunelamus ühest kohast teise lii kudes. See on lugu sõprusest ja eri nevatest arusaamadest, mis on õieti kodu. Maris Mändeli „Tüdruk vagunelamust” on lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö. Pildid joonistas Kadri Roosi.

Võitmisest ei piisa

Šarūnas Jasikevičius, Pietro Scibetta

Tõlkinud Tiina Kattel

Lahing Hispaania pärast Hispaania kodusõda 1936–1939 Antony Beevor Tõlkinud Ivar-Anton Karros Kujundanud Villu Koskaru 616 lk, kõva köide

Kankaanikuninganna La Goulue tõus ja langus

HJALMAR KÕRVITS

Raske on välja mõelda pöörase mat elusaatust kui naisel, kel le tõusust ja langusest kõne leb Maryline Martin biograa fias „La Goulue. Moulin Rouge’i ku ninganna”.

Louise Joséphine Weber sündis 1866. aastal lihtsasse töölisperesse ning abistas oma vanemaid, vendi ja õdesid lillemüüja ja pesunaisena.

Kuid tema kireks oli tantsimine – ta näppas klientidelt peenemaid riideid ja jalanõusid, et õhtuti Pariisi tantsu saale külastada. Tüdruku talent ei jäänud märkamata ning peagi sai Louise’ist professionaalne tantsija ar tistinimega La Goulue. Temast sai algul Élysée Montmartre’i, siis Mou lin Rouge’i esitantsijanna ning teda hakati nägema prantsuse kankaani kuningannana. Ta pälvis oma kaas aegsetelt ohtralt muidki tiitleid: Montmartre’i iidol, Allilma Veenus, naudingute suursaadik, lihalikkuse jumalanna…

Peale tantsusaalide esines La Gou lue edukalt ka tsirkuses. Tõelise staa rina suples ta rahas ning tema ümber tiirlesid ajastu säravaimad kultuurija seltskonnategelased, teiste hulgas Renoir, Toulouse-Lautrec, parun de Rothschild ja tulevane Suurbritannia kuningas Edward VII. Paljudega neist olid tal ka armusuhted.

La Goulued jumaldati, ent ühtlasi saatsid teda pidevad skandaalid, mil lele ta tujuka ja kiuslikuna, koguni agressiivsena sageli ise hoogu juurde andis, pälvides lisaks tiitli „skandaa lide müüjatar”. Teda süüdistati laba suses ja kõlvatustes ning paljude jaoks polnud ta muud kui üks räme, ebaintelligentne ja lõtvade elukom metega „kahtlane lambuke”. Kuid ta ise vaid vilistas toonastele kodanlike le moraaliprintsiipidele, armastades nii mehi kui ka naisi ning soovides, et muusika muudkui mängiks ja šam panja otsa ei saaks.

Ent juba enne kolmekümnendat eluaastat oli La Goulue väsinud, äär muslikest eluviisidest kurnatud nai ne. Ta esines veel laatadel, oli isegi

lõvitaltsutaja ja rändloomaaia oma nik, kuid enneaegselt vananenu, tüse da ja alkoholihimulisena kaotas ta uue sajandi teise kümnendi alguses kiiresti publiku viimasegi huvi ning oli lõpuks sunnitud hinge sees hoid ma tänavakaubitseja ja koristajana.

Belle Époque’i aegse Pariisi kabaree esinduskuju ja kunagi kõikjal ooda tud ning ihaldatud Moulin Rouge’i pärl suri viletsuses ja unustatuna 1929. aastal.

La Goulue biograafia tugineb hul gale arhiivimaterjalidele ja tema isik likule päevikule, teost illustreerivad toonased joonistused ja fotod.

La Goulue. Moulin Rouge’i kuninganna Maryline Martin Tõlkinud Sirje Keevallik Kujundanud Inga Joala 224 lk, kõva köide

Kujundanud Inga Joala 224 lk, kõva köide

Šarūnas Jasikevičius (snd 1976) on üks tuntumaid ja suurimate saavu tustega leedu korvpallureid. Kuigi ta sai noorena kogeda ka nõukogude spordisüsteemi vaevusi, möödus tema karjäär peamiselt suurtes USA ja Euroopa klubides ning Leedu koon dist esindades. Jasikevičius räägib läbimurdest suurde korvpalli, sihipärase töö mahust ning tähtsusest ja kogemustest NBA ning Euroliiga suurtes klubides, võtmehetkedest Leedu koondisega suurturniiridel.

Vääna jäljekütid: Suur pakirööv

Hugo Vaher

Illustreerinud

Joonas Sildre

Kujundanud Tuuli Aule

118 lk, kõva köide

Markuse ja Martini uus sõber ootab jõuludeks pikisilmi uut sülearvutit, mille isa talle kinkida lubas. Siis aga selgub, et pakiautomaadist, kuhu arvuti tellitud sai, on kõik pakid pihta pandud. Sellist ülekohut ei suuda poisid aga kannatada – arvuti ja tei sed pakid tuleb otsekohe üles leida. Aga nagu arvata võib, saab algselt lihtsana näivast uurimisest peadpöö ritav seiklus, millest väljarabelemise ga on nutikatel poistel tükk tegemist.

Ajuvõimlemine

Gareth Moore

Tõlkinud Jana Linnart

Kujundanud

Siiri Timmerman

256 lk, pehme köide

Lai valik loomingulisi visuaalseid ülesandeid, numbripuslesid, sõna mänge, kognitiivseid väljakutseid ja loogikamõistatusi on mõeldud spet siaalselt mälutegevuse virgutami seks ja ajulihaste pingutamiseks. Ajuvõimlemine aitab edasi lükata aju vananemist ning pakub lusti ja välja kutseid.

Nr 2 (139) 7. detsember 2022 8 TÄNAPÄEV WWW.TNP.EE
Katkend raamatu eessõnast „
FOTO ARXIU NACIONAL DE CATALUNYA
Eelmäng ja tõukejõud: kuningas Alfonso XIII auto on seisma jäänud ning kohali kud aitavad seda käima lükata. Ent nii talupojad kui ka kuningas tunduvad üks teisele nende oma riigis võõramaalastena. Selline plahvatusohtlik olukord kipubki lõppema sõjaga.