Ajaleht RAAMAT nr 136 (november 2021) by Kaidi Urmet

Valikkogu Betti Alveri sünnipäevaks Tänavu novembris möödub 115 aastat Betti Alveri sünnist. Kirjastus Hea Lugu annab sel kuul välja uue Betti Alveri luule valikkogu „Välgusähvatus allikal”. Kogu koostas Veronika Kivisilla.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 1 (136) 17. november 2021

FOTO: ERAKOGU

uudised Legendaarse klouni naljad

uudised Raamatute jõulumüük

Naermine lahendab konflikte, aitab ennetada depressiooni ja pikendab eluiga – isegi kõige väiksem naeratus pidavat tapma vähemalt ühe mikroobi sinu organismis. Seda kõike silmas pidades kogus legendaarne kloun Juri Nikulin oma hiilgava karjääri jooksul kokku parimad naljad maailma eri rahvustelt ning rahvustest. Juri Nikulini sajandaks sünniaastapäevaks on ilmunud tema anekdoodikogumik „Nikulini kogutud anekdoodid” ka eesti keeles, avaldas kirjastus Helios.

10.–12. detsembrini toimub Kultuurikatlas Tallinna raamatumessi jõulukuu raamatumüük. Müük on avatud: reedel kl 13–19, laupäeval 11– 19 ja pühapäeval 11–17. Sissepääs on kõigile tasuta. Osalejate registreerumine messile toimub aadressil www.estbook.com. NB! Korraldajad järgivad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Nendest sõltub ka messi toimumine. Täpne info Eesti Kirjastuste Liidu veebilehel www.estbook.com.

Laste lemmik Piia Präänik on tagasi

Uus lastesari Bobbie Peersilt

Kirjastuselt Koolibri ilmus Kairi Loogi Prääniku-sarja kolmas osa „Piia Präänik ja sõnasööbik”. See on lugu ühtehoidmisest mitmekesises ja -keelses maailmas, aga eelkõige sõnadest ja lugemisarmastusest. Autor ütleb: „Eelkõige on see raamat austusavaldus lugemisele, sõnas on väge ja hea sõna on kõige tähtsam asi üldse! Prääniku-lugudele omaselt on raamatus palju soojust, krutskeid, nalja ja loomulikult kommisöömist. Pühendan selle loo kõikidele raamatukoidele ja kommisööbikutele.”

Bobbie Peers, kes on eesti laste seas tuntuks saanud William Wentoni põnevusraamatutega, kirjutab uut seiklussarja „Avastajate klubi” 6–9-aastastele lugemishuvilistele. See on mänguline pahupidimaa, kus laste nutikus päästab neid jõledate piraatide ja robotkoletiste käest. Sarja esimene raamat „Vahukommilugu” ilmub kirjastuselt Helios juba novembris. Järgmised osad – „Kilpkonnakahur” ja „Papagoihelikopter” – jõuavad raamatupoodidesse uue aasta alguses.

Paavo Haavikko luulekogu

Miljonitiraažiga „Anomaalia” nüüd ka eesti keeles Äsja ilmus eesti keeles Hervé Le Tellier' romaan „Anomaalia”, mis pälvis 2020. aastal Goncourt’i kirjanduspreemia ning on aastaga müünud üksnes Prantsusmaal miljon eksemplari ja on tänu sellele viimase paarikümne aasta müüduim prantsuse romaan. Raamatu tegelased kohtuvad lennul Pariisist New Yorki ning nende hulgas on muuhulgas lugupeetud pereisa, Nigeeria poplaulja, nutikas naisadvokaat, andekas filmimonteerija, kuulus arhitekt, kuueaastane tüdruk ja vähetuntud kirjanik. Kõigil neil on midagi varjata ja pärast reisi pole nende elu enam endine. Raamatu tõlkis Sirje Keevallik, avaldas Tänapäev.

200 aastat Dostojevski sünnist

11. novembril möödus 200 aastat suure Vene kirjaniku Fjodor Dostojevski sünnist. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 170 keelde ja nende põhjal on loodud hulgaliselt filme. Tähistamaks kirjaniku sünniaastapäeva ilmus kirjastusel Eesti Raamat Dostojevski kõige autobiograafilisem suurromaan „Nooruk”, mille ta kirjutas oma loomingulises tippvormis olles 1875. aastal ja mis ilmus eesti keeles esimest korda aastal 1940. Tõlke on kaasajastanud Liivia Anion. Lisaks ilmus Postimees kirjastuselt Dostojevski poolbiograafiline romaan „Märkmeid surnud majast” (1861–1862).

Soome keeles on ilmunud Indrek Hargla apteeker Melchiori lugude kõik seitse osa. Viimast, „Apteekkari Melchior ja Pilatuksen Evankeliumi” („Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium”), esitleti Helsingi raamatumessil. Kuulajate huvi raamatu ja autori vastu oli suur.

Kaks messi, kus kohtuti päriselt KAIDI URMET

oroonaviirus paiskas eelmisel aastal raamatumesside sisseharjunud toimumisgraafiku pea peale. Olude sunnil tuli need kas järgmisesse aastasse edasi lükata või läbi viia virtuaalselt. Selle aasta suvel oli olukord siiski paljutõotav ja nii said Frankfurdi ja Helsingi rahvusvahelised raamatumessid sügisel füüsiliseks toimumiseks loa. Frankfurdi raamatumess valis selle puhul oma hüüdlauseks lausa „Reconnect! Back to business but not (yet) back to normal”. 24.–27. oktoobril toimunud mess oli järjekorras juba 73., peakülaliseks Kana-

da. Eesti osales messil oma stendiga 29. korda. Messi avamisel peetud kõnes rõhutas Kanada autor Margaret Atwood raamatumessi olulisust – see ühendab kirjamaailma: toob kokku lugejad autoritega ja raamatumüüjad kirjastajatega. Kanada programmis ja põhiväljapanekus oli suurt rõhku pööratud keskkonnakaitsele ja sellele, kuidas me soovime oma elu elada, samuti põlisrahvaste tunnustamisele. Tõsi, messil osalejaid oli võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem, samuti oli vähem ka külastajaid, kuid huvi ja rõõm, mis messil olijatel kohaloleku üle oli, andis korraldajatele märku, et raamatumessid ei ole oma aega ära elanud ja virtuaalsed kontak-

tid otsekontaktide vastu ei saa. Ohtu, et virtuaalne raamatumess võiks füüsilise välja süüa, ei ole ja lootkem, et kirjandusmaailm kohtub järgmisel aastal taas Frankfurdis. Ka Helsingi raamatumessil (27.– 30. oktoober) oli Eesti oma stendiga esindatud. Lisaks olid messiprogrammis raamatuesitlused: soome keeles ilmus Jaan Kaplinski mahukas luulekogu „Ilta tuo takaisin kaiken” ja Indrek Hargla „Apteekkari Melchior ja Pilatuksen evankeliumi”. Helsingi messil oli osalejaid tavapärasest vähem, kuid külastajate huvi oli sarnaselt varasematele aastatele väga suur. Seda oli rõõm näha ja ei jää muud üle, kui loota, et ka meie inimeste huvi raamatute vastu ei ole kadunud.

Ilmunud on Soome modernistliku luule klassiku Paavo Haavikko koguteos „Kogutud luuletused”. Tegu on suursündmusega nii eesti tõlkemaastikul kui ka Soome–Eesti kultuurisuhetes. Koondkogu pani kokku Jaakko Anhava, kellelt on ka teose ees- ja järelsõna. Saatesõna eestikeelsele väljaandele on kirjutanud Elo Viiding ja Jan Kaus. Raamatu kujundas Asko Künnap, kirjastas Emakeele Sihtasutus.

Ilmub Avicii elulugu Novembri teises pooles ilmub paljudes keeltes üle maailma Måns Mosessoni raamat „Tim”, mis räägib tuntud muusikust Aviciist, kes suri 2018. aasta kevadel kõigest 28-aastaselt. Unikaalsete allikatega raamat on ühest küljest kirjeldus tänapäeva muusikatööstusest ja noorena staariks saanud rootsi poisist, aga samas ka karm kirjeldus võimumängudest, depressioonist ja sellega kaasnevast. Raamatu tõlkis Kadri Papp. Eestikeelse tõlke avaldab Tänapäev 20. novembril. Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 10. detsembril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2021

KOOLIBRI Piia Präänik ja sõnasööbik Kairi Look pildid joonistanud Ulla Saar 120 lk, kõva köide

Piia Präänik läheb esimesse klassi. Otsekohe selgub, et koolis on midagi lahti: seinal laiutavad lillad kleepuvad jäljed, kalendrist on välja kistud šokolaadijänes ja aabitsakapist kostab jorinat. Piia asub sõpradega uurima, kes või mis nende klassis elab. Saladuskatte all võib öelda, et tegu on eksemplariga nr 186 ja temas voolab kuninglikku verd. See on lugu sõnadest, keeltest ja lugemisarmastusest. Piia Prääniku lugudega on varem ilmunud kaks raamatut: „Piia Präänik kolib sisse” ja „Piia Präänik ja bandiidid”.

Mina teen teadust Cècilie Jugla tõlkinud Mari Vallik 96 lk, kõva köide

Maailmas on nii palju avastada, õhu ja vee omadustest elektri ja magnetite saladusteni. Mänguhamster Meeri kutsub last tegema lihtsaid, mängulisi ja ohutuid katseid, mis aitavad mõista meid ümbritsevat maailma. Eelkooliealine ning algklasside õpilane saab seda ja paljut muudki kogeda omal käel ning lugeda juurde lihtsaid, eakohaseid teaduslikke selgitusi.

Maailma loomad. Ehast koiduni Harriet Evans tõlkinud Andre Help 40 lk, kõva köide

Kaunis klappidega raamatus saab uurida, kuidas muutub elu looduses pärast pimeduse saabumist. Siin saab tuttavaks pimeduses peituvate asukatega väga erinevates elupaikades alates hämarduvast metsast kuni koidueelse linnani.

Ma olen (peaaegu) alati hea Anna Milbourne tõlkinud Kadri Rahusaar 24 lk, kõva köide

Olla hea ei ole sugugi kerge. Lugu on jutustatud ühe väikese, toreda ja heasüdamliku poisi vaatenurgast. Reaalsete olukordade kaudu saab selgemaks, mis on headus ja kuidas saab päris elus hea olla.

Minu väikesed loomalood Ghislaine Biondi tõlkinud Maarja Villandi 160 lk, kõva köide

Viis armsat ja humoorikat jutukest loomadest, aga mitte ainult nendest. Lood räägivad olulistest asjadest elus: kuidas sõpru leida ja hoida, kui tähtis on loodusest lugu pidada... Lood sobivad hästi ettelugemiseks ja järelemõtlemiseks.

Suvised hääled Geraldine Cosneau tõlkinud Mari Vallik 24 lk, kõva köide

Minategelane jutustab, mida kuuleb, näeb ja tunneb ühel suvisel lõunatunnil rohus pikutades: ritsikad siristavad, pääsukesed vidistavad, kägu ja peoleo laulavad duetti ja eemalt kostab kanade kaagutamist. Helidega pildiraamat on mõeldud 1,5–4-aastastele lastele ja pakub avastamiseks kümme ehtsat loodushäält.

Nr 1 (136) 17. november 2021

Põnev teadus kõigi jaoks EVA ROOS kirjanik, lapsevanem, keemik

ktiivsele populariseerimisele vaatamata tekitab teadus paljudes ikkagi ebalust ja kõhklust. See on justkui midagi kauget, hoomamatut ja elitaarset. Kunagi tõesti. Keskajal peeti teadlasi sageli maagideks, kuid see on muutunud. Oleme ühiskonnana jõudnud punkti, kus igaühe miinimumteadmised peaksid hõlmama oluliselt suuremas hulgas baasteadmisi loodusteadustest. Igapäevaelu on täis tehnoloogiat, mille tööpõhimõtete mõistmine teenib kasutaja parimaid huve, ning oleme ümbritsetud tohutust infohulgast, kust sõeluda välja ebaoluline, libauudised ja tahtlik või tahtmatu valeinfo. Kasulik on ka arusaam, mis on teadus, kuidas see töötab ning mille poolest erineb teadlase järeldus kellegi arvamusest. Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine (keeleveeb.ee) – selle definitsiooni järgi on eeldused teaduse tegemiseks kõigil olemas. Edu sõltub vaid järjekindlusest.

AHAA-HETKED JA PALJU UUT TEADMIST „Teadmiste entsüklopeedia. Teadus” on kirjastuse Koolibri „Teadmiste entsüklopeedia” sarja kuues raamat, mis tutvustab loodusteadusi: keemiat („Aine”), füüsikat („Energia ja jõud”) ning bioloogiat („Elu”). Kõik kolm osa algavad avastuste ajajoonega, mis võiks tekitada mitmeid ahaa-hetki, kuna paljud moodsaks peetud teadmised on välja uuritud juba üsna ammu, samas kui mitmed iidsed asjad pärinevad alles kui eilsest. Ajajoon aitab lugejal ka oma teisi teadmisi maailmast ja ajaloost paremasse konteksti panna. Kui entsüklopeedia seostub kellelgi teatud kohustusliku kujunduselemendiga (rida soliidseid raamatuid riiulis, mis ootavad erilist puhku, kui keegi mõnd fakti kontrollib), siis „Teadmiste entsüklopeedia” sarja raamatud ei kuulu kindlasti selliste entsüklopeediate hulka. Raamatud lõppevad sisujuhi ja rea olulisemate mõistetega, mis aitavad konkreetsetele küsimustele hõlpsasti kiire vastuse leida, kuid eelkõige on need mõeldud huvitavate ja harivate teostena, mida kogu pere saab koos uurida. Iga alateema on mahutatud kahele leheküljele, mida ilmestavad pildid ja asjalikud selgitused. Minu suurim ja parim avastus värsket „Teadmiste entsüklopeediat” lapates oli käsitletud teemade asjakohasus. Need katavad päris hästi (kohati lausa kuhjaga) põhi- ja keskkooli keemias, füüsikas ja bioloogias käsitletavad mõisted ja nähtused. Lastega raamatut uurides ja selgitusi lugedes saab neid märkamatult koolis õpetatava jaoks ette valmistada. Veel enam. Kui mõni lapsevanem muretseb, et viimasest keemia, füüsika või bioloogia tunnist on liiga kaua möödas, et lapse koduste töödega sammu pidada, on „Teadmiste entsüklopeedia. Teadus” hea, kiire moodus

FOTO ANNELI REINOLT

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

ilmunud Kunsti töötuba lastele Samara Caughey tõlkinud Hanna Teppan 144 lk, pehme köide

Hinnatud kunstiõpetaja Samara Caughey tutvustab oma raamatus „Kunsti töötuba lastele” harjutusi, mis toetavad kooliealiste loomingulisust ja enesekindlust. Raamat on mõeldud nii kunstiõpetajatele kui ka lapsevanematele, et anda häid ideid ja teadmisi, kuidas lapse joonistusoskust ja loomingulisust arendada.

Peatu ja märka. 50 hetke looduses Rachel Williams tõlkinud Anneli Kritšmann-Lekštedt 120 lk, kõva köide

Loodus loob imesid kõikjal meie ümber. Iga päev ja iga tund sünnib kui võluväel su silme ees midagi uut, kuid seda pole lihtne märgata. Selles raamatus jutustab loodus sulle 50 võrratut lugu. Aeg nendes on sinu jaoks seisma pandud, et jõuaksid näha, kuulda ja tunda.

Minu keha kuulub mulle Dagmar Geisler tõlkinud Eve Sooneste 28 lk, kõva köide

Kui tahad teada, kust tuleb energia või millised jõud hoiavad koos universumit, siis nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse „Teadmiste entsüklopeedia. Teadus”. Kõik loodusseadused saavad selles raamatus nii hea ja lihtsa seletuse, et see pakub avastamisrõõmu kogu perele.

Kehaliste piiride seadmine on keerukas teema ning mõnikord ei ole sellest lihtne rääkida. Raamatus kirjeldatakse igapäevaolukordi, kus lapsed saavad õppida oma kehalisi piire tunnetama ja ennast selgelt väljendama. Nii õpib laps ise piire seadma ka ebameeldivas olukorras.

saada mälu värskenduseks asjatundlikku ülevaadet loodusteadustest.

Mina ja minu tunded

TEADUS EI OLE RASKE JA IGAV Reaal- ja loodusteadused on rasked ja igavad – selle arusaamaga pistavad rinda järelkasvu pärast muretsevad teadlased ning õpitulemuste parandamisega maadlevad vanemad ja õpetajad. Alustada tuleb varakult ning heaks lähtepunktiks on Koolibri „Uuri ja avasta” sarjas ilmunud „Teaduskatsed” ning „Katsed õues”. Raamatutes on eksperimente, meisterdamist ning mängulist meelelahutust erinevas vanuses lastele. Eksperimendid koosnevad kuni tosinast lühikesest sammust ning abistavatest joonistest. Iga katse juurde kuuluvad valgusfoorina esitatud märkused, mis aitavad kiirelt hinnata, kui palju laps abi vajab. Ringi sees on lisatud erinevaid nippe, kollase kastiga on ümbritsetud tähelepanu vajavad nüansid (nt katse võib riideid määrida) ning punasega manitsetakse ettevaatusele teatud sammude juures (väiksemad vajavad vanema abi). Mõlemad raamatud lõppevad mõistete ning indeksiga, mis aitab lugejal leida tegevusi just teatud nähtuse ilmestamiseks, muutes „Uuri ja avasta” sarja väga käepäraseks abivahendiks ja heaks inspiratsiooniallikaks näiteks lasteaia ja algklasside õpetajatele. Teadlaste kõnepruuk kipub õppureid heidutama ning tekitab ka tunnet, et „lihtsalt pole seda geeni”. Mulle meeldib „Uuri ja avasta” sarja raamatute juures, et tööjuhistele on lisatud huvitavaid fakte ning killuke teooriat. Faktid on head silmaringi jaoks, kuid nn teadusnurk aitab siduda põhimõtteid pärismaailma rakendustega ja rakenduste kaudu põhimõtteid mõista või vastupidi. „Teaduskatsed” on üsna füüsikakeskne. Näiliselt kergete eksperimen-

tide kaudu selgitatakse mitmeid insenertehnilisi lahendusi ning lihtsamaid füüsikaseadusi. Mootorite ja liikurite ehitamine võiks silma särama panna kõigil lastel (ka tüdrukutel) ning tulevikuteadustele pühendatud osa aitab mõista tuuleenergia, programmeerimise ja kosmosetehnoloogia ideid. „Katsed õues” tegeleb põnevate nähtuste uurimisega väljas, kiigates taevasse, vaadates maha ning pakkudes valikut katseid eluslooduse tundma õppimiseks. Arvestades, kui kiirelt need raamatud minu laste tubadesse kadusid ning kui keeruline neid jälle tutvumiseks tagasi saada oli, tundub, et sihtgrupp kiidab need vägagi heaks.

Teadmiste entsüklopeedia. Teadus

Holde Kreul tõlkinud Eve Sooneste 28 lk, kõva köide

Meil on terve hulk tundeid. Kõigi nendega toime tulla polegi nii lihtne. Ja kõiki tundeid ei tohi ka välja näidata, sest see võib teisi solvata. Seepärast on hea õppida oma tundeid märkama ja nendega vastutustundlikult ümber käima. Elavate piltidega raamatu abil saab laps oma tunnetega tegeleda, neid ära tunda ja oma käitumist jälgida.

Sinu aju ja kuidas see töötab Betina Ip ja Mia Nilsson tõlkinud Jane Tooman 32 lk, kõva köide

Abigail Beall tõlkinud Kuldar Traks 208 lk, kõva köide

Kus ja kuidas tekivad mõtted? Mis toimub sinu ajus? Kust tulevad emotsioonid? Mis ajule meeldib? Tark teadlane öökull on teejuht ja aitab piiluda sinu pea sees toimuvasse. Toredate piltidega inforikas retk neuroteaduse radadel.

Uuri ja avasta. Katsed õues

Rõõmulaul. Lugu lootusest ja armastusest

Nick Arnold tõlkinud Külliki Lillemäe 80 lk pehme köide

Uuri ja avasta. Teaduskatsed Nick Arnold tõlkinud Külliki Lillemäe 80 lk pehme köide

Michael Morpurgo tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 36 lk, kõva köide

Musträsta laulu oma aias kuuleb nukker kirjanik ning paneb loo kirja. Hingeülendav sõnum ning muinasjutulised pildid väljendavad looduse ilu ja tuletavad meile meelde, mis on kaalul. Armastatud autorite koostöös sündinud raamat räägib loo sellest, kuidas üksteisest hoolides ja ühiselt tegutsedes võime muuta maailma.

Nr 1 (136) 17. november 2021

KIRJASTUS.POSTIMEES.EE

Jalutuskäigud teadusmetsas A

kadeemik Jüri Engelbrechti uus raamat „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas” avab päevikumärkmete ja isiklike mälestuste kaudu ukse teadlaste igapäevaellu ja tutvustab talle südamelähedasi kaasteelisi teadusmaastikul. „Teadusmaastik ja teadmised on põnevamad kui ükski seiklusromaan,” ütleb Jüri Engelbrecht, kes koondas raamatusse oma muigamisi kirja pandud ülestähendused enam kui 50 aasta pikkusest teadlasekarjäärist. Vaimukate ja soojal toonil kirjutatud lugude avaldamise eesmärk on valgustada teadusmaailma telgitaguseid ja teadlaste tööd ning ennekõike noori inimesi teaduse juurde tuua. Teose pealkiri „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas” viitab kujundina, kuidas Jüri Engelbrecht on veetnud terve elu teadusmetsa põlispuude vahel ning seal nii mõnegi istiku üles kasvatanud. Kaante vahele on kogutud tunnustatud teadlase päevikust pärit tsitaadid, fragmendid ja metafoorid, ülestähendused koosolekutest ja aruteludest, kokkuvõtted raamaturiiulile kogunenud teostest ning palju muudki, mis avavad ukse tarkust – ent mitte tõsidust! – taga ajavate inimeste

Jüri Engelbrecht (snd 1939) on Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja selle endine president. Tunnustatud teadlasena on ta olnud tegus kogu Euroopa teadusmaastikul, ta on mitmekordne Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat, mitme välisriigi ja rahvusvahelise teaduste akadeemia liige ning teenetemärgi kavaler. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt esseid ja kirjutisi Eesti ühiskonna teemadel ning 2020. aastal pälvis ta teaduse populariseerija elutööpreemia. 2020. aastal ilmus temalt Robert Kitiga kahasse kirjutatud raamat „Komplekssüsteemid” (Postimehe kirjastus), mis tutvustab üht maailma nooremat teadusharu. Hiljuti avaldas Cambridge Scholars Publishing ka Jüri Engelbrechti ingliskeelse esseede ja ettekannete kogumiku „Complexity in Social Systems and Academies”.

FOTO: KRISTA TAMM, EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

PIRET VEIGEL

Akadeemik Jüri Engelbrecht „Juhuslikud jalatuskäigud teadusmetsas” esitlusel.

maailma. Raamatu vahele on järjehoidjana lisatud postkaart, millel on kõrvutatud 1250. aastast pärit piibliillustratsiooni ja Mandelbroti fraktalit. Eessõna autor on atmosfäärifüüsik ja astronoom Tõnu Viik, Jüri kaasteeline teadusmetsas.

Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas Jüri Engelbrecht 174 lk kõva köide

WWW.PETRONEPRINT.EE

MAE LENDER

is tunne on pakkida nii enda kui ka oma pere seitse asja – ei, olgem täpsed, kodu! – ja kolida neljaks aastaks teise riiki? Äsja ilmunud „Minu Poola” autor Anna Tiido teab seda tunnet väga hästi, sest 2014. aastal nimetati tema abikaasa Harri Tiido Eesti suursaadikuks Poolas. Ja kuigi Anna on ka ise teinud diplomaaditööd ja töötanud selleks hetkeks juba mitmeid aastaid Brüsselis, oli sel korral olukord uudne isegi talle – ees ootas kaasas oleva abikaasa roll. Nii asus autor endale võõras keskkonnas tegevusi otsima. Nende hulka kuulusid haridustee jätkamine doktorantuuris ja suhtlus õpingukaaslaste multikultuurse seltskonnaga, algteadmiste omandamine poola ja hiina keeles ja Anna eriline kirg – kohaliku köögi võlude avastamine. Rammus ja külluslik poola köök tundub praegusel jahedal ajal eriti kutsuv ning (küll veidi idamaiste mõjutustega) kookospiima ja karriga hapukapsas intrigeerib lugejatki kulinaarsetele katsetustele. Ühest küljest ootas Annat küll enda tööelu pausile panek, teisalt ei terendanud ees siiski ainult koduperenaise vabadus meelepäraste hobidega tegeleda, vaid ka kohustused, mida abikaasa kõrval seistes täita. Kaasasole-

FOTO: ERAKOGU

Lipuauto tagaistmel Poolat avastamas

Saanisõit Zakopanes. Anna ja Harri Tiido.

vatelt abikaasadelt oodatakse kaasalöömist naisseltsi tegevuses, aasta tähtsündmuse ehk heategevuslaada korraldamist, vastuvõttudel ja õhtusöökidel osalemist jpm. Väga erineva kultuurilise taustaga seltskond pakub ohtralt värvikaid seiku, milles mõnikord ei puudu ka pinge ja intriigid. Põnevust pakkus ka Poola ise, sest just autori seal oldud aja jooksul hakkasid riigi poliitilisel maastikul puhuma uued tuuled – Euroopa Liidu priimusest saab populistlik enfant terrible.

Üha teravamalt tõstatuvad aborti, seksuaalvähemusi, holokausti ja rahvaste rännet puudutavad teemad. Poola tahab ajada asju isemoodi, nii nagu nende rahvale ja kultuurile läbi ajaloo harjumuspärane, lääs ja ühes sellega Euroopa Liit surub jällegi peale oma seisukohti. Mil määral tohiks ja peaks kõrvalseisjad sekkuma Poola asjadesse, on keeruline dilemma. Kõik need sündmused on raamatu kirjutamise ajal alles pooleli ja lõplikud seisukohad selgumata. Ka pärast nelja aastat Poolas nendib autor, et Poola oli ja on paljudele eestlastele kauge ja võõras maa. Ilmekaks kinnituseks on seegi, et kogu Poolas elab vaid sadakond eestlast. Selle raamatuga loodab autor Poolat eestlastele lähemale tuua ja innustada sinna reisima ning seda väärika ajalooga mitmekülgset maad avastama.

Minu Poola Anna Tiido 208 lk pehme köide

postimees

ilmunud Märkmeid surnud majast Fjodor Dostojevski tõlkinud Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel 352 lk kõva köide

Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. Ent nii mõnegi võikaid tegusid toime pannud inimese kuritegeliku kesta alt suudab minategelane leida teotahet, töökust, osavust, ligimesearmastust ja hingeilu.

Kirke Madeline Miller tõlkinud Hedda Maurer 408 lk pehme köide

Vägeva päikesejumala Heliose kojas sünnib tütar. Kirke on kummaline laps: ta ei ole võimas nagu isa ega paheliselt veetlev nagu ema. Surelike ilmast seltsi otsides avastab Kirke endas peituva nõiduseväe, mis võib iga vaenlase muuta koletiseks, olgu ta või jumal. Ohtu aimates pagendab Zeus Kirke üksikule saarele, kus tema teed ristuvad nii mõnegi antiikmütoloogiast tuntud tegelasega: Minotauruse,

Daidalose ja Ikarose, Hermese ja Apolloni, Medeia ja mõistagi Odysseusega. Ise seda mõistmata, tõmbab naine enda peale nii surelike kui ka jumalate raevu, kuni lõpuks seisab silmitsi kõige kättemaksuhimulisema jumalannaga. USA kirjaniku Madeline Milleri Vana-Kreeka tuntud müüdist inspireeritud romaan pälvis äärmiselt sooja vastuvõttu ja mitu nimekat väljaannet – näiteks New York Times, Washington Post ja Publisher Weekly – valis selle üheks 2018. aasta parimaks raamatuks.

Prokrustese säng Nassim Taleb tõlkinud Epp Aareleid 184 lk kõva köide

„Prokrustese säng” on Liibanoni-USA päritolu esseisti ja õpetlase Nassim Nicholas Talebi (s 1960) tervameelne aforismide kogumik, milles ta arutleb selle üle, kuidas me langetame otsuseid maailmas, millest me aru ei saa, paljastades nii meid ümbritsevaid pettekujutelmi ja uskumusi. Raamatu pealkiri pärineb VanaKreeka mütoloogiast, kus leidub lugu sadistlikust Prokrustesest, kes oma külalisi kas pikemaks venitas või lühemaks lõikas, et neile tema pakutud voodi paras oleks. Just nii toimib Talebi hinnangul nüüdistsivilisatsioon, kus inimesed muutuvad, järgides tehnoloogia arengut: reaalsust peetakse valeks, kui see ei vasta majandusmudelitele ja intelligentsust määratletakse selle järgi, mida mõõta annab.

PETRONE PRINT ilmunud Marta kargab Epp Petrone 72 lk kõva köide

Raamatust „Marta varbad” pärit kolmeaastane Marta on tagasi! Kui „Marta varvaste” lõpus ootab Marta uut suve, siis nüüd ongi uus aastaring käes. Uues suves, uues sügises, uues kevades ja uues talves avastab ta oma emme ja issi ja naabripoiss Tannu kõrval maailma. Tekstis on teadlikult palju kordust, lihtsaid lauseid ja lastele mõistetavat sõnamängu. See maagilisse realismi kalduv lühilugude kollektsioon on mõeldud 2–4aastastele, nagu ka raamat „Marta varbad”. Veidi vanematele (5–8aastastele) on mõeldud sama sarja jätkuraamatud „Anna hambad”, „Leena peenar”, „Kurru-Nurru vurrud”, „Lennukiga lõunamaale” ja „Maal mamma juures”. Samade tegelastega raamatud on ka „Meie Eesti”, „Tere, meie Eesti!” ja „Meie Eesti töövihik”.

Minu Jõhvi Hendrik Pillmann 208 lk pehme köide

Raamatu autor Hendrik Pillmann: „Üldjuhul ei satu inimesed Jõhvi niisama. Kui satuvadki, siis ei pruugi hallikarva tunduv linnapilt tulijaid köita. Minagi olen üks nendest, kes Ida-Viru keskusest kohe ei vaimustunud. Vabal tahtel sai minust haridusprogrammi „Noored kooli” liige ja kohaliku kooli õpetaja.

Tahtsin anda oma panuse, et iga laps Eestimaal saaks parima võimaliku hariduse. Kaks aastat selles linnas andsid iseseisvumiseks väärtusliku aluse ja tõestasid, et vahel piisab hingerahuks ka päris vähesest. Tõeline Jõhvi elu käib vastupidi suurematele linnadele ühte jalga selles elavate inimestega: ei suured moodsad hooned ega trendi- ja moeröögatused kusagilt kaugemalt suuda vaigistada jõhvikate väge.” Raamat pakub lugejale võimalust näha seestpoolt nii Jõhvi linna kui ka õpetajaametit ning aeg-ajalt südamest naerda. Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva.

Minu Riia Lenno Vaitovski 192+16 lk pehme köide

Raamatu autor kolis kaheks aastaks Riiga elama ja töötama ning peagi mõistis, et elab seal topeltelu. Üks neist kulges töökoha hermeetilises keskkonnas. Teine, kõik Riia endaga seostuv, täitis aga iga töökohustustest vaba hetke. Motoorse rahutuse leevenduseks ette võetud sagedased jalutuskäigud viisid autori Riia eri nurkadesse ning kohtumine erinevate piirkondadega sundis alatihti teda küsima: aga mis siin enne oli? See raamat aitab ehk hetkeks keset Riiat peatuda ja mõtiskleda selle üle, kuhu me – praegusaja inimesed – õigupoolest jõudnud oleme.

eksa

WWW.EKSA.EE

Nr 1 (136) 17. november 2021

Lugusid õudustemaalt, huumorit minetamata V

enda Sõelsepp (1923–2006) oli Haapsalu poiss, kes saatuse tahtel pääses küll sõjaväljalt, ent mitte elulahinguist. Noore mehena otsustas ta sulega leiba teenida ning temast sai Saksa okupatsiooni ajal (1942–44) ilmunud ajalehe „Lääne Sõna” toimetaja, kes tegi kaastööd ka üleriigilisele lehele „Eesti Sõna”. Nagu näitab üks Jüri Kaldmaa kommentaar nüüdses raamatus (lk 359– 360), avaldas Sõelsepp seal jaanipäeva aegu 1942 pahaaimamatult artikli „Mis on Kolõma?”. Sellest piisas ja juba paari aasta pärast vabastas taastulnud nõukogude võim mehe ajakirjaniku tervistkahjustavast ametist ning saatis tema kui rahvavaenlase oktoobris 1944 NKVD „pagarimaja” ja Lasnamäe vangla kaudu kümneks aastaks Kolõma „tervistava julmuse” ja pakase kätte „end ravima”. Ametlikult Nõukogude Liidus mingit Kolõma vangilaagrite piirkonda polnud, oli Kaug-Põhja Dalstroi oma kulla- ja tinakaevandustega, kus töötas GULAG-i rahvas. Sisuliselt tähendas see omaette orjanduslikku riiki, sunnitöölistest orjadega.

Kuid „Kolõma – kole maa” autor oskab paljusid asju näha ka läbi iroonia- ja huumoriprisma. Irooniline oli juba Sõelsepa esseistlike mälestuste algkäsikirja (sealsed 26 lugu moodustavad vaadeldava raamatu esimese osa) loosunglik pealkiri „Kõik inimese heaks”. Nood heateod algavad „Tantsust jämeda jala ümber” (lk 85–97) ja viivad erinevate meditsiiniliste etüüdide kaudu meheni, kes oma suu on kinni õmmelnud. Vahepeal kohtub aastast 1948 ajutiselt kohaliku velskri seisusesse tõstetud autor (keda hüütakse Ivan Ivanovitšiks) muuhulgas laoülema asetäitjaga, kelle nimi on Huikin. 1953. aastal Ortokani laagris saab ta tuttavaks kentsaka grusiinist blatnoiga, keda hüütakse Lordiks. Kuid läbi argiraskuste suutis Sõelsepp vahel iseendalegi rõõmu valmistada, pannes sõnu riimi. Kuna kirjutamisvõimalused olid kasinad, meenutab ta, kuis „tõstis kohati ka latriinide sanitaarset olukorda” (lk 296), kraapides luuletusi peldikuseinale. Nii kujunes temast Kolõmal välja poeet ning vaadeldavgi teos on ennekõike luuletaja raamat. 1956. aastal kodumaale tagasi jõudnuna kirjutas mees rohkem lasteluulet. Aastal 1963 ilmus tema kõneka tiitliga esikkogu „Igal pool on vaba sõit”, millele järg-

FOTO: ILMAR JÜRIMÄE

ARNO OJA

Venda Sõelsepp 1956. aastal.

Mida too riik riigis endast täpsemalt kujutas, on hästi edasi andnud 16 aastat oma elust sinna jätnud vene kirjanik Varlam Šalamov (1907–82) oma „Kolõma juttudes”, mis vene keeles sai ilmuda alles 1987. aastal. Valiku neist juttudest tõlkis Ilona Martson eesti keelde ja see ilmus EKSA kirjastusel aastal 2019. Venda Sõelsepa nüüd postuumselt trükki pääsenud ainukest proosaraamatut on eelreklaamis nimetatud „meie oma vasteks Šalamovi juttudele”. Tõepoolest: aines on sama, kujutamisviis ja stiil üpris lähedased.

nesid veel 14 luuleraamatut lastele ja 5 kogu vanemale eale. Samas tuleb teha sügav kummardus Jüri Kaldmaale (sünd. 1968), kes ise on samuti luuletaja. Ilma tema hooleta poleks siinvaadeldav raamat vist kunagi lugejani jõudnud, aga tarvis seda on! Kaldmaa on teinud tublit tööd Sõelsepa isikuarhiivis Kirjandusmuuseumis, koondanud materjali ning lisanud autori algkäsikirjale veel 12 tema alates aastast 1989 ilmunud Kolõma-teemalist lugu, mis muidu jäänuksid ajalehtedesse koltuma. Omaette boonuseks on 40 lehekülge kommentaare ja registreid teose lõpus. Nii austab Jüri Kaldmaa oma samuti Kolõma-kogemusega isa Harry Kaldmaa (1928–91) mälestust ja näitab ühtlasi, kuis „Isa kasvab pojaks”, nagu ta ise on eelnevalt (2009) ühe raamatu tiitlis teavitanud.

Kolõma – kole maa Venda Sõelsepp koostanud ja kommenteerinud Jüri Kaldmaa 392 lk kõva köide

TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Keemia alused: teekond teadmiste juurde Seitsmes väljaanne Peter Atkins, Loretta Jones, Leroy Laverman 1088 lk, kõva köide

Õpiku aines on üheteistkümnes mahukas peatükis, mis käsitlevad aatomeid, molekule, aine olekuid, termodünaamikat, tasakaalu, reaktsioone, kineetikat, peaalarühmade elemente, d-elemente, tuumakeemiat ja orgaanilist keemiat. Õpik sisaldab ka ülesandeid koos vastustega.

Budismi alused Rupert Gethin tõlkinud Lauri Liiders 440 lk, kõva köide

Bristoli Ülikooli professori Rupert Gethini raamat avab budismi õpetuse ehk dharma alustõed terviklikus käsitluses. Raamat on asjatundlik teejuht budismi õpetuste ja teostuste põhjalikuks tundmaõppimiseks.

Loomade vabastamine Peter Singer tõlkinud Martin Garbuz järelsõna Kadri Simm 388 lk, pehme köide sari „Avatud Eesti raamat”

Peter Singer on bioeetika professor ja üks tänapäeva mõjukamaid filosoofe. „Loomade vabastamine” (esmaväljaanne 1975) on Singeri kuulsaim teos, millel on suur panus loomade kaitsmise temaatikasse.

ilmunud Näen, kuulan, tunnetan Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil Eve Pormeister 515 lk, kõva köide

„Kirjandusteadlase ja kultuuri vahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtteja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele olulisel hetkel toetuda.” Aija Sakova.

Kogutud luuletused Paavo Haavikko 903 lk, kõva köide

Soome modernistliku luule klassiku Paavo Haavikko (1931–2008) kogu luulelooming ühes köites, tõlkijateks Eesti tunnustatud luuletõlkijad mitmest põlvkonnast, mis annab tekstile ainulaadse polüfoonilise kõla. Tõlkinud Kai Aareleid, Ivar Grünthal, Kätlin Kaldmaa, Kaja Kallemets, Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Tiiu Kokla, Hasso Krull, Asko Künnap, Minni Nurme, Kajar Pruul, Jürgen Rooste, Paul-Eerik Rummo, Piret Saluri, Joel Sang, Debora Vaarandi, Elo Viiding ja Julius Ürt.

WWW.TYK.EE

Vabadussõjast tänaseni TÕNU TANNBERG

õigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloole ja riigikaitse arengule Vabadussõjast tänapäevani. See praeguseks juba sajandist pikem periood kätkeb nii oma riigi loomist ja ülesehitamist, riigi kaotust, okupatsioone, pikka anneksiooniaega kui ka iseseisvuse taastamist ja riigi taas ülesehitamist. Seda arengut on märkimisväärselt mõjutanud ja kujundanud sõjanduslik tegur alates Vabadussõjast, mis lõplikult kindlustas 1918. aastal välja kuulutatud Eesti riikliku iseseisvuse, kuni tänapäevani välja, mil meie riikliku iseolemise üks olulisemaid tagatisi on NATO liikmesus ja lõimitus Euroopa julgeolekusüsteemiga. Mõistagi ei saa mööda vaadata ka Teise maailmasõja mõjust ega punavõimu militaarsest jalajäljest meie ajaloos ning – mis veelgi tähtsam – rahuaegse riigikaitse ülesehitamisest sõdadevahelisel ajal ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Temaatiliselt on raamat jagatud viide peatükki. Esimeses peatükis antakse terviklik ülevaade Eesti Vabadussõjast. Selles käsitletakse üksikasjalikult Vabadussõja taustasündmusi, periodiseeringut, sõjategevuse käiku ja tulemusi. Teises peatükis keskendutakse Eesti Vabariigi ajale. Siin leiduvad ülevaated Eesti sõjaväest kui rahvusarmeest, tollasest riigikaitsepoliitikast, ohvit-

kaitsepoliitika ja liitlassuhete kujunemist ja kaitseväe taasloomise eripalgelist kulgu. Kõrvale ei jää ka Kaitseliidu taastamine ja tegevus, kaitseväe relvastuse ja varustuse küsimused ega Eesti kaitseväelaste osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Raamatus avaldatud käsitlused võtavad kokku senise teemakohase uurimistöö, kuid esitavad ka palju uut ja varem kasutamata arhiiviainest. Raamat on illustreeritud fotode, kaartide ja skeemidega, lisades on esitatud loetelu Eesti Vabariigi kaitseväe juhtidest aastatel 1918–1940 ning Eesti Vabariigi riigikaitse juhtidest aastatel 1991–2021. Raamat on mõeldud kõige laiemale ajaloohuvilisele lugejaskonnale, sh kooliõpilastele.

FOTO RA, EFA.204.0.264704

ilmunud

Iisraeli relvade demonstratsioon valitsusele Aegviidu polügoonil.

serkonnast, ohuhinnangust ja kaitseplaneerimisest ning rannikukaitsest ja piirikindlustustest. Kolmandas peatükis analüüsitakse Eesti arengut Teise maailmasõja ajal. Sissejuhatavalt kirjeldatakse Eesti riigikaitse likvideerimist ja siinset territooriumi kui sõjatandri osa aastatel 1939–1941, seejärel Nõukogude-Saksa sõja sündmusi 1941. ja 1944. aastal ning Eesti territooriumi rolli Saksa rinde tagalana, käsitletakse eesti sõjaväelasi välisriikide, s.t Nõukogude Liidu, Saksa ja Soome relvajõududes. Eesti NSV aega hõlmavas neljandas peatükis kirjeldatakse Baltikumi

arengut külma sõja ajal, metsavendlust kui vastupanu osutamist okupatsioonirežiimile, punavõimu liiduvabariiklike sõjaväeasutuste (ja rahvusväeosade) tegevust ja okupatsiooniarmee kohaloleku mitmesuguseid aspekte. Eraldi alapeatükis antakse ülevaade eestlaste teenimisest NSV Liidu relvajõududes nii sõdurite kui ka ohvitseridena. Koguteose viimases peatükis analüüsitakse Eesti riigikaitse arengut iseseisvuse taastamisest kuni tänapäevani. Selles käsitletakse rahvusvahelist olukorda iseseisvuse taastamise ajal, okupatsiooniarmee lahkumist, riigi-

Eesti sõjaajalugu. Valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani Merike Jürjo, Peeter Kaasik, Igor Kopõtin, Hellar Lill, Kristjan Luts, Meelis Maripuu, Holger Mölder, Tiit Noormets, Toe Nõmm, Kaarel Piirimäe, Henrik Praks, Jüri Pärn, Reigo Rosenthal, Urmas Salo, Meelis Saueauk, Andres Seene ja Tõnu Tannberg koostanud Tõnu Tannberg 674 lk, kõva köide

Nr 1 (136) 17. november 2021

ilmunud Madis Jeffersoni 11 põgenemist Tauno Vahter kujundanud Asko Künnap 256 lk, kõva köide

Kõik tahavad mõnikord põgeneda, kuid Madis Jefferson on põgenenud terve elu: kodunt, sõjaväest, laevalt, Eestist, vanglast ja mujalt. Juhuse ning veidra sisemise tungi tõttu satub Madis Jefferson mitmele mandrile, keset suuri ajaloosündmusi ning on oma mitme nime all korduvalt tagaotsitav. „Madis Jeffersoni 11 põgenemist” põhineb tõestisündinud lool ning on kirjutatud Eesti ja USA arhiivides leiduva materjali alusel.

Anomaalia Hervé Le Tellier tõlkinud Sirje Keevallik kujundanud Villu Koskaru 300 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Mingi kummaline sündmus Air France’i lennukis teel Pariisist New Yorki paiskab segi sadade inimeste elud. Nende hulgas on lugupeetud pereisa, Nigeeria poplaulja, nutikas naisadvokaat, maailmamainega arhitekt, kuueaastane tüdruk ja vähetuntud kirjanik. Kõigil neil on midagi varjata, mingi teine elu, kus ollakse palgamõrvar või ahistaja või … Psühholoogiline põnevik esitab küsimuse: mida me teeksime, kui kohtuksime iseendaga?

Miss Merkel David Safier tõlkinud Tiina Aro kujundanud Inga Joala 280 lk, pehme köide

Mida teeb Angela Merkel, kes jääb nüüd pensionile? Loomulikult hakkab ta detektiiviks! David Safieri vaimukas krimiloos on pensionile jäänud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kolinud koos abikaasa, mopsiga ja ihukaitsjaga maale. Küpsetamine ja jalutuskäigud muutuvad kiiresti igavaks, aga siis mõrvatakse kohalik parun...

Paljas ahv. Zooloogi uurimus inimloomast Desmond Morris tõlkinud Maria Lepik kujundanud Liis Karu 272 lk, kõva köide sari „Looduse lood”

„Paljas ahv” pani pool sajandit tagasi aluse evolutsioonist ja loomade, sealhulgas inimese käitumisest kõnelevate populaarteaduslike raamatute trendile. Autor kirjeldab siin muu hulgas detailselt inimlooma päritolu ning tema seksuaalsust, järglaste kasvatamist, avastamishimu, võitlemist ja toitumist, näidates, et inimese kõige keerukamaidki käitumismustreid kujundavad eeskätt päritolu ning loomalik ellujäämis- ja paljunemistung.

Nähtamatud naised Caroline Criado Perez tõlkinud Epp Aareleid 386 lk, kõva köide

Meie tänase maailma on kujundanud mehed ja meeste jaoks. Teine pool inimkonnast – naised – on tähelepanuta jäetud. Põhjuseks on seisukoht, et mehed on inimkonna standard. Caroline Criado Perez kirjeldab oma murrangulises raamatus, kuidas naisi süstemaatiliselt diskrimineeritakse, sest Suurtest Andmetest sõltuv maailm on üles ehitatud peaaegu eranditult meeste kohta kogutud andmetele.

WWW.TNP.EE

TÄNAPÄEV

Biitlid – inimesed, muusikud ning aurikud LEMBIT HAMMOND melomaan

as tõesti on vaja veel ühte raamatut biitlite kohta? Liverpooli neliku kohta on ilmunud lugematu arv raamatuid, tehtud dokumentaalfilme, antoloogiaid, kruuse, pudeliavajaid ja koguni prill-laudu. Ka eesti keeles on ilmunud vähemalt viis raamatut ansambli kohta, kolm John Lennonist ja üks McCartney’st. Kas sellele kõigele on veel põhjust midagi lisada? Aga tundub küll, sest Craig Browni mullu inglise keeles ilmunud „Üks, kaks, kolm, neli! Biitlid läbi aja” pälvis aasta parima aimeraamatu hinnatud preemia Baillie Gifford Prize. Raamatu võlu on selle stiilis ja ülesehituses. Tavapärase kronoloogilise edenemise ja faktide kokkukuhjamise asemel on Brown läinud lugude vestmise teed. Pea seitsmesajal leheküljel on lahti jutustatud umbes sada viiskümmend biitlitega seotud lugu, mis peale keskse puändi või vahejuhtumi kirjeldavad mingit laiemat perioodi või sündmust bändi elus. Brown on taustalt koomik, ta on kirjutanud paljudele briti ajakirjadele ning lisaks printsess Margareti eluloo. Kuigi väga paljud raamatus sisalduvad lood on tõepoolest naljakad, ei ole see kindlasti pelk naljaraamat. Brown on suutnud üles ehitada raamatu, kus peale bändi ja seda ümbritsevate inimeste on käsitletud ka nähtust laiemalt, selle mõju muule kultuurile, fännidele ja tavalistele inimestele, kes ehk ise biitlitest üldse eriti ei hoolinud. Mitmes arvustuses on rõhutatud, et kui paksude biograafiate puhul on tihti tunda, et autor on tahtnud ühte köitesse kokku kuhjata

FOTO © TOPFOTO/SCANPIX

scari-võitja Matthew McConaughey memuaarid on ebatavaline ja mõtlema ärgitav raamat täis pööraseid ja lustakaid lugusid tema lapsepõlvest, üleskasvamisest, elust Hollywoodis ja rännakutest maailmas. Mängulises vormis kirja pandud avameelsed lood pole aga lihtsalt lood – need on elu õppetunnid, universaalne kogemus, mis on toonud tema ellu suurema rahuolu ning võivad aidata ka sinul sama saavutada. See on tema elamise kunst, art of livin’. „Roheline laine” põhineb McConaughey kogu elu peetud päevikutel, mida pidas juba varases nooruses. Muidugi ei võinud ta siis veel aimata kõiki neid pöördeid ja käänakuid, mis tal eluteel ees seisavad, aga juba siis oli ta kindel, et tal saab olema elu, mis on kirjapanekut väärt. Ja nii tõesti on.

Suur panda ja väike draakon James Norbury tõlkinud Sash Veelma kujundanud Villu Koskaru 124 lk, kõva köide

Budistlikust filosoofiast ning vaimsusest inspireeritud kirjanik ja kunstnik James Norbury raamatus rändavad armsad sõbrad suur panda ja tilluke draakon üheskoos läbi aastaaegade. Nad eksivad nad sageli, kogevad rõõme ja raskusi ning avastavad palju kaunist. Nad õpivad, kuidas elada hetkes, kuidas leppida ebakindlusega ja leida jaksu eluraskuste ületamiseks – alati koos.

Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused Howard Pyle tõlkinud Joel Sang kujundanud Julius Sommer 384 lk, kõva köide

Biitlid aastal 1964 Pariisi hotelli George V rõdul.

kogu info, mis vähegi olemas, siis Brown on välja noppinud just parimad ja iseloomulikumad lood. Me võime ju lugeda, mis marki oli George Harrisoni esimene auto, kuid märksa rohkem võib meile öelda see, et Lennon pärast Yoko Onoga tutvumist käskis naisele raha anda, sest „kui selliseid kinni ei maksa, siis nad lihtsalt rikuvad su elu ära”. Või võtame näiteks varemgi räägitud loo, kuidas biitlitele tutvustas LSD-d nende ühine hambaarst – kuid Brown on suutnud välja tuua selle päeva üksikasjalikuma kirjelduse, mille väike lõik jääb siia lõpetuseks: Nad vaarusid Pickwicki klubis lifti ja hakkasid ette kujutama, et sealne tilluke punane lamp kujutab endast tulekahjut. Kui uksed avanesid, tormasid nad karjudes klubisse. Hambaarst John Riley istus nende lauda ja muutus seaks. Taevas teab, kui kaua aega mööduda võis, enne kui nad koju minema hakkasid. George sõitis „kõige rohkem kümme miili tunnis” kogu tee tagasi

Esherisse. John ei suutnud naljatamist lõpetada; LSD on ideaalne aine neile, kes armastavad sõnamänge, sest see muudab kõik millekski muuks ja siis tagasi. LSD mõju kestis kaheksa tundi. George ja Pattie ei külastanud John Rileyt enam kunagi. Keegi ei taha narkosõbrast hambaarsti, just nagu te ei sooviks endale ka laristajast pangajuhatajat või värisevate kätega ajukirurgi. John aga armastas kontrolli kadumist, veidraks muutumist kõige ootamatumalt. Juba mõni nädal pärast esimest kogemust tarbis ta LSD-d iga päev.

Üks, kaks, kolm, neli! Biitlid läbi aja Craig Brown tõlkinud Lauri Liiders 680 lk kõva köide

Kuidas elada oma elu rohelises laines EHA VARES

ilmunud

Ta ise võtab oma kogemuse kokku järgmiselt: „Ma olen seda elu elanud viiskümmend aastat, sellest kolmkümmend viis olen pidanud päevikut. Teinud märkmeid edulugude ja läbikukkumiste, rõõmude ja murede, asjade kohta, mis panid mind mõtlema ja ajasid laginal naerma. Kolmkümmend viis aastat adumist, meenumisi, äratundmist, taipamist ja üleskirjutamist, mis on aja jooksul mind liigutanud või käima tõmmanud. Kuidas olla õiglane. Kuidas vähendada stressi. Kuidas lõbutseda. Kuidas teistele vähem haiget teha. Kuidas ise vähem haiget saada. Kuidas olla hea inimene. Kuidas oma tahtmist saada. Kuidas elada mõtestatult. Kuidas olla rohkem mina ise. Mõni aeg tagasi võtsin julguse kokku ja istusin oma vanade päevikutega maha. Leidsin lood, mille tunnistajaks olen olnud ja mida kogenud, õppetunnid, mille olin saanud ja unustanud, luuletused, palved, ettekirjutused ja vastused kunagistele küsimus-

tele. Leidsin usaldusväärse teema, lähenemise, mis tüüris – ja tüürib siiani – mind õnnelikkuse poole. Kui tead, kuidas ja millal elu väljakutsetega toime tulla – kuidas suhestuda paratamatuga – on sul võimalik jõuda seisundisse, mida ma nimetan roheliseks laineks. See on armastuskiri. Elule. See on ühtlasi juhend, kuidas püüda rohelisi tulesid – ja mõista, et ka kollased ja punased muutuvad lõpuks roheliseks.”

Roheline laine Matthew McConaughey tõlkinud Sash Veelma 304 lk kõva köide

Keskaegsel Inglismaal tegutsenud õilis röövel ja võrratu vibukütt Robin Hood sai kiiresti inglise maarahva lemmikkangelaseks ja talupoeglike ideaalide kehastuseks. Tema ja ta ustavate kaaslaste vapper vastupanu võimumeestele on lugejaid vaimustanud juba sajandeid. Pyle kirjutas „Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” hulga röövlist pajatavate lugude põhjal, säilitades nende rahvaliku vaimu ja ajastu hinguse, kuid muutes neid leebemaks ja lapsesõbralikumaks.

Lugu tüdrukust, kes kartis kööki. Lugu poisist, kes tahtis olla puuris Kärt Hellerma illustreerinud Anna Ring kujundanud Liis Karu 108 lk, kõva köide

Elas kord tüdruk, kes kartis kööki, ja elas kord poiss, kes tahtis olla puuris. Tüdruk ei soovinud köögist kuuldagi. Ainult vahel harva, kui nälg väga suureks läks, haaras ta sealt midagi söödavat ja põgenes siis tagasi oma tuppa. Poiss aga nägi loomaaias vana tühja jääkarupuuri ja otsustas sinna elama asuda. Ta teatas, et on jääkaru, laskus neljakäpukile ja hakkas teiste külastajate peale urisema. Mida nendega küll peale hakata?

Üks imeline mees Jonas Taul 64 lk, kõva köide

Filosoofiline pildiraamat, mis sobib nii täiskasvanutele kui ka vanematele lastele, keda painavad eksistentsiaalsed küsimused. Koostöös Nukufilmiga on autor loonud raamatust juba ka mitmeid preemiaid võitnud lühianimatsiooni.

Agatha Raisin ja vardas siga M. C. Beaton tõlkinud Ragne Kepler kujundanud Villu Koskaru 232 lk, pehme köide

„Küpsegu ta aeglaselt põrgus varda otsas!” Agatha peaks tõesti valima aega ja kohta, kus suud pruukida. Alevikupoeke pole vast kõige parem paik, kus auru välja lasta. Kuid silm on Agathal tal terav: Winter Parva talvine grillipidu lõpeb enne, kui see õieti hoo sisse on saanud, sest Agatha avastab, et see, mida süte kohal kohe küpsetama hakatakse, pole üldsegi mitte siga.

EESTI RAAMAT Jalutuskäik metsas Bill Bryson tõlkinud Piret Lemetti 320 lk, pehme köide

Majesteetlikud mäed, laiuvad laaned, sillerdavad järved. Bill Bryson on parim giid, kellega Apalatšidesse seiklema minna. Georgiast algav, 14 osariigi piire ületav ja Maine’is lõppev rada USAs on maailma pikim märgistatud matkarada. Raamat tutvustab selle ajalugu, metsikut loodust, rajal kohatud hulljulgeid (või lihtsalt hulle) rändajaid – ja lisaks paari karu. Klassikaks saanud teos paneb lugeja igatsema metsiku looduse järele – või hoopis mugava tooli järele, kus istet võtta ja sellest lugeda. Raamatu ainetel valmis 2015. aastal film, milles mängisid peaosi Robert Redford ja Nick Nolte.

Puuviljavaras Peter Handke tõlkinud Tiiu Relve 400 lk, kõva köide sari „Nobeli laureaat”

Peter Handke 2017. aastal ilmunud romaan, mille märksõnaks võiks olla muutumine, jutustab kolmest päevast Puuviljavarga elus. Alexia avatus võimaldab tal kogeda igapäevaelu erakordselt intensiivselt ja loob pildi maailmast, mis oli varem talle tundmatu. Nagu kõik Handke teosed on ka „Puuviljavaras” ainulaadne raamat, milles põimuvad fantaasia ja poliitika. Handke kasutab Puuviljavarga südamlikku lugu aforistlike mõtete edastamiseks sõjast ja rahust, ühiskonnast ja selle kõlvatusest. Need mõtted annavad lihtsale elule tõsise väärikuse, mis muudab romaani suureks kirjanduseks.

Kõigest ema Roy Jacobsen tõlkinud Riina Hanso 256 lk, kõva köide sari „Põhjamaade romaan”

Norra kirjaniku Roy Jacobseni neljas raamat sarjas, mis rõõmustanud sadu tuhandeid lugejaid Norras ja välismaal. Ingrid Barrøy lugu, mis algas romaaniga „Nähtamatud” (e k 2014) ning jätkus raamatutes „Valge laam” (e k 2016) ja „Rigeli silmad” (e k 2019), on romaanisari kõigile, kes soovivad paremini mõista Norrat ning selle riigi ajalugu ja inimesi. „Kõigest ema” on intiimne ja romantiline lugu elust sõjajärgses Norras, emaduse väljakutsetest, raskest, üksildasest tööst ja valusate mälestuste varjus elamisest, peategelaseks erakordne naine.

Must teemant Martin Walker tõlkinud Nele Mikk 270 lk, pehme köide

Kolmas lugu politseiülem Bruno juhtumite sarjast. St Denis’ külakest tabavad mõnenädalase vahega rünnakud Vietnami kaubitsejate vastu, kohaliku Aasia restorani põleng ja ebakvaliteetsete Hiina trühvlite smugeldamine kohalikule turule. See kõik ähvardab Dordogne’i trühvliäri ning tõotab politseiülem Benoit „Bruno” Courreges’ile suuri jamasid. Kui mõrvatakse hinnatud trühvliekspert, muutub keeruliseks ka St Denis’ ümber lahtirulluvate hämarate sündmuste lahendamine. Trühvliekspert polnud üksnes Prantsuse delikatesside asjatundja, vaid ka endine kõrgema järgu luureagent.

Nr 1 (136) 17. november 2021

Noorukid ja „Nooruk” PEETER TOROP kirjandusteadlane ja semiootik

õigi Fjodor Dostojevski suurte romaanide peategelased on noorukid. Kirjaniku jaoks on nad veel mitte valmis inimesed, kelle kujunemine on oluline terve Venemaa tuleviku jaoks. Kuid noorukid vajavad kõrgeid ideaale ja õpetust. Ideaale peaks pakkuma kultuur ning õpetust perekond ja õpetajad. Romaanis „Kurjad vaimud” (1871– 72) näitas Dostojevski, kuidas õpetajate kõlbeline nõrkus võimendub õpilastes ning teeb nad vastuvõtlikuks äärmuslikele ideedele. Ühiskonna muutmise asemel on tulemuseks mõrvad ja enesetapud. Dostojevski teeb kokkuvõtte „Kirjaniku päevikus” (1876): „Ideed lendavad õhus, kuid kindlasti oma seaduste järgi; ideed elavad ja levivad meile liiga raskesti tabatavate seaduste järgi; ideed on nakkavad, ja kas teate, et elu üldise häälestuse puhul võib mõni idee, mõni mure või igatsus, mis on jõukohane üksnes kõrgesti haritud ja arenenud mõistusele, äkki üle kanduda peaaegu harimatu, lihtlabase ja muidu mitte millegi pärast muretseva olevuse hinge ning nakatada seda oma mõjuga?”. Dostojevski rõhutab, et noored vajavad „millesse uskuda, mida austada, mida jumaldada, mille poole püüda”. „Kurjad vaimud” näitab enesejumalikustamise ohte ühiskonna vägivaldsel ümberkorraldamisel. Ja kuigi selle romaani ennustused hakkasid tegelikkuses täituma, pöördus kirjanik oma järgmises romaanis teistsuguste, kuid samuti ajastule omaste ideede poole.

KAKS ISA – KAKS MAAILMAVAADET Romaani „Nooruk” (1875) keskmes on Dostojevski idee lapsepõlve olulisusest. Ebakõlbelistele ideedele saab vastu panna inimene, kes on kogenud oma vanemate armastust perekonnas. Perekonda nimetab Dostojevski armastuse kooliks, kuid peab tõdema, et liiga paljudel lastel ei õnnestu seda kogeda. Seega on palju noori, kes on vastuvõtlikud „õhus lendavatele ideedele” ja „Noorukis” on selleks ideeks rikastumine. Selle romaani teeb eriliseks veel asjaolu, et siin on tegemist pihtimusega. Lugeja kohtub nooruki mõttemaailmaga kõige otsesemal kujul ja saab kohe teada ka tema olukorra erilisuse. Ta on lõpetanud gümnaasiumi ja on kahekümne ühe aastane. Ta kannab kuulsa vene vürstisoo nime ja tunnistab, et „pole midagi lollimat, kui omada Dolgoruki nime ja mitte olla vürst”. Juriidiliselt on ta mõisa aedniku Makar Dolgoruki poeg, kuid tema tegelik isa on mõisnik Versilov. Kaks isa esindavad ka kaht ideoloogiat, üks õigeusku ja teine nn Genfi ideid, mille aluseks on „voorus ilma Kristuseta”. Kaks isa tähistavad kaht lepitamatut maailmavaadet ja nooruk peab ise valikuid tegema. Tulemuseks on vastuoluline süntees. Nooruk tunnistab oma märkmetes lugejale, et tahab rikkaks saada: „Minu idee on – saada Rothschildiks, saada niisama rikkaks nagu Rothschild, mitte ainult lihtsalt rikkaks, vaid just Rothschildi-taoliselt rikkaks”. Selle saavutamiseks on tema

PORTREE AUTOR VASSILI PEROV

ilmunud

WWW.EESTIRAAMAT.EE

ilmuNUd Kolm musketäri ja kokatädi Raivo Tihanov 144 lk, kõva köide

Ühel ilusal päeval lööb rahuliku maakoha elu kihama, sest uhke mootorratta seljas saabuvad uued elanikud. Need on kaks elurõõmsat robotit Mamma ja Papa, kellele peagi lisandub kolmaski. Midagi sellist ei ole ükski kohalik elanik veel kunagi näinud ja jahmatus on suur. Parim, mida inimesed sellises olukorras teha saavad, on lihtsalt inimesteks jääda. Õige pea selgub aga, et nii mõneski peas hautakse siiski ka kurjemaid mõtteid. Varsti on robotipere sattunud sellisesse seiklusse, millest pääsemiseks on vaja kõigi sõprade abi ja tõelist musketäride osavust! Laheda loo muudavad pilkupüüdvaks autori enda joonistatud pildid.

Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu Katie Kirby tõlkinud Hels Kure 432 lk, kõva köide

11, vabandust, 11¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet. Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole.

Mustmaja Fjodor Dostojevski, 1872.

arvates vaja vaid visadust ja järjepidevust, lihtsaid asju, mida iga isa Saksamaal kordab oma lastele. Selles loomulikus soovis rikastuda ja selle kaudu oma eneseväärikust toetada peitub aga vastuoluline vene joon. Dostojevski ei usu lääneliku kapitalismi edusse Venemaal ja näeb rikastumissoovis pigem kõlbelisi probleeme. Romaanis „Nooruk” on viiteid Puškini näidendile „Ihnus rüütel” ning ka tema varajane jutustus „Härra Prohhartšin” vahendab seda vene mentaalsust, mis seisneb vajaduses rikkust koguda ja selle omamist nautida, kuid mitte seda kasutada. Seega ei muutu rikkus kapitaliks. Kuid vene mentaalsusel on ka teine poolus. Nooruk kirjutab: „Kuid lisan juba päris tõsiselt: kui ma varakogumises jõuaksin Rothschildi kapitalini, siis võiks asi tõepoolest lõppeda sellega, et viskan kogu vara ühiskonnale. (Muide, väiksema kui Rothschildi rikkusega olekski raske seda teoks teha.) Ja ma ei annaks ära üksnes poolt, sest sellest tuleks välja vaid labasus: mina oleksin poole vaesem ja ei midagi muud; ma annaksin nimelt kõik ära, kõik kuni viimse kopikani, sest kerjuseks jäädes oleksin ma järsku kaks korda nii rikas nagu Rothschild. Kui seda ei mõisteta, pole see minu süü; selgitama ma seda ei hakka.”.

IDEED KÕLBELISELE PINNASELE Et nooruki mõtlemise paradoksaalsust mõista, tuleb romaan läbi lugeda. Nooruki märkmed peegeldavad seda vaimset pinget ja vastuolulisust, mis võivad olla omased kõikide ajastute noorukitele ja ka 21. sajandil pole rikastumissoovi ning hingerahu ühildamise soov kuhugi kadunud.

Peter May tõlkinud Jüri Kolk 354 lk, pehme köide

Fjodor Dostojevski (1821–1881) on mõjutanud pea kogu Lääne kultuuri. Teda peetakse vene kirjanduse kuldajastu üheks mõjukamaks kirjanikuks ja psühholoogiks, kes nägi sügavamale inimese sisse kui keegi teine. 11. novembril möödus tema sünnist 200 aastat. Kirjastus Eesti Raamat avaldas sel puhul Dostojevski romaani „Nooruk” kaasajastatud tõlke. Kuid Dostojevski romaan serveerib veel ühe üllatuse. Nooruk vajab tagasisidet ja kui isadesse usku ei ole, siis saadab ta enda märkmed oma kunagisele kasvatajale. Vastuseks saab ta kõrge hinnangu oma siirusele, mis teeb märkmetest ajaloolise dokumendi. Ja ühtlasi osutuse nendesse ideedesse nakatumise eeldustele: „Jah, Arkadi Makarovitš, teie olete juhusliku perekonna liige vastandina meie veel hiljutistele põlistele tüüpidele, kelle lapse- ja noorukipõlv niivõrd erines teie omast.”. See on osutus kõlbelisele pinnasele, mis noorukeid ja nende vastuvõtlikkust ideedele kujundab. Ja selle kõlbelise pinnase olulisus ei ole ajas vähemaks jäänud.

Nooruk Fjodor Dostojevski tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid tõlke kaasajastanud Liivia Anion 664 lk kõva köide

Lewise saar on karmi ja kauni loodusega paik Šotimaal, kus elu on pidev võitlus loodusjõududega ja inimeste jumalakartus jätab varju kõik muu. Kui saarel leiab aset jõhker tapatöö, mis sarnaneb Edinburghis aset leidnud tapmistega, saadetakse politseiuurija Fin põhja asja uurima. Kuna mehe lapsepõlv möödus Lewise saarel, on see tema jaoks tagasipöördumine minevikku. Saare mehed suunduvad igal aastal suulajahile, järgides nii esiisade tava, mis pole enam ellujäämiseks vajalik, kuid millest keegi nüüdisaegseid moraalinorme trotsides loobuda ei taha. Fini jaoks tähendab see aastate eest aset leidnud ja nüüd uut ohvrit nõutama tulnud tragöödia kordumist.

Seltsis segasem Cathy Bramley tõlkinud Ülle Jälle 378 lk, pehme köide

Gina Moss on aastaid rahulikult ja konflikte vältides vedanud oma lastehoiu äri maalilise viktoriaanliku Evergreensi häärberi valvurimajakeses. Järsku aga muutub kõik. Uued omanikud tahavad valduse ära müüa. Mis nüüd teha? Kuhu minna? Mis saab Ginast ja häärberi teistest, vanaldastest elanikest, kellest on saanud Ginale juba nagu pere? Nüüd asub Gina esmakordselt otsustavalt tegutsema ja oma unistuste elluviimise eest võitlema. Et aga selle käigus võib endale ka erakordse kaaslase leida, tundub esialgu küll ilmvõimatu.

Nr 1 (136) 17. november 2021

ilmunud Helmandi silmus Taavi Liias 192 lk, pehme köide

„Helmandi silmus” on mõtlemapanev lugemine dilemmadest ja valikutest või nende puudumistest, mis inimest sõjas saadavad. See on sõda seestpoolt. Sellel on üks alguspunkt, kuid tuhat erinevat lõppu. Erkki Koort, kirjanik, ajakirjanik, julgeolekuekspert „Helmandi silmus” on Taavi Liiase teine romaan ja see võitis tänavusel kirjanike liidu romaanivõistlusel 3. koha.

Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood Ain Kütt 288 lk, pehme köide

Ain Küti kriminaalloo „Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood” tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Aadel on kolinud talveks maamõisatest linnakorteritesse ja veedab omi päevi nii asjalike toimetuste kui ka lõbustustega. „Musta paguni mõistatus” on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele „Risti soldati mõistatus” ja „Kuldse medaljoni mõistatus”.

Mälupildid Bryan Washington tõlkinud Riina Jesmin 320 lk, pehme köide

New York Times, Washington Post, Time, Entertainment Weekly, Vanity Fair jpt USA väljaanded valisid Bryan Washingtoni „Mälupildid” üheks 2020. aasta parimaks raamatuks. See on naljakas ja valus lugu perekonnast kõigis selle kummalistes vormides, ühe armastajapaari eneseotsingutest ja armastuse piiridest.

Pronkstäht Paula Havaste teksti tõlkinud Gerda Kordemets värsid tõlkinud Triin Tael 208 lk, pehme köide

Sõjajärgne Muhumaa. Nii nagu teisedki saare elanikud, püüavad Vilja ja Villem Talvik kohaneda eluga nõukogude võimu all. Rabatakse tööd teha oma talus ja kalurisovhoosis, saatjaks vaesus ja pidev hirm küüditamise ees. Kogu majapidamine, poja Meelise ja haige ämma eest hoolitsemine on Vilja õlul, sest Villemit köidab talutööde asemel kirjutamine. Havaste kujutab väga detailselt elu rannakülas 1940. aastate teises pooles. „Pronkstäht” on Paula Havaste Saaremaa-sarja esimene romaan.

Vidusilm Rob Harrell tõlkinud Piret Orav 320 lk, pehme köide

Ross Maloy ei soovi muud kui olla tavaline seitsmendik. Kuid kui tal avastatakse haruldane silmakasvaja, saab temast koolis „see vähiga poiss”. Nüüd kuuluvad tema igapäeva silmamöks, kissis vidutav silm ja kõige raskemad asjad üldse: sõprade kadumine ja oht kaotada nägemine… Muremõtete peletamiseks hakkab Ross õppima kitarrimängu ja joonistama BätNotsi koomiksit. „Vidusilm” põhineb Rob Harrelli enda elukäigul. Humoorikate piltidega raamat jutustab sellest, kuidas muusika ja naeru abil eluraskustega toime tulla.

WWW.HEALUGU.EE

hea lugu

Mina presidendiks, Eesti NATOsse

aasiseseisvumine oli nagu jalgpallimatš, milles väikese Eesti Vabariigi koondis alistas suurriigi NSV Liidu. Ülo Nugis mängis Eesti koondises selle kuldajastul, mil taastati Eesti riik. Nugis juhatas aastatel 1990–1995 ülemnõukogu ja riigikogu, mille otsused mõjutasid ilma igasuguse liialduseta iga Eesti inimese elu. Tema kaasaegsetele annab Pelgulinna poisi kasvamine tipp-poliitikuks võimaluse taas läbi elada tohutute muutuste aeg oma elus. Nende laste ja lastelaste jaoks pakub raamat põneva sissevaate iseseisvuse taastamise loosse.

KATKEND HANNES RUMMU RAAMATUST „ÜLO NUGIS. MEES, KES VORMISTAS ISESEISVUSE” Ühel õhtul 1989. aasta lõpus istusid Ülo Nugis ja Siim Kallas NSV Liidu rahvasaadikuid majutavas hotellis Moskva ning arutasid maailma asju. Kui kell oli juba päris hiline ja vestlus hoogne, üllatas Nugis vestluskaaslast kahe avaldusega. „Esiteks rääkis Nugis, et ta väga tahab saada Eesti presidendiks. Ma ütlesin vastuseks, et kulla sõber, meil on ju veel vabariigini tükk maad minna!” meenutab Siim Kallas. „Ja teiseks teatas Nugis, et tema arvates peab Eesti astuma NATO-sse. Mis sel ajal oli muidugi täiesti ootamatu mõte!” Poolteist aastat hiljem jahmatas Nugis juba kogu rahvast, sest 25. oktoobri Päevaleht teatas esiküljel suurte tähtedega: „Ülo Nugis: Eesti peab saama NATO liikmeks niipea kui võimalik”. Uudis tugines Toompeal toimunud pressikonverentsil, mille andsid Madridist Põhja-Atlandi Assamblee istungjärgult naasnud ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ja väliskomisjoni esimees Indrek Toome. Esmakordne osalemine NATO Parlamentaarse Assamblee üritusel oli toona ülemnõukogu ja kogu Eesti jaoks suur asi. Nugis meenutas pressikonverentsil, et kuni 1940. aastani oli Eesti neutraalne riik. „Nagu poliitilis-ajalooline

Ülo Nugis tegi esimese Eesti poliitikuna ettepaneku liituda võimalikult ruttu NATOga.

kogemus näitas, ei taganud see julgeolekut. See ei pruugi julgeolekut garanteerida ka tänapäeval, eriti võttes arvesse võimalikke protsesse NSV Liidus. Eesti peab püüdma niipea, kui see võimalikuks osutub, saada NATO liikmeks.” Toonane välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja ja Nugise parteikaaslane Vabariiklaste Koonderakonnast Jüri Luik möönab, et Lennart Meri alluvad suhtusid Nugise soolosse kriitiliselt. „Iga avaldust tuleb vaadata kontekstis ja kontekst oli selline, et Nõukogude Liit oli äsja septembris väga pikkade hammastega tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti territooriumil ei olnud isegi mitte Vene väed, vaid Nõukogude väed. Eesti riigi jaluletõstmine, ka julgeolekupoliitilises mõttes, alles algas,” toob Luik välja halva ajastatuse esimese põhjuse. Teiseks ei olnud NATO tol ajal uutele liikmetele avatud organisatsioon ja ise ennast „Ülesoole perenaiseks” pakkuda oli kohatu, sest NATO riigid jõudsid põhimõttelise laienemise otsuseni alles 1995. aastal, mil Euroopa poliitiline kaart oli oluliselt muutunud. Nugis rõhutab oma mälestustes, et Madridis oli tema Balti riikide esindajatest ainsana parlamendi juht ning pandi seetõttu istuma VIP-ide sekka

kõrvuti NATO peasekretäri ja kaitseministritega. „Esimesel õhtusöögil istusin Manfred Wörneri kõrvale, minu teisel käel võttis istet Nõukogude Liidu viimane kaitseminister Jevgeni Šapošnikov. Kui jutuhoos sai üles võetud NATOga liitumise teema, hakkasin välja pakkuma stsenaariume, mismoodi see protsess võiks välja näha,” kirjutas Nugis pea 20 aastat hiljem. „Selle jutu ajal jäi Šapošnikov viisakuse piires tõrjuvaks, kuid Wörner võttis tuld ning kutsus mind järgmiseks päevaks hotelli Ritz asja edasi arutama.” Nugise avalduse ebameeldivat mõju koges omal nahal riigiminister Raivo Vare, kes suhtles Venemaa valitsusega Eestis asuvate väeosade väljaviimise teemal, sest kaitseministrit ega -ministeeriumi Eestil veel polnud. „Ärgem unustagem, et Nõukogude väed olid Eestis sees ning meil ei olnud vaja seda seltskonda ärritada, vaid väed Eestist välja saada. Minu jaoks oli see peavalu, sest vedasin tol ajal läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimiseks ja mul oli ikka teisel pool lauda istuvate kindralitega üksjagu seletamist, et ärge seda juttu tõsiselt võtke, see oli Nugise soolo!” meenutab Vare. Kui Eesti astus 29. märtsil 2004 NATO liikmeks, siis meenutas ainult Haapsalu ajaleht Lääne Elu, et just Nugis ütles esimesena välja soovi kaitseorganisatsiooniga liitumiseks. „Teadsin, et mind hakatakse ründama. Mul on küll puudusi, aga ma ei ole arg. Kui olin endale selgeks teinud, et peame NATO-ga ühinema, siis leidsin, et pean selle ka välja ütlema,” rääkis Nugis NATOga liitumise päeval.

Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse Hannes Rumm 336 lk kõva köide

Eriline õmblejanna Anna Laugamõts MEELI MÜÜRIPEAL

namik tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel tunnustust pälvinud teoseid pole veel ilmunud, kuid usun, et Eve Lauri „Õmblejanna”, mis sai Tallinna eripreemia, on sellest saagist üks põnevamaid. Lugedes tundsin algul, et siin oleks justkui midagi Vahur Afanasjevi „Serafimast ja Bogdanist”, midagi Silver Anniko „Rusikatest”, midagi Sofi Oksanenilt… Aga siis haarasid lugu, eriline peategelane ja tõetruu olustik sedavõrd kaasa, et igasugu kõrvutused muutusid ülekohtuseks. Ühine on karm ja absurdne ajastu, mis käib inimestega nii rängalt ümber, et õrnemad ja nõrgemad ei kannata seda lihtsalt välja.

Eve Lauri raamatu teeb eriliseks ülimalt elujõuline peategelane Anna. Teda ei murra peks ja vägistamine Setumaa kasuperes ega hilisem vaimne vägivald. Ta nõuab välja õmblusmasina ja hakkab töö järel talust tallu rändavaks õmblejaks. Emaks saab ta juba 15-aastaselt. Anna elus on mitu armastust ja üks mitme näoga mees, kelle mõjust pole pääsu. Anna sünnitab kokku kuus last, kelle nimel tuleb vastu pidada ja loota, et neile ei tehtaks seda, mida on tulnud endal kannatada. Tema lapsed hoiavad üksteist väga. Anna lugu on enese müümisest, elu hoidmisest ja vastutusest. Ilus Anna värvatakse pärast sõda Pärnus oma õmblusartelliga MGB (hilisem KGB) kasuks tööle, ilma et ta sellest ise arugi saaks. Küüditamise ajal tuuakse Anna pere ära Kadriorgu, kus tema

asi on püüda KGB jaoks mehi, kes justkui liblikad tule poole lendavad. Kui ta taipab, kes temast on tehtud, on juba hilja midagi muuta. Kas Anna saab elada ka tavalise vaba inimese elu ja olla lihtsalt õnnelik? Enne kui teda hukka mõista, tasub mõelda, mida oleksin ise valmis elu ja laste nimel tegema või välja kannatama.

Õmblejanna Eve Laur 512 lk pehme köide

ilmunud Kuidas Island on maailma muutnud. Väikese saare suur ajalugu Egill Bjarnason tõlkinud Kalev Lattik 240 lk, pehme köide

Rääkimata lugu sellest, kuidas üks pisike saar keset Atlandi ookeani on maailma sajandite jooksul kujundanud. Raamat viib lugejad ajalukku, näidates, kuidas Islandil oli keskne roll nii mitmekesistes sündmustes nagu Prantsuse revolutsioon, lend Kuule ja Iisraeli riigi rajamine. Ikka ja jälle on üks tagasihoidlik rahvas sattunud ajalooliste sündmuste eesliinile, kujundades maailma selliseks, nagu me seda praegu teame.

XXXII suveolümpiamängud. Tokyo 2020. EOK ametlik olümpiaraamat peatoimetanud ja koostanud Gunnar Press 320 lk, kõva köide

„Tokyo 2020” on traditsiooniline suveolümpiat kokku võttev väljaanne, mis järgib olümpiaraamatute tava tuua lugejani sügavamad emotsioonid ja põhjalikumad kommentaarid, kui seda võimaldavad operatiivsed meediakanalid suveolümpia toimumise ajal. Asjatundlikud autorid analüüsivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi. Raamat ilmub koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Tark mees taskus. Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses Eno Raud 364 lk, kõva köide

„Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid.” Nii algab Eesti muinasjutuklassikasse kuuluv raamat, kus jutte tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud lastekirjanik Eno Raud. See on jutuvara, mis ei aegu. Raamatu pildid on pärit kahelt Eesti kunstnikult – kaaneillustratsiooni ja värviliste sisuillustratsioonide autor on kunstnik Ants Viidalepp. Iga loo juurde kujundatud päisliistude autor on raamatugraafik ja karikaturist Jaan Jensen.

Üks päev minu ema elust Kärt Hellerma 160 lk kõva köide

Kärt Hellerma jutukogumikus on neliteist autobiograafilist lugu, mis sisaldavad jäädvustusi autori lapsepõlvest, noorpõlveajast ja tänapäevast. Neis põimuvad kord tõsisemas, kord kergemas laadis eri ajastud ja elukihid. Raamatus leidub nii nostalgiat kui ka huumorit, lähedast suhet loodusega, niisamuti pilguheite viisidele, kuidas kohaneb tundlikum natuur muutunud ühiskonnaga. Olgu need pildikesed lapsepõlvest, meenutused noorusromantikast või kujundimängulisemad lood – peaaegu kõiki kannab soov rajada sild mälestuste ja praeguse hetke vahele.

HELIOS ilmunud Täringumõrvad Stefan Ahnhem tõlkinud Argo Leetmaa 416 lk, pehme köide

Helsingborgi politsei laual lebavad võimatud juhtumid. Pealtnäha seosetute sündmuste laine paiskub läbi idüllilise sadamalinna. Mõrvadel puudub muster, loogika, põhjus. Kurjategijat psühholoogiliselt profileerida ei õnnestu ja kohtuekspertidel napib asitõendeid; tänapäeva politseitehnoloogia oleks justkui hambutu. Ja surnukehi tuleb juurde. Juhtivuurija Fabian Risk jagab end koduste murede, mõrvauurimise ja kolleegi paljastamise missiooni vahel ning tema ülemus Astrid langeb taas sõltuvuse võrku. Kui lahendusejaht muutub järjest meeleheitlikumaks, hakkab nende tihedalt kokku kasvanud meeskond koost lagunema…

Nikulini kogutud anekdoodid Juri Nikulin tõlkinud Erkki Kõlu 184 lk, pehme köide

Naermine lahendab konflikte, aitab ennetada depressiooni ja pikendab eluiga – isegi kõige väiksem naeratus pidavat tapma vähemalt ühe mikroobi sinu organismis. Seda kõike silmas pidades kogus legendaarne kloun Juri Nikulin oma hiilgava karjääri jooksul kokku parimad naljad maailma eri rahvustelt ning rahvustest. Naera terviseks kogu südamest ning põleta kaloreid tugitoolist tõusmata!

Nii kaugele, kui jalad viivad Josef Martin Bauer tõlkinud Vladimir Beekman 392 lk, pehme köide

Dramaatiline seikluslugu Saksa sõjavangist Clemens Forellist, kes mõistetakse Teise maailmasõja ajal 25 aastaks Siberi töölaagrisse. Ta võtab jõhkra laagrikorra vastu mässates ette eluohtliku ja aastaid kestva ränga põgenemistee – risti läbi Siberi tundra ja taiga, peas vaid õud tabamise ees ning kinnisidee jõuda koju oma naise juurde. Josef Martin Bauer on tõsielust võetud materjali oskuslikult kirja pannud ning vahendanud seda kaasakiskuvalt ja usutavalt, mistõttu püsib pinge raamatu lõpuni. Siberi karmi looduse, Venemaa sõjajärgse olustiku, aga ka Forelli üksinduse, meeleheite ja üliinimliku füüsilise pingutuse veenev kujutamine on teinud teosest bestselleri.

Ekstaas & vabanemine Sylvia Day tõlkinud Helen Laansoo 288 lk, pehme köide

Ära sega kunagi äri naudinguga. Ära too kunagi poliitikat magamistuppa. Mõnes mõttes tegin ma mõlemat, kui alustasin suhet Jackson Rutledge’iga. Kaks aastat hiljem oli ta tagasi. Segades end vahele tehingule, mille sõlmimiseks olin palju vaeva näinud. Ma pole enam see tüdruk, keda ta kunagi tundis, aga tema polnud muutunud. Erinevalt esimesest korrast, kui meie teed ristusid, teadsin nüüd täpselt, millega mul tegu on. Jaxi mängumaaks olid glamuur, seks ja privileegid võimukate siseringis. Halastamatus ärimaailmas on kõige tähtsam reegel: hoia oma vaenlased lähedal ja oma ekskallimad veelgi lähemal.

WWW. HELIOS.EE

Nr 1 (136) 17. november 2021

Põletav pilguheit emadusele ANNIKA REILJAN

emana kujunes ja kuidas ise oma tütart kujundas.

ebüütromaaniga „Kahtlus” ülemaailmse edu saavutanud Ashley Audrain esitab lugejale küsimuse, mida teha siis, kui emadus ei ole selline, nagu lootsime... Uurisime, mis pani teda kirjutama raamatut emaduse süngemast poolest.

„Kahtlus” on ka ühe abielu lugu, see räägib survest, mida lapsevanemaks olemine partneritele paneb.

„Kahtlus” on põletav pilguheit emadusele – nii vahetule isiklikule kogemusele kui ka ühiskonna ootustele ja kultuurilisele survele. Miks te tahtsite seda teemat käsitleda?

Emadus on mind ammu paelunud – see, kuidas ühiskond emadesse suhtub, kuidas nad ise ennast näevad, kuidas emadus naisi muudab, miks naised üldse emaks tahavad saada – ja seetõttu on mul algusest peale olnud tunne, et sellest saab minu romaani fookus. Paljusid emaduse aspekte pehmendatakse neist rääkides või kirjutades. Kui ma ise emaks sain, torkas see mulle kirjanduses ja filmides eriti silma: leebemalt esitatud sünnitusstseenid ja ideaalsed lapsed, väsinud, ent rahulolevad emad. Tahtsin kirjutada emaduse süngemast poolest, sest see võib olla vahel väga hirmutav ja inetu, isegi kui sul on õnn kasvatada oma lapsi parimas keskkonnas. Kuidas tekkis idee kirjutada „Kahtlus”?

Hakkasin seda romaani kirjutama, kui mu poeg oli pooleaastane – tal oli mõningaid terviseprobleeme ja me käisime mõnda aega haiglate vahet. See kogemus sundis mind tõsiselt emadusega seotud ootustele mõtlema: milliseks see kujuneb, mida me peaksime tundma, millised on meie lapsed, milline elu välja näeb. Emadus tähendab ka suurt hirmu, ehkki meile õpetatakse, et see on maailma kõige loomulikum roll. Kirjanikuna saan ma suurt rahuldust meie levinumate hirmude analüüsimisest, võibolla ka selleks, et neid enda sees pare-

Ashley Audrain.

mini mõista. Arvan, et paljud meist kogevad last oodates või lapsi kasvatades olukorrast olenemata painajalikke mõtteid ja oli põnev lasta mõtetel sel rajal kaugemale kanduda, mõelda oma tegelaste elu võimalikele stsenaariumidele. Rääkides laste halvast käitumisest, puudutab „Kahtlus” ka „geenid versus kasvatus” ideed: kuidas meie isiksus kujuneb ja mida me üksteisele võlgneme.

See, kui palju geenid ja kasvukeskkond inimest kujundavad, pakub mulle suurt huvi. Mis paneb armastavas ja positiivses keskkonnas kasvanud inimese kohutavalt käituma? Kuidas traumaatilise lapsepõlvega inimene suudab oma peret luues kinnistunud käitumismustrite nõiaringist välja murda? Kui kuulen või loen inimesest, kes on sooritanud ränga kuriteo, mõtlen alati tema vanematele – mida nad oma lapsest õigupoolest teadsid? Arvan, et pärilikku traumat uuriv alles arenev teadus on väga huvitav valdkond – kuidas tugev emotsionaalne kogemus võib füüsiliselt muuta selle inimese laste rakke ja käitumist. „Kahtluses” analüüsime meie lugejatena koos peategelasega, kuidas ta

Kui Blythe ja Fox noorte täiskasvanutena suhet alustavad, avastavad mõlemad teises midagi, mis rahuldab mingi vajaduse, aga sellega kaasnevad eluaegsed ootused teineteisele, millele kumbki kaua vastata ei suuda. Blythe ei suuda olla täiuslik ema, kes teeskleb täiuslikku pereelu, ja Fox ei suuda sellega leppida. Põlgus, mis nende suhtes kasvab, muutub mõlema jaoks väljakannatamatuks isegi enne seda, kui nad hakkavad uppuma kahe väga erineva südamevalu kogemuse lainetesse. Huvitav küsimus on, kas Fox on hea isa – kas tütre kaitsmiseks tõi ta ohvriks oma suhte? Milline roll – lapsevanem või partner – peaks olema perekonnas tähtsam? Nende kahe rolli vahel tasakaalu leidmisega suhestuvad minu arvates paljud abielus olevad lapsevanemad, eriti kui nad on kogenud, et lapsevanemaks saamine muudab paratamatult suhet. Mida „Kahtlus” peaks lugejatele pakkuma?

Loodan, et „Kahtlus” on romaan, mida lugeja ei suuda käest panna, raamat, mida loetakse öö läbi. Loodan samuti, et „Kahtlus” aitab lugejate seas arutelu tekitada. Emaduse ootuste ja selle üle, mida me oma lastele võlgneme, lapsevanemaks olemise mõjust abielule ja selles, mis juhtub, kui me ei usu naiste tõdesid.

Kahtlus Ashley Audrain tõlkinud Ülle Jälle 256 lk pehme köide

Humoorikas pilguheit teraapiakabinetti ANNIKA REILJAN „

„V

õib-olla sa peaksid kellegagi rääkima” on üllatavalt avameelne ja mõtlema panev lugu teraapiamaailma telgitagustest, kus psühhoterapeut jutustab nii iseenda kui ka oma patsientide eneseotsingutest. Raamatut on raske žanrisse paigutada – see on justkui segu psühholoogiast, memuaaridest ja ilukirjandusest. Lori Gottlieb on Ameerikas tuntud kui üks New York Timesi populaarsemaid autoreid ja selle nõuanderubriigi kolumnist. Raamatus räägib ta hämmastava elutarkuse ja avameelsusega nii iseendast patsiendina kui ka oma patsientidest kliinilise psühholoogi vaatenurgast. Tema kabinetis

kohtume enesekeskse Hollywoodi produtsendiga, noore vast abiellunud vähihaigega, pensionäriga, kel on plaanis end 70. sünnipäeva puhul ära tappa, ning kahekümnendates preiliga, kes ei suuda lõpetada magamist valede meestega. Gottliebi voolav jutustamisstiil ja humoorikas vaade iseenda ning oma patsientide eludesse paneb lugeja tegelastele kaasa tundma, nende peale vihastama, nõusolevalt noogutama ja mis seal salata, ühel hetkel võib lugeja avastada, et analüüsib hoopis iseennast ja oma elu. Gottlieb kirjutab, et teraapia kui teema kutsub esile veidraid reaktsioone, mõnes mõttes nagu pornograafiagi. Mõlema puhul on tegemist mingit sorti alastusega. Mõlemast võib saada rahulduse, mõlemal on potentsiaali

tekitada põnevust ja mõlemal on miljoneid kasutajaid, kes ei julge sellest kõva häälega rääkida. Tagasihoidlik eestlane külastab terapeuti ehk harva, kuid seda enam oleks soovitatav Lori Gottliebi ja tema patsientidega raamatulehekülgedel tutvust teha, et avastada, milliste muredega teraapiakabinettides maadeldakse.

Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima Lori Gottlieb tõlkinud Susan Luitsalu 462 lk pehme köide

ilmunud Tuli miilab tuha all Paula Hawkins tõlkinud Karin Suursalu 280 lk, pehme köide

Uus põnevik rahvusvahelise menuki „Tüdruk rongis” autorilt. Ühe Londoni kanali paatmajast leitakse mõrvatud noormees. Selgub, et pealtnäha erakliku mehega on nii või naa seotud kolm keevalist naist. Laura on tasakaalutu üheöökaaslane, kes võis olla tapetu viimane külaline. Carla on noormehe murest murtud tädi, kes lisaks leinab ammu surnud poega ja hiljuti surnud õde. Miriam on võimumängudest huvituv naabrinaine, kes ei kohku tagasi isegi politseiga manipuleerimisest. Kui kaugele on nad hingerahu leidmiseks valmis minema? Kui kaua võivad saladused tuha all miilata, enne kui leegiks lahvatavad?

Sinu sisemine laps Stefanie Stahl tõlkinud Eve Sooneste 224 lk, pehme köide

Sisemiseks lapseks võib nimetada kogumit sinu headest ja halbadest lapsepõlvekogemustest. Enamikku neist sa teadlikult ei mäleta, alateadvusse on need aga kinnistunud. Need on nii hirmud, mured ja puudused (varjulaps), mida oled lapsena kogenud, kui ka kõik positiivsed lapsepõlvemõjud (päikeselaps).

Manipuleerijad meie seas Isabelle Nazare-Aga tõlkinud Kadri Koik 328 lk, pehme köide

Kas teie elus on keegi, kes süüdistab teisi, tekitab lahkhelisid, lükkab vastutuse endalt teistele, alavääristab, võtab ohvrirolli, muudab oma seisukohti ja on teiste vajaduste suhtes ükskõikne, kuigi ise väidab vastupidist? Kui vastus on jah, olete suure tõenäosusega puutunud kokku manipuleerijaga. Autor aitab tuvastada, kas teid oma käitumisega häirivat inimest saab pidada manipuleerijaks. Raamatu eesmärk on anda teadmisi, et manipuleerija ära tunda; teadvustada meetodeid, mida manipuleerija kasutab ja osata end kaitsta.

Positiivne sünnituskogemus on võimalik Rebecca Dekker tõlkinud Helin Haga ja Laura Skatškov 208 lk, pehme köide

Kolmest sünnitusest üks tekitab trauma. See ei pea nii minema. Nagu paljud esmasünnitajad läks Rebecca oma esimest last sünnitama terve rasedana. Pärast seda sai temast aga statistika: keegi, kes on läbi teinud traumaatilise sünnituse. Haigla iganenud tavad tekitasid talle tüsistusi, mida saanuks ennetada. Mis veel hirmsam: Rebecca täiesti tervena ilmale tulnud beebi viidi kohe tema juurest ära lastetuppa. Mõni aasta hiljem ja taas lapseootel, otsustas Rebecca teha põhjaliku uurimistöö, arutamaks üksipulgi läbi, mis tema esimesel sünnitusel valesti läks. Ta avastas vapustavaid asjaolusid, mis igal aastal puudutavad miljoneid peresid ja mis muutsid temagi elukäiku. Selles raamatus toob Rebecca päevavalgele sünnitusabisüsteemi karmi reaalsuse ja pakub välja inspireerivaid lahendusi nii lapsevanematele kui ka valdkonna professionaalidele.